Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 606 7170466 7168254 2026-06-10T20:35:22Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7170466 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kristluse rajajast, samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Jeesus (täpsustus)]].}} {{Persoon | nimi = Jeesus | pilt = Christ Pantocrator Deesis mosaic Hagia Sophia.jpg | pildisuurus = | pildi info = | sünninimi = | sünniaeg = ajavahemikus 8–4 eKr | sünnikoht = [[Petlemm]], [[Heroodese tetrarhia]], [[Rooma impeerium]] | surmaaeg = [[7. aprill]] [[30]] või [[3. aprill]] [[33]] [[pKr]] (30–39-aastaselt) | surmakoht = [[Jeruusalemm]], [[Juudamaa]], [[Rooma impeerium]] | rahvus = [[juut]] | vanemad = [[Maarja]], [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep Naatsaretist]] }} '''Jeesus''' ([[aramea keel]]es יהשוה ''Ješua'' või ''Ješu''; [[vanakreeka keel|kreekapäraselt]] Ἰησοῦς ''Iesus'') ehk '''Jeesus Naatsaretist''' (sündis tõenäoliselt enne aastat [[4 eKr]], millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr [[Petlemm]]as [[Juudamaa]]l; suri tõenäoliselt kas [[7. aprill]]il [[30]] või [[3. aprill]]il [[33]] [[pKr]] [[Jeruusalemm]]as) oli karismaatiline [[juudid|juudi]] [[jutlus|rändjutlustaja]], [[usuõpetaja]], tervendaja, [[märter]] ja [[prohvet]], kelle tegevuse tulemusena tekkis [[kristlus]].<ref>Gerd Theissen, Anette Merz: "Der historische Jesus. Ein Lehrbuch." 4. Auflage. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2011.</ref> Kristlaste jaoks on ta '''Jeesus Kristus''', [[Kolmainsus]]e üks isik ('''Jumal-Poeg'''). Alates [[28]]. aastast esines ta avalikult [[Galilea]]s ja [[Juudamaa]]l. [[Johannese evangeelium]]i kronoloogia alusel kolm aastat<ref>Jh 2:13, Jh 5:1, Jh 6:4</ref> hiljem hukkasid [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] sõdurid ta Rooma prefekti [[Pontius Pilatus]]e käsul ja [[Sanhedrin]]i nõudel. [[Uus testament]] on [[algkristlus]]e usudokumendina [[ajalooline Jeesuse-uurimine|ajaloolise Jeesuse-uurimise]] tähtsaim [[allikas (ajalugu)|allikas]]. Uue testamendi järgi kutsus Jeesus õpilased, kuulutas juutidele [[jumalariik]]i ning kutsus neid [[meeleparandus]]ele. [[Jeesus väljaspool kristlust|Väljaspool kristlust]] peetakse Jeesust tavaliselt pühameheks, [[judaism|judaistid]] peavad teda aga valemessiaks. == Kronoloogia == Järgnev tabel tugineb [[Peeter Roosimaa]] uurimusele "Jeesuse tegevuse kronoloogiast."<ref name="4PdS9" /> Roosimaa järgi on ainus ajalooliselt kindel väide, et [[28]]. aasta oli Jeesuse avaliku tegevuse esimene aasta. {| class="wikitable" !Sündmus !Oletatav aeg |- |Jeesuse sündimine |8–6 aastal eKr |- |Jeesus kaheteistaastaselt Jeruusalemmas |5.–7. aastal pKr |- |Jeesuse avaliku tegevuse algus |27./28. aasta talv |- |Teekond läbi Samaaria Galileasse |28. aasta lõpp |- |Teekond põhja poole |29. aasta suvi |- |Jeesus lehtmajade pühadel Jeruusalemmas |29. aasta september/oktoober |- |Jeesus ida pool Jordanit |29./30. aasta talv |- |Jeesuse surm |30. aasta kevadpühad |} == Nimi == [[Pilt:Good shepherd 02b close.jpg|pisi|Jeesus [[hea karjane|hea karjasena]]. [[varakristlus|Varakristlik]] [[fresko]]maal, umbes 250 pKr. [[Callixtuse katakombid]] [[Rooma]]s]] Jeesuse sünnipärane nimi on [[eesti keel|eestipärases]] kirjaviisis "Jeesus". [[Heebrea keel]]es tähendab see: '[[Jahve]] on päästmine'. Tema nimi pidi iseloomustama tema elu ülesannet: "Ta (''[[Maarja|neitsi Maarja]]'') toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus".<ref>Mt 1:21</ref> Nimi 'Jeesus' tuletub heebreakeelsest nimest ישוע‎ ('Yeshua'), mille varasem nimevorm on יהושע ('Yehoshua'), eestipäraselt [[Joosua]]. == Lisanimed ja tiitlid == === Kristus === Tiitel "[[Kristus]]" ([[kreeka keel]]es ''Χριστός'' ''Khristós'', [[ladina keel|ladinapäraselt]] ''Christus'') on vaste mõistele "[[messias]]" ([[heebrea keel]]es משיח ''mašíah'', 'võitu, [[võidmine|võitud]] isik; salvitu'), mis oli algselt [[vana testament|vana testamendi]] [[salvimine|salvitud]] [[kuningas|kuningate]] ja [[ülempreester|ülempreestrite]] [[tiitel]]. Messias täitis nii preestri kui ka kuninga funktsioone. === Muud tiitlid ja lisanimed === Jeesuse muud nimed on kas religioossed tiitlid (Pantokraator, 'Kõigeväeline', 'Valitseja'; Päästja) või päritolu ja tegevuskoha järgi pandud nimed (Jeesus Naatsaretist, Jeesus Galileast ehk Naatsaretlane ehk Galilealane) või omistatud nimed (Hea Karjane, ka põlastav Puusepa Kasupoeg). Jeesus ise nimetas ennast kõige sagedamini Inimese Pojaks. == Allikad ja allikakriitika == [[Pilt:Karl_von_Piloty_Nero_R%C3%B3ma_%C3%A9g%C3%A9s%C3%A9t_szeml%C3%A9li.jpg|pisi|Keiser [[Nero]] vaatab [[64]]. aastal põlevat [[Rooma]]t. Väidetavalt süüdistati Rooma põlengus hiljem kristlasi ja süüdistusega seoses mainiti Kristust ühes varasemas mitte-kristlikus allikas. Carl Theodor von Piloty maal [[1861]] ]] Jeesus ei jätnud endast maha kirjutisi ja andis oma õpetuse edasi suulise kuulutusena. Peaaegu kogu ajalooline teadmine tema kohta pärineb tema jüngritelt, kes pärast tema surma jutustasid oma mälestusi temast, kogusid neid ja kirjutasid üles. Jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks uue testamendi [[evangeelium]]id, mis on kreeka keeles kirja pandud ajal, mil Jeesusest võis veel olla säilinud elav mälestus. Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatuid ajalooallikaid Jeesuse kohta on säilinud väheseid. Üksikud antiikaja mittekristlikud juudi, kreeka ja rooma autorid mainivad Jeesust, eelkõige tema Kristuse tiitlit ja tema hukkamist: aastast [[64]] pKr. [[Tacitus]], Annaalid 15.44; aastast [[117]] pKr. [[Plinius Noorem|Plinius]], kirjast [[Trajanus]]ele Epistlid x. 96.; [[1. sajand]]il [[Flavius Josephus]]. Allikakriitika skeptikud peavad Jeesust puhtmüütiliseks tegelaseks. Vanim teadaolev Jeesuse "biograafia" sisaldus arvatavasti [[Natsareenide evangeelium]]is (seda on nimetatud ka Kaheteistkümne [[apostel|apostli]] evangeeliumiks), mida on maininud [[Epiphanios]]. Esimesed kristlased, sealhulgas [[Paulus]], piirdusid usuga Kristuse kuulutusse ja ristisurma. Hiljem kogudustes käibele tulnud Kristuse elulookirjeldusi olid mõjutanud [[judaism]]i eeskujud (vana testamendi "Jumala sulase" ja [[esseenid]]e "õiglusõpetaja"), idamaiste usundite [[mütoloogia|mütoloogilised]] kujutlused ([[viljakusjumalus]]te suremise ja surnuist ülestõusmise iga-aastane rütm) ning [[gnostitsism|gnostilised]] lunastusmüsteeriumid. === Kristlikud allikad === Teated Jeesuse kohta pärinevad valdavalt neljast kanoonilisest [[evangeelium]]ist, mõned ka [[Pauluse kirjad]]est, mõnest [[apokrüüf]]ist ning eraldi pärimusena säilinud ütlustest (''[[agrapha]]''). Need tekstid pärinevad juudi päritolu algkristlastelt, kes uskusid Jeesuse Kristuse ülestõusmisse (Mk 16:6<ref name="g99So" />; Ap 2:32<ref name="vH7DM" />) ning sidusid oma mälestused Jeesusest piibellike, legendaarsete ja sümboolsete elementidega. Nendega tahtsid nad kuulutada kaasaegsetele Jeesust kui tõotatud messiat, mitte fikseerida ja vahendada biograafilisi teadmisi tema kohta. Need kirjutised sisaldavad siiski ka ajaloolisi andmeid. Ajavahemikus [[50]]–[[64]] kirjutatud Pauluse kirjad peaaegu ei maini Jeesuse elulooseiku, kuid tsiteerivad mõningaid tema sõnu ja ütlusi tema kohta [[Jeruusalemma algkogudus]]est, mida vastavad andmed evangeeliumides kinnitavad. Ka [[Jaakobuse kiri]] vihjab sageli Jeesuse enda ütlustele ning mõne eksegeedi arvates võib ta olla allikaks nende kohta, kui ta pärineb Jeesuse vennalt.<ref name="vWflr" /> Kui niisugused kohad nagu Mk 13:2<ref name="M4TkZ" />; Mt 22:7<ref name="KBXmV" />; Lk 19:43–44<ref name="1VEHD" /> vihjavad [[Jeruusalemma tempel|Jeruusalemma templi]] hävitamisele aastal [[70]], siis valmisid kolm [[sünoptilised evangeeliumid|sünoptilist evangeeliumi]] pärast seda. Varasemat valmimist (umbes [[64]]) peavad mõned uurijad võimalikuks ainult [[Markuse evangeelium]]i puhul. Seega ei kuulunud evangeeliumite autorid Jeesuse esimeste järgijate hulka, kuid nad tundsid pealtnägijaid, kellelt said pärimuse Jeesuse kohta.<ref name="YW3vr" /> '''Matteuse evangeelium''' Matteust peeti sajandeid esimeseks, kes kirjutas evangeeliumi Kristusest. Tema nimi on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja. Matteus kirjutas oma jutustuse Palestiinas. Leidub tõendeid, mis osutavad sellele, et algselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi rahvapärases heebrea keeles ning tõlkis selle hiljem kreeka keelde. [[Hieronymus]] kirjutab oma teoses "Kuulsatest meestest" (''De viris inlustribus'') III peatükis: "Matteus, kes on ka Leevi, tolliametnikust apostel, valmistas esimesena nende jaoks Juudamaal, kes ümberlõikamisest olid saand usklikuks, Kristuse evangeeliumi heebrea tähtede ja sõnadega." Hieronymus lisab, et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal ([[4. sajand|4.]] ja [[5. sajand]]il) hoiul Kaisarea raamatukogus. '''Luuka evangeelium''' [[Apostlite teod|Apostlite tegude raamatu]] kirjutaja (kes oli samuti [[Luukas]]) oli varem koostanud "esimese raamatu"- [[Luuka evangeelium]]i. Apostlite tegude raamatu sündmustik lõpeb tõenäoliselt aastal [[61]], mil Luukas viibis Roomas koos [[Paulus]]ega, kes ootas keisri kohut. Võib arvata, et oma evangeeliumi kirjutas Luukas millalgi ajavahemikul aastatel [[50]]–[[60]] Kaisareas pärast seda, kui ta oli naasnud Pauluse kolmanda misjonireisi lõppedes koos temaga Filipist ning kui Paulust hoiti kaks aastat Kaisareas vangis, enne kui ta viidi oma edasikaebuse tõttu Rooma. Kuna Luukas oli sel ajal [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]], oli tal hea võimalus kõike, mis puudutab Jeesuse elu ja teenistust, 'algusest peale hoolega uurida'. === Mittekristlikud allikad === {{vaata|Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta}} Juudi ajaloolane Flavius Josephus mainib Jeesust oma teoses "[[Antiquitates Judaicae]]" (umbes [[93]]–[[94]]) kaks korda. Esimest kohta ([[Testimonium Flavianum]]; 18,63–64) peeti varem täielikult hilisemaks lisanduseks, tänapäeval peetakse seda ainult kristlaste poolt töödelduks. Selle oletatavalt ehtne tuum kirjeldab Jeesust suursuguste juutide poolt süüdistatuna ja Pilatuse poolt ristisurma mõistetud tarkuseõpetajana, kelle pooldajad jäid talle ustavaks. Teine koht (20,200) räägib [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobuse]] hukkamisest ning nimetab teda Jeesuse, "keda nimetatakse Kristuseks", vennaks. Mõned ajaloolased kahtlevad selles, et judaist teda nõnda nimetada võis, teised näevad siin tagasiviidet esimesele kohale.<ref name="dRcyR" /> Tacitus teatab umbes 117 oma "[[Annaalid (Tacitus)|Annaalides]]" kristlastest (''Christianos''), kelle süüks [[Nero]] [[64]]. aastal olevat Rooma süütamise ajanud, ning märgib:<ref name="Mg39B" /> ''auctor nominis eius Christus Tiberio imperitante per procuratorem Pontium Pilatum supplicio adfectus erat;'' ("selle nime ajendaja Kristus oli [[Tiberius]]e valitsemise ajal [[prokuraator]] Pontius Pilatuse käsul hukatud;") Pole selge, kas see teade tugineb Rooma või kristlikele allikatele. Võib-olla sai Tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles.<ref name="8CiQd" /> [[Suetonius]] kirjutas umbes 120 keiser [[Claudius]]e eluloos, et keiser "ajas juudid, kes Chrestuse õhutusel pidevalt mässasid, Roomast välja" (''Iudaeos impulsore Chresto assidue tumultuantis Roma expulit.'') (49).<ref name="01TJc" /> Pole teada, kas ta pidas silmas Jeesust ja oletas, et ta on rahutuste õhutaja. Teised juudi ja rooma allikad kujutavad endast ainult ääremärkusi või poleemikat neile teadaoleva kristliku pärimuse kohta. Paljude [[kristlikud reliikviad|kristlike reliikviate]] kõrval on üheks enim uurimis- ja kõneainet pakkuvaks väidetavalt ehtne [[Torino surilina|Jeesuse surilina]]. Alates 19. sajandist on üheks oluliseks allikaks kujunenud arheoloogilised leiud. == Dogmaatika == {{vaata|Kristoloogia}} [[Pilt:Kolmainsus.png|pisi|Kolmainsuse diagramm läänekristluses]] === Jumal-Poeg === Kolmainsust tunnustavad kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala Poeg ja Kolmainsuse üks isik (Jumal-Poeg), kes on sündinud, kuid mitte loodud. Jumal-Poeg on olemuselt ja loomuselt ühtne Jumal-Isa ja [[Püha Vaim]]uga. Katoliikliku ja luterliku teoloogia järgi lähtub Püha Vaim Jumal-Isast ja Jumal-Pojast, õigeusu teoloogia järgi Püha Vaim Jumal-Pojast ei lähtu ([[Filioque]]). [[Kalchedoni kirikukogu]]l sõnastatud dogma alusel on Jeesus tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle jumalik ja inimlik loomus on segunematud ning teineteisest lahutamatud.<ref>[http://kjt.ee/2016/04/kaks-ja-pool-sajandit-ajaloolise-jeesuse-uuringuid/ Jaan Lahe: Kaks ja pool sajandit ajaloolise Jeesuse uuringuid. Kirik ja Teoloogia. 8. aprill 2016]</ref> === Päritolu === Kolmainsust tunnustavad kristlased usuvad, et Jeesus sündis Jumal-Isast: Püha Vaim eostas ta ja [[Maarja]] rasedusega sai Jeesus inimeseks ([[inkarnatsioon]]). === Ülestõusmine surnuist === Kristlaste usu alus on, et Jeesus ärkas surnuist uuesti ellu. Katoliiklased tunnustavad, et Jeesus läks lihalikul kujul Taevasse. === Transsubstantsiatsioon === Katoliiklased tunnustavad, et Jeesus on [[armulaud|armulauas]] tegelikul kujul. == Vana testamendi ettekuulutused == Juutide seas on arusaam prohveti, poliitilise valitseja ja ülempreestri (messias) tulekust tulevikus, kes põlvneb kuningas [[Taavet]]ist. Messia saabumisega algab juutidel uus ajastu. Esimese ettekuulutuse annab [[Mooses]] [[Iisrael]]i rahvale [[Viies Moosese raamat|5. Moosese raamatus]]<ref>5Ms 18:15</ref>: {{cquote|'' Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase - teda te peate kuulama!''}} Prohvet [[Naatan]] kuulutas kuningas [[Taavet]]ile:<ref>2Sm 7:12-13</ref> {{cquote|'' Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.''}} Mitu ettekuulutust on [[Jesaja raamat]]u 1., 7. ja 11. peatükis. {{cquote|'' Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.''<ref>Js 11:1-2</ref>}} [[Kiri heebrealastele]] tsiteerib [[Jeremija raamat]]u tsitaati: {{cquote|''Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt - selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -, vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.''<ref>Jr 31:31-33</ref>}} Mõned ettekuulutused on [[Hesekieli raamat]]us<ref>Hs 37:24-27</ref> ja [[Miika raamat]]us.<ref>Mi 5:2</ref> == Jeesuse sünd == [[Pilt:Saint_Bernard_Catholic_Church_(Corning,_Ohio)_-_stained_glass,_Presentation_of_the_Lord_detail_-_Mary_%26_Joseph.jpg|pisi| Maarja ja Joosep. [[Ohio]] Saint Bernardi katoliku kiriku [[vitraaž]]]] Jeesus sündis Petlemmas neitsi Maarja pojana. Kristlased usuvad, et Jeesuse isa on Jumal ja kasuisa [[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]]. Teave Jeesuse sündimise kohta tugineb Matteuse ja Luuka evangeeliumitel. Mõlemad evangeeliumid annavad Jeesuse sugupuu. Matteuse evangeeliumi järgi sai Maarja enne Jeesuse sündimist ettekuulutuse. Luuka evangeeliumi järgi asetati Jeesus pärast sündimist [[sõim (loomakasvatus)|sõime]] ja esmalt tulid teda kummardama karjased. Matteuse evangeeliumi järgi tulid hiljem Jeesust kummardama Idamaa tähetargad, kes nägid taevas tähte, mille järel [[Herodes]] lasi Petlemmas hukata poisslapsed. Jeesuse vanemad põgenesid eelnevalt [[Egiptus]]esse. === Sündimise kuupäeva probleem === Luuka evangeeliumi järgi sündis Jeesus ajal, mil [[Rooma keiser]] oli [[Augustus]] ([[27 eKr]]–[[14]] pKr) ja Süüria maavalitseja oli Küreenius (Quirinus, [[6]]–[[12]] pKr), Matteuse evangeeliumi järgi sündis Jeesus, kui Herodes oli Juudamaa kuningas ([[37 eKr]]– 4 eKr). Luuka evangeeliumi järgi sündis Jeesus Küreeniuse korraldatud rahvaloenduse ajal. Alates neljandast sajandist tähistatakse Jeesuse sünnipäeva [[25. detsember|25. detsembril]] (esimesel [[jõulupüha]]l). Jeesuse ristilöömist tähistatakse [[Suur reede|Suurel Reedel]]. [[Dionysius Exiguus]] pakkus [[525]] oma kalendriarvestuses välja, et Jeesus võis sündida aastal [[1 eKr]] ja alates [[6. sajand]]ist loetakse kristlikku ajaarvamist alates Jeesuse sünnist. Ajaarvamise aluseks on Luuka evangeelium, mille järgi oli Jeesus oma avalikku tegevust täitma asudes umbes 30 aastat vana ja ta asus avalikult tegutsema Rooma keiser [[Tiberius]]e (14–[[37]]) 15. valitsemisaastal. === Jeesuse vanemad ja põlvnemine === {{vaata|Maarja|Joosep (Maarja abikaasa)}} Jeesuse ema oli Maarja. Matteuse evangeeliumi järgi oli Maarja kihlatud Joosepiga. Katoliiklased usuvad, et Jeesus oli neitsi Maarja ainus laps ning evangeeliumites mainitud Jeesuse vennad on Joosepi lapsed esimesest abielust. Joosep oli Naatsaretis elav [[puusepp]]. Kristlased peavad Maarja kihlatut Joosepit Jeesuse kasuisaks, kes pole Jeesuse bioloogiline isa, kuid kes kasvatas Jeesuse üles. Matteuse evangeeliumi järgi kavatses Joosep Maarja rasedusest teada saades saata ta vanemate juurde tagasi, et teda mitte avalikult häbistada. Joosepile ilmus unes ingel, kes käskis tal Maarja enda juurde jätta. Katoliikliku teoloogia alusel oli Joosep lesk ja tal olid esimesest abielust pojad, keda evangeeliumites nimetatakse Jeesuse vendadeks. Luuka evangeeliumi järgi elas Joosep Naatsaretis, kuid oli pärit Petlemmast, kuhu ta rahvaloenduse tõttu läks. Matteuse evangeeliumis olev Jeesuse sugupuu algab [[Aabraham]]ist, Luuka evangeeliumis [[Aadam]]ast. Mõlemal sugupuul on Jeesuse ühised esivanemad Aabraham, [[Iisak]], [[Jaakob]], [[Juuda]] ja [[Taavet]]. Erinevad teoloogid on püüdnud seletada erinevusi sugupuudes. Ühe versiooni järgi võib Matteuse evangeeliumis olla Maarja põlvnemine ja Luuka evangeeliumis Joosepi põlvnemine. === Rahvuskuuluvus === Jeesus oli rahvuselt juut, põlvnedes Juuda suguharust Taaveti soost. Kaasaegse piibliteaduse alusel oli Jeesuse emakeel [[aramea keel]]e galilea murre. == Jeesuse lapsepõlv == Evangeeliumid annavad Jeesuse lapsepõlve kohta vähe teavet. Apokrüüfilised kirjutised kajastavad rohkem Jeesuse lapsepõlve, kuid neid ei tunnustata kanooniliselt Jeesus elas Naatsaretis. Ta lõigati juudi kombe kohaselt 8 päeva pärast sündimist ümber. Vanemad viisid ta 40 päeva pärast sündi Jeruusalemma templisse ja ohverdasid esmapoja sünni puhul kaks tuvi.<ref>5 Ms 12</ref> Templis õnnistasid Jeesust Siimeon ja naisprohvet Hanna. Matteuse evangeeliumi järgi tuli Jeesuse vanematel asuda [[Egiptus]]esse, kuna Herodes lasi Petlemmas hukata sündinud poisslapsed. Egiptusest Naatsaretti tagasipöördununa õppis Jeesus selgeks puusepa ameti. Jeesus läks koos vanematega 12-aastaselt paasapühade ajal Jeruusalemma ja jäi templisse, kust vanemad ta kolm päeva hiljem üles leidsid. == Jeesuse avalik tegevus == [[Pilt:Carl joseph Begas 04.jpg|pisi| [[Carl Joseph Begas]]. [[Mäejutlus]]. [[1820]]]] Johannese evangeeliumi kronoloogia alusel tegutses Jeesus kolm aastat. Tema avalik tegevus algas ristimisega. Jeesuse avalik üleskutse oli: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!"<ref>Mk 1:15</ref> === Jeesuse ristimine === Jeesuse ristis [[Ristija Johannes]] [[Jordan]]i jões vette kastmisega. Jeesus ristiti arvatavasti Jordani jõe läänekaldal Ainonis.<ref>Jh 3:23</ref> Ristimise järel laskus Jumala Vaim tuvi kujul tema peale. Ristimisele järgnes [[Jeesuse kõrbekiusatus]], mille ajal Jeesus viibis 40 päeva kõrbes. === Apostlite valimine === Jeesus valis oma jüngrite seast 12 apostlit, kellele ta andis meelevalla eksortsismiks, parandada haigusi ja nõtrust.<ref>Mt 10:1</ref> Sünoptiliste evangeeliumite järgi kutsus Jeesus oma jüngriks esmalt [[Peetrus]]e. [[Johannese evangeelium]]i järgi oli Jeesuse esimeseks jüngriks Peetruse vend [[Andreas]]. === Mäejutlus === Jeesuse pikim järjepidev sõnum evangeeliumites on [[mäejutlus]], mille pikem versioon on Matteuse evangeeliumis ja lühem Luuka evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka [[meieisapalve]]. === Tähendamissõnad === {{vaata|Jeesuse tähendamissõnad}} Jeesus õpetas valdavalt näitlikustatud tähendamissõnade kaudu. === Tervendamised === === Imeteod === === Suhted variseride ja saduseridega === Jeesuse õpetuse peamised taunijad olid [[variserid]]. == Jeesuse kannatuslugu ja surm == [[Pilt:Michelangelo%27s_Pieta_5450.jpg|pisi|Maarja Jeesuse surnukehaga. [[Michelangelo]] skulptuur "Pietà", [[Rooma Peetri kirik]]]] Kõik uue testamendi evangeeliumid kajastavad Jeesuse kannatuslugu ja surma. === Vandenõu === Kui Jeesus oli [[Laatsarus Betaaniast|Laatsaruse]] surnuist üles äratanud, uskusid paljud juudid temasse ja Jeesuse populaarsus kasvas.<ref>Jh 11:45</ref> Judaismi ülempreestrid, rahvavanemad ja variserid kutsusid ajendatuna Laatsaruse ülesäratamisest ülempreester [[Kaifas]]e eesistumisel kokku [[Sanhedrin]]i, kus otsustati Jeesus surma mõista. Sanhedrini liikmete peamised argumendid Jeesuse hukkamiseks olid: "Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva".<ref>Jh 11:48</ref> Ülempreester Kaifase otsus Suurkohtu arutelu järel oli: "Teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."<ref>Jh 11:50</ref> Sanhedrini liikmed soovisid, et Jeesust ei vahistataks avalikult ega pühade ajal.<ref>Mt 26:5</ref> Jünger [[Juudas Iskariot]] oli valmis Jeesust reetma. Ülempreestrid pakkusid Juudale Jeesuse reetmise eest 30 hõberaha, mille järel Juudas otsis sobivat hetke, kui Jeesuse läheduses poleks rahvahulka.<ref>Mt 26:15</ref> === Jeesuse viimne õhtusöömaaeg === Jeesuse viimne õhtusöömaaeg oli Jeesuse viimane söömaaeg enne surma. Kristlased mälestavad Jeesuse viimset õhtusöömaaega armulauaga. Jeesuse viimne õhtusöömaaeg toimus Jeruusalemmas ühe hoone ülemisel korrusel.<ref>Mk 14:13-15</ref> Jeesus sõi koos 12 apostliga. Ta kuulutas ette, et üks tema jüngritest reedab ta, kõik jüngrid hülgavad ta kannatusajal ja Peetrus salgab Jeesuse, kuigi Peetrus oli kinnitanud, et on valmis Jeesuse eest surema. Johannese evangeeliumis on Jeesuse viimne söömaaeg pikemalt kirjeldatud. Evangeeliumi järgi pesi Jeesus jüngrite jalgu, tõotas [[Püha Vaim]]u tulekut, õpetas ja julgustas jüngreid. === Jeesuse vangistamine === Jeesus siirdus viimse õhtusöömaaja järel Õlimäele Ketsemani aeda palvetama. Ta võttis endaga kaasa Peetruse, [[Jaakobus (Sebedeuse poeg)|Jaakobuse]] ja [[Johannes (apostel)|Johannese]], kes jäid aga Jeesuse palvetamise ajal magama, mistõttu Jeesus pidi neid kaks korda äratama. Jünger Juudas Iskariot juhatas ülempreestrite saadetud väesalga aeda Jeesust vangistama. Sünoptiliste evangeeliumite järgi andis Juudas vangistajatele märgi, et Jeesus on see isik, keda ta suudleb. Johannese evangeeliumi järgi küsis Jeesus vangistajatelt keda nad otsivad. Vangistajad vastasid, et Jeesust Naatsaretist ja kui Jeesus kinnitas, et tema see ongi, taganesid vangistajad ja kukkusid maha. Jeesuse vangistamise ajal haaras Peetrus mõõga ja raius ülempreester Kaifase sulasel Malkusel kõrva ära. Jeesus tervendas Malkuse kõrva. === Kohtupidamine === Väesalk viis vangistatud Jeesuse esmalt preester Annase ette, kes küsitles teda õpetuse kohta ja kus kohtusulane Jeesust esmakordselt ka lõi. Annas saatis Jeesuse Sanhedrini ette, mida viis läbi ülempreester Kaifas oma majas.<ref>Jh 18</ref> Jeesuse vastu esitati mitmeid süüdistusi, kuid valetunnistajate ütlused ei ühtinud, mistõttu süüdistused ei leidnud tõendamist. Lõpuks küsis Kaifas, kas Jeesus on messias. Jeesus vastas: "Mina olen see.".<ref>Mk 14:62</ref> Jeesuse vastusest ajendatuna kuulutas Kaifas, et Jeesus sai hakkama pühaduseteotusega ja Sanhedrini liikmete enamus leidis, et vastavalt Moosese seadusele tuleb Jeesus surma mõista.<ref>3 Ms 24:16</ref> Vastava otsuse järel Jeesust alandati. Kohtuotsuse järel kahetses Juudas Iskariot Jeesuse reetmist ja tahtis raha ülempreestritele tagasi anda, kuid nende keeldumise järel sooritas enesetapu. Sanhedrin saatis surma mõistetud Jeesuse Rooma prokuraatori Pontius Pilatuse ette. Pilatuse kohtupidamine toimus Herodese palee pretooriumis. Sanhedrini liikmed süüdistasid Pilatuse ees Jeesust selles, et ta tekitab juutide seas rahulolematust, keelab Rooma keisrile maksta pearaha ja väitvat end kuninga olevat.<ref>Lk 23:2</ref> Pilatus küsitles Jeesust, huvitudes eelkõige kolmandast süüdistusest kuningaksolemise kohta, kuid Jeesuse vastuse järel ei pidanud teda poliitiliselt ohtlikuks ega leidnud Jeesusel surmasüüd. Ta saatis Luuka evangeeliumi järgi Jeesuse [[Herodes Antipas]]e ette. Kui Herodes Antipas Jeesuse tagasi Pilatuse juurde saatis, lasi Pilatus Jeesust piitsadega peksta ja tõi ta taas rahvahulga ette. Ta pakkus kohalviibinud rahvale võimalust valida, kas vabastada paasapühade puhul Jeesus või [[Barabas]]. Rahvahulga nõudel vabastas Pilatus Barabase. Kohtupidamisse sekkus ka Pilatuse naine, kes saatis abikaasale sõnumi.<ref>Mt 27:19</ref> Kohtupidamise arenedes hakkas kogunenud rahvahulk nõudma Jeesusele surmanuhtlust ristilöömise läbi. Pilatus ei leidnud Jeesusel surmanuhtlust nõudvat süüd ja pesi avalikult oma käsi, näidates et temal kohtuotsuse langetamisel süüd pole. Rahvahulk nõudis Jeesuse surma, sest Jeesus oli kuulutanud end kuningaks ja hakanud vastu Rooma keisrile. Kui Pilatus oleks Jeesuse vabastanud, poleks ta Rooma keisri sõber.<ref>Jh 19:12</ref> Rahvahulga viimase väite alusel mõistis Pilatus Jeesuse surma. === Jeesuse ristilöömine === {{vaata|Jeesuse ristilöömine}} Rooma prefekt Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi. Kohtuotsuse järel viisid Rooma sõdurid Jeesuse hukkamispaika Kolgata mäel. Kuna Jeesus oli eelnevast piitsutamisest nõrkenud, kandis ristipuud hukkamispaika sõdurite nõudel [[Siimon Küreenest]]. Jeesus löödi risti koos kahe süüdimõistetuga. Johannese evangeeliumi järgi naelutati Jeesuse risti külge Pilatuse kirjutatud silt ladina-, kreeka- ja heebreakeelse tekstiga: "Jeesus Naatsaretlane juutide kuningas."<ref>Jh 19:3</ref> Jeesus löödi risti kell 9 juudi ajaarvestuse järgi.<ref>Mk 15:25</ref> Ristilöömise järel jagasid Rooma sõdurid Jeesuse riided omavahel ja heitsid liisku. Osad ülempreestrid, juutide vanemad, sõdurid ning üks süüdimõistetu teotasid ristilöödud Jeesust. Johannese evangeeliumi järgi olid Jeesuse risti juures Maarja ja apostel Johannes. Jeesus ütles Maarjale, et Johannes on tema poeg ja Johannesele, et Maarja on tema ema, mispeale Johannes võttis Maarja oma leibkonda.<ref>Jh 19:26</ref> === Jeesuse surm === Jeesus suri enne juudi sabati algust kell 3 päeval ristilöömise läbi. Johannese evangeeliumi kronoloogia ja apostel Pauluse<ref>1Ko 15:20</ref> järgi suri Jeesus 14. [[Nisan]]i päeval, teiste evangeeliumite järgi 15. Nisani päeval. Astronoomilise arvestuse alusel suri Jeesus tõenäoliselt kas 7. aprillil 30. või 3. aprillil 33. aastal pKr. Vahetult enne surma hüüdis Jeesus: "Mu Jumal, Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid!"<ref>Mt 27:46</ref> Mõned risti juures seisjad tõlgendasid Jeesuse hüüet, et ta hüüab appi prohvet [[Eelija]]t. Jeesusele pakuti enne surma valude leevendamiseks äädikat, kuid Jeesus keeldus seda joomast. Jeesuse viimased sõnad olid kas: "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!"<ref>Lk 23:46</ref> ja "See on lõpetatud."<ref>Jh 19:30</ref> Jeesuse surma kinnituseks pistis üks Rooma sõdur oma odaga Jeesuse külje läbi, mispeale küljest purskus verd ja vett. Vahetult enne Jeesuse surma toimus pimenemine. Jeesuse surma järel kärises Jeruusalemma templi eesriie lõhki ja toimus maavärin. === Jeesuse matmine === Kui Jeesus oli surnud, soovis [[Joosep Arimaatiast]] Pontius Pilatuselt luba Jeesuse matmiseks. Joosep mattis Jeesuse hädakorras lähenevate paasapühade tõttu oma perekonna hauakambrisse Kolgata lähedale aeda. [[Nikodeemus]] tõi Jeesuse surilinadesse mähkimiseks sada naela [[mürr]]i.<ref>Jh 19:39</ref> Judaismi rahvavanemate nõudel lasi Pilatus sabatil haua ette paigutada suure kivi, mis pitseeriti ja pani hauda valvama kaks sõdurit. == Jeesuse ülestõusmine surnuist ja taevasseminek == [[Pilt:Ascension_(Candia,_15th_c.).jpg|pisi|Kristuse taevasseminek. Ikoonimaal]] Kristluse põhisõnumiks religioonina on uskumine, et Jeesus kui Jumala poeg taaselustus surnuist. === Jeesuse ülestõusmine === Jeesus tõusis surnuist üles juudi ajaarvestuse järgi nädala esimesel päeval enne koitu, mille tagajärjel veeres hauakambri ette paigutatud pitseeritud kivirahn hauakambri ava eest ära.<ref>Lk 24:1</ref> Judaismi ajaarvestuse järgi tõusis Jeesus surnuist kolmandal päeval pärast surma. Jeesuse ülestõusmise esimesed tunnistajad olid [[Maarja Magdaleena]] ja Jaakobuse ema Maarja, kes kavatsesid minna matmisprotseduuri lõpuni viima vastavalt Moosese seadustele.<ref>Mt 28:1; Mk 16:1</ref> Jeesus ilmus esmalt Maarja Magdaleenale, kes pidas teda aednikuks. Jeesus andis Maarja Magdaleenale korralduse minna jüngritele uudist teatama.<ref>Mk 16:9</ref> Jeesus kohustas jüngreid minema Galileasse. Seejärel ilmus Jeesus jünger Kleopasele ja tema kaaslasele Emmause teel, kes kuulutasid uudist teistele jüngritele.<ref>Lk 24:13-30</ref> Peetrus ja Johannes olid esimesed apostlid 12 määratud apostlite seast, kes olid Jeesuse taaselustumise tunnistajaks, kui nende juurde saabunud naiste teate järgi läksid koos hauakambri juurde. Peetrus sisenes hauakambrisse, kus leidis maast surilinad ja eemal kägardatud higirätiku.<ref>Jh 20:7</ref> Jüngrite jaoks oli teade Jeesuse taaselustumisest esialgu mõistusele vastuvõetamatu ja nad uskusid seda alles siis, kui kohtusid Jeesusega, kes neid sõitles uskmatuse pärast.<ref>Mk 16:13-14</ref> Apostel [[Toomas]] ei viibinud teistega koos ja tema uskus Jeesuse taaselustumist, kui sai oma käega Jeesuse haavu katsuda.<ref>Jh 20:24-29</ref> Jüngritega Galileas kohtudes andis Jeesus neile misjonikäsu:<ref>Mt 28:19-20</ref> {{cquote|'' Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad,ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastulõpuni.''}} Jeesus kohtus jüngritega veel Tiberiase järve ääres.<ref>Jh 21:1</ref> Juutide seas levib arusaam, et jüngrid varastasid Jeesuse surnukeha.<ref>Mt 28:13</ref> === Jeesuse taevasseminek === Kristliku traditsiooni järgi läks Jeesus taevasse 40 päeva pärast taaselustumist. Jeesuse taevasseminek toimus [[Betaania]]s Õlimäel.<ref>Lk 24:50-51; Ap 1:12</ref> Enne taevasseminekut õnnistas Jeesus oma jüngreid, mille järel varjas pilv ta jüngrite silme eest.<ref>Ap 1:9</ref> == Jeesuse taastulek == Kristlased ootavad Jeesuse taastulekut. Jeesuse taastuleku aega ei tea ükski inimene: "Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud."<ref>Ap 1:7</ref> Taevasse läinud Jeesust varjas pilv, mistõttu tagasipöörduv Jeesus tuleb eeldatavasti samuti pilvest: "See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat."<ref>Ap 1:11</ref> Jeesuse taastulek toimub pärast seda, kui tema sõnum on jõudnud kõikide rahvasteni. Enne taastulekut ilmub mitmeid valemessiaid ja antikristus.<ref>Mt 24:21; 24</ref> [[Algkristlus|Algkristlased]] eeldasid, et Kristus tuleb tagasi tema jüngrite eluajal.<ref>Mt 16:28; Mt 24:34; Mk 13:30; Lk 21:32</ref> Hiljem on Kristuse taastulekut arvatut toimuvat aastal [[500]], kui tinglikult möödus 500 aastat Jeesuse sünnist, aastal [[1000]], kui tinglikult möödus 1000 aastat Jeesuse sünnist ja [[1033]], kui möödus 1000 aastat Jeesuse surmast ja surnuist ülestõusmisest. == Jeesus teistes usundites == [[Muslim]]id peavad Jeesust ([[araabia keel]]es ''Isa'', mitte segi ajada eesti sõnaga ''isa'') [[asketism|askeetlikuks]] [[prohvet]]iks. [[Judaism]] ja [[mandalus]] peavad teda [[valemessias|valemessiaks]]. [[Baha'i usk]] peab teda [[Jumal]]a ilminguks. [[Hinduism]] peab teda [[avataara]]ks. Paljud ''[[New Age]]''<nowiki>'</nowiki>i õpetuste pooldajad peavad teda [[guru]]ks. == Vaata ka == * [[Jeesuse sugulased]] * [[Jeesuse kirgastamine]] * [[Messiasaladus]] * [[Jumala Tall]] * [[Jeesuse lapsepõlvelood]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="4PdS9">Peeter Roosimaa. ''Jeesuse tegevuse kronoloogiast''. https://web.archive.org/web/20150210213321/http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2008%20%2857%29/Roosimaa.pdf</ref> <ref name="g99So">''Ta on üles äratatud''</ref> <ref name="vH7DM">''Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.''</ref> <ref name="vWflr">[[James H. Charlesworth]]. ''The Historical Jesus, An Essential Guide'', Nashville 2008, lk 41.</ref> <ref name="M4TkZ">''"Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"''</ref> <ref name="KBXmV">''Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.''</ref> <ref name="1VEHD">''Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.''</ref> <ref name="YW3vr">[[Richard Bauckham]]. ''Jesus and the Eyewitnesses. The Gospels as Eyewitness Testimony'', William B. Eerdman Company 2006, ISBN 0-8028-3162-1.</ref> <ref name="dRcyR">Uurimisloo kohta üldiselt: [[Alice Whealey]]: ''Josephus on Jesus: The Testimonium Flavianum Controversy from Late Antiquity to Modern Times'', Verlag Peter Lang, New York 2003, ISBN 0-8204-5241-6; teate kohta Jaakobusest samas, lk 2–4.</ref> <ref name="Mg39B">[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.02.0077%3Abook%3D15%3Achapter%3D44 Tacitus, ''Annales'' 15,44]</ref> <ref name="8CiQd">[[Harald Fuchs]]. ''Tacitus über die Christen.'' – ''[[Vigiliae Christianae]]'', 4 (1950), lk 72–73.</ref> <ref name="01TJc">[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.02.0132&layout=&loc=claud.+25 Suetonius. ''Claudius'', 25,4]</ref> }} == Kirjandus == * [[Wilhelm Bousset]]: "Jeesuse elu ja õpetus." Tõlkinud J. Palla. Järelsõna S. Aaslava. Tartu: [[Eesti Kirjanduse Selts]] [[1932]] * [[John Drane]]: "Jeesus". Tõlkinud [[Guido Reinvalla]]. EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjandus 3. Tallinn: Logos [[1996]] * [[Gerhard Kroll]]: "Jeesuse jälgedel." [[Johannes Esto ühing]], 2002 * [[Ernest Renan]]: "Jeesuse elu." Tõlkinud Kristiina Ross. Eessõna [[Lauri Leesi]]. Tallinn: Perioodika 1996 * [[Ain Riistan]]: "Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis." Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[2011]]. == Välislingid == {{commonskat|Jesus Christ}} {{Vikitsitaat}} * [http://www.newadvent.org/cathen/08375a.htm Varased allikad Jeesusest] (inglise keeles) * [http://www.cassiopaea.org/cass/Laura-Knight-Jadczyk/lost_gospel.htm Jeesuse legendi kujunemisest] (inglise keeles) [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Jeesus| ]] o88ys50lpn0p9wfeifgxf9xpqmyfs12 0 1078 7170581 7149897 2026-06-11T07:47:07Z Kuriuss 38125 Veergude parandamine > korrektuur (siinses kontekstis) 7170581 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Raymond Radiguet''' [rem'oon radig'ee] ([[18. juuni]] [[1903]] – [[12. detsember]] [[1923]]) oli [[prantsuskeelne kirjandus|prantsuse]] kirjanik, kelle tuntuim teos on "[[Saatan ihus]]" ("''Le diable au corps''"). ==Elulugu== Raymond Radiguet sündis [[Saint-Maur-des-Fossés]]' linnas, [[ilmajaam]]as [[Pariis]]i eeslinnas. Tema isa [[Maurice Radiguet]] oli tuntud [[karikaturist]]. Raymondil oli viis nooremat õde ja venda. [[1909]] läks ta Saint-Mauri kooli. Ta õppis hästi, sai stipendiumi ja võeti [[1913]] vastu Pariisi [[Karl Suure lütseum]]i. [[1913]] nägi ta Saint-Mauris pealt naabermaja lapsehoidja hullumeelsushoogu, mis kajastub romaanis "[[Saatan ihus]]". Raymond hakkas väga varakult joonistama ja kirjutama. 16-aastaselt sattus Radiguet [[dadaism|dadaistide]] ja [[kubism|kubistide]] ringkonda. Dadaistidest [[Tristan Tzara]]st ja [[André Breton]]ist ta aasta pärast distantseerus. Seejärel sai temast [[Jean Cocteau]] soosik. Tal oli ka rida armulugusid naistega. Radiguet oli tuttav ka [[Max Jacob]]i, [[Juan Gris]]i, [[Pablo Picasso]], [[Igor Stravinski]] ja [[Constantin Brâncusi|Constantin Brâncuşi]]ga. Radiguet tegi kaastööd ajakirjale [[Sic (ajakiri)|Sic]], kuhu kirjutasid ka [[Louis Aragon]], [[André Breton]] ja [[Philippe Soupault]]. Koos Cocteau, [[Erik Satie]] ja [[Francis Poulenc]]iga asutas ta ajakirja [[Le Coq]]. Tema esimene raamat oli 15-aastaselt kirjutatud luulekogu "Les joues en feu", mis ilmus [[1925]]. aastal. See oli mõjutatud [[sürrealism]]ist (unenäod ja automaatkirjutamine). [[1920]] asus Radiguet elama [[Carqueiranne]]'i kalurikülla [[Toulon]]i lähedal, ja hiljem [[Piquet]]'sse. Seal ta kirjutas luuletusi ja alustas tööd esimese romaani "[[Saatan ihus]]" kallal. Enne raamatu ilmumist luges Cocteau katkendeid sellest ette [[Jean Hugo]] stuudios [[Palais-Royal]]is. Kohal oli teiste seas ka [[Pablo Picasso]]. Madame de Beaumont jäi lugemise ajal magama. Selle romaaniga sai Radiguet rikkaks ja kuulsaks. [[1924]]. aastal ilmus Radiguet' viimane romaan "Krahv d'Orgeli ball", mis meenutab psühholoogilise analüüsi sügavuse poolest [[madame de la Fayette]]'i raamatut "La Princesse de Cléves" ([[1677]]). ===Romaani süžee=== Peategelane François de Séryeuse armub krahvinna d'Orgelisse. Kuigi nende suhe jääb platooniliseks, tunneb naine end süüdi olevat ja tunnistab abikaasale üles. Olukorra lahendamiseks tuuakse Pariisi ka François' ema. François'l ei õnnestu end kodust ja perekonnast lahti murda. Romaan lõpeb sellega, et krahv libiseb asjast kergelt üle, jätkates maskiballiks valmistumist. On võimalik, et Cocteau töötas Radiguet' romaanid oluliselt ümber, kui nad suvel kõrvuti kirjutasid. Radiguet suri 12. detsembril 1923 Pariisis 20-aastaselt [[kõhutüüfus]]esse. Oma viimased sõnad ütles ta [[9. detsember|9. detsembril]] Cocteau'le: "Kuule, mul on sulle öelda midagi kohutavat. Kolme päeva pärast lasevad Jumala sõdurid mind maha." Cocteau nuttis ja "mõtles välja teistsuguseid seletusi", nagu ta jutustab. Cocteau jutustuse järgi jätkas Radiguet: "Sinu seletused ei ole nii head kui minu omad. Käsk on antud. Ma kuulsin käsku." Hiljem ta ütles: "On üks värv, mis liigub, ja inimesed värvi sees peidus." Cocteau küsis, kas Raymond tahab, et nad ära saadetaks." Raymond vastas: "Sa ei saa neid ära saata, sest sa ei näe värvi." Siis ta vajus kokku. Ta liigutas suud, kutsus juuresolijaid nimepidi, vaatas üllatunult ema, isa ja oma käsi. ==Cocteau Radiguet'st== "Ta oli väike, kahvatu, lühinägelik, halvasti lõigatud juuksed rippusid tal kaelal (...). Ta tegi grimasse nagu päikese käes. Kõndides ta hüples. Oleks võinud öelda, et kõnniteed on tema jaoks elastsed. Ta võttis taskust väikesi koolivihikulehti ja kortsutas neid kokku. Ta silus neid peopesaga ning katsus lugeda väga lühikese luuletuse (...). Ta surus selle silma vastu." Artikkel "Cet élève qui devint mon maître" ("See õpilane, kellest sai minu õpetaja"; [[5. juuni]]l [[1952]] [[Les Nouvelles littéraires, artistiques et scientifiques]]is: "Ta on omamoodi kõnelev taim. Raamatus "Saatan ihus" jutustab see taim oma juurte saladuse. "Krahv d'Orgeli ballis" see taim õitseb, ja tema lõhn on sõna." ==Teoseid== *"Les joues en feu" (15-aastaselt kirjutatud sürrealismimõjuline luulekogu; ilmus [[1920]] või [[1925]]) *"Devoirs de vacanes" (luulekogu; [[1921]]) *"Les pélicans"(kahevaatuseline näidend; 1921; ''Pelikanid''; [[Georges Auric]]i muusika) *"Le diable au corps" (romaan; lõpetatud [[1921]]; ilmus [[1923]]; "[[Saatan ihus]]"; [[eesti keel]]es [[Margot Endjärv]]e tõlkes [[2001]] [[Tallinn]]as) *"Le bal du Comte d'Orgel" (romaan; algvariant valmis sügisel [[1922]]; lõplik variant suvel 1923; surivoodil hoidis käes korrektuuriveerge, kuid ei teinud parandusi; korrektuuri tegi hiljem Cocteau; ilmus [[1924]]; ''Krahv d'Orgeli ball'') *"Œuvres complètes" ([[1952]]; kogutud teosed) *"Règle du jeu" ([[1957]]) *"Œuvres complètes" ([[1959]]; kogutud teosed kahes köites) *"Paul et Virginie" (koomilise ooperi libreto, millele [[Erik Satie]] pidi muusika kirjutama; [[1973]]; koos [[Jean Cocteau]]'ga) ==Välislingid== *[http://web.archive.org/20031009075011/members.tripod.com/Barry_Stone/radiguet.htm Fotod ja joonistused] *[http://www.netcomuk.co.uk/~lenin/Jean_Cocteau_rr.html Foto; Jean Cocteau poolt päev pärast Radiguet' surma kirjutatud biograafia inglise keeles] *[http://www.alalettre.com/radiguet-intro.htm Foto] *[http://abu.cnam.fr/cgi-bin/go?diablecor2 "Saatan ihus" prantsuse keeles] *[http://www.biblioweb.org/-RADIGUET-Raymond-.html Biograafia] (prantsuse keeles) {{JÄRJESTA:Radiguet, Raymond}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1923]] eaes5f0b302v2jpns2shfl5ze8qn8yv 0 1090 7170351 7169763 2026-06-10T18:20:47Z Neptuunium 58653 7170351 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast president | nimi = Siim Kallas | pilt = Kallas EC Portrait 2010.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, [[2010]] | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti Panga president]] | ametiajaalgus2 = 23. september 1991 | ametiajalõpp2 = 27. aprill 1995 | eelmine2 = [[Rein Otsason]] | järgmine2 = [[Vahur Kraft]] | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 9. november 1995 | ametiajalõpp3 = 21. november 1996 | eelmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | järgmine3 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | amet4 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus4 = 28. jaanuar 2002 | ametiajalõpp4 = 10. aprill 2003 | eelmine4 = [[Mart Laar]] | järgmine4 = [[Juhan Parts]] | amet5 = [[Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik]] <br/> <small>''koos [[Joaquín Almunia]]ga''</small> | ametiajaalgus5 = 1. mai 2004 | ametiajalõpp5 = 22. november 2004 | eelmine5 = [[Pedro Solbes]] | järgmine5 = [[Joaquín Almunia]] | amet6 = [[Euroopa Komisjoni volinikuportfellide loend|Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik]] | ametiajaalgus6 = 22. november 2004 | ametiajalõpp6 = 9. veebruar 2010 | eelmine6 = [[Neil Kinnock]] | järgmine6 = [[Maroš Šefčovič]] <br/> [[Algirdas Šemeta]] | amet7 = [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik]] | ametiajaalgus7 = 9. veebruar 2010 | ametiajalõpp7 = 1. november 2014 | eelmine7 = [[Antonio Tajani]] | järgmine7 = [[Violeta Bulc]] | amet8 = [[Viimsi vallavanem]] | ametiajaalgus8 = 17. november 2017 | ametiajalõpp8 = 11. veebruar 2019 | eelmine8 = [[Rein Loik]] | järgmine8 = [[Laine Randjärv]] | amet9 = | ametiajaalgus9 = | ametiajalõpp9 = | eelmine9 = | järgmine9 = | amet10 = | ametiajaalgus10 = | ametiajalõpp10 = | eelmine10 = | järgmine10 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1948|10|2}} | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] <small>(1972–1990)</small> <br/> [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] <small>(1994–)</small> | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Siim Kallas''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1948]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, kes aastatel 2002–2003 oli [[Eesti peaminister]] ja 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Lõpetanud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [[NLKP]]-sse ja suundus 1975. aastal spetsialistina tööle [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]isse. Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]]ga [[Isemajandava Eesti ettepanek]]u, millega propageeriti ENSV majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta esmalt [[Eesti Panga president]] (1991–1995), juhtides [[Eesti kroon|krooni]] käibelevõtmist ja [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformi ettevalmistamist]]. Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [[Riiklik VEB Fond|Riikliku VEB Fondi]] ümber tekkinud skandaaliga kui ka nn [[10 miljoni dollari afäär]]iga, millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele ja ta nõunikule [[Urmas Kaju]]le mitu süüdistust, kuid mõlemad mõisteti kokkuvõttes kohtus õigeks. 1994. aastal liitus Kallas [[Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning järgmise aasta novembris sai temast [[Eesti välisminister|välisminister]], kellena töötas novembrini 1996. Pärast Reformierakonna valimisvõitu 1999. aasta parlamendivalimistel sai temast [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teise valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [[Siim Kallase valitsus|uue valitsuskoalitsiooni]] [[Keskerakond|Keskerakonnaga]] ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitus koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [[Eesti liitumine Euroopa Liiduga|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]-ga. Ametiaja lõppedes naases ta [[X Riigikogu]] liikmeks kuni sai 2004. aastal [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks ning novembrikuus ka asepresidendik, teenides aastatel 2010–2014 ka [[Euroopa Komisjoni Transpordivolinik|komisjoni transpordivolinikuna]]. == Perekond ja haridus == Siim Kallas sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) peres. Tema vanaisa, mõjukas advokaat [[Eduard Alver]], oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i kuldmedaliga ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rahanduse ja krediidi erialal ''cum laude''. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant. == Karjäär Eesti NSV-s == Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetaja asetäitja. Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" toimetaja ja saatejuht. [[Perestroika]] ajal sai Kallas tuntuks kui üks [[IME]] idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Ta oli [[NLKP]] liige aastatel 1972–1990.<ref name="axDMY" /> == Eesti panga presidendina == Aastatel 1991–1995 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja [[Eesti kroon]]i taas käibelevõttu. Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma [[Villa Paradiso]] [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangalt]] saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt [[Urmas Kaju]] [[10 miljoni dollari afäär]]is õigeks.<ref name="fOzz7" /> Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata. == Poliitiline karjäär == 1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas [[Reformierakond|Reformierakonna]]. Samal aastal esitas president [[Lennart Meri]] ta [[Riigikogu]]le peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallas oli{{millal}} [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] asepresident. === VI Riigikogus ja välisministrina === [[Eesti 1995. aasta parlamendivalimised|Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste]] tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [[KMÜ]] juht [[Tiit Vähi]] moodustas esialgu [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsuse]] [[Edgar Savisaar]]e [[Keskerakond|Keskerakonnaga]]. Kallas jäi seetõttu [[VIII Riigikogu]] lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kood hiljem seoses [[lindiskandaal]]iga, misjärel moodustas Vähi [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Ta oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. === IX Riigikogus ja rahandusministrina === [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] võitis Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [[Mart Laar]]i [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Andres Tarand]]i [[Mõõdukad|Mõõdukatega]] sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] anti Kallasele [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]] portfell. 2001. aasta lõpuks oli koalitsioon aga sisetülide ja skandaalide tagajärjel sedavõrd lõhenenud, et detsembris teatas peaminister Laar enda tagasiastumisest. === Peaministrina === {{Vaata|Siim Kallase valitsus}} Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":03" /><ref name=":39" /> Kuigi [[Riigikogu|Riigikogus]] oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli [[Vähemusvalitsus|vähemusvalitsusega]], siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] ja [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004 |pealkiri=Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf |vaadatud=21.11.2025 |lehekülg=254}}</ref> Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO|NATOga]].<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=167–169}}</ref> Valitsuse astus tagasi pärast [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]]. Järgmine, [[Juhan Partsi valitsus]] asus ametisse 10. aprillil 2003. === X Riigikogus ja Euroopa Liidu volinikuna === [[Fail:Siim Kallas GWB.jpg|pisi|Siim Kallas ja [[George W. Bush]] 2002. aastal|270x270px]] Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [[X Riigikogu]] liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas [[Pedro Solbes Mira]] ja hiljem [[Joaquín Almunia]] juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas [[Euroopa Komisjoni asepresident]]. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Euroopa Ühenduste Komisjon |kuupäev= |pealkiri=Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus (KOM(2006) 194 lõplik). Brüssel, 03.05.2006 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52006DC0194 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=ET}}</ref> kavandaja ja elluviijana. [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik|Transpordivolinikuna]] aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1315 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref> vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda. Seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|tema kolmas valitsuskabinet]], andis Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks esmalt toona Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud Kallasele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister [[Taavi Rõivas]] Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks ning tema valitsus astus ametise 26. märtsil. === XIV Riigikogus === Kallas osutus [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valituks ja pääses parlamenti, olles seejuures 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 [[Riigikogu II aseesimees]]. === 2023. aasta kohalikud valimised ja lahkumine poliitikast=== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub Riigikogust tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-06 |pealkiri=Siim Kallas lahkub riigikogust, tema asendusliige on Jüri Jaanson |url=https://www.err.ee/1609445909/siim-kallas-lahkub-riigikogust-tema-asendusliige-on-juri-jaanson |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=2024-09-07 |pealkiri=Jüri Jaanson asub Riigikogu liikmeks |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/juri-jaanson-asub-riigikogu-liikmeks/ |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> === Presidendiks kandideerimine === 2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.{{lisa viide}} Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.<ref name="ZTiXS" /> 2016. aasta aprillis teatas Kallas [[Estonia (teater)|rahvusooperis Estonia]] presidendiks kandideerimisest.<ref name="KKVvl" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]] pääses Kallas [[Riigikogu]]s kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta [[Allar Jõks]]i järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest. ===Hilisem tegevus=== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], kogus 113 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Looming == * "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003 * "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004 * "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018 * "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021 * "Liberalism: ideed ja poliitika", [[Kava]], [[2024]], ISBN 9789916929612 == Töökohad == [[Fail:Siim Kallas, Eesti poliitik 02.jpg|pisi|Siim Kallas (2002)|270x270px]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Siim Kallas, Hannes Rumm.jpg|pisi|Siim Kallas [[Arvamusfestival]]il (2014)|269x269px]] * 1975–1979 [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]is spetsialist * 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja * 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitja * 1989–1991 [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimees * 1989–1991 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rahvasaadik * 1991–1995 [[Eesti Panga president]] * 1995–1996 [[Eesti välisminister]] * 1996 [[Euroopa Nõukogu]] eesistuja * 1999–2002 [[Eesti rahandusminister]] * 2002–2003 [[Eesti peaminister]] * 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident * 2017–2019 [[Viimsi vallavanem]] * [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige == Tunnustus == [[Pilt: Siim Kallas, arvamusfestival 2014 (2).jpg|pisi|[[Arvamusfestival]]il (2014)|Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)|270x270px]] * 1995 – [[Pressisõber]] * 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Prantsuse Auleegioni orden]] (suurohvitser)<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2002 – valiti "[[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja Eesti suurkuju]]" hulka * 2003 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12330}}</ref> * 2004 – [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)<ref>https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid</ref> * 2005 – [[Tallinna Toomkoguduse Maarja medal]] * 2010 – [[Viimsi valla aukodanik]] * 2015 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|30243}}</ref> * 2015 – [[aasta eurooplane]] * 2015 – [[Aasta Liberaal|aasta liberaal]] * 2016 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2018 – [[aasta kultuurisõber]] * 2019 – [[Poola Teeneteordeni komandöririst]]<ref>https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065</ref> * 2025 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref><br /> == Isiklikku == Siim Kallase emapoolne vanaisa oli [[Eduard Alver]]. Kallas on [[Betti Alver]]i sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]]. Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar [[Kaja Kallas]] on jurist ja poliitik. [[Ester Šank]] on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001). Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Siim Kallase valitsus]] * [[10 miljoni dollari afäär]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="axDMY">Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."</ref> <ref name="fOzz7">{{Netiviide |pealkiri=Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |vaadatud=2009-05-22 |arhiivimisaeg=2009-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090524024802/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZTiXS">[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?]</ref> <ref name="KKVvl">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves]</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * {{ESBL|Siim_Kallas}} * [https://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/kallas/index_en.htm Koduleht Euroopa Komisjonis] * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=37662 Siim Kallas – pool elust juhina], Postimees, 2. oktoober 2008 * [[Merje Pors]]. [http://www.postimees.ee/?id=41617 Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida], Postimees, 17. oktoober 2008 * [http://epl.ee/artikkel/448635 Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?], EPL, 17. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=52941 Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?], Postimees, 29. november 2008 * [[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/4021-siim-kallas--eesti-kokk-tahtsate-roogade-koogis Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis], Maaleht, 23. detsember 2008 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lopp-hea-koik-hea-kulas-on-siim-kallas Raadiointervjuu saates "Külas on ..."], Vikerraadio, 30. detsember 2008 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8074:voimalus-saada-puhtaimaks-maailmas&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3237 Võimalus saada puhtaimaks maailmas] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/459507 Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks] Ärileht, 19. veebruar 2009 * Siim Kallas. [http://www.epl.ee/artikkel/481396 Populism, demokraatia, täitevvõim], EPL, 30. oktoober 2009 * [[Vilja Kiisler]], [http://www.aripaev.ee/apps/pbcs.dll/article?AID=/20150226/NEWS/150229842&template=printart Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud], aripaev.ee, 26. veebruar 2015 * Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/23/10-aastat-tagasi-loppes-siim-kallase-10-mln-dollari-protsess "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess"] Äripäev, 23. oktoober 2010 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Otsason]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=1991–1995 | järgnev=[[Vahur Kraft]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riivo Sinijärv]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1995–1996| järgnev=[[Toomas Hendrik Ilves]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=2002–2003 | järgnev=[[Juhan Parts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Barroso komisjon}} {{Eesti VM}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Kallas, Siim}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Viimsi vallavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] hshjr7zzeee3ljne0ocyi9ebu2q7lta 7170361 7170351 2026-06-10T18:23:48Z Neptuunium 58653 7170361 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast president | nimi = Siim Kallas | pilt = Kallas EC Portrait 2010.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, [[2010]] | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti Panga president]] | ametiajaalgus2 = 23. september 1991 | ametiajalõpp2 = 27. aprill 1995 | eelmine2 = [[Rein Otsason]] | järgmine2 = [[Vahur Kraft]] | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 9. november 1995 | ametiajalõpp3 = 21. november 1996 | eelmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | järgmine3 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | amet4 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus4 = 28. jaanuar 2002 | ametiajalõpp4 = 10. aprill 2003 | eelmine4 = [[Mart Laar]] | järgmine4 = [[Juhan Parts]] | amet5 = [[Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik]] <br/> <small>''koos [[Joaquín Almunia]]ga''</small> | ametiajaalgus5 = 1. mai 2004 | ametiajalõpp5 = 22. november 2004 | eelmine5 = [[Pedro Solbes]] | järgmine5 = [[Joaquín Almunia]] | amet6 = [[Euroopa Komisjoni volinikuportfellide loend|Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik]] | ametiajaalgus6 = 22. november 2004 | ametiajalõpp6 = 9. veebruar 2010 | eelmine6 = [[Neil Kinnock]] | järgmine6 = [[Maroš Šefčovič]] <br/> [[Algirdas Šemeta]] | amet7 = [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik]] | ametiajaalgus7 = 9. veebruar 2010 | ametiajalõpp7 = 1. november 2014 | eelmine7 = [[Antonio Tajani]] | järgmine7 = [[Violeta Bulc]] | amet8 = [[Viimsi vallavanem]] | ametiajaalgus8 = 17. november 2017 | ametiajalõpp8 = 11. veebruar 2019 | eelmine8 = [[Rein Loik]] | järgmine8 = [[Laine Randjärv]] | amet9 = | ametiajaalgus9 = | ametiajalõpp9 = | eelmine9 = | järgmine9 = | amet10 = | ametiajaalgus10 = | ametiajalõpp10 = | eelmine10 = | järgmine10 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1948|10|2}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[NLKP]] (1972–1990)<br/>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]](a. 1994) | abikaasa = | vanemad = [[Udo Kallas]] | lapsed = [[Kaja Kallas]] | sugulased = [[Eduard Alver]] (vanaisa) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | haridus = [[Tallinna 22. Keskkool]] | elukutse = | autasud = ''[[Siim Kallas#Tunnustus|Loend...]]'' | allkiri = }} '''Siim Kallas''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1948]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, kes aastatel 2002–2003 oli [[Eesti peaminister]] ja 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Lõpetanud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [[NLKP]]-sse ja suundus 1975. aastal spetsialistina tööle [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]isse. Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]]ga [[Isemajandava Eesti ettepanek]]u, millega propageeriti ENSV majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta esmalt [[Eesti Panga president]] (1991–1995), juhtides [[Eesti kroon|krooni]] käibelevõtmist ja [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformi ettevalmistamist]]. Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [[Riiklik VEB Fond|Riikliku VEB Fondi]] ümber tekkinud skandaaliga kui ka nn [[10 miljoni dollari afäär]]iga, millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele ja ta nõunikule [[Urmas Kaju]]le mitu süüdistust, kuid mõlemad mõisteti kokkuvõttes kohtus õigeks. 1994. aastal liitus Kallas [[Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning järgmise aasta novembris sai temast [[Eesti välisminister|välisminister]], kellena töötas novembrini 1996. Pärast Reformierakonna valimisvõitu 1999. aasta parlamendivalimistel sai temast [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teise valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [[Siim Kallase valitsus|uue valitsuskoalitsiooni]] [[Keskerakond|Keskerakonnaga]] ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitus koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [[Eesti liitumine Euroopa Liiduga|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]-ga. Ametiaja lõppedes naases ta [[X Riigikogu]] liikmeks kuni sai 2004. aastal [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks ning novembrikuus ka asepresidendik, teenides aastatel 2010–2014 ka [[Euroopa Komisjoni Transpordivolinik|komisjoni transpordivolinikuna]]. == Perekond ja haridus == Siim Kallas sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) peres. Tema vanaisa, mõjukas advokaat [[Eduard Alver]], oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i kuldmedaliga ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rahanduse ja krediidi erialal ''cum laude''. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant. == Karjäär Eesti NSV-s == Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetaja asetäitja. Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" toimetaja ja saatejuht. [[Perestroika]] ajal sai Kallas tuntuks kui üks [[IME]] idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Ta oli [[NLKP]] liige aastatel 1972–1990.<ref name="axDMY" /> == Eesti panga presidendina == Aastatel 1991–1995 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja [[Eesti kroon]]i taas käibelevõttu. Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma [[Villa Paradiso]] [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangalt]] saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt [[Urmas Kaju]] [[10 miljoni dollari afäär]]is õigeks.<ref name="fOzz7" /> Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata. == Poliitiline karjäär == 1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas [[Reformierakond|Reformierakonna]]. Samal aastal esitas president [[Lennart Meri]] ta [[Riigikogu]]le peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallas oli{{millal}} [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] asepresident. === VI Riigikogus ja välisministrina === [[Eesti 1995. aasta parlamendivalimised|Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste]] tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [[KMÜ]] juht [[Tiit Vähi]] moodustas esialgu [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsuse]] [[Edgar Savisaar]]e [[Keskerakond|Keskerakonnaga]]. Kallas jäi seetõttu [[VIII Riigikogu]] lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kood hiljem seoses [[lindiskandaal]]iga, misjärel moodustas Vähi [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Ta oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. === IX Riigikogus ja rahandusministrina === [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] võitis Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [[Mart Laar]]i [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Andres Tarand]]i [[Mõõdukad|Mõõdukatega]] sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] anti Kallasele [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]] portfell. 2001. aasta lõpuks oli koalitsioon aga sisetülide ja skandaalide tagajärjel sedavõrd lõhenenud, et detsembris teatas peaminister Laar enda tagasiastumisest. === Peaministrina === {{Vaata|Siim Kallase valitsus}} Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":03" /><ref name=":39" /> Kuigi [[Riigikogu|Riigikogus]] oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli [[Vähemusvalitsus|vähemusvalitsusega]], siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] ja [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004 |pealkiri=Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf |vaadatud=21.11.2025 |lehekülg=254}}</ref> Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO|NATOga]].<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=167–169}}</ref> Valitsuse astus tagasi pärast [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]]. Järgmine, [[Juhan Partsi valitsus]] asus ametisse 10. aprillil 2003. === X Riigikogus ja Euroopa Liidu volinikuna === [[Fail:Siim Kallas GWB.jpg|pisi|Siim Kallas ja [[George W. Bush]] 2002. aastal|270x270px]] Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [[X Riigikogu]] liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas [[Pedro Solbes Mira]] ja hiljem [[Joaquín Almunia]] juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas [[Euroopa Komisjoni asepresident]]. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Euroopa Ühenduste Komisjon |kuupäev= |pealkiri=Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus (KOM(2006) 194 lõplik). Brüssel, 03.05.2006 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52006DC0194 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=ET}}</ref> kavandaja ja elluviijana. [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik|Transpordivolinikuna]] aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1315 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref> vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda. Seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|tema kolmas valitsuskabinet]], andis Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks esmalt toona Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud Kallasele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister [[Taavi Rõivas]] Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks ning tema valitsus astus ametise 26. märtsil. === XIV Riigikogus === Kallas osutus [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valituks ja pääses parlamenti, olles seejuures 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 [[Riigikogu II aseesimees]]. === 2023. aasta kohalikud valimised ja lahkumine poliitikast=== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub Riigikogust tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-06 |pealkiri=Siim Kallas lahkub riigikogust, tema asendusliige on Jüri Jaanson |url=https://www.err.ee/1609445909/siim-kallas-lahkub-riigikogust-tema-asendusliige-on-juri-jaanson |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=2024-09-07 |pealkiri=Jüri Jaanson asub Riigikogu liikmeks |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/juri-jaanson-asub-riigikogu-liikmeks/ |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> === Presidendiks kandideerimine === 2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.{{lisa viide}} Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.<ref name="ZTiXS" /> 2016. aasta aprillis teatas Kallas [[Estonia (teater)|rahvusooperis Estonia]] presidendiks kandideerimisest.<ref name="KKVvl" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]] pääses Kallas [[Riigikogu]]s kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta [[Allar Jõks]]i järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest. ===Hilisem tegevus=== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], kogus 113 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Looming == * "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003 * "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004 * "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018 * "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021 * "Liberalism: ideed ja poliitika", [[Kava]], [[2024]], ISBN 9789916929612 == Töökohad == [[Fail:Siim Kallas, Eesti poliitik 02.jpg|pisi|Siim Kallas (2002)|270x270px]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Siim Kallas, Hannes Rumm.jpg|pisi|Siim Kallas [[Arvamusfestival]]il (2014)|269x269px]] * 1975–1979 [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]is spetsialist * 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja * 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitja * 1989–1991 [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimees * 1989–1991 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rahvasaadik * 1991–1995 [[Eesti Panga president]] * 1995–1996 [[Eesti välisminister]] * 1996 [[Euroopa Nõukogu]] eesistuja * 1999–2002 [[Eesti rahandusminister]] * 2002–2003 [[Eesti peaminister]] * 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident * 2017–2019 [[Viimsi vallavanem]] * [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige == Tunnustus == [[Pilt: Siim Kallas, arvamusfestival 2014 (2).jpg|pisi|[[Arvamusfestival]]il (2014)|Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)|270x270px]] * 1995 – [[Pressisõber]] * 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Prantsuse Auleegioni orden]] (suurohvitser)<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2002 – valiti "[[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja Eesti suurkuju]]" hulka * 2003 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12330}}</ref> * 2004 – [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)<ref>https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid</ref> * 2005 – [[Tallinna Toomkoguduse Maarja medal]] * 2010 – [[Viimsi valla aukodanik]] * 2015 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|30243}}</ref> * 2015 – [[aasta eurooplane]] * 2015 – [[Aasta Liberaal|aasta liberaal]] * 2016 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2018 – [[aasta kultuurisõber]] * 2019 – [[Poola Teeneteordeni komandöririst]]<ref>https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065</ref> * 2025 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref><br /> == Isiklikku == Siim Kallase emapoolne vanaisa oli [[Eduard Alver]]. Kallas on [[Betti Alver]]i sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]]. Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar [[Kaja Kallas]] on jurist ja poliitik. [[Ester Šank]] on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001). Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Siim Kallase valitsus]] * [[10 miljoni dollari afäär]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="axDMY">Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."</ref> <ref name="fOzz7">{{Netiviide |pealkiri=Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |vaadatud=2009-05-22 |arhiivimisaeg=2009-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090524024802/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZTiXS">[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?]</ref> <ref name="KKVvl">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves]</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * {{ESBL|Siim_Kallas}} * [https://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/kallas/index_en.htm Koduleht Euroopa Komisjonis] * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=37662 Siim Kallas – pool elust juhina], Postimees, 2. oktoober 2008 * [[Merje Pors]]. [http://www.postimees.ee/?id=41617 Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida], Postimees, 17. oktoober 2008 * [http://epl.ee/artikkel/448635 Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?], EPL, 17. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=52941 Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?], Postimees, 29. november 2008 * [[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/4021-siim-kallas--eesti-kokk-tahtsate-roogade-koogis Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis], Maaleht, 23. detsember 2008 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lopp-hea-koik-hea-kulas-on-siim-kallas Raadiointervjuu saates "Külas on ..."], Vikerraadio, 30. detsember 2008 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8074:voimalus-saada-puhtaimaks-maailmas&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3237 Võimalus saada puhtaimaks maailmas] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/459507 Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks] Ärileht, 19. veebruar 2009 * Siim Kallas. [http://www.epl.ee/artikkel/481396 Populism, demokraatia, täitevvõim], EPL, 30. oktoober 2009 * [[Vilja Kiisler]], [http://www.aripaev.ee/apps/pbcs.dll/article?AID=/20150226/NEWS/150229842&template=printart Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud], aripaev.ee, 26. veebruar 2015 * Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/23/10-aastat-tagasi-loppes-siim-kallase-10-mln-dollari-protsess "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess"] Äripäev, 23. oktoober 2010 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Otsason]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=1991–1995 | järgnev=[[Vahur Kraft]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riivo Sinijärv]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1995–1996| järgnev=[[Toomas Hendrik Ilves]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=2002–2003 | järgnev=[[Juhan Parts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Barroso komisjon}} {{Eesti VM}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Kallas, Siim}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Viimsi vallavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 19rjskwt0xgr1q4rnsmsrpzuvg28wg5 7170362 7170361 2026-06-10T18:25:14Z Neptuunium 58653 7170362 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast president | nimi = Siim Kallas | pilt = Kallas EC Portrait 2010.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, [[2010]] | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti Panga president]] | ametiajaalgus2 = 23. september 1991 | ametiajalõpp2 = 27. aprill 1995 | eelmine2 = [[Rein Otsason]] | järgmine2 = [[Vahur Kraft]] | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 9. november 1995 | ametiajalõpp3 = 21. november 1996 | eelmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | järgmine3 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | amet4 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus4 = 28. jaanuar 2002 | ametiajalõpp4 = 10. aprill 2003 | eelmine4 = [[Mart Laar]] | järgmine4 = [[Juhan Parts]] | amet5 = [[Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik]] <br/> <small>''koos [[Joaquín Almunia]]ga''</small> | ametiajaalgus5 = 1. mai 2004 | ametiajalõpp5 = 22. november 2004 | eelmine5 = [[Pedro Solbes]] | järgmine5 = [[Joaquín Almunia]] | amet6 = [[Euroopa Komisjoni volinikuportfellide loend|Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik]] | ametiajaalgus6 = 22. november 2004 | ametiajalõpp6 = 9. veebruar 2010 | eelmine6 = [[Neil Kinnock]] | järgmine6 = [[Maroš Šefčovič]] <br/> [[Algirdas Šemeta]] | amet7 = [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik]] | ametiajaalgus7 = 9. veebruar 2010 | ametiajalõpp7 = 1. november 2014 | eelmine7 = [[Antonio Tajani]] | järgmine7 = [[Violeta Bulc]] | amet8 = [[Viimsi vallavanem]] | ametiajaalgus8 = 17. november 2017 | ametiajalõpp8 = 11. veebruar 2019 | eelmine8 = [[Rein Loik]] | järgmine8 = [[Laine Randjärv]] | amet9 = | ametiajaalgus9 = | ametiajalõpp9 = | eelmine9 = | järgmine9 = | amet10 = | ametiajaalgus10 = | ametiajalõpp10 = | eelmine10 = | järgmine10 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1948|10|2}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[NLKP]] (1972–1990)<br/>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]](a. 1994) | abikaasa = | vanemad = [[Udo Kallas]] | lapsed = [[Kaja Kallas]] | sugulased = [[Eduard Alver]] (vanaisa) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | haridus = [[Tallinna 22. Keskkool]] | elukutse = | autasud = ''[[Siim Kallas#Tunnustus|Loend...]]'' | allkiri = }} '''Siim Kallas''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1948]]) on [[Eesti]] poliitik, kes aastatel 2002–2003 oli [[Eesti peaminister]] ja 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Lõpetanud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [[NLKP]]-sse ja suundus 1975. aastal spetsialistina tööle [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]isse. Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]]ga [[Isemajandava Eesti ettepanek]]u, millega propageeriti ENSV majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta esmalt [[Eesti Panga president]] (1991–1995), juhtides [[Eesti kroon|krooni]] käibelevõtmist ja [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformi ettevalmistamist]]. Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [[Riiklik VEB Fond|Riikliku VEB Fondi]] ümber tekkinud skandaaliga kui ka nn [[10 miljoni dollari afäär]]iga, millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele ja ta nõunikule [[Urmas Kaju]]le mitu süüdistust, kuid mõlemad mõisteti kokkuvõttes kohtus õigeks. 1994. aastal liitus Kallas [[Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning järgmise aasta novembris sai temast [[Eesti välisminister|välisminister]], kellena töötas novembrini 1996. Pärast Reformierakonna valimisvõitu 1999. aasta parlamendivalimistel sai temast [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teise valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [[Siim Kallase valitsus|uue valitsuskoalitsiooni]] [[Keskerakond|Keskerakonnaga]] ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitus koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [[Eesti liitumine Euroopa Liiduga|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]-ga. Ametiaja lõppedes naases ta [[X Riigikogu]] liikmeks kuni sai 2004. aastal [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks ning novembrikuus ka asepresidendik, teenides aastatel 2010–2014 ka [[Euroopa Komisjoni Transpordivolinik|komisjoni transpordivolinikuna]]. == Perekond ja haridus == Siim Kallas sündis klarnetisti-saksofonisti [[Udo Kallas]]e ja tema abikaasa Rita (neiupõlvenimi Alver) peres [[Tallinna]]s. Tema vanaisa, mõjukas advokaat [[Eduard Alver]], oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i kuldmedaliga ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rahanduse ja krediidi erialal ''cum laude''. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant. == Karjäär Eesti NSV-s == Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetaja asetäitja. Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" toimetaja ja saatejuht. [[Perestroika]] ajal sai Kallas tuntuks kui üks [[IME]] idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Ta oli [[NLKP]] liige aastatel 1972–1990.<ref name="axDMY" /> == Eesti panga presidendina == Aastatel 1991–1995 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja [[Eesti kroon]]i taas käibelevõttu. Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma [[Villa Paradiso]] [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangalt]] saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt [[Urmas Kaju]] [[10 miljoni dollari afäär]]is õigeks.<ref name="fOzz7" /> Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata. == Poliitiline karjäär == 1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas [[Reformierakond|Reformierakonna]]. Samal aastal esitas president [[Lennart Meri]] ta [[Riigikogu]]le peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallas oli{{millal}} [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] asepresident. === VI Riigikogus ja välisministrina === [[Eesti 1995. aasta parlamendivalimised|Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste]] tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [[KMÜ]] juht [[Tiit Vähi]] moodustas esialgu [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsuse]] [[Edgar Savisaar]]e [[Keskerakond|Keskerakonnaga]]. Kallas jäi seetõttu [[VIII Riigikogu]] lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kood hiljem seoses [[lindiskandaal]]iga, misjärel moodustas Vähi [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Ta oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. === IX Riigikogus ja rahandusministrina === [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] võitis Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [[Mart Laar]]i [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Andres Tarand]]i [[Mõõdukad|Mõõdukatega]] sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] anti Kallasele [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]] portfell. 2001. aasta lõpuks oli koalitsioon aga sisetülide ja skandaalide tagajärjel sedavõrd lõhenenud, et detsembris teatas peaminister Laar enda tagasiastumisest. === Peaministrina === {{Vaata|Siim Kallase valitsus}} Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":03" /><ref name=":39" /> Kuigi [[Riigikogu|Riigikogus]] oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli [[Vähemusvalitsus|vähemusvalitsusega]], siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] ja [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004 |pealkiri=Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf |vaadatud=21.11.2025 |lehekülg=254}}</ref> Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO|NATOga]].<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=167–169}}</ref> Valitsuse astus tagasi pärast [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]]. Järgmine, [[Juhan Partsi valitsus]] asus ametisse 10. aprillil 2003. === X Riigikogus ja Euroopa Liidu volinikuna === [[Fail:Siim Kallas GWB.jpg|pisi|Siim Kallas ja [[George W. Bush]] 2002. aastal|270x270px]] Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [[X Riigikogu]] liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas [[Pedro Solbes Mira]] ja hiljem [[Joaquín Almunia]] juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas [[Euroopa Komisjoni asepresident]]. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Euroopa Ühenduste Komisjon |kuupäev= |pealkiri=Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus (KOM(2006) 194 lõplik). Brüssel, 03.05.2006 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52006DC0194 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=ET}}</ref> kavandaja ja elluviijana. [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik|Transpordivolinikuna]] aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1315 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref> vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda. Seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|tema kolmas valitsuskabinet]], andis Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks esmalt toona Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud Kallasele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister [[Taavi Rõivas]] Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks ning tema valitsus astus ametise 26. märtsil. === XIV Riigikogus === Kallas osutus [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valituks ja pääses parlamenti, olles seejuures 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 [[Riigikogu II aseesimees]]. === 2023. aasta kohalikud valimised ja lahkumine poliitikast=== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub Riigikogust tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-06 |pealkiri=Siim Kallas lahkub riigikogust, tema asendusliige on Jüri Jaanson |url=https://www.err.ee/1609445909/siim-kallas-lahkub-riigikogust-tema-asendusliige-on-juri-jaanson |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=2024-09-07 |pealkiri=Jüri Jaanson asub Riigikogu liikmeks |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/juri-jaanson-asub-riigikogu-liikmeks/ |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> === Presidendiks kandideerimine === 2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.{{lisa viide}} Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.<ref name="ZTiXS" /> 2016. aasta aprillis teatas Kallas [[Estonia (teater)|rahvusooperis Estonia]] presidendiks kandideerimisest.<ref name="KKVvl" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]] pääses Kallas [[Riigikogu]]s kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta [[Allar Jõks]]i järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest. ===Hilisem tegevus=== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], kogus 113 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Looming == * "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003 * "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004 * "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018 * "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021 * "Liberalism: ideed ja poliitika", [[Kava]], [[2024]], ISBN 9789916929612 == Töökohad == [[Fail:Siim Kallas, Eesti poliitik 02.jpg|pisi|Siim Kallas (2002)|270x270px]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Siim Kallas, Hannes Rumm.jpg|pisi|Siim Kallas [[Arvamusfestival]]il (2014)|269x269px]] * 1975–1979 [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]is spetsialist * 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja * 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitja * 1989–1991 [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimees * 1989–1991 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rahvasaadik * 1991–1995 [[Eesti Panga president]] * 1995–1996 [[Eesti välisminister]] * 1996 [[Euroopa Nõukogu]] eesistuja * 1999–2002 [[Eesti rahandusminister]] * 2002–2003 [[Eesti peaminister]] * 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident * 2017–2019 [[Viimsi vallavanem]] * [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige == Tunnustus == [[Pilt: Siim Kallas, arvamusfestival 2014 (2).jpg|pisi|[[Arvamusfestival]]il (2014)|Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)|270x270px]] * 1995 – [[Pressisõber]] * 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Prantsuse Auleegioni orden]] (suurohvitser)<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2002 – valiti "[[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja Eesti suurkuju]]" hulka * 2003 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12330}}</ref> * 2004 – [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)<ref>https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid</ref> * 2005 – [[Tallinna Toomkoguduse Maarja medal]] * 2010 – [[Viimsi valla aukodanik]] * 2015 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|30243}}</ref> * 2015 – [[aasta eurooplane]] * 2015 – [[Aasta Liberaal|aasta liberaal]] * 2016 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2018 – [[aasta kultuurisõber]] * 2019 – [[Poola Teeneteordeni komandöririst]]<ref>https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065</ref> * 2025 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref><br /> == Isiklikku == Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar [[Kaja Kallas]] on jurist ja poliitik. [[Ester Šank]] on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001). Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Siim Kallase valitsus]] * [[10 miljoni dollari afäär]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="axDMY">Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."</ref> <ref name="fOzz7">{{Netiviide |pealkiri=Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |vaadatud=2009-05-22 |arhiivimisaeg=2009-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090524024802/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZTiXS">[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?]</ref> <ref name="KKVvl">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves]</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * {{ESBL|Siim_Kallas}} * [https://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/kallas/index_en.htm Koduleht Euroopa Komisjonis] * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=37662 Siim Kallas – pool elust juhina], Postimees, 2. oktoober 2008 * [[Merje Pors]]. [http://www.postimees.ee/?id=41617 Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida], Postimees, 17. oktoober 2008 * [http://epl.ee/artikkel/448635 Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?], EPL, 17. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=52941 Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?], Postimees, 29. november 2008 * [[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/4021-siim-kallas--eesti-kokk-tahtsate-roogade-koogis Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis], Maaleht, 23. detsember 2008 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lopp-hea-koik-hea-kulas-on-siim-kallas Raadiointervjuu saates "Külas on ..."], Vikerraadio, 30. detsember 2008 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8074:voimalus-saada-puhtaimaks-maailmas&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3237 Võimalus saada puhtaimaks maailmas] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/459507 Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks] Ärileht, 19. veebruar 2009 * Siim Kallas. [http://www.epl.ee/artikkel/481396 Populism, demokraatia, täitevvõim], EPL, 30. oktoober 2009 * [[Vilja Kiisler]], [http://www.aripaev.ee/apps/pbcs.dll/article?AID=/20150226/NEWS/150229842&template=printart Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud], aripaev.ee, 26. veebruar 2015 * Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/23/10-aastat-tagasi-loppes-siim-kallase-10-mln-dollari-protsess "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess"] Äripäev, 23. oktoober 2010 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Otsason]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=1991–1995 | järgnev=[[Vahur Kraft]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riivo Sinijärv]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1995–1996| järgnev=[[Toomas Hendrik Ilves]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=2002–2003 | järgnev=[[Juhan Parts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Barroso komisjon}} {{Eesti VM}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Kallas, Siim}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Viimsi vallavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 4h3ibmvjkl2iqab0snirvuauw1l9sh2 7170365 7170362 2026-06-10T18:36:33Z Velirand 67997 7170365 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast president | nimi = Siim Kallas | pilt = Kallas EC Portrait 2010.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, [[2010]] | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti Panga president]] | ametiajaalgus2 = 23. september 1991 | ametiajalõpp2 = 27. aprill 1995 | eelmine2 = [[Rein Otsason]] | järgmine2 = [[Vahur Kraft]] | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 9. november 1995 | ametiajalõpp3 = 21. november 1996 | eelmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | järgmine3 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | amet4 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus4 = 28. jaanuar 2002 | ametiajalõpp4 = 10. aprill 2003 | eelmine4 = [[Mart Laar]] | järgmine4 = [[Juhan Parts]] | amet5 = [[Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik]] <br/> <small>''koos [[Joaquín Almunia]]ga''</small> | ametiajaalgus5 = 1. mai 2004 | ametiajalõpp5 = 22. november 2004 | eelmine5 = [[Pedro Solbes]] | järgmine5 = [[Joaquín Almunia]] | amet6 = [[Euroopa Komisjoni volinikuportfellide loend|Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik]] | ametiajaalgus6 = 22. november 2004 | ametiajalõpp6 = 9. veebruar 2010 | eelmine6 = [[Neil Kinnock]] | järgmine6 = [[Maroš Šefčovič]] <br/> [[Algirdas Šemeta]] | amet7 = [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik]] | ametiajaalgus7 = 9. veebruar 2010 | ametiajalõpp7 = 1. november 2014 | eelmine7 = [[Antonio Tajani]] | järgmine7 = [[Violeta Bulc]] | amet8 = [[Viimsi vallavanem]] | ametiajaalgus8 = 17. november 2017 | ametiajalõpp8 = 11. veebruar 2019 | eelmine8 = [[Rein Loik]] | järgmine8 = [[Laine Randjärv]] | amet9 = | ametiajaalgus9 = | ametiajalõpp9 = | eelmine9 = | järgmine9 = | amet10 = | ametiajaalgus10 = | ametiajalõpp10 = | eelmine10 = | järgmine10 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1948|10|2}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[NLKP]] (1972–1990)<br/>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]](1994–) | abikaasa = | vanemad = [[Udo Kallas]] | lapsed = [[Kaja Kallas]] | sugulased = [[Eduard Alver]] (vanaisa) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | haridus = [[Tallinna 22. Keskkool]] | elukutse = | autasud = ''[[Siim Kallas#Tunnustus|Loend...]]'' | allkiri = }} '''Siim Kallas''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1948]]) on [[Eesti]] poliitik, kes aastatel 2002–2003 oli [[Eesti peaminister]] ja 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Lõpetanud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [[NLKP]]-sse ja suundus 1975. aastal spetsialistina tööle [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]isse. Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]]ga [[Isemajandava Eesti ettepanek]]u, millega propageeriti ENSV majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta esmalt [[Eesti Panga president]] (1991–1995), juhtides [[Eesti kroon|krooni]] käibelevõtmist ja [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformi ettevalmistamist]]. Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [[Riiklik VEB Fond|Riikliku VEB Fondi]] ümber tekkinud skandaaliga kui ka nn [[10 miljoni dollari afäär]]iga, millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele ja ta nõunikule [[Urmas Kaju]]le mitu süüdistust, kuid mõlemad mõisteti kokkuvõttes kohtus õigeks. 1994. aastal liitus Kallas [[Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning järgmise aasta novembris sai temast [[Eesti välisminister|välisminister]], kellena töötas novembrini 1996. Pärast Reformierakonna valimisvõitu 1999. aasta parlamendivalimistel sai temast [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teise valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [[Siim Kallase valitsus|uue valitsuskoalitsiooni]] [[Keskerakond|Keskerakonnaga]] ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitus koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [[Eesti liitumine Euroopa Liiduga|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]-ga. Ametiaja lõppedes naases ta [[X Riigikogu]] liikmeks kuni sai 2004. aastal [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks ning novembrikuus ka asepresidendik, teenides aastatel 2010–2014 ka [[Euroopa Komisjoni Transpordivolinik|komisjoni transpordivolinikuna]]. == Perekond ja haridus == Siim Kallas sündis klarnetisti-saksofonisti [[Udo Kallas]]e ja tema abikaasa Rita (neiupõlvenimi Alver) peres [[Tallinna]]s. Tema vanaisa, mõjukas advokaat [[Eduard Alver]], oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i kuldmedaliga ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rahanduse ja krediidi erialal ''cum laude''. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant. == Karjäär Eesti NSV-s == Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetaja asetäitja. Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" toimetaja ja saatejuht. [[Perestroika]] ajal sai Kallas tuntuks kui üks [[IME]] idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Ta oli [[NLKP]] liige aastatel 1972–1990.<ref name="axDMY" /> == Eesti panga presidendina == Aastatel 1991–1995 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja [[Eesti kroon]]i taas käibelevõttu. Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma [[Villa Paradiso]] [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangalt]] saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt [[Urmas Kaju]] [[10 miljoni dollari afäär]]is õigeks.<ref name="fOzz7" /> Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata. == Poliitiline karjäär == 1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas [[Reformierakond|Reformierakonna]]. Samal aastal esitas president [[Lennart Meri]] ta [[Riigikogu]]le peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallas oli{{millal}} [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaali]] asepresident. === VI Riigikogus ja välisministrina === [[Eesti 1995. aasta parlamendivalimised|Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste]] tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [[KMÜ]] juht [[Tiit Vähi]] moodustas esialgu [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsuse]] [[Edgar Savisaar]]e [[Keskerakond|Keskerakonnaga]]. Kallas jäi seetõttu [[VIII Riigikogu]] lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kood hiljem seoses [[lindiskandaal]]iga, misjärel moodustas Vähi [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Ta oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. === IX Riigikogus ja rahandusministrina === [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] võitis Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [[Mart Laar]]i [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Andres Tarand]]i [[Mõõdukad|Mõõdukatega]] sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] anti Kallasele [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]] portfell. 2001. aasta lõpuks oli koalitsioon aga sisetülide ja skandaalide tagajärjel sedavõrd lõhenenud, et detsembris teatas peaminister Laar enda tagasiastumisest. === Peaministrina === {{Vaata|Siim Kallase valitsus}} Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president Arnold Rüütel Siim Kallase peaministrikandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.<ref name=":03" /><ref name=":39" /> Kuigi [[Riigikogu|Riigikogus]] oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, ehk tegemist oli [[Vähemusvalitsus|vähemusvalitsusega]], siis valitsuse tegevust toetasid parlamendis ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] ja [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004 |pealkiri=Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf |vaadatud=21.11.2025 |lehekülg=254}}</ref> Siim Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete lepitajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Seetõttu keskendus valitsus sisepoliitikas ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas ning paljude eelmise valitsuse reformide katkestamise või tagasipööramisega, kuid välispollitikas jätkati Laari valitsuse liini ning lõpetati liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO|NATOga]].<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=167–169}}</ref> Valitsuse astus tagasi pärast [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]]. Järgmine, [[Juhan Partsi valitsus]] asus ametisse 10. aprillil 2003. === X Riigikogus ja Euroopa Liidu volinikuna === [[Fail:Siim Kallas GWB.jpg|pisi|Siim Kallas ja [[George W. Bush]] 2002. aastal|270x270px]] Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [[X Riigikogu]] liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas [[Pedro Solbes Mira]] ja hiljem [[Joaquín Almunia]] juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas [[Euroopa Komisjoni asepresident]]. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Euroopa Ühenduste Komisjon |kuupäev= |pealkiri=Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus (KOM(2006) 194 lõplik). Brüssel, 03.05.2006 |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52006DC0194 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=ET}}</ref> kavandaja ja elluviijana. [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik|Transpordivolinikuna]] aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1315 |vaadatud=14. aprillil 2024 |väljaanne=eur-lex.europa.eu}}</ref> vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda. Seoses [[Andrus Ansip]]i tagasiastumisega peaministriametist [[4. märts]]il [[2014]], mille tulemusel lahkus ametist kogu [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|tema kolmas valitsuskabinet]], andis Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks esmalt toona Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud Kallasele, kuid pärast tema loobumist [[12. märts]]il [[2014]] sai senine sotsiaalminister [[Taavi Rõivas]] Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks ning tema valitsus astus ametise 26. märtsil. === XIV Riigikogus === Kallas osutus [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valituks ja pääses parlamenti, olles seejuures 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 [[Riigikogu II aseesimees]]. === 2023. aasta kohalikud valimised ja lahkumine poliitikast=== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub Riigikogust tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-06 |pealkiri=Siim Kallas lahkub riigikogust, tema asendusliige on Jüri Jaanson |url=https://www.err.ee/1609445909/siim-kallas-lahkub-riigikogust-tema-asendusliige-on-juri-jaanson |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=2024-09-07 |pealkiri=Jüri Jaanson asub Riigikogu liikmeks |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/juri-jaanson-asub-riigikogu-liikmeks/ |vaadatud=2024-09-08 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> === Presidendiks kandideerimine === 2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.{{lisa viide}} Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.<ref name="ZTiXS" /> 2016. aasta aprillis teatas Kallas [[Estonia (teater)|rahvusooperis Estonia]] presidendiks kandideerimisest.<ref name="KKVvl" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]] pääses Kallas [[Riigikogu]]s kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta [[Allar Jõks]]i järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest. ===Hilisem tegevus=== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], kogus 113 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Looming == * "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003 * "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004 * "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018 * "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021 * "Liberalism: ideed ja poliitika", [[Kava]], [[2024]], ISBN 9789916929612 == Töökohad == [[Fail:Siim Kallas, Eesti poliitik 02.jpg|pisi|Siim Kallas (2002)|270x270px]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Siim Kallas, Hannes Rumm.jpg|pisi|Siim Kallas [[Arvamusfestival]]il (2014)|269x269px]] * 1975–1979 [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]is spetsialist * 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja * 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitja * 1989–1991 [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimees * 1989–1991 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rahvasaadik * 1991–1995 [[Eesti Panga president]] * 1995–1996 [[Eesti välisminister]] * 1996 [[Euroopa Nõukogu]] eesistuja * 1999–2002 [[Eesti rahandusminister]] * 2002–2003 [[Eesti peaminister]] * 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident * 2017–2019 [[Viimsi vallavanem]] * [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige == Tunnustus == [[Pilt: Siim Kallas, arvamusfestival 2014 (2).jpg|pisi|[[Arvamusfestival]]il (2014)|Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)|270x270px]] * 1995 – [[Pressisõber]] * 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Prantsuse Auleegioni orden]] (suurohvitser)<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2002 – valiti "[[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja Eesti suurkuju]]" hulka * 2003 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12330}}</ref> * 2004 – [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)<ref>https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid</ref> * 2005 – [[Tallinna Toomkoguduse Maarja medal]] * 2010 – [[Viimsi valla aukodanik]] * 2015 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|30243}}</ref> * 2015 – [[aasta eurooplane]] * 2015 – [[Aasta Liberaal|aasta liberaal]] * 2016 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2018 – [[aasta kultuurisõber]] * 2019 – [[Poola Teeneteordeni komandöririst]]<ref>https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065</ref> * 2025 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref><br /> == Isiklikku == Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar [[Kaja Kallas]] on jurist ja poliitik. [[Ester Šank]] on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001). Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Siim Kallase valitsus]] * [[10 miljoni dollari afäär]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="axDMY">Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."</ref> <ref name="fOzz7">{{Netiviide |pealkiri=Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |vaadatud=2009-05-22 |arhiivimisaeg=2009-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090524024802/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZTiXS">[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?]</ref> <ref name="KKVvl">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves]</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * {{ESBL|Siim_Kallas}} * [https://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/kallas/index_en.htm Koduleht Euroopa Komisjonis] * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=37662 Siim Kallas – pool elust juhina], Postimees, 2. oktoober 2008 * [[Merje Pors]]. [http://www.postimees.ee/?id=41617 Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida], Postimees, 17. oktoober 2008 * [http://epl.ee/artikkel/448635 Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?], EPL, 17. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=52941 Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?], Postimees, 29. november 2008 * [[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/4021-siim-kallas--eesti-kokk-tahtsate-roogade-koogis Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis], Maaleht, 23. detsember 2008 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lopp-hea-koik-hea-kulas-on-siim-kallas Raadiointervjuu saates "Külas on ..."], Vikerraadio, 30. detsember 2008 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8074:voimalus-saada-puhtaimaks-maailmas&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3237 Võimalus saada puhtaimaks maailmas] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/459507 Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks] Ärileht, 19. veebruar 2009 * Siim Kallas. [http://www.epl.ee/artikkel/481396 Populism, demokraatia, täitevvõim], EPL, 30. oktoober 2009 * [[Vilja Kiisler]], [http://www.aripaev.ee/apps/pbcs.dll/article?AID=/20150226/NEWS/150229842&template=printart Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud], aripaev.ee, 26. veebruar 2015 * Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/23/10-aastat-tagasi-loppes-siim-kallase-10-mln-dollari-protsess "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess"] Äripäev, 23. oktoober 2010 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Otsason]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=1991–1995 | järgnev=[[Vahur Kraft]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riivo Sinijärv]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1995–1996| järgnev=[[Toomas Hendrik Ilves]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=2002–2003 | järgnev=[[Juhan Parts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Barroso komisjon}} {{Eesti VM}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Kallas, Siim}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Viimsi vallavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] i42rvfrfccfshvh7fljehshdsiasdih 0 4519 7170541 6901127 2026-06-11T05:28:42Z Mona 355 /* Sündinud */ 7170541 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''11. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 162. ([[liigaasta]]l 163.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 29. mai ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1584]] – {{kas|[[Poola]] kuningas [[Stefan Batory]] kirjutas alla [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linna asutamiskirjale.}} {{lisa viide}} * [[1918]] – [[Konstantin Päts]] vangistati [[Saksamaa|Saksa]] [[okupatsioon]]ivõimude poolt. * [[1932]] – [[Tallinna velodroom]]il (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[1933]] – [[Stockholmi olümpiastaadion]]il oli Eesti oma esimesel [[1933. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Euroopa valikturniir|jalgpalli MM-võistluste valikturniiri]] mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6.<ref name="ESBL" /> * [[1935]] – [[Tallinn]]as pandi nurgakivi [[Tallinna Majaomanike Pank|Tallinna Majaomanike Panga]] hoonele. * [[1936]] – Tallinna saabus [[Rootsi]] kuninga vennapoeg krahv [[Folke Bernadotte]], kelle võttis vastu riigivanem [[Konstantin Päts]]. * [[1937]] – Rootsi välisminister [[Rickard Sandler]] saabus Tallinna. * [[1938]] – valiti maavolikogud. * [[1940]] – valiti rootsi vähemusrahvuse valitavad [[Riiginõukogu]] liikme valijamehed. * 1940 – Eesti saadik [[Šveits]]is [[Karl Selter]] esitas oma volitused liidupresident [[Marcel Pilet-Golaz]]ile. * [[1987]] – [[EELK]] peapiiskopiks valiti [[Kuno Pajula]]. * [[1992]] – Tallinnas algasid XII [[hansapäevad]]. ===Maailmas=== * [[1648]] – [[Moskva]]s algas [[Soolamäss]], mille põhjuseks [[1646]] kehtestatud kõrge soolamaks.{{lisa viide}} * [[1675]] – Sõlmiti [[Prantsusmaa]]-[[Poola]] liit.{{lisa viide}} * [[1798]] – [[Malta]] kapituleerus võitluseta [[Napoleon Bonaparte|Napoleon Bonaparte'i]] vägedele, mis olid asutanud end [[Egiptuse sõjakäik|Egiptuse sõjakäigule]]. * [[1903]] – Kukutati [[Serbia Kuningriik|Serbia]] kuningas [[Aleksandar]]. * [[1915]] – [[Serbia Kuningriik|Serbia]] tungis kallale [[Albaania]]le ja vallutas [[Tirana]]. * [[1924]] – [[Praha]]s Strašnice juudi kalmistul toimusid [[Franz Kafka]] matused.<ref>[[Saul Friedländer]]. Franz Kafka. München, 2014, lk. 220</ref> * [[1955]] – [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[1955. aasta Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni võidusõidus]] hukkus 84 inimest ja üle 100 sai vigastada, kui Pierre Leveghi võidusõiduauto paiskus publiku sekka. * [[1963]] – Vietnami munk [[Thích Quảng Đức]] pani end [[Saigon]]is põlema protesteerimaks budistliku rahvaenamuse mahasurumise vastu oma riigis. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 11. juunil}} *[[1573]] – [[Ben Jonson]], inglise kirjanik *[[1671]] – [[Colley Cibber]], inglise luuletaja *[[1864]] – [[Richard Strauss]], saksa helilooja *[[1899]] – [[Yasunari Kawabata]], jaapani kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] [[1968]] *[[1904]] – Clarence Smith ([[Pinetop Smith]]), ameerika džässmuusik *[[1910]] – [[Jacques Cousteau|Jacques Yvet Cousteau]], prantsuse okeanograaf *[[1914]] – [[Walter Rand]], eesti tehnikateadlane ja publitsist *[[1945]] – [[Mati Mandel]], eesti arheoloog *[[1949]] – [[Benjamin Vasserman]], eesti vabagraafik *[[1953]] – [[Mihkel Tiks]], eesti korvpallur ja ajakirjanik *[[1954]] – [[Arne Sirel]], eesti suusataja ja sporditegelane *[[1962]] – [[Erika Salumäe]], eesti jalgrattur, olümpiavõitja ja poliitik *[[1968]] – [[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf, keskkonnahariduse edendaja *[[1964]] – [[Jean Alesi]], prantsuse võidusõitja *[[1979]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja *[[1982]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja == Surnud == {{vaata|Surnud 11. juunil}} *[[1727]] – [[George I]], Suurbritannia kuningas *[[1825]] – [[Daniel Tompkins]], USA 6. asepresident 1817–1825 *[[1859]] – [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria riigikantsler [[1821]]–[[1848]] *[[1924]] – [[Théodore Dubois]], prantsuse helilooja *[[1934]] – [[Lev Võgotski]], Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. *[[1936]] – [[Robert E. Howard]], ameerika kirjanik *[[1937]] – [[August Kork]], eestlasest Punaarmee väejuht *[[1970]] – [[Aleksandr Kerenski]], Venemaa riigitegelane ja poliitik *[[1979]] – [[John Wayne]], ameerika filminäitleja *[[1984]] – [[Enrico Berlinguer]], Itaalia poliitik ja jurist *[[2005]] – [[Rolf Uusväli]], eesti orelikunstnik *[[2008]] – [[Kalev Katus]], eesti rahvastikuteadlane *[[2025]] – [[Brian Wilson]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laululooja ja produtsent == Pühad == * Püha Apostel [[Barnabas]] mälestuspäev == Nimepäev == * Eestis – [[Imbi]], [[Imme]] == Ilmarekordid == *... ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 11]] dm3bn94c5un945c13ey1y3zv90fm3j5 0 5110 7170279 6802908 2026-06-10T17:03:17Z Kruusamägi 1530 /* Sündmused Eestis */ 7170279 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{aasta artikkel}} '''1925. aasta''' ('''MCMXXV''') oli [[20. sajand]]i 25. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === {{vaata|Jaanuar 1925}} * [[3. jaanuar]] – [[Benito Mussolini]] alustas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalias]] [[diktatuur]]i. [[Pilt:Nellie Tayloe Ross.jpg|pisi|130px|[[Nellie Tayloe Ross]]]] * [[5. jaanuar]] – [[Nellie Tayloe Ross]] vannutati [[Wyoming]]i kubernerina ametisse, saades USA esimeseks naiskuberneriks. === Veebruar === * ... === Märts === [[File:Illinois - Desoto - NARA - 23939847 (cropped).jpg|pisi|left|Hävinud [[De Soto]] küla Illinoisi osariigis pärast 18. märtsi tornaadot]] * [[18. märts]] – USA ajaloo ohvriterohkeim tornaado (''Great Tri-State Tornado'') nõudis kolmes osariigis ([[Missouri osariik|Missouri]], [[Illinois]], [[Indiana]]) kokku 695 inimelu. === Aprill === * [[10. aprill]] – ilmus [[F. Scott Fitzgerald]]i romaan "[[Suur Gatsby]]" ("The Great Gatsby"). * [[26. aprill]] – feldmarssal [[Paul von Hindenburg]] valiti [[Weimari vabariik|Saksamaa]] presidendiks. === Mai === * ... === Juuni === * [[17. juuni]] – 29 riiki kirjutasid alla [[Genfi protokoll]]ile [[mürkgaas]]ide kasutamise keelustamisest. * [[26. juuni]] – esilinastus [[Charlie Chaplin]]i film "[[Kullapalavik (film)|Kullapalavik]]" ("The Gold Rush"). === Juuli === * [[10. juuli]] – [[NSVL Ülemnõukogu Presiidium|NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i määrusega asustati Nõukogude Liidu riiklik infoagentuur [[TASS]]. * [[18. juuli]] – ilmus [[Adolf Hitler]]i "[[Mein Kampf]]i" esimene köide. * [[21. juuli]] – Ameerika kooliõpetaja [[John T. Scopes]] mõisteti [[evolutsioon]]i õpetamise eest süüdi ja talle määrati 100 dollari suurune trahv. === August === * ... === September === * ... === Oktoober === * [[2. oktoober]] – Šoti leiutaja [[John Logie Baird]] esitles esimest töötavat [[televisioon]]i süsteemi. *19.–25. oktoober – leidis aset [[Petriči intsident]]. [[Pilt:TUT-Ausstellung FFM 2012 47 (7117819557).jpg|pisi|150px|Tutanhamoni surimask]] * [[28. oktoober]] – [[Tutanhamoni surimask]] paljastati esimest korda pärast 3250 aastat. === November === * ... === Detsember === * [[17. detsember]] – ilmus ameerika kirjaniku [[Theodore Dreiser]]i romaan "[[Ameerika tragöödia]]" ("An American Tragedy"). * [[21. detsember]] – esilinastus [[Sergei Eisenstein]]i film "[[Soomuslaev "Potjomkin"]]" ("Броненосец Потёмкин"). == Sündmused Eestis == * [[4. jaanuar]] – toimus [[Eesti korvpallikoondis]]e hooaja esimene maavõistlus, milles võideti [[Läti korvpallikoondis|Lätit]] 30:23.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[7. jaanuar]] – [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehes]] avaldati Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Suurimaks sportlaseks sai kümnevõistleja [[Aleksander Klumberg]], järgnesid maadleja [[Eduard Pütsep]], jooksja [[Jüri Lossman]], tõstja [[Alfred Neuland]], maadleja [[Georg Lurich]], kergejõustiklane ja tõstja [[Harald Tammer]], jalgpallur [[August Lass]], kergejõustiklased [[Valter Ever]] ja [[Johannes Villemson]] ning jalgpallur [[Harald Kaarmann]].<ref name="ESBL"/> * [[11. jaanuar]] – [[Voldemar Väli]] võitis [[Viiburi maadlusturniir]]i finaalis olümpiavõitjat [[Kustaa Pihlajamäki]]t.<ref name="ESBL"/> * [[27. jaanuar]] – algasid esimesed Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis).<ref name="ESBL"/> * [[31. jaanuar]] – maadleja [[Jaan Jaago]] tuli Berliini MM-il viiendat korda elukutseliste maailmameistriks.<ref name="ESBL"/> *[[2. veebruar]] – kinnitati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[põhikiri]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[5. veebruar]] – [[Riigikogu]] võttis vastu [[Eesti Kultuurkapital|Kultuurkapital]]i seaduse. *[[12. veebruar]] – Riigikogu võttis vastu [[vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]]e.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[12. veebruar]] – Riigikogu võttis vastu [[riigikorra kaitse seadus]]e.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[28. veebruar]] – Eesti käsipallimeistrivõistluste (toonane nimetus) esimeseks meistriks tuli [[Tallinna "Flora" naiskond|Tallinna Flora naiskond]] naiste võrkpallis.<ref name="ESBL"/> * [[7. märts]] – Eesti esimeseks meistriks võrkpallis tuli [[Tallinna Sport (spordiklubi)|Tallinna Sport]].<ref name="ESBL"/> * [[15. märts]] – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15.<ref name="ESBL"/> * [[29. märts]] – Eesti esimeseks meistriks korvpallis tuli [[Tallinna Sport (spordiklubi)|Tallinna Sport]].<ref name="ESBL"/> * [[5. aprill]] – lõppesid Eesti esimesed lauatennise- ehk pingpongivõistlused, mille võitis [[Oskar Kanarbik]].<ref name="ESBL"/> *[[25. aprill]] – Tallinnas avati [[Seltskondlik Maja]], millest sai Eesti intelligentsi, poliitikute ja seltskonnategelaste kogunemiskoht.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[14. mai]] – [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehes]] ilmus esimest korda Eestis sporditeemaline [[ristsõna]].<ref name="ESBL"/> * [[8. mai]] – Eesti suuruselt teine kommertspank [[Harju Pank]] läks pankrotti<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[14. mai]] – [[Jõgeva]]l asutati esimene [[Naiskodukaitse]] jaoskond. * [[7. juuni]] – [[Raudalu maantee]]l toimus Eesti esimene 1 km pikkune autode ja mootorrataste kiirusvõistlus, mille võitis [[August Saar]] oma [[Opel]]iga.<ref name="ESBL"/> * [[8. juuni]] – [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks]] sai ungarlane [[Ferenc Nagy]].<ref name="ESBL"/> * [[14. juuni]] – [[Väike-Maarja]]s avati [[Väike-Maarja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]]. *[[14. juuni]] – Tallinnas avati [[Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus]]e modernne [[Lai_tänav_(Tallinn)#Lai_tn_39_%2F_Lai_tn_41|hoone]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[16. juuni]] – Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt asundustalunikele ja talurentnikele lubati rendile antud maa erastada; tasumisajaks määrati kuni 60 aastat.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[19. juuni]] – Riigikogu kinnitas [[Eesti vapp|Eesti riigivapi]]: kuldsel kilbivälja kolm sinist [[leopard]]ina kujutatud [[lõvi]]. * [[28. juuni]] – [[Kaunas]]es toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 1:0. Enne seda mängu ei olnud Eesti maavõistlustel võitnud kaks aastat.<ref name="ESBL"/> *Juunis alustas Tallinnas kohvikus [[Marcelle]] tegevus Eesti esimene elukutseline džässorkester [[The Murphy Band]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[7. juuli]] – Eestis toimus esimene jalgrattakross. Distantsi pikkus oli 30 km.<ref name="ESBL"/> * [[16. august]] – avati [[Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak]], mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.<ref name="ESBL"/> *[[29. august]] – Tartus algasid [[31. august]]ini kestnud [[Vanemuise Selts|Vanemuise seltsi]] 60. aastapäeva üritused: aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitu näidendit.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[30. august]] – avati [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas]], mille autor on [[Amandus Adamson]]. *[[8. september]] – [[Tallinn]]as avati politseikool, mille alam klass valmistas neljakuulistel kursustel ette [[kordnik]]ke, kõrgem klass (6 kuud) [[politsei]] rajooniülemaid. *[[17. september]] – [[Otepää]] ümbruskonnas algasid suured [[kaitsevägi|kaitseväe]] õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, [[soomusrong]]id ja [[tank]]id.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[27. september]] – Tallinnas [[Kadrioru ringtee]]l toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused jalgrattaspordis.<ref name="ESBL"/> *[[28. oktoober]] – Tallinnas läks [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l käiku esimene elektri[[tramm]]iliin. *[[1. november]] – tegevust alustas [[Virumaa rahvaülikool]]. *[[29. november]] – Tallinnas algasid [[22. november|22. novembrini]] kestnud Estonia seltsi 60. aastapäeva üritused: kontserdid, etendused, [[ball]], [[raut]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[8. detsember]] – [[Kuressaare]]s asutati esimene [[Naiskodukaitse]] jaoskond. *[[12. detsember]] – Tallinnas avati moodne 360 kohaga [[kaitseväe keskhaigla]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[20. detsember]] – [[Pärnumaa]]l avati [[Võlla mõis]]as Kõrgem algkool. Hoones toimus 12-kuuline remont. *Sel aastal oli tähelepanuväärselt hoogustunud [[Väljaränne Eestist|Eestist väljarändamine]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Sel aastal lahkub Eestist 2646 inimest (kogu vabariigi jooksul 17 000 inimest)<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Kõige rohkem minnakse Austraaliasse ja Brasiiliasse.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1925}} * [[9. jaanuar]] – [[Lee Van Cleef]], USA näitleja * [[15. jaanuar]] – [[August Englas]], eesti maadleja * [[17. jaanuar]] – [[Gunnar Birkerts]], Läti-USA arhitekt * 17. jaanuar – [[Duane Hanson]], USA kunstnik ja skulptor * [[18. jaanuar]] – [[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof * [[24. jaanuar]] – [[Maria Tallchief]], USA baleriin * [[26. jaanuar]] – [[Joan Leslie]], USA näitleja ja tantsija * 26. jaanuar – [[Paul Newman]], USA näitleja ja filmilavastaja * [[30. jaanuar]] – [[Douglas Engelbart]], USA insener ja leiutaja * 30. jaanuar – [[Dorothy Malone]], USA näitleja * [[4. veebruar]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane * [[8. veebruar]] – [[Jack Lemmon]], USA näitleja * [[17. veebruar]] – [[Hal Holbrook]], USA näitleja * [[18. veebruar]] – [[George Kennedy]], USA näitleja * [[19. veebruar]] – [[Leslie Laing]], Jamaica jooksja * [[21. veebruar]] – [[Sam Peckinpah]], USA filmilavastaja ja stsenarist * [[4. märts]] – [[Paul Mauriat]], prantsuse helilooja ja dirigent * [[13. märts]] – [[John Tate]], USA matemaatik * [[19. märts]] – [[Brent Scowcroft]], USA sõjaväelane ja riigitegelane * [[14. aprill]] – [[Rod Steiger]], USA näitleja * 14. aprill – [[Abel Muzorewa]], Zimbabwe piiskop ja poliitik * [[19. aprill]] – [[Hugh O'Brian]], USA näitleja * [[25. aprill]] – [[Wendo Kolosoy]], Kongo muusik * [[30. aprill]] – [[Johnny Horton]], USA laulja * [[14. mai]] – [[Oona O'Neill]], [[Charles Chaplin]]i neljas abikaasa * [[16. mai]] – [[Nílton Santos]], Brasiilia jalgpallur * [[22. mai]] – [[Helgi Hirv]], eesti graafik * [[28. mai]] – [[Bülent Ecevit]], Türgi poliitik ja tõlkija * [[31. mai]] – [[Frei Otto]], saksa arhitekt ja ehitusinsener * [[8. juuni]] – [[Barbara Bush]], USA presidendi [[George H. W. Bush]]i abikaasa * [[9. juuni]] – [[Keith Laumer]], USA ulmekirjanik * [[11. juuni]] – [[William Styron]], USA kirjanik * [[17. juuni]] – [[Alexander Shulgin]], USA biokeemik * [[21. juuni]] – [[Maureen Stapleton]], USA näitleja * [[25. juuni]] – [[June Lockhart]], USA näitleja * [[1. juuli]] – [[Farley Granger]], USA näitleja * [[2. juuli]] – [[Patrice Lumumba]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] esimene peaminister * [[10. juuli]] – [[Mahathir Mohamad]], Malaisia peaminister * [[20. juuli]] – [[Frantz Fanon]], Martinique'i psühhiaater ja filosoof * [[23. juuli]] – [[Quett Masire]], Botswana poliitik, president 1980–1998 * [[2. august]] – [[Jorge Videla]], Argentina diktaator * [[8. august]] – [[Alija Izetbegović]], Bosnia poliitik * [[11. august]] – [[Arlene Dahl]], USA näitleja ja ettevõtja * [[15. august]] – [[Mike Connors]], USA näitleja * [[22. august]] – [[Honor Blackman]], inglise näitleja * [[23. august]] – [[Robert Mulligan]], USA filmi- ja telelavastaja * [[28. august]] – [[Donald O'Connor]], USA näitleja * [[2. september]] – [[Hugo Montenegro]], USA helilooja ja orkestrijuht * [[6. september]] – [[Jimmy Reed]], USA bluusmuusik * [[8. september]] – [[Peter Sellers]], briti koomik ja näitleja * [[13. september]] – [[Mel Tormé]], USA muusik * [[15. september]] – [[Kirill Lavrov]], Nõukogude Liidu ja vene näitleja * [[16. september]] – [[B.B. King]], USA bluusimuusik * 16. september – [[Charlie Byrd]], USA džässkitarrist * [[22. september]] – [[Yogi Berra]], USA pesapallur * [[26. september]] – [[Marty Robbins]], USA kantrimuusik ja rallisõitja * [[27. september]] – [[Mihhail Dorovatovski]], eesti filmioperaator * [[28. september]] – [[Seymour Cray]], USA arvutitehnik * [[30. september]] – [[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja * [[13. oktoober]] – [[Margaret Thatcher]], Briti poliitik * 13. oktoober – [[Lenny Bruce]], USA koomik, ühiskonnakriitik ja satiirik * [[21. oktoober]] – [[Celia Cruz]], Kuuba laulja * [[23. oktoober]] – [[Johnny Carson]], USA telesaatejuht ja koomik * [[25. oktoober]] – [[Kalju Kangur]], eesti kirjanik * [[10. november]] – [[Richard Burton]], briti näitleja * [[17. november]] – [[Rock Hudson]], USA näitleja *[[19. november]] – [[Zygmunt Bauman]], poola-juudi sotsioloog *19. november – [[Olav Männi]], Eesti skulptor *19. november – [[Juta Ojamaa]], Eesti kergejõustiklane ja õpetaja *[[20. november]] – [[Robert F. Kennedy]], USA poliitik *[[21. november]] – [[Ilona-Filgia Kammaru]], Eesti murdmaasuusataja *21. november – [[Uno Uiga]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog * [[2. detsember]] – [[Julie Harris]], USA näitleja * [[3. detsember]] – [[Kaljo Kiisk]], eesti näitleja, filmilavastaja ja poliitik * [[5. detsember]] – [[Anastasio Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik * [[8. detsember]] – [[Sammy Davis Jr.]], USA laulja ja näitleja * [[11. detsember]] – [[Paul Greengard]], USA neuroteadlane ja farmakoloog * [[18. detsember]] – [[Peggy Cummins]], iiri näitleja * [[21. detsember]] – [[Einari Koppel]], eesti näitleja * [[28. detsember]] – [[Milton Obote]], Uganda poliitik, president 1966–1971 ja 1980–1985 == Surnud == {{vaata|Surnud 1925}} *[[8. jaanuar]] – [[George Bellows]], USA kunstnik *[[18. jaanuar]] – [[John McTaggart Ellis McTaggart]], briti filosoof *[[22. jaanuar]] – [[Fanny Bullock Workman]], USA geograaf ja alpinist *[[2. veebruar]] – [[Jaap Eden]], Hollandi kiiruisutaja ja jalgrattur *[[3. veebruar]] – [[Oliver Heaviside]], inglise insener, matemaatik ja füüsik *[[17. veebruar]] – [[Nikodim Kondakov]], vene kunstiajaloolane *[[14. märts]] – [[Walter Camp]], USA sporditegelane *[[14. aprill]] – [[John Singer Sargent]], USA kunstnik *[[16. aprill]] – [[Günther (Schwarzburg)|Günther]], endine Schwarzburgi vürst *[[2. mai]] – [[Johann Palisa]], Austraalia astronoom *[[3. mai]] – [[Clément Ader]], prantsuse leiutaja ja insener *[[14. mai]] – [[H. Rider Haggard]], inglise kirjanik *[[22. mai]] – [[John French, esimene Ieperi krahv|John French]], Inglise sõjaväelane ja väejuht *[[1. juuni]] – [[Thomas R. Marshall]], USA poliitik *[[3. juuni]] – [[Camille Flammarion]], prantsuse astronoom *[[17. juuni]] – [[Adolf Pilar von Pilchau]], baltisaksa poliitik *[[20. juuni]] – [[Josef Breuer]], Austria arst ja füsioloog *[[29. juuni]] – [[Christian Michelsen]], Norra poliitik ja ettevõtja *[[1. juuli]] – [[Erik Satie]], prantsuse helilooja ja pianist *[[17. juuli]] – [[Lovis Corinth]], saksa kunstnik ja graafik *[[26. juuli]] – [[Gottlob Frege]], saksa matemaatik * 26. juuli – [[William Jennings Bryan]], USA poliitik *[[15. august]] – [[Konrad Mägi]], eesti maalikunstnik *[[16. september]] – [[Leo Fall]], Austria helilooja *[[10. oktoober]] – [[James Buchanan Duke]], USA tööstur *[[14. oktoober]] – [[Eugen Sandow]], saksa kulturist *[[5. november]] – [[Sidney Reilly]], briti salaagent *[[6. november]] – [[Khai Dinh]], Annami kuningas *[[10. november]] – [[Johann Richard Mucke]], Saksa teadlane *[[5. detsember]] – [[Władysław Reymont]], poola kirjanik *[[11. detsember]] – [[Julian Michaux]], poola vehkleja *[[27. detsember]] – [[Oskar von Ekesparre]], endine Saaremaa maamarssal *[[28. detsember]] – [[Sergei Jessenin]], vene luuletaja (enesetapp) *[[31. detsember]] – [[J. Gordon Edwards]], filmilavastaja, produtsent ja stsenarist == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[James Franck]], [[Gustav Ludwig Hertz]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Richard Adolf Zsigmondy]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – auhinda ei antud välja *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[George Bernard Shaw]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Austen Chamberlain]], [[Charles Gates Dawes]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 211–215</ref>}} [[Kategooria:1925| ]] hr40lfzbql42963w6gz1b8ybnw6vytw 0 5471 7170226 7153815 2026-06-10T15:03:53Z Kuriuss 38125 7170226 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib koduhobusest; perekonna kohta vaata [[Hobune (perekond)]]}} {{viita}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Taksonitabel | nimi = Hobune | värvus = loomad | seisund = DOM | seisundi_süsteem = | pilt = Horse 2005-08-06 (Cheval).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kabjalised]] ''Perissodactyla'' | sugukond = [[Hobuslased]] ''Equidae'' | perekond = [[Hobune (perekond)|Hobune]] ''Equus'' | liik = [[Metshobune]] ''Equus ferus'' | alamliik = '''Hobune''' | trinaarne = ''Equus ferus caballus'' | trinaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = ''Equus caballus''<br /> ''Equus laurentius'' }} [[Pilt: Biandintz eta zaldiak - modified2.jpg|pisi|Hobused [[Baskimaa]]l mägedes]] [[Pilt:Fjord-Pferde auf Schwanheimer Düne 2.jpg|pisi|Norra fjordihobune]] [[Pilt:Horse-and-pony.jpg|pisi|[[Traavel]] ja [[poni]]]] '''Hobune''' on [[kabjalised|kabjaliste]] seltsi [[hobuslased|hobuslaste]] sugukonda kuuluv [[Kodustamine|kodustatud]] loom, [[Metshobune|metshobuse]] alamliik ''Equus ferus caballus''. Neil on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, sest nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka seistes, kuigi magades viskavad nad siiski pikali. Hobusele saab õpetada trikke, traavimist, galoppi ja hüppamist. Ratsutamiseks võib vaja minna sadulat, valjaid, valtrappi ja stekki. Hobune on taimtoiduline loom. Tänu pikale [[kael|kaelale]] on tal hõlbus maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema [[hammastik]] ja seedekulgla. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole – nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hammaste järgi saab määrata hobuse vanust: vanal isendil on need kulunud. ==Terminoloogia== Üldnimetus – hobune, [[Emane|emasloom]] – [[mära]], [[Isane|isasloom]] – [[täkk]], [[Kastratsioon|kohiloom]] – [[ruun]], noorloom – [[sälg]], poeg – [[varss]]. == Liigitus == Hobuseid liigitatakse nende kasutuse järgi: * [[ratsahobune|ratsahobused]]/sporthobused, * [[traavel|traavlid]], * [[raskeveohobune|raskeveohobused]], * [[ratsaponi]]d. ==Temperament== Hobused on [[imetajad]] ja seega soojaverelised. Sõnadel "külmavereline" ja "kuumavereline" on hobustega seoses aga hoopis teine tähendus. Nimelt jaotatakse [[hobusetõug|hobusetõud]] loomulaadi järgi kolme kategooriasse: [[kuumaverelised hobused|kuumaverelised]], [[külmaverelised hobused|külmaverelised]] ja [[soojaverelised hobused|soojaverelised]].<ref name="UMqk8" /> Kuumaverelisteks arvestatakse enamasti sellised tõud nagu [[Ahhal-tekiini hobune]], [[Araabia hobune]], [[Berberi hobune]] ja [[Inglise täisvereline ratsahobune]]. Kuumaverelised on tuntud kiiruse ja nobeduse poolest. Nad on elavaloomulised ja tulised.<ref name="TWkkI" /> Külmaverelised hobused on suured ja tugevad. Sellesse kategooriasse kuuluvad [[Euroopa]] põlistest hobustest pärinevad [[raskeveohobune|raskeveo-]] ja [[poni]]tõud. Nad on iseloomult rahulikud, kannatlikud ja püsivad. Sellised tõud on näiteks [[Belgia raskeveohobune]], [[Clydesdale'i hobune]], [[Haflinger]], [[Schwarzwaldi hobune]], [[Suffolk Punch]] ja [[Šairi hobune]].<ref name="ZFqTj" /> Soojaverelised hobusetõud saadi aretustöös siis, kui eri tüüpi külmaverelisi hobuseid või ponisid ristati kuumaverelistega. Soojaverelised hobused on sihvakamad ja rafineeritumad kui külmaverelised, samas suuremat kasvu ja vähem tulise iseloomuga kui kuumaverelised. Seda tüüpi hobused sobivad väga hästi ratsutamiseks ja spordialadeks, nagu [[koolisõit|kooli-]] ja [[takistussõit]]. Sellised tõud on näiteks [[Trakeeni hobune]], [[Hollandi soojavereline hobune]], [[Hannoveri hobune]], [[Ameerika traavel]] ja [[Tennessee kõnnihobune]].<ref name="Ww8Hi" /> Täielikult täisvereliseks loetakse kahte hobusetõugu: * [[Inglise täisvereline ratsahobune]], * [[araabia hobune|Araabia täisvereline ratsahobune]]. == Ratsaspordialad == [[Pilt:Campeonato Argentino de Polo 2010 - 5237109478 e7ed034169 o.jpg|pisi|Polo ehk pallimäng kahe ratsameeskonna vahel]] *[[Takistussõit]] *[[Kolmevõistlus (ratsutamine)|Kolmevõistlus]] *[[Koolisõit]] *Rännak ehk [[kestvusratsutamine]] *[[Galopi võidujooks]] *[[Voltižeerimine]] *[[Traavisport]] *[[Polo]] *[[Ratsajaht]] == Allüürid == [[Pilt:Monmouth Park.jpg|pisi|[[Galopp]]]] [[Allüür]] on hobuse liikumisviis. Allüürid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Põhiallüürid on [[samm (allüür)|samm]], [[traav]] ja [[galopp]]. Tõust sõltudes võib esineda ka muid allüüre, näiteks [[küliskäik]], pass ja [[tölt|tõld]]. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus. Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitlusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust. Samm peab olema selgelt neljataktiline. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis. Kui edasi liigutakse ühel küljel asetsevate jalgadega, on tegu küliskäiguga. Sammuliikidest eristatakse keskmist, koondatud, pikendatud ja vaba sammu. Traav on õhufaasiga eraldatud kahetaktiline allüür. Traavis liigub diagonaalne jalapaar koos ette ning asetub ka koos maha. Traavi kvaliteeti hinnatakse üldmulje põhjal, jälgitakse sammude korrapära ja elastsust. Traavi liigid on järgmised: töötraav, koondtraav, keskmine traav ja pikendatud traav. Galopis hinnatakse samuti pikkust ja elavust. Mida pikem on galopp, seda parem. Galopp ei tohi olla põrutav ega hiiliv. Neljataktiline galopp on viga, seda sõidetakse enamasti vaid maastikul, mujal sõidetakse kolmetaktilist kentrit. Galopi liigid on järgmised: töögalopp, koondgalopp, keskmine galopp ja pikendatud galopp. == Mõjutamine == Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. == Hobuse anatoomia == [[Pilt:Horse parts-Schema cheval-num.png|pisi|400px| Hobuse anatoomia]] * 1 Otsmik * 2 Nina * 3 Pale * 4 Kägivagu * 5 Kukal * 6 Kael * 7 Kaelahari * 8 Turi * 9 Selg * 10 Nimme * 11 Puusanukk * 12 Laudjas * 13 Reis * 14 Sabajuur * 15 Päraluunukk * 16 Saba * 17 Rind * 18 Küünarvars * 19 Ranne * 20 Kämmal (esijalal); Pöid (tagajalal) * 21 Sõrgatsiliiges * 22 Sõrgats * 23 Piire * 24 Kabi * 25 Küünarnukk * 26 Õlavars * 27 Piht * 28 Külg * 29 Kõht * 30 Tühemik * 31 Põlveliiges * 32 Säär * 33 Kand == Hobuste värvus == Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud kindel sõnavara hobuste välistunnuste ja värvuste kirjeldamiseks. Need kantakse ka hobuste passidesse.<ref name="KmpRb" /> Värvused on järgmised: * must – nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise alus; * raudjas – neid hobuseid on väga mitmekesise välimusega, värvus võib varieeruda oranžikast kuni tumepruunini. Neil ei ole tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvitooni järgi anda eri nimetusi. Eestis on raudjate nimetused järgmised: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste alus; * kõrb – värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk ja jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi on mitu, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis on kõrbide nimetused järgmised: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste alus; * hall – hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikult võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mis tahes värvi hobused, kes elu jooksul muudavad pidevalt värvi, kuni on lõpuks täiesti valged; * kollane – kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn lahjendatakse; * võik – karvkate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on tavaliselt mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn lahjendatakse; * hiirjas – hiirugeen mõjutab nii punast kui ka musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms). Eestis on nimetused järgmised: punahiirjas, kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb hobune heledama karvkattega (isegi segiaetav võiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvkattega. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võib esineda muidki tunnuseid. Tavaliselt on pea ja jalad samuti keha karvkattest tumedamat tooni; * hõbemust ja hõbekõrb – hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on tavaliselt must (mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline). Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid keha karvkate on pruunikas; * [[kimmel]] – valkjashallid karvad on segunenud mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks "maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või "sinine" (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega); * kirju – hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (''overo'') või valge karvkate teist värvi laikudega (''tobiano''). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha). == Tuntud sporthobuseid Eestis == *[[Hetman (hobune)|Hetman]] *[[Mombol]] *[[Palladium]] *[[Totaar]] *[[A Big Boy]] *[[Casanova]] *[[Opaal (hobune)|Opaal]] *[[A Brok]] *[[Cinnamon]] *[[Epicuros]] ==Hobuste toitumine== Hobused on taimetoitlased, nad söövad vaid puhast toitu. Hobuse peamine toit on [[rohi]], [[hein]], [[põhk]] või [[söödajuurvili]]. Anda tuleb ka [[Naatriumkloriid|sool]]a. Raske töö ja sõitude korral pakutakse hobusele [[jõusööt]]a, [[kaer|kaera]]. Seda, mis kõlbab süüa, eristab ta haistmise abil. == Vaata ka == *[[Hobusekasvatuse Nõukogu]] *[[hobusetõugude loend]] *[[sugutäkk]] *[[varss]] *[[hobueesel]] *[[Tark Hans]] *[[Ruffian]] *[[Old Billy]] *[[torp]] *[[hobulaenutuspunkt]] *[[hobusepass]] *[[Bukephalos]] *[[hobuste treenimine]] *[[hobusevargus]] *[[kõõlusevigastused hobustel]] *[[hobuste võiduajamine Jaapanis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UMqk8">David Sankoff, Joseph H. Nadeau [http://books.google.cat/books?id=5kW7nULMwbwC&pg=PA371 Comparative genomics: empirical and analytical approaches to gene order dynamics, map alignment and the evolution of gene families] Springer, 2000, lk 371 (vaadatud 1. veebruar 2012)</ref> <ref name="TWkkI">{{netiviide | URL = http://www.horses-and-horse-information.com/articles/horses-hotbloods.shtml | Pealkiri = Kuumaverelised hobused | Kasutatud = 12 veebruar 2012 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="ZFqTj">{{netiviide | URL = http://www.horses-and-horse-information.com/articles/horses-coldbloods.shtml | Pealkiri = Külmaverelised hobused | Kasutatud = 12 veebruar 2012 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="Ww8Hi">{{netiviide | URL = http://www.horses-and-horse-information.com/articles/horses-warmbloods.shtml | Pealkiri = Soojaverelised hobused | Kasutatud = 12 veebruar 2012 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="KmpRb">{{Netiviide |pealkiri=Identification of horses |url=http://www.weatherbys.co.uk/sites/default/files/Identification%20of%20Horses%20Booklet.pdf |vaadatud=2013-03-24 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216043424/https://www.weatherbys.co.uk/sites/default/files/Identification%20of%20Horses%20Booklet.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|hobune}} {{Commonskat|Equus_caballus}} * http://www.ratsaliit.ee * http://www.ehs.ee * http://www.rakendihobune.ee * http://www.esthorse.ee * http://www.hipodroom.ee * http://www.horsemarket.ee * http://www.hobusekasvandus.ee * http://www.hobune.ee * [https://novaator.err.ee/1608466226/keskaegsed-sojahobused-olid-poni-mootu "Keskaegsed sõjahobused olid poni mõõtu"] ERR Novaator, 15. jaanuar 2022 {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Hobune| ]] [[Kategooria:Karvavärvused]] oqiunmc8179hreb507igtfe5jgwml6m 0 5671 7170187 7163944 2026-06-10T13:08:16Z Mona 355 /* C */ 7170187 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[laulja]]id, sealhulgas [[räppar]]eid''. ;riigiti {{veerud}} *[[Afganistani lauljate loend]] *[[Angola lauljate loend]] *[[Araabia lauljate loend]] *[[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] *[[Argentina lauljate loend]] *[[Austria lauljate loend]] *[[Bahreini lauljate loend]] *[[Bangladeshi lauljate loend]] *[[Belgia lauljate loend]] **[[Belgia ooperilauljate loend]] *[[Boliivia lauljate loend]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] *[[Brasiilia lauljate loend]] *[[Burkina Faso lauljate loend]] *[[Colombia lauljate loend‎]] *[[Costa Rica lauljate loend]] *[[Djibouti lauljate loend]] *[[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] *[[Ecuadori lauljate loend]] *[[Eesti lauljate loend]] **[[Eesti ooperilauljate loend]] *[[El Salvadori lauljate loend]] *[[Elevandiluuranniku lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Eritrea lauljate loend]] *[[Etioopia lauljate loend]] *[[Filipiinide lauljate loend]] *[[Fääri saarte lauljate loend]] *[[Gröönimaa lauljate loend]] *[[Guatemala lauljate loend]] *[[Guinea lauljate loend]] *[[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] *[[Hispaania lauljate loend]] *[[Hollandi lauljate loend]] *[[Hondurase lauljate loend]] *[[Horvaatia lauljate loend]] *[[Iisraeli lauljate loend]] *[[India lauljate loend‎‎]] *[[Indoneesia lauljate loend]] *[[Iraagi lauljate loend]] *[[Islandi lauljate loend‎]] *[[Itaalia lauljate loend‎‎]] *[[Jaapani lauljate loend]] **[[Jaapani ooperilauljate loend]] *[[Jordaania lauljate loend]] *[[Kambodža lauljate loend‎]] *[[Kasahstani lauljate loend]] *[[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Kreeka lauljate loend]] *[[Kuuba lauljate loend‎‎]] *[[Kuveidi lauljate loend]] *[[Küprose lauljate loend]] *[[Leedu lauljate loend]] *[[Luksemburgi lauljate loend]] *[[Madagaskari lauljate loend]] *[[Makedoonia lauljate loend]] *[[Mali lauljate loend]] *[[Malta lauljate loend]] *[[Mehhiko lauljate loend]] *[[Mongoolia lauljate loend]] *[[Mosambiigi lauljate loend]] *[[Myanmari lauljate loend]] *[[Nepali lauljate loend]] *[[Nicaragua lauljate loend]] *[[Norra lauljate loend]] *[[Pakistani lauljate loend]] *[[Panama lauljate loend]] *[[Paraguay lauljate loend]] *[[Peruu lauljate loend]] *[[Portugali lauljate loend]] *[[Prantsusmaa lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Roheneemesaarte lauljate loend]] *[[Rootsi lauljate loend]] *[[Rumeenia lauljate loend]] *[[Rwanda lauljate loend]] *[[Saksamaa lauljate loend]] *[[Serbia lauljate loend]]‎ *[[Sloveenia lauljate loend]] *[[Somaalia lauljate loend]] *[[Soome lauljate loend]] *[[Sri Lanka lauljate loend]] *[[Sudaani lauljate loend]] *[[Suriname lauljate loend]] *[[Süüria lauljate loend]] *[[Tadžikistani lauljate loend]] *[[Tai lauljate loend]] *[[Tšiili lauljate loend]] *[[Tuneesia lauljate loend]] *[[Ungari lauljate loend]] *[[Uruguay lauljate loend]] *[[Usbekistani lauljate loend]] *[[Valgevene lauljate loend]] *[[Venezuela lauljate loend]] *[[Vietnami lauljate loend]] {{veerud-lõpp}} ;alfabeetiliselt __NOTOC__ {{tähed}} ==A== *[[Aziza A.]], türgi päritolu Saksamaa naisräppar (1971–) *[[Dominique A]], prantsuse autorilaululooja (1968–) *[[Isabelle A]] (Isabelle Adam, 1975–), flaami tantsumuusikalaulja *[[A Plus|A+]] (André Levins, 1983–), USA räppar *[[Per Aabel]], norra laulev näitleja (1902–1999) *[[Thorstein Aaby]], norra kitarrist ja laulja (1971–2007) *[[Heilo Aadla]], eesti laulev näitleja (1963–) *[[Lydia Aadre]] (1904–1957), eesti ooperilaulja *[[Cecil Aagaard]], norra džässilaulja (1916–1984) *[[Enoch Aagaard]] *[[Sebastian Aagaard-Williams]] *[[Aaliyah]] (Aaliyah Haughton, 1979–2001), USA R&B laulja *[[Saara Aalto]], soome laulja (1987–) *[[Remu Aaltonen]] *[[Marje Aare]] (1946–) *[[Tõnu Aare]] *[[Jüri Aarma]] *[[Jonne Aaron]] (Liimatainen; 1983–) *[[Evald Aas]] (1925–) *[[Kristel Aaslaid]] (1989–) *[[Mari-Liis Aasmäe]] *[[Ilona Aasvere]] *[[Armanda degli Abbati]] *[[Paula Abdul]] *[[Abraham]], eesti räppar *[[Andy Abraham]] (1964–), Suurbritannia laulja *[[Mick Abrahams]] *[[Anna Abreu]] *[[Ace Hood]] *[[Aino Ackté]] *[[Salvatore Adamo]] (1943–), poplaulja *[[Ívi Adámou]] (1993–), Küprose laulja *[[Bryan Adams]] (1959–), Kanada rokklaulja *[[Eric Adams (muusik)|Eric Adams]], USA ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>i laulja ([[Manowar]]) *[[Ray Adams]] *[[Helen Adamson]] (1987–) *[[Sharon den Adel]] (1974–), hollandi laulja ja helilooja *[[Adele]] *[[Isabelle Adjani]], prantsuse filminäitleja ja laulja *[[Sade Adu]] *[[Björn Afzelius]] *[[A.G.]], USA räppar *[[Agnes Monica]] *[[Chloë Agnew]], iiri laulja ([[Celtic Woman]]) *[[Allan Agrov]] (1982–) *[[Christina Aguilera]] (1980–), USA poplaulja *[[Manuel Agujetas]] (1939–2015), Hispaania mustlaspäritolu flamenkolaulja *[[A. Aimo]] *[[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja *[[Riina Airenne]] (1959–), eesti laulja *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide gospelhelilooja, arranžeerija ja laulja *[[Akon]] *[[Kersti Ala-Murr]] *[[Raimund Alango]] *[[Rudolf Alari]] *[[Damon Albarn]] *[[Hans Albers]] *[[Urmas Alender]] *[[Peter Alexander]] *[[Háris Alexíou]] *[[Imam Alimsultanov]] *[[Alizée]] (Alizée Jacotey, 1984–), prantsuse poplaulja *[[Warda Al-Jazairia]] *[[Lily Allen]] (1983–) *[[Paul Allik]] *[[Airi Allvee]] *[[Herb Alpert]] *[[Dave Alvin]] *[[Carmen Amaya]] (1913–1963), flamenkotantsija ja -laulja *[[Américo]] *[[Ed Ames]] *[[Agnes Amjärv]] (1909–1977) *[[Amoc]] *[[Tori Amos]] *[[Anastacia]] *[[Antti Anatomy]] (Aatamila; 1982–) *[[Lale Andersen]] (1905–1972) *[[Jon Anderson]] (1944–), briti rokklaulja ([[Yes]]) *[[Ron Anderson]] (1945–), USA laulja *[[Bobi Andonov]] *[[Elisabeth Andreassen]] (1958–), rootsi-norra laulja *[[Aija Andrejeva]] (1986–), Läti laulja *[[Chris Andrews]] *[[Ain Anger]] *[[Anggun]] *[[Endel Ani]] (1925–1985), eesti ooperilaulja *[[Paul Anka]] *[[Anmary]] (1980), Läti laulja *[[Toomas Anni]] *Agnes Talalaev (1994) *[[Ann Sophie]] (1990), saksa laulja *[[Anouk]] *[[Phil Anselmo]] (1968–), USA ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Pantera]]) *[[Anu Anton]] *[[Juri Antonov]] *[[Thomaí Apérgi]] (1988–), Kreeka laulja *[[Fiona Apple]] *[[Aracely Arámbula]] *[[Arash]] *[[Tom Araya]] (Tomás Araya, 1961–), tšiili ''thrash metal''<nowiki>'</nowiki>i laulja ([[Slayer]]) *[[Tasmin Archer]] *[[Aleksander Arder]] *[[Helin-Mari Arder]] (1974–), eesti džässilaulja *[[Jaan Arder]] *[[Ilmar Arike]] *[[Donna Arima]] *[[Billie Joe Armstrong]] (1972–), USA rokklaulja ([[Green Day]]) *[[Louis Armstrong]] *[[Ólöf Arnalds]] *[[Anett Arnim]] *[[Anne Arrak]] *[[Jaak Arro]] *[[Madis Arro]] (1985–), eesti laulja *[[Beatrice Arthur]] *[[Anis Arumets]] *[[Heleri Arumets]] *[[Bob Asam]] *[[Ami Aspelund]], soome laulja (1953–) *[[Lys Assia]], Šveitsi laulja *[[Aile Asszonyi]] *[[Fred Astaire]] *[[Nina Åström]] *[[Charles Aznavour]] *[[Isabelle Aubret]], prantsuse laulja (1938–) *[[Arvo Aun (laulja)|Arvo Aun]] *[[Frankie Avalon]] *[[Gustav Avesson]] (1880–1916) *[[Dan Aykroyd]] ==B== *[[B.o.B]] *[[Kirka Babitzin]] *[[Alice Babs]] *[[Sebastian Bach]] *[[Bad Azz]], USA räppar *[[Nina Badrić]] *[[Erykah Badu]] *[[Joan Baez]] *[[Zouhair Bahaoui]] (1995–), Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[Vivi Bak]] *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Joséphine Baker]] *[[Long John Baldry]] *[[Ashleigh Ball]] *[[Agní Báltsa]] (Άγνη Μπάλτσα) *[[Antonio Banderas]] *[[Leanne Barbo]] *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja *[[Bobby Bare]] *[[Sara Bareilles]] *[[Chris Barnes]] (1967–), USA ''death metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Six Feet Under (ansambel)|Six Feet Under]], [[Cannibal Corpse]]) *[[Etta Moten Barnett]] *[[Len Barry]] *[[Maks Barskihh]] *[[Netta Barzilai]] *[[Aleksandr Barõkin]] *[[Shirley Bassey]] (1937–), Walesi laulja *[[Basshunter]] *[[Sergio Bastos]] *[[Franka Batelić]] *[[Gilbert Becaud]] *[[Beck]] *[[William Beckett]] (1985), USA laulja *[[Natasha Bedingfield]] (1981–), inglise poplaulja *[[Lodewijk van Beethoven]] *[[Peter Beil]] *[[Harry Belafonte]] *[[Kola Beldõ]] *[[Lena Belkina]] (1987–), Ukraina ooperilaulja *[[Beady Belle]] *[[Lance Belli]] *[[Willam Belli]] *[[John Belushi]] *[[Ralf Bendix]] *[[Tim Bendzko]] (1985–), Saksa laulja ja laulukirjutaja *[[Tony Bennett]] *[[Chester Bennington]] *[[Brook Benton]] *[[Dave Benton]] (1951–), Aruba päritolu Eesti muusik *[[Anna Bergendahl]] *[[Margaret Berger]], norra laulja (1985–) *[[Arve Moen Bergset]] *[[Mark Bernes]] *[[Chuck Berry]] (1926–), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Helmi Betlem]] *[[Justin Bieber]] *[[Jeanette Biedermann]], saksa poplaulja (1981–) *[[Wolf Biermann]] *[[Big L]] (1974–1999), USA räppar *[[Dima Bilan]] (1981–), vene poplaulja *[[Birdy (laulja)|Birdy]] *[[Bizarre]] *[[Grigóris Bithikótsis]] (Γριγόρης Μπιθικώτσης) *[[Björk]] *[[Cilla Black]] *[[Roy Black]] *[[Corbin Bleu]] *[[Emily Blue]] (1994–), norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *[[James Blunt]] *[[Andrea Bocelli]] (1958–), itaalia pop- ja ooperilaulja *[[Katy Bødtger]] (1932–2017), taani laulja *[[Boggie]] *[[Dieter Bohlen]] *[[Mari Boine]] *[[Olta Boka]] *[[Bono]] (Paul David Hewson, 1960–), iiri rokklaulja ([[U2]]) *[[Sonny Bono]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja (1935–1998) *[[Bonzo]], eesti laulja (sündinud 1973) *[[Daniel Boone]] *[[Pat Boone]] *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Alíki Vougioukláki]] (Αλήκη Βουγιουκλάκη) *[[Sákis Boulás]] (1954–2014), kreeka laulja ja näitleja *[[James Bourne]] (1983–) *[[Pierre Bouvier]] *[[David Bowie]] *[[Lombardo Boyar]] *[[Susan Boyle]] *[[Laura Branigan]] *[[Kristiina Brask]], soome laulja *[[Toni Braxton]] (1967–), Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[B-Real]] *[[Paula Brehm-Jürgenson]] *[[Jacques Brel]] *[[Teresa Brewer]] *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška; 1982–) *[[Sarah Brightman]] *[[Maria Brink]] (1977–), Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[Nora Brockstedt]] (1923–2015), norra laulja *[[Corry Brokken]] *[[Garth Brooks]] (1962–), USA kantrilaulja *[[Bonnie Brown]] (1938–2016), USA kantrilaulja *[[Chris Brown]] *[[Errol Brown]] *[[James Brown]] (1933–2006), USA soulilaulja *[[Jim Ed Brown]] (1934–2015), USA kantrilaulja *[[Melanie Brown]] *[[Sam Brown]] *[[Aristide Bruant]] (1851–1925), prantsuse kabareelaulja *[[Carla Bruni]] *[[Heidi Brühl]] *[[Anita Bryant]] *[[Oleg Brõžak]] (1960–2015), Kasahstani ooperilaulja *[[Michael Bublé]] *[[Nora Bumbiere]] (1947–1994), läti estraadilaulja *[[Eric Burdon]], inglise laulja (1941–) *[[Geta Burlacu]] *[[Benjamin Burnley]] *[[Kate Bush]] *[[Intars Busulis]], läti laulja (sündinud 1978) *[[ByeAlex]] *[[Biff Byford]], inglise hevilaulja (1951–) *[[Bill Kaulitz]], saksa rokkbändi laulja (1989–) ==C== *[[Montserrat Caballé]] *[[Colbie Caillat]] (1985–), Ameerika Ühendriikide laulja *[[Maria Callas]] (M<small>APÍA</small> K<small>ÁΛΛAΣ</small> / M<small>APÍA</small> K<small>AΛOΓEPÓΠOYLOY</small>, 1923–1977), kreeka ooperilaulja *[[Hebe Camargo]] *[[Camarón de la Isla]] *[[Dove Cameron]] (1996–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Glen Campbell]] *[[Lewis Capaldi]] (1996–), Šotimaa laulja ja laulukirjutaja *[[Peppino di Capri]] (1939–), itaalia poplaulja *[[Mariah Carey]] *[[Eric Carmen]] *[[Vikki Carr]] *[[Paul Carrack]] *[[Jose Carreras]] *[[Ronnie Carroll]] *[[Deana Carter]] *[[Belinda Carlisle]] *[[Vanessa Carlton]] *[[John Carter Cash]] *[[Johnny Cash]] (1932–2003), USA kantrilaulja *[[June Carter Cash]] *[[Eva Cassidy]] *[[Irán Castillo]] *[[Verónica Castro]] *[[Nick Cave]] *[[Vaçe Zela]] *[[Adriano Celentano]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014), Argentina laulja, helilooja ja produtsent *[[Chalice]] *[[Chamillionaire]] *[[Jackie Chan]] *[[Tracy Chapman]] *[[Diane Charlemagne]] *[[Ray Charles]] (1930–2004) *[[Christian Chávez]] (1983–), Mehhiko laulja *[[Chubby Checker]] *[[Chenoa]] *[[Cher]] *[[Chingy]] *[[Melanie Chisholm]] (1974–) *[[Andrei Christiansen]] *[[Lou Christie]] *[[ciara]], USA laulja (1985–) *[[Gigliola Cinquetti]] *[[Eric Clapton]] *[[Petula Clark]] *[[Kelly Clarkson]] *[[André Claveau]] (1911–2003), prantsuse laulja *[[Michael Clifford]] *[[Kurt Cobain]] (1967–1994), USA rokklaulja ([[Nirvana]]) *[[Eddie Cochran]] (1938–1960), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i laulja *[[Wayne Cochran]] (1939–), USA soulilaulja *[[Joe Cocker]] *[[David Allan Coe]] (1939–2026), Ameerika Ühendriikide kantrilaulja *[[Alma Cogan]] *[[Leonard Cohen]] *[[Natalie Cole]] (1950–2015) *[[Nat King Cole]] (1919–1965) *[[Phil Collins]] (1951–), inglise laulja *[[Common]], USA räppar *[[Perry Como]] *[[Ninel Conde]] *[[Sarah Connor]], saksa laulja *[[Ana Brenda Contreras]] (1986–), Mehhiko näitleja ja laulja *[[John Corbett]] *[[Ida Corr]] *[[Antony Costa]] (1981–), briti laulja *[[Elvis Costello]] (1954–) *[[David Coverdale]] *[[Michelle Creber]] *[[Lol Crème]] (1947–), briti laulja *[[Sandra Cretu]] (1962–), saksa laulja *[[Bing Crosby]] *[[Sheryl Crow]] (1962–), USA laulja *[[Arthur Crudup]] *[[Celia Cruz]] *[[Csézy]] *[[Jamie Cullum]] *[[José Cura]] *[[Betty Curtis]] *[[Ian Curtis]] *[[Toto Cutugno]], itaalia laulja (sündinud 1943) *[[Billy Ray Cyrus]] *[[Miley Cyrus]] ==D== *[[Tone Damli Aaberge]] *[[Dana International]] (1970–), Iisraeli poplaulja *[[Elhaida Dani]] (1993–), Albaania laulja *[[Kikki Danielsson]] (1952–), rootsi laulja *[[Bobby Darin]] *[[Anne-Marie David]] (1952–), prantsuse laulja *[[Spencer Davis]] *[[Doris Day]] *[[Paul Mario Day]] (1956–2025) *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]] (1986–), eesti laulja *[[Tom DeLonge]] (1975–) *[[Michel Delpech]] (1946–2016), prantsuse laulja *[[Kat DeLuna]] *[[John Denver]] (1943–1997), USA folk- ja kantrilaulja *[[David Desrosiers]] *[[Neil Diamond]] *[[Amy Diamond]] (1992–), rootsi poplaulja *[[Bruce Dickinson]] (1958–), inglise ''heavy metal'''i laulja ([[Iron Maiden]]) *[[Marlene Dietrich]] (1901–1992), saksa laulja *[[J Dilla]], USA räppar (1974–2006) *[[Emil Dimitrov]] *[[Ronnie James Dio]] *[[Céline Dion]] *[[Dion]] *[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja *[[Beth Ditto]] *[[DMX]], USA räppar *[[Veronika Dolina]] (1956–), vene ja Nõukogude laulja ja luuletaja *[[Plácido Domingo]] *[[Fats Domino]] (1928–), USA ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Jason Donovan]] (1968–), Austraalia laulja ja näitleja *[[Val Doonican]] (1827–2015) *[[Donna Douglas]] *[[Lila Downs]] *[[Dr. Dre]], USA räppar *[[Veronika Džiojeva]], Venemaa ooperilaulja *[[Haylie Duff]] (1985–) *[[Hilary Duff]] (1987–), USA poplaulja *[[Mary Duff]] *[[Bob Dylan]] (1941–), USA laulja ==E== *[[Eazy-E]] (1963–1995), USA räppar *[[Edurne]] (1985), hispaania laulja ja näitleja *[[Dean Edwards]] *[[Eva Eensaar]] *[[Zac Efron]] *[[Marta Eggerth]] *[[Helmuth Egorov]] *[[Billie Eilish]] *[[Helmi Einer]] *[[Elastinen]], soome räppar (1981–) *[[Elissa]], Liibanoni laulja *[[Carmen Electra]], USA laulja, filminäitleja ja modell (1972–) *[[Jaan Elgula]] *[[Triin Ella]], eesti ooperilaulja *[[Joe Elliott]] *[[Kike Elomaa]], Soome poliitik, laulja ja atleetvõimleja (1955–) *[[Rauno Elp]] (1971–) *[[Eminem]] *[[Lotta Engberg]], rootsi laulja (1963–) *[[Emma Engdahl-Jägerskiöld]] *[[Jeremy Enigk]] (1974–), USA emolaulja *[[Enya]] *[[Jay Epae]] *[[Vaiko Eplik]] *[[Candan Erçetin]] *[[Sertab Erener]] *[[Rasmus Erismaa]] (1987–), eesti laulja ja dirigent *[[Ants Eskola]] *[[David Essex]] (1947–), inglise laulja *[[Gloria Estefan]] *[[Melissa Etheridge]] *[[Eda-Ines Etti]] *[[Estin]] (1973–), eesti poplaulja *[[Eun Ji Won]] *[[Jackie Evancho]] (2000–) *[[Dave Evans]] *[[Everlast]] *[[Cesária Évora]], Roheneemesaarte laulja ==F== *[[Jad Fair]] *[[Georgie Fame]] *[[Don Fardon]] *[[Anna Faris]], USA näitleja ja laulja (1976–) *[[Mylène Farmer]], prantsuse laulja (1961–) *[[David Faustino]], USA filminäitleja ja laulja (1974–) *[[Stacy Ferguson]], USA laulja (1975–) *[[Paula Fernandes]] *[[Bella Ferraro]] *[[Kathleen Ferrier]], inglise kontraalt (1912–1953) *[[Bryan Ferry]] *[[Stefan Filipović]] (1987–), Montenegro laulja *[[Dietrich Fischer-Dieskau]] *[[Fish]] *[[Archie Fisher]] (1939–2025), šoti laulja ja muusik *[[George Fisher]], USA ''death metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Cannibal Corpse]]) *[[Ella Fitzgerald]], USA džässilaulja (1917–1996) *[[Roberta Flack]] *[[Keith Flint]] (1969–2019), inglise laulja *[[Lola Flores]] (1923–1995) *[[Juan Diego Flórez]] (1973–), Peruu tenor *[[Bryn Fôn]], kõmri laulja (1954–) *[[Jimmy Fontana]] *[[Walter Fontana]], itaalia poplaulja (1986–) *[[Lita Ford]], USA ''heavy metal''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Mary Ford]] *[[Maxime Le Forestier]] *[[Samantha Fox]] *[[Jamie Foxx]] *[[Jacqueline Françoise]] *[[Aretha Franklin]] *[[Freddie]] *[[Marie Fredriksson]] *[[Mārtiņš Freimanis]] *[[Mirella Freni]] (1935–), itaalia ooperilaulja *[[Žanna Friske]] (1974–), vene laulja *[[Martin Fry]] *[[Annette Funicello]] *[[Sia Furler]] *[[Nelly Furtado]] (1978–), Kanada laulja *[[Agnetha Fältskog]] (1950–), rootsi laulja, ABBA liige *[[Zoí Fytoúsi]] ==G== * [[Panos Gabalas]] (Πανός Γαβαλάς) * [[Peter Gabriel]] * [[Dave Gahan]] *[[Gaitana]] (1979–), Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[Diamanda Galás]] * [[France Gall]] * [[Liam Gallagher]] (1972–), briti rokklaulja * [[Noel Gallagher]] * [[Rory Gallagher]] (1948–1995) * [[Elīna Garanča]] * [[Carlos Gar]] * [[Art Garfunkel]] * [[Judy Garland]] * [[Stephen Gately]] (1976–2009), iiri laulja ja näitleja * [[Marvin Gaye]] * [[G-Beanz]] * [[Bob Geldof]] * [[Troy Gentry]] * [[Boy George]] (George Alan O'Dowd, 1961–), iiri päritolu inglise poplaulja * [[Lisa Gerrard]] (1961–), Austraalia muusik * [[Aina Getagazova]] * [[Ghostface Killah]] * [[Robin Gibb]] * [[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) * [[Astrud Gilberto]] * [[Bebel Gilberto]] * [[Elizabeth Gillies]] * [[David Gilmour]] * [[Giobanna]] * [[Loúkas Giórkas]] * [[Carla Giraldo]] (1986–), Colombia näitleja, laulja ja modell * [[Gisela (laulja)|Gisela]] * [[Nikolai Gjaurov]] * [[Dmõtro Gnatjuk]] * [[Karolina Gočeva]] * [[Kervin Godley]] (1945–), briti laulja * [[Thomas Godoj]] (1978–) * [[Mihhail Goltisson]], vene tenor * [[Selena Gomez]] * [[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor * [[José González]] * [[Adam Gontier]] * [[Irwin Goodman]] * [[Lesley Gore]] * [[Martin Gore]] * [[Eydie Gormé]] * [[Edyta Górniak]] * [[Alenka Gotar]], sloveeni ooperilaulja * [[Graham Gouldman]], Briti muusik * [[Rocco Granata]] * [[Ariana Grande]] * [[Gunnar Graps]] * [[Macy Gray]] * [[Boriss Grebenštšikov]], vene laulja ja muusik * [[Juliette Gréco]] * [[Freddy Grenzmann]] * [[Nina Grieg]], norra ooperilaulja (1845–1935) * [[Christina Grimmie]] * [[Dave Grohl]] (1969–), USA rokklaulja ([[Foo Fighters]]) * [[Andrei Gubin]] * [[Christine Guldbrandsen]], norra laulja (1985–) * [[Rostislav Gurjev]], Eesti ooperilaulja * [[Viktor Gurjev]], Eesti ooperilaulja * [[Diana Gurtskaja]] * [[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja ==H== *[[Maarja Haamer]] *[[Maire Haava]] *[[Samu Haber]] *[[Gitte Haenning]] *[[Nina Hagen]] *[[Merle Haggard]] (1937–2016), USA kantrilaulja *[[Meelis Hainsoo]] (1972–) *[[Bill Haley]], USA ''rock'n'roll'''i-laulja (1925–1981) *[[Rob Halford]] (1951–), inglise ''heavy metal''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Priit Hallap]] (1906–1963) *[[Geri Halliwell]] (1972–), inglise poplaulja, rõivadisainer ja näitleja *[[Johnny Hallyday]] *[[Laila Halme]] *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani laulja (1978–) *[[George Hamilton IV]] *[[Hannah]] (1981) *[[Benno Hansen]] (1891–1952) *[[Hedvig Hanson]] *[[Chris Hardwick]] *[[Morten Harket]] *[[Anita Harris]] *[[Calvin Harris]] (1984–), šoti DJ, laulja ja produtsent *[[Emmylou Harris]] (1947–), USA kantrilaulja *[[George Harrison]] *[[Grant Hart]] *[[PJ Harvey]] *[[Steve Harwell]], (1967–2023), USA laulja *[[David Hasselhoff]] *[[Richie Havens]] *[[Davey Havok]] *[[Jeff Healey]] (1966–2008), pime Kanada kitarrist, laulja ja laulukirjutaja *[[Johannes Heesters]] *[[Michael von der Heide]] *[[Valentina Hein]] *[[Matti Heinivaho]] *[[Heino]] (1938–), Saksa šlaagri- ja folklaulja *[[Reino Helismaa]] *[[Luke Hemmings]] *[[Barbara Hendricks]] *[[Jimi Hendrix]] *[[Kim Herold]] *[[James Hetfield]] *[[Jennifer Love Hewitt]] (sündinud 1979) *[[Kate Higgins]] *[[Sirli Hiius]] (Sarah, 1974–) *[[Faith Hill]] (1967–), USA popkantri laulja *[[Lauryn Hill]] *[[Himeka]] *[[Els Himma]] (1940–2025) *[[Nancy Himma-Mantsik|Nancy Himma]] (1965–) *[[Tui Hirv]] (1984–) *[[Lauren Hoffman]] (1977–), Ameerika Ühendriikide laulja *[[Billie Holiday]], USA džässilaulja (1915–1959) *[[Buddy Holly]] (1936–1959), USA laulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[Mari Holm]] *[[Eddie Holman]], (1946–), USA laulja *[[Jüri Homenja]] (1960–), Eesti laulja *[[Calum Hood]] *[[Telma Hopkins]] *[[Mark Hoppus]] (1972–) *[[Natalie Horler]] *[[Melissa Horn]] *[[Bruce Hornsby]] *[[Jacques Houdek]] (1981–), Horvaatia laulja *[[Houston (laulja)|Houston]] *[[Whitney Houston]], USA laulja *[[Vanessa Hudgens]] *[[Jennifer Hudson]] (1981–), USA laulja *[[Engelbert Humperdinck (laulja)|Engelbert Humperdinck]] *[[Michael Hutchence]] (1960–1997), Austraalia laulja *[[Carola Häggkvist]] (1966–), rootsi laulja *[[Elias Hämäläinen]], soome laulja *[[Brian Hyland]] *[[Jorma Hynninen]] ==I== *[[Ice Cube]], USA räppar (1969–) *[[Ice-T]], USA räppar *[[Billy Idol]] *[[Frank Ifield]] *[[Enrique Iglesias]] *[[Julio Iglesias]] *[[Maarja-Liis Ilus]] *[[Dami Im]] *[[Taavi Immato]] *[[Immortal Technique]] *[[Indiana (laulja)|Indiana]], Suurbritannia laulja (1987–) *[[Grethe Ingmann]], taani laulja (1938–1990) *[[Inna]] *[[Inspectah Deck]], USA räppar (1970–) *[[Chris Isaak]] *[[Isac Elliot]] *[[Ithaka Maria]] *[[Burl Ives]] (1909–1995) *[[Paulette Ivory]] ==J== *[[Getter Jaani]] *[[Urmas Jaarman]] *[[Jaafar Jackson]] *[[Janet Jackson]] *[[Michael Jackson]] *[[Wanda Jackson]] (1937–), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Mick Jagger]] *[[Roomet Jakapi]] *[[Merle Jalakas]] *[[Jamelia]] *[[Duncan James]] *[[Etta James]] *[[Jay-Z]], USA räppar *[[Waylon Jennings]] (1937–2002) *[[Frans Jeppsson Wall]] *[[Varvara Jerilova]] *[[Jaak Joala]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Billy Joel]] *[[Jóhanna Guðrún Jónsdóttir]] *[[Kaljo Johannson]] (1937–) *[[Kevin Johannson]], eesti laulja (1993–) *[[Jaak Johanson]] *[[Kärt Johanson]] *[[Elton John]], Briti laulja *[[Don Johnson]] *[[Jill Johnson]] (1973–), rootsi laulja *[[Robert Johnson]] *[[JoJo]] (1990–), USA poplaulja *[[Al Jolson]] *[[Joe Jonas]] *[[Kevin Jonas]] *[[Nick Jonas]] *[[Pirjo Jonas]] *[[George Jones]] *[[Jack Jones]] *[[Norah Jones]] (sündinud 1979), USA laulja ja näitleja *[[Paul Jones]] *[[Tom Jones]] (1940–), Briti laulja *[[Risto Joost]] (1980–), eesti dirigent ja laulja *[[Anna Maria Jopek]] *[[Janis Joplin]] (1943–1970), USA laulja *[[Sheila Jordan]] (1928–2025), USA džässlaulja *[[Flemming Jørgensen]] (1947–2011), taani laulja ja näitleja *[[Benny Joy]] *[[Juanes]], poplaulja *[[Judif]] *[[Felix Juhandi]] *[[Robin Juhkental]], eesti laulja (1988–) *[[Ardo Juhkov]], eesti laulja (1953–) *[[Miranda July]] *[[Feruza Jumaniyozova]] (1984–) *[[Lana Jurčević]] *[[Marilyn Jurman]] *[[Victoria Justice]] *[[Jaak Jõekallas]], eesti laulja (1969–) *[[Toomas Jõesaar]] *[[Mare Jõgeva]] *[[Eerik Jõks]] *[[Rudolf Jõks]] (1896–1979) *[[Teele Jõks]] *[[Ida Järv]] (1895–1972) *[[Piret Järvis]], eesti poplaulja *[[Ilkka Jääskeläinen]] *[[Üllar Jörberg]], eesti laulja (1941–) *[[Udo Jürgens]] *[[Mart Jürisoo]] *[[Lotte Jürjendal]] *[[Mari Jürjens]], eesti laulja ja näitleja (1988–) *[[Vello Jürna]], tenor (1959–2007) ==K== *[[Anu Kaal]] *[[Friedrich Kaasik]] *[[Peeter Kaber]] *[[Tajo Kadajas]] (1953–) *[[Evdokía Kadí]] (1981–), küprose laulja *[[Heli Kajo]] *[[Aivar Kaldre]] *[[Peeter Kaljumäe]] *[[Mari Kalkun]] *[[Pille Kallas]] *[[Maria Kallaste]] *[[Kai Kallastu]] (1970–) *[[Mart Kalvet]], eesti hevilaulja *[[Antti Kammiste]] (1966–) *[[Hans Kann]] (1849–1932) *[[Helmi Kann]] (1888–1969) *[[Tapani Kansa]] (1949–) *[[Kalju Karask]] (1931–) *[[Katrin Karisma]] *[[J. Karjalainen]] *[[Cay Karlsson]] (1945–2025), soomerootsi laulja *[[Väino Karo]] *[[Tina Karol]] (1985–), ukraina laulja *[[Atlan Karp]] *[[Leelo Karp]] *[[Verner Karu]] (Gerretz) *[[Kadri Kasak]] *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti poplaulja *[[Kristjan Kasearu]] (1986–) *[[Jana Kask]] *[[Valentine Kask]] (1899–1974) *[[Allan Kasuk]] (1985–) *[[Stélios Kazantzídis]] *[[Katrin Mandel|Kate]] *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Kare Kauks]] (1961–), eesti laulja *[[Renārs Kaupers]] *[[Uno Kaupmees]] *[[Niamh Kavanagh]] *[[Eri Kawai]] *[[Jason Kay]] *[[Dolores Keane]] *[[Toby Keith]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusika viljeleja, laulja, lauluautor ja plaadiprodutsent (sündinud 1961) *[[Vieno Kekkonen]] *[[Kelis]] *[[Gene Kelly]] *[[R. Kelly]] *[[Kesha]] *[[Aretí Ketimé]] *[[Alicia Keys]] (1981–), USA R&B laulja *[[Chaka Khan]] *[[Roy Khan]] *[[Kai Kiil]] *[[Lemmy Kilmister]] (1945–) *[[Tuure Kilpeläinen]] *[[Kaarel Kilvet]] (1944–2005) *[[Sunghyun Kim]] *[[Albert King]] *[[B. B. King]] *[[Candice King]] *[[Carole King]] *[[Jonathan King]] *[[Rivo Kingi]], eesti laulja *[[Laila Kinnunen]] *[[Ritva Kinnunen]] *[[Bedross Kirkorov]] *[[Filipp Kirkorov]] *[[Kristjan Kirme]] *[[Verni Kirs]] (1934–) *[[Maria Kirsi]] *[[Nele Kirsipuu]] *[[Eartha Kit]] (1927–2008) *[[Avo Kittask]] *[[Maarja Kivi]] *[[Kerli Kivilaan]], eesti laulja *[[Triinu Kivilaan]] *[[Sverre Kjelsberg]], norra muusik (1946–2016) *[[Grete Klein]], eesti laulja (1989–) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu estraadilaulja (1937–) *[[Liisi Koikson]] *[[Ari Koivunen]] *[[Paula Koivuniemi]] *Kojamees ([[Tarmo Kruusimäe]]) *[[Dmitri Koldun]] (1985–) *[[Elisa Kolk]] *[[Ants Kollo]] *[[Liana Kolodinskaja]] *[[Priit Kolsar]], eesti räppar *[[Zsuzsa Koncz]] *[[Marilin Kongo]] *[[Hilda Koni]] *[[Kaie Konrad]], eesti ooperilaulja (1943–2010) *[[Rebecca Kontus]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Lidia Kopania]] *[[Alice Kopli-Wiegandt]] *[[Milvi Koppel]] (1929–) *[[Olaf Kopvillem]] *[[Klara Kotter]] *[[Benjamin Kowalewicz]] *[[Kasia Kowalska]] (1973–) *[[Miliza Korjus]] *[[Nataša Koroljova]] (1973–), Ukraina päritolu Venemaa laulja *[[Kalevi Korpi]] *[[Rein Kotkas]] *[[Marie Kraja]] (1911–1999), albaania ooperilaulja *[[Nina Kraljić]] (1992–), Horvaatia laulja *[[Diana Krall]] *[[Billy J. Kramer]] *[[Lenny Kravitz]] (1964–) *[[Mai Kravtsov]], rahvalaulik *[[Jaagup Kreem]] *[[Uno Kreen]] (1928–1996), eesti laulja *[[Ingrid Kremling]] *[[Erich Krieger]] *[[Jamie-Lee Kriewitz]] *[[Gunnar Kriik]] (1952–2001) *[[Maimu Krinal]] (1926–) *[[Maija Kristalinskaja]] (1932–1985), vene estraadilaulja *[[Kris Kristofferson]] *[[Reet Kromel]] *[[Tooni Kroon]] (Antonie Laaman, 1909–1994) *[[Hendrik Krumm]] (1934–1989) *[[Rokas Kučinskas]] *[[Wojciech Kuderski]] *[[Olly Kukepuu]] (1900–1986) *[[Juri Kukin]] *[[Umm Kulthum]] (1904–1975), Egiptuse laulja *[[Marten Kuningas]] *[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, laulja, luuletaja, lavastaja ja näitleja (1968–2007) *[[Nadia Kurem]] (1960–) *[[Dmitri Kurilov]] (1989–), Eesti laulja *[[Juta Kurman]] *[[Alma Kurtna]] (1906–1984) *[[Anna-Liisa Kurve]] *[[Kurupt]] (1972–), USA räppar *[[Voldemar Kuslap]] *[[Monika Kuszyńska]] *[[Toomas Kuter]] (1975–) *[[Fela Kuti]] *[[Lenna Kuurmaa]] (1985–), eesti poplaulja *[[Ilmar Kuusemets]] *[[Oliver Kuusik]] *[[Tiit Kuusik]] (1911–1990) *[[Kersti Kuusk]] *[[Marju Kuut]] *[[Tim Kuypers]] *[[Eliisa Kõiv]] *[[Epp Kõiv]] *[[Kerli Kõiv]] *[[Katre Kõiva]] *[[Ele Kõlar]] *[[Kaja Kõlar]] (1953–1994) *[[Mati Kõrts]] *[[Henry Kõrvits]], eesti räppar *[[Toomas Kõrvits]] (1945–) *[[Virve Köster]] *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Kaija Kärkinen]] *[[Maian Kärmas]] *[[Tommy Körberg]] (1948–), rootsi laulja *[[Andres Köster]] (1975–), eesti tenor *[[Aare Külama]] (1985–), eesti laulja *[[Aino Külvand]] (1906–) *[[Andreas Kümmert]] (1986), saksa laulja *[[Sissel Kyrkjebø]] (1969–), norra laulja ==L== *[[Kristjan Laas]] (1989) *[[Silver Laas]] *[[Mikel Laboa]] *[[Lady Gaga]] (1986–), USA laulja *[[Lady Sovereign]], inglise räppar *[[Arvo Laid]] (1945–1993) *[[Milvi Laid]] (1906–1976) *[[Ivar Laide]] (1937–1987) *[[Raimondo Laikre]] *[[Henry Laks]] *[[Kendrick Lamar]] *[[Adam Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Verne Langdon]] *[[Angela Lansbury]] *[[Mario Lanza]] *[[Hind Laroussi]] *[[Gloria Lasso]] *[[Sergei Lazarev]] *[[Amandus Lattik]] (1906–1990) *[[Cyndi Lauper]] *[[Mart Laur]] (1962–) *[[Avril Lavigne]] (1984–), Kanada laulja *[[Simon Le Bon]] *[[Zarah Leander]], rootsi laulja ja näitleja (1907–1981) *[[Amy Lee]], USA laulja (1981–) *[[Brenda Lee]] *[[Peggy Lee]] *[[Lee Jun Ki]], korea laulja (sündinud 1982) *[[Karin Leetsar]], eesti ooperilaulja (1989–) *[[Sébastien Lefebvre]] *[[John Legend]] *[[Boris Lehtlaan]] (1946–) *[[Donovan Leitch]] *[[Claudia Leitte]] *[[Grégory Lemarchal]] *[[Liis Lemsalu]], eesti laulja (1993–) *[[John Lennon]] (1940–1980) *[[Annie Lennox]] *[[Valeri Leontjev]], vene laulja (1949–) *[[Ester Lepa]] *[[Ott Lepland]] *[[Nieves Lepp]] (1945–) *[[Marjatta Leppänen]] *[[Juice Leskinen]] *[[Lev Leštšenko]] (1942–), vene laulja *[[Jared Leto]] *[[Jegor Letov]] *[[Tiiu Levald]] (1940–) *[[Pirjo Levandi]] (1968–) *[[Daniel Levi]] (1988–), eesti muusik *[[Adam Levine]] *[[Dean Lewis]] (1985–), Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[Gary Lewis]] *[[Jerry Lee Lewis]] (1935–), USA ''rock'n'roll'''i- ja kantrilaulja ning pianist *[[Leona Lewis]] (1985–) *[[Lexa]], Brasiilia laulja (1995–) *[[John Leyton]] *[[Lasse Liemola]] *[[Erkki Liikanen (laulja)|Erkki Liikanen]] *[[Lea Liitmaa]] (sündinud 1974) *[[Lauri Liiv]], eesti muusikalilaulja *[[Roland Liiv]] *[[Johan Liiva]] *[[Lil' Cease]] *[[Lil Wayne]] *[[Merle Lilje]], eesti laulja *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja *[[Pille Lill]] *[[Susan Lilleväli]] *[[Jenny Lind]] *[[Anita Lindblom]] *[[Till Lindemann]] (1963–), saksa ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Rammstein]]) *[[Ivo Linna]], eesti laulja *[[Reet Linna]] *[[Robert Linna]] (1983–) *[[Artur Linnamägi]] (1915–1983) *[[Mairi Linta]] *[[Rosanna Lints]] *[[Maria Listra]] (1989–) *[[Thin Lizzy]] *[[Little Richard]] (1932–) *[[Roman Lob]] *[[Mareks Lobe]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Johann Loewe]] *[[Lindsay Lohan]] (1986–), USA poplaulja *[[Anne Loho]] (Ane) *[[Vesa-Matti Loiri]] *[[Mános Loïzos]] *[[Sander Loite]] *[[Helen Lokuta]] (1975–), eesti ooperilaulja *[[Julie London]] *[[Niini Loona]] *[[Uno Loop]] (1970–) *[[Ida Loo-Talvari]] *[[Jennifer Lopez]] *[[Trini Lopez]] *[[Loreen]] *[[Robertino Loreti]] (1947–), itaalia laulja *[[Ira Losco]] *[[Irén Lovász]] *[[Demi Lovato]] *[[Courtney Love]] (1964–) *[[Darlene Love]] *[[Ludacris]] *[[Ibtisam Lutfi]] (1951–), pime Saudi Araabia laulja *[[Ingrid Lukas]] (sündinud 1984) *[[Theodor Luks]] (1906–1965), eesti kutseline laulja *[[Valmer Luks]] *[[Lulu]], Šotimaa laulja (1948–) *[[Ly Lumiste]] (1981–) *[[Sonja Lumme]] *[[Olga Lund]] *[[Harald Lutterus]] *[[Sven Lõhmus]] *[[Marju Länik]] (1957–) *[[Amanda Lääne]] *[[Heli Lääts]], eesti laulja *[[Mathilde Lüdig-Sinkel]] (1882–1953) *[[Johannes Lükki]], eesti ooperilaulja (tenor) *[[John Lydon]] (1956–), inglise laulja *[[Lykke Li]] *[[Ross Lynch]] (1995–) *[[Anni-Frid Lyngstad]] (1945–), rootsi laulja, ABBA liige *[[Loretta Lynn]] (1932–), USA kantrilaulja ==M== *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja *[[Ian MacKaye]], USA laulja *[[Ralf Mackenbach]] (1995–), hollandi laulja *[[Karl Madis]] (1959–), eesti laulja *[[Kersti Madis]] (Rosenberg, 1956–) *[[Silja Madison]] *[[Madita]] (1978–), Austria laulja ja näitleja *[[Madonna (laulja)|Madonna]] *[[Muslim Magomajev]] *[[Kaitlyn Maher]] (2004–), USA laulja *[[Pave Maijanen]] *[[Maiken]] *[[Miriam Makeba]] *[[Daron Malakian]] (1975–) *[[Siw Malmqvist]] *[[Georg Malmsten]] *[[Hugo Malmsten]] *[[Ragni Malmsten]] *[[Mait Maltis]] (1951–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu Sloveenia laulja (1973–) *[[Pirkko Mannola]] *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]] (1969–), USA laulja *[[Mantalena]] *[[Shirley Manson]] *[[Karl Mantzius]] (1860–1921), taani ooperilaulja, näitleja ja lavastaja *[[Gertrud Elisabeth Mara]] (1749–1833) *Little Peggy March *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Marinélla]] (Μαρινέλλα) *[[Marino Marini]] *[[Lehte Mark]] (1924–) *[[Marky Mark]] (1971–), USA räppar *[[Vello Marken]] *[[Bob Marley]], Jamaica ''reggae''-laulja *[[Emma Marrone]] (1984–), itaalia laulja *[[Bruno Mars]] *[[Lasse Mårtenson]] *[[Chris Martin]] (1977–), briti rokklaulja *[[Dean Martin]] *[[Linda Martin]] *[[Ricky Martin]] *[[Mia Martini]] (1947–1995) *[[Richard Marx]], USA laulja (1963–) *[[Ella Masing-Grünberg]] (1885–1944) *[[Mina Mazzini]] (Mina) *[[Mireille Mathieu]] *[[Johnny Mathis]] *[[Marika Matšitidze]] *[[Karita Mattila]] *[[Marko Matvere]] *[[Julianna Rose Mauriello]] *[[Ava Max]] *[[Imelda May]] *[[Maya Sar]] *[[Martina McBride]] (1966–), USA laulja *[[Jennette McCurdy]] *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Mindy McCready]], USA laulja (1975–2013) *[[Bobby McFerrin]] *[[Scott McKenzie]] *[[Blind Willie McTell]] *[[Meat Loaf]] *[[Medina]] *[[Manuel Medrano]] (1987–), Colombia laulja ja laulukirjutaja *[[Mauno Meesit]] *[[Nellie Melba]] *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Oleg Melnik]] *[[Katie Melua]] *[[Maria Mena]], norra poplaulja (sündinud 1986) *[[Idina Menzel]] (1971–) *[[Natalie Merchant]] *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja *[[Freddie Mercury]] *[[Melína Merkoúri]] *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Sander Mets]] *[[Martti Meumers]] (1979–) *[[Lena Meyer-Landrut]] *[[Mia]] *[[George Michael]] *[[Alyson Michalka]] *[[Lea Michele]] *[[Francesca Michielin]] *[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013) *[[Tanja Mihhailova]] *[[Mika]] (1983–) *[[Mart Mikk]] (1964–) *[[Olga Mikk-Krull]] *[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen; 1982–), soome laulja *[[Alyssa Milano]] *[[Christina Milian]] *[[Pelle Miljoona]] (1955–) *[[David Miller (muusik)|David Miller]] (1883–1953), USA kantrilaulja *[[Leila Miller]] *[[Ele Millistfer]] *[[Mina (laulja)|Mina]] (1940–), itaalia levilaulja *[[Nicki Minaj]] *[[Liza Minnelli]] (1946–) *[[Dannii Minogue]] (1971–) *[[Kylie Minogue]] *[[Carmen Miranda]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Beverley Mitchell]] (1981–) *[[Moby]] *[[Domenico Modugno]] *[[Daniella Monet]] (1989–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Sophie Monk]] *[[Bill Monroe]] (1911–1996), USA ''bluegrass''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Yves Montand]] *[[Claudio Monteverdi]] (1567–1643), itaalia helilooja *[[Eddie Montgomery]], USA kantrilaulja (1963–) *[[Sara Montiel]] *[[Aliona Moon]] (1989–), Moldova laulja *[[Gary Moore]] *[[Mandy Moore]] (1984–) *[[Jeanne Moreau]] (1928–), prantsuse näitleja ja laulja *[[Jaime Morey]] (1947–2015), Hispaania laulja *[[Sergei Morgun]] *[[Alanis Morissette]] *[[Jim Morrison]] *[[Van Morrison]] *[[Morrissey]] *[[Edda Moser]] *[[Víky Moscholioú]] *[[Nana Mouskouri]] (Νάνα Μουσχούρη) *[[Mr. Thug]] *[[Jason Mraz]] (1977–), USA laulja ja muusik *[[Terese Adele Mugasto]] *[[Inva Mula]] (1963–), albaania ooperilaulja *[[Mari Murdvee]] *[[Brittany Murphy]] (1977–2009), USA näitleja ja laulja *[[Mark Murphy]] (1932–2015), USA džässilaulja *[[Róisín Murphy]] *[[Olly Murs]] *[[Brigita Murutar]] *[[Kacey Musgraves]] *[[Laine Mustasaar]] *[[Mihkel Mõttus]] *[[Mikk Mäe]] *[[Vello Mäeots]] *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Tõnis Mägi]] *[[Irmeli Mäkelä]] *[[Lagle Mäll]] (Alpius, 1951–) *[[Aleksander Müller]] *[[Johanna Münter]] *[[Alannah Myles]] (1958–), Kanada laulja *[[Mỹ Tâm]] ==N== *[[Omar Naber]] (1981–), sloveeni laulja *[[Urmas Nagel]] *[[Yukie Nakama]] *Graham Nash *[[Kate Nash]], Briti laulja (1987–) *[[Murat Nassõrov]] *[[Marija Naumova]] *[[Youssou N'Dour]] *[[Eve Neem]] (1942–) *[[Ricky Nelson]] (1940–1985) *[[Willie Nelson]] (1933–) *[[Veera Nelus]] (1916–1996) *[[Nena]] (1960–), saksa poplaulja *[[Jo Nesbø]] *[[Jevgeni Nesterenko]] *[[Anna Netrebko]] (1971–), vene ooperilaulja *[[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]] *[[Olivia Newton-John]] (1948–), austraalia pop- ja kantrilaulja *[[Ne-Yo]] *[[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]] *[[Sanna Nielsen]] (1984–), rootsi laulja *[[Erko Niit]] *[[Triin Niitoja]] *[[Arno Niitov]] (1904–1989) *Niki ([[Kairit Tuhkanen]]; 1980–) *[[Aida Nikolaitšuk]], Ukraina laulja (1982–) *[[Birgit Nilsson]] *[[Aẖino'am Nini]] (Noa) *[[Rona Nishliu]] (1986–), Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht *[[Sopho Nižaradze]] *[[Njuša]] (Anna Vladimirovna Šurotškina; 1990–) *[[Noemi]] (1982–), Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[Taisto Noor]] (1953–) *[[Chris Norman]] (1950–), inglise laulja *[[Nikolai Noskov]] (1956–), vene laulja, muusik ja laulusõnade kirjutaja *[[The Notorious B.I.G.]] (1972–1997), USA räppar *Giorgos Ntalaras (Γιωργοç Nταλαραç) *[[Gary Numan]], inglise laulja, helilooja ja muusik (sündinud 1958) *[[Sandra Nurmsalu]] *[[Paolo Nutini]] (1987–) *[[Mati Nuude]] (1941–2001) *[[Laura Närhi]] ==O== *[[Jelena Obraztsova]] (1939–2015), vene ooperilaulja *[[Phil Ochs]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Sinéad O'Connor]] (sündinud 1966) *[[Bruno Oja]] (1933–2002) *[[Dagmar Oja]] *[[Airi Ojamets]] (1977–) *[[Arnold Oksmaa]] *[[Bulat Okudžava]] *[[Ol' Dirty Bastard]] (1968–2004), USA räppar *[[Mălina Olinescu]] (1974–2011), Rumeenia laulja *[[OMI]], (1986–) Jamaica reggaelaulja *[[Leemet Onno]] (1990–), eesti laulja *[[Onu Bella]] *[[Rita Ora]] *[[Ivo Orav]] *[[Ketter Orav]] (1992–), eesti laulja *[[Roy Orbison]] (1936–1988), USA laulja ja laulukirjutaja *[[Orion (laulja)|Orion]] (Jimmy Ellis, 1945–1998), USA laulja *[[Ljubov Orlova]] *[[Vello Orumets]] *[[Joan Osborne]] *[[Kelly Osbourne]] *[[Ozzy Osbourne]] *[[Emily Osment]] *[[Marie Osmond]] *[[Andrei Ozdoba]] *[[Andres Ots]] *[[Georg Ots]] *[[Heino Otto]] *[[Cezar Ouatu]] (1980–), Rumeenia ooperilaulja ja pianist *[[Sandra Oxenryd]] ==P== *[[Gerli Padar]] (1979–) *[[Tanel Padar]] *[[Paula Padrik]] *[[Jetty Paerl]] (1921–2013), hollandi laulja *[[Patti Page]] *[[Henn Pai]] *[[Grete Paia]] *[[Hanna Pakarinen]] *[[Şebnem Paker]] *[[Mati Palm]] *[[Keke Palmer]] *[[Tauno Palo]] *[[Thea Paluoja]] (1963–) *[[Hayden Panettiere]] *[[Liidia Panova]] (1928–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu (1991–), eesti laulja *[[Élena Paparízou]] (1982–), kreeka laulja *[[Maria Theresia von Paradis]] (1759–1824), austria laulja *[[Vanessa Paradis]] (1972–), Prantsusmaa laulja ja näitleja *[[Luis Alberto del Parana]] *[[Giánnis Pários]] *[[Kai Parmas]] (1958–) *[[Dolly Parton]] (1946–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Sikhanyiso Dlamini|Pashu]] *[[Nevio Passaro]] *[[Adelina Patti]] (1843–1919) *[[Lynsey de Paul]] (1950–2014) *[[Pearu Paulus]] *[[Laura Pausini]] *[[Laimonas Pautienius]] (1973–), leedu bariton *[[Luciano Pavarotti]] (1935–2007), itaalia tenor *[[Rita Pavone]] *[[Tõnu Pedaru]] *[[Taavi Pedriks]] (1971–2000) *[[Annely Peebo]] *[[Helend Peep]] (1910–), eesti tenor *[[Valdo Peetri]] (1921–2004) *[[Ita-Riina Pedanik]] (1966–) *[[Peggy Sue]] *[[Rauni Pekkala]] *[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010) *[[Carl Perkins]] (1932–1998), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki> ja kantrilaulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[Pinetop Perkins]] *[[Mia Permanto]] *[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–) *[[Julian Perretta]] *[[Christina Perri]], USA laulja ja laululooja (1986–) *[[Katy Perry]] *[[Pirkka-Pekka Petelius]] *[[Maria Peterson]] *[[Taavi Peterson]] (1988–) *[[Kaljus Pettai]] *[[Taisi Pettai]] (1989–) *[[Lena Philipsson]] *[[Chynna Phillips]] (1968–) *[[Esther Phillips]] *[[John Phillips]] (1935–2001) *[[Michelle Phillips]] (1944–) *[[Édith Piaf]] *[[Eila Pienimäki]] *[[Lauri Pihlap]] (1982–) *[[Priit Pihlap]] *[[Tarmo Pihlap]] *[[Rando Piho]], eesti ooperilaulja Soomes (1964-) *[[Raivo Piirsalu]] *[[Ants Piller]] *[[Kristiina Piperal]] *[[Dave Pirner]] (1964–) *[[Gene Pitney]] *[[Edita Pjehha]] *[[Robert Plant]] (1948–) *[[Urmas Podnek]] (1966–), eesti laulja *[[Kadi Poll]] *[[Michel Polnareff]] *[[Joseph Poolpo]] *[[Katrin-Merili Poom]] (1993–), eesti laulja *[[Jüri Pootsmann]] *[[Iggy Pop]] *[[Alla Popova]], eesti ooperilaulja *[[Veronika Portsmuth]] *[[Mike Posner]] *[[Ivo Posti]] *[[Giánnis Poulópoulos]] (Γιάννης Πουλόπουλος) *[[Elvis Presley]] (1935–1977) *[[Lisa Marie Presley]] (1968–) *[[Johnny Preston]] *[[Leontyne Price]] (1927–), USA ooperilaulja *[[Antonio Prieto]] *[[Anastassija Prõhhodko]], Ukraina levilaulja (1987–) *[[Alice Prin]] (1901–1953) *[[Prince (laulja)|Prince]] (1958–) *[[Bert Pringi]] *[[Luke Pritchard]] *[[Laura Prits]] (1993–), eesti laulja *[[Toše Proeski]], makedoonia laulja (1981–2007) *[[Promille Promille]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Arthur Prysock]] *[[Psy]] *[[Alla Pugatšova]] *[[Peep Puis]] (1962–) *[[Meelis Punder]] (1956–) *[[Tomi Putaansuu]] (1974–), soome rokklaulja *[[Sirje Puura]] (1949–) *[[Väino Puura]] *[[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] (1942–) *[[Põhjamaade Hirm]] *[[Naan Põld]], eesti laulja ja laulupedagoog (1921–1998) *[[Kaido Põldma]] *[[Urmas Põldma]] *[[Alari Põldoja]] *[[Margus Põldsepp]] *[[Laura Põldvere]] (1988–), eesti džässi-, bluusi- ja soulilaulja *[[Ivar Põllu]] *[[Sirje Põllu]] *[[Eha Pärg]] (1955­­­­–2025), eesti ooperilaulja *[[Jüri Pärg]] (1940–) *[[Aaro Pärn]] *[[Eliis Pärna]] *[[Endel Pärn]] *[[Kristel Pärtna]] ==Q== *[[Eimear Quinn]] *Freddy Quinn ==R== *[[Enn Raa]] (Heinrich Berg) *[[Indrek Raadik]] *[[Henrik Raave]] *[[Dorota Rabczewska]] *[[Ronnie Radke]] *[[Danica Radojičić]] *[[Gerry Rafferty]] *[[Therese Raide]] *[[Bonnie Raitt]] *[[Eros Ramazzotti]] *[[Samuel Ramey]] *[[Sara Ramírez]] *[[Joey Ramone]] *[[Tuuli Rand]] *Teddy Randazzo *[[Remo Randver]] (Ig Noir) *[[Irene Ratiani]], gruusia ooperilaulja (1971–) *[[Mihkel Ratt]] *[[Mihkel Raud]] *[[Ott Raukas]] *[[Tapio Rautavaara]] *[[Chris Rea]] *[[Amanda Rebane]] *[[Dean Reed]] *[[Lou Reed]] *[[Natina Reed]], USA näitleja ja laulja (1979–2012) *Jim Reeves *Martha Reeves *[[Therese Rei]] *[[Maggie Reilly]] *[[Haley Reinhart]] *[[Lauris Reiniks]], läti laulja (sündinud 1979) *[[Helmi Reisberg]] (1907–1976) *[[Jarle Reiss]] (sündinud 1967) *[[Renate]] *[[Mélanie René]] (1990), Šveitsi laulja *[[Annie de Reuven]], hollandi laulja *[[Tanja Ribič]], Sloveenia laulja *[[Cliff Richard]] (1940–), Briti ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> ja poplaulja *[[Keith Richards]] *[[Rihanna]] *[[Aivar Riisalu]] (1961–) *[[Marju Riisikamp]] *[[Heinz Riivald]] (1915–1986) *[[Billy Lee Riley]] *[[LeAnn Rimes]] (1982–), USA kantrilaulja *[[Artur Rinne]] *[[Jenni Rivera]] *Johnny Rivers *[[Meinhard Robas]] *[[Emma Roberts]] *[[Robin (poplaulja)|Robin]] *[[Jimmie Charles Rodgers]] (1897–1933) *[[Jimmie Frederick Rodgers]] (1933–2021) *[[Olivia Rodrigo]] *[[Sixto Rodriguez]] *Jimmy Rogers *Jan Rohde *[[Henry Rollins]] *[[Mari Ronimois]] *[[Linda Ronstadt]] *[[Olev Roomet]] (1901–1987) *[[Mary Roos]] *[[Kristi Roosmaa]] *[[Andrus Rootsmäe]] (1958–) *[[Axl Rose]] (1962–), USA laulja *[[Kersti Rosenberg]] (1956–), eesti laulja *[[Diana Ross]] *[[Rick Ross]] *[[Rossa (laulja)|Rossa]] (1978–), Indoneesia laulja *[[Gavin Rossdale]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Demis Roussos]] (Ντέμης Ρούσσος, 1946–) *[[Sofia Rotaru]] *[[Patricia Routledge]] *[[Sákis Rouvás]] *[[Royce Da 5'9"]] *[[Sofia Rubina]] *[[Ruby (laulja)|Ruby]] (1981–), egiptuse laulja ja näitleja *[[Pierre de La Rue]] *[[Nate Ruess]] *[[Johnny Ruffo]] *Marion Rung *[[Marta Rungi]] *[[Ruslana]] *[[Magdolna Rúzsa]] *[[Riho Rõõmus]] (1960–) *[[Hele Rähn]] (1931–1991) *[[Kaljo Räästas]] *[[Geir Rönning]] *[[Mariann Rückenberg]] (1988–), eesti laulja ja kirjanik *[[Kai Rüütel]], eesti ooperilaulja *[[Debby Ryan]] *[[Kate Ryan]] *[[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja (1983–) *[[Alexander Rybak]], Norra laulja, viiuldaja ja helilooja (sündinud 1986) *[[Jaakko Ryhänen]] ==S== *[[Emilie Saag-Karjus]] (1917–1995) *[[Jaanus Saago‎]] *[[Aare Saal]] (1964–), eesti ooperilaulja *[[Janne Saar]] (1986–), eesti laulja *[[Mariann Saar]] *[[Mikk Saar]] (1980–), eesti muusikalilaulja *[[Anneli Saaristo]], soome laulja (1949–) *[[Imre Saarna]] *[[Lauri Saatpalu]] *[[Şabāḩ]] *[[Sonia Sabri]] *[[Marek Sadam]] (1978–), eesti laulja *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja *[[Arja Saijonmaa]] *[[Kyū Sakamoto]] *[[Sabrina Salerno]] *[[Helgi Sallo]] (1941–), eesti muusikali-, opereti, ooperi-, estraadi- ja kammerlaulja *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti laulja *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja (1917–2008) *[[Soluna Samay]] (1990–), Taani laulja *[[Haili Sammelselg]] (1928–) *[[Nikolai Samohvalov]] (1947–1999) *[[Evelin Samuel]] (1975–), eesti laulja *[[Anna Samuil]] *[[Molly Sandén]], rootsi laulja *[[Mart Sander]] *[[Evie Sands]] *[[Luan Santana]] *[[Gabe Saporta]] *[[Claudio Saracini]] (1586–1630), itaalia varase baroki helilooja, lautomängija ja laulja *[[Aleksander Sarapuu]] (1941–2009) *[[Olev Sau]] *[[Danny Saucedo]] (1986–), rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja *[[Margit Saulep]] (1968–) *[[Ragne Saul]] *[[Artjom Savitski]] (1992–), Eesti laulja *[[Andrei Savtšenko]] *[[Scatman John]] *[[Guri Schanke]], norra laulja ja näitleja (1961–) *[[Nicole Scherzinger]] *[[Fredy Schmidt]] (1988–), Eesti laulja ja muusik *[[Teddy Scholten]], hollandi laulja (1926–2010) *[[Chuck Schuldiner]] *[[Diane Schuur]], USA džässilaulja *[[Frank Schöbel]] *[[Eevi Schütz]] (1948–) *[[Elisabeth Schwarzkopf]] (1915–2006) *[[Linda Scott]] *[[Seal]] *[[Márta Sebestyén]] *[[Neil Sedaka]] *[[Pete Seeger]] (1919–2014) *[[Aino Seep]] (Breede, 1925–1982) *[[Lhasa de Sela]], USA laulja (1972–2010) *[[Selena]] *[[Marion Selgall]] *[[Paula Seling]] (1978–), rumeenia laulja ja raadio DJ *[[Selma Björnsdóttir]] *[[Serjoga]] *[[Matt Shadows]] *[[Shaggy]], Jamaica-Ameerika laulja, laulukirjutaja ja DJ (1968–) *[[Shakira]] *[[Tupac Shakur|Tupac Amaru Shakur]] (2Pac, 1971–1996), USA räppar *[[Helen Shapiro]] *[[Sandie Shaw]] *[[Ed Sheeran]] (1991–), Briti laulja *[[Tony Sheridan]] *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplaulja *[[Mike Shinoda]], USA laulja (1977–) *[[Jaan Willem Sibul]], eesti ooperilaulja (1956–) *[[Leida Sibul]], eesti laulja (1920–2012) *[[Riho Sibul]] *[[Jay Siegel]] *[[Krista Siegfrids]] (1985–), Soome laulja *[[Cesare Siepi]] *[[Harald-Peter Siiak]] *[[Jenny Siimon]] (1905–1982), eesti ooperilaulja *[[Kaja Sildna]] *[[Janika Sillamaa]] *[[Jari Sillanpää]] *[[Merle Silmato]], eesti ooperilaulja *[[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[Victoria Silvstedt]] *[[Paul Simon]] *[[Nina Simone]] *[[Jessica Simpson]] *[[Red Simpson]] *[[Frank Sinatra]] *[[Tamara Sinjavskaja]] *[[Ivar Sipra]] *[[Justs Sirmais]] (1995–), läti laulja *[[Hans Sisa]], Austria ooperilaulja ja maalikunstnik (1948–) *[[Siiri Sisask]] *[[Katrin Siska]] (1983–), eesti poplaulja *[[Anatol Siŭko]] (1987–), Valgevene ooperilaulja, bass *[[Troye Sivan]] *[[Har'el Skaat]] *Björn Skifs *[[Skin (laulja)|Skin]] *[[SkReW]] *[[Solveig Slettahjell]], norra džässilaulja (1971–) *[[Grace Slick]] (1939–), USA laulja *[[Mihkel Smeljanski]] (1950–) *[[Jaden Smith]] *[[Patti Smith]] *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]] *[[Snoop Dogg]] *[[Koit Soasepp]], eesti bass *[[Pastora Soler]] *[[Didrik Solli-Tangen]] *Bobby Solo *[[Vitali Solomin]] *[[Triin Sommer]] *[[Carly Rose Sonenclar]] (sündinud 1999), USA laulja *[[Brenda Song]] *[[Sonsee]] *[[Leida Soom]] (1912–2009), eesti ooperilaulja *[[René Soom]] *[[Lembit-Olaf Soone]] *[[Igor Sorin]] *[[Riki Sorsa]] *[[Mercedes Sosa]] *[[Zurab Sotkilava]], gruusia ooperilaulja (1937–2017) *[[Jordin Sparks]] *[[Britney Spears]] *[[Jamie Lynn Spears]] (1991–) *[[Regina Spektor]] *[[Bruce Springsteen]] *[[Indrek Spungin]] *[[Eva Sršen]], Sloveenia laulja *[[Georg Karl Stahlberg]] (1866–1942) *[[Layne Staley]] *[[Julgī Stalte]], liivi laulja *[[Milan Stanković]] *[[Jeffree Star]] *[[Starboy Nathan]] *[[Wayne Static]] *[[Gwen Stefani]] *[[Marion Stein]], austria ooperilaulja *[[Joel Steinfeldt]] (1950–), eesti laulja *[[Cat Stevens]] *[[Eric Stewart]] (1945–), inglise laulja *[[Rod Stewart]] *[[Sting]] *[[Robin Stjernberg]] *[[Angie Stone]], USA soulilaulja (1961–) *[[Maria Haukaas Storeng]], norra laulja (1979–) *[[Natasha St-Pier]], Kanada laulja (1981–) *[[Zoë Straub]] *[[The Streets]] *[[Barbra Streisand]] *[[Christopher Stringini]] *[[Patrick Stump]] *[[Christina Stürmer]] (1982–), Austria poplaulja *[[Harry Styles]] *[[Arno Suislep]] *[[Yma Sumac]] *[[Donna Summer]] *[[J. D. Sumner]] *[[Ewert Sundja]] *[[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[Joan Sutherland]], Austraalia ooperilaulja (1926–2010) *[[Hugo Sutt]] (1912–1940), eesti ooperi- ja operetilaulja *[[Uudo Sepp|uudo sepp]], eesti laulja *[[Svala Björgvinsdóttir]] (1977–), islandi laulja *[[Taylor Swift]] *[[Oleg Sõlg]] (1951–2006), eesti rokklaulja *[[Andres Sõnajalg]] (1961–) *[[Alfred Sällik]] *[[Oliver Sykes]] (1986) *[[Martti Syrjä]] ==Š== *[[Fjodor Šaljapin]] (1873–1938), vene ooperilaulja *[[Nina Šatskaja]] (1970–), vene romansi- ja džässilaulja *[[Juri Šatunov]] *[[Ivica Šerfezi]] *[[Marija Šerifović]] (1984–), serbia laulja *[[Marija Šestić]] (1987–), Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[Janne Ševtšenko]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Elina Šimkus]] *[[Jomantė Šležaitė]] *[[Stass Šurins]] (1990–), ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[Darja Švajger]], Sloveenia laulja *[[Angelina Švatška]] *[[Radojka Šverko]] (1948–), Horvaatia laulja *[[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa laulja ==Z== *[[Eda Zahharova]], eesti ooperilaulja *[[Jassi Zahharov]] *[[Cheba Zahouania]] (1959–), Alžeeria laulja *Iva Zanicchi *[[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš]], Läti ooperilaulja (1930–2015) *[[Lena Zavaroni]] (1963–1999), šoti poplaulja *[[Zendaya]] *[[Bertine Zetlitz]], norra poplaulja (sündinud 1975) *[[Huiling Zhu]], hiina ooperilaulja *[[Nina Zilli]] *[[Rudolf Zirk]] *[[Rob Zombie]], USA laulja (1966–) *[[Tay Zonday]] *[[Ljudmila Zõkina]] *[[Teresa Żylis-Gara]] ==T== *[[T.I.]], USA räppar (1980–) *[[Hilana Taarka]], setu lauluema *[[Ell Tabur]] (1943–2020), eesti laulja ja muusik *[[Anna Maria Perez de Tagle]] *[[Rein Taidla]] *Reijo Taipale *[[John Michael Talbot]] *[[Veera Taleš]] *[[Teet Tall]] *[[Nedra Talley]] *[[Olly Tallmeister-Kirchen]] *[[Ilmar Talvik]] *[[Leelo Talvik]], eesti ooperilaulja *[[Arno Tamm]] *[[Juss Tamm]] *[[Reigo Tamm]] (1988–), eesti ooperilaulja *[[Viljo Tamm]] *[[Heidy Tamme]] *[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) *[[Paul Tammeveski]] *[[Kait Tamra]] *[[Elo Tamul]] *[[Kadi Taniloo]] *[[Martin Taras]] (1899–1968) *[[Eero Tari]] *[[Tarkan Tevetoğlu|Tarkan]] *[[Tefta Tashko-Koço]] *[[Evert Taube]] *[[Anu Taul]] *[[Tuuli Taul]] *[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–) *[[Tayanna]] *[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–) *[[Kiri Te Kanawa]], maoori päritolu inglise ooperilaulja (1944) *[[Markus Teeäär]] (1978–) *[[Michel Teló]] *[[Kalmer Tennosaar]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Kalju Terasmaa]] *[[Jonna Tervomaa]] *[[Laura Tesoro]] *[[Laur Teär]] *[[Aysel Teymurzadə]] *[[Thalía]] *[[The Game]] *[[Natasha Thomas]] *[[Bella Thorne]] *[[Melanie Thornton]] *[[Klaudia Tiidus]] (1917–1996) *[[Kadri Tiisel]] *[[Tanita Tikaram]] *[[Yıldız Tilbe]], türgi laulja (sündinud 1966) *[[Timati]] *[[Timbaland]] (1971–), USA räppar *[[Justin Timberlake]] *[[Tõnu Timm]] *[[Sulo Tintse]] *[[Ashley Tisdale]] *[[Eamonn Toal]], iiri laulja *[[Toomas Toimeta]] *[[Kejsi Tola]] *[[Shane Told]] (1981–) *[[Valentina Tolkunova]], vene estraadilaulja *[[Eduard Toman]] *[[Jelena Tomašević]], serbia laulja (1983–) *[[Ülle Toming]] (1955–) *[[Kärt Tomingas]] (1967–) * [[Villu Tomingas]] (1941–2000) *[[Kadi Toom]] (1982–) *[[Peeter Tooma]] *[[Taimo Toomast]] *[[Koit Toome]] *[[Mari-Leen Toome]] *[[Vello Toomemets]] (1954–), eesti rokklaulja *[[Linda Toomsalu]] (Köögard) *[[Stephanie Topalian]] (1987–), armeenia-jaapani päritolu laulja *[[Evald Tordik]] *[[Mel Tormé]] (1925–1999), džässilaulja *[[Olga Torokoff-Tiedeberg]] (1902–1964) *[[Emilíana Torrini]] (1977–), islandi laulja *[[Meghan Trainor]] *[[Tiit Tralla]] (1937–2025) *[[Jüri Trei]] *[[Keit Triisa]] (1991–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963–), eesti punklaulja *[[Jolin Tsai]] (1980–), Taiwani laulja *Eleni Tsaligopoulou (E<small>ΛÉNH</small> T<small>ΣAΛIΓOΠOÝΛOY</small>) *Basilis Tsitsanis (B<small>AΣÍΛHΣ</small> T<small>ΣITΣÁNHΣ</small>) (1915–1984) *[[Viktor Tsoi]] (1962–1990) *[[Akiharu Tsukiyama]] *[[Antti Tuisku]] *[[Virgo Tulit]] *[[Tiiu Tulp]] (1976–) *[[Mati Turi]] *[[Tina Turner]] *[[Vladimir Turtšinski]] *[[Hannele Turu]] (1986–), eesti laulja *[[Tarja Turunen]] *[[Rein Tuus]] (1941–2005) *[[Shania Twain]], Kanada laulja (1965–) *[[Maie-Mare Tõnso]] *[[Anneli Tõevere]] *[[Annika Tõnuri]] (1961–) *Annikki Tähti *[[Jaan Tätte]] *[[Sibel Tüzün]] *[[Bonnie Tyler]] (1951–), Walesi laulja *[[Steven Tyler]] ==U== *[[Kadi Uibo]] *[[Tõnis Uibo]] *[[Björn Ulvaeus]] *[[Carrie Underwood]] *[[Jorma Uotinen]] *[[Kaia Galina Urb]] *[[Silvia Urb]] (1924–) *[[Tarmo Urb]] (1952–) *[[Toomas Urb]] (1958–) *[[Brendon Urie]] (1987–) *Timy Uro *[[Usher]] *[[Hikaru Utada]] *[[Ia Uudelepp]] (1913–1983) *[[Ivo Uukkivi]] (1965–) *[[Eino Uuli]] *[[Marika Uus]] (1959–) *[[Merlyn Uusküla]] *[[Kelli Uustani]] (1976–) ==V== *[[Anne Vabarna]], rahvalaulik *[[Jalmar Vabarna]] *[[Heli Vahing]] *[[Liina Vahtrik]] *[[Marie M. Vaigla]] *[[Nele-Liis Vaiksoo]] (1984–) *[[Laima Vaikule]] *[[Allan Vainola]] *[[Tõnu Valdma]] *[[Angélica Vale]] (1975–) *[[Rudy Vallee]] (1901–1986) *[[Caterina Valente]] *[[Jasmine Anette Valentin]] *[[Nils-Aslak Valkeapää]] *[[Priit Valkna]] *[[Marvi Vallaste]] *[[Frankie Valli]] *[[Ville Valo]] *[[Tzéni Vánou]] (Τζένη Βάνου) *[[Antónis Vardís]] (1948–2014), kreeka helilooja ja laulja *[[Merili Varik]] *[[Tiiu Varik]] *[[Birgit Varjun]] *[[Harri Vasar]] *[[Lauri Vasar]] (1970), eesti laulja (bariton) *[[Frankie Vaughan]] *[[Sarah Vaughan]] *[[Bobby Vee]] *[[Armin Velgre]] *[[Anne Velli]] *[[Elerin Velling]] *[[Caetano Veloso]] *[[Kene Vernik]] *[[Iiris Vesik]] (1991–) *[[Anne Veski]] *[[Heli Veskus]] *[[Olev Vestmann]] *[[Georg Veting]] (1919–) *[[Sid Vicious]] (1957–1979), inglise punklaulja *[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011) *[[Teele Viira]] (sündinud 1988) *[[Margit Viirma]], eesti laulja ja kabetaja (1992–) *[[Aarne Viisimaa]] *[[Vello Viisimaa]] *[[Karl Viitol]] *[[Kaire Vilgats]] *[[Claudio Villa]] *[[Jaan Villard]] *[[Violetta Villas]], Poola ooperilaulja (sündinud 1938) *[[Gene Vincent]] (1935–1971), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i laulja *[[Bobby Vinton]] *[[Tenno Vironi]] *[[Helena Virt]] (1983–) *[[Olavi Virta]] *[[Ánna Víssi]] (Άννα Βίσση) *[[Galina Višnevskaja]] *[[Margarita Voites]] *[[Peeter Volkonski]], eesti punklaulja *[[Ike Volkov]] *[[Julija Volkova]], vene poplaulja (1985–) *[[Hardi Volmer]] *[[Priit Volmer]] *[[Urmas Voolpriit]] *[[Kadri Voorand]] *[[Laura Voutilainen]] *[[Silvi Vrait]] *[[Severina Vučković]] *[[Evelin Võigemast]] *[[Hanna-Liina Võsa]] *[[Vladimir Võssotski]] *[[Maria Väli]] (1988–), eesti laulja *[[Anisa Vänikver]] (1995–), Eesti laulja *[[Luisa Värk]] *[[Risto Vürst]] ==W== *Bärbel Wachholz *[[Porter Wagoner]] (1927–2007) *[[Tom Waits]] *Scott Walker *[[Fats Waller]] *Dionne Warwick *Dinah Washington *[[Roger Waters]] (1943–) *[[Gerard Way]] (1977–) *[[Simon Webbe]] (1978–) *[[Harald Weiler]] (1974–) *[[Pete Wentz]] (1979–) *[[Alissa White-Gluz]], Kanada laulja (1985–) *Gunnar Wiklund (1935–1989) *[[Christophe Willem]] (1983–), prantsuse laulja *[[Andy Williams]] *[[Hank Williams III]] (1972–), USA laulja *[[Hank Williams juunior]] (1949–), USA kantrilaulja *[[Hank Williams|Hank Williams seenior]] (1923–1953), USA kantrilaulja *[[Hayley Williams]], USA laulja (sündinud 1988) *[[Jerry Williams]] *[[Holly Williams]] (1981–), USA kantrilaulja *[[Robbie Williams]] (1974–), inglise poplaulja *[[Mary Wilson]] (1944–2021), USA laulja *[[Amy Winehouse]] *Steve Winwood *[[Bobby Womack]] *[[Stevie Wonder]] (1950–), USA laulja *[[Conchita Wurst]] *Tammy Wynette ==Õ== *[[Birgit Õigemeel]] == X == *Nikos Xylouris (N<small>ÍKOΣ</small> X<small>YΛOÝPHΣ</small> , 1936–1980) ==Y== *[[Ya Boy]] *[[Ya Kid K]] *[[Yelawolf]] *[[Hande Yener]] (1973–), türgi laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[Lauri Ylönen]] *[[Sonya Yoncheva]] (1981–), Bulgaaria ooperilaulja *[[Thom Yorke]] (1967–) *Neil Young *Paul Young [[Kategooria:Lauljate loendid| ]] paxpgtbhfl1mk4xqo5ksz189qri3o18 0 5839 7170432 7167059 2026-06-10T20:08:08Z Kuriuss 38125 7170432 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:CheinMoscow.jpg|pisi|Che [[Moskva]]s]] '''Ernesto Guevara de la Serna''', üldtuntud kui '''Che Guevara''' ([tše ge'vaara]; [[14. mai]] [[1928]] – [[9. oktoober]] [[1967]]) oli Argentina [[marksism|marksistlik]] [[revolutsionäär]], kirjanik, partisaniliikumise juht, diplomaat ja poliitik. Olles keskne tegelane [[Kuuba revolutsioon]]is, kujunes tema stiliseeritud kujutisest kogu maailmas tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol. Noore meditsiinitudengina reisis Guevara läbi [[Ladina-Ameerika]]. Külastatud paikade vaesus kujundas põhjalikult ümber tema maailmavaate. Reisikogemused ja vaatlused tõid ta järeldusele, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane [[monopol]]istlikule [[kapitalism]]ile, [[uuskolonialism]]ile ja [[imperialism]]ile, mille ainus ravim on [[maailmarevolutsioon]]. Hiljem kohtas ta [[Mehhiko]]s [[Fidel Castro]]t ja liitus tema [[26. Juuli Liikumine|26. Juuli Liikumisega]]. Detsembris [[1956]] oli ta nende revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid [[Kuuba]]sse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator [[Fulgencio Batista]]. Guevara sai varsti mässuliste seas kuulsaks, ülendati komandandi auastmesse ja mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 1959–1961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina ja 1961–65 tööstusministrina. Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Ta oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud [[memuaarid]] oma mootorrattareisist üle Lõuna-Ameerika mandri. Guevara lahkus Kuubast 1965. aastal, et õhutada revolutsiooni, kõigepealt edutuks osutunud katsel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]s [[Kinshasa]]s ning seejärel [[Boliivia]]s, kus ta [[CIA]] toetusel tabati ja hukati. Guevara on tuntud kui vastuoluline ja tähelepanuväärne ajalooline isiksus, olles kurikuulus kui halastamatu distsipliininõudja, kes kõhklematult laskis maha ülejooksikud ning keda toetajad samas austasid kui rangelt doktriinidele pühendunud juhti. Guevarast on kujunenud [[vasakpoolsus|vasakpoolsete]] ühiskondlike liikumiste ikoon tänu tema märtrisurmale, poeetilisele truudusvandele klassivõitlusele ja soovile luua "uue inimese" teadlikkus, keda ajendavad rohkem moraalsed kui materiaalsed stiimulid. Paradoksaalsel moel ja vastuolus tema enda ideoloogiaga kujundati Che näost globaalse massikultuuri turundusembleem ja sümbol. Ajakiri [[Time]] nimetas Ched 20. sajandi 100 kõige mõjuvõimsama inimese hulgas, samal ajal kui [[Alberto Korda]] tehtud foto "Guerillo Heroico" (ajakirja kaanel) kuulutati "maailma kõige kuulsamaks fotoks". ==Lapsepõlv== Ernesto Guevara sündis [[14. juuni]]l [[1928]] [[Rosario]]s [[Argentina]]s. Ta oli hispaania, baski ja iiri juurtega perekonna viiest lapsest vanim. Kuigi ta kannatas kogu elu ägedate astmahoogude all, oli ta silmapaistev sportlane, nautides ujumist, jalgpalli ja golfimängu. Ta oli Ameerika jalgpalli koondise innukas liige ja teenis oma agressiivse mängustiili tõttu endale hüüdnime Sütik. Koolikaaslased hüüdsid teda Chancho ('põrsas'), sest ta pesi ennast harva ja kandis uhkelt nädal aega pesemata särki. Isa käest õppis Guevara selgeks malemängu ja alates 12. eluaastast osales ta kohalikel turniiridel. Noorukieas ja kogu hilisema elu vältel armastas ta kirglikult luulet, eriti [[Pablo Neruda]], [[John Keats]]i, [[Antonio Machado]], [[Federico García Lorca]], [[Gabriela Mistral]]i, [[César Vallejo]] ja [[Walt Whitman]]i teoseid. Ta võis lugeda peast [[Rudyard Kipling]]i luuletust "Kui" ja [[José Hernández]]e teost "Martin Ferro". Guevarade koduses raamatukogus oli üle 3000 trükise. See lubas Guevaral olla entusiastlik ja eklektiline lugeja, keda huvitasid [[Karl Marx]]i, [[William Faulkner]]i, [[André Gide]]'i, [[Emilio Salgar]]i ja [[Jules Verne]]'i looming. Lisaks nautis ta [[Jawaharlal Nehru]], [[Franz Kafka]], [[Albert Camus]]’, [[Vladimir Lenin]]i, [[Jean-Paul Sartre]]'i, [[Anatole France]]'i, [[Friedrich Engels]]i, [[Herbert George Wells]]i ja [[Robert Frost]]i töid. Vanemaks saades tekkis tal huvi Ladina-Ameerika kirjanike [[Horacio Quiroga]], [[Ciro Alegría]], [[Jorge Icaza]], [[Rubén Darío]] ja [[Miguel Asturias]]e vastu. Paljud nende kirjanike ideed kirjutas ta käsitsi oma kartoteeki, mis sisaldas mõjukate intellektuaalide mõisteid, definitsioone ja filosoofiaid. Need sisaldasid [[Buddha]] ja [[Aristoteles]]e analüütilist ülevaadet, [[Bertrand Russell]]i uurimust armastuse ja patriotismi kohta, [[Jack London]]i uurimust ühiskonna kohta ja [[Nietzsche]] ideid surma kohta. [[Sigmund Freud]]i ideed kütkestasid teda ja Guevara tsiteeris teda paljudel teemadel alates unenägudest, sugutungist kuni [[Oidipuse kompleks]]ini. Tema lemmikained koolis olid filosoofia, matemaatika, insenerialad, politoloogia ja sotsioloogia. [[1948]]. aastal astus Guevara [[Buenos Airese Ülikool]]i, kus õppis meditsiini. [[1951]] võttis ta aastaks akadeemilise puhkuse, et reisida koos sõber [[Alberto Granado]]ga läbi [[Lõuna-Ameerika]]. Tema eesmärk oli töötada vabatahtlikuna paar nädalat San Pablo pidalitõbiste koloonias [[Peruu]]s, [[Amazonas]]e jõe kallastel. Reisil tehtud märkmete põhjal andis Guevara hiljem välja raamatu "[[Mootorrattapäevik]]", millest sai [[New York Times]]i bestseller ja mille järgi tehti [[2004]]. aastal hulgaliselt auhindu võitnud film. Olles kogu Ladina-Ameerikas laialt levinud vaesuse, rõhumise ja vangistamiste tunnistajaks ning saades mõjutusi [[Karl Marx]]i kirjutistest, hakkas Guevara nägema relvastatud revolutsiooni kui [[sotsiaalne ebavõrdsus|sotsiaalse ebavõrdsus]]e likvideerimise vahendit. Reisi lõpus hakkas ta Ladina-Ameerikat nägema enam mitte kui eri rahvuste kogumit, vaid kui ühtset tervikut, mis vajab kogu kontinenti haaravat vabastamise strateegiat. Guevara kujutlus piirideta, ühendatud Hispaania Ameerikast, mis jagab ühist latiino pärandit, mängis suurt rolli tema hilisemas revolutsioonilises tegevuses. Argentinasse tagasi jõudes lõpetas ta meditsiiniõpingud ja sai diplomi [[1953]]. aasta juunis. ==Guatemala== 7. juulil 1953 alustas Guevara uut reisi, mis seekord haaras Boliivia, Peruu, Ecuadori, Panama, Costa Rica, Nicaragua, Hondurase ja El Salvadori. 10. detsembril 1953 saabus Guevara Guatemalasse, kus president [[Jacobo Arbenz Guzmán]]i juhitav demokraatlikult valitud valitsus püüdis maareformi ja teisi algatusi kasutades lõpetada latifundiumite süsteemi. Guevara otsustas peatuda Guatemalas, et "ennast täiendada ja viia lõpule kõik ettevalmistused, mis on vajalikud, et saada tõeliseks revolutsionääriks". ==Kuuba== Septembris [[1954]] saabus Guevara [[Mexico]]sse ning uuendas sõprust [[Nico Lopez]]e ja teiste Kuubalt pagendatutega, keda ta oli kohanud Guatemalas. Juunis [[1955]] tutvustas Lopez talle [[Raúl Castro]]t, kes pärastpoole viis ta kokku oma vanema venna [[Fidel Castro]]ga. Fidel Castro oli revolutsioonijuht, kes oli asutanud 26. Juuli Liikumise ja pidas plaani diktaator [[Fulgencio Batista]] kukutamiseks. Esimesel kohtumisel toimunud pika öise vestluse tulemusel otsustas Guevara, et Kuuba on see põhjus, mida ta on otsinud. Enne päevatõusu oli ta juba liitunud 26. Juuli Liikumisega. Alates sellest eluhetkest hakkas Guevara pidama USA kontrollitavaid konglomeraate nendeks, kes toetavad represseerivaid riigikordasid kogu maailmas. Batistat pidas ta "USA juhitud hüpiknukuks, kelle nöörid tuleb läbi lõigata". Kuigi Guevara planeeris grupis töötada sõjaväearstina, osales ta ka sõjaväelaagrites ja kursuse lõpus nimetas nende instruktor kolonel Alberto Bayo teda "kõikidest kõige paremaks partisaniks". Castro revolutsiooniplaani esimene samm oli rünnata Kuubat Mehhikost vanal lekkival ristlejal "Granma". Nad alustasid liikumist Kuubale 25. novembril [[1956]]. Batista sõjaväelased ründasid neid varsti pärast maabumist ja paljud 82 mehest said surma. Ainult väike grupp revolutsionääre pääses, et grupeeruda uuesti lahingujõuks kaugel märgades ja poristes [[Sierra Maestra]] mägedes. Toiduvaru kahanes ja moraal langes. Guevara nimetas seda aega "minu kõige valurikkamateks sõjapäevadeks", sest tal oli allergia [[moskiito]]hammustuste vastu, mis katsid piinarikaste pähklisuuruste [[tsüst]]idena ta keha. Seal edutas Castro Guevara teise armeekolonni komandandiks. Guevara esimene plaan rünnata vaenlase garnisoni [[Bueuycito]]s ei läinud nii, nagu esialgu planeeritud. Kui tema mehed õigel ajal ei saabunud, alustas ta rünnakut ilma nendeta. Tema relv kiilus kinni ja Guevara põgenes kuulirahe alt. Guevara muutis taktikat ja kehtestas veel rangema distsipliini. Desertööre karistati nagu reetureid ja Guevara oli tuntud selle poolest, et saatis hukkamisrühmad jälitama neid, kes püüdsid põgeneda. Selle tulemusel hakati Guevarat kartma tema julmuse ja halastamatuse pärast. Partisanisõja ajal oli Guevara vastutav mitmete meeste hukkamise eest, keda süüdistati salakuulamises ja äraandmises. Hoolimata nõudlikust ja järsust meelelaadist, tunnetas Guevara, et juhina on tal ka õpetajaroll, ning töö vaheaegadel lahutas ta meeste meelt sellega, et luges neile ette [[Robert Louis Stevenson]]i, [[Cervantes]]e ja Hispaania lüürikute teoseid. Tema vastutav juht Fidel Castro on kirjeldanud Guevarat kui intelligentset, kartmatut ja eeskujulikku juhti, kellel oli "suur moraalne autoriteet oma vägede seas". Castro on ka märkinud, et Guevara riskis liiga palju ja tal oli kalduvus hulljulgusele. Guevara mängis tähtsat rolli salaraadiojaama [[Radio Rebelde]] loomisel veebruaris [[1958]]. Jaam edastas Kuuba rahvale 26. Juuli Liikumise uudiseid ja seisukohti ning võimaldas pidada raadiosidet üha kasvavate mässuliste rühmade vahel kogu saarel. Ilmselt oli Guevara saanud innustust Guatemalas CIA raadio efektiivsusest, kui see oli aidanud minema kihutada Jacobo Arbenz Guzmáni juhitud valitsuse. [[1958]]. aasta juulis oli Guevaral otsustav osa [[Las Mercedes]]i lahingus, kus tema rühm pidas kinni 1500 Batista kindrali [[Cantillo]] juhitud meest, kelle eesmärk oli ümber piirata ja hävitada Castro väesalgad. Aastaid hiljem Che lahingutaktikat analüüsides nimetas Ameerika Ühendriikide mereväe major [[Larry Bockman]] seda "suurepäraseks". Laia toetust omanud revolutsioon muundus mõne kuuga kommunistlikuks võimuhaaramiseks. Selles etendas Che Guevara küllaltki saatuslikku, Castro peamise timuka osa, kehtestades Kuubas kommunistliku režiimi ülevalhoidmiseks vägivallasüsteemi ning hirmu õhkkonna. Erakordset julmust ilmutades surus Guevara maha Kuuba maapiirkondades kommunistliku süsteemi vastu puhkenud ülestõusu, jätkates seejärel karmi terrorit. Guevara kuulutas avalikult: "Mul pole vaja tõendeid, et kedagi maha lasta – mul on vaja ainult kinnitust, et seda on vaja teha!". "Kommunismi musta raamatu" kohaselt oli [[1970]]. aastate alguseks hukkamiskomandode poolt maha lastud vähemalt 14 000 inimest, kokku ulatub revolutsiooni tulemusel tapetud või hukkunud inimeste hulk üle 100 000. Guevarale meeldis inimesi tappa: ta kirjutas kirega alla hukkamiskäskudele, talle tegi rõõmu hukkamisi oma kabineti aknast vaadata ning seal ka ise osaleda. Guevara ohvrite seas oli ka arvukalt naisi ning lapsi, revolutsiooni Robespierre ei halastanud kellelegi. [[1960]]. aastal rajas Guevara Kuubasse esimesed GULAGi süsteemi meenutavad koonduslaagrid. [[1961]]. aastaks istus seal juba 300 000 kuubalast 6,4 miljonist. Kommunistide terror tõi kaasa ulatusliku põgenemise maalt. Viie aastaga põgenes Kuubast üle poole miljoni inimese. ==Kongo== Aastal [[1965]] otsustas Guevara riskida ja minna Aafrikasse, et pakkuda oma teadmisi ja kogemusi partisanina [[Kongo]] konfliktis. Guevara, tema asetäitja [[Victor Dreke]] ja 12 kuubalasest ekspeditsiooniliiget saabusid Kongosse 24. aprillil 1965. Hiljem liitus nendega veel umbes 100 afro-kuuba päritolu meest. Nad tegid koostööd partisanide liidri [[Laurent-Désiré Kabila]]ga, kes oli hiljuti aidanud tapetud [[Patrice Lumumba]] toetajatel korraldada mässu, mis siiski ebaõnnestus. Kaotanud illusioonid Kabila vägede distsipliini suhtes, vallandas Guevara ta, teatades: "Miski ei pane mind uskuma, et Kabila tunneb aega." ==Boliivia sissisõda== Castro käsul olid kohalikud Boliivia kommunistid ostnud maatüki kuivas metsaregioonis kauges Ñancahuazú piirkonnas, et Guevara saaks seal rajada partisanide baaslaagri ja treeningala. Guevara partisanisalgad, mida oli kokku 50 ja mis tegutsesid [[Boliivia Rahvuslik Vabastusarmee|Boliivia Rahvusliku Vabastusarmee]] nime all, olid hästi varustatud. Rasketes maastikutingimustes mägises [[Camir]]i regioonis oli võitluses Boliivia regulaarvägede üle saavutatud mitmeid võite. Kuid septembris õnnestus armeel vägivaldses lahingus hävitada kaks partisanide väesalka ja tappa üks nende liidritest. ===Vangi langemine=== [[Félix Rodríguez]], kes oli ise Kuuba pagulane ja kellest oli saanud [[CIA]] [[Special Activities Division|eriülesannete osakonna]] operatiivtöötaja, juhtis Guevara tabamist Boliivias. 7. oktoobril teatas informaator Boliivia eriüksustele Guevara partisanide laagri asukoha [[Yuro]] orus. Nad piirasid ala umber ja Guevara sai haavata ning võeti vangi, kui ta juhtis Simeón Cuba Sarabia salka. Guevara seoti kinni ja viidi 7. oktoobri öösel poollagunenud mudasesse koolimajja, mis asus kõrvalolevas La Higuera külas. Järgmise päeva ja poole jooksul keeldus Guevara Boliivia politseiohvitseride küsimustele vastamast ning rääkis vaikselt ainult Boliivia sõduritega. 9. oktoobri hommikul palus Guevara, et tema juurde toodaks külakooli õpetaja, 22-aastane Julia Cortez. Hiljem on Cortez Guevarat kirjeldanud kui "meeldiva välimuse ja pehme ning iroonilise pilguga meest". Ta väitis, et nende vestluse ajal leidis ta olevat end "võimetu vaatama Guevarale silma", sest Guevara silmavaade oli "talumatu, läbitungiv ja väga rahulik". Nende lühikese vestluse ajal kaebas Guevara koolimaja viletsa seisukorra üle, väites, et on "ebapedagoogiline" loota, et külalapsed õpivad sellises koolis, sama ajal kui "valitsuse ametnikud sõidavad Mercedestega" ja deklareeris, et "see on olukord, mille vastu me võitleme".<ref name="Michèle">{{cite magazine |last=Ray |first=Michèle |date=March 1968 |title=In Cold Blood: The Execution of Che by the CIA |magazine=[[Ramparts (magazine)|Ramparts Magazine]] |pages=21–37|publisher=[[Edward Michael Keating|Edward M. Keating]]}}</ref> In another instance of defiance, Guevara spat in the face of Bolivian Rear Admiral Horacio Ugarteche, who attempted to question Guevara a few hours before his execution.<ref name="Michèle" /> === Hukkamine === 9. oktoobri hommikul andis [[Boliivia president]] [[René Barrientos]] käsu Guevara hukata. Mõni hetk enne hukkamist küsiti Guevaralt, kas ta mõtleb enda surematusele. "Ei," vastas ta. "Ma mõtlen revolutsiooni surematusele." Siis ütles ta väidetavalt oma timukale: "Ma tean, et sa oled tulnud mind tapma. Tulista, argpüks, sa ju tapad ainult inimese." Terán kõhkles ning avas siis automaadist tule, sihtides Guevarat kätesse ja jalgadesse. Guevara väänles maas, hammustades ilmselt oma kätt, et vältida valukarjeid. Terán tulistas pärast seda veel mitu korda, haavates Guevarat surmavalt rinda Rodrígueze andmetel kell 13.10. Üldse tulistati Guevara pihta üheksal korral, sealhulgas viiel korral jalgadesse, üks kord paremasse õlga ja kätte, üks kord rinda ning lõpuks kõrisse. Siis seoti Guevara keha helikopteri jaluste külge ja transporditi kõrvalasuvasse [[Vallegrande]] külla, kus surnukehast tehti fotosid ja tunnistajate abil kinnitati veel kord Guevara isik. [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1967]] välja antud memorandumis nimetab USA president [[Lyndon B. Johnson]] [[Riiklik Julgeolekuagentuur|Riikliku Julgeolekuagentuuri]] juhile Walt Whitman Rostow'le Guevara tapmisotsust rumalaks, aga "Boliivia seisukohast võetuna arusaadavaks". Pärast hukkamist võttis Rodríguez endale mitmed Guevara isiklikud esemed, seal hulgas kella, mida ta kandis palju aastaid, näidates seda tihti reporteritele. Tänapäeval on mõned esemed, sealhulgas välgumihkel, eksponeeritud CIA-s. Pärast seda, kui sõjaväearst oli amputeerinud Guevara käed, transportisid Boliivia armee ohvitserid tema keha teadmata asukohta ja keeldusid teatamast, kas säilmed maeti või põletati. Käed pandi säilitamiseks [[formaldehüüd]]i lahusesse ja saadeti [[Buenos Aires]]esse sõrmejälgede võrdlemiseks, kuna Guevara sõrmejäljed olid Argentina politsei käes. Hiljem saadeti need Kuubasse. 15. oktoobril 1967 teatas Castro, et Guevara on surnud, ja kuulutas kogu saarel välja kolmepäevase leina. == Kirjandus == * "Che Guevara Boliivia päevik" (tema elu viimastest kuudest Boliivias). Tõlkinud ja eessõna: J. Laas. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1969]] * Jossif Lavretski, "Ernesto Che Guevara". Eesti Raamat, Tallinn [[1983]] * Elmar May, "Che Guevara". Saksa keelest tõlkinud [[Ants Sisask]]. [[Olion]], Tallinn [[2003]] * [[Mart Laar]], [[Andres Herkel]]. "Kuuba südames", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2008]] * Che Guevara "[[Mootorrattapäevik]]". Tõlkinud [[Riina Valmsen]]. Tallinn: IlmaPress, 2012 == Välislingid == {{commons|Che Guevara}} * [http://web.archive.org/web/20080106155436/http://www.sancristobal.cult.cu/sitios/Che/Index.HTM Che, Guía y Ejemplo:] * [http://web.archive.org/web/20060520072317/www.sancristobal.cult.cu/sitios/che/Galeria1.HTM pildid], * [https://archive.today/20080109221437/http://www.sancristobal.cult.cu/sitios/che/canciones.htm laulud (mp3)] * [http://web.archive.org/web/20060520072306/www.sancristobal.cult.cu/sitios/che/Videos.HTM videod] * [[Mart Laar]] [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/che-guevara-ja-kasulikud-idioodid/ "Che Guevara ja kasulikud idioodid"] Diplomaatia nr 51, november 2007 (ülevaades Che Guevara eluloost Humberto Fontova raamatu "Exposing the Real Che Guevara: And the Useful Idiots Who Idolize Him" arvustuses) * [https://archive.today/20130701093531/http://www.decivitate.ee/?news_id=43 Ei tea, kes ta on, aga T-särke müüb ta küll hästi!] {{JÄRJESTA:Guevara, Che}} [[Kategooria:Kuuba poliitikud]] [[Kategooria:Argentina kirjanikud]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 3mrz602kt0zy4fxmtvlv1722i1z5izm 0 6509 7170352 6575417 2026-06-10T18:20:51Z Sjur 66496 7170352 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Shirley Strickland 1950.jpg|pisi|Shirley Strickland (1950)]] '''Shirley Barbara De La Hunty-Strickland''' ([[18. juuli]] [[1925]] – [[11. veebruar]] [[2004]]) oli [[Austraalia]] [[kergejõustik]]lane, kolmekordne olümpiavõitja. Ta on [[IAAF-i kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste halli]] liige. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooksus]] '''47,6''' ** {{Pronks}} pronksmedal [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#80 m tõkkejooks|80 m tõkkejooksus]] '''11,3''' ** {{Pronks}} pronksmedal [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|100 m jooksus]] '''12,2''' * [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]] ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#80 m tõkkejooks|80 m tõkkejooksus]] '''10,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' ** {{Pronks}} pronksmedal [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|100 m jooksus]] '''11,9''' * [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#80 m tõkkejooks|80 m tõkkejooksus]] '''10,7''' ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m m 2|4x100 m teatejooksus]] '''44,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' == [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordid]]== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"|'''11,3''' || [[4. august]] [[1955]] || [[Varssavi]] |- | 80 m tõkkejooks || align="center"|'''11,0''' || [[24. juuli]] [[1952]] || [[Helsingi]] |- | 80 m tõkkejooks || align="center"|'''10,9''' || [[24. juuli]] [[1952]] || [[Helsingi]] |- | [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] || align="center"|'''46,1''' || [[27. juuli]] [[1952]] || [[Helsingi]] |- | [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] || align="center"|'''44,9''' || [[1. detsember]] [[1956]] || [[Melbourne]] |- | [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] || align="center"|'''44,5''' || [[1. detsember]] [[1956]] || [[Melbourne]] |} == Välislingid == * [https://www.olympic.org/shirley-strickland-de-la-hunty Shirley Strickland] [[ROK]]-i kodulehel * {{IAAF}} * [http://web.archive.org/20031219014445/www.geocities.com/geetee/bios/shirl.html Biograafia ja statistikat Shirley Stricklandi kohta] {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Strickland, Shirley}} [[Kategooria:Austraalia sprinterid]] [[Kategooria:Austraalia tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2004]] q3a24ww4x7ryamvxp4nvi156myt5spx 0 6732 7170173 7059698 2026-06-10T12:30:08Z Rulakarbes 164113 7170173 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on keemilisest ainest; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit [[Vesi (element)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{Keemiline aine | nimetus = Vesi ehk divesinikmonooksiid | pilt = Water molecule dimensions.svg | pildilaius = 180px | pildiallkiri = | valem = H₂O | välimus = Värvusetu vedelik | mass = 18,01528 (2,99151 · 10⁻²⁶ kg (1 molekul)) | sulamistemperatuur = 0 | keemistemperatuur = 100 | tihedus = 0,9982 · 10³ | lahustuvus = | dhgaas = -241,83±0,04 | dhvedel = −285,83±0,04 | dhtahke = | sgaas = 188,835±0,01 | svedel = 69,95±0,03 | stahke = | suu = | nahk = | silmad = }} [[File:Michael Melgar LiquidArt resize droplet.jpg|thumb|right|]] '''Vesi''' ehk '''divesinikmonooksiid''' ehk '''divesinikoksiid''' (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt '''vesinikoksiid''' ehk '''oksidaan''' on [[keemiline ühend]] [[Keemiline valem|molekulaarse valemiga]] H₂O. Üks vee [[molekul]] koosneb kahest [[vesinik]]u ja ühest [[hapnik]]u [[aatom]]ist. Vesi on peaaegu värvitu läbipaistev lõhnatu ja maitsetu aine. Vesi on üks kõige levinumaid aineid nii Maal kui ka [[universum]]is: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast [[divesinik]]ku (H₂) ja [[süsinikoksiid]]i (CO). Vesi on [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] [[Vedelik|vedel]] seetõttu, et vee [[polaarne molekul|polaarsed molekulid]] moodustavad omavahel [[vesinikside]]meid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee [[sulamistemperatuur|sulamis-]] ja [[keemistemperatuur]]i<ref name="larion" />. Tahkes olekus vett nimetatakse [[jää]]ks. Jää on [[kristall]]ilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää [[tihedus]] väiksem kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu [[Maa (planeet)|Maa]]lt ja seda vajavad kõik tuntud elus[[organism]]id, kes koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 71% [[Maa (planeet)|Maa]] pinnast, olles pidevas ringluses ([[veeringe]]s). [[meri|Mered]] ja [[ookean]]id moodustavad suurema osa veekogusest (umbes 96,5%).<ref>{{Netiviide |pealkiri=How Much Water is There on Earth? {{!}} U.S. Geological Survey |url=https://www.usgs.gov/special-topics/water-science-school/science/how-much-water-there-earth |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=www.usgs.gov}}</ref> Vesi on üks levinumaid ja parimaid [[lahusti|lahusteid]], selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vees lahustunud ainete osavõtul. [[Vesilahus]]ed osalevad näiteks [[ainevahetus]]es, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. == Füüsikalised omadused == === Agregaatolekud === Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: * [[Tahkis|tahkes]] – [[jää]] * [[Vedelik|vedelas]] – vesi * [[gaas]]ilises – [[Veeaur|aur]] Normaalsel atmosfäärirõhul (760&nbsp;mm elavhõbedasammast, 101 325 Pa) muutub vesi tahkeks umbes 0&nbsp;°C juures ja keeb umbes 100&nbsp;°C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema. [[Pilt:phase-diag.svg|pisi|350px|Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on P_tp ja T_tp ning kriitilise punkti koordinaadid on P_cr ja T_cr. [[Kriitiline punkt|Kriitilisest punktist]] edasi on aine [[ülekriitiline fluidum|ülekriitilise fluidumi]] omadustega]] Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on [[Sulamistemperatuur|sulamis]]- ja [[keemistemperatuur]]id võrdsed – 0,01&nbsp;°C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse [[kolmikpunkt]]iks. Sellest madalamal rõhul jää [[Sublimeerumine|sublimeerub]] ehk muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad [[jää]] modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema [[sulamistemperatuur]]iga. Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 °С juures ja rõhu suurenedes see temperatuur tõuseb:<ref name="Ларионов" /> <div> {| class="wikitable" |- ! Rõhk (atm)!! Keemistemperatuur (°С) |- | normaaltingimused || +98,9° |- | 1 || +100° |- | 2 || +120° |- | 6 || +158° |- | 218,5 || +374,1° |} </div> Temperatuuril 374&nbsp;°C (647 K) ja rõhul 22,064 MPa (218 atm) läbib vesi [[Kriitiline punkt|kriitilise punkti]]. Selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad. Sellest suuremal rõhul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel. Vesi võib olla ka metastabiilsetes (kreeka keeles ''μετα'' – «üle» ja ladina keeles ''stabilis'' – «püsiv») olekutes: üleküllastatud ja ülekuumutatud aur, allajahutatud ja ülekuumutatud vedelik. Sellised olekud võivad püsida üsna kaua, kuid kui nad puutuvad kokku stabiilsema faasiga, toimub faasiline üleminek. Näiteks on puhtas klaasanumas lihtne saada allajahutatud vedelat vett, mille temperatuur on alla 0&nbsp;°C, aga kui tekib vähemalt üks kristallisatsioonitsenter, siis vesi muutub jääks terve mahu ulatuses. Dünaamiline [[viskoossus]] (standardtingimused): 0,00101 Pa·s (20&nbsp;°C) Kinemaatiline viskoossus (standardtingimused): 0,01012&nbsp;cm²/s (20&nbsp;°C) [[Kolmikpunkt]]: 0,01&nbsp;°C, 611,73 Pa [[Kriitiline punkt]]: 374&nbsp;°C, 22,064 MPa ===Soojusmahtuvus=== {{vaata|Soojusmahtuvus }} Tulenevalt rohkete [[vesinikside]]mete olemasolust on veel võrreldes teiste ainetega väga suur [[Soojusmahtuvus|erisoojusmahtuvus]] (veel suurem on ainult [[Ammoniaak|ammoniaagil]]). See omadus võimaldab veel stabiliseerida Maa kliimat leevendades suuri temperatuurikõikumisi. Jää sulamissoojus 0&nbsp;°C juures on 333,35 kJ/kg (suurem ainult [[ammoniaak|ammoniaagil]]). Selle tõttu sulab triivjää (eriti kui see on massiivne) väga aeglaselt. On väga huvitav, et jää soojusmahtuvus −10&nbsp;°C juures ja veeauru soojusmahtuvus 100&nbsp;°C juures on peaaegu samad – 2,05 J/(g·K) ja 2,08 J/(g·K). <div style="float:right; margin:5px;"> {| class="wikitable" border="1" style="margin:1em auto; text-align:center" |+ Aurumissoojus ! Temperatuur (°C) ! ''H''_v (kJ/mol) |- | 0 | 45,054 |- | 25 | 43,99 |- | 40 | 43,35 |- | 60 | 42,482 |- | 80 | 41,585 |- | 100 | 40,657 |- | 120 | 39,684 |- | 140 | 38,643 |- | 160 | 37,518 |- | 180 | 36,304 |- | 200 | 34,962 |- | 220 | 33,468 |- | 240 | 31,809 |- | 260 | 29,93 |- | 280 | 27,795 |- | 300 | 25,3 |- | 320 | 22,297 |- | 340 | 18,502 |- | 360 | 12,966 |- | 374 | 2,066 |} </div> {| class="wikitable" border="1" style="margin:1em auto;text-align:center;" |+Soojusmahtuvuse sõltuvus temperatuurist konstantsel rõhul |- ! Temperatuur (°C) ! Soojusmahtuvus </br>(J/(g K) 1 baari juures) |- | 0 | 4,2176 |- | 10 | 4,1921 |- | 20 | 4,1818 |- | 30 | 4,1784 |- | 40 | 4,1785 |- | 50 | 4,1806 |- | 60 | 4,1843 |- | 70 | 4,1895 |- | 80 | 4,1963 |- | 90 | 4,205 |- | 100 | 4,2159 |} Molaarne [[soojusmahtuvus]] (standardtingimused): 75,37 J·mol⁻¹·K⁻¹ [[Soojusjuhtivus]] (standardtingimused): 0,56 W/(J·K) ===Vee ja jää tihedus=== [[Pilt:cryst struct ice.png|pisi|Heksagonaalse jää (I^h) [[Vesinikside|kristallstruktuur]]. Punktiirjooned tähistavad [[vesinikside]]meid]] [[Pilt:SnowflakesWilsonBentley.jpg|pisi|[[Lumehelves|Lumehelbed]], foto – Wilson Bentley, 1902]] {| class="wikitable" align="right" style="margin-left:12px; text-align:center" |+ Vedela vee tihedus !Temperatuur (°C)!!Tihedus (kg/m³)<ref name="Lide" /><ref name="engineeringtoolbox1" /> |- | +100||958,4 |- | +80||971,8 |- | +60||983,2 |- | +40||992,2 |- | +30||995,6502 |- | +25||997,0479 |- | +22||997,7735 |- | +20||998,2071 |- | +15||999,1026 |- | +10||999,7026 |- | +4||999,9720 |- | 0||999,8395 |- | −10||998,117 |- | −20||993,547 |- | −30||983,854 |- |colspan=2| <small>Väärtused alla 0&nbsp;°C puudutavad [[Allajahtumine|allajahutatud]] vett</small> |} Vee [[tihedus]] tavatingimustel on umbes 1 g/cm³, aga see sõltub otseselt temperatuurist. Kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama, siis muutub see järjest tihedamaks nagu paljud teisedki ained. Umbes 4&nbsp;°C juures (täpsemalt 3,98 °C) saavutab vesi oma maksimaalse tiheduse, mis temperatuuri alanedes hakkab vähenema. Sellist negatiivset termilist suurenemist selgitatakse tugevate "van der Waalsi" jõudude olemasoluga veemolekulide vahel. Sama nähtus leiab aset sulatatud [[Ränidioksiid|SiO₂]]-s.<ref name="engr" /> Aine [[Tahkis|tahke vorm]] on üldjuhul tihedam kui vedel faas, sellega seoses vajub paljude ainete [[tahkis]] vedelikus põhja. Jää aga püsib vee pinnal, sest tema tihedus on vee omast väiksem. Jäätumise käigus väheneb vee tihedus 9% võrra.<ref name="Conquering" /> Selle põhjuseks on molekulide soojusliikumise lakkamine ja püsivate vesiniksidemete tekkimine. Seetõttu fikseeruvad molekulid oma positsioonidesse [[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalse]] jää (I_h) kristallvõres. Tahkes olekus on [[vesinikside]]mete pikkus väiksem kui vedelas olekus. Molekulide fikseerumine kristallvõre sõlmedes vähendab nende keskmist koordinatsiooniarvu alates temperatuurist, mille juures algab kristallisatsioonitsentrite teke. On ka teisi aineid, mis külmumisel paisuvad: [[räni]], [[gallium]], [[germaanium]], [[antimon]], [[vismut]], [[plutoonium]] ja veel teised ühendid, mis moodustavad mahukaid tetraeedrilise koordinatsiooniga [[kristallvõre]]sid. Ainult tavaline [[Heksagonaalne süngoonia|heksagonaalne]] jää on veest väiksema tihedusega. Rõhu suurenedes läheb jää üle oma teisteks [[allotroopia|allotroopseteks]] modifikatsioonideks, mis on veest tihedamad, näiteks suure tihedusega [[Amorfne aine|amorfne]] jää (inglise keeles HDAI – ''high density amorphic ice'') või väga suure tihedusega [[Amorfne aine|amorfne]] jää (inglise keeles VHDAI – ''very high density amorphic ice''). Vesi paisub temperatuuri tõustes märkimisväärselt – tihedus väheneb 4% võrra alates 4&nbsp;°C punktist (suurim tihedus) kuni keemispunktini. Vee külmumistemperatuur on standardrõhul 0&nbsp;°C, kuigi vett on võimalik ka ilma jäätumiseta [[Allajahtumine|alla jahutada]] (kui seda mehaaniliselt mitte häirida). Vesi võib püsida vedelas olekus kuni oma homogeense nukleatsiooni punktini 231 K juures.<ref name="Debenedetti" /> [[Heksagonaalne süngoonia|Heksagonaalse]] jää sulamispunkt langeb mõõduka ülerõhu all, aga kui ta läheb üle oma mõneks [[Allotroopia|allotroopseks]] vormiks rõhul üle 209,9 MPa (2,072 atm), hakkab sulamispunkt märkimisväärselt tõusma, saavutades 2,216 GPa (21,870 atm) juures väärtuse 355 K (82&nbsp;°C). Et alandada tavalise jää [[sulamistemperatuur]]i, on vaja rakendada suurt rõhku. Näiteks rõhk, mida tekitab uisutaja, alandab jää sulamispunkti umbes 0,09&nbsp;°C (0,16&nbsp;°F) võrra. Ülalnimetatud vee omadused mängivad Maa [[ökosüsteem]]ide talitluses suurt rolli. Sõltumata õhu temperatuurist koguneb 4&nbsp;°C juures olev vesi [[Magevesi|mageveelistes]] järvedes alati põhja oma suure tiheduse tõttu. Kuna vesi ja jää on halvad [[Soojusjuhtivus|soojusjuhid]]<ref name="engineeringtoolbox2" />, on sügavate järvede täielik läbikülmumine ebatõenäoline, välja arvatud juhul, kui toimub vee pidev segunemine, näiteks tuule toimel. Ilma soojenedes püsivad jäätükid vee pinnal ega vaju põhja, kus nad sulaksid väga kaua. Sellised vee iseärasused aitavad säilitada veekogude elustiku. ===Merevee ja jää tihedus=== [[Pilt:Thermohaline Circulation 2.png|pisi|Lihtsustatud kujutus termohaliinsest tsirkulatsioonist. Sinised jooned – hoovused, mis kannavad tihedat vett, punased – hoovused, mis kannavad vähem tihedat vett]] Vee tihedus sõltub nii temperatuurist kui ka lahustunud ainete kontsentratsioonist. Soola olemasolu (3,5%) alandab külmumistemperatuuri ~2&nbsp;°C võrra ja samas alandab temperatuuri, mille juures vee tihedus saavutab maksimumi, külmumispunktini. See tagab selle, et meres konvektsiooni toimumisel külma vee laskuv vool ei ole peatatud vee paisumisega ja külm vesi külmumistemperatuuri juures jätkab põhja vajumist. Sellel põhjusel iga elusolend, kes tahab ellu jääda näiteks [[Arktika ookean]]i põhjas, peab suutma taluda vee temperatuuri, mis on 4&nbsp;°C madalam jõgede ja mageveeliste järvede põhjas oleva vee temperatuurist. Talvel, kui magevee temperatuur saavutab 4&nbsp;°C, annavad õhuga kontaktis olevad ülemised kihid ära soojust ja nende temperatuur langeb. Niimoodi moodustuvad ülemises osas kihid temperatuuridega 3&nbsp;°C, 2&nbsp;°C, 1&nbsp;°C ja 0&nbsp;°C, samas kui 4&nbsp;°C vesi paikneb põhjas. Kuna jää on hea isolaator, ei võta ta soojust alumistelt kihtidelt, mis hoiab neid jäätumisest. Soolase vee pind hakkab külmuma temperatuuril −1,9&nbsp;°C (vesi soolsusega 3,5%), moodustuv jää on aga peaaegu soolavaba ning tihedus on võrreldav mageveekogu jää tihedusega. Selle nähtuse põhjuseks on see, et kristalliseerumisel aine moodustab eelistatult sidemeid enda molekulidega. Mõned ioonid aga jäävad jää kristallvõresse. Kõik soola ioonid, mis ei sattunud moodustuva jää kristallvõresse tõstavad all oleva vee soolsust (samuti tihedust). Tihedam vesi asendub konvektsiooni teel veega alumistest kihtidest, mis lahustab endas soolasid moodustuvast jääst. Kogu see protsess koos temperatuurifaktoriga tekitab hoovusi. Tsirkulatsiooni, mis tekib ebavõrdse temperatuuri ja soolsuse jaotuse tõttu [[Maailmameri|Maailmaookeanis]], nimetatakse [[termohaliinne tsirkulatsioon|termohaliinseks tsirkulatsiooniks]]. Üks potentsiaalsetest [[Kliima soojenemine|kliima soojenemise]] tagajärgedest on selliste hoovuste kadumine, mis võib esile kutsuda ennustamatuid muutusi maailma kliimas. ===Kokkusurutavus=== Vee kokkusurutavus on temperatuuri ja rõhu [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]. 0&nbsp;°C juures ja 0 rõhu piiril on kokkusurutavus 5,1×10⁻¹⁰ Pa⁻¹<ref name="Fine" />. Nullrõhu piiril saavutab kokkusurutavus miinimumi temperatuuril 45&nbsp;°C, enne kui hakkab temperatuuri kasvamisel jälle suurenema. Mida suurem on rõhk, seda väiksem on kokkusurutavus, olles 3,9×10⁻¹⁰ Pa⁻¹, kui t (°C) = 0 ja P (MPa) = 100. Vee väike kokkusurutavus tähendab seda, et ookeanis 4&nbsp;km sügavusel 40 MPa rõhu juures toimub kahanemine mahus ainult 1,8%.<ref name="nave" /> ===Elektrijuhtivus=== [[Elektrijuhtivus]] (25&nbsp;°C): 0,055 µS/cm Puhas vesi, mis ei sisalda ioone, on hea elektri isolaator, aga isegi deioniseeritud vesi ei ole täielikult ioonidest vaba. Vedelas vees toimub [[Ionisatsioon|autoionisatsioon]], mida kirjeldab järgmine võrrand: <math>\mathsf{2H_2O \rightleftarrows H_3O^+ + OH^-}</math>. Kaks vee molekuli moodustavad ühe hüdroksüüliooni (OH−) ja ühe [[hüdrooniumioon]]i ( H₃O+). Selle pöörduva reaktsiooni kiiruskonstanti nimetatakse vee dissotsiatsioonikonstandiks ja tähistatakse Kw. Kw väärtus on 10⁻¹⁴ 25&nbsp;°C juures. Puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone, mis põhjustavad nõrka [[Elektrijuhtivus|voolujuhtivust]] 0,055 µS/cm (25&nbsp;°C). Seda on võimalik tuvastada tundliku aparatuuriga. On teada, et vee [[elektritakistus]]e teoreetiline maksimum on 182 kΩ·m 25&nbsp;°C juures. Kui soola kontsentratsioon ületab piiri 100 "ppt" (üks osa lahustunud ainet triljon osa lahusti kohta), siis see hakkab märkimisväärselt alandama vee elektritakistust (kuni paari kΩ·m-ni). See juhtub, sest sool dissotsieerub vees ioonideks, mis mängivad laengute kandjate rolli.<ref name="Якименко" /> Jääs on laengu kandjateks prootonid.<ref name="Crofts" /> ===Elektrolüüs=== Voolu kulgemine läbi vee põhjustab selle lagunemise [[Molekulaarne aine|molekulaarseks]] [[vesinik]]uks (H₂) ja [[hapnik]]uks (O₂). Seda nähtust nimetatakse [[elektrolüüs]]iks. [[Katood]]il (miinus[[elektrood]]) toimub kahe [[prooton]]i [[redutseerumine]] ja H2 eraldumine gaasilisel kujul. H⁺ + e = 0,5H₂ E=0 V Anoodil aga hüdroksüülrühma [[oksüdeerumine]] ja hapniku eraldumine: 2OH^- – 2e = H₂O + 0,5H₂O E=+0,401 [[Leeliselisus|Leeliselistes]] lahustes toimub sõltuvad [[pH]]-st anoodil mõõdukatel [[voolutihedus]]tel hüdroksüülrühma depolariseerumine, nagu on kirjeldatud eelnevalt, happelise või leeliselise keskkonna korral toimub suurtel voolutihedustel elektronide ärastamine hoopis veelt. H₂O – 2 e = 2H⁺ + 0,5O₂ [[Pilt:Gerris sp01.jpg|Liuskurlane|pisi]] [[Elektrivool|Voolu]] ülekandes osalevad kõik lahuses olevad ioonid. Kuna puhta vee juhtivus on tööstusliku elektrolüüsi läbiviimiseks liiga väike, lisatakse sellele [[leelis]]eid, [[Hape|happeid]] või [[soolad|soolasid]], et suurendada ioonide hulka ja seega voolujuhtivust.<ref name="Якименко2" /> ===Pindpinevus=== Veel on toatemperatuuril suur [[pindpinevus]]teguri väärtus – 72,8&nbsp;mN/m. See on põhjustatud tugevast kohesioonist vee molekulide vahel [[vesinikside]]mete ja Van der Waalsi interaktsioonide olemasolu tõttu. Kuna vedeliku pinna tekkimiseks on vaja teha tööd, püüab vedelik võimalikult vähendada oma pindala. See fakt seletab mõned eluslooduses leiduvaid nähtusi: *Vesi mittemärguvate ainete pinnal, näiteks teflonil või polüetüleenil (see võib olla ka taime leht, kaetud vahaja kutiikulaga) võtab tilga kuju. Tilk on peaaegu [[sfäär]], millel on kõige väiksem [[eripind]] võrreldes teiste samamahuliste kehadega ja seega väiksem kontakt [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobsete]] molekulide pinnaga. *Vee juga võtab silindri kuju. *Mõned putukad, näiteks [[liuskurlased]], on võimelised liikuma vee pinnal seetõttu, et [[pindpinevusjõud]] on suurem kui [[Hüdrofoobsus|raskusjõud]]. ===Kohesioon ja adhesioon=== [[Pilt:Spider web Luc Viatour.jpg|pisi|vasakul|Kastetilgad adheerunud ämbliku võrguga]] Vee molekulid on üksteisega seotud [[vesinikside]]metega, seda nimetatakse kohesiooniks. [[Vesinikside]]med pidevalt katkevad ja moodustuvad taas suure kiirusega, kuid igal ajahetkel on enamik molekule seotud nende sidemetega.<ref name="Campbell" /> Kohesiooninähtusele tugineb Dixoni kohesiooniteooria, mis väidab, et [[ksüleem]]is oleva vedeliku liikumist juurtest lehtedesse põhjustab [[veepotentsiaal]]i gradient süsteemis muld-taim-õhk ja kohesioonijõud veemolekulide vahel, mis tagavad veesamba katkematust. Uurimistööd, millel teooria baseerub: Dixon, Joly (1894)<ref name="Dixon" />, Askenasy (1895)<ref name="Askenasy" /> ja Dixon (1914,1924)<ref name="Dixon2" /><ref name="Dixon3" />. Veemolekulide ja teiste ainete molekulide tõmbumist nimetatakse adhesiooniks. Väga sirgel ja puhtal klaaspinnal vesi võib moodustada õhukese kile, kuna [[adhesioon]]ijõud veemolekulide ja klaasi vahel on suuremad, kui kohesioonijõud vees. Rakkudes ja [[organellid]]es on vesi kontaktis membraani ja valkude pinnaga, mis on [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilsed]]. Sellised pinnad on tugevalt [[Hüdratatsioon|hüdraaditud]], mis tähendab seda, et nende ümber on kiht veemolekule, mis on eripäraselt orienteeritud vastavalt pinna laengule ja teistele füüsikalistele omadustele. Mida suurem on laengutihedus, seda paksem on veekiht. Et seda kihti eemaldada, on vaja teha tööd hüdratatsioonijõudude vastu. Need jõud on väga tugevad, aga kahanevad kiiresti juba [[Nanomeeter|nanomeetrisel]] või isegi lähimal kaugusel.<ref name="biophysics" /> ===Kapillaarsus=== [[Pilt:Capillarity.svg|pisi|vasakul|Kapillaarsus vee ja elavhõbeda näitel]] [[Adhesioon]]i ja kohesiooni koosmõjul liigub vesi üles peentes torudes vastu [[gravitatsioonijõud]]u. Vesi [[Adhesioon|adheerub]] [[kapillaar]]i seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U-kujuline menisk, pindpinevus aga püüab vee pinda tasandada, tõmmates vett kapillaaris üles. Kohesiooni tõttu veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on [[raskusjõud]], mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes.<ref name="Горин" /> ===Vesiniksidemed=== {{Vaata|Vesinikside}} [[Pilt:3D model hydrogen bonds in water.svg|pisi|vasakul|Neli vee molekuli seotud vesiniksidemetega]] Vesi on standardtingimustel vedelas olekus võrreldes teiste elementide (mis koos hapnikuga asuvad [[perioodilisustabel]]is VI grupis) analoogiliste hüdriididega (H₂S, H₂Se, H₂Te), mis on gaasilised ained. Teised elemendid, mis ümbritsevad hapnikku, nagu [[lämmastik]], [[fluor]], [[kloor]], [[fosfor]], annavad vesinikuga ühinedes standardtingimustel gaasilisi ühendeid. Hapnik on [[Elektronegatiivsus|elektronegatiivsem]] kui kõik ülalnimetatud elemendid (v.a [[fluor]]), seetõttu on [[elektronpilv]]ed veemolekulis nihutatud tema poole. See annab veemolekulile [[Molekuli polaarsus|polaarsus]]e – hapnik omab kahte negatiivset [[Laeng|osalaengut]] ja vesinik positiivset. Vee molekulid tõmbuvad üksteise poole moodustades polaarseid [[vesinikside]]meid. Iga molekul on võimeline moodustama neli sidet: kaks neist – hapnik (sideme aktseptor) ja kaks – vesinik (sideme doonor).<ref name="larion" />.Vee molekulid on pidevas liikumises üksteise suhtes, seega vesiniksidemed katkevad ja moodustuvad taas ajaskaalal > 200 [[Femto-|femto]]sekundit.<ref name="Smith" /> Nende sidemete võrgustikud, klastrid muudavad veemolekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja energiat nõudvaks protsessiks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri<ref name="larion" />. ===Vesi kui lahusti=== Molekulide [[Molekuli polaarsus|polaarsuse]] ja [[vesinikside]]mete moodustumise tõttu on vesi universaalne lahusti. Vees lahustuvad [[hüdrofiilsus|hüdrofiilsed]] ained, mille molekulid on samuti polaarsed. On teada, et paljude ainete lahustumisel vees ainete molekulid või ioonid seonduvad veemolekulidega, moodustades [[hüdraat]]e. Sõltuvalt aine iseloomust võivad [[hüdraadid]] moodustuda erinevalt. Kui on tegemist ainega [[Ioonsed ained|ioonse]] iseloomuga, näiteks [[Ioonsed ained|KCl]] kristalliga, siis vette sattudes ioonid kristalli pinnal tõmbavad veemolekulid ligi [[Elektrostaatiline vastasmõju|elektrostaatiliste jõudude]] (ioon-[[dipool]]ne vastasmõju) pärast. Pärast seda tekib ka doonor-aktseptoorne vastasmõju. K⁺ ioonidega veemolekulid puutuvad kokku oma negatiivse poolusega, Cl^- iooniga aga positiivsega. Soojusliikumise käigus lahusti veemolekulid tõukavad neid veemolekule, mis kontakteeruvad kristallipinnal olevate ioonidega. Samal ajal toimub ka [[kristallvõre]]s olevate ioonide soojusvõnkumine. Kokkuvõttes need kaks protsessi põhjustavad ioonide eraldumist [[kristallvõre]]st ja üleminekut lahusesse hüdraatide kujul. Niimoodi kihtide kaupa kristall lahustub. Kui on aga tegemist ainega molekulaarse struktuuriga, siis hüdraadid moodustuvad [[dipool]]-[[dipool]]sete interaktsioonide tõttu. Lahustunud aine dipoolid võivad sel juhul olla kas püsivad või indutseeritud (ainetes mittepolaarsete molekulidega). Polaarsete ainete puhul protsessi etapid on järgmised: #Lahusesse sattunud aine pinnale kogunevad veemolekulid, mis orienteeruvad aine molekulide suhtes vastavalt polaarsusele. #Veemolekulid polariseerivad veemolekuli veel tugevamini, kui ta oli polariseeritud enne. #Molekuli koostises olevate aatomite ja veemolekulide soojusliikumise tõttu toimub molekuli lagunemine ja komponentide hüdraatumine. Kui aga aines on elektronegatiivseid aatomeid või vesinikku, on võimalik [[vesinikside]]me tekke aine molekulide ja veemolekulide vahel. Näitena võib tuua [[Vesinikside|glükoosi]], millel on olemas [[hüdroksüülrühm]]ad, mis annavad [[vesinikside]]meid veemolekulidega (vaata pilti).<ref name="Глинка" /> See aitab kaasa lahustumisele. ===Kiirguse neeldumine vees === [[Pilt:Absorption spectrum of liquid water.png|pisi|Vedela vee neeldumisspekter. Nähtav valgus läbib vett kõige paremini]] Vedelas vees neelduvad [[elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilised kiirgused]], mis jäävad [[valgus|nähtavast valgusest]] suurema ja väiksema [[lainepikkus]]e alasse. Teisisõnu, nähtav valgus läbib vett kõige paremini. Kui vett on küllalt vähe, näiteks klaasitäis vett, siis on vesi läbipaistev, sest sellises koguses vees neelduvad enam-vähem samapalju kõik nähtava valguse erineva lainepikkusega footonid. Kui vett on palju nagu näiteks meres, siis suures hulgas vees neeldub punane valgus kõige rohkem, vähem roheline valgus ja kõige vähem sinine valgus. Kuna sinine neeldub kõige vähem, siis paistab meri rohekassinisena, Violetsed footonid neelduvad veelgi vähem kui sinised, aga päikesevalgus sisaldab violetseid footoneid palju vähem, kui siniseid ja rohelisi. Sellepärast ei paista violetne värvus merevees sinise ja rohelise kõrval välja. Sügaval vees (nt 35 meetri sügavusel) paistab punane õun mustana, sest punased footonid neelduvad vees ja sügavale neid ei jõua. ==Keemilised omadused== Vesi on kõige levinum lahusti Maal. Suurem osa keemiast oli kõigepealt ainete vesilahuste keemia. Vett käsitletakse amfolüüdina ehk üheaegselt happe ja alusena ([[hüdrooniumioon]] ja hüdroksüülioon). Ilma lisanditeta vees on nende ioonide kontsentratsioon võrdne. Puhas vesi on neutraalne, selle [[pH]] väärtus on 7 (juhul kui rõhk on 1 [[Atmosfäär (ühik)|atmosfäär]] ja temperatuur 25 °C). Vesi on keemiliselt suhteliselt aktiivne aine. Vesi [[Hüdratatsioon|hüdraadib]] ioone ja polaarseid molekule, moodustades [[Hüdraadid|hüdraate]] ja [[kristallhüdraat]]e. [[Hüdrolüüs]]i, mis toimub eluta ja eluslooduses, kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesi reageerib toatemperatuuril [[Pilt:Potassium water 20.theora.ogv|pisi|Kaaliumi reaktsioon veega]] * aktiivsete metallidega ([[naatrium]] (Na), [[kaalium]] (K), [[kaltsium]] (Ca), [[baarium]] (Ba) jne); * [[halogeenid]]ega ([[fluor]] (F), [[kloor]] (Cl)); * [[soolad]]ega, moodustades hüdraate või hüdrolüüsides neid; * [[Karboksüülhapped|karboksüül]]- ja anorgaaniliste hapete anhüdriididega ja halogeenanhüdriididega; * aktiivsete metallorgaaniliste ühenditega (dietüültsink, Grinjari reaktiivid, metüülnaatrium jne); * aktiivsete metallide ([[Naatrium|Na]], [[Kaalium|K]], [[Liitium|Li]] jne) karbiididega, [[nitriidid]]ega, fosfiididega; * boraanidega, silaanidega; * keteenidega; C₃O₂-ga * [[väärisgaasid]]e ja [[fluoriidid]]ega. Vesi reageerib kuumutamisel * [[Raud|raua]] ja [[magneesium]]iga; * [[Süsi|söe]] ja [[metaan]]iga; * mõnede [[alküülhalogeniidid]]ega. Vesi reageerib [[katalüsaator]]i juuresolekul * [[amiidid]]ega, [[Karboksüülhapped|karboksüülhapete]] estritega; * [[atsetüleen]]i ja teiste alkiinidega; * [[alkeenid]]ega; * nitriilidega. == Vesi ja elu Maal == Vee esinemine vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on hädavajalik [[elu]]ks [[Maa (planeet)|Maal]]. Maa asub [[Päikesesüsteem]]i elamiskõlblikus osas. Kui ta oleks Päikesele natuke lähemal või natuke kaugemal (umbes 5% võrra, 8 miljonit kilomeetrit), oleks vähem tõenäoline, et kõik need kolm vormi eksisteeriks Maal üheaegselt.<ref name="Dooge" /><ref name="Habitable" /> Maa gravitatsioon võimaldab säilitada atmosfääri. Veeaur ja süsinikdioksiid õhus tekitavad temperatuuripuhvri, mis aitab hoida pinnatemperatuuri püsivana. Kui Maa oleks väiksem, siis õhem atmosfäärikiht põhjustaks suuri temperatuurikõikumisi ja vee kogunemine oleks takistatud, v.a [[poolus]]tel (nagu see on [[Marss|Marsil]]). == Vesi looduses == Vett, mis on jaotatud meie planeedil nimetatakse [[hüdrosfäär]]iks. Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000&nbsp;km³<ref name="Gleick" />. Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, [[udu]]s ja [[sudu]]s, vedelas olekus [[Meri|meredes]], [[ookean]]ides, [[Jõgi|jõgedes]], [[järv]]edes, [[tiik]]ides, [[kanal]]ites ja [[veehoidla]]tes, tahkel kujul [[liustik]]es ja [[Lumi|lumes]]. Vee jaotus maal on järgmine: suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, [[magevesi]] moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja [[Põhjavesi|põhjavetes]] ning ainult 0,3% [[pinnaveekogu]]des. [[Pilt:Earth's water distribution.svg|pisi|]] === Roll rakkudes ja elusorganismides === Vee unikaalsed omadused võimaldavad sel talitleda organismides lahustina, termoregulaatorina, rakkude struktuuri säilitajana, ainete transportija ja biokeemiliste reaktsioonide [[Substraat (biokeemia)|substraadina]]. Kõik keemilised reaktsioonid, mis toimuvad elusas organismis, toimuvad veekeskkonnas. Vesi reageerib hüdrolüüsi reaktsioonides [[rasvad]]e, [[Valgud|valkude]] ja [[Süsivesikud|süsivesikutega]], vabastades energiat. [[Fotosüntees]]is mängib vesi elektronide doonori rolli: veelt ärastatud elektronid kantakse mööda elektrontransport ahelat NADP⁺-le, redutseerides seda. Seda protsessi nimetatakse vee fotolüüsiks. Moodustunud NADPH kasutatakse pärast [[Fotosüntees|FS]] pimereaktsioonides, kus sünteesitakse süsivesikuid. [[Pilt:Thylakoid membrane.png|pisi|OEC- kompleks, mis ärastab veelt elektrone, NFR – NADP⁺ reduktaas, annab neid üle NADP⁺-le]] Vesi on peaaegu kokkusurumatu (vedelas olekus) ja seega talitleb raku hüdrostaatilise skeletina. [[osmoos|Osmoosi]] tõttu põhjustab vesi taimerakkudes [[turgor]]rõhku, mis on vajalik nende kasvuks ning taime organite kuju ja asetuse säilitamiseks. Vesi on [[Floeem|floeemi-]] ja [[ksüleem]]ivedeliku põhikomponent, lahustades endas mineraalseid ja orgaanilisi aineid, mida on vaja transportida juurtest lehtedesse ([[ksüleem]]) ja lehtedest juurtesse ([[Ksüleem|floeem]]). Loomades toimub jääkproduktide ja teiste ainevahetuses vajalike ainete transport vere kaudu. Plasma, mis on üks vere põhikomponentidest, koosneb 92% veest.<ref name="Franklin" /> Inimorganismis sisalduv vee mass on võrdelises sõltuvuses keha massist. See seaduspärasus kehtib aga ainult enam-vähem samaealiste inimeste puhul. Vastsündinutel on kudede veesisaldus ligikaudu 75%, 70-aastastel aga ainult ligikaudu 45–50%.<ref name="q2ZXa" /> Vee suur soojusmahtuvus – 4200 J/(kg·K) – hoiab organismi temperatuuri suhteliselt muutumatuna. Vesi on võimeline transportima suure hulga soojust sealt, kus seda on palju, sinna, kus on seda vähe. Vee aurumisel toimub keskkonna jahtumine, kuna selleks, et vesi siirduks gaasilisse faasi, tuleb vesiniksidemete lõhkumiseks kulutada palju energiat (43,99 kJ/mol 25&nbsp;°C juures). Seetõttu on higistamine tõhus mehhanism organismi ülesoojenemise vältimiseks. == Vee kasutamine == Ajalooliselt tekkisid ja õitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures: tsivilisatsioonide hälliks nimetatud [[Mesopotaamia]] paiknes kahe suure jõe – [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i vahel; [[Egiptus]]e iidne ühiskond oli täielikult sõltuvuses [[Niilus]]est. Selliste tänapäeva suurlinnade nagu [[Rotterdam]]i, [[Montreal]]i, [[Pariis]]i, [[New York|New Yorgi]], [[Buenos Aires]]e majandusedu põhineb osaliselt asjaolul, et nendega oli võimalik pidada kaubavahetust vee kaudu. Vee roll meie elus on raskesti hinnatav, kuna seda kasutatakse peaaegu kõikjal: * [[põllumajandus]]es; * joogiks ja toidu valmistamiseks; * hügieentoiminguteks; * soojuskandjana mitmesugustes seadmetes; * [[tuumaelektrijaam]]ades soojuskandja ja neutronite aeglustajana; * tule kustutamisel; * [[emulsioon]]määretes<ref name="Воскресенский" />; * koos [[Abrasiiv|abrasiivsete materjalidega]] kivimite lõikamiseks; * kõikides tööstusharudes; * rekreatsioonilistel eesmärkidel. == Vee uurimine == [[Hüdroloogia]] on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri, seal kulgevaid protsesse, samuti interaktsioone hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Hüdroloogia jaguneb: okeanoloogiaks ehk okeanograafiaks ja sisevete ehk mandrivete hüdroloogiaks. Molekulaarsel ja aatomilisel tasemel uurib vett füüsika ja keemia. ==Vaata ka== *[[Joogivesi]] *[[Mineraalvesi]] *[[Raske vesi]] *[[Tilk]] *[[Üliraske vesi]] *[[Vihm]] *[[Veelaine]] *[[Veeringe]] *[[Vee karedus]] *[[Maavesi]] *[[Veemajandus]] *[[Veepuhastus]] *[[Vee kvaliteet]] *[[Vee reostumine]] *[[Eriveekulu]] *[[Veekaitse]] *[[Mpemba efekt]] *[[Agressiivne vesi]] *[[Vee filtreerimine]] *[[Õigus veele ja kanalisatsioonile]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ларионов">А. К. Ларионов. "Занимательная гидрогеология" — Москва: Недра, 1979. — С. 5–12. — 157 с.</ref> <ref name="Lide">Lide, D. R. (Ed.) (1990). CRC Handbook of Chemistry and Physics (70th Edn.). Boca Raton (FL):CRC Press.</ref> <ref name="engineeringtoolbox1">[http://www.engineeringtoolbox.com/water-density-specific-weight-d_595.html Water – Density and Specific Weight]</ref> <ref name="engr">{{Cite journal |url=http://www.engr.ucsb.edu/~shell/papers/2002_PRE_silica.pdf |last=Shell |first=Scott M. |title=Molecular structural order and anomalies in liquid silica |journal=Phys. Rev. E Stat. Nonlin. Soft. Matter. Phys. |year=2002 |volume=66 |page=011202 |access-date=2011-11-01 |archive-date=2016-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160604062440/http://www.engr.ucsb.edu/~shell/papers/2002_PRE_silica.pdf |url-status=dead |last2=Pablo G. Debenedetti, Athanassios Z. Panagiotopoulos}}</ref> <ref name="Conquering">''"Conquering Chemistry'', 4th Ed., 2004. https://web.archive.org/web/20120426010846/http://www.cci.net.au/conqchem/</ref> <ref name="Debenedetti">P. G. Debenedetti, P. G., and Stanley, H. E.; "Supercooled and Glassy Water", Physics Today 56 (6), p. 40–46 (2003).</ref> <ref name="engineeringtoolbox2">[http://www.engineeringtoolbox.com/thermal-conductivity-d_429.html Thermal Conductivity of some common Materials]</ref> <ref name="Fine">{{cite journal |author=Fine, R.A. and Millero, F.J. |year=1973 |title=Compressibility of water as a function of temperature and pressure |volume=59 |issue=10 |page=5529 |journal=Journal of Chemical Physics |pages=5529}}</ref> <ref name="nave">{{cite web|title = Bulk Elastic Properties|author = R. Nave|work = HyperPhysics|publisher = [[Georgia State University]]|url = http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/hph.html}}</ref> <ref name="larion">А. К. Ларионов Занимательная гидрогеология – Москва: Недра, 1979. – С. 5–12. – 157 с.</ref> <ref name="Якименко">Электролиз воды. Л.М.Якименко, И.Д.Модылевская, З.А.Ткачек. 1960 год, стр 31</ref> <ref name="Crofts">{{cite web |author=A. Crofts |year=1996 |title=Lecture 12: Proton Conduction, Stoichiometry |url=http://www.life.uiuc.edu/crofts/bioph354/lect12.html |publisher=[[University of Illinois at Urbana-Champaign]] |accessdate=6.12.2009 |archive-date=10.05.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090510045553/http://www.life.uiuc.edu/crofts/bioph354/lect12.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="Якименко2">Электролиз воды. Л.М. Якименко et al., 1970, cnh 32–34</ref> <ref name="Campbell">{{cite book|title=Biology|publisher=Pearson|year=2009|edition=8th|isbn=978-0-8053-6844-4|page=47|author=Neil A. Campbell & Jane B. Reece}}</ref> <ref name="Dixon">{{cite journal|last=Dixon|first=H|author2=Joly|title=On the ascent of sap|journal=Ann. Bot.|year=1894|volume=8|pages=468–470}}</ref> <ref name="Askenasy">{{cite journal|last=Askenasy|first=E|title=Ueber das Saftsteigen|journal=Bot. Cent.|year=1895|volume=62|pages=237–238}}</ref> <ref name="Dixon2">{{cite book|last=Dixon|first=H|title=Transpiration and the ascent of sap in plants|url=https://archive.org/details/transpirationasc0000henr|year=1914|publisher=Macmillian|location=New York|pages=[https://archive.org/details/transpirationasc0000henr/page/216 216]}}</ref> <ref name="Dixon3">{{cite book|last=Dixon|first=H|title=The transpiration stream|year=1924|publisher=University of London Press, Ltd|location=London|pages=80}}</ref> <ref name="biophysics">"Physical forces organizing biomolecules" V. Adrian et al. Annual report of the division of the intramural report, 2006.</ref> <ref name="Горин">Горин Ю. В. Указатель физических эффектов и явлений для использования при решении изобретательских задач (ТРИЗ-инструмент) // Глава. [http://www.jlproj.org/this_bibl/books/GuorinFE_ch4.pdf 1.2 Поверхностное натяжение жидкостей. Капиллярность.]</ref> <ref name="Smith">Smith, Jared D.; Christopher D. Cappa, Kevin R. Wilson, Ronald C. Cohen, Phillip L. Geissler, Richard J. Saykally (2005). "Unified description of temperature-dependent hydrogen bond rearrangements in liquid water". Proc. Natl. Acad. Sci. USA 102 (40): 14171–14174</ref> <ref name="Глинка">Общая химия, Глинка Н.Л.,1983 год. стр 208–210, 225–228</ref> <ref name="Dooge">{{cite book| chapter = J. C. I. Dooge. "Integrated Management of Water Resources"| editor = Ehlers, E.; Krafft, T|title = Understanding the Earth System: compartments, processes, and interactions| publisher = Springer|year = 2001| page = 116}}</ref> <ref name="Habitable">{{cite web| title =Habitable Zone|url =http://www.daviddarling.info/encyclopedia/H/habzone.html|publisher = The Encyclopedia of Astrobiology, Astronomy and Spaceflight}}</ref> <ref name="Gleick">Gleick, P.H., ed (1993). Water in Crisis: A Guide to the World's Freshwater Resources. Oxford University Press. p. 13, Table 2.1 "Water reserves on the earth".</ref> <ref name="Franklin">{{cite web| url = http://www.fi.edu/learn/heart/blood/blood.html| title = Blood – The Human Heart| accessdate = 19. märtsil 2009| author = The Franklin Institute Inc.| archive-date = 2009-03-05| archive-url = https://web.archive.org/web/20090305043654/http://www.fi.edu/learn/heart/blood/blood.html| url-status = dead}}</ref> <ref name="q2ZXa">"Keemiaülesannete lahendamine" Rein Pullerits, Maila Mölder, (lk 25) 2009 ISBN 978-9985-2-0392-7</ref> <ref name="Воскресенский">Воскресенский В. А., Дьяков В. И. Глава 2. Смазочные вещества и их физико-химические свойства // Расчет и проектирование опор скольжения (жидкостная смазка): Справочник – М.: Машиностроение, 1980. – С. 15. – (Библиотека конструктора). – ISBN ББК 34.42, УДК 621.81.001.2 (031).</ref> }} == Kirjandus == *Philip Ball, "A Biography of Water," 1999, PHOENIX *[[Hergi Karik]]. 2006. "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". Tallinn *[[Hergi Karik]]u artikkel ajakirjas Horisont http://www.horisont.ee/node/1452 * Primeau, F., 2005, Characterizing transport between the surface mixed layer and the ocean interior with a forward and adjoint global ocean transport model, ''Journal of Physical Oceanography'', 35, 545–564. * ''А. Гиляров.'' [http://elementy.ru/news/431381 Меняющиеся представления об устройстве океанического конвейера] // «Элементы.ру», 19.08.2010 * [http://climaty.ru/node/41 Прогноз развития термохалинной циркуляции в 21 веке] * Дерягин Б.В., Кротова Н.А., Смилга В.П. Адгезия твердых тел. — М.: Наука, 1973. * Фрейдин А.С. Свойства и расчет адгезионных соединений. — М.: Химия, 1990. * [http://narod.ru/disk/4474963000/The_Theory_Of_Ideal_Adhesion%20(copy%203).pdf.html/ Белов П.А., Лурье С.А. Теория идеальных адгезионных взаимодействий. Механика композиционных материалов и конструкций, 2007 г., том 13, №4, стр. 519](fail artikliga) * Б. Д. Сумм «Основы коллоидной химии» * Д. Тейлор, Н. Грин, У. Стаут «Биология» * М. Б. Беркинблит, С. М. Глаголев, В. А. Фуралев «Общая Биология» * Plant physiology, Lincoln Taiz, Eduardo Zeiger, 2002, (fotosünteesi ja taimefüsioloogia osa) == Välislingid == * [http://www1.lsbu.ac.uk/water/water_structure_science.html Martin Chaplin. Water structure and science] * [http://vesikuielukeskkond.weebly.com/vee-molekulaarsed-omadused.html Vee molekulaarsed omadused] * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44853993/uro-kliimakonverentsi-delegaadid-keelustaksid-vee ÜRO kliimakonverentsi delegaadid keelustaksid vee] {{vikisõnastikus|vesi}} {{commonscat|Water|Water}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Vesi| ]] [[Kategooria:Oksiidid]] [[Kategooria:Maavarad]] [[Kategooria:Toiduained]] i24ic3kwn8qgdxxlmnodoc8ugas75zw 0 7339 7170520 7105645 2026-06-11T03:03:43Z Teomees 97479 /* Ajalugu */ 7170520 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallivõistlus | nimi = Jalgpalli maailmameistrivõistlused | pilt = [[File:ARG_Line-up_-_ARG_vs_MEX_for_2022_FIFA_WC.jpg|240px]] | pildisuurus = | pildiallkiri = Argentina meeskond meistrikarikaga (2022) | asutatud = [[1930]] | lõpetatud = | sport = [[Jalgpall]] | regioon = rahvusvaheline ([[FIFA]]) | süsteem = | meeskondade arv = 32 (finaalturniir) <br> (48 alates 2026. aastast) | praegune meister = {{jp|Argentina}} | edukaim meeskond = {{jp|Brasiilia}} (5 tiitlit) | tvülekandjad = | moto = | praegune hooaeg = | eelmine hooaeg = | järgmine hooaeg = | tv = | koduleht = [http://www.fifa.com/worldcup/ fifa.com/worldcup] }} '''Jalgpalli maailmameistrivõistlused''' (ametlik [[inglise keel|ingliskeelne]] nimetus ''FIFA World Cup'' – FIFA maailma karikavõistlused) on [[maailmameistrivõistlused]] [[jalgpall]]is. Need toimuvad alates [[1930]]. aastast iga nelja aasta tagant [[FIFA]] korraldusel. [[1942]]. ja [[1946]]. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu turniiri ei toimunud. Praegune maailmameister on [[Argentina jalgpallikoondis]], kes võitis [[FIFA]] [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel. == Kirjeldus == Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani. 2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-ist 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] (5), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (4), [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos [[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]]ga (4), [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] (3), [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] (2), [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] (2), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (1) ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril. Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/2589b77c20849beb/original/njqsntrvdvqv8ho1dag5-pdf.pdf Broadcast and audience summary.] 2018 FIFA World Cup Russia.</ref> 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.<ref>[https://inside.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/qatar2022/news/one-month-on-5-billion-engaged-with-the-fifa-world-cup-qatar-2022-tm One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.]</ref> Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati [[Katar]], kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt [[Kanada]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Mehhiko]], kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda. == Ajalugu == [[1905]]. aastal [[London]]is toimunud [[FIFA]] II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma [[1906]]. aastal [[Šveits]]is. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev [[13. august]] [[1905]], selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust. [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is sai jalgpallist ametlik olümpiaala. [[Inglismaa Jalgpalliliit|Inglismaa Jalgpalliliid]]u korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el [[Stockholm]]is.<ref>The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.</ref> 1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051320/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/more-associations-follow.html History of FIFA - More associations follow.] FIFA.com.</ref> Maailma esimene [[kontinent]]ide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el, kus võistlesid [[Egiptus]] ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis [[Belgia]]. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri (1924 ja 1928). Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20070715011817/http://www.fourfourtwo.premiumtv.co.uk/page/BigRead/0%2C%2C11442~1034860%2C00.html Uruguay 1930.] Four Four Two.</ref> [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|jalgpallturniiri]] võitja [[Uruguay]] tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba [[1925]]. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama. === Maailmameistrivõistlused enne Teist maailmasõda === [[15. mai|15.]]–[[26. mai]]l [[1928]] [[Amsterdam]]is toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda [[1930]]. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid [[17. mai|17.]]–[[18. mai]]l [[1929]] [[Barcelona]]s toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051339/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/first-fifa-world-cup.html History of FIFA - The first FIFA World Cup.]</ref> Uruguay valimine võistluspaigaks tähendas Euroopa meeskondadele 1930. aastal pikka ja kulukat reisi üle Atlandi ookeani, eriti [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal. Lõpuks veenis FIFA president [[Jules Rimet]] [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]], [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] ja [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] võistkondi reisi ette võtma. Kokku osales 13 riiki: seitse Lõuna-Ameerikast, neli Euroopast ja kaks Põhja-Ameerikast.<ref>[https://web.archive.org/web/20100615195236/http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-201_02e_fwc-origin_8816.pdf FIFA World Cup Origin" (PDF)] FIFA. Archived from the original (PDF) on 15 June 2010</ref> Kaks esimest maailmameistrivõistluste mängu toimusid samaaegselt 13. juulil 1930 ning võitsid Prantsusmaa ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] meeskonnad, kes alistasid vastavalt [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] 4–1 ja Belgia 3–0. Maailmameistrivõistluste ajaloo esimese värava lõi prantslane Lucien Laurent.<ref>[https://www.cbc.ca/sports/soccer/the-world-cup-s-1st-goal-scorer-1.825335 The World Cup's 1st goal scorer] CBC. Archived from the original on 2 April 2015</ref> Finaalis alistas [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] [[Montevideo]]s 93 000 pealtvaataja ees [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] 4–2 ja temast sai esimene maailmameister. Esimeste maailmameistrivõistluste turniiridest osavõtjate ees seisvaks peamiseks probleemiks oli mandritevahelise reisimise raskus. Vähesed Lõuna-Ameerika meeskonnad olid nõus 1934. aasta maailmameistrivõistlustele Euroopasse reisima ning kõik Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid peale [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] ja [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba ]]boikoteerisid 1938. aasta turniiri. Brasiilia oli ainus Lõuna-Ameerika meeskond, kes osales mõlemal turniiril. 1942. ja 1946. aasta võistlused, mis olid [[Saksamaa]] ja Brasiilia korraldada, tühistati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu.<ref>[https://www.npr.org/sections/parallels/2014/06/11/320727176/how-brazil-saved-the-world-cup-in-the-aftermath-of-world-war-ii How Brazil Saved The World Cup In The Aftermath Of World War II] NPR. Archived from the original on 21 September 2015</ref> == Tulemused == {| class="wikitable" style="text-align:center; width:100%" |- !width=5%|Aasta !width=10%|Korraldaja !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|Võitja !width=10%|Tulemus !width=14%|2. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|3. koht !width=10%|Tulemus !width=14%|4. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=4%|Meeskondade arv |- |1930 <br /> ''[[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}''' <br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} <br />[[USA jalgpallikoondis|USA]] |{{#tag:ref|1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |title=1930 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2018-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181212011230/https://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} <br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |13 |- style="background: #D0E6FF;" |1934 <br /> ''[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |16 |- |1938 <br /> ''[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |15<br />{{#tag:ref|1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata [[Anšluss]]), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.|group="märkus"}} |- style="background: #D0E6FF;" |1950 <br /> ''[[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}'''<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |{{#tag:ref|1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103554/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |url-status=dead }}</ref> võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |title=FIFA World Cup Finals since 1930 |format=PDF |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503182206/https://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |url-status=dead }}</ref> |group="märkus"|name="wc1950"}} |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} <br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |<ref group="märkus" name="wc1950" /> |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |13 {{#tag:ref|Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=15. august 2011 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103430/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |- |1954 <br /> ''[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1958 <br /> ''[[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''5:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''6:3''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |16 |- |1962 <br /> ''[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Tšiili}}<br />[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1966 <br /> ''[[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa]] |'''{{Riigi ikoon|Inglismaa}}'''<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}}<br />[[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |16 |- |1970 <br /> ''[[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1974 <br /> ''[[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[Lääne-Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |16 |- |1978 <br /> ''[[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1982 <br /> ''[[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |24 |- |1986 <br /> ''[[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br />[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1990 <br /> ''[[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |24 |- |1994 <br /> ''[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''0:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(3:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |'''4:0''' |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}<br />[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1998 <br /> ''[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |32 |- |2002 <br /> ''[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] <br /> & {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Türgi}}<br />[[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br />[[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |32 |- style="background: #D0E6FF;" |2006 <br /> ''[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''1:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(5:3 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |32 |- |2010 <br /> ''[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |'''{{Riigi ikoon|Hispaania}}'''<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2014 <br /> ''[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] | |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | |32 |- |2018 <br /> ''[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]] | |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] | |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br>[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br>[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2022 <br /> ''[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katar]] | |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:3'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(4:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | |32 |- |2026 <br /> ''[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Kanada}} {{Riigi ikoon|Mehhiko}} {{Riigi ikoon|USA}} | | | | | | | | | | |} *''pen.'': penaltiseeria tulemus <references group="märkus" /> == Medaliriigid == <!--ajakohasta[[Pilt:World cup countries best results and hosts blank.PNG|thumb|400px|Pildil näidatud värvide abil iga riigi parimat tulemust ja võõrustajariike (lillad täpid).{{Veerud}}{{legend|#5454E4|võit}}{{legend|#00ced1|teine koht}}{{legend|#32cd32|3. koht}}{{legend|#adff2f|4. koht}}{{Veerud-piir}}{{legend|#ffd700|veerandfinaal}}{{legend|#ffa07a|2. ring}}{{legend|#ff8c00|1. ring}}{{legend|#808080|ei ole kvalifitseerunud}}{{veerud-lõpp}}Üleval paremal nurgas näidatud endised riigid (Nõukogude Liit, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa)]]--> [[Fail:World cup countries best results.png|pisi|right|upright=2|Tulemused]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Jrk-nr !! style="background:#efefef;" | Riik !! style="background:gold;" | Kuld !! style="background:silver;" | Hõbe !! style="background:#CC9966;" | Pronks |- | 1. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] || 5 || 2 || 2 |- | 2. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos Lääne-Saksamaaga) || 4 || 4 || 4 |- | 3. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] || 4 || 2 ||1 |- | 4. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]|| 3 || 3 || 0 |- | 5. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|| 2 || 2 || 2 |- | 6. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]|| 2 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] || 1 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] || 1 || 0 || 0 |- | 9. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || 0 || 3 || 1 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] || 0 || 2 || 0 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] || 0 || 2 || 0 |- | 12. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] || 0 || 1 || 2 |- | 13. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]|| 0 || 1 || 2 |- | 14. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]|| 0 || 0 || 2 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || 0 || 0 || 1 |} == Auhinnad == *[[Golden Ball]] – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal *[[Golden Boot]] – turniiri resultatiivsem jalgpallur *[[Golden Glove Award]] – turniiri parim [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] * Parim noormängija * FIFA Fair Play Trophy == Viited == {{viited}} {{commonscat}} {{JalgpalliMM}} {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused| ]] [[Kategooria:FIFA]] 4tf0ls121atgfiz2u55zi47ny635ads 7170521 7170520 2026-06-11T03:52:12Z Teomees 97479 /* Ajalugu */ 7170521 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallivõistlus | nimi = Jalgpalli maailmameistrivõistlused | pilt = [[File:ARG_Line-up_-_ARG_vs_MEX_for_2022_FIFA_WC.jpg|240px]] | pildisuurus = | pildiallkiri = Argentina meeskond meistrikarikaga (2022) | asutatud = [[1930]] | lõpetatud = | sport = [[Jalgpall]] | regioon = rahvusvaheline ([[FIFA]]) | süsteem = | meeskondade arv = 32 (finaalturniir) <br> (48 alates 2026. aastast) | praegune meister = {{jp|Argentina}} | edukaim meeskond = {{jp|Brasiilia}} (5 tiitlit) | tvülekandjad = | moto = | praegune hooaeg = | eelmine hooaeg = | järgmine hooaeg = | tv = | koduleht = [http://www.fifa.com/worldcup/ fifa.com/worldcup] }} '''Jalgpalli maailmameistrivõistlused''' (ametlik [[inglise keel|ingliskeelne]] nimetus ''FIFA World Cup'' – FIFA maailma karikavõistlused) on [[maailmameistrivõistlused]] [[jalgpall]]is. Need toimuvad alates [[1930]]. aastast iga nelja aasta tagant [[FIFA]] korraldusel. [[1942]]. ja [[1946]]. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu turniiri ei toimunud. Praegune maailmameister on [[Argentina jalgpallikoondis]], kes võitis [[FIFA]] [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel. == Kirjeldus == Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani. 2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-ist 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] (5), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (4), [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos [[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]]ga (4), [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] (3), [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] (2), [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] (2), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (1) ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril. Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/2589b77c20849beb/original/njqsntrvdvqv8ho1dag5-pdf.pdf Broadcast and audience summary.] 2018 FIFA World Cup Russia.</ref> 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.<ref>[https://inside.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/qatar2022/news/one-month-on-5-billion-engaged-with-the-fifa-world-cup-qatar-2022-tm One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.]</ref> Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati [[Katar]], kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt [[Kanada]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Mehhiko]], kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda. == Ajalugu == [[1905]]. aastal [[London]]is toimunud [[FIFA]] II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma [[1906]]. aastal [[Šveits]]is. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev [[13. august]] [[1905]], selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust. [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is sai jalgpallist ametlik olümpiaala. [[Inglismaa Jalgpalliliit|Inglismaa Jalgpalliliid]]u korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el [[Stockholm]]is.<ref>The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.</ref> 1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051320/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/more-associations-follow.html History of FIFA - More associations follow.] FIFA.com.</ref> Maailma esimene [[kontinent]]ide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el, kus võistlesid [[Egiptus]] ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis [[Belgia]]. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri (1924 ja 1928). Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20070715011817/http://www.fourfourtwo.premiumtv.co.uk/page/BigRead/0%2C%2C11442~1034860%2C00.html Uruguay 1930.] Four Four Two.</ref> [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|jalgpallturniiri]] võitja [[Uruguay]] tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba [[1925]]. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama. === Maailmameistrivõistlused enne Teist maailmasõda === [[15. mai|15.]]–[[26. mai]]l [[1928]] [[Amsterdam]]is toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda [[1930]]. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid [[17. mai|17.]]–[[18. mai]]l [[1929]] [[Barcelona]]s toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051339/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/first-fifa-world-cup.html History of FIFA - The first FIFA World Cup.]</ref> Uruguay valimine võistluspaigaks tähendas Euroopa meeskondadele 1930. aastal pikka ja kulukat reisi üle Atlandi ookeani, eriti [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal. Lõpuks veenis FIFA president [[Jules Rimet]] [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]], [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] ja [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] võistkondi reisi ette võtma. Kokku osales 13 riiki: seitse Lõuna-Ameerikast, neli Euroopast ja kaks Põhja-Ameerikast.<ref>[https://web.archive.org/web/20100615195236/http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-201_02e_fwc-origin_8816.pdf FIFA World Cup Origin" (PDF)] FIFA. Archived from the original (PDF) on 15 June 2010</ref> Kaks esimest maailmameistrivõistluste mängu toimusid samaaegselt 13. juulil 1930 ning võitsid Prantsusmaa ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] meeskonnad, kes alistasid vastavalt [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] 4–1 ja Belgia 3–0. Maailmameistrivõistluste ajaloo esimese värava lõi prantslane Lucien Laurent.<ref>[https://www.cbc.ca/sports/soccer/the-world-cup-s-1st-goal-scorer-1.825335 The World Cup's 1st goal scorer] CBC. Archived from the original on 2 April 2015</ref> Finaalis alistas [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] [[Montevideo]]s 93 000 pealtvaataja ees [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] 4–2 ja temast sai esimene maailmameister. Esimeste maailmameistrivõistluste turniiridest osavõtjate ees seisvaks peamiseks probleemiks oli mandritevahelise reisimise raskus. Vähesed Lõuna-Ameerika meeskonnad olid nõus [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta maailmameistrivõistlustele]] Euroopasse reisima ning kõik Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid peale [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] ja [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] boikoteerisid 1938. aasta turniiri. Brasiilia oli ainus Lõuna-Ameerika meeskond, kes osales mõlemal turniiril. 1942. ja 1946. aasta võistlused, mis olid [[Saksamaa]] ja Brasiilia korraldada, tühistati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu.<ref>[https://www.npr.org/sections/parallels/2014/06/11/320727176/how-brazil-saved-the-world-cup-in-the-aftermath-of-world-war-ii How Brazil Saved The World Cup In The Aftermath Of World War II] NPR. Archived from the original on 21 September 2015</ref> === Maailmameistrivõistlused pärast Teist maailmasõda === [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimusid Brasiilias, olid esimesed, kus osalesid Briti jalgpalliliidud. [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]], [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] ja [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] olid FIFA-st 1920. aastal lahkunud, osaliselt soovimatuse tõttu mängida riikide vastu, kellega nad olid sõjas olnud. Lisaks protestiti välismaise mõju vastu jalgpallile.<ref>[https://www.bbc.co.uk/scotland/sportscotland/asportingnation/article/0001/index.shtml Scotland and the 1950 World Cup] BBC. Archived from the original on 16 December 2008.</ref> Briti meeskonnad ühinesid 1946. aastal pärast FIFA kutset. Turniirile naasis 1930. aasta meister Uruguay, kes oli boikoteerinud kahte eelmist maailmameistrivõistluse turniiri. Uruguay võitis turniiri otsustava mängu [[Maracanã staadion]]il [[Rio de Janeiro]]s 16. juulil 1950 173 850 (oletatud ka üle 200 000) pealtvaataja ees suure favoriidi Brasiilia vastu 2-1. Arvatavalt oli see suurima pealtvaatajate arvuga mäng jalgpalli ajaloos.<ref>[https://web.archive.org/web/20100707110332/http://sportsillustrated.cnn.com/2010/soccer/world-cup-2010/writers/jonathan_wilson/07/04/uruguay.history/index.html Uruguay's 1950 World Cup triumph a testament to the spirit of garra] CNN. 4 July 2010.</ref> Aastatel 1934–1978 toimunud turniiridel osales igal turniiril 16 võistkonda. Erandiks oli 1938. aasta, kui [[Austria]] pärast kvalifitseerumist liideti Saksamaaga, jättes turniirile 15 võistkonda ning 1950. aasta, kui [[India jalgpallikoondis|India]], Šotimaa ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi ]] loobusid, jättes osalema 13 võistkonda.<ref>Glanville, Brian (2005). The Story of the World Cup. Faber</ref> Enamik osalevatest riikidest olid pärit Euroopast ja Lõuna-Ameerikast, vähesed Põhja-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Okeaaniast. Need võistkonnad tavaliselt Euroopa ja Lõuna-Ameerika võistkondadele konkurentsi ei pakkunud. Kuni 1982. aastani olid ainsad võistkonnad väljastpoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat, kes esimesest voorust edasi pääsesid: Ameerika Ühendriigid olid poolfinalist 1930. aastal; Kuuba oli veerandfinalist 1938. aastal; [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] veerandfinalist 1966. aastal ja Mehhiko veerandfinalist 1970. aastal. == Tulemused == {| class="wikitable" style="text-align:center; width:100%" |- !width=5%|Aasta !width=10%|Korraldaja !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|Võitja !width=10%|Tulemus !width=14%|2. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|3. koht !width=10%|Tulemus !width=14%|4. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=4%|Meeskondade arv |- |1930 <br /> ''[[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}''' <br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} <br />[[USA jalgpallikoondis|USA]] |{{#tag:ref|1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |title=1930 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2018-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181212011230/https://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} <br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |13 |- style="background: #D0E6FF;" |1934 <br /> ''[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |16 |- |1938 <br /> ''[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |15<br />{{#tag:ref|1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata [[Anšluss]]), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.|group="märkus"}} |- style="background: #D0E6FF;" |1950 <br /> ''[[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}'''<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |{{#tag:ref|1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103554/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |url-status=dead }}</ref> võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |title=FIFA World Cup Finals since 1930 |format=PDF |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503182206/https://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |url-status=dead }}</ref> |group="märkus"|name="wc1950"}} |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} <br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |<ref group="märkus" name="wc1950" /> |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |13 {{#tag:ref|Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=15. august 2011 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103430/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |- |1954 <br /> ''[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1958 <br /> ''[[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''5:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''6:3''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |16 |- |1962 <br /> ''[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Tšiili}}<br />[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1966 <br /> ''[[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa]] |'''{{Riigi ikoon|Inglismaa}}'''<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}}<br />[[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |16 |- |1970 <br /> ''[[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1974 <br /> ''[[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[Lääne-Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |16 |- |1978 <br /> ''[[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1982 <br /> ''[[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |24 |- |1986 <br /> ''[[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br />[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1990 <br /> ''[[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |24 |- |1994 <br /> ''[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''0:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(3:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |'''4:0''' |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}<br />[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1998 <br /> ''[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |32 |- |2002 <br /> ''[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] <br /> & {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Türgi}}<br />[[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br />[[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |32 |- style="background: #D0E6FF;" |2006 <br /> ''[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''1:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(5:3 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |32 |- |2010 <br /> ''[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |'''{{Riigi ikoon|Hispaania}}'''<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2014 <br /> ''[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] | |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | |32 |- |2018 <br /> ''[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]] | |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] | |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br>[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br>[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2022 <br /> ''[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katar]] | |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:3'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(4:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | |32 |- |2026 <br /> ''[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Kanada}} {{Riigi ikoon|Mehhiko}} {{Riigi ikoon|USA}} | | | | | | | | | | |} *''pen.'': penaltiseeria tulemus <references group="märkus" /> == Medaliriigid == <!--ajakohasta[[Pilt:World cup countries best results and hosts blank.PNG|thumb|400px|Pildil näidatud värvide abil iga riigi parimat tulemust ja võõrustajariike (lillad täpid).{{Veerud}}{{legend|#5454E4|võit}}{{legend|#00ced1|teine koht}}{{legend|#32cd32|3. koht}}{{legend|#adff2f|4. koht}}{{Veerud-piir}}{{legend|#ffd700|veerandfinaal}}{{legend|#ffa07a|2. ring}}{{legend|#ff8c00|1. ring}}{{legend|#808080|ei ole kvalifitseerunud}}{{veerud-lõpp}}Üleval paremal nurgas näidatud endised riigid (Nõukogude Liit, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa)]]--> [[Fail:World cup countries best results.png|pisi|right|upright=2|Tulemused]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Jrk-nr !! style="background:#efefef;" | Riik !! style="background:gold;" | Kuld !! style="background:silver;" | Hõbe !! style="background:#CC9966;" | Pronks |- | 1. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] || 5 || 2 || 2 |- | 2. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos Lääne-Saksamaaga) || 4 || 4 || 4 |- | 3. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] || 4 || 2 ||1 |- | 4. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]|| 3 || 3 || 0 |- | 5. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|| 2 || 2 || 2 |- | 6. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]|| 2 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] || 1 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] || 1 || 0 || 0 |- | 9. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || 0 || 3 || 1 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] || 0 || 2 || 0 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] || 0 || 2 || 0 |- | 12. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] || 0 || 1 || 2 |- | 13. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]|| 0 || 1 || 2 |- | 14. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]|| 0 || 0 || 2 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || 0 || 0 || 1 |} == Auhinnad == *[[Golden Ball]] – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal *[[Golden Boot]] – turniiri resultatiivsem jalgpallur *[[Golden Glove Award]] – turniiri parim [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] * Parim noormängija * FIFA Fair Play Trophy == Viited == {{viited}} {{commonscat}} {{JalgpalliMM}} {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused| ]] [[Kategooria:FIFA]] fvfwc1aarnrc3355m4nnwd16f36lwl2 0 7827 7170262 7170047 2026-06-10T16:45:33Z Sjur 66496 /* R */ 7170262 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 23dh0swmuwfb6f30t6jnr38sps1a96s 0 7986 7170754 5679746 2026-06-11T10:44:04Z ~2026-34375-41 231433 7170754 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Evald_Aav_1924.jpg|pisi|Evald Aav, 1924]] '''Evald Aav''' ([[7. märts]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 22. veebruar) [[1900]] [[Tallinn]] – [[21. märts]] [[1939]] Tallinn) oli [[eesti]] [[helilooja]] ja [[koorijuht]]. Aav lõpetas [[1926]] [[Tallinna konservatoorium]]i [[kompositsiooniklass]]i [[Artur Kapp|Artur Kapi]] juures.<ref name="EMBL">{{EMBL|1|13}}</ref> [[1916]]–1926 laulis ta [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] [[ooperikoor]]i tenorirühmas.<ref name="EMBL" /> Ta juhatas mitut [[harrastuskoor]]i ja orkestrit: [[1924]]–[[1927]] [[Sõjakool]]i koori ja orkestrit, 1929–1936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934–1939 meeskoori [[Eesti Laulumehed]] (oli ka selle asutaja) ning 1937–1939 [[Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoor]]i.<ref name="EMBL" /> Aav töötas 1932–1939 [[Autorikaitse Ühing]]us, 1932–1936 [[Eesti Kultuurkapital]]i helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 1930–1939 toimetajana ajakirjas [[Muusikaleht]]. Ta oli [[XI üldlaulupidu|1938. aasta üldlaulupeol]] meeskooride üldjuht.<ref name="EMBL" /> Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "[[Vikerlased]]". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille [[libreto]] kirjutas [[Voldemar Loo]]. Ooper esietendus Estonias [[8. september|8. septembril]] [[1928]] (lavastas [[Hanno Kompus]]). Ta on kirjutanud [[sümfoonia]] [[d-moll]] ([[1938]]), [[sümfooniline poeem|sümfoonilise poeemi]] "Elu" ([[1935]]), [[kontsertvalss|kontsertvalsi]] [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]], [[klaver]]i- ja [[viiul]]ipalu ning [[soololaul|soolo-]] ja [[koorilaul]]e. Aava tuntumad koorilaulud on "[[Laulik (laul)|Laulik]]", "[[Me oleme Põhjamaa lapsed]]", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "[[Humal (laul)|Humal]]". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab [[rahvuslikkus]], [[rahvusromantism]]. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Evald Aav oli ka maalikunstnik ja skulptor<ref>Evald Aav kujurina. Rahvaleht, 3. jaanuar 1940, nr 2, lk 10.</ref>. Tema matusetseremoonia toimus Estonia kontserdisaalis. Maetud Tallinna Metsakalmistule, heliloojate künkale. ==Tunnustus== * [[1939]] – [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] ==Mälestuse jäädvustamine== 2006. aastal andis Eesti Post Estonia teatri 100. aastapäeva puhul välja juubelipostmargi, mille kujundasid [[Ülle Marks]] ja [[Jüri Kass]]. Juubelipostmargi kahese komplekti väljaandel oli keskel Estonia teater, vasakpoolsel postmargil stseen [[Evald Aav|Evald Aava]] ooperist „[[Vikerlased]]“ ja parempoolsel postmargil [[Helmi Puur]] Tšaikovski „Luikede järves“.<ref>[http://kuukiri.tantsuliit.ee/artikkel/eesti-ballett-100-juubelipostmark/ "Eesti ballett 100" juubelipostmark.] Tantsukuukiri, nr 79, september 2018.</ref> Evald Aava õde [[Frieda Rukki]] asutas 1943 Tallinna Konservatooriumis Evald Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena [[Heimar Ilves]].<ref name="EMBL" /> ==Isiklikku== Evald Aava abikaasa oli 1926–1937 [[Ida Loo-Talvari]].<ref name="EMBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.emic.ee/Heliloojad/evald-aav-est Eesti Muusika Infokeskuse artikkel Evald Aavast] {{JÄRJESTA:Aav, Evald}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1939]] m08fi7835eb13k10khcqf4l6njn95f5 0 8256 7170315 7106569 2026-06-10T18:03:34Z Eulander 95378 /* */ Michali valitsuse kaitseminister 7170315 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast president | nimi = Hanno Pevkur | pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg | pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022) | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Kalle Laanet]] | järgmine = | amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017 | ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018 | eelmine10 = | järgmine10 = | amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 23. november 2016 | ametiajalõpp2 = 3. märts 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]] | eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]] | järgmine3 = [[Andres Anvelt]] | amet4 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]] | ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]] | eelmine4 = [[Kristen Michal]] | järgmine4 = [[Andres Anvelt]] | amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]] | ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]] | eelmine5 = [[Maret Maripuu]] | järgmine5 = [[Taavi Rõivas]] | amet6 = [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2007 | ametiajalõpp6 = 2009 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem | ametiajaalgus7 = 2003 | ametiajalõpp7 = 2005 | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees | ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017 | ametiajalõpp8 = 22. märts 2018 | amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus9 = 4. märts 2019 | ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022 | eelmine9 = | järgmine9 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}} | sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Helin Pevkur | vanemad = | lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur | sugulased = | elukoht = Tallinn | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} [[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] kaitseminister. Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees. Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 on ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]]. == Lapsepõlv, noorus ja haridus == Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö "Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel"; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga). == Töökäik == === Varasem töö === Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina. === Poliitiline tegevus === Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem. Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga. ==== Riigikogu XI koosseisu liige ==== Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige. ==== Eesti sotsiaalminister ==== Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond). 2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].<ref>[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit</ref> ==== Eesti justiitsminister ==== Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]]. ==== Eesti siseminister ==== 26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda. ==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ==== Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. ==== Riigikogu XIV koosseisu liige ==== Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees. === Parteilisus ja poliitilised vaated === Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees. 7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees <ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]</ref> kuni oktoobrini 2017. Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.<ref name="riigikogu">{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.<ref name="riigikogu" /> ==== Võrkpalliliidu president ==== Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024. Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}} === Valimised === ==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ==== *[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält *[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält *[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält *[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält *[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält ==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ==== *[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält *[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält *[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält *[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält *[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält ==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ==== * 2019 – kogus 2646 häält == Tunnustus == * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk == Isiklikku == Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht] * [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus] * [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis] * [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris] * [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018 * [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017 * [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017 * [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017 * [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017 * [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016 * [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016 * [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015 * [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014 * [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009 * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009 === Hanno Pevkuri sõnavõtte === *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018 *[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017 *[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: "Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels"] 20. oktoober 2016 *[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011 *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 *[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017 *[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017 *[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017 *[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017 *[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas] *[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?] *[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust] *[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?] *[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!] *[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada] *[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav] *[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!] *[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata] *[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] __INDEKSIGA__ fkr87q50sjkr017tvavzyw2vdbousmo 0 8646 7170163 7170158 2026-06-10T12:04:06Z Ojassaar 206682 /* P */ 7170163 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Accipiter albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] cvboikullca8bewzffwgqwes4qv43xy 0 9512 7170739 6350291 2026-06-11T10:37:04Z Sjur 66496 7170739 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Haile Gebrselassie Dubai Marathon 2010.jpg|thumb]] '''Haile Gebrselassie''' (amhari ኃይሌ ገብረ ሥላሴ, haylē gebre silassē; sündinud [[18. aprill]]il [[1973]] endises [[Arsi provints]]is [[Etioopia]]s) on Etioopia endine [[kergejõustik]]lane, pikamaajooksja. Tema nimel on kehtiv [[maraton]]i tippmark 2:03:59, mille ta jooksis [[2008]]. aasta [[Berliini maraton]]il. Ta on püstitanud 26 maailmarekordit. Novembris [[2010]] teatas ta, et loobub tippspordist. 2021. aasta novembris oli Haile Gebreselassie Etioopias lahingurindel [[Tigray Rahva Vabastusrinne|Tigray mässuliste]] vastu. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === * [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] [[Atlanta]]s '''olümpiavõitja''' [[10 000 m jooks]]us ('''27.07,34''') * [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney]]s '''olümpiavõitja''' 10 000 m jooksus ('''27.18,20''') === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] [[Stuttgart|Stuttgardis]] '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.46,02''') <br>hõbemedal 5000 m jooksus ('''13.03,17''') * [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] [[Göteborg]]is '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.12,95''') * [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] [[Ateena]]s '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.24,58''') * [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]]s '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.57,27''') * [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[Edmonton]]is pronksmedal 10 000 m jooksus ('''27.54,41''') * [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]is hõbemedal 10 000 m jooksus ('''26.50,77''') === [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] === * [[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997]] Pariisis '''maailmameister''' [[3000 m jooks]]us ('''7.34,71''') * [[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1999]] [[Maebashi]]s '''maailmameister''' [[1500 m jooks]]us ('''3.33,70''') <br>'''maailmameister''' 3000 m jooksus ('''7.53,57''') * [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003]] [[Birmingham]]is '''maailmameister''' 3000 m jooksus ('''7.40,97''') === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === * [[2002. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1992]] [[Kingston]]is '''juunioride maailmameister''' [[5000 m jooks]]us ('''13.36,06''') <br>'''juunioride maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''28.03,99''') === [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|Krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] === *[[1992. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1992]] [[Boston]]is juunioride hõbemedal ('''23.35''') *[[1994. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1994]] [[Budapest]]is pronksmedal ('''34.32''') === [[IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlustel]] === *[[1995. aasta IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|1995]] [[Monte Carlo]]s '''1. koht''' [[3000 m jooks]]us ('''7.35,90''') *[[1998. aasta IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|1998]] [[Moskva]]s '''1. koht''' 3000 m jooksus ('''7.50,00''') ===[[Poolmaratoni maailmameistrivõistlused|Poolmaratoni maailmameistrivõistlustel]] === *[[2001. aasta poolmaratoni maailmameistrivõistlused|2001]] [[Bristol]]is '''maailmameister''' poolmaratonis ('''1.00,03''') == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] ||'''3.33,73''' ||[[6. juuni]] [[1999]] || [[Stuttgart]] |- | [[1 miili jooks]] ||'''3.52,39''' || [[27. juuni]] [[1999]] || [[Gateshead]] |- | [[2000 m jooks]] || '''4.56,1''' ||[[22. august]] [[1997]] || [[Brüssel]] |- | [[3000 m jooks]] || '''7.25,09''' ||[[28. august]] [[1998]] || [[Brüssel]] |- | [[2 miili jooks]] || '''8.01,08''' || [[31. mai]] [[1997]] || [[Hengelo]] |- | [[5000 m jooks]] || '''12.39,36'''|| [[13. juuni]] [[1998]] || [[Helsingi]] |- | 10 000 m jooks || ''' 26.22,75''' || [[1. juuni]] [[1998]] || [[Hengelo]] |- | [[10 km maanteejooks]] || '''27.02''' || [[11. detsember]] [[2002]] ||[[Doha]] |- | [[15 km maanteejooks]] || '''41.38''' || [[11. november]] [[2001]] || [[Nijmegen]] |- | [[Poolmaraton]] || '''1:00.03''' || [[7. oktoober]] [[2001]] ||[[Bristol]] |- | [[30 km maanteejooks]] || '''1:29.01''' ||[[14. aprill]] [[2002]] ||[[London]] |- | [[Maraton]]|| '''2:03.59''' || [[28. september]] [[2008]] ||[[Berliin]] |} == Isiklikku == Haile Gebrselassie on 164 cm pikk ja kaalub 55 kg. == Välislingid == *{{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 10000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 10000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Gebreselassie, Haile}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] lpelth9dnhlh2pkm6ksdo2egw46iqdf 0 9804 7170278 7169858 2026-06-10T17:02:13Z Velirand 67997 /* S */ 7170278 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Kees Aarts]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Michael Ballack]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[David Bisconti]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Sergiño Dest]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] - [[Issa Diop]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Kieran Dowell]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Luke Garbutt]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Garrincha]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Derlis González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Artem Levizi]] - [[Joleon Lescott]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Rafael Márquez]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Iker Muniain]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Oliver Neuville]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Mohamed Simakan]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Anton Šunin]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Steven Zuber]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Malick Thiaw]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] t0kvb6hkd2e07xsgaei1hnuotlsel9a 7170492 7170278 2026-06-10T22:15:53Z Velirand 67997 /* S */ 7170492 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Kees Aarts]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Michael Ballack]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[David Bisconti]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Sergiño Dest]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] - [[Issa Diop]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Kieran Dowell]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Luke Garbutt]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Garrincha]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Derlis González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Artem Levizi]] - [[Joleon Lescott]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Rafael Márquez]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Iker Muniain]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Oliver Neuville]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Ismael Saibari]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Mohamed Simakan]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Anton Šunin]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Steven Zuber]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Malick Thiaw]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] hcvaftf20zuu5o25aog7m3tgb0dwbtw 0 10659 7170653 5867145 2026-06-11T10:06:42Z Sjur 66496 7170653 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Paul Ereng''' (sündinud [[22. august]]il [[1967]] [[Trans Nzoia]]s [[Kitale]] lähistel [[Keenia]]s) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane ([[400 m jooks|400]] ja [[800 m jooks]]ja). == Saavutused == *[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] olümpiavõitja ([[800 m jooks]]; 1.43,45) {{Olümpiavõitjad meeste 800 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Ereng, Paul}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] tjdv18xoo6stw0mw1ccybuyn54vb8n5 0 10662 7170349 6575414 2026-06-10T18:19:23Z Sjur 66496 7170349 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{medalitabel | nimi = ei | medalid = {{Võistlus|OM}} {{medal|Kuld| [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] | [[400 m jooks]]}} {{medal|Hõbe| [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] | 400 m jooks}} }} [[File:Cathy Freeman 2000 olympics.jpg|thumb|250px|Cathy Freeman]] '''Cathy Freeman''' (õieti '''Catherine Astrid Salome Freeman'''; sündinud [[16. veebruar]]il [[1973]] [[Mackay (Queensland)|Mackay]]s ([[Queensland]])) on [[Austraalia]] endine nais[[kergejõustik]]lane ([[sprint]]er). Cathy Freemani karjäär algas [[1990]] [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el, kui ta 16-aastaselt aitas Austraalia naiskonnal võita [[4×100 m teatejooks]]u. Samal aastal valiti ta Austraalia aasta nooreks ja õige pea järgnes aasta aborigeeni auhind. Järgmise edusammuna võitis Freeman [[1994]] Rahvaste Ühenduse Mängudel [[200 m jooks|200 m]] ja [[400 m jooks]]u ning tekitas kõneainet, kui lehvitas auringi tehes nii Austraalia kui ka aborigeenide lippu. [[1995]]. aasta [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] kõrvetas kogenematu piiga end kiire algusega ja jäi neljandaks. [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el sai Freeman [[Atlanta]]s hõbemedali. Temast kiirem oli prantslane [[Marie-José Pérec]]. [[1997]] tuli ta maailmameistriks 400 m jooksus (49,77) ja valiti Austraalia aasta inimeseks. [[1999]] tegi Freeman ajalugu ja võitis teist korda 400 m jooksus maailmameistrivõistlused (49,67). [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta olümpiamängudel]] [[Sydney]]s oli Cathy Freemanil suur vastutus, sest kogu rahvas ootas temalt olümpiavõitu 400 m jooksus. Enne võistlust oli tal austav ja väärikas ülesanne süüdata [[olümpiatuli]]. Hoolimata tohutust survest suutis Cathy keskenduda oma jooksule ja tuli [[olümpiavõitja]]ks. [[15. juuli]]l [[2003]] teatas Freeman, et lõpetab jooksjakarjääri. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] [[Atlanta]] hõbemedal [[400 m jooks]]us '''48,63''' * [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney]] '''olümpiavõitja''' 400 m jooksus '''49,11''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] [[Ateena]] '''maailmameister''' 400 m jooksus '''49,77''' * [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]] '''maailmameister''' 400 m jooksus '''49,67''' === [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el === * [[1990. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1990]] [[Auckland]] '''kuldmedal''' [[4×100 m teatejooks]]us '''43,87''' * [[1994. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1994]] [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] '''kuldmedal''' [[200 m jooks]]us '''22,25''' <br>'''kuldmedal''' 400 m jooksus '''50,38''' <br>hõbemedal 4×100 m teatejooksus '''43,43''' * [[2002. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2002]] [[Manchester]] '''kuldmedal''' [[4×400 m teatejooks]]us '''3.25,63''' == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Koht !! Aeg |- | [[100 m jooks]] || '''11,24''' || [[Brisbane]] || [[5. veebruar]] [[1994]] |- | [[200 m jooks]] || '''22,25''' || [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] || [[26. august]] [[1994]] |- | [[400 m jooks]] || '''48,63''' || [[Atlanta]] || [[29. juuli]] [[1996]] |} == Isiklikku == Cathy Freeman on 164 cm pikk ja kaalus sportlasena 53 kg. == Välislingid == *[http://www.cathyfreeman.com.au/ Koduleht] * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste 400 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 400 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Freeman, Cathy}} [[Kategooria:Austraalia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] b7hwcw88mkvavy7qckju01btbceb2ti 0 12252 7170342 6377942 2026-06-10T18:17:22Z Sjur 66496 7170342 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Tobias Unger''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1979]] [[München]]is) on [[Saksamaa]] [[kergejõustik]]lane ([[100 m jooks|100 m]] ja [[200 m jooks|200 m jooksja]]). == Isiklikud rekordid == 100 m jooks – '''10.32''' ([[31. mai]] [[2003]] [[Oberkirch]]) <br>200 m jooks – '''20.41''' ([[1. juuni]] 2003 Oberkirch) == Saavutused == * 3. koht – '''21.02''' – 2004. aasta sisemaailmameistrivõistlustel [[Budapest]]is * 2. koht – '''20.42''' – 2004. aasta Super Grand Prix etapil [[Madrid]]is == Isiklikku == Tobias Unger on 180 cm pikk ja kaalub 71 kg. Tobias kuulub klubisse LAZ Salamander Kornwestheim/Ludwigsburg ja tema treener on rumeenlane Michael Corugle. {{JÄRJESTA:Unger, Tobias}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 54unv2d5xy5apg3cdl0j54duprcxqrh 0 12276 7170250 7058086 2026-06-10T16:27:01Z Saksingj 214485 7170250 wikitext text/x-wiki [[File:Ariusz.JPG|thumb|Areios kujutatuna Bütsantsi Kreeta koolkonna ikoonil Nikaia kirikukogu auks]] [[File:PalatiumTheodoricMosaicDetail.jpg|thumb|[[Mosaiik|Mosaiigil]] [[Sant'Apollinare Nuovo basiilika]]s [[Ravenna]]s on kujutatud [[Theoderichi palee]]d. Mosaiik laoti umbes 500. aasta paiku ariaanist [[Theoderich Suur|Theoderich]]i valitsusajal ja sel oli kujutatud valitsejat ja tema õukondlasi, kuid 560ndatel eemaldati mosaiigilt nende kui [[hereetik]]ute kujutised. Asemele laoti eesriided tühjadel taustadel, kuid sammastel võib mõnes kohas märgata kunagi kujutatud isikute käsi ja muid märke neist]] '''Arianism''' ehk '''ariaanlus''' oli [[hilisantiikajal|hilisantiikajal]] [[varakristlus]]es tekkinud ja [[4. sajand|4.]]&ndash;[[7. sajand]]il levinud [[kristlus|kristlik]] [[antitrinitarism|antitrinitaarne]] õpetus (teoloogiline positsioon), mida pooldasid [[Aleksandria]] [[presbüter]] [[Areios]], kelle järgi see on nime saanud, ja tema järgijad ('''ariaanid'''). Hilisantiikajal kasutasid [[Nikaia I kirikukogu]] otsuste pooldajad oma vastaseid '''ariaanideks''' ka juhul, kui nad ei pooldanud Areiose õpetust. Areios pidas näiteks [[Nikaia usutunnistus]]es (325) väidetavat [[Jumal]]a ([[Jumal-Isa]]) ja Poja [[olemusühtsus]]t [[hereesia]]ks, sest ta nägi selles vastuolu [[monoteism]]iga, mille järgi [[Jumala Poeg]] ja [[Püha Vaim]] on mõeldavad ainult allutatud, Jumalaga mittevõrdses positsioonis ja aus. Niisugused seisukohad nagu [[Nikaia–Konstantinoopoli usutunnistus]]es (381) [[dogma]]ks tõstetud [[kolmainuõpetus]], milles Poeg ja Püha Vaim on Jumalaga võrdsel astmel, olid tema teoloogilises arusaama järgi veel hereetilisemad. Areios leidis, et kolmainuõpetus ei ole vastuolus mitte üksnes Piibli ütlustega, vaid ka Aristotelese [[süllogistika]]ga, ning on seega loogikavastane. [[Nikaia I kirikukogu]] ja [[Konstantinoopoli I kirikukogu]] kolmainuõpetuse tollaste pooldajate ning seda tänapäeval tunnistavate kristlike kogukondade ja kirikute silmis on arianism omakorda [[hereesia]] (vt [[arianismitüli]]). Alates hilisantiikajast kasutasid Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse [[kolmainuõpetus]]e pooldajad nimetust "ariaanid" sildistavalt mitmesuguste sellest usutunnistusest hälbivate [[kristoloogia]]te ja kolmainuettekujutuste kohta ka siis, kui need suunad ja nende pooldajad ei jaganud konkreetselt Areiose vaateid. Erinevalt varasemast kasutavad paljud tänapäeva [[vanaaja uurija]]d ja [[kirikuloolane|kirikuloolased]] sõna "ariaanid” ainult Areiose otseste järgijate kohta. Näiteks [[homoioslased|homoioslasi]], kellel oli samuti mittenikaialik kolmainuõpetus, nimetati hilisantiikajal ekslikult samuti ariaanideks, kuid tänapäeva teaduses on juurdunud nende käsitamine iseseisva mitteariaanliku trinitaarse ja kristoloogilise vooluna hilisantiikaal.<ref>[[Hanns Christof Brennecke]]. Augustin und der „Arianismus“. – Therese Fuhrer (toim). ''Die christlich-philosophischen Diskurse der Spätantike. Texte, Personen, Institutionen'', Stuttgart 2008, siin lk 178.</ref> Tõelisi uusariaane oli alates 350ndate lõpust ainult [[Aetios Antiookiast|Aetios]]e pooldajate – heterousiaanide (varem ka anomoioslased või uusariaanid) seas. Nad eitasid Isa ja Poja olemuslikku sarnasust, kuid rõhutasid nende [[tahteühtsus]]t.<ref> [[Wolf-Dieter Hauschild]], [[Volker Henning Drecoll]]. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1, 5., täielikult ümbertöötatud uustrükk, Gütersloher Verlagshaus, Gütersloh 2016, lk 90–92.</ref> Enamikku hilisantiikaja homoioslasi nimetasid nende vastased küll ariaanideks, kuid nad ise lükkasid Areiose õpetused tagasi ja järgisid [[Ariminumi kirikukogu]] (359) ja [[Konstantinoopoli kirikukogu (360)|Konstantinoopoli kirikukogu]] (360) otsuseid, mis ei tunnistanud ei arianismi ega Nikaia usutunnistust. == Õpetuse põhijooned == Ariaanluses polnud [[kolmainsus]]õpetust sellisel kujul nagu [[usutunnistus]]tes, mis sõnastati esimestel [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilistel kirikukogu]]del Areiose õpetuse vastu. Ariaanlik [[kristoloogia|kristoloogiline]] õpetus eitab enne maailma loomist olemas olnud (preeksisteerinud) [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] kui [[Jumala Poeg|Jumala Poja]] täielikku jumalikkust. Areios väitis, et "oli aeg, kui teda ei olnud," ja seega on Kristus loodud olend ja ajalik. See on vastuolus [[kolmainsus]]eõpetusega, mille järgi Poeg on igavene ja olemuselt Isaga üks. Kirik kuulutas [[Nikaia I kirikukogu]]l ([[325]]) arianismi [[ketserlus|väärõpetuseks]] ja pani Aleksandria Areiose (suri 336) [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. [[File:Constantine burning Arian books.jpg|thumb|left|Keiser Constantinus põletamas ariaanlikke raamatuid. Illustratsioon Itaalia 9. sajandi kanoonilise õiguse raamatust, MS CLXV, Biblioteca Capitolare, Vercelli]] == Areiose teoloogia == [[Pilt:Ravenna — Arian Baptistry — Ceiling mosaic.jpg|pisi|Laemosaiik [[ariaanide baptisteerium]]ist [[Ravenna]]s, mis loodi ariaanliku [[idagootide riik|idagootide riigi]] ajal. On võimalik, et ariaanlikud piiskopid, kes selle töö tellisid, tahtsid oma õpetust mõnede sümbolite abil väljendada: nii liigub Kristus ida suunas, vastupidi Kristuse kujutisele vanemas nn [[ortodokside baptisteerium]]is. Peale selle tõlgendatakse rikkalikult kaunistatud risti ümber mähitud surilina mõnikord kui Kristuse inimliku loomuse rõhutamisena. Peale selle, ristimisvesi tuleb tuvi nokast. Seda on tõlgendatud nii, et Kristust pühitsetakse algse veega, nii nagu Vaim pühitses algvett.<ref>''Ravenna e provincia'', Touring Club Italiano, lk 39.</ref>]] Ariaanlik õpetus rajaneb erilisel tõlgendusel Kolmainsuse kolme [[hüpostaas]]i — Jumala, Logos-Poja ja Püha Vaimu — [[subordinatsionism]]ist, mida pooldas [[Origenes]]: "Kui Isa ja Poeg on kaks isikut, siis eksitaks [[monoteismikäsk|monoteismikäsu]] vastu, kui oletataks, et Isa ja Poeg on sama olemusega, siis oleks kaks jumalat; teisalt ei saa aga tegu olla ühe isikuga, sest see oleks samuti juba hukkamõistetud [[modalism]]." Areios, kes lähtus oma religioonifilosoofilisest haridusest (mis põhines peamiselt [[Platon]]i õpetusel), esitas [[Kolmainsus]]e ja [[kristoloogia]] kohta järgmised positsioonid:<ref>[[Franz Dünzl]]. ''Kleine Geschichte des trinitarischen Dogmas in der Alten Kirche'', Verlag Herder, Freiburg im Breisgau jt, 2006, lk 53–59.</ref> *et Jumal on [[Logos]]-Poja loonud oma tahte läbi eimillestki, ning Logos-Poeg ei ole seega sündinud Jumala olemusest; *et Logos ja Isa ei ole seega [[olemusühtsus|sama olemusega]]; *et seega ainult Jumal on tõeline Jumal, Logos-Poeg (kes seejärel sai inimeseks Jeesuses) aga ei ole tõeline Jumal; *et Poeg on Isa loodud olend, ehkki ainulaadne loodu; *et Jumal sai Isaks alles siis, kui ta lõi Logos-Poja; *et oli aeg, mil Poega veel ei olnud olemas — tal oli algus (Isa ja Poja võrdse igavesuse eitamine, vt [[Kristuse preeksistents]]); *et Logos-Poeg on seetõttu Jumalale allutatud (vt [[subordinatsionism]]). Areiose järgi on Jumal-"Isa" mittesündinud ja mitteloodud, alguseta ja igavene, muutumatu ja täiesti [[transtsendents|transtsendentne]]. Logos-Poeg on iseseisva hüpostaasina loodud, nagu kõik, mis on väljaspool Jumalat – loodud küll otse Jumala poolt, kuid mitte samane Jumala sees oleva Logosega. Kristus kui loodud Logose kandja on siis samuti loodud küll mõeldamatult ammu, kuid siiski oli olemas – loogiline – aeg, mil Kristus ei olnud veel loodud. Logosest saab Areiose õpetuses mittejumalik, kuid eriline loomise vahendaja, kelle abil Jumal lõi kogu ülejäänud loodu. Seega Jeesus on Areiose järgi seega loodud ning seega mittejumalik, mitte Jumalaga sama olemusega.<ref>[[Jan Rohls]]. ''Gott, Trinität und Geist'', [[Mohr Siebeck]]: Tübingen 2014, lk 120–121.</ref> Areiose järgi sai ristil kannatada ja surra ainult inimene, mitte Jumal, nii et Kristusel oli inimlik loomus valdav. Järgnevad vaidlused Areiose väidete ümber keskendusid eeskätt teesidele, et Logos-Poeg ehk Jumala Poeg või Isa Poeg on "loodud" ja tal on olnud algus. Sellepärast ei olnud Logos-Poeg Areiose arvates tõeline Jumal. Aga Areiose õpetuse kriitikute meelest oli [[lunastus]] [[uus testament|Uue Testamendi]] Kristuse läbi möödapääsmatult seotud sellega, et Logos-Poeg on ka tõeline Jumal — ainult siis võis Kristuse lunastustöö olla tõeliselt kehtiv ja jumalik. Kristoloogilised ja kolmainuõpetuslikud küsimused olid iseloomulikud ajale kuni 6. sajandini. Areios leidis poolehoidjaid eriti haritud hellenistlikes ringkondades, sest tema arusaama Kolmainsusest olid mõjutanud [[keskmine platonism]] ja [[uusplatonism]], mida olid haritud, kreekakeelses kristluses Vahemere maade idaosas vahendanud eeskätt [[Aleksandria Klemens]] ja [[Origenes]]. Jumala ühtsuse postulaat [[gnostitsism]]i vastu viis nad selleni, et nad jäid kindlaks Poja allutatusele Isale. Nagu "Nikaia trinitaaridki", tuginesid ka ariaanid Piiblile. Nagu esimestelgi, etendas mõnedes "ariaanlikeks" peetud vooludes olulist osa [[inspireeritus]] [[Püha Vaim|Jumala Vaim]]ust, teistes aga apelleerimine [[Aristoteles]]e filosoofiale. Oma õpetuse piibellikus põhjenduses tsiteerisid ariaanid sageli teisi kirjakohti kui nikaialased, sest [[Uus Testament]] ei sisalda üheselt mõistetavaid väiteid Jeesuse loomuse kohta. Eriti apelleerisid nad [[Origenes]]e piiblikommentaarile, milles viimane küll jäi Isa olemusühtsuse juurde Pojaga, kes sai oma jumaliku olemuse enne kõiki aegu ajalise Jumala-sisese sünnituse kaudu: "Nüüd on võimalik, et mõned ei hinda seda, mis me ütlesime, kui nimetasime Isa ainsaks tõeliseks Jumalaks ja möönsime, et teised olendid tõelise Jumala kõrva võivad saada jumalateks seeläbi, et nad saavad Jumalast osa."<ref>Origenes, ''Johannese evangeeliumi kommentaar 2, 3.</ref> Samuti tugineti [[Tertullianus]]e õpetusele, mille kohaselt [[Jeesus Kristus|Jeesus]] on Isale allutatud (vt [[subordinatsionism]]). ==Heterousiaanid, homoioslased ja homoiusiaanid== {{Vaata ka|Olemusühtsus}} 325. aasta [[Nikaia I kirikukogu]] ja 381. aasta [[Konstantinoopoli I kirikukogu]] vahel tekkis mitmesuguseid, osalt vaid näiliselt ariaanlikke, peamiselt mitteariaanlikke origenistlikke ("origenistlik keskrühm") ja seega mittenikaialikke kristoloogiaid ja kolmainuõpetusi, mis olid osalt omavahel vastuolus. Järgmised nimetatud suunad – heterousiaanid, homoioslased ja homoiusiaanid – arenesid välja alles aastast 357, kusjuures tekkiv uusarianismiks nimetatud heterousiaanide õpetus oli oma radikaalsuse tõttu selle arengudünaamika peamine käivitaja. *Heterousiaanid (vanakreeka sõnast ἑτεροούσιος ''hetero-oúsios'' 'teise olemusega [kui Jumal-Isa]' eesotsas [[Aetios Antiookiast|Antiookia Aetiose]] ja [[Eunomios]]ega juures õpetasid, et Isa ja Poeg on olemuselt erinevad, kuid nende tahe lunastusloolise tegutsemise suhtes oli ühtne. Selle suuna pooldajaid kutsuti varem ekslikult ka uusariaanideks<ref>''Meyers Großes Konversations-Lexikon,'' kd 1, Leipzig 1905, lk 755, sub [http://www.zeno.org/nid/20006250130 ''Arianischer Streit.'']</ref> või anomoioslasteks.<ref>Wolf-Dieter Hauschild, Volker Henning Drecoll. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1, 5., täielikult ümbertöötatud uustrükk, Gütersloher Verlagshaus, Gütersloh 2016, lk 92.</ref> * Homoioslased (vanakreeka fraasist ὁμοῖος κατὰ τᾶς γραφάς ''homoíos katá tiás graphás'' 'sarnane kirjade järgi'), nagu [[Akakios Kaisareast]], eristasid Jumal-Isa, ja Logos-Poja kirjeldusi ning õpetasid, et Isa ja Poeg on seega teineteisega sarnased. *Homoiusiaanid (vanakreeka sõnast ὁμοιούσιος ''homoioúsios'' 'sarnase olemusega'), kes olid kolmainuõpetusele lähedal – näiteks [[Basileios Ankyrast]] –, õpetasid, et Isa ja Poeg on sarnase olemusega ja sama substantsiga.<ref>Jan Rohls: ''Gott, Trinität und Geist'', Mohr Siebeck, Tübingen 2014, lk 133; Wolf-Dieter Hauschild, Volker Henning Drecoll: ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte.'' kd 1, 5., täielikult ümbertöötatud uustrükk, Gütersloher Verlagshaus: Gütersloh 2016, lk 90.</ref> Need erinevad suunad ei vaielnud mitte ainult nikaialastega ([[olemusühtsus]]), vaid ka omavahel. Homoioslasi ja homoiusiaane ei arvata tänapäeval enam arianismi alla, vaid "origenistliku keskrühma", mis lähtus [[Origenes]]e teoloogiast.<ref>Jan Rohls. ''Gott, Tirirrinität und Geist'', Mohr Siebeck, Tübingen 2014, lk 92; Wolf-Dieter Hauschild, Volker Henning Drecoll. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1, 5., täielikult ümbertöötatud uustrükk, Gütersloher Verlagshaus: Gütersloh 2016, lk 76–77, 90.</ref> == Vaidluse riigipoliitiline tähtsus == Vastuseis tuli eelkõige Lääne teoloogidelt ja [[Athanasios]] Suurelt, kes rõhutasid Isa ja Poja olemusühtsust: kui Kristus ei oleks ise Jumal, ei saaks ta inimesi lunastada. Tolle aja kristluse suur lunastuseigatsus seletab, miks see koolkondadevaheline vaidlus viis suure kirikulõheni ja sidus palju energiat. Nii märkis ajaloolane [[Ammianus Marcellinus]] paganlik-iroonilisest vaatenurgast: "Peened ja keerulised vaidlused dogma üle, mis polnud sisuliselt katse jõuda tegeliku üksmeeleni, viisid lakkamatute tülideni […]. Piiskopid kiirustasid hulgakaupa siia-sinna oma mitmesugustele kirikukogudele, lüües avaliku postiteenistuse segi."<ref>Ammianus Marcellinus 22, 16, 19, tsiteeritud teosest: [[Franz Georg Maier]]. ''Die Verwandlung der Mittelmeerwelt'', Frankfurt am Main 1968, lk 105.</ref> Hetkel, mil kirik oli saanud riigivõimu tugisambaks, ähvardas selle kirikulõhega ka poliitiline konflikt, mis plahvatusjõult ületas juba taanduva vaenu paganluse ja kristluse vahel, sest ohus oli osa kristlastest riigialamate lojaalsus. See sundis keisrit, keda nõustas [[Ossius Córdobast]], sekkuma, ning viis keisri kokkukutsutud ja Ossiuse juhitud Nikaia kirikukogul ''homoousios''{{'}}e dogmaks kuulutamiseni. Faktiliselt tuli aga järgnevatel aastatel paljusid arianismivastaseid dekreete revideerida.<ref>Franz Georg Maier. ''Die Verwandlung der Mittelmeerwelt'', Frankfurt am Main 1968, lk 105–106.</ref> == Ajalugu == === Areng === [[Arianismitüli]], vastasseis Nikaia usutunnistuse järgijate – Jumal-Isa ja Poja olemusühtsuse pooldajate – ning nii tõeliste ariaanide kristlaste kui ka ariaanideks nimetatud homoioslaste ja homoiusiaanide, samuti uusariaanideks nimetatud heterousiaanide vahel, oli 4. sajandi kirikuloos domineeriv. Mittekolmainsuslikud õpetused ja mittenikaialikud kolmainsuseõpetused, mida alates 4. sajandi vaidlustest nimetati väga pikka aega vahet tegemata arianismiks, olid teatud perioodidel osas Rooma riigist tooniandvad. Enamik riigi idaosa piiskoppidest kuulus "origenistliku keskrühma", nagu selgelt näitasid pärast Nikaia kirikukogu süvenenud vaidlused kristoloogia ja kolmainuõpetuse üle. Constantinus Suur, kes toetas Nikaia kirikukogul vastu võetud trinitaarset vormelit, välistades "ariaanlikud" seisukohad, seadis kirikukogu järel eesmärgiks vastandlike kolmainsusekontseptsioonide lepitamise. Näiteks rehabiliteeriti keiser Constantinus 327/328 Nikomeedia Eusebiose ja Areiose – Areiose pärast seda, kui ta oli esitanud näiliselt ortodoksse usutunnistuse ([[Areiose usutunnistus]]e).<ref>Jan Rohls. ''Gott, Trinität und Geist'', Mohr Siebeck: Tübingen 2014, lk 130–131.</ref> [[Eusebios Nikomeediast|Nikomeedia Eusebios]]el, piiskopil, keda hiljem peeti ariaaniks, kuigi ta tegelikult kuulus origenistlikku keskrühma; laskis Constantinus end 337 surivoodil ristida.<ref>Jan Rohls. ''Gott, Trinität und Geinist'', Mohr Siebeck: Tübingen 2014, lk 126.</ref> Ka tema poeg [[Constantius II]] toetas ja edendas origenistliku keskparteid, hiljem eriti homoioslaste suunda.<ref>Wolf-Dieter Hauschild, Volker Henning Drecoll. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1, 5., trükk, Gütersloh 2016, lk 93.</ref> Pärast mõneaastast katkestust Constantius II surma järel tõstis keiser [[Valens]] "homoiosliku" usutunnistuse uuesti ametlikuks kirikudogmaks.<ref>Eike Faber. ''Von Ulfila bis Rekkared. Die Goten und ihr Christentum'', [[Franz Steiner Verlag]]: Stuttgart 2014, lk 16.</ref> Eriti sõjaväes oli sellel palju pooldajaid. Antitrinitaarid ja mittenikaialikud trinitaarid nõrgenesid eri suundade vaheliste tülide tõttu; pealegi olid nad domineerivad vaid Rooma riigi idaosas. Alates 362. aastast ([[Aleksandria kirikukogu]]) kujundasid nii nikaialikud kolmainsuslased kui ka origenistliku keskrühma teoloogid mõne aasta jooksul õpetuse enamusele vastuvõetava õpetuse, mida toetas kasutatavate väljendite täpsem defineerimine. See võimaldas kõrvaldada keelelisi arusaamatusi nii kreekakeelsete kirikupiirkondade sees kui ka kreeka- ja ladinakeelsete piirkondade vahel ning muutis õpetuse vastuvõetavaks ka paljudele, kes seni olid kahe partei vahel olnud. === Etapid === {{Vaata|Arianismitüli|Nikaia I kirikukogu}} [[Pilt:Bust of Constantius II (Mary Harrsch).jpg|pisi|Constantius II büst]] Vaidlused võib üldjoontes jagada kolmeks etapiks: * umbes 318 – 325: Rooma riigi idaosas eskaleerus kohalik vaidlus Aleksandria piiskopi [[Alexandros Aleksandriast|Alexandros]]e ja Areiose vahel. Sügisel 324 kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks saanud keiser [[Constantinus Suur|Constantinus I]] kutsus 325. aastaks Nikaiasse kokku kirikukogu. Constantinuse eesmärk oli vastasleerid lepitada ja leida kompromissvormel. Tegelikult mõisteti Areiose seisukohad hukka ja võeti vastu arianismist selgelt eristuv [[Nikaia usutunnistus]]. * 325–361: Ariaanide, antinikailaste ja hilisemate "uusariaanide" ehk heterousiaanide ja teiste "ariaanlike" voolude, nagu homoiusiaanide ja homoioslaste reaktsioon; viimased saavutasid tänu mitme keisri, eriti [[Constantius II]] toetusele ja innustusele ajutise poliitilise ja usulise ülemvõimu. * 362/379–381: Pööre leidis aset 370ndatel, kui tähtsaim antiariaan Aleksandria piiskop [[Athanasios Suur]] oli alates 362. aastast võtnud märksa kompromissialtima suuna. [[Basileios Kaisareast|Basileios]] sai 370. aastal Kaisarea piiskopiks ning eelkõige tema – oma venna [[Nyssa Gregorios]]e ja oma sõbra [[Nazianzose Gregorios]]e kõrval ([[Kapadookia kirikuisad]]) – pühendas hoolimata keiser [[Valens]]i survest oma jõu uue usutunnistuse väljatöötamisele. See pidi lahendama vaidlusaluse [[hüpostaas]]ide probleemi ning sellega seotud subordinatsiooniprobleemi [[kolmainuõpetus]]es "antiariaanide" ehk "antiorigenistide" (üks hüpostaas ja üks olemus) ja "antinikaialaste" (kolm hüpostaasi, kolm olemust) vahel.<ref>Franz Dünzl, ''Kleine Geschichte des trinitarischen Dogmas in der Alten Kirche''. Verlag Herder: Freiburg (Breisgau) jt 2006, lk 120.</ref> Alates 379. aasta jaanuarist valitses Rooma riigi idaosa keisrina [[Theodosius I]] ja 380. aasta novembris saadeti tema korraldusel Konstantinoopolist välja homoioslasest piiskop.<ref>Justin Mossay. Gregor von Nazianz (gest. 390). – ''Theologische Realenzyklopädie'', kd 14, de Gruyter: Berlin / New York 1985, ISBN 3-11-008583-6, lk 164–173. siin lk 166–167.</ref> Theodosius I kutsus kokku ka [[Konstantinoopoli I kirikukogu]] (381), kus [[Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]]e formuleerimisega jõudis aastakümneid kestnud vaidlus õige [[kolmainuõpetus]]e vormeli üle suuresti lõpule. == Pooldajad ja vastased == Arianismi tähtsaim pooldaja oli Areios ise. [[Aetios Antiookiast]] ja [[Eunomios]] kuulusid hilisemate heterousiaanide hulka (nagu ka näiteks [[Theophilos Indialane]] ja [[Leontios Tripolisest]]).<ref>Wolf-Dieter Hauschild, Volker Henning Drecoll. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1, 5. trükk, Gütersloh 2016, lk 92.</ref> [[Eusebios Nikomeediast|Nikomeedia Eusebiose]] võib teoloogiliselt arvata "origenistlikku keskrühma", [[Basileios Ankyrast]] kuulub homousiaanide hulka, kel polnud peaaegu mitte mingeid puutepunkte arianismiga.<ref>Jan Rohls. ''Gott, Trinität und Geist'', Mohr Siebeck, Tübingen 2014, lk 126.</ref> [[Akakios Kaisareast]] ja [[Eudoxios Antiookiast]] olid peamised homoioslaste esindajad.<ref>Wolf-Dieter Hauschild, Volker Henning Drecoll. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1, 5. trükk.</ref> Ka [[Wulfila]] oli homoioslane. Arianismile ja ka "origenistliku keskrühma" seisukohtadele vastandlikku positsiooni esindasid eeskätt [[Athanasios]] Aleksandriast ja [[Alexandros Aleksandriast]], läänes aga [[Hilarius Poitiers'st]] ja [[Ambrosius]] Milanost. Peamised tegelased, kes alates 370. aastatest arendasid edasi kolmainuõpetust ja aitasid selle üle käinud vaidlused ületada, olid [[Kapadookia kirikuisad]] [[Basileios Kaisareast]], tema vend [[Gregorios Nyssast]] ja nende ühine sõber [[Gregorios Nazianzosest]]. == Levik == [[Germaanlased|Germaani hõimud]], kes 4. sajandi keskpaiku asusid [[Rooma riik|Rooma riigi]] kirdepiiride äärde, kristianiseeriti "ariaanluse" ülemvõimu ajal, kui paljud germaanlastest sõjamehed astusid Rooma riigi teenistusse. Tegelikult oli tol ajal Rooma riigi idaosas domineeriv origenistlik keskrühm, millest pärast 358. aastat kujunesid homoioslased ja homoiusiaanid. [[Goodid|Gootide]] piiskop [[Wulfila]], kes oli algselt trinitaar ja kuulus seejärel origenistlikku keskrühma, hiljem homoioslaste hulka, koostas gootikeelse Piibli ([[Wulfila Piibel]]), mis sai homoiosliku usutunnistuse vastu võtnud germaani hõime ühendavaks sidemeks.<ref>Hanns Christof Brennecke. Augustin und der „Arianismus“. – Therese Fuhrer (toim). ''Die christlich-philosophischen Diskurse der Spätantike. Texte, Personen, Institutionen'', Stuttgart 2008, siin lk 178–179.</ref> Wulfilal ei õnnestunud 381. aastal [[Konstantinoopoli I kirikukogu]]l takistada ariaanluse hukka mõistmist, kuid ta saavutas siiski teises kaanonis formuleeringu: "Jumala kirikud barbaarsete rahvaste hulgas tuleb aga juhtida viisil, mis valitses juba isade ajal"; see andis vabaduse, milles ariaanlus sai säilida gootide ja vandaalide hõimukirikuna.<ref>[[Knut Schäferdiek]]. Der vermeintliche Arianismus der Ulfila-Bibel. – ''Zeitschrift für antikes Christentum'', 2002, kd 6, nr 2, lk 320–322.</ref> Et nad olid Rooma riigiga tihedalt seotud, ent formaalselt sellesse ei kuulunud, siis 381. aasta otsused nende kohta ei käinud. [[suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal jõudsid germaanlaste sõjameesteühendused – [[burgundid]] ja [[langobardid]], [[idagoodid]] ja [[rugid]], [[sveebid]] ja [[vandaalid]] ning [[läänegoodid]] – enamasti [[föderaadid|föderaatidena]], mõnikord ka vallutajatena, kultuuriliselt arenenud Rooma riigi aladele, mida suures osas mõjutasid kirikukogukonnad, kes olid omaks võtnud [[Nikaia usutunnistus]]e või [[Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]]e kolmainuõpetuse. Enamikul neist sõjameestest oli siiski antinikaialik, homoioslik usutunnistus, mis võis tekitada teatud eraldatust nende ja roomlaste vahel. [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigi]] lagunemise käigus kujunesid endise Lääne-Rooma pinnal sõltumatud germaani järglasriigid, kus seetõttu enamasti valitses väike germaanlaste homoioslik vähemus Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust järgiva roomlastest enamuse üle. Mõnel juhul viis poliitiline surve selleni, et vähemus võttis enamuse usutunnistuse üle. Näiteks lasksid homoioslasest burgundlaste kuningas Sigismund 516. aastal, sveebide kuningas [[Miro]] 572. aastal ja homoioslasest läänegootide kuningas [[Rekkared I]] 587. aastal end ristida 381. aasta Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse järgi. On ka oletatud, et ka [[Merovingid|Meroving]] [[Chlodovech I]] ei olnud enne Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse vastuvõtmist pagan, nagu tavaliselt arvatakse, vaid homoioslane. Oma katoliikliku, Nikaia usutunnistusega vältis ta igatahes pingeid roomlastest enamusega. Tema pojapoeg [[Chilperich I]] olevat [[Toursi Gregorius]]e teatel siiski veel 580. aastal kirjutanud Nikaia usutunnistuse vastase teksti, kuid see ei muutnud midagi. Põhja-Aafrikas valitsenud vandaalide kuningad, välja arvatud [[Thrasamund]] ja [[Hilderich]], kiusasid seevastu mittehomoioslikke, nikaialikke kristlasi rohkem või vähem ägedalt taga. Ilmselt pidasid nad Nikaia usutunnistusega kristlikke kogudusi ohtlikeks, sest nad pooldasid sama usutunnistust nagu Rooma keiser. Vaimulikke saadeti pagendusse, kloostreid saadeti laiali ja Nikaia usutunnistuse järgijaid survestati. Tagakiusamine kohtas siiski vastupanu nii katoliiklastelt kui ka [[Donatism|donatistidelt]]. Tagakiusamistele, mis oli küll juba ammu vaibunud, tegi lõpu vandaalide lüüasaamine keiser [[Justinianus I]] vägedelt. Vandaalide riigi alal Põhja-Aafrikas ja [[Sardiinia]]s, mis läksid nüüd [[Bütsantsi võim Magrebis|Ida-Rooma riigi võimu alla]], oli kuni araabia vallutuseni nii ladinanikaialikke, kreekanikaialikke kui ka homoioslikke kristlasi. [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigis]] Hispanias eksisteerisid võib-olla kuni islami vallutuseni kõrvuti homoioslikud ja ladinanikaialikud kristlased. 603. ja 610. aasta vahel reaktiveeris läänegootide kuningas [[Witterich]] liidus [[langobardid]]e ja [[burgundid]]ega mõneks ajaks veel kord homoiosliku usutunnistuse, Glaubensbekenntnis, ja ka langobardidel vahetas alles 662 kuningas [[Grimoald I]] ajal [[Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]] homoiosliku usutunnistuse lõplikult välja. [[Araablased|Araablaste]] seas oli antinikaialik kristlus [[hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] laialt levinud. Kirjanduses oletatakse seetõttu mõnikord seost hilisema [[islam]]i range monoteismiga või islamisse pöördumise madalama lävega antinikaialikel kristlastel.<ref>"Islami teoloogia esitab sageli arianismi tõelise kristlusena," märgib [[Paolo Dall'Oglio]] tänapäeva islami kohta. – Paolo Dall'Oglio. ''In love with Islam, believing in Jesus'', Peter Lang: Oxford 2023, ISBN 978-178997-996-1, lk 133.</ref> Nikaia ja Nikaia–Konstantinoopoli usutunnistuse Kolmainsus, sealhulgas Jeesuse jumalikkus ning see, et ta on Jumala Poeg, lükatakse ka [[Koraan]]is sõnaselgelt tagasi, muu hulgas järgmistes kohtades: "Kristus Jeesus, Maarja poeg, on ju vaid Jumala saadik ja Tema sõna, mille Ta andis üle Maarjale, ning vaim Temalt. Uskuge siis Jumalasse ja Tema saadikutesse. Ja ärge öelge: Kolm." (4:171) "Tema ei ole sünnitanud ega ole ka ise sünnitatud." (112:3) Et [[Muḩammad]] oli legendi järgi kaupmehena kohtunud ariaanliku eremiidi Sergiosega, siis on alust arvata, et arianism mõjutas ka islami kujunemist. == Arianismi taassünd == [[Reformatsioon]]i ajal kujunes taas välja antitrinitaarseid seisukohti. Reformatsiooniaegsed antitrinitaarid, keda võib koos teiste mittekonformistidega arvata [[radikaalne reformatsioon|radikaalse reformatsiooni]] alla, lükkasid kolmainsuse dogma tagasi, sest nad nägid selles Lutheri reformatsiooni põhimõtte ''[[sola scriptura]]'' rikkumist. Püsivad kiriklikud ühendused tekkisid siiski ainult Poola-Leedu alal ([[Poola vennad]]) ja [[Transilvaania]]s ([[Transilvaania unitaarne kirik]]). Poolas kujundas antitrinitarismi eelkõige [[Fausto Sozzini]], Transilvaanias võib reformaatorina nimetada [[Franz David]]i. Sealt sai alguse ka [[unitarism]]i mõiste, mis levis edasi Saksamaale, Madalmaadesse, Suurbritanniasse ja lõpuks Ameerika Ühendriikidesse. Eriti [[Fausto Sozzini]] rajatud [[sotsinianism]] avaldas suurt mõju teoloogiale ja eriti 18. sajandi [[valgustusaeg|valgustusaja]] religioonikriitilisele kirjandusele. Ka [[Isaac Newton]] oli oma teoloogilistes kirjutistes antitrinitaar. Vastased heitsid antitrinitaaridele sageli – ebatäpselt või sildistavalt – ette ariaanlust. Uusaja unitaristide seas on aga välja kujunenud ka mittekristlik humanistlik suund, mistõttu ei saa [[unitarism]]i enam täielikult kristliku reformatsiooniperioodi antitrinitarismi alla arvata. Unitaristide kõrval kujunes hiljem siiski veel teisi antitrinitaaride rühmi, nagu [[kristadelflased]] ja [[Church of God General Conference]], kes järgivad unitaristliku sotsinianismi traditsiooni ning teevad osalt koostööd [[Unitarian Christian Alliance]]'i raames, samuti [[Jehoova tunnistajad]]. Oleks siiski ebajalooline nimetada Jehoova tunnistajaid ariaanideks, seda enam, et nad lükkavad tagasi paljud usudoktriinid, mida ajaloolised ariaanid veel tunnistasid. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Adolf Martin Ritter]]. Arianismus. – ''[[Theologische Realenzyklopädie]]'' 3, De Gruyter: Berlin 1976–2004, ISBN 3-11-002218-4 / ISBN 3-11-013898-0 / ISBN 3-11-016295-4, õppeväljaanne: ISBN 3-11-013898-0 / ISBN 3-11-016295-4, lk 692–719. * [[Hanns Christof Brennecke]]. ''Studien zur Geschichte der Homöer. Der Osten bis zum Ende der homöischen Reichskirche'', Mohr Siebeck: Tübingen 1988, ISBN 978-3-16-145246-8. * [[Guido M. Berndt]], Roland Steinacher (toim). ''Arianism. Roman Heresy and Barbarian Creed'', Ashgate: Farnham 2014, ISBN 978-1-4094-4659-0. * [[Harald Derschka]]. Die Gründung der Abtei Reichenau und der Arianismus. – ''Deutsches Archiv für Erforschung des Mittelalters'', 2016, kd 72, lk 1–32. * [[Wolf-Dieter Hauschild]], [[Volker Henning Drecoll]]. ''Lehrbuch der Kirchen- und Dogmengeschichte'', kd 1. ''Alte Kirche und Mittelalter'', 5., täielikult ümbertöötatud uustrükk, Gütersloher Verlagshaus; Gütersloh 2016. ==Välislingid== * [http://www.newadvent.org/cathen/01707c.htm Katoliiklik entsüklopeedia arianismist] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Kristlus]] od8ejbdztmfpnbv32bnnhngrkuoznal 0 14200 7170166 7081096 2026-06-10T12:17:26Z Warlockelder 203236 /* Sündmused maailmas */ 7170166 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1200. aasta''' ('''MCC''') oli [[12. sajand]]i 100. aasta. == Sündmused maailmas == * jaanuar – sõlmiti [[Péronne'i rahu]]. *[[23. mai]] – tulevane [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis VIII]] abiellus [[Kastiilia Blanche]]'iga. *[[24. august]] – [[Inglismaa kuningas]] [[John Maata]] abiellus [[Angoulême'i Isabella]]ga. *[[Piiskop Albert]] saabus [[Liivimaa]] rannikule 23 laevaga. Pärast esimest sõjalist kokkupõrget [[liivlased|liivlastega]] vangistati liivi rahvavanemad. Nad vabastati [[pantvang]]ide vastu: 30 noormeest saadeti õppima [[Saksamaa]] kloostrikoolidesse. *Inglismaa kuningas John Maata sai [[Maine'i krahv]]iks. *John Maata andis [[Ipswich]]i linnale esimese [[harta]]. *John Maata andis [[Portsmouth]]i linna jaoks välja harta, milles ta kinnitas [[Richard I]] antud õigusi ja eesõigusi. Linnast sai alaline [[sõjaväebaas]], sest kuningas tahtis tungida [[Normandia]]sse. *[[Pariisi Ülikool]] sai [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningalt]] [[Philippe II Auguste]]'ilt asutamisüriku. *Kuningas Philippe II Auguste loobus [[paavst]] [[Innocentius III]] survel oma abikaasast [[Merani Agnes]]est. *Paavst Innocentius III andis välja [[bulla]], mis kuulutas isikud ja varad [[Templiordu]] majades puutumatuks. *[[Navarra kuningas]] [[Sancho VII (Navarra)|Sancho VII]] läks sõjakäigule [[Aafrika]]sse. Kasutades tema äraolekut, tungisid Navarrasse [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] ja [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] kuningas. Navarra kaotas Kastiiliale [[Álava]], [[Guipúzcoa]] ja [[Vizcaya]] provintsi. *Rajati [[Cölln]] ja [[Berliin]] (ligikaudne aasta). *[[Göttingen]] ja [[Hameln]] said [[linnaõigused]] (ligikaudne aasta). *Rajati [[Riia]] linn (ligikaudne aasta). *Rajati [[Västervik]]i, [[Marstrand]]i, [[Skänninge]], [[Söderköping]]i, [[Örebro]], [[Falköping]]i, [[Falsterbo]], [[Skanör]]i, [[Trelleborg]]i, [[Ystad]]i, [[Halmstad]]i ja [[Laholm]]i linn (ligikaudne aasta). *Rajati [[Royston]]i linn (ligikaudne aasta). *[[Köthen]]i linn sai harta. *[[Saksa Ordu]] suurmeistriks sai [[Otto von Kerpen]]. *[[Antiookia patriarh]]iks sai [[Athanasios VIII (Antiookia patriarh)|Athanasios VIII]]. *[[Egiptus]]es tuli võimule [[Al-Adil]]. *[[Cambridge]]'is asutati [[School of Pythagoras]]. *[[Xarezm]]is tuli võimule [[Ala ad-Din Muhammad II]]. *[[Beirut]]is tuli võimule [[Ibelini Johannes]] (ligikaudne aasta). *[[Ghana]] [[Ghana kuningas|kuningaks]] sai [[Sumanguru]] (ligikaudne aasta). *[[Sumanguru Kante]] sai [[Susu]] (Guinea) kuningaks (ligikaudne aasta). *[[Sigfried II von Eppenstein]] sai [[Mainzi peapiiskop]]iks. *[[Eberhard II von Truchsees]] sai [[Salzburgi peapiiskop]]iks. *[[Ralph de Arundel]] sai [[Westminster Abbey]] [[abt]]iks. *[[Hubert de Burgh, esimene Kenti krahv]] katkestas [[kihlus]]e [[William de Reviers, viies Devoni krahv|William de Reviersi, viienda Devoni krahvi]] tütre Joaniga. *[[Ungari]] pealinn viidi üle [[Buda (Budapest)|Buda]]sse (ligikaudne aeg). *[[Tolteegid|Tolteekide]] impeerium purustati (arvatav ligikaudne aasta). *[[Hiina]]s lõppes [[Jini dünastia (1115–1234)|Jini dünastia]] [[Zhengani ajastu]] ja algas [[Taihe ajastu]]. *Hiinas lõppes [[Songi dünastia]] [[Qingyuani ajastu]]. *[[Giovanni Bodeo da Stapelio]] lisas teosele "[[Historia plantarum]]" kommentaari ja joonised. *Ehitati [[Nyborgi loss]] (ligikaudne aasta). *Alustati [[Århusi toomkirik]]u ehitamist. *[[Euroopa]]s hakkas levima [[kompass]] (ligikaudne aeg). == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Ladina keel]]es hakati [[Eesti]]t nimetama sõnaga "Estonia" (ligikaudne aeg). == Sündinud == *[[19. jaanuar]] [[Dōgen]], [[zen]]i õpetaja, [[Sōtō koolkond|Sōtō koolkonna]] rajaja. *[[13. veebruar]] [[Stefan Nemanja]], [[Raška]] suur[[župaan]] (võib-olla [[1199]]) *[[9. oktoober]] [[Isabella Marshal]], [[William Marshal]]i ja [[Isabel de Clare]]'i tütar. *[[28. oktoober]] [[Ludwig IV (Tüüringi)|Ludwig IV]], [[Tüüringi maakrahv]] *[[Fernando III (Kastiilia ja León)|Fernando III]], [[Kastiilia]] ja [[Leóni kuningriik|León]]i kuningas (ligikaudne sünniaasta) *[[Philippe Hurepel]], Philippe II Auguste'i ja Merani Agnese poeg *[[Matthew Paris]], inglise [[benediktlased|benediktlane]] ja [[kroonik]] (ligikaudne aasta) *[[Adam Marsh]], inglise [[frantsisklased|frantsisklased]], [[teoloog]] (ligikaudne aasta) *[[Celaeno Thomas]], itaalia [[frantsisklased|frantsisklane]], kirikulaulude looja *[[Savaric de Mauléon]], [[trubaduur]] *[[Blacatz]], trubaduur *[[Gruffydd ap Llywelyn (13. sajand)|Gruffydd ap Llywelyn]], [[Llywelyn Suur]]e vallaspoeg (ligikaudne sünniaasta) *[[Aacheni Udo]], väljamõeldud munk == Surnud == *[[Zhu Xi]], hiina filosoof *[[Gilbert Horal]], [[Templiordu]] suurmeister *[[Heinrich I Walpot von Bassenheim]], [[Saksa Ordu]] suurmeister *[[William Postard]], [[Westminster Abbey]] [[abt]] *[[Gundreda Warwick]], [[Roger de Beaumont, teine Warwicki krahv|Roger de Beaumonti, teise Warwicki krahvi]] tütar, [[Hugh Bigod, esimene Norfolki krahv|Hugh Bigodi, esimese Norfolki krahvi]] teine abikaasa *[[Adachi Morinaga]], Jaapani sõdalane *[[Joscelin III (Edessa)|Joscelin III]], [[Edessa krahv]] *[[Ala ad-Din Tekish]], [[Horezmi riik|Xorazmi]] valitseja *[[Ibelini Balian]], [[Beiruti isand]] (ligikaudne surma-aasta) ==Valitsejad== *[[Paavst]]: [[Innocentius III]] *[[Inglismaa]]: [[Inglismaa kuningas|kuningas]] John Maata (valitses [[1199]]–[[1216]]) *[[Prantsusmaa]]: [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] Philippe II Auguste (valitses [[1180]]–[[1223]]) [[Kategooria:1200]] 2j3pxdp63h68g5nya1lw3l28nhey2pt 0 15037 7170574 7169208 2026-06-11T07:22:59Z ~2026-34351-11 231415 7170574 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke {{tähed}} ==A== *[[Aliis Aalmann]] (1995) *[[Kai Aareleid]] (1972) *[[Mart Aas]] (1972) *Heinrich Aasamaa (1909–2008) *J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924) *[[Harry Abel]] (1920–1996) *[[Valmar Adams]] (1899–1993) *[[Hendrik Adamson]] (1891–1946) *[[Artur Adson]] (1889–1977) *[[Edvin Aedma]] (1983) *Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941) *[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021) *[[Alla Agrov]] (1982) *Heino Ahven (1919–1988) *[[Kalju Ahven]] (1921–1946) *[[Priit Aimla]] (1941) *Ilmar K. Ainelo *[[Keete Ainver]] (1905–1994) *[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014) *[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953) *[[Helle Ajango Martin]] (1935) *[[Leopold Aks]] (1906–1969) *Avenir Aksel (1915–2012) *[[Esta Aksli]] (1935–2013) *[[Janar Ala]] (1979) *[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017) *[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001) *Ann Alari (1954) *Madli Alatalu (1897–?) *[[Ave Alavainu]] (1942–2022) *[[Aile Alavee]] *Arsi Alberg (1908–2009) *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814) *[[Tiit Aleksejev]] (1968) *Ervin Aleve (1919–2013) *Tania Alexander (1915–2004) *Linda Algvere (1910–1962) *Renna Aretha Ali (1961) *[[Andres Allan]] (1965–1988) *Leo Allas (1921–2021) *Valter Allase (1917– 2009) *[[August Alle]] (1890–1952) *Rudolf Aller (1913–2002) *Vaike Aller (1935–1994) *[[Artur Alliksaar]] (1923–1966) *[[Rauno Alliksaar]] (1992–) *Alli Alliksoo *Hugo Allisma (1906–1993) *[[Peno Alnovo]] (1902–1937) *[[Eino Alt]] (1921–1980) *[[Andres Alver]] (1869–1903) *Anne-Mari Alver (1973–2023) *[[Betti Alver]] (1906–1989) *Paul Ambur (1904–1974) *Ella Amitan-Wilensky (1893–1995) *Ilja Amurski (1900–1968) *Vitali Amurski (1944) *Endel Andok (1923–1941) *[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007) *[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985) *[[Hugo Angervaks]] (1903–1989) *[[Aarne Anmann]] (1957) *[[Silver Anniko]] (1928–1982) *[[August Annist]] (1899–1972) *[[Viljar Ansko]] (1948–2016) *[[Ansomardi]] (1866–1915) *[[Heino Anto]] (1882–1955) *Arnold Anton (1921–2022) *[[Lembit Anton]] (1922–2014) *[[Olev Anton]] (1935–1998) *[[Aleksander Antson]] (1899–1945) *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) *[[Leo Anvelt]] (1908–1983) *Antonina Apollo (1909–1993) *Ahti Arak *[[Ott Arder]] (1950–2004) *Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985) *[[Aulis Aret]] (1907–1974) *Vsevolod Arhangelski (1921–2017) *Arnold Aru (1908–1996) *[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806) *[[Jim Ashilevi]] (1984) *[[Harri Asi]] (1922–2009) *[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927) *[[Aleksander Aspel]] (1908–1975) *Ulrich Asperk (1914–1989) *[[Thavet Atlas]] (1963–) *Juhan Aud (1885–1941) *Laine Aud (1926–2012) *Lilian Aud (1924–2010) *[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932) *Kristjan Aunre (1912–1994) *Kalju Ausmaa (1927–2010) *Heinrich Aviksoo (1880–1942) *Vsevolod Azarov (1913–1990) *A.W.Aspelund ==B== *[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946) *[[Boriss Baljasnõi]] (1957) *Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924) *[[Matt Barker]] (1979) *Aleksandr Bartšenko (1881–1938) *Kirill Baškirov (1892–1953) *[[Nikolai Baturin]] (1936–2019) *Erwin Heinrich Bauer (1857–1901) *[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989) *[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923) *[[Georg Beck]] (1777–1840) *[[Aimée Beekman]] (1933) *[[Vladimir Beekman]] (1929–2009) *[[Priidu Beier]] (1957) *[[Veiko Belials]] (1966) *Pavel Belikov (1911–1982) *Ivan Beljajev (1893–1927) *Vadim Belov (1890– u.1930) *[[Jan Beltrán]] (1970) *Eduard Berendts (1860–1930) *Edgar Berent (1886–1937) *[[Bruno Berg]] (1863–1907) *[[Lew R. Berg]] (1968–2005) *[[Maimu Berg]] (1945) *[[Jaan Bergmann]] (1856–1916) *Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945) *[[Aarne Biin]] (1942–2022) *Regina Birk (1911–1999) *Tiit Birkan (1938) *Linda Blitse (1915) *Karl Bolšakov (1897–1950) *[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990) *[[Irina Borman]] (1901–1985) *[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923) *Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969) *[[Tõnis Braks]] (1885–1966) *[[Friedrich Brandt]] (1830–1890) *Rhona Brasche Villanueva (1934) *Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980) *[[Piret Bristol]] (1968) *[[Reiner Brocmann]] (1609–1647) *[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966) *Alfred Brust (1891–1934) *Rolf Bubert *[[Villem Buk]] (1879–1941) *Marite Butkaite (1988) *Eduard Bökler (1892–1968) *Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957) ==C== *[[Siret Campbell]] *chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980) *[[Contra]] (Margus Konnula; 1974) *Anna von Cossart (1850–1914) ==D== *[[Alide Dahlberg]] (1891–1981) *Harald-Victor Dahl (1895–1941) *Augusta Damanski (1877–1959) *Martha von Dehn-Grubbe *Artur Johannes Devis (1886–1942) *[[Riina Dmohovski]] (1931–2009) *Leo(nid) Dolenko (1936–2018) *Zinaida Dormidontova (1884–1976) *Johannes Dunkel (1845–1935) *Taavet Dünamo *Boriss Düšen (1886–1949) ==E== *[[Elle Eha]] (1941) *'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)''' *[[Kristiina Ehin]] (1977) *Hendrik Eichenbaum (1925–2007) *[[Juta Erma]] (1924–2018) *[[Robert Eideman]] (1895–1937) *[[Maario Essa]] (1987) *[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986) *[[Karl Einer]] (1907–1968) *[[Elmar Elm]] *[[Wiilip Elustus]] (1910–1937) *[[Eve Ernis]] *[[Marje Ernits]] (1948) ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *Amanda Feigenbaum (1929–2007) *Sergei Feklistov (1935) * *Evine Feldmann (1873–1917) *[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975) *[[P. I. Filimonov]] (1975) *Daniel Fiskar (1902–1969) *Paul Fleming (1609–1640) *Walter Flex (1887–1917) *Niina Frank (1891–1949) *Jüri Freimuth (1929) *[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971) *[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872) *[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833) *Jüri Freyberg (1927–2000) *[[Meelis Friedenthal]] (1973) ==G== *[[August Gailit]] (1891–1960) *Jevgeni Gabovitš (1938–2009) *Anatoli Ganihhin (1926–1999) *Ivan Ganobin *Igor Gaspl (1924–2001) *[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000) *[[Berend Gildenmann]] (1822–1884) *[[Martin Giläus]] (1610–1686) *Isidor Goldman (1909–1995) *Ivetta Gološtšapova (1944) *[[Gori]] (1894–1944) *[[Hellar Grabbi]] (1929) *[[Jüri Grauberg]] (1946) *[[Alide Gregor]] (1907–1994) *[[Ado Grenzstein]] (1849–1916) *Eulalia Grigorjeva (1888–1976) *[[Sveta Grigorjeva]] (1988) *Georgi Grišin (1918–1991) *Aleksander Gronski (1903 –1974) *[[Villem Gross]] (1922–2001) *[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941) *Peeter Grünfeldt (1865–1937) *Voldemar Grünstamm (1876–1913) *[[Ivar Grünthal]] (1924–1996) *[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936) *Vsevolod Gubin (1914–1998) *Anna Gurina (1911–2009) *[[Oleg Guštšik]] (1914–1941) *[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947) *[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749) *[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747) *[[Johann Gutsleff]] (suri 1657) *Birgitta Göranson (1947) *[[Heinrich Göseken]] (1612–1681) ==H== *[[Anna Haava]] (1864–1957) *Marie Haava (1881–1947) *Õie Haas (1912–2008) *[[Paul Haavaoks]] (1924–1983) *[[Juhan Habicht]] (1954) *Kalju Habicht (1927–2005) *[[Lehte Hainsalu]] (1938) *Max Halbe 1865–1944) *Herber Haljaspõld (1896–1963) *[[Aivar Haller]] (1961) *[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969) *[[Merike Hanni]] (1949) *Alfred Hanschmidt (1920–1994) *[[Aime Hansen]] (1962) *Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929) *[[Leopold Hansen]] (1879–1964) *[[Raimu Hanson (1957)]] *[[Rudolf Hansson]] (1869–1945) *[[Indrek Hargla]] (1970) *[[Airika Harrik]] (1995–) *[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777) *[[Marie Heiberg]] (1890–1942) *Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931) *Viive Heining *Heino Heinlo (1920–2006) *[[Mehis Heinsaar]] (1973) *Heino Heinväli (1921–1944) *[[Gert Helbemäe]] (1913–1974) *Paul Helistvee (1914–1998) *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017) *[[Anton thor Helle]] (1683–1748) *[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849) *[[Kärt Hellerma]] (1956) *[[Mart Helme]] (1949) *[[Peeter Helme]] (1978) *[[Sass Henno]] (1982) *Gustav Herling (1919–2000) *[[Karl August Hermann]] (1851–1909) *Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946) *Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923) *Meedy Hiielo (1928–2025) *[[Sirly Hiiemäe]] (1976) *[[Erni Hiir]] (1900–1989) *Ann Hiiusaare (1947- 2001) *[[Karl August Hindrey]] (1875–1947) *Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899) *Aleksander Hinno (1904–1992) *[[Kadri Hinrikus]] (1970) *[[Aadu Hint]] (1910–1989) *[[Miina Hint]] (1945) *Päärn Hint (1943) *[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977) *[[Indrek Hirv]] (1956) *[[Tui Hirv]] (1984) *Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004) *[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951) *[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828) *Kalju Hook (1944–2025) *[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715) *[[August Hupel]] (1737–1819) *[[Aadu Hurt]] (1968) *[[Jakob Hurt]] *Juhan Hurt (1893–?) *[[Andrei Hvostov]] (1963) *[[Viiu Härm]] (1944) *Erkki Hüva (1965) ==I== *[[Michael Ignatius]] (1713–1777) *[[Rihhard Iher]] (1910–1980) *[[Heidi Iivari]] (1974) *[[Ella Ilbak]] (1895–1997) *[[Heli Illipe-Sootak]] (1974) *[[Peep Ilmet]] (1948) *Georg Iltal (1917–2009) *[[Peeter Ilus]] (1948) *[[Tamara Ilus]] *[[Väino Ilus]] (1929) *[[Aapo Ilves]] (1970) *[[Marje Ingel]] (1972) *[[Kaarel Ird]] (1909–1986) *[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979) *[[Asta Isak]] (1933) *[[Ilmar Isop]] (1932–1977) *Gunnar Isotamm (1948–2003) *[[Jaan Isotamm]] (1939–2014) *Pjotr Izmestjev (1905–1997) *[[Sulev Iva]] (1969) *[[Ilme Ivand]] (1927–2020) *[[Andrei Ivanen]] (1966–2018) *[[Ivan Ivanov]] (1929–2009) *[[Inga Ivanova]] (1961) *[[Albert Ivask]] (1906–1995) *[[Ivar Ivask]] (1927–1992) *[[Jüri Ivask]] (1907–1986) ==J== *[[Piret Jaaks]] (1980) *Mall Jaakson (1925–2021) *[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021) *Regina Jaanus *Maire Jaanus (1940) *[[Juhan Jaik]] (1899–1948) *[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009) *Katrin Jakobi (1909–1986) *[[August Jakobson]] (1904–1963) *[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882) *[[Peeter Jakobson]] (1854–1899) *[[Tiina Jakobson]] *[[Ilmar Jaks]] (1923–2019) *[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974) *Anders Jallai (1960) *Otu Jallai (1937) *Malle Jann-Jaanson *[[Richard Janno]] (1900–1942) *[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) *Dmitri Jantševetski (1873–1938) *Nora Javorskaja (1925–2023) *Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941) *Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989) *[[J.J. Metsavana]] (1982–) *[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–) *[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935) *J.P. Teineke *Eduard Juhani *Arnold Juhkum (1895–1966) *[[Valter Juhkum]] (1898–1934) *Karl Osvald Juht (1904–1942) *Sander Jursi (1890–1942) *[[Jan Jõemets]] *[[Jaak Jõerüüt]] (1947) *Monika-Aino Jõesaar (1939) *Nikolai Jõeäär (1874–1927) *Ago Jõger (1900–1972) *[[Sandra Jõgeva]] (1976) *[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) *[[Evald Jõgis]] (1927–2010) *[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014) *Hermann Jänes (1899–1976) *Eduard Järs (1921–1992) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920) *Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977) *[[Merle Jääger]] (1965) *Eduard Jürgenfeldt (1900) *Mihkel Jürgens *[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019) *[[Marika Jürgenson]] (1956) *Anton Jürgenstein (1861–1933) *Jüri Jürison (1832–1899) *Valdur Jürissaar (1910–1956) *[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014) *[[Helvi Jürisson]] (1928–2023) *[[Merike Jürjo]] (1959) *Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967) *[[Mihkel Jürna]] (1899–1972) *[[Ruth Jyrjo]] (1969) ==K== *[[Aira Kaal]] (1911–1988) *[[Ain Kaalep]] (1926–2020) *[[Tõnu Kaalep]] (1966) *Aado Kaasik *[[Valter Kaaver]] (1904–1946) *[[Boris Kabur]] (1917–2002) *[[Mihkel Kaevats]] (1983) *Anne Kahro (1974) *[[Marek Kahro]] (1987–) *[[Juta Kaidla]] (1923–1968) *Karl Kailu [Jõgise] (1902–1975) *[[Holger Kaints]] (1957) *[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013) *Alo Kajur *Natalia Kalaus (1952–2003) *[[Madde Kalda]] (1903–1984) *Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) *[[Martti Kalda]] (1973) *[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992) *[[Jüri Kaldmaa]] (1968) *[[Kätlin Kaldmaa]] (1970) *Priit Kaldoja (1950–2008) *Voldemar Kaljumäe (1908–1967) *Oleg Kalkin *[[Andreas Kalkun]] (1977) *[[Toomas Kall]] (1947) *Johannes Kallak (1892–1965) *Kaarel Kallak (1926 *[[Aino Kallas]] (1878–1956) *Aleksandra Kallas *[[Ene Kallas]] (1973) *Kristjan Kallas *Linda Kallas 1890–1937) *[[Teet Kallas]] (1943) *[[Helen Kallaste]] (1982) *August Kalman (1896–1981) *[[Ain Kalmus]] (1906–2001) *Erik Kamberg (1938) *[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952) *Mare Kandre (1962–2005) *[[Bernard Kangermann]] (1907–1935) *Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001) *Jaan Kangilaski (1936) *Juhan Kangilaski *Ott Kangilaski *[[Bernard Kangro]] (1910–1994) *[[Maarja Kangro]] (1973) *Juhan Kangur (1906–2003) *[[Kalju Kangur]] (1925–1989) *[[Mart Kangur]] (1971) *[[Taavi Kangur]] (1974) *Etkar Kanits (1926–2021) *Pavel Kann (1911–1999) *Valter Kannik (1926–2011) *[[Christian Kannike]] (1863–1891) *[[Johann Kanswey]] (1841–1884) *[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021) *Jaan Kappo (1938–2025) *Nikolai Karajev (1978) *[[Maria Karamzina]] (1900–1942) *Ülo Kard (1925) *[[Doris Kareva]] (1958) *Ants Kargaja (1920–2012) *Andres Kariste *Ferdinand Karlson *[[Hille Karm]] (1949) *[[Heldur Karmo]] (1927–1997) *Pjotr Karpenko *Erich Karro (1906–1959) *Hans Karro (1923–2020) *Ilmari Karro (1923–2011) *[[Triinu Kartus]] (1932–2003) *Juhan Karu (1897–1923) *[[Margus Karu]] (1984–2017) *[[Urve Karuks]] (1936–2015) *Ülo-Manifalde Karula (1929–2016) *[[Enn Kasak]] (1954) *Kaster Kaselo (1906–1941) *[[Berit Kaschan]] (1986) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984) *[[Arno Kasemaa]] (1915–1999) *Veera Kasimova (1949) *[[Agu Kask]] (1906–1977) *Ellen-Kadi Kask *Ferdinand Kask (1900–1941) *Jaan Kask (1897–1966) *Valter Kaskjärv (1914–1979) *[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965) *[[Asta Kass]] (1938–1992) *Ene Kass *[[Kristiina Kass]] (1970) *Leelo Kassikäpp (1951) *Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010) *Sofia-Elizaveta Katkova *Helgi Kauber (1926–2000) *[[Raimond Kaugver]] (1926–1992) *[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962) *Johannes Kaup (1911–2004) *Asta Kaups (1924–2022) *[[Jan Kaus]] (1971) *[[Paul Keerdo]] (1891–1950) *Herman Keernik (1910–1984) *[[Allan Keian]] (1982) *[[Andres Keil]] (1974) *Voldemar Kellamov *Jaan Kello (1947) *Siina Kembi (1919–2011) *[[Heiti Kender]] (1973) *[[Kaur Kender]] (1971) *Siina Kembi *Enn Kera *Olga Kereketkina *[[Leo Kerge]] (1922–1982) *[[Mika Keränen]] (1973) *Enn Kesa (1934–2018) *[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985) *[[Kalev Kesküla]] (1959–2010) *Dora-Alviine Kesper (1935) *Jakov Kester (1889) *Arno Kevade (1893) *Elise Kevend (1886–1945) *[[Leida Kibuvits]] (1907–1976) *[[Heino Kiik]] (1927–2013) *Mart Kiilas *[[Sirje Kiin]] (1949) *[[Paul Kilgas]] (1920–1991) *[[Tiina Kilkson]] (1980) *[[Harri Kingo]] (1955) *[[Enn Kippel]] (1901–1942) *Grigori Kirdetsov (1880–1940) *Georgi Kirillov (1952) *Maria Kirschbaum (1918–2012) *[[August Kirsimägi]] (1905–1933) *Aleksandr Kisseljov (1909–2001) *[[August Kitzberg]] (1855–1927) *Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943) *[[Mart Kivastik]] (1963) *[[Aita Kivi]] (1954) *Alfred Kivi (1883–1934) *Hilda Kivi (1908–1994) *[[Kaarel Kivi]] *Karl Kivi (1904–1966) *[[Albert Kivikas]] (1898–1978) *Malle Kivikas (1974) *[[Evelin Kivimaa]] (1974) *Ell Kivimurd (1885–1972) *Madli Kivimäe (1902–1990) *Madis Kivine (1967) *[[Paavo Kivine]] (1939) *[[Andrus Kivirähk]] (1970) *Ormi Kivirähk (1912–1941) *[[Sven Kivisildnik]] (1963) *[[Veronika Kivisilla]] (1978) *[[Mario Kivistik]] (1955) *[[Kiwa]] (1975) *Niina Klaas (1910–1982) *Karl Klaarmann (1907–?) *[[Kalle Klandorf]] (1956) *Reny Klas-Glass (1911–2006) *August Klement (1915–1976) *Fedinand Klimberg (1895–1937) *Vladimir Knecht (1900–1950) *Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905) *[[Liis Koger]] (1989) *[[Lydia Koidula]] (1843–1886) *[[Aino Kolpakova]] (1935–2015) *[[Eva Koff]] (1973) *[[Indrek Koff]] (1975) *Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945) *Anna Kohver (1889–1981) *Arthur Kokk (1906) *[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) *[[Raimond Kolk]] (1924–1992) *[[Ilmi Kolla]] (1933–1954) *Liidia Kompus (1896–1981) *[[Marko Kompus]] (1972) *Albert Koeney (1936–1984) *Viktor Kollin (1927–2008) *[[Eduard Kook]] (1912–1991) *Nikolai Kool (1903–1974) *[[Ott Kool]] (1930–2000) *Maria Koppermann (1882–1980) *Erika Kore (1915–2015) *Arkadius Korp (1923–1985) *[[Arvi Kork]] (1927–1997) *V. L. Konn *Kalju Konsin (1929–2023) *Rudolf Kook (1895–1919) *Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941) *Arno Koovits (1904–1933) *Eduard Koppel (1897–'1962) *Maria Kopperman (1882–1980) *Tabea Korjus (1901–1988) *Matti Korp (1937–2009) *August Korsen (1912–1946) *Kaarel Korsen (1906–1980) *Mihhail Korsunski (1924–1997) *[[Vladislav Koržets]] (1951) *Marta Kosenkranius *Juri Kotijev (1940–2022) *[[Igor Kotjuh]] (1978) *Juuli Kotkas (1902–1973) *[[Kustas Kotsar]] (1872–1942) *[[Felix Kotta]] (1910–1963) *Adolf Kraan (1896–1992) *Fred Kraav (1923–2010) *[[Meelis Kraft]] (1975) *Aleksis Krahe (1904–1977) *Karl Krahe (1890–1922) *Eduard Krants (1926–2005) *[[Anu Kree]] (1979) *Jaan Kreek (1885–1908) *Johannes Kreek (1892–1942) *Enn Kreem (1939) *[[Kaarel Kressa]] (1983) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882) *Erika Kriedberg (1916–1972) *Olga Kriisa (1900–1987) *[[Tiia Kriisa]] (1941) *[[Kaarel Krimm]] (1863–1894) *Milla Krimm (1894–1978) *Mea Krims-Kotkas (1887–1977) *Emīlija Krišjāne (1888–1968) *Boriss Krjatško (1930–1998) *[[Jaan Kross]] (1920–2007) *Märten Kross *[[Hasso Krull]] (1964) *Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996) *[[Erni Krusten]] (1900–1984) *[[Pedro Krusten]] (1897–1987) *[[Oskar Kruus]] (1929–2007) *[[Priit Kruus]] (1981) *[[Rein Kruus]] (1957–1992) *[[Kalju Kruusa]] (1973) *Juhan Kruustee (1884–1942) *[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012) *Felissa Kruut (1901–1957) *[[Valter Kruut]] (1932) *Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924) *Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824) *Alfred Kubbo (1917–1978) *August Kubja (1902–1995) *Eduard Kubjas (1896–1983) *[[Veli Kudres]] (1903–1967) *[[Reet Kudu]] (1949) *Emil Kuhi (1910–2000) *[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924) *Bruno Kuik (1923–1971) *Adolf Kukanov (1932–2022) *[[Aivar Kull]] (1955) *[[Avo Kull]] (1945–2019) *Boris Kull (1925–2016) *Hilja Kull (1924–2019) *Anita Kullend (1904–1930) *Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1) *Oskar Kullerkupp (1897–1943)<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref> *[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) *Helmi Kuma (1903-?) *[[Juhan Kunder]] (1852–1888) *Oskar Kuningas (1911–1997) *[[Leo Kunnas]] (1967) *[[Kristiine Kurema]] (1990) *[[Kalle Kurg]] (1942) *Mihhail Kurganov (1912–2002) *Alfred Kurlents (1902–1990) *Kurs, Ott (1938) *Arnu Kurve (1907–1937) *Ivan Kurtšavov (1916–2002) *[[Lembit Kurvits]] (1954–2017) *[[Robert Kurvitz]] (1984) *[[Tamur Kusnets]] (1975) *[[Toomas Kuter]] (1975) *[[Elar Kuus]] (1899–1988) *[[Paul Kuusberg]] (1916–2003) *Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941) *Paul Kuusik (1890–1963) *Paul Kuusik (1899–1977) *[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) *Sergei Kuznetsov * *Arnold Kõiv (1901–1963) *Leo Kõiv (1906–1950) *[[Madis Kõiv]] (1929–2014) *Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946) *Salme Kõiv (1909–2007) *[[Erkki Kõlu]] (1970) *Tiia Kõnnussaar (1965) *[[Ahti Kõo]] (1952) *[[Armin Kõomägi]] (1969) *Pendo Kõrboja (1887–1951) *[[Jakob Kõrv]] (1849–1916) *Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940) *[[Kadri Kõusaar]] (1980) *[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989) *Jaak Känd (1955) *Harry Käo–Tammsalu (1925–1994) *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Jaan Kärner]] (1891–1958) *[[Siim Kärner]] (1945–2007) *Ida Käsper (1912–1961) *[[Kalle Käsper]] (1952) *[[Käsu Hans]] (?–1715) *Nigulas Käbin (1905–1926) *Osvald Käärid (1908–1941) *[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786) *[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883) *[[Martin Körber]] (1817–1893) *Harry Kübar *[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969) *[[Ilmar Külvet]] (1920–2002) *[[Asko Künnap]] (1971) *[[Heli Künnapas]] (1982) *Linda Künnapas (1906–1996) *Ants Künnapuu (1928–1988) *[[Mall Künnapuu]] (1913–1988) *[[Ain Kütt]] (1975–) *Leelo Kütt (1927) * ==L== *[[Ilmar Laaban]] (1921–2000) *Karl Laagus (1874–1954) *[[Ilona Laaman]] (1934–2017) *Evy Laamann Kalbus (1922–2021) *Ottomar Laamann (1900–1988) *Paul Laan (1928) *Julius Laane *[[Maiu Laaneoja]] (1993) *Juhan Laanjärv (1900–1980) *Andrus Laansalu (1969) *Valve Laar (1929–2003) *Ivar Laaring (1965...1997) *[[Helle Laas]] (1941) *Karl Laas (1908–1967) *Ivan Lagovski (1889–1941) *[[Riho Lahi]] (1904–1995) *[[Uno Laht]] (1924–2008) *Uno Laht II (1953) *Linards Laicens (1883–1938) *[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942) *[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962) *Hans Laidwa (1943) *[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937) *Raivo Laikre (1922–1999) *[[Herta Laipaik]] (1921–2008) *Eino Lainvoo (1921–2007) *[[Leo Laks]] (1931) *[[Meinhard Laks]] (1928–2008) *Ruuben Lambur (1925–2024) *Dagmar Lamp (1984) *Väino Lang (1918–1941) *[[Andres Langemets]] (1948) *Andi Laos (1887–1948) *Mati Laos (1955) *[[Ester Laos]] (1931) *Johannes Lapp *Aleksander Lassmann *[[Jaan Lattik]] (1878–1967) *[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973) *[[Vello Lattik]] (1935–2007) *[[Märt Laur]] (1980) *[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704) * *[[Hans Leberecht]] (1910–1960) *Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984) *Jaan Leemets (1936–2023) *[[Diana Leesalu]] (1982) *Meinhard Leetmaa (1903–1980) *[[Andres Lehestik]] (1962) *[[Harri Lehiste]] (1931–1984) *Ann Lehtmets (1904–2000) *Tiit Lehtmets (1927–1999) *[[Tõnis Lehtmets]] (1937) *[[Uno Leies]] (1931–1988) *[[Mart Lekstein]] (1886–1939) *[[Ira Lember]] (1926–2025) *Voldemar Lember (1906–1941) *[[Mae Lender]] (1981) *[[Jana Lepik]] (1981) *[[Kalju Lepik]] (1920–1999) *Ignace Lepp (1909–1966) *[[Marta Lepp]] (1883–1940) *[[Jaan Leppik]] (1861–1943) *Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991) *Ahto Levi (1931–2005) *'Aleksander Levin (1936–1990) *Marek Liinev *Ellen Liiv–Blizner (1921–1995) *Emma Liiv (1903–1941) *Jaan Liiv (?–1921) *[[Jakob Liiv]] (1859–1938) *Joosep Liiv (1870–1957) *[[Juhan Liiv]] (1864–1913) *[[Rolf Liiv]] (1979) *[[Toomas Liiv]] (1946–2009) *[[Ardi Liives]] (1929–1992) *[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785) *[[Johann Lill]] (1854–1914) *[[Enn Lillemets]] (1958) *[[Jüri Lina]] (1949) *Bernhard Linask (1909–1936) *Adolf Lind (1906–1988) *[[Bernhard Linde]] (1886–1954) *Erna Linde (1897–1944) *[[Hendrik Lindepuu]] (1958) *Jaan Linder (1899–1921) *[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990) *Juhan Lindström (1903–1966) *Magnus Lindvest *Peeter Lindvest (1894–1929) *[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988) *Aado Lintrop (1956) *[[Jaan Lintrop]] (1885–1962) *Adrianne Mathilde Lints (1909– ?) *[[Martin Lipp]] (1854–1923) *[[Madli Lippur]] (1984–) *Konstantin Ljubtšenko (1915–1984) *[[Endel Loide]] (1900–1987) *Jüri Loigu *Karl Loiken (1868–1951) *Endel Loo (1921–2013) *Heino Loo (1913–1992) *Laine Loo (1920–2018) *Karl Loog (1901–1990) *[[Kairi Look]] (1983) *[[Venno Loosaar]] (1968) *[[Mann Loper]] *[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880) *Arthur Lossmann (1877–1972) *Aili Ludeks (1910–1975) *[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842) *[[Ingvar Luhaäär]] (1945) *Salme Luide (1909–1965) *[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936) *[[Juhan Luiga]] (1873–1927) *[[Hans Luik]] (1927–2017) *Rein Luik (1936–2011) *[[Viivi Luik]] (1946) *[[Susan Luitsalu]] (1983) *[[August Lukin]] (1888–1942) *Alma Luks *Alfred Lumeste (1933) *Huko Lumet *Ernst-Richard Lumi (1923–1997) *[[Leho Lumiste]] (1906–1974) *Leopold Lumiste (1906–1974) *Bernhard Lunden (1909–1989) *[[Erkki Luuk]] (1971) *[[Lilli Luuk]] (1976) *[[Oskar Luts]] (1887–1953) *[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005) *Annika Lõhmus *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *Vello Läidustare (1908–1974) *[[Helena Läks]] (1987) *[[Eha Lättemäe]] (1922–2012) *[[Bernhard Lülle]] (1921–1995) ==M== *[[Einar Maasik]] (1929–2009) *Aita Maasik (1927–2025) *Maarika Maagemust * [[Jana Maasik]] (1970) *[[Juhan Madarik]] (1899–1941) *Andrei Madison (1952–2009) *Georg Madison (1894–1964) *Voldemar Madisso (1920–2015) *Karl Maid (1910) *Maarika Maagemust *Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912–2002) *Aleksandr Makarovski (1888–1958) *[[Jaan Malin]] (1960) *[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901) *[[Mango Hans]] (suri 1780) *Loreida Manitski (1926–2014) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842) *Serafim Mansõrev (1866–1928) *Hell Maran (1905–1991) *[[Iko Maran]] (1915–1999) *[[Timo Maran]] (1975) *[[Aime Maripuu]] (1934–2026) *Elmar Maripuu (1952) *Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015) *Karl Leopold Marley (1890–1981) *Roman Hugo Marley (1919–2013) *[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835) *[[Jacob Marrasch]] (1721–1792) *Leo Martin (1911–1973) *Ervin Martinson (1924–1977) *Aime Martinson-Andra *[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) *[[Uku Masing]] (1909–1985) *Dimitri Maslov (1903–1989) *[[Paavo Matsin]] (1970) *Arno(ld) Matteus (1897–1986) *[[Ülo Mattheus]] (1956) *Ida Meerits *Erich Meerja (1931- 2005) *[[Emo Mei]] (1905–1992) *[[Kaupo Meiel]] (1975) *[[Peeter Meisel]] (1901–1937) *Enel Melberg (1943) *Julius Ernst Meigas (1882–1968) *Andres Mens (1873–1920) *Tiit Merenäkk (1948) *[[Triinu Meres]] (1980) *[[Lennart Meri]] (1929–2006) *[[Kersti Merilaas]] (1913–1986) *[[Arne Merilai]] (1961) *[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962) *Ilse Merkson (Märkson) (Eermann) (Bimba) (1910 -?) *[[Riho Mesilane]] (1949–1993) *Vello Mespak (1936–2022) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *Sulev Mets (1930–2018) *[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003) *[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964) *[[Mait Metsanurk]] (1879–1957) *[[Leo Metsar]] (1924–2010) *Adele Metua (1908–2005) *[[Jaan Metua]] (1889–1945) *Rafael Mihhailov *[[Ann Mihkelson]] (1945) *[[Ene Mihkelson]] (1944–2017) *Ülle Miilen (1963) *[[Henn Mikelsaar]] (1943) *[[Ustav Mikelsaar]] (1943) *[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010) *Hilda Mikk (1921–2025) *[[Urmas Mikk]] (1957–1999) *[[Sven Mikser]] (1974) *[[Alex Milits]] (1932–2012) *[[Voldemar Miller]] (1911–2006) *Romuald Minna (1926–1988) *Anna Mirka (1905–2008) *Elfriede Armilde Mitt (1913–1997) *Gerda Mitt (1921–2010) *Eduard Molok 1947–2015) *Arvi Moor (1909–2001) *[[Reed Morn]] (1898–1978) *[[Helene Moss]] *[[Mudlum]] (Made Luiga) *Villem Muld (1914–1984) *[[Helgi Muller]] (1932–1971) *Külli Muna (1960–2003) *Aimur Murd (1913–1977) *Niina Murrik-Polonsky (1897–1947) *[[Kati Murutar]] (1967) *[[Ann Must]] (1953) *[[Mihkel Mutt]] (1953) *Sulev Muttik (1937–2002) *[[Julius Muuga]] *[[Kalle Muuli]] (1958) *[[Mats Mõtslane]] (1884–1956) *Leho Mõtus (1913–1942) *[[Helmi Mäelo]] (1898–1978) *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Arvo Mägi]] (1913–2004) *[[Milla Mägi]] (1949) *[[August Mälk]] (1900–1987) *Magnus Mälk (1912–1999) *Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970) *[[Heljo Mänd]] (1926–2020) *[[Talvike Mändla]] (1992) *[[Jakob Mändmets]] (1871–1930) *[[Lea Mändmets]] (1963–) *[[Eduard Männik]] (1906–1966) *[[Raimo Männis]] (1931) *Leelo Märjamaa-Reintal (1969) *[[Veiko Märka]] (1964) *[[Vassili Mölder]] (1878–1943) *[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656) *Aleksander Müller (1947–2013) *[[Georg Müller]] (suri 1608) *Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989) *[[Otto Münther]] (1864–1929) *Aino Müür (1923–2008) *Heili Müüripeal (1933–2008) *[[Mare Müürsepp]] (1958) == N == *[[Yri Naelapea]] (1896–1969) *[[Johannes Naaris]] (1914–1948) *[[Alice Naelapea]] (1899–1999) *[[Valli Naelapea]] (1934–1989) *Johannes Nahkur (1895–1998) *[[Ivan Narodny]] (1869–1953) *Peeter Narson (1894–1924) *[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982) *[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985) *[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965) *[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944) *[[Jaan Nebokat]] (1844–1909) *[[Gunnar Neeme]] (1918–2005) *[[Imbi Neeme]] *[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973) *[[Olga Nekljudova]] (1909–1989) *[[Natalja Nekramatnaja]] *[[Viktor Nelik]] (1927–1989) *Marie Neumann Ilves (1899–1991) *[[Arne Nielsen]] *August Nieländer (1887...1986) *Aare Niinemägi (1911–1986) *[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941) *Valentin Nikišin *[[Ellen Niit]] (1928–2016) *Arno Niitme (1909–2003 *[[Endel Nirk]] (1925–2018)) *[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988) *Helle-Mall Nittim-Risti (1931) *[[Andrus Norak]] (1958–2011) *Edgar Norman(n) (1902–1988) *Johannes Normann (1875– u.1934) *[[Dagmar Normet]] (1921–2008) *[[Katja Novak]] (1998) *[[Peeter Novod]] (1948) *[[Eduard Nukk]] (1896–1978) *[[Lea Nurkse]] (1904–1960) *[[Minni Nurme]] (1917–1994) *[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972) *[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908) *[[Enn Nõu]] (1933) *[[Helga Nõu]] (1934) *[[Erik Nöörme]] (1918) ==O== *J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?)) *Kronid Oboištšikov (1920–2011) *Ada Oengo-Juhandi (1896–1963) *[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull) *[[Meelis Oidsalu]] (1978) *Eduard Oja (1884–1957) *[[Silvi Oja]] (1935–2013) *Arved Ojamaa (1922–2019) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ave Ojaste]] *Aet Oks *[[Jaan Oks]] (1884–1918) *Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943) *[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838) *[[Sulev Oll]] (1964 ) *Jetta Ollik-Andevei 1897–1986) *Virve Lilleleid Ollino (1916–2010) *Valter Omel *Ilmar Onton (1921–1971) *Oleg Oppengeim (1948–2013) *Jaan Org (1895–1943) *[[Peeter Org]] (1849–1908) *Jüri Orgusaar (1857–1912) *[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975) *Georg(i) Orm (1920–2011) *Hilda Orn (1902–1998) *Mare Osi (1938) *[[Virve Osila]] (1946–2025) *Aleksandr Ossipov (1911–1967) *[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960) *Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997) *Konstantin Osvet (1889–1946) *[[Loone Ots]] *[[Jaan Otstavel]] (1843–1889) *Kuno Otsus (1943–2014) *Arnold Ottin (1923–1995) *Aino Otto (1917–2003) *Viktor Oxford (1893–1984) ==P== *[[Anna Paas]] (1895–1975) *Raid Paavel (1906–1976) *[[Jaan Paavle]] (1940–2010) *Ants Paikre (1944) *Enno Paikre (1937–2014) *Evald Paikre (1906–1944) *Toivo Paikre (1933–2017) *Leo Paimuste (1911–1941) *[[Aili Paju]] (1938) *[[Imbi Paju]] (1959) *[[Juhan Paju]] (1939–2003) *Anna Pajuleht *[[Rein Pakk]] (1968) *Ernst Paklar (1908–1950) *Karl Palk (1871–1950) *Hermann Pallas (1924–2009) *[[Jüri Pallo]] (1963) *Guido-Arved Palm (1916–1986) *[[Johannes Palm]] (1896–1970) *Reedik Palm (1933–1974) *Hans Palosaar (1936–2012) *Madis Panama (1953) *Milvi Panga (1945) *Johann Panius-Semmiste (1882–1942) *[[Voldemar Panso]] (1920–1977) *Bernhard Pant (?– 1974) *[[Valdo Pant]] (1928–1976) *[[Bruno Pao]] (1931) *Ivan Papulovski (1923–1998) *[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941) *[[Eeva Park]] (1950) *Liili-Anne Parlo (1909–1992) *[[Jaan Parv]] (1867–1899) *Valli Parv *[[Mirjam Parve]] (1991) *[[Ralf Parve]] *Evald Past (1900–1991) *Arved Paul (1913–1960) *Niina Pavlova (1897–1973) *Leonora Peets (1898–1995) *Peeter-Vello Peets *Kaljola Pein (1923–1991) *Elmar Pello (1910–2004) * *Veedi Penek (1919–2010) *[[Peno Alnovo]] (1902–1938) *[[Liisa Perandi]] (1879–1946) *Arnold Perendi (1910–2003) *[[Aino Pervik]] (1932–2025) *[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858) *[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822) *Peeter Peterson (1898–1941) *[[Margit Peterson]] (1971) *[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) *Peti *[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851) *[[Epp Petrone]] (1974) *[[Justin Petrone]] (1979) *Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001) *[[Elmar Pettai]] (1912–2008) *[[Carolina Pihelgas]] (1986) *[[Magda Pihla]] (1908–1989) *Artur Pihlapuu (1911–2000) *[[Jüri Piik]] (1911–1969) *[[Kristi Piiper]] (1983) *Enno Piir (1910–2006) *Leida Piir (1928–2022) *[[Milvi Martina Piir]] (1971) *[[Merilin Piirsalu]] *[[Alar Pikkorainen]] (1968) *Pjotr Pilski (1879–1941) *Edgar Pilt (1920–2003) *[[Lauri Pilter]] (1971) *[[Aare Pilv]] (1976) *Karl Pilvistu (1923–) *[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993) *Karl Pinkovski (1875–1930) *[[Paul Pinna]] (1884–1949) *[[Nasta Pino]] (1934–2017) *Mart Pisa (1911–?) *Elmo Ploom (1907–1986) *[[Ülar Ploom]] (1955) *Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) *Neeme Plutus (1972–2009) *[[Aivar Pohlak]] (1962) *Helve Poska (1925- 2020) *Taavet Poska (1896–1998) *Jelena Pozdnjakova (1917–2010) *Boriss Pravdin (1887–1960) *[[Ketlin Priilinn]] (1982) *[[Linnar Priimägi]] (1954) *[[Lilli Promet]] (1922–2007) *Taimi Proos (1915–2003) *[[Kajar Pruul]] (1959) *Mikk Puhalainen (1935 – 2024) *[[Liivi Puhk]] (1963) *[[Holger Pukk]] (1920–1997) *[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969) *[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947) *Evald Pungas (1909–1966) *Jaan Punisson (1871–?) *Eerik Purje (1927–) *[[Aarne Puu]] (1948) *[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905) *[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976) *Nikolai Põder (1924) *[[Rein Põder]] (1943–2018) *[[Helmi Põld]] (1908–1969) *Jaan Põldema *Voldemar Põlder (1903–1984) *Alfred Põldmäe (1908–2008) *Ingrid Põldsaar (1944) *Ants Põldur (1907–1945) *[[Asta Põldmäe]] (1944) *[[Siiri Pärkson]] (1979–2024) *Reet Pärjel-Simmul (1940–2021) *Richard Pärlin (1893–1967) *[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939) *[[Jakob Pärn]] (1843–1916) *Malle Pärn (1945) *Eduard Pärna (1906–1992) *[[Marge Pärnits]] (1976) *[[Mikk Pärnits]] (1985) *Aksel Pärtel (1928–2004) *[[Maarja Pärtna]] (1986) *Ernst Pääro (1913–2004) *Aleksander Päärson (1907) *Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967) *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) *[[Erik Püvi]] (1931–1976) ==Q== *[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750) ==R== *[[Salme Raatma]] (1915–2008) *Elle Raat-Aug (1952–2013) *Joachim Rachel (1618–1669) *[[Jan Rahman]] (1975) *[[Tauno Rahnu]] (1969) *Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973) *Arvi Rahula (1900–1943) *[[Juku-Kalle Raid]] (1974) *Kaljo Raid (1918–1995) *Kaljo Raid (1921–2005) *[[Robert Raid]] (1915–1978) *[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937) *Elvi Raidaru (1917–2014) *Voldemar Raidaru (1913–2006) *Vello Raigo *[[Inga Raitar]] (1966) *Voldemar Rajalo *[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005) *[[Harald Rajamets]] (1924–2007) *Ella Rajari (1915–1998) *[[Ylle Rajasaar]] (1969) *Johann Rajestik *[[Madis Raju]] (1915–1982) *[[Kerttu Rakke]] (1971) *Voldemar Rakles (1899–1968) *[[Adolf Rammo]] (1922–1998) *[[Helju Rammo]] (1926–1998) *Aleksei Rand (1886–1970) *Hilli Rand (1957) *Lydia Rand (1897–1981) *[[Robert Randma]] (1984) *Vassili Randmets (1900–1984) *Villu Randoja (1940) *Kaie Rang (1992) *[[Helene Ranna]] (1898–1946) *[[Ain Rannaleet]] (1904–1943) *[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007) *[[Jaan Rannap]] (1931) *[[Egon Rannet]] (1911–1983) *[[Vaike Rannet]] (1925–1999) *Viktor Rannik (Tilling (1915–1972) *Edmund Ranniko (1922–2013) *Salme Rańniko (1918–2001) *[[Aleksis Rannit]] (1914–1985) *Matti Rannu (1938–1995) *Stefan Ratsevitš (1903–1987) *Urmas Rattus (1936–2008) *[[Eno Raud]] (1928–1997) *Liis Raud (1903–1984) *[[Mart Raud]] (1903–1980) *[[Mihkel Raud]] (1969) *Märt Raud (1881–1980) *[[Paul Johannes Raud]] (1999) *[[Piret Raud]] (1971) *[[Rein Raud]] (1961) *[[Toomas Raudam]] (1947) *[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817) *[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948) *[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985) *Ernst Raudsepp (1899–1947) *[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952) *Karl Raudsepp (1908–1992) *[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017) *[[Mait Raun]] (1963) *[[Ott Raun]] (1940) *[[Vallo Raun]] (1935–2024) *[[Mauri Raus]] (1942–1990) *[[Helju Rebane]] (1948) *Lea Rebane (1926–2019) *[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923) *[[Marie Rebane]] (1912–2004) *[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896) *Katrin Reemet (1952–1993) *Konstantin Reemets (1906–?) *Paul Reets (1924–2016) *Jaak Reevits (1866–1962) *[[Rudolf Reiman]] (1893–1957) *Taisi Reiman (1920- 2006) *[[Katrin Reimus]] (1961–2009) *[[Reeli Reinaus]] (1977) *[[Astrid Reinla]] (1948–1995) *[[Ado Reinvald]] (1847–1922) *Juta Reitsnik (1918–1982) *Liili Remmel (1965) *[[Maie Remmel]] (1940) *[[Olev Remsu]] (1947) *[[Andres Rennit]] (1860–1936) *Ants Reoli (1943–1993) *[[Villem Ridala]] (1885–1942) *[[Kaur Riismaa]] (1986) *Rein Riitsalu (1923–1970) *[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003) *[[Karl Ristikivi]] (1912–1977) *Siiri Ristla *Heino Rohan (1926–1985) *[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981) *[[Richard Roht]] (1891–1950) *Laine Rohtla (1927–2007) *Leida Rohtla (1911–2002) *Boriss Roitblat (1953) *[[Ralf Rond]] (1893–1981) *[[Lille Roomets]] (1977–) *Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951) *Heljo Roos-Võsari (1922–2008) *Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989) *[[Aarand Roos]] (1940–) *[[Arthur Roose]] (1903–1929) *[[Jürgen Rooste]] (1979) *[[Marek Roots]] (1976) *Oskar Rootsman (1897–1919) *[[Mati Rosenstein]] (1945) *Riina Rossa *[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646) *Viktor Rotko (1903...1942) *Vladimir Rozanov (1917–1982) *Vsevolod Roždestvenski (1895–1977) *[[Aarne Ruben]] (1971) *Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940) *[[Olavi Ruitlane]] (1969) *[[Arp Rullingo]] (1913–1942) *[[Jaan Rummo]] (1897–1960) *[[Paul Rummo]] (1909–1981) *[[Paul-Eerik Rummo]] (1942) *[[Karl Rumor]] (1886–1971) *Aivar Rumvolt *Juta Rundu (1931–2020) *Ernst Rungi (1885–1975) *[[Hando Runnel]] (1938) *[[Simo Runnel]] (1977) *[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906) *[[Valentin Ruškis]] (1910–2004) *[[Christian Rutoff]] (1879–1940) *[[Linda Ruud]] (1932–2010) *Karin Ruus (1913–1976) *Katrin Ruus *Albert Ruutsoo (1913–1999) *[[Johannes Ruven]] (1902–1942) *[[Andrus Rõuk]] (1957) *[[Grethe Rõõm]] (1976) *[[Vambola Rähn]] (1923–1984) *[[Ellinor Rängel]] (1902–1967) *Krista Räni (1962) *[[Piret Räni]] (1974) *[[Valeria Ränik]] (1964) *Virve Rännang (1904–1942) *[[Lauri Räpp]] (1977–) *Jüri Rästas (1934–2010) *Manivald Rästas (1934–1986) *Valter Rätsepp ( ? –1937) *[[Mariann Rückenberg]] (1988–) *[[Adolf Rühka]] (1878–1901) *Roland-Einar Rüütel (1925–2021) *[[Hilja Rüütli]] (1921–2009) ==S== *[[Kalju Saaber]] (1944–2026) *August Saabas (1907) *Aino Saadik *[[Andres Saal]] (1861–1931) *Armin Saan (1866–1955) *[[Anti Saar]] (1980) *[[Ants Saar]] (1920–1989) *[[Henrik Saar]] (1903–1944?) *Ira Saar (1923–2015) *[[Juhan Saar]] (1929–2007) *[[Olivia Saar]] (1931–2025) *[[Veera Saar]] (1912–2004) *[[Triina Saare]] (1913–2002) *[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011) *Aleksander Saarna (1899–1949) *Elmar Lembit Saarniit (1922–2017) *[[Karin Saarsen]] (1926–2018) *[[Leopold Saarts]] (1908–1937) *[[Mari Saat]] (1947) *[[Mare Sabolotny]] (1990) *Mihhail Safonov (1935 *[[Edgar V. Saks]] (1910–1984) *Hilda Saks-Esko (1909–1996) *Silvia Salasoo (1928–2018) *[[Georg Saleman]] (1597–1657) *[[Herbert Salu]] (1911–1988) *Kristel Salu (1975) *Meelis Salujärv *Maria Salundi (1914–2010) *[[Rein Saluri]] (1939–2023) *[[Mihkel Samarüütel]] (1976) *[[Evelin Samuel]] (1975) *[[Einar Sanden]] (1932–2007) *[[Kristjan Sander]] (1977) *[[Rein Sander]] (1945–2025) *[[Tõnis Sander]] (1887–1914) *Tõnu Sander *Alma Sang (1900–1993) *[[August Sang]] (1914–1969) *[[Joel Sang]] (1950) *Vladimir Sappak (1921–1961) *Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007) *[[Valve Saretok]] (1911–2004) *Ellen Sauks (1923–2008) *[[Peeter Sauter]] (1962) *Edzard Schaper (1908–1984) *Sterna Schliefstein (1908–1941) *[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945) *[[Erik Schmidt]] (1925–) *Vera Schmidt (1915 – ) *Valmar Schotter (1969–2009) *Evald Schultz (1869–1941) *[[Uno Schultz]] (1956) *Eva Schulzenberg (1908–1985) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) *[[Male Schwarz]] (1925) *[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874) *[[Johann Schwelle]] *[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859) *[[Mihkel Seeder]] *[[Andrus Seelik]] *[[Tõnu Seero]] (1957–1998) *Edgar Sein (1908–1941) *Frieda Selg (1909–1986) *Johannes Selg (1908–1973) *Elvine Sell (1922–2016) *[[Tiia Selli]] (1959) *Karl-Hanto Selmet (1927–1996) *Boriss Semjonov (1894–1942) *[[Kaupo Sempelson]] *[[Johannes Semper]] (1892–1970) *[[Tiit Sepa]] (1964–2017) *Henrik Sepamaa (1905–1990) *[[Milvi Seping]] (1929) *[[Arnold Sepp]] (1908–1979) *[[Ene Sepp]] (1991) *Georg Sepp (1927–2000) *[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969) *[[Rein Sepp]] (1921–1995) *[[Ly Seppel]] (1943) *Aarne Seppel (1974) *[[Raivo Seppo]] (1973) *[[Herman Sergo]] (1911–1989) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *Mihhail Sidorov (1893–1960) *Tatjana Sigalova (1969) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Imre Siil]] (1957) *Maria Siiman (2001) *[[Aleksander Siivas]] (1922–1967) *Artur Sikemäe (1895–1942) *[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998) *[[Ivar Sild]] (1977) *[[Merle Sild]] (1960) *[[Marta Sillaots]] (1887–1969) *Silver Silliksaar (1942) *Viktor Simberg (?–1987) *Uino Simmul 1934–2004) *Minna Simre (1902–1941) *Salme Sinimets (1913–1996) *[[Siim Sinamäe]] (1992) *Karl Sinijärv (1916–1987) *[[Karl Martin Sinijärv]] (1971) *Juhan Sinimäe (1910–1984) *[[Triin Sinissaar]] (1975) *[[Peeter Sink]] (1902–1957) *[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988) *[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937) *[[Rudolf Sirge]] (1904–1970) *[[Virgo Sirvi]] *[[Agu Sisask]] *Johannes Siska (1913–1973) *Jegor Julius von Sivers (1823–1879) *[[Grigori Skulski]] (1912–1987) *Nataly Smirnov *Vladimir Smolenski (1901–1961) *[[Juhan Smuul]] (1922–1971) *[[Kerttu Soans]] (1961) *[[Redik Soar]] (1882–1946) *[[Mart Sohberg]] (1839–1927) *Aleksei Sokolov (1910–1992) *Georgi Solovjov (1912–1973) *[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897) *[[Lauri Sommer]] (1973) *Lea Soo (Eiv Eloon) (1945) *Juhan Sookas *Reet Sool (1951–2021) *Helmi Sooman (1913–1982) *Herta Sooman (1913–1970) *[[Peep Sooman]] (1978) *[[Triin Soomets]] (1969) *Mati Soonik (1944) *Mihkel Soonlepp (1858–1934) *Endel Soonsein *[[Ivar Soopan]] (1971) *[[Berit Sootak]] *Aksel Soots *Georgi Sorgonin (1904–1976) *[[Jaan Speek]] (1866–1921) *Isak Spungin (1923–1984) *[[Ita Srankk]] * *[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657) *[[Victor Julius Stein]] (1841–1873) *[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??) *Eda Stern (1929–2021) *[[Hermann Stock]] (1916–1987) *[[Philipp Stramm]] (1814–1871) *Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015) *[[Lilli Suburg]] (1841–1923) *Dimitri Suigussaar *Elmar Suigussaar (1901–2005) *[[Harald Suislepp]] (1921–2000) *[[Gustav Suits]] (1883–1956) *Oskar Surva (1902–1990) *Aleksander Susi *[[Heino Susi]] (1925–1987) *Artemi Sutt (1917–1996) * *[[Aleksander Suuman]] (1927–2003) *[[Suve Jaan]] (1777–1851) *Erich Suvi (1935–2009) *Erika Suvi (1915–2015) *Boriss Svobodin (1878–1942) *[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006) *Marie Sõggel (1884–1938) *Õie Sõster-Haas (1912–2008) *Vello Sõukand (1960–2001) *Olga Särel (1894–1979) *[[Ilmar Särg]] (1955) *[[Indrek Särg]] (1966) *Aadu Säärits (1908–1982) *[[Valter Sääsk]] (1939–2014) *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950) *[[Peeter Südda]] (1830–1893) *[[Juhan Sütiste]] (1899–1945) *[[Kulno Süvalep]] (1929–1996) ==Š== *[[Jüri Šumakov]] *Boriss Štein (1933–2017) *Sergei Štein (1882–1955) *Anton Štšerbakov (1908–1978) *Boris Štšutskoi (1870–1964) ==Z== *[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998) *Leonid Zaitsev (1909–1992) *[[Elīna Zālīte]] (1898–1955) *Avo Zelinski (1958–2017) *Vieno Zlobina (1919–2020) *Olga Žurjari-Ossipova (1961–) *Janis Žigurs (1915–1988) ==T== *[[Aleksandra A. T.]] (1993) *[[Agnes Taar]] (1898–1976) *[[Ingel Tael]] *[[Leila Tael-Mikešin]] (1984) *Dmitri Taevere *Boris Taggo-Novosadov (1907–1945) *[[Sulev Tailo]] (1920–2010) *Ilze Tālberga (1985) *Eino Tali (1922–1999) *Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923) *[[Ilmar Talve]] (1919–2007) *[[Mai Talvest]] (1909–2001) *[[Jüri Talvet]] (1945) *[[Malle Talvet]] (1955) *[[Heiti Talvik]] (1904–1947) *Elmar Talviste (1937–1985) *Julius Tamberg *Karl Tamjärv (1919–2015) *[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987) *[[Aksel Tamm]] (1931–2023) *Arnold Tamm (1906–1942) *Arnold Tamm (1927–) *[[Jaanus Tamm]] (1957–2010) *[[Jakob Tamm]] (1861–1907) *[[Laur Tamm]] (1911–1998) *[[Margus Tamm]] (1977) *Ursus Tamm (1910–1942) *Valter Tamm (1937–) *[[Tiina Tamman]] (1948) *[[August Tammann]] (1893–1934) *[[Henno Tammart]] (1909–1943) *[[Aino Tammeorg]] *[[Katariina Tammert]] (1982) *[[Agu Tammeveski]] (1951) *[[Katrin Tammik]] (1945–1999) *[[Evald Tammlaan]] (1904–1945) *[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940) *[[Jaan Tangsoo]] (1963) *Heino Taremäe (1921–2000) *[[Tiit Tarlap]] (1954–2017) *Leida Tarmel (1903–1971) *Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993) *Hillo Tarvel *Edur Tasa (1903–1941) *[[Ilmar Taska]] (1943) *[[Aleksander Tassa]] (1882–1955) *Edmund Taster *[[Triin Tasuja]] *[[Tuuli Taul]] (1986) *[[Alma Teder]] (1908–1990) *Berta Teder (1905–1979) *Ernst Teder (1915–1993) *Juhan Teder (1911–1999) *[[Tarmo Teder]] (1958) *[[Andra Teede]] (1988) *[[Endla Tegova]] (1922–1987) *[[Maria Teiverlaur]] (1955–) *Kristiina Teiss *[[Paul Tekkel]] (1882–1944) *[[Indrek Tenno]] (1969) *[[Endel Tennov]] (1926–1978) *Elise Tenter (1888–1931) *[[Alfred Teppan]] (1890–1975) *[[Arnold Terijõe]] (1902–1937) *Marina Tervonen (1953) *Liidia Tetergova (1932–2012) *[[Anne-Mai Tevahi]] (1989) *[[Aino Thoen]] (1913–2010) *[[Johann Thomasson]] (1817–???) *Erik Thomson (1915–1990) *[[Aino Tigane]] (1912–1991) *[[Leida Tigane]] (1908–1983) *Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020) *Valentine Tigane (1906–1987) *Lembit Tihkan (1930–2023) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *Loit Tiitsaar (1921–1998) *[[Nete Tiitsaar]] (1989) *[[Romulus Tiitus]] (1906–1982) *[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913) *August Tiko *[[Roland Tõnisson]] (1968) *[[Mihkel Tiks]] (1953) *Urmas Tilga (1966) *Julius Tillo (1919–1995) *Osvald Timmas (1913–2005) *[[Rostislav Titov]] (1928–2013) *Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001) *Jaak Tobre *[[Erik Tohvri]] (1933) *Nelly Toiger (1895–1969) *[[Tuuli Tolmov]] (1994) *[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944) *[[Donald Tomberg]] *Tamara Tomberg *Valentin Tomberg (1900–1973) *Viktor Tomberg (1915–1984) *Ilona Tominga (1964) *Juhan Tomingas *[[Ilmar Tomusk]] *Alma Toom (1903–1945) *[[Kusta Toom]] (1892–1973) *Leon Toom (1921–1969) *Liidia Toom (1890–1976) *[[Aino Toomaspoeg]] (1916) *Elmar Toome (1921–1941) *Juhan Toomepuu (1902–1990) *[[Tiia Toomet]] (1947) *[[Tanel Toomik]] *[[Osvald Tooming]] (1914–1992) *Friido Toomus (1908–1974) *Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994) *[[Elin Toona]] (1937) *[[Rein Tootmaa]] (1957) *Kalju Tori (1924–2007) *Ants Tosin (1931...2012) *[[Mats Traat]] (1936–2022) *Linda Traumann (1908) *Ella Treffner (1890–1969) *[[Elem Treier]] (1927–2012) *[[Karl Trein]] (1900–1937) *Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975) *Leonid Trett (1905–1990) *Lydia Trett (1915–2011) *Jaan Treufeldt (1888–1979) *[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939) *[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993) *Leonid Trett (1905–1990) *Nikolai Troitski (1859–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963) *[[Uido Truija]] (1944) *[[Ilmar Trull]] (1957) *Ivan Trull (1929–2015) *[[Oskar Truu]] (1887–1949) *[[Silvia Truu]] (1922–1990) *[[Irma Truupõld]] (1903–1980) *Aleksander Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–1942) *Sergei Tšõbov *[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971) *[[Arnold Tulik]] (1911–1990) *Evald Tults (?–1996) *[[Leelo Tungal]] (1947) *Genrich Turonok (1925–1996) *[[Eet Tuule]] (1941) *[[Jüri Tuulik]] (1940–2014) *[[Ülo Tuulik]] (1940) *Enn Tuuling (1906–1981) *[[Liidia Tuulse]] (1912–2012) *[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999) *Maimu Tõldsepp (1902–1990) *Paul Tõldsepp (1908–1984) *Roland Tõldsepp (?–1960) *[[Mats Tõnisson]] (1853–1915) *Hilda Tõnnov (1903–1978) *[[August Tõnurist]] (1869–1943) *[[Maniakkide Tänav]] (1976) *[[Jaan Tätte]] (1964) *Daima Maylis Türner (1926) *[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961) ==U== *[[Valev Uibopuu]] (1913–1997) *[[Villem Ugandi]] (1898–1942) *[[Enn Uibo]] (1912–1965) *[[Mihkel Ulman]] (1956) *[[Naan Umbusk]] *[[Marie Under]] (1883–1980) *[[Ell Undla]] (1902–1965) *[[Paul Undritz]] (1854–1897) *[[Jaan Undusk]] (1958) *[[Maarja Undusk]] *[[Magda Univer]] (1910–1995) *[[Mati Unt]] (1944–2005) *[[Ester Urbala]] (1982) *[[Leida Urbanik]] (1913–1978) *[[Silvia Urgas]] (1992) *[[Vaptas Urke]] (1923–1983) *[[Inger Urm]] *[[Peeter Urm]] (1949) *[[Reino Urm]] (1933–1991) *[[Jaak Urmet]] (1979) *[[Ago Ustal]] (1933–2010) *[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997) *[[Peeter Uuetoa]] *[[Eia Uus]] (1985) *[[Arvo Uustalu]] (1964) *[[Albert Uustulnd]] (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]] ==V== *[[Debora Vaarandi]] (1916–2007) *[[Martin Vabat]] (1981) *[[Urmas Vadi]] (1977) *[[Veronika Vaeras]] *[[Tõnis Vaga]] (1975–2006) *[[Lembit Vahak]] *Enn Vahemets (1929–1978) *[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007) *[[Berk Vaher]] (1975) *[[Irja Vaher]] (1977) *[[Laine Vaher]] *[[Vaapo Vaher]] (1945–2024) *[[Luise Vaher]] (1912–1992) *[[Paul Vahi]] (1911–1941) *[[Vaino Vahing]] (1940–2008) *Jüri Vaht (1901–1925) *[[Jaan Vahtra]] (1882–1947) *[[Robert Vaidlo]] (1921–2004) *[[Arvi Vaigla]] *[[Enn Vaigur]] (1910–1988) *Mati Vaisma (1947–1987) *Vassili Valge (1907–1978) *[[Aksel Vaik]] (1909–1967) *Georg Vaino ( *[[Ao Vaks]] (1912–1993) *[[Karl Valge]] (1901) *[[Vassili Valge]] (1907–1978) *[[Aksel Valgma]] (1910–1966) *[[Mait Vaik]] (1969) *[[Jaanus Vaiksoo]] (1967) *Juhan Valgustee (1909–1970) *[[Peet Vallak]] (1893–1959) *[[Aidi Vallik]] (1971) *[[Mari Vallik]] (1993) *[[Mari Vallisoo]] (1950–2013) *[[August Vallner]] (1889–1962) *[[Hugo Valma]] (1891–1977) *[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944) *[[Edgar Valter]] (1929–2006) *Lembit Valter (1921–2004) *[[Arvo Valton]] (1935–2024) *[[Andres Vanapa]] (1924–2004) *[[Larissa Vanejeva]] (1953) *Veikko Vangonen (1964) *[[Hannes Varblane]] (1949–2022) *[[Ruth Vassel]] (1984) *[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994) *[[Margus Veanes]] (1941–1981) *[[Salme Veber]] (1915–2016) *[[Joonas Veelmaa]] (1988) *[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) *[[Muia Veetamm]] (1907–1995) *Siegfried von Vegesack (1888–1974) *[[Rein Veidemann]] (1946) *Siegfried Veidenbaum (1904–1997) *Juhan Veidenstrauch (1880–1930) *[[Enn Vellend]] (1904–1941) *[[Rein Vellend]] (1915–1964) *[[Mihhail Veller]] (1948) *[[Aado Velmet]] (1910–1974) *[[Ilmar Vene]] (1951) *[[Erlend-Ferdinand Vennola|Inga Vennola]] (1981) *[[Voldemar Vent]] (1901–1966) *[[Marie Verdei]] (1993) *Gennadi Vereštšagin (1955) *[[Velli Verev]] (1927–1987) *[[Toomas Verrev]] (1979) *Viktor Veskimäe (1902–1967) *Lev Vesselov (1937) *[[Enn Vetemaa]] (1936–2017) *[[Arno Vihalemm]] (1911–1990) *Johannes Vihma (1920–2017) *[[Johannes Viedemann]] *[[Vicky Viidikas]] (1948–1998) *[[Bernhard Viiding]] (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974) *[[Ine Viiding]] (1933–1990) *[[Juhan Viiding]] (1948–1995) *[[Paul Viiding]] (1904–1962) *[[Arved Viirlaid]] (1922–2015) *Voldemar Viirsalu (1912–2006) *[[Aili Viitar]] (1904–2000) *[[Assandra Vikikivi]] *[[Eduard Vilde]] (1865–1933) *[[Jüri Vilde]] (1945–2016) *[[Heiki Vilep]] (1960) *August Vilidu Veltmees (1920–2012) *Elga Viljassar (1908–1988) *[[Ants Viljus]] (1955) *[[Valeeria Villandi]] (1924–2021) *[[Viire Villandi]] (1955–2015) *[[Jevgenia Vimbo]] (1902) *[[Harry Vimson]] (1912) *Ida Vink (1902–1993) *Villi Vink (1927–2022) *Reinhold Vinkler (1907–1942) *[[Toomas Vint]] (1944) *[[Adrian Virginius]] (1663–1706) *[[Ann Viskar]] (1882–1940) *[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951) *Lydia Visnapuu (1909–1978) *Jaroslav Voinov (1887–1950) *Zinaida Vojeikova *Valentin Volkov (1911–1986) *[[Juhan Voolaid]] (1971) *Ants Vomm (1931–2003) *[[Jaan Vorms]] (1885–1936) *Elmar Vrager (1916–1988) *Ilja Všivkov (1900–1968) *Ülo Alo Võsar (1942) *Kristjan Võsoberg (1924–2001) *Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960) *Egi Väina *[[Heino Väli]] (1928–1990) *[[Katrin Väli]] (1956) *[[Linda-Mari Väli]] (1988) *[[Silvi Väljal]] (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981) *[[Vaike Väljaots]] (1936–2018) *[[Elme Väljaste]] (1952) *Eduard Värav (1906–1962) *Andres Väärismaa (1908–1944) ==W== *[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877) *Karin Maria Wilde (1908– ?) *[[Asta Willmann]] (1916–1984) *[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819) *[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815) *Eugenia von Wiren-Basilewsky (1917–2006) *Ute Wohlrab (1969) *[[Gustav Wulff]] (1865–1946) *[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954) *[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934) ==Õ== *[[Merike Õim]] (1951) *[[Tõnu Õnnepalu]] (1962) *Edward Õun (1907) *[[Ervin Õunapuu]] (1956) *[[Elmar Õun]] (1906–1977) *[[Voldemar Õun]] (1893–1986) *Edvald Õunapuu (1909–1956) ==Ö== *Jüri Ööbik (1948) *Kuno Ööpik (1919–2005) ==Ü== *[[Johannes Üksi]] (1891–1937) *Jaanus Ülavere (1910–1987) *Leenart Üllaste (1910–2003) *Pilvi Üllaste (1917– 2003) *[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanike loendid]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] 7nq5h0dux902l8pksavayykntlp38kt 0 15338 7170234 7169748 2026-06-10T15:15:36Z Ojassaar 206682 /* K */ 7170234 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] lc8ujciflt9ix67sew8qy1cruaoijrl 7170311 7170234 2026-06-10T18:02:01Z Ojassaar 206682 /* T */ 7170311 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] sl5e54964ncysbjl7f4nqsiqg85estl 7170523 7170311 2026-06-11T03:54:23Z Ojassaar 206682 /* K */ 7170523 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] nde2c5f6m6xda8ymi18rzp6vwovhyle 7170524 7170523 2026-06-11T03:57:17Z Ojassaar 206682 /* K */ 7170524 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] hzg1fjttokuzz6ss6vjn4nu46dkd0yp 7170527 7170524 2026-06-11T04:06:10Z Ojassaar 206682 /* N */ 7170527 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[silmiklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 2zsgocmtb826t6ktzjmeppt1566korc 7170529 7170527 2026-06-11T04:11:10Z Ojassaar 206682 /* S */ 7170529 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] oecfwn2efjqiwun9mxb5y1oudq35wn5 7170532 7170529 2026-06-11T04:14:45Z Ojassaar 206682 /* O */ 7170532 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 6in323du5k4cv9z4kp7vq1x39aw0a8k 7170750 7170532 2026-06-11T10:39:37Z Ojassaar 206682 /* K */ 7170750 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Mesoacidalia aglaja'') *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Argynnis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis'') sgk [[lambikärblased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] ctyl0vh5zvrekyynxs3uggtf8byodlu 0 16475 7170729 6350289 2026-06-11T10:35:09Z Sjur 66496 7170729 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Bekele Smiling.jpg|thumb]] '''Kenenisa Bekele''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1982]] [[Bek'ojī]]s) on [[Etioopia]] jooksja ([[5000 m jooks|5000]] m, [[10 000 m jooks|10 000 m]] ja [[murdmaajooks]]). == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]] === * [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|10 000 m jooksus]] '''27.05,10''' ** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|5000 m jooksus]] '''13.14,59''' * [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|10 000 m jooksus]] '''27.01,17''' ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|5000 m jooksus]] '''12.57,82''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === *[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]'s **[[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m jooksus]] '''26.49,57''' **[[Pilt:Med_2.png|Hõbe]] hõbemedal [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m jooksus]] '''12.53,12''' *[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]]s ** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m jooksus]] '''27.08,33''' *[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]]s ** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m jooksus]] '''27.05,90''' *[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is ** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m jooksus]] '''26.45,11''' ** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m jooksus]] '''13.17,09''' === [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused]] === [[2001]] juunioride '''maailmameister''' <br>[[2002]]''' maailmameister''' pikk distants <br>2002 '''maailmameister''' lühike distants <br>2003 '''maailmameister''' pikk distants <br>2003 '''maailmameister''' lühike distants <br>2004 '''maailmameister''' pikk distants <br>2004''' maailmameister''' lühike distants <br>2004''' maailmameister''' meeskondlik pikk distants <br>2004''' maailmameister''' meeskondlik lühike distants == Maailmarekordid == [[3000 m jooks|3000 m]] juunioride rekord '''7:30.67''' [[24. august]] [[2001]] [[Brüssel]] <br>5000 m '''12.37,35''' [[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]] <br>10 000 m '''26.20,31''' [[8. juuni]] 2004 [[Ostrava]] <br>10 000 m '''26.17,53''' [[26. august]] 2005 [[Brüssel]] == Isiklikku == Kenenisa Bekele on 166 cm pikk ja kaalub 55 kg. == Välislingid == *{{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 5000 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 10000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 10000 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Bekele, Kenenisa}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 5lhtdxuqz953d1xsqqstg009dcfibni 0 19035 7170242 7167522 2026-06-10T15:57:58Z IvarGl 201039 7170242 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põualibliklased | staatus = | pilt = Gonepteriyx rhamni on cirsium arvense quadratic Richard Bartz.jpg | pildi_seletus = [[Lapsuliblikas]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = '''Põualibliklased''' ''Pieridae'' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sugukonna_autor = [[Swainson]], 1820 }} '''Põualibliklased''' (''Pieridae'') on [[päevaliblikad|päevaliblikate]] sugukond. Terves maailmas leidub neid enam kui 1000 liiki, kellest Eestis elab kümme ning kaks on juhuslikud rändliblikad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=202}}</ref> Põualibliklased elavad [[stepp|stepis]] ja mäestikualal. Nad on valkjad, kollased või oranžid, mustakirjalised ([[troopika]]s on ka värvilisemaid variante). Põualiblikad ja lapsuliblikad, kelle röövikud toituvad puulehtedest<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=120}}</ref>, on pärit tertsiaariaegse subtroopilise metsa loomastikust. Kapsaliblikad ja nendega lähedased liigid on kohastunud toituma [[Ristõielised|ristõielistest]] taimedest ning neid leidub kõige rohkem Holarktise stepialadel. Võiliblikate röövikud söövad liblikõielisi taimi, see rühm on eriti arvukas Holarktise arktilistes ja subarktilistes piirkondades ning ka mäestikes. Sinepiliblikad, kelle röövikud toituvad samuti liblikõielistel, on aga seotud tertsiaariaegse metsafaunaga. <ref name=":0" /> Meie piirkonna liigid veedavad talve enamasti köidisnukuna, harvem noore rööviku või täiskasvanud liblikana.<ref name=":0" /> Mitmed liigid on tuntud aia-põllukahjuritena, eriti suur-kapsaliblikas. Nende röövikud, eriti massilise paljunemise aastail, kapsapõlde ning ka teisi põllumajanduslikke ristõielisi taimi. Samal liigil, samamoodi massilise paljunemise aastail, märgatud suuri mitmesuunalisi rändeid, mis on eriti tähelepandavad mererannikul.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=49}}</ref> Röövikuid tihti kutsutakse "kapsaussideks". [[Pilt:Põualiblikad.jpg|pisi|[[Põualiblikas]]]] ==Eesti liigid== [[Pilt:Naeriliblikas.jpg|pisi|[[Naeriliblikas]] Pae pargis]] [[Pilt:Väike-kapsaliblikas.jpg|pisi|[[Väike-kapsaliblikas]] Pieris rapae]] * ''Anthocharis cardamines'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[koiduliblikas]] * ''Aporia crataegi'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[põualiblikas]] * ''Colias crocea ''(Geoffroy, 1785) ''–'' [[ruuge-võiliblikas]] * ''Colias hyale'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[niidu-võiliblikas]] * ''Colias palaeno'' (Linnaeus, 1761) ''–'' [[raba-võiliblikas]] * ''Gonepteryx rhamni'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[lapsuliblikas]] * ''Leptidea juvernica'' (Williams, 1946) ''–'' [[niidu-sinepiliblikas]] * ''Leptidea sinapis'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[harilik sinepiliblikas]] * ''Pieris brassicae'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[suur-kapsaliblikas]] * ''Pieris napi'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[naeriliblikas]] * ''Pieris rapae'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[väike-kapsaliblikas]] * ''Pontia daplidice'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[harilik reseedaliblikas]] == Viited == [[Kategooria:Põualibliklased| ]] fnambkq2cj0zyj5wmhagczgtva17g65 0 20012 7170672 7065855 2026-06-11T10:14:44Z Sjur 66496 7170672 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{Sportlane | nimi = Wilson Kipketer | pilt = Asv-koeln-1997-wilson-kipketer.jpg|200px | pildisuurus = | pildiallkiri = Wilson Kipketer (1997) | riik = {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] <br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani]] | sünniaeg = {{süv|1972|12|12}} | sünnikoht = [[Kapsabet]], [[Keenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 182 cm | kaal = 62 kg | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997 Ateena]]|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997 Pariis]]|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1999 Maebashi]]|[[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003 Birmingham]]|[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]]}} }} '''Wilson Kosgei Kipketer''' (sündinud [[12. detsember|12. detsembril]] [[1972]] [[Kapsabet]]as [[Keenia]]s) on [[Taani]] kergejõustiklane ([[800 m jooks|800 m]] jooksja). Ta on neljakordne maailmameister ja endine maailmarekordiomanik (1.41,11). Ta on kõigi aegade teine 800 meetri jooksja. [[1997]]. aastal [[Köln]]is jooksis Kipketer üle [[Sebastian Coe]] nimel 16 aastat püsinud maailmarekordi (1.41,73) ajaga 1.41,11. Ta domineeris kümmekond aastat 800 m distantsil, jäädes kolme aasta jooksul võitmatuks. Ehkki tal ei õnnestunud võistelda [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta olümpiamängudel]], sai ta [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s hõbe- ja [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aastal]] [[Ateena]]s pronksmedali. Kipketeri 800 meetri jooksu maailmarekord püsis peaaegu 13 aastat. See ületati [[22. august]]il [[2010]], kui [[David Rudisha]] edestas seda 0,02 sekundiga, joostes 1.41,09. Rudisha suutis lõpuks 800 meetri jooksu maailmarekordi veelgi ületada, olles esimene ja ainus alla 41-sekundilise jooksuga. Kipketer hoiab endiselt 800 meetri jooksu sisemaailmarekordit. Kipketer kuulus nii Sparta kui ka KIF-i klubisse. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]] === [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] – hõbemedal 800 m jooksus 1:45.14 [[2000. aasta suveolümpiamängud|Sydney]] <br>[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] – pronksmedal 800 m jooksus 1:44.65 [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena]] === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] – '''maailmameister''' 800 m jooksus 1:45.08 [[Göteborg]] <br>[[1997. aasta kergejõustiku sisemaalimameistrivõistlused|1997]] – '''sisemaailmameister''' 800 m jooksus 1:42.67 Pariis <br>[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] – '''maailmameister''' 800 m jooksus 1:43.38 [[Ateena]] <br>[[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1999]] – 2. koht (sise-MM) 800 m jooksus 1:45.49 [[Maebashi]] <br>[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] – '''maailmameister''' 800 m jooksus 1:43.30 [[Sevilla]] <br>[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003]] – 2. koht (sise-MM) 800 m jooksus 1:45.87 [[Birmingham]] === Kuldliiga === [[2002]] – 1. koht 800 m jooksus 1:42.74 [[Brüssel]] <br>2002 – 1. koht 800 m jooksus 1:43.76 [[Monaco]] <br>2002 – 2. koht 800 m jooksus 1:43.59 [[Zürich]] <br>2003 – 3. koht 800 m jooksus 1:44.36 Zürich <br>2004 – 1. koht 800 m jooksus 1:43.88 [[Rooma]] === Maailmarekordid === '''1.41,73''' – [[7. juuni]] [[1997]] [[Stockholm]] <br>'''1.41,24''' – [[13. juuli]] 1997 [[Zürich]] <br>'''1.41,11''' – [[24. juuli]] 1997 [[Köln]] === 10 paremat tulemust === '''1:41,11''' – [[24. juuli]] [[1997]] [[Köln]] <br>'''1:41,24''' – [[13. juuli]] 1997 Zürich <br>'''1:41,73''' – [[7. juuni]] 1997 [[Stockholm]] <br>'''1:41,83''' – [[1. september]] [[1996]] [[Rieti]] <br>'''1:42,17''' – [[16. september]] 1996 [[Tōkyō]] <br>'''1:42,20''' – [[22. juuli]] 1997 [[Brüssel]] <br>'''1:42,27''' – [[3. september]] [[1999]] Brüssel <br>'''1:42,32''' – [[8. september]] [[2002]] [[Rieti]] <br>'''1:42,51''' – [[10. juuni]] 1996 [[Nice]] <br>'''1:42,57''' – [[4. juuli]] 1999 [[Monaco]] == Isiklikku == Wilson Kipketer on 182 cm pikk ja kaalub 62 kg. == Välislingid == * {{IAAF}} *[http://images.google.com/images?hl=en&q=Wilson+Kipketer&btnG=Search Pilte Wilson Kipketerist] {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Kipketer, Wilson}} [[Kategooria:Taani jooksjad]] [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] ih4n8lbosvo7je9fvnzynpp4w12wfw2 0 20823 7170730 6637027 2026-06-11T10:35:27Z Sjur 66496 7170730 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Abebe Bikila | pilt = Abebe Bikila 1968c.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Abebe Bikila (1968) | riik = Etioopia | sünniaeg = [[7. august]] [[1932]] | sünnikoht = [[Mout]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1973|10|25|1932|08|7}} | surmakoht = [[Addis Abeba]] | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]]}} {{Kuldmedal|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 Tōkyō ]]|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]]}} }} '''Abebe Bikila''' ([[oromod|oromopäraselt]] Abbabaa Biqilaa; [[7. august]]il [[1932]] [[Etioopia]], [[Mout]] – [[25. oktoober]] [[1973]] [[Addis Abeba]]) oli [[Etioopia]] [[kergejõustik]]lane ([[maraton]]ijooksja) ja kahekordne olümpiavõitja. Bikila on arvatud [[IAAFi kuulsuste hall]]i liikmeks. ==Saavutused== *[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 OM]] – '''olümpiavõitja''' (paljajalu joostes) *[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 OM]] – '''olümpiavõitja''' {{Olümpiavõitjad meeste maratonijooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Bikila, Abebe}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 9wk93s32ia4buijioghjhez7ckiddmd 1 22721 7170460 1730144 2026-06-10T20:29:43Z Andres 5 7170460 wikitext text/x-wiki Arvan siiski, et sellistes artiklites, mida ei pruugita järjest lugeda, võib linke korrata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21:00, 16 mai 2005 (UTC) Arvan, et need "ligikaudsed aastad" tuleks siit eemaldada.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 21. oktoober 2009, kell 16:52 (UTC) : Nõus. Need peaksid olema kümnendi- või sajandiartiklites. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. oktoober 2009, kell 18:46 (UTC) Tahtsin seda jälle öelda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 23:29 (EEST) a9kzvyna4h0vuitrsn6x0nduel7p0gd 0 23289 7170419 7170132 2026-06-10T19:53:32Z LeeMarx 59920 7170419 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Jaan Kolberg | pilt = Jaan Kolberg.JPG | pildi suurus = | pildi allkiri = Jaan Kolberg | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|11|21}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti NSV]] | rahvus = | kodakondsus = | tegevusala = [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[operaator]], [[monteerija]], [[produtsent]] | haridus = [[Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut]] | koolkond = | tuntud teosed = ''[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]'', ''[[See kadunud tee]]'', ''[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]'', ''[[Terra Mariana. Maarjamaa lugu]]'' | abikaasa = [[Terje Pennie]] | lapsed = 5; sh [[Jaan Tristan Kolberg]] | erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] }} [[Pilt:Kolberg, JaanIMG 2580.JPG|pisi|Jaan Kolberg, märts 2010]] '''Jaan Kolberg''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1958]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] dokumentaal- ja mängu[[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[operaator]], [[monteerija]] ja [[produtsent]].<ref name="EFIS">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/1102 |pealkiri=Jaan Kolberg |väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]] |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> Kolberg on teinud nii [[mängufilm]]e kui ka [[dokumentaalfilm]]e. Tema loomingusse kuuluvad muu hulgas lühimängufilmid ''[[Õnnelik lapsepõlv]]'' ja ''[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]'', mängufilmid ''[[See kadunud tee]]'', ''[[Võlausaldajad (film)|Võlausaldajad]]'' ja ''[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]'' ning dokumentaalfilmid ''[[Teejuht (film 2004)|Teejuht]]'', ''[[Armuigatsus]]'', ''[[Pahavalla poiss]]'', ''[[Terra Mariana. Maarjamaa lugu]]'' ja ''[[Lagle rännakud]]''.<ref name="EFIS" /> ==Haridus== Jaan Kolberg lõpetas 1976. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]]. Seejärel õppis ta aastatel 1976–1980 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[inglise filoloogia]]t. Ülikooli ajal, aastatel 1977–1979, osales ta näitlejana [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] juures tegutsenud [[Evald Hermaküla]] lavastuudio töös.<ref name="EFIS" /> 1985. aastal läks ta [[Moskva]]sse õppima [[Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut|Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafia Instituuti]] ehk VGIK-i, kus ta õppis V. Naumovi meistriklassis mängufilmi- ja telerežiid. Ta lõpetas instituudi 1990. aastal.<ref name="EFIS" /> ==Looming== Kolberg on töötanud filmide juures eri rollides: režissööri, stsenaristi, operaatori, monteerija ja produtsendina. Tema varasem looming oli seotud [[Tallinnfilm]]iga, hiljem on ta tegutsenud ka oma produktsiooniettevõtete kaudu. 2000. aastatel keskendus ta rohkem dokumentaalfilmidele ning on loonud mitu usulisi, kultuurilisi ja ühiskondlikke teemasid käsitlevat filmi. 2022. aastal kirjutas teatrikriitik Margus Mikomägi, et Kolberg oli loonud [[Viimsi]]s Viimsi Draamateatri ning lavastanud seal näidendi ''Meelespea''.<ref name="Teatritasku2022">{{Netiviide |url=https://teatritasku.ee/filmirezissoor-jaan-kolberg-tegi-viinistu-draamateatri/ |pealkiri=Filmirežissöör Jaan Kolberg tegi Viimsi Draamateatri |autor=Margus Mikomägi |väljaanne=Teatritasku |aeg=29. november 2022 |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> Samas intervjuus on Kolberg öelnud, et teatrihuvi sai alguse Tartu ülikooli ajal [[Evald Hermaküla]] stuudios ning et pärast Moskvas režiiõpingute lõpetamist lavastas ta mõne tüki ka teatris, kuid tegeles seejärel peamiselt filmidega.<ref name="Teatritasku2022" /> ===Filmograafia=== *õppetöö ''Vanaisa surm'' ([[1987]], 10 min, stsenarist ja režissöör), VGIK/Tallinnfilm *lühimängufilm ''[[Õnnelik lapsepõlv]]'' ([[1988]], režissöör), [[Tallinnfilm]] *lühimängufilm ''[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]'' ([[1989]], režissöör), Tallinnfilm *mängufilm ''[[See kadunud tee]]'' ([[1990]], stsenarist ja režissöör), Tallinnfilm *mängufilm ''[[Võlausaldajad (film)|Võlausaldajad]]'' ([[1992]], stsenarist ja režissöör), Arcadia *mängufilm ''[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]'' ([[1994]], režissöör), stuudio ZZZ Produktsioon *dokumentaalfilm ''[[Uuesti elus]]'' ([[2002]], monteerija ja produtsent), Alpic OÜ, režissöör [[Olev Remsu]] *dokumentaalfilm ''[[Orjus Eestis]]'' ([[2003]], monteerija), RRK-Wellesto, režissöör Olev Remsu *mängufilm ''[[Kiirrong number 34]]'' ([[2003]], ''off-line'' monteerija), Venemaa, režissöör [[Oleg Fessenko]] *dokumentaalfilm ''[[Laulud mere tagant]]'' ([[2003]], monteerija), Eesti Tõsielufilm, režissöör [[Veiko Taluste]] *dokumentaalfilm ''[[Prohvet (film 2004)|Prohvet]]'' ([[2004]], produtsent ja monteerija), Stuudio Tristan, režissöör [[Kadriann Kibus]] *dokumentaalfilm ''[[Unistaja (film 2004)|Unistaja]]'' ([[2004]], produtsent ja monteerija), Stuudio Tristan, režissöör [[Mart Taevere]] *dokumentaalfilm ''[[Teejuht (film 2004)|Teejuht]]'' ([[2004]], stsenarist, režissöör ja produtsent), Stuudio Tristan *mängufilm ''[[Nõid (film 2005)|Nõid]]'' ([[2005]], ''line producer''), Venemaa, režissöör Oleg Fessenko *dokumentaalfilm ''[[Värvivalgus]]'' ([[2005]], produtsent), sari ''Eesti lood'', režissöör E. Veber *mängufilm ''[[Karujaht (film 2006)|Karujaht]]'' ([[2006]], ''line producer''), Venemaa, režissöör [[Valeri Nikolajev]] *dokumentaalfilm ''[[Armuigatsus]]'' ([[2007]], stsenarist, režissöör ja operaator), film helilooja [[Arved Haug]]ist *dokumentaalfilm ''[[Pahavalla poiss]]'' ([[2008]], stsenarist, režissöör ja operaator), film [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlist]] *dokumentaalfilm ''[[Etüüd palvest]]'' ([[2009]], kaasrežissöör, operaator ja montaažirežissöör), film [[Pirita klooster|Pirita kloostrist]] *dokumentaalfilm ''[[Via avium]]'' ([[2009]], stsenarist, operaator ja režissöör), film [[Andres Põder]]ist *dokumentaalfilm ''[[Vaikuse laul]]'' ([[2009]], stsenarist, režissöör ja operaator), film [[Viimsi]] puuetega lastest *''[[Rahva vabadus]]'' ([[2010]]), Stuudio Navona *''[[Teelised]]'' ([[2010]]) *dokumentaalfilm ''[[Kaks päeva augustis]]'' ([[2011]]), Stuudio Navona *dokumentaalfilm ''[[Jeesus, homod ja kiisud]]'' ([[2012]], režissöör, stsenarist ja operaator)<ref>{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/film/16257 |pealkiri=Jeesus, homod ja kiisud |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> *dokumentaalfilm ''[[Terra Mariana. Maarjamaa lugu]]'' ([[2012]], režissöör ja operaator)<ref>{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/film/18398 |pealkiri=Terra Mariana. Maarjamaa lugu |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/jumala-poliitika/ |pealkiri=Jumala poliitika |väljaanne=[[Sirp]] |aeg=17. august 2012 |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> *dokumentaalfilm ''[[Lagle rännakud]]'' ([[2019]], režissöör koos [[Meelika Lehola]]ga)<ref>{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/mustika-igapaevaelus-voi-igapaevaelu-mustifitseerimine/ |pealkiri=Müstika igapäevaelus või igapäevaelu müstifitseerimine |väljaanne=Sirp |aeg=22. veebruar 2019 |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> *mängufilm ''[[Hüvasti, NSVL]]'' ([[2020]], konsultant), režissöör [[Lauri Randla]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/1102 |pealkiri=Jaan Kolberg |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> ===Lavastajatöö teatris=== *[[Leonid Andrejev]]i ''Juudas Iskariot'' ([[1980]]), Tartu Tudengiteater *[[Bernard Kangro]] ''Kohtumine vanas majas'' ([[1991]]), [[Rakvere teater]] *[[Harold Pinter]]i ''Armuke'' ([[1993]]), [[Von Krahli teater]] *''Meelespea'' ([[2022]]), Viimsi Draamateater<ref name="Teatritasku2022" /> ==Tunnustus== *[[1989]]: XVIII [[Venemaa]] telefilmide festival [[Dušanbe]]s – parima lühidebüütfilmi auhind mängufilmi ''[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]'' eest<ref name="EFIS" /> ==Tegevus poliitikas== Kolberg kuulub 1994. aastast [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]].<ref name="EFIS" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], kogus 10 häält ega osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> ==Isiklikku== Jaan Kolberg on 1991. aastast abielus näitleja [[Terje Pennie]]ga. Neil on kolm last, kellest noorim on näitleja [[Jaan Tristan Kolberg]].<ref>{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609116944/terje-pennie-motlesin-tosiselt-naitlejakarjaari-lopetamisele |pealkiri=Terje Pennie: mõtlesin tõsiselt näitlejakarjääri lõpetamisele |autor1=Kaspar Viilup |autor2=Ave-Marleen Rei |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. september 2023 |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://vikerraadio.err.ee/1609821289/kabi-ei-kuku-terje-pennie-ja-jaan-tristan-kolberg |pealkiri=Käbi ei kuku... Terje Pennie ja Jaan Tristan Kolberg |väljaanne=[[Vikerraadio]] |aeg=19. oktoober 2025 |vaadatud=10. juuni 2026}}</ref> Ta on [[Jaan Kõue]] pojapoeg. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|0463934}} *[https://www.efis.ee/person/1102 Jaan Kolberg] Eesti Filmi Andmebaasis *[http://www.tristan.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=7 Jaan Kolbergi CV] – tristan.ee {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 95rezoh9dpehdlln2mxkao2wjpp484v 0 23866 7170414 7069003 2026-06-10T19:51:18Z Kuriuss 38125 7170414 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} See lehekülg koondab teabe [[Eesti]] riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud [[riik]]ide või riigitaoliste moodustiste [[monarh]]idest ja [[riigipea]]dest, samuti Eesti alale määratud [[asevalitseja]]test ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest. == 12.–13. saj== *[[Vanem|vanemad]] [[Lembitu]], [[Maniwalde]], [[Tabelinus]], [[Unnepewe]], [[Wottele]], [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] == [[Mõõgavendade ordu]] == Tiitel: [[Ordumeister|meister]] (1204–1236) * 1204 – 1209 [[Wenno]] * 1209 – 1236 [[Wolquin]] (Wolgulin) == [[Taani|Taani Kuningriik]] == Tiitel: taanlaste ja vendide [[kuningas]], [[Eestimaa hertsog]] hiljemalt aastatel (1271–1346) *[[1219]]-1241 : [[Valdemar II|Valdemar II Võitja]]. Kuningas aastast [[1202]]. *[[1241]]-1250 : [[Erik IV|Erik IV Plovpenning]] *[[1250]]-1252 : [[Abel (Taani)|Abel]] *[[1252]]-1259 : [[Christoffer I]] *[[1259]]-1286 : [[Erik V|Erik V Glipping]] Eestimaa hertsogi tiitel hiljemalt aastast [[1271]]. *[[1286]]-1320 : [[Erik VI (Taani)|Erik VI Menved]] *[[1320]]-1326 : [[Christoffer II]] *[[1326]]-1329 : [[Valdemar III]] *[[1329]]-1332 : [[Christoffer II]] *[[1332]]-1340 : [[interreegnum]], kuningat ei ole *[[1340]]–[[1346]] : [[Valdemar IV|Valdemar IV Atterdag]] kuningas kuni aastani [[1376]] (ainult [[Saaremaa]]) *[[1559]]–[[1588]] : [[Frederik II]] *[[1588]]–[[1645]] : [[Christian IV]] == [[Tartu piiskopkond]] == Tiitel: [[Tartu piiskoppide loend|piiskop ja isand]] ([[1224]]–[[1558]]) *[[1224]]–[[1248]] [[Hermann I (Tartu piiskop)|Hermann I]] *[[1268]] [[Alexander (Tartu piiskop)|Alexander]] *[[1268]]–[[1288]] [[Friedrich (Tartu piiskop)|Friedrich]] ([[Friedrich von Haseldorp]]) *[[1289]]–[[1299]] [[Bernhard (Tartu piiskop)|Bernhard]] *[[1302]]–[[1312]] [[Dietrich Vyshusen]] *[[1323]]–[[1341]] [[Engelbert von Dolen]] *[[1342]]–[[1344]] [[Wescelus]] *[[1346]]–[[1373]] [[Johannes Viffhusen]] *[[1373]]–[[1377]] [[Heinrich Velde]] *[[1379]]–[[1400]] [[Dietrich III Damerow]] *[[1400]]–[[1410]] [[Heinrich Wrangel]] *[[1411]]–[[1413]] [[Bernhard Bülow]] *[[1413]]–[[1441]] [[Dietrich IV Resler]] *[[1441]]–[[1459]] [[Bartholomäus Savijerwe]] *[[1459]]–[[1468]] [[Helmich von Mallinkrodt]] *[[1468]]–[[1473]] [[Andreas Peper]] *[[1473]]–[[1485]] [[Johannes Bertkow]] *[[1485]]–[[1498]] [[Dietrich Hake]] *[[1499]]–[[1505]] [[Johannes III von der Rope]] *[[1505]]–[[1513]] [[Gerhard Schrove]] *[[1513]]–[[1514]] [[Johannes Duesborg]] *[[1514]]–[[1518]] [[Christian Bomhower]] *[[1518]]–[[1527]] [[Johann Blankenfeld]] *[[1528]]–[[1543]] [[Johannes VI Bey]] *[[1543]]–[[1551]] [[Jodokus von der Recke]] *[[1554]]–[[1558]] [[Hermann II Wesel]] == [[Saare-Lääne piiskopkond]] == Tiitel: [[Saare-Lääne piiskoppide loend|piiskop]] ([[1228]]–[[1559]]) *1228–1229 [[Gottfried]] *1234–1260 [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] *1262–1285(1286?) [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] (Buxhövden) *1285 (1286?)– 1294 (1297?) [[Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich II]] *1294 (1297?)-1307 (1310?) [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] *1310–1321 [[Hartung]] *1322–1337 [[Jakob (Saare-Lääne piiskop)|Jakob]] (suri Lübeckis) *1338–1362 [[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|Hermann II]] (Osenbrugge) *1363–1374 [[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]] *1374–1381 [[Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)| Heinrich III]] (mõrvati Kuressaares) *1383–1419 [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode)]] (suri Kuressaares) *1420–1423 [[Caspar Schuwenflug]] (suri Montefiascones) *1423–1432 [[Christian Kuband]] (suri Roomas) *1432–1438 [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I]] (Schutte) (suri Haapsalus) *1438–1458 [[Ludolf Grove]] (suri Kuressaares) *1439–1457 [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes II]] (Creul) *1458–1471 [[Jodokus Hoenstein]] (suri Haapsalus) *1471–1491 [[Peter Wetberg]] *1492–1515 [[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III]] (Orgas) *1515–1527 [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV]] (Kievel) *1528–1530 [[Georg von Tiesenhausen]] (suri Kuressaares) *1530–1541 [[Reinhold von Buxhoeveden]] (Buxhövden) (suri Koluveres) *1532–1536 [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] (Brandenburgi markkrahv) *1542–1560 [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] (Münchhausen) *1560–1572 [[Magnus]] (Schleswig-Holsteini hertsog) == [[Kuramaa piiskopkond]] == (valitses hiljemalt alates 1341. aastast [[Ruhnu]] saart) Tiitel: piiskop * 1341 – 1353 Johannes II * 1354 – 1359 Ludolf * 1360 – 1371 Jacob * 1371 – 1398 Otto * 1399 – 1404 [[Rutger von Brüggenei]] * 1405 – 1424 Gottschalk Schutte * 1425 – 1456 Johannes III Tiergart * 1457 – 1473 Paul II Einwald (de Walteris) * 1473 – 1500 Martin Lewitz * 1500 Michael Sculteti * 1501 – 1523 Heinrich II Basedow * 1524 – 1540 [[Hermann II Ronneberg]] * 1540 – 1560 [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV von Müchhausen]] * 1560 – 1583 [[Magnus]] == [[Liivi ordu]] == {{main|Liivi ordu maameistrite loend}} Tiitel: [[meister]] (1237–1561) * [[1237]]–[[1239]] [[Hermann Balke]] * [[1240]]–[[1241]] [[Andreas von Velven]] * [[1242]]-1245 [[Dietrich von Grüningen]] * [[1245]]–[[1246]] [[Heinrich von Heimburg]] * [[1248]]-1253 [[Andreas von Stirland]] * [[1253]]–[[1256]] [[Anno von Sangerhausen]] * [[1257]]–[[1260]] [[Burchard von Hornhausen]] * [[1261]]-1263 [[Werner (Liivi ordu)|Werner]] * [[1263]]-1266 [[Konrad von Mandern]] * [[1266]]-1270 [[Otto von Lutterberg]] * [[1270]]-1273 [[Walther von Nortecken]] * [[1273]]-1279 [[Ernst von Rassburg]] * [[1279]]-1281 [[Konrad von Feuchtwanger]] * [[1281]]–[[1287]] [[Wilken von Endorp]] * [[1288]]-1290 [[Konrad von Hazzigenstein]] * [[1290]]–[[1293]] [[Halt]] * [[1295]]-1296 [[Heinrich von Dinkelaghe]] * [[1296]]-1298 [[Bruno (Liivi ordu)|Bruno]] * [[1298]]–[[1307]] [[Gottfried von Rogge]] * [[1309]]-1322 [[Gerhard von Jorke]] * [[1324]]-1328 [[Reimar Hane]] * [[1328]]-1340 [[Eberhard von Monheim]] * [[1340]]-1345 [[Burchard von Dreileben]] * [[1345]]-1359 [[Goswin von Herike]] * [[1359]]-1364 [[Arnold von Vietinghof]] * [[1364]]-1385 [[Wilhelm von Vrymersheim]] * [[1385]]-1389 [[Robin von Eltz]] * [[1389]]-1401 [[Wolmer von Brüggeney]] * [[1401]]-1413 [[Konrad von Vietinghof]] * [[1413]]-1415 [[Diderick Tork]] * [[1415]]-1424 [[Siegfried Lander von Spanheim]] * [[1424]]–1433 [[Cisse von Rutenberg]] * [[1433]]-1435 [[Franke Kerskorff]] * [[1435]]–[[1437]] [[Heinrich von Bockenvorde]] * [[1438]]-1450 [[Heidenreich Vinke von Overberg]] * [[1450]]–[[1469]] [[Johann Osthoff von Mengede]] * [[1470]]-1471 [[Johann Wolthus von Herse]] * [[1471]]-1483 [[Bernd von der Borch]] * [[1483]]-1494 [[Johann Fridach von Loringhofe]] * [[1494]]-1535 [[Wolter von Plettenberg]] * [[1535]]-1549 [[Hermann von Brüggeney]] * [[1549]]-1551 [[Johann von der Recke]] * [[1551]]-1557 [[Heinrich von Galen]] * [[1557]]-1559 [[Wilhelm Fürstenberg]] * [[1559]]–[[1561]] [[Gotthard Kettler]] == [[Moskva Tsaaririik]] == Tiitel: tsaar (1558 &ndash; 1582) *[[Ivan IV]] Julm == [[Kuramaa Hertsogiriik]] == Tiitel: hertsog (valitses Ruhnu saart) * [[1562]]–[[1587]] [[Gotthard Kettler]] * [[1587]]–[[1615]] Friedrich == [[Poola Kuningriik]] == Tiitel: kuningas (1561–1569) ===[[Jagelloonid]]=== * [[1561]]-1569 [[Zygmunt II August]] == [[Rzeczpospolita]] == Tiitel: kuningas (1569–1572) ===[[Jagelloonid]]=== * [[1569]]-1572 [[Zygmunt II August]] Tiitel: valitud kuningas (1572–1586) * [[1572]]–[[1573]] [[Henryk Walezy|Henryk II Walezy]] * [[1576]]–[[1586]] [[Stefan Batory|Stefan I Batory]] Tiitel: kuningas (1587–1660) ===[[Vasad]]=== Poola kaotas Eesti alad sõjas Rootsiga [[1625]]. aastal ja see kaotus fikseeriti [[1629]] [[Altmargi vaherahu]]ga. Edaspidi olid Poola kuningad Liivimaa valitsejad veel vaid titulaarselt, Jan II loobus aga lõplikult Liivimaale pretendeerimast. * [[1587]]–1632 [[Zygmunt III]] (Rootsis tuntud kui [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]]) * [[1632]]-1648 [[Władysław IV Waza]] * [[1648]]–[[1660]] [[Jan II Kazimierz]] == [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]] == Tiitel: kuningas (1561 – 1710 {ametlikult 1721}) ===[[Vasad]]=== *[[1561]]-1568 : [[Erik XIV]] *[[1568]]-1592 : [[Johan III]] *[[1592]]-1599 : [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]]; Poolas tuntud kui [[Zygmunt III|Zygmunt III Waza]] *[[1599]]-1611 : [[Karl IX]], 1599-[[1604]] asekuningas *[[1611]]-1632 : [[Gustav II Adolf]] *[[1632]]-1654 : [[Kristiina]] ===[[Pfalzi dünastia]]=== *[[1654]]-1660 : [[Karl X Gustav]] *[[1660]]-1697 : [[Karl XI]] *[[1697]]–[[1718]] : [[Karl XII]] *[[1719]]-1720 : [[Ulrika Eleonora]] ===[[Hesseni dünastia]]=== *[[1720]]–[[1721]] : [[Fredrik I]] == [[Liivi Kuningriik]] == Tiitel: kuningas (1570–1578) ===[[Oldenburgid]]=== *[[Magnus]] ([[1570]] – [[1578]]; tunnustatud ainult [[Ivan IV]] poolt) == [[Moskva Tsaaririik]] == Tiitel: [[tsaar]] (1704–1721) ===[[Romanovid]]=== *[[1704]]-1721 : [[Peeter I]] (Peeter Suur) == [[Venemaa]] == Tiitel: [[imperaator]] (1721–1917) ===[[Romanovid]]=== *[[1721]]-1725 : [[Peeter I]] (Peeter Suur) *[[1725]]-1727 : [[Katariina I]] *[[1727]]-1730 : [[Peeter II]] *[[1730]]-1740 : [[Anna I]] *[[1740]]-1741 : [[Ivan VI]] ) *[[1741]]-1762 : [[Jelizaveta Petrovna]] *[[1762]]-1762 : [[Peeter III]] *[[1762]]-1796 : [[Katariina II]] (Katariina Suur) *[[1796]]-1801 : [[Paul I]] *[[1801]]-1825 : [[Aleksander I]] *[[1825]]-1855 : [[Nikolai I]] *[[1855]]-1881 : [[Aleksander II (Venemaa)|Aleksander II]] *[[1881]]-1894 : [[Aleksander III]] *[[1894]] – 15. märts (2. märts) 1917 : [[Nikolai II]] *[[15. märts]] (2. märts) [[1917]] : [[Mihhail II]] Tiitel: [[Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] esimees (1917) *[[Georgi Lvov]] ([[15. märts]] (2. märts) – 21. juuli (8. juuli) 1917) Tiitel: Ajutise Valitsuse [[peaminister]] (1917) *[[Aleksandr Kerenski]] ([[21. juuli]] (8. juuli) – [[7. november]] (25. oktoober) 1917) == [[Saksa Riik]] == Tiitel: keiser (1917–1918) ===[[Hohenzollernid]]=== *[[Wilhelm II]] ([[Oktoober]] [[1917]] – [[9. november]] [[1918]]) == [[Balti Hertsogiriik]] == Tiitel: Regentnõukogu esimees (1918) *[[Adolf Pilar von Pilchau]] ([[9. november]] – [[19. november]] [[1918]]) == [[Eesti Töörahva Kommuun]] == Tiitel: Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees (1918–1919) *[[Jaan Anvelt]] ([[29. november]] 1918 – [[5. juuni]] 1919) == [[Eestimaa kubermang]] (rahvuskubermang)== Tiitel: kubermangukomissar (1917) *[[Jaan Poska]] (märts – november 1917) *[[Viktor Kingissepp]], kohusetäitja bolševike võimu ajal (november 1917 – veebruar 1918) == [[Eesti]] [[Eesti Vabariik|Vabariik]] == Tiitel: Ministrite Nõukogu esimees (1918) *[[Konstantin Päts]] ([[24. veebruar]] [[1918]] – 12. november 1918) Tiitel: peaminister (1918–1920) *[[Konstantin Päts]] ([[12. november]] [[1918]] – 8. mai 1919) Tiitel: Asutava Kogu esimees (1919–1920) *[[August Rei]] (23. aprill 1919 – 21. detsember 1920) Tiitel: [[riigivanem]] (1920–1934) *[[Ants Piip]] (21. detsember 1920 – 25. jaanuar 1921) *Konstantin Päts (25. Jaanuar 1921-21. November 1922) *[[Juhan Kukk]] (21. November 1922-02. August 1923) *Konstantin Päts (02. August 1923–26. Märts 1924) *[[Friedrich Akel]] (26. Märts 1924-16. Detsember 1924) *[[Jüri Jaakson]] (16. Detsember 1924-15. Detsember 1925) *[[Jaan Teemant]] (15. Detsember 1925-09. Detsember 1927) *Jaan Tõnisson (09. Detsember 1927-04. Detsember 1928) *[[August Rei]] (04. Detsember 1928-09. Juuli 1929) *[[Otto Strandman]] (09. Juli 1929-12. Veebruar 1931) *Konstantin Päts (12. Veebruar 1931-19. Veebruar 1932) *Jaan Teemant (19. Veebruar 1932-19. Juuli 1932) *[[Kaarel Eenpalu]] (19. Juuli 1932-01. November 1932) *Konstantin Päts (01. November 1932-18. Mai 1933) *Jaan Tõnisson (18. Mai 1933-21. Oktoober 1933) *Konstantin Päts (21. Oktoober 1933-24. Jaanuar 1934) Tiitel: [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] (1934–1937) *Konstantin Päts ([[24. jaanuar]] [[1934]] – 3. september 1937) Tiitel: [[riigihoidja]] (1937–1938) *Konstantin Päts ([[3. september]] [[1937]] – 24. aprill 1938) Tiitel: [[president]] (1938–1940) *Konstantin Päts ([[24. aprill]] [[1938]] – 21. juuli 1940) == [[Eesti NSV]] == Tiitel: [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimees (1940–1988) *[[Johannes Vares-Barbarus]] ([[21. juuli]] [[1940]] – [[29. november]] 1946) == [[Saksa Riik]] == (''Deutsches Reich, Reichskommissariat [[Ostland]]'') Tiitel: juht (''Der Führer''; [[1941]] – [[1943]]) *[[Adolf Hitler]] ([[7. juuli]] [[1941]] – 26. juuni 1943) == [[Suursaksa Riik]] == (''Groβdeutsches Reich, Reichskommissariat [[Ostland]]'') Tiitel: juht (''Der Führer''; [[1943]] – [[1944]]) *[[Adolf Hitler]] ([[26. juuni]] [[1943]] – [[15. detsember]] [[1944]]) == [[Eesti NSV]] == *[[Nigol Andresen]] ([[1946]]–1947) *[[Eduard Päll]] ([[1947]]–1950) *[[August Jakobson]] ([[1950]]–1958) *[[Johan Eichfeld]] ([[1958]]–1961) *[[Aleksei Müürisepp]] ([[1961]] – [[7. oktoober]] 1970) *[[Aleksander Ansberg]] ([[1970]]) *[[Artur Vader]] ([[22. detsember]] [[1970]] – [[25. mai]] 1978) *[[Meta Vannas]] (kohusetäitja; [[1978]]) *[[Johannes Käbin]] (1978–1983) *[[Arnold Rüütel]] ([[1983]] – [[16. november]] [[1988]]) Tiitel: ([[iseseisvus|suveräänseks]] kuulutatud) Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1988–1990) *[[Arnold Rüütel]] ([[16. november]] [[1988]] – [[8. mai]] [[1990]]) == [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] == Tiitel: NLKP Keskkomitee peasekretär (1940–1991) *[[Jossif Stalin]] ([[1940]]–[[1953]]) *[[Lavrenti Beria]] ([[1953]]) *[[Nikita Hruštšov]] ([[1953]]–[[1964]]) *[[Leonid Brežnev]] ([[1964]]–[[1982]]) *[[Juri Andropov]] ([[1982]]–[[1984]]) *[[Konstantin Tšernenko]] ([[1984]]–[[1985]]) *[[Mihhail Gorbatšov]] ([[1985]]–[[1991]]) == [[Eesti Vabariik eksiilis]] == Tiitel: [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] (1940 – ) *[[Jüri Uluots]] ([[21. juuni]] [[1940]]&ndash;9. jaanuar 1945) *[[August Rei]] ([[9. jaanuar]] [[1945]]&ndash;[[29. märts]] 1963) *[[Aleksander Varma]] (Warma) ([[30. märts]] [[1963]]&ndash;23. detsember 1970) *[[Tõnis Kint]] ([[23. detsember]] [[1970]]&ndash;1. märts 1990) *[[Heinrich Mark]] ([[1. märts]] [[1990]]&ndash;[[15. september]] [[1992]]) [[Heinrich Mark]] andis riigipea ameti üle [[Lennart Meri]]le. Eksiilvalitsuse majandusminister [[Mihkel Mathiesen]] seda aga ei tunnustanud ja nimetas 15. septembril 1992 ametisse niinimetatud [[Nõmme valitsus]]e, milles Mathiesen oli tunnustamata [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] oma surmani 28. novembril 2003. Siis võttis selle rolli üle [[Kalev Ots]]. Heinrich Mark nimetas seda ebaseaduslikuks ja ajakirjandus on Nõmme valitsuse olemasolu üldiselt ignoreerinud. == [[Eesti Vabariik]] == Tiitel: [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees (1990–1992) *[[Arnold Rüütel]] ([[8. mai]] [[1990]] – 6. oktoober 1992) Tiitel: president (alates 1992) *[[Lennart Meri]] ([[6. oktoober]] [[1992]] – [[8. oktoober]] [[2001]]) *[[Arnold Rüütel]] ([[8. oktoober]] [[2001]] – 9. oktoober 2006) *[[Toomas Hendrik Ilves]] ([[9. oktoober]] [[2006]] – 10. oktoober 2016) *[[Kersti Kaljulaid]] ([[10. oktoober]] [[2016]] – 11. oktoober 2021) *[[Alar Karis]] (alates [[11. oktoober|11. oktoobrist]] [[2021]]) ==Vaata ka== * [[Eesti riigipeade loend]] * [[Eesti valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Eesti riigipead| Valitsejad]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Valitsejad]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid|Valitsejad]] [[de:Liste der Präsidenten Estlands]] 9iu3twwwbvwb9pvbd4bz5p9i95yk0jd 1 29099 7170433 7167053 2026-06-10T20:08:47Z Kuriuss 38125 7170433 wikitext text/x-wiki Mis tähendab "õieti"? [[Kasutaja:Peep|Peep]] 2. oktoober 2005, kell 19.26 (UTC) ---- Siin oli enne niisugune tekst: '''''Che Guevara''' [tše ge'vaara] (tegelik nimi '''Ernesto Rafael Guevara de la Serna'''; [[14. juuni]] [[1928]] [[Rosario]] – [[9. oktoober]] [[1967]] Vallegrande lähedal [[Boliivia]]s) oli [[revolutsionäär]] [[Ladina-Ameerika]]s. ''Ta sündis [[Argentiina]]s Rosarios. Ta oli isa poolt iiri ja ema poolt baski päritolu. [[1948]] astus ta [[Buenos Aires]]e [[meditsiin]]iteaduskonda ja lõpetas selle [[1953]]. ''Nähes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides, leidis ta, et ainus lahendus peitub [[revolutsioon]]is. 1953. aastal läks ta [[Guatemaala]]sse, kus liitus presidendi [[Jacobo Arbenz]]i pooldajatega, et viia läbi [[sotsiaalne revolutsioon]]. Sel ajal sai ta ka oma hüüdnime, mis tulenes argentiinlaste kombest täiendada oma juttu hüüdsõnaga ''che''. Kui [[LKA]] Arbenzi [[1954]]. aastal võimult kõrvaldas, järeldas Guevara, et [[Ameerika Ühendriigid|USA]] on alati progressiivsete vasakpoolsete vastu. ''Ta lahkus [[Mehhiko]]sse, kus kohtus [[kuubalased|kuubalastest]] vendade [[Fidel Castro|Fidel]] ja [[Raúl Castro]]ga, kes valmistusid kukutama Kuuba presidenti [[Fulgencio Batista]]t. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse [[Oriente provints]]i novembris [[1956]]. Kui Castro väed olid [[2. jaanuar|2. jaanuar]]il [[1959]] vallutanud [[Havanna]], sai Guevara Kuuba kodanikuks ning töötas [[põllumajandus]]- ja agraarreformiosakonnas. Hiljem oli ta Kuuba Riigipanga president 1959–1961 ja [[tööstus]]minister [[1961]]–[[1965]]. ''1965. aasta aprillis tõmbus ta avalikust elust tagasi ja järgmised kaks aastat on olnud saladuslikud. Hiljem selgus, et ta oli mõnda aega [[Kongo]]s koos Kuuba väesalgaga, kus aitas ette valmistada [[Patrice Lumumba]] pataljoni. Sügisel [[1966]] läks ta [[inkognito]] Boliiviasse, et luua sissisalk Santa Cruzi regioonis. ''Oktoobris 1967 salga asukoht tuvastati valitsusvägede poolt koostöös LKA-ga ning hävitati. Che Guevara sai lahingus haavata ning tapeti haavatuna peale vangivõtmist ilma kohtuta. ''Che Guevara pilt on olnud kasutusel vasakpoolsete noorteliikumiste poolt revolutsioonilembelisuse ning mässumeele sümbolina. Uus tekst tuleb varasemaga integreerida, mitte üle kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. märts 2010, kell 16:29 (UTC) Võtsin välja ebamäärase ylistuse: "''Lugematus hulgas biograafiates, memuaarides, raamatutes, esseedes, dokumentaalfilmides, lauludes ja filmides on temasse suhtutud suure austusega ning ainult harvadel juhtudel on temasse suhtutud halvakspanuga.''" Tegelikult on kogu tekst muidugi ikka veel NPOV. Kui refereerida natuke Laari juttu, saaks artiklit kriitikaga tasakaalustada. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 31. mai 2011, kell 16:17 (EEST) ---- Moskva pildile on vaja paremat allkirja. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. veebruar 2012, kell 12:15 (EET) ---- Siin on ametlik sünnikuupäev asendatud alternatiivsega. Peaks vähemalt mõlemat mainima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 11:46 (EEST) ----------- ''In another instance of defiance, Guevara spat in the face of Bolivian Rear Admiral Horacio Ugarteche, who attempted to question Guevara a few hours before his execution.'' – tõlkimata tekst. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 23:08 (EEST) 8jfugwpmw9eixaegzu51iugfwjfljw0 0 29384 7170403 7166762 2026-06-10T19:46:55Z Raamaturott 56450 7170403 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1326. aasta''' ('''MCCCXXVI''') oli [[14. sajand]]i 26. aasta. == Sündmused maailmas == * [[3. juuni]] – [[Novgorodi leping]]uga määrati kindlaks [[Norra kuningriik (872–1397)|Norra]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vaheline piir [[Finnmark|Finnmargis]]. * [[10. juuni]] – [[Bütsantsi-Osmanite sõjad]]: Hästi relvastatud [[Bütsants]]i armee sai [[Pelekano lahing]]us [[Osmanite riik|osmanite]] vägedelt lüüa. == Sündmused Eestis == * Dendrokronoloogiliste uuringute järgi läks kasvama [[Tamme-Lauri tamm]] (ligikaudne aasta). == Sündinud == * ... == Surnud == * [[21. detsember]] – [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]], Kiievi ja kogu Vene metropoliit [[Kategooria:1326| ]] bdb3er6rnpy5ln47nlmr1yw5f2ftf38 0 29705 7170690 6454310 2026-06-11T10:19:00Z Sjur 66496 7170690 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Benjamin Kipkoech Limo''' (sündinud [[23. august]]il [[1974]] [[Kaptaget]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane ([[5000 m jooks|5000 m jooksja]]). Maailmameister 5000 m jooksus ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]). Ta võistleb ka muudel jooksudistantsidel [[1500 m jooks|1500 meetrist]] kuni [[10 000 m jooks|10 000 meetrini]]. == Saavutused == *[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] – hõbemedal maailmameistrivõistlustel 5000 m jooksus ('''12.58,72''') *[[2002. aasta Briti Ühenduse mängud|2002]] – hõbemedal Briti Ühenduse mängudel 5000 m jooksus ('''13.13,57''') *[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] – '''maailmameister''' 5000 m jooksus ('''13.32,55''') == Välislingid == *{{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Limo, Benjamin}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 55pru87zc8ks0foo82162uzoeyfmir2 0 31094 7170405 7146358 2026-06-10T19:47:34Z Kuriuss 38125 7170405 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit [[Nicolaus V (vastupaavst)]]}} {{Infokast paavst |paavstinimi = Nicolaus V |pilt = Paus Nicolaas V door Peter Paul Rubens.jpg |pildiallkiri=Paavsti portree. [[Peter Paul Rubens|Rubens]] (1610ndad) |sünninimi = Tommaso Parentucelli |valitsemisaja algus= [[6. märts]] [[1447]] |valitsemisaja lõpp= [[24. märts]] [[1455]] |eelkäija = [[Eugenius IV]] |järeltulija = [[Calixtus III]] |vastupaavst = [[Amadeus VIII (Savoia hertsog)|Felix V]] <small>(kuni 1449)</small><!--https://fi.wikipedia.org/wiki/Felix_V--> |sünnikuupäev = [[15. november]] [[1397]] |sünnikoht = [[Sarzana]] |surmakuupäev = [[24. märts]] [[1455]] |surmakoht = [[Rooma]] |haridus = [[Bologna ülikool]] |vapp = C o a Nicolaus V.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Nicolaus V''' ('''Tommaso Parentucelli''' või '''Tomaso Parentucelli'''; [[15. november]] [[1397]] – [[24. märts]] [[1455]]) oli [[paavst]] aastatel [[1447]]–1455. Ta oli 208. paavst. Tommaso Parentucelli sündis 15. novembril 1397 [[Sarzana]]s [[arst]] Bartolomeo Parentucelli ja Andreola Tomeo dei Bosi peres. Kui tema isa [[1401]]. aastal suri, abiellus ema Tommaso Calandriniga, kuid Parentucelli ei saanud oma võõrasisaga hästi läbi. Ajaloolase Salvador Miranda järgi oli Parentucelli lapsena kord väga haige ning tema ema oli näinud nägemust, et Parentucellist saab kunagi paavst. Parentucelli asus pärast õpinguid Sarzanas [[1417]]. aastal õppima [[Bologna ülikool]]is [[teoloogia]]t ning tegutses samal ajal [[Firenze]] mõjukate perekondade Albizzide ja Strozzide [[tuutor]]ina. Pärast [[doktorikraad]]i omandamist [[1422]] oli Parentucelli [[Bologna]] [[piiskop]]i [[Niccolò Albergati]] teenistuses. 1422 [[ordinatsioon|ordineeris]] Albergati ta [[preester|preestriks]]. Ta osales Albergati kaaskonnas missioonidel [[Prantsusmaa]]l, [[Rooma]]s, Firenzes ja [[Veneetsia]]s. [[1426]] asus ta [[diplomaat|diplomaadina]] paavsti teenistusse. Parentucelli osales [[Baseli kirikukogu|Baseli oikumeenilisel kirikukogul]] ja [[Firenze kirikukogu]]l. Ta osales läbirääkimistel [[armeenlased|armeenlaste]] ja [[koptid]]ega. ==Ametid== *1420 Bologna ülikoolis filosoofiaprofessor ja Bologna piiskopi sekretär *Bologna [[kapiitel|kapiitli]] [[kanoonik]] *[[14. jaanuar]] [[1425]] Santa Maria Maggiore di Pieve di Cento katedraali ülempreester *apostellik [[diakon]] *[[12. märts]] [[1443]] [[camerlengo|asecamerlengo]] *[[29. september]] 1443 [[saadik]] Firenzes *1443 saadik [[Napoli]]s *[[27. november]] [[1444]] – [[6. märts]] 1447 Bologna piiskop *[[September]] [[1446]] [[legaat]] [[Frankfurt|Frankfurdis]] *[[16. detsember]] 1446 – 6. märts 1447 Santa Susanna [[kardinal]]preester ==1447. aasta [[konklaav]]== Nicolaus V valiti paavstiks [[esmaspäev]]a 6. märtsi hommikul 1447 ja krooniti [[pühapäev]]al [[19. märts]]il [[kardinal]] [[Prospero Colonna]] poolt. [[4. märts|4.]]–6. märtsini 1447 toimunud konklaavil osales 18 kardinali. See konklaav toimus Roomas [[Santa Maria sopra Minerva kirik]]u lähedal [[dominikaanid]]e [[Konvent (klooster)|konvendis]]. Nicolaus V valiti paavstiks kompromisskandidaadina, kuna peamine soosik kardinal [[Prospero Colonna]] ei saanud vajalikul arvul hääli. Sellel konklaavil oli valituksosutumiseks vaja saada 12 häält, kuid esimeses voorus [[5. märts]]i hommikul sai Colonna 10 häält, ülejäänud hääled jagunesid kardinal [[Domenico Capranica]] ja Parentucelli vahel. Järgmises voorus jäi Colonna häälte arv samaks, kuid hääli said ka [[Nicolaus Cusanus]] ja Firenze peapiiskop. Parentucelli osutus valituks kolmandas voorus kardinal [[Giovanni Berardi]] soovitusel ja ta võttis endale nime arvatavasti Niccolò Albergati järgi. '''1447. aasta konklaavil osalenud kardinalid''' #[[Niccolò d'Acciapaccio]] #[[Paulus II|Pietro Barbo]] #Giovanni Berardi #[[Bessarion]] #[[Calixtus III|Alonso de Borja]] #[[Domenico Capranica]] #[[Juan Carvajal]] #[[Prospero Colonna]] #[[Francesco Condulmer]] #[[Guillaume d'Estouteville]] #[[Giorgio Fieschi]] #[[Jean Le Jeune]] #[[António Martinez de Chaves]] #Tommaso Parentucelli #[[Giovanni de Primis]] #[[Enrico Rampini de' Sant'Allosio]] #[[Juan de Torquemada]] #[[Ludovico Trevisano]] ==Baseli kirikukogu ja skisma== Nicolaus V sai võimule XVII [[Baseli kirikukogu]] ajal, kui oli tekkinud [[skisma]] [[vastupaavst]]i [[Felix V]] tõttu. [[7. aprill]]il [[1449]] nõustus Felix V loobuma pretensioonidest paavstitroonile, millega lõppes 10 aastat kestnud skisma ja ühtlasi lõpetati kirikukogu tegevus. Vastukaaluks pühitses paavst endise vastupaavsti kardinaliks. ==Välispoliitilised suhted== [[Pilt:Siege constantinople bnf fr2691.jpg|pisi|[[Konstantinoopol]]i langemine [[1453]]. Nicolaus V kuulutas türklaste vastu välja [[ristisõda|ristisõja]]]] Nicolaus V soovis oma tegevusega sisetülides vaevleva [[Itaalia]] poliitilist stabiliseerumist, mis teostus alles pärast tema surma [[26. juuni]]l 1455 Itaalia riikide vahel 25 aastaks sõlmitud rahulepinguga. Nicolaus V tunnustas [[Eugenius IV]] otsuseid [[Saksamaa]] kohta ja sõlmis [[17. veebruar]]il [[1448]] [[Viin]]i [[konkordaat|konkordaadi]]. 19. märtsil [[1452]] kroonis ta [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]. See oli viimast korda ajaloos, kui Saksa-Rooma keiser krooniti Roomas. 1450 saatis paavst kardinalid [[Nicolaus Cusanus]]e ja [[Giovanni Capistrano]] [[legaat]]idena Saksamaale ja kardinal d'Estouteville'i legaadina Prantsusmaale. [[Bütsantsi keiser]] [[Konstantinos XII]] palus paavstilt türklaste vastaseks võitluseks abi. [[Mai]]s 1452 saatis paavst legaadiks [[Konstantinoopol]]isse kardinal [[Isidor]]i. [[Juuni]]s [[1453]] jõudsid Rooma teated Konstantinoopoli vallutamisest türklaste poolt. [[30. september|30. septembril]] 1453 kuulutas Nicolaus V Konstantinoopoli vabastamiseks türklaste vastu välja [[ristisõda|ristisõja]]. [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Konrad von Erlichshausen]] soovis [[23. juuni]]l 1447 orduprokuraatorilt, et see kirjeldaks paavstile [[Novgorodi vürstiriik|Novgorod]]i poliitikat. Kõrgmeister soovis [[17. august]]il 1447 paavstilt kasutada ordu aladelt kogutud [[raha]] sõjaks Novgorodiga. Sama aasta jooksul esitas kõrgmeister paavstile veel mitu taotlust, et pidada sõda Novgorodiga. [[6. august]]il 1453 saatis Liivi ordu maameister Mengede paavstile palvekirja seoses venelaste rünnakutega <ref name="Bunge">Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".</ref>. Ta avaldas [[18. juuni]]l 1452 [[bulla]] "Dum diversa" ja [[8. jaanuar]]il 1455 bulla "Romanus Pontifex" [[Portugal]]i [[orjus|orjakaubanduse]] kohta. [[1451]] andis ta [[Savoia hertsog]]ile [[presentatsiooniõigus]]e. ==Nicolaus V ja [[Eesti]] <ref name="Bunge"/>== [[Pilt:Kuressaare linnus, 2010-2.jpg|pisi|[[Kuressaare piiskopilinnus]]. Nicolaus V tunnustas [[Kuressaare rahuleping]]ut]] Nicolaus V teatas [[14. juuni]]l 1447 Camerino ja [[Kuramaa piiskop]]pidele Poznani presbüteri Matthias Gizmislai asjus. Paavst tunnistas [[30. aprill]]il 1449 Werner von Orselni [[statuut|statuudid]] kehtetuks. [[2. juuni]]l 1450 volitas Nicolaus V [[Tallinn]]a dekaani otsustama [[Tallinna piiskop]]i ja [[raad|rae]] vahelises kohtuasjas [[Püha Gertrudi kabel]]i ehitamisel. Nicolaus V teatas [[4. juuni]]l 1450 [[Riia peapiiskop]]ile [[Silvester Stodewescher]]ile [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahelise rahu sõlmimisest. Paavst määras [[2. august]]il 1450 [[legaat|legaadiks]] [[Preisimaa]]le [[Silves]]i piiskopi Luís Piresi (Ludwig von Silves). Paavst otsustas [[17. aprill]]il [[1451]] [[Tartu piiskop]]i ja [[kapiitel|kapiitli]] palvel [[Luke mõis|Luckede mõisa]] osas. [[14. aprill]]il 1452 teatas Saksa ordu kõrgmeister orduprotektorile doktor Leonard Rothose asjus, mille kohta andis paavst [[8. oktoober|8. oktoobril]] 1452 vastava korralduse. 1452 teatas Nicolaus V Riia peapiiskopile [[Riia]] püha Andrease kabeli lammutamise ja luude ümbermatmise asjus. [[1453]] aktiviseerus Saksa ordu diplomaatiline suhtlus Roomaga Kuramaa piiskopi määramise osas. ===Vaidlus Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahel=== Paavst määras [[16. november|16. novembril]] 1448 ametisse Riia peapiiskopkonna eksekuutorid. [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Ludwig von Erlichshausen]] saatis [[5. november|5. novembril]] 1451 paavstile palvekirja, mille järel kinnitas paavst [[4. märts]]il 1452 Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahel sõlmitud lepingu Saksa ordu ordurüü kandmise osas Riia peapiiskopkonnas. [[17. jaanuar]]il 1454 sätestas Nicolaus V Riia valitsemise Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahel ning määras ametisse eksekuutorid. ===Riia peapiiskopi määramine=== Alates [[16. aprill]]ist 1448 saatis Saksa ordu kõrgmeister [[Konrad von Erlichshausen]] paavstile soovitusi, et Riia peapiiskopiks määrataks [[Silvester Stodewescher]]. [[9. oktoober|9. oktoobril]] 1448 kinnitas Nicolaus V Stodewescheri Riia peapiiskopiks, kuid Riia [[toomhärra]] Detmar Roper [[apellatsioon|apelleeris]] paavstile Stodewescheri määramise asjus. Stodewescher saatis 1449 paavstile tänukirja oma määramise eest. ===Vaidlus Saare-Lääne piiskopi määramise pärast=== Nicolaus V kohustas [[24. mai]]l 1447 Riia peapiiskopkonna [[rüütelkond]]i abistama [[Saare-Lääne piiskop]]pi [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johann II Creul]]i võitluses [[Ludolf Grove]] vastu. Paavst kohustas [[1. detsember|1. detsembril]] 1449 Riia peapiiskoppi Stodewescherit vabastama Grovet ja tema pooldajaid [[ekskommunikatsioon]]ist ja tunnustas [[Kuressaare rahuleping]]ut. [[30. aprill]]il 1449 tunnustas Nicolaus V [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningat]] [[Karl VIII]] ja Brandenburgi markkrahve Creuli toetamise eest. ===Vaidlus Tartu piiskopkonnas=== Nicolaus V keelas [[2. august]]il 1450 [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] [[kapiitel|kapiitlil]] vakantsiperioodil valida [[piiskop]]pi, kuid paavst tühistas [[16. aprill]]il 1451 selle otsuse ja lubas kapiitlil taas piiskoppi valida. [[16. juuni]]l 1451 kinnitas Nicolaus V oma otsust kapiitli valimisõiguse osas ja nõudis [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameistrilt]] [[Johann von Mengede]]lt, et ordu ei takistaks piiskopi valimist kapiitli poolt. Nicolaus V kinnitas [[13. juuli]]l 1451 taas oma otsust ja määras [[21. august]]il 1451 Tartu piiskopkonna Saksa ordu kõrgmeistri kaitse alla. ==Sisepoliitika== Nicolaus V suutis Kirikuriigi alad saada oma kontrolli alla ja tunnustas mitmete sõltumatute linnade isandaid oma [[vikaar]]idena. Ta andis Bolognale näilise sõltumatuse. Ta kavatses tugevdada Rooma välikindlustusi ja rajas Kirikuriigis kindluseid. Paavst siirdus [[15. juuli]]l 1450 Roomast [[Fabriano]]sse. ==Vandenõu paavsti vastu== 1453 avastati [[Stefano Porcaro]] kavandatud vandenõu paavsti vastu, mille järel Porcaro hukati. ==Suhted kiriku institutsioonidega== [[Pilt:Battle of Tannenberg.jpg|pisi|Tannenbergi lahing 1410 [[Saksa ordu]] ja Poola-Leedu vägede vahel. Nicolaus V vabastas Saksa ordu liikmed tsiviilkohtu jurisdiktsioonist]] Nicolaus V kinnitas [[27. aprill]]il [[1447]] ja [[21. november|21. novembril]] [[1450]] [[Saksa ordu]] privileegid. Ta teatas [[31. mai]]l 1447 Volterra piiskopile Roberto Cavalcantile oma [[bulla]]st, mille alusel vabastas ta Saksa ordu liikmed ilmaliku [[kohus|kohtu]], eriti [[feemikohus|feemikohtu]] jurisdiktsioonist. Paavst [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[2. september|2. septembril]] [[1448]] kõik isikud, kes kasutavad Saksa ordu aladel võõra jurisdiktsiooniga [[kohtunik]]u, eriti feemikohtuniku teenust ja kuulutas selliste kohtunike poolt langetatud otsused kehtetuks. [[13. jaanuar]]il [[1449]] kinnitas paavst Saksa ordule [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt määratud vabastuse kõikidest riigimaksudest ja [[andam]]itest. Paavst lubas [[12. september|12. septembril]] 1449 ekskommunitseerida iga Saksa ordu liikme, kes ilma ordumeistri loata jätab maha oma maja. Seetõttu andis [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Ludwig von Erlichshausen]] [[17. aprill]]il [[1450]] korralduse, et ilma ordumeistri loata ei tohi keegi ordumaadelt [[Rooma]] siirduda. [[1. september|1. septembril]] [[1454]] manitses paavst [[Poola kuningas|Poola kuningat]] [[Kazimierz IV]] tülitsemast Saksa orduga.<ref name="Bunge"/>. Ta tunnustas [[Kilmore]]'i kiriku staatust [[katedraal]]ina. Ta tunnustas annuntsiatsiooni ordut. [[1448]] tunnustas ta Colette’i rajatud kolettiinide ordut. ==Liturgilised otsused== 1448 andis paavst kuldroosi [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. 1452 andis ta kuldroosi keiser Friedrich III-le.<ref name="Kuldroos" /> Skisma lõppemise puhul kuulutas Nicolaus V [[1450]]. aasta [[juubeliaasta]]ks.<ref name="Juubel" /> ==Kanoniseerimised== Nicolaus V kanoniseeris 3 isikut ja kuulutas õndsaks 1 isiku. # [[Sergei Radonežist]] 1448 # [[Bernardino Sienast]] [[24. mai]] 1450 # [[Simbert Augsburgist]] 1450 Ta kuulutas [[1454]] õndsaks [[Sitsiilia Albert]]i. ==Misjon== 8. jaanuaril 1454 kohustas Nicolaus V Portugali kontrollima misjoni läbiviimist [[Hiina]]s.<ref name="Hiina" /> Ta lubas [[Portugali kuningas|Portugali kuningal]] rajada uusi kirikuid ==Uued piiskopkonnad== *1447 Itaalias Sarzana piiskopkond *1452 ühendas Itaalias Andria ja Montepeloso piiskopkonnad ==Suhtumine juutidesse== Nicolaus V avaldas [[2. november|2. novembril]] [[1447]] bulla [[juudid|juutide]] kohta. [[25. veebruar]]il 1451 avaldatud bullas keelas ta kristlastel suhtlemise juutide ja [[saratseenid]]ega. [[28. mai]]l 1451 sätestas ta juutide vastu mitmeid piiranguid [[Hispaania]]s ja Itaalias. [[21. september|21. septembril]] 1452 avaldatud bullas "Romanus Pontifex" käsitles ta [[Austria]] juutide olukorda.<ref name="Juut" /> ==Onupojapoliitika== Nicolaus V poolvend [[Filippo Calandrini]] sai kardinaliks. ==Kardinalide pühitsemised== Nicolaus V pühitses 11 kardinali 4 [[konsistoorium]]il, sealhulgas endise vastupaavsti Felix V. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast, 1 hispaanlane ja 1 vaimulik [[Belgia]]st. Ta taastas [[19. detsember|19. detsembril]] 1449 Louis Alemani volitused kardinalina.<ref name="Aleman" /> #konsistoorium [[16. veebruar]] 1448 ##[[Antonio Cerdà i Lloscos]] #konsistoorium [[20. detsember]] 1448 ##[[Astorgio Agnensi]] ##[[Filippo Calandrini]] ##[[Alain de Coëtivy]] ##[[Nicolaus Cusanus]]<ref name="Cusanus" /> ##[[Latino Orsini]] ##[[Jean Rolin]] #konsistoorium [[23. aprill]] 1449 ##Amedeo di Savoia (endine vastupaavst Felix V) #konsistoorium 19. detsember 1449 ##[[Jean d'Arces]] ##[[Guillaume d'Estaing]] ##[[Louis de La Palud]] ==Nicolaus V kultuuriloos== Nicolaus V oli [[patroon]]iks paljudele tol ajal Roomas viibinud kunstiinimestele.<ref name="Renessanss" /> Tema teenistuses olid näiteks [[Fra Angelico]]<ref name="Angelico" />, [[Leon Battista Alberti]] ja [[Piero Da San Sepolcro]]. Paavsti soosimisel tõlgiti [[ladina keel]]de mitmeid [[Vana-Kreeka]] autoreid. Nicolaus V kogus [[manuskript]]e ja lasi neid kopeerida. Pärast tema surma oli [[Vatikan]]is 1200 [[koopia]]t, mille tõttu peetakse teda [[Vatikani raamatukogu]] rajajaks.<ref name="Renessanss" /><ref name="Humanism" /> Nicolaus V ajal taastati ja renoveeriti Roomas arvukalt kirikuid, [[sild]]u ja muid ehitisi, kuid tema taastamistööd leidsid tollal vastuseisu, kuna ta lasi lammutada varisemisohtlikke, kuid ajalooliselt väärtuslikke hooneid. Ta lasi taastada Aqua Virgo [[akvedukt]]i, puhastada ja sillutada Rooma tänavaid. Ta kutsus [[Bernardo Rosselini]]t alustama Rooma Peetri kiriku ümberehitamist ja lasi teostada ümberehitusi [[Vatikan]]is, nagu Nicolaus V kabel.<ref name="Renessanss" /><ref name="Kirik" /> Ta rajas [[Glasgow' Ülikool|Glasgow' ülikooli]]<ref name="Glasgow" /> ja kinnitas [[Barcelona ülikool]]i rajamist. Ta toetas Bologna ülikooli tegevust. Ta rajas Perpignani ülikoolis teoloogiateaduskonna. Ta tunnustas [[Šotimaa]]l St. Andrewsi [[kolleegium]]i rajamist. Tema mälestuseks on Sarzanas püstitatud monument ja [[Fivizzano]]s büst. ==Surm== [[File:Saint Peter's Basilica 2020 P09 Grotte vaticane Grave of Nicholas V.jpg|thumb|Nicolaus V kalm [[Vatikani grotid|Vatikani grottides]]]] Nicolaus V suri [[24. märts]]il ööl vastu [[25. märts]]i [[1455]] Roomas [[podagra]]sse ja on maetud [[Vatikani grotid|Vatikani grottidesse]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aleman">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title=Blessed Louis Allemand. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09376a.htm}}</ref> <ref name="Cusanus">{{cite web |last=Hagen|first= John|date=1911|title=Nicholas of Cusa. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11060b.htm}}</ref> <ref name="Angelico">{{cite web |last= Van Cleef|first= Augustus|date=1907|title= Fra Angelico. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01483b.htm}}</ref> <ref name="Glasgow">{{cite web |last= Ritchie|first= John|date=1909|title= Glasgow. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06577b.htm}}</ref> <ref name="Hiina">{{cite web |last= Cordier|first=Henri|date=1908|title=The Church in China. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03669a.htm}}</ref> <ref name="Humanism">{{cite web |last= Löffler|first=Klemens|date=1910|title=Humanism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07538b.htm}}</ref> <ref name="Juubel">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title= Holy Year of Jubilee. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08531c.htm}}</ref> <ref name="Juut">{{cite web |last= Gigot|first= Francis|date=1910|title=History of the Jews. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08386a.htm}}</ref> <ref name="Renessanss">{{cite web |last= Barry|first= William|date=1911|title=The Renaissance. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12765b.htm}}</ref> <ref name="Kirik">{{cite web |last= Baumgarten|first= Paul Maria|date=1912|title=Basilica of St. Peter. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13369b.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first= P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> }} ==Allikad== * M. Bertòla: ''Codici Latini di Niccolò V perduti o dispersi''. Città del Vaticano, 1964. * [[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''. * ''[[Liber pontificalis]]''. * [[Giannozzo Manetti]]: ''Vita di Niccolò V''. * [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1447-1455-_Nicholaus_V.html Nicolaus V dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Mario Accarini]]: ''Pietro da Noceto segretario di papa Nicolò V''. Parma nell'Arte, 1983/84: 125–165. *Anonüümne: ''La vita di Niccolò V Papa''. Milano, 1716. *[[Massimiliano Albanese]]: ''Gli storici classici nella biblioteca latina di Niccolo V: con trascrizione e commento degli interventi autografi di Tommaso Parentucelli''. Roma, 2003. *[[Michele Ansani]]: ''"quod ad aures Lombardorum non veniat": osservazioni intorno al cosiddetto indulto di Niccolò V a Francesco Sforza''. R. Delle Donne, Andrea Zorzi, "Le storie e la memoria. In onore di Arnold Esch". Firenze, 2002: 53–67. *[[Vicente Beltrán de Heredia]]: ''Las bulas de Nicolás V acerca de los conversos de Castilla''. "Sefarad", 21, 1961: 22–47; "Miscelánea Beltrán de Heredia. Colección de artículos sobre la historia de la teología española", I, Salamanca 1972–73: 387–402. *[[Giuseppe Benelli]]: ''Papa Niccolò V umanista illuminato''. "La Casana" 41, 1 (1999): 24–31. *[[Concetta Bianca]]: ''Il pontificato di Nicolò V e i Padri della Chiesa''. S. Gentile, "Umanesimo e Padri della Chiesa. Manoscritti e incunaboli di testi patristici da Francesco Petrarca al primo Cinquecento", Roma, 1997: 85–92. *[[Maria Grazia Blasio]]: ''Un contributo alla lettura del canone bibliografico di Tommaso Parentucelli''. "Littera antiqua" 4, 1984: 125–165. *[[Sandro Boldrini]]: ''La Trebisonda del Perotti (una lettera a papa Niccolò V)''. "Maia" 36, 1984: 71–84. *[[Franco Bonatti]], [[Antonio Manfredi]]: ''Niccolò V nel sesto centenario della nascita. Atti del Convegno internazionale di studi''. Città del Vaticano, 2000. *[[Casimiro Bonfigli]]: ''Niccolò V, Papa della rinascenza''. Roma, 1997. *[[Stefano Borsi]]: ''Niccolò V (1447–1455)''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 401–438. *[[Walter Brandmüller]]: ''Die Reaktion Nikolaus' V. auf den Fall von Konstantinopel''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 90, 1994: 1–22. *[[Charles Burroughs]]: ''Below the Angel: an Urbanistic Project in the Rome of Pope Nicholas V''. "Journal of the Warburg and Courtauld Institutes", 45, 1982: 94–124. *Charles Burroughs: ''A planned myth and a myth of planning: Nicholas V and Rome''. Paul A. Ramsey, "Rome in the renaissance. The city and the myth". Binghamton, New York, 1982: 197–207. *[[Joseph Calmette]]: ''L'élection du Pape Nicolas V (1447) d'après une lettre du prieur Catalan de Sent Lorens del Mont''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rome" 23, 1903: 419–426. *[[Michele Canensi]]: ''Ad beatissimum D.N. Nicolaum V Pontificem Maximum Michael Canensis de Viterbio humillus servulus de ipsius laudibus et divina electione''. M. Miglio, "Storiografia pontificia del Quattrocento". Bologna, 1975: 203–43. *[[Anna Cavallaro]]: ''La pittura a Roma al tempo di Niccolò V (1447–55)''. "La storia dei Giubilei, II, 1450–1575". Firenze, 1998: 74–91. *[[Roberto Cessi]]: ''La contesa fra Giorgio da Trebisonda, Poggio Bracciolini e Giovanni Aurispa durante il potificato di Niccolò V''. "Archivio storico per la Sicilia orientale" 9, 1912: 211–232. *[[Carlo M. Cipolla]]: ''L'azione letteraria di Niccolò V nel Rinascimento''. Frosinone, 1900. *[[Renate Luigilla Colella]]: ''Päpstliche Suprematie und kirchliche Reform. Die Fresken Frau Angelicos in der Kapelle Nikolaus V., ein päpstliches Programm in spätkonziliarer Zeit''. München, 1994. *[[Giuseppe L. Coluccia]]: ''Niccolò V umanista: papa e riformatore. Renovatio politica e morale''. Venezia, 1998. *[[Giuseppe Coniglio]]: ''L'usura a Lucca ed una Bolla di Niccolò V del 1452''. "Rivista di storia della chiesa in Italia" 6, 1952: 259–264. *[[Anna Maria Corbo]]: ''Fonti per la storia sociale romana al tempo di Niccolò V e Callisto III''. Roma, 1990. *Anna Maria Corbo: ''I mestieri nella vita quotidiana alla corte di Nicolò V (1447–1455)''. Roma, 1998. *[[Anthony Francis D'Elia]]: ''Stefano Porcari's Conspiracy against Pope Nicholas V in 1453 and Republican Culture in Papal Rome''. "Journal of the history of ideas" 68, 2007: 207–232. *[[Walter Deeters]]: ''Ein Breve des Papstes Nikolaus V. an den oströmischen Kaiser von 1453''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 48, 1968: 365–368. *[[Lucas P. Desager]]: ''Lettre inédite du patriarche copte Jean XI au pape Nicolas V (1450)''. "Mélanges Eugène Tisserant", II. Città del Vaticano, 1964: 41–53. *[[Hermann Diener]]: ''Ein Formularbuch aus der Kanzlei der Päpste Eugen IV. und Nikolaus V''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 42/43, 1963: 370–411. *[[Marc Dykmans]]: ''Le cérémonial de Nicolas V''. "Revue d'Histoire Ecclésiastique" 63, 1968: 365–78, 785–825. *[[Henri de L'Épinois]]: ''Nicolas V et la conjuration d'Étienne Porcari''. "Revue des questions historiques" 32, 1882: 160–192. *[[Valente Ferrando]]: ''Vita del papa Niccolò V – Tommaso Parentucelli''. Sarzana, 1929. *[[Vittorio Frajese]]: ''Leon Battista Alberti e la "renovatio urbis" di Nicolò V. Congetture per l'interpretazione di "Momus"''. "La Cultura" 36, 1998: 241–262. *N. Frediani: ''Niccolò V Sommo Pontefice''. "Memorie istoriche di più uomini illustri pisani" IV. Pisa, 1792: 207–289. *[[Christoph Luitpold Frommel]]: ''Il San Pietro di Nicolò V, in L'architettura della basilica di San Pietro. Storia e costruzione''. "Quaderni dell'Istituto di Storia dell'Architettura", 25–30, 1995–1997: 103–110. *Christoph Luitpold Frommel: ''I programmi di Niccolò V e di Giulio II per il palazzo del Vaticano''. Alessio Monciatti, "Domus et splendida palatia: residenze papali e cardinalizie a Roma fra XII e XV secolo". Pisa, 2004: 157–168. *[[Amato Pietro Frutaz]]: ''Il torrione di Niccolò V in Vaticano''. Città del Vaticano, 1956. *[[Maurizio Gargano]]: ''Niccolò V. La mostra dell'acqua di Trevi''. "Archivio della Società Romana di Storia Patria", 111, 1988: 225–266. *[[Domenico Giorgi]]: ''Vita Nicolai Quinti Pont. Max. ad fidem veterum monumentorum conscripta''. Roma, 1742. *[[Hermann Goldbrunner]]: ''"Quemcumque elegerit Dominus, ipse sanctus erit". Zur Leichenrede des Jean Jouffroy auf Nikolaus V''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" 64, 1984: 385–396. *[[Antonella Greco]]: ''La Capella di Niccolò V del Beato Angelico''. Roma, 1980. *Antonella Greco: ''Papa Niccolò V "Aurea qui dederat saecula Roma tibi"''. R. Peric, "Homo imago et amicus Dei. Miscellanea in honorem Ioannis Golub". Roma, 1991: 305–310. *[[Germano Gualdo]]: ''Pietro da Noceto e Vevoluzione della Segreteria papale al tempo di Niccolò V (1447–1455)''. A. Jamme, O. Poncet, "Offices et papauté (XIVe – XVIIe siècle): Charges, hommes, destins". Roma, 2005: 793–804. *[[Walter K. Hanak]]: ''Pope Nicholas V and the Aborted Crusade of 1452–1453 to Rescue Constantinople from the Turks''. "Byzantinoslavica" 65, 2007: 337–360. *[[Joseph Hilgers]]: ''Zur Bibliothek Nikolaus' V''. "Zentralblatt für Bibliothekswesen" 19, 1902: 1–11. *[[Thomas M. Izbicki]]: ''The politics of a conclave. The papal election of 1447''. "Cristianesimo nella storia" 28, 2007: 277–284. *[[Friedrich Kayser]]: ''Papst Nikolaus V. (1447–1455) und das Vordringen der Türken''. "Historisches Jahrbuch" 6, 1885: 208–231. *Friedrich Kayser: ''Papst Nikolaus V. (1447–55) und die Juden''. "Archiv für katholisches Kirchenrecht" 53, 1885: 209–220. *Friedrich Kayser: ''Papst Nikolaus V. und die Maurenkämpfe der Spanier und Portugiesen''. "Historisches Jahrbuch" 8, 1887: 609–628. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Otfried Krafft]]: ''Ludwig I. von Hessen, Papst Nikolaus V. und die Goldene Rose von 1450''. "Archiv für mittelrheinische Kirchengeschichte" 59, 2007: 101–121. *[[Vincenzo Francesco Luzzi]]: ''Tentativi umanistici e riformistici in Calabria nel secolo XV in tre bolle inedite di Niccolò V di cui una ora riscoperta nell'archivio diocesano di Mileto''. "Rivista storica calabrese" 7, 1986: 25–74. *[[Torgil Magnuson]]: ''The project of Nicolas V for rebuilding the Borgo Leonino in Rome''. "The Art Bullettin" 36, 1954: 89–115. *[[Antonio Manfredi]]: ''Per la biblioteca di Tommaso Parentucelli negli anni del concilio Fiorentino''. P. Viti, "Firenze e il Concilio del 1439. Convegno di Studi 1989". Firenze, 1994: 649–735. *Antonio Manfredi: ''Codici di Tito Livio nella biblioteca di Niccolò V''. "Italia medioevale e umanistica" 34, 1991: 277–292. *Antonio Manfredi: ''I codici latini di Niccolò V. Edizione degli inventari e identificazione dei Manoscritti''. Città del Vaticano, 1994. *Antonio Manfredi: ''The Vatican library of Pope Nicholas V: the project of a universal library in the age of humanism''. "Library history" 14, 1998: 103–110. *Antonio Manfredi: ''"Apud Alatrium Campaniae oppidum". Giovanni Tortelli and the Abbey Under Pope Nicholas V''. E. Fentress, "Walls and memory: the Abbey of San Sebastiano at Alatri (Lazio) from Late Roman monastery to Renaissance villa and beyond". 2005: 154–184. *[[Constantin Marinescu]]: ''Le pape Nicolas V. (1447–1455) et son attitude envers l'Empire byzantin''. "Bulletin de l'Institut Archéologique Bulgare" 9, 1935: 331–342. *[[Andreas Meyer]]: ''Das Wiener Konkordat von 1448''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 66, 1986: 108–152. *[[Massimo Miglio]]: ''Niccolò V umanista di Cristo''. S. Gentile, "Umanesimo e Padri della Chiesa. Manoscritti e incunaboli di testi patristici da Francesco Petrarca al primo Cinquecento", Roma, 1997: 77–83. *Massimo Miglio: ''Il giubileo di Nicolò V (1450)''. M. Fagiolo, M. L. Madonna, "La storia dei Giubilei", II. Milano, 1985: 56–73. *[[Luigi Mussi]]: ''Il pontificato di Niccolò V, Tommaso Parentucelli di Sarzana''. Massa, 1938. *[[Achille Neri]]: ''Di papa Niccolò V e dei più chiari uomini della famiglia Parentucelli di Sarzana''. Genova 1875. *[[Francesca Niutta]]: ''Da Crisolora a Nicolò V. Greco e Greci alla Curia romana''. "Roma nel Rinascimento", 1990: 13–36. *[[Laura Onofri]]: ''Sacralità, immaginazione e proposte politiche. La vita di Nicolò V di Giannozzo Manetti''. "Humanistica Lovaniensia" 28, 1979: 27–77. *Laura Onofri: ''"Sicut fremitus leonis ita et regis ira". Temi neoplatonici e culto solare nell'orazione funebre per Nicolò V di Jean Jouffroy''. "Humanistica Lovaniensia" 31, 1982: 1–28. *[[Francesco Pagnotti]]: ''La vita di Niccolò V scritta da Giannozzo Manetti. Studio preparatorio alla nuova edizione critica''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 14, 1891: 411–436. *[[Kleo Pleyer]]: ''Die Politik Nikolaus' V''. Stuttgart, 1927. *[[Joseph Polzer]]: ''Aristotle, Mohammed and Nicholas V in hell''. "The Art bulletin" 46, 4, 1964: 457–469. *[[Alessandra Potenti]]: ''Le relazioni diplomatiche tra gli Anziani di Lucca e il Pontefice Niccolò V''. E. Vecchi, "Atti delle Giornate di Studio Papato, Stati Regionali e Lunigiana nell'Età di Niccolò V". La Spezia, 2004: 279–316. *[[Francesco Quinterio]]: ''Santo Stefano al Celio e la riconsiderazione del "tempio degli idoli" nella Roma di Niccolò V''. S. Danesi Squarzina, "Roma, centro ideale della cultura dell'Antico nei secoli XV e XVI. Da Martino V al Sacco di Roma. 1417–1527". Milano, 1989: 269–279. *[[Luigi Rossi]]: ''Niccolò V e le potenze d'Italia nel maggio 1447 al dicembre 1451''. "Rivista di scienze storiche" 3/I (1906): 243–62, 392–421; 3/II (1906): 22–36, 177–94, 225–32, 329–55, 385–406; 4/I (1907): 53–61. *[[Kevin Salatino]]: ''The frescoes of Fra Angelico for the chapel of Nicholas V: Art and ideology in Renaissance Rome''. Pennsylvania, 1992. *[[Romualdo Sassi]]: ''Documenti sul soggiorno a Fabriano di Niccolò V e della sua corte 1449 e nel 1450''. Ancona, 1955. *[[Georg Satzinger]]: ''Nikolaus V., Nikolaus Muffel und Bramante: Monumentale Triumphbogensäulen in Alt-St.-Peter''. "Römisches Jahrbuch der Bibliotheca Hertziana" 31, 1996: 92–105. *[[Georg Schelbert]]: ''Il palazzo papale di Niccolò V presso Santa Maria Maggiore: indagini su un edificio ritenuto scomparso''. Alessio Monciatti, "Domus et splendida palatia: residenze papali e cardinalizie a Roma fra XII e XV secolo". Pisa, 2004: 133–156. *[[Friedrich Schneider]]: ''Papst Nikolaus V. und Heinrich der Ältere, Reuß von Plauen''. "Beiträge zur thüringischen und sächsischen Geschichte. Festschrift für Otto Dobenecker zum 70. Geburtstag". Jena, 1929: 177–182. *[[Christiane Schuchard]]: ''Rom und die päpstliche Kurie in den Berichten des Deutschordens-Generalprokurators Jodocus Hohenstein (1448–1468)''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" 72, 1992: 54–122. *Christiane Schuchard: ''Die Goldene Rose Papst Nikolaus' V. von 1453 in der Berlin-Cöllner Schlosskapelle''. "Berlin in Geschichte und Gegenwart". Berlin, 2000: 7–26 *[[Giovanni Sforza]]: ''La patria, la famiglia e la giovinezza di papa Niccolò V. Ricerche storiche''. Lucca, 1884. *[[Stefano Simoncini]]: ''Roma come Gerusalemme celeste nel Giubileo del 1450. La "renovatio" di Nicolò V e il "Momus" di Leon Battista Alberti''. S. Rossi, S. Valeri, "Le due Rome del Quattrocento. Melozzo, Antoniazzo e la cultura artistica del '400 romano". Roma, 1997: 322–345. *[[Giuseppe Zander]]: ''Potrà il monumento sepolcrale di Nicolò V essere ricomposto?'' "Strenna dei Romanisti" 49, 1988: 589–605. *[[Domenico Zanelli]]: ''Il pontefice Niccolò V e il risorgimento delle lettere, delle arti e delle scienze in Italia''. Roma, 1855. *[[Manfredo Tafuri]]: ''Cives esse non licere. La Roma di Nicolò V e Leon Battista Alberti: elementi per una revisione storiografica''. Roma, 1984. *[[John B. Toews]]: ''Formative Forces in the Pontificate of Nicholas V. (1447–1455)''. "The Catholic Historical Review" 54, 1968–1969: 261–284. *[[Günter Urban]]: ''Zum Neubauprojekt von St. Peter unter Papst Nikolaus V''. H. M. von Erffa, "Festschrift H. Keller". Darmstadt, 1963: 131–173. *[[Marina Valori]]: ''Alcuni cenni sui rapporti tra Francesco I Sforza e papa Niccolò V e Francesco II Sforza e papa Clemente VII''. Lia Domenica Baldissarro, "Squarci d'archivio sforzesco". Como, 1981: 71–83. *[[Cesare Vasoli]]: ''Profilo di un papa umanista: Tommaso Parentucelli''. C. Vasoli, "Studi sulla cultura del Rinascimento". Manduria, 1968: 69–121. *[[Eliana M. Vecchi]]: ''Atti delle Giornate di Studio Papato, Stati Regionali e Lunigiana nell'Età di Niccolò V''. La Spezia, 2004. *[[Otto Vehse]]: ''Benevent und die Kurie unter Nicolaus IV''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 20, 1928/29: 57–113. *[[Innocenzo Venchi]], [[Alessandro Bracchetti]]: ''Fra Angelico and the Chapel of Nicholas V''. 1999. *[[Carroll William Westfall]]: ''In this Most Perfect Paradise. Alberti, Nicholas V and the Invention of Conscious Urban Planning in Rome. 1447–1455''. London, 1974. *[[Hellmut Wohl]]: ''Papal Patronage and the Language of Art: the Pontificates of Martin V, Eugene IV and Nicholas V''. P. Brezzi, M. P. Lorch, "Umanesimo a Roma nel Quattrocento". Roma, 1984: 236–240. ==Välislingid== *[http://www.newadvent.org/cathen/11058a.htm Artikkel Nicolaus V kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://www.bbkl.de/index.php/frontend/lexicon/N/Ni-Nn/nikolaus-v-papst-64724 Artikkel Nicolaus V kohta.] ''(saksa keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1446.htm#Parentucelli Artikkel Nicolaus V kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xv.htm#1447 1447. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xv.htm#NicholasV Nicolaus V määratud kardinalid.] *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1447.html 1447. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.nativeweb.org/pages/legal/indig-romanus-pontifex.html Bulla Romanus Pontifex] ''(inglise keeles)'' {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Eugenius IV]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1447]]–[[1455]] |järgnev = [[Calixtus III]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1397]] [[Kategooria:Surnud 1455]] j7sv70isaojtj69vydibg4i5e4fp3t7 0 31587 7170682 6369312 2026-06-11T10:17:07Z Sjur 66496 7170682 wikitext text/x-wiki '''Daniel Kipngetich Komen''' (sündinud [[17. mai]]l [[1976]] [[Mwen]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane (põhidistansid [[5000 m jooks|5000 m]] ja [[10 000 m jooks|10 000 m]] jooks). == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' 5000 m ('''13.07,38''') === [[Briti Ühenduse mängud]]el === [[1998. aasta Briti Ühenduse mängud|1998]] võitja 5000 m ('''13.22,57''') === Maailmamrekordid === [[1996]] [[3000 m jooks|3000 m]] '''7.20,67''' ([[1. september]] [[Rieti]]) <br>[[1997]] [[2 miili jooks|2 miili]] '''7.58,61''' ([[19. juuli]] [[Hechtel]]) <br>1997 5000 m '''12.39,74''' ([[22. august]] [[Brüssel]]) <br>[[1998]] 3000 m '''7.24,90''' (sisemaailmamrekord [[6. veebruar]] [[Budapest]]) == Isiklikku == Daniel Komen on 170 cm pikk ja kaalub 55 kg. == Välislingid == *{{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Komen, Daniel}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] lr5y1o2xzw4sat5kazp8e9xxuo1cuut 0 31673 7170398 7054307 2026-06-10T19:35:39Z Heakeel 122460 7170398 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} {{keeletoimeta}} '''Inimsusvastane kuritegu''' (inglise keeles ''crime against humanity'') on ükskõik missugune '''tsiviilelanikkonna''' vastu suunatud [[mõrv]]amine, hävitamine, [[orjus|orjastamine]], [[küüditamine]], [[küüditamine|deporteerimine]], rüüstamine, vabaduse võtmine, [[piinamine]], [[vägistamine]] ja muu inimsusvastane tegu, mis on '''toime pandud relvakonflikti ajal'''; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal [[sõjakuritegu]]de või [[rahuvastased kuriteod|rahuvastaste kuritegude]] toimepanemisel või seoses nende kuritegudega. Eesti karistusseadustiku järgi on inimsusvastane kuritegu süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud: * inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmine või nende õiguste ja vabaduste piiramine, * tsiviilelanike tapmine, piinamine, vägistamine, neile tervisekahjustuse tekitamine, nende sunniviisiline ümberasustamine, väljasaatmine, prostitutsioonile sundimine, neilt alusetult vabaduse võtmine või muu väärkohtlemine. == Kronoloogia == {{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Venemaa kodusõjas}}, [[Venemaa kodusõda]] {{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Hispaanias (1936–1939)}}, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20152381], (kodusõja algusest [[1936]]. kuni [[1952]]. aastani, kui režiim lõdvenes, kadus 114 000 inimest), [http://www.epl.ee/artikkel/446298] {{vaata|Inimsusvastased kuriteod NSV Liidus (1917–1956)}}, [[Punane terror]] {{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Jugoslaavias (1944–)}} *'''oktoober 1944''' [[Jugoslaavia]] ([[Serbia]]) partisanide poolt ungari elanikkonna mõrvamised Lõuna-Ungaris [[Újvidék]]i piirkonnas. [[Serbia]] ja [[Ungari]] elanikkonna vastuolud antud piirkonnas tekkisid pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu, kui Ungari kaotas [[Trianoni rahuleping]]uga 2/3 territooriumist, s.h ka peamiselt ungarlastega asustatud piirkonnad Lõuna-Ungaris, mis läksid vastloodud [[Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik|Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigile]], millest sai 1929. aastal [[Jugoslaavia Kuningriik]]. Pärast seda kolis piirkonda hulganisti serblasi ning [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks olidki Lõuna-Ungari ungarlased muudetud oma kodumaal kohati vähemuseks. Pärast seda, kui Ungari 1941. aasta aprillis kõnealuse piirkonna tagasi vallutas, võeti kohe päevakorda ''dobrovoljac'''ite (''добровољац'') tagasisaatmine Serbiasse. Sama aasta mai algul palus Ungari valitsus Saksa vägede juhtkonnalt luba asustada Serbiasse tagasi 150 000 uusmigranti. Sakslased vastasid eitavalt, kuid viimaks asustati Serbiasse tagasi umbes 13 000 uusmigranti. [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia Kommunistliku Partei]] Vojvodina Komitee andis 1944. aasta 2. oktoobril piirkondlikele komiteedele juhtnöörid: "/-/ Kui Punaarmee astub Vojvodina pinnale, on parteiorganite juhtkonnale järgmine ülesanne: alustada kõige otsustavamal moel [[viies kolonn|viienda kolonn]]i hävitamist, esmajärjekorras okupantide tuntud teenrite hävitamist. /-/ Iga bandiiti tuleb ta kuritegude eest karistada." *23. oktoober, tegevuspaik: Lõuna-[[Ungari]] suurim linn – [[Újvidék]]. Esimesel nädalal mõrvatakse 1500–2000 uujvideeklast. *26. oktoober, tegevuspaik: Tiszakálmánfalva küla. Serbia partisanid vahistavad ja seejärel tapavad 30 ungarlast. *Sama kuu lõpupäevad, tegevuspaik: Szenttamási küla. Seal tapavad serbia partisanid umbes 3000 ungarlast. *3. november, tegevuspaik: Bezdáni vald. Meessoost vallaelanikud kutsutakse jalgpallistaadionile. Kui 1945. aasta 28. märtsil avatakse hukkunud bezdaanlaste ühishaud, selgub, et sinna maetud on randmest okastraadiga viieteistkaupa kinni seotud. *Novembrikuu jooksul tapsid partisanid [[Zombor]]i linnas enam kui 5600 ungarlast. Ühtekokku mõrvati 1944. aasta oktoobris ja novembris Lõuna-Ungaris eri andmetel 35 000 – 50 000 ungarlast. Väga sageli kaasnes sellega piinamine<ref name="YIogv" />. * [[Horvaatia]]st [[Zagreb]]i lähedalt (endise [[Jugoslaavia]] territooriumilt) avastati 2009. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne ühishaud, kust leiti ligikaudu 500 Saksa ohvitseri ja nende Horvaatia liitlaste [[ustašid|ustaš]]ite säilmed (<ref name="hzRmv" />) * '''18. mai 1944''', [[Krimmitatarlaste küüditamine]], * '''september 1941'''- Ukrainas Kiievi lähedal [[Babi Jar]]is (Бабий Яр) tapeti Saksa okupatsioonivõimude poolt ligi 35&nbsp;000 ukraina juuti, *{{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Saksa okupatsiooni ajal NSV Liidus (1941–1944)}} *{{vaata|Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal}} *{{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod NSV Liidu okupatsiooni ajal Saksamaal (1944–1949)}},<ref name="slKBR" />,<ref name="dlasF" />,<ref name="AutmD" /> *{{vaata|Inimsusvastased kuriteod Hiinas}} *{{vaata|Inimsusvastased kuriteod Tšiilis (1973–)}} *{{vaata|Inimsusvastased kuriteod Argentinas (1976–1983)}},<ref name="zWrlk" />,<ref name="g7Ujb" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Vietnamis}} *{{vaata|Sõjakuriteod Afganistanis (1979–1989)}} *{{vaata|Sõjakuriteod Iraagis}},<ref name="b0aZp" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Gaza sektoris (2008)}},<ref name="rk3y1" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Venemaa-Gruusia sõjas (2008)}} <ref name="xRnYE" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Kongos}}<ref name="eqAa5" /> == Inimsusvastased kuriteod Eestis == * Inimsusvastased kuriteod ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] *'''juuni 1941''' NSVL okupatsioonivõimude poolt Eestis toime pandud [[Juuniküüditamine]] * [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] *'''märts 1949''' NSVL okupatsioonivõimude poolt Eestis toime pandud [[Märtsiküüditamine]] == Vaata ka == * [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon]] ja [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus]], ** Rahvusvahelisse komisjoni kuulusid: **esimees minister [[Max Jakobson]] Soomest; **[[Uffe Ellemann-Jensen]], Euroopa Liberaalse Partei president, Liberaalse Internatsionaali asepresident ja endine Taani välisminister; **[[Paul Goble]], [[Raadio Vaba Euroopa]] / Raadio Vabadus avalike suhete osakonna kommunikatsioonidirektor; **[[Nicolas Lane]], [[Ameerika Juudi Komitee]] rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees; **[[Walter Laqueur]], Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse rahvusvahelise uurimisnõukogu kaasesimees; **[[Peter Reddaway]], [[George Washingtoni Ülikool]]i politoloogia ja rahvusvaheliste suhete professor; **[[Arseni Roginski]], Moskva teadusteabe- ja hariduskeskuse Memoriaal nõukogu esimees ja teadusprogrammide juht. ***[[Toomas Hiio]] * [[Eesti Mälu Instituut]] ** Instituudi asutajateks on [[Tiit Sepp]] (Nõukogu esimees), [[Rein Kilk]], [[Leon Glikman]], [[Indrek Teder]], [[Hannes Tamjärv]], [[Jaan Manitski]]<ref name="RDhJT" />. ==Vaata ka== *[[Genotsiid]] *[[Sõjakuritegu]] *[[Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]] *[[Saksa Kolmanda Riigi sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]] *[[Nõukogude Liidu sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]] *[[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] *[[Küüditamine]] *[[Punane terror]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="YIogv">[http://kultuur.elu.ee/ke482_Ungari.htm Mahavaikitud genotsiid Lõuna-Ungaris]</ref> <ref name="hzRmv">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=22655441 Zagrebi lähedalt avastati Teise maailmasõja aegne ühishaud, kust leiti ligikaudu 4500 Saksa ohvitseride ja nende Horvaatia liitlaste säilmed]</ref> <ref name="slKBR">[http://www.postimees.ee/?id=67107, Poolast Malborkist leiti 1800 sakslastest linnakodaniku massihaud]</ref> <ref name="dlasF">[http://www.postimees.ee/?id=116899 Ida-Preisimaa «vabastamine»1945 Sõja võit ja inimlikkuse kaotus]</ref> <ref name="AutmD">[https://web.archive.org/web/20110726041313/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11532:maapealne-porgu-ehk-kuidas-berliinis-naisi-vaegistati-&catid=4:film&Itemid=3&issue=3320 Maapealne põrgu ehk Kuidas Berliinis naisi vägistati], Sirp nr 41, 5.11.2010</ref> <ref name="zWrlk">[http://www.elu24.ee/?id=51523 Endine politseijuht tegi telesaates enesetapu]</ref> <ref name="g7Ujb">[http://www.epl.ee/artikkel/494135 Argentinas vahistati väidetav massimõrvar]</ref> <ref name="b0aZp">[http://www.postimees.ee/?id=148561 Iraagi ülemkohus mõistis eksdiktaator Saddam Husseini aegsele asepeaministrile ja välisministrile Tareq Azizile pühapäeval kurdide küüditamises osalemise eest seitsmeaastase vanglakaristuse], Eesti Päevaleht, 2. august 2009</ref> <ref name="rk3y1">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51184711/briti-kohus-kaskis-vahistada-iisraeli-endise-valisministri-tzipi-livni Briti kohus käskis vahistada Iisraeli endise välisministri Tzipi Livni], Eesti Päevaleht, 15. detsember 2009</ref> <ref name="xRnYE">[http://www.epl.ee/artikkel/456104 Human Rights Watch: Venemaa ja Gruusia peavad uurima sõjakurjategusid], 3. august 2009</ref> <ref name="eqAa5">[http://www.postimees.ee/?id=322705 Kongos vahistati massivägistamise korraldanud kolonel], Postimees, 06.10.2010</ref> <ref name="RDhJT">{{Netiviide |url=http://www.tarbija24.ee/010208/esileht/siseuudised/309613.php |pealkiri=Eesti lähiajalugu hakkab uurima Mälu instituut |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2021-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624144808/http://www.tarbija24.ee/010208/esileht/siseuudised/309613.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *Палли Х. Между двумя боями за Нарву. Эстония в первые годы Северной войны 1701–1704. Таллин, 1966. ==Välislingid== *[http://www.yale.edu/lawweb/avalon/imt/proc/imtconst.htm Nürnbergi tribunali põhikiri (inglise keeles)] *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27547 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut (mitteametlik tõlge)] *Parmas, Andres. ''Maailmakriminaalõigus: rahvusvahelis-õigusliku kriminaalvastutuse kontseptsioon''. [[Tartu Ülikool]], magistritöö [[2005]]. [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17418240/parmas.pdf], lk 68–85. *[http://www.massviolence.org/All-Contributions?id_rubrique=6 Online Encyclopedia of Mass Violence, All available Chronological Indexes ] [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod| ]] [[Kategooria:Kriminaalõigus]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] 8qiuyb8icnpblu92qbvhlvpjtrn6mrn 7170429 7170398 2026-06-10T20:05:53Z Heakeel 122460 7170429 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} {{keeletoimeta}} '''Inimsusvastane kuritegu''' (inglise keeles ''crime against humanity'') on ükskõik missugune '''tsiviilelanikkonna''' vastu suunatud [[mõrv]]amine, hävitamine, [[orjus|orjastamine]], [[küüditamine]], [[küüditamine|deporteerimine]], rüüstamine, vabaduse võtmine, [[piinamine]], [[vägistamine]] ja muu inimsusvastane tegu, mis on '''toime pandud relvakonflikti ajal'''; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal [[sõjakuritegu]]de või [[rahuvastased kuriteod|rahuvastaste kuritegude]] toimepanemisel või seoses nende kuritegudega. Eesti karistusseadustiku järgi on inimsusvastane kuritegu süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud: * inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmine või nende õiguste ja vabaduste piiramine, samuti * tsiviilelanike tapmine, piinamine, vägistamine, * tsiviilelanikele tervisekahjustuse tekitamine, * tsiviilelanike sunniviisiline ümberasustamine, väljasaatmine, prostitutsioonile sundimine, * tsiviilelanikelt alusetult vabaduse võtmine või * muu väärkohtlemine. == Kronoloogia == {{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Venemaa kodusõjas}}, [[Venemaa kodusõda]] {{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Hispaanias (1936–1939)}}, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20152381], (kodusõja algusest [[1936]]. kuni [[1952]]. aastani, kui režiim lõdvenes, kadus 114 000 inimest), [http://www.epl.ee/artikkel/446298] {{vaata|Inimsusvastased kuriteod NSV Liidus (1917–1956)}}, [[Punane terror]] {{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Jugoslaavias (1944–)}} *'''oktoober 1944''' [[Jugoslaavia]] ([[Serbia]]) partisanide poolt ungari elanikkonna mõrvamised Lõuna-Ungaris [[Újvidék]]i piirkonnas. [[Serbia]] ja [[Ungari]] elanikkonna vastuolud antud piirkonnas tekkisid pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu, kui Ungari kaotas [[Trianoni rahuleping]]uga 2/3 territooriumist, s.h ka peamiselt ungarlastega asustatud piirkonnad Lõuna-Ungaris, mis läksid vastloodud [[Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik|Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigile]], millest sai 1929. aastal [[Jugoslaavia Kuningriik]]. Pärast seda kolis piirkonda hulganisti serblasi ning [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks olidki Lõuna-Ungari ungarlased muudetud oma kodumaal kohati vähemuseks. Pärast seda, kui Ungari 1941. aasta aprillis kõnealuse piirkonna tagasi vallutas, võeti kohe päevakorda ''dobrovoljac'''ite (''добровољац'') tagasisaatmine Serbiasse. Sama aasta mai algul palus Ungari valitsus Saksa vägede juhtkonnalt luba asustada Serbiasse tagasi 150 000 uusmigranti. Sakslased vastasid eitavalt, kuid viimaks asustati Serbiasse tagasi umbes 13 000 uusmigranti. [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia Kommunistliku Partei]] Vojvodina Komitee andis 1944. aasta 2. oktoobril piirkondlikele komiteedele juhtnöörid: "/-/ Kui Punaarmee astub Vojvodina pinnale, on parteiorganite juhtkonnale järgmine ülesanne: alustada kõige otsustavamal moel [[viies kolonn|viienda kolonn]]i hävitamist, esmajärjekorras okupantide tuntud teenrite hävitamist. /-/ Iga bandiiti tuleb ta kuritegude eest karistada." *23. oktoober, tegevuspaik: Lõuna-[[Ungari]] suurim linn – [[Újvidék]]. Esimesel nädalal mõrvatakse 1500–2000 uujvideeklast. *26. oktoober, tegevuspaik: Tiszakálmánfalva küla. Serbia partisanid vahistavad ja seejärel tapavad 30 ungarlast. *Sama kuu lõpupäevad, tegevuspaik: Szenttamási küla. Seal tapavad serbia partisanid umbes 3000 ungarlast. *3. november, tegevuspaik: Bezdáni vald. Meessoost vallaelanikud kutsutakse jalgpallistaadionile. Kui 1945. aasta 28. märtsil avatakse hukkunud bezdaanlaste ühishaud, selgub, et sinna maetud on randmest okastraadiga viieteistkaupa kinni seotud. *Novembrikuu jooksul tapsid partisanid [[Zombor]]i linnas enam kui 5600 ungarlast. Ühtekokku mõrvati 1944. aasta oktoobris ja novembris Lõuna-Ungaris eri andmetel 35 000 – 50 000 ungarlast. Väga sageli kaasnes sellega piinamine<ref name="YIogv" />. * [[Horvaatia]]st [[Zagreb]]i lähedalt (endise [[Jugoslaavia]] territooriumilt) avastati 2009. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne ühishaud, kust leiti ligikaudu 500 Saksa ohvitseri ja nende Horvaatia liitlaste [[ustašid|ustaš]]ite säilmed (<ref name="hzRmv" />) * '''18. mai 1944''', [[Krimmitatarlaste küüditamine]], * '''september 1941'''- Ukrainas Kiievi lähedal [[Babi Jar]]is (Бабий Яр) tapeti Saksa okupatsioonivõimude poolt ligi 35&nbsp;000 ukraina juuti, *{{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Saksa okupatsiooni ajal NSV Liidus (1941–1944)}} *{{vaata|Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal}} *{{vaata|Inimsusvastased- ja sõjakuriteod NSV Liidu okupatsiooni ajal Saksamaal (1944–1949)}},<ref name="slKBR" />,<ref name="dlasF" />,<ref name="AutmD" /> *{{vaata|Inimsusvastased kuriteod Hiinas}} *{{vaata|Inimsusvastased kuriteod Tšiilis (1973–)}} *{{vaata|Inimsusvastased kuriteod Argentinas (1976–1983)}},<ref name="zWrlk" />,<ref name="g7Ujb" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Vietnamis}} *{{vaata|Sõjakuriteod Afganistanis (1979–1989)}} *{{vaata|Sõjakuriteod Iraagis}},<ref name="b0aZp" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Gaza sektoris (2008)}},<ref name="rk3y1" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Venemaa-Gruusia sõjas (2008)}} <ref name="xRnYE" /> *{{vaata|Sõjakuriteod Kongos}}<ref name="eqAa5" /> == Inimsusvastased kuriteod Eestis == * Inimsusvastased kuriteod ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] *'''juuni 1941''' NSVL okupatsioonivõimude poolt Eestis toime pandud [[Juuniküüditamine]] * [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] *'''märts 1949''' NSVL okupatsioonivõimude poolt Eestis toime pandud [[Märtsiküüditamine]] == Vaata ka == * [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon]] ja [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus]], ** Rahvusvahelisse komisjoni kuulusid: **esimees minister [[Max Jakobson]] Soomest; **[[Uffe Ellemann-Jensen]], Euroopa Liberaalse Partei president, Liberaalse Internatsionaali asepresident ja endine Taani välisminister; **[[Paul Goble]], [[Raadio Vaba Euroopa]] / Raadio Vabadus avalike suhete osakonna kommunikatsioonidirektor; **[[Nicolas Lane]], [[Ameerika Juudi Komitee]] rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees; **[[Walter Laqueur]], Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse rahvusvahelise uurimisnõukogu kaasesimees; **[[Peter Reddaway]], [[George Washingtoni Ülikool]]i politoloogia ja rahvusvaheliste suhete professor; **[[Arseni Roginski]], Moskva teadusteabe- ja hariduskeskuse Memoriaal nõukogu esimees ja teadusprogrammide juht. ***[[Toomas Hiio]] * [[Eesti Mälu Instituut]] ** Instituudi asutajateks on [[Tiit Sepp]] (Nõukogu esimees), [[Rein Kilk]], [[Leon Glikman]], [[Indrek Teder]], [[Hannes Tamjärv]], [[Jaan Manitski]]<ref name="RDhJT" />. ==Vaata ka== *[[Genotsiid]] *[[Sõjakuritegu]] *[[Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]] *[[Saksa Kolmanda Riigi sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]] *[[Nõukogude Liidu sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal]] *[[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] *[[Küüditamine]] *[[Punane terror]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="YIogv">[http://kultuur.elu.ee/ke482_Ungari.htm Mahavaikitud genotsiid Lõuna-Ungaris]</ref> <ref name="hzRmv">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=22655441 Zagrebi lähedalt avastati Teise maailmasõja aegne ühishaud, kust leiti ligikaudu 4500 Saksa ohvitseride ja nende Horvaatia liitlaste säilmed]</ref> <ref name="slKBR">[http://www.postimees.ee/?id=67107, Poolast Malborkist leiti 1800 sakslastest linnakodaniku massihaud]</ref> <ref name="dlasF">[http://www.postimees.ee/?id=116899 Ida-Preisimaa «vabastamine»1945 Sõja võit ja inimlikkuse kaotus]</ref> <ref name="AutmD">[https://web.archive.org/web/20110726041313/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11532:maapealne-porgu-ehk-kuidas-berliinis-naisi-vaegistati-&catid=4:film&Itemid=3&issue=3320 Maapealne põrgu ehk Kuidas Berliinis naisi vägistati], Sirp nr 41, 5.11.2010</ref> <ref name="zWrlk">[http://www.elu24.ee/?id=51523 Endine politseijuht tegi telesaates enesetapu]</ref> <ref name="g7Ujb">[http://www.epl.ee/artikkel/494135 Argentinas vahistati väidetav massimõrvar]</ref> <ref name="b0aZp">[http://www.postimees.ee/?id=148561 Iraagi ülemkohus mõistis eksdiktaator Saddam Husseini aegsele asepeaministrile ja välisministrile Tareq Azizile pühapäeval kurdide küüditamises osalemise eest seitsmeaastase vanglakaristuse], Eesti Päevaleht, 2. august 2009</ref> <ref name="rk3y1">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51184711/briti-kohus-kaskis-vahistada-iisraeli-endise-valisministri-tzipi-livni Briti kohus käskis vahistada Iisraeli endise välisministri Tzipi Livni], Eesti Päevaleht, 15. detsember 2009</ref> <ref name="xRnYE">[http://www.epl.ee/artikkel/456104 Human Rights Watch: Venemaa ja Gruusia peavad uurima sõjakurjategusid], 3. august 2009</ref> <ref name="eqAa5">[http://www.postimees.ee/?id=322705 Kongos vahistati massivägistamise korraldanud kolonel], Postimees, 06.10.2010</ref> <ref name="RDhJT">{{Netiviide |url=http://www.tarbija24.ee/010208/esileht/siseuudised/309613.php |pealkiri=Eesti lähiajalugu hakkab uurima Mälu instituut |vaadatud=2008-11-26 |arhiivimisaeg=2021-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624144808/http://www.tarbija24.ee/010208/esileht/siseuudised/309613.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *Палли Х. Между двумя боями за Нарву. Эстония в первые годы Северной войны 1701–1704. Таллин, 1966. ==Välislingid== *[http://www.yale.edu/lawweb/avalon/imt/proc/imtconst.htm Nürnbergi tribunali põhikiri (inglise keeles)] *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27547 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut (mitteametlik tõlge)] *Parmas, Andres. ''Maailmakriminaalõigus: rahvusvahelis-õigusliku kriminaalvastutuse kontseptsioon''. [[Tartu Ülikool]], magistritöö [[2005]]. [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17418240/parmas.pdf], lk 68–85. *[http://www.massviolence.org/All-Contributions?id_rubrique=6 Online Encyclopedia of Mass Violence, All available Chronological Indexes ] [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod| ]] [[Kategooria:Kriminaalõigus]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] 0cqm7zomifc13d7bep89yxammkamwc4 0 31932 7170748 7137404 2026-06-11T10:39:09Z Sjur 66496 7170748 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kamuder.jpg|pisi|Derartu Tulu (2022)]] '''Derartu Tulu''' ([[amhara keel|amhara]] ደራርቱ ቱሉ; sündinud [[21. märts]]il [[1972]] [[Bejoki]]s) on [[Etioopia]] [[kergejõustik]]lane ([[5000 m jooks|5000 m]] ja [[10 000 m jooks|10 000 m]] jooks ning [[maraton]]). Kahekordne olümpiavõitja ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]], [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]]) ja seitsmekordne maailmameister. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] '''olümpiavõitja''' [[10 000 m jooks|10 000 m]] ('''31.06,02''') <br>[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] '''olümpiavõitja''' 10 000 m ('''30.17,49''') <br>[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] pronksmedal 10 000 m ('''30.26,42''') === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] hõbemedal 10 000 m ('''31.08,10''') <br>[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] '''maailmameister''' 10 000 m '''31.48,81''') === [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused]] === [[1995. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1995]] '''maailmameister''' pikemal distantsil <br>[[1997. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' pikemal distantsil, individuaalne ja meeskondlik <br>[[2000. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2000]] '''maailmameister''' pikemal distantsil, individuaalne ja meeskondlik <br>[[2004. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2004]] '''maailmameister''' pikemal distantsil, meeskondlik == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste 10 000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Tulu, Derartu}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 26da9qk6pbyiudiivhqqytbta709d44 0 32052 7170749 7142110 2026-06-11T10:39:34Z Sjur 66496 7170749 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic Games 1980 - 5000 m race.jpg|200px]]<br>[[Suleiman Nyambui]] (649),<br>Miruts Yifter (191), [[Kaarlo Maaninka]] (208) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] || [[5000 m jooks]]us |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 1980 || [[10 000 m jooks]]us |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] || 10 000 m jooksus |} '''Miruts Yifter''' ([[amhara keel]]es ምሩፅ ይፍጠር; [[1. jaanuar]] [[1938]] või [[15. mai]] [[1944]] [[Adigrat]] – [[22. detsember]] [[2016]] [[Toronto]], [[Kanada]]) oli [[Etioopia]] [[pikamaajooks]]ja, kahekordne olümpiavõitja. Yifter töötas noorena tehasetöölise ja autojuhina. Tema pikamaajooksuvõimet pandi tähele pärast seda, kui ta asus teenima [[Etioopia lennuvägi|Etioopia lennuväes]].<ref name="sports">[https://web.archive.org/web/20110405213108/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/yi/miruts-yifter-1.html Miruts Yifter]. sports-reference.com. Vaadatud 25.12.2016</ref> Yifter kutsuti Etioopia koondisse juba [[1968. aasta suveolümpiamängud]]eks [[México]]s, kuid olümpiadebüüdi tegi ta siiski neli aastat hiljem [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]], kus võitis 10 000 m jooksus soomlase [[Lasse Virén]]i ja belglase [[Emiel Puttemans]]i järel pronksmedali. Yifter pidi osalema ka 5000 m jooksus, kuid jäid starti hiljaks ega saanud osaleda.<ref name="iaaf2004">[https://www.iaaf.org/news/news/miruts-yifter-bekele-reminds-me-of-myself "Miruts Yifter - 'Bekele reminds me of myself'"]. iaaf.org. 14. august 2014. Vaadatud 25.12.2016</ref> Pärast 1972. aasta olümpiamängudelt naasmist pidi ta Etioopia sõjaväelise riigivõimu ajal vanglas istuma, kuna ta ei olnud olümpiamängudelt võitnud kuldmedalit.<ref name="err">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/0ae3598c-1907-40b7-9ef4-33bb29ee673b/suri-kahekordne-moskva-olumpiavoitja-ja-gebrselassie-suur-eeskuju "Suri kahekordne Moskva olümpiavõitja ja Gebrselassie suur eeskuju"]. ERR Sport. 23. detsember 2016. Vaadatud 25.12.2016</ref> Sellest hoolimata jätkas Yifter treenimist ja sai osaleda [[1973]]. aasta alguses toimunud [[1973. aasta Aafrika mängud|Aafrika mängudel]] [[Lagos]]es, kus võitis kuldmedali 10 000 meetri jooksus<ref name="iaaf2004"/>, edestades järgmisi üle 40 sekundiga. 5000 m jooksus võitis keenialase [[Ben Jipcho]] järel hõbemedali. Ta jäi kõrvale [[1976. aasta suveolümpiamängud]]est [[Montréal]]is, kuna paljud Aafrika riigid, sh Etioopia, boikoteerisid neid mänge.<ref name="iaaf2004"/> 6. aprillil [[1977]] jooksis ta [[Puerto Rico]]s [[Coamo]]s [[poolmaraton]]is uue maailmarekordi – 1:02.56,3. [[1979. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|1979. aasta Aafrika meistrivõistlustel]] [[Dakar]]is võitis ta kuldmedali nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksus.<ref name="sports"/> Aastatel 1977 ja 1979 võidutses ta [[Maailma karikavõistlused kergejõustikus|maailma karikavõistlustel]] mõlemal korral nii 5000 kui ka 10 000 meetri jooksus.<ref name="iaaf2004"/> [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el [[Moskva]]s võitis ta kuldmedali 5000 meetri ja 10 000 meetri jooksus. Mõlemal korral saavutas ta võidu talle omase 300-meetrise lõpuspurdiga.<ref name="iaaf2004"/> 1982. aastal võitis ta [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] kuldmedali meeskondlikus arvestuses. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonial oli Yifter Etioopia lipukandja.<ref>{{Netiviide |url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reports/EN/en_report_1344.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-12-25 |arhiivimisaeg=2008-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080813082320/http://www.china.org.cn/olympics/news/2008-08/08/content_16167337.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Pärast sportlaskarjääri lõppu tegutses ta treenerina. 1990. aastate lõpus kolis Yifter [[Kanada]]sse. Ta suri 2016. aasta 22. detsembril [[Toronto]]s.<ref>[https://www.iaaf.org/news/iaaf-news/miruts-yifter-dies "Ethiopian Running Legend Miruts Yifter Dies"]. iaaf.org. 23. detsember 2016. Vaadatud 25.12.2016</ref> [[Haile Gebrselassie]] on nimetanud Yifteri üheks oma suurimaks eeskujuks.<ref name="err"/> Yifteri täpne sünniaeg pole aega ja see tekitas küsimusi juba 1980. aasta Moskva olümpiamängude ajal. [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (IAAF) märgib tema sünniajaks 15. maid 1944<ref>[https://www.iaaf.org/athletes/ethiopia/miruts-yifter-11008 Miruts Yifter IAAF-i lehel]. Vaadatud 25.12.2016</ref>, kuid mõnede teiste andmete järgi oli ta sündinud 1938. aastal. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[München]] ** {{PronksOlümpia}} pronksmedal [[10 000 m jooks]]us ('''27.41,0''') * [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] {{Riigi ikoon|NSV Liit}} [[Moskva]] ** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[5000 m jooks]]us ('''13.20,91''') ** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' 10 000 m jooksus ('''27.42,69''') === [[Maailma karikavõistlused kergejõustikus|Maailma karikavõistlustel]] === * [[1977. aasta kergejõustiku maailma karikavõistlused|1977]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Düsseldorf]] ** 1. koht 5000 m jooksus ('''13.13,82''') ** 1. koht 10 000 m jooksus ('''28.32,3''') * [[1979. aasta kergejõustiku maailma karikavõistlused|1979]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]] ** 1. koht 5000 m jooksus ('''13.35,9''') ** 1. koht 10 000 m jooksus ('''27.53,07''') == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.olympic.org/miruts-yifter Miruts Yifter] Olümpiamängude kodulehel * {{IAAF}} * [https://www.youtube.com/watch?v=HL0wGobeKZ4 5000 meetri jooksu finaal 1980. aasta olümpiamängudel] youtube.com * [https://www.youtube.com/watch?v=C6eHUXDCKmQ 10 000 meetri jooksu finaal 1980. aasta olümpiamängudel] youtube.com {{Olümpiavõitjad meeste 5000 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 10000 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Yifter, Miruts}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2016]] fs2pdoe6g0s5zw2py6o7bxdcs0npnv1 0 32093 7170407 6884297 2026-06-10T19:48:44Z Kuriuss 38125 7170407 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Leo X |pilt = Raffaello, ritratto di papa leone X tra i cardinali luigi de' rossi e giulio de' medici, 1518, 03.jpg |sünninimi = Giovanni de' Medici |valitsemisaja algus= [[9. märts]] [[1513]] (valitud), [[11. märts]] [[1513]] (avaldatud) |valitsemisaja lõpp= [[1. detsember]] [[1521]] |eelkäija = [[Julius II]] |järeltulija = [[Hadrianus VI]] |sünnikuupäev = [[11. detsember]] [[1475]] |sünnikoht = [[Firenze]] |surmakuupäev = [[1. detsember]] [[1521]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Pope Leo X.svg |vapp = C o a Medici popes.svg }} '''Leo X''' ('''Giovanni de' Medici'''; [[11. detsember]] [[1475]] – [[1. detsember]] [[1521]]) oli [[paavst]] aastatel [[1513]]–1521. Ta oli 217. paavst. ==Varasem elu== [[Pilt:Ghirlandaio_a-pucci-lorenzo-de-medici-f-sassetti_1.jpg|pisi|Tulevase paavsti isa [[Lorenzo de' Medici]] (keskel tumeda peaga). [[Domenico Ghirlandaio]] [[fresko]], [[1485]]]] Giovanni de' Medici sündis [[Firenze]]s [[Lorenzo de' Medici]] ja Clarissa (Clarice) Orsini seitsmelapselise pere teise pojana. Tema isa Lorenzo de' Medici põlvnes Firenze mõjukast [[kaupmees]]te suguvõsast. Leo X ema Clarissa Orsini põlvnes aga [[Rooma]] mõjukast suguvõsast, kust pärinesid paavstid [[Coelestinus III]] ja [[Nicolaus III]]. [[Orsini]]de suguvõsast oli enne Leo X võimuletulekut pärinenud 15 [[kardinal]]i. [[1483]] sai kardinaliks [[Giovanni Battista Orsini]]. Clarissa Orsini isa ema Lucrezia Conti põlvnes teisest mõjukast Rooma suguvõsast. Medicile tehti [[1482]] [[tonsuur]]. [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XI]] nimetas ta 1483 Font-Douce [[klooster|kloostri]] [[abt commendatario]]ks. Medicist sai [[Sixtus IV]] apostellik protonotar, [[1484]] Passignano kloostri abt commendatario, [[14. märts]]il [[1487]] [[Monte Cassino]] kloostri abt commendatario ja [[24. september|24. septembril]] [[1488]] Coltibuono vallambrosiaanide kloostri abt commendatario. Isa soovitusel määrati Medici 13-aastaselt [[9. märts]]il [[1489]] [[Innocentius VIII]] poolt Santa Maria in Domnica kardinaldiakoniks, kuid nooruse tõttu keelati tal ametitunnuseid kanda. Ta määrati ametisse salaja, kuid mitte ''[[in pectore]]''. Medici reisis [[märts]]is [[1492]] Rooma, kuhu jõudis [[22. märts]]il 1492. Ta ööbis Santa Maria del Popolo kloostris. Järgmisel päeval kohtus Medici paavstiga ja [[26. märts]]il 1492 avaldati tema nimi [[kardinalide kolleegium]]ile. Kardinal Medici omandas Firenzes [[grammatika]]alased ja [[filosoofia]]alased teadmised [[humanist]]ide Demetrios Chalcondylesi ja Marsilio Ficino juures. 1489–[[1491]] õppis ta [[Pisa ülikool]]is [[teoloogia]]t ning [[õigusteadus]]t Urbano Valeriano Bolzani, Filippo Decio ja Bartolomeo Sozzini juures. Hiljem õppis ta Firenzes Angelo Poliziano ja [[Giovanni Pico della Mirandola]] juures. Medici oli alates [[25. mai]]st 1489 Santi Giusto e Clementi kloostri abt commendatario. Ta oli veel La Chaise-Dieu, Calvello ja San Felice kloostrite abt commendatario. Pärast liitumist [[kardinalide kolleegium]]iga siirdus ta isa surma järel [[11. mai]]l 1492 Firenzesse, kuid pöördus [[25. juuli]]l 1492 tagasi Rooma, et osaleda [[konklaav]]il, kus ta oli [[Aleksander VI|Rodrigo Borja]] paavstiksvalimise vastu ega võtnud Borjalt [[altkäemaks]]u. [[31. august]]il 1492 määrati ta [[legaat|legaadiks]] Kirikuriigis. [[1494]] põgenes kardinal Medici [[frantsisklased|frantsiskaani]] [[munk|mungaks]] maskeerununa Firenzest Città di Castellosse. 1494–[[1500]] viibis ta [[eksiil]]is, reisides [[Genova]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Madalmaad]]es ja [[Saksamaa]]l. Kardinal Medici saabus Rooma [[19. mai]]l 1500 ja resideeris San Eustachio [[palee]]s. 1500 määrati ta legaadiks [[Bologna]]sse ja seejärel legaadiks [[ristisõda|ristisõtta]] siirduva väegrupi juurde. [[1503]] sai ta sõbraks kardinal [[Galeotto della Rovere]]ga. [[1506]] oli ta legaat [[Perugia]]s. [[September|Septembris]] [[1508]] määrati ta kardinal-protodiakoniks. [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1510]] sai temast Amalfi [[administraator]]. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1511]] lähetas [[Julius II]] kardinali taas Bolognasse legaadiks. Kardinal Medici sattus paavsti vägede legaadina [[11. aprill]]il [[1512]] [[Ravenna]] lähedal prantslaste kätte vangi, kuid põgenes Pieve del Cairosse, sealt [[Mantova]]sse ja siis Bolognasse. Ta naasis [[14. september|14. septembril]] 1512 Firenzesse, kus taastas samal aastal oma suguvõsa poliitilise mõju. Kardinal Medici lasi Roomas restaureerida Santa Maria in Domnica [[Kirik (pühakoda)|kiriku]]. Tema hobiks oli [[muusika]]. Medicil oli [[päraku-uuris]]. Kardinal Medici osales 4 [[konklaav]]il: 1492, 1503, 1503 ja 1513. ==1513. aasta konklaav== Leo X valiti paavstiks [[9. märts]]il 1513 [[öö]]sel kella ühe paiku, kuid tema valimine paavstiks tehti rahvale teatavaks [[11. märts]]il. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[15. märts]]il [[preester|preestriks]], [[17. märts]]il [[piiskop]]iks ja krooniti [[19. märts]]il kardinal Alessandro Farnese (hilisem paavst [[Paulus III]]) poolt. Leo X oli paavstiks saades 37-aastane ja seega noorim paavst pärast [[Bonifatius IX]]. Nii noorelt pole hiljem valitud ühtki isikut paavstiks. [[4. märts|4.]] – 9. märtsini 1513 toimunud [[konklaav]]il osales 25 kardinali. Konklaavi [[jutlus|avajutluse]] pidas kardinal [[Tamás Bakócz]]. Sellel konklaavil olid soosikuteks kardinal [[Raffaele Riario Sansoni]] ja kardinal [[Jaime Serra]]. Kardinal Medici saabus haiguse tõttu konklaavile [[6. märts]]il. *[[Sixtus IV]] kardinal **[[Raffaele Riario Sansoni]] *[[Innocentius VIII]] kardinal **Giovanni de' Medici *[[Aleksander VI]] kardinalid **[[Luis de Aragón]] **[[Tamás Bakócz]] **[[Marco Cornaro]] **[[Adriano de Corneto]] **[[Niccolò Fieschi]] **[[Domenico Grimani]] **[[Paulus III|Alessandro Farnese]] (Paulus III) **[[Francisco Remolino]] **[[Jaime Serra]] **[[Francesco Soderini]] *[[Julius II]] kardinalid **[[Pietro de Accolti]] **[[Christopher Bainbridge]] **[[Sisto Gara della Rovere]] **[[Carlo Domenico del Carretto]] **[[Roberto Britto de Challand]] **[[Antonio Maria Ciocchi del Monte]] **[[Sigismondo Gonzaga]] **[[Achille de Grassis]] **[[Alfonso Petrucci]] **[[Leonardo della Rovere Grosso]] **[[Bandinello Sauli]] **[[Matthew Schinner]] **[[Marco Vigerio]] ==Itaalia sõjad== {{Vaata|Itaalia sõjad}} Leo X pidi "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi asuma paavstina tegelema mitmete oluliste probleemidega. Tal tuli lisaks suguvõsaga seotud probleemidele säilitada oma eelkäijate poolt [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]] liidetud alad, vähendada välisriikide mõju Kirikuriigi aladel, lõpetada [[Pisa kirikukogu]] tõttu [[1511]] alanud [[skisma]], taastada [[katoliku kirik]]u ühtsus [[Prantsusmaa]]l ja kaaluda [[ristisõda|ristisõja]] korraldamist türklaste vastu. Leo X oli vaevalt kroonitud, kui [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XII]] sõlmis [[Veneetsia]]ga liidu. Leo X soovis esmalt jääda neutraalseks, kuid ühines [[5. aprill]]il 1513 [[Mechlini liiga]]ga. [[Novara lahing]]u järel sõlmis paavst Prantsusmaa kuningaga [[9. detsember|9. detsembril]] 1513 rahulepingu, millega Prantsusmaa loobus Pisa kirikukogu otsustest ja taganes [[Bourges’i pragmaatilised sanktsioonid|Bourges' pragmaatilistest sanktsioonidest]]. Kui Louis XII abiellus [[1514]] [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Henry VIII]] õega, toetas Henry VIII oma [[väimees|väimehe]] nõudmisi [[Itaalia]]s. [[1. jaanuar]]il [[1515]] suri Louis XII ja Prantsusmaa uueks kuningaks sai [[François I]]. Paavst sõlmis keisri, [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja Inglismaa kuningaga [[liiga]], mille väed said [[Marignano lahing]]us prantslaste käest lüüa. Seejärel kohtus paavst kardinalide vastuseisust hoolimata Prantsusmaa kuningaga [[Bologna]]s. [[1516]] sõlmiti [[Püha Tool]]i ja Prantsusmaa vahel [[konkordaat]], mis tühistas Bourges' pragmaatilised sanktsioonid, kuid andis Prantsusmaa kuningale õiguse nimetada ametisse kõrgemaid [[vaimulik]]ke. Konkordaadiga pidi Leo X loobuma [[Parma]]st ja [[Piacenza]]st, kuid säilitas oma kodulinna Firenze. Konkordaat Prantsusmaaga jäi kehtima [[1789]]. aasta [[Suur Prantsuse revolutsioon|revolutsioon]]ini ja see oli esimene Püha Tooli konkordaat teise riigiga. Leo X oli seejärel seotud [[Ferrara]], Parma ja Piacenza alade liitmisega Kirikuriigiga. 1516 sõlmis Püha Tool konkordaadi Ferraraga, kuid [[1519]] kuulutas ta Ferrarale sõja, milles paavsti vägesid ei saatnud edu. [[Mai]]s [[1521]] sõlmis paavst keisriga liidu, mille tulemusena anti Parma ja Piacenza Kirikuriigile. [[Karl V]] võttis Firenze ja [[Medici]] suguvõsa oma [[protektsioon]]i alla, Leo X läänistas [[Saksa–Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] [[Napoli]], lubas ta kroonida keisriks ja abistada teda sõjas Veneetsiaga. [[Inglismaa]] liitus liigaga [[august]]is 1521. Prantsusmaa [[ambitsioon]]ide tõrjumiseks teatas Leo X, et ta võib Prantsusmaa kuninga [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]]. ==Sõda Urbinoga== [[Pilt:Detail_from_Papa_Leo_X_grave_in_Santa_Maria_sopra_Minerva_in_Rome.jpg|pisi|Leo X hauamonumendi detail Roomas Santa Maria sopra Minerva kirikus]] Leo X sattus 1516 konkordaadi sõlmimisel tülli [[Urbino]] [[hertsog]]i [[Francesco della Rovere]]ga, kes ei toetanud paavsti sõjas prantslastega. 1516 puhkes sõda Urbino hertsogi vastu, kelle asemele tahtis Leo X uueks hertsogiks nimetada oma onupoega [[Lorenzo de' Medici]]t. François I hoiatas paavsti oma liitlase [[Ferrara]] ründamise eest, kuid ei saanud sõja tõttu Itaaliasse tulla. Rovere põgenes [[Mantova]]sse, kus temaga liitusid [[Hispaania]] ja Saksa [[palgasõdur]]id ja koos vallutati paavstivägede poolt hõivatud Urbino tagasi. Paavsti plaanid luhtusid, sest Lorenzo suri [[4. mai]]l 1519 ootamatult. ==Poliitika Firenzes== [[1512]]. aasta lõpul taastas tulevane Leo X paavst Julius II toel Firenzes Medicite võimu. Esialgu valitses ta linna ise, paavstiks saades andis aga võimu üle oma nooremale vennale Lorenzole. Sellest hoolimata säilitas ka Leo Firenzes tugeva mõjuvõimu, olles selle peamine välispoliitiline toetaja. Lorenzo surma järel 1519. aastal toetas Leo oma nõo, kardinal Giulio de' Medici, hilisema [[Clemens VII]] võimuletõusu Firenzes. Leo X püüdis Firenze sisepoliitikat stabiliseerida ning seadis seetõttu sisse korra, millega parajasti valitsev Medici sai endale eluaegse valitseja (''gonfaloniere'') tiitli. Prantsusmaa kuninga [[François I]]-ga kohtuma sõites külastas Leo X [[1515]] ka Firenzet. Selle auks korraldas ta vend Lorenzo linna ajaloo suurejoonelisimad pidustused, millele võidi kulutada üle 70 000 floriini. ==Lateraani V kirikukogu== {{Vaata|Lateraani V kirikukogu}} Julius II surmaga katkes [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] töö, kuid Leo X otsusega jätkus kirikukogu tegevus [[27. aprill]]il 1513. [[16. märts]]il [[1517]] suleti oikumeeniline kirikukogu [[dekreet|dekreediga]], mis kutsus üles korraldama [[ristisõda]] türklaste vastu. Ristisõja rahastamiseks kehtestati kirikukogul vastav maks. Kirikukogul likvideeriti 1511 alanud Pisa skisma, mistõttu Leo X taastas [[27. juuni]]l 1513 [[Bernardino López de Carvajal]]i, [[7. aprill]]il [[1514]] [[Guillaume Briçonnet]]’, [[24. aprill]]il 1514 [[René de Prie]] ja [[23. detsember|23. detsembril]] [[1515]] [[Federico di Sanseverino]] volitused kardinalina. ==Reformatsioon== [[Pilt:Luther-vor-Cajetan.jpg|pisi|[[Martin Luther]] selgitab [[kardinal]] Viole (Cajetan) oma vaateid. [[Puulõige]], [[1557]]]] {{Vaata|Reformatsioon}} Teated [[Martin Luther]]i tegevusest jõudsid Rooma [[1518]]. aasta algul. Leo X nõudis [[3. veebruar]]il 1518 [[augustiinlased|augustiinlaste]] ordukindralilt, et see sunniks Lutheri vaikima. [[30. mai]]l 1518 saatis Luther paavstile oma teesid ja [[7. august]]il kutsuti Lutherit Rooma. [[Oktoober|Oktoobris]] 1518 kohtus Luther [[Augsburg]]is paavsti legaadi kardinal [[Tommaso Vio]]ga (Cajetan). Paavst proovis siis võita [[Friedrich III (Saksimaa kuurvürst)|Friedrich Targa]] poolehoidu ja võis plaanida koguni Lutheri nimetamist kardinaliks, kuid [[15. juuni]]l [[1520]] avaldas ta [[bulla]] "[[Exsurge Domine]]", milles mõistis hukka Lutheri 41 teesi. Pärast seda, kui Luther oli bulla avalikult põletanud, ekskommunitseeris paavst Lutheri [[3. jaanuar]]il [[1521]] avaldatud bullas "Decet Romanum Pontificem" ja saatis [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] kirja, milles nõudis meetmete kasutamist Lutheri vastu. Leo X saatis [[1517]] [[nuntsius]]eks [[Taani]] Giovanni Angelo Arcimboldo, kes pidi organiseerima [[indulgents]]ide müümist, et rahastada [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamist. [[Taani kuningas]] [[Christian II]] otsustas nuntsiust kasutada ära tekkinud kriisis [[Rootsi]]ga, kuid Arcimboldo sõlmis kuninga teadmata lepingu [[Sten Sture noorem]]aga, mistõttu nuntsius läks kuningaga tülli. Christian II kutsel tulid Taani protestantlikud [[teoloog]]id. 1521 saatis Leo X Taani uueks nuntsiuseks Francesco de Potentia. [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] saatis paavstile oma [[raamat]]u, milles ta taunis Lutheri õpetust ja [[11. oktoober|11. oktoobril]] 1521 andis Leo X Inglismaa kuningale tiitli ''Fidei Defensor'' (usu kaitsja). ==Saksa kuninga valimine== Leo X kinnitas 1513 [[Saksamaa]] [[nuntsius]]eks [[Lorenzo Campeggio]]. Keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] surma järel asusid [[kuurvürst]]id valima [[Saksa kuningas|Saksa kuningat]]. Leo X lähtus oma valiku langetamisel kandidaatide poliitilisest võimsusest, eelkõige sellest, kuidas nad hakkavad hiljem mõjutama [[Itaalia]]t ja Kirikuriigi sõltumatust. Ta püüdis esmalt nurjata nii [[Karl V|Karl Habsburgi]] kui Prantsusmaa kuninga [[François I]] saamist [[Saksamaa]] valitsejaks, toetas siis François I kandidatuuri ja seejärel [[Friedrich III (Saksimaa kuurvürst)|Friedrich Tarka]]. Kui Karl Habsburgi valimine uueks valitsejaks näis olevat kindel, asus paavst teda toetama. Paavsti volitusel tunnustas kardinal [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] [[26. oktoober|26. oktoobril]] 1520 Karli kui valitud Saksa-Rooma keisrit <ref>'''[[Heinz Schilling]]''', ''"Aufbruch und Krise: Deutschland, 1517–1648''". Berlin: Siedler, 1994. Lk 203</ref>. ==Suhted Hispaaniaga== Leo X suhted [[Hispaania]]ga olid seotud eelkõige [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadega]]. Leo X mõistis [[1. märts]]il 1519 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga hukka [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] nõude keelduda avaldamast paavsti [[bulla]]sid. ==Suhted Inglismaaga== Leo X suhted [[Inglismaa]]ga olid seotud eelkõige Itaalia sõdadega ja [[reformatsioon]]iga. [[1515]]–[[1517]] oli [[nuntsius]]eks Inglismaal [[Francesco Chieregati]]. [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1521]] andis Leo kuningas [[Henry VIII]]-le Usu Kaitsja tiitli [[Martin Luther]]i vaateid tauniva kirjutise eest. Ta saatis [[Henry VIII]]-le kuldroosi. ==Suhted Poolaga== "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi olid Leo X suhted [[Poola]]ga head. [[1. juuli]]l 1519 reorganiseeris ta [[katoliku kirik]]u Poolas. ==Suhted Portugaliga== 1516 sõlmis Püha Tool [[Portugal]]iga [[konkordaat|konkordaadi]]. ==Suhted Prantsusmaaga== 1519 aastal sõlmis Püha Tool Prantsusmaa kuninga [[François I]]-ga konkordaadi, mille kohaselt jäi kuningale õigus kooskõlastatult rüütlitega täita Püha Laatsaruse Ordu suurmeistri ametikoht. Sellega algas Prantsusmaa kuningate kontroll ordu üle, mis vormistati lõplikult 1608 aastal. ==Ristisõja plaanid== Leo X kavatses [[Lateraani V kirikukogu]] järel 1517 korraldada [[ristisõda|ristisõja]] türklaste vastu. Ta soovis määrata armee juhtideks Saksa-Rooma keisri ja Prantsusmaa kuninga. Inglismaa, Hispaania ja Portugal pidid tema plaanide kohaselt hoolitsema laevastiku eest. Ristisõja ettevalmistamiseks peeti [[protsessioon]]e ja kuulutati kristlike valitsejate vahel välja vaherahu 5 aastaks, kuid plaanid soikusid. [[28. august]]il [[1521]] toimunud [[Belgrad]]i vallutamise järel soovis paavst taas alustada ristisõda ja saatis [[Ungari]]sse 30 000 tukatit. ==Leo X ja Eesti <ref>'''H. von Bruiningk und N. Busch''', ''"[[Livländische Güterurkunden]]. [Bd. 2]"''.</ref>== [[File:Paavst Leo X vapitahvel Kuressaare linnuse kabelis.jpg|thumb|Paavst Leo X vapitahvel Kuressaare linnuse kabelis.]] Leo X otsustas [[17. august]]il [[1513]] [[Tiesenhausen]]ite [[supliik|supliigi]] asjus. Leo X vapp on kivisse raiutud ka [[Kuressaare linnus]]esse, kus võib seda tänapäevalgi näha linnuse kabelis. ==Petrucci vandenõu== Leo X otsustas 1516 tagandada ametist [[Siena]] valitseja [[Borghese Petrucci]] ja asendada ta endale sobivama Grosseto piiskopi [[Raffaello Petrucci]]ga, mille tagajärjel puhkes Sienas ülestõus. Borghese Petrucci vend oli kardinal [[Alfonso Petrucci]], kes kavatses Sienas toimunud võimuvahetuse tõttu paavsti avalikult tappa, kuid otsustas siis tegutseda planeeritumalt. 1517 [[arreteerimine|arreteeriti]] ootamatult kardinal Petrucci sekretär Marco Antonio Nino (Domenico de' Nini), kelle juurest leiti vahistamisel kahtlast ainet ja kardinali kirjad, kus ta selgitas oma kavatsust. Vandenõu korraldamises süüdistati kardinal Petruccit ja üht [[arst]]i, kes kavatsesid [[päraku-uuris]]t põdevat paavsti ravimise käigus [[mürgitamine|mürgitada]]. Kardinal Petrucci ja arst vahistati [[29. mai]]l 1517. Petrucci tunnistas [[22. juuni]]l 1517 avalikult oma süüd, tagandati ametist ja hukati [[16. juuli]]l 1517. Kardinalid [[Bandinello Sauli]], [[Raffaele Riario Sansoni]], [[Francesco Soderini]] ja [[Adriano de Corneto]] vangistati. Nad tagandati [[22. juuni]]l 1517 kardinaliseisusest, kuid [[31. juuli]]l 1517 nende volitused taastati. Vandenõu tulemusena pühitses paavst [[1. juuli]]l 1517 ametisse 31 uut kardinali, sealhulgas Raffaello Petrucci. ==Sisepoliitika== Leo X sisepoliitika oli seotud [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadega]] ja [[Urbino]] sõjaga. Ta soodustas mitmes Kirikuriigi linnas [[müntimine|müntimist]]. Paavst moodustas uusi ameteid ja müüs ametikohti. Ta annetas suuri rahasummasid [[pankur]]itele, [[kuuria]]liikmetele, [[vürst]]idele ja [[juudid|juutidele]]. Marino Giorgi hindas 1517 paavsti sissetulekuks 580 000 [[tukat]]it, millest 420 000 tuli Kirikuriigist ja 100 000 [[annaat]]idest. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Leo X lubas Rooma San Vincenzo [[klooster|kloostri]] [[munk]]adel valida oma ülemat sõltumata ''[[abt commendatario]]'' otsusest. [[20. jaanuar]]il [[1521]] avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Inter cetera" sätestas ta [[tertsiaarid]]e ühiselu elamise reeglid. '''Annuntsiatsiooni ordu''' Ta andis [[Jeanne de Valois]] rajatud annuntsiatsiooni ordule [[privileeg]]e ja kinnitas 1517 ordu konstitutsiooni. '''[[Benediktlased]]''' Ta tunnustas [[bulla]]s "Etsi a summo" [[kamalduleeslased|kamalduleeslaste]] konstitutsiooni ja andis neile privileege. '''[[Frantsisklased]]''' 1517 kutsus ta frantsisklaste [[kapiitel|üldkapiitli]] kokku [[Rooma]]s. [[29. mai]]l 1517 reorganiseeris ta frantsiskaani observandid, tühistades mitmete [[kongregatsioon]]ide sõltumatu staatuse, nagu [[Colette]]’i rajatud kolettiinidel. Ta sätestas generaalministri volitused. [[12. juuni]]l 1517 avaldatud bullas "Omnipotens Deus" ja [[6. detsember|6. detsembril]] 1517 avaldatud bullas "Licet alias" sätestas ta frantsiskaani konventuaalide tegevuse ja andis neile õiguse valida generaalmeistrit, kes kinnitatakse ametisse generaalministri poolt. '''Jumaliku Armastuse oratoorium''' Ta tunnustas [[Gasparo Contarini]] rajatud Jumaliku Armastuse oratooriumi. '''Magdaleenid''' 1520 rajas ta Roomas magdaleenide maja. '''Minimi ordu''' 1517 tunnustas ta [[Francesco di Paola]] korrektooriumit. '''[[Rüütliordu]]d''' Ta kinnitas [[1514]] Kristuse Rüütlite rüütliordule [[presentatsiooniõigus]]e maadeavastuse käigus avastatud aladel ja andis rüütliordule privileege. [[1517]] aasta 12. märtsil taasasutas ta kõigis Saksa Rahvuse Püha Rooma keisri valdustes Püha Laatsaruse ordu. ==Liturgilised otsused== 1514 soodustas Leo X [[indulgents]]ide müümist [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburg]]is ja [[Mainzi peapiiskopkond|Mainz]]is ning 1517 [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]]l ja [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]is, et rahastada [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamist. [[9. november|9. novembril]] 1518 kohustas ta seoses [[Martin Luther]]i nõudmistega kõiki [[kristlus|kristlasi]] uskuma paavsti volitustesse anda indulgentse. 1514 lubas ta annuntsiatsiooni ordul pidada Jeanne de Valois’ mälestuseks [[offiitsium]]it. Ta andis [[26. jaanuar]]il 1515 indulgentse [[palverändur]]itele, kes käivad [[palverännak]]ul [[Trieri toomkirik]]us, kus asub [[Kristus]]e kuub. 1520 tunnustas ta püha [[Zita]] mälestuseks peetavat [[offiitsium]]it. Leo X keelas [[18. mai]]l 1521 ladina [[vaimulik]]el pidada kreeka [[riitus]]t kasutavates kirikutes [[missa]]t. Ta keelas ladina piiskoppidel [[ordinatsioon|ordineerida]] kreeka riituse vaimulikke. Ta tunnustas 18. mail 1521 avaldatud bullas "Accepimus nuper" [[Firenze]]s [[ristimine|ristimise]] sakramendi läbiviimise erivormi. 1521 lubas ta [[Longchampi klooster|Longchampi kloostril]] tähistada [[Prantsuse Isabel]]i mälestuspäeva ja pidada tema mälestuseks erilist offiitsiumit. Ta märkis [[roosipärg|roosipärja]] erilist võimet ja andis Jumaliku Armastuse oratooriumile 500 päevase indulgentsi. Ta sätestas [[3. veebruar]]il 1514 avaldatud bullas "Religionis", et kiriku sissepühitsemine saab olla kooskõlastatud vaid paavsti poolt tunnustatud piiskopi või preestri poolt. ==Teoloogilised vaidlused== Leo X taunis 1518 taunis [[Pietro Pomponazzi]] vaateid. Leo X tühistas 1520 [[Speyer]]i ja [[Worms]]i piiskoppide otsused, mis keelasid [[Johann Reuchlin]]il trükkida [[heebrea keel|heebreakeelset]] [[talmud]]it. Paavst lubas trükkida heebreakeelset talmudit ja rajada Rooma heebreakeelse [[trükipress]]i. Ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[Ortwin Gratius]]e. ==Kanoniseerimised== Leo X kanoniseeris üheksa isikut ja kuulutas kahe isiku austamist õndsana. Ta lubas [[Cortona]]s austada [[Cortona Margareeta]]t ja [[Noto]]s [[Piacenza Konrad]]it. Ta määras [[Antonio Zaccaria]] uurima prints [[Kazimierz]]i eluloo sobivust kanoniseerimisprotsessi alustamiseks. '''Pühakud''' # [[Francesco di Paola]] [[1. mai]] 1519 # [[Hunna]] 1520 # [[Daniel]] ja tema kaaslased 1516 ##Agnellus ##Donulus ##Hugolinus ##Leo ##Nicholas ##Samuel '''Õndsad''' # [[Jean de Cratigula]] 1517 # [[Milano Veronica]] [[15. detsember]] 1517 ==Uued piiskopkonnad== *[[28. august]] 1513 Panama piiskopkond *[[12. jaanuar]] 1514 Portugalis Funchali piiskopkond *[[27. aprill]] 1515 Itaalias Lanciano piiskopkond *[[21. mai]] 1515 Itaalias Torino peapiiskopkond *[[22. september]] 1515 Itaalias Sansepolcro piiskopkond *1518 [[Kuuba]]s Santiago de Cuba piiskopkond *[[27. jaanuar]] 1518 [[Mehhiko]]s Carolense piiskopkond *[[15. aprill]] 1519 Itaalias Pescia piiskopkond *1520 Lääne-India patriarhaat ==Kristlik eetika ja moraal== {{Vaata|Kristlik eetika}} [[14. detsember|14. detsembril]] 1518 taunis Leo X valetunnistajaid. ==Onupojapoliitika== Leo X õde Lucrezia de' Medici abiellus [[Jacopo Salviati]]ga. Vend Piero de' Medici abiellus Alfonsina Orsiniga. Õde Maddalena de' Medici oli abiellunud [[Innocentius VIII]] pojaga, tema poeg [[Innocenzo Cibo]] (Cybo) sai kardinaliks. Õde Contessina de' Medici abiellus Piero Ridolfiga. Vend Giuliano de’ Medici abiellus 1515 [[Savoia]] hertsogi tütrega. Ta määrati Rooma [[patriits]]iks. Talle kavatseti [[läänistamine|läänistada]] Kirikuriigi koosseisu olnud [[Parma]], [[Piacenza]], [[Ferrara]] ja [[Urbino]]. Lorenzo de' Medici abiellus 1518 Madeleine la Tour d'Auvergne’ga. Leo X tädi Maria de' Medici abiellus Leonetto de' Rossiga, tema poeg [[Luigi de' Rossi]] sai kardinaliks. Kardinal [[Clemens VII|Giulio de' Medici]] oli paavsti onupoeg. Kardinal [[Franciotto Orsini]] ja [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] olid paavsti sugulased. ==Kardinalide pühitsemine== Leo X pühitses oma ametiajal 42 kardinali 8 [[konsistoorium]]il, sealhulgas hilisemad paavstid [[Clemens VII]] ja [[Hadrianus VI]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast, 2 sakslast, 1 hispaanlane, 1 hollandlane, 1 inglane ja 1 portugallane. [[1. juuli]]l 1517 pühitses ta 31 kardinali; see oli arvukaim kardinalide pühitsemine ajaloos. [[9. aprill]]il 1513 avaldas Leo X bulla "Licat Romini pontificis", milles ta kinnitas kardinalide privileegid. [[5. mai]]l 1514 avaldatud bullas "Supernae" sätestas ta kardinalide volitused. # konsistoorium [[23. september|23. septembril]] [[1513]] ## [[Bernardo Dovizi da Bibbiena]] ## [[Innocenzo Cibo]] ## [[Clemens VII|Giulio de' Medici]] (Clemens VII) ## [[Lorenzo Pucci]] # konsistoorium [[10. september|10. septembril]] [[1515]] ## [[Thomas Wolsey]] # konsistoorium [[14. detsember|14. detsembril]] 1515 ## [[Adrian Gouffier de Boissy]] # konsistoorium [[1. aprill]]il [[1517]] ## [[Antoine Bohier Du Prat]] ## [[Guillaume de Croy]] # konsistoorium [[1. juuli]]l 1517 ## [[Hadrianus VI|Adriaan Florenszoon Boeyens]] (Hadrianus VI) ## [[Louis de Bourbon de Vendôme]] ## [[Lorenzo Campeggio]] ## [[Alessandro Cesarini]] ## [[Paolo Emilio Cesi]] ## [[Pompeo Colonna]] ## [[Francesco Conti]] ## [[Giovanni Domenico de Cupis]] ## [[Bonifacio Ferrero]] ## [[Domenico Giacobazzi]] ## [[Cristoforo Numai]] ## [[Franciotto Orsini]] ## [[Giovanni Battista Pallavicino]] ## [[Niccolò Pandolfini]] ## [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] ## [[Silvio Passerini]] ## [[Raffaele Petrucci]] ## [[Giovanni Piccolomini]] ## [[Francesco Pisani]] ## [[Ferdinando Ponzetti]] ## Alfonso Portugalist ## [[Ercole Rangoni]] ## [[Nicolò Ridolfi]] ## [[Luigi de' Rossi]] ## [[Giovanni Salviati]] ## [[Agostino Trivulzio]] ## [[Scaramuccia Trivulzio]] ## [[Andrea della Valle]] ## [[Guillermo Raimundo de Vich y de Vallterra]] ## [[Tommaso Vio]] ## [[Egidio de Viterbo]] # konsistoorium [[24. märts]]il [[1518]] ## [[Albrecht (Mainz)|Albrecht von Brandenburg]] # konsistoorium [[28. mai]]l 1518 ## [[Jean de Lorraine]] # konsistoorium [[9. august]]il [[1520]] ## [[Eberhard von der Mark]] [[6. juuli]]l 1517 kinnitas ta järgmised titulaarkirikud: *Santa Agnese in Agone *San Apollinare *San Bartolomeo all'Isola *San Cesareo in Palatio *San Giovanni a Porta Latina *San Lorenzo in Panisperna *Santa Maria in Ara Coeli *San Onofrio *San Pancrazio *San Silvestro in Capite *San Tommaso in Parione ==Leo X kultuuriloos== [[Pilt:Hanno.raffael_ArM.jpg|pisi|[[Portugali kuningas]] kinkis paavstile valge elevandi Hanno]] Leo X edendas rahaliselt ning erinevate projektidega [[kirjandus]]t, [[kunst]]i ja [[teadus]]i. Ta oli [[Michelangelo]], [[Raffael]]i, [[Donato Bramante]], [[Marco Girolamo Vida]], [[Gian Giorgio Trissino]], [[Matteo Bandello]], [[Juan de la Encina]] ja [[Bibbiena]] [[patroon]]. Paavsti sekretärid olid [[Pietro Bembo]], [[Bernardo Accolti]] ja [[Jacopo Sadeloto]]. Paavsti tseremooniameister oli [[Paris de Grassis]]. Teda on 1485. aasta paiku kujutatud [[Domenico Ghirlandaio]] [[fresko]]l. Paavstist on säilinud Raffaeli tehtud [[portree]]. Leo X avas [[5. november|5. novembril]] 1513 uuesti [[Rooma ülikool]]i, suurendas teaduskondi ja tõstis [[professor]]ite [[palk]]u. Ta kutsus Rooma [[Janus Lascaris]]e õpetama [[kreeka keel]]t ja asutas kreekakeelse [[trükipress]]i. Lascaris rajas Rooma kreeka [[kolleegium]]i. "[[Catholic Encyclopedia]]" märgib, et paavstile meeldisid veiderdajate naljad, [[härjavõitlus]]ed, [[karneval|maskikarnevalid]], [[teater|teatrietendused]] ja tantsud. Paavsti paleest kujunes teater, kus etendati Bibbiena [[näidend]]it "Calendra" ja Ariosto näidendit "Suppositi". Ta määras [[Vatikani raamatukogu]] juhatajaks [[Tommaso Inghirami]]. Roomas ehitati tema ajal San Giovanni dei Fiorentini basiilika. Leo X soosis [[manuskript]]ide ja [[raamat]]ute kogumist. Ta soosis [[astroloogia]]t, tema astroloog oli Lucas Gauricus. 1515 kehtestas ta [[tsensuur]]i reeglid. Ta tunnustas Alcala ülikoolis avaldatud [[piibel|piiblit]]. Ta kavatses algatada [[kalender|kalendrireformi]] ja saatis Saksa-Rooma keisrile [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] vastavasisulise kirja. 1514 käskis ta Fossombrone piiskopil alustada kalendrireformi teostamist. Ta lasi taastada Montefiascone [[kindlus]]e. [[Portugali kuningas]] [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] kinkis paavstile 1514 valge [[india elevant|elevandi]] nimega [[Hanno (elevant)|Hanno]], kellest sai paavsti lemmikloom. Kui elevant [[8. juuni]]l 1516 suri, viibis paavst tema kõrval ja koostas hiljem elevandi mälestuseks [[epitaaf]]i. Portugali kuningas soovis paavstile 1515 kinkida ka ninasarvikut, kuid loom hukkus laevaõnnetuses. [[Egiptus]]e [[piraat|piraadid]] kinkisid paavstile [[Leo Africanus|Al Hassan Ibn Muhammad Al Wazzan Al Fas]]i, kes 1520 siirdus ristiusku. Paavst oli tema [[Ristivanemad|ristiisaks]]. Santo Domingo piiskop saatis paavstile kingituseks [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[jumalus]]e kuju. ==Surm== Leo X haigestus oktoobris 1521 ja suri 45-aastaselt [[1. detsember|1. detsembril]] 1521 [[malaaria]]sse. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]]sse ja tema säilmed maeti [[1542]] ümber [[Santa Maria sopra Minerva kirik]]usse. Ta oli surres noorim paavst [[Gregorius V]] järel. Hiljem pole ükski paavst nii noorelt surnud. ==Hinnang== Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] on teda iseloomustanud kui kahekeelset [[poliitik]]ut. Leo X [[biograaf]] oli Paolo Giovio. "[[Catholic Encyclopedia]]" iseloomustab teda, kui rõõmsameelset, heasüdamlikku, liberaalset ja tunnustab tema piiritut suuremeelsust. Leo X toetas majanduslikult [[hospital]]e ja [[Konvent (klooster)|konvente]]. Ta toetas rahaliste vahenditega vaeseid [[Üliõpilane|üliõpilasi]], [[palverändur]]eid, erruläinud [[sõdur]]eid ja haigeid. Ta andis aasta 6000 [[tukat]]it [[almus]]teks. ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *[[Pietro Bembo]]: ''Epistolarum Leonis decimi pontificis max. nomine scriptarum libri sexdecim''. Venezia, 1535–1536. *[[Paris de Grassis]]: ''Il diario de Leone X''. Roma, 1884. *[[Joseph Hergenröther]]: ''Leonis X. P. M. Regesta''. Freiburg, 1884–1891. *[[Raffaele Maffei]]: ''Breuis historia''. *[[Jacopo Sadoleto]]: ''Epistolae Leonis X nomine scriptae''. Roma, 1759. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1513-1521-_Leo_X.html Leo X dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Alessandro Ademollo]]: ''Alessandro VI, Giulio II e Leone X nel Carnevale di Roma. Documenti inediti (1499–1520)''. 1967. *[[Ivana Ait]]: ''I fiorentini a Roma durante i pontificati di Leone X e Clemente VII''. Sergio Gensini, "Una "Gerusalemme" toscana sullo sfondo di due giubilei 1500 – 1525". Firenze, 2004: 31–56. *[[Giuseppe Alberigo]]: ''The reform of the episcopate in the Libellus to Leo X by the Camaldolese hermits Vincenzo Querini and Tommaso Giustiniani''. Christopher M. Bellitto, Louis I. Hamilton, "Reforming the church before modernity". Aldershot 2005: 139–152. *[[John F. D'Amico]]: ''Papal history and curial reform in the renaissance. Raffaele Maffeis's "Breuis historia" of Julius II and Leo X''. "Archivum Historiae Pontificiae" 18, 1980: 157–210. *[[Mariano Armellini]]: ''Un censimento della città di Roma sotto il pontificato di Leone X''. "Gli Studi in Italia", 4–5, 1882: 7–143. *[[Jean-Marie-Vincent Audin]]: ''Histoire de Léon X. et de son siècle''. Paris, 1844. *[[Silvio A. Bedini]]: ''Der Elefant des Papstes''. Stuttgart, 2006. *[[Remigius Bäumer]]: ''Leo X. und die Kirchenreform''. Manfred Weitlauff, Karl Hausberger, "Papsttum und Kirchenreform". 1990: 282–299. *[[Giovanni Alfredo Cesareo]]: ''Pasquino e pasquinate nella Roma di Leone X''. Roma, 1938. *[[Vittorio Cian]]: ''A proposito di un'ambasceria di M. Pietro Bembo (dicembre 1514). Contributo alla storia della politica di Leone X nei suoi rapporti con Venezia''. "Archivio Veneto" (AV), 30, 1885: 355–407; AV 31, 1886: 71–128. *[[Ilaria Ciseri]]: ''L'ingresso trionfale di Leone X in Firenze nel 1515''. Firenze, 1990. *[[Otto Clemen]]: ''Zur Papstwahl Leos X''. Historische Vierteljahrschrift 10, 1907: 506–576. *[[Guido Maria Conforti]]: ''Leone X ed il suo secolo''. Parma, 1896. *[[Mariano Dell'Omo]]: ''Documenti per il V centenario dell'unione di Montecassino alla Congregazione di S. Giustina. La fine della commenda e gli adempimenti fianziari verso il futuro Papa Leone X, i vescovi Pandolfini e Serapica (1504–1532)''. "Benedictina" 52, 2005: 277–352. *[[Robin Santos Doak]]: ''Pope Leo X: Opponent of the Reformation''. 2006. *[[Angelo Fabroni]]: ''Leonis X p.m. Vita.'' Pisa, 1797. *[[Carlo Falconi]]: ''Leone X. Ciovanni de' Medici''. Milano, 1987. *[[Alessandro Ferrajoli]]: ''Il ruolo della corte di Leone X''. Roma, 1911. *Alessandro Ferrajoli: ''La congiura dei Cardinali contro Leone X''. 1919. *[[Maurizio Gattoni]]: ''Leone X e la geo-politica dello Stato pontificio''. Città del Vaticano, 2000. *[[Albert Gerhards]]: ''Ein Reformprojekt am Vorabend des Reformation. Der Libellus ad Leonem X (1513)''. "Frömmigkeitsformen in Mittelalter und Renaissance". Düsseldorf, 2004: 391–408. *[[Mariam de Ghantuz Cubbe]]: ''La lettre du Patriarche Maronite Šamûn. Butros de Üadeõ au Pape Léon X (1515)''. "Orientalia Christiana Periodica" 76, 2010: 389–432 *[[Paolo Giovio]] (Jovius): ''Vita Leonis X''. Firenze, 1548. *[[Domenico Gnoli]]: ''La Roma di Leone X''. Milano, 1938. *[[Jutta Götzmann]]: ''Der Triumph der Medici. Zur Ikonographie der Grabmäler Leos X. und Clemens' VII. in Santa Maria sopra Minerva''. Thomas Weigel, Britta Kusch-Arnhold, "Praemium virtutis" II. Münster, 2005: 171–200. *[[Helmut Hucke]]: ''Die Musik in der Sixtinischen Kapelle bis zur Zeit Leos X''. Jörg O. Fichte, "Zusammenhänge, Einflüsse, Wirkungen. Kongreßakten". Berlin, 1986: 154–167. *[[Helmar Junghans]]: ''Martin Luther, kirchliche Magnaten und Thesenanschlag: zur Vorgeschichte von Luthers Widmungsbrief zu den "Resolutiones disputationum de indulgentiarum virtute" an Papst Leo X''. "Luthers Thesenanschlag – Faktum oder Fiktion". Leipzig, 2008: 33–46. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Dorothy P. Kidder]]: ''Life and Times of Leo the Tenth''. 2003. *[[Luigi Lazzerini]]: ''Critica storica e tolleranza. Il ritratto di Leone X in Bayle''. "Rivista di storia e letteratura religiosa" 43, 2007: 671–696. *[[Alessandro Luzio]]: ''Isabella d'Este ne' primordi del papato di Leone X e il suo viaggio a Roma nel 1514–1515''. "Archivio Storico Lombardo" (ASL), 33, 1906: 99–180; ASL 40, 1907: 18–97; ASL 44, 1909: 72–128; ASL 45, 1910: 245–302. *F. Mancini: ''La lega tra Leone X e Siena in una bolla inedita del 1516''. "Bullettino Senese di Storia Patria" 62–63 (1955–56): 79–94. *[[Angelo Mercati]]: ''Le spese private di Leone X nel maggio-agosto 1513''. "Memorie della Pontificia Accademia Romana di Archeologia", 2, 1927: 99–112. *[[Nelson H. Minnich]]: ''Julius II and Leo X as presidents of the Fifth Lateran Council (1512–1517)''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 153–166. *[[Bonner Mitchell]]: ''Rome in the high Renaissance. The age of Leo X''. Norman, 1973. *[[Giuseppe Lorenzo Moncallero]]: ''La politica di Leone X e di Francesco I nella progettata crociata contro i turchi e nella lotta per la successione imperiale''. "Rinascimento", 8, 1957: 61–109. *[[Francesco Nitti]]: ''Leone X et la sua politica''. Firenze, 1892. *[[Jean-Pierre Pantalacci]]: ''Léon X et Clément VII. À travers le témoignage des ambassadeurs de la République de Venise''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 677–691. *[[Alfredo Perifano]]: ''Léon X, le concile et le livre''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 109–131. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''La giovinezza di Leone X''. Milano, 1928. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''Histoire de Rome. Le pontificat de Léon X (1513–1521)''. Paris, 1931. *[[William Roscoe]]: ''The Life and Pontificate of Leo the Tenth''. Liverpool, 1805. *[[Bernhard Schimmelpfennig]]: ''Das Decretimi Gratiani als historische Quelle. Ein Traktat des Florentiner Humanisten Poggio für Papst Leo X''. M. Bellomo, "Proceedings of the eleventh International Congress of Medieval Canon Law". Città del Vaticano, 2006: 333–340. *[[John Shearman]]: ''Il mecenatismo di Giulio II e Leone X''. A. Esch, C. L. Frommel, "Arte, committenza ed economia a Roma e nelle corti del Rinascimento 1420 – 1530". Torino, 1995: 213–242. *[[Francesco Paolo di Teodoro]], [[Marisa Dalai Emiliani]]: ''Raffaello, Baldassar Castiglione e la Lettera a Leone X''. 1994. *[[Götz-Rüdiger Tewes]]: ''Der Medici-Papst Leo X. und Frankreich. Politik.'' "Kultur und Familiengeschäfte in der europäischen Renaissance". Tübingen, 2002, ISBN 3-16-147769-3. *[[Gonzague Truc]]: ''Léon X et son siècle''. Grasset, 1941. *[[Heinrich Ulmann]]: ''Studien zur Geschichte des Papstes Leo X''. "Deutsche Zeitschrift für Geschichtswissenschaft" (DZG) 10, 1893: 1–13; DZG 11, 1894: 90–113. *[[Herbert Millingchamp Vaughan]]: ''The Medici Popes: (Leo X and Clement VII.)''. London, 1908. *[[Fabricio Winspeare]]: ''La congiura dei cardinali contro Leone X''. Firenze, 1957. ==Välislingid== *[http://www.newadvent.org/cathen/09162a.htm Artikkel Leo X kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1489.htm#Medici Leo X elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1513 1513. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1513.html 1513. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#LeoX Leo X määratud kardinalid.] *[http://www.sardimpex.com Medici suguvõsa.] *[http://www.ewtn.com/library/PAPALDOC/L10EXDOM.HTM Bulla ''Exsurge Domine'' 15. juunil 1520.] *[http://www.newadvent.org/cathen/02018e.htm Artikkel astroloogiast.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/12333a.htm Artikkel Bourges'i sanktsioonidest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/01262a.htm Artikkel Brandenburgi Albertist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/06105c.htm Artikkel Firenzest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/06207a.htm Artikkel François I kohta.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm Artikkel frantsiskaani konventuaalidest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/06217a.htm Artikkel frantsisklastest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/06318c.htm Artikkel Funchalist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/06729b.htm Artikkel Grassisest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/07222a.htm Artikkel Henry VIII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/07783a.htm Artikkel indulgentsidest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/08327b.htm Artikkel Jeanne de Valois'st.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/03204d.htm Artikkel kamalduleeslastest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/03625a.htm Artikkel Karl V kohta.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/09018b.htm Artikkel kirikukogust.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/14637b.htm Artikkel kolmandatest ordudest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/04196a.htm Artikkel konkordaadist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/03698b.htm Artikkel Kristuse rüütliordust.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm Artikkel kuldroosist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/09096b.htm Artikkel Lazaruse rüütliordust.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/09247c.htm Artikkel Liliusest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/09438b.htm Artikkel Lutherist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/09524a.htm Artikke magdaleenidest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/03059b.htm Artikkel Michelangelost.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/10325a.htm Artikkel Minimi ordust.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/10526b.htm Artikkel Monte Cassino kloostrist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/11160a.htm Artikkel nuntsiuse ametist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/11438a.htm Artikkel Panamast.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/11736a.htm Artikkel Perugia peapiiskopkonnast.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/04627b.htm Artikkel pühast Danielist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/08179a.htm Artikkel pühast Isabelle'ist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/03402a.htm Artikkel pühast Kazimierzist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/15762a.htm Artikkel pühast Zitast.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/12640c.htm Artikkel Raffaelist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm Artikkel Rooma ülikoolist.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/10304d.htm Artikkel rüütliordudest.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/15221b.htm Artikkel Urbino peapiiskopkonnast.] ''(inglise keeles)'' {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Julius II]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1513]]–[[1521]] |järgnev = [[Hadrianus VI]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Medicid]] [[Kategooria:Sündinud 1475]] [[Kategooria:Surnud 1521]] m4r1y4ij8r1csv6ch55ijwhzsghyn22 0 34371 7170691 6369317 2026-06-11T10:19:53Z Sjur 66496 7170691 wikitext text/x-wiki '''Noah Kiprono Ngeny''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1978]] [[Kabenas]]) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane (jooksja, põhidistantsid [[800 meetri jooks|800 m]] ja [[1500 meetri jooks|1500 m]]). Olümpiavõitja ([[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]]). Enne [[2000. aasta suveolümpiamängud|Sydney olümpiamänge]] oli [[Maroko]] [[mailer]] [[Hicham El Guerrouj]] üks kindlamaid olümpiakulla taotlejaid. Eeljooksus ja poolfinaalis võitiski marokolane mängeldes, finaalis aitas tal esimesel distantsipoolel kõrget tempot hoida kaasmaalane [[Youssef Baba]]. Kui Baba väsis, asus El Guerrouj ise juhtima ja oli ees ka lõpusirgele tulles. Siis kiirendasid end kogu aeg marokolase tempot hoidnud keenialased Noah Ngeny ja [[Bernard Lagat]]. Neist Ngeny samm oli nii värske, et El Guerrouj ei suutnud oma liidrikohta enam hoida. Viimastel meetritel möödus Ngeny suurfavoriidist ja võitis uue [[olümpiarekord]]iga 3.32,07 olümpiakulla. Senine olümpiarekord 3.32,53 oli 16 aastat vana ja kuulus inglasele [[Sebastian Coe]]'le. [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sevilla]]s oli 21-aastane Ngeny lõpetanud El Guerrouj'i järel teisena. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] '''olümpiavõitja 3.32,07''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistliustel]] === [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] hõbemedal '''2.28,73''' ==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ==== [[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2001]] pronksmedal '''3.51,63''' === [[Maailmarekord]]id === === Isiklikud rekordid === <table border=1> <tr> <th>Ala</th> <th>Tulemus</th> <th>Aeg</th> <th>Koht</th> </tr> <tr> <td>[[800 meetri jooks|800 m]]</td> <td>'''1.44,49''' </td> <td>[[28. juuli]] [[2000]] </td> <td>[[Oslo ]]</td> </tr> <tr> <td>[[1000 meetri jooks|1000 m]]</td> <td> '''2.11,96'''</td> <td>[[5. september]] [[1999]] </td> <td>[[Rieti]]</td> </tr> <tr> <td>[[1500 meetri jooks|1500 m]]</td> <td> '''3.28,12''' </td> <td>[[11. august]] [[2000]] </td> <td>[[Zürich]] </td> </tr> <tr> <td>[[1 miili jooks|1 miil]]</td> <td> '''3.43,40'''</td> <td>[[7. juuli]] [[1999]] </td> <td>[[Rooma]]</td> </tr> <tr> <td>[[2000 meetri jooks|2000 m]]</td> <td>'''4.50,08''' </td> <td>[[30. juuli]] [[1999]] </td> <td>[[Stockholm]] </td> </tr> <tr> <td>[[3000 meetri jooks|3000 m]]</td> <td> '''7:35.46'''</td> <td>[[9. juuni]] [[2000]] </td> <td>[[Sevilla]] </td> </tr> </table> == Isiklikku == Noah Ngeny on 182 cm pikk ja kaalub 68 kg. {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Ngeny, Noah}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] qr6x2110u4wh8fwz8o13rqkg45hifgw 0 34446 7170708 6523175 2026-06-11T10:29:24Z Sjur 66496 7170708 wikitext text/x-wiki [[Pilt:World Food Program 2.jpg|pisi|Paul Tergat]] '''Paul Kibii Tergat''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1969]] [[Kabarnet]]is [[Barengo]]s) on [[Keenia]] endine [[kergejõustik]]lane (distantsid [[3000 m jooks|3000 meetrist]] [[maraton]]ini). [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]. ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]]. aasta olümpiamängude hõbemedalist, viiekordne maailmameister [[krossijooks]]us ja endine maratoni maailmarekordi omanik. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] hõbemedal '''27.08,17''' <br>[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] hõbemedal '''27.18,29''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] pronksmedal '''27.14,70''' <br>[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] hõbemedal '''27.25,62''' <br>[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] hõbemedal '''27.58,56''' === [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused]] === [[1995. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1995]] '''maailmameister''' <br>[[1996. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1996]] '''maailmameister''' <br>[[1997. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' <br>[[1998. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1998]] '''maailmameister''' <br>[[1999. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1999]] '''maailmameister''' === Muud võistlused === [[2001]] [[Londoni maraton]] 2. koht '''2:08.15''' (debüüt) <br>2001 [[Chicago maraton]] 2. koht '''2:08.56''' <br>[[2002]] Londoni maraton 2. koht '''2:05.48''' <br>[[2003]] [[Berliini maraton]] '''1. koht 2:04.55''' === [[Maailmarekord]]id === <table border=1> <tr> <th>Ala</th> <th>Tulemus</th> <th>Aeg</th> <th>Koht</th> </tr> <tr> <td>[[ 10 000 m jooks]]</td> <td>'''26.27,85''' </td> <td>[[22. august]] [[1997]] </td> <td>[[Brüssel]] </td> </tr> <tr> <td>[[Maraton]]</td> <td>'''2:04.55''' </td> <td>[[28. september]] [[2003]] </td> <td>[[Berliin]] </td> </tr> </table> == Isiklikku == Paul Tergat oli tippsportlasena 182 cm pikk ja kaalus 68 kg. == Välislingid == * [http://www.dyestat.com/3image/elite/sep02berlin/tergat-paul-clock-vs.jpg Paul Tergati foto 1] * [http://www.bergfieber.de/laufen/toplaeufer/internat/tergat.jpg Paul Tergati foto 2] {{JÄRJESTA:Tergat, Paul}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] hbdwy4v0skf1hacgr8x56oxsk5z34fw 0 40290 7170732 7137405 2026-06-11T10:35:46Z Sjur 66496 7170732 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |colspan=3 | [[Kergejõustik]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] || [[5000 m jooks|5000 m]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] || 5000 m |- align=center |bgcolor="bronze" | Pronks || [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] || 5000 m |} [[Pilt:Meseret Defar Valencia 2008.jpg|thumb|Meseret Defar (2008)]] '''Meseret Defar''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1983]] [[Addis Abeba]]s) on [[Etioopia]] [[kergejõustiklane]] (põhidistantsid [[3000 m jooks|3000 m]] ja [[5000 m jooks|5000 m]]). == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === * '''[[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena 2004]]''' ** '''olümpiavõitja''' [[5000 m jooks]]us ('''14.45,65''' ) === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === '''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]''' *hõbemedal 5000 m jooksus ('''14.39,54''') ==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ==== * '''[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2003]]''' ** pronksmedal [[3000 m jooks]]us ('''8.42,58''') * '''[[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Budapest 2004]]''' ** '''sisemaailmameister''' 3000 m jooksus ('''9.11,22''') * '''[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Moskva 2006]]''' ** '''sisemaailmameister''' 3000 m jooksus ('''8.38,80''') * '''[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Portland 2016]]''' ** hõbemedal 3000 m jooksus ('''8.54,26''') ==== [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] ==== '''[[2000. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Santiago 2000]]''' *hõbemedal 5000 m jooksus ('''16.23,69''') '''[[2002. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Kingston 2002]]''' *'''juunioride maailmameister''' 3000 m jooksus ('''9.12,61''') *'''juunioride maailmameister''' 5000 m jooksus ('''15.54,94''') === Isiklikud rekordid === {| class="wikitable" |- ! Ala ! Tulemus ! Aeg ! Koht |- | [[3000 m jooks|3000 m]] | '''8.24,51''' | [[14. september]] [[2007]] | [[Brüssel]] |- | [[5000 m jooks|5000 m]] | '''14.12,88''' | [[22. juuli]] [[2008]] | [[Stockholm]] |} == Isiklikku == Meseret Defar on 155 cm pikk ja kaalub 45 kg. == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Defar, Meserat}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 7m3evl6gpqwqc1aq36tr8linrmamjzx 0 40417 7170650 6369308 2026-06-11T10:05:03Z Sjur 66496 7170650 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Osaka07 D7A Wilfried Bungei cropped.jpg|pisi|Wilfred Bungei (2010)]] '''Wilfred Kipkemboi Bungei''' (sündinud [[24. juuli]]l [[1980]] [[Kabirisang]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane ([[800 m jooks|800 m]] jooksja). == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === '''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]''' *hõbemedal ('''1.44,55''') ==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ==== '''[[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Birmingham 2003]]''' *pronksmedal ('''1.46,54''') '''[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Moskva 2006]]''' *'''sisemaailmameister''' ('''1.47,15''') ==== [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] ==== '''[[1998. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Annecy 1998]]''' *hõbemedal ('''1.47,53''') === Isiklikud rekordid === {| class="wikitable" |- ! Ala ! Tulemus ! Aeg ! Koht |- | 600 m | '''1.14,94''' | [[1. september ]][[1999]] | [[Bellinzona]] |- | [[800 m jooks|800 m]] | '''1.42,34''' | [[8. september ]][[2002]] | [[Rieti]] |- | [[1000 m jooks|1000 m]] | '''2.18,60''' | [[7. juuli]] [[2002]] | [[Réthimno]] |} == Isiklikku == Wilfred Bungei on 178 cm pikk ja kaalub 64 kg. {{Olümpiavõitjad meeste 800 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Bungei, Wilfred}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] b7ufceg8whkgu1o49y822mlyeh8isw4 0 41256 7170343 6350349 2026-06-10T18:17:40Z Sjur 66496 7170343 wikitext text/x-wiki '''Gundel Wittmann''' ([[18. september]] [[1905]] [[Berliin]] – [[28. mai]] [[1990]] Berliin) oli [[Saksamaa]] naisjooksja. [[22. august]]il [[1926]] püstitas ta [[Braunschweig]]is naiste [[100 m jooks]]u maailmarekordi 12,4{{lisa viide}}. Saksamaa meistrivõistlustel tuli ta [[1924]]. aastal kolmandaks, [[1925]]. aastal teiseks ja 1926. aastal esimeseks. Ta kuulus spordiklubisse [[SC Charlottenburg]]. {{JÄRJESTA:Wittmann, Gundel}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1990]] p39zope8xmkb00xevraeifc1l3d2jra 0 41298 7170314 6549631 2026-06-10T18:03:17Z Sjur 66496 7170314 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Myrtle Cook of Canada (left) winning a preliminary heat in the womens 100 metres race at the VIIIth Summer Olympic Games.jpg|220px]]<br>Myrtle Cook (vasakul, nr 675)<br>olümpiakulda võitmas |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] || [[4×100 m teatejooks]] |} '''Myrtle Alice Cook''' ([[5. jaanuar]] [[1902]] [[Toronto]] – [[18. märts]] [[1985]] [[Elora]]) oli [[Kanada]] nais[[kergejõustik]]lane, [[olümpiavõitja]]. Myrtle Cook kasvas üles Torontos [[Beaches]]i linnaosas. Hiljem asus ta elama [[Montréal]]i. Myrtle Cook tegeles paljude [[spordiala]]dega, sealhulgas [[tennis]]e, [[jäähoki]], [[korvpall]]i, [[aerutamine|aerutamise]], ''[[bowling]]''<nowiki/>'u ja [[jalgrattasport|jalgrattaspordiga]]. 15-aastaselt võeti ta Kanada kergejõustikukoondisse. [[1923]]. aastal oli Cook üks Kanada esimese ainult naistele mõeldud spordiklubi [[Toronto Ladies Athletic Club]] algatajaid (hiljem oli ta seal spordidirektor). Cook püstitas olümpiakatsevõistlustel [[Halifax]]is ühe esimestest [[100 m jooks]]u maailmarekorditest ja oli [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el [[Amsterdam]]is, kus esimest korda naissportlased ametlikult osalesid, sel alal üks favoriite, kuid olümpiamängudel ta [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] kahe [[valelähe|valelähte]] tõttu lõppvõistlusel. Siiski võitis ta koos [[Jane Bell]]i, [[Ethel Smith]]i ja [[Bobbie Rosenfeld]]iga [[5. august]]il kuldmedali naiste [[4×100 m teatejooks]]us (48,4), kus ta jooksis viimast vahetust. Eeljooksu aeg 49,3 ([[4. august]]il) ja finaali aeg on ühtlasi ala esimesed olümpiarekordid. Cook jäi kuni [[1931]]. aastani Kanada meistriks naiste 100 m jooksus ja [[60 m jooks]]us, püstitades Kanada, Ameerika ja maailmarekordeid. Koos [[Fanny Rosenfeld]]i, [[Jean Thompson]]i, Ethel Smithi, [[Florence Bell]]i ja [[Ethel Catherwood]]iga kuulus Cook Amsterdami olümpiamängude "võrratusse kuuikusse" ("[[The Matchless Six]]"), kelle üle ajakirjandus algul muigas. Aga just need kuus naist tõid Kanadale rohkem medaleid kui mehed. Neil mängudel võitis Kanada naiskond (Cook, Rosenfeld, Smith ja Bell) [[USA]] ja [[Saksamaa]] ees kuldmedali 4×100 m teatejooksus. Myrtle Cook võitis medaleid ka Kanada meistrivõistlustelt ja Briti impeeriumi mängudelt. Aastal [[1932]] asutas Myrtle Cook koos [[1932. aasta suveolümpiamängud]]e hõbemedalivõitja [[Hilda Strike]]'iga spordiklubi [[Mercury Athletic Club]]. Sellest ajast saadik edendas ta naiste sporti treeneri, rahakoguja ja propageerijana. Varsti kutsuti ta elukutseliste [[pesapall]]imeeskonna [[Montreal Royals]] kaastreeneriks, kes pidi tegema meeskonnale jooksutreeninguid. Samuti sai temast nõutud spordiajakirjanik, kellel oli ajalehes [[Montreal Star]] oma veerg "In the Women's Sport Light". Aastatel 1932–[[1972]] oli ta [[Rahvaste Ühenduse mängud]]e komitee ja [[Kanada Olümpiakomitee]] alaline liige. Kanadas antakse alates [[1963]]. aastast välja [[Myrtle Cooki auhind]]a (''Myrtle Cook Trophy'') kõige väljapaistvamale noorkergejõustiklasele. Myrtle Cook on [[Kanada sportlaste kuulsuse hall]]i liige. ==Isiklikku== Pärast abiellumist ajalehe Montreal Star ajakirjaniku Lloyd McGowaniga kandis ta nime '''Myrtle Cook McGowan'''. Tal on poeg Don McGowan. ==Välislingid== *[http://www.collectionscanada.ca/women/002026-225-e.html Foto ja elulugu] *[http://www.caaws.ca/olympics/2004/history/matchless_six.cfm Fotod] *[http://www.sportsmediacanada.com/awards.php?cat=7&id=25&PHPSESSID=32bb3b43a7a4c85e4ad08600c2fef6a8 Foto] *[http://www.womenwarriors.ca/fr/athletes/profile.asp?id=6 Fotod] *[http://www.jwa.org/exhibits/wov/rosenfeld/champion.html Filmiklipid] {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Cook, Myrtle}} [[Kategooria:Kanada sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1985]] a9bx2226hjtm6ym64kgnn1ls04njchm 0 41313 7170324 6350298 2026-06-10T18:09:05Z Sjur 66496 7170324 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tollien Schuurman 1932.jpg|pisi|Tollien Schuurman (1932)]] '''Tollien Schuurman''' [toll'iin sh'üürman] (õieti '''Tollina Wilhelmina Schuurman'''; [[20. jaanuar]] [[1913]] [[Zorgvlied]] – [[29. jaanuar]] [[1994]] [[Apeldoorn]]) oli hollandi jooksja. Ta oli [[1930. aastad|1930. aastatel]] üks maailma kiiremaid naisi. Juulis [[1930]] püstitas ta 17-aastaselt Friisimaa meistrivõistlustel [[Joure]]s Hollandi rekordi [[100 m jooks]]us (12,6). Augustis 1930 püstitas ta Hollandi meistrivõistlustel Haagis Hollandi rekordi 80 m jooksus. Ajakirjandus nimetas teda looduslikuks andeks. [[1930. aasta naiste maailmamängud]]el Prahas tuli ta 100 m jooksus (12,6) ja 200 m jooksus (25,8) teiseks. Samal aastal kordas ta [[Rottevalle]]s [[Drachten]]i lähedal maailmarekordit 12,0. Selle aja jooksis ta välja veel üks kord. Aastal [[1932]] jooksis ta uueks maailmarekordiks 11,9. Mitteametlikult kordas ta seda tulemust [[1933]]. aastal neli korda ja [[1934]]. aastal ühe korra. [[13. august]]il [[1933]] jooksis ta [[200 m jooks|200 m]] maailmarekordiajaga 24,6. [[1932. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängud]]elt [[1932]] oodati Hollandis temalt kuldmedalit. Treener [[Jan Bijtstra]] ei saanud temaga kaasa minna, mistõttu sportlane tundis end üksi jäetuna. Schuurman võitis küll eeljooksu, kuid poolfinaalis tegi valelähte, mille tõttu ta kaotas eneseusalduse ja jäi kolmandaks ning lõppvõistlusele ei pääsenud. [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängud]]el [[1936]], kus peeti tõenäoliseks tema võitu 100 m ja [[200 meetri jooks]]us, [[4×100 m teatejooks]]us ja [[kaugushüpe|kaugushüppes]], keeldus ta osalemast. Ta pärines [[Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] pooldajate perekonnast, ja kui [[Adolf Hitler]] ei lubanud [[juudid|juutidel]] mängudest osa võtta, siis otsustas ta hoolimata Kuningliku Hollandi Kergejõustikuliidu ([[KNAU]]) survest mänge boikoteerida. Tema loobumise tõttu sai [[Fanny Blankers-Koen|Fanny Koen]] võimaluse teha debüüdi rahvusvahelistel võistlustel. Schuurmanile tähendas see otsus sportlaskarjääri lõppu. [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta mängud]]el Schuurman vanuse tõttu enam osaleda ei saanud. Ta töötas vahepeal hambaarsti assistendina ning hiljem oli tal [[pediküür]]itöökoda. Suvel 1948 päästis ta kahe tüdruku elu, kes oleksid [[Vlielandi saar]]e rannas äärepealt uppunud. Umbes 1950 asutas ta koos teistega [[Apeldoorn]]is kergejõustikuühingu Olympic. Ta oli seal treener ning vabal ajal ühingu [[Vrienden van de KNAU]] lehe [[Vriendenband]] sekretär ja laekur. Tollien Schuurman suri 81-aastaselt 1994. aastal. [[Drachten]]i kergejõustikuühing Impala andis ühele spordiväljakule tema nime. ==Välislingid== * [http://www.sympatheia.nl/index.php/historie/51-in-de-schaduw-van-fanny-blankers-koen Artikkel] (''hollandi keeles'') * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Schuurman, Tollien}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kateggoria:Kaugushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1994]] k1aqqa7pml61fgozwj73m1kzeizq5iq 0 41568 7170335 6350343 2026-06-10T18:15:03Z Sjur 66496 7170335 wikitext text/x-wiki '''Maria Kießling''' [mar'iia k'iisling] (ka: ''Marie'', ''Kiessling''; [[4. veebruar]] [[1894]] [[München]] – [[6. september]] [[1984]] [[Krailling]]) oli [[Saksamaa]] [[Kergejõustik|kergejõustiklane]]. ==100 m jooks== Ta püstitas Maini-äärses [[Frankfurt|Frankfurdis]] [[3. august]]il [[1919]], enne [[FSFI]] poolt naiste maailmarekordite registreerimise algust, mitteametliku [[maailmarekord]]i naiste [[100 m jooks]]us 12,8 ning kordas seda [[21. august]]il [[1921]] [[Hamburg]]is. Need tulemused olid paremad esimesest [[FSFI]] ametlikust maailmarekordist 13,6 ([[Marie Mejzlíková II]], [[5. august]] [[1922]]). [[20. august]]il 1922 jooksis Kießlingiga võrdse tulemuse, mis kuulutati ametlikuks maailmarekordiks, [[Mary Lines]]. Tema nimel olid ka esimesed Saksamaa naiste rekordid 100 m jooksus 13,5 ([[25. mai]] [[1919]]) ja 12,9 ([[29. mai]] [[1920]]). Juba [[25. mai]]l 1919 saavutas ta ühel Müncheni kergejõustikupeol tulemuse 13,5, mis oli esimene naiste rekord Saksamaa spordiajaloos. Alles pärast seda hakkasid Saksamaa spordiametnikud [[naiste sport|naiste sporti]] heatahtlikult suhtuma ning soovitasid seda "nõrgestatud rahvakeha" tugevdamiseks. ==Kaugushüpe== Enne rekordite ametliku registreerimist püstitas ta [[29. mai]]l [[1921]] [[München]]is ka mitteametliku maailmarekordi 5.54 naiste [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. Esimesed ametlikud maailmarekordid jäid Kießlingi tulemusele alla. Selle ületas ametlikult alles [[21. september|21. septembril]] [[1926]] [[Muriel Gunn]] tulemusega 5.575. ==Klubi== Ta kuulus klubisse [[TSV 1860]]. {{JÄRJESTA:Kiessling, Maria}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Saksamaa kaugushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1984]] cjgrq29ohimbxf7byhphfvui11p9axa 0 41577 7170338 6350346 2026-06-10T18:16:16Z Sjur 66496 7170338 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Thea Schildmann''' oli [[Saksamaa]] jooksja. [[29. juuni]]l [[1924]] püstitas ta [[Essen]]is naiste [[100 m jooks]]us mitteametliku maailmarekordi 12,6. {{JÄRJESTA:Schildmann, Thea}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] 2gmlr5gkvrmk9nfpwudixp65zvtyb4a 0 41579 7170339 6350347 2026-06-10T18:16:39Z Sjur 66496 7170339 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Leni Schmidt''' [l'eeni šmitt] (õieti '''Helene Schmidt'''; [[28. detsember]] [[1906]] [[Bremen]] – [[11. november]] [[1985]] Bremen) oli [[Saksamaa]] jooksja. [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdami olümpiamängud]]el [[1928]] võitis ta [[Saksamaa]] võistkonna koosseisus koos [[Rosa Kellner]]i, [[Anni Holdmann]]i ja [[Leni Junker]]iga pronksmedali [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4×100 m teatejooks]]us ajaga 49,0. Kulla võitis tookord [[Kanada]] võistkond ja hõbeda [[USA]] võistkond. Schmidt osales neil mängudel ka [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|100 m jooks]]us. Ta võitis eel- ja vahejooksu, kuid põhjustas lõppvõistlustel kaks valelähet ning diskvalifitseeriti. [[13. juuli]]l [[1924]] saavutas ta [[Bremen]]is [[100 m jooks]]us tulemuse 12,6, mis oli mitteametliku maailmarekordi mitteametlik kordamine. Teistel andmetel oli tema tulemus 12,4. Schmidti koduklubi oli [[Bremer Sportfreunde]]. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]]is ** [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] pronksmedal [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4×100 m teatejooks]]us '''49,0''' {{JÄRJESTA:Schmidt, Leni}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1985]] 04zo3ms5qoftghyyi3jrwy82ml58km8 0 41608 7170334 6350342 2026-06-10T18:14:14Z Sjur 66496 7170334 wikitext text/x-wiki [[Pilt:German women 4x100m team 1928 Olympics.jpg|pisi|Saksamaa teatejooksu võistkond Amsterdami olümpiamängudel. Anni Holdmann on vasakult teine]] '''Anni Holdmann''' ([[28. jaanuar]] [[1900]] [[Hamburg]] – [[2. november]] [[1960]]) oli [[Saksamaa]] jooksja. [[21. juuli]]l [[1925]] [[Hameln]]is saavutas ta [[100 m jooks]]us tulemuse 12,6, mis oli mitteametliku naiste maailmarekordi mitteametlik kordamine. [[1928]]. aastal tuli ta Saksamaa kergejõustiku meistrivõistlustel [[100 m jooks]]us teiseks. [[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiamängud]]el 1928 sai ta naiste [[4×100 m teatejooks]]us [[Saksamaa]] võistkonna koosseisus koos [[Rosa Kellner]]i, [[Leni Schmidt]]i ja [[Leni Junker]]iga pronksmedali (aeg 49,0; kulla võitis [[Kanada]] ja hõbeda [[USA]] võistkond). Samadel mängudel võistles ta ka 100 m jooksus, kuid langes [[vahejooks]]us välja. Ta võitis esimese eeljooksu, saades esimeseks naiseks, kes võitis olümpiamängudel jooksuvõistluse. Anni Holdmanni kasv oli 1.60 ja võistluskaal 50 kg. Ta kuulus spordiklubisse [[Hamburger Turnerbund 1862]]. {{JÄRJESTA:Holdmann, Anni}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1960]] eig8xoceslh6gdt8vhml9rdyqgqk2l9 0 42683 7170496 7169856 2026-06-10T22:27:53Z Ollin Masa 227337 Link 7170496 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} [[Pilt:Rooste Jürgen.IMG_3322.JPG|thumb|Jürgen Rooste Tallinna kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 8. mail 2010]] [[Fail:JRooste2019.jpg|pisi|Jürgen Rooste 2019. aastal]] '''Jürgen Rooste''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1979]] [[Tallinn]]as) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i ja õppis [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] 1997–2004 eesti filoloogiat. Lõputöö kaitses ta 2012. aastal<ref name="Õhtuleht2013">Kais Allkivi: [http://www.ohtuleht.ee/513612/jurgen-rooste-maadlen-eesti-keeles-koige-rohkem-komade-ja-voorsonadega "Jürgen Rooste: maadlen eesti keeles kõige rohkem komade ja võõrsõnadega"] Õhtuleht, 15. märts 2013</ref>. Jürgen Rooste töötas aastatel 2002–2007 ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] kirjandus- ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aasta novembrini oli ta [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] [[Eesti Instituut Soomes|Soome filiaal]]i juhataja. Siis oli Eesti Kirjanike Liidus projektijuht, toimetas ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] netiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet. Samuti on ta õpetanud eesti keelt ja loovkirjutamist [[Rocca al Mare Kool]]is.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/eesti-luule-kallal-rassib-jurgen-rooste?id=23965473 "Eesti luule kallal rassib Jürgen Rooste"] Maaleht, 5. veebruar 2009</ref> Alates 2012 jaanuarist kuni 2013 detsembrini töötas Rooste kultuuritoimetajana Maalehes. Alates jaanuarist 2014 on vabakutseline. Jürgen Rooste oli aastail 1998–2000 kirjandusliku rühma [[Tallinna Noored Tegijad]] (TNT) liige. Ta on olnud ka kirjandusfestivali [[Sotsia]] juhtfiguure (kunstiline juht) selle sünnist (2001) peale. ==Tunnustus== *2000 [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Sonetid", Huma, 1999) *2005 [[Aasta Rosin]] (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid [[Karl-Martin Sinijärv]], [[Veiko Belials]], [[Andrus Kivirähk]], [[Juhani Püttsepp]], [[Contra]], Jürgen Rooste, [[Jaanus Vaiksoo]], [[Kivisildnik]], [[Peeter Sauter]], [[Jaan Tätte]] ja [[Peep Pedmanson]]; pildid: [[Jüri Mildeberg]]) *2005 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Ilusaks inimeseks") *2007 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Pornofilm ja pudel viina". Vikerkaar, 2006, nr 6) * 2012 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Laul Jääkarudest”, „Higgsi boson“)<ref name="Õhtuleht2013" /> *2012 [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (luulekogu "Kuidas tappa laulurästikut") [[Pilt:Jürgen Rooste 2011.jpg|pisi|Jürgen Rooste 24. november 2011 Teaduskabareel.]] == Teosed == * "Sonetid" (1999; luulekogu) * "Veri valla" (2000; luulekogu) * "Lameda taeva all" (2002; luulekogu) * "Rõõm ühest koledast päevast" (2003; luulekogu) * "Ilusaks inimeseks" (2005; CD luulekogu) *"[[Pornofilm ja pudel viina]]" (2006; novell) * "Tavaline eesti idioot" (2008; luulekogu) * "21. sajandi armastusluule" (2008; luulekogu) * "Kuidas tappa laulurästikut" (2011; luulekogu) * "Tähesadu" (2012, lasteluulekogu, koos Kirke Kangroga) * "Laul jääkarudest" (2012, luulekogu) * "Higgsi boson" (2012, luulekogu) * "Kõik tänavanurkade muusikud" (2013, luulekogu) * "Elutants" (2013, luulekogu, koos [[Doris Kareva|Doris Karevaga]]) * "Suur sume, suur tume" (2014, luulekogu) * "Ideaalne abikaasa" (2015, luulekogu) * "Vana hiire laulud" (2015, luulekogu) * "Luuledisco ehk alle Leute wollen tanzen" (2016, luulekogu) * "Lendrebased ja teised" (2017, luulekogu) * "Onerva ja Leino igavene armastus" (2017, luulekogu) * "Surm Tallinnas" (2018, novellikogu) * "Veider aeg" (2018, luulekogu) * "Sagittarius A*" (2020, luulekogu) * "Signaal surnud tähelt" (2021, luulekogu) * "Loimurite laul" (2022, luulekogu) === Ühiskogu === *„Pegasus on pisut pervers” (Jürgen Rooste ja [[Ivar Sild]] nimega '''Tandem''', [[Loomingu Raamatukogu]] 1/2002) ===Tõlked=== * [[Allen Ginsberg]] "Ameerika". Valik luuletusi [[1947]]–[[1996]]. Koostanud ja toimetanud Hasso Krull; inglise keelest tõlkinud: Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu. [[Loomingu Raamatukogu]] [[2003]], nr 3–6, 152 lk ISBN 9985-853-25-3 ==Isiklikku== Jürgen Roostel on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006).<ref>[http://www.ohtuleht.ee/597618/jurgen-rooste-lahutas-abielu "Jürgen Rooste lahutas abielu"] Õhtuleht, 3. oktoober 2014</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jürgen Rooste}} {{Vikitsitaadid}} * [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/jurgen-rooste-suur-peeter-ja-vaike-piret-tegid-toreda-aabitsa?id=50993568 "Jürgen Rooste: Suur Peeter ja Väike Piret tegid toreda aabitsa"] Eesti Päevaleht, 24. september 2004 * Triin Fedotova, [http://www.valgamaalane.ee/240306/esileht/25005666_1.php "Luulepreemia laureaat Jürgen Rooste kohtus Valgas õpilastega"] Valgamaalane, 23. märts 2006 * [[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/429165 "Jürgen Rooste: luule pole töö, luule on ilmutus"] Ärileht, 16. mai 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/441263 "JÜRGEN ROOSTE: Keegi tahab rahva lolliks teha"] Eesti Päevaleht, 11. september 2008 * [[Sulev Oll]], [http://www.maaleht.ee/2009/02/05/kultuur/4877-eesti-luule-kallal-rassib-jyrgen-rooste "Eesti luule kallal rassib Jürgen Rooste"] Maaleht 5. veebruar 2009 * [http://etv.err.ee/index.php?0550944 Saatesari "Luuletus" Eesti Televisioonis 2009–2010] Esinejate valik ja toimetaja Jürgen Rooste (aastast 2010 toimetaja koos Joonas Hellermaga) * [http://www.postimees.ee/?id=88090 "Vabad värsid"] Postimees, 28. veebruar 2009 * [http://kultuur.err.ee/311945/jurgen-rooste-kuidas-olla-hull-kunstnik-ehk-kes-laseks-juhan-liivi-tuppa Jürgen Rooste: Kuidas olla hull kunstnik ehk kes laseks Juhan Liivi tuppa?] kultuur.err.ee, 7. mai 2016. * [http://kultuur.err.ee/602765/jurgen-rooste-tana-mo-varsid-on-vihased-ehk-beebilousta-poeesia-luhianatoomia Jürgen Rooste: "Täna mo värsid on vihased" ehk Beebilõusta poeesia lühianatoomia], kultuur.err.ee, 18. juuni 2017 {{JÄRJESTA:Rooste, Jürgen}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 3ncqsqkbpgx553wifarczcppdcko90x 0 43104 7170438 7169938 2026-06-10T20:12:55Z Andres 5 /* Rakuline ehitus */ 7170438 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Gliiarakkudel on mitu funktsiooni. Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lõpuks osalevad gliiarakud närvisüsteemi arengus, suunates neuronite liikumist (migratsiooni) ja aidates neil leida õige asukoha ja õiged ühendused. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünaptilistesse põiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. ==== Neuronid ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlust vahendab spetsialiseerunud [[rakutüüp]] –[[neuron]] ehk närvirakk. Neuroneid saab teistest rakkudest eristada mitmel viisil, kuid nende keskne omadus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides — spetsialiseerunud ühenduskohtades, mis võimaldavad signaalide kiiret edastamist kas elektriliselt või keemiliselt.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuron on erutuv rakk, mille ülesanne on genereerida ja juhtida [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: #[[rakukeha]] ehk sooma, mis sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e; see on raku metaboolne keskus, kus toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]]; #[[Dendriit|dendriidid]], hargnevad jätked, mis võtavad vastu sünaptilist sisendit teistelt rakkudelt ning suunavad selle rakukehale; #[[akson]], tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e rakukehast eemale presünaptiliste struktuurideni; akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte;<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> aksonid kulgevad sageli kimpudena, mida nimetatakse [[närv]]ideks; #[[presünaptiline terminal|presünaptilised terminalid]], aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks; aktsioonipotentsiaali saabumisel vabanevad sünaptilistest vesiikulitest [[virgatsaine]]d sünapsipilusse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==== Neuronid ja sünapsid ==== Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünaptiline põieke|sünaptilisi põiekesse]] —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilisse närvilõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünaptiline põieke'''| Sünaptiline<br /> põieke| [[Sünaptiline põieke|Sünaptiline<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] fhcmlpp84s8mq626jtzzw4sze38ox2g 7170571 7170438 2026-06-11T07:11:21Z Andres 5 /* Rakuline ehitus */ 7170571 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Gliiarakkudel on mitu funktsiooni. Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünaptilistesse põiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. ==== Neuronid ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlust vahendab spetsialiseerunud [[rakutüüp]] –[[neuron]] ehk närvirakk. Neuroneid saab teistest rakkudest eristada mitmel viisil, kuid nende keskne omadus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides — spetsialiseerunud ühenduskohtades, mis võimaldavad signaalide kiiret edastamist kas elektriliselt või keemiliselt.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuron on erutuv rakk, mille ülesanne on genereerida ja juhtida [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: #[[rakukeha]] ehk sooma, mis sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e; see on raku metaboolne keskus, kus toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]]; #[[Dendriit|dendriidid]], hargnevad jätked, mis võtavad vastu sünaptilist sisendit teistelt rakkudelt ning suunavad selle rakukehale; #[[akson]], tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e rakukehast eemale presünaptiliste struktuurideni; akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte;<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> aksonid kulgevad sageli kimpudena, mida nimetatakse [[närv]]ideks; #[[presünaptiline terminal|presünaptilised terminalid]], aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks; aktsioonipotentsiaali saabumisel vabanevad sünaptilistest vesiikulitest [[virgatsaine]]d sünapsipilusse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==== Neuronid ja sünapsid ==== Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünaptiline põieke|sünaptilisi põiekesse]] —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilisse närvilõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünaptiline põieke'''| Sünaptiline<br /> põieke| [[Sünaptiline põieke|Sünaptiline<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 7q4cskjr1rwtevqgtwiu4qwq2h9a34o 7170602 7170571 2026-06-11T08:59:28Z Andres 5 /* Neuronid */ 7170602 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Gliiarakkudel on mitu funktsiooni. Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünaptilistesse põiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. ==== Neuronid ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]] informatsiooni vastuvõtuks, töötlemiseks ja edastamiseks. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i (näiteks meeleelunditest ja teistelt neuronitelt), töötlevad saadud infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Neuronite keskne tunnus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides – spetsialiseerunud ühenduskohtades, kus signaal liigub kiirelt kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Selleks on neuronitel on pikad jätked ([[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]), mille kaudu liiguvad [[närviimpulss|närviimpulsid]] ning mis võimaldavad signaali edastamist järgmistele rakkudele. Neuron on erutuv rakk, mis genereerib ja juhib [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Erutuvus tähendab, et neuron reageerib ärritusele nii, et [[rakumembraan]]i elektrilised omadused muutuvad, mis võib käivitada [[aktsioonipotentsiaal]]i. Signaal põhineb ioonide (näiteks naatriumiooni ja kaaliumiooni) liikumisel läbi rakumembraani. See levib mööda neuroni jätkeid ja kandub sünapside kaudu edasi teistele rakkudele. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e, sealhulgas [[geneetiline informatsioon|geneetilist informatsiooni]] ja raku elutegevuseks vajalikke struktuure. Seal toimuvad põhilised elutegevuslikud protsessid. Rakukehas toimub [[geeniekspressioon]] ehk [[valk]]ude süntees [[DNA]] info alusel ja energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]], kus [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus toodetakse [[adenosiintrifosfaat|ATP]]-d. Dendriidid on lühikesed ja tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt. Need signaalid võivad olla keemilised ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektrilised. Dendriidid suunavad vastuvõetud signaali edasi rakukehasse, kus see integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e ehk närviimpulsse rakukehast eemale ning edastab need sünapside kaudu teistele rakkudele. Akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja selle lõpposad võivad moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte,<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades ühel neuronil mõjutada paljusid sihtrakke. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilised lõpmed on aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab aksoni lõppu, vabanevad [[sünapsipõieke]]stest [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse ja liiguvad sealt edasi järgmisele rakule, edastades signaali. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==== Neuronid ja sünapsid ==== Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünaptiline põieke|sünaptilisi põiekesse]] —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilisse närvilõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünaptiline põieke'''| Sünaptiline<br /> põieke| [[Sünaptiline põieke|Sünaptiline<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 60aawff7qg6rletkvyfyzpc58c7v2tj 7170603 7170602 2026-06-11T09:01:34Z Andres 5 /* Neuronid ja sünapsid */ 7170603 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Gliiarakkudel on mitu funktsiooni. Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünaptilistesse põiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. ==== Neuronid ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]] informatsiooni vastuvõtuks, töötlemiseks ja edastamiseks. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i (näiteks meeleelunditest ja teistelt neuronitelt), töötlevad saadud infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Neuronite keskne tunnus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides – spetsialiseerunud ühenduskohtades, kus signaal liigub kiirelt kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Selleks on neuronitel on pikad jätked ([[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]), mille kaudu liiguvad [[närviimpulss|närviimpulsid]] ning mis võimaldavad signaali edastamist järgmistele rakkudele. Neuron on erutuv rakk, mis genereerib ja juhib [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Erutuvus tähendab, et neuron reageerib ärritusele nii, et [[rakumembraan]]i elektrilised omadused muutuvad, mis võib käivitada [[aktsioonipotentsiaal]]i. Signaal põhineb ioonide (näiteks naatriumiooni ja kaaliumiooni) liikumisel läbi rakumembraani. See levib mööda neuroni jätkeid ja kandub sünapside kaudu edasi teistele rakkudele. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e, sealhulgas [[geneetiline informatsioon|geneetilist informatsiooni]] ja raku elutegevuseks vajalikke struktuure. Seal toimuvad põhilised elutegevuslikud protsessid. Rakukehas toimub [[geeniekspressioon]] ehk [[valk]]ude süntees [[DNA]] info alusel ja energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]], kus [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus toodetakse [[adenosiintrifosfaat|ATP]]-d. Dendriidid on lühikesed ja tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt. Need signaalid võivad olla keemilised ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektrilised. Dendriidid suunavad vastuvõetud signaali edasi rakukehasse, kus see integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e ehk närviimpulsse rakukehast eemale ning edastab need sünapside kaudu teistele rakkudele. Akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja selle lõpposad võivad moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte,<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades ühel neuronil mõjutada paljusid sihtrakke. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilised lõpmed on aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab aksoni lõppu, vabanevad [[sünapsipõieke]]stest [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse ja liiguvad sealt edasi järgmisele rakule, edastades signaali. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 158p7ejcpvgojuwla2mbipjdvnzu8us 7170604 7170603 2026-06-11T09:07:12Z Andres 5 /* Rakuline ehitus */ 7170604 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]] informatsiooni vastuvõtuks, töötlemiseks ja edastamiseks. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i (näiteks meeleelunditest ja teistelt neuronitelt), töötlevad saadud infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Neuronite keskne tunnus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides – spetsialiseerunud ühenduskohtades, kus signaal liigub kiirelt kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Selleks on neuronitel on pikad jätked ([[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]), mille kaudu liiguvad [[närviimpulss|närviimpulsid]] ning mis võimaldavad signaali edastamist järgmistele rakkudele. Neuron on erutuv rakk, mis genereerib ja juhib [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Erutuvus tähendab, et neuron reageerib ärritusele nii, et [[rakumembraan]]i elektrilised omadused muutuvad, mis võib käivitada [[aktsioonipotentsiaal]]i. Signaal põhineb ioonide (näiteks naatriumiooni ja kaaliumiooni) liikumisel läbi rakumembraani. See levib mööda neuroni jätkeid ja kandub sünapside kaudu edasi teistele rakkudele. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e, sealhulgas [[geneetiline informatsioon|geneetilist informatsiooni]] ja raku elutegevuseks vajalikke struktuure. Seal toimuvad põhilised elutegevuslikud protsessid. Rakukehas toimub [[geeniekspressioon]] ehk [[valk]]ude süntees [[DNA]] info alusel ja energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]], kus [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus toodetakse [[adenosiintrifosfaat|ATP]]-d. Dendriidid on lühikesed ja tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt. Need signaalid võivad olla keemilised ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektrilised. Dendriidid suunavad vastuvõetud signaali edasi rakukehasse, kus see integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e ehk närviimpulsse rakukehast eemale ning edastab need sünapside kaudu teistele rakkudele. Akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja selle lõpposad võivad moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte,<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades ühel neuronil mõjutada paljusid sihtrakke. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilised lõpmed on aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab aksoni lõppu, vabanevad [[sünapsipõieke]]stest [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse ja liiguvad sealt edasi järgmisele rakule, edastades signaali. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünaptiline põieke|sünaptilisi põiekesse]] —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilisse närvilõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünaptiline põieke'''| Sünaptiline<br /> põieke| [[Sünaptiline põieke|Sünaptiline<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünaptilistesse põiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] pbquj2ix5q8ntdvdqks3uh6gw0w01d4 7170605 7170604 2026-06-11T09:13:30Z Andres 5 7170605 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]] informatsiooni vastuvõtuks, töötlemiseks ja edastamiseks. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i (näiteks meeleelunditest ja teistelt neuronitelt), töötlevad saadud infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Neuronite keskne tunnus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides – spetsialiseerunud ühenduskohtades, kus signaal liigub kiirelt kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Selleks on neuronitel on pikad jätked ([[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]), mille kaudu liiguvad [[närviimpulss|närviimpulsid]] ning mis võimaldavad signaali edastamist järgmistele rakkudele. Neuron on erutuv rakk, mis genereerib ja juhib [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Erutuvus tähendab, et neuron reageerib ärritusele nii, et [[rakumembraan]]i elektrilised omadused muutuvad, mis võib käivitada [[aktsioonipotentsiaal]]i. Signaal põhineb ioonide (näiteks naatriumiooni ja kaaliumiooni) liikumisel läbi rakumembraani. See levib mööda neuroni jätkeid ja kandub sünapside kaudu edasi teistele rakkudele. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e, sealhulgas [[geneetiline informatsioon|geneetilist informatsiooni]] ja raku elutegevuseks vajalikke struktuure. Seal toimuvad põhilised elutegevuslikud protsessid. Rakukehas toimub [[geeniekspressioon]] ehk [[valk]]ude süntees [[DNA]] info alusel ja energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]], kus [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus toodetakse [[adenosiintrifosfaat|ATP]]-d. Dendriidid on lühikesed ja tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt. Need signaalid võivad olla keemilised ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektrilised. Dendriidid suunavad vastuvõetud signaali edasi rakukehasse, kus see integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e ehk närviimpulsse rakukehast eemale ning edastab need sünapside kaudu teistele rakkudele. Akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja selle lõpposad võivad moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte,<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades ühel neuronil mõjutada paljusid sihtrakke. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilised lõpmed on aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab aksoni lõppu, vabanevad [[sünapsipõieke]]stest [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse ja liiguvad sealt edasi järgmisele rakule, edastades signaali. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünapsipõieke]]si —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 43asbtyte7oczeff9alramnycftwyyy 7170634 7170605 2026-06-11T09:34:05Z Andres 5 /* Närvikoe ehitus ja talitlus */ 7170634 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis on rasvarikas isolatsioonikiht. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]] informatsiooni vastuvõtuks, töötlemiseks ja edastamiseks. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele. Signaaliedastus toimub [[sünaps]]ides, kus info liigub kas keemiliselt ([[virgatsaine]]te vahendusel) või elektriliselt ([[aukliidus]]te kaudu).<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid on erutuvad rakud, mis genereerivad [[aktsioonipotentsiaal]]e – [[ioon]]ide liikumisel põhinevaid [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]], mis levivad mööda aksonit ja dendriite. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed ja tugevalt hargnevad jätked, mis võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad selle rakukehasse, kus see integreeritakse ning määratakse, kas neuron käivitab [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Akson on tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib signaali rakukehast eemale ning võib moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte ka organismi kaugemates piirkondades.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Presünaptilistes lõpmetes aksoni lõpposas muundatakse elektriline signaal keemiliseks: [[aktsioonipotentsiaal]]i saabumisel vabanevad [[sünapsipõieke]]test [[virgatsaine]]d [[sünapsipilu]]sse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünapsipõieke]]si —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] l9gliig04ssz9mroe5rvxuotljea2d4 0 44947 7170573 6913129 2026-06-11T07:18:23Z Kuriuss 38125 7170573 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Nadezhda Durova.jpg|pisi|Nadežda Durova ohvitserivormis]] '''Nadežda Andrejevna Durova''' ([[vene keel]]es ''Надежда Андреевна Дурова''; [[30. september]] [[1783]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 17. september) [[Kiiev]] – [[2. aprill]] (vana kalendri järgi 21. märts) [[1866]] [[Jelabuga]]) oli [[Venemaa]] sõjaväelane ja kirjanik, esimene naissoost ohvitser Venemaal. Ta kasutas varjunimesid '''Aleksandr Sokolov''' ([[1806]]–[[1807]]) ja '''Aleksandr Aleksandrov''' ([[1807]]–[[1866]]). ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== Nadežda Durova oli husaariohvitser Andrei Vassiljevitš Durovi ja tema abikaasa, [[ukrainlased|ukraina]] aadlike Aleksandrovitšide suguvõsast põlvneva Nadežda Ivanovna Durova esimene laps. Enamik allikaid annab tüdruku sünnikohaks [[Kiiev]]i, kuid teistel andmetel sündis ta [[Herson]]is, kolmandatel andmetel perekonna valdustes [[Vjatka kubermang]]us. Täielikku kindlust ei ole ka sünnikuupäeva osas: eri allikad pakuvad selleks 17. või 19. septembri vana kalendri järgi, mille põhjuseks võib olla erinev päevade arvestamine uue ja vana kalendri vahel. Kui uskuda allikaid, mille kohaselt sündis Durova pühade usukannatajate Vera, Nadežda ja Ljubovi mälestuspäeval, määrab see üheselt tema sünnipäevaks vana kalendri järgi 17. septembri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Русское воскресение: Надежда Дурова |url=http://www.voskres.ru/army/spirit/ganitsheva.htm |vaadatud=2008-08-08 |arhiivimisaeg=2008-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080224221237/http://www.voskres.ru/army/spirit/ganitsheva.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://days.pravoslavie.ru/Days/20080917.htm |pealkiri=Православный Церковный календарь: 17 сентября |vaadatud=2008-08-08 |arhiivimisaeg=2008-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080716042332/http://days.pravoslavie.ru/Days/20080917.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Igal juhul oli tütre sünd emale pettumus, sest ta oli lootnud poja abil lepitada oma isa, kes polnud talle kunagi andestanud salaja sõlmitud kihlust ja hilisemat abielu ohvitser Duroviga. Nii ei kogenud Nadežda Durova lapsepõlves tõelist emaarmastust. Ema elas tema peal välja oma negatiivsed emotsioonid ja isegi ehk vihkas teda. Ükskord viskas ta karjuva lapse lihtsalt tõlla aknast välja. Nii äärmuslik käitumine šokeeris lapse isa ja too langetas ebatavalisena näiva otsuse – anda tüdruk eaka husaari Astahhovi hoole alla. Astahhov, kes kasvatas tüdrukut kuuenda eluaastani, oskas õpetada Nadeždale vaid seda, mida ta ise valdas – sõjakunsti ja sellega seonduvat. Nii õppis Durova juba lapsepõlves ratsutama ning mängis peamiselt püstolite ja mõõkadega. [[1789]]. aastal läks Andrei Durov erru ja kolis kogu perega [[Sarapul]]i linna. Selleks ajaks olid perekonda sündinud lisaks Nadeždale veel kaks tütart ja kaua oodatud poeg. Lapse kasvatamisega hakkas taas tegelema ema, kellega lähedasi suhteid Nadeždal ei kujunenudki. Tema peamiseks mõjutajaks sai jällegi mees ja sõjaväelane, isa Andrei Durov. Isa poolt 12. sünnipäevaks tütrele kingitud tšerkessi hobune Alkid aitas vaid kaasa Nadežda mehelike huvide süvenemisele. [[1797]]. aastal saadeti Nadežda ajutiselt elama sugulaste juurde [[Ukraina]]sse – algul vanaema, pärast tädi hoole alla. Tädi juures armus ta noorde mõisnikku Kirjakovi, kellega kavatses abielluda, kuid noormehe ema ei pidanud Nadeždat oma poja vääriliseks. ===Noorpõlv=== Õnnetu armastuse läbi elanud ja koju tagasi pöördunud Durova hakkas otsima võimalusi ema mõju alt pääsemiseks. Nii otsustas ta oktoobris [[1801]] 18-aastaselt võtta vastu Sarapuli maakohtu alamametniku Vassili Tšernovi tehtud abieluettepaneku. [[1803]]. aastal sündis nende ainus laps Ivan. Abielu ei olnud aga Nadežda Durovale meelepärane, juba aasta pärast poja sündi lahkus ta [[Irbit]]i üle viidud abikaasa juurest ja kolis koos lapsega vanematekoju tagasi. Temas süvenes üha huvi mehelike tegevusalade vastu, kõike naiselikku ta lausa põlgas. [[1805]]. või [[1806]]. aastal tutvus ta [[Kaasan]]is [[kasakas|kasakate]] [[jessauul]]i [[Grigori Švarts]]iga, kellesse armus; Nadežda emale see sõprus aga ei meeldinud. Soov ema mõju alt vabaneda ja unistus sõjaväelase karjäärist kulmineerusid 1806. aastal kodust põgenemisega. Oma nimepäeval läks Nadežda Durova jõkke ujuma, jättis oma naiserõivad jõekaldale ja riietus ümber kasakavormi. Tema vanemad arvasid kaua aega, et tütar on uppunud; tegelikult astus Nadežda Aleksandr Sokolovi nime all Grigori Švartsi kasakaväeüksusse. ===Teenistus sõjaväes=== Paiknenud koos kasakatega ümber [[Hrodna]]sse, võeti Nadežda Durova [[1807]]. aastal taas Aleksandr Sokolovi nime all aadlisoost reamehena vastu [[Poola]] [[ulaan]]ipolku. Ta osales sõjalistes operatsioonides [[Preisimaa]]l, paistes silma [[Gutstadti lahing|Gutstadti]], [[Heilsbergi lahing|Heilsbergi]] ja [[Friedlandi lahing|Friedland]] lahingus [[Napoléon Bonaparte]]'i vägedega. Vapruse eest ohvitseri elu päästmisel autasustati teda sõjaväelise [[Georgi rist]]iga. Preisimaalt kirjutas ta isale rahulolust oma uue eluga. Viimane pöördus seejärel keiser [[Aleksander I]] poole palvega tütar üles leida. Nadežda Durova leiti kiiresti üles ja kutsuti [[Peterburi]]. Keiser oli tütarlapse südikusest ja vaprusest vaimustunud. Ta andis Nadeždale iseenda nime järgi uue nime – Aleksandr Andrejevitš Aleksandrov, mida Durova kandis surmani. Lisaks ülendas keiser ta ohvitseriks ja viis ta üle [[Mariupol]]i [[husaar]]ipolku. Veidi hiljem, tõenäoliselt [[1808]]. aastal, kolis ta tagasi koju Sarapuli linna, loobudes mõneks aastaks tegevteenistusest. Teenistusse pöördus Nadežda tagasi [[1811]]. aasta alguses, liitudes [[Leedu ulaanipolk|Leedu ulaanipolguga]]. [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõjast]] võttis ta osa viimati mainitud polgu koosseisus. Ta osales lahingutes [[Smolensk]]i, [[Kolotski klooster|Kolotski kloostri]] ja [[Borodino]] all ning oli [[feldmarssal]] [[Mihhail Kutuzov]]i [[adjutant]]. [[Borodino lahing]]us sai Durova haavata ja ravis ennast kevadeni [[1813]] kodulinnas Sarapulis. Pöördunud 1813. aastal sõjaväeteenistusse tagasi, osales ta 1813–[[1814]] sõjalistes operatsioonides [[Saksamaa|Saksa]] alade vabastamiseks, sealhulgas [[Modlini kindlus]]e, [[Hamburg]]i ja [[Harburg]]i linna piiramisel. Vapruse eest pälvis mitu autasu. Aleksandr Aleksandrov (Nadežda Durova) läks erru pärast kümneaastast teenistust [[1816]]. aastal [[rittmeister|staabi-rittmeistri]] auastmes koos õigusega kanda sõjaväevormi. ===Elu pärast sõjaväge=== Pärast sõjaväeteenistusest lahkumist elas Durova mõned aastad Peterburis onu juures, siis kolis aga [[Jelabuga]]sse, kus elas kuni surmani. Ta kandis alati meesterõivaid ja lühikest soengut, suitsetas sigareid, kasutas enda kohta kõnes ja kirjas ise meessoo vorme ning solvus rängalt kui teda kõnetati naisena. Ka paistis ta silma erakordse armastuse poolest loomade vastu. Nadežda Durova suri [[2. aprill]]il (vana kalendri järgi [[21. märts]]il) [[1866]] 83. eluaastal Jelabugas. Ta maeti kui ohvitser kõigi ettenähtud sõjaväeliste auavalduste saatel. ==Kirjanduslik tegevus== [[Pilt:Durova Kavalerist devica.JPG|pisi|Durova "Neiu ratsaväelane"]] Enda sõnul alustas ta Jelabugas kirjutamist igavusest. Aastate jooksul avaldas ta rohkesti jutustusi ja romaane. Nadežda Durova põhiteoseks on tema [[memuaarid]]e kogumik "Märkmed" ("Записки"), mille ta avaldas Aleksandr Aleksandrovi nime all. Esimesed katkendid neist ilmusid [[1836]]. aastal ajakirja Sovremennik ("Современник") teises numbris. Samal aastal anti välja memuaaride kaks esimest osa raamatutena pealkirja "Neiu ratsaväelane" ("Кавалерист-девица") all. [[1839]]. aastal lisandunud kolmas osa kandis juba pealkirja "Märkmed". Mälestusi sisaldab ka [[1838]]. aastal ilmunud "Üks aasta elu Peterburis" ("Год жизни в Петербурге"). Ajalooliselt ei ole tema memuaarid usaldusväärsed. Nii ajaloosündmuste kui ka oma elu kohta on ta kohati esitanud väärandmeid. Nii väitis Durova näiteks, et oli kodust põgenedes 16-aastane, kuigi tegelikult oli ta sel ajal juba 23-aastane. Durova mälestused osutusid väga menukaks ja pälvisid isegi tuntud luuletaja [[Aleksandr Puškin]]i tähelepanu. Puškini kiiduavaldused tema aadressil innustasid teda kirjanduslikku tegevust jätkama. Nadežda Durova avaldas [[1830. aastad|1830.]]–[[1840. aastad|1840. aastatel]] jutustusi ja romaane. Paljud tema kirjutised ilmusid ajakirjades Sovremennik, Biblioteka dlja tštenija ("Библиотека для чтения") ja Otetšestvennõje zapiski ("Отечественные записки"). Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad "Paviljon" ("Павильон"), "Suminad" ("Гудишки"), "Kolgas" ("Угол"), "Aare" ("Клад") ning kogumik "Novellid ja jutustused" ("Повести и рассказы"). [[19. sajand]]il oli tegu loetud ja kriitikute poolt kõrgelt hinnatud teostega, kuid püsivat kirjanduslikku väärtust neil polnud ja nii on need hiljem unustatud. ==Isiklikku== Nadežda Durova oli aastatel [[1801]]–[[1804]] abielus kohtuametnik Vassili Tšernoviga. Väidetavalt ei olnud see kooselu õnnelik. Sellest suhtest sündinud poega Ivani ema ise ei kasvatanud ja lähedast vahekorda neil ei tekkinud. Lähisugulastest olid tal head suhted ainult isa Andrei Durovi ja vend Vassili Duroviga. Tuntud on tema kiindumus kasakaohvitser [[Grigori Švarts]]i vastu, mis etendas olulist osa ka Nadežda kodust lahkumisel ja armeega liitumisel [[1806]]. aastal. Huvitaval kombel on ta ise memuaarides väitnud, et mitte armastus ei mõjutanud teda kodust lahkuma, vaid kindel soov saada "sõduriks-[[amatsoon]]iks". Asjaolu, et Durova elas suurema osa elust mehenime all, tema käitumismallid, mehelikud huvid ja hoiakud ning meessuhete puudumine hilisemal, küpsel eluperioodil, on pannud mõningaid aja- ja kirjandusloolasi kahtlema nii Nadežda seksuaalses sättumuses kui ka soolises identiteedis. Vaatamata sellele, millised olid Venemaa esimese naisohvitseri tegelikud seksuaalsed eelistused, oli ta kahtlemata üks esimesi stereotüüpsete [[sooroll]]ide murdjaid. Samuti võib teda pidada esimeseks avalikkusele tuntud [[transvestiit|transvestiidiks]] või [[Transsoolisus|transsooliseks]] inimeseks vene kultuuriruumis. ==Teosed tema kohta== Niivõrd erakordne ja tavapärasest erinev elu äratas huvi juba tema kaasajal. Esimest korda kajastas Nadežda tegevust [[Aleksandr Rõkatšov]] oma biograafilises jutustuses "Nadežda Durova" ("Надежда Дурова") [[1842]]. aastal. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ajal sai Nadežda Durovast [[Aleksandr Gladkov]]i näidendi "Ammusel ajal" ("Давным-давно") peategelase Šura Azarova prototüüp. Näidendi esmaettekanne toimus [[1941]]. aastal sakslaste poolt sisse piiratud [[Leningrad]]is ja sai hiljem omakorda aluseks [[Eldar Rjazanov]]i [[1962]]. aastal lavastatud filmile "Husaari ballaad" ("Гусарская баллада"). [[1957]] kasutas [[valgevene]] lavastaja [[Anatoli Bogatõrjov]] Gladkovi [[libreto]]t ooperi "Nadežda Durova" lavastamisel. ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Кирсанов, Владимир. ''69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы.'' Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0 * Шикман, Анатолий. ''Деятели отечественной истории. А-К : биографический словарь-справочник.'' Москва : АСТ, 1997. ==Välislingid== {{commons|Category:Nadezhda Durova|Nadežda Durova}} * [http://history.scps.ru/lib/du00.htm Библиотека Адьютанта: Записки Александрова] (Durova memuaaride täistekst; vene keeles) * [http://www.hrono.ru/biograf/durnova.html Хронос: Дурова Надежда Андреевна] (valik biograafilisi artikleid; vene keeles) * [http://www.krugosvet.ru/articles/120/1012018/1012018a1.htm Энциклопедия Кругосвет: Дурова, Надежда Андреевна] (biograafiline artikkel; vene keeles) {{JÄRJESTA:Durova, Nadežda}} [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Vene memuaristid]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1783]] [[Kategooria:Surnud 1866]] tjl3gki1076rh7q6u1ka2l7ww02u3q2 0 48229 7170244 7009476 2026-06-10T16:12:28Z ~2026-34132-95 231378 Lisatud fakt. 7170244 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heiko Leesment 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Heiko Leesment 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Heiko Leesment''' (sündinud 2. novembril [[1985]] [[Pärnu]]s) on eesti [[politoloogia|politoloog]], [[muusika|muusik]] ja [[luule]]taja. Tema varjunimed on '''Herbert Roogmaa''', '''Albert Marginal''', '''Albmerty Marginal'''. Ta on ansambli [[Sibyl Vane]] asutajaliige, bassist ja [[mänedžer]]. == Elukäik == Heiko Leesment lõpetas [[2005]]. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i, kus õppis sotsiaalkallakuga klassis. Tema akadeemilise uurimishuvi fookuses on [[libertaarne paternalism]] ja [[nügimise teooria]], mille kohta on avaldanud artikleid ja kaitsnud lõputööd [[Tartu Ülikool]]is [[filosoofia]] erialal (BA, [[2019]]) ja [[Tallinna Ülikool]]is [[politoloogia]] erialal (MA, [[2021]]). Tema lõputööde teemad olid vastavalt "Kas libertaarne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina minimaalsest riigist?" ja "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia". Ta on [[1999]]. aastast tegelenud muusikaga ja [[2001]]. aastast osalenud mitmes ansamblis, milledest tuntuim on Pärnu alternatiivroki bänd [[Sibyl Vane]]. Esimesed luulekatsetused pärinevad 1999. aastast ja 2001. aastast on ta [[Eesti Luuleliit|Eesti Luuleliidu]] liige. Alates [[2005]] kasutab ta luuletajana pseudonüümi Herbert Roogmaa ja muusikuna Albert (või Albmerty) Marginal. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Eesti Autorite Ühing]]u liige. Aastatel [[2010]]–[[2017]] töötas ta [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kommunikatsioonibüroos. Aastatel 2010–[[2014]] juhtis ta Pärnu [[Päikeseraadio]]s iganädalast kohalikku muusikaelu kajastavat saadet "Äikeseraadio". Aastatel [[2018]]–[[2022]] töötas ta [[Häirekeskus]]es meediasuhete juhi ja [[112 (hädaabinumber)|112]] teenuse juhina. [[Häirekeskus]]e 112 teenuse juhina oli Heiko Leesment 2001. aastal esimene, kes laiemas avalikkuses tõstatas Eestis riikliku sotsiaalse kiirabi vajaduse.<ref>[https://www.err.ee/1608316013/heiko-leesment-sotsiaalne-kiirabi-voimalus-paasta-inimesi-ja-saasta-raha] Delfi, 24.08.2021.</ref == Haridus == *1993–1998 [[Pärnu Kuninga tänava Põhikool]] *1998–2005 [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]] *1999–2001 Pärnu kunstikool *2005–2019 Tartu Ülikool, BA filosoofia<ref>{{Netiviide|url=https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|pealkiri=Kaitstud 3+2 bakalaureusetööd|vaadatud=2021-07-30|arhiivimisaeg=2019-08-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190827105544/https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019–2021 Tallinna Ülikool, MA politoloogia<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Heiko_Leesment/est|pealkiri=CV: Heiko Leesment|väljaanne=ETIS}}</ref> *Alates 2022 Tallinna Ülikool, PhD poliitika- ja riigiteadused ==Muusika== === Ansamblid === *God Fucked The Churchill (vokaal, detsember 2000 – juuni 2001) *KGB (vokaal, juuni – september 2001) *Defekt (vokaal ja kitarr, oktoober 2001 – aprill 2003) *Loominguline Ühendus 6. klassi nali (trummid, mai 2002), (bass ja vokaal, aprill 2005) *Defect (vokaal, mai 2003 – aprill 2004) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]] (trummid, jaanuar – juuni 2005), (kitarr, alates juuni 2005) *[[Deltähead]] (kitarrist, detsember 2006 – juuli 2007) *[[Chasper Kazparovich and The Deltahead]] (vokaal ja kitarr, juuli 2007 – veebruar 2008) *[[Sibyl Vane]] (bassist ja mänedžer, alates märts 2010) *3 põrsakest ja Metssiga (kitarrist, 2010–2017) *The Sims (kitarrist 2011–2012) === Helisalvestised === *[[God Fucked the Churchill]] (2001, CDR) *[[Defekt (album)|Defekt]] (nimetud demolindistused) (2001, MC) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Milli]] lugu "[[Moskva Neegrid]]" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Boris Slutsky]] (kogumikul "Keep off there is nothing to listen...") (2005, CD, Unabomber Records) *John Stuart Milli singel "Elutarbed" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Manivald Kesamaa]]) *[[Chasper Kazparovich and the Deltahead]] singel "Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2007) *John Stuart Milli EP "[[Steriilne särk, revolverkülmad prillid]]" (2007, CD, Shitsounds Co) *Chasper Kazparovich and the Deltaheadi singel "Avely, Vändra hästi hoitud saladus" (muusika Albert Marginal, sõnad Hebert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli singel "Meie aja kangelased" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli album "Live in Tartu" (2009) *John Stuart Milli singel "Maestro" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2010) *John Stuart Milli singel "Tavalised inimesed" (muusika Albert Marginal, sõnad Marie Arouet) (2010) *John Stuart Milli singel "Vabanduseks 2" (muusika Albert Marginal, sõnad Jaan Paavle) (2010) *John Stuart Milli album "Panoptikon" (2010) *Sibyl Vane'i singel "Diamond Dust" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2010) *Sibyl Vane'i singel "What's my name" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2011) *John Stuart Milli EP "Mao tee kalju peal" (2011) *Sibyl Vane'i singel "Get Out of Town" (2012) *John Stuart Milli singel "Mao tee kalju peal" (2012) *Sibyl Vane'i singel "Supersonic" (2012) *John Stuart Milli kogumik "Klaasmaja keldri lapsed (2012) *Sibyl Vane'i singel "Honey Tree" (2012) *Sibyl Vane'i album "Love, Holy Water & TV" (2012) *Sibyl Vane'i singel "On 'til Dawn" (2014) *Sibyl Vane'i singel "Slowdance" (2015) *Sibyl Vane'i singel "Never Let Me Down" ([[Depeche Mode]]'i cover) (2017) *Sibyl Vane'i singel "Bomber" (2017) *Sibyl Vane'i singel "No. 44" (2017) *Sibyl Vane'i album "Sibyl Vane" (2017) *Sibyl Vane'i singel "Thousand Words" (2017) *Sibyl Vane'i singel "I Don't Drive" (2018) *Sibyl Vane'i singel "I Want You" (2020) *Sibyl Vane'i album "Duchess" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Go Baby Go" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Love Department" (2020) *Sibyl Vane'i album "Live" (2022) == Kirjatöö == === Luuletused === *Kogumikus "Pärnu romanss" – luuletused (2001) *Kogumikus "Sõnaga näkku" – luuletused (2012) === Artikleid === *2011 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_9 Eiffeli torni valvurid] *2012 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_11 Inimestele lähemale] *2013 [https://parnu.postimees.ee/1277884/heiko-leesment-kui-valjult-motleb-linnaametnik Kui valjult mõtleb linnaametnik?] *2013 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_17 Audru kaksikmõrv, külaveidriku tumedam pool] *2014 [https://parnu.postimees.ee/3028137/metro-luminali-lugu-ehk-kartke-kiitust-kui-laitust Metro Luminali lugu ehk kartke kiitust nagu laitust] *2015 [https://www.rada7.ee/muusikatoostusele-luuakse-hingekella-nagu-alati/ Muusikatööstusele lüüakse hingekella… nagu alati.] *2015 [https://parnu.postimees.ee/3166929/heiko-leesment-laiema-pildi-ahenemine-ametkonnas Laiema pildi ahenemine ametkonnas] *2016 [https://parnu.postimees.ee/3660355/heiko-leesment-tasuta-motted-millega-uletada-madalseise Tasuta mõtted, millega ületada madalseise] *2016 [https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kellest-me-raagime-ja-kellele-moju-avaldame Kellega me räägime ja kellele mõju avaldame] *2018 [https://parnu.postimees.ee/6400102/postuumselt-rehabiliteeritud Postuumselt rehabiliteeritud] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_01_issuu Abistamine peab astuma ühte jalga.] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_02_issuu_150__1_ Kiire ja tark abi algab kliendi tundmisest.] *2019 [https://parnu.postimees.ee/6858312/the-belka-25-ehk-veerand-sajandit-parnu-muusikalist-tuviteksti The Belka 25 ehk veerand sajandit Pärnu muusikalist tüviteksti] *2020 [https://parnu.postimees.ee/6888377/heiko-leesment-templi-kadumisega-astub-parnu-mitu-sammu-tagasi Templi kadumisega astub Pärnu mitu sammu tagasi] *2021 [https://parnu.postimees.ee/7282943/heiko-leesment-kes-ja-millal-vajab-nugimist Kes ja millal vajab nügimist?] *2021 [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/koike-ei-saa-nugida-ja-koik-ei-ole-nugimine/ Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine.] *2021 [https://arvamus.postimees.ee/7379144/heiko-leesment-nugimine-teeb-inimesest-objekti Heiko Leesment: nügimine teeb inimesest objekti.] *2021 [https://haridus.postimees.ee/7377897/heiko-leesment-nugimine-millal-seda-kasutama-peaks Ekspert eetris: Heiko Leesment "Nügimine – millal seda kasutama peaks?"] == [[Taskuhääling]]usaated == *2020 „Nietzsche“ - podcast [[Jaanus Sooväli]]ga Tartu ülikoolist - https://filotsoon.wordpress.com/tag/heiko-leesment/ ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.imdb.com/name/nm2825580/ – Heiko Leesment Internet Movie Database'is *[https://www.researchgate.net/project/Nuegimine-kui-voimu-ja-valitsemise-tehnoloogia Heiko Leesment "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia"] {{JÄRJESTA:Leesment, Heiko}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] b3jrch2n98b2opb2vdoiziyh6pdiv1a 7170246 7170244 2026-06-10T16:13:40Z ~2026-34132-95 231378 parandatud koodi 7170246 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heiko Leesment 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Heiko Leesment 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Heiko Leesment''' (sündinud 2. novembril [[1985]] [[Pärnu]]s) on eesti [[politoloogia|politoloog]], [[muusika|muusik]] ja [[luule]]taja. Tema varjunimed on '''Herbert Roogmaa''', '''Albert Marginal''', '''Albmerty Marginal'''. Ta on ansambli [[Sibyl Vane]] asutajaliige, bassist ja [[mänedžer]]. == Elukäik == Heiko Leesment lõpetas [[2005]]. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i, kus õppis sotsiaalkallakuga klassis. Tema akadeemilise uurimishuvi fookuses on [[libertaarne paternalism]] ja [[nügimise teooria]], mille kohta on avaldanud artikleid ja kaitsnud lõputööd [[Tartu Ülikool]]is [[filosoofia]] erialal (BA, [[2019]]) ja [[Tallinna Ülikool]]is [[politoloogia]] erialal (MA, [[2021]]). Tema lõputööde teemad olid vastavalt "Kas libertaarne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina minimaalsest riigist?" ja "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia". Ta on [[1999]]. aastast tegelenud muusikaga ja [[2001]]. aastast osalenud mitmes ansamblis, milledest tuntuim on Pärnu alternatiivroki bänd [[Sibyl Vane]]. Esimesed luulekatsetused pärinevad 1999. aastast ja 2001. aastast on ta [[Eesti Luuleliit|Eesti Luuleliidu]] liige. Alates [[2005]] kasutab ta luuletajana pseudonüümi Herbert Roogmaa ja muusikuna Albert (või Albmerty) Marginal. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Eesti Autorite Ühing]]u liige. Aastatel [[2010]]–[[2017]] töötas ta [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kommunikatsioonibüroos. Aastatel 2010–[[2014]] juhtis ta Pärnu [[Päikeseraadio]]s iganädalast kohalikku muusikaelu kajastavat saadet "Äikeseraadio". Aastatel [[2018]]–[[2022]] töötas ta [[Häirekeskus]]es meediasuhete juhi ja [[112 (hädaabinumber)|112]] teenuse juhina. [[Häirekeskus]]e 112 teenuse juhina oli Heiko Leesment 2001. aastal esimene, kes laiemas avalikkuses tõstatas Eestis riikliku sotsiaalse kiirabi vajaduse.<ref>[https://www.err.ee/1608316013/heiko-leesment-sotsiaalne-kiirabi-voimalus-paasta-inimesi-ja-saasta-raha] Delfi, 24.08.2021.</ref> == Haridus == *1993–1998 [[Pärnu Kuninga tänava Põhikool]] *1998–2005 [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]] *1999–2001 Pärnu kunstikool *2005–2019 Tartu Ülikool, BA filosoofia<ref>{{Netiviide|url=https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|pealkiri=Kaitstud 3+2 bakalaureusetööd|vaadatud=2021-07-30|arhiivimisaeg=2019-08-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190827105544/https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019–2021 Tallinna Ülikool, MA politoloogia<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Heiko_Leesment/est|pealkiri=CV: Heiko Leesment|väljaanne=ETIS}}</ref> *Alates 2022 Tallinna Ülikool, PhD poliitika- ja riigiteadused ==Muusika== === Ansamblid === *God Fucked The Churchill (vokaal, detsember 2000 – juuni 2001) *KGB (vokaal, juuni – september 2001) *Defekt (vokaal ja kitarr, oktoober 2001 – aprill 2003) *Loominguline Ühendus 6. klassi nali (trummid, mai 2002), (bass ja vokaal, aprill 2005) *Defect (vokaal, mai 2003 – aprill 2004) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]] (trummid, jaanuar – juuni 2005), (kitarr, alates juuni 2005) *[[Deltähead]] (kitarrist, detsember 2006 – juuli 2007) *[[Chasper Kazparovich and The Deltahead]] (vokaal ja kitarr, juuli 2007 – veebruar 2008) *[[Sibyl Vane]] (bassist ja mänedžer, alates märts 2010) *3 põrsakest ja Metssiga (kitarrist, 2010–2017) *The Sims (kitarrist 2011–2012) === Helisalvestised === *[[God Fucked the Churchill]] (2001, CDR) *[[Defekt (album)|Defekt]] (nimetud demolindistused) (2001, MC) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Milli]] lugu "[[Moskva Neegrid]]" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Boris Slutsky]] (kogumikul "Keep off there is nothing to listen...") (2005, CD, Unabomber Records) *John Stuart Milli singel "Elutarbed" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Manivald Kesamaa]]) *[[Chasper Kazparovich and the Deltahead]] singel "Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2007) *John Stuart Milli EP "[[Steriilne särk, revolverkülmad prillid]]" (2007, CD, Shitsounds Co) *Chasper Kazparovich and the Deltaheadi singel "Avely, Vändra hästi hoitud saladus" (muusika Albert Marginal, sõnad Hebert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli singel "Meie aja kangelased" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli album "Live in Tartu" (2009) *John Stuart Milli singel "Maestro" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2010) *John Stuart Milli singel "Tavalised inimesed" (muusika Albert Marginal, sõnad Marie Arouet) (2010) *John Stuart Milli singel "Vabanduseks 2" (muusika Albert Marginal, sõnad Jaan Paavle) (2010) *John Stuart Milli album "Panoptikon" (2010) *Sibyl Vane'i singel "Diamond Dust" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2010) *Sibyl Vane'i singel "What's my name" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2011) *John Stuart Milli EP "Mao tee kalju peal" (2011) *Sibyl Vane'i singel "Get Out of Town" (2012) *John Stuart Milli singel "Mao tee kalju peal" (2012) *Sibyl Vane'i singel "Supersonic" (2012) *John Stuart Milli kogumik "Klaasmaja keldri lapsed (2012) *Sibyl Vane'i singel "Honey Tree" (2012) *Sibyl Vane'i album "Love, Holy Water & TV" (2012) *Sibyl Vane'i singel "On 'til Dawn" (2014) *Sibyl Vane'i singel "Slowdance" (2015) *Sibyl Vane'i singel "Never Let Me Down" ([[Depeche Mode]]'i cover) (2017) *Sibyl Vane'i singel "Bomber" (2017) *Sibyl Vane'i singel "No. 44" (2017) *Sibyl Vane'i album "Sibyl Vane" (2017) *Sibyl Vane'i singel "Thousand Words" (2017) *Sibyl Vane'i singel "I Don't Drive" (2018) *Sibyl Vane'i singel "I Want You" (2020) *Sibyl Vane'i album "Duchess" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Go Baby Go" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Love Department" (2020) *Sibyl Vane'i album "Live" (2022) == Kirjatöö == === Luuletused === *Kogumikus "Pärnu romanss" – luuletused (2001) *Kogumikus "Sõnaga näkku" – luuletused (2012) === Artikleid === *2011 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_9 Eiffeli torni valvurid] *2012 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_11 Inimestele lähemale] *2013 [https://parnu.postimees.ee/1277884/heiko-leesment-kui-valjult-motleb-linnaametnik Kui valjult mõtleb linnaametnik?] *2013 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_17 Audru kaksikmõrv, külaveidriku tumedam pool] *2014 [https://parnu.postimees.ee/3028137/metro-luminali-lugu-ehk-kartke-kiitust-kui-laitust Metro Luminali lugu ehk kartke kiitust nagu laitust] *2015 [https://www.rada7.ee/muusikatoostusele-luuakse-hingekella-nagu-alati/ Muusikatööstusele lüüakse hingekella… nagu alati.] *2015 [https://parnu.postimees.ee/3166929/heiko-leesment-laiema-pildi-ahenemine-ametkonnas Laiema pildi ahenemine ametkonnas] *2016 [https://parnu.postimees.ee/3660355/heiko-leesment-tasuta-motted-millega-uletada-madalseise Tasuta mõtted, millega ületada madalseise] *2016 [https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kellest-me-raagime-ja-kellele-moju-avaldame Kellega me räägime ja kellele mõju avaldame] *2018 [https://parnu.postimees.ee/6400102/postuumselt-rehabiliteeritud Postuumselt rehabiliteeritud] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_01_issuu Abistamine peab astuma ühte jalga.] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_02_issuu_150__1_ Kiire ja tark abi algab kliendi tundmisest.] *2019 [https://parnu.postimees.ee/6858312/the-belka-25-ehk-veerand-sajandit-parnu-muusikalist-tuviteksti The Belka 25 ehk veerand sajandit Pärnu muusikalist tüviteksti] *2020 [https://parnu.postimees.ee/6888377/heiko-leesment-templi-kadumisega-astub-parnu-mitu-sammu-tagasi Templi kadumisega astub Pärnu mitu sammu tagasi] *2021 [https://parnu.postimees.ee/7282943/heiko-leesment-kes-ja-millal-vajab-nugimist Kes ja millal vajab nügimist?] *2021 [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/koike-ei-saa-nugida-ja-koik-ei-ole-nugimine/ Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine.] *2021 [https://arvamus.postimees.ee/7379144/heiko-leesment-nugimine-teeb-inimesest-objekti Heiko Leesment: nügimine teeb inimesest objekti.] *2021 [https://haridus.postimees.ee/7377897/heiko-leesment-nugimine-millal-seda-kasutama-peaks Ekspert eetris: Heiko Leesment "Nügimine – millal seda kasutama peaks?"] == [[Taskuhääling]]usaated == *2020 „Nietzsche“ - podcast [[Jaanus Sooväli]]ga Tartu ülikoolist - https://filotsoon.wordpress.com/tag/heiko-leesment/ ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.imdb.com/name/nm2825580/ – Heiko Leesment Internet Movie Database'is *[https://www.researchgate.net/project/Nuegimine-kui-voimu-ja-valitsemise-tehnoloogia Heiko Leesment "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia"] {{JÄRJESTA:Leesment, Heiko}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] ebmbh8dz1zcihxhvmxi5a1gj0ntl2t2 7170247 7170246 2026-06-10T16:14:20Z ~2026-34132-95 231378 Täpsustatud väljaannet viites 7170247 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heiko Leesment 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Heiko Leesment 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Heiko Leesment''' (sündinud 2. novembril [[1985]] [[Pärnu]]s) on eesti [[politoloogia|politoloog]], [[muusika|muusik]] ja [[luule]]taja. Tema varjunimed on '''Herbert Roogmaa''', '''Albert Marginal''', '''Albmerty Marginal'''. Ta on ansambli [[Sibyl Vane]] asutajaliige, bassist ja [[mänedžer]]. == Elukäik == Heiko Leesment lõpetas [[2005]]. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i, kus õppis sotsiaalkallakuga klassis. Tema akadeemilise uurimishuvi fookuses on [[libertaarne paternalism]] ja [[nügimise teooria]], mille kohta on avaldanud artikleid ja kaitsnud lõputööd [[Tartu Ülikool]]is [[filosoofia]] erialal (BA, [[2019]]) ja [[Tallinna Ülikool]]is [[politoloogia]] erialal (MA, [[2021]]). Tema lõputööde teemad olid vastavalt "Kas libertaarne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina minimaalsest riigist?" ja "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia". Ta on [[1999]]. aastast tegelenud muusikaga ja [[2001]]. aastast osalenud mitmes ansamblis, milledest tuntuim on Pärnu alternatiivroki bänd [[Sibyl Vane]]. Esimesed luulekatsetused pärinevad 1999. aastast ja 2001. aastast on ta [[Eesti Luuleliit|Eesti Luuleliidu]] liige. Alates [[2005]] kasutab ta luuletajana pseudonüümi Herbert Roogmaa ja muusikuna Albert (või Albmerty) Marginal. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Eesti Autorite Ühing]]u liige. Aastatel [[2010]]–[[2017]] töötas ta [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kommunikatsioonibüroos. Aastatel 2010–[[2014]] juhtis ta Pärnu [[Päikeseraadio]]s iganädalast kohalikku muusikaelu kajastavat saadet "Äikeseraadio". Aastatel [[2018]]–[[2022]] töötas ta [[Häirekeskus]]es meediasuhete juhi ja [[112 (hädaabinumber)|112]] teenuse juhina. [[Häirekeskus]]e 112 teenuse juhina oli Heiko Leesment 2001. aastal esimene, kes laiemas avalikkuses tõstatas Eestis riikliku sotsiaalse kiirabi vajaduse.<ref>[https://www.err.ee/1608316013/heiko-leesment-sotsiaalne-kiirabi-voimalus-paasta-inimesi-ja-saasta-raha] ERR, 24.08.2021.</ref> == Haridus == *1993–1998 [[Pärnu Kuninga tänava Põhikool]] *1998–2005 [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]] *1999–2001 Pärnu kunstikool *2005–2019 Tartu Ülikool, BA filosoofia<ref>{{Netiviide|url=https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|pealkiri=Kaitstud 3+2 bakalaureusetööd|vaadatud=2021-07-30|arhiivimisaeg=2019-08-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190827105544/https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019–2021 Tallinna Ülikool, MA politoloogia<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Heiko_Leesment/est|pealkiri=CV: Heiko Leesment|väljaanne=ETIS}}</ref> *Alates 2022 Tallinna Ülikool, PhD poliitika- ja riigiteadused ==Muusika== === Ansamblid === *God Fucked The Churchill (vokaal, detsember 2000 – juuni 2001) *KGB (vokaal, juuni – september 2001) *Defekt (vokaal ja kitarr, oktoober 2001 – aprill 2003) *Loominguline Ühendus 6. klassi nali (trummid, mai 2002), (bass ja vokaal, aprill 2005) *Defect (vokaal, mai 2003 – aprill 2004) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]] (trummid, jaanuar – juuni 2005), (kitarr, alates juuni 2005) *[[Deltähead]] (kitarrist, detsember 2006 – juuli 2007) *[[Chasper Kazparovich and The Deltahead]] (vokaal ja kitarr, juuli 2007 – veebruar 2008) *[[Sibyl Vane]] (bassist ja mänedžer, alates märts 2010) *3 põrsakest ja Metssiga (kitarrist, 2010–2017) *The Sims (kitarrist 2011–2012) === Helisalvestised === *[[God Fucked the Churchill]] (2001, CDR) *[[Defekt (album)|Defekt]] (nimetud demolindistused) (2001, MC) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Milli]] lugu "[[Moskva Neegrid]]" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Boris Slutsky]] (kogumikul "Keep off there is nothing to listen...") (2005, CD, Unabomber Records) *John Stuart Milli singel "Elutarbed" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Manivald Kesamaa]]) *[[Chasper Kazparovich and the Deltahead]] singel "Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2007) *John Stuart Milli EP "[[Steriilne särk, revolverkülmad prillid]]" (2007, CD, Shitsounds Co) *Chasper Kazparovich and the Deltaheadi singel "Avely, Vändra hästi hoitud saladus" (muusika Albert Marginal, sõnad Hebert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli singel "Meie aja kangelased" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli album "Live in Tartu" (2009) *John Stuart Milli singel "Maestro" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2010) *John Stuart Milli singel "Tavalised inimesed" (muusika Albert Marginal, sõnad Marie Arouet) (2010) *John Stuart Milli singel "Vabanduseks 2" (muusika Albert Marginal, sõnad Jaan Paavle) (2010) *John Stuart Milli album "Panoptikon" (2010) *Sibyl Vane'i singel "Diamond Dust" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2010) *Sibyl Vane'i singel "What's my name" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2011) *John Stuart Milli EP "Mao tee kalju peal" (2011) *Sibyl Vane'i singel "Get Out of Town" (2012) *John Stuart Milli singel "Mao tee kalju peal" (2012) *Sibyl Vane'i singel "Supersonic" (2012) *John Stuart Milli kogumik "Klaasmaja keldri lapsed (2012) *Sibyl Vane'i singel "Honey Tree" (2012) *Sibyl Vane'i album "Love, Holy Water & TV" (2012) *Sibyl Vane'i singel "On 'til Dawn" (2014) *Sibyl Vane'i singel "Slowdance" (2015) *Sibyl Vane'i singel "Never Let Me Down" ([[Depeche Mode]]'i cover) (2017) *Sibyl Vane'i singel "Bomber" (2017) *Sibyl Vane'i singel "No. 44" (2017) *Sibyl Vane'i album "Sibyl Vane" (2017) *Sibyl Vane'i singel "Thousand Words" (2017) *Sibyl Vane'i singel "I Don't Drive" (2018) *Sibyl Vane'i singel "I Want You" (2020) *Sibyl Vane'i album "Duchess" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Go Baby Go" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Love Department" (2020) *Sibyl Vane'i album "Live" (2022) == Kirjatöö == === Luuletused === *Kogumikus "Pärnu romanss" – luuletused (2001) *Kogumikus "Sõnaga näkku" – luuletused (2012) === Artikleid === *2011 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_9 Eiffeli torni valvurid] *2012 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_11 Inimestele lähemale] *2013 [https://parnu.postimees.ee/1277884/heiko-leesment-kui-valjult-motleb-linnaametnik Kui valjult mõtleb linnaametnik?] *2013 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_17 Audru kaksikmõrv, külaveidriku tumedam pool] *2014 [https://parnu.postimees.ee/3028137/metro-luminali-lugu-ehk-kartke-kiitust-kui-laitust Metro Luminali lugu ehk kartke kiitust nagu laitust] *2015 [https://www.rada7.ee/muusikatoostusele-luuakse-hingekella-nagu-alati/ Muusikatööstusele lüüakse hingekella… nagu alati.] *2015 [https://parnu.postimees.ee/3166929/heiko-leesment-laiema-pildi-ahenemine-ametkonnas Laiema pildi ahenemine ametkonnas] *2016 [https://parnu.postimees.ee/3660355/heiko-leesment-tasuta-motted-millega-uletada-madalseise Tasuta mõtted, millega ületada madalseise] *2016 [https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kellest-me-raagime-ja-kellele-moju-avaldame Kellega me räägime ja kellele mõju avaldame] *2018 [https://parnu.postimees.ee/6400102/postuumselt-rehabiliteeritud Postuumselt rehabiliteeritud] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_01_issuu Abistamine peab astuma ühte jalga.] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_02_issuu_150__1_ Kiire ja tark abi algab kliendi tundmisest.] *2019 [https://parnu.postimees.ee/6858312/the-belka-25-ehk-veerand-sajandit-parnu-muusikalist-tuviteksti The Belka 25 ehk veerand sajandit Pärnu muusikalist tüviteksti] *2020 [https://parnu.postimees.ee/6888377/heiko-leesment-templi-kadumisega-astub-parnu-mitu-sammu-tagasi Templi kadumisega astub Pärnu mitu sammu tagasi] *2021 [https://parnu.postimees.ee/7282943/heiko-leesment-kes-ja-millal-vajab-nugimist Kes ja millal vajab nügimist?] *2021 [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/koike-ei-saa-nugida-ja-koik-ei-ole-nugimine/ Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine.] *2021 [https://arvamus.postimees.ee/7379144/heiko-leesment-nugimine-teeb-inimesest-objekti Heiko Leesment: nügimine teeb inimesest objekti.] *2021 [https://haridus.postimees.ee/7377897/heiko-leesment-nugimine-millal-seda-kasutama-peaks Ekspert eetris: Heiko Leesment "Nügimine – millal seda kasutama peaks?"] == [[Taskuhääling]]usaated == *2020 „Nietzsche“ - podcast [[Jaanus Sooväli]]ga Tartu ülikoolist - https://filotsoon.wordpress.com/tag/heiko-leesment/ ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.imdb.com/name/nm2825580/ – Heiko Leesment Internet Movie Database'is *[https://www.researchgate.net/project/Nuegimine-kui-voimu-ja-valitsemise-tehnoloogia Heiko Leesment "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia"] {{JÄRJESTA:Leesment, Heiko}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] a5umeu2ipqc4h24fl7p7mg56iie822h 2 50555 7170239 7146472 2026-06-10T15:34:47Z Avjoska 1538 7170239 wikitext text/x-wiki {| style="text-align:center; border: 1px solid #ffc9c9; background-color:#FFFFF3" |- padding:1em;padding-top:0.5em;" |style="font-size: 85%; font-variant: small-caps;" |'''See on <span style="white-space: nowrap"><span>&#86;&#105;<!-- Wikipedia -->&#107;&#105;</span><span>&#112;&#101;&#101;&#100;&#105;&#97;</span></span> kasutaja lehekülg.''' See ei ole entsüklopeediaartikkel. Juhul kui peaksite leidma selle lehe miskilt muult saidilt peale <span style="white-space: nowrap"><span>&#87;&#105;<!-- Wikipedia -->&#107;&#105;</span><span>&#112;&#101;&#100;&#105;&#97;</span>,</span> siis te külastate lehe peegeldust. Arvestage, et see lehekülg võib olla aegunud ning sellel kasutajal ei pruugi olla isiklikku sidet miski muu saidiga peale <span style="white-space: nowrap"><span>&#86;&#105;<!-- Wikipedia -->&#107;&#105;</span><span>&#112;&#101;&#101;&#100;&#105;&#97;</span></span> enda. Selle lehekülje originaal asub aadressil <span style="white-space: nowrap">[http://et.wiki<!---->pedia.org/wiki/{{FULLPAGENAMEE}} <span>http://et.wiki</span><!----><span>pedia.org/wi</span><span>ki/{{FULLPAGENAMEE}}</span>].</span> |[[Image:Wikimedia.png|60px|none|Wiki<!---->media Foundation]] |} [[Pilt:IMGP3459.JPG|thumb|Autoportree]] '''Ave Maria Mõistlik''' tuli siia ilma olukorda kaema 5. juulil 1980. * [[Valjala Põhikool]]i vilistlane aastast 1995. * [[Kuressaare Gümnaasium]]i vilistlane aastast 1999. * Aastail 1999–2004 õppisin tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat, kuid ülikool jäi pooleli. * Töötanud 2 aastat [[meediamonitooring]]u alal. * 2005–2007 [[Kuressaare Ametikool]]i ärikorralduse eriala õpilaste nimekirjas. * 1. aprillil 2006 – meeskondlikul ärikorralduse eriala õpilaste võistlusel II koht. * 10. mail 2006 võitis kutsekoolide sekretäri eriala õpilaste võistluse "Tippsekretär 2006". * Teinud aastail 1997–1999 kaastööd Kuressaare Gümnaasiumi koolilehele [[Virgo Intacta]], maakonnalehtedele [[Meie Maa]] (1998–...) ja [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (2000). * kuulunud [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] avalike suhete töögruppi; Eesti Õpilaslehe "Õ" Saare maakonna toimetaja septembrist 2006 maini 2007. * augustist 2007 istungisekretär Harju Maakohtus. * EELK Usuteaduse Instituudi bakalaureus humanitaarteaduses (2011). Pseudonüümist: kui kuskil hakkab silma avjoska, siis kattub see siinse persooniga. '''[[Kasutaja:Avjoska/Minu pooleliolevad ja tulevad artiklid|Minu pooleliolevad ja tulevad artiklid]]''' Osalen [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti vikiprojektis]]. {| style="float: right; margin-left: lem; margin-bottom: 0.5em; width: 242px; border: #99b3ff solid 1px; clear: right" |- | style="text-align: center" | '''Lisainfo''' |- |{{babel-5|et|en-3|fiu-vro-2|ru-2|de-1|fi-1 }} |- |{{Mall:Kasutaja:Administraator}} |- |{{Wikipediholic|4496|184198526}} |- |{{Kasutajaelukoht|Flag of Tallinn.svg|Tallinnas}} |- |{{Vikipeedias alates|aasta=2006|kuu=7|päev=1}} |- |{{Kasutajaaktiivsus|90}} |- |{{Kasutajapildid|28}} |- |{{Kasutajaartiklid|38}} |- |{{commons|User:Avjoska}} |- |[[Pilt:Flag of Kurdistan.svg|thumb|right|100px|Pooldan [[Kurdistan]]i riigi loomist]] |- |} ==Minu tegevus Vikipeedias== * Vikipeedia kasutajaks otsustasin hakata 1. juulil 2006. Minu esimene Vikipeedia artikkel "Tõnija" on samast kuupäevast. * Oma esimesest artiklist sain innustust ja sisestasin suurema hulga Eesti külasid nupukestena Vikipeediasse. Selle projekti lõpetasin 2007. aasta alguses. * Loendites on alati rohkem infot teema kohta võrreldes kategooriatega; ometi pean ka kategooriaid oluliseks, sest ise otsin teistest vikidest infot tihti just kategooriate abil. * Üritasin sisestada Vikipeediasse nupukesi Eesti järvede kohta. * Osalesin neljandal Wikimanial [[Aleksandria]]s 17.–19. juulil 2008. * Osalesin 24.–31. detsembril 2008 toimunud [http://78.47.102.76/wiki/Translating:Language_project/500claim tõlkimise rallil] [http://78.47.102.76/wiki/Main_Page Betawikis] ja samal üritusel 2009. * 4. aprillist 4. maini 2009 toimunud [[Vikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus|Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlusel]] olin žürii liige. * Olin üks Vikipeedia seminari korraldajaid, mis toimus 2009. aastal augustis Viki külas Saaremaal. * Põhiliselt toimetan [[Eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]] (80 000+ muudatust) ja [[Wikimedia Commons]]is (5000+ muudatust). Muudatuste koguarv ületab saja tuhande. *[[Kasutaja:Avjoska/Loodud artiklid|Minu poolt alustatud artiklite loend]] ==Pressile== *[[Kasutaja:Avjoska/Wikipedia Signposti artikli üritus]] *[[Kasutaja:Avjoska/50 000 pressikompott]] *[[Kasutaja:Avjoska/Esimene Eesti inimene Wikimanial]] *[[Kasutaja:Avjoska/Uus esileht]] *[[Kasutaja:Avjoska/Vabatahtlik]] *[[Kasutaja:Avjoska/Volunteer]] *[[Kasutaja:Avjoska/75 000]] '''Lp ajakirjanik! Kui Vikipeedia-teemalisi küsimusi tekib, siis palun mitte kasutada minu (avalikke) töökontakte. Veel enam, mu kolleegide tööülesannete hulka ei käi minu asukoha teadmine ega kontaktandmete jagamine. Vasakpoolses menüüs olev link "Saada sellele kasutajale e-kiri" töötab väga edukalt, kontrollitud! Austusega, Ave Maria.''' : See link vasakus menüüs on aga nähtav vaid siis, kui olla registreeritud kasutaja. Niisiis, ajakirjanikud, registreeruge, see loob juurdepääsu vajalikule teabele. Austusega, Kk. :: Kõige paremini töötab üllatuseks kasutaja aruteluleht! [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 10. oktoober 2009, kell 07:23 (UTC) ==Muud== *[http://tools.wikimedia.de/~interiot/cgi-bin/Tool1/wannabe_kate Loe kokku oma redigeerimiste arv Vikipeedias] <!--ülemine link "sureb ära", kui seda 6 kuud pole kasutatud, nagu on ka juhtunud, seega, "dead link" ;-(--> *[[Kasutaja:Avjoska/Eesti misside loend]] *[[Kasutaja:Avjoska/Soovitud artiklite loend]] *[[Kasutaja:Avjoska/Ajakirja-pöördumine]] *[[Kasutaja:Avjoska/Geoloogia-teemaliste artiklite võistlus]] *[[Kasutaja:Avjoska/Poliitika]] *[[Kasutaja:Avjoska/Oodatud artiklid Saaremaa teemal]] ==Meeldetuletuseks== <nowiki><ref> {{netiviide | URL = | Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = }} </ref> </nowiki> Kui inimene ei leia ise endale tuuleveskeid, millega võidelda, siis need ehitatakse talle. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPHU5UTFvlhWnkCytJZeKXp1pq1zqj4g http://www.spordiinfo.ee/eesti_spordi_biograafiline_leksikon/esbl_2002 https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/160506/lisad/tegija/201794_foto.php#33 Pilt minust Postimees.ee-s] *[http://www.tmk.edu.ee/11503 Tallinna Majanduskool sekretäride kutsevõistlusest] *[[Monika Puutsa]] artikkel [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25843&kat=1 "Eesti tippsekretäri tiitli sai saarlanna Ave Maria Mõistlik"] Meie Maas * [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080728&ID=182962 "Esimene Eesti vikipedist Wikimanial"], Postimehe avalik uudisvoog, 28. juuli 2008 kell 14:01 * [http://www.koolielu.ee/pages.php/011006,21029 "Esimene eesti vikipedist Wikimanial"], Koolielu.ee, 28. juuli 2008 * [http://r2.err.ee/saated?saade=183&sub=204 Intervjuu Vikipeedia teemal] [[Raadio 2]]-s 29. juulil 2008 kell 14:15–14:30 (tuleb vajutada "ava playeris", link töötab umbes kuu). * [[Janne Nurmik]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=25331 "Saarlanna osales netientsüklopeedia koostajate kokkutulekul"], Meie Maa, 30. juuli 2008 * [[Kadri Ratt]], [http://www.epl.ee/artikkel/474731 "Vikipeedia vaevleb toimetajate puuduses"], EPL.ee, 1. august 2009 kell 12:30 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 [[Category:User et|Avjoska]] == Auhinnad == <span style="border:1px solid gold;background-color:#008000;color:white;font-family:Jokewood"><big>[[Image:Snowman drawing.svg|100px]]''Kauneid jõule!''</big><span style="background-color:white">[[Image:Snowflake.svg|100px]]</span></span> <span style="border:1px solid gold;background-color:#008000;font-family:Comic Sans MS">''Kauneid jõule sulle! (ja head uut aastat!)''</span> [[Kasutaja:Scoop|-Scoop]] {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Working Wikimedian's Barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tubli kaastöötaja tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Väsimatu parandamise ja kaastöö eest. – [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 2. jaanuar 2008, kell 15:26 (UTC) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: white;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Featured picture.png|90px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Avaldan tunnustust sinu suurele tööle pildistamisel ja jäädvustatu Vikipeediasse lisamisel. Kuigi mitte alati ehk ideaalse kvaliteediaga siis juba puhtalt see fotode hulk on imetlusväärne ning tänu sellele on hulgaliselt artikleid märgatavalt värvikamaks muutunud. Jõudu edaspidiseks! [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 31. august 2009, kell 20:13 (UTC) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="top" | [[Image:Gold barnstar 2.png|50px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: bottom; height: 1.1em;" | Põhjamaade kultuur ja pärand |- |style="vertical-align: top; border-top: 1px solid gray;" | Ergutusauhind [[Vikipeedia:Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus|Põhjamaade koostöö teemaliste artiklite võistlusel]] kultuuri ja pärandi kategoorias. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 21. mai 2011, kell 00:20 (EEST) |} {| style="float: left; border: 1px solid gray; background-color: #ffffc0; text-align:center" | [[Pilt:Goldenwiki 2.png|60px]] |- |[[Pilt:Award numeral 5.png|40px]] |- ||'''Jõudu''' |- |'''järgmiseks''' |- ||'''viieks aastaks!''' |- |:-) [[Kasutaja:Epp|Epp]] |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #ccffcc; text-align:center" |rowspan="2"| [[Pilt:Barnstar anime manga 4.png|125px]] |<big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big> |- |style="border-top: 1px solid gray" | Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] ([[Kasutaja arutelu:Taivo|arutelu]]) 1. märts 2012, kell 22:48 (EET) |} {| style="align=right; border: 1px solid gray; background-color: #ffffbf; text-align:center" |<big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big> |rowspan=2 | [[Pilt:Barnstar anime manga 6.png|100px]] |- |style="border-top: 1px solid gray" | Tänan usaldusväärse töö eest täpsustuslehekülgedele minevate linkide parandamisel. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. mai 2013, kell 22:30 (EEST) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (juuli 2020)]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] juulis 2020. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2020, kell 00:00 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 1.png|link=Vikipeedia:20#Kõige kauem Vikipeedias ET viki 20 - vikimedal nr 2.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud lehekülgi ET viki 20 - vikimedal nr 3.png|link=Vikipeedia:20#Muudatusi artiklites ET viki 20 - vikimedal nr 4.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud mahtu ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 6.png|link=Vikipeedia:20#Meie fotograafid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> [[de:Benutzer:Avjoska]] [[en:User:Avjoska]] [[it:Utente:Avjoska]] [[hu:Szerkesztő:Avjoska]] [[ru:Участник:Avjoska]] [[fi:Käyttäjä:Avjoska]] [[sv:Användare:Avjoska]] [[fiu-vro:Pruukja:Avjoska]] 3z6pk4apdrbv9b897upzx09mlxvq87p 0 54337 7170202 7126826 2026-06-10T13:40:40Z ~2026-34172-63 231363 /* Ajalugu */ 7170202 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of Tallinn.svg|thumb|Tallinna lipp]] '''Tallinna lipp''' on [[Harju maakond|Harju maakonnas]] asuva [[Eesti]] [[linn]]a [[Tallinn]]a [[lipp]]. == Lipu kirjeldus == Tallinna lipp koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 1600×800&nbsp;mm. ==Ajalugu== niger == Vaata ka == *[[Tallinna vapp]] *[[Harju maakond]] ==Välislingid== *[https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-linna-vapp-ja-lipp Tallinn sümboolika linna kodulehel], mille kasutamiskord on määratud [[Tallinna põhimäärus]]e §9 ja §10. (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) **[https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-taisvapp Tallinna täisvapp] (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) **[https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-lipp Tallinna lipp] (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) **[https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-suur-vapp Tallinna suur vapp] (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) **[https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-vaike-vapp Tallinna väike vapp] (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) *[https://web.archive.org/web/19991023000651/https://www.rk.ee/symb/tallinns.html Tallinna sümboolika (suur vapp)], riigikantselei veebi arhiivikoopia (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) *[https://web.archive.org/web/19991023011445/http://www.rk.ee/symb/tallinnv.html Tallinna sümboolika (väike vapp)], riigikantselei veebi arhiivikoopia (<small>1. mail 2022 veendusin veebilehe olemasolus</small>) [[Kategooria:Harju maakonna lipud]] [[Kategooria:Tallinn]] [[Kategooria:Eesti linnade lipud]] b870ukg89lg5fd6fuv2y4q55a98zat6 0 56411 7170765 6305338 2026-06-11T11:55:13Z ~2026-34388-91 231439 Interneti audio kasutus 7170765 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Kiili vallas; küla kohta Vinni vallas vaata artiklit [[Lähtse (Vinni)]].}} {{EestiAsula | nimi = Lähtse | pilt = 15-08-14-Tallinn-RalfR-112.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Lähtse''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]. Noored kasutavad tänapäeval rakenduses "Snapchat" audiot nimega "LÄHTSE ÕHK".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Snapchat - Say It In A Snap |url=https://www.snapchat.com/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.snapchat.com |keel=en-US}}</ref> Trävis elab Lähtses. ==Vaata ka== *[[Lähtse–Paekna tee]] == Viited == {{viited}} {{Kiili vald}} [[Kategooria:Kiili vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] glb0o60rbnlza79rbyrrv7977iy7jef 0 61546 7170594 7159166 2026-06-11T08:12:47Z Kuriuss 38125 7170594 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib puude ja põõsaste perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Paju (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Taksonitabel | nimi = Paju | värvus = taimed | pilt = Illustration Salix alba0.jpg | pildi_seletus = [[Hõberemmelgas]] ''Salix alba'' | pildi_laius = 240px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Malpiigialaadsed]] ''Malpighiales'' | sugukond = [[Pajulised]] ''Salicaceae'' | triibus = ''[[Saliceae]]'' | perekond = '''Paju''' ''Salix'' | perekonna_autor = [[L.]] | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Paju''' (''Salix'') on [[pajulised|pajuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastaste]] [[heitlehisus|heitlehiste]] [[lehtpuu]]de ja [[põõsas]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Nimetus == Paju perekonda kuuluvate [[puu]]de nimetustes kasutatakse tavaliselt sõna "remmelgas" ja [[põõsas]]te nimetustes sõna "paju" (erandiks on [[vesipaju]]). Perekonna [[teaduslik nimetus]] ''Salix'' tuleneb [[keldi keel]]est ja tähendab (''sal'' + ''lis'') "vee lähedal". [[Põhja-Eesti]]s nimetatakse põõsataolisi pajusid rahvapäraselt pajudeks, [[Lõuna-Eesti]]s öeldakse nende kohta pai. Puutaolised pajud kannavad Põhja-Eestis nimetust "remmelgas", Lõuna-Eestis on nende nimetus "raag", [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l "raid" ning [[Saaremaa]]l "lember".<ref name="Raal" /> == Levila ja kasvukohad == Pajusid on tänapäeval maailmas ligikaudu 450 [[liik (bioloogia)|liiki]],<ref name="Raal" /> kuid neile lisanduvad[[alamliik|alamliigid]], [[Teisend (bioloogia)|varieteedid]], [[hübriid]]id ja [[kultivar]]id. Wu ja Raveni (1999) järgi on maailmas hinnanguliselt 530 pajuliiki. Uuemate andmete alusel võib perekond koosneda ~350–520 liigist.<ref name="vIZL6" /> Pajud kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti [[parasvööde|parasvöötmes]]. Mõned pajuliigid kasvavad [[Himaalaja]] mäestikus kuni 4000 m kõrgusel.<ref name="XHfoo" /><ref name="1XkQo" /> Pajusid ei kasva [[Brasiilia]] ja [[Indoneesia]] idaosas. Pajud puuduvad [[Antarktika]]s. [[Austraalia]]s ja [[Okeaania]]s kasvavad vaid sissetoodud liikidena.<ref name="DWcxr" /> Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise [[muld|mullaga]]. [[Hõberemmelgas]] eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka [[vitspaju]]. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada [[tuhkur paju]]. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat [[hundipaju]], mis kasvab nii [[liiv]]al kui ka [[turvas|turbal]]. Pajud kasvavad meelsasti inimkasutuses olevatel maadel, nagu sissesõidetud rajad pinnasel, [[kivimurd]]udes, [[küngas]]tel, mahajäetud [[põld]]udel, kasvatades teisese metsa. Okas- ja segametsade vööndis on pajud hõivanud kasvuks märkimisväärselt suuri alasid mahajäetud [[niit]]ude arvelt.<ref>Skvortsov 1999</ref> Ühes paigas kasvavad pajud moodustavad pajustiku, põõsastiku mitte pajumetsa. Meie suurimad ja liigirikkamad pajustikud on vee läheduses: [[Emajõgi|Emajõe]], [[Võrtsjärv]]e, Peipsi ja Lõuna-Eesti jõgede kallastel ning luhtadel. Maailma suurimad looduslikud pajustikud on [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i (FAO) 2009. aasta andmetel [[Hiina]]s. Seal on 189 [[endeem]]i.<ref name="8JoAB" /> Hiinale järgneb [[Venemaa]], kus kasvab ligi 120 endeemi,<ref>Skvortsov, 1968, 1999</ref> 113 liiki [[Põhja-Ameerika]]s [[Mehhiko]]st põhja poole,<ref>Argus, 2010</ref> Euroopas 65 liiki ja 280 liiki [[Aasia]]s.<ref>Argus, 1999</ref> 40 liiki kasvab [[Mongoolia]]s, 30 Jaapanis, 26 [[India]]s, 64 Kesk-Aasia regioonis, sh [[Afganistan]]is, [[Pakistan]]is, [[Aserbaidžaan]]is, [[Türkmenistan]]is, [[Tadžikistan]]is, [[Kõrgõzstan]]is ja [[Usbekistan]]is. 11 endeemi kasvab [[Neotroopis]]es (Mehhiko, Kesk- ja Lõuna-Ameerika)<ref>Alford ja Belyaeva, 2011</ref> ja 8 liiki [[Aafrika]]s. == Botaanilised tunnused == Paju [[eluvorm (ökoloogia)|eluvorm]] on varieeruv, esineb nii puid, põõsaid kui [[kääbuspõõsas|kääbuspõõsaid]], enamasti on need siiski põõsad. Pajud võivad olla madalad põõsad (näiteks [[hundipaju]]) või ka suured puud (nt [[raagremmelgas]]). Puuks kasvavate pajude nimetus on ka remmelgas. Praeguseni enim kasutatud Adolf Engleri fülogeneetiline süsteem peab pajulisi koos paljude teiste [[tuultolmleja]]te ja lihtsat [[õiekate]]t omavate rühmadega algelisteks, kuid nüüdseks on selge, et paju ja [[Pappel|papli]] õie ehitus ei ole algeline, vaid [[evolutsioon]]i jooksul uuesti lihtsustunud. === Lehed === [[Pilt:20160917Salix triandra1.jpg|vasakul|pisi|Punapaju abilehed]] Lehestik on ühtedel pajuliikidel tihe, kahar, roheline, teistel hõredam läbipaistev, hallikasrohelist või hallikasvalget värvi. Peaaegu kõigil pajudel on [[vahelduv leheseis]]. Neil on enamasti lühikese [[leheroots|rootsuga]] [[lihtleht|lihtlehed]]. Paljudel liikidel on iseloomulik [[saagjas leheserv]]. [[Pung]]ad on teravatipulised, neid katab kahest [[pungasoomus]]est kokku kasvanud kiiver. Pajudele on iseloomulikud [[vahelduv leheseis]] (ainult [[punapaju]]l esineb ka [[vastak leheseis]]) ning võrdlemisi lühikese [[leheroots]]uga [[lihtleht|lihtlehed]]. Silindriline [[leheroots]] on küllaltki lühike; selle aluse juures on kaks [[abileht]]e, mis on suuremalt jaolt hambulised (need võivad olla laiad või kitsad); abilehed säilivad kas kuni lehe täieliku väljaarenemiseni või kogu suve. Abilehed on head liikide eristustunnused; [[kõrvpaju]]l on suured kõrvade moodi abilehed. Kõige suuremad abilehed on noortel [[võsu]]del, mis kasvavad välja [[tüvi|tüvest]] või [[juur]]test. [[Pilt:2008-08-29Salix caprea039.jpg|pisi|püsti|Raagremmelga lehed]] Enamikul pajudel on [[lehelaba]]d küllaltki kitsad ja pikad, teistel laiad ja elliptilised. [[raagremmelgas|Raagremmelgal]] on need [[laiovaalne leht|laiovaalsed]], [[mustikpaju]]l [[ümar leht|ümarad]] nagu [[mustikas|mustikal]] või [[sinikas|sinikal]], vitspajul ja [[hundipaju]]l [[kitsassüstjas leht|kitsassüstjad]], [[raudremmelgas|raudremmelgal]], hõberemmelgal, [[rabe remmelgas|rabedal remmelgal]] [[laisüstjas leht|laisüstjad]]. Lehelaba on nahkjavõitu, kas mõlemalt poolt või ainult ülalt läikiv ja ereroheline. Viimasel juhul võib alumine pool karvakeste ja sinkjashalli kirme tõttu olla hall või sinakas. Iseloomulik on ühtlaselt peenenäärmeliselt saagjas leheserv ehk [[salikoidsed lehehambad]], mille puhul lehe [[külgrood]] laienevad serva saki tipus ja on keraja [[näärmekarv]]aga (sellise leheservaga on näiteks hõberemmelgas, rabe remmelgas ja raudremmelgas). On siiski ka mõned [[terve leheserv]]aga või ebaühtlaselt hambulise ja nõrgalt lainja leheservaga või saagja leheservaga liigid (hundipaju, [[hanepaju]], vitspaju, tuhkur paju, [[kahevärviline paju]], [[mustjas paju]], [[kõrvpaju]], mustikpaju, [[lapi paju]] ja raagremmelgas). Hundipaju (''Salix rosmarinifolia'') ja hanepaju (''Salix repens'') lehed on väheldased ja hallid, kõrvpajul (''Salix aurita'') on hallikasroheliste lehtede alusel suured ja kaua püsivad [[abileht]]edest kõrvad, kõige suuremad lehed on [[pikalehine paju|pikalehisel pajul]] (''Salix dasyclados''). [[Mustjas paju]] (''Salix myrsinifolia'') on nii alt kui ka pealt roheliste lehtedega, mis kuivades lähevad kergesti mustaks. Vitspaju ehk korvipaju (''Salix viminalis'') kasvatab pikad harunemata aastakasvud, mis punumiseks nagu loodud; halapaju (''Salix acutifolia'') oksad ripuvad kõige kaunimalt, aga lehed ei ole hõbepajulikult siidjad; [[punapaju]]l (''Salix purpurea'') on urvad kevadel punakate [[tolmukapea]]dega, [[raudpaju]] (''Salix pentandra'') on tumeda tüve ja läikivate lehtedega; [[vesipaju]] ehk loogapaju (''Salix triandra'') kasvab vee ääres, ketendav koor toob [[kaneel]]ikarva värvi nähtavale. Lapi pajul (''Salix lapponica'') on laiad lehed paksu valge vildi sees, [[verkjas paju|verkja paju]] (''Salix starkeana'') on sinihalli värvi, hoiab lehetippu kõveras ja leheserva saehammas algab poolest lehest tipu poole.<ref name="3x2EE" /> === Koor === [[Pilt:Lenticels on old Willow (Salix spps.).JPG|pisi|Vana paju koor]] Enamikul pajudel on vanemate tüvede välispinnal suured pikilõhed. ''Amygdalinae'' sektsiooni liikidel võib koor kooruda ebakorrapärase kujuga kooretükkidena. Kui eemaldada pealmine kiht, kas rebides või koorub see ise, on ülejäänud koor (sarnaselt [[eukalüpt]]i ja ''Chosenia''<nowiki/>'ga) sile. [[Floeem]] on enamasti valge värvusega, kuid mõnedel pajudel on see kanaarikollane. Pajukoore välispinna värvus noortel (ühe- kuni kolmeaastastel) võrsetel on varieeruv. Skvortsovi arvates aga on igal pajuliigil kindlas kasvupiirkonnas oma kindel värvus, nii näiteks on Euroopas ja Lääne-Siberis kasvaval vesipajul (''S. triandra'') mõnevõrra kollakas, kuid mitte kunagi punakas; mõnes Kaukaasia regioonis aga on vesipajul tüüpiliselt punakas ja mitte kunagi kollakas koor. Võrse koor kaotab vananedes läike ja muutub tuhmiks. === Juured === Inglise botaanik [[John Hill]] kirjutas 1751. aastal, et paju juur on suur ja harunev.<ref name="WUpJA" /> Pajujuurte kohta teatakse vähe, usutakse, et pajud on veelembesed taimed ja omavad vastavaid kohastumusi ka juurestikus. Halapajul küündivad külgjuured nende omanikust kuni 20 m kaugusele. Sektsiooni ''Longifoliae'' liigid ja ''S. setchelliana'' kasvatavad [[juurevõsu]]d. Mõned liigid, näiteks ''S. herbacea'' moodustavad juurevõsudest pajukolooniaid. === Õiepungad ja urvad === Pajude perekonnas on nii [[ühekojaline taim|ühe-]], [[kahekojaline taim|kahe-]] kui ka [[kolmekojalisus|kolmekojalisi]] liike. Suhteliselt sageli esineb paju perekonna liikide vahelisi [[fertiilsus|fertiilseid]] [[hübriid]]e. Paju perekonna põhitunnus on kahest [[pungasoomus]]est kokku kasvanud kattekiivriga pungad, [[urb]]adesse koondunud meenäärmetega õied, millel puudub [[õiekate]]. Nektaariume on üks või kaks. Laia kasutust leidnud Adolf [[Engleri fülogeneetiline süsteem]] peab pajulisi koos paljude teiste [[tuultolmleja]]te ja lihtsat [[õiekate]]t omavate rühmadega algelisteks, kuid nüüdseks on selge, et paju õie ehitus ei ole algeline, vaid [[evolutsioon]]i jooksul uuesti lihtsustunud. ; Urvad Urbade moodustumine saab alguse tunduvalt varem kui nad muutuvad nähtavaks või asuvad funktsioneerima. Pajul, nagu [[Pappel|paplilgi]], hakkab [[õisik]] formeeruma kohe pärast puhkavate pungade moodustumist, mis võib kõige varem toimuda õitsemisele eelneva aasta mais. Varane tärkamine jätab urvale ruumi täielikuks valmimiseks enne kui need kevadel avanevad. Õisiku moodustumine võib küll alata pungas (osaline eelformeerumine) kuid viimistletakse kasvaval [[võrse]]l. Hilja õitseval hõbepajul, rabedal remmelgal, vesipajul ja kõige hilisemal, juunis või isegi juulis õitseval raudremmelgal saavad rohekad väljaveninud urvad valmis alles koos noorte lehtedega. [[Pilt:Sallow (Salix caprea) male.jpg|vasakul|pisi]] Pajudel arenevad urvad külgmiselt, tipmistel võrsetel on kalduvus tagasi tõmbuda, selle asemel eeloleva kasvuaasta tarbeks puhkepungi moodustada. Arvatakse, et pajude varase õitsemise tagab soojuskaitse.<ref>Tsukaya ja Tsuge, 2001</ref> Urva kompaktsus võimaldab õisikul õisikupungas areneda ja see omakorda võimaldab varaküpset õitsemist ning õisi tolmeldavate putukate ligitõmbamist. Õite koondumine kompaktsesse õisikusse tagab selle, et õisi kaitsevad kandelehte ääristavad karvakesed. Villasus, mis võimaldab õhuhoiet õies võib kaitsta varaküpseid õisi [[öökülm]]ade tekitatava külmakahjustuse eest. Lõtva pöörist aga kandelehe karvakesed kaitsta ei saa.<ref name="Cronk" /> Isasurvapungad on pajudel alati suuremad kui emasurvad, selle tunnuse põhjal on isegi talvel võimalik vahet teha sama liigi isas- ja emastaimedel. Suurte urvapungadega liike on Eestis neli: raagremmelgas, kahevärviline paju ning haruldased härm- ja halapaju. Raudremmelga emastaimel talvel urvapungi pole.<ref name="nB5fg" /> Austraalias on tuvastatud pajude seas biseksuaalseid isendeid (hübriidide hulgas), need on enamasti isaspajud, kellel emasõisi ligi 10%, ja sageli samas urvas. Biseksuaalsust esineb ''S. xchrysocoma''<nowiki/>'l ja veel kahel ''S. babylonica'' hübriidil, vähemalt ühel ''S. matsudana x alba'' kloonil, ''S.aegyptiaca''<nowiki/>'l, ja osadel S. ‘alba’ vormidel.<ref name="Cremer" /> Paju urbadest ja õitest<ref name="uDPRc" /> on tuvastatud looduslikku[[Östrogeenid|östrogeeni]] [[östriool]]i. ; Õied [[Pilt:Salix caprea Male.jpg|pisi|Paju isasurb]] [[Kroonlehed]] ja [[õiekate]] pajudel harilikult puuduvad. [[Tupplehed|Tupplehtede]] kohta kindlad andmed puuduvad ja pole selge, kas tupplehed on täielikult kadunud või muudetud nektaariumeiks. Praegune konsensus leiab, et meenäärmed esindavad kadunud õiekatet. Hiljutised paju ja papli sugulaste uuringud näitavad, et neil on nii meenäärmed kui ka tupplehed.<ref>Alford, 2005</ref> Lisaks tupplehtede kadumisele on putuktolmeldavatel pajuliikidel vähenenud tolmukate arv (mõnel liigil kuni üheni). Õisi tolmeldavad kas [[putuktolmlemine|putukad]] või toimub see [[tuultolmlemine|tuule]] abil. Viljastav õietolm võib õietolmu levipiirkonnas (tuule abiga 1–100&nbsp;km) saabuda kas sama liigi isaselt või ka läheduses kasvavalt paju perekonna isastaimelt, kes emastaimega samaaegselt õitseb. Isasõites on [[tolmukad|tolmukaid]] 2 (3–5 või ka rohkem), [[tolmukapea]]d on harilikult [[kollane|kollased]]. Harilikult on õietolmuterad 20–25&nbsp;µm suurused. Pajud on harilikult putuktolmlejad,<ref>Karrenberg jt, 2002</ref> eriliselt tõmbavad nad perekonna ''[[Andrena]]'' mesilasi.<ref>Knuth, 1909; Ostaff jt, 2015</ref> Vastava piirkonna ja aastaaja urvad on atraktiivsed ka [[meemesilane|meemesilastele]] (''Apis mellifera'' L.), kes neilt [[õietolm]]u ja [[nektar]]it korjavad. === Seemned === [[Pilt:20130711Salix alba Schleiwiese3.jpg|pisi]] Pajud õitsevad umbes kaks nädalat ja seemned valmivad kuu ajaga. Emasõiest areneb kahest viljalehest koosnev [[kupar]], milles hulgaliselt lendkarvalisi seemneid, mis võivad tugeva tuule abil kanduda emataimest kümnete kuni sadade meetrite kaugusele. Pajuseemnete lennuvõime on ajutine ja keskmise tugevuse tuulega ei lenda nad kaugemale kui 10 meetrit. Pajuseemnete [[toitekude]] on minimaalne või puudub hoopis. Pärast kuprakeste avanemist [[idanemine|idanevad]] soodsatesse oludesse sattunud seemned [[ööpäev]]a jooksul. Idanemisvõime säilib neil kaks [[nädal]]at kuni [[kuu (kalender)|kuu]]. Üksnes mõnede arktiliste ja subarktiliste liikide seemned on kohastunud külmade oludega, nii et elavad [[talv]]e üle ja idanevad [[kevad]]el.<ref>R. A. Densmore ja J. C. Zasada 1983</ref><ref name="eJ5TZ" /> Vara õitsevate pajude seemnelend jääb maisse-juunisse. Raudremmelgas õitseb suvel ja tema viljad avanevad alles sügisel ([[oktoober|oktoobris]]), kuid püsivad emaspuul varakevadeni, säilitades ka idanemisvõime. Seemned, mis satuvad vette, võivad veepinnal mitmeid päevi uppumatult triivida. Lahtised karvakesed irduvad seemnest, kuid sulg jääb seemnele sappa. Vees hulpivate seemnete kate on teatud määral hüdrofoobne.<ref name="STEYN" /> Seemned võivad isegi vees või ka vee all idaneda ja väiksed seemikud võivad vee vastu pidada kuni kuu aega. == Paljunemine == Paljundada saab pajusid nii [[pistoks]]te<ref name="fCnIN" /> (vits-, vesi-, härm-, pikalehine, halapaju ja rabe remmelgas), vaiade (hõbepaju) kui ka [[võrsik]]utega. Hundipaju ja raudremmelgas, aga ka raagremmelgas, tuhkur ja lapi paju eelistavad paljuneda seemnest. Mitmed pajuliigid paljunevad kännuvõsudega. Pikemalt vaasi jäänud pajuokstele võivad juured alla kasvada. == Eluiga == Pajud on tundlikud varju ja kaastaimede suhtes. Pajuisendite eluiga on võrreldes teiste puuliikidega lühike (40–60 aastat), väheste remmelgate eluiga ületab 150 aastat.<ref name="Raal" /> Takistuste puudumisel võivad mitmete liikide isendid elada ka 200–300 aasta vanuseks.<ref>DeBell, 1990; Weisgerber, 1999</ref> Vananev paju, kes murdub või kooldub maapinna ligi, võib soodsate olude korral uuesti juurduda. == Taimesüstemaatika == === Ajalooliselt === [[Carl von Linné]] kirjeldas 1753. aastal 29 pajuliiki ja neist üksnes [[babüloni remmelgas]] (''S. babylonica'') pärines väljastpoolt Euroopat. Hiljem kirjeldas Linné veel kolme pajuliiki: ''S. depressa'',<ref>Fl.Suecica, 2. köide, 1755</ref> [[egiptuse paju]] (''S. aegyptiaca'')<ref>Centuria plantarum 1, 1755</ref> ja [[tömbilehine paju]] (''Salix retusa''). Autor kasutas tömbilehist paju [[villane paju|villase paju]] (''S. lanata'') sünonüümina. Tollal loeti paljud [[Morfoloogia|morfoloogilised]] erinevused [[Taksonoomia|taksonoomilisteks]]. Kui William Hudsoni "Flora Anglicas" (3. väljaanne, 1798) oli kirjas üksnes 16 Linné liiki, siis kuus aastat hiljem ilmunud Jacobo Smithi "Flora Britannicas" (1804) juba 45 liiki, kellest 19 pakkus Smith ise. Hiljem jätkas ta uute liikide kirjeldamist illustreeritud raamatus "English Botany". 1806. aastal mainis C. Willdenow juba 116 liiki (nende hulgas mitte-Euroopa päritolu liike), kellest 30 olid tema enda kirjeldatud. 1828. aastaks oli W. Kochi andmetel kirjeldatud 182 pajuliiki, 165 neist pärinesid Euroopast. 1835. aastal oli [[Briti saared|Briti saartel]] mainitud pajude liigiarvuks 71.<ref>Hooker 1835</ref> F. Wimmer loetles oma raamatus "Salices Europaeae" (1866) Euroopas 34 pajuliiki ja 57 hübriidi. 19. sajandi lõpul ilmus M. Gandogeri "Flora of Europe", kus ta liigitas perekonda ''Salix'' 1600 liiki, kellest 1576 liiki esitas ta ise. Rehder jaotas perekonna 1947. aastal mitmeks alamperekonnaks ja 32 seeriaks. Esimesed pajude ristamise kontrollkatsed tegi Nils Heribert-Nilsson (1906–1911). Selgus, et esimeses põlvkonnas võivad ristandid olla ühe vanemaga väliselt väga sarnased, nii et nende hübriidne päritolu jääb kindlaks tegemata. === Liigitus === {{Vaata|Pajuliikide loend}} [[Cronquisti süsteem]]is on paju pajuliste sugukonnas ''Dilleniidae'' alamklassis. Andmebaasis [[ITIS]] liigitatakse perekond ülemseltsi ''Rosanae''. Pajude perekond kuulub [[Malpiigialaadsed|malpiigialaadsete]] seltsi [[Pajulised|pajuliste]] sugukonda. APG II süsteemis paigutati perekond paju koos papliga [[triibus]]esse ''Saliceae''. ==== Pajuliikide valikuline loend ==== {{veergude loend|laius=20em| * ''Salix acmophylla'' – pärsia remmelgas * ''Salix acuminata'' – teravatipuline paju * ''Salix acutifolia'' – halapaju * ''Salix aegyptiaca'' – egiptuse paju * ''Salix alaxensis'' – alaska paju * ''Salix alba'' – hõberemmelgas (hõbepaju) * ''Salix alpina'' – alpi paju * ''Salix amygdaloides'' – mandelpaju * ''Salix appendiculata'' – suurelehine paju * ''Salix arbuscula'' – kääbuspaju * ''Salix arctica'' – põhjapaju * ''Salix aurita'' – kõrvpaju * ''Salix babylonica'' – babüloni remmelgas * ''Salix bebbiana'' – Bebbi paju * ''Salix caesia'' – sinkjas paju * ''Salix caprea'' – raagremmelgas * ''Salix cardiophylla'' – südajalehine remmelgas * ''Salix caspica'' – kaspia paju * ''Salix chilensis'' – tšiili remmelgas * ''Salix cinerea'' – tuhkur paju * ''Salix cordata'' – näärmelehine paju * ''Salix daphnoides'' – härmpaju * ''Salix elaeagnos'' – hall paju * ''Salix exigua'' – tore paju * ''Salix fragilis'' – rabe remmelgas (lember) * ''Salix glauca'' – sinihall paju * ''Salix gracilistyla'' – pikaemakaline paju * ''Salix hastata'' – odapaju * ''Salix helvetica'' – helveetsia paju * ''Salix herbacea'' – vaevapaju * ''Salix hylematica'' – padjandpaju * ''Salix integra'' – terveservaline paju * ''Salix interior'' – võsundpaju * ''Salix irrorata'' – lammpaju * ''Salix kochiana'' – Kochi paju * ''Salix krylovii'' – Krõlovi paju * ''Salix lanata'' – villane paju (viltjas paju) * ''Salix lapponum'' – lapi paju * ''Salix lasiandra'' – randremmelgas * ''Salix lucida'' – läikremmelgas (läikpaju) * ''Salix magnifica'' – hunnitu remmelgas * ''Salix matsudana'' – Matsuda remmelgas * ''Salix miyabeana'' – Miyabe paju * ''Salix myrsinifolia'' – mustjas paju * ''Salix myrsinites'' – mürtpaju * ''Salix myrtilloides'' – mustikpaju * ''Salix nakamurana'' – Nakamura paju * ''Salix nigra'' – must remmelgas * ''Salix pentandra'' – raudremmelgas (raudpaju) * ''Salix phylicifolia'' – kahevärvine paju * ''Salix pierotii'' – Pierot' paju * ''Salix polaris'' – polaarpaju * ''Salix purpurea'' – punapaju * ''Salix pyrolifolia'' – ümaralehine paju (uibulehine paju) * ''Salix repens'' – hanepaju * ''Salix repens'' – liivpaju * ''Salix reticulata'' – võrkjas paju * ''Salix retusa'' – tömbilehine paju * ''Salix rigida'' – jäik paju * ''Salix rorida'' – kastepaju * ''Salix rosmarinifolia'' – hundipaju * ''Salix rossica'' – vene paju * ''Salix saposhnikovii'' – Sapožnikovi paju * ''Salix schwerinii'' – Schwerini paju * ''Salix serpyllifolia'' – bosnia paju * ''Salix silesiaca'' – sileesia paju * ''Salix sphenophylla'' – kiiljalehine paju * ''Salix starkeana'' – verkjas paju (siniverkjas paju) * ''Salix stipularis'' – abilehine paju * ''Salix syrticola'' – luidepaju * ''Salix triandra'' – vesipaju (loogapaju) * ''Salix udensis'' – udaa paju * ''Salix uva-ursi'' – leesikpaju * ''Salix viminalis'' – vitspaju (korvipaju) * ''Salix xerophila'' – kirdepaju }} === Hübriidid === Pajuliikide piiritlemisel kaldub osa süstemaatikuid pidama vahepealsete tunnustega liike [[hübriidid]]eks, teised lubavad liigi piires erakordselt suurt tunnuste varieeruvust, kuni eri liikide tunnuste kattumiseni. Viimasel ajal on pajude süstemaatikas rakendatud ka molekulaarseid meetodeid. Osa looduslikke hübriide on viljakad, just hübriidide tõttu on pajude perekonna liike üpris keerukas eristada ja piiritleda. Kõik meie pajud on võimelised andma värdasid, kuid [[ristumine]] ei ole ühtviisi edukas ükskõik milliste liikide vahel. Enamik hübriide sureb juba [[idand]]ina, kuid sirgub ka elujõulisi viljakaid järglasi, kellest mõningad võivad püsima jääda. Kõige püsivamate tunnustega ja kõige vähem hübridiseeruv on raudremmelgas, arvatakse et kõige hilisema õitsejana ei ole tal eriti ristumise võimalust. Mustikpaju hübriidide kohta on samuti vähe teateid. Tunnustelt kõige plastilisem on vesipaju, seetõttu on ka värdade kahtlusi tema puhul väga palju. Kõige rohkem on Eestist värdasid leitud kõrv- ja tuhkur paju määramisel. Omavahel annavad hübriide hõbe- ja rabe remmelgas, aga teiste liikidega eriti mitte. Rohkem värdasid leidub pajuistandike läheduses, kus on tekitatud suurem liigirikkus ja kus jagub vaba pinda seemneliseks uuenemiseks. On alust arvata, et [[pikalehine paju]] on raagremmelga, tuhkur paju ja vitspaju hübriid, mis on Eestis paljunenud ja levib vegetatiivselt: siiani on leitud peamiselt emasurbadega põõsaid. == Eesti pajud == [[Pilt:Salix fragilis 01.JPG|pisi|Raberemmelgad linnakeskkonnas]] Eestis kasvav looduslikult 20 ja sissetooduna 10 liiki pajusid, rohkelt on ka nende [[hübriid]]e,<ref name="Raal" /> näiteks ''Salix aurita'' x ''S. corpea'' x ''S. cinerea'' (korvpaju, raagremmelga ja tuhkur paju hübriid) [[Pärismaine elustik|pärismaistena]] kasvavad järgmised paju perekonna liigid: {{veergude loend|laius=20em| * [[halapaju]] (''Salix acutifolia'') * [[hõberemmelgas]] (''Salix alba'') (remmelgas) * [[härmpaju]] (''Salix daphnoides'') * [[kahevärviline paju]] (''Salix phylicifolia'') (paju) * [[mustjas paju]] (''Salix myrsinifolia'') (paju) * [[pikalehine paju]] (''Salix dasyclados'') * [[punapaju]] (''Salix purpurea'') * [[raagremmelgas]] (''Salix caprea'') (remmelgas) * [[rabe remmelgas]] (''Salix fragilis'') * [[raudremmelgas]] (''Salix pentandra'') (remmelgas) * [[tuhkur paju]] (''Salix cinerea'') (paju) * [[vesipaju]] (''Salix triandra'') * [[vitspaju]] (''Salix viminalis'') * [[hanepaju]] (''Salix repens'') * [[hundipaju]] (''Salix rosmarinifolia'') (paju) * [[kõrvpaju]] (''Salix aurita'') (paju) * [[lapi paju]] (''Salix lapponum'') * [[mustikpaju]] (''Salix myrtilloides'') * [[verkjas paju]] (''Salix starkeana'') }} Kasvukoha eelistuse põhjal jaotab Ülle Reier Eestis kasvavad pajud nii: * [[veekogu]]de kaldal kasvavad hõbe-, rabe ja raudremmelgas, vits-, puna-, vesi-, pikalehine ja halapaju; * soodes ja [[soomets]]ades lapi, mustik-, tuhkur, kõrv-, hundi-, raud- ja mustjas paju; * [[aruniit]]udel ja -[[arumets]]ades ning kraavikallastel verkjas, mustjas, kahevärviline, raag-, tuhkur ja kõrvpaju; * [[luide]]tel-[[liivik]]utel hane-, härm-, hala-, ka puna- ja vitspaju. [[Pilt:Salix babylonica (Saule pleureur) - 20150810 14h42 (11052).jpg|pisi|Babüloni remmelgas]] [[Pilt:Rasina remmelgas 2013 09.jpg|pisi|Rasina remmelgas 2013]] Paljud tundra- ja mägipajud Eestis ei kasva, nagu ka külmakartlikumad liigid, näiteks [[Aasia]]st pärit erakordselt kaunite leinaokstega babüloni remmelgas, kellele meie [[talv]] on liiga karm. Eestimaal leidub aga pajusid, keda naabritel pole: rabe remmelgas ei suuda kasvada [[Lõuna-Soome]]st põhja pool, looduslikult ei kasva seal ka hõberemmelgas, punapaju ja vitspaju. Mustikpaju ei levi Eestist [[lääs|lääne]] poole, kuid [[edel]]a pool leidub teda kohati [[Poola]]s, [[Tšehhi]]s, [[Austria]]s. Eestis kohtuvad väljaspool oma põhilevilaid härmpaju läänest-edelast ja halapaju idast-kagust. Läänest pärit hanepaju (koos liivpajuga) ei levi [[saar]]test kaugemale itta, arvatavasti seetõttu, et siin on sobilikel kasvukohtadel vastas lähisugulane hundipaju. Kahevärviline paju ei küüni lõunas [[Läti]]st kaugemale, see-eest põhja pool näeme veel üpris kaugel raag- ja raudremmelgaid, mustjat, tuhkur, kõrv-, verkjat ja ka lapi paju. Põhja pool lisandub helekarvane viltja pajus (''Salix lanata''). === Suurimad remmelgad === Eesti kõrgeim ja jämedaim hõberemmelgas, kõrgus 29 m (1999), [[rinnasümbermõõt]] 7,83 m (2006), kasvas [[Harjumaa]]l [[Raasiku raudteejaam]]a juures. Puu hävis tules 2011. aastal. Praegu kasvavaist pajudest jämedaim on [[Mäe-Soome remmelgas]] [[Võrumaa]]l, [[Antsla vald|Antsla vallas]], [[Soome küla]]s, Mäe-Soome talu maadel. [[Hendrik Relve]] mõõtmised andsid tema tüve rinnasümbermõõduks 2007. aastal 7,22 meetrit. Tähelepanuväärseks on arvatud ka [[Koeru hooldekodu]] juures kasvav remmelgas, mille tüve ümbermõõt maapinna ligidal oli 1998. aastal 6,93 m. Rinnakõrgusest madalamalt mõõtes on Hendrik Relve arvates Euroopa jämedaim paju [[Rasina remmelgas]], mis kasvab [[Tartumaa]]l [[Rasina Martini kirik]]u juures. Rasina remmelga ümbermõõduks 0,3 m kõrgusel oli 2001. aastal 10,92 m. == Koht ökosüsteemis == Pajulehed on toitainerikkad ja neis on märkimisväärses koguses [[valk]]u, neist toituvad ja saavad eluks vajaliku paljud putukaliigid. Enamik putukaid ei tee vahet paju eri liikidel, vaid söövad neid kõiki. Varakevadel alustavad [[nektar]]ist toitujad, siis tulevad pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüve uuristajad. [[Pilt:Inachis io on Salix caprea.jpg|pisi|left|[[Päevapaabusilm ]]<br />raagremmelga isasurval]] Enne pajuurbade õitsele puhkemist, muneb sellesse [[pahksääsk]]. Tema vastse elutegevuse tõttu kasvab pajuurb pikaks, venib välja, kuid ei puhke õitsele ja lõpuks kuivab. Temaga võistlevad urbade pärast [[urvakärbes|urvakärbse]] (''Egle muscaria'') ja [[urvakärsakas|urvakärsakate]] vastsed, aga ka paljude liblikate, nagu [[mähkur]] ''Epiblema nisella'', [[mähiskoi]] ''Gelechia muscosellea'' või [[vaarika-kollaöölane|vaarika-kollaöölase]] (''Xanthia icteritia'') röövikud, nemad hakkavad hiljem lehti sööma. Pajudel tekitavad pahkasid veel 12&nbsp;mm pikkune [[pahkvaablane]] ''Pontania viminalis'', pahksääsed ''Iteomyia caprae'', ''Pontania pedunculi'' ja paljud teised liigid ka lestalised, nagu [[pahklest]] ''Eriophyes tetanothrix''. Pajuurbadest toituvad paljud [[kahetiivalised]], [[pidevkehalised]], [[ööliblikad]], [[mardikalised]], nagu ''[[Egle]]'' sp., ''[[Pontopristia]]'' sp., ''[[Pontopristia]]'' sp. vastsed ja ''[[Tortricidae]]'', ''[[Noctuidae]]'', ''[[Gelechiidae]]'', ja ''[[Geometridae]]'' röövikud. Päeval külastavad pajuurbi [[kollane lapsuliblikas|kollased lapsuliblikad]], [[kirju koerliblikas|kirjud koerliblikad]] ja teised [[valmik]]una talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad [[kimalased]], [[erakmesilased]] ja teised nektaritoidulised putukad. [[Öö]]siti võib pajuõitelt leida [[hämarikuliblikad|hämarikuliblikaid]].<ref name="Mati" /> [[Pilt:Afterraupe (loz).JPG|pisi|Lehevaablase röövik kõrvikpaju oksal]] Paju lehti närivad ja rullivad mitmed [[Lehetäilised]] ja mardikalised (''Coleoptera''): ''[[Chrysomela lapponica]]'', ''[[Chrysomela collaris]]'', ''[[Galerucella lineola]]'', ''[[Lochmaea caprea]]'', ''[[Cryptocephalus octopunctatus]]'', ''[[Clytra quadripunctata]]'', ''[[Cryptorhynchus lapathi]]'', ''[[Oberea oculata]]''.<ref name="UiZ3B" /> Mitmete [[Liblikalised|liblikaliikide]] röövikute jaoks on paju toidutaim ''[[Nemophora metallica]]'', ''[[Chloroclysta siterata]]'', ''[[Eulithis]]'' spp, [[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), ''[[Trichiura crataegi]]'', ''[[Lasiocampa quercus]]'', ''[[Phyllodesma ilicifolia]]'', ''[[Gastropacha quercifolia]]'', ''[[Dysgonia algira]]'', ''[[Agrochola macilenta]]'', ''[[Lithophane ornitopus]]'' ''[[Notodonta ziczac]]'', ''[[Pheosia gnoma]]'', ''[[Notodonta torva]]'', ''[[Pheosia tremula]]'', ''[[Cerura vinula]]'', ''[[Antheraea polyphemus]]'', ''[[Smerinthus ocellatus]]'' jpt. On hulk liike, kes toituvad ainult paljudel: ''[[Batrachedra salicipomenella]],'' [[Coleophora albidella|''Coleophora'' ''albidella'']], ''[[Coleophora bedella]],'' ''[[Coleophora castipennella]],'' ''[[Coleophora kearfottella]],'' ''[[Coleophora zelleriella]],'' ''[[Eupithecia tenuiata]],'' ''[[Sthenopis thule]],'' ''[[Brachylomia viminalis]].'' Lehtede sees elavad röövikud. Nende hulgas on ovaalse kujuga kaevandeid moodustavad [[kireskoilased]] ''[[Phyllonorycter pastorella]]'' ja ''[[Phyllonorycter salicicolella]]'', nemad oma elu jooksul lehest ei välju ja nukkuvadki seal. [[tupekoilane|Tupekoilase]] ''[[Coleophora lusciniaepennella]]'' röövik kaevandab noores eas, hiljem väljub kaevandist. Ebamäärase kujuga kaevandeid tekitavad pajulehtedele veel [[kaevandikärblased]], näiteks ''[[Phytomyza tridentata]]''. Mardikaliste hulka kuuluva [[leheundlane|lehehundlase]] (''Trachys minuta'') väikesi, 3–3,5&nbsp;mm pikkusi valmikuid võib lehtedelt leida suve esimesel poolel.<ref name="Mati" /> [[Pilt:Moose- Chew (6990916846).jpg|vasakul|pisi|Põder pajuvõsas]] Paksenenud pajuoksa või võrset lahti lõigates võib sellest leida mitut liiki putukate vastseid. Oksas või võrses uuristavad liblikaliste hulka kuuluvate, kuid väliselt rohkem kiletiivalisi meenutavate [[klaastiiblased|klaastiiblaste]] vastsed, nendest tuntuimad on [[sipelg-klaastiib]] (''Sesia formicaeformis'') ja [[paju- klaastiib|paju-klaastiib]] (''S. flaviventris''). Röövikute kõrval võib pajuokstest leida ka [[väike-haavasikk|väike-haavasiku]] (''Saperda populnea'') [[tõuk]]e. Remmelgate tüvedes elab [[pajumailane|pajumailase]] (''Cossus cossus'') röövik, kes toitub puidust. Oma elutegevuse jäägid laseb röövik närimisel tekkinud õõnsusse, kust see tasapisi välja voolab. Suhkrurikas vedelik seguneb pajumahlaga ning läheb käärima. Seda käärivat vedelikku tulevad nautima teised putukad: liblikad, mardikad ja [[herilased]]. Käärivast vedelikust joovastunud putukaid tulevad omakorda jahtima [[tihane|tihased]]. [[Juuresikk|Juuresiku]] (''Lamia textor'') vastne uuristab noorte pajude [[juurekael]]as ja [[juur]]tes. Vanade pajude puitu närib [[muskussik]]u (''Aromia moschata'') vastne. Pajuokste [[säsi]]s elab veel [[silmiksikk|silmiksiku]] (''Oberea oculata'') vastne. Paljudes jämeda tüvega lehtpuudes elab [[Pajumailane]] , eelistades siiski paju ja [[tamm]]e. Pajudel elavad ka [[pajulainelane]] (''Stilpnotia salicis''), seltsingutena [[leinaliblikas|leinaliblika]] (''Vanessa antiopa'') röövikud, mitmete [[Surulased|surulaste]], öölaste, näiteks [[keldriöölane|keldriöölase]] (Scoliopteryx libatrix), tutlaste ja vaksiklaste röövikud. [[Lammas|Lambad]] ja [[kodukits]]ed pügavad paju meeleldi ja rõõmustavad talveks varutud pajuvihtade üle. Talvel pügavad pajusid [[põder|põdrad]], [[metskits]]ed, [[jänes]]ed ja [[kobras|koprad]]. == Kasutamine == [[Pilt:Campo de Mimbre en Cañamares-Febrero 2010.jpg|pisi|Pajuistandus Hispaanias]] Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim ([[ravimtaim|ravim-]], [[värvitaim|värvi-]] ja [[ilutaim]], [[energiavõsa]] jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kasvatamine, pole teada. Inimese rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k ''salicētum''). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. aastal.<ref>Koppel jt. 1996</ref> === Ravimtaimena === {{Vaata|Paju ravimtaimena}} Ravimtaimena tunti paju juba [[antiikaeg|antiikajal]]. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas Rafael Piria sellest [[Salitsüülhape|salitsüülhappe]], mida aga tugeva kõrvaltoime tõttu palavikku alandava vahendina kasutada ei saanud. === Energiapaju === {{vaata|Energiapaju}} Energiapajus nähakse tulevikukultuuri, mille kasvatamine võib kütusehindade tõustes väga tulusaks muutuda. Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse tehniku andmeil kasvatati 2014. aastal Eestis energiapaju ligikaudu 100 hektaril. Energiavõsa peetakse tõhusaks reoveepuhastiks. Näiteks Rootsis pumbatakse energiapaju võsadele suviti vähe saastunud [[olmereovesi|olmereovett]], milles leiduvad toitained, näiteks [[lämmastik]] ja [[fosfor]],<ref name="OASXg" /> on taimedele hästi omastatavad ja aitavad seeläbi ära hoida [[keskkond|keskkonna]] bakterioloogilist saastumist.<ref name="YS5Fn" /> === Biopuhastina === Mitmeid pajusorte kasutatakse olmereovees ja tööstusjäätmetes leiduvate mürkkemikaalide kahjutuks tegemisel. Milliseid kemikaale ja kui suurtes kogustes paju juured endasse imeda jõuavad, pole selge. Katse ferrotsüaniidiga näitas, et ferrotsüaniidi sisaldavast lahusest kadus 20–83% [[tsüaniid]]ist. Arvatakse, et [[raud]] ja tsüaniid tõmmati taimesse kompleksina ja tsüaniid [[metabolism|metaboliseeriti]], kuna tsüaniidi sünteesivad kõik [[soontaimed]] [[etüleenisüntees]]i kõrvalsaadusena.<ref name="qUE8o" /> Paju on tuntud kui odava bioloogilise [[fütoremediatsioon]]i allikas. Ta imab endasse mullast mitmeid saaste- ja [[toitaine]]id ([[nitraat]], [[ammoonium]], [[fosfor]]), [[metall]]e, [[metalloid]]e, [[naftatööstus]]e saadusi ([[kütus]]t, [[lahusti|lahusteid]]), [[pestitsiid]]e ja lahustuvaid radionukliide.<ref>Licht ja Isebrands 2005 jt</ref><ref name="LaJBw" /> Paju kasutatakse väikestes kohalikes [[biopuhasti]]tes, kus nad tarvitavad ärastavad suurema osa [[lämmastik]]ust, neid on võrreldud [[eukalüpt]]idega, kes soos kasvades aitavad kasvukohta kuivendada. === Muud kasutusalad === [[Pilt:MAPElNorte004.JPG|pisi|Mehhiko indiaanlaste pajukorvid]] [[Pilt:Początek i otwarcie festiwalu - Nowy Tomyśl - 000106c.jpg|vasakul|pisi|Pajuvitstest punutud auto]] [[Eufrat]]i jõe ääres elanud inimesed kasutasid paju juba 10 000 aastat tagasi küttepuu ja ehitusmaterjalina..<ref>Stettler 2009</ref> Ojibwa indiaanlased kasutasid juba 8000 aastat eKr papleid ja paju toidu valmistamisel, kütte, peavarju ja ravimina.<ref>Hageneder 2005</ref> Mesopotaamia elanikud kasutasid paju 2100–2000 eKr korvide, paatide, atrade, tööriista käepidemete valmistamiseks ning söögi valmistamisel ja loomasöödana. Hohokami hõimu liikmed Mehhikos (tänapäeval [[Arizona]] osariigis [[USA]]-s) kasutasid paju pinnase stabiliseerimiseks niisutuskanalite ääres.<ref name="PHK8r" /> Euroopas sai pajude kasvatamine hoo sisse 19. sajandil. Kuni selle ajani rahuldas nõudlus pakkumise. [[Tööstuslik pööre|Tööstusrevolutsioon]] ja [[Esimene Maailmasõda|Esimene maailmasõda]] kasvatasid aga nõudlust paju järele, tema kerge kaal ja vastupidavus korvideks punutuna lubas neid kasutada toidu ja ravimite transpordil.<ref>Kuzovkina jt 2008</ref> Jämedamast pajust (raagremmelgas) spiraalselt koort lõigates on tehtud [[karjapasun]]aid, pajudest on punutud korve, ka [[mõrd]]u ja [[vähinatt]]asid. Paju kõlbas ka [[tünnivits]]aks. Väikesest hundipajust tehti vastupidavaid [[luud]]asid. Vetruvad haokood kõlbasid tee täiteks, nende peale on toetatud ka Saaremaale elektrit viiv merekaabel. [[Look|Loogapuuks]] sobisid hõbe- ja raudremmelgas ning vesipaju ehk loogapaju, aga ka rabe remmelgas. Ree-ehituses vajati paju ja rabeda remmelga tüvest tehti pakktaru. Pajukooreribad oli universaalne sidumismaterjal, mis kõlbas nii aiaväravale kui ka [[vikat]]i kinnitamiseks löe otsa, neid punuti ka [[viisud|viiskudeks]]. Tänapäeval kasutatakse paju vineeri, korvmööbli ja mänguasjade valmistamisel ning hekitaimedena. == Kultuuris == [[Pilt:Claude Monet - Weeping Willow (1918).jpg|pisi|"Saule pleureur", Claude Monet (1918)]] Paju arvatakse sümboliseerivat kooskõla ja harmooniat. [[Vana-Kreeka mütoloogia]]s oli paju algselt puujumala kehastus, hiljem jumalanna [[Artemis]]e [[atribuut (kunst)|atribuut]], mis sümboliseeris lapse sündi. [[Kristlus]]es on paju [[evangeelium]]ide sümboliks. Paju on läänemaailmas traditsiooniline leinasümbol, kuid seostatakse ka hüljatud armastajatega. [[Leinapaju]] tähendab [[lein]]a ja [[kurbus]]t, vanasti usuti, et kui leinaja või mahajäetu kannab pajuoksa, siis võtab paju valu enda kanda ja inimene võib hingelist kergendust saada. [[Hiinlased|Hiinlastele]] sümboliseerib paju, esindades ''yin''-poolt, [[kevad]]et, naiselikkust, sarmi, graatsiat, pehmust, [[Kuu]]d ja lahkumist.<ref name="Raal" /> Paju on seostatud [[Kuu (astroloogia)|Kuuga]] ja arvatakse mõju avaldavat [[Kalad (märk)|Kalade märgi all]] sündinuile. Druiidide puuhoroskoobi järgi on nn pajuinimene sündinud harilikult 1.–10. [[märts]]il või 3.–12. [[september|septembril]]. Kuukalendri järgi eelneb pajukuule, mis kestab 15. aprillist kuni 12. maini, lepakuu ja järgneb viirpuukuu. Pajusid on maininud oma loomingus [[Herodotus]], [[Vergilius]], [[Lucan]], [[Shakespeare]], [[George Gordon Byron|lord Byron]] jmt.<ref name="xsHUu" /> [[Prantsuse]] [[maalikunstnik]] [[Claude Monet]] olevat maalinud 10 maali, millel on kujutanud pajusid (babüloni paju).<ref name="WsdNb" /> === Muistendites === Paju mainitakse eri rahvaste [[muistend]]ites. [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnast]] kirja pandud [[legend]]i järgi peab paju igavesti mööda maad roomama ja kõver olema sellepärast, et ta ei andnud [[Kristus]]ele varju. Paju juured aga olevat kõveraks jäänud selle tõttu, et nende peal trampis vanakuri. Pajuliste sugukonda kuuluva [[Harilik haab|hariliku haava]] lehtede värisemine pidi olema märk sellest, et Jeesuse äraandja [[Juudas]] end haava otsa üles poos. Rahvajutt seletab vanade pajude tüvelõhesid ja -õõnsusi Juudase poomispuuks olemisega, nimelt on paju see, kes toimunu pärast kannatama peab. <blockquote>''Paju palus oma sugu maa pealt ära kaotada, et tema küljest on võetud vitsad, millega Jeesust pekseti – piits oli jäänd koju. Siis oli üteld Jeesus: "Sina ehid ise ennast, laiendad, peotäis on sul seisupaika, kus sa seisad, ja sa ise ajad ennast laiali, ja mingit tarbepuud sinust ei pea saama, kui aga vitsa."'' (Tartu-Maarja, 1932)</blockquote> [[19. sajand]]i [[rahvalaul]]us kurdab laisk [[kündja]], et peremees pole tema liiga madala künniga rahul, sest kündja ''ei riku rohujuurta, / ei talla takjajuurta, / ei pilla paju pereta.'' Paju on neis lauluvariantides peetud samaväärseks [[Takjas|takja]], [[puju]], konnakuuse ([[Põldosi|põldosja]]), [[Karikakar|karikakra]], kasteheina jt põllu-umbrohtudega. Eesti vanasõnades ja kõnekäändudes: ''pajust ei saa palki ega laisast töötegijat; ennem murdub marus kõva [[kuusk]] kui peenike paju; enne kaob meie maalt talupoja sugu kui pajud; ennem kardab külma pajupõõsas kui varane rukkioras.''<ref name="Ilmw5" /> Teiste Euroopa rahvaste legendipärimus seostab paju kurjusega või kuradi looduga. [[Horvaatia]]s on pajul äraneetud puu maine, kuna ta olevat juhatanud teed Jeesuse eest põgenevale [[Saatan]]ale. === Urbepäev === {{vaata|Palmipuudepüha}} [[Urbepäev]]a ehk [[palmipuudepüha]] peetakse Eesti rahvakalendris pühapäeval enne [[Ülestõusmispühad|lihavõtteid]] ning see märgib ühtlasi lihavõtte-eelse nn suure nädala algust. Urbepäeva traditsioonides on olulisel kohal pajuurvad, sageli nimetataksegi neid urbepäevaks (urvapäev, urvepüha, urvsipüha, Lutsis urgõpäiv). Pajuurbadega löömine (urbimine ehk urvitamine) või mõne muu puu (palmi, [[pöök|pöögi]], kase, [[harilik elupuu|elupuu]], [[harilik kuusk|kuuse]] jne) vitstega peksmine on rahvusvaheline komme, mille tekke aeg ulatub eelkristlikku perioodi.<ref name="13PCF" /> == Fossiilid == Fossiliseerunud õietolm ja lehefragmendid annavad tunnistust sellest, et meemesilaste jt putukate tolmeldatud kääbuspajud moodustasid olulise osa [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] floorast. Varaseim õietolmu leid pärineb Jaapanist [[eotseen]]i ajastust. Pajud pärinevad tõenäoliselt [[Ida-Aasia]] [[mäestik]]est ja levisid [[põhjapoolkera]]le viimase [[jääaeg|jääaja]] [[liustik]]e sulades [[jõgi|jõe]][[sete]]tega.<ref>Syme 2014</ref> [[Mandrite triiv]]ides liikusid [[Himaalaja]] [[orogenees]]iga kesk- ja hilis[[tertsiaar]]is Euroopa pajud lõunasse Aasia suunas. Jääaegade vahel aga vastupidises suunas.<ref>Fang Zhen-Fu 1987</ref><ref name="7UO4D" /> Vanimad pajulaadsed [[fossiil]]id meenutavad alamperekonna ''Salix'' liike ja leitud Põhja-Ameerikas alammiotseeni ladestistes.<ref>Wing, 1981</ref> Paju fossiilsed leheleiud on tuvastatud ka Euroopas alam- ja Alaskal hilis[[oligotseen]]is ning Jaapanis hilis[[miotseen]]is.<ref>Collinson, 1992</ref><ref name="DWcxr" /> == Paju uurimislugu == [[Theophrastos]] ja [[Plinius]] kirjutasid erinevatest pajuliikidest, Plinius kirjeldas kaheksat pajuliiki, kelle noori võrseid kasutatakse korvide punumiseks.<ref name="bL4oO" /> [[Cato Vanem|Cato]] paigutas kultiveeritud ''salictum''<nowiki/>'i kolmandale kohale kultuuride seas, soovitades paju istutada kõikjale [[Viinapuuistandik|viinamarja]]-, [[harilik õlipuu|oliivi]]- ja pillirooistanduste lähedale, et kasutada pajuvitsu [[viinapuu]]de toestamiseks ja [[oliivid|oliivikorvide]] valmistamiseks. Gaspard Bauhin hakkas 1650. aastatel eristama pajuliike nende suuruse, lehe kuju, õite ja seemnete järgi; hakati vahet tegema fertiilsetel ja mittefertiilsetel isenditel. Hieronymus Bock avastas, et pajud, nagu paljud teisedki taimed, paljunevad seemnetega. Paju botaanilise uurimise teaduslik ajalugu algas 1660. aastal Ray "Synopsisega". Oma raamatus kirjeldas ta kümmet [[Cambridge]]'i ümbruses kasvavat liiki. Carl von Linné kirjeldas raamatus "Flora Lapponica" 1737. aastal 19 liiki ja "Species Plantarumi" 2. köites (1755) 31 liiki. 1758. aastal kirjeldas Haller [[Šveits]]is kasvavat 21 kohalikku liiki. Villars aga kirjeldas 1789. aastal [[Dauphiné]]s kasvavat 30 liiki. Willdenow (1797) kirjeldas kokku 166 liiki. 1819. aastal Abraham Reesi avaldatud "Rees's Cyclopædias" kirjeldati 141 liiki, millele teised botaanikud lisasid 41 liiki, neile lisandusid Schleicheri 119 uut liiki. 1785. aastal andis Hoffmann välja esimese kogumiku raamatust "History of Willows". 1828. aastal avaldas Erlangeni botaanikaaia direktor K. Koch raamatu "De salicibus Europseis commentatio", kus liigitas Euroopa 237 liiki 48 liigiks ja need omakorda 10 rühmaks. 1829. aastal John Russell Bedfordi koostatud kataloog "Salictum Woburnense, or, A Catalogue of willows, indigenous and foreign, in the collection of the Duke of Bedford at Woburn Abbey" sisaldas ''Woburn salictum'' sisaldas 160 pajuliiki nii pildis kui ka sõnas. W. J. Hooker oma "British Flora" 2. köites (1831), liigitas Borreri abiga pajud 18 rühma ja 68 pajuliiki, "British Flora" 3. köites (1835) oli juba 71 liiki. Samal aastal (1835) võttis dr. Lindley kasutusele Kochi süsteemi ja liigitas senised 71 liiki 28 liigiks. == Vaata ka == * [[Pajuliikide loend]] * [[Raasiku hiidremmelgad]] * [[Ameerika pajud]] * [[Austraalia pajud]] * [[Hiina pajud]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Raal">[[Ain Raal]], "Seitse tervendavat puud", lk 365–390, 2012, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]</ref> <ref name="vIZL6">LI HE, SHUAI LIAO & ZHIXIANG ZHANG, [https://www.researchgate.net/publication/262640073_A_new_species_of_Salix_Salicaceae_from_Tibet_Xizang_China A new species of Salix (Salicaceae) from Tibet (Xizang), China], Phytotaxa 167 (3): 289–294 , mai 2014, (vaadatud 01.07.2016)</ref> <ref name="XHfoo">Yashwant S. Rawat , Colin S. Everson, [http://link.springer.com/article/10.1007/s11629-013-2687-4#page-1 Availability and use of willow species in representative cold desert areas of northwestern himalaya, India], Journal of Mountain Science, juuli 2013, 10. väljaanne, nr 3, lk 472-481, veebiversioon (vaadatud 05. juuli 2016) (inglise keeles)</ref> <ref name="1XkQo">[https://enchantedforests.wordpress.com/2016/03/12/willows-in-ladakh/ WILLOWS IN LADAKH], veebiversioon (vaadatud 05. juuli 2016) (inglise keeles)</ref> <ref name="DWcxr">Donald I. Dickmann, Julia Kuzovkina, [http://www.fao.org/3/a-i2670e/i2670e02.pdf 2 Poplars and Willows of the World, With Emphasis on Silviculturally Important Species]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[FAO]], lk 57, 2014, (vaadatud 20.06.2016)</ref> <ref name="8JoAB">Jud G. Isebrands, Jim Richardson, [https://books.google.ee/books?id=36ANAwAAQBAJ&pg=PA82&dq=Salix+acutifolia&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiHgIfBoLHNAhUDVSwKHQIbBiI4ChDoAQgtMAM#v=onepage&q=Salix%20acutifolia&f=false Poplars and Willows: Trees for Society and the Environment], lk 4, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="3x2EE">[[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1347_1346.html Palju pajusid ja mõned remmelgad], Aasta puu EL 2006/1, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="WUpJA">[[John Hill]], [https://books.google.ee/books?id=cN9BAQAAMAAJ&pg=PA618&dq=Salix+history&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjel63B-LHNAhWDiCwKHej_BXsQ6AEINzAF#v=onepage&q=Salix%20history&f=false A history of plants], lk 618, 1751, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="Cronk">Quentin C. B. Cronk, Isabelle Needham, ja Paula J. Rudall, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4671327/ Evolution of Catkins: Inflorescence Morphology of Selected Salicaceae in an Evolutionary and Developmental Context], Front Plant Sci. 2015; 6: 1030., 7. detsember 2015, doi: 10.3389/fpls.2015.01030, PMCID: PMC4671327, (vaadatud 25.+6.2016)</ref> <ref name="nB5fg">Tõnu Ploompuu,[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1414_1409.html Pajud – see on imelihtne], Aasta puu EL 2006/3</ref> <ref name="Cremer">Kurt W. Cremer, [https://www.hoadley.net/cremer/willows/docs/WillowInBiodiversity.pdf Introduced willows can become invasive pests in Australia], B I O D I V E R S I T Y 4 ( 4 ) 2 0 0 3, (vaadatud 23.06.2016)</ref> <ref name="uDPRc">M. Kh. Chailakhyan, V.N. Khrianin, [https://books.google.ee/books?id=aoQHCAAAQBAJ&pg=PA14&dq=willow+estrogens+content&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjGt92XusXNAhWBFSwKHbFYC5sQ6AEINDAC#v=onepage&q=willow%20estrogens%20content&f=false Sexuality in Plants and Its Hormonal Regulation], lk 14, 1982, (vaadatud 26.06.2016)</ref> <ref name="eJ5TZ">[[George W. Argus]], [https://web.archive.org/web/20160810130044/http://accs.uaa.alaska.edu/files/botany/publications/2006/GuideSalixCanadianAtlanticMaritime.pdf Guide to Salix (Willow) in the Canadian Maritime Provinces, (New Brunswick, Nova Scotia, and Prince Edward Island)], lk 5, 2006, (vaadatud 21.06.2016)</ref> <ref name="STEYN">E.M.A. STEYN, G.F. SMITH ja A.E. VAN WYK, [https://web.archive.org/web/20160920211232/http://abcjournal.org/index.php/ABC/article/viewFile/413/355 Functional and taxonomic significance of seed structure in Salix mucronata (Salicaceae)], Bothalia 34,1: 53–59 (2004), (vaadatud 26.06.2016)</ref> <ref name="fCnIN">[[Rein Sander]], [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kes-on-paju-kes-remmelgas?id=34566205 Kes on paju, kes remmelgas?], 04. november 2010, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="Mati">[[Mati Martin]], [http://eestiloodus.ee/artikkel1512_1508.html Pajulembesed putukad], Aasta puu EL 2006/6, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="UiZ3B">{{Netiviide |url=http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/IOWexternalfeeders.htm |pealkiri=INSECTS ON WILLOWS: EXTERNAL FEEDERS |vaadatud=2016-06-18 |arhiivimisaeg=2014-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140825082358/http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/IOWexternalfeeders.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OASXg">Egon Valdaru, [http://sakala.postimees.ee/101156/energiavosa-voidab-euroopas-populaarsust Energiavõsa võidab Euroopas populaarsust], 02.04.2009, (vaadatud 24.06.2016)</ref> <ref name="YS5Fn">[http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/energiapajust_ei_ole_veel_rahapuud_sirgunud_/ SAKALA, Egon Valdaru: Energiapajust ei ole veel rahapuud sirgunud], 17.01.2014, (vaadatud 24.06.2016)</ref> <ref name="qUE8o">Morten Larsen, Stefan Trapp, [https://www.researchgate.net/publication/7208038_Uptake_of_Iron_Cyanide_Complexes_into_Willow_Trees Uptake of Iron Cyanide Complexes into Willow Trees], Environmental Science and Technology 40(6):1956-61, aprill 2006, (vaadatud 04. juuli 2016)</ref> <ref name="LaJBw">Albert A. Velinni, [https://books.google.ee/books?id=vZ_xkjohwJMC&pg=PA114&lpg=PA114&dq=Iron+is+an+essential+micronutrient+in+willows&source=bl&ots=wPtgpoaCnK&sig=vDlUaMiOROAh2DmlQMlS8kHoqz8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjXzJ_t1tfNAhXKVSwKHVFFBtE4ChDoAQgxMAQ#v=onepage&q=Iron%20is%20an%20essential%20micronutrient%20in%20willows&f=false Landfill Research Trends], lk 114, 2007, (vaadatud 04. juuli 2016)</ref> <ref name="PHK8r">Jud G. Isebrands, Jim Richardson, [https://books.google.ee/books?id=36ANAwAAQBAJ&pg=PA82&dq=Salix+acutifolia&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiHgIfBoLHNAhUDVSwKHQIbBiI4ChDoAQgtMAM#v=onepage&q=Salix%20acutifolia&f=false Poplars and Willows: Trees for Society and the Environment], lk 1, (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="xsHUu">[[John Claudius Loudon]], "[https://books.google.ee/books?id=NaErAQAAIAAJ&pg=PA1456&lpg=PA1456&dq=W.+Koch+(1828)+and+willows&source=bl&ots=kF6535AvVi&sig=vmw7bIOhvpcBsGwZ7jdI8vU3US8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjw2eO187rNAhVK2SwKHSfYDhcQ6AEIMzAE#v=onepage&q=W.%20Koch%20(1828)%20and%20willows&f=false Arboretum et fruticetum britannicum: or, The trees and shrubs of ...]", 3. köide, 1838, (vaadatud 22.06.2016)</ref> <ref name="WsdNb">[https://www.kimbellart.org/collection-object/weeping-willow Weeping Willow], (vaadatud 19.06.2016)</ref> <ref name="Ilmw5">[[Mall Hiiemäe]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1723_1710.html Paju, vääritu ja väärtuslik], Aasta puu EL 2006/11, (vaadatud 29.06.2016)</ref> <ref name="13PCF">[http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/urbepaev Urbepäev ehk palmipuudepüha], (vaadatud 25.06.2016</ref> <ref name="7UO4D">Fang Zhen-Fu, [https://web.archive.org/web/20160818125539/http://www.plantsystematics.com/qikan/epaper/zhaiyao.asp?bsid=14009 On the Distribution and Origin of Salix in the World], (Institute of Forestry and Soil Science, Academia Sinica, Shenyang), Acta Phytotaxonomica Sinica, 1987 25 (4): 307-313 ISSN: 0529-1526 CN: 11-1897/Q, veebiversioon (vaadatud 05. juuli 2016) (inglise keeles)</ref> <ref name="bL4oO">Richard Bradley, [[Cambridge'i Ülikool]]i botaanikaprofessor, ''[https://books.google.ee/books?id=dzITAAAAQAAJ&pg=PA294&lpg=PA294&dq=Varro+about+willows&source=bl&ots=dFjrdMAsXo&sig=dIGI9-Jcjbp9Gt3-hwSr5CFpDE8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjPlK3bu9zNAhWMZpoKHc2EDPcQ6AEIJDAC#v=onepage&q=Varro%20about%20willows&f=false A Survey of the Ancient Husbandry and Gardening, Collected from Cato, Varro ...]'', lk 294, 1725, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2016)(inglise keeles)</ref> }} == Kirjandus == * [[Heljo Krall|Krall, Heljo]]; [[Linda Viljasoo|Viljasoo, Linda]] 1965. ''Eestis kasvavad pajud''. ([[Abiks Loodusevaatlejale]] 51.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. * Krall, Heljo 1978. Pajust ja pajustikest. ''Eesti Loodus'' 29(6): 352–358. * Krall, Heljo 1996. Urvapajud. ''Eesti Loodus'' 47(4): 97–99. * [[Mati Martin|Martin, Mati]] 2006. [http://eestiloodus.ee/artikkel1512_1508.html Pajulembesed putukad]. ''Eesti Loodus'' 6: 12–15. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} {{commonskat}} * Donald I. Dickmann, Julia Kuzovkina, [http://www.fao.org/3/a-i2670e/i2670e02.pdf 2 Poplars and Willows of the World, With Emphasis on Silviculturally Important Species], FAO, 2014 * Katrin Jürgens, Katrin Heinsoo, [[Andres Koppel]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1749 "Paju, mitmekülgne ja kasulik puu"] [[Eesti Loodus]], detsember 2006 * Heino Kasesalu, [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1657_1645.html Sangaste korvipajukasvandus], Eesti Loodus 2006/9 * F. Wimmer, "[https://archive.org/details/saliceseuropaeae00wimmuoft Salices Europaeae]", 1866 * A. K. Skvortsov, [http://www.salicicola.com/translations/Skv1966IndHim.html On some willows from the Indian Himalaya]. De salicibus nonnullis himalaicis, Novosti sistematiki vyssh. rast. 1966: 67–74 * Alexei K. Skvortsov, [http://ashipunov.info/shipunov/school/books/skvortsov1999_willows_of_russia.pdf WILLOWS OF RUSSIA AND ADJACENT COUNTRIES Taxonomical and Geographical Revision], Joensuu 1999 * GEORGE W. ARGUS, Salix for the Flora of North America, the forSALIX (SALICACEAE) DISTRIBUTION MAPS AND A SYNOPSIS OF THEIR CLASSIFICATION IN NORTH AMERICA, NORTH OF MEXICO, 2007 * George W. Argus, [http://accs.uaa.alaska.edu/files/botany/publications/2008/GuideToIdentification_SalixAlberta.pdf A Guide to the identification of Salix (willows) in Alberta], 2008 * T. M. Hardig, C. K. Anttila ja S. J. Brunsfeld, [http://www.hindawi.com/journals/jb/2010/197696/ A Phylogenetic Analysis of Salix (Salicaceae) Based on matK and Ribosomal DNA Sequence Data], Journal of Botany, 2010 (2010) väljaanne, artikli ID 197696, 12 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2010/197696 * Katarzyna Marcysiak, [https://www.researchgate.net/publication/235341960_Variation_of_leaf_shape_of_Salix_herbacea_in_Europe Variation of leaf shape of Salix herbacea in Europe], Article in Plant Systematics and Evolution 298(8):1597–1607 juuni 2012 * J.G. Isebrands, J. Richardson,[http://www.fao.org/3/a-i2670e.pdf Trees for Society and the Environment], © FAO, 2014 * Aurélien Lauron-Moreau, Frédéric E. Pitre, George W. Argus jt, [http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0121965 Phylogenetic Relationships of American Willows (Salix L., Salicaceae)], 16. aprill 2015, http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0121965 * FAO, Compiled and Prepared by the National Poplar and Willow Users Group, [http://www.fao.org/forestry/21644-03ae5c141473930a1cf4b566f59b3255f.pdf Guidelines for Establishing and Managing Poplar and Willow Trees on Farms], 2007 * [http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvenergia_keskus/k2siraamatud/BIOPROS-D20-Guidelines-Estonian.pdf Energiavõsa käsiraamat] * S. Chrubasik, O. Künzel, A. Model, C. Conradt, A. Black, [http://rheumatology.oxfordjournals.org/content/40/12/1388.long#sec-1 Treatment of low back pain with a herbal or synthetic anti‐rheumatic: a randomized controlled study. Willow bark extract for low back pain], Rheumatology (2001) 40 (12): 1388–1393, doi: 10.1093/rheumatology/40.12.1388 * ''Salix subserrata'': Monira A. Abd El Kader, Ibrahim Abulyazid, Mohga Shafik Abdalla jt. http://www.ukjpb.com/article_details.php?id=108 Evaluation of Salicin Isolated from Salix subserrata as a Radioprotector against Gamma Irradiation Induced Ultrastructural and Electrophoretic Changes in Spleen Tissue in Rats, 30. mai 2015, DOI: http://dx.doi.org/10.20510/ukjpb/3/i2/89346 * S. Chrubasik, MD, PhD and P. Shvartzman, MD, PhD, [http://www.iaam.nl/coherence/msaima/299-5.html RHEUMATIC PAIN TREATMENT WITH WILLOW BARK (SALICIS CORTEX)] [[Kategooria:Pajulised]] gt3w3xd1hclwcw5db0fv83vueup1lxf 0 63835 7170375 7060624 2026-06-10T18:48:59Z Pikne 13803 7170375 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Lappeenranta|Tiheasustusega paikkonna|Lappeenranta (tiheasustusega paikkond)}} {{viita}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}} {{provints | nimi = Lappeenranta | nimi1_keel = soome | nimi1 = Lappeenranta | nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Villmanstrand | pilt_üldvaade = Lappeenranta_Landscape.jpg | vapp = Lappeenranta.vaakuna.svg | vapi_link = [[Lappeenranta vapp]] | elanikke = 73394 | pindala = 1723,57 | elanikke_seis = 30.9.2025 | asendikaardi_pilt = Lappeenranta sijainti Suomi.svg | osm = pind }} '''Lappeenranta''' ([[rootsi keel]]es ''Villmanstrand'') on omavalitsusüksus Soomes [[Lõuna-Karjala maakond|Lõuna-Karjala maakonnas]] [[Saimaa]] järve kaldal umbes 30 kilomeetri kaugusel [[Venemaa]] piirist. Lappeenranta naabervallad Soome poolel on [[Imatra linn|Imatra]], [[Lemi vald|Lemi]], [[Luumäki vald|Luumäki]], [[Miehikkälä vald|Miehikkälä]], [[Ruokolahti vald|Ruokolahti]] ja [[Taipalsaari vald|Taipalsaari]]. Venemaa poolelt on naabriteks Tienhaara (Seleznjovo), [[Svetogorsk|Enso]] (Svetogorsk) ja [[Kamennogorsk|Antrea]] (Kamennogorsk). Linnas oli 2024. aastal 73 394 elanikku. Lappeenranta oli suuruselt 13. Soome linn. Enne Joutseno linnaga liitumist oli Lappeenranta linna pindala 847 km². Pärast [[Joutseno linn]]a liitumist Lappeenrannaga 1. jaanuaril 2009 kasvas elanike arv umbes 73 000-ni. 1. jaanuaril 2010 liideti linnaga [[Ylämaa vald]]. Lappeenranta on üks Soome tähtsamaid ülikoolilinnu ja turismisihtkohti. Lappeenranta nimi jõudis paljudesse maailma paikadesse, kui kriminaal-telesarja "Sorjonen" ("Bordertown") õigused müüdi 40 riiki. Sarja filmiti Lappeenrantas aastatel 2015–2019. Lappeenranta ühistranspordil (Jouko) on 17 linnaliini (1, 1X, 2, 2H, 3, 3K, 4, 5, 7, 8, 12, 14, 21, 22, 23, 24, 25) ja 21 piirkondlikku liini (100, 101, 110, 111, 112, 113, 114, 120, 121, 130, 131, 200, 201, 300, 301, 500, 601, 602, 603, 610, 620). == Ajalugu == Lappeenranta ([[rootsi keel]]es ''Villmanstrand'') sai linnaõigused Rootsi kuninganna [[Kristiina]] poolt 1649. aastal. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel, kui Rootsi kuningriik kaotas [[Karjala]] Venemaa keisririigile, kujunes Lappeenranta Rootsi piirikindlustuseks, kuhu ehitati [[Lappeenranta kindlus]]. [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|Vene-Rootsi sõjas]] (1741–1743) peeti Lappeenranta juures 1741. aastal Villmanstrandi ehk [[Lappeenranta lahing]], kindlus vallutati ja [[Turu rahu]]lepingiga liideti Lappeenranta ja [[Hamina]] Venemaa keisririigiga. == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=18em| * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Worth]], Ameerika Ühendriigid * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], Eesti * {{Riigi ikoon|Island}} [[Stykkishólmur]], Island * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Drammen]], Norra * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Örebro]], Rootsi * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Schwäbisch Hall]], Saksamaa * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kolding]], Taani * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Szombathely]], Ungari * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Klin]], Venemaa * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Viiburi]], Venemaa }} [[Pilt:Lappeenrannan satama.jpg|pisi|tühi|Lappeenranta sadam (2008)]] == Vaata ka == * [[Lappeenranta lennujaam]] == Välislingid == {{vikisõnastikus|Lappeenranta}} {{Commonscat|Lappeenranta}} * [https://www.lappeenranta.fi/ Linna koduleht] [[Kategooria:Soome linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Karjala maakonna vallad]] [[Kategooria:Lappeenranta| ]] qdmh1wl0rbprxelb9fzwmqlqdyutaop 0 65230 7170167 5570214 2026-06-10T12:18:12Z Mkaitel 231356 Ajakohastasin 7170167 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Stokker AS''' on 1991. aastal Eestis asutatud ettevõte, mis tegeleb tööriistade, masinate, seadmete ja varuosade müügi ning hooldusega. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas ning see tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Stokkeri tegevus hõlmab professionaalsete ja kodukasutajatele mõeldud tööriistade, ehitus-, põllumajandus-, metsa-, aia- ja tööstustehnika müüki ning hooldusteenuseid. Ettevõttel on Balti riikides tööriistakeskuste ja hoolduskeskuste võrgustik ning e-kaubanduse kanalid. Ettevõtte tootevalik hõlmab tööriistu, masinaid, seadmeid, varuosi ja tarvikuid erinevatele tegevusaladele, sealhulgas ehitusele, tööstusele, põllumajandusele, metsandusele ja transpordile. 2024. aastal oli Stokker AS-i müügitulu ligikaudu [https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as 205 miljonit eurot]<ref>{{Netiviide |pealkiri=STOKKER AS (10165452) |url=https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Radar |keel=et}}</ref>. Ettevõtte Eesti üksuses töötas 2026. aasta alguse seisuga üle 270 töötaja, kogu kontsernis üle 600 töötaja. Stokkeri kaubamärgi all tegutsevad müügi- ja teenindusüksused Balti riikides. Stokkeril on [https://www.stokker.ee/et/locations Eestis 13 tööriistakeskust], [https://www.stokker.lv/lv/locations Lätis 14 tööriistakeskust] ning [https://www.stokker.lt/lt/locations Leedus 8 tööriistakeskust.] == Välislingid == *[http://www.stokker.com Stokkeri Tööriistakeskused] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] k6jns7rzcrvoemc6omgek8liyvyerib 7170169 7170167 2026-06-10T12:19:07Z Mkaitel 231356 7170169 wikitext text/x-wiki '''Stokker AS''' on 1991. aastal Eestis asutatud ettevõte, mis tegeleb tööriistade, masinate, seadmete ja varuosade müügi ning hooldusega. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas ning see tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Stokkeri tegevus hõlmab professionaalsete ja kodukasutajatele mõeldud tööriistade, ehitus-, põllumajandus-, metsa-, aia- ja tööstustehnika müüki ning hooldusteenuseid. Ettevõttel on Balti riikides tööriistakeskuste ja hoolduskeskuste võrgustik ning e-kaubanduse kanalid. Ettevõtte tootevalik hõlmab tööriistu, masinaid, seadmeid, varuosi ja tarvikuid erinevatele tegevusaladele, sealhulgas ehitusele, tööstusele, põllumajandusele, metsandusele ja transpordile. 2024. aastal oli Stokker AS-i müügitulu ligikaudu [https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as 205 miljonit eurot]<ref>{{Netiviide |pealkiri=STOKKER AS (10165452) |url=https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Radar |keel=et}}</ref>. Ettevõtte Eesti üksuses töötas 2026. aasta alguse seisuga üle 270 töötaja, kogu kontsernis üle 600 töötaja. Stokkeri kaubamärgi all tegutsevad müügi- ja teenindusüksused Balti riikides. Stokkeril on [https://www.stokker.ee/et/locations Eestis 13 tööriistakeskust], [https://www.stokker.lv/lv/locations Lätis 14 tööriistakeskust] ning [https://www.stokker.lt/lt/locations Leedus 8 tööriistakeskust.] == Välislingid == *[http://www.stokker.com Stokkeri Tööriistakeskused] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] 5hvzw2p34gwsuk4bee3leqep3lkidhp 7170170 7170169 2026-06-10T12:19:28Z Mkaitel 231356 7170170 wikitext text/x-wiki '''Stokker''' on 1991. aastal Eestis asutatud ettevõte, mis tegeleb tööriistade, masinate, seadmete ja varuosade müügi ning hooldusega. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas ning see tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Stokkeri tegevus hõlmab professionaalsete ja kodukasutajatele mõeldud tööriistade, ehitus-, põllumajandus-, metsa-, aia- ja tööstustehnika müüki ning hooldusteenuseid. Ettevõttel on Balti riikides tööriistakeskuste ja hoolduskeskuste võrgustik ning e-kaubanduse kanalid. Ettevõtte tootevalik hõlmab tööriistu, masinaid, seadmeid, varuosi ja tarvikuid erinevatele tegevusaladele, sealhulgas ehitusele, tööstusele, põllumajandusele, metsandusele ja transpordile. 2024. aastal oli Stokker AS-i müügitulu ligikaudu [https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as 205 miljonit eurot]<ref>{{Netiviide |pealkiri=STOKKER AS (10165452) |url=https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Radar |keel=et}}</ref>. Ettevõtte Eesti üksuses töötas 2026. aasta alguse seisuga üle 270 töötaja, kogu kontsernis üle 600 töötaja. Stokkeri kaubamärgi all tegutsevad müügi- ja teenindusüksused Balti riikides. Stokkeril on [https://www.stokker.ee/et/locations Eestis 13 tööriistakeskust], [https://www.stokker.lv/lv/locations Lätis 14 tööriistakeskust] ning [https://www.stokker.lt/lt/locations Leedus 8 tööriistakeskust.] == Välislingid == *[http://www.stokker.com Stokkeri Tööriistakeskused] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] 5v1rtx01gxrux54uph1qnlp0wofejhq 7170172 7170170 2026-06-10T12:28:40Z Mkaitel 231356 7170172 wikitext text/x-wiki '''Stokker''' on 1991. aastal Eestis asutatud ettevõte, mis tegeleb tööriistade, masinate, seadmete ja varuosade müügi ning hooldusega. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas ning see tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Stokkeri tegevus hõlmab professionaalsete ja kodukasutajatele mõeldud tööriistade, ehitus-, põllumajandus-, metsa-, aia- ja tööstustehnika, garaažiseadmete müüki ning hooldusteenuseid. Ettevõttel on Balti riikides tööriistakeskuste ja hoolduskeskuste võrgustik ning e-kaubanduse kanalid. Stokkeril on [https://www.stokker.ee/et/locations Eestis 13 tööriistakeskust], [https://www.stokker.lv/lv/locations Lätis 14 tööriistakeskust] ning [https://www.stokker.lt/lt/locations Leedus 8 tööriistakeskust.]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Asukohad |url=https://www.stokker.ee/et/locations |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.stokker.ee |keel=et}}</ref> E-kaubanduse platvormi kaudu müüakse tooteid klientidele Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ning teistes Euroopa riikides. Ettevõtte e-poe tootevalik ulatub 250000 toote ja 2000000 varuosani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-pood |url=https://www.stokker.ee/et/shop |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.stokker.ee |keel=et}}</ref> Ettevõtte tootevalik hõlmab tööriistu, masinaid, seadmeid, varuosi ja tarvikuid erinevatele tegevusaladele, sealhulgas ehitusele, tööstusele, põllumajandusele, metsandusele, autondusele ja transpordile. Ettevõtte logistikavõimekust toetab kesklao infrastruktuur, mille kaudu teenindatakse kliente Balti riikides ja Soomes. Stokkeri tegevus hõlmab lisaks müügile ka hooldus-, remondi- ja tehnilise toe teenuseid. 2024. aastal oli Stokker AS-i müügitulu ligikaudu [https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as 205 miljonit eurot]<ref>{{Netiviide |pealkiri=STOKKER AS (10165452) |url=https://radar.aripaev.ee/ettevote/138587/stokker-as |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Radar |keel=et}}</ref>. Ettevõtte Eesti üksuses töötas 2026. aasta alguse seisuga üle 270 töötaja, kogu kontsernis üle 600 töötaja. == Välislingid == *[http://www.stokker.com Stokkeri Tööriistakeskused] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] lk58ptbbkd9oj6cuoaso1zprmryoz2w 0 66459 7170508 7139852 2026-06-10T22:52:58Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170508 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib füüsika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Laine (täpsustus)]].}} [[Pilt:Simple harmonic motion animation.gif|pisi|Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena]] [[Pilt:Aivazovsky, Ivan - The Ninth Wave.jpg|pisi|[[Ivan Aivazovski]], "Üheksas laine" (1850).]] '''Laineks''' nimetatakse [[võnkumine|võnkumise]] levimisprotsessi [[ruum (füüsika)|ruum]]is. Laine kui [[häiritus]] levib [[keskkond (füüsika)|keskkonnas]]<ref>Laine levimiskeskkonnaks sobivad nii tahked, vedelad kui ka gaasilised keskkonnad.</ref> ([[levimiskeskkond|levimiskeskkonnas]]) lõpliku kiirusega ([[laine levimiskiirus]]). Ainsana ei vaja keskkonda [[elektromagnetlained]].<ref>[[Christiaan Huygens]]i kontseptsiooni järgi arvati algselt, et [[valguslained|valguslainetel]] on keskkond, mida nimetati [[eeter (füüsika)|eetriks]].</ref> ==Lainete liigitus== Lained jagunevad [[ristlaine]]teks ja [[pikilaine]]teks. Keskkonna järgi lained [[ruumelastsuslaine]]teks ja [[kujuelastsuslaine]]teks. On olemas ka [[pinnalaine]]d, mille korral on häiritud vedeliku pind. Paralleelsete [[lainepind]]adega laineid nimetatakse [[tasalaine]]teks, kontsentriliste [[sfäär]]idega laineid [[sfääriline laine|sfäärilisteks laineteks]]. ==Lainete tekkimine== Laine on [[võnkumine|võnkumiste]] levimine. Lainet [[elastne keskkond|elastses keskkonnas]] tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb [[võnkumine]] ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika [[võnkumine]]. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine [[harmooniline võnkumine|harmooniline]], ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on [[sinusoid]]. [[Laine levimiskiirus]]e määrab keskkonna [[inertsus (füüsika)|inertsuse]] ja [[elastsus]]e vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul [[heliallikas]], mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui [[heliallikas]] võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine [[harmooniline võnkumine|harmooniline]] – see tähendab, et häiritused alluvad [[harmooniline võnkumine|harmoonilise võnkumise]] seadusele. ==Energia edasikandmine== Laine põhitunnuseks on [[energia]] edasikandmine. Näiteks [[helilaine]] kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks [[heli]]), [[valguslaine]] kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks [[valgus]]t). Katseliselt on kindlaks tehtud, et [[veelaine]] paneb triivivad esemed liikuma. See viitab energia edasikandmisele lainelt neile esemetele. Laine energia koosneb [[kineetiline energia|kineetilisest energiast]] ja [[potentsiaalne energia|potentsiaalsest energiast]]. See energia kandub keskkonna osalt edasi naaberosadele. Mehaaniline laine kannab energiat edasi, ilma et keskkond kohta vahetaks. == Laine karakteristikud == [[Pilt:Laine karakteristikud.svg|pisi|300px|Laine karakteristikuid]] Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on [[lainepikkus]] (tähis λ (lambda)), lainekõrgus ehk [[hälve]] (tähis ''h'' või ''x'') ja lainete [[kiirus|levimiskiirust]] (tähis ''v''). Harvem räägitakse ka [[laine amplituud]]ist ehk maksimaalsest hälbest (tähis ''A''), laine[[periood]]ist (tähis ''T''), [[laine järskus]]est, [[sagedus]]est (tähis ''f''). '''Karakteristikute vahel kehtivad järgmised seosed:''' *Periood ja sagedus <math>T = \frac{1}{f}</math> *Kiirus, lainepikkus ja periood <math>v = \frac{\lambda}{T}</math> (tihtib esineb ka kujul <math>v = \lambda \cdot f</math>) Analoog [[mehaanika]] võrrandile <math>v = \frac{s}{t}</math>, kus [[teepikkus]]e rollis on üks lainepikkus ning aja rollis periood ehk lainepikkuse läbimiseks kulunud aeg. == Amplituud ja hälve == Hälbeks nimetatakse keha kaugust [[Tasakaaluolek|tasakaaluasendist]]. Hälve on [[harmooniline võnkumine|harmoonilisel võnkumisel]] ajas perioodiliselt muutuv suurus. Amplituud on maksimaalne hälve, mida üldjuhul tähistatakse A-ga või alaindeksiga m hälbe tähisel. Amplituud võib esineda nii konstandina kui ma funktsioonina, mis võib muutuda nii ajas kui [[ruum]]is. Viimasel juhul nimetatakse lainet [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|moduleerituks]]. Nii hälbe kui ka amplituudi ühik SI-s on meeter (1 m). [[Sirge|Ühemõõtmelise]] harmoonilise laine hälvet kirjeldab funktsioon :<math>u(x,t) = A(x,t) \cdot \operatorname{sin}(\omega t - kx + \varphi_0)</math> (<math>\omega</math> – [[ringsagedus]], <math>k</math> – [[lainearv]], <math>\varphi_0</math> – algfaas). Moduleerimata kujul oleks <math>A = const</math>. Valemis kasutatud ringsageduse saab avaldada kujul <math>\omega = \frac{2\pi}{T}</math> ja lainearvu kujul <math>k = \frac{2\pi}{\lambda}</math>. Algfaas näitab, kui palju erineb ajahetkel <math>t = 0</math> võnkumise faas oma algolekust <math>\omega t - kx = 0</math>. == Lainevõrrand == {{Main|Lainevõrrand}} Lainevõrrand on lainet kirjeldav [[diferentsiaalvõrrand]], mis seob laine hälvet kirjeldava [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ajalise muutuja ja ruumilised muutujad; :<math>\Delta u = \frac{1}{v^2} \frac{\partial^2 u}{\partial t^2}</math> (<math>\Delta</math> – [[Laplace'i operaator]], <math>u</math> – laine hälvet kirjeldav [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], mis sõltub ajast ja [[Ristkoordinaadid|koordinaatidest]]) Ühemõõtmelise laine jaoks saab võrrandit lihtsustada: :<math>\frac{\partial^2 u}{\partial x^2} = \frac{1}{v^2} \frac{\partial^2 u}{\partial t^2}</math>. == Vaata ka == {{veergude loend|laius=23em| * [[difraktsioon]] * [[Doppleri efekt]] * [[elastsuslaine]] * [[elektromagnetlaine]] * [[heli]] * [[Huygensi printsiip]] * [[interferents]] * [[lainevõrrand]] * [[mateerialaine]] * [[resonants]] * [[soliton]] * [[veelained]] }} ==Märkused== {{viited}} == Kirjandus == *Jearl Walker, David Halliday, and Robert Resnick, Füüsika põhikursus, 8th ed., 2008, vol. I. == Välislingid == {{commonskat|Waves}} {{vikitsitaadid}} * [[Tarmo Soomere]] : [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1550_1547.html ''Tuul ei suuda võistelda kiirlaevadega'' @ loodusajakiri.ee] * [http://teadus.err.ee/salv?id=2753&saade=211 Teaduse helisõnastik: Soliton] (Tarmo Soomere) – ERR Teadus, 30. september 2010 [[Kategooria:Lained| ]] [[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]] sol8cgtdnz9mf4mk2ujcrup7jc2dwou 7170510 7170508 2026-06-10T22:54:09Z Ollin Masa 227337 7170510 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib füüsika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Laine (täpsustus)]].}} [[Pilt:Simple harmonic motion animation.gif|pisi|Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena]] '''Laineks''' nimetatakse [[võnkumine|võnkumise]] levimisprotsessi [[ruum (füüsika)|ruum]]is. Laine kui [[häiritus]] levib [[keskkond (füüsika)|keskkonnas]]<ref>Laine levimiskeskkonnaks sobivad nii tahked, vedelad kui ka gaasilised keskkonnad.</ref> ([[levimiskeskkond|levimiskeskkonnas]]) lõpliku kiirusega ([[laine levimiskiirus]]). Ainsana ei vaja keskkonda [[elektromagnetlained]].<ref>[[Christiaan Huygens]]i kontseptsiooni järgi arvati algselt, et [[valguslained|valguslainetel]] on keskkond, mida nimetati [[eeter (füüsika)|eetriks]].</ref> ==Lainete liigitus== Lained jagunevad [[ristlaine]]teks ja [[pikilaine]]teks. Keskkonna järgi lained [[ruumelastsuslaine]]teks ja [[kujuelastsuslaine]]teks. On olemas ka [[pinnalaine]]d, mille korral on häiritud vedeliku pind. Paralleelsete [[lainepind]]adega laineid nimetatakse [[tasalaine]]teks, kontsentriliste [[sfäär]]idega laineid [[sfääriline laine|sfäärilisteks laineteks]]. ==Lainete tekkimine== Laine on [[võnkumine|võnkumiste]] levimine. Lainet [[elastne keskkond|elastses keskkonnas]] tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb [[võnkumine]] ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika [[võnkumine]]. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine [[harmooniline võnkumine|harmooniline]], ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on [[sinusoid]]. [[Laine levimiskiirus]]e määrab keskkonna [[inertsus (füüsika)|inertsuse]] ja [[elastsus]]e vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul [[heliallikas]], mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui [[heliallikas]] võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine [[harmooniline võnkumine|harmooniline]] – see tähendab, et häiritused alluvad [[harmooniline võnkumine|harmoonilise võnkumise]] seadusele. ==Energia edasikandmine== Laine põhitunnuseks on [[energia]] edasikandmine. Näiteks [[helilaine]] kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks [[heli]]), [[valguslaine]] kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks [[valgus]]t). Katseliselt on kindlaks tehtud, et [[veelaine]] paneb triivivad esemed liikuma. See viitab energia edasikandmisele lainelt neile esemetele. Laine energia koosneb [[kineetiline energia|kineetilisest energiast]] ja [[potentsiaalne energia|potentsiaalsest energiast]]. See energia kandub keskkonna osalt edasi naaberosadele. Mehaaniline laine kannab energiat edasi, ilma et keskkond kohta vahetaks. == Laine karakteristikud == [[Pilt:Laine karakteristikud.svg|pisi|300px|Laine karakteristikuid]] Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on [[lainepikkus]] (tähis λ (lambda)), lainekõrgus ehk [[hälve]] (tähis ''h'' või ''x'') ja lainete [[kiirus|levimiskiirust]] (tähis ''v''). Harvem räägitakse ka [[laine amplituud]]ist ehk maksimaalsest hälbest (tähis ''A''), laine[[periood]]ist (tähis ''T''), [[laine järskus]]est, [[sagedus]]est (tähis ''f''). '''Karakteristikute vahel kehtivad järgmised seosed:''' *Periood ja sagedus <math>T = \frac{1}{f}</math> *Kiirus, lainepikkus ja periood <math>v = \frac{\lambda}{T}</math> (tihtib esineb ka kujul <math>v = \lambda \cdot f</math>) Analoog [[mehaanika]] võrrandile <math>v = \frac{s}{t}</math>, kus [[teepikkus]]e rollis on üks lainepikkus ning aja rollis periood ehk lainepikkuse läbimiseks kulunud aeg. == Amplituud ja hälve == Hälbeks nimetatakse keha kaugust [[Tasakaaluolek|tasakaaluasendist]]. Hälve on [[harmooniline võnkumine|harmoonilisel võnkumisel]] ajas perioodiliselt muutuv suurus. Amplituud on maksimaalne hälve, mida üldjuhul tähistatakse A-ga või alaindeksiga m hälbe tähisel. Amplituud võib esineda nii konstandina kui ma funktsioonina, mis võib muutuda nii ajas kui [[ruum]]is. Viimasel juhul nimetatakse lainet [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|moduleerituks]]. Nii hälbe kui ka amplituudi ühik SI-s on meeter (1 m). [[Sirge|Ühemõõtmelise]] harmoonilise laine hälvet kirjeldab funktsioon :<math>u(x,t) = A(x,t) \cdot \operatorname{sin}(\omega t - kx + \varphi_0)</math> (<math>\omega</math> – [[ringsagedus]], <math>k</math> – [[lainearv]], <math>\varphi_0</math> – algfaas). Moduleerimata kujul oleks <math>A = const</math>. Valemis kasutatud ringsageduse saab avaldada kujul <math>\omega = \frac{2\pi}{T}</math> ja lainearvu kujul <math>k = \frac{2\pi}{\lambda}</math>. Algfaas näitab, kui palju erineb ajahetkel <math>t = 0</math> võnkumise faas oma algolekust <math>\omega t - kx = 0</math>. == Lainevõrrand == {{Main|Lainevõrrand}} Lainevõrrand on lainet kirjeldav [[diferentsiaalvõrrand]], mis seob laine hälvet kirjeldava [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ajalise muutuja ja ruumilised muutujad; :<math>\Delta u = \frac{1}{v^2} \frac{\partial^2 u}{\partial t^2}</math> (<math>\Delta</math> – [[Laplace'i operaator]], <math>u</math> – laine hälvet kirjeldav [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], mis sõltub ajast ja [[Ristkoordinaadid|koordinaatidest]]) Ühemõõtmelise laine jaoks saab võrrandit lihtsustada: :<math>\frac{\partial^2 u}{\partial x^2} = \frac{1}{v^2} \frac{\partial^2 u}{\partial t^2}</math>. == Vaata ka == {{veergude loend|laius=23em| * [[difraktsioon]] * [[Doppleri efekt]] * [[elastsuslaine]] * [[elektromagnetlaine]] * [[heli]] * [[Huygensi printsiip]] * [[interferents]] * [[lainevõrrand]] * [[mateerialaine]] * [[resonants]] * [[soliton]] * [[veelained]] }} ==Märkused== {{viited}} == Kirjandus == *Jearl Walker, David Halliday, and Robert Resnick, Füüsika põhikursus, 8th ed., 2008, vol. I. == Välislingid == {{commonskat|Waves}} {{vikitsitaadid}} * [[Tarmo Soomere]] : [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1550_1547.html ''Tuul ei suuda võistelda kiirlaevadega'' @ loodusajakiri.ee] * [http://teadus.err.ee/salv?id=2753&saade=211 Teaduse helisõnastik: Soliton] (Tarmo Soomere) – ERR Teadus, 30. september 2010 [[Kategooria:Lained| ]] [[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]] n19og0liohycv8ggdmi4wjh8qqczn2x 0 66610 7170501 7114678 2026-06-10T22:37:47Z Ollin Masa 227337 7170501 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Seashells North Wales 1985.jpg|pisi|Erisuguseid merikarpe]] '''Merikarp''' ehk '''merekarp''' on merelise eluviisiga [[Tigu|teo]] või [[Karpide|karbi]] suuremamõõtmeline [[välisskelett]] ehk [[Koda (bioloogia)|koda]]. Merikarp eritab jalast tugevat, veekindlat ja kleepuvat valgurikast kleepainet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadlased plagieerivad loodust |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/08/27/teadlased-plagieerivad-loodust |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> ==Sümboolika == Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust, sõltumatust. Loomasarvest tehtud [[pasun]] ja merikarp on kaks vanimat meile teadaolevat helitekitamise instrumenti, mida on inimkond endaga kaasas kandnud [[tsivilisatsioon]]i algusaegadest peale. Esimesed muusikainstrumendid on tuntud juba meso- ja [[neoliitikum]]ist. Inglise keeles kasutatakse puhutava merikarbi puhul väljendit "conch shell trumpet" ehk "merikarbi trompet". [[Muusikainstrument]]e, millel tekitatakse heli huulte vibreerimisel tekkiva õhujoa abil, kutsutakse trompetpillideks. Merikarp, millega tekib heli samal põhimõttel, on üks [[trompet]]i varasemaid versioone. {{kas|[[India]]}} mütoloogias on väidetud, et maailm tekkis merikarbi [[heli]]<nowiki/>st. [[Pilt:Sandro Botticelli - La nascita di Venere - Google Art Project - edited.jpg|pisi|[[Sandro Botticelli]] "[[Venuse sünd (Botticelli)|Veenuse (Aphrodite) sünd]] (umbes 1485)"]] Jumal [[Višnu]] lemmikmänguasi on merikarp, mille nimi on Panchajanya. See tähendab "omab võimu viie klassi olendite üle". Vanades [[India]] [[eepos|eepostes]] ja legendides on palju kangelasi, kes kannavad kaasas lumivalget merikarpi, millele on antud nimi. [[Mahabharata|"Mahābhārata]]" kangelane [[Ardzuna]] merikarp kandis nime [[Devadatta]]. Puhkumisel tekkinud [[heli]] kutsus vaenlastes alati esile õudust ja hirmu. Merikarpi kasutati läbi aegade [[sõjasarv]]<nowiki/>ena, mida puhuti [[signaal]]ide ja käskluste andmiseks sõjaväljal. Väidetakse, et merikarbi heli pidi eemale peletama halvad jõud ja [[deemon]]id, hoidma loodusõnnetuste eest ning kohutama eemale mürgiseid olendeid. [[Euroopa]]s kasutati merikarbi motiivi purskkaevude kujunduses. Need sümboliseerisid igavese nooruse ja lõpmatu armastuse lätteid. Nii [[mütoloogia]]s kui ka kujunduses on merikarp erootiline vorm ja naise suguelundi sümbol. [[Aphrodite]] kaarik ning romantiline liikumisvahend oli suur merikarp, mida vedasid kajakad. [[Triiton]] [[kreeka mütoloogia]]st puhus merikarpi. [[Fail:Concha com pintura (1.2), Acervo do Museu do Colono (Santa Leopoldina).jpg|pisi]] [[Jaapan]]is kasutavad šinto preestrid merikarpi, et anda märku templis toimuva [[tseremoonia]] algusest. [[Jaapan]]is kasutab merikarpi peale šintoistide ka [[Yamabushi]] budistlik võitluskoolkond [[Honzan Shugenshu]]. Merikarpi puhutakse [[So Makuri]] ja [[Hiwatari]] (tulistel sütel kõndimise) [[tseremoonia]]tel. Vaikse ookeani piirkonnas asuvad rahvad kasutasid merikarpi signaalivahendina ja muusikainstrumendina. Vastavalt [[Vana-India]] arusaamale eristatakse kahte tüüpi merikarpe, mis jagatakse merikarbi kuju ning kesta paksuse järgi mehelikuks ([[puruša]]) ja naiselikuks ([[šankhini]]) vormiks. Merikarbid on seotud India kastisüsteemiga ja igale kastile vastab [[India]]s eri värvi merikarp. # Ühtlaselt sile ja valge värviga merikarp esindab [[brahmaan]]e. # Punane merikarp esindab kšatrijaid ehk sõjamehi. # Kollane merikarp on määratud vaišjadele ehk kaupmeestele. # Hall merikarp oli šuudradele ehk [[töölisklass]]ile. Teine klassifitseerimistunnus on see, kas merikarbi spiraal keerdub päri- või vastupäeva. Päripäeva ehk kellaosuti liikumissuunda keerdunud merikarbid on haruldased ja pühad. Seda nähtust seostatakse merikarbi võimega peegeldada enda vormi abil taevakehade ning tähtede liikumist taevavõlvil. [[Buddha]] [[juuksekrunn]] pealael ja lokid keerduvad nagu päripäeva keerdunud merikarp. Silmade vahel asuv karvamoodustis (''urna''), mis märgib kolmanda silma asukohta (sümboliseerib sissepoole suunatud pilku, vaimset tähelepanu ja enda meelte jälgimist), keerdub samas suunas. Seda reeglit järgib ka [[Buddha]] nabakaar. Neid nähtusi loetakse [[Buddha]] 32 tunnusmärgi ([[Lhaksana]]) ehk [[sümbol]]i hulka kuuluvaks. [[Tantrist]]ide jaoks [[sümbol]]iseerib merikarp kartmatut ning lõputut [[Dharma]] kuulutamist kõigile elusolendeile. Neilt on pärit [[kaheksa õpetuse sümbolit]], mille seas seostub merikarp taeva täitmisega. Ta teatab kõigile [[Buddha]] õpetuse kuulsusest ja tuntusest kõigis maailmasüsteemides, kus õpetus levib sama võimsalt ning müstiliselt nagu merikarbi heli. Budistlikel tankadel kujutatakse merikarpi [[annetus]]ena. Ta on tihti asetatud annetatud puuviljade vahele. Sel juhul on merikarp täidetud meeldivate lõhnaõlidega. Ka templites võib merikarp olla altaril annetuste hulgas, pakkudes jumalustele uimastavaid lõhnu. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.furious.com/Perfect/shells.html SOME BASICS ON SHELL TRUMPETS AND SOME VERY BASICS ON HOW TO MAKE THEM] ''(inglise keeles)'' *[http://scitation.aip.org/getabs/servlet/GetabsServlet?prog=normal&id=JASMAN000095000005002912000005&idtype=cvips&gifs=yes Acoustical characteristics of a conch shell trumpet ] ''(inglise keeles)'' *[http://9waysmysteryschool.tripod.com/sacredsoundtools/id2.html CONCH SHELL] ''(inglise keeles)'' *[http://www.answers.com/topic/conch Conch] ''(inglise keeles)'' *[http://www.lib.virginia.edu/area-studies/Tibet/Timages/symb.html BUDDHIST SYMBOLS] ''(inglise keeles)'' *[http://web.archive.org/web/20090322071709/http://buddhism.kalachakranet.org/general_symbols_buddhism.html GENERAL BUDDHIST SYMBOLS] ''(inglise keeles)'' == Viited == [[Kategooria:Malakoloogia]] [[Kategooria:Mütoloogia]] [[Kategooria:Paleontoloogia]] [[Kategooria:Puhkpillid]] [[Kategooria:Sümboolika]] d5lpb9b9n6ptsd98hypkosreyauqtw1 7170502 7170501 2026-06-10T22:38:49Z Ollin Masa 227337 7170502 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Seashells North Wales 1985.jpg|pisi|Erisuguseid merikarpe]] '''Merikarp''' ehk '''merekarp''' on merelise eluviisiga [[Tigu|teo]] või [[Karpide|karbi]] suuremamõõtmeline [[välisskelett]] ehk [[Koda (bioloogia)|koda]]. Merikarp eritab jalast tugevat, veekindlat ja kleepuvat valgurikast kleepainet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadlased plagieerivad loodust |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/08/27/teadlased-plagieerivad-loodust |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> ==Sümboolika == Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust, sõltumatust. Loomasarvest tehtud [[pasun]] ja merikarp on kaks vanimat meile teadaolevat helitekitamise instrumenti, mida on inimkond endaga kaasas kandnud [[tsivilisatsioon]]i algusaegadest peale. Esimesed muusikainstrumendid on tuntud juba meso- ja [[neoliitikum]]ist. Inglise keeles kasutatakse puhutava merikarbi puhul väljendit "conch shell trumpet" ehk "merikarbi trompet". [[Muusikainstrument]]e, millel tekitatakse heli huulte vibreerimisel tekkiva õhujoa abil, kutsutakse trompetpillideks. Merikarp, millega tekib heli samal põhimõttel, on üks [[trompet]]i varasemaid versioone. {{kas|[[India]]}} mütoloogias on väidetud, et maailm tekkis merikarbi [[heli]]<nowiki/>st. [[Pilt:Sandro Botticelli - La nascita di Venere - Google Art Project - edited.jpg|pisi|[[Sandro Botticelli]] "[[Venuse sünd (Botticelli)|Veenuse (Aphrodite) sünd]]" (umbes 1485)]] Jumal [[Višnu]] lemmikmänguasi on merikarp, mille nimi on Panchajanya. See tähendab "omab võimu viie klassi olendite üle". Vanades [[India]] [[eepos|eepostes]] ja legendides on palju kangelasi, kes kannavad kaasas lumivalget merikarpi, millele on antud nimi. [[Mahabharata|"Mahābhārata]]" kangelane [[Ardzuna]] merikarp kandis nime [[Devadatta]]. Puhkumisel tekkinud [[heli]] kutsus vaenlastes alati esile õudust ja hirmu. Merikarpi kasutati läbi aegade [[sõjasarv]]<nowiki/>ena, mida puhuti [[signaal]]ide ja käskluste andmiseks sõjaväljal. Väidetakse, et merikarbi heli pidi eemale peletama halvad jõud ja [[deemon]]id, hoidma loodusõnnetuste eest ning kohutama eemale mürgiseid olendeid. [[Euroopa]]s kasutati merikarbi motiivi purskkaevude kujunduses. Need sümboliseerisid igavese nooruse ja lõpmatu armastuse lätteid. Nii [[mütoloogia]]s kui ka kujunduses on merikarp erootiline vorm ja naise suguelundi sümbol. [[Aphrodite]] kaarik ning romantiline liikumisvahend oli suur merikarp, mida vedasid kajakad. [[Triiton]] [[kreeka mütoloogia]]st puhus merikarpi. [[Fail:Concha com pintura (1.2), Acervo do Museu do Colono (Santa Leopoldina).jpg|pisi]] [[Jaapan]]is kasutavad šinto preestrid merikarpi, et anda märku templis toimuva [[tseremoonia]] algusest. [[Jaapan]]is kasutab merikarpi peale šintoistide ka [[Yamabushi]] budistlik võitluskoolkond [[Honzan Shugenshu]]. Merikarpi puhutakse [[So Makuri]] ja [[Hiwatari]] (tulistel sütel kõndimise) [[tseremoonia]]tel. Vaikse ookeani piirkonnas asuvad rahvad kasutasid merikarpi signaalivahendina ja muusikainstrumendina. Vastavalt [[Vana-India]] arusaamale eristatakse kahte tüüpi merikarpe, mis jagatakse merikarbi kuju ning kesta paksuse järgi mehelikuks ([[puruša]]) ja naiselikuks ([[šankhini]]) vormiks. Merikarbid on seotud India kastisüsteemiga ja igale kastile vastab [[India]]s eri värvi merikarp. # Ühtlaselt sile ja valge värviga merikarp esindab [[brahmaan]]e. # Punane merikarp esindab kšatrijaid ehk sõjamehi. # Kollane merikarp on määratud vaišjadele ehk kaupmeestele. # Hall merikarp oli šuudradele ehk [[töölisklass]]ile. Teine klassifitseerimistunnus on see, kas merikarbi spiraal keerdub päri- või vastupäeva. Päripäeva ehk kellaosuti liikumissuunda keerdunud merikarbid on haruldased ja pühad. Seda nähtust seostatakse merikarbi võimega peegeldada enda vormi abil taevakehade ning tähtede liikumist taevavõlvil. [[Buddha]] [[juuksekrunn]] pealael ja lokid keerduvad nagu päripäeva keerdunud merikarp. Silmade vahel asuv karvamoodustis (''urna''), mis märgib kolmanda silma asukohta (sümboliseerib sissepoole suunatud pilku, vaimset tähelepanu ja enda meelte jälgimist), keerdub samas suunas. Seda reeglit järgib ka [[Buddha]] nabakaar. Neid nähtusi loetakse [[Buddha]] 32 tunnusmärgi ([[Lhaksana]]) ehk [[sümbol]]i hulka kuuluvaks. [[Tantrist]]ide jaoks [[sümbol]]iseerib merikarp kartmatut ning lõputut [[Dharma]] kuulutamist kõigile elusolendeile. Neilt on pärit [[kaheksa õpetuse sümbolit]], mille seas seostub merikarp taeva täitmisega. Ta teatab kõigile [[Buddha]] õpetuse kuulsusest ja tuntusest kõigis maailmasüsteemides, kus õpetus levib sama võimsalt ning müstiliselt nagu merikarbi heli. Budistlikel tankadel kujutatakse merikarpi [[annetus]]ena. Ta on tihti asetatud annetatud puuviljade vahele. Sel juhul on merikarp täidetud meeldivate lõhnaõlidega. Ka templites võib merikarp olla altaril annetuste hulgas, pakkudes jumalustele uimastavaid lõhnu. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.furious.com/Perfect/shells.html SOME BASICS ON SHELL TRUMPETS AND SOME VERY BASICS ON HOW TO MAKE THEM] ''(inglise keeles)'' *[http://scitation.aip.org/getabs/servlet/GetabsServlet?prog=normal&id=JASMAN000095000005002912000005&idtype=cvips&gifs=yes Acoustical characteristics of a conch shell trumpet ] ''(inglise keeles)'' *[http://9waysmysteryschool.tripod.com/sacredsoundtools/id2.html CONCH SHELL] ''(inglise keeles)'' *[http://www.answers.com/topic/conch Conch] ''(inglise keeles)'' *[http://www.lib.virginia.edu/area-studies/Tibet/Timages/symb.html BUDDHIST SYMBOLS] ''(inglise keeles)'' *[http://web.archive.org/web/20090322071709/http://buddhism.kalachakranet.org/general_symbols_buddhism.html GENERAL BUDDHIST SYMBOLS] ''(inglise keeles)'' == Viited == [[Kategooria:Malakoloogia]] [[Kategooria:Mütoloogia]] [[Kategooria:Paleontoloogia]] [[Kategooria:Puhkpillid]] [[Kategooria:Sümboolika]] 70gkv1dnbqx6cb7bcxxgh73nl7jf9dd 0 72144 7170265 7165412 2026-06-10T16:47:51Z Sjur 66496 /* November */ 7170265 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1991}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja * 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja * 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur *[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar * 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja * 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja *[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja *[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja *[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja *[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja *[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur * 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja * 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur * 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik *[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja * 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja *[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija * 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja *[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja * 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija * 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener ==Veebruar== *[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja *[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur *11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar * 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja *[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja *[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist *[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja *[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht * 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja *[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja *[[6. märts]] –[[Tyler, the Creator]], USA räppar *6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja *[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja *8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur *[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane * 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik *[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja *[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]] *[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja *[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja *[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja * 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija * 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur * 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur *29. märts – [[Hayley McFarland]], USA näitleja ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar *[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur * 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell * 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja *[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija *[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja *[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik *[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener *[[24. aprill]] – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja *[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane *[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur *[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane * 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik *[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja *[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja *[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja *[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja *[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja *[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur *[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja *[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija * 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja *[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja * 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja * 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf * 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja *[[15. juuni]] – [[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja *[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur *[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja *[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist *[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur *[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja *[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist * 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur * 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja * 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja * 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja * 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja *[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja *[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja *[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja *[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur *[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja * 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja * 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik * 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija *[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur *[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja * 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja *[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja ==August== *[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja *[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja * 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja * 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur * 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja *[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja *[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja *[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist *[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija *[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja * 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja *[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja *[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur *[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja *[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik *[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija * 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja *[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja *[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja *[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur *[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja *[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur * 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist * 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur * 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur * 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja *[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja *[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur *10. oktoober – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur *10. oktoober – [[Gabriella Cilmi]], Austraalia laulja ja laululooja *[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja *[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur *[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja *[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja *[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess * 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja *[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist ==November== *[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur * 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja * 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur *[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja *6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur *[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja *[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane *8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja *[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla *[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja *[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja * 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja *[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja) *[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna * 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[17. november]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja *[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur *[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur * 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja *[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja *[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg * 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja * 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja *[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja *[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja *[[15. detsember]] – [[Shailene Woodley]], USA näitleja *[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja *[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja *[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik *[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja ==Teadmata kuupäev== *[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi [[Kategooria:1991]] 1d1ejc1illksklp9qvflnz93atfr4vk 0 77663 7170206 7170112 2026-06-10T13:53:16Z IvarGl 201039 7170206 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Koiduliblikas (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Koiduliblikas | staatus = | pilt = Anthocharis-cardamines-280405-1.jpg | pildi_seletus = Isane koiduliblikas | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Koiduliblikas (perekond)|Koiduliblikas]] ''Anthocharis'' | liik = '''Koiduliblikas''' | binaarne = ''Anthocharis cardamines'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Koiduliblikas''' (''Anthocharis cardamines'') on [[Põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. == Nimetuse etümoloogia == Koiduliblikas on saanud eestikeelse nime isastele iseloomulike oranžide ees­tiivatippude järgi, mis meenutavad koidukumast valgustatud taevast. Liigi ladinakeelne epiteet ''cardamines'' tuleneb ladinakeelsest taimenimetusest c''ardamine'' ehk [[Jürilill|jürilille]] perekonnast, viidates ühele röövikute toidutaimede rühmale. == Välimus ja tunnused == Koiduliblika tiibade siruulatus on 30–44 mm.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=123}}</ref> Esitiib on tagatiivast pikem, 17–23 mm.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 389</ref> Liigil esineb hästi välja kujunenud suguline dimorfism. Emasliblika tiibade ülakülg on üleni valge, üksnes õrnade mustade märgiste ja joontega. Isasliblika ees­tiiva tipuosas paikneb lai erkoranž laik, mida ääristab tumehall kuni mustjas serv. Just see oranž värvilaik on andnud liigile eestikeelse nime, sest valgete tiibade oranž nurk meenutab tõusvat päikest ja koidutaevast. Tiivanarmad on valged ning tiivasoonte piirkond tumedam. Tiibade kannaosa ja ees­tiiva tipp on tumehallid, ees­tiiva keskosas paikneb piklik tumehall laik. Ees­tiiva alakülg sarnaneb ülaküljega, kuid on kahvatuma tooniga. Tagatiiva alakülg on kaetud iseloomuliku tumeda rohekas-kollase marmormustriga, mis koosneb lähemal vaatlusel kollastest ja mustadest soomustest. Emaste üheks tunnuseks ongi see rohekas-hallikas marmormuster tiibade alaküljel. Puhkeasendis suudab isane peita oma oranžid ees­tiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alakülgede roheline ja valge kirju muster pakub suurepärast maskeeringut, võimaldades liblikal sulanduda õistaimede, näiteks [[Mets-harakputk|mets-harakputke]] ja [[Salukõdrik|salukõdriku]] õitele. Tundlad on hallid valge tipuga. Isasliblika pea ja rind on kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikal on need karvad tumehallid. Tagatiiva alakülje rohekas marmorjas muster on üks koiduliblika kindlamaid määramistunnuseid.<ref name=":0" /><ref name="Loomade elu" /> Eestis leidub ka väiksem vorm liblikast f. ''hesperidis'', kelle tiibade siruulatus on tavalisest väiksem (eestiib alla 13 mm).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurbliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=38}}</ref><gallery mode="packed" heights="140px"> (MHNT) Anthocharis cardamines - Foret de Bouconne, France - male dorsal.jpg|''Anthocharis cardamines'' ♂ (MHNT) Anthocharis cardamines - Foret de Bouconne, France - male ventral.jpg|''Anthocharis cardamines'' ♂ △ (MHNT) Anthocharis cardamines - Foret de Bouconne, France - female dorsal.jpg|''Anthocharis cardamines'' ♀ (MHNT) Anthocharis cardamines - Foret de Bouconne, France - female ventral.jpg|''Anthocharis cardamines'' ♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga, keda võib kohata mitmesugustes elupaikades. Eestis elab ta [[Niit|niitudel]], [[Puisniit|puisniitudel]], metsaservadel, võsastunud [[Lagendik|lagendikel]], [[Lehtmets|lehtmetsades]], [[Aed|aedades]] ning [[Aruniit|aruniitudel]]. Liik eelistab päikesepaistelisi ja õiterikkaid paiku, kus kasvavad tema röövikute toidutaimed ristõieliste sugukonnast. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=204}}</ref> Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. == Levila == Koiduliblikas elutseb paljudes kohtades [[Euroopa]]s ning [[Aasia]] [[parasvööde|parasvöötmes]] kuni [[Jaapan]]ini. Viimase 30 aastaga{{millal}} on tema levila [[Iirimaa]]l ja [[Šotimaa]]l märgatavalt laienenud. Lõuna pool on ta levinud [[Kaukaasia]]s, põhja pool isegi [[metsatundra]]s ja [[tundra]]ski, kuni [[Barentsi meri|Barentsi mere]] ja [[Polaar-Uraal]]ini. Mägedes tõuseb ta kuni 2000 m kõrguseni. == Lennuaeg == Eestis lendab koiduliblikas ühe põlvkonnana aastas. Valmikuid võib kohata mai lõpust juuni keskpaigani. Soojematel kevadetel võib lennuaeg alata mõnevõrra varem ning kesta kauem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Koiduliblika [[valmik]]ud toituvad [[paju]] ja mitmesuguste [[lill]]ede õitel. Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes [[nukk (bioloogia)|nukk]]. Emane muneb [[muna]]d ükshaaval mõne [[ristõielised|ristõielise]] taime, näiteks [[aas-jürilill]]e või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad [[glükosinolaat]]e. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks [[harilik öölill|hariliku öölille]] omad, isegi kui seal on [[röövik]]ule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga. Sellepärast ongi koiduliblikal tekkinud kohastumus muneda mitte ühe-kahe toidutaime peale, vaid ta kasutab suurt hulka ristõielisi. Värskelt munetud munad on valged, aga tõmbuvad paari päevaga erkoranžiks ja muutuvad vahetult enne koorumist mustaks. Röövik toitub peaaegu ainult õitest ja arenevatest seemnealgmikest. Sellepärast on ühel taimel toitu vaid ühe rööviku jaoks. Kui ühe taime peal kohtuvad kaks koiduliblika röövikut, viib see tavaliselt surmavõitluseni, kus võitja sööb kaotaja ära. Kui juhtumisi on ühele lillele mitu muna munetud, siis see röövik, kes esimesena koorub, sööb kõik ülejäänud, veel koorumata munad ära. Sellepärast on liblikatele oluline nii märku anda kui ära tunda, et lill on juba hõivatud. Seda tehakse [[feromoon]]i abil, millega emane pärast munemist lille tähistab. Röövikul on 5 arengujärku. Röövik on rohelise-valgekirju. Tal on hulk looduslikke vaenlasi, eeskätt [[vastsekiin]]id ja [[juuluklased]]. [[Nukkumine]] toimub toidutaime lähedal taimekõdus ja liblikas koorub järgmisel kevadel. Hilised uuringud näitavad, et kui järgmisel kevadel ei ole soodsad ilmad, võib liblikas nukust välja tulla alles ülejärgmisel aastal. Nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega.<gallery mode="packed"> Fail:Anthocharis cardamines egg.jpg|Muna jürilillel Fail:Anthocharis cardamines (27209499030).jpg|Röövik Fail:Anthocharis cardamines 07.jpg|Nukk </gallery> == Viited == <references/> == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{commons|Anthocharis cardamines}} [[Kategooria:Eesti liblikalised]] [[Kategooria:Põualibliklased]] b5m9aav6pqfznbjipku5bzypbc5a3tb 0 78972 7170420 6962912 2026-06-10T19:53:41Z ~2026-33657-65 231127 ? 7170420 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Kingo|Johann Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] jor7mcye81fdw4vm8glgak057owwf9l 7170423 7170420 2026-06-10T19:56:11Z ~2026-33657-65 231127 tegu ei ole sama isikuga 7170423 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] i1cmz5f4alj4aho88dhube74257kwsl 7170428 7170423 2026-06-10T20:05:03Z ~2026-33657-65 231127 /* III klassi medal */ 7170428 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (ülemvahtmeister, Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] 2q0tuwiydgokie1q53jaihbs7xxyuel 7170430 7170428 2026-06-10T20:05:53Z ~2026-33657-65 231127 /* IV klassi medal */ 7170430 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (ülemvahtmeister, Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] 2p0ezeg8myfx42ymov6hx5il97oll9h 7170431 7170430 2026-06-10T20:06:57Z ~2026-33657-65 231127 /* V klassi medal */ 7170431 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (ülemvahtmeister, Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] k8fep89zzhbdavxnt1p1y6wwc5fyszf 7170437 7170431 2026-06-10T20:12:41Z ~2026-33657-65 231127 /* IV klassi medal */ 7170437 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (ülemvahtmeister, Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.383:35</ref>== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] nvnuxz25etfjsywj8tskh21pkevx599 7170446 7170437 2026-06-10T20:20:13Z ~2026-33657-65 231127 /* V klassi medal */ 7170446 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (ülemvahtmeister, Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.383:35</ref>== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.383:54</ref>== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] 3hbishjqoqs8uzpb0h521u4yr513m5n 7170448 7170446 2026-06-10T20:20:30Z NDG 207703 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-33657-65|~2026-33657-65]] ([[User talk:~2026-33657-65|talk]]) to last version by DrSten: unnecessary links or spam 6962912 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Richard Veermaa]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Emil Edvin Vikman]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Kingo|Johann Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] cyjvjhzrex946ct2lhk3hdxe4qsbe9n 7170451 7170448 2026-06-10T20:22:23Z ~2026-33657-65 231127 /* III klassi medal */ 7170451 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Kingo|Johann Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] jor7mcye81fdw4vm8glgak057owwf9l 7170454 7170451 2026-06-10T20:22:43Z ~2026-33657-65 231127 /* IV klassi medal */ 7170454 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] 74mouzmkv3sosl7fyrivoan46teimdv 7170474 7170454 2026-06-10T21:03:51Z ~2026-33657-65 231127 /* IV klassi medal */ 7170474 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] ([[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] ([[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] i1cmz5f4alj4aho88dhube74257kwsl 7170483 7170474 2026-06-10T21:23:28Z ~2026-33657-65 231127 7170483 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (ülemvahtmeister, Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] k8fep89zzhbdavxnt1p1y6wwc5fyszf 7170486 7170483 2026-06-10T21:37:06Z ~2026-33657-65 231127 /* III klassi medal */ 7170486 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] n9m14sdep1ruwtfexmk4bogaow29mg6 7170491 7170486 2026-06-10T22:07:37Z ~2026-33657-65 231127 /* II klassi medal */ 7170491 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] ([[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] ([[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] a4d04dyrbqarjozos5tylx0w9ggekib 7170495 7170491 2026-06-10T22:24:38Z ~2026-33657-65 231127 7170495 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klass== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klass== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] jx85jbifpyztb79euf24s2b9ec6o4w7 7170498 7170495 2026-06-10T22:31:20Z ~2026-33657-65 231127 7170498 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] d5i5hw1ikaxmtuwzjxacxpo0goygl5l 0 80907 7170504 7074308 2026-06-10T22:41:45Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170504 wikitext text/x-wiki {{Emotsioonid}} {{see artikkel|on tundmusest; filmi kohta vaata artiklit [[Hirm (film)]].}} [[Pilt:Scared Child at Nighttime.jpg|thumb|Hirmunud [[laps]] sünges keskkonnas]] [[Pilt:Jessie_Macgregor_-_In_the_Reign_of_Terror.jpg|pisi|[[Jessie Macgregor]], "In the Reign of Terror" (1891)]] '''Hirm''' on [[tundmus]], mis tekib kellegi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. [[Paul Ekman]] loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast [[emotsioon]]ist. Ülejäänud viis on [[viha]], [[rõõm]], [[kurbus]], [[üllatus]], [[vastikus]]. [[Haigus]]likku hirmu nimetatakse ka [[foobia]]ks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub [[neutraalne stiimul|neutraalse stiimuliga]]. Hirm motiveerib vältivat käitumist – vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, [[mudelõppimine|õppimine mudelilt]] ja vältiva käitumise kinnitamine. == Vaata ka == *[[Foobia]] == Kirjandus == *[[Gustav Ichheiser]]. Fear of Violence and Fear of Fraud: With Some Remarks on the Social Psychology of Antisemitism. – ''Sociometry'', 1944, 7(4), lk 376–383. Vt [[Gustav Ichheiser#Vägivallahirm ja pettusehirm: mõnede märkustega antisemitismi sotsiaalpsühholoogia kohta]]. *[[Mihhail Lotman]]. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. IV: Hirm ja selle kognitiivsed mudelid: Eesti hirm saksa ja vene mudeli taustal." – Akadeemia, 2009, 21(5), 1035–1064. *[[Mihhail Lotman]]. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. III: Glossofoobia vene kultuuris." – Akadeemia, 2009, 21(3), 631–647. *[[Mihhail Lotman]]. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. II: Hirmu ruum: Hirmusemiootikast vene kultuuris." – Akadeemia, 21(2), 429–455. *[[Mihhail Lotman]]. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. I: Kultuurisemiootika ja hirmu fenomenoloogia." – Akadeemia, 2009, 21(1), 191–215. *[[Kalle Kurg]]. "Südamelöögid kinnimüüritud toas. Lahtisi lehti ühest päevikust." Essee. (Hirmu kui psühhofüsioloogilise ja õuduse kui semiokultuurilise nähtuse ilmnemisest seoses inimese eksistentsiaalsete probleemide, sotsiokultuuriliste probleemide jm. 2000. aastate argielus, meedias, vaimukultuuris jm.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Kirjastus Ilo, 2009. Lk. 317–336. ISBN 978-9985-57-895-7 *[[Juri Lotman]]. "Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast". Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Mihhail Lotman]]. Tallinn: Varrak, 2007. 167 lk. == Välislingid == {{Vikitsitaat}} *[[Kalle Kurg]]. "Hirm ja [[õudus]]. Südamelöögid kinnimüüritud toas." (Sissevaade hirmu ja õuduse probleemisse inimese eksistentsiaalsete probleemide ja biosotsiaalse olemise, tänase tegeliku elu, meedia jne taustal.) [http://algernon.edu.ee:8080/docs/ROOT/Algernon/Search/Search/docShowArt?artid=1992&type=news_item] – [[Algernon]], detsember 2011. [[Kategooria:Hirm| ]] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Emotsioon]] mlqj6xfzlbpn1ibmovtxbk0jnr3d6kg 0 82302 7170645 7127376 2026-06-11T09:59:56Z Kuriuss 38125 7170645 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Estonia teater - 100 0999 .jpg|pisi|Estonia teatri hoone]] [[Pilt:Estoniatheater.jpg|thumb|Estonia teatrisaal]] '''Rahvusooper Estonia''' on [[Tallinn]]as asuv ooperi- ja balletiteater ning ainus oma seaduse alusel tegutsev etendusasutus Eestis. 1906. aastal asutatud teater kannab praegust nime alates 1998. aastast. Rahvusooperi hooaeg vältab augusti lõpust jaanipäevani. Ühe hooaja jooksul tuuakse lavale viis suure saali uuslavastust, lisaks mitmeid kontserte ja haridusprojekte. Repertuaaris on nii klassikalisi [[ooper]]eid, [[operett|operette]] ja [[ballett|ballette]] kui ka kaasaegseid teoseid, sealhulgas [[muusikal]]e, ning eesti heliloojate loomingut. Teater tegutseb [[1913]]. aastal valminud 840-kohalises [[Estonia teatrisaal]]is, kus etendatakse sageli ka külalisteatrite lavastusi ning korraldatakse nii riikliku tähtsusega kui ka muid kultuuriüritusi ja -pidustusi. Näiteks toimuvad enamasti seal vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtud. Teatri loominguline juht ja peadirigent on [[2019]]. aastast [[Arvo Volmer]] ning teatri peadirektor on 2021. aastast [[Ott Maaten]]. Eesti Rahvusballeti kunstiline juht on 2019. aastast [[Linnar Looris]]. Rahvusooperis on 20 ooperisolisti, balletitrupis 46 tantsijat, ooperikooris 44 lauljat, sümfooniaorkestris 85 orkestranti. == Ajalugu == [[Fail:Kirsipuu -- Estonia teater 100 (2006).jpg|pisi|[[Tiiu Kirsipuu]] loodud Estonia teatri 100. aastapäeva mälestusmärk Tallinnas (2006)]] Estonia teater sai alguse [[1865]]. aastal asutatud [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] tegevusest. [[19. sajand]]il esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Estoniast sai kutseline teater [[1906]]. aastal. Esimene operett ([[Hervé]] "Mamzelle Nitouche") etendati [[1907]]. aastal, [[ooper]] ([[Conradin Kreutzer]]i "Öömaja Granadas") 1908. aastal, eesti operett ([[Adalbert Wirkhaus]]i "Jaaniöö") 1911. aastal, ballett ([[Léo Delibes]]'i "Coppèlia")<ref>{{netiviide |autor=Tiit Tuumalu |aeg=1. november 2008 |pealkiri=Estonia ballett – juba 90 aastat vana |url=http://www.postimees.ee/?id=45405 |vaadatud=13.06.2009 |väljaanne=Postimees}}</ref> 1922. aastal, eesti ooper ([[Evald Aav]]a "[[Vikerlased]]") 1928. aastal, eesti ballett ([[Eduard Tubin]]a "[[Kratt (ballett)|Kratt]]") 1944. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20130927002606/http://www.opera.ee/estonia-teater/ Rahvusooperi ajaloost]. Rahvusooper Estonia. {{väiksem|Kasutatud 13.06.2009}}</ref> 1912. aastal asutati teatri juurde Estonia Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte, ja Muusikaosakonna [[segakoor]]. 24. augustil 1913 valmis [[Estonia teatrihoone|Estonia teatri juugendstiilis hoone]], mille projekteerisid soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]].<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht, 10; 29. oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1*est lk. 210–212]</ref> Üks ehitajaid oli [[Ivar Kreuger]]i ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas. [[Ants Lauter]] oli aastatel 1918–1926 ja 1927–1944 draamajuht, 1944–1949 peanäitejuht. Oopereid lavastati püsivalt 1918/1919. hooajast. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisel]] hävis [[Estonia teatri hoone]]. [[13. juuli]]l [[1946]] avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis [[EK(b)P]] KK sekretär [[Eduard Päll]]: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!"<ref>([[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 21. juuli 1946, nr 29, lk 3).</ref> Maja taastati [[Alar Kotli]] projekti järgi 1947. aastal. 1949. aastal draamatrupp likvideeriti, 1950. aastast kandis teater nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia.<ref>EE 12. kd, lk 122.</ref> 1998. aastast kannab asutus nime Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt [[rahvusooperi seadus]]ele. Teatri peadirigendi või muusikajuhina on töötanud * [[Otto Hermann]] (1906–1908), * [[Adalbert Wirkhaus]] (1908–1912), * [[Raimund Kull]] (peadirigent 1912–1920, dirigent 1920. aastast, muusikajuht 1930–1942), * [[Juhan Aavik]] (1925–1933), * [[Verner Nerep]] (peadirigent 1942–1944, dirigent 1933–1944), * [[Priit Nigula]] (1944–1951, dirigent 1942–1962), * [[Kirill Raudsepp]] (1951–1963), * [[Neeme Järvi]] (1963–1975), * [[Eri Klas]] (1975–1994), * [[Paul Mägi]] (1995–2002, loominguline juht 1998–2002), * [[Jüri Alperten]] (2002–2004), * [[Arvo Volmer]] (2004–2012 ja alates 2019. aastast), * [[Vello Pähn]] (2012–2019). Oopereid on lavastanud * [[Hanno Kompus]] (1920–1944 vaheaegadega), * [[Eino Uuli]] (1937–1951 vaheajaga), * [[Paul Mägi (lavastaja)|Paul Mägi]] (1954–1961, aastast 1958 peanäitejuht), * [[Udo Väljaots]] (1961–1979, peanäitejuht aastast 1977), * [[Arne Mikk]] (aastast 1970, peanäitejuht 1978–1994, loominguline juht 2002–2004), * [[Neeme Kuningas]] (lavastaja 1984–1994, pealavastaja 1994–2002 ja 2006). Operette lavastas [[Agu Lüüdik]] (1927–1946). Ballettmeistrid on olnud * [[Rahel Olbrei]] (1925–1944), * [[Anna Ekston]] (1944–1951), * [[Viktor Päri]] (1956–1964), * [[Enn Suve]] (1966–1973, peaballettmeister aastast 1969), * [[Mai Murdmaa]] (1964–2001, peaballettmeister 1974–2001), * [[Tiit Härm]] (balleti kunstiline juht 2001–2009), * [[Toomas Edur]] (balletitrupi kunstiline juht 2009–2019), * [[Linnar Looris]] ([[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballeti]] kunstiline juht 2019. aastast). Direktorid on olnud * [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] (1944–1947, 1951–1953), * [[Jaan Kääramees]] (1954–1958), * Ants Lauter (1958–1959), * [[René Hammer]] (1959–1973), * [[Ants Sõber]] (1973–1988), * [[Jaak Viller]] (1988–1994), * [[Paul Himma]] (1994–2009), * [[Aivar Mäe]] (2009–2020), * [[Ott Maaten]] (2021. aastast). ====Eesti Rahvusballett==== {{vaata|Eesti Rahvusballett}} [[Eesti Rahvusballett]] on Eesti juhtiv balletitrupp, kuuludes omaette institutsioonina Rahvusooper Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nime Eesti Rahvusballett. == Viited == {{viited| <ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 05.10.1946.</ref> <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384.</ref>}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.opera.ee/ Rahvusooperi Estonia koduleht] * [http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=estonia:5_sojajargne Estonia tantsu- ja muusikateatri areng] * [http://uudised.err.ee/index.php?06146592 "Rahvusooperis Estonia näeb tulevikus rohkem uuslavastusi"] ERR Uudised, 3. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/kultuur/453934 "Rahvusooper teenis lõppenud aastal rekordilise piletitulu"] Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009 [[Kategooria:Tallinna teatrid]] [[Kategooria:Ooperiteatrid]] [[Kategooria:Rahvusooper Estonia| ]] [[Kategooria:Eesti ooper]] p5l0zx5089k1hqlerirwxahjilnvntj 0 85287 7170177 5313896 2026-06-10T12:48:35Z Mona 355 7170177 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''BE''' võib tähendada järgmist: *''[[Bachelor of Engineering]]'' '''Be''' võib tähendada järgmist: *[[berüllium]]i sümbol *[[Be saar]] on [[Madagaskar]]ile kuuluv saar *[[.be]] on Belgia tippdomeen *be on [[valgevene keel]]e ISO 639-1 kood *'''"[[Be (album)|Be]]"''', [[Common]]i album 7qelcuiyubikuln8xcw2rof5f6yte02 0 86159 7170415 7089928 2026-06-10T19:51:41Z Kuriuss 38125 7170415 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|aasta=2010|kuu=juuli}}{{vikinda}} '''Poola ajalugu''' on ülevaade tänapäevase [[Poola]] riigi alade ajaloost. [[Pilt:Poland in European Union.svg|pisi|Poola 21. sajandil]] Ehkki 1. aastatuhandel eKr asustasid hilisema Poola alasid alul [[keldid]] ja seejärel [[germaanlased]], peetakse tänapäeva [[poolakad|poolakate]] eelkäijaiks eelkõige [[Slaavi hõimud|slaavi hõime]], kes saabusid praeguse Poola aladele 5.–6. sajandil pKr. Nende poliitilistest ühendustest kujuneski 10. sajandil Poola riik. [[Piastide dünastia]] valitsusajal, [[966]]. aastal võeti Poolas vastu [[kristlus]] ja rajati keskaegne monarhia. [[Jagelloonid|Jagelloonide dünastia]] tõi kaasa tihedad sidemed [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigiga]], kultuurilise arengu ja territoriaalse laienemise, mis päädis Poola-Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]] loomisega [[1569]]. aastal. Oma varases arengujärgus oli Rzeczpospolita jätk Jagielloonide aegsele õitsengule. [[17. sajand]]i keskpaigast algas ent suurriigi allakäik, mille põhjustasid laastavad sõjad ja valitsussüsteemi murenemine. [[18. sajand]]i lõpul alustati ulatuslikke sisereforme, kuid reformid ei jõudnud lõpuni, kuna rea sissetungide ja [[anneksioon]]ide käigus lõpetasid [[Vene keisririik]], [[Preisi kuningriik]] ja [[Habsburgid]]e valitsetud [[Austria keisririik]] [[1795]]. aastal Poola sõltumatuse. Nii polnudki iseseisvat Poola riiki üle sajandi, [[1918]]. aastani. [[1864]]. aastani korraldasid poolakad hooti ülestõuse. Pärast viimase vastuhaku luhtumist säilitas poola rahvas oma identiteedi haridustegevuse, majanduse ja ühiskonna moderniseerimise toel. Uus võimalus vabaduseks avanes alles [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul, kui Poola jaganud suurriigid nõrgenesid sõja ja revolutsioonide mõjul. Teine Poola Vabariik loodi 1918. aastal ja püsis [[1939]]. aastani, mil selle hävitasid koostöös [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit]], mis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul Poolasse tungisid. Miljonid Poola kodanikud hukkusid [[Saksa okupatsioon Poolas|Saksa okupatsioon]]i ajal. [[Poola eksiilvalitsus]] korraldas Poola väeosade tööd niihästi lääne- kui ka idarindel, andes oma panuse liitlasvägede võitu. Kui [[Wehrmacht]]i väed [[Punaarmee]] surve all Poolast lahkusid, loodi Nõukogude mõjutsoonis [[Sotsialistlik riik|sotsialistlik]] [[satelliitriik]] [[Poola Rahvavabariik]]. Sõjajärgsete piirimuudatuste käigus nihkus Poola geograafiline asend läände. Riik kaotas suure osa oma traditsioonilisest [[paljurahvuslus]]est. [[1980. aastad|1980. aastate]] teisel poolel haaras reformiliikumine [[Solidarność]] Poola ühiskonnas võtmerolli, mis võimaldas sel siirduda kommunistlikust riigikorrast rahumeelselt [[kapitalism]]i ja [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarsesse demokraatiasse]]. Selle protsessi tulemusel sündis tänapäevane Poola Vabariik. ==Esiaeg== [[Pilt:Hallstatt LaTene.png|pisi|Ülevaade Hallstatti ja La Tène'i kultuuride levikust {{legend|#f6bc0a|[[Hallstatti kultuur]]i ala (800 eKr) kollane }} {{legend|#d5c089|Hallstatti kultuuri mõjuala (u 500 eKr) helekollane}} {{legend|#80da34|[[La Tène'i kultuur]]i ala (450 eKr) roheline }} Märgitud on suuremate keldi hõimude asualad La Tène'i perioodi lõpuks]] Vanimad märgid inimasustusest tänapäeva Poola aladel pärinevad ajast ligikaudu 500 000 aastat tagasi. Üleminek [[paleoliitikum]]i ja [[neoliitikum]]i vahel toimus selles piirkonnas umbes 8000–4500 aastat tagasi. [[Pronksiaeg]] algas umbes 2400–2300 eKr ja [[rauaaeg]] umbes 750–700 eKr. Arheoloogilised andmed kinnitavad, et tänapäeva Poola aladele asusid rauaajal [[Määrimaa]]lt [[keldid]] umbes 400. aasta eKr paiku. Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes [[700 eKr]] [[Austria]]s – [[Hallstatti kultuur]]ina. Esimesed asunikud saabusid [[Alam-Sileesia]] aladele, tänapäeva [[Wrocław]]i linnast lõuna pool. Teine rühm kelte asustas alasid tänapäeva [[Kraków]]i linna lähedal ja [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]<ref name="CLQW0" />. Arheoloogilised väljakaevamised on leidnud keltide kalmeid [[Odra]] jõe vasakult kaldalt ajavahemikust 400–120 eKr ja [[Sani jõgi|Sani jõe]] piirkonnast Krakówi linna lähedal, ajavahemikust 270–170 eKr. {{Vaata|Keldid}} [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] alguses rändasid [[germaanlased|germaanlaste]] hõimud [[goodid]] Scandzast, milleks peetakse Lõuna-[[Skandinaavia]]s asuvat [[Götaland]]i ja ka [[Ojamaa]]d (Gotlandi), [[Wisła]] ülemjooksule, maale, mis hakkas kandma nime Gotiscandza. Edasi viis nende tee maale nimega Oium (Aujom ehk Vetemaa), mis arvatavasti asus [[Dnepr]]i keskjooksul. {{Vaata|Goodid}} Varasel rauaajal jõudsid [[Läänemeri|Läänemere]] rannikule, sealhulgas nüüdsesse Kirde-Poolasse, [[balti hõimud]]e esivanemad. ==Vanaaeg== Ehkki [[Rooma riik]] otseselt Poola aladele ei ulatunud, mõjutas sealset elanikkonda siiski Rooma kultuur ja germaani hõimude sõjad Roomaga. Nii näiteks on Poolast leitud umbes 70 000 Rooma münti. Poolat puudutas ka [[Suur rahvasteränne]], mille tagajärjel kuulus 400. aasta paiku Lõuna-Poola suurde [[hunnid|hunni]] hõimuliitu. ==Varakeskaeg== {{vaata|Poola keskaeg}} [[Pilt:Slavic peoples 9c map.jpg|pisi|vasakul|Slaavlaste asualad [[9. sajand]]il]] [[Pilt:West slavs 9th-10th c..png|pisi|vasakul|Lääneslaavlaste asualad [[9. sajand|9.]]–10. sajandil]] Esimesed märgid slaavi hõimude saabumisest Poola aladele pärinevad 5.–6. sajandist. 7. sajandi paiku eraldusid lääneslaavlased keeleliselt ja kultuuriliselt teistest slaavlaste harudest. Enne Poola aladel asuvate lääne[[slaavlased|slaavlaste]] hõimude ühendamist ühise valitsemise alla elasid aladel [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Visla]] ja [[Odra]] vahel kuni [[Karpaadid|Karpaatideni]] erinevad slaavlaste hõimud. Lääneosas, Läänemere ääres elasid [[polaabid]]e hõimud: [[polaabi slaavlased]], kes asusid [[Elbe]] ääres; [[vagrid]] (hilisema Ida-[[Holstein]]i aladel) ja [[obodriidid]]<ref name="GRibW" />[[Elbe]] alamjooksul ja Läänemere ääres (hilisema [[Mecklenburg]]i aladel). [[Vendid]], kes elasid [[Visla]] ääres ja sellest ida pool. Elbe jõe keskjooksust idas, [[Odra]]ni ulatuvatel aladel asusid [[ljuutitšid]]. Üks neist hõimudest asus ka [[Rügen]]i saarel, kus asus [[kultus]]paik [[Arkona neem]]el (Jaromarsburg). (Vt [[Vendi ristisõda]]) [[Peene]] jõest ida pool asusid [[pomoraanid]], kelle asuala ulatus [[Recknitz]]i jõe ja [[Visla]] alamjooksu vahelisele alale<ref name="jTEaT" />. Pomoraanid jagunesid hiljem mitmeks hõimuks ([[kašuubid]] ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud [[slovintsid]]). Polaabidest arenesid hiljem kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka tänapäeva [[Lausitz]]i piirkonnas elavad [[sorbid]] – tänapäevani eksisteeriv rahvus. [[Visla]] jõe keskjooksul elasid masuurlased, (tänapäeva [[Masuuria]] aladel), kes oma geograafilise asukoha tõttu olid vaenulikes suhetes neid ümbritsevate [[balti hõimud]]e [[preislased|preislaste]], [[leedulased|leedulaste]] ja [[jatvingid|jatvingitega]]. Karpaatide ääres Visla, [[Sana]] ja [[Dnestr]]i jõe ülemjooksul elasid [[horvaadid]], kes praegusele asualale [[Horvaatia]]s asusid ümber [[7. sajand]]i alguses. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: [[Dalmaatsia provints|Dalmaatsia]] ja [[Pannoonia]] põhjas. [[Serbid]] aga liikusid Kagu-[[Serbia]] aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse, kus moodustasid Serbia kuningriigi, millest [[11. sajand]]il ja [[14. sajand]]il sai suurriik. [[Odra]] jõe ülemjooksul (tänapäeva Poola ja [[Tšehhi]] piirialadel) asuv [[Sileesia]] kuulus 7. sajandil esimesse teadaolevasse slaavlaste poliitilisse liitu [[Samo]] riiki, mis laius Sileesiast Sloveeniani. [[9. sajand]]i lõpuks oli Sileesias moodustunud Suur-[[Morava|Moravia]] riik. [[10. sajand]]il liideti Sileesia peagi varase [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiga]]. == Poola vürstiriik 960–1025 == [[File:Poland under Mieszko I (65606021).jpg|pisi|[[Ida-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]] alad [[10. sajand]]i lõpul]] {{vaata|Poola Vürstiriik}} {{vaata|Poola keskaeg}} [[Pilt:Polska 960 - 992.png|pisi|vasakul|Poola alad [[960]]. aastal]] [[Pilt:Sächsische Ostmark.PNG|pisi|vasakul|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] idamarkide ja Poola piirialad, u 1000]] [[Pilt:Poland under Boleslaw Chrobry.jpg|pisi|Poola alad [[Poola kuningas|kuningas]] (1000–1025) [[Bolesław I Chrobry]] valitsemisajal 11. sajand]] [[Pilt:Polska 1039 - 1058.png|pisi|Poola alad [[1039]]. aastal]] [[Polaanid]]e hõim, kes elas [[Warta]] jõgikonnas, hõimukeskusega [[Gniezno]] linnuses, pidas [[vürst]] [[Mieszko I]] (u [[960]]–[[992]]) juhtimisel 10. sajandil vallutussõdu oma [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] naabrite vastu ja ühendas keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud lõpuks oma võimu alla. Nii liideti [[Odra]] ja [[Bug]]i jõe ning [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Karpaadid|Karpaatide]] vahel elavad [[lehhiitid]]e hõimud, [[kujaavlased]] keskusega [[Kruszwica]]s, [[Masoovia]] (keskus [[Plock]]), [[Ledzie]] [[Sandomierz]]iga, [[Pommeri]] ([[Gdańsk]] ja [[Wolin]]), [[Sileesia]] hõimud ([[Wroclaw]], [[Opole]] ja [[Legnica]]) ning [[vislaanid]] ([[Kraków]]). Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola riigi, mida juhtis [[Piastide dünastia]]. [[Saksi Idamark]]i markkrahv [[Gero]] sundis sõjaga tunnistama [[Mieszko I]] vasallisõltuvust [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-st ja maksma talle andamit. [[965]]. aastal võttis [[pagan]]lik [[Mieszko I]] naiseks [[Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Boleslav I]] Julma tütre [[Dąbrówka]]. Uue kuningannaga koos tulid Poolasse [[katoliiklus|katoliku]] vaimulikud, kes võtsid oma õlule misjonitöö. Vürst ise laskis end ristida [[966]]. aastal, [[968]]. aastal astus [[Poznań]]is, [[Poznańi piiskopkond|Poznańi piiskopkonnas]] ametisse esimene Poola piiskop Jordan. Mieszko I poeg [[Bolesław I Chrobry]] (Bolesław Vapper, 992–1025) jätkas isa poliitikat, tunnistades [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] ülemvõimu. Saksa-Rooma keiser [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] püüdis rajada universaalset kristlikku ühendust, kus oma koht oleks ka [[Sclavinia]]l, mida pidi esindama Bolesław I. [[999]]. aastal hõivas [[Poola Kuningriik|Poola]] [[Morava]], mis taasvallutati alles Tšehhi hertsogi (1035–1055) [[Břetislav I]] poolt. Aastal 1000 toimus püha [[Wojciech]]i haual [[Gniezno]]s valitsejate kohtumine, kus keiser nimetas [[Bolesław I]] keisririigi [[patriits]]iks, andis talle üle [[püha Mauritius]]e oda koopia ja kroonis ta keisri[[diadeem]]iga. Paavstiriigi nõusolekul andis Otto III ühtlasi loa asutada Gnieznosse Poola kiriku keskus, [[Gniezno peapiiskopkond]]. Kirikul ja esimestel [[benediktiinid|benediktiini]] kloostritel oli tähtis roll riigi poliitilises ülesehitamises. == Poola keskaeg 1025–1569 == {{vaata|Poola keskaeg}} {{vaata|Poola kuningriik (1025–1385)}}, ''[[Poola kuningriik]], [[Sileesia]]'' [[Pilt:Europe mediterranean 1190.jpg|pisi|300px|Euroopa poliitiline kaart [[12. sajand]]il. Pisipildil [[Welfid]]e, [[Askania dünastia|Askania]] ja [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal]] Seoses muutustega keisririigi poliitikas pärast [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] surma tuli Poolal kaitsta oma poliitilist sõltumatust [[Poola-Saksa sõda|Poola-Saksa sõjas]] ([[1002]]–[[1018]]). Võit ja edukas sõjakäik Kiievisse 1018. aastal kindlustasid [[Bolesław I]] võimu [[Kesk-Euroopa]]s. Kasutades olukorda saksa aladel (kus [[Saksa kuningas]] [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] sõdis Baieri [[Nordgau]] markkrahvi (994–1017) [[Heinrich von Schweinfurt]]iga [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] kontrolli üle), liitis ta riigiga ka [[Lausitz]]i ja [[Meißeni markkrahvkond|Maisseni margi]] ning [[Morava]]. 11. sajandi alguses liideti ka [[Pommeri]] piirkond Poola kuningriigiga. Poola sõltumatust tunnistasid valitsejate kroonimised: [[1025]]. aastal laskis end kroonida [[Bolesław I Chrobry]], end samal aastal kroonida lasknud troonipretendent [[Mieszko II]] pidi aga [[1031]]. aastal kaotatud sõja tõttu kroonist loobuma. Bolesławi surma järel (1025) aga kaotas Poola need alad. Peatselt puhkenud kodusõda, suurmaaomanike ja vägivaldselt ristitute vastuhakud sundisid noort troonipärijat [[Kazimierz I|Kazimierz]]i Poolast põgenema. Pärast pagulusest naasmist taastas ta riigi (1040–1058) ja pälvis sellega nime Odnowiciel ('Uuendaja'). Tema poeg [[Bolesław II]] Julge (Bolesław Śmiały, 1057–1079) võitles mitmes edukas sõjas endale krooni tagasi (1076). Suuremad linnad olid Poola aladel 10.–12. sajandil [[Wrocław]], [[Poznań]], [[Sandomierz]], [[Kraków]] ja [[Gniezno]]. Gniezno oli Poola esimese kuningadünastia [[Piastide dünastia|Piastide]] ajal üks võimukeskusi, 10. sajandi allikad (nt "Dagome Iudex") nimetasid seda Piastide Poola pealinnaks. Gnieznos rajati ka 1000. aastal [[Rooma-katoliku kirik|roomakatoliku kirik]]u [[Gniezno peapiiskopkond]]. Kuningas [[Bolesław II]] sattus hiljem konflikti Poola suurnikega, kes omakorda kartsid tugevat keskvõimu. Võitluses opositsiooniga laskis ta surmata opositsiooniliidri, [[Krakówi piiskop]]i Stanistawi ja oli seetõttu sunnitud kuningakroonist uuesti loobuma. Tema vend, troonipärija [[Władysław Herman]] leppis vürstitiitliga ja tunnistas [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik|Saksa keisririigi]] ülemvõimu. Ka Bolesław II Smiały poeg [[Bolesław III]] Krzywousty ([[1102]]–[[1138]]) jäi vaid vürsti tiitliga, vaatamata oma võitudele ja Saksa pealetungi tagasitõrjumisele. [[1109]]. aastal ühendas ta Poola suurnikud ja lihtrüütelkonna [[Pomorze]] vabastamiseks, hiljem aitas läbi viia selle ala elanike ristimist. Riik ja selle tugev keskvõim murenesid seoses feodaalsuhete arenguga ühiskonnas. ==Piastide valitsetud killustunud Poola == {{vaata|Poola keskaeg}} [[Pilt:Poland Fragmentation Period map.jpg|pisi|vasakul|Poola jagatuna (1138) [[Bolesław III Krzywousty]] poegade vahel]] {{Vaata|Piastid}}, ''[[Poola Piastide ajal]]'' Poola jaotamisele pani 1138. aastal aluse Bolesław III Krzywousty [[Bolesław III statuut]], mis juriidiliselt kinnitas riigi jagamise 4 poja vahel ([[Sileesia]] [[Sileesia hertsogkond|hertsogkond]], [[Suur-Poola]] [[Suur-Poola hertsogkond|hertsogkond]], [[Masoovia]] [[Masoovia hertsogkond|hertsogkond]], [[Kujaavia]] [[Kujaavia hertsogkond|hertsogkond]], [[Sandomierz]]i [[Sandomierzi hertsogkond|hertsogkond]]) suguvõsa vanim sai suurvürsti tiitli [[Krakówi hertsogkond|Krakówi hertsogkonna]] ehk Senionaarprovintsi piirkonnaga ning riigi pealinnaks määrati [[Kraków]]. Bolesław III Krzywousty surmaga (1138) algasid kodusõjad tema järglaste, Piastide dünastiaharude esindajate vahel. Järgmisel perioodil süvenes killustatus veelgi ja [[13. sajand]]i keskel oli Poolas juba ligi 20 [[vürstiriik]]i. Keskvõimu nõrgenemine andis suurema iseseisvuse kirikule ja suurnikele. [[Pilt:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|pisi|Kesk-Euroopa poliitiline kaart 1190. aastal]] [[Pilt:Mon Henrykow Slaskich (1201-1241).png|pisi|Poola alad [[1201]]–[[1241]] killustumise [[Sileesia hertsogkonnad|hertsogkondade ajajärgul]]]] {{Vaata|Sileesia hertsogkond}}, ''[[Suur-Poola hertsogkond]], [[Masoovia hertsogkond]], [[Kujaavia hertsogkond]], [[Sandomierzi hertsogkond]], [[Alam-Sileesia]], [[Ülem-Sileesia]]'' [[Bolesław III Krzywousty testament|Bolesław III Krzywousty testamendi]] kohaselt kontrollis aastatel 1138–1146 [[Poola monarhide loend|Poola ülemhertsog]], Bolesławi esmasündinud poeg [[Władysław II Wygnaniec]], [[Sileesia hertsogkond]]a ja ka Krakówi hertsogkonda. Testament ei suutnud siiski ära hoida vägivaldset pärandikonflikti Władysławi ja tema nooremate poolvendade vahel, kes tema vastu liitusid. Pärast tema ebaõnnestunud katset haarata aastal 1146 kontroll [[Poola kuningriik (1025–1385)|terves kuningriigis]], kaotas ta oma staatuse ülemhertsogina, heideti [[Gniezno peapiiskopkond|Gniezno]] peapiiskopi Jakub ze Żnina poolt kirikust välja ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i. [[1146]]. aastal korraldas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] sõjakäigu Poola vastu. Keiser [[Friedrich I Barbarossa]] toetusel, kes korraldas aastal 1157 kampaania Suur-Poolas ja sundis [[Bolesław IV]] loovutama Sileesia, said Władysław II-e pojad aastal 1163 võimaluse hertsogkonda tagasi tulla. Seni, kui nad olid ülemhertsog Bolesław IV surve all, valitsesid nad ühiselt [[Wrocław]]ist, kuni pinged nende vahel kasvasid aastal 1172 avalikuks konfliktiks. Selle tulemusel jagasid vennad hertsogkonna endi vahel; esimene jagamine paljudest, mis viis järgnevatel sajanditel arvukate [[Sileesia hertsogkonnad|Sileesia hertsogkondade]] loomiseni. {{Vaata|Sileesia hertsogkonnad}} [[1157]]. aastal Poola nõrgenemise ja kodusõja ajal alustasid sakslased pealetungi [[Läänemeri|Läänemere-]]äärsetele [[polaabid]]ele ja Läänemere-äärsetele [[Pommeri]] slaavlastele. 1157. aastal vallutas [[Brandenburgi mark|Brandenburgi markkrahv]] [[Albrecht Karu]] Branibori (saksa [[Brandenburg]]). 1170. aastate lõpuks allutati [[polaabid]]e ja Läänemere-äärsete slaavlaste territooriumid ning neil aladel moodustus [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigi]] [[Brandenburgi mark]], mille keskuseks oli [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]]. [[1181]]. aastal tunnistas Lääne-[[Pommeri]] vasallisõltuvust Saksa-Rooma riigist. 12. ja 13. sajand tõid kaasa ka rahvaarvu kiire kasvu, tekkis uusi asulaid ja linnu. Muudatused Poolasse tulid Läänest: [[Flandria]]st ja eelkõige Saksamaalt rändas sisse soodsamaid elutingimusi otsivaid uusasunikke. Poola suurnikest maaomanike antud privileegid lubasid neil rajada uusi linnu ja asulaid. Uusasunikega jõudis Poolasse ka uus, asunike elu korraldav [[magdeburgi õigus]]. Peale uue õiguse tõid asunikud kaasa kaubanduskapitali, käsitöö- ja põlluharimistehnika. Põllumajanduses kasutati üha laiemalt [[kolmeväljasüsteem]]i ja ehitati vesiveskeid. Majanduse arenguga kaasnes ka elanikkonna arvukuse kasv. Saksa uusasunike tulekuga muutus ka Poola rahvuslik koosseis. 12. sajandini elas Poola aladel peamiselt slaavi päritolu rahvas. Uustulnukaid, sealhulgas saksa, prantsuse ja itaalia päritolu vaimulikke, erinevat päritolu rüütelkonda, saksa ja juudi kaupmehi oli suhteliselt vähe. 13. sajandist peale suurenes eriti linnades saksa päritolu elanike arv. ===Sõjad Saksa ordu ja Brandenburgiga=== [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksa ordu]] rünnakud laastasid Poola riiki kuulunud preislaste alasid. [[1223]]. aastal kutsus [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsogkonna]] hertsog [[Konrad I Masooviast|Konrad I]] Läänemere-äärsete paganatest [[preislased|preislaste]] alistamiseks (vt [[Preisi ristisõda]]) appi [[Saksa ordu]], kellele eraldas vastuteenena [[Kulmimaa]] (poola ''Chełmno'') piirkonna. [[1230]]. aastail [[Chełmnomaa]]le asunud [[Saksa ordu]] rajas [[Preisimaa]]l [[1234]]. aastal tugeva [[Rooma paavst]]i ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] toetust omava orduriigi, millest kujunes Poolale tõsine oht. 1237. aastal liitus Saksa ordu [[Vana-Liivimaa]]l tegutsenud [[Liivi ordu]]ga. [[Rooma-katoliku kirik|Roomakatoliku kirik]] asutas Vana-Liivimaal ja Preisimaal [[1243]]. aastal [[Riia peapiiskopkond|Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna]]: [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Samlandi piiskopkond|Samlandi piiskopkonnad]], mis peagi langesid Saksa ordu võimu alla. Saksa ordust kujunes Poolale tõsine oht. {{vaata|Preisi ristisõda}} ===Mongolite invasioon=== [[Pilt:Mongolowie najazd 1241.jpg|pisi|Mongolite sõjakäik 1241. aastal]] {{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}}, ''[[Mongolite invasioon Venemaale]]'' 13. sajandi keskel toimus [[Kesk-Euroopa]]sse kolm mongolite sissetungi (aastail 1241, [[1259]], [[1287]]). Poola oli killunenud omavahel vaenutsevateks regionaalseteks [[vürstkond]]adeks ühest ja samast [[Piastid]]e dünastiast vürstide võimu all. Kuningat ei olnud, kuid [[Sileesia hertsogkond|Sileesia]] vürst [[Henryk II Vaga]] oli ametliku [[ülemvürst]]ina suutnud oma võimule allutada ka suurema osa [[Suur-Poola|Suur-]] ja [[Väike-Poola]]st (kuid mitte [[Masoovia]]t, [[Kujaavia]]t ja [[Pommeri]]t). [[Mongolite riik|Mongoli vägede]] sissetung Euroopasse sundis Euroopa kristlikke riike ja valitsejaid tegema koostööd ühise vaenlase vastu. [[Batu-khaan]]i väed (milles olid ka [[vasall]]idena [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] väed) tungisid kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[1240]]. aastal [[Sileesia]] alad, jaanuaris vallutasid mongoli väed [[Lublin]]i linna, purustasid 3. veebruaril Poola väed [[Tursk]]i all ja vallutasid veebruari lõpul [[Sandomierz]]i linna. [[9. aprill]]il 1241 purustasid nad [[Sileesia hertsogkond|Sileesia]] väed [[Legnica lahing]]us, milles hukkus ka [[Sileesia vürst]] [[Henryk II Vaga]]. Legnica lahingu järel liikusid nad läbi [[Moraavia]] [[Slovakkia]]sse, mis kuulus juba [[Ungari kuningriik]]i, vallutades osa teele jäänud kindluseid ja linnu. [[Pilt:Bitwa pod Legnicą.jpg|pisi|[[Legnica lahing]], [[Matthäus Merian vanem]]a vasegravüür]] Teine osa tungis 1241. aastal läbi Poola ja ületas [[Karpaadid]], kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari kuningriik|Ungarisse]] ja [[Transilvaania]]sse. [[11. aprill]]il 1241 purustati [[Mohi lahing]]us [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Béla IV]], horvaatide ja [[Templiordu]] väed. [[Pilt:Russian lands to 1250.jpg|pisi|Poola, [[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], Vene, Ukraina, Valgevene ning [[Kuldhord]]i alad 1250]] Mongolid tungisid pidurdamatult edasi [[Boheemia]]sse, [[Serbia]]sse ja [[Saksa-Rooma riik]]i,<ref name="msV3M" /><ref name="nCqaf" /> aga enne kui mongolitel oli võimalik vallutada [[Viin]], peatas [[Mongolite riik|Mongolite]] suurkhaani [[Ugedei-khaan]]i surm detsembris 1241 vallutusretke.<ref name="Weatherford. p. 158" /><ref name="b1v8M" /> [[Pilt:Duernkrut3.jpg|pisi|vasakul|[[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa valitseja]] [[Otakar II]] [[Tšehhi kuningriik]] aastal 1273 ning piirialad Poolaga ja [[Ungari kuningriik|Ungariga]]]] [[1259]]. aastal tungisid Poola aladele mongolite väed teist korda ning laastasid maa. Aastatel [[1285]]–[[1287]] toimus mongoli vägede viimane sõjaretk Poolasse, Sileesiasse. [[Pilt:Karte Mark Brandenburg 1320.png|pisi|vasakul|[[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja Poola piirialad [[1320]]. aasta paiku]] [[Pilt:Polska za W Lokietka (1304-1333).png|pisi| Poola alad [[1304]]. aastal]] Varakeskaegses Poolas arenes riigivalitsemiskorraldus, päritava kuningavõimu järel oli ''palatinus'' kuninga järel järgmine auaste. Kuna ta oli ka kuninga armee ülemjuhataja, ühendati auaste ''[[Vojevood|wojewoda]]'' (vojevood) auastmega, viimane asendas tiitli ''[[palatiin]]''. Poola killustumise ajal oli igal vürstil oma vojevood. Kui mõni nendest [[vürstkond]]adest taasühendati Poola kuningriigiga, [[lään]]istati palatiinid koos nendega, nad ei olnud enam kohalikud vürstid. Või sattusid pigem kuninga alluvusse, kellele kõik need vürstlikud tiitlid läksid. Vürstkonnad tehti seega [[vojevoodkond]]adeks (mõnikord kutsuti [[palatinaat]]ideks). Kogu oma ajaloo jooksul jäi amet mittepäritavaks või poolpäritavaks. Feodaalse killustatuse positiivne külg oli majanduse, ühiskonna ja kultuuri areng. Killustatud riik osutus aga kergeks saagiks röövvallutajaile. Aastatel [[1242]]–[[1248]] jätkasid Saksa ordu väed Lääne-Pommeri vallutusi preislaste vastu, pärast nende ülestõusu. [[1283]]. aastal alistasid Saksa ordu väed allutasid lõplikult preislased. Aastatel [[1291]]–[[1292]] vallutas [[Böömimaa kuningas]] [[Václav II]] [[Väike-Poola]]. [[1294]]. aastal liideti Ida-[[Pommeri]] [[Suur-Poola]]ga. [[1295]]. aastal krooniti Suur-Poola vürst [[Przemysł II]] Poola kuningaks ning alustas Poola maade koondamist ühise valitsemise alla, kuid [[1296]]. aastal Poola kuningas [[Przemysł II]] tapeti. [[1300]]. aastal vallutas Böömimaa kuningas [[Václav II]] [[Suur-Poola]]. Aastatel [[1308]]–[[1309]] hõivas orduriik Ida-[[Pomorze]] (koos [[Gdańsk]]iga). [[Pilt:Poland under Jagello (134038053).jpg|pisi|Poola alad [[14. sajand]]il]] 13. sajandi lõpul muutus elu killustatud riigis üha raskemaks. Linnade ja asulate elanikke ähvardas pidevalt võõra kallaletungi oht. Kõigele vaatamata säilisid siiski mõned ühtsuse elemendid, sest enamikus väikeriikidest valitsesid sellesama [[Piastide dünastia]] esindajad. Väikeste vürstiriikide ühendamine osutus väga keeruliseks ülesandeks. Iga piastivürst tahtis ühendusprotsessi etteotsa astuda. Lõpuks tuli sellega toime Suur-Poola vürst [[Przemysław II]], kes krooniti [[1295]]. aastal kuningaks, varsti pärast seda aga tapeti. Järgmised pretendendid olid vürstid [[Henryk Głogowski]], [[Władysław Łokietek]] ja Tšehhi kuningas [[Wacław II]]. Viimane laskis end [[1300]]. aastal Poola kuningaks kroonida. Pärast Wacław II ja tema poja [[Wacław III]] varajast surma pääses [[1306]]. aastal võimule [[Väike-Poola]]s [[Władysław I Łokietek]], kes tänu paavsti toetusele ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] sõjalisele abile liitis osa Poola aladest. [[1309]]. aastal vallutas Władysław I Łokietek [[Kraków]]i ja [[Suur-Poola]]. Tema riigi piiridest jäi välja [[Sileesia]], mis allus [[Luxemburgi dünastia]]st [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi]] [[Böömimaa valitsejate loend|kuningatele]], kes suurendasid taas märgatavalt Tšehhi maid: kuningas [[Jan Lucemburský|Jan Pime]] alistas enamiku Poola [[Sileesia Piastid|Piastide]] [[Sileesia]] hertsogeid. [[Masoovia hertsogiriik|Masoovia]] säilitas iseseisvuse. [[1308]]. aastal vallutasid [[Brandenburgi mark]]krahvid [[Lääne-Pommeri]], [[Saksa ordu]] poolt vallutati 1309. aastal [[Pommeri|Pomorze]], Pomorze kaotus tähendas ühtlasi Poolale merepiirist ilmajäämist. Aastatel [[1315]]–[[1317]] sõdis Poola [[Brandenburgi mark]]iga. [[1320]]. aastal krooniti Władysław I Łokietek taasühendatud [[Poola kuningriik#14. sajand|Poola kuningriigi]] kuningaks. == Rzeczpospolita 1569–1791 == [[Pilt:Rzeczpospolita2nar.png|pisi|Poola kuningriigi ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi maa-alad 1619. aastal koos vasalliriikide: [[Preisimaa hertsogkond|Preisimaa hertsogkonna]], [[Kuramaa hertsogkond|Kuramaa hertsogkonna]] ning [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnaga]]]] [[Pilt:Borders of Poland before 1660 (128904766).jpg|pisi|Poola 1660. aastate piirides, pärast [[Oliwa rahu|Oliwa]] ja [[Andrussovo rahuleping]]uid]] [[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi, ''Rzeczpospolita Obojga Narodów'', mis eksisteeris föderatiivse riigina aastatel [[1569]]–[[1795]]. See oli [[riik]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigist]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]], Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis riigi aadelkonna [[šlahta]] valitav kuningas ja riiki valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|seim]]. Poola-Leedu piirnes põhjas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]], idas [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]], lõunas [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]] ning läänes [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]], hilisema [[Preisimaa hertsogiriik|Preisi hertsogiriigi]] ja [[Lääne-Pommeri hertsogiriik|Lääne-Pommeri hertsogiriigiga]]. {{vaata|Rzeczpospolita}} Rzeczpospolita ekspansioon suundus [[16. sajand]]il põhja ja itta: [[Poola kuningas|Poola kuningad]] [[Zygmunt II August]], [[Stefan Batory]] ja [[Zygmunt III]] Waza liidendasid [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] Moskva tsaaririigiga ([[Vene-Poola sõda (1562–1582)|1562–1582]]) ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] [[1561]]–[[1582]] [[Liivimaa]], 1561 vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]]. Moskoovia [[Segaduste aeg|segaduste ajal]], [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Vene-Poola sõjas 1609–1618]] ja [[Vale-Dmitri I|dmitriaad]]ide ajal toimunud Poola ja Rootsi interventsiooni ajal Venemaale hõivati [[Smolensk]]i, [[Tšernigiv]]i ja muud alad. Sõjategevuse lõpetas [[Deulino vaherahu]] 1618. aastal. [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] ajal oli [[Władysław IV Waza]] [[Moskva tsaar]] ja [[27. september|27. septembrist]] [[1610]] kuni [[4. november|4. novembrini]] [[1612]] kuulus Moskva tsaaririik Rzeczpospolita koosseisu. [[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad [[Rootsi-Poola sõda|sõjad]], [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]] ([[1600]]–[[1629]]), [[Vene-Poola sõda|sõjad]] laieneva Moskva tsaaririigiga ([[1632]]–[[1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]]) ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] ([[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|1620–1621]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|1633–1634]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|1666–1671]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|1672–1676]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|1683–1699]]. ===Sõjad Rootsiga=== {{Vaata|Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõda}}, mida võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks; {{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|(1600–1611)}}, ''[[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|(1617–1618)]]'', ''[[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|(1621–1625)]]'', ''[[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|(1626–1629)]]'' ===Vene-Poola sõda=== {{Vaata|Poola-Vene sõda (1654–1667)}} ehk ''[[Kolmeteistkümneaastane sõda]]'', ''[[Andrussovo rahuleping]]'' [[1648]]. aastal alustas [[hetman]] [[Bogdan Hmelnõtski]] võitlust [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast]], kuid pöördus varsti abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole. Sõjalise abi eest nõustus Ukraina 1654. aastal [[Perejaslavi raada]]l andma Ukraina alad Moskva tsaaririigi [[protektoraat|protektoraadi]] alla: [[1654]]. aastal otsustati Perejaslavi raadal, et edaspidi ei allu kasakad [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. Samal aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]], mis kujunes [[Rzeczpospolita]] jaoks katastroofiliseks. Järgmisel aastal hõivas [[Moskva tsaaririik]] [[Pinsk]]i ja [[Vilno]], kasakad Bogdan Hmelnõtski juhtimisel tungisid [[Lviv]]i alla. 1657. aastal hetmaniks (1657–1659) saanud [[Ivan Võgovski]] alustas [[Vene Suurvürstiriik (1658–1659)|Vene suurvürstiriigiga]] uuesti sõjategevust Venemaaga?, kuid sellele järgnenud [[Vene-Poola sõda (1657-1667)|Vene-Poola sõda (1657]]–[[Vene-Poola sõda (1657-1667)|1667)]] lõppes Ukraina jaoks kaotusega. [[1658]]. aastal sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võgovski [[Gadjatš]]i linnas (tänapäeval [[Poltaava oblast]]is) [[Gadjatši leping]]u. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola-Leedu-Vene kolmikmonarhiaga. [[1659]]. aastal ratifitseeris Gadjatši lepingu [[Seim (Poola)|Poola Seim]], kuid Poola ühiskondliku surve ja [[paavst]]i rangete nõudmiste tulemusena tegi seim lepingusse ratifitseerimise käigus muudatusi. Nimelt jäeti lepingust välja Vene Suurvürstiriigi ja kolmikmonarhia idee. Muudeti teisigi artikleid. Ratifitseeritud kujul lepinguga pidid poolakad tagasi saama neilt konfiskeeritud varanduse ja Vene Suurvürstiriigi riigiusuks pidi jääma [[katoliiklus]]. Lepingu ratifitseerimine muudetud kujul tähendas Võgovski langust. Venemaa ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest ida pool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jaotati kahe riigi vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. {{Vaata|Vene Suurvürstiriik (1658–1659)}}, ''[[Ukraina ajalugu]]'' ===Teine Põhjasõda=== [[Pilt:RP 1701.JPG|pisi|Rzeczpospolita territoorium [[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses 1701. aastal]] {{mitu pilti|laius=200|pilt1=Great Northern War Part1.png|pilt2=Great Northern War Part2.png|jalus=Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} Rzeczpospolitat ohustas [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud rootslaste sissetung, nn [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. aastal. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast. {{Vaata|Teine Põhjasõda}} (1655–1660), ''[[Uputus (Poola)]]'', ''[[Oliwa rahu]]'' ===Põhjasõda=== {{Vaata|Põhjasõda}} Aastatel 1697–1704 ja 1709–1733 oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst [[August II Tugev]] ning ka [[Saksimaa kuurvürst]] Friedrich August I Tugev (1670–1733), kelle juhtimisel osales Rzeczpospolita ja [[Saksimaa kuurvürstiriik]] [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] liitlasena [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vastu. Aastatel [[1733]]–[[1735]] toimunud [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] ajal tungisid Poolasse vene väed, sundisid lahkuma Poola troonilt [[Stanisław Leszczyński]] ja toetasid Poola kuningana [[Saksimaa kuurvürst]]i Friedrich August II Paksu (1696–1763), kes valitses seejärel Rzeczpospolitat [[August III (Poola)|August III]] nime all Poola kuninga ja Leedu suurvürstina. [[1763]]. aastal, pärast [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August III]] surma, saavutas [[Katariina II]] koostöös [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]-ga diplomaatiliste võtete ja sõjalise [[demarš]]iga Poola uueks kuningaks ([[1764]]–[[1795]]) oma endise favoriidi [[Stanisław August Poniatowski]] valimise. {{vaata|Bari konföderatsioon}} ''(1768–1772)'' [[Pilt:Rpon1793wojew.png|pisi|vasakul|Rzeczpospolita haldusjaotus 1793. aastal]] [[Pilt:Karte polnischeteilungen4.jpg|pisi|Poola jagamised]] [[Pilt:Map of Russia's war with the Rzeczpospolita in 1792 (be-tarask).png|pisi|Venemaa keisririigi [[interventsioon]] 1792. aastal Rzeczpospolitasse]] == Jagatud Poola 1795–1918 == ===Rzeczpospolita jagamised=== {{vaata|Poola jagamised}} [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] algatusel toimus [[1772]]. aastal [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Austria ertshertsogiriik|Austria ertshertsogiriigi]] juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel. Kuninga [[Stanisław August Poniatowski]] ja [[Patriootlik Erakond|Patriootliku Erakonna]] ([[Hugo Kołłątaj]], [[Ignacy Potocki]]) katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e (liit Preisiga [[1790]], [[Nelja-aastane seim|Nelja-aastase seimi]] reformid [[1788]]–[[1792]], Euroopa esimese [[põhiseadus]]e vastuvõtmine [[3. mai]]l [[1791]], [[haridus]]e ja [[kultuur]]i edendamine) lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792. aastal ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]]. aastal Venemaa keisririigi ja Preisimaa vahel. [[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõus|ülestõusu]] mahasurumisele [[Aleksander Suvorov]]i vägede poolt järgnes [[1795]]. aastal [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] loomiseni [[Prantsusmaa keiser|Prantsusmaa keisri]] [[Napoleon I]] poolt. ===Napoleoni sõjad=== [[Pilt:Map of the partition of the Kingdom of Poland and the Grand Duchy of Lithuania from 1799.jpg|pisi|Jaotatud Rzeczpospolita pärast 1799. aastat]] [[Pilt:Duchy of Warsaw and Republic of Danzig.JPG|pisi|[[Varssavi hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]], [[1809]]]] [[Pilt:Karte_kongresspolen.png|pisi|Poola jagamine 1815. aasta Viini kongressi järel]] {{Vaata|Napoleoni sõjad}}, ''[[Neljanda koalitsiooni sõda]]'', ''[[1812. aasta isamaasõda]]'' 1806. aastal alanud [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljandas koalitsioonisõjas]] võitis [[Napoleon]] [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] vägesid otsustavalt välkkampaanias, mis kulmineerus [[Jena ja Auerstedti lahing]]uga 14. oktoobril 1806. Prantsuse väed Napoleoni juhtimisel okupeerisid Preisimaa, jälitades purustatud Preisi armee riismeid ja vallutades 25. oktoobril 1806 Berliini. Siis edenesid nad [[Ida-Preisimaa]]le, Poolasse ja Venemaa piirile, kus nad 7.–8. veebruaril 1807 [[Eylau lahing|Eylau]] all võitlesid otsustamatus lahingus venelaste vastu. Napoleoni edenemist Venemaa piiril kontrolliti lühidalt kevadel, kui ta taaselustas oma armee. Venelaste väed purustati prantslaste poolt lõpuks 14. juunil 1807 [[Friedlandi lahing|Friedlandi]] all ja kolm päeva hiljem küsis [[Venemaa keisririik]] rahu. [[Tilsiti rahu]]ga juulis 1807 tegi Prantsusmaa rahu Venemaaga, kes nõustus ühinema [[Kontinentaalblokaad]]iga. Leping oli siiski eriti karm Preisimaa jaoks, kui Napoleon nõudis enamikku Preisimaa territooriumidest piki [[Rein]]i alamjooksu ja [[Elbe]]st läänes, ja selle, mis oli endise [[Rzeczpospolita]] osa. Need alad liidendati vastavalt tema venna [[Jérôme Bonaparte]]'i uue [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigiga]] ja loodud [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogkonnaga]] (seda valitses tema uus liitlane [[Saksimaa kuningas]]). {{vaata|Varssavi Hertsogiriik}} (1807–1813), ''[[Danzigi vabalinn]]'' (1807–1813). [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta Prantsusmaa-Venemaa sõda]] algas [[22. juuni]]l 1812 Napoleon I sõja kuulutamisega Venemaale ja ööl vastu [[24. juuni]]t 1812 ületas 640 000-meheline [[Prantsuse Suur armee]] [[Neemen]]i jõe ja sellega [[Preisimaa]]-Venemaa piiri. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast pärast [[Kościuszko ülestõus]]u ([[1794]]. aastal) ja [[Kolmas Poola jagamine|Poola kolmandat jagamist]] lahkunud poolakate ja [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] väeosad, hõivasid [[Vilno]] ja [[Vitebsk]]i. 1. juulil 1812 kuulutati välja [[Poola]] alasid ühendava Leedu suurvürstiriigi taasloomine. == 1815–1831, Kongressi-Poola == [[Kuuenda koalitsiooni sõda|Kuuenda koalitsiooni sõja]], järel toimunud [[Viini kongress]]il (septembrist 1814 kuni juunini 1815) jagati [[Kolmas Poola jagamine|Rzeczpospolita kolmandat korda]]: [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi Hertsogiriigist]] moodustati [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]ga [[reaalunioon]]is olev Poola Kuningriik (nn [[Kongressi-Poola]]), [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] sai [[Suur-Poola]] ([[Poseni suurhertsogkond]]), [[Kraków]]ist ja selle ümbruskonnast moodustati [[Krakówi Vabariik]] (''Rzeczpospolita Krakowska''), mis 1846. aastal liideti [[Austria keisririik|Austriaga]]. Keiser [[Aleksander I]] andis välja 27. novembril ([[vkj]] 15. novembril) [[1815]] Poola kuningriigi ja selle elanike põhiõigusi määrava konstitutsiooni, mistõttu nimetati Venemaa Keisririigi koosseisus ning keisri asemiku (keiserliku perekonna [[suurvürst]]i) poolt valitsetavat Poola osa Kongressi-Poolaks. Suurvürsti juhtimisel osalesid Poola valitsemises [[Riiginõukogu]] ja Haldusnõukogu. Haldusnõukogu oli kuningriigi kõrgeim täidesaatev organ, kellele allusid: sõjaministeerium, kohtuministeerium, sise- ja politseiministeerium, haridus- ning usuasjade ministeerium. Rahvaesinduseks oli poola aadlike ja linnakodanike valitav kahekojaline ''Seadusinõustav seim''. Esimene koda oli senaatorite ja teine saadikute esindajate koda. Senaatorite kotta kuulusid aadlikud, kelle määras eluaegsetena keiser; Saadikutekoja moodustasid [[šlahta]] ja rahvakogude esindajad. Seimil ei olnud seadusandliku initsiatiivi õigust, vaid see arutas seaduseprojekte, mille olid esitanud keiser või Riiginõukogu. [[1830]]. aastal aga kuulutati Poola Venemaa Keisririigi osaks, mis oli ka [[1831. aasta Poola ülestõus]]u põhjuseks. {{vaata|Kongressi-Poola}} (1815–1867), ''[[Krakówi Vabariik]]'' (1815–1846) === Poola ülestõusud === {{vaata|Novembriülestõus}} [[1830]]. aastal, ''[[Jaanuariülestõus (Poola)|Jaanuariülestõus]]'' [[1863]].–[[1864]]. aastal [[29. november|29. novembril]] [[1830]] puhkes Venemaale kuuluvas [[Kongressi-Poola]]s [[Novembriülestõus]]. Seda juhtisid [[konservatism|konservatiivid]] [[Józef Grzegorz Chłopicki]], [[Adam Jerzy Czartoryski]], [[Jan Krukowiecki]] jt, kes lootsid välisriikide sekkumisele ja hoidusid reformidest, mida nõudsid [[Patriootide Ühing]]usse koondunud [[demokraatia|demokraadid]] ([[Joachim Lelewel]]). [[1831]]. aasta veebruaris alanud sõjas saavutasid Vene väed [[kindralfeldmarssal]]i [[Ivan Paskevitš]]i juhtimisel maiks ülekaalu. [[6. september|6.]]–[[8. september|8. septembril]] langes Varssavi, mäss lõppes sama aasta oktoobris. See lõpetas Poola sõltumatuse 32 aastaks. [[22. jaanuar]]il [[1863]] puhkes Kongressi-Poolas [[Jaanuariülestõus (Poola)|Jaanuariülestõus]]. Selle algatas [[revolutsioon]]ilis-demokraatlik [[Punased (Poola)|Punaste]] rühmitus ([[Jarosław Dabrowski]], [[Ignacy Chmieleński]], [[Stefan Bobrowski]] jt), kelle mõjul [[Rahvuslik Keskkomitee]] (maist 1863 [[Rahvuslik Valitsus]]) kuulutas [[1864]]. aasta jaanuaris [[Maa (majandus)|maa]] talupoegade [[omand]]iks. 1863. aasta märtsist septembrini kuulus võim konservatiiv-[[aristokraatia|aristokraatlikule]] [[Valged (Poola)|Valgete]] rühmitusele ([[Karol Majewski]] valitsus), kes ootas asjatult Euroopa riikide sekkumist. Septembris järgnenud uus Punaste valitsus, mida alates oktoobrist juhtis [[Romuald Traugutt]], ei suutnud vältida mässu mahasurumist 1864. aasta kevadeks (Vene vägesid juhtis [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]]). {{vaata|Varssavi kindralkubermang}} (1867–1918), ''[[Vislaäärne piirkond]]'', {{vaata|Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik}} [[Pilt:Godło Królestwa Polskiego (1916-1918).svg|pisi|Poola kuningriigi 1916–1918 vapp]] === Poola Esimeses maailmasõjas === [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|Ober Ost kontrollitud territoorium]] [[File:EasternFront1915b.jpg|pisi|left|Saksamaa-Venemaa [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]] 1915. aastal, pärast Gorlice-Tarnówi pealetungioperatsiooni]] {{vaata|Poola Esimeses maailmasõjas}} [[I maailmasõda|I maailmasõjas]] okupeeris [[Gorlice-Tarnówi lahing]]u tulemusel [[Saksa Riik]] [[1915]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigile]] kuulunud Poola alad ([[Ciechanów]]i, [[Kalisz]]i, [[Łódź]]i, [[Łomża]], [[Płock]]i, [[Siedlce]], [[Varssav]]i ja [[Włocławek]]i piirkonna) ning moodustasid algselt [[Varssavi kindralkubermang]]u (saksa k. ''Generalgouvernement Warschau''), mida valitses jalaväekindral [[Hans von Beseler]], keskusega [[Łódź]]is. Saksa sõjaväe kindralkubermang keskusega [[Varssavi]]s haaras kaugelt suurema loodeosa. Saksa Idarinde sõjaväelisele valitsusele allusid 1915. aastal algselt kuus piirkonda: [[Kuramaa]], Kesk-Leedu, [[Suwałki]], Vilno, [[Hrodna|Grodno]] ja [[Białystok]]i piirkonnad. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1916]] moodustati aga [[Kongressi-Poola]] aladel [[nukuriik|marionetlik]] Poola Kuningriik. Saksa keisririigi I maailmasõja aegne sõjaväeline valitsus ''[[Ober Ost|Oberbefehlshabers der gesamten deutschen Streitkräfte im Osten]]'' juhtis suurt osa Saksa keisririigi Saksa maaväe [[Saksa okupatsioon Venemaa keisririigis|poolt okupeeritud piirkondadest]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] aladel. Ober Ost kontrollitud territooriumi suurus oli 108 808 km², hallates: [[Eesti]]t, [[Läti]]t, [[Leedu]]t ning osa [[Venemaa]]d, [[Valgevene]]t, [[Ukraina]]t ja [[Poola]] osi ([[Augustów]]is ja [[Suwałki]]s). {{vaata|Ober Ost}}, ''[[Saksa okupatsioon Poolas (1915–1918)]]'' [[File:OkupacjaKP1914-18.PNG|pisi|left|Saksamaa keisririigi ja Austria-Ungari sõjaväe okupatsioonipiirkonnad ja kindralkubermangud]] Austria-Ungari vallutas suure osa [[Galiitsia]] aladest ja [[Austria-Ungari]] moodustas okupeeritud Poola aladel [[Lublini kindralkubermang]]u (saksa k. ''Generalgouvernement Lublin''), Austria-Ungari keiserlik-kuninglik sõjaväe kindralkubermang hõlmas kagupoolsed Poola alad. Lühikest aega eksisteerisid kolm eraldi juhitud Austria-Ungari sõjaväekubermangu ning 25. augustil 1915 liideti need üheks sõjaväe kindralkubermanguks. Kindralkubermangu keskus viidi sama aasta 1. oktoobril [[Kielce]]st üle [[Lublin]]isse. Aprillis 1915 sõlmitud [[Katowice]] kokkuleppega liideti [[Jasna Góra]] klooster koos kloostrivaldustega Austria-Ungari kui tunnustatud katoliikliku suurvõimuga ja muutus niiviisi [[enklaav]]iks Saksa haldusala sees. Austria-Ungari keiserlik-kuninglik sõjaväe kindralkubermang jagunes järgmisteks haldusüksusteks (''Verwaltungskreis''): [[Biłgoraj]], [[Busk]], [[Chełm]], [[Dąbrowa]], [[Hrubieszów]], [[Janów]], [[Jędrzejów]], [[Kielce]], [[Końsk]], [[Kozienice]], [[Krasnostaw]], [[Lubartów]], [[Lublin]], [[Miechów]], [[Noworadomsk]], [[Olkusz]], [[Opatów]], [[Opoczno]], [[Pińczów]], [[Piotrków]], [[Puławy]], [[Radom]], [[Sandomierz]], [[Tomaszów]], [[Wierzbnik]], [[Włoszczowa]] ja [[Zamość]].<ref>Tamara Scheer, [https://www.researchgate.net/publication/312295610_Austria-Ungari_okupatsioonivoim_Vene-Poolas_I_maailmasoja_ajal_1915-1918 Austria-Ungari okupatsioonivõim Vene-Poolas I maailmasõja ajal (1915–1918)], I MAAILMASÕDA IDA-EUROOPAS – TEISTSUGUNE KOGEMUS, TEISTSUGUSED MÄLESTUSED. Eesti Sõjamuuseum Tallinna Ülikooli KirjastusViimsi–Tallinn 2015</ref> Juba 1915. aastal moodustas [[Józef Piłsudski]] [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] kontrollile allunud Poola osas, mille keskuseks oli [[Kraków]], Poola Kõrgema Rahvusliku Nõukogu, mille eesmärgiks oli riiklik sõltumatus [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigist]]. Pärast Saksa vägede poolset ajaloolise Poola territooriumi vallutamist Venemaalt tunnustas Saksamaa 5. novembril 1916 [[Poola Kuningriik]]i ning seal moodustati Riiginõukogu. Kuna lubatud muudatused oli ainult formaalsed, siis sakslastele ebasoovitav rahvusliku liikumise juht Piłsudski vangistati ning viibis kuni 1918. aasta [[Novembrirevolutsioon]]ini Saksamaal [[Magdeburg]]i linnas vangis. Oktoobris 1918 moodustas Saksamaa Poolas [[Regentnõukogu]], millesse kutsuti ka vabastatud Pilsudski. Samal ajal soodustasid Prantsuse võimud oma poliitilistel eesmärkidel tekkiva Poola riigi võimuorganeid ning Pariisis moodustati [[Poola rahvuskomitee]], mille juhiks oli [[Roman Dmovsk]], hiljem [[Ignacy Jan Paderewski]]). 6. novembril 1918 moodustasid ka Poola sotsialistid [[Lublin]]is valitsuse, mis tegutses kuni jaanuarini 1919. [[Pilt:PBW June 1920.png|pisi|Poola alad [[1920]]. aastal]] == II Rzeczpospolita 1918–1939 == [[Pilt:Jozef Pilsudski1.jpg|pisi|vasakul|[[Józef Piłsudski]], 1918–1922 Poola riigipea. Aastatel 1926–1935 Poola diktaator]] {{vaata|II Rzeczpospolita}} Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Regentnõukogu [[3. november|3. novembril]] [[1918]] Poola iseseisvaks, misjärel andis võimu üle [[Józef Piłsudski|Józef Klemens Piłsudskile]] ja lõpetas tegevuse. 1918. aastal korraldati Poolas valimised ning jaanuaris 1919 võeti vastu Poola põhiseadus, mis kuulutas Poola riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aasta [[Rzeczpospolita]] piirides. Poola presidendiks sai Piłsudski. {{vaata|Nõukogude-Poola sõda}}, ''[[Vilniuse piirkond]]'' ===Poola-Saksa suhted=== [[Pilt:Poola koridor.png|pisi|Poola koridor 1923–1939]] {{vaata|Poola koridor}}, ''[[Danzigi vabalinn]]'', ''[[Ida-Preisimaa]]'' === Poola II maailmasõjas 1939–1945 === [[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|Plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939–1940]] {{vaata|Molotovi-Ribbentropi pakt}}, ''[[Poola II maailmasõjas]]'', ''[[Kummaline sõda]]'' [[23. august]]il [[1939]] sõlmiti [[Moskva]]s [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel [[mittekallaletungileping]] ja lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotas [[Vahe-Euroopa]] NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile. 1. septembril 1939 marssis [[Wehrmacht]] ilma eelneva sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariigi]] [[Slovakkia sissetung Poolasse (1939)|väed tungisid]] Poola lõunaossa. Kampaania lõppes 6. oktoobril viimaste Poola väeosade kapitulatsiooniga. Poola valitsus põgenes eksiili. Poola väeosad lääneliitlaste või Nõukogude alluvuses jätkasid Saksamaa vastu võitlemist kuni 1945. aastani. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikese Prantsuse vägede sissetungi [[Saarimaa]]le, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud. Vastavalt Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile, mille järgi kuulus Ida-Poola Nõukogude mõjusfääri, marssis 17. septembril Ida-Poolasse sisse Punaarmee. {{vaata|NSV Liidu kallaletung Poolale}}, ''[[Orzeł]]'', ''[[Katõni massimõrv]]'' == Poola Rahvavabariik == [[Pilt:PL Bolesław Bierut (1892-1956).jpg|pisi|[[Bolesław Bierut]], [[Poola Ühendatud Töölispartei]] liider aastatel 1948–1956. 1947–1952 Poola Rahvavabariigi president ning Riiginõukogu esimees. 1952–1954 [[Poola Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu]] esimees]] {{vaata|Poola Rahvavabariik}} poola k. ''Polska Rzeczpospolita Ludowa '' ''(1952–1989)'', ''[[Poola Ühinenud Töölispartei]]'' {{vaata|Bolesław Bierut}}, ''[[Władysław Gomułka]]'', ''[[Wojciech Jaruzelski]]'', ''[[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]]'' {{vaata|Varssavi Lepingu Organisatsioon}} [[Pilt:Karte_viertepolnischeteilung.png|pisi|vasakul|Poola alad 1945. aastal]] Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati [[Poola Rahvavabariik]]. Sõjajärgse riigipiiri muudatustega [[Jalta konverents]]i alusel, liideti Poolaga läänesuunalt Ida-[[Sileesia]] [[Wroclaw]]iga ja Ida-[[Pommeri]] [[Gdańsk]]iga ja [[Ida-Preisimaa]] lõunapoolne osa, poolapäraselt [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Masuuria]]. [[Ida-Preisimaa]] liideti NSV Liiduga [[Kaliningradi oblast|Königsbergi oblast]]ina. NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud [[Jalta konverents]]i otsuste tulemusena kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud [[Lääne-Ukraina]] ([[Lviv]]) ja [[Lääne-Valgevene]] ([[Brest-Litovsk]]) alade liitmine Nõukogude Liiduga. Piiride muutmise, sõjaaegse ja sõjajärgse massilise rände ja etnilise puhastuse tagajärjel muutus Poola rahvuslikult homogeensemaks kui iial varem: 1950. aasta detsembris toimunud rahvaloenduse andmeil oli poolakaid Poolas 97,6%. [[Pilt:Map of Poland (1945) corr.png|pisi|Poola piiride muudatused pärast Teist maailmasõda]] [[Pilt:Poland-USSR 1951 territory exchange.jpg|pisi|Poola piiride muudatused 1951. aastal]] 1946. aasta juunis korraldas kommunistlik [[Poola Töölispartei]] [[referendum]]i, millega legitimeeris oma valitseva seisundi Poola poliitikas. Ehkki Jalata konverentsil lepiti kokku vabades valimistes, kontrollisid 1947. aasta jaanuaris toimunud valimisi kommunistid ning neil osalenud üksikud demokraatlikud poliitikud ei suutnud tulemusi mõjutada. Valimiste järel lõpetas tegevuse [[Poola rahvuslik ühtsusvalitsus]] ja riigis hakkas valitsema osaliselt mitmeparteiline, kuid kommunistide täieliku kontrolli all olev sotsialistlik "[[rahvademokraatia]]". Samal aastal lükati tagasi USA pakutud osalus [[Marshalli plaan]]is. ===Stalinism=== 1947. aastal "Poola tee sotsialismile" välja kuulutanud Poola Töölispartei sõjaaegne juht [[Władysław Gomułka]] võeti 1948. aastal ametist maha ja vangistati. Detsembris liideti Poola Töölispartei ja Järgnenud Poola Sotsialistlik Partei [[Poola Ühinenud Töölispartei|Poola Ühendatud Töölisparteiks]], mis jäi riiki valitsema kuni [[sotsialism]]i kukutamiseni. Uue [[põhiseadus]]ega 1952. aastal muutus Poola nimi ametlikult Poola Rahvavabariigiks (''Polska Rzeczpospolita Ludowa''). [[Stalinism]]iajastu sügavaimas faasis 1948–1953 toimusid Poolas ulatuslikud [[repressioon]]id, [[Rahvuslus|rahvus]]lik liikumine suruti maha ning riiki valitsesid NSV Liidust määratud [[funktsionäär]]id nagu [[Bolesław Bierut]], [[Jakub Berman]] ja [[Konstantin Rokossovski]], enamik Poolat puudutavaid olulisi otsuseid langetati Nõukogude Liidus. Ehkki [[katoliku kirik]]ut otseselt ei keelatud, [[konfiskeerimine|konfiskeeri]]ti ulatuslikult kiriku vara ning 1950. aastal sunniti [[Poola katoliku kirik]] sõlmima valitsusega koostöölepingu. Eriti tugevnes kiriku tagakiusamine pärast Stalini surma 1953. aastal, mil kirikupea, [[kardinal]] [[Stefan Wyszyński]], arreteeriti ning jaanuaris peeti avalik kohtuprotsess Krakówi [[kuuria]] üle. 1955. aastal sõlmiti [[Varssavi pakt]] sotsialismileeri riikide sõjaliseks koostööks, mille osaliste seas oli Poolal suuruselt teine armee NSV Liidu järel. 1944. aastal suurfarmide ja tööstuse konfiskeerimisega alanud [[kollektiviseerimine]] jätkus [[Poola kolmaastakuplaan|kolmaastakuplaaniga]] 1947–1949, mil sõjast räsitud majandus restruktureeriti sotsialistlikuks, ja [[Poola kuusaastakuplaan|kuusaastakuplaaniga]] 1950–1955, mille vältel eelisarendati [[rasketööstus]]t ja sõjandust. Sõjajärgseil aastail lubatud [[tööliskooperatiiv]]id ja [[Väikeettevõte|väikeettevõtted]] kaotati hiljem kui ebapiisavalt sotsialistlikud. Kultuuris ja hariduseks sai valdavaks kommunistlik [[propaganda]]. Reformidega juurutati peaaegu täielik [[tööhõive]], üleüldine [[koolikohustus]] ja riiklik [[tervishoiusüsteem]]. Ehitati üles mitmed sõjas purustatud [[kultuurimälestis]]ed, sealhulgas [[Varssavi vanalinn|Varssavi]] ja [[Gdański vanalinn]]. Tööstuse eelisarendamine tõi kaasa [[linnastumine|linnastumise]] ja masselamuehituse, mille käigus rajatud [[kortermaja]]des elab tänini suur osa Poola linnarahvastikust. ===Sula ja reformid=== 1956. aasta märtsis, kui [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XX kongress]] kutsus üles [[destaliniseerimine|destaliniseerimisele]], määrati Poola Ühendatud Töölispartei juhiks [[Edward Ochab]]. Alanud reformide käigus vabastati hulgaliselt [[poliitvang]]e ja tagakiusatud [[Rehabiliteerimine|rehabiliteeri]]ti. [[1956. aasta töölisrahutused Poznań]]is suruti küll vägivaldselt maha, ent neist sai alguse parteisisene reformiliikumine. Nn "[[Poola oktoober|Poola oktoobr]]i" käigus vahetati samal aastal välja partei juhtkond, mille etteotsa naasis reformist [[Władysław Gomułka]]. Poola sõltuvus NSV Liidust leevenes mõnevõrra ning riigi suhted kirikuga paranesid. NSV Liiduga sõlmiti [[Repatrieerimine|repatrieer]]umisleping, mille alusel naasid kodumaale tuhanded poolakad, kes olid olnud Nõukogude vangilaagrites või asumisel. Lõpetati ka põllumajanduse [[kollektiviseerimine]], mille tulemusel sai Poolast [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ainus liikmesriik, kus põllumajandusmaa jäi valdavalt perekondlikku [[eraomand]]isse. Leevendati põllumajandustoodete kohustusliku riikliku kokkuostu kunstlikult madalaid hindu ning 1972. aastal loobuti riiklikust toiduvarumissüsteemist sootuks. 1957. aasta valimistele järgnes mitu aastat poliitilist stabiilsust, millega kaasnes aga majanduse [[Stagnatsioon|stagn]]eerumine ning reformid peatusid. Üks viimaseid algatusi oli Poola välisministri [[Adam Rapacki]] 1957. aastal tehtud ettepanek luua [[Kesk-Euroopa]]sse tuumavaba tsoon. Kultuuris toimus [[tsensuur]]i säilimisele vaatamata märkimisväärne areng. Poola hakkas jõudma Lääne [[popkultuur]] ning mitmete kanalite kaudu edastasid infot ka Läände põgenenud välispoolakad. Olulisteks muutusid Pariisis trükitav ajakiri [[Kultura]] ja [[Raadio Vaba Euroopa]] poolakeelne programm. 1966. aastal tähistati Poola ristimise 1000. aastapäeva, pidustused muutusid massiliseks toetusavalduseks [[katoliku kirik]]ule. ===Stagnatsioon=== 1960. aastate lõpul toimus pööre, mille käigus visati Töölisparteist välja "marksistlikud revisjonistid". [[Praha kevad]]est sai Poolas alguse [[1968. aasta poliitiline kriis Poolas|poliitiline kriis]], kui üleriiklikud meeleavaldused suruti maha, nende korraldajad vallandati ning parteijuht Gomułka algatas [[Antisemitism|antisemi]]itliku kampaania. Poola osales ka samal aastal toimunud [[Varssavi Lepinguorganisatsiooni]] vägede sissetungis [[Tšehhoslovakkia]]sse, millega sealsed reformid said vägivaldse lõpu. 1970. aasta detsembris sõlmisid Poola ja [[Lääne-Saksamaa]] [[Varssavi leping (1970)|Varssavi leping]]u, millega taastati diplomaatilised suhtes ning Lääne-Saksamaa tunnistas Teise maailmasõja järgset ''de facto'' piiri Poola ja [[Ida-Saksamaa]] vahel. ===Giereki reformid ja Solidaarsus=== {{Vaata ka|1970. aasta Poola protestid}} 1970. aastal puhkesid Poolas protestid esmatarbekaupade hinnatõusu vastu. Detsembris algas streik kolmes Läänemere sadamalinnas: [[Gdańsk]]is, [[Gdynia]]s ja [[Szczecin]]is, eelkõige sealsetes laevatehastes. Streikide mahasurumine sõjaväe jõul, mille kiitsid heaks Gomułka ja kaitseminister [[Wojciech Jaruzelski]], viis kümnete tööliste hukkumiseni. Seetõttu vahetati välja Töölispartei juht, uueks esimeseks sekretäriks sai [[Edward Gierek]], kes oli algselt populaarne, kuna temalt loodeti reforme. Majanduse taaselavdamiseks algataski Gierek ulatuslikud reformid, millega kaasnesid suured välislaenud. Lääne laenude toel saavutas Poola maailma mastaabis silmapaistva [[majanduskasv]]u, kuid [[plaanimajandus]] ei võimaldanud raha tõhusalt kasutada ja suur osa rahast kulus sihtotstarbetult. [[1973. aasta naftakriis]] põhjustas ülemaailmse [[majanduslangus]]e ja [[laenuintress]]id tõusid järsult. Nii paraneski tarbijate olukord algselt, kuid mõne aasta järel saabus taas seisak ja 1976. aastal toimusid jälle tarbijate meeleavaldused. 1979. aastaks hakkas majandus kahanema. 1978. aasta oktoobris valiti [[Krakówi peapiiskop]], kardinal [[Karol Józef Wojtyła]], [[Rooma paavst]]iks [[Johannes Paulus II]] nime all. 1979. aasta juunis tervitati tema visiiti Poolasse ülevoolava vaimustusega (ta oli ka ajaloo vältel esimene Poolat külastanud paavst). Kokku külastas Johannes Paulus II Poolat paavstina üheksal korral. Tänini on Poola täis mälestusmärke paavsti külaskäikudele ja varasematele elusündmustele. Uued hinnatõusud viisid [[1980. aasta üldstreik Lublinis|1980. aastal üldstreigini Lublinis]]. Augustis järgnesid streigile Gdański laevatehases streigid, mis seiskasid majanduse kogu Läänemere rannikul kuu lõpuks ning viisid esmakordselt ka söekaevanduste seiskumiseni [[Sileesia]]s. 31. augustil 1980 sõlmisid valitsusega kokkuleppe streigi lõpetamiseks Gdański laevatehase töölised, keda juhtis elektrik [[Lech Wałęsa]]. Samasugused lepingud sõlmiti [[Szczecin]]is ja Sileesias. Kogu riigis loodi sõltumatud [[ametiühing]]ud, mis 17. septembril sõlmisid ühinemislepingu, luues üleriigilise sõltumatu ametiühingu Solidaarsus ([[Solidarność]]). Nõukogude Liit süüdistas Gierekit liigses pehmuses, mis lubas esile kerkida "sotsialismivastastel elementidel", ning vahetas ta Töölispartei eesotsas 5. septembril välja [[Stanisław Kania]] vastu. Riik hakkas valmistama ette [[sõjaseadus]]e kehtestamist ja repressioone. Pärast Varssavi pakti tippkohtumist Moskvas koondas NSV Liit Poola piiri äärde suured väeüksused, ent Kania vaidles NSV Liidu juhile [[Leonid Brežnev]]ile vastu, otsese sekkumise eest hoiatasid NSV Liitu ka lääneriigid ning sissetung jäi ära. 1981. aasta veebruaris astus kaitseminister Wojciech Jaruzelski ametisse ka peaministrina. Kui varem polnud Solidaarsuse liikmete vastu vägivalda rakendatud, siis märtsis peksis salapolitsei [[Bydgoszcz]]is läbi kolm aktivisti. 9,5 miljoni liikmeni kasvanud Solidaarsus kavandas hoiatus[[streik]]i, ent 30. märtsil sõlmis Wałęsa valitsusega kokkuleppe ja streik tühistati. Solidaarsuse esimese kongressil septembris-oktoobris valiti Wałęsa ametiühingu esimeheks. Nõukogude juhtide silmis oli kongress "sotsialismi- ja nõukogudevastane orgia" ning ka Poola juhtkond oli valmis rakendama jõudu. Sama aasta oktoobris valiti Jaruzelski Töölispartei esimeseks sekretäriks häältega 180:4. Ta palus parlamendil keelustada streigid ja anda talle erakorralised volitused, kuid mõlemad ettepanekud lükati tagasi. ===Sõjaseisukord=== Tagasilükkamisest hoolimata kuulutas Jaruzelski 12.–13. detsembril Poolas välja [[Sõjaseisukord Poolas|sõjaseisukorra]], riiki asus juhtima [[Rahvusliku Päästmise Sõjaväeline Nõukogu]]. Nõukogude Liit nõudis, et ta suruks [[opositsioon]]i maha oma jõududega. Kogu Solidaarsuse juhtkond ja paljud haritlased arreteeriti, vaba ajakirjandus läks põranda alla ning Solidaarsus kahanes mõne tuhande aktivistini. Lääneriigid kuulutasid välja [[sanktsioonid]] Poola ja NSV Liidu vastu. Pärast suhtelise stabiilsus saavutamist riigis tühistati sõjaseisukord ametlikult juulis 1983, kuid palju aktivistid jäid endiselt vangi. 1984. aasta oktoobris rööviti ja tapeti populaarne preester, Solidaarsuse toetaja [[Jerzy Popiełuszko]]. [[Mihhail Gorbatšov]]i võimuletuleku järel algas Nõukogude Liidus uus [[Perestroika|poliitiline sula]], mis jõudis ka Poola. 1986. aasta septembris kuulutati välja üldine [[amnestia]], vabastati peaaegu kõik [[poliitvang]]id. Riik oli ebastabiilses seisus: majandusraskused kestsid, suhetes opositsiooniga püsis [[patiseis]] ning katoliku kiriku vahenduskatsed ei kandnud vilja. 1988. aasta veebruaris algasid üliõpilaste meeleavaldused. Aprillis, mais ja augustis järgnesid streigid. Samavõrd ebastabiilne NSV Liit ei toetanud oma [[nukurežiim]]i jõuga. Septembris alustas valitsus läbirääkimisi Solidaarsusega ning novembris tunnistas esmakordselt avalikult oma vigu teledebatis Solidaarsuse ja riikliku ametiühinguliidu juhtide vahel. 1989. aastal loodi läbirääkimisteks ümarlaud, millele juunis järgnenud [[1989. aasta valimised Poolas|esimesed vabad valimised]] pärast Teist maailmasõda viisid kommunismi kukutamiseni. == III Rzeczpospolita == {{vaata|III Rzeczpospolita}}, ''[[Lech Wałęsa]]'' Kolmandaks Vabariigiks ehk III Rzeczpospolitaks nimetatakse Poolas sotsialistliku riigikorra langemise järel taastatud [[Kapitalism|kapitalis]]tlikku Poola riiki. ===Üleminekuaastad=== [[Kapitalism]]ile ülemineku juhatas Poolas sisse kommunistide läbikukkumine osaliselt vabadel valimistel 1989. aastal. Senine [[Poola Seim]] kuulutas välja valimised 4. ja 18. juunil, kus seimi ([[Alamkoda|alamko]]ja) kohtadest lubati vabalt valida 35% ja [[Poola Senat|senat]]i ([[Ülemkoda|ülemko]]ja) kohtadest kõik; 65% seimi kohtadest reserveeriti kommunistidele. Peaaegu kõigi nende kohtade üleminek opositsiooni kätte kutsus esile poliitilise [[kriis]]i. Aprillis võeti vastu uuendatud [[põhiseadus]], millega taastati presidendi [[ametikoht]]. 19. juulil valis [[rahvusassamblee]] presidendiks kommunistide juhi, kindral Wojciech Jaruzelski, kelle toetus oli aga nõrk. 19. augustil andis president Jaruzelski valitsuse moodustamise ajakirjaniku ja Solidaarsuse aktivisti [[Tadeusz Mazowiecki]] kätte, kelle valitsuse seim 12. septembril ka heaks kiitis. Poolast sai esimene idabloki riik, mille valitsust ei juhtinud kommunistid. Mazowiecki jättis majandusreformide tegemise asepeaminister [[Leszek Balcerowicz]]i juhitud [[Liberaalid|liberaal]]ide hooleks, kes pooldasid kiireid reforme ja "[[Šokiteraapia (majandus)|šokiteraapia]]t". Aasta lõpuks kerkis [[inflatsioon]] küll 900 protsendini, kuid sellega võideldi järsult. Detsembris kiitis seim heaks [[Balcerowiczi plaan]]i üleminekuks [[Vaba turumajandus|vabale turumajandus]]ele. Põhiseadusest kustutati viited kommunistliku partei "juhtivale rollile" ja riik nimetati tagasi Poola Vabariigiks. Poola Ühendatud Töölispartei läks 1990. aasta jaanuaris laiali, selle asemele loodi [[Poola Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. 1990. aasta märtsis taastati [[territoriaalne omavalitsus]], mis oli likvideeritud 1950. aastal. 1990. aastal sõlmiti piirileping Poola ja [[Saksamaa ühendamine|ühendatud Saksamaa]] vahel. Sama aasta novembris valiti presidendiks Lech Wałęsa, esimesed täielikult vabad [[1991. aasta Poola parlamendivalimised|Poola valimised]] toimusid 1991. aasta oktoobris. ===Taasühinemine lääneriikidega ja tänapäev=== Esimest korda pärast kommunismi kukutamist tulid vasakpoolsed parteid Poolas võimule 1993. aasta valimistel. Samal aastal lahkusid riigist Venemaa, endised Nõukogude väed. 1997. aastal kehtestati uus põhiseadus, mis vahetas välja 1992. aastal parandatud kommunismiaegse põhiseaduse. 1999. aastal astus Poola [[NATO]]sse, Poola sõjajõud on osalenud koos liitlastega [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] ja [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõjas]]. 2004. aastal liitus Poola [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. [[Euroala]]ga ühinemist on Poolas kaalutud, kuid siiani kehtib riigis traditsiooniline rahvusvaluuta [[zlott]], mis on ka rahvaküsitlustes ülekaalukalt populaarsem kui [[euro]]. 2010. aastal hukkusid mitmed Poola poliitilise eliidi liikmed [[Smolenski lennuõnnetus]]es, nende seas tollane president [[Lech Kaczyński]]. Poola praeguse valitsuse liikmed on korduvalt nimetanud õnnetust Venemaa [[vandenõu]]ks Poola vastu. ===Tänapäev=== 2015. aastast on Poolas võimul mitme partei ühendusena sündinud [[Õigus ja Õiglus]] (Prawo i Sprawedliwość), mis juhtis [[koalitsioonivalitsusus]]t ka 2005–2007. Tollast [[Poola peaminister|Poola peaminist]]rit ja nüüdset parteijuhti, Lech Kaczyński venda [[Jarosław Kaczyński]]t on laialdaselt peetud kogu riigi tegelikuks juhiks. Õigus ja Õiglus on teinud mitmeid reforme, millega on tugevdanud valitsuse võimu kohtusüsteemi ja ajakirjanduse üle ning pälvinud ohtralt rahvusvahelist kriitikat, eelkõige Euroopa Liidus, kuid vaatamata Poola samavõrd teravale kriitikale Euroopa Liidu suhtes ei ole valitsus siiski ilmutanud soovi liidust lahkuda. Poola majandus on üks tugevamaid endise idabloki riikide seas, selles on suur osakaal tööstusel. Samas on üleminek taastuvatele energiaallikatele Poolas aeglane ning pika ajaloolise traditsiooniga söetööstus jätkuvalt populaarne. Kommunismijärgsetel aastakümnetel, eriti aga pärast Euroopa Liiduga liitumist on paljud poolakad rännanud välja Lääne-Euroopasse, moodustades näiteks [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] ühe arvukamatest [[rahvusvähemus]]test, mis omakorda ähvardab [[Brexit]] Poolat tugevalt mõjutada. Odavat tööjõudu on Poolasse rännanud peamiselt Ukrainast. Kultuurielu on Poolas jätkuvalt rikkalik, mida näitab ka rahvusvaheline tunnustus. Viimati pälvis poola kirjanikest [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhin]]na 2018. aastal [[Olga Tokarczuk]], saades viiendaks [[Henryk Sienkiewicz]]i, [[Władysław Reymont]]i, [[Czesław Miłosz]]i ja [[Wisława Szymborska]] järel. Traditsiooniliste kultuurivaldkondade nagu muusika, filmi ja kujutava kunsti kõrval paistavad silma ka [[Poola kultuur]]i uued harud nagu arvutimängutööstus. [[Euroopa kultuuripealinn]]ade seas on olnud 2000. aastal [[Kraków]] ja 2016. aastal [[Wrocław]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CLQW0">[http://www.ancient-origins.net/history-important-events/forgotten-celtic-history-ancient-poland-005584#sthash.JAAciVhA.dpuf The Forgotten Celtic History of Ancient Poland]</ref> <ref name="GRibW">[http://www.herder-institut.de/?id=260&lang=es&sach=Sotsiaal-%20ja%20majandusajalugu%20%C3%9Cldiselt&ober=Etnilised%20ja%20rahvusgruppid Üldmőiste: Etnilised ja rahvusgrupid], www.herder-institut.de</ref> <ref name="jTEaT">Andrus Mölder, [http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n2l9.html KASZËBË], Horisont, 2/2002</ref> <ref name="msV3M">Weatherford. p. 157.</ref> <ref name="nCqaf">Howorth. pp. 55–62.</ref> <ref name="Weatherford. p. 158">Weatherford. p. 158.</ref> <ref name="b1v8M">Matthew Paris. ''English history'' (trans. by J.A.Giles). p. 348.</ref> }} ==Kirjandus== * [[Władysław Anders]] "Armee paguluses: Teise Poola armeekorpuse arengulugu" Tõlkinud Viktor Konsa. Tallinn: Olion, 2006 * "Eesti suhted Leedu ja Poolaga. Balti konverentsid 1920–1925" Koostanud Heino Arumäe. Dokumentide kogumik sarjast "Ad Fontes". Umara. 2001 * [[Margus Laidre]] "Loengud Poola ajaloost (1. osa): kuni 1668.a." Tartu: Tartu Ülikool, 1990 == Välislingid == * [http://tallinn.mfa.gov.pl/et/p/tallin_ee_a_et/bilateral_cooperation/poolast/poola_ajalugu/ Poola ajalugu], Poola Vabariigi Suursaatkonna Tallinnas kodulehel * [[Marceli Handelsman]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=643 Poola vabadusvõitlus 1795–1914], [[Olion]] nr 9 [[1930]] * [http://www.postimees.ee/290608/esileht/valisuudised/338902_print.php BNS 29. juuni 2008: Brzezinski: 1981. aastal nõukogude sissetungi ohtu Poolasse polnud @ postimees.ee] * Marta Kurkowska-Budzan [http://www.folklore.ee/tagused/nr56/kurkowska_budzan.pdf ''Ajaloo tunnistaja'' ehk Poola suulise ajaloo spetsiifikast] Mäetagused, nr 56 [[Kategooria:Poola ajalugu| ]] bfe84oyr1pn8jc8imh43ysg33jzwac6 0 93743 7170389 7161525 2026-06-10T19:07:04Z Pikne 13803 7170389 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[File:Hand holding (Unsplash).jpg|thumb|Nutitelefon kiirseadete vaatega (2017)]] [[File:Сожжение чучела зимы (2).jpg|thumb|Nutitelefoni kasutamine videokaamerana (2018)]] '''Nutitelefon''' (inglise keeles ''smartphone'') on [[mobiiltelefon]], millel on [[personaalarvuti]] võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne [[arvuti]], millel on lisaks [[telefon|helistamisfunktsioon]]. Tavaliselt on nutitelefonil ka puutetundlik ekraan, internetiühendus ning operatsioonisüsteem, mis võimaldab rakendusi alla laadida ja käitada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=smartphone |url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/smartphone |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=dictionary.cambridge.org |keel=en}}</ref> == Definitsioon == [[Pilt:Neo 1973 smartphone.jpg|pisi|püsti|OpenMoko Neo1973 on [[vaba tarkvara]]ga nutitelefon]] Nutitelefon on [[mobiiltelefon]], mis pakub ka [[personaalarvuti]]ga sarnaseid kasutusomadusi. Ei ole olemas kindlat nutitelefonide standardit.<ref name="2WjTd" /><ref name="autogenerated1" /> Nutitelefoniks peetakse mobiiltelefoni, millel on terviklik [[operatsioonisüsteem]]i tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud kasutuskeskkonda ja platvormi erinevate [[tarkvararakendus]]te arendajate tarbeks.<ref name="zHdam" /> Nutitelefoniks nimetatakse sageli telefoni, mille omadused on telefoni müügile paiskamisel uudsed – näiteks 2000. aastate alguses oli selleks [[e-post]]i ja [[Internet]]i kasutamine mobiiltelefonis, tänapäeval nendest omadustest enam ei piisa, et telefoni pidada nutitelefoniks. Teiste määratluste järgi on nutitelefonil [[e-raamat]]u lugemise võimekus, [[Bluetooth]], [[Wi-Fi]] ja/või sisseehitatud täissuuruses [[Klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]]. Mõnel juhul ka välise klaviatuuri lisamise võimalus ja [[VGA]]-liides. Seega on nutitelefon miniatuurne arvuti, millel on lisaks helistamisfunktsioon.<ref name="7kyVm" /> == Ajalugu == [[Pilt:IBM Simon Personal Communicator.png|pisi|püsti|[[IBM Simon]] (mida tutvustati 1994. aastal) koos laadijaga]] Esimene nutitelefon oli Simon (''personal communicator''), mille konstrueeris [[IBM]] 1992. aastal ja esitles seda ideetootena<ref name="FeM3b" /> samal aastal arvutitööstuse messil [[COMDEX]] [[Las Vegas]]es. Telefon jõudis tavapoodidesse 1993. aastal. Lisaks mobiiltelefoni võimekusele sisaldas see telefon ka kalendrit, aadressiraamatut, kella kasutamist vastavalt ajavöönditele, [[kalkulaator]]it, märkmikku, [[e-post]]i, [[faks]]i saatmise ja vastuvõtmise võimalust ning mänge. Sellel telefonil ei olnud nuppe: telefoninumbri valimiseks tuli kasutada [[puuteekraan]]i. Teksti sai sisestada erilise ekraanil kuvatava klaviatuuriga. Tänapäevaste standardite järgi oleks Simon madalama klassi toode, kuid omal ajal oli see uskumatult uuenduslik. [[Nokia (firma)|Nokia]] esimene nutitelefon oli [[Nokia Communicator]]i sarjas 1996. aastal turule toodud [[Nokia 9000]]. Nokia Communicatori sarja iseloomustavad avatava klapiga disain, füüsiline QWERTY-klaviatuur, suure [[lahutusvõime]]ga (vähemalt 640x200 pikslit) ekraan ja [[pihuarvuti]] [[kasutajaliides]]. Tarkvara põhines GEOS V3.0 operatsioonisüsteemil, millel oli nii [[e-post]]i funktsioon kui ka tekstipõhine [[veebibrauser]]. 1998. aastal tuli välja [[Nokia 9110]] ja 2000. aastal [[Nokia 9110i]], millel oli senisest võimekam veebibrauser. 1997. aastal turule toodud [[Ericsson GS88]] oli esimene nutitelefon, mida reklaamiti kui nutitelefoni.<ref name="YbSAT" /><ref name="hLb0s" /><ref name="FUp7g" /> == Hetkel{{millal}} aktiivsed telefonibrändid == ''See telefonifirmade nimekiri on dünaamiline ning võib kogu aeg muutuda. Samuti pole siin nimekirjas välja toodud kõik firmad, mis tegelevad nutitelefonide välja arendamisega. Tundke end vabalt siia korrektsete viidete abil firmasid lisada.'' * [[Apple Inc.|Apple]] * [[Samsung Electronics|Samsung]] * [[HONOR]] * [[Realme]] * [[OnePlus]] * [[Xiaomi]] * [[Vivo]] * [[OPPO]] * [[Huawei]] * [[Google]] * [[Motorola]] * [[HTC]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-28 |pealkiri=Top 10 Biggest Smartphone Brands in the World 2025 - All Top Everything |url=https://www.alltopeverything.com/biggest-smartphone-brands-in-the-world/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}</ref> == Riistvara == === Nutitelefoni ehitus === ==== Ekraan ==== Puutetundlik ekraan on nutitelefonide äratuntavaim tunnus. Puutetundlikke ekraane on kahte tüüpi: resistiivne ja mahtuvuslik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bucher |eesnimi=Steve |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Touch Screens: How our devices moved beyond buttons – Illumin Magazine - USC Viterbi School of Engineering |url=https://illumin.usc.edu/touch-screens-how-our-devices-moved-beyond-buttons/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}</ref> Nutitelefonidel on enamasti mahtuvuslik ekraan, mis põhineb elektrilisel laengul. Seda tüüpi ekraanid koosnevad tavaliselt kolmest kihist: karastatud klaas, puutetundlik ekraan ja kuvar. Elektrilisel laengul põhinevad puutetundlikud ekraanid koosnevad indium-tinaoksiidile trükitud positiivse ja negatiivse laenguga kihist, mida eraldab isoleeriv kiht. Negatiivsel alumisel kihil olevad elektronid tekitavad ülemisele kihile positiivse laengu, kuid nende vahel olev isolaator takistab laengute liikumist. Kui ekraani puudutab laenguid juhtiv keha, näiteks sõrm, siis laeng muutub. Kui mõõta negatiivsete laengute muutumist vertikaalselt ja positiivsete laengute muutumist horisontaalselt, siis saab kindlaks määrata kokkupuutepunkti.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. august 2024 |pealkiri=Kuidas puutetundlikud ekraanid töötavad |url=https://www.hp.com/us-en/shop/tech-takes/how-do-touch-screens-work |vaadatud=2. mai 2026}}</ref> ==== Ühekiibisüsteem ==== Piiratud ruumi ja kaalu tõttu on nutitelefonid ennekõike loodud töötama piiratud mahutavusega aku pealt, seega on vaja kasutada väikese voolutarbega riistvara lahendust. Seda pakub SOC-kiip<ref>{{Viide |pealkiri=System on a chip |kuupäev=2026-04-07 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=System_on_a_chip&oldid=1347486308 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>(System on a Chip), milles on protsessor, graafikakaart, muutmälu ning vahel ka mälu. Lisaks aku säästmisele tagab piiratud voolutarve ka seadme madala töötemperatuuri: mida vähem voolu seade tarbib, seda vähem soojusenergiat selle töö käigus eraldub. Vaatamata piiratud võimsusele ei ole nutitelefonides leitavad SOC-kiibid praktikas täissuuruses arvutikomponentidest kuidagi halvemad, kuna nad põhinevad ARM-arhitektuuril, mis arvestab riistvara piiratud võimekusega, pakkudes kasutajale sujuvalt toimivat kasutamist. Nutitelefonide operatsioonisüsteemid, nagu Android ja IOS, on loodud SOC-kiipidel kasutamiseks, eriti hästi paistab taoline tarkvara optimeerimine välja Apple'i toodete korral, kuna nende SOC-kiibid peavad töötama vaid IOS-iga seadmetele ette nähtud tarkvaraga, seevastu Android OS peab töötama paljude erinevate riistvaraliste lahendustega. Kokkuvõttes pakuvad Apple Iphone'id sarnase sujuvusega kasutamiselamust nagu Androidiga seadmed, kuigi nende riistvara on näitajatelt vähem võimas.<ref>{{Viide |pealkiri=Apple silicon |kuupäev=2026-05-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Apple_silicon&oldid=1351999080 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref> ==== Kaamera ==== Tänapäeval on nutitelefonil kaamerad nii ees (''selfie camera'') kui ka taga (''rear camera''). Telefoni kaameraid on erinevaid: ultralai, lai, telefoto. Laia kaamerat nimetatakse kui "tavakaamera", sest see on suurenduse poolest kahe ülejäänud kaameratüübi vahepealne ning see jäljendab inimese vaatevälja kõige paremini. Igal kaameral on oma [[Sensor|fotoelement]], ning mida suurem see on, seda kvaliteetsem pilt tuleb. See tuleneb sellest, et suuremasse fotoelementi jõuab rohkem informatsiooni valguslainete kujul, tagades kõrgema kvaliteediga pildi. Seega suurema megapikslite arvuga telefon ei tee üldiselt toore kvaliteediga paremat pilti kui näiteks 20 aastat vana [[peegelkaamera]], millel on poolkaader-fotoelement. Telefoni kaamerapilti kompenseeritakse digitaalse juurdetöötluse abil, kasutades protsessoris olevat [[ISP kiipi]], [[neuraaltöötlus]]t ja teisi tehnikaid (näiteks ''[[Ülisuure ulatusega pildistamine|HDR]], [[Night Mode]],'' ''[[Multi-frame noise reduction]]'' ja ''[[depth of of field simulator]]''). ===== Mehaanilised kaamerad ===== 2018.-2019. aastal toimus nutitelefonide maailmas palju huvitavat. Nimelt inimesed soovisid aina rohkem ekraani aina väiksemale korpusele. See lüke puhtamatele ekraanidele välistas ka lõikeid ekraanis, mis olid muidu mõeldud selfikaameratele. Samal ajal sooviti, et telefonil oleks siiski selfivõimekus. Ainus lahendus oli mehaaniliste osade kasutamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew Martonik |kuupäev=2018-06-22 |pealkiri=Pop-up cameras are just the evolution of the slider phone |url=https://www.androidcentral.com/pop-cameras-are-just-evolution-slider-phone |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Android Central |keel=en}}</ref> 2019. aastal teavitas Samsung oma uuest [[Galaxy A80]] mudelist, millel oli ainult tagakaamerad. Selfisid tehes liikus terve tagumine kaamera-moodul telefoni tagant ülesse, ning pööras end ümber, andes kasutajale kõige kvaliteetsema jäädvustuse. [[Fail:Samsung Galaxy A80.jpg|pisi|Samsung Galaxy A80 mehaaniline kaamera. Eestvaade]] [[Fail:Oneplus 7 Pro back 2019.jpg|pisi|püsti|Oneplus 7 Pro mehaaniline selfikaamera. Tagantvaade]] OnePlus võttis ''pop-up''-selfikaamera kasutusele 2019. aastal, lisades selle oma lipulaevale, [[OnePlus 7 Pro]], ning hiljem [[OnePlus 7T Pro]]-le. 2019. aasta lõpuks selgus, et sellised iga päev kasutatavate telefonide liikuvad osad ei pea kuigi kaua vastu. Süsteemid kuluvad ja lähevad katki. Liikuvate osadega telefonide veekindluse saavutamine oli väga keeruline, kui mitte tolle aja tehnoloogiaga võimatu. Samas muutusid auguga (''hole-punch'') ekraanid aina populaarsemaks, mis omakorda vähendas nõudlust liikuvate osadega telefonide järele. Auguga ekraanidel puudusid ka mehaanilised probleemid, mis olid varem telefonitootjaid ja kasutajaid painanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Parth |kuupäev=2025-03-30 |pealkiri=The rise and fall of the motorized selfie camera on Android |url=https://www.androidpolice.com/motorized-selfie-cams-are-dead/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Android Police |keel=en}}</ref> ===== Ekraanialused selfikaamerad ===== [[Fail:Xiaomi MIX 4 front.jpg|pisi|püsti|Xiaomi Mi Mix 4 - ekraanialune selfikaamera. Eestvaade]] Viimastel aastatel{{millal}} on hakatud rohkem arendama ka ekraanialuseid selfikaameraid. Erinevalt tavalisest selfikaamerast, mis on ekraanil näha täpi või musta laiguna, siis ekraanialused kaamerad eemaldavad selle täpi ekraanilt täielikult, võimaldades puhtamat ekraani.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Bunton |eesnimi=Cam |kuupäev=2021-07-08 |pealkiri=Under display cameras (UPCs): What are they and which phones have them? |url=https://www.pocket-lint.com/phones/news/zte/157609-under-display-camera-which-phone-explainer/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Pocket-lint |keel=en}}</ref> Sellisel tehnoloogial on hetkel{{millal}} veel piirangud. Nimelt on ekraanialused selfikaamerad kvaliteedi osas palju halvemad kui nähtavad kaamerad, sest valgus peab liikuma läbi ekraanil olevate pikslite. Samuti peab nende kaamerate kohal olevate pikslite kogust vähendama, tuues kaasa siiski kergelt nähtavaid aukusid ekraani peal.<ref name=":2" /> Tänapäeval on selliste kaameratega telefone välja andnud ka suuremad tootjad.<ref name=":2" /> Näiteks [[Samsung Z Fold3]] volditav nutitelefon, [[Xiaomi Mi Mix 4]] ja [[ZTE Axon 30 5g UDC]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=G.S |eesnimi=Vasan |kuupäev=2020-10-08 |pealkiri=List of Under-display Camera Phones |url=https://www.smartprix.com/bytes/under-display-camera-phones/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Smartprix |keel=en}}</ref> ==== Tänapäev ==== [[Fail:Xiaomi 17 Ultra by Leica rear.jpg|pisi|püsti|Xiaomi 17 Ultra. Tagantvaade]] 2026. aasta ühe võimsaima kaamerakomplektiga telefonil [[Xiaomi 17 Ultra]] on kolm tagakaamerat (ultralai, lai, telefoto) ning üks selfikaamera. Selle telefoni teeb eriliseks tema "tavakaamera" fotoelemendi suurus, mis on antud mudelil 1" LOFIC (''Lateral Overflow Integration Capacitor'') fotoelement. Võimsaima suurendusega tagakaameratest on 200 MP resolutsiooniga telefoto kaamera (fotoelement diagonaaliga 1/1.4"), mille nimetus ka ütleb, et selle suurendusvõimsus on peamisest kaamerast mitmekordselt suurem ning on rohkem võrreldav teleskoobiga. Samuti on Xiaomi 17 Ultra nutitelefonil on telefoto kaameral 75-100mm mehaaniline optiline suurendus, mis tähendab, et selles vahemikus püsib pildikvaliteet sama. Sellest edasi tuleb digitaalne suurendus, mis suurendab lihtsalt sisse olemasolevasse pilti, tuues endaga kaasa madalama kvalieedi, mida suurem suurendus on.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Xiaomi 17 Ultra |url=https://www.mi.com/global/product/xiaomi-17-ultra/ |vaadatud=3. mail 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Best camera phones 2026 - buyer’s guide |url=https://www.gsmarena.com/best_camera_phones_buyers_guide-review-2030.php |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=GSMArena.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=dxomark-qa |kuupäev=2026-02-11 |pealkiri=Xiaomi 17 Ultra Camera Test |url=https://www.dxomark.com/xiaomi-17-ultra-camera-test/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=DXOMARK |keel=en-US}}</ref> ==== Aku ==== Tänapäeval on nutitelefonides kasutusel kahte tüüpi akusid: [[Liitiumpolümeeraku|Liitium-Polümeer]] (LiPo) ja [[Liitiumioonaku|Liitiumioon]] (Li-ion). LiPo-akud on tänapäeval nutitelefonide seas rohkem populaarsust kogunud tänu sellele, et neid saab paigutada väga õhukeste telefonide sisse, kus võib esineda paindumist. LiPo-akusid valitakse seetõttu, kuna need kasutavad geelitaolist polümeerelektrolüüti, mis võimaldab paigutada aku paindlikku korpusse. Selline geelitaoline materjal võimaldab LiPo-akul samuti efektiivsemat kiirlaadimist (kuni 125 W<ref>{{Netiviide |pealkiri=Motorola Edge 50 Ultra |url=https://www.gsmarena.com/motorola_edge_50_ultra-12919.php |vaadatud=2. mail 2026}}</ref>). Miinused on jällegi tootmise kõrge hind ning aku eluiga, mis jääb väiksemaks Li-ion-akudest. Li-ion-akudel on suurem energiatihedus kui LiPo-akudel ja neid on odavam toota. Li-ion-akud on ümbritsetud kõva metallkorpusega, mis teeb need vastupidavamaks, kuid siiski võib pisimgi akukahjustus viia rikkeni. Osal mudelitel on aku vigastus põhjustanud telefoni süttimise.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-01-23 |pealkiri=Samsung confirms battery faults as cause of Note 7 fires |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/business-38714461 |vaadatud=2026-05-04}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Dave |pealkiri=Durability tester says Google's new $1,800 foldable phone is the first smartphone to explode during his routine test—and he caught it all on camera |url=https://fortune.com/2025/10/16/google-pixel-10-pro-fold-durability-test-jerryrigeverything-zack-nelson-folding-phone-explosion-video/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Fortune |keel=en}}</ref> Tänapäeval ulatub lipulaev-telefonide aku mahutavus juba 8500 mAh-ni<ref>{{Netiviide |pealkiri=Xiaomi Poco X8 Pro Max |url=https://www.mi.com/global/product/poco-x8-pro-max/ |vaadatud=2. mai 2026}}</ref> (mis tagab kuni 48 tunni pikkuse kasutusaja). Keskmine aku mahutavus jääb siiski 5000 mAh juurde (mis annab kuni 20 tundi kasutusaega).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Artikkel nutitelefonide akudest |url=https://techserps.com/know-about-smartphone-batteries/ |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> ==== Nutitelefoni lahtivõtmine ==== Nutitelefoni riistvarale ligipääsemiseks tuleb kõigepealt eemaldada tagapaneel. Niiskus- ja veekindlates nutitelefonides võib tagapaneel olla seadme külge kleebitud, selle saab lahti kuumaõhupüstoli abil. Pärast nutitelefoni tagapaneeli eemaldamist on tavaliselt näha aku. Niiskus- ja veekindlates mudelites pole aku eemaldatav ning seda ülejäänud seadmega ühendavad ühendused jäävad nutitelefoni raami alla. Tagapaneelile järgnev raam võib olla jagatud kuni kolmeks tükiks, mida saab vastavalt vajadusele lahti kruvida. Ülemine raam või raami osa katab tavaliselt SIM-kaardi lugerit, kaamera katet, ülemist kõlarit, esikaamerat, vibreerivat mootorit ning mõningates nutitelefonide mudelites ka sõrmejäljelugerit ja kõrvaklappide porti. Raami keskosa taga on nutitelefonidel enamasti aku, mis võtab enda alla suurema osa seadme sees olevast ruumist. Raami alumises osas on harilikult kuvari ühendused, kõlar ja sõrmejäljeluger. === Volditavad nutitelefonid === [[Fail:Foldable Smartphones.jpg|pisi|Samsungi volditavad nutitelefonid (klapi- ja raamatu-stiilis). Eestvaade]] [[Fail:Huawei Mate XT Ultimate Design.jpg|pisi|254x254px|Huawei Mate XT Ultimate kolme ekraaniosaga volditav nutitelefon. Eestvaade]] Alates 2018. aastast on turule ilmunud mitme nutitelefonide tootja (eesotsas Samsungi, Oppo, Google'i, Huawei ja Motorolaga) volditavad nutitelefonid. Peamiselt on turul kolme tüüpi volditavaid nutitelefone: klapiga, raamatu-stiilis, kolmekordselt volditavad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. märts 2020 |pealkiri=A (brief) history of the folding phone |url=https://www.androidcentral.com/brief-history-folding-phone |vaadatud=2. mai 2026}}</ref> Erinevalt tavalistest nutitelefonidest on volditavate telefonide omadus rohkema ekraanipindalaga mahtuda väiksemasse alasse. See tähendab, et telefoniomanikul on võimalik taskusse mahutada senisest kuni kaks korda suurema ekraaniga telefon. Volditavad nutitelefonid on tehtud kasutajatele, kellel on vaja teha mitmeid ülesandeid korraga erinevates rakendustes. Volditavad nutitelefonid kasutavad pehmet ja painduvat õhukese klaasikattega OLED ekraani, millele annavad volditavuse telefoni ekraani taga olevad hinged, mis garanteerivad sadu tuhandeid kordi telefoni avamise-sulgemise. Kuna telefoni ekraan on tehtud pehmest materjalist, võivad sõrmeküüned, võtmed ja mündid sellele jäädavaid jälgi jätta. Ekraani ehitus on samuti muutnud telefoni parandamise väga raskeks, tagades kõrge hinna isegi väikese paranduse jaoks.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Caesar |eesnimi=Julio |kuupäev=2025-08-04 |pealkiri=Foldable Phones vs. Traditional Smartphones |url=https://techreviewadvisor.com/foldable-phones-vs-traditional-smartphones/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}</ref> Telefoni voltimise võimalikuks tegevad hinged on samuti väga haprad. Nende hingede vahele ei tohi minna tolmu, tükke ega liiva. Telefoni painutamiseks on jällegi vaja lahtiseid ning liikuvaid osi, seega tolmu- ja veekindlus on volditavatel nutitelefonidel veel arenduses. 2021 aastal välja tulnud Samsung Galaxy Z Fold3 ja Flip3<ref>{{Netiviide |kuupäev=15. detsember 2021 |pealkiri=How has durability improved with the Galaxy Z Fold3 or Galaxy Z Flip3? |url=https://www.samsung.com/sg/support/mobile-devices/how-has-durability-improved-with-the-galaxy-z-fold3-or-galaxy-z-flip3/ |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> mudelid olid esimesed volditavad nutitelefonid, millega tuli kaasa IPX8 reiting, tagades sellele veekindluse, kuid mitte tolmukindluse. Esimene tolmu- ja veekindel telefon avaldati 2025. aastal kui Google Pixel 10 Pro Fold reitinguga IP68.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pixel 10 Pro Fold Is Tougher, Smarter and Totally Dust-Resistant |url=https://www.cnet.com/tech/mobile/pixel-10-pro-fold-is-tougher-smarter-and-totally-dust-resistant/ |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=CNET |keel=en}}</ref> Hingede ja ekraani haprus teeb volditava telefoni eest hoolitsemise keeruliseks näiteks neil, kes matkavad, tegelevad ehitusega või liiguvad pidevalt. Isegi telefoni mahapillamine võib hingi jäävalt kahjustada.<ref name=":0" /> === Veekindlus === Alates 2010. aastas on niiskus- ja veekindlus olnud nutitelefonide olulised omadused. Teoorias käib nutitelefoni või mistahes elektroonika niiskus- või veekindlaks tegemine rohke liimi ja tihenditega, kuid praktikas võib selline lähenemine tekitada pikaajalises vaates probleeme. Kõige olulisemad avad, mida nutitelefonide veekindlaks tegemisel tuleb katta, on ekraani ümbris, SIM-kaardi ava, kõlarid ja kõrvaklapiliides. Seadme veekindlaks tegemisel saab ekraani kinnitamiseks kasutada rohkelt liimi ning SIM-kaardi kaitsmisel vee vastu on abi kummitihenditest. Raskusi valmistab ennekõike selliste pidevalt lahti olevate avade nagu kõlarid, laadimisport ja kõrvaklapiport katmine. Lahti olevate avade kaitseks on viimase kümmekonna aasta{{millal}} jooksul loodud erinevaid vett hülgavaid võrke ja kattekihte, mis kantakse avadele, et takistada vee või muude vedelike jõudmist nutitelefonide sisemusse. Vee ja ka tolmukindlust iseloomustab elektroonika juures IP hinnang<ref>{{Viide |pealkiri=IP code |kuupäev=2026-04-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=IP_code&oldid=1351845167 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref> (International Protection / Ingress Protection) mis loodi IEC<ref>{{Viide |pealkiri=International Electrotechnical Commission |kuupäev=2026-04-26 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=International_Electrotechnical_Commission&oldid=1351233947 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>(International Electrotechnical Commission ehk Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon) poolt 1980. aastatel. IP hinnangu esimene number määrab seadme kaitstust tahkete osakeste, näiteks tolmu vastu ning teine number tähistab seadme niiskus- ja veekindlust. Kui IP reitingus on numbri asemel "x", siis seadet pole selle testiga testitud või pole selline test vajalik. Näiteks on [[IPhone X]] IP68 reiting, mille kohaselt peaks seade kannatama 100 kPa survega 12,5 mm läbimõõduga veejuga kuni 3 m kauguselt üle 3 minuti. Kuigi enamikul tänapäevastest nutitelefonidest on IP reiting, mille kohaselt on seadmed teatud aja ja teatud piirini veekindlad, ei tähenda see, et seadmed oleksid veekindlad igavesti. Nutitelefonid kaotavad oma veekindlad omadused paar kuud pärast kasutuselevõttu, kuna igapäevase kasutamise käigus saadavad põrutused ning hõõrdumine nõrgendavad kokkuvõttes nii kummist kui ka liimist isolatsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=21. september 2016 |pealkiri=Veekindlus nutitelefonides |url=https://www.cnet.com/tech/mobile/how-does-waterproofing-work-apple-iphone-7-samsung-galaxy-s7-sony-xperia/ |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> == Tarkvara == Kasutatavamad [[operatsioonisüsteem]]id nutitelefonides:<ref name="pz0nL" /> * [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] * [[Symbian|Symbian OS]] * [[iOS]] * [[BlackBerry OS]] * [[Bada OS]] * [[Windows Phone]] * [[Linux]]i distributsioonid [[Maemo]], [[MeeGo]] === Symbian OS === [[Pilt:Nokia 9210.jpg|pisi|[[Nokia 9210 Communicator]] ([[Symbian]]il põhinev 2000. aastal välja tulnud nutitelefon)]] 2000. aastal tuli turule puutetundliku ekraaniga [[Ericsson R380]] nutitelefon.<ref name="xqj2b" /> See oli esimene seade, millel on avatud operatsioonisüsteem – [[Symbian|Symbian OS]].<ref name="7rDeK" /> Ericsson R380 ühendas mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioonid.<ref name="EBw15" /> 1999. aasta detsembris valis ajakiri [[Popular Science]] Ericsson R380 nutitelefoni üheks kõige tähtsamaks [[teadus]]- ja [[tehnoloogia]]saavutuseks.<ref name="PSsTb" /> Ericsson R380 oli murranguline seade, sest see oli niisama väike ja kerge nagu tavaline mobiiltelefon.<ref name="R8CpX" /> 2002. aastal tuli Sony Ericssonilt välja uus nutitelefon – [[Sony Ericsson P800]].<ref name="jHhuV" /> Aastatel 1996–2011 oli Symbian kõige populaarsem operatsioonisüsteem nutitelefonides. 2011. aastal haaras juhtrolli enda kätte [[Google]] [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]. 2011. aasta veebruaris teatas Nokia, et asendab Symbiani kõikides oma tuleviku nutitelefonides [[Windows Phone]] operatsioonisüsteemiga.<ref name="NokiaWinPho7" /> See üleminek sai teoks 2011. aasta oktoobris, kui Nokia avalikustas uued Windows Phone 7.5 operatsioonisüsteemiga nutitelefonid [[Nokia Lumia 710]] ja [[Nokia Lumia 800]].<ref name="XuCSF" /> === Palm, Windows ja BlackBerry === [[Pilt:Htc Touch Pro2 Georgy.JPG|pisi|püsti|The [[HTC Touch Pro2]] nutitelefon (mai 2009)]] 1990. aastate lõpus olid enamikul mobiiltelefonidel vaid kõige elementaarsemad funktsioonid ning paljud telefoniomanikud pidid lisaks mobiilile kaasas kandma [[pihuarvuti]]t või [[piipar]]it, milles olid kasutusel sellised varajased operatsioonisüsteemid nagu [[Palm OS]], [[BlackBerry OS]] või [[Windows CE]]/[[Pocket PC]].<ref name="phonescoop-smartphone" /> Uuemad versioonid nendest süsteemidest integreerisid mobiiltelefoni võimalused pihuarvuti funktsioonidega (sõnumite saatmine, muude tootjate rakendused). === iOS (endiselt iPhone OS) === [[Pilt:Original iPhone docked.jpg|pisi|püsti|1. sarja iPhone (juuni 2007)]] 2007. aastal tutvustas [[Steve Jobs]] Macworld konverentsil [[Apple Inc.|Apple Inci]] esimest [[iPhone]]'i – [[Iphone 2G]].<ref name="Mnjlu" /> See oli esimene telefon, millel oli mitmikpuuteekaan ja -kasutajaliides (''multi-touch''), suur sõrmega töötamiseks mõeldud puutetundlik ekraan (kasutatav ilma [[stiilus]]eta), mistõttu puudus füüsiline klaviatuur. [[iOS]] tarkvara põhineb Mac OS X-il (alates 2016. aastast [[macOS]]), mida Apple on kasutanud oma [[Macintosh]]i arvutites alates 2001. aastast. 2010. aasta juunis nimetas Apple iPhone OS-i ümber iOS-iks, see muutus tuli pärast seda, kui Apple ostis selle nime litsentsi ettevõttelt [[Cisco Systems]] (kes oli seda nime viimased kümme aastat{{millal}} kasutanud). 2015. aastal alustasid Apple ja Cisco koostööd võrguteenuste valdkonnas. Tänapäeval tegelevad kaks firmat käsikäes, et optimeerida Wi-Fi ühenduvust, parandada häälsidet ja luua sujuvam ühendus iOS-seadmetel. Koostöö teine eesmärk on muuta iOS-seadmetele Cisco võrku turvalisemaks ning eelisvalikuks kasutajate vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cisco ‘really excited’ at Apple partnership, confirms CEO |url=https://www.computerworld.com/article/1710772/cisco-really-excited-at-apple-partnership-confirms-ceo.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Computerworld |keel=en}}</ref> 2024. aastal teatas Cisco, et lisab Webex toe [[Apple Vision Pro]]'le.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Patel |eesnimi=Jeetu |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Jeetu |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=How Cisco, together with Apple, is tackling the next frontier of hybrid work — spatial computing |url=https://blogs.cisco.com/news/how-cisco-together-with-apple-is-tackling-the-next-frontier-of-hybrid-work-spatial-computing |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Cisco Blogs |keel=en-US}}</ref> ==== iOS-i suurimad läbimurded ==== ===== App Store ===== Vähem kui neli kuud pärast esimese iPhone'i väljatulekut avaldas Steve Jobs, et annab tarkvaraarendajatele vajalikud tööriistad iPhone'i rakenduste tegemiseks. See oli kokkuleppel, et rakenduse müümisel saab Apple 30% osalustasu. Selle tulemusel avaldati koos iOS 2 operatsioonisüsteemiga ka rakendus App Store (juuli 2008). Selle uuenduse peale kasvasid iPhone'i müüginumbrid hüppeliselt, sest nüüdsest oli võimalik telefonidesse kolmandate isikute loodud rakendusi alla laadida. Tänapäeval on App Store ja iOS turvalisemaid keskkondi pärast aastatepikkust võitlust häkkeritega, kes proovivad aina uusi võimalusi leida, et iOS-i operatsioonisüsteemiga telefonidesse sisse saada. ===== Siri ===== iOS 6 (Oktoober 2011) tutvustas oma aja ühte suurimat läbimurret, virtuaalassistent [[Siri]]<nowiki/>t, kes oskas aru saada kasutaja häälkäsklustest ning võimaldas teha läbi kasutaja vokaalkäskluste kompleksseid ülesandeid, nagu märguannete lisamine, kalendri muutmine, internetist informatsiooni otsimine ja palju muud. 2026. aastal prognoositakse juba 15 aastat tagasi välja antud (ehk üpris aegunud) Siri suuremat uuendust, mis peaks Apple'i virtuaalassistenti kaasajastama tänaste tehisintellekti ja keelemudelite saavutustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clover |eesnimi=Juli |kuupäev=2026-04-01 |pealkiri=Siri in iOS 27: Everything We Know |url=https://www.macrumors.com/2026/04/01/siri-ios-27-rumor-recap/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=MacRumors |keel=en}}</ref> ==== Tänapäev ==== 2025. aasta alguse seisuga on kõige uuem iOS-i versioon iOS 26 (avaldatud 15. septembril 2025). Selles versioonis muutus juba 12 aastat kasutusel olnud disainivalik uuele välimusele "Liquid Glass", mis on Apple'i sõnul järgmise kümnendi iOS-i disaini alus. Samuti uuendati selles versioonis veelgi telefoni tarka energiasäästmist ''Adaptive Power'', ning kasutajatel on võimalik filtreerida kõnesid tundmatutelt numbritelt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-13 |pealkiri=iOS 26: Everything We Know |url=https://www.macrumors.com/roundup/ios-26/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=MacRumors |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=iOS |url=https://www.britannica.com/technology/iOS |vaadatud=3. mai 2026}}</ref> === Android === [[Pilt:Galaxy Nexus smartphone.jpg|pisi|püsti|[[Galaxy Nexus]]]] Nutiseadmetele mõeldud [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidi]] operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. Android on Google'i loodud [[avatud lähtekood]]iga operatsioonisüsteem. Suurimad [[tarkvara|tark-]] ja [[riistvara]] arendajad Androidile on [[Intel]], [[HTC]], [[ARM Holdings|ARM]], [[Motorola]] ja [[Samsung]], mis moodustavad alliansi [[Open Handset Alliance]].<ref name="LYHF8" /> Esimene telefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi, oli [[HTC Dream]], mida müüs [[T-Mobile]] nime all G1. Tänu avatud lähtekoodile võib Androidi operatsioonisüsteemi igasse telefoni tasuta alla laadida. See selgitab, miks 2025. aastaks oli kasvanud maailmas Androidi operatsioonisüsteemi omavate mobiiltelefonide kasutajate arv 4,2 miljardini<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=How Many Android Users Are There? Global Statistics (2026) |url=https://www.bankmycell.com/blog/how-many-android-users-are-there |vaadatud=2026-05-03 |keel=en-US}}</ref> (tol ajal üle poole kogu maailma rahvastikust) ja on kogu nutitelefonide turust üle 70%. 2026. aasta suurimad telefonide tootjad on Samsung (koguturust 31%), [[Xiaomi]] (16%), Vivo (11%) ja Oppo (10%).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Android vs iOS Market Share: Most Popular Mobile OS in 2026 |url=https://www.mobiloud.com/blog/android-vs-ios-market-share |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.mobiloud.com |keel=en}}</ref> 10. juunil 2025 avaldati Android 16 versioon nutitelefonidele. === Bada OS === 10. novembril 2009 kuulutas Samsung välja Bada operatsioonisüsteemi nutitelefonidele.<ref name="7PZmI" /><ref name="2vupZ" /> Bada oli mõeldud keskmise ja kõrgema hinnaklassi nutitelefonidele ning tahvelarvutitele. Nimi ''Bada (korea keeles: 바다 )'' tähendab ookeani või merd, mille tõttu kõik Bada operatsioonisüsteemiga Samsungi telefonid kasutasid oma nimes sõna "Wave" (''eesti keeles: laine''). Esimene Bada operatsioonisüsteemiga nutitelefon oli [[Samsung Wave GT-S8500]], mis jõudis turule 1. juunil 2010.<ref name="GbcH3" /><ref name="cDIRy" /> Seda müüdi ainuüksi nelja nädalaga üle miljoni eksemplari..<ref name="ikTmd" /> See telefon oli esimene maailmas, mis tarniti [[AMOLED|Super AMOLED]]-ekraaniga. Sellel telefonil olid kusjuures riistvaraliselt samad omadused kui Samsungi Galaxy S-telefonil, mis oli tolle aasta Samsungi Androidi operatsioonisüsteemiga lipulaev. Järgmistel aastatel andis Samsung välja veel paar Bada operatsioonisüsteemiga telefoni eri hinnaklassides. Üks huvitavamaid oli [[Samsung Wave 2 Pro]], millel oli telefoni küljes väljalibistatav klaviatuur. Samsung müüs 2011. aasta 1. kvartalis 3,5 miljonit Badaga nutitelefoni, järgmises kvartalis koguni 4,5 miljonit seadet.<ref name="wIz6H" /><ref name="9JW7l" /> 2011. aasta 3. kvartalis (18 kuud pärast esimese mudeli väljaandmist) suutis Samsung Bada telefonidega haarata 2,2% turuosast (tol ajal maailmaturul populaarsuselt neljas), mis oli üllatav, sest Bada operatsioonisüsteemiga telefone ei müüdud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. ==== Probleemid Bada OS-iga ==== Bada telefonid tulid kaasa lokaalse poerakendusega ''Samsung Apps.'' 2009. aastal välja tulnud telefonid olid varustatud Bada 1.x operatsioonisüsteemiga, mis välimuselt (''Touchwiz interface'') sarnanes Samsungi vanade telefonide omaga''.'' Kasutajad kurtsid pidevalt väheste multitegumtöö võimaluste üle.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Onawole |eesnimi=Habeeb |kuupäev=2023-11-07 |pealkiri=Bada OS: Revisiting Samsung’s defunct mobile OS |url=https://www.notebookcheck.net/Bada-OS-Revisiting-Samsung-s-defunct-mobile-OS.764898.0.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref> Erinevalt Androidi või IOS-iga telefonidest oli Bada telefonides ainsana rakenduste pood Samsung Apps. Tänu Bada operatsioonisüsteemi kasutatavate nutitelefonide vähesusele, oli see rakenduste pood (võrreldes näiteks [[App Store]]'i või [[Google play|Google Play]]-ga) väga väikese valikuga. Sobivate rakenduste arv Samsung appsi kataloogis jäi Bada 1.x versioonides alla 1000, kui samal ajal oli App Store'i kataloogis 200 000 ning Google Play kataloogis 70 000. Olukorda ei teinud paremaks see, et Samsung tootis Bada telefonidega samal ajal (ja ka sarnase hinnaga) Galaxy seeria nutitelefone, mis käitasid Androidi.<ref name=":1" /> Bada 2.x versioonis (2011 aastal) uuendas Samsung ''Samsung Appsi'' kataloogi 40 000 rakendusele. Selline kogus rakendusi oli võimalik ainult tänu sellele, et Samsung andis rakenduste arendajatele vajalikud tarkvara arenduse tööriistad, et Bada operatsioonisüsteemile sobilikke rakendusi teha. Samuti organiseeris Samsung mitmeid suure preemiafondiga võistlusi parimate Bada rakenduste jaoks, mis samuti aitas populariseerida seda operatsioonisüsteemi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Samsung announces bada 2.0 Power App Race contest for developers |url=https://www.fonearena.com/blog/43254/samsung-announces-bada-2-0-power-app-race-contest-for-developers.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.fonearena.com}}</ref> ==== Bada OS-i lõpp ==== 2012. aastal toimunud konverentsil CES 2012 andis Samsungi elektroonikameeskonna asepresident Tae-Jin Kang teada, et Bada OS ühendatakse Tizen OS-iga, mis oli Inteli uus, avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Tizen OS oli samuti äsja ümber nimetatud MeeGo operatsioonisüsteem, mida olid arendanud Intel ja Nokia.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Savov |eesnimi=Vlad |kuupäev=2012-01-14 |pealkiri=Samsung will merge Bada OS into the Tizen project |url=https://www.theverge.com/2012/1/14/2707279/samsung-bada-os-tizen-project |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref><ref name=":1" /> == Ühiskondlik mõju == [[Fail:Texting while Driving (March 28, 2013).jpg|pisi|Telefoni kasutamine sõiduki roolis olles]] === Roolis telefoni kasutamine === Autosõidul on üks peamisi õnnetuste põhjuseid telefoni kasutamine roolis olles. Kui auto liigub kiirusega 90 km/h ning juht otsustab näiteks sõbra sõnumile kohe vastata, on ta pilk sõiduteest eemal 4–5 sekundit. Selle aja jooksul on auto läbinud 125 meetrit, mis on rohkem kui täispikk [[jalgpalliväljak]] ([[FIFA]] reeglite järgi 100–110 meetrit). Kuigi uuringutes vastavad mootorsõidukijuhid, et telefoniekraani vaatamine roolis on üks kõige ohtlikumaid tegevusi, tunnistavad Ameerika Ühendriikides AAA (''American Automobile Association'') tehtud uuringus 37% vastanutest, eelmise kuu jooksul nad seda siiski teinud olid. 2021. aastal NHTSA (''National Highway Traffic Safety Administration'') tehtud uuring näitas, et sel aastal oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides hukkunud 410 inimest selle tõttu, et sõiduki juhi tähelepanu oli hajunud mobiiltelefoni kasutamise pärast. 2020. aastal kaotas 397 inimest elu, sest kasutas sõiduki juhtimise ajal telefoni. 2021. aastal Ameerika Ühendriikides toimunud õnnetustest lõppes surmaga 12%. 2019. aastal põhjustas Euroopas sõidukijuhi tähelepanu hajumine üle 3000 surma ja 120 000 vigastuse, kusjuures mobiiltelefoni kasutamine on üks peamisi tähelepanu hajumise põhjuseid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Phone use as a driving distraction on European roads |url=https://www.movingdots.com/news-insights/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.movingdots.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Texting while driving statistics |url=https://www.forbes.com/advisor/car-insurance/texting-driving-statistics/ |vaadatud=4. mail 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rajasaar |eesnimi=Ylle |kuupäev=2025-07-17 |pealkiri=Uuring: Roolis telefoni kasutamine on kasvav ja ohtlik tendents |url=https://liikleja.ee/uuring/uuring-roolis-telefoni-kasutamine-on-kasvav-ja-ohtlik-tendents/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=liikleja.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Distracted Driving |url=https://www.nhtsa.gov/risky-driving/distracted-driving |vaadatud=4. mail 2026 |arhiivimisaeg=2022-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220120133702/https://www.nhtsa.gov/risky-driving/distracted-driving |url-olek=ei tööta }}</ref> === Nutisõltuvus === [[Fail:People holding smart phones while sitting (24914731810).jpg|pisi|Inimesed ninapidi telefonides]] [[Nutisõltuvus]] on liigne nutiseadme kasutus, mis segab tavapärast elu. 2020. aastatel on noorte seas levima hakanud slängisõnaühend ''brain rotting'' ('aju mädanemine'), mis viitab enamasti sellele, et inimene on end liiga kauaks unustanud sotsiaalmeedia lühivideote küüsi. Lühivideod on viimase kümne aasta{{millal}} jooksul tekkinud uus meedia tüüp, mis hõlmab kuni kaheminutilisi videoid, mida kasutaja vaatab tavaliselt püstiasendis olevast telefonist. Saades alguse sotsiaalmeediarakendusest Vine, vallutas see interneti. Pärast Vine'i tegevuse lõppemist 2016. aastal ja pärast seda, kui [[Instagram]] tutvustas oma platvormil lühivideoid, tuli välja rakendus [[TikTok]], mis tegi revolutsiooni [[sotsiaalmeedia]] standardites, töötades välja algoritmi, mis õppis ära kasutaja käitumismustrid ning soovitas kasutajale üha enam videoid, mis temale võiks meeldida. Tänapäeval on sarnased algoritmid välja töötanud ka Instagram, [[YouTube]], [[Reddit]], [[Twitter]] ja teised. Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringutes selgus, et ameeriklased veedavad päevas keskmiselt 5 tundi ja 16 minutit oma telefonides, kusjuures Z-põlvkond veedab telefonis päevas keskmiselt 6 tundi ja 27 minutit. Üle poole küsitluses osalenutest soovis oma telefoni kasutust vähendada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kaylin |kuupäev=2025-01-08 |pealkiri=Are You Addicted to Your Phone? American Phone Usage & Screen Time Statistics - Healthcare Data Management Software & Services {{!}} Harmony Healthcare IT |url=https://www.harmonyhit.com/phone-screen-time-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |keel=en-US}}</ref> TikTok juhib rakenduste sõltuvust 2025. aastal ning sellel aastal tehtud uuringus leiti, et kasutajad veedavad platvormil keskmiselt 89 minutit päevas. Teismelised (13–17) veedavad väljaspool kooliülesandeid telefoniga üle 7 tunni päevas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LPC |eesnimi=Executive Director Hannah Carr |perekonnanimi2=Academy |eesnimi2=Nexus Teen |perekonnanimi3=Academy |eesnimi3=Executive Director Hannah Carr, LPC and Nexus Teen |kuupäev=2025-08-30 |pealkiri=Teen Phone Addiction Statistics 2025 |url=https://nexusteenacademy.com/phone-addiction-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=nexusteenacademy.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Thomoleroux |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=TikTok and Dopamine: How the App Hijacks Your Brain |url=https://medium.com/digital-gems/tiktok-and-dopamine-how-the-app-hijacks-your-brain-16e6d2f6611e |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Digital GEMs |keel=en}}</ref> 2023. aastal avaldatud uuringust selgus, et noorukid, kes veetsid TikTokis üle kahe tunni päevas, kurtsid ärevust, unehäireid ja keskendumisraskusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Thomoleroux |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=TikTok and Dopamine: How the App Hijacks Your Brain |url=https://medium.com/digital-gems/tiktok-and-dopamine-how-the-app-hijacks-your-brain-16e6d2f6611e |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Digital GEMs |keel=en}}</ref> 2025. aastal tehtud uuringust selgus, et 35% aktiivsetest telefoni kasutajatest (üle 5 tunni päevas) kurtis silmade ülepingutust, ähmast nägemist või peavalu. "Teksti kaela" sündroom esineb igal viiendal alla 40-aastasel nutitelefoni kasutajal. Nutitelefoni ekraanist erituval sinisel valgusel on otsene mõju kasutaja unele, kus sinine valgus lükkab REM-une tsükleid keskmiselt 23 minuti võrra edasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Robert A. |kuupäev=2026-03-24 |pealkiri=Smartphone Addiction Statistics 2026: Hidden Risks Now |url=https://sqmagazine.co.uk/smartphone-addiction-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=SQ Magazine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Robert A. |kuupäev=2026-03-24 |pealkiri=Smartphone Addiction Statistics 2026: Hidden Risks Now |url=https://sqmagazine.co.uk/smartphone-addiction-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=SQ Magazine |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Nutikell]] * [[Nutistu]] * [[Nutitelefonide markide loend]] * [[Tahvelarvuti]] * [[Nutisõltuvus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="autogenerated1">{{Netiviide |url=http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |pealkiri=Analysis: What is a smart phone? at ''Silicon.com'' |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090831053902/http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NokiaWinPho7">{{cite news |agency=Associated Press |url=http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/02/11/nokia-microsoft-smart-phone-apple-google.html |title=Nokia, Microsoft in pact to rival Apple, Google – Technology & Science |publisher=CBC.ca |date=11. veebruar 2011|accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="phonescoop-smartphone">{{cite web |url=http://www.phonescoop.com/glossary/term.php?gid=131 |title=Smartphone |date= |publisher=Phone Scoop |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="2WjTd">[http://www.wi-fiplanet.com/news/article.php/3551686 Smartphones Take Center Stage at ''Wi-Fi Planet'']</ref> <ref name="zHdam">[http://www.engadget.com/2007/01/09/the-iphone-is-not-a-smartphone/ The iPhone is not a smartphone at ''Engadget'']</ref> <ref name="7kyVm">{{Netiviide |pealkiri=CEVA Glossary of Terms |url=http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827083657/http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FeM3b">Schneidawind, J: "Big Blue unveiling", ''USA Today'', November 23, 1992, page 2B</ref> <ref name="YbSAT">{{cite web |url=http://pws.prserv.net/Eri_no_moto/GS88_Preview.htm |title=Ericsson GS88 Preview |publisher=Eri-no-moto |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="hLb0s">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |title=History |publisher=Stockholm Smartphone |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110728063725/http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="FUp7g">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |title=Ericsson GS88 box |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2012-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120203094307/http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |url-status=dead }}</ref> <ref name="xqj2b">{{cite web |url=http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |title=PDA Review: Ericsson R380 Smartphone |publisher=Geek.com |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110712081211/http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="7rDeK">{{cite web |url=http://www.i-symbian.com/wp-content/uploads/2009/11/Symbian_Evolution.pdf |format=PDF |title= Symbian Device – The OS Evolution |publisher=Independent Symbian Blog |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="EBw15">{{cite web |url=http://www.pcmag.com/article2/0,2817,40827,00.asp |title=Ericsson R380 World, Review & Rating |publisher=PCMag.com |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="PSsTb">{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=8qSgh_Q-YOkC |title=Popular Science, December 1999 |publisher=Google Books |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="R8CpX">{{cite web |url=http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |title=Ericsson R380 PDA & Phone |publisher=CellularOnline |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304030000/http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="jHhuV">{{cite web |url=http://www.allaboutsymbian.com/features/item/Sony_Ericsson_P800.php |title=Sony Ericsson P800 |publisher=All About Symbian |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="XuCSF">{{cite web |url=http://techcrunch.com/2011/10/26/nokia-debuts-lumia-710-and-lumia-800/ |title=Nokia Debuts Their First Windows Phones: The Lumia 800 and Lumia 710 |last=Velazco |first=Chris |date=26. oktoober 2011 |work=TechCruch |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="Mnjlu">{{cite news | url = http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | title = Apple unveils iPhone | date = 9. jaanuar 2007 | accessdate = 16. jaanuaril 2012 | author = Honan, Mathew | publisher = [[Macworld]] | archive-date = 2008-04-15 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080415223141/http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="LYHF8">{{cite web |url= http://www.openhandsetalliance.com/oha_members.html |title=Alliance Members |work=Open Handset Alliance |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="7PZmI">{{cite news |title=Samsung Bailing on Windows Mobile |newspaper=[[InformationWeek]] |author=Ed Hansberry |date=11. november 2009 |url=http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |access-date=2012-01-27 |archive-date=2012-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120326193805/http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="2vupZ">{{cite news |title=Samsung to Discard Windows Phone |newspaper=Telecoms Korea |date=9. november 2009 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |url=http://www.telecomskorea.com/market-8281.html }}</ref> <ref name="GbcH3">{{cite news |title=Samsung Wave, first Bada smartphone hits the market |author= |url=http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |work=Bada |date=24. mai 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101223231522/http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="cDIRy">{{cite web |url=http://badawave.com/ |title=BadaWave |publisher=BadaWave |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100218160905/http://badawave.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="ikTmd">{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |title=Samsung Waves away a million |date=13. juuli 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |publisher=[[The Inquirer]] |archive-date=2010-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100716173325/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |url-status=dead }}</ref> <ref name="wIz6H">{{cite web |url=http://www.canalys.com/newsroom/android-increases-smart-phone-market-leadership-35-share |title=Android increases smart phone market leadership with 35% share |publisher=Canalys.com |date=4. mai 2011 |accessdate=7.09.2011}}</ref> <ref name="9JW7l">{{cite web |url=http://www.pocketgamer.co.uk/r/PG.Biz/asymco+news/news.asp?c=32049 |title=Samsung Bada shipments up 355% to 4.5 million units in Q2 2011 &#124; asymco news &#124; PG.Biz |publisher=Pocket Gamer |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="pz0nL">{{Cite web|url=http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=1764714|title= Gartner Says Sales of Mobile Devices in Second Quarter of 2011 Grew 16.5 Percent Year-on-Year; Smartphone Sales Grew 74 Percent|publisher=Gartner |date=11. august 2011 |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Nutitelefonid| ]] 082avz4k0v7g04397bgski3whl6r89d 0 97898 7170500 7117256 2026-06-10T22:34:49Z Ollin Masa 227337 Link 7170500 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Sir]] '''William Gerald Golding''' ([[19. september]] [[1911]] – [[19. juuni]] [[1993]]) oli inglise kirjanik. [[1980]]. aastal sai ta [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] ja [[1983]]. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Teosed eesti keeles == * "[[Kärbeste jumal]]" (''Lord of the flies''; romaan). Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. [[Loomingu Raamatukogu]], [[Tallinn]] [[1964]], nr 48–50 * "Vaba langemine" (''Free fall''; romaan). Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu [[1969]], nr 30–33; 2. trükk: "[[Eesti Päevalehe raamat]]" [[2006]] * "Torn" (''Spire''; romaan). Tõlkinud [[Ülo Poots]]. [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1972]] * "Kärbeste Jumal. Mereristsed" (''Lord of the flies''; ''Rites of Passage''; romaanid). Tõlkinud Henno Rajandi, järelsõna: [[Lembit Liivak]]. Sari "[[Nobeli laureaat]]", Eesti Raamat [[1989]] * "Pärijad. Merehädaline Martin" (''The inheritors''; ''Pincher Martin''; romaanid). Tõlkinud [[Matti Piirimaa]], järelsõna: [[Ene-Reet Soovik]]. Sari "Nobeli laureaat". Eesti Raamat [[2003]] * "Kärbeste Jumal" (3. trükk; järelsõna: Lembit Liivak). Sari "[[Punane raamat]]", [[Tänapäev]], Tallinn 2003 * "Tuulevaikus" (''Close quarters''; romaan). Tõlkinud Matti Piirimaa. Sari "[[Mereromaan]]", Eesti Raamat [[2007]] * "Tuli laevas" (''Fire down below''; romaan). Tõlkinud Matti Piirimaa. Sari "Mereromaan", Eesti Raamat [[2008]] Romaanid "Mereristsed", "Tuulevaikus" ja "Tuli laevas" moodustavad triloogia "Teekond maailma lõppu". == Kirjandus == * S. Murumets, "Nobeli kirjandusauhind William Goldingile" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1984]], nr 1, lk 132–134 * [[Enn Soosaar]], "William Goldingile Nobeli kirjandusauhind 1983" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1984]], nr 2, lk 127–128 * Elena Aleyeva, "''The function of the anonymous and irrational in the novel by W. Golding The lord of the flies''" – [[Interlitteraria]] 9 / ed. [[Jüri Talvet]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk 368–374 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Toomas Raudam]], [http://www.epl.ee/artikkel/325388 "William Golding – pessimistiks sildistatu"] ([[Eesti Päevaleht]] / Arkaadia, 7. juuli 2006, lk 16) {{JÄRJESTA:Golding, William}} {{NobelKirjandus}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1993]] erog8nm0iflub9m2kujp81652iphwk6 0 97983 7170421 3521112 2026-06-10T19:53:56Z Raamaturott 56450 7170421 wikitext text/x-wiki {{Aasta artikkel}} '''760. aasta''' ('''DCCLX''') oli [[8. sajand]]i 60. aasta. ==Sündmused== *... ==Sündinud== *... ==Surnud== *[[26. oktoober]] – [[Cuthbert]], [[Canterbury peapiiskop]] [[Kategooria:760| ]] 36yyvk8oz8r1e1mbdf0wzmq0gwndw8e 0 98014 7170404 7094058 2026-06-10T19:46:57Z ~2026-34266-04 231389 /* */ 7170404 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on ühest roomajate seltsist; perekonna ''Testudo'' kohta vaata artiklit [[kilpkonn (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Kilpkonnalised | värvus = loomad | pilt = Haeckel Chelonia.jpg | pildi_seletus = Kilpkonnad [[Ernst Haeckel]]i joonisel | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Roomajad]] ''Reptilia'' | selts = '''Kilpkonnalised''' ''Testudines'' | levikukaart = World.distribution.testudines.1.png }} [[Pilt:Podocnemis unifilis Conversation on log.jpg|thumb|Kilpkonnalised]] [[Pilt:A butterfly feeding on the tears of a turtle in Ecuador.jpg|pisi|Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''[[Podocnemis expansa]]'') pisaraid joomas]] '''Kilpkonnalised ehk Anette Aruoja''' (Anette) on sündinud aastal 2008 ning ikka ei saa elust midagi aru on [[keelikloomad]]e [[hõimkond]]a [[roomajad|roomajate]] [[klass (bioloogia)|klassi]] kuuluvate loomade [[selts (bioloogia)|selts]]. Kilpkonnad põlvnevad [[perm (geoloogia)|permi]] ajastu [[kotülosaurused|kotülosaurustest]] ja saavutasid õitsengu [[keskaegkond|keskaegkonnas]]. Kilpkonnad võivad elada [[maismaa]]l, [[magevesi|magedas vees]] või [[meri|meres]], kuid kõik liigid [[munemine|munevad]] maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline [[kilprüü]]. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse [[karapaks]]iks ja kõhukilpi nimetatakse [[plastron]]iks. Seljakilp on [[selgroog|selgroo]] ja [[roie]]tega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud [[loib]]adeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste alamseltsi (''Cryptodira'') kuuluvad [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] elavad [[elevantkilpkonn]]ad. Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, [[Madagaskar]]il elav [[ämblik-kilpkonn]], kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud [[stepikilpkonn]], keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (''Pleurodira'') kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade [[aju]] on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 [[Promill|promilli]] tema massist. [[Seljaaju]] on seevastu jäme ja raske. [[Silm]]ad on tavaliselt hästi arenenud, [[pupill]] on ümmargune, peale kahe liikuva silma[[laug|lau]] esineb veel [[pilkekile]]. [[Maitsmine]], [[haistmine]] ja [[kompimine]] on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu [[kuulmine]] on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on [[trummikile]] paks, aga merevormidel on [[kuulmekäik]] kaetud tugevasti paksenenud nahaga. <ref name="Loomade elu"/> Kilpkonnade värvus vastab ümbruskonna omale, ent mõned mageveevormid on eredalt värvunud. [[Terraarium]]is võib selliseid loomi imetleda, aga looduslikus keskkonnas kireva [[taimestik]]u ja veesillerduse keskel on teda raske märgata. <ref name="Loomade elu"/> Kilpkonnad on iidsetest aegadest olnud aegluse sümboliks, kuid see käib üksnes maismaakilpkonnade kohta. Mageveekilpkonnad liiguvad kiiresti ja osavalt nii vees kui ka kuival. Merekilpkonnad on kuival maal kohmakad, kuid vees liiguvad hämmastava graatsiaga. <ref name="Loomade elu"/> ==Süstemaatika== Kilpkonni eristatakse 26 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]], kellest tänapäevani on elanud üksnes 12. Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210. Teadaolevatest [[fossiil]]setest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5 m pikkune ''[[Miolania]]''. Kilpkonnad jagatakse viide tänapäevasesse [[alamselts]]i: [[kooldkaelalised]], [[merikilpkonnalised]], [[pehmenahalised]], [[pöördkaelalised]] ja [[puudukilbilised]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd, lk 115–116.</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Kilpkonnad Haapsalus. Kaja, 29. juuli 1935, nr. 176, lk. 6.<!-- Kas see on ikka peaks siin olema? --> == Välislingid == {{Commons|Turtle}} {{Vikitsitaadid|Kilpkonn}} *[http://emys.geo.orst.edu/ Kilpkonnade andmebaas] (inglise keeles) [[Kategooria:Kilpkonnalised| ]] 66nsmve4jojlm6hyh1kdr26w3vfdwjm 0 99711 7170670 6809011 2026-06-11T10:14:06Z Sjur 66496 7170670 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Luke Kibet 2009 London Marathon.jpg|pisi|Luke Kibet Londoni maratonil, 2009]] '''Luke Kibet''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1983]]) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane ([[maraton|maratonijooksja]]). Maailmameister ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]). == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Ōsaka]]s '''Maailmameister''' maratonijooksus ajaga '''2:15.58.''' === Isiklikud rekordid === == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste maratonijooksus}} {{JÄRJESTA:Kibet, Luke}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] l7580r61ijrjt8zlg52i9500eyjl2aw 0 99769 7170741 5631843 2026-06-11T10:37:33Z Sjur 66496 7170741 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Tirunesh Dibaba Bislett Games 2008.jpg|200px]]<br>Tirunesh Dibaba (2008) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] || [[5000 m jooks]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2008 || [[10 000 m jooks]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] || 10 000 m jooks |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2004 || 5000 m jooks |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2012 || 5000 m jooks |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] || 10 000 m jooks |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] || 5000 m jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] || 5000 m jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2005 || 10 000 m jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2005. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus|2005]] || 4 km jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2005 || 8 km jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2006. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus|2006]] || 8 km jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] || 10 000 m jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2008. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus|2008]] || 8 km jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] || 10 000 m jooks |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2004. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus|2004]] || 4 km jooks |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2007. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus|2007]] || 8 km jooks |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] || 10 000 m jooks |- |colspan=3 align=center | [[Pilt:AfricaContour.svg|60px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2008. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2008]] || 10 000 m jooks |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2010. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2010]] || 10 000 m jooks |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2006. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] || 5000 m jooks |} '''Tirunesh Dibaba''' ([[oromod|oromopäraselt]] '''Xurunash Dibaabaa'''; sündinud [[1. juuni]]l [[1985]] [[Arsi]]s) on [[Etioopia]] [[pikamaajooks]]ja, kolmekordne [[olümpiavõitja]] ning viiekordne maailmameister staadionil ja viiekordne maailmameister [[krossijooks]]us. Tirunesh kolis 14-aastaselt [[Addis Abeba]]sse ja alustas jooksutreeninguid. Tema [[nõbu]] on olümpiavõitja ja maailmameister [[Derartu Tulu]] ning ka vanem õde [[Ejegayehu Dibaba|Ejegayehu]] on rahvusvaheliselt tuntud jooksja. Dibaba peamine trump on võimas lõpuspurt. Näiteks 2005. aasta MM-il kattis ta viimased 400 m 58,33 sekundiga. Seetõttu on tema jooksuajad kõikuva tasemega: ta laseb teistel vedada niisuguse tempoga, nagu see neile meeldib, ja viimasel ringil jookseb konkurentidest mööda. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|krossijooksu MM-il]] osales ta 15-aastaselt [[2001]] [[Belgia]]s [[Oostende]]s ja tuli juunioride distantsil viiendaks. == 2002 == [[2002. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus]] toimusid märtsis [[Dublin]]is. Tirunesh Dibaba saavutas juunioride jooksus [[Keenia]] jooksja [[Viola Kibiwot]]i järel teise koha (ajad 20.13 ja 20.14). Naiskondlikult jäid Etioopia neiud Keenia omade järel teiseks. [[2002. aasta juunioride maailmameistrivõistlused]] peeti juulis [[Jamaica]]l [[Kingston]]is. 5000 m jooksus sai Etioopia kaksikvõidu: [[Meseret Defar]] võitis 15.54,94-ga Dibaba ees (15.55,99). == 2003 == [[2003. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus]] toimusid märtsi lõpus [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is. Dibaba tuli 6 km jooksus neidude maailmameistriks ajaga 20.21 ja ka Etioopia naiskond tuli neidude maailmameistriks. Sama aasta [[30. august]]il võitis ta [[Pariis]]is [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] 5000 m jooksu ajaga 14.51,72.‎ Ta sai kõigi aegade noorimaks kergejõustiku maailmameistriks. Enne jooksu oli temast teada nii vähe, et Briti kommentaatorid [[Steve Cram]] ja [[Brendan Foster]], ise mõlemad kunagised maailmaklassi pikamaajooksjad, ei maininud teda kordagi enne lõpusirget. [[26. august]]il oli ta lõpetanud esimese, kiirema eeljooksu 14.45,96-ga teisena hilisema pronksivõitja [[Edith Masai]] järel. 10 000 meetri jooksus ei jõudnud Ejegayehu Dibaba eeljooksust edasi. Sama aasta oktoobri lõpus korraldati [[India]]s [[Hyderabad]]is 2012. seisuga ainsateks jäänud [[Afroaasia mängud]]. 5000 meetri jooksus läks Etioopiasse kaksikvõit, võitis Meseret Defar (15.47,69) Dibaba ees (15.48,21). Pronksitulemus oli kolmveerand minutit nõrgem. 10 000 meetri jooksu võitis Ejegayehu Dibaba. == 2004 == [[2004. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2004. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] [[Brüssel]]is sai Dibaba märtsis 4 kilomeetris hõbemedali ja 8 kilomeetris sai samaga hakkama tema õde Ejegayehu. Kumbki sai ka naiskondliku kulla. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s toimusid [[20. august]]il eeljooksud. Dibaba võitis esimese, hulga aeglasema eeljooksu 15.00,66-ga. [[23. august]]il jooksis ta finaalis aja 14.51,83, mis oli väärt pronksmedalit. Võitis Meseret Defar 14.45,65-ga Keenia jooksja [[Isabella Ochichi]] ees (14.48,19). Tirunesh Dibabast sai Etioopia kõigi aegade noorim olümpiamedalivõitja. 10 000 meetri jooksus sai Ejegayehu Dibaba hõbemedali. == 2005 == [[2005. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2004. aasta krossijooksu MM-il]], mis toimusid märtsis [[Prantsusmaa]]l [[Saint-Galmier]]'s, võitis ta kulla mõlemal distantsil. Mõlemal distantsil võitis Etioopia ka naiskondliku kulla. Teine topeltvõit tuli sama aasta [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku MM-il]] [[Helsingi]]s. [[8. august]]il võitis ta 10 000 m jooksu ajaga 30.24,02, kusjuures Etioopia sai kolmikvõidu: järgnesid [[Berhane Adere]] (30,25,41) ja Ejegayehu Dibaba (30.26,00). [[10. august]]il joosti juba 5000 m eeljooksud ja Tirunesh Dibaba võitis esimese, palju kiirema eeljooksu 14.50,98-ga. [[13. august]]il saavutas Etioopia koguni nelikvõidu ja Tirunesh Dibaba võiduaeg oli maailmameistrivõistluste rekord 14.38,59. Teised medalid pälvisid Meseret Defar (14.39,54) ja Ejegayehu Dibaba (14.42,47). Tirunesh Dibaba sai esimeseks naiseks, kes samadel maailmameistrivõistlustel võitnud 5000 ja 10 000 meetri jooksu, aga polnud esimene, kes 5000 m jooksus tiitlit kaitsnud, sest sellega sai hakkama ka [[Gabriela Szabo]] ([[Rumeenia]]) 1997 ja 1999. [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] valis Tirunesh Dibaba [[2005]]. aasta maailma parimaks naiskergejõustiklaseks. == 2006 == [[2006. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused]] toimusid [[Jaapan]]is [[Fukuoka]]s aprilli alguses. 8 km jooksus kaitses Dibaba tiitlit nii individuaalselt kui naiskondlikult. Ta edestas 5 sekundiga Keenias sündinud, aga [[Holland]]it esindavat [[Lorna Kiplagat]]i (25.21 ja 25.26). [[2006. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus]] toimusid [[Mauritius]]el. 10. augustil saavutas Etioopia 5000 m jooksus kaksikvõidu: Meseret Defar alistas väga napilt Tirunesh Dibaba (15.56,00 ja 15.56,04). == 2007 == [[Pilt:Tirunesh Dibaba Victory.jpg|pisi|Dibaba maailmameistrina (2007)]] [[Pilt:Osaka07 D2A Women 10000M VC.jpg|pisi|Dibaba 10 000 m autasustamispjedestaalil (2007)]] [[2007. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus]] toimusid [[24. märts]]il Keenias [[Mombasa]]s. 8 km distantsi võitis Lorna Kiplagat 26.23-ga, alles suure vahega järgnesid kolm etiooplast, kellest Tirunesh Dibaba sai 26.47-ga hõbemedali. Naiskondlikult saavutas Etioopia juba 6. järjestikuse võidu. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. MM-il]] [[Ōsaka]]s tuli ta [[25. august]]il teist korda 10 000 m jooksus maailmameistriks. Tema aeg 31.55,41 oli ligi 2 minutit nõrgem maailmameistrivõistluste rekordist. Ejegayehu Dibaba oli etiooplastest teine, saades 7. koha. [[29. august]]il toimusid 5000 m eeljooksud, aga seal otsustas Tirunesh mitte startida. Maailmameistriks tuli Meseret Defar. == 2008 == [[2008. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus]] toimusid [[30. märts]]il [[Šotimaa]]l [[Edinburgh]]is. Tirunesh Dibaba võitis 8 km distantsi 25.10-ga ja Etioopia tuli 7. korda järjest naiskondlikuks maailmameistriks. [[2008. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus]] toimusid [[Addis Abeba]]s. Dibabad osalesid ainult [[3. mai]]l 10 000 m jooksus ning tegid seda kaksikvõiduga: 32.49,08 ja 32.50,36. Etioopiasse tuli kolmaski medal. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is peeti 10 000 m distants [[15. august]]il. Tirunesh Dibaba võitis ajaga 29.54,66, mis oli Aafrika ja olümpiarekord ning kõigi aegade teine tulemus. Eelmise Aafrika rekordi 30.04,18 oli püstitanud Berhane Adere [[2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2003. aasta MM-il]]. Ejegayehu Dibaba oli paremuselt teise etiooplasena neljateistkümnes. [[19. august]]il toimusid 5000 m eeljooksud. Tirunesh Dibaba võitis esimese, aeglasema eeljooksu 15.09,89-ga. Teise eeljooksu võitis 14.56,32-ga Meseret Defar. [[22. august]]il joosti finaal, mille Dibaba võitis 15.41,40-ga. Defar sai pronksmedali 15.44,12-ga. Dibabast sai esimene naine, kes samadel olümpiamängudel võitnud 5000 ja 10 000 m. Rahvusvaheline Kergejõustikuliit valis Tirunesh Dibaba [[2008]]. aasta maailma parimaks naiskergejõustiklaseks ja sama tiitli andis talle ajakiri ''[[Track & Field News]]''. == 2009 == Vigastuse tõttu pidi Dibaba vahele jätma [[2009. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus]] ja [[2009. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustikus]]. [[15. november|15. novembril]] [[2009]] võitis ta Hollandis [[Nijmegen]]is 15 km maanteejooksu ajaga 46.28, mis oli jaapanlase [[Kayoko Fukushi]] maailmarekordist peaaegu pool minutit parem. == 2010 == [[Pilt:Ejigu, Dibaba Birmingham meeting 2010.jpg|pisi|Tirunesh Dibaba (2010)]] [[2010. aasta maailmameistrivõistlused krossijooksus]] toimusid [[Poola]]s [[Bydgoszcz]]is. Dibaba ei suutnud seekord medalile tulla, jäädes 4. kohale. Kaksikvõit läks Keeniasse, kes võitis ka naiskondliku kulla Etioopia ees. [[2010. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus]] toimusid [[Nairobi]]s. Dibaba kaitses [[31. juuli]]l Aafrika meistri tiitlit 10 000 m jooksus ajaga 31.51,39. Etioopia sai kaksikvõidu. == 2012 == [[Pilt:2012 Olympics - Womens 5000m Dibaba leading.jpg|pisi|Dibaba võidab Londoni olümpiamängudel 5000 m eeljooksu]] [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is toimus 10 000 m jooks [[3. august]]il. Dibaba spurtis seekord juba poolteist ringi enne lõppu ja viimasel ringil teda enam keegi ei ohustanud. Tema aeg 30.20,75 oli maailma hooaja tippmark. Hõbe ja pronks läksid Keeniasse. 5000 m eeljooksud peeti 8. augustil. Dibaba ja Defar võitsid esimese, pisut kiirema eeljooksu. Ka teise eeljooksu võitis etiooplane. Kuid finaalis [[11. august]]il ei õnnestunud Dibabal võita. Ajaga 15.04,25 võitis Defar, hõbeda sai 15.04,73-ga [[Vivian Cheruiyot]] ja pronksi 15.05,15-ga Dibaba. Kui Dibaba oleks võitnud, oleks ta korranud [[Lasse Viren]]i saavutust: võita kahtedel järjestikustel olümpiamängudel mõlemad pikamaajooksud. Siiski on ta 5 medaliga kõigi aegade edukaim naispikamaajooksja. == 2016 == [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s 12. augustil toimunud 10 000 meetri jooksus võitis Dibaba pronksmedali. Olümpiavõitjaks tuli maailmarekordiga 29.17,14 etiooplanna [[Almaz Ayana]]. Dibaba sai ajaks 29.42,56, millega ta parandas 2008. aasta olümpiafinaalis joostud isiklikku rekordit enam kui 12 sekundiga. Selle ajaga paikneb ta kõigi aegade edetabelis neljandal kohal. == 2017 == 23. aprillil toimunud [[Londoni maraton]]il sai Dibaba keenialanna [[Mary Keitany]] järel teise koha. Dibaba jooksis isikliku rekordi 2:17.56. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] Londonis võitis ta 10 000 meetri jooksus Ayana järel 31.02,69-ga hõbemedali. == Eraelu == Dibaba on abielus [[Sileshi Sihine]]ga, kes on võitnud kaks olümpiamängude hõbemedalit 10 000 jooksus. Dibaba töötab vanglapolitseis. Kui ta tuli Pekingis kahekordseks olümpiavõitjaks, anti talle ülemsuperintendendi auaste. Addis Abeba eeslinnas on Tirunesh Dibaba järgi nimetatud [[haigla]]. == Saavutused == === [[Suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] === *[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]]s **{{PronksOlümpia}} pronksmedal [[5000 m jooks|5000 m jooksus]] '''14.51,83''' *[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] [[Peking]]is **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' 5000 m jooksus '''15.41,40'''<br> **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[10 000 m jooks|10 000 m jooksus]] '''29.54,66''' *[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] [[London]]is **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' 10 000 m jooksus '''30.20,75'''<br> **{{PronksOlümpia}} pronksmedal 5000 m jooksus '''15.05,15''' *[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] [[Rio de Janeiro]]s **{{PronksOlümpia}} pronksmedal 10 000 m jooksus '''29.42,56''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' 5000 m jooksus '''14.51,72''' *[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] [[Helsingi]]s **{{Kuld}} '''maailmameister''' 5000 m jooksus '''14.38,59''' ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 10 000 m jooksus '''30.24,02''' *[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Ōsaka]]s **{{Kuld}} '''maailmameister''' 10 000 m jooksus '''31.55,41''' *[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] [[Moskva]]s **{{Kuld}} '''maailmameister''' 10 000 m jooksus '''30.43,35''' *[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] [[Peking]]is **{{Hõbe}} hõbemedal 10 000 m jooksus '''31.02,69''' == Vaata ka == *[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel]] == Välislingid == {{Commonscat}} *{{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste 10 000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Dibaba, Tirunesh}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] eikecy5eeya11z9z30js3ml4rx1vdux 0 102125 7170289 7152227 2026-06-10T17:37:16Z EnderGame123 231382 /* Laevastik */ 7170289 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg | logosuurus = 250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu | käive = 771,4 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+61,7%) (2022)</small> | kasum = 13,9 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | töötajaid = 4904 <small>{{increase}}(+2,5%) (2022)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2022 kuulus kontserni 46 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = 37,7 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | vara = 1,692 mld [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+6,7%) (2022)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis veab oma [[parvlaev]]adel reisijaid ja veeremlasti [[Läänemeri|Läänemerel]] kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> Tallink Grupp on Läänemere piirkonnas üks suuremaid laevandusettevõtteid, mis lisaks reisijate- ja kaubaveoteenustele haldab ka hotelle, restorane ja muid turismiga või sellega seotud valdkondadega seotud teenuseid. Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi liinidel. Läti-Rootsi liinil ei ole regulaarset liiklust pärast [[koroonapandeemia]]t <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021|arhiivimisaeg=31.07.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210731103305/https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|url-olek=ei tööta}}</ref> taastatud. Lisaks merendusele pakub Tallink Grupp majutusteenust hotelliketi [[Tallink Hotels]] hotellides [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga oli [[koroonapandeemia]] tõttu 2020. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta kevadeni suletud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinkhotels.com/tallink-hotel-riga#video_view|pealkiri=TALLINK HOTEL RIGA|vaadatud=6. november 2022}}</ref> Tallink Grupp osutab kaubandusteenust oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub seitse Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, neli [[Läti]]s ja viis [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=6.11.2021}}</ref> Lisaks opereerib ettevõte veel mitut tipprestorani nagu NOK NOK, Nero, Tempo ja City Grill House. Tallink Grupp omas osalust ka [[Tallink Takso]]s, kuid omanikfirma, AS Infortar otsustas taksoettevõtte 2025. aasta alguses likvideerida.<ref name=":1" /> 2014. aastal oli Tallink Grupi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aastal üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemia tõttu langes ettevõtte töötajate arv paari tuhande võrra ega ole endisi kõrgusi tulenevalt üldistest välistest mõjutajatest taastanud. Tallinki laevadega reisis 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta majandusaasta aruanne |url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tal/2022_ar_et_eur_con_00.pdf |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurim aktsionär on [[AS Infortar]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160815135522/http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il.<ref name="rekordkasum" /> Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Elise Nassar]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === [[Pilt:Vana_Tallinn.jpg|pisi|[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]]]] Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud [[Nord Estonia]] nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === [[Pilt:Regina Baltica Stockholm.jpg|pisi|[[Regina Baltica]]]] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin [[Tallinna–Travemünde laevaliin|Tallinn–Travemünde]], millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[Pilt:Meloodia_(laev).jpg|pisi|[[Meloodia (laev)|Meloodia]]]] [[1. mai]]l [[1996]] sai laevafirma nimeks Hansatee Grupp, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] hakkas sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin|liinil Tallinn–Stockholm]] juulis 1996, vabanes sellelt Tallinna ja Stockholmi vaheliselt laevaliinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv [[Mare Balticum]], mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all [[Tallinna–Helsingi laevaliin]]ile ja 3. oktoobrist hakkas parvlaev Meloodia sõitma Tallinna ja Helsingi vahel. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy (laev)|Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi [[tütarettevõte|tütarettevõtted]] Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal käima pandud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lisati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa ettevõtte Inflot Worldwide tütarettevõte Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib [[salatiroheline]] värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmis 2022. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |476,9 |771,39 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 | -37 |37,83 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 | -56,6 |13,94 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 | -0,08 |0,02 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |1 585,9 |1 691,64 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |893,4 |984,7 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |4785 |5023 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |2 961 975 |5 462 085 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |369 170 |409 769 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 743 569 064 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs]]i keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs]]il on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs]]il on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on olnud viimastel aastatel languses tulenevalt [[koroonapandeemia]] mõjudest. 2020. aastal –24% ja 2021. aastal –11,26%. [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsi]] põhinimekirja aktsiatest langes nimetatud kahel aastal Tallinki väärtus enim. 11. detsembril 2023 oli Tallink Grupi turuväärtus 507,9 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs]]il on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Balti reguleeritud turg |url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsil]]. 2021. aastal oli Nasdaq Balti börsil vaid viie aktsia kauplemiskäive suurem kui Tallinkil.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp |url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e |vaadatud=11.12.2023}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus <br>03.03.2021, % !Osalus <br>30.07.2021, % !Osalus </br>04.11.2022, % !Osalus <br>08.12.2023, % |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24 |39,24 |40,02 {{increase}} |42,07 {{increase}} |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1 |16,1 |11,02 {{decrease}} |11,02 |- |3. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51 |5,51 |5,89 {{increase}} |5,89 |- |4. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58 |6,58 |5,93 {{decrease}} |5,01 {{decrease}} |- |5. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07 |2,07 |4,41 {{increase}} |4,41 |- |6. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,14 |2,96 {{increase}} |3,65 {{increase}} |3,13 {{decrease}} |} Iga ülejäänud aktsionäri osalus on väiksem kui 1,6%. === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtete töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]]'' {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laeva tüüp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laevastikus alates ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Reisijakohti ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Liin ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Märkused ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Lipp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Pilt |- | [[MyStar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2022 || align="Center" | 2022– || 50 629 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | gaasi või diislikütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink MyStar departure from Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Megastar]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017– || 49 134 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | gaaskütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Megastar_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_13_August_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Silja Europa]] || Parvlaev || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016– || 59 912 [[Kogumahutavus|GT]] || 3013 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | renoveeritud 2016. aastal || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Silja_Europa_turning_to_Starboard_Side_Tallinn_6_October_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Baltic Queen]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009– || 48 915 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Maarianhamina linn|Maarianhamina]]–[[Stockholm]] || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Baltic_Queen_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_11_July_2021_(cropped).jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004– || 40 975 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Victoria 1 arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002– || 40 803 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Alates 2. juulist Tallinn - Stockholm || align="Center" | || {{PisiLipp|Läti}} || [[Fail:Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Atlantic Vision|Superfast IX]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006– || 30 285 [[Kogumahutavus|GT]] || 962 || Paldiski-Kapellskär || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Superfast IX lifeboat drill in Paldiski South Harbour.jpg|raamita|190x190px]] |- |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Aastad laevastikus ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || lammutatud [[India]]s 2005. aastal |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6 040 || lammutatud Indias 2006. aastal |- | [[Saint Patrick II]]|| align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || lammutatud Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4 238 brt || nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. lammutatud [[Türgi]]s 2021. aastal |- | [[Balanga Queen]]|| align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]] |- | [[Ambassador II]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7 993 brt || nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]] |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]] |- | [[Normandy]]|| align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]] |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]] |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4 859 || nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]] |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5 419 || müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]] |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3 971 || nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]] |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3 971 || nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]] |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || lammutatud Türgis 2014. aastal |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7 564 || nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || müüdud Skandiaavia ostjale |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2013 || align="Center" | 34 414 || müüdud Bridgemans Services Ltd.-le |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale [[Stena Line]] |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale Stena Line |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp) |- | [[Sea Wind]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 2008–2022 || align="Center" | 15 879 || Müüdud Rudniki Shipping Ltd, uus nimi "A Wind" |- |[[Isabelle (laev)|Isabelle]] | align="Center" |1989 | align="Center" |2013–2024 | align="Center" |34 386 |Müüdud Notamare Laevakompaniile |- |[[Star (laev)|Star]] | align="Center" |2007 | align="Center" |2007-2025 | align="Center" |36 250 |Müüdud Irish Ferrisele, uus nimi "James Joyce"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Tallink to sell ferry Star I, Superfast IX to service Kappelskär line |url=https://news.err.ee/1609651514/tallink-to-sell-ferry-star-i-superfast-ix-to-service-kappelskar-line |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Regal Star]] | align="Center" |1999 | align="Center" |2003-2025 | align="Center" |15412 |Müüdud AMS Line Shipping, uus nimi "Med Express"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-06 |pealkiri=Tallink müüs kaubalaeva Regal Star |url=https://majandus.postimees.ee/8300282/tallink-muus-kaubalaeva-regal-star |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> |- |[[Sailor (laev)|Sailor]] || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020-2025 || align="Center" | 20783 || |Müüdud Rederiaktiebolaget Eckerö'le<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaubalaeva Sailor müük |url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc0c97efefd432fe6fd51505eda05ccf5&lang=et&src=socialmedia |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Nasdaq Company News |keel=et}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel * [[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] {{TallinnaBörs}} {{koord |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] gtni3kevhluljsxnwl3rakmdf85gatl 7170290 7170289 2026-06-10T17:38:15Z EnderGame123 231382 /* Praegune laevastik */ 7170290 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg | logosuurus = 250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu | käive = 771,4 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+61,7%) (2022)</small> | kasum = 13,9 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | töötajaid = 4904 <small>{{increase}}(+2,5%) (2022)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2022 kuulus kontserni 46 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = 37,7 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | vara = 1,692 mld [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+6,7%) (2022)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis veab oma [[parvlaev]]adel reisijaid ja veeremlasti [[Läänemeri|Läänemerel]] kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> Tallink Grupp on Läänemere piirkonnas üks suuremaid laevandusettevõtteid, mis lisaks reisijate- ja kaubaveoteenustele haldab ka hotelle, restorane ja muid turismiga või sellega seotud valdkondadega seotud teenuseid. Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi liinidel. Läti-Rootsi liinil ei ole regulaarset liiklust pärast [[koroonapandeemia]]t <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021|arhiivimisaeg=31.07.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210731103305/https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|url-olek=ei tööta}}</ref> taastatud. Lisaks merendusele pakub Tallink Grupp majutusteenust hotelliketi [[Tallink Hotels]] hotellides [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga oli [[koroonapandeemia]] tõttu 2020. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta kevadeni suletud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinkhotels.com/tallink-hotel-riga#video_view|pealkiri=TALLINK HOTEL RIGA|vaadatud=6. november 2022}}</ref> Tallink Grupp osutab kaubandusteenust oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub seitse Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, neli [[Läti]]s ja viis [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=6.11.2021}}</ref> Lisaks opereerib ettevõte veel mitut tipprestorani nagu NOK NOK, Nero, Tempo ja City Grill House. Tallink Grupp omas osalust ka [[Tallink Takso]]s, kuid omanikfirma, AS Infortar otsustas taksoettevõtte 2025. aasta alguses likvideerida.<ref name=":1" /> 2014. aastal oli Tallink Grupi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aastal üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemia tõttu langes ettevõtte töötajate arv paari tuhande võrra ega ole endisi kõrgusi tulenevalt üldistest välistest mõjutajatest taastanud. Tallinki laevadega reisis 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta majandusaasta aruanne |url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tal/2022_ar_et_eur_con_00.pdf |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurim aktsionär on [[AS Infortar]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160815135522/http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il.<ref name="rekordkasum" /> Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Elise Nassar]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === [[Pilt:Vana_Tallinn.jpg|pisi|[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]]]] Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud [[Nord Estonia]] nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === [[Pilt:Regina Baltica Stockholm.jpg|pisi|[[Regina Baltica]]]] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin [[Tallinna–Travemünde laevaliin|Tallinn–Travemünde]], millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[Pilt:Meloodia_(laev).jpg|pisi|[[Meloodia (laev)|Meloodia]]]] [[1. mai]]l [[1996]] sai laevafirma nimeks Hansatee Grupp, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] hakkas sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin|liinil Tallinn–Stockholm]] juulis 1996, vabanes sellelt Tallinna ja Stockholmi vaheliselt laevaliinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv [[Mare Balticum]], mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all [[Tallinna–Helsingi laevaliin]]ile ja 3. oktoobrist hakkas parvlaev Meloodia sõitma Tallinna ja Helsingi vahel. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy (laev)|Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi [[tütarettevõte|tütarettevõtted]] Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal käima pandud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lisati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa ettevõtte Inflot Worldwide tütarettevõte Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib [[salatiroheline]] värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmis 2022. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |476,9 |771,39 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 | -37 |37,83 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 | -56,6 |13,94 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 | -0,08 |0,02 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |1 585,9 |1 691,64 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |893,4 |984,7 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |4785 |5023 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |2 961 975 |5 462 085 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |369 170 |409 769 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 743 569 064 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs]]i keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs]]il on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs]]il on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on olnud viimastel aastatel languses tulenevalt [[koroonapandeemia]] mõjudest. 2020. aastal –24% ja 2021. aastal –11,26%. [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsi]] põhinimekirja aktsiatest langes nimetatud kahel aastal Tallinki väärtus enim. 11. detsembril 2023 oli Tallink Grupi turuväärtus 507,9 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs]]il on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Balti reguleeritud turg |url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsil]]. 2021. aastal oli Nasdaq Balti börsil vaid viie aktsia kauplemiskäive suurem kui Tallinkil.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp |url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e |vaadatud=11.12.2023}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus <br>03.03.2021, % !Osalus <br>30.07.2021, % !Osalus </br>04.11.2022, % !Osalus <br>08.12.2023, % |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24 |39,24 |40,02 {{increase}} |42,07 {{increase}} |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1 |16,1 |11,02 {{decrease}} |11,02 |- |3. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51 |5,51 |5,89 {{increase}} |5,89 |- |4. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58 |6,58 |5,93 {{decrease}} |5,01 {{decrease}} |- |5. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07 |2,07 |4,41 {{increase}} |4,41 |- |6. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,14 |2,96 {{increase}} |3,65 {{increase}} |3,13 {{decrease}} |} Iga ülejäänud aktsionäri osalus on väiksem kui 1,6%. === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtete töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]]'' {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laeva tüüp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laevastikus alates ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Reisijakohti ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Liin ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Märkused ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Lipp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Pilt |- | [[MyStar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2022 || align="Center" | 2022– || 50 629 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | gaasi või diislikütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink MyStar departure from Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Megastar]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017– || 49 134 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | gaaskütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Megastar_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_13_August_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Silja Europa]] || Parvlaev || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016– || 59 912 [[Kogumahutavus|GT]] || 3013 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | renoveeritud 2016. aastal || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Silja_Europa_turning_to_Starboard_Side_Tallinn_6_October_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Baltic Queen]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009– || 48 915 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Maarianhamina linn|Maarianhamina]]–[[Stockholm]] || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Baltic_Queen_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_11_July_2021_(cropped).jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004– || 40 975 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Victoria 1 arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002– || 40 803 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Alates 2. juulist Tallinn - Stockholm || align="Center" | || {{PisiLipp|Läti}} || [[Fail:Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Atlantic Vision|Superfast IX]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006– || 30 285 [[Kogumahutavus|GT]] || 962 || Prahitud Hibernia Line'le || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Superfast IX lifeboat drill in Paldiski South Harbour.jpg|raamita|190x190px]] |- |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Aastad laevastikus ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || lammutatud [[India]]s 2005. aastal |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6 040 || lammutatud Indias 2006. aastal |- | [[Saint Patrick II]]|| align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || lammutatud Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4 238 brt || nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. lammutatud [[Türgi]]s 2021. aastal |- | [[Balanga Queen]]|| align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]] |- | [[Ambassador II]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7 993 brt || nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]] |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]] |- | [[Normandy]]|| align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]] |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]] |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4 859 || nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]] |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5 419 || müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]] |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3 971 || nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]] |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3 971 || nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]] |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || lammutatud Türgis 2014. aastal |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7 564 || nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || müüdud Skandiaavia ostjale |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2013 || align="Center" | 34 414 || müüdud Bridgemans Services Ltd.-le |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale [[Stena Line]] |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale Stena Line |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp) |- | [[Sea Wind]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 2008–2022 || align="Center" | 15 879 || Müüdud Rudniki Shipping Ltd, uus nimi "A Wind" |- |[[Isabelle (laev)|Isabelle]] | align="Center" |1989 | align="Center" |2013–2024 | align="Center" |34 386 |Müüdud Notamare Laevakompaniile |- |[[Star (laev)|Star]] | align="Center" |2007 | align="Center" |2007-2025 | align="Center" |36 250 |Müüdud Irish Ferrisele, uus nimi "James Joyce"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Tallink to sell ferry Star I, Superfast IX to service Kappelskär line |url=https://news.err.ee/1609651514/tallink-to-sell-ferry-star-i-superfast-ix-to-service-kappelskar-line |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Regal Star]] | align="Center" |1999 | align="Center" |2003-2025 | align="Center" |15412 |Müüdud AMS Line Shipping, uus nimi "Med Express"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-06 |pealkiri=Tallink müüs kaubalaeva Regal Star |url=https://majandus.postimees.ee/8300282/tallink-muus-kaubalaeva-regal-star |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> |- |[[Sailor (laev)|Sailor]] || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020-2025 || align="Center" | 20783 || |Müüdud Rederiaktiebolaget Eckerö'le<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaubalaeva Sailor müük |url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc0c97efefd432fe6fd51505eda05ccf5&lang=et&src=socialmedia |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Nasdaq Company News |keel=et}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel * [[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] {{TallinnaBörs}} {{koord |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] f978v3kd8ysylm1ur65tupits2u34xv 0 103138 7170309 7073153 2026-06-10T18:01:17Z Sjur 66496 7170309 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Marek Plawgo.jpg|200px]] |- align=center |colspan=3 align=center| Marek Plawgo (2007) |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] || 400 m tõkkejooks |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2007 || 4×400 m jooks |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] || 400 m tõkkejooks |} '''Marek Plawgo''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1981]] [[Ruda Śląska]]s) on [[Poola]] [[kergejõustik]]lane ([[400 m jooks]]ja ja [[400 m tõkkejooks]]ja). Plawgo võitis [[2000]]. aastal [[Santiago]]s [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|juunioride MM-il]] kuldmedali 400 m tõkkejooksus ajaga 49,23. [[4×400 m teatejooks]]us tuli ta ajaga 3.07,05 kolmandaks. Järgmisel aastal tuli ta Poola meistriks ja jooksis end Euroopa karikavõistlustel teiseks ajaga 48,98. Samal aastal jõudis ta [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Edmonton]]is eeljooksudest edasi, kuid poolfinaali jäi ajaga 49,80 pidama. See andis 18. koha. [[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Viin]]is tuli ta ajaga 45,39 tõketeta 400 m distantsil Euroopa meistriks. Ta osales ka 4×400 m teatejooksus, kus tuli ajaga 3.05,50 Euroopa meistriks. [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002. aasta EM-il]] [[München]]is tuli Plawgo 400 meetri jooksus 45,40-ga neljandaks. Samal aastal oli ta Euroopa karikavõistlustel kolmas. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] [[Ateena]]s jooksis ta 400 m tõkkejooksu eeljooksus, kus võinuks mitte pingutada, 47,67-ga isikliku hooaja tippmargi ja poolfinaalis, kus juba tuli pingutada, 48,16-ga Poola rekordi. Finaaliks enam jõudu ei jätkunud: ajaga 49,00 oli ta 6. Poolfinaali aja kordamine andnuks pronksmedali. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is jooksis ta poolfinaalide parima aja 19,13 ja parandas seda finaalis veelgi (48,71). See andis [[Periklis Iakovakis]]e järel hõbemedali. Hiljem samal aastal oli ta Euroopa karikavõistlustel ajaga 48,76 kolmas, kaotades selgelt [[Kerron Clement]]ile ([[USA]]) ja [[Louis Jacob van Zijl]]ile ([[Aafrika]]). [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Ōsaka]]s võitis ta 400 m tõkkejooksus rahvusrekordiga 48,12 pronksmedali. Ta jooksis poolfinaalide kiireima aja 48,18 ja parandas seda finaalis veelgi. 48,12 andis Clementi ja [[Félix Sánchez|Félix Sáncheze]] järel kolmanda koha. Ta osales ka Poola meeskonnas 4×400 m teatejooksu pronksmedali võitmisel. Teatejooksu eeljooksus teda välja ei pandud, vaid üksnes finaalis, kus ta jooksis avavahetust. Aasta lõpus [[2007. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] finišeerusid korraga Plawgo, Clement ja [[James Carter (sportlane)|James Carter]]. Fotofiniši abil tunnistati Plawgo 48,35-ga võitjaks, Clement jäeti sama ajaga teiseks ja Carter sajandiku võrra kehvema ajaga kolmandaks. == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]]s ** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''48,12''' ** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m|4×400 m teatejooksus]] '''3.00,05''' === [[Maailma karikavõistlused kergejõustikus|Maailma karikavõistlustel]] === [[2006. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s *3. koht 400 m tõkkejooksus '''48,76''' === [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] === [[2007. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart|Stuttgardis]] *'''1. koht''' 400 m tõkkejooksus '''48,35''' === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === * [[2000. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2000]] {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Santiago]]s ** {{Kuld}} '''juunioride maailmameister''' 400 m tõkkejooksus '''49,23''' ** {{Pronks}} pronksmedal 4×400 m teatejooksus '''3.07,05''' === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === *[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''48,71''' === [[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] === *[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]]is ** {{Kuld}} '''Euroopa sisemeister''' 400 m jooksus '''45,39''' ** {{Kuld}} '''Euroopa sisemeister''' 4×400 m teatejooksus '''3.05,50''' ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] ||align="center"| '''10,60'''|| [[22. september]] [[2001]]|| [[Kraków]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,61''' || [[25. mai]] [[2002]] || [[Biala Podlaska]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''45,35''' || [[22. juuni]] [[2002]] || [[Annecy]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''48,12''' || [[28. august]] [[2007]] || [[Osaka]] |} == Isiklikku == Marek Plawgo oli tippsportlasena 183 cm pikk ja kaalus 72 kg. ==Välislingid== * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Plawgo, Marek}} [[Kategooria:Poola tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] pzizno0891jqt3xk614lcoziz2itv9r 0 104549 7170713 6350283 2026-06-11T10:30:38Z Sjur 66496 7170713 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Osaka07 D9A Yego Borzakovski.jpg|200px]] |- align=center |colspan=3 align=center| Alfred Kirwa Yego koos<br>[[Juri Borzakovski]]ga [[Ōsaka]]s 2007 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] || [[800 meetri jooks]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] || 800 meetri jooks |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] || 800 meetri jooks |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Africa stub icon.svg|40px|Aafrika]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2010. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2010]] || 800 meetri jooks |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2006. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] || 800 meetri jooks |} '''Alfred Kirwa Yego''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1986]] [[Eldoret]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] (keskmaajooksja, [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]. aasta maailmameister 800 m jooksus). Yego tuli [[2004]]. aastal Keenia noortemeistriks 800 m jooksus. Samal aastal võitis ta hõbemedali samal distantsil [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Itaalia]]s [[Grosseto]]s ajaga 1.47,39. Järgmisel aastal arvati ta [[Helsingi]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il]] oma maa koondisse, kuid jäi 4. eeljooksus neljandaks (poolfinaali läks 3 jooksjat). Aeg oli ka vilets ja andis kõigest 30. koha.<ref>[http://www.iaaf.org/results/iaaf-world-championships-in-athletics/2005/10th-iaaf-world-championships-in-athletics-3365/men/800-metres/heats/result "800 Meters Result - 10th IAAF World Championships in Athletics"]. iaaf.org</ref> Hooaja lõpus jäi ta [[2005. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] 6.-ks. [[2006]]. aastal võitis ta [[Mauritius]]el peetud [[2006. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlustel]] pronksmedali ajaga 1.46,85. Hooaja lõpus oli ta [[2006. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] kaheksas. [[2007]]. aasta [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Ōsaka]]s tuli ta 800 m maailmameistriks. See kujunes passimisjooksuks, mis lõppes 4 sekundit maailma hooaja tippmargist nõrgema ajaga ja kus kõik finalistid mahtusid poole sekundi sisse. Yego jooksis 1.47,09 ja edestas sajandiksekundiga [[kanada]]last [[Gary Reed]]i. Kolmandaks tuli [[Juri Borzakovski]]. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is lõpetas Yego 4. eeljooksu ameeriklase [[Nick Symmonds]]i järel teisena ajaga 1.46,04, mis oli eeljooksude 13. aeg – ei midagi erilist. See-eest võitis ta keskmise, kõige kiirema poolfinaali 1.44,73-ga. Finaalis ta seda aega enam-vähem kordas (1.44,82) ja tuli pronksmedalile. Võitis tema kaasmaalane [[Wilfred Bungei]] 1.44,65-ga, teiseks tuli [[sudaan]]lane [[Ismail Ahmed Ismail]] 1.44,70-ga. Hooaja lõpus võitis ta [[2008. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlused]]. [[2009]]. aastal tuli Yego [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il]] hõbemedalile. Ta võitis 5. ehk kõige nõrgema eeljooksu ajaga 1.48,32. Keskmises, kõige tugevamas poolfinaalis lõpetas ta kolmandana ajaga 1.45,22 [[Yusuf Saad Kamel]]i (sündinud Gregory Konchellah) ja Borzakovski järel. Finaalis oli tema aeg 1.45,35. Võitis [[Mbulaeni Mulaudzi]] 6 sajandikku parema ajaga. Yego aeg omakorda võrdus sajandikupealt Kameli omaga. Alles [[fotofiniš]]i põhjal tunnistati Yego teiseks. Paar nädalat hiljem parandas ta [[Rieti]]s oma isiklikku rekordit 1.42,67-ni, lõpetades Aafrika rekordi jooksnud [[David Rudisha]] järel teisena. Hooaja lõpus oli ta [[2009. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] 7. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el=== * [[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is ** [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] pronksmedal [[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m jooksus]] '''1.44,82''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooksus]] '''1.47,09''' *[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooksus]] '''1.45,35''' === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused |Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === *[[2004. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2004]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Grosseto]]s ** {{hõbe}} hõbemedal 800 m 1.47,39 ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks|800 m]] || '''1.42,67'''|| [[6. september]] [[2006]]|| [[Rieti]] |- | [[1500 m jooks|1500 m]] ||'''3.33,68''' || [[8. mai]] [[2009]] || [[Doha]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Yego, Alfred}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] gcgt8hql69n0e97hqdfps3zcztxz463 0 105005 7170675 6335337 2026-06-11T10:15:27Z Sjur 66496 7170675 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Osaka07 D4A 3000mSC Kipruto Finish.jpg|pisi|200px|Kipruto jooksmas viimaseid meetreid enne finišit [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s [[3000 m takistusjooks]]u finaalis.]] '''Brimin Kiprop Kipruto''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1985]] [[Korkitony]]s) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] (põhidistants on [[3000 m takistusjooks]]). Tema õige nimi on tegelikult "Firmin", mitte "Brimin", kuid viga tekkis 2001. aastal, kui Kipruto viis ametnikule sünnitunnistuse, et pass saada. Tema nimi kirjutati arvutisse kogemata valesti. Kipruto on ise öelnud, kui nägi oma muutunud nime, et tal tuleb esineda tulevikus selle nime all, mille ametnikud eksikombel kirjutasid.<ref>[http://www.iaaf.org/athletes/focusOnAthletes/newsId=26953/index.html 1]</ref> Kipruto on kümnelapselise pere kolmas laps. Tema vanemad tegelevad [[põllumajandus]]ega. Ta elab sünnikohas Korkitonys ja harjutab Kaptagatis. Tema treenerid on [[Patrick Sang]] ja [[Joseph Chelimo]]. Kipruto alustas jooksmist [[põhikool]]is ja suure eduga. Viimastel kooliaastal [[1999]]. aastal osales ta riigi põhikoolide võistlustel ja võitis nii [[1500 m jooks|1500 m]] kui ka [[3000 m takistusjooks]]u. [[Gümnaasium]]is õppides võitis ta neljal aastal riigi meistrivõistlustel 1500 m kahel korral ja takistusjooksus kolmel korral. Aastatel 1999–[[2003]] osales ta [[Colm O'Connell]]i juhtimisel toimuval treeninglaagris legendaarses [[St. Patrick's High School]]is. [[2001]]. aastal võistles ta Keenia koondises [[Debrecen]]is [[Ungari]]s [[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|noorte maailmameistrivõistlustel]] ja jooksis end hõbemedalile 2000 m takistusjooksus ajaga 5.36,81. Järgmisel võistlusel väljaspool Keeniat 2003. aastal jooksis Kipruto Aafrika noorte meistrivõistlustel [[Kamerun]]is, kus ta sai teise koha 3000 m takistusjooksus ajaga 8.46,74. 2003. aasta detsembris Kipruto lõpetas gümnaasiumi ja liitus Kaptagatis elukutseliste treenerite grupiga, kus ta harjutab tänaseni. [[2004]]. aasta mais jooksis ta esimest korda [[Euroopa]]s Gran Prix-võistlusel [[Nijmegen]]is ja võitis [[1500 m jooks]]u ajaga 3.37,97. Üheksa päeva hiljem jooksis ta [[Hengelo]] GP-võistlusel ja parandas 3000 m takistusjooksus isiklikku rekordid 28 sekundiga ajaga 8.05,52, kus ta ka võitis jooksu. Temast tahapoole jäid nii koondisekaaslane [[Paul Kipsielei Koech]] (8.05,92) kui ka [[Maroko|marokolane]] [[Ali Ezzine]] (8.19,93). Keenia viletsates ja halastamatutes, 1500 meetrit merepinnast toimunud [[olümpiamängud]]e katsevõistlustel jäi ta 3000 m takistusjooksus napilt teiseks [[Ezekiel Kemboi]] järel ajaga 8.17,1 ja lunastas koha [[Ateena]]sse. Samal ajal kuulus ta Keenia noorte koondisse ja otsustas takistusjooksu asemel võistelda 1500 m jooksus ning sai kõigest pronksmedali, kuigi oli 800 m kohal suure eduga juhtimas. Siiski jooksis ta oma isikliku rekordi 3.35,96 ja sai kogeda kibedat õppetunni jooksu võludest ja saladustest. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta OM-il]] sai Kipruto 3000 m takistusjooksus hõbemedali ja oli osaline Keenia kolmikvõidus koos [[Ezekiel Kemboi]] ja [[Paul Kipsielei Koech]]iga. Keenia jooksjad suutsid edestada suurelt kõiki teisi välja arvatud neljandaks tulnud [[Katar]]i jooksjat [[Musa Amer Obaid]]i, kes oli ka varem Keenia kodanik, sünnipärase nimega Moses Kipchirchir. Kogu nelik kuulub veel ka samasse [[kalendžinid]]e hõimu. Kipruto aeg oli 8.06,11. Kemboi võitis uue olümpiamängude rekordiga 8.05,81. [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlustel]] Helsingis Kipruto sai takistusjooksus pronksmedali [[Saif Saaeed Shaheen]]i ja Kemboi järel. Kaks aastat hiljem [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s suutis ta tulla maailmameistriks Keenia järjekordse kolmikvõiduga. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]] ** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.06,11''' * [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.10,34''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.15,30''' * [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.13,82''' * [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Daegu]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.14,85''' * [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.12,54''' === [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] === * [[2005. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] 3. koht 3000 m takistusjooks '''8.09,20''' * [[2007. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart]] 3. koht 3000 m takistusjooks '''8.11,05''' === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === * [[2004. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2004]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Grosseto]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[1500 m jooks]] '''3.35,96''' === [[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]] === * [[2001. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debrecen]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 2000 m takistusjooks '''5.36,81''' == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemused !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks|1500 m]] || '''3.35,23''' ||[[25. juuli]] [[2006]] || [[Stockholm]] |- | [[3000 m jooks|3000 m]] || '''7.47,33''' || [[12. mai]] [[2006]] || [[Doha]] |- | 2000 m takistusjooks || '''5.36,81''' || [[15. juuli]] [[2001]] || [[Debrecen]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || '''7.53,64''' || [[22. juuli]] [[2011]] || [[Monaco]] |} == Isiklikku == Brimin Kiprop Kipruto on 176 cm pikk ja kaalub 54 kg == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 3000 m takistusjooksus}} {{JÄRJESTA:Kipruto, Brimin Kiprop}} [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 0d9yi0mcex8tufq36y1eyjgz5z4lhe4 0 105284 7170646 6869397 2026-06-11T10:00:25Z Sjur 66496 7170646 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WAF 2007 1500m Shedrack Kibet Korir.jpg|thumb|right|Shedrack Kibet Korir (2007)]] '''Shedrack Kibet Korir''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1978]] [[Nandi ringkond|Nandi ringkonnas]]) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane, kelle põhidistantsid on [[1500 m jooks|1500 m]] ja [[3000 m jooks]]. [[2006]]. aasta võitis ta Keenia meistrivõistlused 1500 m jooksus. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Osaka]]s sai ta 1500 m jooksus pronksmedali ajaga 3.35,04. == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Ōsaka]] pronksmedal [[1500 m jooks|1500 m jooksus]] '''3.35,04''' == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemused !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || '''3.31,18''' || [[13. juuli]] [[2007]] || [[Rooma]] |- | [[1 miili jooks]] || '''3.52,78''' ||[[10. juuni]] [[2007]] || [[Eugene]] |- | [[2000 m jooks]] || '''4.56,62''' || [[31. august]] [[2001]] || [[Berliin]] |- | [[3000 m jooks]] || '''7.37,50''' || [[31. august]] [[2006]] || [[Zagreb]] |- | [[2 miili jooks]] || '''8.19,53''' ||[[21. august]] [[2005]] || [[Sheffield]] |- | [[5000 m jooks]] || '''13.09,92''' || [[29. juuli]] [[2005]] || [[Oslo]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} *[http://www.pacesportsmanagement.com/athlete_profile.asp?id=59 Korir Pace Sports Managementi veebilehel] {{JÄRJESTA:Korir, Shedrack}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ramj4l6isxwv5x617fe8aaibsoh0y6u 0 107109 7170370 6914002 2026-06-10T18:42:34Z Kristinapia 48967 Muutsin väljendit "esiettekandes tutvustanud". Selline väljend on vale ja ei ole klassikalises muusikas kasutusel! Muusikateos tuuakse esiettekandele, mitte ei tutvustata seda. Absoluutselt kõikjal klassikalise muusika teemalistest artiklitest, intervjuudes jne jne on kasutusel see väljend. Pikaaegse muusikaajakirjaniku ja muusikateemaliste artiklite toimetajana olen sellega täielikult kursis. 7170370 wikitext text/x-wiki '''Jüri Reinvere''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1971]]<ref>[http://www.emic.ee/helilooja/jyrireinvere Sissekanne Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel]</ref> [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]] ja esseist. Ta on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is kompositsiooni [[Lepo Sumera]] ja [[klaver]]it [[Virve Lippus]]e juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 [[Varssavi]] [[Fryderyk Chopini nimeline Muusikaakadeemia|Chopini-nimelises Muusikaakadeemias]] Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004 õppis ta [[Sibeliuse Akadeemia]]s, mille lõpetas magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse Akadeemias olid Erkki Jokinen, [[Veli-Matti Puumala]] ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma olulisteks õpetajateks ka [[Käbi Laretei]]d ja [[Ingmar Bergman]]i, kellega teda sidus õpinguaegadel pikk sõprus. Jüri Reinvere looming on pälvinud kaalukat tunnustust. Reinvere teos "Loodekaar" võitis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias [[Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum|Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi]] [[2000]]. aastal [[Amsterdam]]is<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elulugu Klassikaraadio veebilehel |url=http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/c_reinv_b.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927125317/http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/c_reinv_b.htm |arhiivimisaeg=2011-09-27 |vaadatud=2010-08-15}}</ref> ja "Liivi itk" nimetati samal võistlusel 2006. aastal soovituslikuks muusikateoseks. Ooperi "Peer Gynt" eest pälvis Reinvere 2015. aastal Eesti Vabariigi Kultuuripreemia ning ta oli Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusik 2021. Reinvere tegevust publitsistina on tunnustatud Enn Soosaare esseistikapreemiaga ning 2023. aastal valis ajaleht Postimees ta aasta arvamusliidriks. Reinvere teoseid on esitanud ja esiettekandele toonud sellised orkestrid nagu Berliini Filharmoonikud, Baieri Raadio sümfooniaorkester, Clevelandi sümfooniaorkester, Gewandhaus-orkester, Bambergi sümfoonikud, NDR Elbphilharmonie sümfooniaorkester, Saksa Raadio Filharmooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Göteborgi sümfoonikud, Soome Raadio sümfooniaorkester jt. Ta on teinud koostööd selliste tippdirigentidega nagu [[Andris Nelsons]], [[Franz Welser-Möst]], [[Paavo Järvi]], [[Pablo Heras-Casado]], [[Pietari Inkinen]], [[Justin Doyle]], [[Juraj Valčuha]], [[Robert Trevino]] jt. 2005. aastast elas Reinvere [[Berliin]]is<ref name="Ametlik koduleht">{{Netiviide |url=http://www.reinvere.de/re71aen.htm |pealkiri=Ametlik koduleht |vaadatud=2011-05-17 |arhiivimisaeg=2012-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120324053620/http://www.reinvere.de/re71aen.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>, 2017. aastast on tema püsivaks elupaigaks [[Frankfurt]]<ref>[https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2017/10/01/j%C3%BCri-reinvere-muusika-ei-tohiks-loobuda-oma-r%C3%B5%C3%B5must Jüri Reinvere: muusika ei tohiks loobuda oma rõõmust], Muusika, 2. oktoober 2017.</ref>. Jüri Reinvere heliloomingust võib leida eri stiile esindavaid perioode. Ta on mitmetasandilise mõtlemisega looja, kirglik metastrukturalist. Oma heliteostes kasutab ta sageli endakirjutatud tekste, samuti on ta kirjutanud ise libretod kõigile oma ooperitele. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere [[Berliini Kunstide Akadeemia]]s koostööd koreograaf Michaela Fünfhauseniga. Alates 2012. aastast on Jüri Reinvere järjest rohkem liikunud ooperiloomingu ja suurte sümfooniliste teoste loomise poole. Helilooja arvukad suured sümfoonilised teosed käsitlevad ja mõtestavad sageli ühiskonnas toimuvaid muutusi. 20. aprillil [[2012]] esietendus [[Soome Rahvusooper]]is Jüri Reinvere ooper "[[Puhastus (ooper)|Puhastus]]".<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06251057 Soome rahvusooperis esietendus Reinvere ooper "Puhastus"]</ref> Norra Rahvusooperi tellimusena loodud "Peer Gynt" valmis ja tuli Norra Rahvusooperis esiettekandele 2014. aastal. Nii "Puhastus" kui "Peer Gynt" pälvisid elavat vastukaja ja meediakajastust. 2019. aastal järgnes ooperi "Minona" esiettekanne Regensburgi teatris, kes oli ka teose tellija. "Minona" on kirjutatud seoses Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevaga. Ooperi süžee põhineb Beethoveni oletatava tütre Minona lool, kes suure osa oma elust elas Eestis. Teos pälvis Saksamaal suurt tähelepanu, kui Beethoveni juubeliaasta üks originaalsemaid uudisteoseid. Reinvere on loonud ka rohkesti kammerteoseid, mida on esitatud festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja Iisraelis. Jüri Reinvere on avaldanud publitsistikat ajalehes Postimees ja Saksa suurimas päevalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung ning teinud kaastööd ka mitmele soome väljaandele. Reinvere esseistika käsitleb sageli selliseid teemasid, nagu välispoliitika, kultuuripoliitikat, kultuuride kokkupõrked ning majanduse ja kultuuri suhted. Ta on olnud autor ka [[Eesti Raadio|Eesti]] ja [[YLE|Soome Raadios]] ning produtseerinud ja kirjutanud dokumentaalfilme, nagu "Äraoldud päevade summa. Eduard Tubin" (2005). [[1996]]. aastast on Jüri Reinvere [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige. 2022. aastal anti Jüri Reinverele Valgetähe III klassi teenetemärk. ==Looming== * Urvaste õhtud (klaverile, 1985) * Topeltkvartett soleeriva klaveriga (1994) * Loodekaar (kammeransamblile, 1998) * Liivale kirjutatud (sümfooniaorkestrile, 2001) * Liivi itk (radiofooniline teos, 2003) * Vastaskallas (raadio-ooper, 2001-2004) * ''Luft-Wasser-Erde-Feuer-Luft'' (muusika Michaela Fünfhauseni tantsu-''performance''<nowiki/>'ile "Die gefierdete Schlange", 2003) * a.e.g. (omaloodud teksti põhjal; flöödile ja elektroonikale, 2005) * ''Frost at Midnight'' (Kesköökülm) (omaloodud teksti põhjal; kammerkoorile ja bassflöödile) * ''Requiem'' (omaloodud teksti põhjal; sooloflöödile, lugejale helilindilt ja neljale meeshäälele, 2009) * ''The Empire of May'' (omaloodud teksti põhjal; kammeransamblile, 2010) * Neli kvartetti (keelpillikvartett, lugeja fonogrammilt, I "Keskhaigla" 2010-2011, II Piazza di Santo Spirito ''2010-2011,'' III "let" 2016) * Puhastus (Puhdistus) (ooper Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" ainetel, esiettekanne Soome Rahvusooperis, 2012) * Norilsk. Taevased nartsissid (Norilsk, narsisseja) (sümfooniaorkestrile ja lugejale, 2012) * Peer Gynt (ooper, esiettekanne Norra Rahvusooperis, 2014) * Topeltkontsert kahele flöödile (kahele flöödile ja kammerorkestrile, esiettekanne Pärnu muusikafestivalil, 2016) * Through A Lens Darkly (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Göteborgi sümfoonikud, 2017-2018) * ... ja väsimus õnnest nad tantsima viis (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2018) * Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm (segakoorile, metsosopranile ja sümfooniaorkestrile, loodud laulupeo 150. sünnipäevaks, 2019) * Enne kui Leviaatan ärkab (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2019) * Tšellosonaat (tšello, klaver, kirjutatud David Geringasele, 2019) * Tšellokontsert "Inter Lacrimas et Luctum" (tšellole ja suurele ansamblile, Kronbergi Akadeemia tellimusel, 2019) * Minona (ooper, esiettekanne Regensburgi teatris, 2019) * Die Vertreibung des Ismaels (Ismaeli väljaheitmine) (oratoorium segakoorile, solistidele ja keelpillidele, esiettekanne RIAS kammerkoor, 2019) * Vom Sterben der Sterne (Tähtede surmast) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Baieri Raadio sümfooniaorkester, 2021) * Maria Anna, wach, im Nebenzimmer (Maria Anna, ärkvel, kõrvaltoas) (sümfooniaorkestrile, 2021) * Das innere Meer (Sisemeri) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Saksa Raadio Filharmooniaorkester, 2021) * Auf dem verborgenen Weg (Varjulisel rajal) (segakoorile, 2022) * Schoß des ungeheuren Lichts (Ilmatu valguse süli) (sümfooniaorkestrile, 2022) * Narride laev (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2023) == Tunnustus == * 2000 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (võit rahvusvahelisel heliloojate rostrumil alla 30-aastaste heliloojate kategoorias) * 2010 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (teose Requiem eest) * 2012 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (ooper "Puhastus“ Soome Rahvusooperis) * 2015 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (Norra Rahvusooperis esietendunud ooper "Peer Gynt") * 2016 [[Sirbi laureaat]] * 2017 [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (esseed "Vabadus olla rumal" ja "Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud“, "Cosi fan tutte ehk Mis on õhtusöögiks?“ ja "Facebooki kiituseks“) * 2017 [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (globaalse haardega heliloomingu eest) * 2018 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (eesti kaasaegse muusika rikastamise eest orkestraalselt plastilise teosega "…ja väsimus õnnest nad tantsima viis") * 2019 [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia]] * 2020 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (väljapaistev loominguaasta: ooper "Minona” ning arvukad orkestri- ja kammerteoste ettekanded) * 2021 [[aasta muusik]] (muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga)<ref>[https://kultuur.err.ee/1608464471/aasta-muusik-2021-on-helilooja-juri-reinvere Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere.] ERR, 13. jaanuar 2022.</ref> * 2022 [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] (teos "Vom Sterben der Sterne. Symphonische Notizen für Orchester") * 2022 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2023 [[Postimehe aasta arvamusliider]] * Juunis 2025 pälvis ta Saksamaa prestiižseima klassikalise muusika auhinna [[Opus Klassik]] Aasta Helilooja kategoorias. Tunnustuse pälvis ta teosega „Narride laev“, mille salvestasid plaadifirma Alpha Classics jaoks [[Eesti Festivaliorkester]] ja dirigent [[Paavo Järvi]]. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.reinvere.de/ Jüri Reinvere koduleht] *[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2465/rpp_turism_246501 Liivasel Liivimaal saab puhata inimtühjal rannal], Äripäev, 12. september 2009 *[[Tui Hirv]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=455:j-ri-reinvere-niguliste-v-lvide-v-lur&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3201 Jüri Reinvere – Niguliste võlvide võlur]. Sirp, 11. aprill 2008 *[http://uudised.err.ee/index.php?06159115 Helsingis oli Jüri Reinvere "Requiemi" esiettekanne] ERR, 24. märts 2009 *Priit Kuusk. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9045:reinvere-requiem-helsingis-ja-muensteris&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3259 Reinvere "Requiem" Helsingis ja Münsteris]. Sirp, 24. juuli 2009 *[http://uudised.err.ee/index.php?06177556 Ilmus helilooja Jüri Reinvere autoriplaat]. ERR, 16. september 2009 *Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06193922 Jüri Reinvere "Requiem" ilmus uuel autoriplaadil koos DVD-ga]. ERR, 9. veebruar 2010 *Madis Jürgen. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69658703/juri-reinvere-peer-gynt-ja-allakaiv-euroopa Eesti Ekspress, 24. november 2014 *Jan Brachmann. https://www.der-theaterverlag.de/opernwelt/aktuelles-heft/artikel/ein-fest-des-totalen-theaters/ Opernwelt, nr 1 2015 *Ia Remmel. https://kultuur.err.ee/304036/ajakirjas-muusika-juri-reinvere-peer-gynt-norras-ehk-kuidas-moista-nuudisooperit ERR, 15. jaanuar 2015 *Jüri Reinvere. [https://kultuur.err.ee/1102566/juri-reinvere-pandeemia-lageraie Pandeemia lageraie], ERR, 16. juuni 2020 *Egbert Tholl. https://www.sueddeutsche.de/kultur/oper-flirrende-wahrheit-1.4773533 Süddeutsche Zeitung. 27. jaanuar 2020 *Ia Remmel. https://kultuur.err.ee/1608550933/arvustus-juri-reinvere-meie-aega-suvenev-orkestrilooming ERR, 31. märts 2022 *Taavi Hark. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kuidas-orkestreerida-tuhjust/ Sirp, 1. aprill 2022 {{JÄRJESTA:Reinvere, Jüri}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 3b6yep5zpxi8vmycgmmau4kz1mgrf4n 0 113166 7170165 7101883 2026-06-10T12:11:55Z Sillerkiil 58396 /* Välislingid */ 7170165 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{Infokast ametiisik | nimi = Kristen Michal | pilt = Kristen Michal in 2024 (cropped).jpg | amet = [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus = 23. juuli 2024 | ametiajalõpp = | amet2 = [[Eesti kliimaminister|Eesti Vabariigi kliimaminister]] | ametiajaalgus2 = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Madis Kallas]] | järgmine2 = [[Yoko Alender]] | amet3 = [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 12. mai 2004 | ametiajalõpp3 = 17. aprill 2023 | amet4 = [[Eesti majandus- ja taristuminister]] | ametiajaalgus4 = 9. aprill 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Urve Palo]] | järgmine4 = [[Kadri Simson]] | amet5 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus5 = 6. aprill 2011 | ametiajalõpp5 = 10. detsember 2012 | eelmine5 = [[Rein Lang]] | järgmine5 = [[Hanno Pevkur]] | amet6 = [[Eesti Reformierakond#Peasekretärid|Eesti Reformierakonna peasekretär]] | ametiajaalgus6 = 2003 | ametiajalõpp6 = 2011 | eelmine6 = [[Eero Tohver]] | järgmine6 = [[Martin Kukk]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|7|12}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (1996-) | abikaasa = Evelin Oras | vanemad = | lapsed = 3 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kõrgkool "I Studium"]] <br/> (1993-1994) <br/> [[Tallinna Ülikool]] <br/> (haldusjuhtimine, 1994-1999) <br/> [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia|Akadeemia Nord]] <br/> (õigusteadus, 2009) <br/> [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia]] <br/> (õigusteadus, 2009-) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | eelmine = [[Kaja Kallas]] }} [[Fail:Kristen Michal 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kristen Michal 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Kristen Michal''' (sündinud [[12. juuli]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 23. juulist 2024 [[Eesti peaminister]] ning alates 8. septembrist 2024 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees. Enne peaministriks saamist on Kristen Michal olnud minister kolmes valitsuses: 6. aprill 2011–10. detsember 2012 [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi valitsuses]], 9. aprill 2015–23. november 2016 [[Eesti majandus- ja taristuminister|majandus- ja taristuminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase valitsuses]] ja 17. aprill 2023–23. juuli 2024 [[Kliimaministeerium|kliimaminister]] [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase valitsuses.]] == Haridus == Kristen Michal on lõpetanud 1993. aastal [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkooli]]. Aastatel 1994–1999 õppis ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is haldusjuhtimist, 2009. aastal lõpetas [[Akadeemia Nord]] õigusteaduse erialal. Aastatel 2010–2014 õppis ta [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia]]s magistriõppes õigusteadust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kliimaminister Kristen Michal {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi-tutvustus/kliimaminister-kristen-michal |vaadatud=2024-06-29 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2024-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240629223752/https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi-tutvustus/kliimaminister-kristen-michal |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökäik == Aastatel 1996–1999 töötas Kristen Michal [[Tallinna Linnavolikogu]] Eesti Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna, 1999. aastal Eesti Reformierakonna nõunikuna, aastatel 1999–2001 Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna, aastatel 2001–2002 minister [[Toivo Asmer]]i nõunikuna ja büroo juhatajana, 2002. aastal peaminister [[Siim Kallas]]e nõunikuna riigisisestes ja töökorralduslikes küsimustes, 2002–2003 aastatel Tallinna [[Kesklinna linnaosa]] vanemana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kristen Michal {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/peaminister/kristen-michal |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == Kristen Michal on alates 1996. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige<ref>[https://web.archive.org/web/20161220195620/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=michal Erakonna liikme otsing] Äriregistri teabesüsteem (vaadatud 18.12.2016)</ref>. Aastatel 2003 ja 2007–2011 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär. Juunis 2011 valiti Michal [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] volikogu esimeheks. Alates 2014. aasta jaanuarist oli ta erakonna Tallinna organisatsiooni juhatuse esimees. 8. septembril 2024 toimunud Eesti Reformierakonna üldkogul kinnitati Kristen Michal uueks erakonna esimeheks. Juhatuse esimehe valimistel kogus ta 664 häält (üle 80% häältest). Kokku osales valimistel 818 erakonna liiget. Ta on olnud aastatel 1999–2001 [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. Oktoobris 2009 valiti ta taas [[Tallinna Linnavolikogu]] liikmeks. Aastatel 2004–2005 ja 2006 oli Kristen Michal [[X Riigikogu]] liige. 2007. aastal valiti ta ka [[XI Riigikogu]] liikmeks, kuid ta eelistas sellele tööd erakonna peasekretärina. Aastatel 2012–2015 oli Kristen Michal [[XII Riigikogu]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kristen Michal {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/peaminister/kristen-michal |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> Ühtlasi on Michal juhtinud aastatel 2014–2015 ja uuesti 2016. aastast Eesti Reformierakonna fraktsiooni [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]]s.{{lisa viide}} [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 9207 häält ja osutus valituks. Ta loobus Riigikogu liikme kohast, sest asus tööle [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]] [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministrina]]. === Peaministrina === {{Vaata|Kristen Michali valitsus}} ====Visiidid==== {{Vaata|Kristen Michali peaministrivisiidid}} Peaminister Kristen Michali esimene välisvisiit oli Soome. 13.–14. augustil 2024 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. ==Vaieldavad annetused Reformierakonnale== {{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}} 22. mail 2012 tunnistas [[Silver Meikar]], et viis 2009–2010 Reformierakonna toonase peasekretäri Kristen Michali palvel erakonnale enda nimel teadmata päritolu sularaha, mille tõi talle tollal erakonna kontoris töötanud [[Kalev Lillo]].<ref>[http://www.postimees.ee/849228/silver-meikar-viisin-parteile-musta-raha "Silver Meikar: viisin parteile musta raha"] Postimees, 22. mai 2012</ref><ref>Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt]. Postimees, 22. mai 2012.</ref> Kristen Michal lükkas Silver Meikari väited tagasi.<ref>[http://www.postimees.ee/849658/michal-ja-lillo-lukkavad-meikari-vaited-tagasi/ Michal ja Lillo lükkavad Meikari väited tagasi]. Postimees, 22. mai 2012.</ref> 22. mail 2012 alustas [[Riigiprokuratuur]] kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 402-1 tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest.<ref>[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust]. Postimees, 22. mai 2012.</ref> 15. oktoobril 2012 lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalasja. Juhtiv riigiprokurör [[Heili Sepp]] sõnas 23. novembri artiklis selle kohta: "Praegusel juhul lõpetas prokuratuur riikliku süüdistuse esindajana kuriteokahtluste menetlemise ja deklareeris selgelt, et süüdistuseks ei ole alust."<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1050886/heili-sepp-oigus-teada/ Heili Sepp: õigus teada] Postimees, 23. november 2012</ref> == Ühiskondlik tegevus == Michal on [[MTÜ Lilleküla Gümnaasiumi Sõbrad]] asutajaliige<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-01-21 |pealkiri=Kristen Michal: lapsed on tööst tähtsamad {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/uudised/kristen-michal-lapsed-on-toost-tahtsamad/ |vaadatud=2025-02-20 |keel=et}}</ref> ja [[MTÜ Eesti Naabrivalve]] asutajaliige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Naabrivalvel täitus 15. tegutsemisaasta - Naabrivalve |url=https://naabrivalve.ee/uudised/2015/eesti-naabrivalvel-taitus-15-tegutsemisaasta/ |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=naabrivalve.ee}}</ref> Ta on olnud [[Tallinna Noorte Reformiklubi]] esimene esimees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://reforminoored.ee/meist/ajalugu/ |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=Reforminoored |keel=en}}</ref> Ta on kaitseväe reservohvitser.<ref name="VV">{{Netiviide |pealkiri=Kristen Michal |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/peaminister/kristen-michal |kasutatud=4. detsember 2024 |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Valitsus]]}}</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Läti]] Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i II klass (suurohvitser)<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54866-kristen-michal Välisriigi antud teenetemärgid ]</ref> * 2026 [[Ukraina]] Vabariigi [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i II klass (olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse, viljaka humanitaar- ja heategevusliku tegevuse eest). == Isiklikku == Ta on [[vabaabielu]]s Evelin Orasega (s 21. septembril 1975). Neil on kolm poega – Karl, Magnus ja Oskar.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kristen Michal: Ööd jäävad nüüd lühemaks |url=https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/82666135/kristen-michal-ood-jaavad-nuud-luhemaks |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=Pere ja Kodu |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120305183/kristen-michal-uritab-peaministriks-saades-oma-perele-aega-leida-noorem-on-rahul-et-mind-youtube-ist-naeb |pealkiri=Kristen Michal üritab peaministriks saades oma perele aega leida: noorem on rahul, et mind YouTube’ist näeb |väljaanne=[[Kroonika]] |aeg=4. juuli 2024 |kasutatud=4. detsember 2024}}</ref> Tema isa Heini on insener ja ema Viiu majandusharidusega. Tal on noorem vend Mihkel (s 1978), kes oli Reformierakonna liige aastatel 1998–2012.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Arras |eesnimi=Annika |kuupäev=november 2011 |pealkiri="Kui suurt mõnu pakub hästi töötada, mõistavad ainult need, kes oskavad hästi töötada" |url=https://www.reform.ee/UserFiles/Ajalehed/reformikiri_11.2011_web.pdf |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Reformikiri Online |lehekülg=7}}</ref> Ta valdab lisaks eesti keelele ka inglise, soome, saksa ja vene keelt. Michali hobid on kalapüük<ref name="P&K" />, sport (sh [[tennis]]<ref name="P&K">{{Netiviide |autor=Luik |eesnimi=Selle |aeg=3. oktoober 2017 |pealkiri=Elu kui pingpongimäng |url=https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/79693900/elu-kui-pingpongimang |kasutatud=4. detsember 2024}}</ref>) ja kirjandus.<ref name="VV" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://www.err.ee/1610051299/juhan-kivirahk-peaminister-keelab-riigikogul-oma-tood-teha Juhan Kivirähk: peaminister keelab riigikogul oma tööd teha] ERR, 10.06.2026 {{Vikitsitaadid}} * [https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/ministrid/kliimaminister-kristen-michal Tutvustus Vabariigi Valitsuse kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Lang]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2011–2012 | järgnev= [[Hanno Pevkur]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urve Palo]]| nimi=[[Eesti majandus- ja taristuminister]] | aeg= 2015–2016 | järgnev= [[Kadri Simson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Madis Kallas]]| nimi=[[Eesti kliimaminister]] | aeg= 2023–2024 | järgnev= [[Yoko Alender]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kaja Kallas]]| nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= alates 2024 | järgnev= -}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Michal, Kristen}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] ga61kic5e0b0brrl7jlck1eo9yblhd3 0 115326 7170757 7131006 2026-06-11T10:49:59Z Mona 355 7170757 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit [[Manas (linn)]]}} '''"Manas"''' on kirgiisi rahvuseepos ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. [[Eepos]]est on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Varaseim kirjalik talletus pärineb [[1856]]. aastast. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas. Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi kirgiiside ja naaberrahvaste, eriti [[Kalmõkid|kalmõkkide]], vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil. "Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid. Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve. Eesti keeles on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid (Peeter Ilus, kirjastus Penikoorem, 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast. [[Kategooria:Eeposed]] ifw1cg1ba30nebm2q79iewpz3rsix80 7170759 7170757 2026-06-11T10:51:22Z Mona 355 7170759 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit [[Manas (linn)]]}} '''"Manas"''' on kirgiisi rahvuseepos ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. [[Eepos]]est on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Varaseim kirjalik talletus pärineb [[1856]]. aastast. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas. Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi kirgiiside ja naaberrahvaste, eriti [[Kalmõkid|kalmõkkide]], vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil. "Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid. Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve. [[Eesti keel]]es on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid ([[Peeter Ilus]], kirjastus [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]], 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast. [[Kategooria:Eeposed]] ir1nh70womhzc3hcem14y6rpvgrq4lg 7170760 7170759 2026-06-11T10:52:23Z Mona 355 7170760 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit [[Manas (linn)]]}} '''"Manas"''' on kirgiisi rahvuseepos ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. [[Eepos]]est on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Varaseim kirjalik talletus pärineb [[1856]]. aastast. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas. Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi [[kirgiisid]]e ja naaberrahvaste, eriti [[Kalmõkid|kalmõkkide]], vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil. "Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid. Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve. [[Eesti keel]]es on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid ([[Peeter Ilus]], kirjastus [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]], 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast. [[Kategooria:Eeposed]] 092l9brum8dc7e4phv26t0ifyzkrcrn 0 119297 7170191 7146349 2026-06-10T13:14:45Z Merikemitnits 216635 7170191 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} [[Pilt:Adler Diplomat 3 GS mit Holzgasgenerator-hinten rechts.JPG|pisi|Generaatorgaasil töötav Adler Diplomat 3 (1941)]] '''Puugaas''' tekib [[biomassi]], eeskätt [[puit|puidu]], kuumutamisel (üle 700&nbsp;°C) ilma õhu juurdepääsuta [[pürolüüs]]i käigus. Puugaas koosneb peamiselt süsinikoksiidist ehk [[vingugaas]]ist, [[metaan]]ist ja [[süsihappegaas]]ist. Selle [[energiatihedus]] on ligikaudu 1,25&nbsp;kWh/nm³. Ühest kilogrammist puidust saab umbes 2,5&nbsp;nm³ puugaasi. Puugaasikatlaid kasutatakse [[soojusenergia]] tootmiseks. Puugaasi saab kasutada ka autokütusena. Teise maailmasõja ajal ja selle järel olid puugaasil töötavad autod mitmes Euroopa riigis üsna levinud. Tavalistes sõidutingimustes võib üks kilogramm puitu asendada eri andmetel 0,2–0,35 liitrit [[Bensiin|bensiini]]. Esimese puidugaasistamisseadme valmistas [[Gustav Bischof]] 1839. aastal. Esimese puugaasil töötava auto ehitas [[Thomas Hugh Parker]] 1901. aastal. ==Puugaasil sõitva auto näide== [[Soome]] endisel peaministril [[Juha Sipilä]]l on puugaasil töötav [[Chevrolet El Camino]], millele ta on pannud nimeks El Kamina. Huvi puugaasi vastu tekkis tal pärast seda, kui ta ostis 1998. aastal Kesk-Soomes suvilakrundi, mille ühendamine elektrivõrguga oleks olnud väga kulukas. Enne puugaasi kasutuselevõttu katsetas ta energia tootmiseks tuuleenergiat ja diiselgeneraatoreid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=El Kamina: puiduküttel auto, mille pani ise kokku Soome järgmine peaminister Juha Sipilä |url=https://forte.delfi.ee/a/71292363 |vaadatud=2023-02-10 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Hiljem asutas ta ettevõtte Volter Oy, mis toodab puugaasil töötavaid koostootmisjaamu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestisse jõudis Soome peaministri väljatöötatud Green Fuel Energy koostootmisjaam |url=https://www.aripaev.ee/content-marketing/2015/07/27/eestisse-joudis-soome-peaministri-valjatootatud-green-fuel-energy-koostootmisjaam |vaadatud=2023-02-10 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa Rohelist energiat tootvad seadmed koguvad populaarsust |url=https://www.vooremaa.ee/rohelist-energiat-tootvad-seadmed-koguvad-populaarsust/ |vaadatud=2023-02-10 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=About us |url=https://volter.fi/en/about-us/ |vaadatud=2023-02-10 |väljaanne=Volter |keel=en}}</ref> ==Vaata ka== *[[Puugaasigeneraator]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.woodgas.com] *[http://www.fao.org/DOCREP/T0512E/T0512e00.htm] *[http://www.gasnet.uk.net] *[http://www.gengas.nu/byggbes/index.shtml] * Viio Aitsam. [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/ulo-kask-igas-kulas-saaks-oma-puidust-toota-elektrit?id=64153993 Ülo Kask: Igas külas saaks oma puidust toota elektrit] Maaleht, 1. aprill 2012 [[Kategooria:Kütused]] orbmqemwggjftq1ciwfzyxyhg29ayrd 0 122073 7170561 7150025 2026-06-11T07:01:32Z Kuriuss 38125 7170561 wikitext text/x-wiki [[Pilt:A view to the Tille bridge.jpg|alt=Vaade Tilleorus asuvale Tille sillale ning matkaraja algusele.|pisi|500x500px|Vaade Tilleorus asuvale Tille sillale ja matkaraja algusele]] '''Tilleorg''' on [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] ülemjooksul olev [[org]], mis asub [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]. Org on 400–500 m laiune ning kuni 35 m sügavune. Oru veerude kaldenurgad on vahemikus 10–26°. Oru parem veer on liigestamata ja järsem, vasak aga terrassidega ja laugem. Vasakul veerult siseneb orgu ka mitmeid lisaorge. Oru nime tuleb selles, et Ahja jõge nimetatakse ülemjooksul Tille jõeks või Tille ojaks. Tilleoru veerus asub linnamägi – [[Tilleoru Kantsimägi]]. Varbuse oja lisaorus asub [[Merioon|Merioone liivakivipaljand ja allikas]]. Oru kaitseks on loodud [[Tilleoru maastikukaitseala]]. 2026. aastaks on vastavalt maaomaniku ja Keskkonnaameti otsustele RMK Tilleoru matkarada likvideeritud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-kooraste-puhkeala/1266|pealkiri=Tilleoru matkarada|väljaanne=RMK Loodusegakoos veebileht}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel715_704.html "Tilleorg on lilleorg"] Eesti Loodus, 5/2004 [[Kategooria:Eesti orud]] [[Kategooria:Põlva vald]] jga0rggcxhndrblqegi51unbyf73r06 0 123021 7170636 7126863 2026-06-11T09:39:06Z Ebsikas 185441 /* Viited */ 7170636 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast ülikool | nimi = Estonian Business School | asutatud = 1988 | tüüp = eraülikool | rektor = [[Meelis Kitsing]] | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = 1400 | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Ants Lauteri tänav]] 3, 10114 [[Tallinn]] | ühendused = | logo = | logo_laius = | laiuskoordinaat = 59.43222222 | pikkuskoordinaat = 24.75666667 }} [[Pilt:Estonian Business School.JPG|pisi|Estonian Business School]] '''Estonian Business School (EBS)''' on majandus- ja äriharidusele spetsialiseerunud eraülikool Eestis. Kool on asutatud 1988. aastal. Tegu on Baltimaade vanima majandusharidusele keskendunud eraülikooliga. Enam kui 1400 üliõpilasega õppeasutus annab haridust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Üliõpilased saavad käia end täiendamas rohkem kui 80 partnerülikoolis üle maailma. EBS-i gruppi kuulub ka [[EBS Gümnaasium|gümnaasium]]. Lisaks pakub EBS Executive Education juhtidele mõeldud täiendõppe võimalusi ja avatud ülikooli koolitusi. == Ajalugu == Estonian Business School loodi 1988. aastal esimese Eesti eraõppeasutusena.{{lisa viide}} Ülikooli rajasid [[Madis Habakuk]], [[Marshall Fitzgerald]] ja [[Ilmar Martens]]{{lisa viide}}, kelle eesmärk oli luua ingliskeelse õppega ärikool. Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, töötas Madis Habakuk küll [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstuse planeerimise ja juhtimise kateedris, kuid tajus juba muutusi. Ilmne oli, et kui Eesti iseseisvus taastatakse, tuleb otsuseid hakata tegema kohapeal, need ei tule enam Moskvast. Samuti arvas Habakuk, et Eesti vajab spetsialiste, kes tunneksid turumajanduse ning väliskaubanduse seadusi ja oskaksid inglise keelt. Nii tekkiski kommertskooli loomise idee alge. Mitmed Lääne ärimehed pöörasid sel ajal pilgud ida poole, nende seas ka Marshall Fitzgerald. Tema eesmärgiks oli parandada Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Venemaa vahelisi suhteid ning olla samas tunnistajaks ajaloolistele sündmustele, mis tol ajal Venemaal toimusid. Kuna ta ei osanud kusagilt mujalt alustada, siis kontakteerus Fitzgerald Nõukogude Liidule kõige lähema tuttava – soomlase Hannu Linnainmaaga, kes omakorda tutvustas teda 1987. aastal Madis Habakukega, kes oli tollases Nõukogude Liidus üsna tuntud nimi ja keda tunti ka välismaal. Teine Estonian Business Schooli sünniloos tähtsat rolli mänginud isik, Ilmar Martens, oli Eestis sündinud ning leidis Madis Habakukega kontakti kirja teel, mille viimane ühes Rootsi ajalehes avaldas. Kirjas seisis palve väliseestlastele toetada kodueestlaste 50-aastase haridusaugu likvideerimist. Martensi lennukatest ideedest sai ka Habakuk innustust ning see oli samm Estonian Business Schooli loomisele lähemale. Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos sai Estonian Business Schooli rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned ning Ilmar Martens asus Eesti ärimeeste Kanadasse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas ka väliseestlase Rein Petersoniga. Õppesilla projekti raames said [[New York|New Yorgis]] kokku kolm meest: Martens, Habakuk ja Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business Schooli alusdokumendid ning pandi paika aluspõhimõtted. 1997. aasta varakevadel sai Eesti erakeskhariduse turg ühe tegija juurde. Seni tegutsenud kuuele eragümnaasiumile tekkis konkurent seitsmenda, EBSi asutatud [[Ärigümnaasium]]i näol.<ref>Estonian Business Schooli [https://www.ebs.ee/ veebisait].</ref> Kooperatiivist Estonian Business School sai 1992. aastal aktsiaselts Eesti Kõrgem Kommertskool. Sellele nimele jagus eluõigust peaaegu kümnendiks – 2001. aastal pöörduti juurte juurde tagasi ning kool hakkas uuesti kandma nime Estonian Business School. 2011. aasta sügisel avas Estonian Business School esimese välisülikoolina oma filiaali Soomes, mis suleti aastal 2025.{{lisa viide}} == Estonian Business Schooli hoone == Estonian Business Schooli esimeseks peakorteriks sai Madis Habakuke poja Mardi magamistuba, kes oli sel ajal sõjaväes. Õppehooneks sai aga peaministri abi [[Rein Kaarepere]] soovitusel valitsuse residents [[Suurupi]]s, kus õppetöö toimus üle nädala. Töötajaid oli kommertskoolis siis kuus: peale Madis Habakuke juhtimiskonsultandid-organisaatorid Urve Margus ja Piia Sandla, raamatupidaja Marje Habakuk, sekretär Nelli Kolk ja inglise keele õpetaja Elin Saks. 1988. aastal vahetas Business School peakorterit ning asus ümber Tööstuse tänavale. 1989. aasta lõpus koliti Sakala Keskusse, kuhu jäädi üsna mitmeks aastaks. 1995. aastal jõudis kätte kauaoodatud kolimine: Estonian Business School seadis end sisse kergetööstustehnikumi majja [[Ants Lauteri tänav|Lauteri tänav]]al, kus tehnikumil oli ruumi üle jäänud. Lauteri tänava hoone seisukord oli esialgu üsna troostitu ja seda tuli tublisti remontida. Kõige rohkem raha kulus pööningu ehk viienda korruse väljaehitamiseks. Ka katus oli täiesti läbi ja tuli välja vahetada, samamoodi aknad. Korda tehti õppe- ja keeleklassid ning selle tulemusena oli EBS-is ilmselt kõige moodsam arvutiklass kogu Eestis{{lisa viide}}. Hoonet on korduvalt remonditud ja uuendatud ning lõpptulemuseks on moodsad kontorid ja klassiruumid. 2023. aasta suvel saadi ehitusluba ning alustati uue hoone ehitust. Õppimis- ja ettevõtluslinnaku maamärgilise osana kerkib Tallinna kesklinna, Lauteri 3 aadressile 30-korruseline kõrghoone. Estonian Business Schooli nüüdisaegne õppehoone moodustab linnakust olulise osa: enamik auditooriumidest asub sealses koolimajas. Uue ehitisega lisandub rühmatöötube, vaikseid õpialasid, mõned kõrgtehnoloogilised klassiruumid ning ühispinnad, millest suurimas saab läbi viia kuni 500 osalejaga üritusi. Uusarenduse arhitektuurne lahendus koondab lisaks õppe- ja koostööruumidele kontoreid ning 500 töölauaga rendivõimalustega ettevõtlat. Samuti on hoonetekompleksi planeeritud toitlustuspinnad, spordisaal, katuseaed ja 100 korterit. == Rektorid == * 1988 − 2000 professor [[Madis Habakuk]], president * 3. veebruarist 2000 on EBSi presidendi ametikoha kõrval uus ametikoht – EBSi rektor * 20. märts 2000 − 3. märts 2003 professor [[Olav Aarna]] * 20. veebruar 2003 − 5. juuni 2003 [[Jan Andresoo]], EBSi tegevdirektor * 6. juuni 2003 – 18. august 2003 Jan Andresoo * 19. august 2003 − 30. märts 2008 professor Madis Habakuk * 31. märts 2008 – 15. november 2011 [[Peeter Kross]] * 2. jaanuar 2012 − 31. august 2012 professor [[Arno Almann]], rektori kohusetäitja * 1. september 2012 − 31. juuli 2020 professor Arno Almann * 1. august 2020 professor [[Meelis Kitsing]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ebs.ee/ EBS Ülikooli koduleht] *[https://ebs.ee/gumnaasium EBS Gümnaasiumi koduleht] *[https://www.ebs.ee/executive-education EBS Juhtide koolitus] *[https://www.ebs.ee/oppekava/avatud-ulikool EBS Avatud Ülikool] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Eesti ülikoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Erakõrgkoolid]] [[Kategooria:Majanduskoolid]] [[Kategooria:Estonian Business School| ]] n87x7uejfpfh3n1qn5dr3n0236e8p5j 7170638 7170636 2026-06-11T09:43:56Z Ebsikas 185441 7170638 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast ülikool | nimi = Estonian Business School | asutatud = 1988 | tüüp = eraülikool | rektor = [[Meelis Kitsing]] | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = 1400 | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Ants Lauteri tänav]] 3, 10114 [[Tallinn]] | ühendused = | logo = | logo_laius = | laiuskoordinaat = 59.43222222 | pikkuskoordinaat = 24.75666667 }} [[Pilt:Estonian Business School.JPG|pisi|Estonian Business School]] '''Estonian Business School (EBS)''' on majandus- ja äriharidusele spetsialiseerunud eraülikool Eestis. Kool on asutatud 1988. aastal. Tegu on Baltimaade vanima majandusharidusele keskendunud eraülikooliga. Enam kui 1000 üliõpilasega õppeasutus annab haridust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Üliõpilased saavad käia end täiendamas rohkem kui 80 partnerülikoolis üle maailma. EBS-i gruppi kuulub ka [[EBS Gümnaasium|gümnaasium]]. Lisaks pakub EBS Executive Education juhtidele mõeldud täiendõppe võimalusi ja avatud ülikooli koolitusi. == Ajalugu == Estonian Business School loodi 1988. aastal esimese Eesti eraõppeasutusena.{{lisa viide}} Ülikooli rajasid [[Madis Habakuk]], [[Marshall Fitzgerald]] ja [[Ilmar Martens]]{{lisa viide}}, kelle eesmärk oli luua ingliskeelse õppega ärikool. Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, töötas Madis Habakuk küll [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstuse planeerimise ja juhtimise kateedris, kuid tajus juba muutusi. Ilmne oli, et kui Eesti iseseisvus taastatakse, tuleb otsuseid hakata tegema kohapeal, need ei tule enam Moskvast. Samuti arvas Habakuk, et Eesti vajab spetsialiste, kes tunneksid turumajanduse ning väliskaubanduse seadusi ja oskaksid inglise keelt. Nii tekkiski kommertskooli loomise idee alge. Mitmed Lääne ärimehed pöörasid sel ajal pilgud ida poole, nende seas ka Marshall Fitzgerald. Tema eesmärgiks oli parandada Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Venemaa vahelisi suhteid ning olla samas tunnistajaks ajaloolistele sündmustele, mis tol ajal Venemaal toimusid. Kuna ta ei osanud kusagilt mujalt alustada, siis kontakteerus Fitzgerald Nõukogude Liidule kõige lähema tuttava – soomlase Hannu Linnainmaaga, kes omakorda tutvustas teda 1987. aastal Madis Habakukega, kes oli tollases Nõukogude Liidus üsna tuntud nimi ja keda tunti ka välismaal. Teine Estonian Business Schooli sünniloos tähtsat rolli mänginud isik, Ilmar Martens, oli Eestis sündinud ning leidis Madis Habakukega kontakti kirja teel, mille viimane ühes Rootsi ajalehes avaldas. Kirjas seisis palve väliseestlastele toetada kodueestlaste 50-aastase haridusaugu likvideerimist. Martensi lennukatest ideedest sai ka Habakuk innustust ning see oli samm Estonian Business Schooli loomisele lähemale. Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos sai Estonian Business Schooli rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned ning Ilmar Martens asus Eesti ärimeeste Kanadasse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas ka väliseestlase Rein Petersoniga. Õppesilla projekti raames said [[New York|New Yorgis]] kokku kolm meest: Martens, Habakuk ja Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business Schooli alusdokumendid ning pandi paika aluspõhimõtted. 1997. aasta varakevadel sai Eesti erakeskhariduse turg ühe tegija juurde. Seni tegutsenud kuuele eragümnaasiumile tekkis konkurent seitsmenda, EBSi asutatud [[Ärigümnaasium]]i näol.<ref>Estonian Business Schooli [https://www.ebs.ee/ veebisait].</ref> Kooperatiivist Estonian Business School sai 1992. aastal aktsiaselts Eesti Kõrgem Kommertskool. Sellele nimele jagus eluõigust peaaegu kümnendiks – 2001. aastal pöörduti juurte juurde tagasi ning kool hakkas uuesti kandma nime Estonian Business School. 2011. aasta sügisel avas Estonian Business School esimese välisülikoolina oma filiaali Soomes, mis suleti aastal 2025.{{lisa viide}} == Estonian Business Schooli hoone == Estonian Business Schooli esimeseks peakorteriks sai Madis Habakuke poja Mardi magamistuba, kes oli sel ajal sõjaväes. Õppehooneks sai aga peaministri abi [[Rein Kaarepere]] soovitusel valitsuse residents [[Suurupi]]s, kus õppetöö toimus üle nädala. Töötajaid oli kommertskoolis siis kuus: peale Madis Habakuke juhtimiskonsultandid-organisaatorid Urve Margus ja Piia Sandla, raamatupidaja Marje Habakuk, sekretär Nelli Kolk ja inglise keele õpetaja Elin Saks. 1988. aastal vahetas Business School peakorterit ning asus ümber Tööstuse tänavale. 1989. aasta lõpus koliti Sakala Keskusse, kuhu jäädi üsna mitmeks aastaks. 1995. aastal jõudis kätte kauaoodatud kolimine: Estonian Business School seadis end sisse kergetööstustehnikumi majja [[Ants Lauteri tänav|Lauteri tänav]]al, kus tehnikumil oli ruumi üle jäänud. Lauteri tänava hoone seisukord oli esialgu üsna troostitu ja seda tuli tublisti remontida. Kõige rohkem raha kulus pööningu ehk viienda korruse väljaehitamiseks. Ka katus oli täiesti läbi ja tuli välja vahetada, samamoodi aknad. Korda tehti õppe- ja keeleklassid ning selle tulemusena oli EBS-is ilmselt kõige moodsam arvutiklass kogu Eestis{{lisa viide}}. Hoonet on korduvalt remonditud ja uuendatud ning lõpptulemuseks on moodsad kontorid ja klassiruumid. 2023. aasta suvel saadi ehitusluba ning alustati uue hoone ehitust. Õppimis- ja ettevõtluslinnaku maamärgilise osana kerkib Tallinna kesklinna, Lauteri 3 aadressile 30-korruseline kõrghoone. Estonian Business Schooli nüüdisaegne õppehoone moodustab linnakust olulise osa: enamik auditooriumidest asub sealses koolimajas. Uue ehitisega lisandub rühmatöötube, vaikseid õpialasid, mõned kõrgtehnoloogilised klassiruumid ning ühispinnad, millest suurimas saab läbi viia kuni 500 osalejaga üritusi. Uusarenduse arhitektuurne lahendus koondab lisaks õppe- ja koostööruumidele kontoreid ning 500 töölauaga rendivõimalustega ettevõtlat. Samuti on hoonetekompleksi planeeritud toitlustuspinnad, spordisaal, katuseaed ja 100 korterit. == Rektorid == * 1988 − 2000 professor [[Madis Habakuk]], president * 3. veebruarist 2000 on EBSi presidendi ametikoha kõrval uus ametikoht – EBSi rektor * 20. märts 2000 − 3. märts 2003 professor [[Olav Aarna]] * 20. veebruar 2003 − 5. juuni 2003 [[Jan Andresoo]], EBSi tegevdirektor * 6. juuni 2003 – 18. august 2003 Jan Andresoo * 19. august 2003 − 30. märts 2008 professor Madis Habakuk * 31. märts 2008 – 15. november 2011 [[Peeter Kross]] * 2. jaanuar 2012 − 31. august 2012 professor [[Arno Almann]], rektori kohusetäitja * 1. september 2012 − 31. juuli 2020 professor Arno Almann * 1. august 2020 professor [[Meelis Kitsing]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ebs.ee/ EBS Ülikooli koduleht] *[https://ebs.ee/gumnaasium EBS Gümnaasiumi koduleht] *[https://www.ebs.ee/executive-education EBS Juhtide koolitus] *[https://www.ebs.ee/oppekava/avatud-ulikool EBS Avatud Ülikool] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Eesti ülikoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Erakõrgkoolid]] [[Kategooria:Majanduskoolid]] [[Kategooria:Estonian Business School| ]] 77tosvs9h6wy8w1m0ejm6dm0flgl3sw 7170643 7170638 2026-06-11T09:58:31Z Ebsikas 185441 Infoploki uuendused 7170643 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Estonian Business School | asutatud = 1988 | tüüp = eraülikool | rektor = [[Meelis Kitsing]] | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = 1000+ (2026) | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Ants Lauteri tänav]] 3, 10114 [[Tallinn]] | ühendused = | logo = EBSi_logo.png | logo_laius = | laiuskoordinaat = 59.43222222 | pikkuskoordinaat = 24.75666667 | maskott = King of Business | veebileht = https://www.ebs.ee/ | kantsler = Mart Habakuk | pilt = Estonian Business school.jpg }} '''Estonian Business School (EBS)''' on majandus- ja äriharidusele spetsialiseerunud eraülikool Eestis. Kool on asutatud 1988. aastal. Tegu on Baltimaade vanima majandusharidusele keskendunud eraülikooliga. Enam kui 1000 üliõpilasega õppeasutus annab haridust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Üliõpilased saavad käia end täiendamas rohkem kui 80 partnerülikoolis üle maailma. EBS-i gruppi kuulub ka [[EBS Gümnaasium|gümnaasium]]. Lisaks pakub EBS Executive Education juhtidele mõeldud täiendõppe võimalusi ja avatud ülikooli koolitusi. == Ajalugu == Estonian Business School loodi 1988. aastal esimese Eesti eraõppeasutusena.{{lisa viide}} Ülikooli rajasid [[Madis Habakuk]], [[Marshall Fitzgerald]] ja [[Ilmar Martens]]{{lisa viide}}, kelle eesmärk oli luua ingliskeelse õppega ärikool. Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, töötas Madis Habakuk küll [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstuse planeerimise ja juhtimise kateedris, kuid tajus juba muutusi. Ilmne oli, et kui Eesti iseseisvus taastatakse, tuleb otsuseid hakata tegema kohapeal, need ei tule enam Moskvast. Samuti arvas Habakuk, et Eesti vajab spetsialiste, kes tunneksid turumajanduse ning väliskaubanduse seadusi ja oskaksid inglise keelt. Nii tekkiski kommertskooli loomise idee alge. Mitmed Lääne ärimehed pöörasid sel ajal pilgud ida poole, nende seas ka Marshall Fitzgerald. Tema eesmärgiks oli parandada Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Venemaa vahelisi suhteid ning olla samas tunnistajaks ajaloolistele sündmustele, mis tol ajal Venemaal toimusid. Kuna ta ei osanud kusagilt mujalt alustada, siis kontakteerus Fitzgerald Nõukogude Liidule kõige lähema tuttava – soomlase Hannu Linnainmaaga, kes omakorda tutvustas teda 1987. aastal Madis Habakukega, kes oli tollases Nõukogude Liidus üsna tuntud nimi ja keda tunti ka välismaal. Teine Estonian Business Schooli sünniloos tähtsat rolli mänginud isik, Ilmar Martens, oli Eestis sündinud ning leidis Madis Habakukega kontakti kirja teel, mille viimane ühes Rootsi ajalehes avaldas. Kirjas seisis palve väliseestlastele toetada kodueestlaste 50-aastase haridusaugu likvideerimist. Martensi lennukatest ideedest sai ka Habakuk innustust ning see oli samm Estonian Business Schooli loomisele lähemale. Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos sai Estonian Business Schooli rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned ning Ilmar Martens asus Eesti ärimeeste Kanadasse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas ka väliseestlase Rein Petersoniga. Õppesilla projekti raames said [[New York|New Yorgis]] kokku kolm meest: Martens, Habakuk ja Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business Schooli alusdokumendid ning pandi paika aluspõhimõtted. 1997. aasta varakevadel sai Eesti erakeskhariduse turg ühe tegija juurde. Seni tegutsenud kuuele eragümnaasiumile tekkis konkurent seitsmenda, EBSi asutatud [[Ärigümnaasium]]i näol.<ref>Estonian Business Schooli [https://www.ebs.ee/ veebisait].</ref> Kooperatiivist Estonian Business School sai 1992. aastal aktsiaselts Eesti Kõrgem Kommertskool. Sellele nimele jagus eluõigust peaaegu kümnendiks – 2001. aastal pöörduti juurte juurde tagasi ning kool hakkas uuesti kandma nime Estonian Business School. 2011. aasta sügisel avas Estonian Business School esimese välisülikoolina oma filiaali Soomes, mis suleti aastal 2025.{{lisa viide}} == Estonian Business Schooli hoone == [[Pilt:Estonian Business School.JPG|pisi|Estonian Business School|263x263px]] Estonian Business Schooli esimeseks peakorteriks sai Madis Habakuke poja Mardi magamistuba, kes oli sel ajal sõjaväes. Õppehooneks sai aga peaministri abi [[Rein Kaarepere]] soovitusel valitsuse residents [[Suurupi]]s, kus õppetöö toimus üle nädala. Töötajaid oli kommertskoolis siis kuus: peale Madis Habakuke juhtimiskonsultandid-organisaatorid Urve Margus ja Piia Sandla, raamatupidaja Marje Habakuk, sekretär Nelli Kolk ja inglise keele õpetaja Elin Saks. 1988. aastal vahetas Business School peakorterit ning asus ümber Tööstuse tänavale. 1989. aasta lõpus koliti Sakala Keskusse, kuhu jäädi üsna mitmeks aastaks. 1995. aastal jõudis kätte kauaoodatud kolimine: Estonian Business School seadis end sisse kergetööstustehnikumi majja [[Ants Lauteri tänav|Lauteri tänav]]al, kus tehnikumil oli ruumi üle jäänud. Lauteri tänava hoone seisukord oli esialgu üsna troostitu ja seda tuli tublisti remontida. Kõige rohkem raha kulus pööningu ehk viienda korruse väljaehitamiseks. Ka katus oli täiesti läbi ja tuli välja vahetada, samamoodi aknad. Korda tehti õppe- ja keeleklassid ning selle tulemusena oli EBS-is ilmselt kõige moodsam arvutiklass kogu Eestis{{lisa viide}}. Hoonet on korduvalt remonditud ja uuendatud ning lõpptulemuseks on moodsad kontorid ja klassiruumid. 2023. aasta suvel saadi ehitusluba ning alustati uue hoone ehitust. Õppimis- ja ettevõtluslinnaku maamärgilise osana kerkib Tallinna kesklinna, Lauteri 3 aadressile 30-korruseline kõrghoone. Estonian Business Schooli nüüdisaegne õppehoone moodustab linnakust olulise osa: enamik auditooriumidest asub sealses koolimajas. Uue ehitisega lisandub rühmatöötube, vaikseid õpialasid, mõned kõrgtehnoloogilised klassiruumid ning ühispinnad, millest suurimas saab läbi viia kuni 500 osalejaga üritusi. Uusarenduse arhitektuurne lahendus koondab lisaks õppe- ja koostööruumidele kontoreid ning 500 töölauaga rendivõimalustega ettevõtlat. Samuti on hoonetekompleksi planeeritud toitlustuspinnad, spordisaal, katuseaed ja 100 korterit. == Rektorid == * 1988 − 2000 professor [[Madis Habakuk]], president * 3. veebruarist 2000 on EBSi presidendi ametikoha kõrval uus ametikoht – EBSi rektor * 20. märts 2000 − 3. märts 2003 professor [[Olav Aarna]] * 20. veebruar 2003 − 5. juuni 2003 [[Jan Andresoo]], EBSi tegevdirektor * 6. juuni 2003 – 18. august 2003 Jan Andresoo * 19. august 2003 − 30. märts 2008 professor Madis Habakuk * 31. märts 2008 – 15. november 2011 [[Peeter Kross]] * 2. jaanuar 2012 − 31. august 2012 professor [[Arno Almann]], rektori kohusetäitja * 1. september 2012 − 31. juuli 2020 professor Arno Almann * 1. august 2020 professor [[Meelis Kitsing]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ebs.ee/ EBS Ülikooli koduleht] *[https://ebs.ee/gumnaasium EBS Gümnaasiumi koduleht] *[https://www.ebs.ee/executive-education EBS Juhtide koolitus] *[https://www.ebs.ee/oppekava/avatud-ulikool EBS Avatud Ülikool] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Eesti ülikoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Erakõrgkoolid]] [[Kategooria:Majanduskoolid]] [[Kategooria:Estonian Business School| ]] apc1korly9cg1fy1ksnxaie58sqm4yf 0 123378 7170514 7111163 2026-06-10T23:05:22Z Ollin Masa 227337 Link 7170514 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Alkoholipudelid Tartus "Pahade poiste" pubis. 2016. aasta oktoober..jpg|pisi|Alkoholipudelid Tartus Pahade Poiste pubis 2016. aasta oktoobris]] '''Alkohoolne jook''' sisaldab [[Etanool|etanooli]], teatud tüüpi alkoholi, mis toimib uimastavalt ja on toodetud terade, puuviljade või muude suhkruallikate kääritamisel. Kuna alkohoolsed joogid sisaldavad etanooli ehk puhast alkoholi eri koguses, siis on võetud jookide alkoholisisalduse kirjeldamiseks kasutusele [[alkoholiühik]]u mõiste. Üks alkoholiühik vastab 10 grammile puhtale etanoolile.<ref name="tervis">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120236325/arst-moistlik-alkoholi-kogus-kaks-uhikut-naistel-ja-neli-uhikut-meestel-on-olnud-inimeste-petmine "Arst: „mõistlik“ alkoholi kogus – kaks ühikut naistel ja neli ühikut meestel – on olnud inimeste petmine"] Maaleht, 12. oktoober 2023</ref> Alkohoolsed joogid on tervist kahjustava toimega. 2022. aastal hinnati, et alkoholitarbimisest tingitud haiguste tõttu suri Eestis 753 inimest.<ref name="tervis" /> == Džinn == [[Džinn]] (ing k ''gin'') on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud destilleeritud alkohoolne jook.{{lisa viide}} '''Ajalugu''' Alles 17. sajandil kogus Jenever rohkem populaarsust, just siis, kui Briti sõdurid Hollandis võitlesid ja neile seda jooki esimest korda tutvustati. Nad panid sellele esmalt nimeks „Holland“, kuid nimetasid siis ümber „Dutch Courage’iks“ (ee k "Hollandi vaprus").{{lisa viide}} Džinn andis neile vaprust ja jõudu lahingutes. Kodumaale naasnud, ülistasid sõdurid Jeneveri võimu nii palju, et see tekitas teistes huvi ning peagi hakati seda importima.{{lisa viide}} Jooki ei hinnanud ainult sõjaveteranid, vaid ka muu osa elanikkonnast. 1688. aastal sai Hollandi kuningas [[Oranje Willem]] Inglismaa trooni ja keelas välismaise alkoholi impordi, et soodustada kohalikku tootmist. Seadus loodi selleks, et toetada parlamendiliikmeid, kes olid tegelikult maaomanikud ja kellel oli vaja oma teraviljasaagi müüki suurendada.{{lisa viide}} Selle tulemusena avati üle riigi aina uusi viinavabrikuid ning neis toodetud vedelik sarnanes suuresti Jeneveriga. Hiljem nimetati see ümber ja sai tuntuks džinnina.<ref name="articles">https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9714995/</ref> Džinni toodeti suurtes kogustes ja seda müüdi sisuliselt kõikjal – pagariäris, meeste juuksurisalongis või tänavakaubitseja juures.{{lisa viide}} Varsti näitasid numbrid, et tootmine on peaaegu pool miljonit gallonit aastas.{{lisa viide}} 1727. aastal tõusis tarbimine viie miljonini ja järgmisel aastal oli see üksteist miljonit ainuüksi Londoni piirkonnas. Võimudel oli raske olukorda kontrolli all hoida, sest džinn oli sõltuvust tekitav ja mõjus inimestele kummalisel, eriti vaesemate piirkondade elanikele. Sel ajal sündisid tõsiste sünnidefektidega lapsed ja nende emad, alkoholi liigtarvitanud ning võimetud laste eest hoolitsema, jätsid hüljatud lapsed tänavatele. Igas vanuses inimesed olid pidevas joobes ja magasid kõrtsi taga õlgedest asemetel, mis olid sinna nende jaoks tehtud. Džinn sai õnnetu hüüdnime „Mother’s Ruin“ („Emade hävitaja“). 1729. aastal otsustas valitsus probleemiga tegelema hakata ning kehtestas džinniseaduse, kalli tootmismaksu ja mitmeid müügipiiranguid. Selle tagajärjel tõusis salatootmine, mis asendas seaduslikku tootmist. Tingimused muutusid lõpuks 1736. aastal, kui seaduseandjad kehtestasid veelgi kõrgema maksu. Alles siis pöördus kogu elanikkond tagasi õllejoomise juurde.{{lisa viide}} 1825. aastal kehtestas valitsus uued litsentsid alkohoolsete jookide jaemüügile.{{lisa viide}} Džinnipaleed, mis oli justkui peened baarid, asendasid vanu räpaseid kõrtse ja olid täis kõrgklassi inimesi. See muutis joomisharjumisi ja džinn ei olnud enam puhas jook, vaid seda segati teiste jookidega, misjärel saadi omamoodi [[punš]]. Džinni segati näiteks vee ja sidrunimahlaga. 1890. aastal hakati džinni müüma vaatide asemel pudelites. Rohelised pudelid muutusid läbipaistvateks. Sildid, mis olid algul rohmakad, kujundati elegantseks. Džinni hakati pidama peeneks joogiks.<ref name="articles" /><ref name="10-1002">https://onlinelibrary.wiley.com/doi/book/10.1002/9780470976524</ref> '''Džinni destilleerimine''' Kõige traditsioonilisem ja endiselt kõige levinum džinni destilleerimise meetod: [[Kadakas (perekond)|kadaka]] ja teiste taimeliikide segu on leotatud neutraalses piirituses, mida on lahjendatud veega (tavaliselt umbes 50% alk./maht). Mõned tootjad lasevad taimedel enne destilleerimist liguneda kuni 48 tundi, teised usuvad, et leotamine "halvendab" maitsed ja destilleerib segu kohe. Kui leotamine loetakse lõppenuks, siis destilleeritakse segu destilleratoris, luues taimsete koostisosade aroome ja maitseid täis piirituse.<ref name="links">https://www.researchgate.net/profile/Christian-Meyer-19/publication/8132181_Editorial_Gin_tonic_revisited/links/5aeb3037aca2725dabb6924c/Editorial-Gin-tonic-revisited.pdf</ref> '''Tootmine''' Džinnitootmist saab laias laastus jagada kolmeks põhistiiliks, mis peegeldavad selle destilleerimise ja maitsestamise tehnoloogia moderniseerimist.<ref name="10-1002" /> '''Padameetod''' Padameetodil destilleeritud džinn on kõige vanem džinni tootmise meetod ja selle puhul toodetakse džinni traditsiooniliselt odrast või muudest teradest kääritatud teraviljapudru pajas destilleerimise teel. Seejärel destilleeritakse see uuesti lõhna- ja maitseainetega, et ekstraheerida aromaatsed ühendid. Topeltdestilleeritud džinni puhul destilleeritakse esimene džinn uuesti, lisades rohkem taimi. Destillaadi alkoholisisaldus on padameetodi tõttu suhteliselt madal, alkoholisisaldus on umbes 68% ühekordselt destilleeritud džinni ja 76% topeltdestilleeritud džinni puhul. Seda tüüpi džinni [[Laagerdamine|laagerdatakse]] sageli paakides või puitvaatides ja sellel säilib raskem [[Linnased|linnaseline]] maitse, mis tekitab märkimisväärse sarnasuse viskiga. Korenwijn ja vanas stiilis Genfi või Hollandi džinn esindavad sel meetodil toodetud silmapaistvamaid džinne.{{lisa viide}} '''Kolonnmeetod''' Kolonnmeetodil destilleeritud džinn arenes välja pärast [[Coffey destilleerimisaparaat|Coffey destilleerimisaparaadi]] leiutamist. Seda toodetakse esmalt kange alkoholi (näiteks 96% alkoholisisladusega) destilleerimisel neutraalse piirituse kääritatud [[Meskaliin|meskist]], kasutades tagasijooksuga destilleerimisaparaati, näiteks kolonndestillaatorit. See alkohol võib olla saadud teraviljast, suhkrupeedist, viinamarjadest, kartulist, suhkruroost, tavalisest suhkrust või mis tahes muust põllumajandustootest. Kõrgelt kontsentreeritud piiritus destilleeritakse seejärel koos kadakamarjade ja muude taimedega padadestillaatoris. Enamasti riputatakse taimed korvi, mis on paigutatud destillaatori otsa. See võimaldab kuumadel alkoholiaurudel eraldada taimedest maitsekomponente. Selle meetodiga toodetakse džinni, mis on maitselt kergem kui vanema padameetodi puhul, ja tulemuseks on destilleeritud džinn või Londoni kuiv džinn, olenevalt suuresti sellest, kuidas jooki viimistletakse.<ref name="10-1111">https://doi.org/10.1111/j.1750-3841.2008.00820.x</ref> '''Maitsestatud džinn''' Maitsestatud džinni valmistatakse tavaliselt neutraalse kange alkohoolse joogi maitsestamisel essentside, muude looduslike lõhna- ja maitseainete või looduslike taimedega, mida leotatakse neutraalses piirituses ilma kordusdestilleerimiseta.<ref name="10-1111" /> '''Maitsestamine''' Džinni tavapärased taimsed koostis- või maitseained on lisaks nõutavale kadakamarjale sageli ka [[tsitruselised]], nagu näiteks sidruni- ja mõruapelsinikoor, aga ka teiste maitseainete kombinatsioonid, mis võivad sisaldada aniisi, heinputke juurt ja seemneid, orrise juurt, lagritsajuur, kaneeli, mandlit, pippalit, piparrohtu, laimi- või greibikoort, longanit, safranit, ahvileivapuu vilja, viirukit, koriandrit, paradiisiterasid, muskaatpähklit, [[Hiina kaneelipuu]] koort jm. Nende taimede eri kombinatsioonid ja kontsentratsioonid destilleerimisprotsessis tekitavad džinnitoodete maitseerinevusi. Keemiliste uuringute abil on alustatud eri kemikaalide tuvastamist, mida destilleerimisel ekstraheeritakse ja mis aitavad kaasa džinni maitsestamisele. Näiteks kadakamarjadest saab kadaka monoterpeene. Sidruni- ja marjamaitset saab kemikaalidest, nagu limoneen ja gammaterpiin linalool, mida leidub muu hulgas laimis, mustikas ja humalas. Lillenoodid pärinevad sellistest ühenditest nagu geraniool ja eugenool. Vürtsikad maitsed pärinevad sellistest keemilistest ainetest nagu sabineen, delta-3-kareen ja paratsümeen.<ref name="10-1111" /><ref name="links" /> '''Kokteilid''' Negroni, Gimlet, 20th Century, Aviation, Fallen Angel, French 75, Gibson, Bee's Knees, Gin and tonic, Gin Fizz, Gin Rickey, Lonkero, Moon River, Pink Gin, Ramos Gin Fizz, Singapore, Sling, The Last Word, Tom Collins, Vesper, White Lady, Old Etonian.{{lisa viide}} '''Eesti tootjad''' * Liviko AS (Liviko Distillery){{lisa viide}} * Tohi Distillery OÜ{{lisa viide}} * Lahhentagge OÜ{{lisa viide}} * Anora Estonia AS (Altia Eesti){{lisa viide}} * Remedia AS{{lisa viide}} * The Hope Distillery{{lisa viide}} * Koch OÜ{{lisa viide}} == Glögi == [[Hõõgvein|Glögi]] on hõõgvein, mida võib nimetada ka vürtsveiniks, viitab veinile, enamasti punast sorti, millele on lisatud erinevaid puuvilju ja vürtse, mida serveeritakse seejärel soojalt. Lisatud suhkru ja vürtsidega kuumutatud [[vein]], mida juuakse soojalt mõnes riigis traditsioonilise talvejoogina. Glögi on traditsiooniline Euroopa jook pühade ajal, mida võib kohata jõuluturgudel. Glögil võib esineda puuviljased, hapukad, magusad ja suitsused noodid.<ref>https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/mulled-wine</ref> '''Ajalugu''' Esimesed hõõgveini jäljed pärinevad [[Rooma keisririik|Rooma impeeriumist,]] aastast 20 pKr, kus seda nimetati Conditum Paradoxum. Selle valmistamiseks panid roomlased mee veini keema, seejärel lisasid maitseained (pipar, loorber, safran) ja datlid. Siis segati see segu parema veiniga, et aine pehmendada. Lõpuks seisnes konserveerimismeetod sellesse põlevate söe uputamises. See jook oli hoopis teistsugune kui tänapäeval, kuid seda võib kirjeldada kui hõõgveini esivanemat.{{lisa viide}} 12. sajandil oli Prantsusmaal ja Hispaanias väga laialt levinud sama tootmisprotsessi järgiv jook nimega "vürtsvein". [[Arnaud de Villeneuve]], arst ja teoloog kirjeldas selle joogi retsepte oma teostes "[[Tractatus de Modo]]" ja "[[Regiment de Sanitat]]". 13. sajandil sai selline veinijoomise viis laialt levinud just tänu Montpellier’ külje all asuvale Latte’i vürtsisadamale. Hõõgveini kuulsus oli selline, et isegi tolleaegne Inglismaa kuningas [[Henry III]] jõi seda. Tänu tema tellimustele on ajaloolastel õnnestunud leida jälg selle joogi retseptist. Saksamaal sai hõõgvein populaarseks krahv [[Johannes IV]] vahendusel 1420. aasta paiku, samuti Rootsis, kus kuningas [[Gustav I Vasa|Gustav I]] armastas seda.<ref name=":0">https://californiagrown.org/recipes/what-is-mulled-wine/</ref><ref>https://www.vivino.com/wine-news/the-history-of-mulled-wine</ref> '''Hõõgveini populariseerimine jõulude ajal''' Alles 1890. aastatel hakkas hõõgvein seonduma [[Jõulud|jõuludega]], eriti Saksamaa traditsioonilistel [[Jõuluturg|jõuluturgudel]], kus iga kaupmees pakkus omavalmistatud hõõgveini, kõigil erinev sildikujundus. See kaupmeeste vaheline konkurents tekitas nendel turgudel ja aastalõpupidustustes folkloori, mis ainult suurendas tarbijate soovi ja nende turgudele tulekut. Tänapäeval lisatakse igal maal oma eripärad, mis annab hõõgveinile väga erinevad ja omapärased maitsed.<ref name=":0" /> '''Klassikalise hõõgveini retsept''' Koostisained: 750 ml pudel punast veini, 1 suur kaneelipulk või 2 väikest, 2 tähtaniisi, 4 nelki, 2 riba sidrunikoort, kooritud köögiviljakoorijaga, 4 spl tuhksuhkrut.{{lisa viide}} Suurde nõusse pannakse punane vein, kaneel, tähtaniis, nelk, sidrunikoor ja suhkur. Keedetakse tasasel tulel 10 min. Eemaldatakse tulelt ja jahutatakse, jättes umbes 30 minutiks tõmbama. Serveerimiseks kuumutatakse ilma keetmata, segatakse juurde sloe džinni ja valatakse kruusidesse või kuumuskindlatesse klaasidesse. Hõõgveini tuleks serveerida kuumakindlates klaasides või muudes kuumakindlates anumates. Ei pea serveerima keemistemperatuuril, seega tuleb veenduda, et see on enne klaasidesse viimist veidi jahtunud. Vajadusel soojendatakse uuesti.{{lisa viide}} Hõõgveini saab uuesti soojendada pliidiplaadil tasasel tulel. Teise võimalusena valatakse vedelik kuumakindlasse kaussi ja kuumutatakse mikrolaineahjus 2 ja pool kuni 3 minutit, kuni see on soe, kuid ei kee. Hõõgveini valmistamiseks võib kasutada mis tahes kvaliteetset punast veini, kuid on soovitatakse kasutada tammevaba [[Tempranillo|tempranillot]]. Soovi korral saab teha ka hõõgroosi või valget veini. Kui veini jääb üle, võib seda hoida külmikus 24 tundi. See võib säilida päeva kauem, aga kui on lisanud puuvilju, ei ole soovitatav seda jätta seisma kauemaks kui 24 tundi, sest see võib hakata käärima.<ref>https://www.bbcgoodfood.com/recipes/mulled-wine</ref> '''Eesti glögi''' * Vana Tallinna glögi{{lisa viide}} * Võhu veini hõõbuv helbeke{{lisa viide}} * Alecoq Imperial glögg{{lisa viide}} * Karksi hõõgvein Karoliina{{lisa viide}} * Valtu Veini Tulipunane talleke{{lisa viide}} == Vein == Vein (ing k ''wine'') on alkohoolne jook, mis on tavaliselt valmistatud kääritatud viinamarjadest '''Ajalugu''' Inimesed kohtasid metsikut Euraasia viinamarja (''Vitis vinifera sylvestris'') esimest korda Aafrikast lahkudes tänapäeva Liibanoni piirkonnas, umbes 60 000–100 000 eKr paleoliitikumi ajastul. Veini valmistamise ja säilitamise meetodid leiutati neoliitikumi ajastul umbes 8500–4000 eKr. Lääne ajaloolased usuvad, et 6000 aastat tagasi ehitatud Ptah-Hotepi haud kujutab Vana-Egiptuse viinamarjakasvatuse, viinamarjade koristamise ja veinivalmistamise stseene, tähistades seega inimeste veinivalmistamise algust. Alates aastast 800 eKr oli veinivalmistamine ilmne Kreekas ja levis seejärel Kreeka koloniseerimise tulemusel teistesse Vahemere piirkondadesse, sealhulgas Lõuna-Itaaliasse, Campaniasse, Calabriasse ja Sitsiiliasse. Esimene registreeritud veinikaubanduse juhtum toimus aastal 600 eKr, kui kreeklased importisid Väike-Aasias valmistatud veine Marseill’ kaudu Gallia piirkonda (praegune Prantsusmaa) koos oma viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise tehnoloogiatega. Roomlased õppisid viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise tehnikaid kreeklastelt ning rakendasid neid kogu Itaalia poolsaarel. Rooma impeeriumi laienemine tõi kaasa viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise tehnoloogiate leviku läände läbi kogu Euroopa, eriti Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal. Need piirkonnad on nüüd klassifitseeritud veini "vana maailma" alla. 17. ja 19. sajandi vahel tutvustasid Hispaania ja Briti kolonistid viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise tehnoloogiaid sellistes riikides nagu Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa ja Ameerika, mis on nüüdseks liigitatud "uue maailma" veinitootjateks. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Li |eesnimi=Hua |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Hua |perekonnanimi3=Li |eesnimi3=Huanmei |perekonnanimi4=Goodman |eesnimi4=Steve |perekonnanimi5=van der Lee |eesnimi5=Paul |perekonnanimi6=Xu |eesnimi6=Zhimin |perekonnanimi7=Fortunato |eesnimi7=Alessio |perekonnanimi8=Yang |eesnimi8=Ping |kuupäev=2018-12-01 |pealkiri=The worlds of wine: Old, new and ancient |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2212977418300619 |ajakiri=Wine Economics and Policy |keel=en |aastakäik=7 |üksiknumber=2 |leheküljed=178–182 |doi=10.1016/j.wep.2018.10.002 |issn=2212-9774}}</ref> '''Viinamarjade korjamine''' Saagikoristus või korjamine on esimene samm veinivalmistamise protsessis. Hea veini valmistamise protsess eeldab, et viinamarjad koristatakse täpselt õigel ajal, eelistatavalt füsioloogiliselt küpsetena. Teaduse ja vanamoodsa maitsmise kombinatsioon määrab tavaliselt saagi koristamise aja, veel aitavad aega määrata konsultandid, veinivalmistajad, viinamarjaistanduste haldajad ja omanikud. Saagikoristust saab teha mehaaniliselt või käsitsi. Paljud mõisad eelistavad aga käsitsi koristamist, kuna mehaanilised kombainid võivad sageli viinamarjade ja viinamarjaistanduse suhtes liiga karmid olla ning viinamarju liialt lõhkuda. Kui viinamarjad veinitehasesse jõuavad, sorteeritakse viinamarjakobarad, võttes enne purustamist välja mädanenud või alaküpsed viljad. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Wine Making Process: How to Make Wine {{!}} Wine of the Month Club |url=https://www.winemonthclub.com/the-wine-making-process |vaadatud=2023-01-18 |väljaanne=The International Wine of the Month Club |keel=en}}</ref> '''Purustamine''' Viinamarjad tambitakse või purustatakse massiks, mida tavaliselt nimetatakse virdeks. Tänapäeval tehakse seda mehaaniliste purustajatega. On oluline märkida, et mitte kõik veinid ei alusta elu purustis. Mõnikord lasevad veinivalmistajad käärimist alustada purustamata tervete viinamarjakobarate sees, mille tulemusel viinamarjad lõhkevad ning alles siis need purustatakse. Kuni purustamise ja pressimiseni on valge ja punase veini valmistamise etapid sisuliselt samad. Kui aga tahetakse valmistada valget veini, pressitakse pärast purustamist virre kiiresti kokku, et eraldada mahl kestadest, seemnetest ja kuivainetest. Seda tehes ei saa valgesse veini leostuda soovimatu värv ja tanniinid. Punane vein jäetakse koorega kokku, et koguda värvi, maitset ja täiendavaid tanniine kääritamise ajal.<ref name=":1" /> '''Kääritamine''' Kui vein jäetakse omapäi, hakkab virre või mahl looduslikult käärima 6–12 tunni jooksul õhus leiduvate looduslike pärmseente abil. Väga puhtates veinitehastes ja viinamarjaistandustes on see loomulik käärimine teretulnud. Erinevatel põhjustel eelistavad paljud veinitootjad selles etapis sekkuda. See tähendab, et tapetakse naturaalsed ja mõnikord ettearvamatud looduslikud pärmid ning tuuakse seejärel sisse pärmitüvi, mis aitab lõpptulemust paremini ennustada. Käärimine jätkub, kuni kogu suhkur on muutunud alkoholiks ning valmib kuiv vein. Käärimine võib kesta kümnest päevast kuni kuuni või isegi rohkem. Alkoholisisaldus veinis varieerub sõltuvalt virde suhkrusisaldusest. Normaalseks peetakse 10-15 % alkoholi sisaldust. <ref name=":1" /> '''Puhastamine''' Kui käärimine on lõppenud, algab puhastamisprotsess. Veinivalmistajad sifoonivad oma veine ühest paagist või tünnist teise, lootuses jätta sademed ja tahked ained käärimispaagi põhja. Selles etapis võib läbi viia ka filtreerimise ja trahvimise. Filtreerimist saab teha väga erinevalt, alustades filtrist, mis püüab kinni ainult suured, tahked ained, kuni steriilse filtripadjani, mis eemaldab veinist kogu elu. Trahvimine toimub siis, kui veinile lisatakse aineid nende puhastamiseks. Sageli lisavad veinivalmistajad veinile munavalget, savi või muid ühendeid, mis aitavad surnud pärmirakke ja muid tahkeid aineid veinist välja sadestada. Need ained kleepuvad soovimatute tahkete ainete külge ja suruvad need paagi põhja. Puhastatud vein tõstetakse seejärel teise nõusse, kus see on villimiseks või edasiseks laagerdamiseks valmis.<ref name=":1" /> '''Laagerdamine ja villimine''' Pärast puhastamist tuleb valida, kas villida vein kohe pudelisse või veini edasi laagerdada. Paljude veinide kvaliteet paraneb edasise laagerdamise käigus. Sellised veinid saavutavad lõpuks oma haripunkti ja hakkavad edasise vananemisega oma häid omadusi kaotama. Laagerdumisel happesus väheneb, mittesoovitud ainete sadestumisel muutub vein veel puhtamaks ning moodustuvad maitset ja aroomi parandavad kompleksühendid. Laagerdamist saab teha pudelis, roostevabast terasest mahutites ja suurtes või väikestes tünnides. Villimsel kasutataks enamasti meetodit, kus toru pannakse pudeli sisse ning pudel täidetakse alt poolt üles. Väga tähtis on, et pudel oleks eelnevalt korralikult puhastatud ning steriliseeritud. Edasi pannakse pudelitele peale korgid. Tavaliste veinide jaoks kasutatakse keeratavaid korke, kuid kui tahetakse, et vein veel pudelis laagerduks kasutatakse tamme puidust korki. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wine - Aging and bottling {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/topic/wine/Aging-and-bottling |vaadatud=2023-01-18 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> == Käsitööõlu == Käsitööõlu on käsitööpruulikodades pruulitav õlu.<ref name="10-1177">https://journals.sagepub.com/doi/epub/10.1177/21582440221108154</ref> '''Ajalugu''' Õlle populaarsus on ülemaailmne ja seda peetakse maailma enim tarbitavaks alkohoolseks joogiks. See on valmistatud veest, teraviljast, humalast ja pärmist ning pruulimistehnikad ja -stiilid on aastate jooksul muutunud. Globaalsel tootmistasandil jagavad suuremat osa turust mõned rahvusvahelised ettevõtted. Sellegipoolest on iseseisvad käsitööõlled viimastel aastatel pidevalt turuosa kasvatanud nii valdkondades, kus õlletööstusel oli tugev mõju, kui ka neis, kus puudusid väljakujunenud traditsioonid. Need käsitööndusliku lähenemisega õlletehased, mis olid alguses väga vähesed ja geograafiliselt isoleeritud, on saavutamas ülemaailmse õlletööstuse ümberkujundamist.<ref name="10-1177" /> Mõisted "käsitööpruulikoda", "mikropruulikoda", "sõltumatu pruulikoda", "spetsiaalne õlletehas" ja "kohalik õlletehas" määratlevad traditsioonilist õlut tootvaid väikeettevõtteid, mis on sõltumatud suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest. Tootmine ei ületa kuut miljonit barrelit õlut aastas, kasutades ebatraditsioonilisi koostisosi koos uuendusliku fermentatsiooniga, mis võimaldab neil laialdaselt eristada (maitse, tootmistehnikad jne), meelitades ligi noori täiskasvanud tarbijaid, kes nõuavad jätkusuutlikkusele ja keskkonnale rohkem pühendunud tooteid, mille eest nad on nõus maksma kõrgemat hinda, kuna tegemist on nende elufilosoofiaga kooskõlas olevate kaupadega.<ref name="10-1177" /> '''Populaarsus''' Õlu on populaarne jook ja esindab enim tarbitavat alkohoolset jooki maailmas. Viimastel aastatel on sõltumatute käsitööpruulikodade arv märgatavalt kasvanud, isegi riikides, kus pole õllepruulimistraditsioone. Käsitööpruulikoda on tavaliselt defineeritud kui väike, sõltumatu ja traditsiooniline õlletehas. Tänapäeval otsivad tarbijad ehtsaid, ainulaadseid, erinevaid ja kvaliteetseid tooteid. Käsitööõlletootjad on sellele reageerinud uudse toor- või linnaste teraviljakombinatsiooni kasutuselevõtuga ning muutnud õlle maitseid ja lõhnad, lisades puuvilju, vürtse jne.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S2212429221006209</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid|Alkohol}} [[Kategooria:Alkohoolsed joogid]] inbutgwb0h1v4skz80kk95b115ktxy7 0 124095 7170512 5788544 2026-06-10T22:58:49Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170512 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib pealuust; Suda lisajõe kohta vaata artiklit [[Kolp (Suda)]]; Gussi lisajõe kohta vaata artiklit [[Kolp (Guss)]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Pealuu (perekonnanimi)]].}} [[File:Loomakolbad Tartu tähetorni juures Toomemäel Tartu hansapäevadel, 20. juuli 2012.JPG|pisi|Rida loomakolpi Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012.]] [[File:Skull with a Burning Cigarette.jpg|thumb|[[Vincent van Gogh]], "Skelett põleva sigaretiga" (u 1885-86)]] '''Kolju''' ([[ladina keel]]es ''cranium'') ehk '''pealuu''' ehk '''kolp''' ehk '''surnupealuu''' on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[pea]] [[skelett]], mis kaitseb ja toestab [[peaaju]], [[meeleelund]]eid ning [[Seedeelundkond|seede]]- ja [[hingamiselund]]ite alguosa. Kolju koosneb [[ajukolju]]st ja [[näokolju]]st.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 356:2004.</ref> Selgroogsete kolju jagatakse silmakoopa taguste avade järgi (oimuauk) järgmiselt: *[[anapsiid]] – avaused puuduvad *[[sünapsiid]] – üks avaus silmakoopa taga *[[diapsiid]] – kaks avaust silmakoopa taga. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliiduste varal üksteisega liikumatus ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult [[alalõualuu]] (liigestub [[oimuluud]]ega), [[keeleluu]] ja [[kuulmeluukesed]]. Koljuluudele kinnituvad [[näolihased]]. ==Inimese kolju== {{Vaata|Inimese kolju}} Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust, milles on üldiselt 22 luud, kuid koos kuulmeluukeste ning keeleluuga kokku 29 luud. Väikelapsel on otsmikuluid paarisarv, hiljem kasvavad need kokku üheks luuks. [[Image:Human skull front simplified (bones).svg|thumb|220px|Inimese kolju eestvaates]] [[Image:Human skull side simplified (bones).svg|thumb|222px|Inimese kolju kõrvaltvaates]] === 6 paaritut luud === Eesti keeles - ladina keeles - inglise keeles - vene keeles *'''[[Otsmikuluu]]''' - ''Os frontale'' - Frontal bone - Лобная кость, *'''[[Sõelluu]]''' - ''Os ethmoidale'' - Ethmoid bone - Решетчатая кость *'''[[Kiilluu]] ehk põhiluu''' - ''Os sphenoidale'' - Sphenoid bone - Клиновидная кость *'''[[Sahkluu]]''' - ''Vomer'' - Vomer - Сошник *'''[[Kuklaluu]]''' - ''Os occipitale'' - Occipital bone - Затылочная кость *'''[[Alalõualuu]]''' - ''Mandibula'' - Mandible - Нижняя челюсть === 8 paarilist luud === Eesti keeles - ladina keeles - inglise keeles - vene keeles *'''[[Ülalõualuu]]''' - ''Maxilla'' - Maxilla - Верхняя челюсть *'''[[Suulaeluu]]''' - ''Os palatinum'' - Palatine bone - Небная кость *'''[[Alumine ninakarbik]]''' - ''Concha nasalis inferior'' - Inferior nasal concha - Нижняя носовая раковина *'''[[Ninaluu]]''' - ''Os nasale'' - Nasal bone - Носовая кость *'''[[Pisaraluu]]''' - ''Os lacrimale'' - Lacrimal bone - Слезная кость *'''[[Sarnaluu]]''' - ''Os zygomaticum'' - Zygomatic bone - Скуловая кость *'''[[Oimuluu]]''' - ''Os temporale'' - Temporal bone - Височная кость *'''[[Kiiruluu]]''' - ''Os parietale'' - Parietal bone - Теменная кость ===== 6 kuulmeluukest (paarisluud) ===== Eesti keeles - ladina keeles - inglise keeles - vene keeles *'''[[Vasar (luu)|Vasar]]''' - ''Malleus'' - Hammer - Наковальня *'''[[Alasi (luu)|Alasi]]''' - ''Incus'' - Anvil - Молоточек *'''[[Jalus]]''' - ''Stapes'' - Stirrup - Стремечко ===== Muud ===== Eesti keeles - ladina keeles - inglise keeles - vene keeles *'''[[Keeleluu]]''' - ''Os hyoideum'' - Hyoid bone - Подъязычная кость == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.bartleby.com/107/30.html Gray Anatomy of the Human Body] (illustratsioonid ning selgitav tekst) [[Kategooria:Luud]] tilwt1erh3bkluv9kqdmi8e08ypw8yh 0 124123 7170193 7169966 2026-06-10T13:19:45Z Ojassaar 206682 7170193 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Flamingolased | värvus = linnud | pilt = Greater flamingos (Phoenicopterus roseus) Bahrain.jpg | pildi_seletus = [[Heleflamingo]]d | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Flamingolised]] ''Phoenicopteriformes'' | sugukond = '''Flamingolased''' ''Phoenicopteridae'' | sugukonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1831 }} '''Flamingolased''' (''Phoenicopteridae'') on [[flamingolised|flamingoliste]] seltsi kuuluv lindude sugukond. ==Taksonoomia== Sugukonda kuulub kolm perekonda:<ref name='IOC'/> *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias'') *''[[Phoenicoparrus]]'' Flamingolaste fülogeneesipuu:<ref name='Frias-Soler'/> {{clade |label1=flamingolased |1={{clade |label1=[[flamingo (perekond)|flamingo]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |1={{clade |1=[[lõunaflamingo]] |2={{clade |1=[[punaflamingo]] |2=[[heleflamingo]] }} }} |2={{clade |1=[[väikeflamingo]] |label2=''[[Phoenicoparrus]]'' |2={{clade |1=[[lühinokk-flamingo]] |2=[[koldjalg-flamingo]] }} }} }} }} ==Morfoloogia== Flamingod on 90–155 cm pikad. Pea on suhteliselt väike. Kerega võrreldes on flamingode kael ja jalad pikemad kui teistel lindudel. Kaelalülisid on 17.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|508}} Sulestik on peamiselt roosa või punane, hoosuled on mustad.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} Suled on pehmed ja kohevad. Silmaümbrus, valjasriba ja lõuaalune on sulistumata. Tiivad on laiad ja lühikesed. Saba on lühike, sabasulgi on 12–16.<ref name='LE'/> Noka servad on kaetud [[sarvaine|sarv]]<nowiki/>liistakutega, mille abil saavad flamingod filtreerida veest toitu sarnaselt [[kiusvaalalised|kiusvaalalistele]].<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} Jookse on säärest kolm korda pikem. Esivarvaste vahel on lestad. Tagavarvas on nõrgalt arenenud või puudub. Küünised on lühikesed.<ref name='LE'/> ==Elupaik== Flamingod elavad suurtel madala veega soolajärvedel ja [[laguun]]idel. Nad võivad toituda järvedel, mis on kaks korda soolasemad kui merevesi või mille [[pH]]-tase on 10,5.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} [[Andid]]es elavad flamingod kuni 4500 m kõrgusel merepinnast.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|510}} ==Toitumine== Flamingod toituvad [[vetikad|vetikatest]], [[koorikloomad]]est, [[limused|limustest]], [[rõngussid]]est, [[putukad|putuka]]<nowiki/>vastsetest ja seemnetest.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|512}} ==Pesitsemine== Flamingod pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]], kus võib olla sadu tuhandeid linde. Ühes koloonias võib peitseda mitu liiki flamingosid. [[Boliivia]]s pesitsevad koos [[koldjalg-flamingo|koldjalg-]], [[lühinokk-flamingo|lühinokk-]] ja [[lõunaflamingo]]d, [[Keenia]]s ja [[Tansaania]]s [[heleflamingo|hele-]] ja [[väikeflamingo]]d.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|514}} [[Parasvööde|Parasvöötmes]] pesitsevad nad kevadel, [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s võivad nad pesitseda aasta läbi. Pesitsuspaik ja pesitsemise aeg olenevad sademetest – kui järves on rohkem vett, on seal piisavalt süüa ja järve ääres on pesade ehitamiseks sobivat pehmet muda. Samuti kaitseb üleujutatud ala koloonia ümber röövloomade eest.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|514}} Pesa on 30–45 cm kõrge ja [[tüvikoonus]]e kujuga. Seda ümbritseb kuni 20 cm sügavune kraav. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, tavaliselt alutab ehitamist isaslind.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|516}} Kurnas on üks muna, väga harva kaks. Muna on valget värvi. Suurima muna muneb heleflamingo (140 g), väikseima väikeflamingo (115 g). Muna hauvad mõlemad vanemad 27–31 päeva. Vanalinnud toidavad poega [[linnupiim (zooloogia)|linnupiimaga]]. Algul toidetakse poega iga 45–90 minuti tagant, hiljem kord päevas. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10–12 nädala vanuselt.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|516–517}} ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Grebes, flamingos |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/grebes/ |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=80 |köide=6}}</ref> <ref name='Frias-Soler'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Phylogeny of the order Phoenicopteriformes and population genetics of the Caribbean flamingo (Phoenicopterus ruber: Aves) |ajakiri=Zoological Journal of the Linnean Society |perekonnanimi=Frias-Soler |eesnimi=Roberto Carlos |kuupäev=2022 |aastakäik=196 |üksiknumber=4 |lehekülg=1485–1504 |perekonnanimi2=Bauer |eesnimi2=Andreas |perekonnanimi3=Grohme |eesnimi3=Markus A. |perekonnanimi4=Espinosa López |eesnimi4=Georgina |perekonnanimi5=Gutiérrez Costa |eesnimi5=María |perekonnanimi6=Llanes-Quevedo |eesnimi6=Alexander |perekonnanimi7=Van Slobbe |eesnimi7=Frank |perekonnanimi8=Frohme |eesnimi8=Marcus |perekonnanimi9=Wink |eesnimi9=Michael |doi=10.1093/zoolinnean/zlac040}}</ref> }} [[Kategooria:Flamingolised]] llljisxpze7apf0wfeh439y8gch7mg6 7170536 7170193 2026-06-11T04:25:07Z Ojassaar 206682 /* Pesitsemine */ 7170536 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Flamingolased | värvus = linnud | pilt = Greater flamingos (Phoenicopterus roseus) Bahrain.jpg | pildi_seletus = [[Heleflamingo]]d | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Flamingolised]] ''Phoenicopteriformes'' | sugukond = '''Flamingolased''' ''Phoenicopteridae'' | sugukonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1831 }} '''Flamingolased''' (''Phoenicopteridae'') on [[flamingolised|flamingoliste]] seltsi kuuluv lindude sugukond. ==Taksonoomia== Sugukonda kuulub kolm perekonda:<ref name='IOC'/> *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias'') *''[[Phoenicoparrus]]'' Flamingolaste fülogeneesipuu:<ref name='Frias-Soler'/> {{clade |label1=flamingolased |1={{clade |label1=[[flamingo (perekond)|flamingo]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |1={{clade |1=[[lõunaflamingo]] |2={{clade |1=[[punaflamingo]] |2=[[heleflamingo]] }} }} |2={{clade |1=[[väikeflamingo]] |label2=''[[Phoenicoparrus]]'' |2={{clade |1=[[lühinokk-flamingo]] |2=[[koldjalg-flamingo]] }} }} }} }} ==Morfoloogia== Flamingod on 90–155 cm pikad. Pea on suhteliselt väike. Kerega võrreldes on flamingode kael ja jalad pikemad kui teistel lindudel. Kaelalülisid on 17.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|508}} Sulestik on peamiselt roosa või punane, hoosuled on mustad.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} Suled on pehmed ja kohevad. Silmaümbrus, valjasriba ja lõuaalune on sulistumata. Tiivad on laiad ja lühikesed. Saba on lühike, sabasulgi on 12–16.<ref name='LE'/> Noka servad on kaetud [[sarvaine|sarv]]<nowiki/>liistakutega, mille abil saavad flamingod filtreerida veest toitu sarnaselt [[kiusvaalalised|kiusvaalalistele]].<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} Jookse on säärest kolm korda pikem. Esivarvaste vahel on lestad. Tagavarvas on nõrgalt arenenud või puudub. Küünised on lühikesed.<ref name='LE'/> ==Elupaik== Flamingod elavad suurtel madala veega soolajärvedel ja [[laguun]]idel. Nad võivad toituda järvedel, mis on kaks korda soolasemad kui merevesi või mille [[pH]]-tase on 10,5.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} [[Andid]]es elavad flamingod kuni 4500 m kõrgusel merepinnast.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|510}} ==Toitumine== Flamingod toituvad [[vetikad|vetikatest]], [[koorikloomad]]est, [[limused|limustest]], [[rõngussid]]est, [[putukad|putuka]]<nowiki/>vastsetest ja seemnetest.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|512}} ==Pesitsemine== Flamingod pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]], kus võib olla sadu tuhandeid linde. Ühes koloonias võib pesitseda mitu liiki flamingosid. [[Boliivia]]s pesitsevad koos [[koldjalg-flamingo|koldjalg-]], [[lühinokk-flamingo|lühinokk-]] ja [[lõunaflamingo]]d, [[Keenia]]s ja [[Tansaania]]s [[heleflamingo|hele-]] ja [[väikeflamingo]]d.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|514}} [[Parasvööde|Parasvöötmes]] pesitsevad nad kevadel, [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s võivad nad pesitseda aasta läbi. Pesitsuspaik ja pesitsemise aeg olenevad sademetest – kui järves on rohkem vett, on seal piisavalt süüa ja järve ääres on pesade ehitamiseks sobivat pehmet muda. Samuti kaitseb üleujutatud ala koloonia ümber röövloomade eest.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|514}} Pesa on 30–45 cm kõrge ja [[tüvikoonus]]e kujuga. Seda ümbritseb kuni 20 cm sügavune kraav. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, tavaliselt alutab ehitamist isaslind.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|516}} Kurnas on üks muna, väga harva kaks. Muna on valget värvi. Suurima muna muneb heleflamingo (140 g), väikseima väikeflamingo (115 g). Muna hauvad mõlemad vanemad 27–31 päeva. Vanalinnud toidavad poega [[linnupiim (zooloogia)|linnupiimaga]]. Algul toidetakse poega iga 45–90 minuti tagant, hiljem kord päevas. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10–12 nädala vanuselt.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|516–517}} ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Grebes, flamingos |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/grebes/ |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=80 |köide=6}}</ref> <ref name='Frias-Soler'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Phylogeny of the order Phoenicopteriformes and population genetics of the Caribbean flamingo (Phoenicopterus ruber: Aves) |ajakiri=Zoological Journal of the Linnean Society |perekonnanimi=Frias-Soler |eesnimi=Roberto Carlos |kuupäev=2022 |aastakäik=196 |üksiknumber=4 |lehekülg=1485–1504 |perekonnanimi2=Bauer |eesnimi2=Andreas |perekonnanimi3=Grohme |eesnimi3=Markus A. |perekonnanimi4=Espinosa López |eesnimi4=Georgina |perekonnanimi5=Gutiérrez Costa |eesnimi5=María |perekonnanimi6=Llanes-Quevedo |eesnimi6=Alexander |perekonnanimi7=Van Slobbe |eesnimi7=Frank |perekonnanimi8=Frohme |eesnimi8=Marcus |perekonnanimi9=Wink |eesnimi9=Michael |doi=10.1093/zoolinnean/zlac040}}</ref> }} [[Kategooria:Flamingolised]] da40qtqlibyezvep8c4qlr4939miy8i 7170537 7170536 2026-06-11T04:25:43Z Ojassaar 206682 /* Taksonoomia */ 7170537 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Flamingolased | värvus = linnud | pilt = Greater flamingos (Phoenicopterus roseus) Bahrain.jpg | pildi_seletus = [[Heleflamingo]]d | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Flamingolised]] ''Phoenicopteriformes'' | sugukond = '''Flamingolased''' ''Phoenicopteridae'' | sugukonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1831 }} '''Flamingolased''' (''Phoenicopteridae'') on [[flamingolised|flamingoliste]] seltsi kuuluv lindude sugukond. ==Taksonoomia== Sugukonda kuulub kolm perekonda:<ref name='IOC'/> *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus'') *''[[Phoenicoparrus]]'' *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias'') Flamingolaste fülogeneesipuu:<ref name='Frias-Soler'/> {{clade |label1=flamingolased |1={{clade |label1=[[flamingo (perekond)|flamingo]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |1={{clade |1=[[lõunaflamingo]] |2={{clade |1=[[punaflamingo]] |2=[[heleflamingo]] }} }} |2={{clade |1=[[väikeflamingo]] |label2=''[[Phoenicoparrus]]'' |2={{clade |1=[[lühinokk-flamingo]] |2=[[koldjalg-flamingo]] }} }} }} }} ==Morfoloogia== Flamingod on 90–155 cm pikad. Pea on suhteliselt väike. Kerega võrreldes on flamingode kael ja jalad pikemad kui teistel lindudel. Kaelalülisid on 17.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|508}} Sulestik on peamiselt roosa või punane, hoosuled on mustad.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} Suled on pehmed ja kohevad. Silmaümbrus, valjasriba ja lõuaalune on sulistumata. Tiivad on laiad ja lühikesed. Saba on lühike, sabasulgi on 12–16.<ref name='LE'/> Noka servad on kaetud [[sarvaine|sarv]]<nowiki/>liistakutega, mille abil saavad flamingod filtreerida veest toitu sarnaselt [[kiusvaalalised|kiusvaalalistele]].<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} Jookse on säärest kolm korda pikem. Esivarvaste vahel on lestad. Tagavarvas on nõrgalt arenenud või puudub. Küünised on lühikesed.<ref name='LE'/> ==Elupaik== Flamingod elavad suurtel madala veega soolajärvedel ja [[laguun]]idel. Nad võivad toituda järvedel, mis on kaks korda soolasemad kui merevesi või mille [[pH]]-tase on 10,5.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|509}} [[Andid]]es elavad flamingod kuni 4500 m kõrgusel merepinnast.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|510}} ==Toitumine== Flamingod toituvad [[vetikad|vetikatest]], [[koorikloomad]]est, [[limused|limustest]], [[rõngussid]]est, [[putukad|putuka]]<nowiki/>vastsetest ja seemnetest.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|512}} ==Pesitsemine== Flamingod pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]], kus võib olla sadu tuhandeid linde. Ühes koloonias võib pesitseda mitu liiki flamingosid. [[Boliivia]]s pesitsevad koos [[koldjalg-flamingo|koldjalg-]], [[lühinokk-flamingo|lühinokk-]] ja [[lõunaflamingo]]d, [[Keenia]]s ja [[Tansaania]]s [[heleflamingo|hele-]] ja [[väikeflamingo]]d.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|514}} [[Parasvööde|Parasvöötmes]] pesitsevad nad kevadel, [[troopika]]s ja [[lähistroopika]]s võivad nad pesitseda aasta läbi. Pesitsuspaik ja pesitsemise aeg olenevad sademetest – kui järves on rohkem vett, on seal piisavalt süüa ja järve ääres on pesade ehitamiseks sobivat pehmet muda. Samuti kaitseb üleujutatud ala koloonia ümber röövloomade eest.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|514}} Pesa on 30–45 cm kõrge ja [[tüvikoonus]]e kujuga. Seda ümbritseb kuni 20 cm sügavune kraav. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, tavaliselt alutab ehitamist isaslind.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|516}} Kurnas on üks muna, väga harva kaks. Muna on valget värvi. Suurima muna muneb heleflamingo (140 g), väikseima väikeflamingo (115 g). Muna hauvad mõlemad vanemad 27–31 päeva. Vanalinnud toidavad poega [[linnupiim (zooloogia)|linnupiimaga]]. Algul toidetakse poega iga 45–90 minuti tagant, hiljem kord päevas. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10–12 nädala vanuselt.<ref name='del Hoyo'/>{{rp|516–517}} ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Grebes, flamingos |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/grebes/ |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=80 |köide=6}}</ref> <ref name='Frias-Soler'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Phylogeny of the order Phoenicopteriformes and population genetics of the Caribbean flamingo (Phoenicopterus ruber: Aves) |ajakiri=Zoological Journal of the Linnean Society |perekonnanimi=Frias-Soler |eesnimi=Roberto Carlos |kuupäev=2022 |aastakäik=196 |üksiknumber=4 |lehekülg=1485–1504 |perekonnanimi2=Bauer |eesnimi2=Andreas |perekonnanimi3=Grohme |eesnimi3=Markus A. |perekonnanimi4=Espinosa López |eesnimi4=Georgina |perekonnanimi5=Gutiérrez Costa |eesnimi5=María |perekonnanimi6=Llanes-Quevedo |eesnimi6=Alexander |perekonnanimi7=Van Slobbe |eesnimi7=Frank |perekonnanimi8=Frohme |eesnimi8=Marcus |perekonnanimi9=Wink |eesnimi9=Michael |doi=10.1093/zoolinnean/zlac040}}</ref> }} [[Kategooria:Flamingolised]] i7dgqv06wznhcbwnr7qtq6iovr1yc43 0 125828 7170417 3528858 2026-06-10T19:52:26Z Raamaturott 56450 7170417 wikitext text/x-wiki {{Aasta artikkel}} '''739. aasta''' oli [[8. sajand]]i 39. aasta. == Sündmused == * Toimus [[Akroinoni lahing]] [[Bütsants]]i ja [[Umajjaadid]]e vahel. == Sündinud == * ... == Surnud == * [[17. oktoober]] – [[Nothhelm]], [[Canterbury peapiiskop]] [[Kategooria:739| ]] 7vi7edacab1gtliuxp6q6xebbzq56f5 0 125837 7170412 6969997 2026-06-10T19:50:43Z Raamaturott 56450 7170412 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''734. aasta''' ('''DCCXXXIV''') oli [[8. sajand]]i 34. aasta. == Sündmused == * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * [[30. juuli]] – [[Tatwine]], [[Canterbury peapiiskop]] [[Kategooria:734| ]] owxpldgzp8t4iri4289m5gwoqxotz0n 0 125847 7170409 6969998 2026-06-10T19:49:43Z Raamaturott 56450 7170409 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''731. aasta''' ('''DCCXXXI''') oli [[8. sajand]]i 31. aasta. == Sündmused == * [[10. juuni]] – [[Canterbury peapiiskop]]ina pühitseti ametisse [[Tatwine]]. * november – [[Gregorius III]] mõistis Roomas toimunud kirikukogul [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keisri]] [[Leo III (keiser)|Leo III]] [[Ikonoklastid|ikonoklastlikud]] uuendused hukka.<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> == Sündinud == * ... == Surnud == * ... == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:731| ]] fa1m1e6b6xzos4bh35uun5i8urb327n 0 126021 7170160 7095571 2026-06-10T12:02:03Z Rulakarbes 164113 7170160 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Benseen | pilt = Benzene-Kekule-2D-skeletal.png | välimus = värvitu vedelik | sulamistemperatuur = 5.56 | keemistemperatuur = 80.08 | tihedus = 876 | lahustuvus = veeslahustumatu, lahustub enamik orgaanilistes lahustites | molaarmass = 78,11 | valem = C₆H₆ }} '''Benseen''' on [[orgaaniline ühend|orgaaniline]] [[keemiline ühend]] molekulvalemiga [[Süsinik|C]]₆[[Vesinik|H]]₆. Selle molekul koosneb kuuest ringikujuliselt liitunud [[süsinik]]u[[aatom]]ist, millest iga küljes on üks [[vesinik]]u aatom. Benseen on lihtsaim [[areenid|aromaatne]] [[süsivesinik]]<ref name="Tehnikaleksikon" />. Benseeni tähistatakse valemites PhH (Ph tähistab fenüülrühma). Benseen esineb naturaalselt [[nafta]]s. Benseen on [[värv]]itu ja väga tuleohtlik magusa lõhnaga [[vedelik]]. Tema [[keemistemperatuur]] on +80,1 °C, [[sulamistemperatuur]] on +5,6 °C ja [[tihedus]] 876 kg/m³<ref>Haynes, W. M. (ed.). ''CRC Handbook of Chemistry and Physics'', 94th Edition. CRC Press, 2013, lk 3-34.</ref>. Benseeni lubatud piir[[kontsentratsioon]] tööruumide [[õhk|õhus]] on 20 mg/m³<ref name="Tehnikaleksikon" />. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,5–8 mahuprotsenti.<ref name="Tehnikaleksikon" /> Benseeni kasutatakse enamasti lähteainena raskete [[kemikaal]]ide tootmiseks, näiteks [[etüülbenseen]]i ja [[isopropüülbenseen]]i toodetakse miljardeid tonne aastas. Kuna benseenil on kõrge [[oktaaniarv]], on see tähtis koostisosa [[bensiin]]is. Enamik mittetööstuslikust kasutusest on piiratud benseeni [[Kantserogeenid|kantserogeensuse]] tõttu. ==Ajalugu== Sõna "benseen" tuleb ajalooliselt "bensoiinist", aromaatsest [[vaik|vaigu]]st, mida teati [[Euroopa]]s juba [[15. sajand]]il [[Kagu-Aasia]] tootena. Bensoiinist saadi happeline [[materjal]], mida kutsuti "bensoiini lilledeks" ja mis tõenäoliselt oli [[bensoehape]]. [[Michael Faraday]] isoleeris ja identifitseeris esimesena benseeni [[1825]]. aastal õlisest jäägist ning nimetas selle ''vesiniku bikaburetiks'', andes valemiks C₂H (tollal arvati, et süsiniku aatommass on 6, mitte 12, seega ta määras C/H suhteks 2:1, mitte 1:1).<ref name="KN6rF" /> 1834. aastaks sai benseeni saksa keemik [[Eilhard Mitscherlich]] bensoehappe destileerimisel segust kustutamata lubjaga, millele ta andis nimetuseks ''benzin'', kuid [[Justus von Liebig|J. Liebig]] soovitas nimetuseks anda bensool<ref>Mitscherlich, E. Ueber das Benzol und die Säuren der Oel- und Talgarten. ''Ann. Pharm.'', 1834, '''9''', 39–48. https://doi.org/10.1002/jlac.18340090103</ref>. Hiljem inglise teadlane Charles Mansfield ja saksa teadlane August W. Hofmann said benseeni kivisöetõrva destruktiivsel destilleerimisel, millest hakati ainet ka tööstuslikult tootma. Benseeni [[empiiriline valem]] oli ammu teada, kuid selle polüküllastamata [[struktuur]]i ühe vesinikuga iga süsiniku kohta oli raske määrata. [[1865]]. aastal avaldas [[Saksamaa (geograafiline piirkond)|Saksa]] keemik [[Friedrich August Kekulé von Stradonitz|Friedrich August Kekulé]] [[prantsuse keel|prantsuskeelse]] [[artikkel|artikli]], kus väitis, et struktuur koosnes kuuelülilisest süsinikuaatomite ringist vahelduvate [[üksikside|üksik]]- ja [[kaksikside|kaksik]][[keemiline side|sidemetega]]. Aasta hiljem andis ta samal teemal välja palju pikema [[saksa keel|saksakeelse]] artikli.<ref name="VIEPu" /><ref name="XgjEo" /> Kekulé kasutas varasematel aastatel kogutud [[eksperiment|eksperimendi]]tulemusi, mis näitasid, et igal benseeni mono[[derivaat|derivaadil]] oli ainult üks [[isomeer]] ja igal diderivaadil oli kolm derivaati, mida tänapäeval nimetatakse orto-, meta- ja paraasendiks. Benseeni tsüklilisuse tõestas [[1929]]. aastal [[kristallograafia|kristallograaf]] [[Kathleen Lonsdale]].<ref name="hUHNh" /><ref name="Anniz" /> [[19. sajand]]il ja [[20. sajand]]i alguses kasutati benseeni meeldiva lõhna tõttu ''aftershave''-vedelikuna. Enne [[1920]]. aastat kasutati benseeni laialdaselt tööstusliku [[lahusti]]na. Pärast selle [[toksilisus]]e ilmnemist asendati see teiste lahustitega, eriti [[tolueen]]iga (metüülbenseeniga), millel on sarnased [[füüsikalised omadused]], aga mis pole nii kantserogeenne. [[Pilt:Solid benzene.png|pisi|Külmutatud benseen]] [[1903]]. aastal populariseeris [[Ludwig Roselius]] benseeni kasutamist [[kofeiinitustamine|kofeiinitustamiseks]]. Benseen oli tähtis koostisosa paljudes tarbekaupades, näiteks värvilahustites, [[kummiliim]]ides ja muudes süsivesinikke sisaldavates ainetes. Enamik [[ettevõte|firmasid]] lõpetasid benseeni kasutamise [[1950. aastad|1950. aastatel]], kuid mõned jätkasid kuni [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpuni, kui ilmnesid seosed [[leukeemia]][[surm]]ade ja [[Goodyear]]i [[Pliofilm]]i tootmise vahel. Selle ajani müüdi paljudes kauplustes benseeni väikestes purkides tavakasutuseks. Paljud õpilased said [[kool]]is ja [[ülikool]]is benseeniga katseid tehes tervisekahjustusi. Tänapäevaks on see ohtlik praktika lõpetatud. ==Struktuur== {{Main|Aromaatsus}} Benseeni struktuur tekitab erilise probleemi, kuna [[keemiline side|sidemete]] pikkuse kvantitatiivseks selgitamiseks peab esinema kas [[elektron]]ide delokalisatsioon ([[molekulaarorbitaalide teooria]]) või [[π-orbitaal]]ide [[spinn]]paardumine ([[valentssidemete teooria]])<ref name="6yqEY" />. [[Pilt:Benseen.png|pisi|left|Benseeni struktuuri esitusviise]] [[Röntgendifraktsioon]] näitab, et kõik 6 süsinikuaatomite vahelist sidet benseenis on sama pikkusega, 140 [[pikomeeter|pikomeetrit]] (pm). See on pikem kui kaksikside (135 pm) ja lühem kui üksikside (147 pm). See vahepealne pikkus on vastavuses elektronide delokalisatsiooniga: C-C siduvad elektronid on võrdselt jagatud kõigi kuue süsinikuaatomi vahel. Benseenil on 8 vesinikuaatomit vähem kui vastaval [[Alkaanid|alkaanil]] [[heksaan]]il. Molekul on planaarne<ref name="qyZF7" />. Molekulaarorbitaalide teooria järgi on benseeni molekulis 3 delokaliseeritud π-orbitaali kõigi kuue aatomi vahel, valentssidemete teooria järgi tulenevad aromaatsed omadused kõigi kuue π-orbitaali spinnpaardumisest<ref name="JPPgb" /><ref name="5BIOX" /><ref name="YKYAC" /><ref name="6MMDo" /> See stabiilsus on tõenäoliselt [[aromaatsus|aromaatsete]] ühendite omapäraste omaduste põhjuseks. Näitamaks sidemete delokaliseeritud iseloomu, kujutatakse benseeni tihti [[ring]]iga kuusnurkse aatomiteahela sees. ==Benseeni derivaadid== {{Main|Areenid}} Benseenist saab mitmeid tähtsaid keemilisi ühendeid, kui asendada üks või rohkem vesinikku mõne teise [[funktsionaalrühm]]aga. Näited lihtsatest benseeni derivaatidest on [[fenool]], [[tolueen]] ja [[aniliin]], mida esitatakse vastavalt PhOH (hüdroksübenseen), PhMe (metüülbenseen) ja PhNH₂ (aminobenseen). Kaht benseenirõngast omavahel liites saadakse [[bifenüül]]. Rohkem vesinikke kaotades saadakse "kokkusulanud" aromaatsed süsivesinikud, näiteks [[naftaleen]] ja [[antratseen]]. Vesinikuvaba süsiniku [[allotroop]] [[grafiit]] koosneb paljudest "kokkusulanud" süsinikurõngastest. [[Heterotsüklilised ühendid|Heterotsüklistes ühendites]] on süsiniku aatomid benseenituumas asendatud teiste [[keemiline element|elementide]] aatomitega. Kõige tähtsamad heterotsüklilised ühendid on [[lämmastik]]ku sisaldavad tuumad. Asendades tuumas ühe süsiniku aatomi lämmastikuga, saadakse [[püridiin]] (C₅H₅N). Kuigi benseen ja püridiin on struktuuri poolest sarnased, ei ole benseenist võimalik püridiini sünteesida. Kaks süsiniku aatomit lämmastikuga asendades saadakse olenevalt teise lämmastiku asukohast kas püridasiin (1,2-diasiin), pürimidiin (1,3-diasiin) või pürasiin (1,4-diasiin). ==Tootmine== Benseeni tööstuslikuks tootmiseks kasutatakse nelja [[keemiline protsess|keemilist protsessi]]: [[katalüüs|katalüütiline]] reformatsioon, tolueeni hüdrodealküleerimine, tolueeni disproportsioneerumine ja auru[[krakkimine]]. [[ATSDR]]i benseeni toksikoloogilise profiili kohaselt toodeti aastatel [[1978]]–[[1981]] [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s umbes pool benseenist katalüütilise reformatsiooni teel. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]]ni toodeti enamik benseenist [[teras]]etööstuses [[koks]]i kõrvasaadusena. Alates 1950. aastatest suurenes nõudlus benseeni järele, eriti kasvava [[polümeer]]itööstuse tõttu. Benseeni hakati tootma [[nafta]]st. Katalüütilises reformatsioonis segatakse [[süsivesinik]]e segu keemistemperatuuride vahemikus 60–200 [[Celsiuse skaala|°C]] vesinikuga ja juhitakse katalüsaatorile ([[plaatina]][[Kloriidid|kloriid]] või [[reenium]]kloriid) 500–525 °C ja [[rõhk|rõhu]] 8–50 [[Atmosfäär (ühik)|atm]] juures. Sellistes tingimustes moodustavad [[alifaatsed ühendid]] rõngaid, sealhulgas aromaatseid süsivesinikke. Tolueeni hüdrodealküleerimisel muundatakse tolueen benseeniks. Vesinikintensiivses [[protsess]]is segatakse tolueen vesinikuga ning juhitakse [[kroom]], [[molübdeen]] või plaatina[[Oksiidid|oksiid]] [[katalüsaator]]i 500–600 °C ja 40–60 atm juures. C₆H₅CH₃ + H₂ → C₆H₆ + CH₄ ==Kasutusalad== Benseeni kasutatakse enamasti [[vaheühend]]ina teiste kemikaalide tootmisel. Umbes 80% benseenist kasutatakse kolme kemikaali tootmiseks: [[etüülbenseen]], [[isopropüülbenseen]] ja [[tsükloheksaan]]. Kõige laialdasemalt toodetav on [[stüreen]]i lähteaine etüülbenseen. Stüreenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja [[plast]]e. Kumeen (isopropüülbenseen) muundatakse [[fenool]]iks [[vaik]]ude ja [[liim]]ide tootmiseks. Tsükloheksaani kasutatakse [[nailon]]i tootmiseks. Väiksemad kogused benseeni lähevad [[kumm]]ide, [[lubrikant]]ide, [[värv]]ide, [[detergent]]ide, [[ravim]]ite, [[lõhkeaine]]te ja [[pestitsiid]]ide tootmiseks. Nii Euroopas kui USA-s kulub 50% benseenist etüülbenseeni, 20% kumeeni ja 15% tsükloheksaani tootmiseks. {{Citation needed|date=September 2013}} [[Kesk-Aasia]]s kasvab benseeni tootmine ja nõudlus kasvavad kõige jõudsamalt. Arvatakse, et [[2018]]. aastaks tõusevad need vastavalt 3,7 ja 3,3 protsenti. [[Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkond aga jätkab nõudluse domineerimist peaaegu poolega turust.<ref name="Fu3wD" /> [[Bensiin]]ilisandina suurendab benseen oktaaniarvu ja vähendab [[mootor]]i[[defekt]]e. 1950. aastatel asendati see tetra[[Etüülrühm|etüül]][[plii]]ga. Laboratoorsetes uuringutes kasutatakse benseeni asemel tänapäeval tolueeni, mille lahustamisomadused on sarnased, kuid mis pole nii [[mürgisus|mürgine]]. <imagemap> File:benseen_kasutus.png|center|Põhilised benseeni kasutusalad|600px|pisi rect 39 660 435 807 [[Benseen]] rect 665 60 1062 207 [[Etüülbenseen]] rect 665 426 1062 579 [[Kumeen]] rect 665 795 1062 942 [[Tsükloheksaan]] rect 665 1161 1062 1317 [[Aniliin]] rect 665 1533 1062 1686 [[Klorobenseen]] rect 1215 345 1614 495 [[Atsetoon]] rect 1215 636 1614 783 [[Fenool]] rect 1764 57 2163 210 [[Stüreen]] rect 1764 432 2163 585 [[Bisfenool A]] rect 1764 1083 2163 1233 [[Adipiinhape]] rect 1764 1332 2163 1482 [[Kaprolaktaam]] rect 2313 57 2712 207 [[Polüstüreen]] rect 2313 315 2712 462 [[Polükarbonaadid]] rect 2313 570 2712 717 [[Epoksüvaigud]] rect 2313 822 2712 975 [[Fenoolvaigud]] rect 2313 1083 2712 1233 [[Nailon 6-6]] rect 2313 1335 2712 1485 [[Nailon 6]] desc bottom-left </imagemap> ==Reaktsioonid== Kõige tavalisemad benseeni reaktsioonid on seotud [[prooton]]i asendamisega teiste rühmadega.<ref name="StranksEtAl1970" /> [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon]] on tavaline meetod benseeni [[derivatiseerimine|derivatiseerimiseks]]. Benseen on piisavalt [[nukleofiil]]ne, et toimuks asendusreaktsioon [[atsüülrühm]]rühmaga ja [[Alküülrühm|alküül]] [[karbokatioon]]iga. :[[Pilt:OChem-Mech-ElectrophilicAromaticSubstitution-General.png|pisi|center|450px|Benseeni elektrofiilne aromaatne asendus]] Levinuim näide sellest reaktsioonist on benseeni etüleerimine. ::[[Pilt:EtC6H5route.png|320 px]] [[1999]]. aastal toodeti umbes 25 miljonit tonni etüülbenseeni.<ref name="6gU03" /> [[Pilt:Benzen acylowany.svg|pisi|center|300px|Friedeli-Craftsi benseeni atsüleerimine atsetüülkloriidiga]] Elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooniga saab benseeni tuumale lisada mitmeid kasulikke [[funktsionaalrühm]]i. Benseeni sulfoneeritud derivaadid on kasulikud [[detergent|detergendid]]. Nitreerimise käigus saadakse [[nitrobenseen]], mis on [[aniliin]]i lähteaine. [[Kloorimine]], mille käigus saadakse [[klorobenseen]], toimub klooriga katalüsaatori, näiteks [[alumiiniumkloriid|alumiinium(III)kloriidi]], juuresolekul. [[Hüdrogeenimine|Hüdrogeenimise]]l muundatakse benseen ja derivaadid [[tsükloheksaan]]iks ja selle derivaatideks. Benseen on hea [[ligand]] [[kompleksühend|vähevalentsete organometallide]] keemias. ==Mõju tervisele== [[Pilt:Benzol.JPG|Benseenipudel|pisi]] Benseen suurendab [[Vähk (haigus)|vähi]] ja muude [[haigus]]te ohtu. Ta on kurikuulus [[luuüdi]]haiguste põhjustaja. Paljud epidemioloogilised, kliinilised ja laboratoorsed uuringud seovad benseeni [[aneemia]]ga, [[leukeemia]]ga ja luuüdi ebanormaalsustega.<ref name="yAV5o" /><ref name="cViaY" /> [[Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium]] klassifitseerib benseeni inimese kantserogeeniks. Pikaajaline kokkupuude suure benseenisisaldusega õhuga põhjustab leukeemiat.<ref name="9paGN" /> == Vaata ka == *[[Areenid]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]], lk. 49</ref> <ref name="KN6rF">{{cite journal|author= Faraday, M. |title= On new compounds of carbon and hydrogen, and on certain other products obtained during the decomposition of oil by heat|journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]|volume=115|year=1825|pages=440–466|url= http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k559209/f473.image|doi=10.1098/rstl.1825.0022|jstor=107752|authorlink= Michael Faraday | issn = 0261-0523 }}</ref> <ref name="VIEPu">{{cite journal|author=Kekulé, F. A. |title= Sur la constitution des substances aromatiques|url=http://books.google.com/books?id=bFsSAAAAYAAJ&pg=PA98|journal=Bulletin de la Société Chimique de Paris|volume=3|year=1865|pages= 98–110|authorlink= Friedrich August Kekulé von Stradonitz}}</ref> <ref name="XgjEo">{{cite journal|author= Kekulé, F. A.|title=Untersuchungen über aromatische Verbindungen] (Investigations of aromatic compounds)|url=http://books.google.com/books?id=pNryAAAAMAAJ&lpg=PA129|doi = 10.1002/jlac.18661370202|journal=Liebigs Annalen der Chemie und Pharmacie|volume=137 |year=1866|pages=129–36|issue=2}}</ref> <ref name="hUHNh">{{cite journal |author= Lonsdale, K. |title=The Structure of the Benzene Ring in Hexamethylbenzene |journal=[[Proceedings of the Royal Society]] |volume=123A |page=494 |year=1929 |authorlink= Kathleen Lonsdale}}</ref> <ref name="Anniz">{{cite journal |author=Lonsdale, K. |title=An X-Ray Analysis of the Structure of Hexachlorobenzene, Using the Fourier Method |journal=[[Proceedings of the Royal Society]] |volume=133A |pages=536–553 |year=1931 |url=http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k56226p/f558.table |bibcode=1931RSPSA.133..536L|doi = 10.1098/rspa.1931.0166 |issue=822}}</ref> <ref name="6yqEY">{{cite book |author=David Cooper |title=Valence Bond Theory |location= |publisher=Elsevier |year=2002 |pages=125–131 |isbn=0-080-54349-9}}</ref> <ref name="qyZF7">{{cite journal|doi = 10.1021/ja0630285|title = Popular Theoretical Methods Predict Benzene and Arenes To Be Nonplanar|pmid = 16848464|year = 2006|author=Moran D, Simmonett AC, Leach FE, Allen WD, Schleyer PV, Schaefer HF|journal = Journal of the American Chemical Society|volume = 128|issue = 29|pages = 9342–3}}</ref> <ref name="JPPgb">{{cite journal|last1=Cooper|first1=David L.|last2=Gerratt|first2=Joseph|last3=Raimondi|first3=Mario|title=The electronic structure of the benzene molecule|journal=Nature|volume=323|page=699|year=1986|doi=10.1038/323699a0|issue=6090|bibcode = 1986Natur.323..699C}}</ref> <ref name="5BIOX">{{cite journal|last1=Pauling|first1=Linus|title=Electronic structure of the benzene molecule|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1987-01-29_325_6103/page/394|journal=Nature|volume=325|page=396|year=1987|doi=10.1038/325396d0|issue=6103|bibcode = 1987Natur.325..396P}}</ref> <ref name="YKYAC">{{cite journal|last1=Messmer|first1=Richard P.|last2=Schultz|first2=Peter A.|title=The electronic structure of the benzene molecule|journal=Nature|volume=329|page=492|year=1987|doi=10.1038/329492a0|issue=6139|bibcode = 1987Natur.329..492M}}</ref> <ref name="6MMDo">{{cite journal|last1=Harcourt|first1=Richard D.|title=The electronic structure of the benzene molecule|journal=Nature|volume=329|page=491|year=1987|doi=10.1038/329491b0|issue=6139|bibcode = 1987Natur.329..491H}}</ref> <ref name="Fu3wD">[https://web.archive.org/web/20131016133415/http://www.ceresana.com/en/market-studies/chemicals/benzene/ Market Study on Benzene by Ceresana Research]. ''Ceresana''.</ref> <ref name="StranksEtAl1970">{{Cite book |last=Stranks |first=D. R. |title=Chemistry: A structural view |publisher=Melbourne University Press |year=1970 |location=[[Carlton, Victoria]] |page=347 |isbn=0-522-83988-6 |last2=M. L. Heffernan, K. C. Lee Dow, P. T. McTigue, G. R. A. Withers}}</ref> <ref name="6gU03">Welch, Vincent A.; Fallon, Kevin J. and Gelbke, Heinz-Peter (2005) “Ethylbenzene” in ''Ullmann’s Encyclopedia of Industrial Chemistry'', Wiley-VCH, Weinheim, {{DOI|10.1002/14356007.a10_035.pub2}}</ref> <ref name="yAV5o">Kasper, Dennis L.''et al.'' (2004) ''Harrison's Principles of Internal Medicine'', 16th ed., McGraw-Hill Professional, p. 618, ISBN 0071402357.</ref> <ref name="cViaY">[http://www.merckmanuals.com/home/print/sec13/ch159/ch159a.html Merck Manual, Home Edition,] "Overview of Leukemia".</ref> <ref name="9paGN">WHO. INTERNATIONAL AGENCY FOR RESEARCH ON CANCER, [https://web.archive.org/web/20080306134819/http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/suppl7/suppl7.pdf IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans, Overall Evaluations of Carcinogenicity: An Updating of IARC Monographs], Volumes 1 to 42, Supplement 7</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Benzene|Benzene}} * [http://www.eco-usa.net/toxics/chemicals/benzene.shtml Benzene (www.eco-usa.net)] * [http://www.inchem.org/documents/icsc/icsc/eics0015.htm International Chemical Safety Card 0015] * [http://www.epa.gov/iris/subst/0276.htm USEPA Summary of Benzene Toxicity] * [http://www.cdc.gov/niosh/npg/npgd0049.html NIOSH Pocket Guide to Chemical Hazards] * [http://ntp.niehs.nih.gov/index.cfm?objectid=0707525C-0F07-05BF-A16CAC7B0ECC97B5 Dept. of Health and Human Services: TR-289: Toxicology and Carcinogenesis Studies of Benzene] * [http://www.ch.ic.ac.uk/video/faraday_l.m4v Video Podcast] Sir John Cadoganist pidamas loengut benseenist pärast Faradayd aastal 1991 * [http://web.archive.org/web/20070224171424/http://ntp.niehs.nih.gov/ntp/roc/eleventh/profiles/s019benz.pdf Substance profile] * [http://toxnet.nlm.nih.gov/cgi-bin/sis/search/a?dbs+hsdb:@term+@DOCNO+35 NLM Hazardous Substances Databank – Benzene] [[Kategooria:Areenid]] [[Kategooria:Lahustid]] r6izb348d7k4uxyhbj7jv7pkrznv4ev 0 127783 7170584 7169111 2026-06-11T07:59:30Z Kuriuss 38125 7170584 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} {{Sõjaväelane |Taustavärv = #B22222 |Pilt = Bałachowicz.JPG |Pildisuurus = |Pildi info = [[Kindral]] Stanisław Bułak-Bałachowicz |Nimi = Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz |Hüüdnimi = |Sünniaeg = [[10. veebruar]] [[1883]] |Sünnikoht = [[Meikštai]] |Surmaaeg = [[10. mai]] [[1940]] |Surmakoht = [[Varssavi]] |Teenistused = [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa keiserlik armee|armee]]<br>[[Loodearmee]]<br> |Auaste = [[kindral]] |Juhitud üksused = |Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br> [[Vene kodusõda]]<br> [[Eesti Vabadussõda]]<br> [[Poola-Nõukogude sõda]] <br> [[Teine maailmasõda]] |Autasud = }} [[Pilt:Bułak-Bałachowicz real photo.jpg|pisi|Polkovnik Bułak-Bałachowicz (vasakul äärmine) 1919. aasta 31. mail koos kindralmajor Laidoneriga Pihkvas]] '''Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz''' ([[valgevene keel|eestipäraselt traditsiooniliselt Stanislav Bulak-Balahhovitš, valgevene]] '''Станіслаў Марян Булак-Балаховіч'''; [[10. veebruar]] [[1883]] [[Meikštai]] (tänapäeval [[Rimšė vald]], [[Ignalina rajoon]]) – [[10. mai]] [[1940]] [[Varssavi]]) oli [[Valgevene]] ja [[Poola]] [[vabadusvõitleja]], [[kindral]] ning [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]], [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]], [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]], [[Poola-Nõukogude sõda|Poola-Nõukogude sõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[veteran]]. == Päritolu == Ta sündis praeguse [[Leedu]] territooriumil, mis asub [[Valgevene]] piiri lähedal. Tollal kuulusid need alad [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu ning pärast 1918. aastat ja Poola taasiseseisvumist said need taas [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi osaks. Bałachowicz sündis segaperekonnas, tema ema oli poolakas ja isa valgevenelane. Tal oli kolm venda ja kuus õde. ==Esimeses maailmasõjas== Algselt [[Loodearmee]] koosseisu kuulunud endise [[Vene armee|tsaariarmee]] ratsaväeohvitseri, hilisema [[kindralmajor]]i Stanislaw Marian Bułak-Bałachowiczi isikliku sotnja ajalugu ulatub [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusaega. Bułak-Bałachowicz asus siis vabatahtlikuna tegevteenistusse ja asutas koos 72 ratsaväelasega, kes kõik olid [[Georgi Rist]]i kavalerid, [[partisan]]ide lendsalga, tegemaks [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerindel]] vaenlase tagalas [[luure]]- ja [[diversioon]]itööd. ==Vene kodusõjas== Mida selgemaks sai [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] lootusetus päästa [[Venemaa]] [[bolševism]]ist, seda meeleheitlikumaks ja fatalistlikumaks läks valgete võitlus, ka [[Eesti]] pinnal. [[Pihkva]] vallutamiseks andis tõuke [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] ülemjuhataja korraldus [[16. mai]]st [[1919]] 2. diviisile: "Julgesti peale tungida Pihkva ja [[Aluliina|Marienburgi]] sihis." Pihkva vallutati 2. diviisi ülema [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]]i juhatuse all seisvate Eesti vägede poolt [[25. mai]]l. [[Põhjakorpus]]e (Loodearmee nimetus sel ajal) väesalk saabus Pihkvasse [[29. mai]]l. Ülemjuhataja poolt anti Pihkva linn Põhjakorpuse haldusse [[31. mai]]l. Kuid väesalga ülema, polkovnik Bułak-Bałachowiczi palvel jäeti Pihkvasse ka Eesti väeosi ning määrati ametisse Eesti komandant alamkapten [[Karl Riigov]]. Näiteks algatus Pihkva [[postmark]]ide ületrükkide valmistamiseks ei tulnud Eesti võimudelt, ent need margid nägid ilmavalgust Eesti sõjavägede ülemjuhatuse [[jurisdiktsioon]]is. On ilmne, et Judenitš, kes asus Loodearmee juhi kohale alles 26. juulil 1919, ei omanud mingit otsest võimu Pihkvas asuvate valgete vägede üle. Pihkva täielik peremees oli [[valgevenelased|valgevenelasest]] (sellel ajal nimetati valgevenelasi "leedulasteks" – [[litviinid]]eks; vt [[Leedu Suurvürstiriik]]) [[agronoom]], keda tunti [[ataman]] Bułak-Bałachowiczi nime all. See mees oli üks väheseid teovõimsaid ja populaarseid väejuhte vene valgete üksustes ning samuti oli ta üks väheseid nende seas, keda võis pidada Eesti sõjaväele ja Eesti Vabariigile lojaalseks. Venemaa tsiviilvõimu Pihkvas esindas [[N. Ivanov]], kes kuulus [[Loodevalitsus]]se, mis loodi [[Tallinn]]as [[11. august]]il 1919. Taoliste pisiasjadega, nagu näiteks [[post]]iasjanduse korraldamine, Ivanov ei tegelnud. Korraldus Pihkva markide väljaandmiseks, s.o [[ületrükk]]imiseks, tuli tollal [[Narva]]s asunud Loodearmee staabi posti- ja [[telegraaf]]iosakonna ülemalt insener Feodorovilt. Selle ülesande täitis Pihkva posti- ja telegraafikontori ülem Alfreds Bērziņš, kelle kaks pikemat artiklit nende markide kohta ilmusid [[1920]]. ja [[1923]]. aastal ajakirjas [[Der Baltische Philatelist]] ([[Liibavi]]s). Kuna Bułak-Bałachowicz ei olnud [[monarhist]], tekkisid tal otsekohe lahkhelid [[Loodearmee]] kõrgema juhtkonnaga. Bułak-Bałachowicz tunnustas neid ainult selleks, et sealt kaudu saada [[relv]]astust ja toiduaineid. Lõpuks püüdis Loodearmee juhtkond asendada Bułak-Bałachowiczit kindral Arsenjeviga. Kindral Judenitš andis 1919. aasta augustis käsu Bułak-Bałachowicz arreteerida. Selles olukorras saatis Loodearmee juhtkond [[23. august]]il Pihkvasse karistussalga polkovnik [[Boriss Permikin]]i (Talaabi salga (augustis 1919 [[3. Talaabi kütipolk]] ülem) juhtimisel, kes lasi Bułak-Bałachowiczi staabiülema polkovnik Stojakini maha. See salk oli üpris tugev: 2 jalaväepolku, 1 ratsapolk, 1 [[Patarei (sõjandus)|patarei]], 2 [[soomusauto]]t, 3 [[soomusrong]]i. Tegelikult oli see mõeldud ühteaegu nii Bułak-Bałachowiczi tegevuse lõpetamiseks kui ka [[Loodearmee]] Pihkva rinde tugevdamiseks. Bułak-Bałachowiczi arreteerimiskatse toimus 23. augustil. Kuid Arsenjevil ei õnnestunud korpuseülema kohta üle võtta. Bułak-Bałachowiczil õnnestus oma isikliku [[sotnja]] 22 ihukaitsjaga, keda juhtis polkovnik [[Vassili Jakobs]] (metropoliit [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]]e isa), põgeneda [[24. august]]il Eestisse. Jõudnud [[Johan Laidoner]]i juurde ja saades viimaselt [[asüül]]i, asutas Bułak-Bałachowicz oma vapratele ja truudele kaasvõitlejatele ordeni – [[Vaprate Rist]]i. Eestis vähetuntud aumärk Vaprate Rist oli Bułak-Bałachowiczi sisseseatud orden. Hiljem [[Poola]]s lisandus sellele ka [[Vaprate Risti Täht]], kuhu oli [[poola keel]]es kirjutatud "Teie ja meie vabaduse eest". Poolas kujunes Vaprate Risti Täht Bułak-Bałachowiczi kunagiste kaasvõitlejate klubi sümboliks. Bułak-Bałachowiczi loodud ja juhitud Põhjakorpus läks laiali ja Eesti väejuhatus ei pidanud põhjendatuks Pihkvat ainult oma jõududega kaitsta, mille tõttu Eesti väed evakueeriti Pihkvast [[25. august]]il. Juba [[29. august]]il langes linn [[Punaarmee]] valdusse. ==Valgevene Rahvavabariigi teenistuses== Bułak-Bałachowicz asus oma järelejäänud sotnjaga – nüüdsest [[Valgevene Rahvavabariik|Valgevene Rahvavabariigi]] eriüksusega – Eesti vägedega liitlussuhtesse ja kuulus [[2. Diviis]]i ülemjuhatuse alluvusse. Kuid juba septembri lõpupäevil astusid Eesti väeosad jälle Judenitši ja Bułak-Bałachowiczi arveteõiendamise vahele. Seekord tuli päästa Bułak-Bałachowiczi kätte vangi langenud kindral Judenitš, kelle varanduse Bułak-Bałachowicz oli jõudnud võitlejatele laiali jagada, ja tema staap. Nimelt peatati [[28. september|28. septembri]] hommikul [[Vaivara]] raudteejaamas relva jõuga Bułak-Bałachowiczi [[soomusrong]], mis oli teel Narvast [[Irboska]]sse, [[last]]iks Loodearmee staabist kõrvaldatud Judenitš ja tema poolehoidjad. Bułak-Bałachowiczi käest päästetud Judenitš põgenes [[Läti]] kaudu välismaale, jättes oma võitlejad rahata; paljud, kel polnud ei raha ega võimalusi Läände suunduda, jäid Eestisse. Kui Bułak-Bałachowicz augusti lõpul Loodearmeest välja heideti, jäi tema vend kapten [[Iosif Bułak-Bałachowicz]] Loodearmeesse edasi ning juhtis vähemalt kuni novembrini ratsarügementi (endine Bułak-Bałachowiczi-nimeline ratsarügement). Kokku sai [[ataman]] Bułak-Bałachowicz [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] lõpuks kaheksa korda haavata. Pärast Loodearmee laialisaatmist 1920. aasta jaanuaris trükkis valgete ajaleht ära batka ütluse, et tuleb kord aeg, kui kogu [[maailm]] jaguneb kaheks leeriks – viimseks võitluseks kristlaste ja mittekristlaste vahel. ==Kirjandus== * [[Tomasz Paluszyński]], ''Stanisław Bułak-Bałachowicz w estońskiej wojnie narodowo-wyzwoleńczej w latach 1918–1919'', w: Poznańskie Zeszyty Humanistyczne, t. VI, [[Poznań]] 2006, s. 81–99 * Tomasz Paluszyński, ''Przejście oddziału generała Stanisława Bułak-Bałachowicza z Estonii do Polski (marzec 1920 roku)'', w: Polska i Europa w XIX-XX wieku. Studia historyczno-politologiczne, red. J. Kiwerska, B. Koszek, D. Matelski, Poznań 1992, s. 109–124 * [[Janusz Cisek]], ''Białoruskie oddziały gen. Stanisława Bułak-Bałachowicza w polityce Józefa Piłsudskiego w okresie wojny polsko-bolszewickiej (marzec-grudzień 1920)''. Rozprawa doktorska napisana w 1993 r. w Instytucie Historii Uniwersytetu Wrocławskiego pod kierunkiem prof. Wojciecha Wrzesińskiego * [[Pantalejmon Simanskij]], ''Kampania białoruska Rosyjskiej Armii Ludowo-Ochotniczej gen. S. Bułak-Bałachowicza w 1920 r.'', w: "Bellona", t. XXXVII, 1931, s. 196–232 * [[Marek Cabanowski]], ''Generał Stanisław Bułak-Bałachowicz. Zapomniany bohater'', Warszawa 1993, s. 204 * [[Oleg Łatyszonek]], ''Białoruskie formacje wojskowe 1917–1923'', Białystok 1995 * Oleg Łatyszonek ''Spod czerwonej gwiazdy pod biały krzyż'', w: Zeszyty Naukowe Muzeum Wojska", nr 6, [[Białystok]] 1992 * [[Zbigniew Karpus]], Oleg Łatyszonek, ''Życiorys gen. Stanisława Bułak-Bałachowicza'', w: Białoruskie Zeszyty Historyczne (Białystok), 1995, nr 2 (4), s. 160–169 * Zbigniew Karpus, ''Wschodni Sojusznicy Polski w wojnie 1920 roku. Oddziały wojskowe ukraińskie, rosyjskie, kozackie i białoruskie w Polsce w latach 1919–1920'', [[Toruń]] 1999 * [[Mariusz Patelski]], Generał Stanisław Bułak-Bałachowicz – kontrowersje wokół postaci, w: Białoruś trudna droga do demokracji, pod red. Mikołaja Iwanowa, Kolegium Europy Wschodniej im. Jana Nowaka-Jeziorańskiego: [[Wrocław]] 2006 ==Välislingid== *[http://www.bie.ee/historyja/historyja.htm Bułak-Bałachowicz w Estonii i w Rydze] *[http://www.bie.ee/historyja/zashtovajavBB.htm Bułak-Bałachowicz sprzeciwiając się oddaniu Rosji wschodniej Białorusi zajmuje zbrojnie Mozyrz w 1920 po zawarciu pokoju polsko-rosyjskiego w Rydze] *[http://kamunikat.net.iig.pl/www/knizki/historia/latyszonak/formacje_06.htm Oleg Latyszonek Oddzia­ły generała Stanisława Bułak-Bałachowicza] *[http://rovs.atropos.spb.ru/index.php?view=person&mode=text&id=42 БУЛАК-БАЛАХОВИЧ СТАНИСЛАВ НИКОДИМОВИЧ (МИХАЙЛОВИЧ)(1883–1940)], РОВС netileht {{DEFAULTSORT:Bulak-Balachowicz, Stanislaw}} [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Poola sõjaväelased]] [[Kategooria:Valgekaartlased]] [[Kategooria:Valgevene poliitikud]] [[Kategooria:Valgevene sõjaväelased]] [[Kategooria:Vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1940]] f5h2czvsaxuc3n2hc3c8dqtobuxho41 0 136511 7170511 5282977 2026-06-10T22:54:56Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170511 wikitext text/x-wiki '''Veelained''' on [[vesi|vees]] tekkivad [[laine]]d. Lainetena kandub vees [[liikumisenergia|energia]] ühest kohast teise. Nad jagunevad [[pinnalained|pinnalaineteks]], [[pikad lained|pikkadeks laineteks]] ja [[siselained|siselaineteks]]. ==Pinnalained== [[Pilt:Floatingbottle.gif|pisi| ]] [[Pilt:Deep water wave.gif|pisi|Vee osakeste liikumine veepinna erinevates kihtides]] {{vaata|Pinnalained}} Vee pinnalained on [[pinnalained]] [[vesi|vee]] ja [[õhk|õhu]] [[piirpind|piirpinnal]]. [[Walter Munk]]i järgi hõlmavad nad [[veepeegel|veepeegli]] [[võnkumine|võnkumised]], mille [[periood]]id ulatuvad kümnendiksekunditest ([[kapillaarlained]]) tundideni ([[loodelained]]). Vee (või muu [[vedelik]]u) [[pindpinevus]] määrab 2 sentimeetrist väiksema [[lainepikkus]]ega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused [[inerts]], [[raskusjõud]] ning sellest tingitud [[rõhk|rõhu]]- ja liikumisemuutused. Domineeriv lainete tekitaja [[veekogu]]del on [[tuul]], mis tekitab muu hulgas [[merelainetus]]e. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad [[vöörilaine]]d. == Tuulelainete tekkimine == [[Pilt:Wavegenerp.jpg|pisi|vasakul|Tuulelainete tekkimise skeem]] [[Pilt:Sarwaterp.jpg|pisi|Satelliidiülesvõte merelainetest (vasakul)]] [[Pilt:Aivazovsky, Ivan - The Ninth Wave.jpg|pisi|[[Ivan Aivazovski]], "Üheksas laine" (1850).]] {{vaata|Tuulelained}} Vasakpoolsel pildil on näitlikustatud tuulelainete tekkimist. Tuul puhub vasakult üle rahuliku veepeegli. Veepinnal peavad tuule ja vee erinevad horisontaalsed kiirused ühtlustuma. [[Piirpind|Piirpinna]] moodustub mittepideva [[potentsiaalne voolamine|potentsiaalse voolamise]] tagajärjel. ==Pikad lained== {{vaata|Pikad lained}} [[Merevärin]]ad võivad tekitada [[tsunami]]sid. Ka [[loodelained]] on pikad lained. ==Vaata ka== *[[Surfamine]] [[Kategooria:Okeanograafia]] [[Kategooria:Hüdrograafia]] [[Kategooria:Lained]] 0em4uizsgxkt26lgk661mdkcj9yy0gi 0 140908 7170601 7102312 2026-06-11T08:53:38Z ~2026-34424-99 231422 /* */ 7170601 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Tarvo Krall | pilt = Tarvo Krall 1998.jpg | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1969|4|11}} | amet = näitleja Foto: Jaan Künnap }}[[Pilt:Krall-Kuuskemaa.IMG_3774.JPG|pisi|Tarvo Krall (vasakul) ja [[Jüri Kuuskemaa]] (paremal) esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]]'''Tarvo Krall''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1969]]<ref name="1teater">[https://web.archive.org/web/20150209073149/http://www.1teater.eu/Tarvo-Krall Tarvo Krall] 1Teater (vaadatud 19. märtsil 2015)</ref>) on eesti näitleja ja teatriprodutsent. [[1982]]. aasta telelavastuses "Uus poiss" mängis ta Zaitsevit. == Haridus == Ta on lõpetanud 1987. aastal [[Tallinna 20. Keskkool]]i<ref name="1teater" /> ja 1992. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri]] ([[15. lend]]) näitlejana. == Töökohad == Aastatel 1992–1997 oli ta [[Vanalinnastuudio]] näitleja. Aastatel 1998–2005 oli ta [[Smithbridge Productions|Smithbridge Productionsi]], 2005–2007 [[Muusikaliteater|Muusikaliteatri]] ja 2008–2010 [[PolygonTeater|PolygonTeatri]] produtsent. Pärast seda on tegutsenud [[Improteater Impeerium|improteatris Impeerium]], 2011. aastast ka [[1Teater|1Teatris]] ja 2012. aastast [[Ajateater|Ajateatris]]. == Ansambel == Ta on ansambli [[L'Dorado]] solist. == Poliitika == Ta on kandideerinud valimistel [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas<ref>[http://valimised.err.ee/?c=3&id=3748]</ref>. == Filmid == * 1985 – "[[Kevad südames]]" – Tõnis * 1992 – "[[Armastuse lahinguväljad]]" – fotograaf * 1994 – "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" – Bursh * 2018- “Hottell Transylvania 3”- Murray * 2023 – "[[Tume paradiis]]" – mees garaažis == Telesarjad == * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" – Rauno * 2007, 2009 – "[[Kelgukoerad]]" – Tõnu Truu, autojuht * 2011, 2013 – "[[Kättemaksukontor]]" – Laur Kera, Einar Käär * 2015 – "[[Restart]]" – Ärni * 2017 – "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – Indrek ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.ohtuleht.ee/128804 "Tarvo Krall: mis ajab näitlejat lavale? Edevus."], Õhtuleht, 26. september 2002 *[https://www.ohtuleht.ee/304871 "Tarvo Kralli totaalne muutumine: „Hämmastavalt kergelt on need kilod läinud!“"], Õhtuleht, 19. november 2008 {{JÄRJESTA:Krall, Tarvo}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 491or8lv0ih5itwj24rw3gym1qz61sl 0 147067 7170411 6973500 2026-06-10T19:50:32Z Kuriuss 38125 7170411 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Vendi ristisõda | osa = [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdadest]] | pilt = Bitwy Rugia 1168, Darß 1184.png | pildiallkiri = Lahingud Vendi ristisõja käigus | aeg = [[12. sajand]] | koht = [[Mecklenburg]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Paganlike hõimude vallutamine ja ristiusustamine | seis = | osaline1 = [[Rooma katoliku kirik]]: <br> [[Lundi peapiiskopkond]] | osaline2 = [[Dobrini ordu]] ja <br> [[Saksa ordu]] <br>ja Rooma paavsti vasallid:<br> [[Taani kuningriik]]<br>[[Poola kuningriik]]<br>[[Saksimaa hertsogiriik]] | väejuht1 = [[Rooma paavst]] [[Clemens III]] | väejuht2 = [[Taani kuningas]]: [[Niels III]],[[Erik I (Taani kuningas)|Erik I]], [[Knut Lavard]] ja [[Erik II Emune]]<br>[[Poola kuningas]] [[Boleslaw III]]<br>[[Saksimaa hertsog]] [[Heinrich Lõvi]] | väejuht3 = [[Vendide kuningas]]: [[Vratislav]], [[Nyklot]] | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | kaotused4 = | märkused = }} '''Vendi ristisõda''' oli [[12. sajand]]il ([[1147]]–[[1184]]) peetud sõda [[kristlus|kristlike]] [[germaanlased|germaanlaste]] ja [[paganlus|paganlike]] [[vendid]]e vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega. [[File:Duchy of Saxony (134037775).jpg|pisi|Põhja-Euroopa riigid umbes aastal 1000]] ==Rahumeelne misjonitöö== [[Lääneslaavlased]] vendid, kes elas [[Visla]] ääres ja sellest lääne pool võtsid [[Kristlus|ristiusu]] vastu juba [[936]]–[[983]], kui nende ülikud leidsid selle sobiva olevat. Vendide ristimine oli [[Vestfaal]]ist lähtunud aktiivse [[misjon]]itöö tulemus. Ehitati kirikuid ja pühitseti ametisse [[preester|preestreid]]. Samal ajal võtsid vastu ristusu nende naabrid [[taanlased]] ja [[poolakad]], [[saksid]] olid sundristiusustatud juba [[Karl Suur]]e aegu. Tol ajal oli vendidele oluline kristliku pühaku Vituse kultus, kellest kujunes hiljem nende peajumal [[Svantevit]] (püha Vitus). Vendide usutaganemine kristlusest algas [[Obodriidid|obodriitide]] ülestõusuga 983.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Murray, Alan V.|pealkiri=Crusades: An Encyclopedia.|aasta=2006|koht=Santa Barbara|kirjastus=ABC-CLIO|lehekülg=1265 - 1268}}</ref> Kuigi vendid polnud kristluse vastu (kristlased võisid elada koos paganatega), siis kohalike ülikute katsed uuesti kristlust jõustada lõppesid ülestõusuga ja ülikute tapmisega. Usust taganenud vendide sagedased röövrünnakud naabrite vastu põhjustasid soovi neile kätte maksta. Korraldati küll karistusretki, kuid tol perioodil polnud vendide ristimine veel päevakorral. [[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|250px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919–1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane), [[Frangimaa]] (sinine), [[Baieri]] (roheline), [[Švaabimaa]] (heleoranž), [[Alam-Lotring]] (tumeroosa), [[Ülem-Lotring]] (heleroosa) ja [[Tüüringi]] (tumeoranž)]] ==Ristisõja algus== [[1108]] tegi [[Magdeburgi piiskop]] [[Adelgot]] kirjaliku ettepaneku rünnata vende sõjaliselt, et pöörata nad tagasi ristiusku. Tema seisukohalt oli [[Põhjala ristisõjad|paganate vastu sõdimine samaväärne hommikumaa ristisõjaga]].<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Dick Harrison|pealkiri=Gud vill det!|aasta=2006|koht=|kirjastus=Ordfront förlag|lehekülg=191 - 222}}</ref> [[Taani kuningas]] [[Niels]] ja [[Poola kuningas]] [[Boleslaw III]] alustasidki sõjategevust vendide vastu ([[1109]] [[Naclo lahing]]). [[1113]]–[[1119]] toimusid [[Poola kuningriik|Poola]] röövretked Ida-[[Pommeri]]sse. 1119 alustas Poola kuningas Boleslaw III Pommeri vallutamist. [[1120]] korraldati pärast [[Stettin]]i vallutamist tapatalgud, surmati umbes 18 000 inimest ja 8000 [[küüditamine|küüditati]]. [[1121]]. aasta sõjakäigul vallutasid poolakad [[Odra]] jõe ääres [[Stettin]]i (poola keeles Szczecin), aga [[vendide kuningas]] [[Vratislav]] sai õiguse allutatud maad [[lään]]ina valitsema jääda. Elanikud ristiusustati. ==Taanlaste sõjakäigud== Aastal 1123 või 1124 tegi Taani kuningas [[Niels]] ristikäigu [[Taani ajalugu#Põhjala ristisõjad|odobriitide kuninga vastu]]. Poola kuningas tundis, et jõuga alade vallutamine läheb vihase vastupanu tõttu raskeks, ja pöördus abipalvega [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] [[Brandevburgi piiskop]]i Otto poole. Viimane hakkaski Poola kuninga vallutatud aladel vende ristima ja kirikuid ehitama. Vendid tegid järjekordse röövretke Taani, kus tapeti tähtis ülik Auten. Tema vend tõi asja nõukogu ette ja otsustati teha karistusrünnak vendide vastu. Taani kuningas [[Erik I (Taani kuningas)|Erik I]] piiras [[Wolin]]i kindlust. Piiratavad tegid ettepaneku [[rahu]] sõlmida. Taanlastele maksti lunaraha ja anti välja röövretkes osalejad, kes sealsamas avalikult surnuks piinati. [[1127]] ründas Taani kuningas [[Niels III]] Pommeri odobriitide kristlikku kuningat Henrikut (kelle alamad olid paganad). Nielsi väed said lüüa ja vendid tegid vasturünnaku Taani. Sõda jätkus Erik I poja [[Knud Lavard]]i juhtimisel ja [[1129]] suudeti vallutada vendide läänepoolsed alad. [[Lothar III]] tunnustas Knudi odobriitide kuningana. Knuti võistleja, Nielsi poeg Magnus, sõdis korraga nii paganastest [[götalased|götalastega]] Rootsis kui ka vendidega. Koos Poola kuninga Boleslaw III-ga suudeti vallutada Wolin. Poola alistas Szczecini, kuid vendi valitseja Wratislav jäi seal lääniisandaks. Knud mõrvati [[1131]]. aastal ja läänepoolsed odobriidid ei allunud enam Taanile. Odobriitide kuningaks sai kuningas [[Nyklot]], vagride ja [[polaabid]]e kuningaks [[Pribslav]]. Vendid taganesid ristiusust ja võtsid ette ulatuslikke rüüsteretki Taani ja Norrasse. Taanis algas järjekordne kodusõda, Niels III ja Magnus said [[1134]] Foteviki lahingus lüüa, nad tapeti ning troonile asus [[Erik II Emune]]. Poola kuningas Boleslaw suri [[1138]]. aastal, Poolas puhkes pikaajaline [[kodusõda]] ja edaspidi jäi Poola kuningriik vendidevastastest ristisõdadest kõrvale. [[1136]]. aastal läks Taani kuningas Erik II Emune kättemaksuretkele vendide vastu [[Arkona]]sse. Vendid nõustusid piiramisel rahutingimustega, nad maksid lunaraha ning lubasid piiskoppidel rahvast ristida. Vendid ristiti otse paganakuju Svanteviti ees, mis jäeti siiski alles. Kuid pärast taanlaste lahkumist aeti preestrid minema.<ref name=":1" /> [[1137]]. aastal mõrvati kuningas Erik II ja algas järjekordne kodusõda Taani kuningriigis. Ajal kui taanlased tegelesid sisetülidega muutusid aktiivseks vendide naabrid saksid. Holsteini krahv Adolf II ratsasalgad korraldasid ridamisi röövretki ja ehitasid kohe vallutatud alade kaitseks puu[[linnus]]eid. Seejärel toodi sisse ristitud rahvast saksi aladelt. [[1140]]. aastal oli [[Holstein]]i krahv [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)|Adolf II]] ([[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsogi [[Heinrich Lõvi]] vasall) sedasi vallutatud vagride maad, piirkond saksastus ja ka polaabide kuningas Pristlav astus ristiusku. Saksid rajasid vendide Liubice naabrusse [[Lübeck]]i linna. ==Läänemere ristisõdade algus== [[Pilt:B_Eugen_III.jpg|left|pisi|150px|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]] [[1144]]. aastal langes [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riik]], [[Edessa krahvkond]] [[Levant|Levandis]]. Rooma paavst Eugenius III soovis [[ristisõda]] krahvkonna tagasivallutamiseks. Põhjapoolsed [[saksid]] tegid ettepaneku, et neil pole piisavalt raha, et saata ristisõdijaid [[hommikumaa]]le ja soovivad selle asemele ristisõja kuulutamist Läänemere-äärsete paganate vastu. Paavst nõustus ja kuulutas [[13. aprill]]il [[1147]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja ristisõja [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[slaavlased|slaavlaste]] vastu, millega võrdsustati see osalemisega ristisõjas hommikumaal. <ref name=":0" />Paavst nimetas Läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. {{vaata|Läänemere ristisõjad}} [[1147]]. aastal alustas vendide kuningas [[Nyklot]] vasturünnakut, et võtta tagasi sakside kätte langenud maad. Saksid Anselm Havelburgist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega vastasid sõjaga ja piirasid [[Dimin]]i kindlust. Ristisõdalaste armeed juhatas [[paavsti legaat]] Anselm Havelburgist. Põletati maha paganate tempel [[Malchow]]is kuid sõjalist edu ei saavutatud. Ristisõdijad kavatsesid rünnata veel Szczecinit, kuid sellest loobuti. [[Image:Guelf c12.jpg|thumb|Heinrich Lõvi valdused [[Saksimaa]]l ja [[Baieri]]s]] Teine ristisõdijate vägi suundus [[Drohiczyn]]i kindlust piirama [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsogi [[Heinrich Lõvi]] ja [[Bremeni piiskop|Bremeni piiskopi]] Adelbergo juhtimisel. Drohiczynisse saabus ka taanlaste laevastik, mida juhtisid konkureerivad kuningad [[Svend III]] ja [[Knud V]]. Taanis oli käimas kodusõda ja seetõttu ei teinud taanlased ka ristiretkel koostööd. Osa taanlasi oli juba maabunud kui vendid ründasid Taani laevastikku. Palju laevu hävitati, enam kaotas neid kuningas Svend III, kes lahkus kodumaale kodusõda jätkama. Teine Taani kuningas Knud V järgnes peatselt, jättes saksid laevastiku toeta. Saksid jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti kokkuleppe, kindluse kaitsjad lasid end ristida ja vabastasid kõik orjad. Odobriitide kuningas Nyklot nõustus saama sakslaste [[vasall]]iks, kuid ei lasknud ennast ristida. Ristiretk lõppes vallutajatele edutult ja vendid jäid oma aladele püsima. Alates [[1150]]. aastast tegid vendid röövretki taanlaste vastu. Haripunkt oli 1157. aastal, kui 1500 laevaga rüüstati [[Halland]]it Taani valdustes, praeguse [[Lõuna-Rootsi]] rannikul. [[1157]]. aastal lõppes [[Taani ajalugu#Keskaeg|Taani]]s kodusõda. Järgmisel aastal sõitis ainuvõimu saavutanud kuningas [[Valdemar I]] koos lapsepõlvesõbrast piiskop [[Absalon]]iga ristikäigule vendide vastu. Teele mindi 260 laevaga, kuid jäädi tormi kätte. Kuninga laev uppus, kuid kuningal õnnestus pääseda. Pärast tormi jäi alles vaid 60 laeva. Hallandist pärit sõjamehed pöördusid koju tagasi. Kuningas otsustas, et [[Arkona]] ründamise asemel röövitakse vaid vendide maapiirkondi. Röövretke ajal ründas neid vendide laevastik ja taanlased taganesid kodumaale. Sama aasta sügiseks koguti uus laevastik. [[Nyklot]]i poeg [[Pristlav]], kes oli lasknud end ristida, hakkas taanlaste liitlaseks ja koos Valdemariga tehti äkkrünnak [[Rügen]]ile. [[File:West-Slavic peoples until 1125.jpg|pisi|Lääneslaavi rahvad ja riigid 1125. aastal]] Saksi hertsog Heinrich Lõvi nägi taanlaste võimsuse kasvu ning otsustas [[1160]] aastal koos Valdemariga [[Odobriidid|odobrii]]te rünnata. Vendid vastasid sissisõjaga ja varitsusrünnakutega, kuid ühes neist tapeti kuningas Nyklot.<ref>{{Raamatuviide|autor=Friedrich Wigger|pealkiri=Berno, der erste Bischof von Schwerin, und Meklenburg zu desen Zeit|aasta=1863|koht=|kirjastus=Jahrbücher des Vereins für Mecklenburgische Geschichte und Altertumskunde, Band 28|lehekülg=114}}</ref> Taanlased ründasid omakorda odobriite piki [[Warnowi jõgi|Warnowi jõge]]. Saades teate, et vendid kavatsevad neid laevastikuga selja tagant rünnata, seilasid taanlased avamerele tagasi, ent ei leidnud seal vaenlasi. Mõne päeva pärast tulid rügenlased Valdemari juurde ja pakkusid rahu, mis ka sõlmiti. Samal ajal vallutasid saksid odobriitide alad ja Heinrich jagas vallutatud maa oma vasallidele.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Eric Christiansen|pealkiri=The Northern Crusades|aasta=1997|koht=|kirjastus=Penguin Books|lehekülg=65 -66}}</ref> Vologosti linna vendid tundsid, et ei suuda oma sõltumatust hoida, ning nõustusid [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsog]] [[Bogislaw I (Pommeri)|Bogeslaw]]i vahendusel Taani rahuleppega, milles tunnistasid Taani kuningat oma valitsejana. [[1164]]. aastal hakkasid odobriidid kuningas [[Pribslav]]i juhtimisel sakside vastu mässama. Neil õnnestus lüüa saksi väge [[Dimin]]i lähedal. Heinrich Lõvi palus Taani kuningalt abi ning taanlased koos rügenlastega ründasid [[Obodriidid|odobriitide]] liitlasi [[Luužitsid|luužitseid]]. Saksid vallutasid odobriitidelt Dimini. Vendid (odobriidid koos liitlastega) alistusid.<ref name=":2" /> Saksimaa hertsog Heinrich Lõvi ei soovinud Taani võimu kasvu ja hakkas rügenlasi Taani vastu ässitama. Taani omakorda soovis Rügeni vallutamist ja ristiusustamist ning 1166. aastast alates hakati korraldama röövretki Rügeni saarele. Saksid ründasid 1168. aastal luužitseid. [[1168]]. aastal ründasid taanlased [[Valdemar I Suur]]e juhtimisel vende Arkonas, Rügeni saarel. Eduka piiramisega õnnestus kindluse värav põlema panna ja taanlased üritasid sisse murda. Pärast vee lõppemist linnuses mõistsid rügenlased, et nad ei suuda samal ajal linnust kustutada ja kaitsta. Arkona kaitsjad palusid vaherahu. Vaherahu tingimustel hävitati peajumala Svanteviti kuju koos templiga, maksti lunaraha taanlastele, nõustuti ristimisega ning edaspidi olema vasallsuhtes Taani kuningaga. Taanlased liikusid edasi ja alistus [[Garz]], mille jumalakujud koos templitega hävitati. Vendi ülikud jäid Rügenil võimule kuid olid edaspidi Valdemari vasallid, kes pidid Taanile makse maksma ja koos taanlastega sõjakäikudel osalema. Ristikäigu tulemusena allutati kogu Rügeni saar Taanile (kuni aastani [[1325]]).<ref>{{Raamatuviide|autor=Fletcher, Richard|pealkiri=The Barbarian Conversion|aasta=1998|koht=New York|kirjastus=Henry Holt and Company|lehekülg=448 - 449}}</ref> [[File:Vendit.png|pisi|Vendide (luužitsite, odobriitide, vagride) asualad]] Taanlased jätkasid koos rügenlastega allesjäänud vendi mereröövlite vastast sõda. [[Falsteri merelahing]]us [[1172]]. aastal õnnestus taanlastel hävitada vendide allesjäänud laevastik. [[File:Danish Empire and campaigns 1168-1227.png|pisi|Taani valduste laienemine 1168-1227, [[Mecklenburg]]is, [[Pommeri hertsogkond|Pommeris]] ja [[Pomereelia]]s]] [[1173]]. aastal tegid taanlased röövretke vagride aladele. Pärast seda rünnati veel luužitseid. [[1177]]. aastal korraldati koos saksidega suur röövretk Pommerisse. [[1182]]. aastal suri haiguse tagajärjel Taani kuningas [[Valdemar I (Taani)|Valdemar I Suur]] (1157–1182) ning sakside kuningas Heinrich Lõvi läks tülli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Friedrich Barbarossa]]ga ja aeti maapakku. Tema kuningriik jagati osadeks. Saksa keiser pidas Taani võimu suurenemist ohtlikuks ning ässitas Bogeslawi Taani vastu. Taanlased kuningas (1182–1202) [[Knud VI]] juhtimisel suutsid luužitsite ja pommerlaste laevastiku purustada [[Greifswalder Boddeni merelahing]]us. [[1184]]. aastal alistus Bogeslaw taanlastele ja sai õiguse ala [[lään]]ina edasi valitseda (tema ala oli juba varem ristiusustatud). Samuti tunnustasid varem vallutatud obodriidid, vagrid ja nende saksidest isandad Taani kuningat.<ref name=":0" /> Sellega oli vendide ala täielikult alistatud ja vendid ristiusustatud. Taani kuningas (1182–1202) [[Knut VI]] sai Taani ja vendide kuningaks. ==Vaata ka== *[[Ristisõjad]] *[[Vitslav I]] *[[Lääneslaavlased]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA: Vendi ristisõda}} [[Kategooria:Ristisõjad]] [[Kategooria:Taani keskaeg‎]] [[Kategooria:Poola kuningriik]] [[Kategooria:Saksimaa ajalugu]] [[Kategooria:Preisimaa ajalugu‎]] [[Kategooria:Saksa ordu]] [[Kategooria:Lääneslaavlased]] [[Kategooria:Mecklenburgi ajalugu]] [[Kategooria:Taani sõjandus]] troflkxo01rys6oq4tf82yw03dkh5aq 0 150425 7170266 7150074 2026-06-10T16:48:30Z Sjur 66496 7170266 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin loetletakse [[17. november|17. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}[[9]] – [[Vespasianus]], Vana-Rooma keiser 69–79 *[[1749]] – [[Nicolas Appert]], prantsuse leiutaja *[[1753]] – [[Jordi Curado i Torreblanca]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst *[[1755]] – [[Louis XVIII]], Prantsusmaa ja [[Navarra kuningas]] *[[1790]] – [[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik * 1790 – [[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane *[[1809]] – [[Elizabeth Eastlake]], inglise kirjanik, kunstikriitik ja -ajaloolane *[[1877]] – [[Frank Calder]], Kanada jäähokitegelane * 1877 – [[August Lubi]], eesti poliitik *[[1878]] – [[Lise Meitner]], austria füüsik *[[1887]] – [[Bernard Montgomery]], briti sõjaväelane * 1887 – [[Julius Genss]], eesti kunstiteadlane ja kollektsionäär *[[1892]] – [[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf * 1892 – [[Reinhold Kleitsman]], eesti arstiteadlane *[[1894]] – [[Richard Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik *[[1896]] – [[Lev Võgotski]], Nõukogude psühholoog ja eripedagoog *[[1899]] – [[Elar Kuus]], eesti lastekirjanik * 1899 – [[Joosep Aavik]], eesti organist ja koorijuht *[[1901]] – [[Joyce Wethered]], Inglismaa golfimängija * 1901 – [[Walter Hallstein]], Saksa poliitik ja professor * 1901 – [[Aleksander Lilender]], eesti poksija *[[1902]] – [[Eugene Paul Wigner]] (Wigner Pál Jenő), ungari füüsik ja matemaatik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1963 *[[1903]] – [[Lucien Michard]], Prantsusmaa jalgrattur *[[1904]] – [[Salomėja Nėris]], leedu luuletaja *[[1906]] – [[Soichiro Honda]], jaapani insener ja tööstur * 1906 – [[Linda Viiding]], eesti tõlkija ja literaat *[[1910]] – [[Rachel de Queiroz]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik *[[1911]] – [[Henn Sarv (1911)|Henn Sarv]], eesti kirjastustöötaja *[[1914]] – [[Ferdinand Eisen]], eesti haridustegelane *[[1918]] – [[Anatoli Garšnek]], Eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[1922]] – [[Stanley Cohen]], USA biokeemik, [[Nobeli meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] 1986 *[[1924]] – [[Boriss Bernštein]], eesti kunstiteadlane *[[1925]] – [[Rock Hudson]], USA näitleja * 1925 – [[Anatoli Parfjonov]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[1926]] – [[Leiger Vanaselja]], eesti ehitusinsener *[[1928]] – [[Harald Joost]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht *[[1929]] – [[Valter Lenk]], eesti sporditegelane ja -metoodik * 1929 – [[Edgar White|Edgar]] ja [[Sumner White]], USA purjetajad, kaksikvennad *[[1930]] – [[Robert Bruce Mathias]], USA kergejõustiklane * 1930 – [[David Amram]], Ameerika Ühendriikide helilooja *[[1935]] – [[Toni Sailer]], austria mäesuusataja * 1935 – [[Agu Ots]], eesti tehnikateadlane *[[1936]] – [[Valdur Roots]], eesti pianist * 1936 – [[José Carlos Ruiz]], Mehhiko näitleja *[[1938]] – [[Andi Meister]], eesti teedeinsener ja ühiskonnategelane * 1938 – [[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[1939]] – [[Tiit Saluvere]], eesti füüsik *[[1940]] – [[Jelena Petuškova]], Nõukogude Liidu ratsasportlane *[[1940]] – [[William Simons]], Walesi näitleja *[[1941]] – [[Jüri Kirs]], eesti mehaanikateadlane * 1941 – [[Uudo Pragi]], eesti geograaf *[[1942]] – [[Martin Scorsese]], ameerika filmilavastaja * 1942 – [[Derek Clayton]], Austraalia kergejõustiklane *[[1944]] – [[Danny DeVito]], ameerika näitleja * 1944 – [[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik * 1944 – [[Lorne Michaels]], Kanada ja Ameerika telestsenarist ja filmiprodutsent *[[1945]] – [[Tõnis Uibo]], eesti laulja ja näitleja * 1945 – [[Elvin Ernest Hayes]], USA korvpallur * 1945 – [[Abdelmadjid Tebboune]], Alžeeria poliitik *[[1947]] – [[Anu Põder]], eesti skulptor * 1947 – [[Niilo Saard]], eesti firmajuht * 1947 – [[Jaak Peeter Reesalu]], eesti vaimulik *[[1948]] – [[Jaime Huélamo]], Hispaania jalgrattur *[[1949]] – [[Nguyễn Tấn Dũng]], Vietnami peaminister * 1949 – [[Thomas Lionel Hill]], USA kergejõustiklane * 1949 – [[Michael Vincent Wenden]], Austraalia ujuja *[[1950]] – [[Sirje Eelma]], eesti graafik * 1950 – [[Roland Matthes]], Saksamaa ujuja *[[1951]] – [[Ivar Aas]], eesti tööstusjuht * 1951 – [[Enrique Rodríguez]], Hispaania poksija *[[1952]] – [[Tiina Lõhmus]], eesti keraamik * 1952 – [[Cyril Ramaphosa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, alates 2018. aastast riigi president *[[1953]] – [[Liilia Kotkas]] (Vahtramäe), eesti laulja * 1953 – [[Ulrike Bruns-Klapezynski]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1956]] – [[Gennadi Gramberg]], eesti teleajakirjanik *[[1957]] – [[Mihhail Vladislavlev]], Eesti teleajakirjanik * 1957 – [[Lea Pehme]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog *[[1958]] – [[Mary Elizabeth Mastrantonio]], USA näitleja * 1958 – [[Jean-Louis Tournadre]], Prantsusmaa mootorisportlane *[[1959]] – [[Jaanus Tamkivi]], Eesti poliitik * 1959 – [[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]], eesti koorijuht ja dirigent * 1959 – [[Thomas Allofs]], Saksamaa jalgpallur * 1959 – [[Terence William Fenwick]], Inglismaa jalgpallur (kaitsja) *[[1960]] – [[RuPaul]], USA meelelahutaja *[[1961]] – [[Helmut Bradl]], Saksamaa mootorisportlane *[[1963]] – [[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur *[[1964]] – [[Marina Tšerkassova]], Nõukogude Liidu iluuisutaja * 1964 – [[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmide režissöör *[[1965]] – [[Winthrop Graham]], Jamaica kergejõustiklane * 1965 – [[Pam Bondi]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik *[[1966]] – [[Sophie Marceau]], prantsuse näitleja * 1966 – [[Daisy Fuentes]], Kuuba päritolu modell ja näitleja * 1966 – [[Nuno Gomes Nabiam]], Guinea-Bissau poliitik *[[1967]] – [[Mihhail Botvinov]], endine Austria murdmaasuusataja *[[1969]] – [[Jean-Michel Saive]], belgia lauatennisist * 1969 – [[Rebecca Walker]], Ameerika Ühendriikide feminist ja kirjanik *[[1971]] – [[Peeter Perens juunior]], eesti koorijuht * 1971 – [[Michael Adams]], Inglismaa maletaja * 1971 – [[Marek Vahula]], eesti bioloog ja kirjamees, looduskaitse ja turismitegelane *[[1972]] – [[Ivars Ijabs]], Läti poliitik, politoloog ja muusik *[[1973]] – [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]], saksa jalgpallur * 1973 – [[Aleksei Urmanov]], vene iluuisutaja *[[1974]] – [[Leslie Bibb]], USA näitleja * 1974 – [[Eunice Barber]], Sierra Leone ja Prantsusmaa kergejõustiklane (seitsmevõistleja ja kaugushüppaja) * 1974 – [[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane *[[1975]] – [[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[1977]] – [[Ryk Neethling]], LAV-i ujuja *[[1978]] – [[Tobias Schellenberg]], Saksamaa vettehüppaja * 1978 – [[Hadhari Djaffar]], Komooride sprinter * 1978 – [[Rachel McAdams]], Kanada näitleja *[[1979]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[1980]] – [[Mira Potkonen]], soome poksija *[[1981]] – [[Sarah Harding]], inglise laulja ([[Girls Aloud]]) * 1981 – [[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt *[[1982]] – [[Katharen Ruth Feenstra]], USA korvpallur *[[1983]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik * 1983 – [[Yiannis Bourousis]], Kreeka korvpallur * 1983 – [[Jodie Clare Henry]], Austraalia ujuja * 1983 – [[Silver Kuusik]], Eesti poliitik ja kodanikuaktivist *[[1985]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur *[[1986]] – [[Nani]] ehk [[Luís Carlos Almeida da Cunha]], Portugali jalgpallur (poolkaitsja) * 1986 – [[Hendrik Toompere juunior juunior]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1987]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja * 1987 – [[Helen Türk]], eesti foneetik * 1987 – [[Craig Noone]], inglise jalgpallur *[[1988]] – [[Eric Nam]], korea päritolu Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja saatejuht * 1988 – [[Kyle Naughton]], Inglismaa jalgpallur *[[1991]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja *[[1995]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[1996]] – [[Roope Hintz]], soome jäähokimängija * 1996 – [[Ruth Jebet]], Keenia päritolu Bahreini jooksja *[[1998]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 17.]] tf9utwihvhqtjl98kg6tdcmnk86izpt 0 153725 7170505 6737788 2026-06-10T22:44:21Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170505 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|õigusteaduste mõistest}} [[File:Code-de-Hammurabi-1.jpg|thumb|Codex [[Hammurapi]]]] [[Pilt:Malczewski_Jacek_Prawo.jpg|pisi|[[Jacek Malczewski]], "Seadus" (1903)]] '''Seadus''' on [[õigusteadus]]e mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite ([[õigusnorm]]ide) kogum ehk [[õigusakt]]. [[Kontinentaalne õigussüsteem|Kontinentaalses õigussüsteemis]] on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ<ref>[https://web.archive.org/web/20090719101454/http://www.emu.ee/24495 Tsiviilõigus] Maaülikool</ref>. Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes. [[Seadus formaalses mõttes]] on iga seadusandliku võimu ehk [[parlament|parlamendi]] poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. [[Seadus materiaalses mõttes]] on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse [[üldakt]], sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev ([[Määrus (õigusteadus)|määrus]]) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid). == Seadused Eesti õigussüsteemis == Eesti [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] § 65 järgi kuulub [[seadusandlik võim]] [[Riigikogu]]le ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka [[rahvahääletus]]el. [[Eesti]]s teostatakse vastavalt [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] § 3 järgi [[riigivõim]]u üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi [[diskrimineerimine|diskrimineerida]] [[rahvus]]e, [[rass]]i, nahavärvuse, soo, [[keel]]e, päritolu, [[usutunnistus]]e, [[poliitiline veendumus|poliitiliste]] või muude veendumuste, samuti varalise ja [[sotsiaalne seisund|sotsiaalse seisundi]] või muude asjaolude tõttu. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral [[Kohus|kohtusse]] ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista [[kuritegu|kuriteoks]] seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Eestis on seaduste algatamise õigus: * Riigikogu liikmel; * [[Riigikogu fraktsioon]]il; * [[Riigikogu komisjon]]il; * Vabariigi Valitsusel; * Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: *[[kodakondsusseadus]]; *[[Riigikogu valimise seadus]]; *[[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]; *[[kohaliku omavalitsuse valimise seadus]]; *[[rahvahääletuse seadus]]; *[[Riigikogu kodukorra seadus]] ja [[Riigikogu töökorra seadus]]; *[[Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus]]; *[[Vabariigi Valitsuse seadus]]; *Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; *[[vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus]]; *[[riigieelarve seadus]]; *[[Eesti Panga seadus]]; *[[Riigikontrolli seadus]]; *[[kohtukorralduse seadus]] ja kohtumenetluse seadused; *seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi; *[[erakorralise seisukorra seadus]]; *[[rahuaja riigikaitse seadus]] ja [[sõjaaja riigikaitse seadus]]. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. <ref>[http://ec.europa.eu/civiljustice/legal_order/legal_order_est_et.htm Õiguskord - Eesti] Euroopa Komisjon</ref> ===Seaduseteksti liigendus=== Eesti õigustava kohaselt on seaduse struktuuriüksuste hierarhias tavaliselt osa, peatükk, jagu ja seaduse põhiüksus [[paragrahv (õigus)|paragrahv]] (tähis §). Paragrahvisiseses liigenduses võivad omakorda olla kasutusel [[lõige (õigus)|lõige]], [[punkt (õigus)|punkt]] ja alapunkt.<ref>[[Helika Mäekivi]], [https://www.paevakera.ee/blogi/neli-nouannet-oigusteksti-uksuste-kaanamise-kohta "Neli nõuannet õigusteksti üksuste käänamise kohta"], Tekstibüroo Päevakera blogi, 30. jaanuar 2017 (vaadatud 04.10.2024)</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] * [[Eesti seaduste ametlike lühendite loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.riigiteataja.ee Eesti seadused on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasi kaudu] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Seadused|*]] [[Kategooria:Riigiõigus]] plebb0k2oyd4k7tjjd5x1gdxw0hl7e2 0 155159 7170188 7110510 2026-06-10T13:11:11Z Mona 355 7170188 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[13. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1615]] – [[Innocentius XII]], paavst *[[1667]] – [[Antonio José de Mendoza Caamaño y Sotomayor]], Hispaania poliitik ja Kataloonia asekuningas *[[1733]] – [[Joseph Priestley]], inglise keemik *[[1741]] – [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]], Saksa-Rooma keiser *[[1778]] – [[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud *[[1797]] – [[Joseph Mazilier]], prantsuse balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister *[[1802]] – [[Friedrich Georg von Bunge]], baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist *[[1845]] – [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane *[[1851]] – [[Julius Erlemann]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane *[[1874]] – [[Ellery Clark]], USA kergejõustiklane *[[1879]] – [[Minni Kurs-Olesk]], Eesti poliitik ja seltskonnategelane *[[1887]] – [[Ferdinand Petersen]], eesti insener ja poliitik *[[1889]] – [[Jüri Vilms]], Eesti riigimees *[[1894]] – [[Erika Tetzky]], eesti näitleja ja tantsija *[[1897]] – [[Jeghiše Tšharentsh]], armeenia luuletaja *[[1899]] – [[Boris Henrichson]], eesti koolipedagoog ja spordikohtunik *[[1900]] – [[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna * 1900 – [[Giórgos Seféris]], kreeka luuletaja *[[1901]] – [[Margaret Craven]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[1906]] – [[Evald Tipner]], eesti jalgpallur ja jääpallur *[[1907]] – [[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gotha Bragança]], Portugali trooninõudleja *[[1910]] – [[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend *[[1913]] – [[Paul Grice]], Briti filosoof * 1913 – [[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik *[[1916]] – [[Jacque Fresco]], ehitusinsener, teadusfilosoof, kunstnik ja futuroloog *[[1917]] – [[Juhan Paberit]], eesti skulptor *[[1918]] – [[Grigori Pomerants]], vene juudi õpetlane *[[1919]] – [[Marie Nyswander]], USA arstiteadlane *[[1921]] – [[Salme Raunam]], kunstipedagoog ja metallikunstnik *[[1923]] – [[Ilmar Nuut]], eesti tehnikateadlane ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane *[[1925]] – [[Helju Mikkel]], eesti rahvatantsupedagoog * 1925 – [[Tiiu Argus]], eesti arhitekt * 1925 – [[Valdeko Viru]], eesti dirigent ja helilooja *[[1928]] – [[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog *[[1934]] – [[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja *[[1935]] – [[Ene-Reet Veiper]], eesti ajakirjanik *[[1936]] – [[Lothar Ahrendt]], Saksa DV politseijuht ja riigitegelane * 1936 – [[Leiu Heapost]], eesti antropoloog *[[1939]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist *[[1940]] – [[Andres Ehin]], eesti kirjanik * 1940 – [[Tiit Made]], Eesti majandusteadlane ja poliitik * 1940 – [[Jaan-Mati Punning]], eesti ökoloog *[[1941]] – [[Ülo Vilimaa]], eesti koreograaf * 1941 – [[Donella Meadows]], keskkonnateadlane *[[1942]] – [[Scatman John]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik *[[1944]] – [[Liidia Golovataja]], Eesti näitleja *[[1945]] – [[Anatoli Fomenko]], vene matemaatik ja ajaloolane *[[1946]] – [[Yann Arthus-Bertrand]], prantsuse fotograaf, ajakirjanik, filmirežissöör ja looduskaitsja *[[1947]] – [[Nora Bumbiere]], läti estraadilaulja *[[1950]] – [[William H. Macy]], USA filminäitleja ja -režissöör * 1950 – [[Robert Brandom]], filosoof ja loogik * 1950 – [[Maie Pihlamägi]], eesti ajaloolane *[[1952]] – [[Jüri Renter]], eesti arhitekt *[[1953]] – [[Harm Wiersma]], Hollandi kabetaja * 1953 – [[Väino Hallikmägi]], Eesti poliitik * 1953 – [[Silver Vahtre]], eesti graafik ja disainer *[[1954]] – [[Heikki Zoova]], eesti tootedisainer ja arhitekt * 1954 – [[Igor Rosenfeld]] *[[1955]] – [[Marek Siwiec]], Poola poliitik *[[1956]] – [[Dana Delany]], USA näitleja * 1956 – [[Tõnu Põder]], eesti õigusteadlane ja pedagoog * 1956 – [[Ester Šank]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja * 1956 – [[Peeter Vissak]], eesti looduskaitsetegelane, botaanik ja fotograaf *[[1957]] – [[Jüri Ruus]], eesti ajaloolane ja politoloog *[[1960]] – [[Raivo Aavisto]], eesti ettevõtja * 1960 – [[Adam Clayton]], rokkbändi U2 basskitarrist * 1960 – [[Valdek Udris]], eesti mägimatkaja, lumelaudur ja alpinist * 1960 – [[Jorge Sampaoli]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener *[[1961]] – [[Aivar Riisalu]], eesti laulja, poliitik ja ärimees *[[1964]] – [[Sergei Parhomenko]], Vene ajakirjanik *[[1967]] – [[Üllar Rammul]], eesti bioloog *[[1969]] – [[Imre Sooäär]], eesti poliitik * 1969 – [[Lazar (Gurkin)]], õigeusu vaimulik *[[1971]] – [[Urmas Aal]], eesti ohvitser * 1971 – [[Carme Chacón]], Hispaania poliitik *[[1972]] – [[Peep Mardiste]], eesti poliitik * 1972 – [[Anneli Kengsepp]], eesti raamatukogundustegelane * 1972 – [[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja *[[1973]] – [[Edgar Davids]], hollandi jalgpallur * 1973 – [[Marek Volt]], eesti filosoof *[[1974]] – [[Tarvo Kaspar Toome]], eesti kunstnik, muusik * 1974 – [[Thomas Enqvist]], rootsi tennisist *[[1975]] – [[Indrek Raadik]], eesti laulja * 1975 – [[Mark Clattenburg]], Inglismaa jalgpallikohtunik *[[1976]] – [[Vladimir Holod]], Eesti õigeusu vaimulik * 1976 – [[Raivo Suni]], eesti ajakirjanik ja arheoloog * 1976 – [[Erik Mandre]], eesti loodusfotograaf *[[1977]] – [[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur *[[1978]] – [[Margus Grosnõi]], eesti näitleja * 1978 – [[Abdusamet Yigit]], Norras elav kurdi kirjanik *[[1979]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[1980]] – [[Paavo Nõgene]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik * 1980 – [[Sara Bergmark Elfgren]], rootsi ulme- ja noortekirjanik *[[1981]] – [[Terje Põvvat]], eesti poliitik *[[1982]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 1982 – [[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 1982 – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane * 1982 – [[Jevgeni Ponassenkov]], vene ajaloolane, lavastaja, publitsist, laulja ja näitleja *[[1984]] – [[Künter Rothberg]], eesti judoka *[[1986]] – [[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik *[[1988]] – [[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja * 1988 – [[Jane Trepp]], eesti ujuja * 1988 – [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]], Brasiilia jalgpallur *[[1989]] – [[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur * 1989 – [[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur *[[1991]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja * 1991 – [[Matt Phillips]], Šotimaa jalgpallur *[[1993]] – [[Tyrone Mings]], Inglismaa jalgpallur * 1993 – [[Simen Hegstad Krüger]], norra murdmaasuusataja *[[1994]] – [[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur *[[1995]] – [[Mikaela Shiffrin]], Ameerika Ühendriikide mäesuusataja *[[1996]] – [[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Rúben Neves]], portugali jalgpallur *[[2004]] – [[Cori Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 13.]] hy29xcbhuuyim7qm519ol001mra5a8q 0 155947 7170366 5656949 2026-06-10T18:39:02Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Lappeenranta]] pealkirja [[Lappeenranta (tiheasustusega paikkond)]] alla ümbersuunamist maha jätmata 5656949 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tiheasustusega paikkonnast Soomes; omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Lappeenranta linn]]}} '''Lappeenranta''' ([[rootsi keel]]es ''Villmanstrand'') on tiheasustusega paikkond (''taajama'') [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala maakond|Lõuna-Karjala maakonnas]], [[Lappeenranta linn]]a keskus. ==Vaata ka== *[[Lappeenranta tehnikaülikool]] *[[Lappeenranta lennujaam]] *[[Lappeenranta sadam]] ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina}} {{koord |NS=61.06666667 |EW=28.18333333 |type=city |region=FI-ES}} [[Kategooria:Lappeenranta| ]] 0xc2imubezqancgtfuztdd2spt40szr 7170368 7170366 2026-06-10T18:40:56Z Pikne 13803 7170368 wikitext text/x-wiki '''Lappeenranta''' ([[rootsi keel]]es ''Villmanstrand'') on [[tiheasustusega paikkond]] (''taajama'') Soomes [[Lõuna-Karjala maakond|Lõuna-Karjala maakonnas]] [[Lappeenranta linn]]a keskuses. ==Vaata ka== *[[Lappeenranta tehnikaülikool]] *[[Lappeenranta lennujaam]] *[[Lappeenranta sadam]] {{koord |NS=61.06666667 |EW=28.18333333 |type=city |region=FI-ES}} [[Kategooria:Lappeenranta]] m5w672myow37izmywbtncccu7e2lim5 0 156528 7170336 5933485 2026-06-10T18:15:20Z Sjur 66496 7170336 wikitext text/x-wiki '''Rita Kühne''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1947]] [[Dresden]]is) on endine [[Saksa DV]] kergejõustiklane. [[1972]]. aastal kuulus ta [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] Ida-Saksa võidukasse teatenelikusse [[4×400 m teatejooks]]us. Finaalis jooksid veel [[Dagmar Käsling]], [[Helga Seidler]] ja 400 m jooksu võitja [[Monika Zehrt]]. {{Olümpiavõitjad naiste 4x400 meetri jooksus}} {{DEFAULTSORT:Kühne, Rita}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 03eu6gd3z7jc8p2feupf8vw1yg6lbdq 0 161321 7170406 7093060 2026-06-10T19:48:07Z Kuriuss 38125 7170406 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Svante Erik Pääbo''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1955]] [[Stockholm]]is) on eesti juurtega rootsi [[geneetika|geneetik]], üks [[paleogeneetika]] rajajatest, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] välisliige. Ta on 2022. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat.<ref name="390RP" /> [[2007]]. aastal valis ajakiri [[Time]] ta maailma aasta saja mõjukama inimese hulka. == Elulugu == Tema vanemad on biokeemik ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat [[Sune Bergström]] ja eestlannast keemik [[Karin Pääbo]]. Svante Pääbo õppis [[Uppsala Ülikool]]is [[egüptoloogia]]t, [[vene keel]]t, [[majandus]]t ja [[meditsiin]]i. [[1986]]. aastal kaitses ta samas molekulaar[[immunoloogia]] alase [[doktoritöö]]. Seejärel täiendas ta end aastatel [[1987]]–[[1990]] [[California ülikool]]is. [[1985]]. aastal õnnestus tal saada [[DNA]]-d 2400 aasta vanusest [[Vana-Egiptus|Egiptuse]] [[muumia]]st. Ta on esimene, kel õnnestus saada aastatuhandete eest elanud inimese DNA-d. Sellekohane artikkel ilmus [[16. aprill]]il 1985 ajalehes [[New York Times]]. 1996. aastal avastas Pääbo uurimisrühma liige [[Müncheni ülikool]]i zooloogiainstituudi laboris töötav Matthias Krings [[DNA-sekvenaator]]itesse söödetud DNA-juppidest, mis olid saadud Bonni Rheinisches Landesmuseumis hoitavast väikesest neandertallase käeluutükist, neandertallase [[Mitokondriaalne DNA|mtDNA]].<ref name="sZO3H" /> [[1997]]. aastast on ta [[Leipzig]]is asuva [[Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut|Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi]] evolutsioonigeneetika osakonna juhataja. Hiljem on ta uurinud [[neandertallased|neandertallase]] [[genoom]]i. Veebruaris [[2009]] teatati Ameerika Teadusassotsiatsiooni aastakoosolekul, et tema juhitav antropoloogiainstituut on valmis saanud neandertallase genoomi esialgse versiooni. Selleks tuli järjestada üle kolme miljardi aluspaari. Augustis [[2002]] teatas ta, et on avastanud "kõnelemise geeni" – geeni [[FOXP2]], mis kõnehäiretega inimestel puudub või on kahjustunud. 2019. aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia ta oma välisliikmeks geneetika alal. Svante Pääbo abiellus 2008. aastal geneetiku ja primatoloogi Linda Vigilantiga. Nad elavad Saksamaal Leipzigis, paaril on ühine poeg.<ref name="r6bAk" /> Oma [[2014]]. aasta raamatus "Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas" avalikustas Pääbo, et ta on [[Biseksuaalsus|biseksuaalne]].<ref name="mzDe7" /><ref name="XKaDe" /> == Tunnustus == ==== Nobeli auhind 2022 ==== Svante Pääbo sai 2022. aasta [[Nobeli auhind füsioloogias või meditsiinis|Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna]] "väljasurnud hominiidide genoome ja inimese evolutsiooni puudutavate avastuste eest" (ingl.k. "''for his discoveries concerning the genomes of extinct hominins and human evolution''").<ref name="9uuTl" /> Auhinna määramise põhjenduses kirjeldatakse Pääbo järgmisi saavutusi: * ta on süstemaatilise tööga välja töötanud meetodid luutükkidelt leitud geneetilise materjali analüüsimiseks; * ta on kasutanud neid meetodeid neandertallaste genoomi uurimiseks. Kõigepealt uuris ta [[Mitokondriaalne DNA|mitokondriaalset DNA-d]], sekveneeris esimesena maailmas väljasurunud hominiidi DNA ja tõestas seeläbi, et neandertallased erinesid geneetiliselt nii nüüdisinimestest kui inimahvidest. Seejärel leidis ja avaldas Pääbo töögrupp neandertali inimese täieliku genoomi; * geeniuuringute kaudu on Pääbo uurinud nii neandertallaste ja inimeste omavahelist lahknemist kui ka sellele järgnenud liikidevahelist geneetilise materjali ülekandumist; * tema uurimisrühm avastas DNA-uuringute abil veel ühe hominiidide alamliigi – [[Denislane|Denissi inimese]]. * ta on paleogeneetika kui teadusharu sisuline rajaja. ==== Muu tunnustus ==== *1992 – [[Gottfried Wilhelm Leibnizi auhind]] *2005 – [[Louis-Jeantet' meditsiiniauhind]] *2008 – [[Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk]]<ref name="pVmAu" /> *2008 – [[Saksamaa]] kõrgeim kunsti- ja teaduspreemia [[Pour le Mérite]] *2013 – [[Gruberi geneetikaauhind]] *2014 – [[Lomonossovi suur kuldmedal]] *2016 – [[Läbimurde auhind eluteadustes]] *2016 – [[Keio meditsiiniauhind]] *2017 – [[Dan Davidi auhind]] *2019 – [[Darwini-Wallace'i medal]] *2020 – [[Jaapani auhind]] *2022 – [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhind]] *2025 – [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktor]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid. |url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid |vaadatud=18. septembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ====Valitud teaduste akadeemiate liikmeks==== *1998 – [[Academia Europaea]] *1999 – [[Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia]] *2000 – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] *2001 – [[Leopoldina]] *2002 – [[Soome Teadusselts]] *2004 – [[Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis]] *2004 – USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] *2011 – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] *2012 – [[Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] *2016 – [[Londoni Kuninglik Selts]] *2016 – [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] *2019 – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] välisliige ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="390RP">{{Netiviide|autor=The Nobel Prize|url=https://twitter.com/NobelPrize/status/1576876450812088320|pealkiri=Say good morning to our new medicine laureate Svante Pääbo!|väljaanne=Twitter|aeg=3. oktoober 2022}}</ref> <ref name="sZO3H">Svante Pääbo, [https://web.archive.org/web/20160820022712/http://pood.aripaev.ee/Product/DownloadProductResourceFile/86 Neandertallane ''ex machina''], "Neandertali inimene. Kadunud genoomi otsimas", Äripäeva Kirjastuse AS, 2014, vaadatud 5. aprillil 2017</ref> <ref name="r6bAk">{{Netiviide|autor=Elizabeth Kolbert|url=https://www.newyorker.com/magazine/2011/08/15/sleeping-with-the-enemy|pealkiri=Sleeping with the Enemy|väljaanne=The New Yorker|aeg=8. august 2011|vaadatud=4. oktoober 2022}}</ref> <ref name="mzDe7">{{Raamatuviide|autor=Svante Pääbo|pealkiri=Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Äripäev}}</ref> <ref name="XKaDe">{{Netiviide|autor=Daniel Mediavilla|url=https://elpais.com/elpais/2015/09/25/ciencia/1443202617_851224.html|pealkiri=El sueco que persiguió hasta cazarlo al Hombre de Neanderthal|väljaanne=El País|aeg=26.09.2015|vaadatud=3.10.2022}}</ref> <ref name="9uuTl">{{Netiviide|autor=Nobeli auhinna komitee|url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/2022/press-release/|pealkiri=Pressiteade: Nobeli auhind füsioloogia ja meditsiini alal 2022|väljaanne=nobelprize.org|aeg=3. oktoober 2022|vaadatud=4. oktoober 2022}}</ref> <ref name="pVmAu">[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=798 Teenetemärkide kavalerid]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.akadeemia.ee/member/paabo/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.eva.mpg.de/genetics/staff/paabo/publications.html Svante Pääbo teaduspublikatsioonid] *[https://forte.delfi.ee/news/teadus/eesti-teadlane-lahendas-moistatusliku-urginimese-saladuse?id=64911170 "Eesti teadlane lahendas mõistatusliku ürginimese saladuse"] forte.ee, 4. september 2012 *[[Külli-Riin Tigasson]] [https://epl.delfi.ee/eesti/taismahus-svante-paabo-mis-tegi-inimesest-inimese?id=64086549 "Svante Pääbo: mis tegi inimesest inimese?"] Eesti Päevaleht, 17. märts 2012 * [[Tarmo Vahter]], [[Krister Kivi]] [https://ekspress.delfi.ee/kuum/luu-uurija?id=69112233 "Luu-uurija"] Eesti Ekspress, 10. mai 2007 * [[Jaan-Juhan Oidermaa]] [https://novaator.err.ee/1010551/usutlus-svante-paaboga-kultuur-on-meie-geenidest-palju-tahtsam "Usutlus Svante Pääboga: kultuur on meie geenidest palju tähtsam"] ERR Novaator, 5. detsember 2019 {{NobelMeditsiin}} {{JÄRJESTA:Pääbo, Svante}} [[Kategooria:Rootsi bioloogid]] [[Kategooria:Geneetikud]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] atbmgvjjcvabjay2d0zcmmb2tn3lh10 0 161832 7170418 6914015 2026-06-10T19:53:26Z Kuriuss 38125 7170418 wikitext text/x-wiki '''Metaboliit''' ehk '''ainevahetussaadus''' on [[organism]]is [[metabolism]]i tagajärjel tekkinud aine. Metaboliit võib olla bioloogiliselt toimetu või bioloogiliselt aktiivne. Bioloogiliselt aktiivsed metaboliidid võivad omakorda omada kas soovitud ravitoimet ([[antidepressant]] [[amitriptüliin]]i metaboliit [[nortriptüliin]] omab samuti antidepressiivset toimet) või vastupidi – võivad olla organismile mürgised: [[valuvaigistid|valuvaigisti]] [[paratsetamool]]i metaboliit [[N-atsetüül-P-bensokvinoon]] võib põhjustada [[maks]]akahjustusi. Metaboliite, mis mõjutavad keskkonna kaudu teisi organisme, nimetatakse [[eksometaboliit]]ideks. == Vaata ka == *[[Metaboloomika]] [[Kategooria:Biokeemia]] [[Kategooria:Ainevahetus]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] 731a8dwgyfeewbnii72771j9ffd758u 0 165937 7170517 7106535 2026-06-10T23:15:38Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7170517 wikitext text/x-wiki '''Richard Veermaa''', kuni 25. märtsini [[1935]] '''Richard Vreeman''' ([[26. mai]] [[1901]] [[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)|Lasva vald]], [[Võrumaa]] – [[19. veebruar]] [[1942]] [[Ussollag]]i vangilaager, [[Permi oblast]], [[Venemaa]]), oli Eesti poliitik ja politseijuht. Võttis osa Vabadussõjast kaitseliitlasena eesliinil 05.12.1918-13.01.1919. Ta lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1926. aastal. Korporatsioon Ugala liige. 1927-1932 vandeadvokaat [[Karl Pikk|Karl Pika]] abi ja 1932–1935 vandeadvokaat [[Võru]]s. 1925–1935 Kaitseliidu Võrumaa maleva pealiku abi. III, IV ja V Riigikogu liige ja Rahvuskogu Esimese Koja liige. [[4. jaanuar|04.01]].1935–09.05.1938 [[Politseivalitsus]]e direktor. [[9. mai|09.05.]]1938–[[12. oktoober|12.10.]]1939 [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Kaarel Eenpalu teises valitsuses]] siseminister. [[1940]]. aastal oli ta Eesti Mehaanilise Puutööstuse Aktsia Seltsi "A. M. Luther" riigi usaldusmees<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>. Richard Veermaa arreteeriti [[NKVD]] poolt [[18. september|18. septembril]] [[1940]] Tallinnas. Suri nõukogude vangilaagris. ==Tunnustus== *[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]], 1922 *Läti Vabariigi iseseisvuse 10. aasta mälestusmedal, 1929 *Kaitseliidu [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]], 1929 *Läti Kaitseliidu teeneterist "[[Aizsargi teeneterist|Nopelnu krusts]]", 1929 *[[Kaitseliidu Valgerist]]i<nowiki/>i III klass, 1930 *Kaitseliidu Kotkaristi III klassi teenetemärk, 1935 *[[Riigivapi III klassi teenetemärk]], [[1937]] *[[Valgetähe II klassi teenetemärk]], 1939 *[[Lasva vald (1939)|Lasva valla]] aukodanik. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *R. Vreeman politsei direktoriks. Kaja, 5. jaanuar 1935, nr 5, lk 1. *Eesti politsei paremaid maailmas. [[Uus Eesti]], 19. juuli 1937, nr 192, lk 4. *Postikordnike asemele liikuvad patrullid. Uus Eesti, 10. veebruar 1938, nr 40, lk 4. *R. Veermaa Lasva aukodanikuks. Uus Eesti, 30. detsember 1939, nr 354, lk 9. ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=5698 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] *[http://okupatsioon.ee/en/memento-1996/203-v1-1996 okupatsioon.ee] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kaarel Eenpalu]] | nimi=[[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]] | aeg=[[1938]]–[[1939]]| järgnev=[[August Jürima]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Veermaa, Richard}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti sisekaitseülemad]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti politseijuhid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]] [[Kategooria:Eesti Aeroklubi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 231h66vwhctg5aw6wbbb1j7yj2r1qei 0 168263 7170254 6471849 2026-06-10T16:40:54Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Krohg-17.mai.1893.jpg|Krohg-17.mai.1893.jpg]] pildiga [[Pilt:Christian_Krohg_-_17._mai.jpg|Christian_Krohg_-_17._mai.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: corr. title, probably 7170254 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Christian Krohg - 17. mai.jpg|pisi|Norra kunstniku [[Christian Krohg]]i teos "17. mai 1893"]] '''Norra konstitutsioonipäev''' [[17. mai]]l on [[Norra]] [[rahvuspüha]]. 17. mail [[1814]] võeti vastu [[Norra põhiseadus]]. Norralased nimetavad seda päeva lihtsalt ''syttende mai'', ''Nasjonaldagen'' või ''Grunnlovsdagen''. Konstitutsioonipäeval mälestatakse neid, kes andsid oma elu Norra vabaduse eest. Päeva ametlik osa algab pärgade asetamisega mälestusmärkidele ja kalmistutele.<ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=3845&leht_id=2162 Norra päeva tähistatakse Tallinna laste paraadi ja peoga]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev ''Online'', 16.05.2002</ref> Toimuvad laste rongkäigud ning ainus sõjaväeparaad peetakse [[Oslo]] peatänaval. Paraadi ajal näitavad sõjaväelased pigem oma rividrilli ja muusikalisi oskusi, vähem sõjaväelist võimekust. Sõjaväeorkester osaleb ka Oslo laste rongkäigul. Konstitutsioonipäeva tähistamise traditsioon sündis üliõpilaste ja teiste kodanike spontaanse algatusena. Sel ajal oli [[Norra]] [[Rootsi]] valitsemise all ning Rootsi kuningale oli 17. mai tähistamine vastumeelne. Paaril aastal 1820. aastatel keelas kuningas [[Karl XIV Johan]] konstitutsioonipäeva tähistamise, sest ta pidas pidustusi protestiaktsioonideks ja lausa mässuks Rootsi võimu vastu. Kuninga hoiak muutus pisut pärast [[1829. aasta mäss]]u (''Torvslaget'') ning ta oli sunnitud 17. mai tähistamist lubama. ==Laste rongkäigud== [[Pilt:Barnetog 17mai.jpg|pisi|Lasteaialapsed laste rongkäigus]] Pärast 1864. aastat oli konstitutsioonipäeva tähistamine juba tavaks muutunud. [[Oslo|Kristianias]] korraldati laste rongkäik, milles osalesid ainult poisid. Selle algataja oli kirjanik [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. Kirjanik [[Henrik Wergeland]] oli organiseerinud esimese teadaoleva laste rongkäigu [[Eidsvoll]]is juba 1820. aastatel ning teda tunnustatakse varem rahvuslikku uhkust tähistava päeva muutmise eest ka laste tähtpäevaks. Alles alates aastast [[1899]] lubati rongkäigule ka tüdrukuid. Laste rongkäike peetakse kõikjal Norras; juba varahommikul hakkab tänavatel mängima muusika, igal koolil on rongkäigus oma esindus ja orkester. Rongkäik viib lapsed läbi linna. Peatutakse vanemate kodanike kodude ja sõjamälestiste juures. Pikim rongkäik toimub [[Oslo]]s, kus umbes 100 000 inimest koguneb linna keskusse, et pidustustest osa saada. Ulatuslikus Oslo rongkäigus osaleb ligi sada kooli ja orkestrit. Rongkäik möödub [[Oslo kuningaloss|kuningalossist]], kus kuninglik perekond rahvast tervitab. Igal aastal toimub rongkäigust ka otseülekanne [[televisioon]]is. Antakse ülevaade ka väiksemates kohtades toimuvatest pidustustest üle riigi. Tavaliselt koosneb kooli esindus rongkäigus vanema astme õpilastest, kes kannavad kooli ametlikku loosungit või lippu, ja neile järgnevatest õpilastest suurte [[Norra lipp]]udega ning kooli orkestrist, millega kaasa lauldakse. Orkestrile järgnevad ülejäänud õpilased, kes lehvitavad pisikesi Norra lippe ning isetehtud loosungeid. Osalema kutsutakse ka lähedalolevaid lasteaedu. Rongkäigu möödudes liituvad pealtvaatajad sageli ametliku rongkäigu lõpuosaga ning liiguvad koos sellega tagasi kooli. Rongkäigu lõpus lauldakse seistes [[Norra hümn]]i "Ja, vi elsker dette landet" ("Jah, me armastame seda maad") (tavaliselt 1., 7. ja 8. salmi), ning kuninglikku hümni "Kongesangen". Lisaks laste rongkäikudele korraldatakse ka rongkäike, millest võib igaüks osa võtta. Neid juhivad teiste hulgas kohalikud orkestrid, [[laulukoor]]id, skaudid ja gaidid. Need rongkäigud toimuvad enne või pärast laste rongkäike. Lisaks lippudele kannavad inimesed tavaliselt punaseid, valgeid ja siniseid linte või [[Norra rahvariided|Norra rahvariideid]] (''bunad''). Kõik rongkäigud algavad või lõpevad kõnedega. Kõnesid võivad pidada nii vanemad lapsed kui ka täiskasvanud. Rongkäigu lõppedes korraldatakse lastele mänge ning süüakse palju jäätist, kommi ja vorstisaiu (''pølse''). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://zharoff.smugmug.com/People/17mai/17083815_mqNcKZ#1305673180_xJp7QMT Fotod 2011. aastast] [[Kategooria:Norra kultuur]] [[Kategooria:Riigipühad]] f7d5y0ulnd558dkglbfxdj351mp5hfg 0 180148 7170194 7169999 2026-06-10T13:21:44Z Mona 355 7170194 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John Legend & Chrissy Teigen Grammys 2017.png|thumb|John Legend ja Chrissy Teigen (2017)]] '''John Roger Stephens''' (esinejanimega '''John Legend'''; sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1978]] [[Ohio]] osariigis [[Springfield (Ohio)|Springfield]]is) on Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, produtsent, pianist ja näitleja. Legend kasvas musikaalses peres ning hakkas varakult [[klaver]]it mängima ja [[kirik]]us laulma. Ta omandas hariduse [[Pennsylvania Ülikool]]is, kus õppis [[inglise keel]]t ning tegutses üliõpilasorganisatsioonides ja ''[[a cappella]]'' ansamblis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mõnda aega majanduskonsultandina, kuid jätkas samal ajal muusikaga tegelemist, tehes koostööd erinevate artistidega. Tema karjääri kujunemisel oli oluline roll produtsent [[Kanye West]]il, kelle plaadifirma alt ilmus Legendi debüütalbum "[[Get Lifted]]". Ta sai tuntuks 2000. aastate alguses ning on avaldanud mitmeid edukaid ''[[soul]]''{{'}}i ja [[R&B]] albumeid. Tema esimene album "Get Lifted" (2004) pälvis kriitikute tunnustuse ja tõi talle laiemat tähelepanu. Hilisemate albumite hulka kuuluvad muu hulgas "Once Again" (2006), "Evolver" (2008), "Love in the Future" (2013) ja "Darkness and Light" (2016). Tema loomingus on ühendatud ''soul''-, R&B-, gospel- ja popmuusika elemendid. Legendi tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[All of Me]]", "[[Ordinary People]]", "[[Used to Love U]]" ja "Glory". Viimane valmis koostöös räppar [[Common]]iga ning kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]". Lisaks soolokarjäärile on Legend teinud koostööd paljude tuntud muusikutega ning osalenud mitmesugustes muusika- ja filmiprojektides. Ta on tegutsenud ka produtsendi ja telepersoonina, olles näiteks olnud laulusaate "[[The Voice]]" kohtunik. Samuti on ta esinenud laval ja filmides ning loonud muusikat teatrilavastustele. Ta on pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas 12 [[Grammy]] auhinda. Lisaks on ta üks väheseid artiste, kes on võitnud [[Emmy]], Grammy, [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinnad]] (nn EGOT).<ref name=":0" /> Oscari võitis ta [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias lauluga "Glory". Emmy ja Tony auhinnad on seotud tema tööga televisioonis ja teatriproduktsioonides. John Legend on 2007. aastast [[Laulukirjutajate Kuulsuste Hall]]i liige. Alates [[2013]]. aastast on ta abielus telesaatejuhi ja modelli [[Chrissy Teigen]]iga.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=John Legend {{!}} IMDb |url=https://www.imdb.com/name/nm1775466/ |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=www.imdb.com}}</ref> Nende peres on neli last.<ref name=":1" /> 8. juulil 2026 annab ta [[Tartu lauluväljak]]ul kontserdi "An Evening of Songs & Stories".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=John Legend tuleb Eestisse! Laulja astub sel suvel üles Tartu lauluväljakul |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120435402/john-legend-tuleb-eestisse-laulja-astub-sel-suvel-ules-tartu-lauluvaljakul |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * "[[Get Lifted]]" (2004) * "[[Once Again]]" (2006) * "[[Evolver]]" (2008) * "[[Wake Up!]]" <small>(koos [[the Roots]])</small> (2010) * "[[Love in the Future]]" (2013) * "[[Darkness and Light]]" (2016) * "[[A Legendary Christmas]]" (2018) * "[[Bigger Love]]" (2020) * "Legend" (2022) * "[[My Favorite Dream]]" (2024) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://johnlegend.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Legend, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] tks65ujjrcs7xcukff0zfsv22rl0cs3 7170195 7170194 2026-06-10T13:23:50Z Mona 355 7170195 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John Legend & Chrissy Teigen Grammys 2017.png|thumb|John Legend ja Chrissy Teigen (2017)]] '''John Roger Stephens''' (esinejanimega '''John Legend'''; sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1978]] [[Ohio]] osariigis [[Springfield (Ohio)|Springfield]]is) on Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, produtsent, pianist ja näitleja. Legend kasvas musikaalses peres ning hakkas varakult [[klaver]]it mängima ja [[kirik]]us laulma. Ta omandas hariduse [[Pennsylvania Ülikool]]is, kus õppis [[inglise keel]]t ning tegutses üliõpilasorganisatsioonides ja ''[[a cappella]]'' ansamblis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mõnda aega majanduskonsultandina, kuid jätkas samal ajal muusikaga tegelemist, tehes koostööd erinevate artistidega. Tema karjääri kujunemisel oli oluline roll produtsent [[Kanye West]]il, kelle plaadifirma alt ilmus Legendi debüütalbum "[[Get Lifted]]". Ta sai tuntuks 2000. aastate alguses ning on avaldanud mitmeid edukaid ''[[soul]]''{{'}}i ja [[R&B]] albumeid. Tema esimene album "Get Lifted" (2004) pälvis kriitikute tunnustuse ja tõi talle laiemat tähelepanu. Hilisemate albumite hulka kuuluvad muu hulgas "Once Again" (2006), "Evolver" (2008), "Love in the Future" (2013) ja "Darkness and Light" (2016). Tema loomingus on ühendatud ''soul''-, R&B-, gospel- ja popmuusika elemendid. Legendi tuntumate laulude hulka kuuluvad "[[All of Me]]", "[[Ordinary People]]", "[[Used to Love U]]" ja "Glory". Viimane valmis koostöös räppar [[Common]]iga ning kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]". Lisaks soolokarjäärile on Legend teinud koostööd paljude tuntud muusikutega ning osalenud muusika- ja filmiprojektides. Ta on tegutsenud produtsendina ja osalenud telesaadetes, muu hulgas olnud laulusaate "[[The Voice]]" kohtunik. Samuti on ta esinenud laval ja filmides ning loonud muusikat teatrile. Ta on pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas 12 [[Grammy]] auhinda. Lisaks on ta üks väheseid artiste, kes on võitnud [[Emmy]], Grammy, [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinnad]] (nn EGOT).<ref name=":0" /> Oscari võitis ta [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias lauluga "Glory". Emmy ja Tony auhinnad on seotud tema tööga televisioonis ja teatriproduktsioonides. John Legend on 2007. aastast [[Laulukirjutajate Kuulsuste Hall]]i liige. Alates [[2013]]. aastast on ta abielus telesaatejuhi ja modelli [[Chrissy Teigen]]iga.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=John Legend {{!}} IMDb |url=https://www.imdb.com/name/nm1775466/ |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=www.imdb.com}}</ref> Nende peres on neli last.<ref name=":1" /> 8. juulil 2026 annab ta [[Tartu lauluväljak]]ul kontserdi "An Evening of Songs & Stories".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=John Legend tuleb Eestisse! Laulja astub sel suvel üles Tartu lauluväljakul |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120435402/john-legend-tuleb-eestisse-laulja-astub-sel-suvel-ules-tartu-lauluvaljakul |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * "[[Get Lifted]]" (2004) * "[[Once Again]]" (2006) * "[[Evolver]]" (2008) * "[[Wake Up!]]" <small>(koos [[the Roots]])</small> (2010) * "[[Love in the Future]]" (2013) * "[[Darkness and Light]]" (2016) * "[[A Legendary Christmas]]" (2018) * "[[Bigger Love]]" (2020) * "Legend" (2022) * "[[My Favorite Dream]]" (2024) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://johnlegend.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Legend, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] fjza18asmu4evt90z31rojbddtohwbf 0 182715 7170639 7057647 2026-06-11T09:44:21Z Taurus404 80079 7170639 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poliitikust; keemiku kohta vaata artiklit [[Ants Erm (keemik)]].}} [[Pilt:Erm, Ants.IMG 3688.JPG|pisi|Ants Erm [[Vene Föderatsiooni saatkond Eesti Vabariigis|Vene Föderatsiooni saatkonna]] ees [[Ukraina]] toetuseks korraldatud meeleavaldusel<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2014</small>]] '''Ants Erm''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1953]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti|eesti]] [[teadlane]] ja [[poliitik]]. Ants Erm on lõpetanud [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i. ja 1976. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] pooljuhtmaterjalide keemia tehnoloogia erialal. Seejärel töötas ta 15 aastat [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudis]] teadurina. Aastatel 1996–1997 töötas ta [[Keskkonnaministeerium]]is, seejärel [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudis]] ja [[TTÜ Meresüsteemide Instituut|TTÜ Meresüsteemide Instituudis]]. == Poliitikas == 24. veebruaril 1991 astus Ants Erm [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] liikmeks. Oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. 1992. aastal valiti ta [[VII Riigikogu]] liikmeks. Alates 1994. aastast oli ta [[Eesti Rahvuslik Eduerakond|Eesti Rahvusliku Eduerakonna]] esimees. Alates oktoobrist 1998 kuni jaanuarini 2011 oli ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. Alates oktoobrist 2014 kuni detsembrini 2018 oli ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] liige. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] valimisliidu Kogukondade Viimsi nimekirjas, kogus 119 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> ==Publikatsioonid== *[http://kultuur.elu.ee/ke533_rahvuslus.htm Rahvuslus okupatsioonijärgses Eestis], [[Kultuur ja Elu]] 2/2018 *[https://www.eesti.ca/ants-erm-kristina-kallasele-neile-kes-nutavad-taga-noukogude-voimu-ei-andesta-ma-iialgi-uued-uudised/article53060 Ants Erm Kristina Kallasele: neile, kes nutavad taga nõukogude võimu, ei andesta ma iialgi], 5. veebruar 2019 *[https://www.ohtuleht.ee/1026066/ants-erm-meie-vanemad-ja-vanavanemad-vaarivad-paremat-saatust Meie vanemad ja vanavanemad väärivad paremat saatust!] Õhtuleht, 15. veebruar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7181659/ants-erm-eakad-vaarivad-paremat Ants Erm: eakad väärivad paremat], Postimees, 17. veebruar 2021 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Erm, Ants}} [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud‎]] [[Kategooria:Eesti mereteadlased]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] nj1v4vxhfiu91log6s04b41uqzj7vr8 0 183760 7170680 6350276 2026-06-11T10:16:46Z Sjur 66496 7170680 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vienna City Marathon 20080427 096 Winner Abel Kirui KEN 2h07min38s promenading in front of fans.jpg|150px|thumb|Abel Kirui Viini maratonil (2008)]] '''Abel Kirui''' (sündinud [[4. juuni]]l [[1982]]) on [[Keenia]] [[kergejõustik]]lane, pikamaajooksja. Ta tuli [[Berliin]]is toimunud [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[maraton]]is maailmameistriks. 2008. aastal Kirui vőitis [[Viini maraton]]i uue rajarekordiga 2:07.38. Isikliku rekordi 2:05.04 jooksis ta 2009. aasta kevadel [[Rotterdami maraton]]il. == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is ** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|maratonis]] '''2:06.54 ''' == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste maratonijooksus}} {{JÄRJESTA:Kirui, Abel}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] hj4yxzzqulcm10dm3esnpanwd5dmm72 0 185095 7170668 6167054 2026-06-11T10:13:40Z Sjur 66496 7170668 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ezekiel Kemboi Moscow 2013.jpg|pisi|Ezekiel Kemboi [[2013. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2013. aasta MM-il]] [[Moskva]]s]] '''Ezekiel Kemboi Cheboi''' (sündinud [[25. mai]]l [[1982]] [[Matira]]s [[Keenia|Keenias]]) on [[3000 m takistusjooks]]ja, kahekordne olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister. Jooksutreeninguid alustas Kemboi suhteliselt hilja. Kooli ajal harrastas ta [[jalgpall]]i ja tegeles näitlemisega. Jooksutreeninguid hakkas tegema pärast kooli lõpetamist iseseisvalt ja siirdus takistusjooksjaks, kus tema innustajateks olid samast kohast pärit [[Moses Kiptanui]] ja [[William Mutwol]]. [[2001]]. aasta [[aprill]]is osales ta 3000 m takistusjooksu võistlustel ja võitis jooksu ajaga 8.56. Tulemus hakkas silma Keenia koondise treenerile [[Paul Ereng]]ile, kes kutsus Kemboi kohe äsja valminud kõrgmäestiku treeningukeskusse harjutama. Kemboi kirjutas mitmele [[Euroopa]] mänedžerile, kellest vastas vaid [[Enrico Dionisi]]. 2001. aasta [[mai]]s käis Kemboi Euroopas jooksmas, kus ta kahe nädala jooksul võistles viis korda ja nihutas isikliku rekordi 8.23,66-le. Keenia koondise katsevõistlustel 2001. aasta [[Aafrika]] noorte meistrivõistluste eel sai ta teise koha [[Mike Kipyego]] järel, kuid tuli [[Mauritius]]el peetud võistlustel siiski Aafrika noorte meistriks ajaga 8.39,80. [[2002]]. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Manchester]]is sai Kemboi teise koha [[Sayf Sa‘īd Shāhīn|Stephen Cherono]] (hiljem Saif Saeed Shaheen) järel ja Aafrika meistrivõistlustel tuli ta neljandaks. [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Pariis]]is pidas Ezekiel Kemboi Cheboi maha kõva võitluse esikoha pärast endise meeskonnakaaslase, [[Katar]]i siirdunud Saif Saeed Shaheeni vastu, kus tal tuli finišis lõpuks alla jääda 0,72 sekundiga. [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004. aasta olümpiamängudel]] [[Ateena]]s oli Kemboi suursoosik, kui Keenia Olümpiakomitee ei andnud järele Katari siirdunud Shaheeni osalemise võimalusele, mis keelab kodakondsust vahetanud sportlasel võistlemise olümpiamängudel kolme aasta jooksul. Ateena OM-il möödus 3000 m takistusjooksu finaal ootuspäraselt Keenia sportlaste dikteerimisel ja lõpuks Kemboi võitis meeskonnakaaslast [[Brimin Kiprop Kipruto]]t finišis 0,3 sekundiga. Keeniale kindlustas kolmikvõidu [[Paul Kipsiele Koech]]. [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] [[Helsingi]]s pidas Kemboi jälle maha tugeva võitluse esikoha pärast Shaheeniga, kuid pidi lõpuks ikkagi leppima hõbemedaliga. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s sai ta kolmanda maailmameistrivõistluste hõbemedali järjest, kui jäi tookord alla koondisekaaslasele [[Brimin Kiprop Kipruto]]le. [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008. aasta OM-il]] [[Peking]]is sai Kemboi 3000 m takistusjooksus seitsmenda koha. [[Berliin]]is peetud [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] tuli Kemboi lõpuks maailmameistriks. Tema võidutulemus 8.00,43 oli uus maailmameistrivõistluste rekord. Pärast 2009. aastat on ta tulnud maailmameistriks veel kolmel korral [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London|Londonis]] tuli ta ajaga 8.18,5 6 teist korda olümpiavõitjaks. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s lõpetas finaali küll kolmandana, kuid hiljem diskvalifitseeriti.<ref>[http://www.dailymail.co.uk/wires/afp/article-3745980/Kemboi-disqualified-steeplechase-Mekhissi-takes-bronze.html "Kemboi disqualified from steeplechase, Mekhissi takes bronze"]. Daily Mail. 17. august 2016. Vaadatud 18.08.2016</ref> ==Saavutused== [[Pilt:Ezekiel Kemboi Berlin 2009.JPG|pisi|Ezekiel Kemboi [[2009. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2009. aasta MM-il]] [[Berliin]]is]] === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.05,81''' * [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.18,56''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.04,39''' * [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.14,95''' * [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.16,94''' * [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.00,43 ''' * [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Taegu]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.14,85 ''' * [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.06,01''' * [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] '''8.11,28''' ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center" |'''7.44,24''' || [[9. september]] [[2012]] || [[Rieti]] |- | [[3000 m takistusjooks]] ||align="center"| '''7.55,76''' ||[[22. juuli]] [[2011]] || align="center"| [[Monaco]] |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 3000 m takistusjooksus}} {{Maailmameistrid meeste 3000 m takistusjooksus}} {{JÄRJESTA:Kemboi, Ezelkiel}} [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] bjwtxdzhlgs9wp7p7i9w2qidw8wug9a 0 194854 7170203 7169970 2026-06-10T13:47:26Z Linnapp 81296 Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased 7170203 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Peeter Linnap. ETV 1997.jpg|pisi|Peeter Linnap. ETV, 1997]] [[Fail:The History of European Photography I-III.jpg|alt=The History of European Photography I-III|pisi|The History of European Photography I-III]] '''Peeter Linnap''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210729132341/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Biograafia]</ref> [[1960]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |pealkiri=Peeter Linnap |vaadatud=2015-08-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134411/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane, kunstipedagoog ja kunstnik. ==Haridus== Ta on kaitsnud 2006. aastal filosoofiadoktori (Ph.D) väitekirja [https://ut.ee/et/oppekavad/semiootika-ja-kultuuriteooria semiootika ja kultuuriteooria] alal [[Tartu Ülikool]]is (vk [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/186/linnappeeter.pdf Fotoloogia]).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2001. aastal lõpetanud magistrina (M.A) [https://haridusportaal.edu.ee/erialad/kunstiteadus-ja-visuaalkultuuri-uuringud-1 kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute] eriala [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990 aastad")[https://www.e-varamu.ee/item/DMN34XOIHXPHXHZ6V3RH7NAKU3SWFCU6?query=*&offset=20&rows=20&facets%5B%5D=language_fct&facetValues%5B%5D=affiliate_fct%3DEesti+Kunstiakadeemia&sort=random_5758368781771403658&q=institution%26rows%3D20%26offset%3D-20&viewType=list&firstHit=WTO33JVMDTWBRUEMGEVKBPOUGIRWK35Z&lastHit=lasthit&hitNumber=37] ja M.A-ga võrdsustatud diplomiga 1983. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] kultuuriteaduskonnas (vk ""Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri "Fotokunst" 1930–1931 sisuülevaade")[https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=fotokunst+ja+eesti+foto+/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C][https://fotopärand.org.ee/bibliograafia/], ning Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeter Linnap - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ansel Adams Center for Photography 1989 - 2001 |url=https://theclio.com/entry/29420 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Clio |keel=en}}</ref> jm. ==Töökäik== 2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor [[Tallinna Ülikool]]is, 2007. aastast ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina – fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.<ref name="ETIS" /> [[Fail:Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix 1ma24sep13e11.jpg|pisi|Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix (2023)]] === Teadlase ja õppejõuna === Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse kirjastuste Springer ja Intellect kaudu ning teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2408734*est |pealkiri=TEA entsüklopeedia. 1. köide: a-Alžeeria |kuupäev=2008 |kirjastus=TEA Kirjastus |isbn=978-9985-71-803-2 |toimetaja-perekonnanimi=Pool |toimetaja-eesnimi=Linda |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Asveit |toimetaja2-eesnimi=Helen |toimetaja3-perekonnanimi=Hurt |toimetaja3-eesnimi=Kerli |toimetaja4-perekonnanimi=Jürisoo |toimetaja4-eesnimi=Lauri |toimetaja5-perekonnanimi=Liivak |toimetaja5-eesnimi=Sander |toimetaja6-perekonnanimi=Ollino |toimetaja6-eesnimi=Mari |toimetaja7-perekonnanimi=Pool |toimetaja7-eesnimi=Allan-Hermann |toimetaja8-perekonnanimi=Sapar |toimetaja8-eesnimi=Kaja |toimetaja9-perekonnanimi=Siil |toimetaja9-eesnimi=Virgo}}</ref> kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&43,43, |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=List of Authors |url=http://www.historyofphotography.eu/index.php/volume-i/list-of-the-authors |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.historyofphotography.eu}}</ref> Pidanud loenguid mitmes maailma ülikoolis ja esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti ''semiosfäärist''. Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes ''fotograafilisust'' kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisust maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib ''keelatud'' fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahvusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ''ad hoc'' võtmes rakendada Juri Lotmani ''semiosfääri'' kontseptsiooni fotograafilisele meediumile. [[Fail:Tõnu Tormis. P Linnap minu telekas 2019.jpg|pisi]][[Fail:Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54.png|pisi|Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54]]Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid<ref name="e-kataloog">{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&9,9, |vaadatud=2023-07-26 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref> ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis<ref name="e-kataloog" />. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides. === Kunstikuraatorina === Kuraatorina teinud [[Saaremaa biennaal]]e "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition / Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm. Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.<ref name="arhiiv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}</ref><ref name="arhiiv" /> [[Fail:Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994.jpg|pisi|Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994]] === Kunstnikuna === Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja ''performance''<nowiki/>'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi / A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp / Stairway to Heaven" (2023) jm. == Teosed == [[Fail:Peeter Linnap. Kivi-Vaataja 1991.jpg|pisi|Peeter Linnap. Kivi-vaataja. /Stone-watcher 1991]] * Nimetud maastikud (Koos Rein Kotoviga) 1986 * Öömaastikud 1987 * Varjatud maastikud 1988 * Autoportree N. Liidu kodanikuna 1989 * I-VI 1989 * Must tuhat 1989 * Avatud maastikud 1989-1990 * Meie mees Moskvasse 1990 * Kivi-vaataja 1991 [[Fail:Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021.jpg|pisi|Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021]] * [[Fail:Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade.jpg|pisi|Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade]] Päev Tallinnas 1992 * Eesti köök 1993 * Suvi 1955 1993 * Le Top 50 1994 * [[Fail:Peeter Linnap. Le Top 50.jpg|pisi|Peeter Linnap. Le Top 50. Pallase galerii Tartu 2021]] * Eesti lühike emblemaatiline ajalugu / Kleine Geschichte Estlands 1996 * Kalevipoeg de facto * Eesti professionaalne kunst 1996 1997 * maastik.tif 1997 * Art is everywhere 1997 * Pühamu 1999 * Järelmonumendid 1999 * Homo EKAdemicus 2000. * Aja peegel / Time Mirror 2014 * Ajaloost läbi / A Man through History 2021 * Taevatrepp / Stairway to Heaven 2023 === Isikunäitusi === * "Nimetud maastikud" (koos Rein Kotoviga) Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1986 * [[Fail:Linnap Kalevipoeg de Facto.jpg|pisi|Linnap Kalevipoeg de Facto]]"Öömaastikud" Tallinn, Kiek in de Köki galerii 1987 * "Varjatud maastikud / Concealed landscapes" American Line Building, FBR II Rotterdam (1990) * "Varjatud maastikud" Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome (1991) * "Peeter Linnap ja Toomas Kalve" Galerii Oveno, Sopramonte, Itaalia (1991) * "Kivi-vaataja" Iisalmen Kulttuuritalo, Iisalmi, Soome (1992) * "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993)[[Fail:Linnap Eesti Emblemaatiline ajalugu.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti Emblemaatiline ajalugu 1995 ja 2021]] * "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994) * "Le Top 50", Ajaloo Instituudi Galerii, Tallinn, Eesti (1994) * "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995) * "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996) * "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997) * "Lõpetamata maastik" (koos P. Ulase ja U. Roosvaltiga) Tallinna Kunstihoone (1997) * "Pühamu" (koos J. Zoova, T. Laamanni ja A. Maasikuga) Eesti Kunstimuuseum (1999) * "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2000/2001) * "Homo EKAdemicus", Galerii Illegaard, Tartu, Eesti (2002) * "Peeter Linnap. Ajaloost läbi". Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2021) * Peeter Linnap "Taevatrepp / Stairway to Heaven" Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2023) Peeter Linnap on oma teostega osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKM Digitaalkogu |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=digikogu.ekm.ee}}</ref> === Teoseid kunstikogudes === Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago., USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse. === Teoseid avaldatud === Linnapi teoseid on avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. [[Fail:Peeter Linnap. Eesti embleem ajalugu ja Suvi 1955.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti emblemaatiline ajalugu ja Suvi 1955. Pallase galerii 2021]] == Ühiskondlik tegevus == Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige.<ref name="ETIS" /> Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi. == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Linnapiga]], Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik" korraldamine) * 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Eve Kiiler]]iga, II Saaremaa biennaali "Invasioon" kureerimine) * 1992 TMK kinokriitika aastapreemia * 2000 kultuurilehe Sirp kunstikriitika aastapreemia * 2001 TMK kinokriitika aastapreemia * 2008 [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia "Fotoloogia") * 2010 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2016 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2018 Kõrgema Kunstikooli Pallas Punane Teenetemärk 15 aastase panustamise eest Pallase arengusse * 2021 Kõrgema Kunstikooli Pallas Kuldne Teenetemärk erialaste teooriate arendamise eest [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid (AfterMonuments) 1999]] ==Kirjatööd== === Teadusartikleid === * Kadreeritud tõde: fotograafia stalinistlikus Eestis 1944–1953. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2000 * Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2002 * Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga (kaasautor). Trt, 2003, 2008, 2012 * Eesti fotograafia 1839–2004. Trt, 2006 (CD-Rom) * Silmakirjad: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist. Trt, 2007 * Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society. // International Journal of Education Through Art 3 (2007) 3 * Visualizing Estonia.// Society, 2014, vol 51, nr 1, 40–43 * History of Estonian photography 1900–1938. // The History of European Photography 1900–1938. 1. Bratislava, 2010 * History of Estonian photography 1939–1969. // The History of European Photography 1939–1969. 2. Bratislava, 2014 * History of Estonian photography 1970–2000. // The History of European Photography 1970–2000. 3. Bratislava, 2016 * Eesti foto 1900-1940. // Eesti kunsti ajalugu 5, Tln, 2010 * Eesti foto 1940–1991. // Eesti kunsti ajalugu 6, Tln, 2016 === Autoriraamatud ja monograafiad<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi raamatud Ester}}</ref> === [[Fail:Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas.jpg|pisi|Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas]] * Peeter Linnap. "Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States". Glasgow, Street Level Photography Gallery and Workshop. (1993), 96 p. ISBN 1897723032 * Peeter Linnap. "Out of the Shadow: Photobased Art form the Baltics". Greenville Jenckins Art Center/ Wellington B.Gray Gallery. (1998) 68 p.ASIN: B008WVQVMA * Peeter Linnap. "Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2007, 352 lk. (Silmakirjad 3). ISBN 9789985930144 ISSN 14068893 Peeter Linnap. "Fotoloogia". Tallinn, Jutulind, 2008, 388 lk. ISBN 9789949155835 * Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Väike visuaalkultuuri leksikon". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 428 lk. (Silmakirjad 5). ISBN 9789985991558 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2012, 360 lk. (Silmakirjad 6). ISBN 9789985930144 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Maailma fotograafia ajalugu". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2014, 488 lk. (Silmakirjad 7). ISBN [http://9789985991596 9789985991596] (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015". Tartu, Peeter Linnap, 2016, 528 lk. (Silmakirjad 8). ISBN [http://9789949964536 9789949964536] (köites) ISSN1406889[[Fail:Linnap raamatuga Euroopa Foto Ajalugu I 2010.jpg|pisi|Linnap raamatutega Euroopa Foto Ajalugu I 2010 jm]] * Peeter Linnap. "Ajaloost läbi/ A Man through History". Tartu, Peeter Linnap, 2017, 224 lk. (Silmakirjad 9). ISBN [http://9789949964536 9789949964543] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Mees valgel hobusel/ A man of light: Peeter Tooming". Tartu, Peeter Linnap, 2018, 224 lk. (Silmakirjad 10). ISBN [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C 9789949964574] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" I. 19.sajand-1940/ "Anthology of Estonian Photography" I 1839-1940 / Peeter Linnap ; tõlkijad Roderic Campbell, Peeter Linnap, Peeter Tammisto ; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020. 528 lk. (Silmakirjad 12). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742103] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" II. 1940-2010/ "Anthology of Estonian Photography" II 1940-2010 / Peeter Linnap ; tõlkijad Paul Austin, Peeter Linnap, Peeter Tammisto; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021. 1184 lk. (Silmakirjad 13). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&Fhttps://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C60%2C60%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742110] (köites) ISSN 14068893 === Koostatud raamatuid<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi koostatud raamatud - Ester}}</ref> === * Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire (Saaremaa Biennaal 1995). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1995) 120 lk. ISBN 9985601602[[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015]]Invasioon. Invasion. (Saaremaa Biennaal 1997). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1997) 128 lk. ISBN 9985603737 * Peeter Linnap (Toim). "Käsitlusi fotograafiast 1855–2003". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2003. 315.lk. (Silmakirjad 1). ISBN/ISSN 998593010X * Peeter Linnap (Toim). Eesti foto [Elektrooniline teavik]: Eesti fotograafia 1839–2004 = Estonian photography 1839–2004. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2006. ISBN/ISSN 9789985930137 * Peeter Linnap (Toim). "Tõlketekste visuaalkultuurist, nüüdiskunstist ja fotograafiast". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2009, 304 lk. (Silmakirjad 2). ISBN 9789985991527 ISSN 14068893 *[[Fail:Peeter Linnap Raamatukaas.jpg|pisi|Peeter Linnap Raamatukaas]]Peeter Linnap (Koost/ Toim Peeter Linnap, Martin Parr). "Back then. 1990's: the Baltics and Russia in transition = Toona 1990-1992. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuperioodil". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2019, 112 lk. (Silmakirjad 11). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C ISBN 9789949964581] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap (koostaja/toimetaja) Uurimusi fotograafia morfoloogiast. I; Kõrgem Kunstikool Pallas, 2022, 207 lk. (Silmakirjad 14) <nowiki>ISBN 9789949742158</nowiki> ISSN 14068893 == Telesaateid (autorina)<ref name="arhiiv" /> == [[Fail:Burgin ja Linnap 1997.jpg|pisi|Invasioon 3 Victor Burgin ja Peeter Linnap 1997]] "Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min * "Fiktiivsed skulptuurid" (Francois Mechain) ETV 1991 12 min * "Aja sõdurid" ETV 1993 25 min * "Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis". ETV 1995 25 min * "Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilleyga". ETV 1995 40 m * "Meediareflektiivne kunst". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 1) * "Kunst ja poliitika". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 2) * "Töö teema kunstis". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 3) * "Vaatamine ja nägemine". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 5) * "Topeltmängud kunstis". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 6) * "Invasioon 3: Maastik/territoorium" ETV 1997 35 min * "Invasioon 4: Intervjuu Victor Burginiga" ETV 1997 35 min == Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] * [[Saaremaa biennaal]] * [[Faculty of Taste]] * [[PallasFoto]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Who is who in Reasearch: Visual Arts. London, Intellect, 2013 * ETABL IV, 2013 * EKABL, 1996, 273 * Eesti kunstnikud 1. Tln., 1998, 100–105; 275–278 * EE, 2000, 14, 250 * Borderlands: Contemporary Photography from Baltic States. Glasgow, 1993 * Das Gedächtnis der Bilder: Baltische Photokunst Heute. Kiel, 1993, 162, 172–173 * Out of the Shadow: Photobased Arts from the Baltics. Greenville, 1998, 37–39; === Artiklid Peeter Linnapi kohta === * Peeter Laurits, Gulliveri meelemärkuseta välklamp, KULTUUR JA ELU"; Nr.4/88; * Peeter Tooming, "Meie Mees Euroopa Fotos"; "KULTUUR ja ELU", Nr.1/1992 * John Stathatos, "Peeter Linnapi Suvi 1955: Lugemiskatse; Vikerkaar, 8/1994 (Estonian/ Russian) * Reet Varblane, "Kunstimaailm ja Meie: Peeter Linnapi "Le Top 50" Ajaloo Instituudi Galeriis"; Almanahh "Kunst", nr 2, 1995 * Johannes Saar, "Rorschachi testid ja sotsiaaldiagnostika Peeter Linnapi Kunstis", [[Teater. Muusika. Kino]], 1996, nr 3 * Eneken Helme, Peeter Linnap, Eesti entsüklopeedia, 14. kd., Tln, 2000 * Jaak Kangilaski, S. Helme, “Eesti Kunsti Lühiajalugu”, Tln, Kunst,2000,lk.266-74 * Heie Treier, "Peeter Linnapi Eesti Uuringud"; HOMMIKULEHT, 31.12.1994 * Teet Veispak, “Kunst kui Kokkulepe: Dekonstruktsioon ja Kontekst”, “SIRP”, 2000, 15. Detsember * Piret Tali, “Peeter Linnap - Meie mees maailmas”, PÜHAPÄEVALEHT, 1997, 20.juuli * Ita Serman. Peeter Linnap: Kõik, millest olen unistanud, on täide läinud, Õhtuleht, 1994,7. dets. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnapilt ilmus mahukas eesti fotoajaloo raamat. Rootsi Eesti Päevaleht, 2016, 20.juuli, lk.9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 23.juuni (nr.25), lk 8-9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal II. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 30.juuni (nr.26), lk 6-9 * Eerik Purje. Läbi läätse. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 11.august (nr.32), lk 6 * Johannes Saar. Sotsialistlikust haaremist turumajanduslikku bordelli. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.36-41 * Kaisa Eiche. // < #Hello, world >*. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.42-51 * Hasso Krull. Peeter Linnapi ajalooline nägu. Postimees, 2021, 21.jaanuar. * Heie Treier (Int). Peeter Linnap: praegu tuleb meil endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12.veebruar. * Raimu Hanson. Peeter Linnap tuli ajaloost läbi ja võttis parimad pildid kaasa. "Postimees", 2021, 7.jaanuar. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnap: Ajaloost Läbi. Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 22.01.2021 * Kai Kiilaspea. Peeter Linnap: A Man through History. Eesti Elu / Estonian Life (Toronto, Kanada) 20.01.2021; * Tiina Pintsaar. Kui palju teatakse eesti kunsti ja Eestit üldse kunstielu 50 säravama nime seas? Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 25.01.2021. * Eneken Laugen ja Triin Tulgiste. 15 teost, mida igaüks peaks eesti kunstist teadma 1980-2000. Eesti naine, 2021, 25.02. * Kristel Schwede (Int). Peeter Linnap ja Pallase Fotoaed. Positiiv, 2022, sügis, lk.8-19. * Thomas McEvilley, “Peeter Linnap in SoHo Gallery”, “ART IN AMERICA”, USA, 2001.April, p.41-45 * John Stathatos, "A Reading of Peeter Linnap´s "Summer 1955", "ART & DESIGN: Photography in Visual Arts.", London, U.K, September, 1995 (English), p. 54–59 * Vt ka www.stathatos.net /pages/peeter_linnap.html * Mary Ann Lynch, “Peeter Linnap: Orbiting Estonia”, IMAGO magazine, 2002,nr.12, p.50-55 (English and Slovak) * Andy Grundberg, Deborah Klochko: "Documentary Lacunae with Peeter and Eve Linnap"; "SEE": Journal of Visual Culture, San-Francisco, 1996, 2:1, pp.22-25 (English) * John Stathatos, "Kalokairi 1955"; In: "Photosynkyria", Thessaloniki, Greece,1995 (Greek and English) * Michael Freitag, "Zeit Verschiebung: Ein Gespräch mit Peeter und Eve Linnap"; “NEUE BILDENDE KUNST" (Berlin), December,1994 nr 6, s.41-43 (German) * Jan-Erik Lundström, Peeter Linnap, "EUROPEAN PHOTOGRAPHY", 1993, Nr.54 (German/ English) s 25-26 * Jan Erik Lundström, "Estland: Sommaren 1955", "90-TAL"-magazine, Stockholm, July 1994 (Swedish) * Inka Schube, “E. und P.Linnap - Nationale Tradition und Internationale Kontextualisierung"; "ESTONIAN STUDIES", catalogue, Galerie in der Brotfabrik; Berliin, 1994 (German) * Kristina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Tampere, Soome), 1992, 21.heinäkuuta * Peeter Linnap, Dark Light, "APERTURE"(N.Y; USA); Nr.116,1989; (English) * Peeter Linnap; Self-performance, raamatus "BORDERLANDS: CONTEMPORARY PHOTOGRAPHY FROM BALTIC STATES", Glasgow,1993 (English) * Julia Tedroff, “Peeter Linnap, Summer 1955”, Berättelser om Historien sju arbeten av Baltiska och Ryska Konstnärer”,Göteborgs Universitetet 1996,p13-15 (Swedish) * Solveig Sveinbjörnsdottir, “Listin Breytingar Timum” ("Art in times of Changes”), “Morgunbladid”, Reykjavik, 2000, 1.June (Icelandic) Kõiki 517 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI === Telesaated ja filmid Peeter Linnapist === * "Peeter Linnap" (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); * [https://www.youtube.com/watch?v=XcTOwKtxLOg PEETER LINNAP FotoVisioon II Jaanus Nõgisto / Peeter Linnap/ Juhan Viiding/ Alo Mattiisen] * "Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon", 1998 (rež. M. Raat); * "Teadlased: Peeter Linnap", Eesti Televisioon 2008 (rež. K. Veidenbaum). https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teadlased-peeter-linnap * Osalenud enam kui 20 kultuurisaates (Sh "Ars & Vita", "OP" jmt) ja kunstiteemalistes filmides (sh "Lumeleopard", 1999 Jaan Künnapist, 2005 "Jaan Klõšeiko" jmt). * [https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s Peeter Linnap. "A very brief introduction to Estonian photography".- Loeng/ lecture - Fort Dunree kunstiresidentsis / art residency, Saldanha gallery, 21.oct 2024. Rež. Martha McCulloch ja Liam Hirrell. 1h 20min]. * https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999]] ===Peeter Linnapi osalusega lõigud telesaadetes=== * [https://jupiter.err.ee/1608081871/suud-puhtaks "Suud puhtaks" (saade): Monumentide vaenamine: autorilõik 7 min. ETV 2021, 02.02.] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-559 "Prillitoos" (saade): saates Prillitoos hooaeg 42, 14.02 10 min ETV 2021.] * [https://www.facebook.com/watch/?v=738984010102324 "Prillitoos" (saade): FOTONÕU / autorilõik fotode taastamisest. ETV 2021, 11.04.] * [https://www.facebook.com/watch/?v=2899858256964891 Peeter Linnapi näitus. Tartu Ülikooli TV - Peegel.ut.ee | 17.02.2021]. ==Välislingid== * {{ETIS}} [[ETIS]] * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 Peeter Linnapi looming EKM digitaalarhiivis] * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Peeter Linnapi looming ja tegevus Eesti Filmi Andmebaasis] * [https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s Peeter Linnapi loeng Fort Dunrees] https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s * https://www.meediateek.ee/film/view?id=855&q=peeter+linnap# * [https://www.youtube.com/watch?v=XcTOwKtxLOg PEETER LINNAP FotoVisioon II Jaanus Nõgisto / Peeter Linnap / Juhan Viiding / Alo Mattiisen] * [https://arhiiv.err.ee/video/seeria/ajaloo-vabrik Ajaloo vabrik | Videoarhiiv | ERR] * [https://arhiiv.err.ee/video/seeria/invasioon Invasioon | Videoarhiiv | ERR] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/fotosaated-homo-consumens Homo Consumens. Autorisaade Briti fotograafist Martin Parrist] * [https://www.youtube.com/watch?v=EWEM00gUUI0 Isikunäitus "Ajaloost läbi". Galerii Pallas. Jaanuar/veebruar 2021] * [https://www.youtube.com/watch?v=etPWnBej2_I Pühamu/Adytum. Koos Arne Maasiku, Tarvvi Laamanni ja Jasper Zoovaga] {{JÄRJESTA:Linnap, Peeter}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud]] [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] kukqoqu51knpq7rswqo9iaftqqho16t 7170205 7170203 2026-06-10T13:49:05Z Linnapp 81296 + Donegalis 7170205 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Peeter Linnap. ETV 1997.jpg|pisi|Peeter Linnap. ETV, 1997]] [[Fail:The History of European Photography I-III.jpg|alt=The History of European Photography I-III|pisi|The History of European Photography I-III]] '''Peeter Linnap''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210729132341/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Biograafia]</ref> [[1960]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |pealkiri=Peeter Linnap |vaadatud=2015-08-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134411/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane, kunstipedagoog ja kunstnik. ==Haridus== Ta on kaitsnud 2006. aastal filosoofiadoktori (Ph.D) väitekirja [https://ut.ee/et/oppekavad/semiootika-ja-kultuuriteooria semiootika ja kultuuriteooria] alal [[Tartu Ülikool]]is (vk [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/186/linnappeeter.pdf Fotoloogia]).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2001. aastal lõpetanud magistrina (M.A) [https://haridusportaal.edu.ee/erialad/kunstiteadus-ja-visuaalkultuuri-uuringud-1 kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute] eriala [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990 aastad")[https://www.e-varamu.ee/item/DMN34XOIHXPHXHZ6V3RH7NAKU3SWFCU6?query=*&offset=20&rows=20&facets%5B%5D=language_fct&facetValues%5B%5D=affiliate_fct%3DEesti+Kunstiakadeemia&sort=random_5758368781771403658&q=institution%26rows%3D20%26offset%3D-20&viewType=list&firstHit=WTO33JVMDTWBRUEMGEVKBPOUGIRWK35Z&lastHit=lasthit&hitNumber=37] ja M.A-ga võrdsustatud diplomiga 1983. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] kultuuriteaduskonnas (vk ""Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri "Fotokunst" 1930–1931 sisuülevaade")[https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=fotokunst+ja+eesti+foto+/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C][https://fotopärand.org.ee/bibliograafia/], ning Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeter Linnap - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ansel Adams Center for Photography 1989 - 2001 |url=https://theclio.com/entry/29420 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Clio |keel=en}}</ref> jm. ==Töökäik== 2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor [[Tallinna Ülikool]]is, 2007. aastast ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina – fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.<ref name="ETIS" /> [[Fail:Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix 1ma24sep13e11.jpg|pisi|Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix (2023)]] === Teadlase ja õppejõuna === Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse kirjastuste Springer ja Intellect kaudu ning teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2408734*est |pealkiri=TEA entsüklopeedia. 1. köide: a-Alžeeria |kuupäev=2008 |kirjastus=TEA Kirjastus |isbn=978-9985-71-803-2 |toimetaja-perekonnanimi=Pool |toimetaja-eesnimi=Linda |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Asveit |toimetaja2-eesnimi=Helen |toimetaja3-perekonnanimi=Hurt |toimetaja3-eesnimi=Kerli |toimetaja4-perekonnanimi=Jürisoo |toimetaja4-eesnimi=Lauri |toimetaja5-perekonnanimi=Liivak |toimetaja5-eesnimi=Sander |toimetaja6-perekonnanimi=Ollino |toimetaja6-eesnimi=Mari |toimetaja7-perekonnanimi=Pool |toimetaja7-eesnimi=Allan-Hermann |toimetaja8-perekonnanimi=Sapar |toimetaja8-eesnimi=Kaja |toimetaja9-perekonnanimi=Siil |toimetaja9-eesnimi=Virgo}}</ref> kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&43,43, |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=List of Authors |url=http://www.historyofphotography.eu/index.php/volume-i/list-of-the-authors |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.historyofphotography.eu}}</ref> Pidanud loenguid mitmes maailma ülikoolis ja esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti ''semiosfäärist''. Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes ''fotograafilisust'' kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisust maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib ''keelatud'' fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahvusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ''ad hoc'' võtmes rakendada Juri Lotmani ''semiosfääri'' kontseptsiooni fotograafilisele meediumile. [[Fail:Tõnu Tormis. P Linnap minu telekas 2019.jpg|pisi]][[Fail:Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54.png|pisi|Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54]]Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid<ref name="e-kataloog">{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&9,9, |vaadatud=2023-07-26 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref> ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis<ref name="e-kataloog" />. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides. === Kunstikuraatorina === Kuraatorina teinud [[Saaremaa biennaal]]e "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition / Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm. Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.<ref name="arhiiv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}</ref><ref name="arhiiv" /> [[Fail:Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994.jpg|pisi|Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994]] === Kunstnikuna === Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja ''performance''<nowiki/>'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi / A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp / Stairway to Heaven" (2023) jm. == Teosed == [[Fail:Peeter Linnap. Kivi-Vaataja 1991.jpg|pisi|Peeter Linnap. Kivi-vaataja. /Stone-watcher 1991]] * Nimetud maastikud (Koos Rein Kotoviga) 1986 * Öömaastikud 1987 * Varjatud maastikud 1988 * Autoportree N. Liidu kodanikuna 1989 * I-VI 1989 * Must tuhat 1989 * Avatud maastikud 1989-1990 * Meie mees Moskvasse 1990 * Kivi-vaataja 1991 [[Fail:Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021.jpg|pisi|Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021]] * [[Fail:Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade.jpg|pisi|Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade]] Päev Tallinnas 1992 * Eesti köök 1993 * Suvi 1955 1993 * Le Top 50 1994 * [[Fail:Peeter Linnap. Le Top 50.jpg|pisi|Peeter Linnap. Le Top 50. Pallase galerii Tartu 2021]] * Eesti lühike emblemaatiline ajalugu / Kleine Geschichte Estlands 1996 * Kalevipoeg de facto * Eesti professionaalne kunst 1996 1997 * maastik.tif 1997 * Art is everywhere 1997 * Pühamu 1999 * Järelmonumendid 1999 * Homo EKAdemicus 2000. * Aja peegel / Time Mirror 2014 * Ajaloost läbi / A Man through History 2021 * Taevatrepp / Stairway to Heaven 2023 === Isikunäitusi === * "Nimetud maastikud" (koos Rein Kotoviga) Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1986 * [[Fail:Linnap Kalevipoeg de Facto.jpg|pisi|Linnap Kalevipoeg de Facto]]"Öömaastikud" Tallinn, Kiek in de Köki galerii 1987 * "Varjatud maastikud / Concealed landscapes" American Line Building, FBR II Rotterdam (1990) * "Varjatud maastikud" Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome (1991) * "Peeter Linnap ja Toomas Kalve" Galerii Oveno, Sopramonte, Itaalia (1991) * "Kivi-vaataja" Iisalmen Kulttuuritalo, Iisalmi, Soome (1992) * "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993)[[Fail:Linnap Eesti Emblemaatiline ajalugu.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti Emblemaatiline ajalugu 1995 ja 2021]] * "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994) * "Le Top 50", Ajaloo Instituudi Galerii, Tallinn, Eesti (1994) * "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995) * "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996) * "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997) * "Lõpetamata maastik" (koos P. Ulase ja U. Roosvaltiga) Tallinna Kunstihoone (1997) * "Pühamu" (koos J. Zoova, T. Laamanni ja A. Maasikuga) Eesti Kunstimuuseum (1999) * "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2000/2001) * "Homo EKAdemicus", Galerii Illegaard, Tartu, Eesti (2002) * "Peeter Linnap. Ajaloost läbi". Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2021) * Peeter Linnap "Taevatrepp / Stairway to Heaven" Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2023) Peeter Linnap on oma teostega osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKM Digitaalkogu |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=digikogu.ekm.ee}}</ref> === Teoseid kunstikogudes === Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago., USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse. === Teoseid avaldatud === Linnapi teoseid on avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. [[Fail:Peeter Linnap. Eesti embleem ajalugu ja Suvi 1955.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti emblemaatiline ajalugu ja Suvi 1955. Pallase galerii 2021]] == Ühiskondlik tegevus == Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige.<ref name="ETIS" /> Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi. == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Linnapiga]], Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik" korraldamine) * 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Eve Kiiler]]iga, II Saaremaa biennaali "Invasioon" kureerimine) * 1992 TMK kinokriitika aastapreemia * 2000 kultuurilehe Sirp kunstikriitika aastapreemia * 2001 TMK kinokriitika aastapreemia * 2008 [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia "Fotoloogia") * 2010 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2016 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2018 Kõrgema Kunstikooli Pallas Punane Teenetemärk 15 aastase panustamise eest Pallase arengusse * 2021 Kõrgema Kunstikooli Pallas Kuldne Teenetemärk erialaste teooriate arendamise eest [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid (AfterMonuments) 1999]] ==Kirjatööd== === Teadusartikleid === * Kadreeritud tõde: fotograafia stalinistlikus Eestis 1944–1953. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2000 * Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2002 * Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga (kaasautor). Trt, 2003, 2008, 2012 * Eesti fotograafia 1839–2004. Trt, 2006 (CD-Rom) * Silmakirjad: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist. Trt, 2007 * Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society. // International Journal of Education Through Art 3 (2007) 3 * Visualizing Estonia.// Society, 2014, vol 51, nr 1, 40–43 * History of Estonian photography 1900–1938. // The History of European Photography 1900–1938. 1. Bratislava, 2010 * History of Estonian photography 1939–1969. // The History of European Photography 1939–1969. 2. Bratislava, 2014 * History of Estonian photography 1970–2000. // The History of European Photography 1970–2000. 3. Bratislava, 2016 * Eesti foto 1900-1940. // Eesti kunsti ajalugu 5, Tln, 2010 * Eesti foto 1940–1991. // Eesti kunsti ajalugu 6, Tln, 2016 === Autoriraamatud ja monograafiad<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi raamatud Ester}}</ref> === [[Fail:Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas.jpg|pisi|Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas]] * Peeter Linnap. "Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States". Glasgow, Street Level Photography Gallery and Workshop. (1993), 96 p. ISBN 1897723032 * Peeter Linnap. "Out of the Shadow: Photobased Art form the Baltics". Greenville Jenckins Art Center/ Wellington B.Gray Gallery. (1998) 68 p.ASIN: B008WVQVMA * Peeter Linnap. "Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2007, 352 lk. (Silmakirjad 3). ISBN 9789985930144 ISSN 14068893 Peeter Linnap. "Fotoloogia". Tallinn, Jutulind, 2008, 388 lk. ISBN 9789949155835 * Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Väike visuaalkultuuri leksikon". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 428 lk. (Silmakirjad 5). ISBN 9789985991558 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2012, 360 lk. (Silmakirjad 6). ISBN 9789985930144 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Maailma fotograafia ajalugu". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2014, 488 lk. (Silmakirjad 7). ISBN [http://9789985991596 9789985991596] (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015". Tartu, Peeter Linnap, 2016, 528 lk. (Silmakirjad 8). ISBN [http://9789949964536 9789949964536] (köites) ISSN1406889[[Fail:Linnap raamatuga Euroopa Foto Ajalugu I 2010.jpg|pisi|Linnap raamatutega Euroopa Foto Ajalugu I 2010 jm]] * Peeter Linnap. "Ajaloost läbi/ A Man through History". Tartu, Peeter Linnap, 2017, 224 lk. (Silmakirjad 9). ISBN [http://9789949964536 9789949964543] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Mees valgel hobusel/ A man of light: Peeter Tooming". Tartu, Peeter Linnap, 2018, 224 lk. (Silmakirjad 10). ISBN [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C 9789949964574] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" I. 19.sajand-1940/ "Anthology of Estonian Photography" I 1839-1940 / Peeter Linnap ; tõlkijad Roderic Campbell, Peeter Linnap, Peeter Tammisto ; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020. 528 lk. (Silmakirjad 12). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742103] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" II. 1940-2010/ "Anthology of Estonian Photography" II 1940-2010 / Peeter Linnap ; tõlkijad Paul Austin, Peeter Linnap, Peeter Tammisto; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021. 1184 lk. (Silmakirjad 13). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&Fhttps://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C60%2C60%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742110] (köites) ISSN 14068893 === Koostatud raamatuid<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi koostatud raamatud - Ester}}</ref> === * Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire (Saaremaa Biennaal 1995). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1995) 120 lk. ISBN 9985601602[[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015]]Invasioon. Invasion. (Saaremaa Biennaal 1997). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1997) 128 lk. ISBN 9985603737 * Peeter Linnap (Toim). "Käsitlusi fotograafiast 1855–2003". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2003. 315.lk. (Silmakirjad 1). ISBN/ISSN 998593010X * Peeter Linnap (Toim). Eesti foto [Elektrooniline teavik]: Eesti fotograafia 1839–2004 = Estonian photography 1839–2004. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2006. ISBN/ISSN 9789985930137 * Peeter Linnap (Toim). "Tõlketekste visuaalkultuurist, nüüdiskunstist ja fotograafiast". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2009, 304 lk. (Silmakirjad 2). ISBN 9789985991527 ISSN 14068893 *[[Fail:Peeter Linnap Raamatukaas.jpg|pisi|Peeter Linnap Raamatukaas]]Peeter Linnap (Koost/ Toim Peeter Linnap, Martin Parr). "Back then. 1990's: the Baltics and Russia in transition = Toona 1990-1992. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuperioodil". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2019, 112 lk. (Silmakirjad 11). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C ISBN 9789949964581] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap (koostaja/toimetaja) Uurimusi fotograafia morfoloogiast. I; Kõrgem Kunstikool Pallas, 2022, 207 lk. (Silmakirjad 14) <nowiki>ISBN 9789949742158</nowiki> ISSN 14068893 == Telesaateid (autorina)<ref name="arhiiv" /> == [[Fail:Burgin ja Linnap 1997.jpg|pisi|Invasioon 3 Victor Burgin ja Peeter Linnap 1997]] "Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min * "Fiktiivsed skulptuurid" (Francois Mechain) ETV 1991 12 min * "Aja sõdurid" ETV 1993 25 min * "Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis". ETV 1995 25 min * "Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilleyga". ETV 1995 40 m * "Meediareflektiivne kunst". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 1) * "Kunst ja poliitika". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 2) * "Töö teema kunstis". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 3) * "Vaatamine ja nägemine". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 5) * "Topeltmängud kunstis". ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 6) * "Invasioon 3: Maastik/territoorium" ETV 1997 35 min * "Invasioon 4: Intervjuu Victor Burginiga" ETV 1997 35 min == Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] * [[Saaremaa biennaal]] * [[Faculty of Taste]] * [[PallasFoto]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Who is who in Reasearch: Visual Arts. London, Intellect, 2013 * ETABL IV, 2013 * EKABL, 1996, 273 * Eesti kunstnikud 1. Tln., 1998, 100–105; 275–278 * EE, 2000, 14, 250 * Borderlands: Contemporary Photography from Baltic States. Glasgow, 1993 * Das Gedächtnis der Bilder: Baltische Photokunst Heute. Kiel, 1993, 162, 172–173 * Out of the Shadow: Photobased Arts from the Baltics. Greenville, 1998, 37–39; === Artiklid Peeter Linnapi kohta === * Peeter Laurits, Gulliveri meelemärkuseta välklamp, KULTUUR JA ELU"; Nr.4/88; * Peeter Tooming, "Meie Mees Euroopa Fotos"; "KULTUUR ja ELU", Nr.1/1992 * John Stathatos, "Peeter Linnapi Suvi 1955: Lugemiskatse; Vikerkaar, 8/1994 (Estonian/ Russian) * Reet Varblane, "Kunstimaailm ja Meie: Peeter Linnapi "Le Top 50" Ajaloo Instituudi Galeriis"; Almanahh "Kunst", nr 2, 1995 * Johannes Saar, "Rorschachi testid ja sotsiaaldiagnostika Peeter Linnapi Kunstis", [[Teater. Muusika. Kino]], 1996, nr 3 * Eneken Helme, Peeter Linnap, Eesti entsüklopeedia, 14. kd., Tln, 2000 * Jaak Kangilaski, S. Helme, “Eesti Kunsti Lühiajalugu”, Tln, Kunst,2000,lk.266-74 * Heie Treier, "Peeter Linnapi Eesti Uuringud"; HOMMIKULEHT, 31.12.1994 * Teet Veispak, “Kunst kui Kokkulepe: Dekonstruktsioon ja Kontekst”, “SIRP”, 2000, 15. Detsember * Piret Tali, “Peeter Linnap - Meie mees maailmas”, PÜHAPÄEVALEHT, 1997, 20.juuli * Ita Serman. Peeter Linnap: Kõik, millest olen unistanud, on täide läinud, Õhtuleht, 1994,7. dets. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnapilt ilmus mahukas eesti fotoajaloo raamat. Rootsi Eesti Päevaleht, 2016, 20.juuli, lk.9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 23.juuni (nr.25), lk 8-9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal II. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 30.juuni (nr.26), lk 6-9 * Eerik Purje. Läbi läätse. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 11.august (nr.32), lk 6 * Johannes Saar. Sotsialistlikust haaremist turumajanduslikku bordelli. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.36-41 * Kaisa Eiche. // < #Hello, world >*. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.42-51 * Hasso Krull. Peeter Linnapi ajalooline nägu. Postimees, 2021, 21.jaanuar. * Heie Treier (Int). Peeter Linnap: praegu tuleb meil endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12.veebruar. * Raimu Hanson. Peeter Linnap tuli ajaloost läbi ja võttis parimad pildid kaasa. "Postimees", 2021, 7.jaanuar. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnap: Ajaloost Läbi. Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 22.01.2021 * Kai Kiilaspea. Peeter Linnap: A Man through History. Eesti Elu / Estonian Life (Toronto, Kanada) 20.01.2021; * Tiina Pintsaar. Kui palju teatakse eesti kunsti ja Eestit üldse kunstielu 50 säravama nime seas? Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 25.01.2021. * Eneken Laugen ja Triin Tulgiste. 15 teost, mida igaüks peaks eesti kunstist teadma 1980-2000. Eesti naine, 2021, 25.02. * Kristel Schwede (Int). Peeter Linnap ja Pallase Fotoaed. Positiiv, 2022, sügis, lk.8-19. * Thomas McEvilley, “Peeter Linnap in SoHo Gallery”, “ART IN AMERICA”, USA, 2001.April, p.41-45 * John Stathatos, "A Reading of Peeter Linnap´s "Summer 1955", "ART & DESIGN: Photography in Visual Arts.", London, U.K, September, 1995 (English), p. 54–59 * Vt ka www.stathatos.net /pages/peeter_linnap.html * Mary Ann Lynch, “Peeter Linnap: Orbiting Estonia”, IMAGO magazine, 2002,nr.12, p.50-55 (English and Slovak) * Andy Grundberg, Deborah Klochko: "Documentary Lacunae with Peeter and Eve Linnap"; "SEE": Journal of Visual Culture, San-Francisco, 1996, 2:1, pp.22-25 (English) * John Stathatos, "Kalokairi 1955"; In: "Photosynkyria", Thessaloniki, Greece,1995 (Greek and English) * Michael Freitag, "Zeit Verschiebung: Ein Gespräch mit Peeter und Eve Linnap"; “NEUE BILDENDE KUNST" (Berlin), December,1994 nr 6, s.41-43 (German) * Jan-Erik Lundström, Peeter Linnap, "EUROPEAN PHOTOGRAPHY", 1993, Nr.54 (German/ English) s 25-26 * Jan Erik Lundström, "Estland: Sommaren 1955", "90-TAL"-magazine, Stockholm, July 1994 (Swedish) * Inka Schube, “E. und P.Linnap - Nationale Tradition und Internationale Kontextualisierung"; "ESTONIAN STUDIES", catalogue, Galerie in der Brotfabrik; Berliin, 1994 (German) * Kristina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Tampere, Soome), 1992, 21.heinäkuuta * Peeter Linnap, Dark Light, "APERTURE"(N.Y; USA); Nr.116,1989; (English) * Peeter Linnap; Self-performance, raamatus "BORDERLANDS: CONTEMPORARY PHOTOGRAPHY FROM BALTIC STATES", Glasgow,1993 (English) * Julia Tedroff, “Peeter Linnap, Summer 1955”, Berättelser om Historien sju arbeten av Baltiska och Ryska Konstnärer”,Göteborgs Universitetet 1996,p13-15 (Swedish) * Solveig Sveinbjörnsdottir, “Listin Breytingar Timum” ("Art in times of Changes”), “Morgunbladid”, Reykjavik, 2000, 1.June (Icelandic) Kõiki 517 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI === Telesaated ja filmid Peeter Linnapist === * "Peeter Linnap" (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); * [https://www.youtube.com/watch?v=XcTOwKtxLOg PEETER LINNAP FotoVisioon II Jaanus Nõgisto / Peeter Linnap/ Juhan Viiding/ Alo Mattiisen] * "Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon", 1998 (rež. M. Raat); * "Teadlased: Peeter Linnap", Eesti Televisioon 2008 (rež. K. Veidenbaum). https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teadlased-peeter-linnap * Osalenud enam kui 20 kultuurisaates (Sh "Ars & Vita", "OP" jmt) ja kunstiteemalistes filmides (sh "Lumeleopard", 1999 Jaan Künnapist, 2005 "Jaan Klõšeiko" jmt). * [https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s Peeter Linnap. "A very brief introduction to Estonian photography".- Loeng/ lecture - Fort Dunree kunstiresidentsis / art residency, Saldanha gallery, 21.oct 2024. Rež. Martha McCulloch ja Liam Hirrell. 1h 20min]. * https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999]] ===Peeter Linnapi osalusega lõigud telesaadetes=== * [https://jupiter.err.ee/1608081871/suud-puhtaks "Suud puhtaks" (saade): Monumentide vaenamine: autorilõik 7 min. ETV 2021, 02.02.] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-559 "Prillitoos" (saade): saates Prillitoos hooaeg 42, 14.02 10 min ETV 2021.] * [https://www.facebook.com/watch/?v=738984010102324 "Prillitoos" (saade): FOTONÕU / autorilõik fotode taastamisest. ETV 2021, 11.04.] * [https://www.facebook.com/watch/?v=2899858256964891 Peeter Linnapi näitus. Tartu Ülikooli TV - Peegel.ut.ee | 17.02.2021]. ==Välislingid== * {{ETIS}} [[ETIS]] * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 Peeter Linnapi looming EKM digitaalarhiivis] * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Peeter Linnapi looming ja tegevus Eesti Filmi Andmebaasis] * [https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s Peeter Linnapi loeng Donegalis (IE) Fort Dunrees] https://www.youtube.com/watch?v=onzVV0-6hE4&t=3s * https://www.meediateek.ee/film/view?id=855&q=peeter+linnap# * [https://www.youtube.com/watch?v=XcTOwKtxLOg PEETER LINNAP FotoVisioon II Jaanus Nõgisto / Peeter Linnap / Juhan Viiding / Alo Mattiisen] * [https://arhiiv.err.ee/video/seeria/ajaloo-vabrik Ajaloo vabrik | Videoarhiiv | ERR] * [https://arhiiv.err.ee/video/seeria/invasioon Invasioon | Videoarhiiv | ERR] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/fotosaated-homo-consumens Homo Consumens. Autorisaade Briti fotograafist Martin Parrist] * [https://www.youtube.com/watch?v=EWEM00gUUI0 Isikunäitus "Ajaloost läbi". Galerii Pallas. Jaanuar/veebruar 2021] * [https://www.youtube.com/watch?v=etPWnBej2_I Pühamu/Adytum. Koos Arne Maasiku, Tarvvi Laamanni ja Jasper Zoovaga] {{JÄRJESTA:Linnap, Peeter}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud]] [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] csz6ecy9g8fhiso4qtn3ohdy2lt5aga 0 196525 7170408 6533139 2026-06-10T19:49:23Z Kuriuss 38125 7170408 wikitext text/x-wiki [[File:Christina of Sweden (1573) c 1610.jpg|thumb|Rootsi kuninganna Kristina]] '''Kristina''' (ka '''Christine'''; [[13. aprill]] [[1573]] [[Kiel]] – [[8. detsember]] [[1625]] [[Gripsholmi linnus]]) oli [[Holstein-Gottorp]]i printsess ja [[Rootsi]] [[kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]]. Ta oli [[Karl IX]] teine abikaasa. Kristina sündis Holstein-Gottorpi hertsogi [[Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)|Adolf]]i ja [[Hessen]]i printsessi [[Christine (Hesseni printsess)|Christine]] tütrena. [[1586]]. aastal plaaniti tema ja Rootsi printsi [[Zygmunt III|Sigismund]]i (hilisem Poola ja Rootsi kuningas) abielu, kuid plaanidest kaugemale ei jõutud. [[8. juuli]]l [[1592]] abiellus ta Sigismundi lelle, [[Södermanlandi hertsog|Södermanlandi hertsogi]] [[Karl IX|Karliga]]. Karl sai [[1599]]. aastal Rootsi regendiks ja [[1604]]. aastal Rootsi kuningaks. Karl ja Kristina krooniti [[1607]]. aastal [[Uppsala toomkirik]]us. Kristina saatis oma abikaasat sageli tema reisidel, viibides muuhulgas [[1600]]–[[1601]] [[Soome]]s ja [[Eesti]]s. Kristina võttis osa ka poliitikast. [[1605]]. aastal valitses ta oma abikaasa äraolekul regendina. Samuti takistas ta oma noorema poja [[Karl Filip]]i valimist [[Moskva tsaar]]iks. [[1611]]. aastal suri Karl ning kuni [[Gustav II Adolf|Gustav Adolf]]i tunnustamiseni ja regentnõukogu määramiseni valitses regendina Kristina. Gustav II Adolfi esimestel valitsusaastatel peeti Kristinat sageli riigi tegelikuks valitsejaks. Kristina valitses Karl Filipi alaealisuse tõttu ka Södermanlandi hertsogkonda. Leskkuningannana keelas ta Gustav Adolfil abielluda oma armastatu [[Ebba Brahe]]ga. [[1622]]. aastal asus ta elama [[Nyköpingi linnus]]esse. ==Perekond== 1592. aastal abiellus ta Södermanlandi hertsog Karliga. Abielust sündisid: *Kristina (1593–1594) *[[Gustav II Adolf]] (1594–1632), Rootsi kuningas 1611–1632 *[[Maria Elisabet]] (1596–1618), abiellus oma nõo, [[Östergötlandi hertsog]]i [[Johan (Östergötlandi hertsog)|Johaniga]] *[[Karl Filip]] (1601–1622), Södermanlandi, [[Värmlandi hertsog|Värmland]]i ja [[Närke hertsog]] ===Sugupuu=== {{Sugupuu2 |pealkiri=Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna Kristina esivanemad |nimi=Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna<br>Kristina<br>(1573–1625) |isa= Holstein-Gottorpi hertsog<br>[[Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)|Adolf]]<br>(1526–1586) |isaisa= Taani kuningas<br>[[Frederik I]]<br>(1471–1533) |isaisaisa=Taani kuningas [[Christian I]]<br>(1426–1481) |isaisaema=Brandenburgi printsess [[Dorothea (Taani kuninganna)|Dorothea]]<br>(1430–1495) |isaema= Pommeri printsess<br>[[Sophia (Taani kuninganna)|Sophia]]<br>(1498–1568) |isaemaisa= Pommeri hertsog [[Bogislaw X]]<br>(1454–1523) |isaemaema= Poola printsess [[Anna (Pommeri hertsoginna)|Anna]] |ema= Hesseni maakrahvitar<br>[[Christine (Hesseni printsess)|Christine]]<br>(1543–1604) |emaisa= Hesseni maakrahv<br>[[Philipp I (Hesseni maakrahv)|Philipp I]]<br>(1504–1567) |emaisaisa= Hesseni maakrahv [[Wilhelm II (Hesseni maakrahv)|Wilhelm II]]<br>(1469–1509) |emaisaema= Mecklenburgi printsess [[Anna (Mecklenburgiprintsess)|Anna]]<br>(1485–1525) |emaema= Saksimaa printsess<br>[[Christine (Saksimaa printsess)|Christine]]<br>(1498–1568) |emaemaisa= Saksimaa hertsog [[Georg (Saksimaa hertsog)|Georg]]<br>(1471–1539) |emaemaema= Poola printsess [[Barbara (Poola printsess)|Barbara]]<br>(1478–1534) }} [[Kategooria:Oldenburgid]] [[Kategooria:Sündinud 1573]] [[Kategooria:Surnud 1625]] [[Kategooria:Vasad]] 0bnt7vw8lhjmfzpzt74ks4gq93uey73 0 197738 7170469 6898508 2026-06-10T20:44:40Z Kuriuss 38125 7170469 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aiakunstnikust; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge [[William Kent (täpsustus)]].}} {{Infokast persoon | nimi = William Kent | pilt = William Kent.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Portree | sünnikoht = Bridlington, Inglismaa | sünniaeg = umbes 1685 | surmaaeg = 12. aprill 1748 | rahvus = inglane | surmakoht = London | tegevusala = arhitektuur, maastikukujundus }} '''William Kent''' (u [[1685]] – [[12. aprill]] [[1748]]) oli inglise [[maastikukujundaja]], [[maalikunstnik]] ja [[arhitekt]]. Ta on tuntud kui [[Inglise pargistiil]]i väljaarendaja. Arhitektina järgis ta peamiselt [[Palladianism|palladionistlikku]] stiili ja töötas koos Burlingtoni krahvi [[Richard Boyle]]'iga. == Elulugu == William Kent sündis Inglismaal [[Bridlington]]is umbes 1685. aastal.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Van Vynckt, R. J.|pealkiri=International dictionary of architects and architecture. Vol. 1, Architects|aasta=1993|koht=Detroit|kirjastus=St James Press|lehekülg=461–463|isbn=1558620877}}</ref> Ta sündis vaeses peres<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hobhouse, P.|pealkiri=Aianduse ajalugu|aasta=2006|koht=Harjumaa|kirjastus=Varrak|lehekülg=206–215|isbn=9985311868}}</ref> ja ristiti William Cantiks 1. jaanuaril 1686.<ref>{{Netiviide|autor=Harris, J|url=https://www.oxforddnb.com/view/10.1093/ref:odnb/9780198614128.001.0001/odnb-9780198614128-e-15424|pealkiri=Kent, William (bap. 1686, d. 1748)|väljaanne=Oxford Dictionary of National Biography|aeg=24. mai 2007|vaadatud=23.10.2020}}</ref> Ta alustas töömeheteed postitõldade maalija õpipoisina. Tema annet märkasid jõukad [[patroon]]id, kelle toetusel sõitis ta [[Itaalia]]sse maalimist õppima.<ref name=":1" /> Ta õppis maalimist, [[Söövitamine|söövitamist]] ja [[Graveerimine|graveerimist]] [[Rooma]]s aastatel 1709–1719. Itaalias ringi sõites tutvus ta Burlingtoni krahvi [[Richard Boyle]]'iga.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.vam.ac.uk/articles/william-kent-designing-georgian-britain|pealkiri=William Kent: designing Georgian Britain|väljaanne=vam.ac.uk|aeg=|vaadatud=23.10.2020}}</ref> [[Richard Boyle, kolmas Burlingtoni krahv|Lord Burlington]] oli 18. sajandi Inglismaal peamine arhitektuuripatroon. Ta oli üks peamisi palladionistliku ehitusstiili praktiseerijaid, eestkõnelejaid ja levitajaid Inglismaal.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Lotha, G|url=https://www.britannica.com/biography/William-Kent|pealkiri=William Kent|väljaanne=Encyclopædia Britannica|aeg=8. aprill 2020|vaadatud=24.10.2020}}</ref> Kui Kent 1719. aastal Inglismaale tagasi läks, sai lord Burlingtonist tema suurim soosija.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1719. aastal alustas Kent maalimist Burlingtoni majas Londonis. Tema esimesed lord Burlingtonile tehtud tööd olid laemaalid, näiteks "[[Inigo Jonesi ülistamine]]" (u 1719–1720).<ref>{{Netiviide|autor=Harris, J|url=https://www.royalacademy.org.uk/article/with-william-kent-at-burlington|pealkiri=With William Kent at Burlington House|väljaanne=|aeg=24. märts 2014|vaadatud=11.11.2020}}</ref> Burlingtoni majja jäi Kent elama elu lõpuni.<ref name=":3" /> Kent olevat joonud palju alkoholi ja söönud ohtralt. Ta sai hästi läbi ka inimestega, kes olid temast palju kõrgemal sotsiaalsel positsioonil.<ref name=":0" /> Kent suri 12. aprillil 1748 [[London]]is.<ref name=":3" /> == Looming == Kenti looming on mõjutatud peamiselt inglise arhitektist [[Inigo Jones]]ist ja [[Veneetsia]] arhitektist [[Andrea Palladio]]st.<ref name=":2" /> Kent töötas koostöös lord Burlingtoniga, kes oli 18. sajandi alguses üks olulisemaid palladionistliku stiili praktiseerijaid. 1727. aastal andis William Kent välja oma versioonid Inigo Jonesi arhitektuurikavanditest. Kenti ja lord Burlingtoni töö aitas kaasa sellele, et Inglismaa arhitektuuris kasutati järgmistel aastakümnetel valdavalt klassitsistlikku stiili.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=174–176|isbn=9789985020418}}</ref> Kent tegi lae- ja [[seinamaal]]e, kujundas [[interjöör]]e ja [[Mööbliesemete loend|mööbliesemeid]]<ref name=":2" /> ning disainis isegi treppe ning hõbedast ja kullast esemeid.<ref name=":0" /> Kentist sai oma aja tähtsaim [[aiakujundaja]], kui ta vastandus oma maastikukujundustega korrapärasele [[Prantsuse park|Prantsuse pargistiilile]].<ref name=":1" /><ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Laidre, S., Ootsing, S. ja Rajasaar, I.|pealkiri=Kunstileksikon|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Pakett|lehekülg=168|isbn=9985609735}}</ref> Paljude kunstivormide valdamine tagas talle suure hulga kliente.<ref name=":0" /> Näiteks sisustas ta kõrgklassi kodusid, tegi sisekujundusi Londoni parlamendihoonetele ja portreemaale kuningale.<ref name=":0" /><ref name=":5">{{Netiviide|autor=Curl, J. S|url=https://www.encyclopedia.com/education/dictionaries-thesauruses-pictures-and-press-releases/kent-william|pealkiri=Kent, William|väljaanne=A Dictionary of Architecture and Landscape Architecture|aeg=|vaadatud=24.10.2020}}</ref> === Arhitektuur === Kent saavutas sisearhitektina populaarsuse alles [[1730. aastad|1730. aastatel]].<ref name=":0" /> Ta oli üks esimesi inglise arhitekte, kes kavandas kogu maja interjööri korraga, ühtse tervikuna.<ref name=":3" /> Ta mõtles läbi ning kujundas näiteks laemaalingud, seinakatted, ukseavad ja lauanõud omavahel sobivalt.<ref name=":0" /> Ta kujundas oma joonistele ka pildiraame, kaminaid ja mööbliesemeid.<ref name=":2" /> Ta põimis interjööris tihti [[Gooti kunst|gooti]] ja [[barokk]]stiilis arhitektuuridetaile klassikaliste elementidega. Kent praktiseeris Inglismaal populaarseks saanud palladionistlikku stiili, kasutades arhitektuuris elemente Andrea Palladio ehituslaadist. Ta laemaalingud olid erksates värvides ja kujutasid [[Geomeetriline stiil|geomeetrilisi]] kujundeid ja [[Allegooria|allegoorilist]] sisu. Tema laemaalingud sobisid kokku sarnast tooni mööbliesemetega, mis olid kaetud [[siid]]i või [[samet]]iga. Kenti disainitud toolid ja lauad olid massiivsed, ohtralt kaunistatud ning ornamentidega kaetud.<ref name=":0" /> Tema kuulsamate tööde hulka kuuluvad [[Houghton hall|Houghton Hall]] [[Norfolk]]is, [[Wansteadi maja]] [[Essex]]is, Holkham Hall Norfolkis ja lord Burlingtoni [[Chiswick House]].<ref name=":2" /><ref name=":5" /> Põhilised Kenti kujundatud avalikud hooned on [[Horse Guardsi hoone]] (''Horse Guards Building'') (1750–1758) ja [[Riigikassa hooned]] (''Treasury Buildings''), mis asuvad Londonis [[Whitehall]]is. Kent võitis pärast [[Kensingtoni palee]]s maalimist ka Inglismaa kuningapere soosingu. Kent tegi edaspidi mitmeid töid kuningas [[George II]] ja tema vanima poja, Walesi printsi [[Frederick, Walesi prints|Fredericku]] jaoks.<ref name=":2" /> [[Fail:Holkham-Hall-South-Facafe.jpg|pisi|Holkham Halli lõunafassaad]] ==== Holkham Halli häärber ==== Holkham Halli häärber on maamõis Norfolkis, mille sisekujunduse autor on William Kent. [[Holkham Hall]] on üks silmapaistvamaid palladionistlikke hooneid Inglismaal. Maja lasi ehitada esimene Leicesteri krahv [[Thomas Coke]]. Coke tutvus Kenti ja lord Burlingtoniga Itaalias ning soovis nende abiga luua "kõige itaaliapärasemat maja Inglismaal".<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.anglotopia.net/british-history/great-british-houses-holkham-hall-stunning-palladian-house-huge-art-collection-norfolk/|pealkiri=Great British houses: Holkham Hall – a stunning palladian house with a huge art collection in Norfolk|väljaanne=anglotopia.net|aeg=19. detsember 2014|vaadatud=26.10.2020}}</ref> Holham Halli eeskujuks võeti [[Andrea Palladio]] kavandatud Villa Mocenigo plaanid.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=Van Vynckt, R.J.|pealkiri=International dictionary of architects and architecture. Vol. 2, Architecture|aasta=1993|koht=Detroit|kirjastus=St James Press|lehekülg=482–484}}</ref> Maja ehitati aastatel 1734–1764. Maja projekteeriti Thomas Coke'i, [[Matthew Brettingham]]i, William Kenti ja lord Burlingtoni koostööna.<ref name=":2" /> Holkham Hallil on sümmeetriline põhiplaan. Põhihoones paiknevad esindusruumid ning sellest viivad koridorid nelja väiksemasse hoonesse. Väiksemates hoonetes asuvad perekonna magamisruumid, külaliste ruumid, köögid ja kabel.<ref name=":10" /> Kent kasutas Holkham Halli sisekujunduses kalleid materjale ja lõi suurejoonelise [[Kassettlagi|kassettlae]].<ref name=":8" /> Maja sissepääs viib läbi Marmorsaali, kus on valgest marmorist sammastega ääristatud trepp, mis viib teistesse esindusruumidesse.<ref name=":6" /> Esindusruumide põhifunktsiooniks sai Thomas Coke'i Itaalia reisidelt toodud raamatute, maalide ja skulptuuride demonstreerimine.<ref name=":2" /> Näiteks tehti Läänegalerii selleks, et näidata Coke'i skulptuurikogu.<ref name=":6" /> Enamik Holham Halli avalikes ruumides olevast mööblist arvatakse olevat Kenti disainitud. Kent on kujundanud ka pargi Holkham Halli juures.<ref name=":10" /> == Inglise pargistiil == [[Fail:Rousham House Gardens (1).jpg|pisi|Roushami park]] William Kent on tuntud kui looduslähedase pargistiili ehk [[Inglise park|Inglise pargi]] väljaarendaja.<ref name=":4" /> Kenti mõjutas tema sõber ja kaasaegne [[Alexander Pope]], kes seisis 18. sajandi alguses loodust puudutavate seisukohtade muutmise eest. Tol ajal olid Inglismaal aiad korrapärasemad ja parkide kujundamisel järgiti rangeid reegleid. Näiteks viljelesid prantsuspärast stiili [[George London]], kes oli oma ajastu hinnatumaid aiakujundajaid, ja [[Henry Wise]], Inglismaa kuninganna [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]'i ülemaednik. Pope soovitas tagasi pöörduda looduse lihtsuse juurde ja aiakujundamisel arvestada kohavaimuga.<ref name=":1" /> Uue aiatüübi tekkimisele andis hoogu ka võimuvahetus Inglismaal – absolutistlik monarhia vahetus konstitutsioonilise monarhia vastu. Maitsekujundusega hakkas tegelema uus poliitiline klass, kes eelistas absolutistlikule hierarhiale liberaalsemat maailmapilti. Senise reeglipärase aiatüübi asemele kerkis ettekujutus looduslikust pargist.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Külvik, M., Maiste, J., Lepp, A. ja Prank-Vijard, V. jt.|pealkiri=Park on paradiis looduses ja kunstis|aasta=2009|koht=Tartumaa|kirjastus=Eesti Maaülikool|lehekülg=29–33, 60–73, 358}}</ref> Uus Inglise pargistiil võttis suures osas eeskuju barokiajastu kunstniku Claude Lorraini maalidest.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Gombrich, E. H.|pealkiri=Kunsti lugu|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=460–461|isbn=9985200160}}</ref> Kent oli üks esimesi maastikuarhitekte, kes hakkas kandma maastikumaali kompositsioonireegleid üle aiakujundusse. 1730. aastateks oli ta Inglismaal arendanud välja maaliliste vaadetega mitmekesise ja vaheldusrikka aiastiili.<ref name=":9" /> Inglise pargistiil vastandub Prantsuse pargile, mis on reeglipärasem ja sirgjoonelisem.<ref name=":4" /> Kui Prantsuse pargis oli kõige tähtsam keskne vaade lossile, siis Inglise maastikustiili puhul luuakse palju erinevaid vaateid.<ref name=":9" /> Inglise pargistiilile on iseloomulikud asümmeetrilisus, looklevad teerajad ja looduslikud veekogud. Sealjuures kasutatakse pargis ka [[Antiikarhitektuur|antiik]]- ja [[Uusgootika|uusgooti]] elemente nagu [[paviljon]]id ja kunstlikud varemed.<ref name=":4" /> Metsamaastiku radade ja avarate vaadete lõppu paigutati arhitektuurielemente. Näiteks võib Kenti kujundatud [[Roushami park|Roushami pargis]] (1738–1741) näha [[Veskitempel|Veskitempli]] varemeid ja [[marmor]]ist kujude rühma.<ref name=":1" /> Roushami pargis [[Oxfordshire]]'is töötas 1720. aastatel aiakujundaja [[Charles Bridgeman]], kes lõi sinna korrapärased basseinid ja looklevad rajad. Kent muutis basseinid tiikide ahelaks, mida ühendavad looklevad ojad. Kent avardas ka vaateid jõge ümbritsevatele põldudele, metsalagendikele ja hekkidele.<ref name=":1" /> Kent kujundas aedu peale [[Rousham]]i ka näiteks [[Claremont Landscape Garden|Claremontis]], [[Richmond Gardens]]s ja [[Stowe House]]'i juures.<ref name=":9" /> 1731. aastal palkas lord Burlington Kenti, et ta projekteeriks uuesti lord Burlingtoni aia [[Chiswick]]is, nii et see oleks senisest looduslähedasemas stiilis.<ref name=":1" /> Kenti viis kujundada parke looduslikult ja voolujooneliselt vastandus ta [[Klassitsism|klassikalisele]] arhitektuuristiilile, mis oli korrapäratu asemel reeglipärane.<ref name=":3" /> Kenti pargistiili ideede mõju jõudis kiiresti teiste maastikukujundajateni. Juba 1740. aastaks kujundasid Inglise stiilis aeda juba neli Kenti järgijat: [[Henry Hoare]], [[Charles Hamilton]], [[Philip Southcote]] ja [[William Shenstone]].<ref name=":1" /> Inglise stiil levis kiiresti ning avaldas 18. sajandi teisel poolel [[Prantsusmaa]]l tugevat mõju.<ref name=":3" /> == Tähtsus == William Kenti töö arhitektina aitas kaasa palladionismi levikule 18. sajandi Inglismaal. Tal oli juhtiv roll uue arhitektuuripildi loomises ajal, mil Inglismaal oli Prantsuse stiil moest välja läinud.<ref name=":2" /> Prantsuse stiili seostati absolutistliku monarhiaga, kuid Inglismaal oli [[Stuartid|Stuartite]] dünastia asendunud konstitutsioonilise monarhiaga. Seetõttu hakati otsima asendust kõikidele stiilivormidele, mis seostusid absolutistliku süsteemiga.<ref name=":9" /> Inglismaal ei soositud barokkarhitektuuri tunneteküllust ja Prantsuse korrapärast pargistiili peeti kunstlikuks. Just sel ajal kujundas William Kent välja uudse Inglise pargistiili.<ref name=":7" /> Inglismaalt kiiresti Lääne- ja Kesk-Euroopasse levinud pargistiil jõudis Mandri-Euroopa kaudu ka Eestisse. Inglise looduspärase pargistiili ideed mõjutasid 18. ja 19. sajandil peamiselt baltisaksa aadlike mõisaparkide kujundust.<ref name=":9" /> <gallery> Fail:Chiswick House 322.jpg|Chiswick House'i park Fail:Marble Hall Holkham Hall.jpg|Marmorsaal, Holkham Hall Fail:Obelisk, Holkham Hall - geograph.org.uk - 206887.jpg|Obelisk, Holkham Hall Fail:The Ionic Temple In Chiswick House Gardens, London-14821825349.jpg|Tempel, Chiswick House'i park Fail:Temple of British Worthies, Stowe - geograph.org.uk - 835444.jpg|Tempel, Stowe House'i park Fail:Rousham House Gardens.jpg|Rousham House'i park Fail:The Triumphal Arch, Holkham Park, Norfolk (geograph 3185446).jpg|Võidukaar, valminud 1752, Holkham Park, Norfolk </gallery> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{Raamatuviide|autor=Gombrich, E. H.|pealkiri=Kunsti lugu|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=460–461|isbn=9985200160}} * {{Raamatuviide|autor=Hobhouse, P.|pealkiri=Aianduse ajalugu|aasta=2006|koht=Harjumaa|kirjastus=Varrak|lehekülg=206–215|isbn=9985311868}} * Külvik, M. (2009). ''Park on paradiis looduses ja kunstis.'' Tartumaa: Eesti Maaülikool. ISBN 9789949426768. * {{Raamatuviide|autor=Laidre, S., Ootsing, S. ja Rajasaar, I.|pealkiri=Kunstileksikon|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Pakett|lehekülg=168|isbn=9985609735}} * {{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=174–176|isbn=9789985020418}} * {{Raamatuviide|autor=Van Vynckt, R. J.|pealkiri=International dictionary of architects and architecture. Vol. 1, Architects|aasta=1993|koht=Detroit|kirjastus=St James Press|lehekülg=|isbn=1558620877}} * Van Vynckt, R. J. (1993). ''International dictionary of architects and architecture. Vol. 2, Architecture.'' Detroit: St James Press. ISBN 1558620885. == Välislingid == * [https://www.wga.hu/frames-e.html?/html/k/kent/index.html Web Gallery of Art – William Kent] {{JÄRJESTA:Kent, William}} [[Kategooria:Inglise kunstnikud]] [[Kategooria:Inglise arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1685]] [[Kategooria:Surnud 1748]] tvd0wnqe3ul374wur9nw06l5uu5n6ko 0 198188 7170444 7153772 2026-06-10T20:18:59Z Kuriuss 38125 7170444 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Frans Hals | Pilt = After Frans Hals - Portrait of Frans Hals - Indianapolis.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = 1580 või 1581 | Sünnikoht = Antwerpen | Surmaaeg = 26. august 1666 | Surmakoht = Haarlem | Rahvus = hollandlane | Tegevusala = maalikunstnik | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Kodulehekülg = }} '''Frans Hals''' (1580 või 1581 [[Antwerpen]] – [[26. august]] [[1666]] [[Haarlem]]) oli [[Holland]]i [[maalikunstnik]], [[barokk|barokiajastu]] suurimaid portretiste. [[Frans Halsi muuseum]] asub Haarlemis. Halsi järgi on nimetatud üks [[Merkuur]]i kraater<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Feature/2334|pealkiri=Hals|väljaanne=Gazetteer of Planetary Nomenclature|aeg=11.10.2016|vaadatud=21.11.2018}}</ref> ning teda on kujutatud Hollandi 1968. aasta pangatähel<ref>{{Netiviide|autor=Leftover Currency|url=https://www.leftovercurrency.com/exchange/dutch-guilders/obsolete-dutch-guilder-banknotes/10-dutch-guilders-banknote-frans-hals-1968/|pealkiri=10 Dutch Guilders banknote (Frans Hals 1968)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.11.2018}}</ref>. Tema elust ja loomingust on [[eesti keel]]es ilmunud [[Michael Kernan]]i raamat "Frans Halsi kadunud päevaraamatud ehk olemisrõõm"[[Kirjastus Kunst|, Kirjastus Kunst]] 1998; tõlkija Eve Köst. == Elulugu == Frans Halsi elulugu on väga lünklik, nagu ka teistel tolle aja kunstnikel. Tema noorusea kohta pole erilisi teateid ning ka tema sünniajas ja -kohas ei olda päris kindlad<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak|pealkiri=Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=}}</ref>. Fransi isa Franchoys Hals, ametilt kangur<ref name=":0" />, oli pärit Mechelenist ja ema Adriaentgen van Geertenrijck Antwerpenist. Hals veetis suure osa elust Haarlemis, aga rohkem tunti teda tema Antwerpeni päritolu järgi<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Frans Hals|aasta=1970|koht=London|kirjastus=Phaidon|lehekülg=}}</ref>, kuhu tema vanemad [[Antwerpeni piiramine (1584–1585)|Antwerpeni piiramise]] ajal [[1584]]–[[1585]] põgenesid. Fransil olid vennad Joost ja Dirck, kes olid ka kunstnikud<ref name=":1" />. Frans Hals õppis maalikunsti [[Karel van Mander]]i juures. Van Mander oli [[Manerism|maneris]]tlik kunstnik, ajaloolane ja luuletaja, kelle mõju on Halsi loomingus vähe märgata.<ref name=":1" /> 1610. aastal võeti Hals Haarlemi kunstnikke ühendava [[Haarlemi Püha Luuka Gild]]i liikmeks<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=The National Gallery|pealkiri=Art in Seventeenth Century Holland|aasta=1976|koht=London|kirjastus=The National Gallery|lehekülg=47}}</ref>. Temast sai linnanõukogu kunsti[[restauraator]], sest hiljaaegu oli linnas [[ikonoklastid]]e liikumise käigus kogu religioosne kunst konfiskeeritud. Formaalselt sai linn nende kunstiteoste omanikuks alles [[1625]], misjärel linnavalitsus otsustas, missugused kunstiteosed sobivad raekojas näitamiseks. Liiga katoliiklikuks peetavad kunstiteosed müüdi sama gildi liikmele [[Cornelis Claesz van Wieringen]]ile tingimusel, et ta need linnast ära viib. Pärast gildi liikmeks astumist 1611. aastal abiellus Frans Hals Harmens Abeeli tütre Annekesega. Nende poeg Harmen ristiti 2. septembril 1611 ning nagu enamikust tema poegadest sai ka Harmenist kunstnik. Anneke suri 1615. aasta juunis ning Frans jäi kahe pojaga üksi. Hals palkas kalakaupmehe tütre Lysbeth Reyniersi, kes oli Haarlemist pärit, oma kahe lapse eest hoolitsema ning abielluti 12. veebruaril 1618, kui Lysbeth temast juba kaheksandat kuud rase oli. Üheksa päeva hiljem ristiti tütar Sara. Lysbethil sündis kokku vähemalt 8 last ning ta suri, kui oli üle 80 aasta vana. Neljast pojast said kunstnikud: Frans (1618–1669), Reynier (1627–1672), Nicolaes (1628–1686) ning Jan (Johannes) (u 1635–1675). Nende tütar abiellus isa õpilase Pieter Roestrateniga, kes oli Haarlemis vaikelukunstnik.<ref name=":1" /> Alates 1662. aastast sai Frans Hals linnanõukogult väikest pensioni<ref name=":2" />, kuid tema majanduslik seis polnud ikkagi hea – tal olid suured võlad ning pidi joomingutest välja arenenud skandaalide tõttu mitu korda oma elu jooksul kohtus käima.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Tema õpilaste seas olid [[Adriaen van Ostade]], [[Philips Wouwerman]], [[Vincent van der Vinne]] ja [[Adriaen Brouwer]]<ref name=":1" />. == Looming == Üle poole Frans Halsi teostest olid portreemaalid, peamiselt aadlike tellimustööd, harvem kujutas ta lihtrahvast, ning ta oli [[Rembrandt]]i kõrval ajastu olulisim portretist<ref name=":0" />. Kuna 17. sajandil Hollandi kunstiturul oli portreemaal kõige levinum maaližanr, olid portreemaalijad ka kõige paremini tasustatud.<ref name=":1" /> Halsile meeldis inimese lõbusa oleku kujutamine, mis mõjub vaatajale sundimatu ja vabana, sest portreteeritavat on maalitud kodanlikult positsioonilt. Hals ei idealiseerinud oma modelle.<ref name=":0" /> Halsi loomingus puuduvad aktid, maastikumaalid, meremaalid, vaikelu.<ref name=":1" /> Samuti religioossete teoste jaoks oli Haarlemis kunstiturg kadunud ja sellepärast Hals neid ka ei valmistanud. Näiteks Rembrandt kolis sageli sõltuvalt sellest, kus rohkem kliente oli, kuid Hals keeldus Haarlemist lahkumast ja jäi sinna elu lõpuni. Nii näiteks keeldus ta maalimast [[Amsterdam]]i maakaitseüksust, nõudes, et ohvitserid tuleksid Haarlemi ja poseeriksid talle. Frans Halsi lähenemine grupiportreedele mõjus tellijatele uudsena. Hals kujutas kuuel korral eri roodude pidusööke ja kogunemisi, nagu näiteks 1624. aastal Püha Antoniuse laskuriroodu ohvitseride liikmete grupiportreel ja 1633. aastal Püha Adriani laskuriroodu grupiportreel.<ref name=":0" /> Andmed puuduvad Halsi varasema loomingu kohta, sest esimene dateeritud teos pärines alles 1616. aastast ("Püha Georgi laskuriroodu ohvitseride bankett"), mille valmimise ajaks oli kunstnik juba üle 30-aastane. Arvatavasti erinesid kunstniku varasemad teosed sel määral tema hilisemast loomingust, et ei osata praegu enam Halsile omistada, või on need lihtsalt kaduma läinud.<ref name=":0" /> Samuti puudusid Halsil arveraamatud ning seetõttu saame vaid portreteeritavate järgi teada, kes olid tellijateks. Kujutatud inimesed viitavad sellele, et Hals maalis kohalikke, mitte välismaalasi.<ref name=":1" /> Ta töötas väga kiiresti, nagu ka [[Francisco de Goya|Goya]], ning seetõttu näevad teosed välja lõpetamata<ref name=":1" /> oma kavatsetud visanditaolise stiili tõttu<ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher D. M. Atkins|pealkiri=The Signature Style of Frans Hals: Painting, Subjectivity, and the Market in Early Modernity|aasta=2012|koht=Amsterdam|kirjastus=Amsterdam University Press|lehekülg=14}}</ref>. Tol ajal oli Hals ainus, kes kasutas paksu värviga<ref name=":1" /> pintslilööke, mis seisavad lahtiselt üksteise kõrval<ref name=":0" />. See andis portreteeritavate ilmele väljendusrikkust, sest nii õnnestus tal inimene vabastada staatiliselt jäikusest, mille tulemusena võis vaataja oma kujutluses hetke edasi arendada<ref>{{Raamatuviide|autor=Rolf Toman|pealkiri=Barokk: arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=434}}</ref>. Hals ei maalinud inimesi nende õiges vanuses. Naiste näod on tema maalidel tavaliselt heledamad kui meeste näod. Valgus langeb alati vasakult poolt ja taust on lihtsustatud.<ref name=":1" /> Tema teoste kompositsiooni ülesehitus oli dünaamiline ning figuuride paigutamisel kasutas diagonaalsuunitlust, mis andis teostele liikuvuse. Koloriit koosnes kollastest, sinistest, valgetest, punastest ja violetsetest toonidest<ref name=":0" />, kuid loomingu hilisemal perioodil muutuvad maalid salapärasemaks ja tumedamaks. Ilmub romantiline alatoon. Teosed muutuvad maaliliselt vabamaks, aga rõivaste tikandid, ehted ja relvad olid siiski detailirohked. Tellimustööd nägid välja tasakaalukamad ja rahulikumad. Kujutatud inimesed on väärikad ning liigutused ja hoiak tagasihoidlikumad, sest Hals loobus hoogsate žestide kujutamisest ning asendas selle väsimuse ja nukrusega. Sellel ajal muutusid tema eredad teosed monokroomsemaks ning helkiv hõbe asendus kuldsega<ref name=":1" />. Kõik see polnud seotud ainult tema isikliku eluga, vaid selles mängib suurt rolli kogu hollandi maalikunsti üldine arengusuund, mis tähendas, et oodati nüansirikkamaid ja keerukamaid teoseid.<ref name=":0" /> Siiski, kunstnikku ja tema teoseid ei austatud tol ajal piisavalt<ref name=":1" />, tema tehnikat hakati hindama alles [[19. sajand]]il<ref name=":0" />, inspireerides realiste ja impressioniste.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Walter Liedtke|url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/hals/hd_hals.htm|pealkiri=Frans Hals (1582/83–1666)|väljaanne=Heilbrunn Timeline of Art History|aeg=august 2011|vaadatud=24.11.2018}}</ref> Ühtegi Halsi teoste visandit pole säilinud, mistõttu arvatakse, et kunstnik maalis kohe otse lõuendile.<ref name=":1" /> === "Lõbutsejad" (1616–1617) === "Lõbutsejad" oli tolle aja Hollandis kõige värvikam ja elavam teos, millel kujutatud inimesed ja objektid täitsid lõuendi äärest ääreni<ref name=":3" />. Teosel on näha kostüümides näitlejaid, kes valmistuvad suureks paastuks. Keskel seisab naiseriietes poisike (sest naised ei võinud laval esineda) ning tema taga Pekelharing munade ja kuivatatud kaladega, kõrval toetub Hans Wurst, kelle peakattelt ripuvad vorstid. Esiplaanil Halsi puhul ebaharilikud vaikelu elemendid, mis kujutavad traditsioonilisi sööke. Õlimaali tagaplaanil olevad inimesed ajavad juttu ja naeravad.<ref>{{Netiviide|autor=The Metropolitan Museum of Art|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/436622|pealkiri=Merrymakers at Shrovetide|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> === "Naerev kavaler" (1624) === See teos on maailma üks kõige kuulsamaid portreid, kuigi kujutatava identiteet pole teada. Vaid üleval paremal nurgas olev number viitab sellele, et mees oli 26-aastane, kui Hals teda maalis<ref>{{Netiviide|autor=Jonathan Jones|url=https://www.theguardian.com/culture/2000/aug/05/art|pealkiri=The Laughing Cavalier, Franz Hals (1624)|väljaanne=The Guardian|aeg=05.08.2000|vaadatud=26.11.2018}}</ref>. Sümboolsed motiivid pigem muigava mehe käistel viitavad sellele, et portree on tellitud kihlumise puhul. Teose teeb eriliseks ning barokseks madalast vaatepunktist maalitud mehe pilk.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://artuk.org/discover/artworks/the-laughing-cavalier-209720|pealkiri=The Laughing Cavalier|väljaanne=Art UK|aeg=|vaadatud=26.11.2018}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === "Pieter van den Broecke portree" (1633) === Mehe portreed peetakse Frans Halsi stiili parimaks näiteks. Tema julge väljendusviis sobib kolooniatest toodud kauba müüja Pieter van den Broecke (25. veebruar 1585 Antwerpen – 1. detsember 1640) iseloomu esiletoomiseks, kes teosel kannab oma 17 aasta pikkuse teenistuse eest saadud kuldset ketti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wga.hu/html_m/h/hals/frans/04-1633/44broeck.html|pealkiri=Pieter van den Broecke|väljaanne=Web Gallery of Art|aeg=|vaadatud=26.11.2018}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Frans Hals - Shrovetide Revellers - WGA11050.jpg|"Lõbutsejad", 1616–1617, õlimaal lõuendil, 131,4 × 99,7&nbsp;cm, [[Metropolitani Kunstimuuseum]], New York Fail:Cavalier soldier Hals-1624x.jpg|Tundmatu mehe portree ("Naerev kavaler"), 1624, õlimaal lõuendil, 83 × 67&nbsp;cm, The Wallace Collection, London Fail:Frans Hals 037.jpg|Pieter van den Broecke portree, 1633, õlimaal lõuendil, 71,2 × 61&nbsp;cm, Kenwood House, London Fail:Frans Hals - Banket van de officieren van de Sint-Joris-Doelen.jpg|Püha Georgi laskuriroodu ohvitseride bankett, 1616, õlimaal lõuendil, 175 × 324&nbsp;cm, Frans Hals Museum, Haarlem Fail:Young Man with a Skull, Frans Hals, National Gallery, London.jpg|Noormees pealuuga, u 1626–1628, õlimaal lõuendil, 92,2 × 80,8&nbsp;cm, [[Rahvusgalerii|National Gallery]], London Fail:Frans Hals - Gypsy Girl - WGA11100.jpg|Noor neiu (Mustlasneiu – Malle Babbe), u 1625, õlimaal tahvlil, 57,8 × 52,1&nbsp;cm, Louvre, Pariis Fail:Frans Hals, Portrait of René Descartes.jpg|René Descartesi portree, u 1649, õlimaal tahvlil, 19 × 14&nbsp;cm, Taani Rahvusgalerii, Kopenhaagen Fail:Frans Hals - Peeckelhaeringh.jpg|Peeckelhaeringh, u 1628–1630, õlimaal lõuendil, 75 × 61,5&nbsp;cm, Museum Schloss Wilhelmshöhe, Kassel Fail:Frans Hals - Cornelia Claesdr Vooght - WGA11112.jpg|Cornelia Claesdr Voogti portree, 1631, õlimaal tahvlil, 126,5 × 101&nbsp;cm, Frans Hals Museum, Haarlem Fail:Frans Hals 25a.jpg|Nicolaes Woutersz van der Meeri portree, 1631, õlimaal tahvlil, 128 × 100,5&nbsp;cm, Frans Halsi Muuseum, Haarlem </gallery> ==Vaata ka== * [[Frans Halsi maalide loend]] *[https://www.franshalsmuseum.nl/en/ Frans Halsi Muuseum] == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Hals, Frans}} [[Kategooria:Hollandi maalikunstnikud]] [[Kategooria:Surnud 1666]] [[Kategooria:Sündinud 1580. aastatel]] 7sfnpj9tiyp3u410lm5zteg4f2ag2bl 7170450 7170444 2026-06-10T20:21:30Z Kuriuss 38125 7170450 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Frans Hals | Pilt = After Frans Hals - Portrait of Frans Hals - Indianapolis.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = 1580 või 1581 | Sünnikoht = Antwerpen | Surmaaeg = 26. august 1666 | Surmakoht = Haarlem | Rahvus = hollandlane | Tegevusala = maalikunstnik | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Kodulehekülg = }} '''Frans Hals''' (1580 või 1581 [[Antwerpen]] – [[26. august]] [[1666]] [[Haarlem]]) oli [[Holland]]i [[maalikunstnik]], [[barokk|barokiajastu]] suurimaid portretiste. [[Frans Halsi muuseum]] asub Haarlemis. Halsi järgi on nimetatud üks [[Merkuur]]i kraater<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Feature/2334|pealkiri=Hals|väljaanne=Gazetteer of Planetary Nomenclature|aeg=11.10.2016|vaadatud=21.11.2018}}</ref> ning teda on kujutatud Hollandi 1968. aasta pangatähel<ref>{{Netiviide|autor=Leftover Currency|url=https://www.leftovercurrency.com/exchange/dutch-guilders/obsolete-dutch-guilder-banknotes/10-dutch-guilders-banknote-frans-hals-1968/|pealkiri=10 Dutch Guilders banknote (Frans Hals 1968)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.11.2018}}</ref>. Tema elust ja loomingust on [[eesti keel]]es ilmunud [[Michael Kernan]]i raamat "Frans Halsi kadunud päevaraamatud ehk olemisrõõm" ([[Kirjastus Kunst|Kunst]], 1998; tõlkija Eve Köst). == Elulugu == Frans Halsi elulugu on väga lünklik, nagu ka teistel tolle aja kunstnikel. Tema noorusea kohta pole erilisi teateid ning ka tema sünniajas ja -kohas ei olda päris kindlad<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak|pealkiri=Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=}}</ref>. Fransi isa Franchoys Hals, ametilt kangur<ref name=":0" />, oli pärit Mechelenist ja ema Adriaentgen van Geertenrijck Antwerpenist. Hals veetis suure osa elust Haarlemis, aga rohkem tunti teda tema Antwerpeni päritolu järgi<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Frans Hals|aasta=1970|koht=London|kirjastus=Phaidon|lehekülg=}}</ref>, kuhu tema vanemad [[Antwerpeni piiramine (1584–1585)|Antwerpeni piiramise]] ajal [[1584]]–[[1585]] põgenesid. Fransil olid vennad Joost ja Dirck, kes olid ka kunstnikud.<ref name=":1" /> Frans Hals õppis maalikunsti [[Karel van Mander]]i juures. Van Mander oli [[Manerism|maneris]]tlik kunstnik, ajaloolane ja luuletaja, kelle mõju on Halsi loomingus vähe märgata.<ref name=":1" /> 1610. aastal võeti Hals Haarlemi kunstnikke ühendava [[Haarlemi Püha Luuka Gild]]i liikmeks<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=The National Gallery|pealkiri=Art in Seventeenth Century Holland|aasta=1976|koht=London|kirjastus=The National Gallery|lehekülg=47}}</ref>. Temast sai linnanõukogu kunsti[[restauraator]], sest hiljaaegu oli linnas [[ikonoklastid]]e liikumise käigus kogu religioosne kunst konfiskeeritud. Formaalselt sai linn nende kunstiteoste omanikuks alles [[1625]], misjärel linnavalitsus otsustas, missugused kunstiteosed sobivad raekojas näitamiseks. Liiga katoliiklikuks peetavad kunstiteosed müüdi sama gildi liikmele [[Cornelis Claesz van Wieringen]]ile tingimusel, et ta need linnast ära viib. Pärast gildi liikmeks astumist 1611. aastal abiellus Frans Hals Harmens Abeeli tütre Annekesega. Nende poeg Harmen ristiti 2. septembril 1611 ning nagu enamikust tema poegadest sai ka Harmenist kunstnik. Anneke suri 1615. aasta juunis ning Frans jäi kahe pojaga üksi. Hals palkas kalakaupmehe tütre Lysbeth Reyniersi, kes oli Haarlemist pärit, oma kahe lapse eest hoolitsema ning abielluti 12. veebruaril 1618, kui Lysbeth temast juba kaheksandat kuud rase oli. Üheksa päeva hiljem ristiti tütar Sara. Lysbethil sündis kokku vähemalt 8 last ning ta suri, kui oli üle 80 aasta vana. Neljast pojast said kunstnikud: Frans (1618–1669), Reynier (1627–1672), Nicolaes (1628–1686) ning Jan (Johannes) (u 1635–1675). Nende tütar abiellus isa õpilase Pieter Roestrateniga, kes oli Haarlemis vaikelukunstnik.<ref name=":1" /> Alates 1662. aastast sai Frans Hals linnanõukogult väikest pensioni<ref name=":2" />, kuid tema majanduslik seis polnud ikkagi hea – tal olid suured võlad ning pidi joomingutest välja arenenud skandaalide tõttu mitu korda oma elu jooksul kohtus käima.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Tema õpilaste seas olid [[Adriaen van Ostade]], [[Philips Wouwerman]], [[Vincent van der Vinne]] ja [[Adriaen Brouwer]]<ref name=":1" />. == Looming == Üle poole Frans Halsi teostest olid portreemaalid, peamiselt aadlike tellimustööd, harvem kujutas ta lihtrahvast, ning ta oli [[Rembrandt]]i kõrval ajastu olulisim portretist<ref name=":0" />. Kuna 17. sajandil Hollandi kunstiturul oli portreemaal kõige levinum maaližanr, olid portreemaalijad ka kõige paremini tasustatud.<ref name=":1" /> Halsile meeldis inimese lõbusa oleku kujutamine, mis mõjub vaatajale sundimatu ja vabana, sest portreteeritavat on maalitud kodanlikult positsioonilt. Hals ei idealiseerinud oma modelle.<ref name=":0" /> Halsi loomingus puuduvad aktid, maastikumaalid, meremaalid, vaikelu.<ref name=":1" /> Samuti religioossete teoste jaoks oli Haarlemis kunstiturg kadunud ja sellepärast Hals neid ka ei valmistanud. Näiteks Rembrandt kolis sageli sõltuvalt sellest, kus rohkem kliente oli, kuid Hals keeldus Haarlemist lahkumast ja jäi sinna elu lõpuni. Nii näiteks keeldus ta maalimast [[Amsterdam]]i maakaitseüksust, nõudes, et ohvitserid tuleksid Haarlemi ja poseeriksid talle. Frans Halsi lähenemine grupiportreedele mõjus tellijatele uudsena. Hals kujutas kuuel korral eri roodude pidusööke ja kogunemisi, nagu näiteks 1624. aastal Püha Antoniuse laskuriroodu ohvitseride liikmete grupiportreel ja 1633. aastal Püha Adriani laskuriroodu grupiportreel.<ref name=":0" /> Andmed puuduvad Halsi varasema loomingu kohta, sest esimene dateeritud teos pärines alles 1616. aastast ("Püha Georgi laskuriroodu ohvitseride bankett"), mille valmimise ajaks oli kunstnik juba üle 30-aastane. Arvatavasti erinesid kunstniku varasemad teosed sel määral tema hilisemast loomingust, et ei osata praegu enam Halsile omistada, või on need lihtsalt kaduma läinud.<ref name=":0" /> Samuti puudusid Halsil arveraamatud ning seetõttu saame vaid portreteeritavate järgi teada, kes olid tellijateks. Kujutatud inimesed viitavad sellele, et Hals maalis kohalikke, mitte välismaalasi.<ref name=":1" /> Ta töötas väga kiiresti, nagu ka [[Francisco de Goya|Goya]], ning seetõttu näevad teosed välja lõpetamata<ref name=":1" /> oma kavatsetud visanditaolise stiili tõttu<ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher D. M. Atkins|pealkiri=The Signature Style of Frans Hals: Painting, Subjectivity, and the Market in Early Modernity|aasta=2012|koht=Amsterdam|kirjastus=Amsterdam University Press|lehekülg=14}}</ref>. Tol ajal oli Hals ainus, kes kasutas paksu värviga<ref name=":1" /> pintslilööke, mis seisavad lahtiselt üksteise kõrval<ref name=":0" />. See andis portreteeritavate ilmele väljendusrikkust, sest nii õnnestus tal inimene vabastada staatiliselt jäikusest, mille tulemusena võis vaataja oma kujutluses hetke edasi arendada<ref>{{Raamatuviide|autor=Rolf Toman|pealkiri=Barokk: arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=434}}</ref>. Hals ei maalinud inimesi nende õiges vanuses. Naiste näod on tema maalidel tavaliselt heledamad kui meeste näod. Valgus langeb alati vasakult poolt ja taust on lihtsustatud.<ref name=":1" /> Tema teoste kompositsiooni ülesehitus oli dünaamiline ning figuuride paigutamisel kasutas diagonaalsuunitlust, mis andis teostele liikuvuse. Koloriit koosnes kollastest, sinistest, valgetest, punastest ja violetsetest toonidest<ref name=":0" />, kuid loomingu hilisemal perioodil muutuvad maalid salapärasemaks ja tumedamaks. Ilmub romantiline alatoon. Teosed muutuvad maaliliselt vabamaks, aga rõivaste tikandid, ehted ja relvad olid siiski detailirohked. Tellimustööd nägid välja tasakaalukamad ja rahulikumad. Kujutatud inimesed on väärikad ning liigutused ja hoiak tagasihoidlikumad, sest Hals loobus hoogsate žestide kujutamisest ning asendas selle väsimuse ja nukrusega. Sellel ajal muutusid tema eredad teosed monokroomsemaks ning helkiv hõbe asendus kuldsega<ref name=":1" />. Kõik see polnud seotud ainult tema isikliku eluga, vaid selles mängib suurt rolli kogu hollandi maalikunsti üldine arengusuund, mis tähendas, et oodati nüansirikkamaid ja keerukamaid teoseid.<ref name=":0" /> Siiski, kunstnikku ja tema teoseid ei austatud tol ajal piisavalt<ref name=":1" />, tema tehnikat hakati hindama alles [[19. sajand]]il<ref name=":0" />, inspireerides realiste ja impressioniste.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Walter Liedtke|url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/hals/hd_hals.htm|pealkiri=Frans Hals (1582/83–1666)|väljaanne=Heilbrunn Timeline of Art History|aeg=august 2011|vaadatud=24.11.2018}}</ref> Ühtegi Halsi teoste visandit pole säilinud, mistõttu arvatakse, et kunstnik maalis kohe otse lõuendile.<ref name=":1" /> === "Lõbutsejad" (1616–1617) === "Lõbutsejad" oli tolle aja Hollandis kõige värvikam ja elavam teos, millel kujutatud inimesed ja objektid täitsid lõuendi äärest ääreni<ref name=":3" />. Teosel on näha kostüümides näitlejaid, kes valmistuvad suureks paastuks. Keskel seisab naiseriietes poisike (sest naised ei võinud laval esineda) ning tema taga Pekelharing munade ja kuivatatud kaladega, kõrval toetub Hans Wurst, kelle peakattelt ripuvad vorstid. Esiplaanil Halsi puhul ebaharilikud vaikelu elemendid, mis kujutavad traditsioonilisi sööke. Õlimaali tagaplaanil olevad inimesed ajavad juttu ja naeravad.<ref>{{Netiviide|autor=The Metropolitan Museum of Art|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/436622|pealkiri=Merrymakers at Shrovetide|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> === "Naerev kavaler" (1624) === See teos on maailma üks kõige kuulsamaid portreid, kuigi kujutatava identiteet pole teada. Vaid üleval paremal nurgas olev number viitab sellele, et mees oli 26-aastane, kui Hals teda maalis<ref>{{Netiviide|autor=Jonathan Jones|url=https://www.theguardian.com/culture/2000/aug/05/art|pealkiri=The Laughing Cavalier, Franz Hals (1624)|väljaanne=The Guardian|aeg=05.08.2000|vaadatud=26.11.2018}}</ref>. Sümboolsed motiivid pigem muigava mehe käistel viitavad sellele, et portree on tellitud kihlumise puhul. Teose teeb eriliseks ning barokseks madalast vaatepunktist maalitud mehe pilk.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://artuk.org/discover/artworks/the-laughing-cavalier-209720|pealkiri=The Laughing Cavalier|väljaanne=Art UK|aeg=|vaadatud=26.11.2018}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === "Pieter van den Broecke portree" (1633) === Mehe portreed peetakse Frans Halsi stiili parimaks näiteks. Tema julge väljendusviis sobib kolooniatest toodud kauba müüja Pieter van den Broecke (25. veebruar 1585 Antwerpen – 1. detsember 1640) iseloomu esiletoomiseks, kes teosel kannab oma 17 aasta pikkuse teenistuse eest saadud kuldset ketti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wga.hu/html_m/h/hals/frans/04-1633/44broeck.html|pealkiri=Pieter van den Broecke|väljaanne=Web Gallery of Art|aeg=|vaadatud=26.11.2018}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Frans Hals - Shrovetide Revellers - WGA11050.jpg|"Lõbutsejad", 1616–1617, õlimaal lõuendil, 131,4 × 99,7&nbsp;cm, [[Metropolitani Kunstimuuseum]], New York Fail:Cavalier soldier Hals-1624x.jpg|Tundmatu mehe portree ("Naerev kavaler"), 1624, õlimaal lõuendil, 83 × 67&nbsp;cm, The Wallace Collection, London Fail:Frans Hals 037.jpg|Pieter van den Broecke portree, 1633, õlimaal lõuendil, 71,2 × 61&nbsp;cm, Kenwood House, London Fail:Frans Hals - Banket van de officieren van de Sint-Joris-Doelen.jpg|Püha Georgi laskuriroodu ohvitseride bankett, 1616, õlimaal lõuendil, 175 × 324&nbsp;cm, Frans Hals Museum, Haarlem Fail:Young Man with a Skull, Frans Hals, National Gallery, London.jpg|Noormees pealuuga, u 1626–1628, õlimaal lõuendil, 92,2 × 80,8&nbsp;cm, [[Rahvusgalerii|National Gallery]], London Fail:Frans Hals - Gypsy Girl - WGA11100.jpg|Noor neiu (Mustlasneiu – Malle Babbe), u 1625, õlimaal tahvlil, 57,8 × 52,1&nbsp;cm, Louvre, Pariis Fail:Frans Hals, Portrait of René Descartes.jpg|René Descartesi portree, u 1649, õlimaal tahvlil, 19 × 14&nbsp;cm, Taani Rahvusgalerii, Kopenhaagen Fail:Frans Hals - Peeckelhaeringh.jpg|Peeckelhaeringh, u 1628–1630, õlimaal lõuendil, 75 × 61,5&nbsp;cm, Museum Schloss Wilhelmshöhe, Kassel Fail:Frans Hals - Cornelia Claesdr Vooght - WGA11112.jpg|Cornelia Claesdr Voogti portree, 1631, õlimaal tahvlil, 126,5 × 101&nbsp;cm, Frans Hals Museum, Haarlem Fail:Frans Hals 25a.jpg|Nicolaes Woutersz van der Meeri portree, 1631, õlimaal tahvlil, 128 × 100,5&nbsp;cm, Frans Halsi Muuseum, Haarlem </gallery> ==Vaata ka== * [[Frans Halsi maalide loend]] *[https://www.franshalsmuseum.nl/en/ Frans Halsi Muuseum] == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Hals, Frans}} [[Kategooria:Hollandi maalikunstnikud]] [[Kategooria:Surnud 1666]] [[Kategooria:Sündinud 1580. aastatel]] 4cwnzge9euz0fw5dlflylarrdelekg3 0 200665 7170542 7092010 2026-06-11T05:32:04Z Mona 355 7170542 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heinrich_Tiidermann_juuli_1889.jpg|thumb|Heinrich Tiidermann 1889. aasta juulis, pildistatud Alexander Robergi ateljees]] '''Heinrich Tiidermann''' ([[11. juuni]] <small>(30. mai [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1863]] Tõntsu talu, [[Tabria]] küla, [[Suigu vald (Tori kihelkond)|Suigu vald]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[27. september]] <small>(14. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1904]] [[Nõmme linn|Nõmme]]) oli eesti [[fotograaf]]. == Elulugu == [[File:Heinrich Tiidermann - Heinrich Tiidermanni autoportree.jpg|pisi|Heinrich Tiidermanni autoportree]] Tiidermann sündis [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]] [[Suigu vald|Suigu vallas]] [[Tabria küla]]s Tõntsu talus pere eelviimase, viienda lapsena. Ta õppis kohalikus [[vallakool]]is ja alates [[1883]]. aastast [[Läänemaa]] [[Kuuda õpetajate seminar]]is. Pärast seminari lõpetamist [[1885]] töötas ta kolm aastat [[Anija vallakool]]is abiõpetajana. [[1888]]. aasta algul valiti Tiidermann [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonna]] [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi valla]] kirjutajaks ja kooliõpetajaks. [[Fotograafia]]ga hakkas ta tegelema õpetajaameti kõrvalt, huvist maarahva eluolu vastu, pildistades talurahvast. Heinrich Tiidermann suri 27. (14.) septembril 1904. Kui ta hakkas [[Nõmme linn|Nõmmel]] oma maja juures alles ehitatud keldri laetugesid ära võtma, jäi ta allalangeva kivivõlvi alla. Ta on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le. == Tegevus fotograafina == Kutsumus fotograafiaga tegeleda osutus tugevamaks õpetajakutsest ja [[1896]] loobus ta viimasest, asudes õpipoisiks vendade [[Kristinite ateljee]]sse [[Tallinn]]as. Läbinud edukalt õpiaja ja omandanud vajalikud ametialased teadmised, sai ta [[23. juuli]]l [[1898]] loa avada oma [[fotoateljee]], mille kohta ilmus [[Eestimaa Kubermangu Teataja]]s ametlik teadaanne: "Hindrik Tiidermannile on [[Eestimaa kuberner]]i herra poolt luba antud kaks versta [[Raasiku]] jaamast eemal üht päevapildivalmistamise töökoda avada". Tema esimene ateljee asus Harju-Jaani kihelkonnas [[Haljava]] vallas Hallingu talus, kuid peagi kolis ta ateljeega Tallinna [[Pärnu maantee]]l asuvasse Treibuti majja. Hiljem asusid Tiidermanni ateljeed [[Viru tänav]] nr. 410, kus oli asunud ka Kristini ateljee, ja [[Suur-Karja tänav]] 9, Heili majas. Tema põhilised tööd on [[kolloidpaber]]il ja [[albumiinpaber]]il kabineti- ja visiitfotod, mis omakorda kleebitud aluspapile. Fotode mõõtmed olid kabinetfotol 100×140 mm ja visiitfotol 55×90 mm, aluspapp vastavalt 105×165 mm ja 65×105 mm. Nagu enamik fotograafe, tellis ka Tiidermann aluspapi [[Peterburi]]st I. Skamoni trükikojast, kuhu oli trükitud fotograafi nimi, kujunduselemendid, töökoja aadress ja näitustelt saadud medalite pildid. Lisaks [[etnograafia|etnograafiliste]] piltide, [[portreefoto]]de ja kahepildiliste [[stereofoto]]de tegemisele proovis ta kätt ka [[fotomontaaž]]i alal. Enese harimiseks käis ta ennast täiendamas [[Saksamaa]]l ja [[Soome]]s, kust naasnuna reklaamis ta end päevapiltnik-chemigrafina, kes võib õpetada ka teisi tegema pilte [[paber]]ile, [[puu]]le, [[nahk|nahale]], [[klaas]]ile ja [[portselan]]ile. Selleks tuli Tiidermanni ärist osta [[fotoaparaat]], tasuda koolitusraha ja oligi olemas võimalus järgneva paari nädala jooksul omandada vajalikud teadmised. Pärast Heinrich Tiidermanni surma jätkas [[Suur-Karja tänav]]a 9 fotoateljee "Päevapiltnik Tiidermann" pidamist tema noorem vend [[Tõns Tiidermann]] kuni [[1910]]. aastani. Seejärel tegutses seal fotograaf [[Priidu Wiilup]], kes oma ateljee nimes mainis, et tegemist on endise Tiidermanni ateljeega. Seega toimis Heinrich Tiidermanni nimi [[kaubamärk|kaubamärgina]] veel aastaid pärast tema surma. == Tunnustus == [[1892]] osales Tiidermann esimesel [[fotoamatöör]]ide näitusel [[Tallinna Börsihoone]]s, kus ta tööteemalised fotod äratasid laialdast tähelepanu. Edust tiivustatuna jätkas ta pildistamist ja [[1894]] sai ta [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]]i (''Livländischer Verein zur Beförderung der Landwirtschaft und des Gewerbfleisses'') näitusel oma esimese auhinna. [[13. märts|13.]]–[[28. märts]]il (1.–16. märtsil) [[1897]] [[Eestimaa Fotoamatööride Ühing]]u korraldatud teisel näitusel [[Kanuti Gild]]i hoones, kus osales üle 40 fotograafi [[Eesti]]st, [[Läti]]st, [[Saksamaa]]lt ja [[Venemaa]]lt ligemale 1200 tööga 4 kategoorias, saatis Tiidermanni taas edu. [[22. märts]]i (10. märtsi) [[Postimees]] kirjutas: "Siin on näha väga ilusaid pilta, mis töö osavusest ja veel enam teaduslikust küljest tähtsad on. Kõige paremad tööd on siin küll dr. Jul. Kuusikul ja [[alamkapten]] Michelsonilt Tallinnast. Siis ei või selles jaoskonnas (kategoorias) mitte vaikides mööda minna ilusast tööst, mis Eesti, iseäranis maarahva elu kenasti kujutab. See on Peningi vallakirjutaja hr. H. Tiedermanni „[[Estonica (Tiidermann)|Estonica]]“ album oma 200 pildiga. Näitusel on see täiesti ainus niisuguste rahvalikkude kujutiste kogu. Säält leiab vaataja rahva töödest, tööriistadest, elumajadest, rahvariides laulukooridest, eesti kirjanikkudest nende käekirjadega ning muist asjust ilusait pilta. Seda albumi „Estonicad“ – kus need pildid hästi toredasti on kokku köidetud – võib küll õigusega teaduslikust küljest tähtsaks pidada." Enam kui paarikümnest väljajagatud auhinnast jäi Eestisse 2 hõbe- ja 9 pronksauraha. Tiidermanni album "Estonica" tunnustati pronksauraha vääriliseks. == Tiidermanni tähtsus Eesti fotoajaloos == [[Pilt:Tiidermann 577- 11.jpg|thumb|‎Heinrich Tiidermanni "Täieline Päevapildi õpetus"]] [[1899]]. aastal andis Tiidermann välja fotograafiaõpiku "Täieline päevapildi õpetus", mille täiendatud kordustrükk ilmus [[1903]]. Seal andis ta ülevaate fotograafiaaparatuurist, laborist, fotoprotsessidest ja paljust muust. Seega oli see trükis üks tähtsamaid fotograafiaõpikuid 19. ja 20. sajandi vahetuse Eestis. Tänu sellele õpikule on meil tänapäevani säilinud hea ülevaade enam kui saja aasta tagustest fotovalmistamise viisidest, kasutatud materjalidest ja vajaminevatest oskustest. Oma piltidest koostas ta mitu albumit, mis ta seejärel annetas [[Provintsiaalmuuseum]]ile ja [[Õpetatud Eesti Selts]]ile ning mis siiani säilinud on. Seega aitas ta oma etnograafiliste fotode tegemisega kaasa [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] "vanavara" kogumise aktsioonile ja jäädvustas tulevastele põlvedele meie esivanemaid. Ta oli fotograafia populariseerija Eestis või, nagu ta ise on öelnud: "Minu soov on seda oskust eestlaste hulgas rohkem tuttavaks teha, et eesti vanavara pilte alles hoida võib…" == Galerii == <gallery> Pilt:Heinrich_Tiidermanni_foto_tagak%C3%BClg.jpg|Tiidermanni portreefoto tagakülg Pilt:Foto_Estonica_albumist_1897(2).jpg|Kose kihelkonna kooliõpetaja Põhjakas oma naise ja tütre Liisiga Pilt:Mahtra sõdalased Prits Lang ja Pärend Eilemann.jpg|Mahtra sõdalased Pilt:Foto_Estonica_albumist_1897_tagak%C3%BClg.jpg|Foto tagakülg, oli kasutusel aastatel 1900–1904 Pilt:Taat_habemega.jpg|Taat habemega Pilt:Tiidermann_5(1).jpg|Foto tagakülg, oli kasutusel alates 1904. aasta augustist. Pilt:Perefoto.jpg|Foto lastega Pilt:Fotomontaaz.jpg|Fotomontaaž Pilt:Karp Tiisik.jpg|Ärkamisaegne ühiskonnategelane, Tiidermanni albumist "Estonica", [[Karp Tiisik]] Pilt:Fotode_%C3%BCmbris.jpg|Tiidermanni fotode ümbris Pilt:Foto Estonica albumist 1897 tagakülg väljalõige.jpg|Josep Skamoni firmamärk Tiidermanni fotode aluspapil 1900–1904 Pilt:Tiidermann 5väljalõige2.jpg|Josep Skamoni firmamärk Tiidermanni fotode aluspapil alates 1904 Pilt:Tiidermann 574-1-.JPG|Josep Skamoni reklaam Heinrich Tiidermanni raamatus ‎ Pilt:Tiidermann 575-1-.JPG|Heinrich Tiidermanni päevapildi töökoja reklaam Pilt:Tiidermann 578-1-.JPG|Reklaam Heinrich Tiidermanni raamatus Pilt:Tõns Tiidermanni pildistatud visiitfoto.jpg|[[Tõns Tiidermann]]i pildistatud visiitfoto Pilt:Tõns Tiidermanni fotode tagakülg.jpg|Tõns Tiidermanni fotode tagakülg Pilt:Abielupaar.jpg|Abielupaar </gallery> == Vaata ka == * [[Vikipeedia:GLAM/Heinrich Tiidermann|Virtuaalnäitus: Eesti rahwa näolaad]] == Allikad == *Aleksander Dormidontovi erakogu *Aleks Kivinuk erakogu *Kaljula, Teder. "Eesti fotograafia teerajajad." Kirjastus „[[Eesti Raamat]]“, Tallinn 1972 *Tõnis Liibek ja Merilis Sähka. "Estonica. Heinrich Tiidermanni fotoalbum." Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2009 *Postimees nr 56, 10. märts 1897 == Välislingid == {{Commonskat}} *[[Ülle Lillak]]. [http://www.sirp.ee/archive/2002/01.02.02/Film/film1-1.html Tiidermanni katkenud lend]. – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 1. veebruar 2002 {{JÄRJESTA:Tiidermann, Heinrich}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Kuuda õpetajate seminari vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1904]] flaj07nso51ntvbgfw3xdf4dh11mh3u 0 201284 7170442 5266844 2026-06-10T20:16:12Z Mona 355 7170442 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetlane'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov'''; [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Nõrõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust. Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõn ja komuzi mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja kirja pani ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] exj566ml66sk29gbe1gw47sjqe2dkry 7170445 7170442 2026-06-10T20:19:32Z Mona 355 7170445 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetlane'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov'''; [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Nõrõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust. Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõn ja komuzi mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] swtjv4jrsivu0g3ed8af69rnwhsi8sm 7170449 7170445 2026-06-10T20:21:08Z Mona 355 7170449 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov'''; [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Nõrõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust. Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõn ja komuzi mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 0rpk7hsnjb622m2481y4l99t7f86awd 7170455 7170449 2026-06-10T20:23:05Z Mona 355 7170455 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov'''; [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Nõrõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust. Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõn ja komuzi mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] c500ulqq8onz9q5rhnjxx77ppvlexrs 7170458 7170455 2026-06-10T20:26:44Z Mona 355 7170458 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov''';<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Togolok Moldo |url=https://central-asia.guide/kyrgyzstan/kyrgyz-culture/kyrgyz-people/togolok-moldo/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Central Asia Guide |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Nõrõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust.<ref name=":0" /> Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõn ja komuzi mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 30lq0tjp8mwusmy2ma6pbmu5l7aurho 7170459 7170458 2026-06-10T20:29:16Z Mona 355 7170459 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov''';<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Togolok Moldo |url=https://central-asia.guide/kyrgyzstan/kyrgyz-culture/kyrgyz-people/togolok-moldo/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Central Asia Guide |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Narõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust.<ref name=":0" /> Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõn ja komuzi mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] l1znxxye1k6oquwhgu8msorz1nk26n0 7170461 7170459 2026-06-10T20:31:10Z Mona 355 7170461 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov''';<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Togolok Moldo |url=https://central-asia.guide/kyrgyzstan/kyrgyz-culture/kyrgyz-people/togolok-moldo/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Central Asia Guide |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Narõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust.<ref name=":0" /> Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõnn ja [[komuzi]] mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] imsy2g5w8v2ohoso46iwc4e5cmiwsfl 7170462 7170461 2026-06-10T20:32:00Z Mona 355 7170462 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov''';<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Togolok Moldo |url=https://central-asia.guide/kyrgyzstan/kyrgyz-culture/kyrgyz-people/togolok-moldo/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Central Asia Guide |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Narõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust.<ref name=":0" /> Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõnn ja [[komuz]]i mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise pärimuse ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid eepost kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 6417chxhjygpkcqdjyqvgwl92hzmrau 7170465 7170462 2026-06-10T20:33:59Z Mona 355 7170465 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov''';<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Togolok Moldo |url=https://central-asia.guide/kyrgyzstan/kyrgyz-culture/kyrgyz-people/togolok-moldo/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Central Asia Guide |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]]. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Narõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid ei saanud põhjalikku haridust.<ref name=":0" /> Tema kujunemisele avaldas suurt mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõnn ja [[komuz]]i mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise [[pärimus]]e ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama varakult ning õppis esitama ka [[Manas]]i eepost. Ta kuulus manastšide hulka, kes aitasid [[eepos]]t kirjalikult talletada ja levitada. Tema looming hõlmab lüürikat, satiiri ja õpetuslikke tekste; ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Tema teosed käsitlevad sageli kirgiisi rahva elu ja sotsiaalseid probleeme. Ta pilkas satiirilistes luuletustes rikaste ahnust ning kaitses tavainimeste huve. Lisaks kirjutas ta armastus- ja õpetusluulet ning panustas laste- ja valmikirjanduse arengusse. Togolok Moldo kuulub kirgiisi kirjanduse klassikute hulka. Ta aitas säilitada ja edasi anda suulist rahvapärimust ning mõjutas [[kirgiisi kirjandus]]e arengut. Tänapäeval on ta Kõrgõzstanis tunnustatud kultuuritegelane; tema nimi on antud paikadele ja koolidele ning tema kujutis on ka riigi rahal. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] iawp017pqmwxf2n8q4gkmov7wmgvb6z 7170695 7170465 2026-06-11T10:22:28Z Mona 355 7170695 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Тоголок Молдо за год до смерти.jpg|pisi|Togolok Moldo (1941)]] [[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]] '''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] ([[kirgiisi keel]]es Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov''';<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Togolok Moldo |url=https://central-asia.guide/kyrgyzstan/kyrgyz-culture/kyrgyz-people/togolok-moldo/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Central Asia Guide |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]), [[luuletaja]] ja [[rahvapärimus]]e koguja. Ta sündis tänapäeva [[Kõrgõzstan]]i [[Narõni oblast]]is Kurtka külas talupojaperekonnas. Nooruses õppis ta kohaliku vaimuliku juures lugemist ja kirjutamist, kuid jäi suuresti iseõppijaks.<ref name=":0" /> Tema kujunemisele avaldas olulist mõju sugulane Mõzooke, tuntud akõnn ja [[komuz]]i mängija, kelle kaudu ta tutvus kirgiisi suulise [[pärimus]]e ja eepilise laulutraditsiooniga. Togolok Moldo hakkas luuletama juba noorena ning õppis esitama eepost "[[Manas]]". Ta kuulus manastšide hulka (eepose esitajad ja edasikandjad) ning aitas kaasa selle kirjalikule talletamisele ja levikule. Tema tegevus langes aega, mil kirgiisi suuline pärimus hakkas üha enam jõudma kirjalikku vormi. Tema looming on mitmekesine ja hõlmab lüürikat, satiiri ning õpetuslikke tekste. Ta kogus ja pani kirja ka rahvapärimust, sealhulgas jutte, vanasõnu ja sugupuusid. Temaatiliselt käsitlevad tema teosed kirgiisi rahva eluolu, sotsiaalseid probleeme ja moraaliküsimusi. Satiirilistes luuletustes kritiseeris ta rikaste ja võimulolijate omakasu ning ebaõiglust, kaitstes talurahva huve. Samuti kirjutas ta armastusluulet ning panustas õpetliku ja laste kirjanduse kujunemisse. Togolok Moldot peetakse üheks [[kirgiisi kirjandus]]e klassikuks. Tema tegevus aitas säilitada ja edasi anda rahvalikku suulist pärimust ning siduda seda kirjaliku kirjandusega. Tema loomingul ja tegevusel oli oluline roll kirgiisi rahvusliku kirjanduse arengus 19. ja 20. sajandi vahetusel. Tänapäeval on Togolok Moldo [[Kõrgõzstan]]is tunnustatud kultuuritegelane. Tema nimi on antud asulatele, koolidele ja kultuuriasutustele ning tema kujutis on kasutusel ka riigi rahatähtedel. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}} [[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]] [[Kategooria:Rahvalaulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 2zr5kwvp5b2u7j3reke8ma0s6hi4asu 0 212052 7170731 6973254 2026-06-11T10:35:33Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170731 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Hageri Lambertuse kogudus | pilt = Hageri kirik1.jpg | pildiallkiri = [[Hageri Lambertuse kirik]] | asutatud = | tüüp = | peakorter = [[Hageri]] | asukoht = Kiriku tee 1, Hageri, Kohila vald, 79701 Raplamaa | piirkond = | juht_nimetus = Koguduse kirikuõpetaja | juht_nimi = | peaorgan = [[Lääne-Harju praostkond]]<br> [[Põhja-Eesti piiskopkond]] | emaorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] }} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Hageri Lambertuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Hageri]]s, mis kasutab [[Hageri kirik]]ut ja kasutas [[Saku alevi palvemaja]] (praegu kasutab Saku alevi palvemaja [[Saku Toomase kogudus]]). Kogudus kuulub EELK [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju praostkonda]]. Koguduse õpetaja on [[Jüri Vallsalu]], organist [[Mai Mänd]], juhatuse esimees Juhan Põld.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 12.00 [[Hageri kirik]]us. ==Õpetajad== *1527, Eggert, [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonna]]koguduse preester<ref>[[Paul Johansen]]. Kalendrikatkend Pirita kloostrist. [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], [https://www.etera.ee/zoom/198237/view?page=1&p=separate&tool=info III köide], [[Tallinna Ajaloo Selts]], Tallinn, 1938. lk 24</ref> *1591–1593 [[Petrus Bünemann]] *pärast 1593. aastat [[Martin Rivenius]] *1594–1611 [[Stephan Badewitz]] *1614–1618 magister [[Johannes Thaustius]] *1619–1627 [[Johann Nigrinus]] *1628–1645 [[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] *1645–1652 [[Christoph Kühn]] *1652–1669 [[Christoph Blum]] *1669–1703 magister [[Caspar Costerus]] (surn 1703<ref>[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]" (ibid., 1933), lk 95</ref>) *1704 magister [[Johann Caspar Coster]] *1704–1710 magister [[Matthias Ladau]]/Ladovius<ref>{{BBLD|GND128917474|Lado/Ladau (Ladovius), Matthias}}</ref> *1710–1711 magister [[Arend Johann Knüpffer]] *1711–1737 [[Joachim Nicolaus Wilcken]] *1737–1769 [[Karl Alstadius]] *1769–1775 [[Karl Gottlieb Alstadius]] *1776–1791 [[Peter Anton Hasselblatt]] *1792–1834 [[David Friedrich Ignatius]] *1835–1864 [[Carl Johann Koch]] *1864–1885 [[Alexander Anton Hörschelmann]] *1886–1892 [[August Konstantin Hörschelmann]] *1892–1936 [[Konstantin Thomson]] *1936–1941 [[Helmut Thomson]] *1941–1967 [[Albert Soosaar]] *1967–1993 [[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]] *alates 1993. aastast [[Jüri Vallsalu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-hageri/ Koguduse lugu: Hageri], e-kirik.eelk.ee, 6. aprill 2023 [[Kategooria:EELK Lääne-Harju praostkond]] [[Kategooria:Kohila vald]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Hageri kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] fxs2mxags04cprkzstxnj0obqmj4shk 0 214845 7170669 6593443 2026-06-11T10:13:47Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170669 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Laiuse koguduse pitser 1833.jpg|pisi|Laiuse koguduse pitser 1833. aastast]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Laiuse Püha Jüri kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Laiuse]]l. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Kogudus tegutseb [[Laiuse kirik]]us ja pastoraadis. Koguduse hooldajaõpetaja on Esa Pekka Luukkala. Juhatuse esimees on Jaanus Aland.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Pilt:Laiuse kirik.jpg|pisi|[[Laiuse Püha Jüri kirik]]]] [[Pilt:Laiuse pastoraadi peahoone.jpg|pisi|[[Pastoraat|Pastoraadi]] peahoone.]] ==Ajalugu== Laiuse kirikut on esmamainitud 1319. aastal. Kirik purustati [[Liivi sõda|Liivi]], [[Poola-Rootsi sõda|Poola-Rootsi]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal ning ehitati taas üles. Viimane suurem hävitustöö leidis aset [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui hävis kiriku torn. Torn taastati 1970. aastatel.{{lisa viide}} 1766. aastal valmis kiriku juures von Schwartzi matusekabel, mis tänapäeval on muudetud käärkambriks.{{lisa viide}} Omaaegsetest kirikuõpetajatest tuntuim on hilisem [[Tartu Ülikool]]i rektor, Eesti Vabariigi viimane piiskop enne Teist maailmasõda ja eksiilkiriku peapiiskop [[Johan Kõpp]].{{lisa viide}} ==Laiuse koguduse õpetajate loend== Loend pole täielik.{{lisa viide}} {| class="wikitable" !Ametiaastad !! Nimi !! Eluaastad !! Märkused |- |1599 || [[Marcin Mierzejowski]]|| || Katoliku kiriku preester |- |kuni 1634 || [[Bartholdus Erici]]|| || Esimene teadaolev luteri kiriku pastor Laiusel |- |1634–1665 || [[Gamaliel Berg]]||suri 1665|| |- |1666–1704 || [[Reiner Brockmann vanem]]||suri 1704|| Tartumaa III praostkonna praost 1678–1704 |- |1704–1710 || [[Reiner Brockmann noorem]]||1677–1738|| |- |1710–1714 || [[Reinhold Christian von Berthold]]||suri 1714|| |- |1714–1715 || Wunderlich|| || |- |1716–1756 || [[Eberhard Reimers]]||1687–1756|| Tartumaa III praostkonna praost 1748–1756 |- |1756–1779 || [[Johann Heinrich Maximilian Mylius]]||1721–1779|| |- |1779–1821 || [[Heinrich Johann von Jannau]]||1753–1821|| [[Tartu praost]] 1814–1821 |- |1822–1864 || [[Heinrich Georg von Jannau]]||1789–1869|| |- |1864–1877 || [[Johann Alexander Spränger]]||1837–1877|| |- |1877–1908 || [[Paul Roderich Bidder]]||1850–1908|| [[Tartu praost]] 1906–1908 |- |1909–1922 || [[Johan Kõpp]]||1874–1970|| EELK piiskop 1939–1957 ja peapiiskop eksiilis 1957–1964 |- |1923–1944 || [[Jaan Järve]]||1894–1945|| |- |1944–1945 || [[Elmar Salumaa]]||1908–1996|| |- |1946–1951 || [[Aldur Parts]]||1912–1987|| |- |1953–1965 || [[Aleksander Eller (vaimulik)|Aleksander Eller]]||1904–1987|| |- |1965–1969 || [[Elmar Promen]]||1923–1977|| |- |1975–1978 || [[Kalle Kasemaa]]||1942–|| |- |1978 || [[Peeter Kaldur]]||1954–|| |- |1979–1982 || [[Elmur Rahamägi]]||1913–2009|| |- |1982–1983 || [[Illar Hallaste]]||1959–2012|| |- |1983–2005 || [[Margit Nirgi]]||1959–|| |- |2005 || [[Valdo Reimann]]||1959–|| hooldajaõpetaja Jõgevalt |- |2006–2011 || [[Raino Kubjas]]||1946–2020|| |- |2012 || [[Valdo Reimann]]||1959–|| hooldajaõpetaja Jõgevalt |- |2012–2019 || [[Georg Glaase]]||1986–|| |- |2019–2020 || [[Margit Nirgi]]||1959–|| |- |2020– || [[Urmas Oras]]||1960–|| |} ==Vaata ka== *[[Laiuse kirik]] *[[Laiuse kirikumõis]] ==Välislingid== * [http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=4222 Laiuse kogudus sai õpetaja]. [[Eesti Kristlik Televisioon]] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA92#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Lais, ehstnisch Lajusse kihhelkond], 1843 seite 92–93 [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Laiuse kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] bywf8i3hiqmkb6p9beqxam27dle1826 7170673 7170669 2026-06-11T10:15:00Z ~2026-34343-68 231425 /* Välislingid */ 7170673 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Laiuse koguduse pitser 1833.jpg|pisi|Laiuse koguduse pitser 1833. aastast]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Laiuse Püha Jüri kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Laiuse]]l. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Kogudus tegutseb [[Laiuse kirik]]us ja pastoraadis. Koguduse hooldajaõpetaja on Esa Pekka Luukkala. Juhatuse esimees on Jaanus Aland.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Pilt:Laiuse kirik.jpg|pisi|[[Laiuse Püha Jüri kirik]]]] [[Pilt:Laiuse pastoraadi peahoone.jpg|pisi|[[Pastoraat|Pastoraadi]] peahoone.]] ==Ajalugu== Laiuse kirikut on esmamainitud 1319. aastal. Kirik purustati [[Liivi sõda|Liivi]], [[Poola-Rootsi sõda|Poola-Rootsi]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal ning ehitati taas üles. Viimane suurem hävitustöö leidis aset [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui hävis kiriku torn. Torn taastati 1970. aastatel.{{lisa viide}} 1766. aastal valmis kiriku juures von Schwartzi matusekabel, mis tänapäeval on muudetud käärkambriks.{{lisa viide}} Omaaegsetest kirikuõpetajatest tuntuim on hilisem [[Tartu Ülikool]]i rektor, Eesti Vabariigi viimane piiskop enne Teist maailmasõda ja eksiilkiriku peapiiskop [[Johan Kõpp]].{{lisa viide}} ==Laiuse koguduse õpetajate loend== Loend pole täielik.{{lisa viide}} {| class="wikitable" !Ametiaastad !! Nimi !! Eluaastad !! Märkused |- |1599 || [[Marcin Mierzejowski]]|| || Katoliku kiriku preester |- |kuni 1634 || [[Bartholdus Erici]]|| || Esimene teadaolev luteri kiriku pastor Laiusel |- |1634–1665 || [[Gamaliel Berg]]||suri 1665|| |- |1666–1704 || [[Reiner Brockmann vanem]]||suri 1704|| Tartumaa III praostkonna praost 1678–1704 |- |1704–1710 || [[Reiner Brockmann noorem]]||1677–1738|| |- |1710–1714 || [[Reinhold Christian von Berthold]]||suri 1714|| |- |1714–1715 || Wunderlich|| || |- |1716–1756 || [[Eberhard Reimers]]||1687–1756|| Tartumaa III praostkonna praost 1748–1756 |- |1756–1779 || [[Johann Heinrich Maximilian Mylius]]||1721–1779|| |- |1779–1821 || [[Heinrich Johann von Jannau]]||1753–1821|| [[Tartu praost]] 1814–1821 |- |1822–1864 || [[Heinrich Georg von Jannau]]||1789–1869|| |- |1864–1877 || [[Johann Alexander Spränger]]||1837–1877|| |- |1877–1908 || [[Paul Roderich Bidder]]||1850–1908|| [[Tartu praost]] 1906–1908 |- |1909–1922 || [[Johan Kõpp]]||1874–1970|| EELK piiskop 1939–1957 ja peapiiskop eksiilis 1957–1964 |- |1923–1944 || [[Jaan Järve]]||1894–1945|| |- |1944–1945 || [[Elmar Salumaa]]||1908–1996|| |- |1946–1951 || [[Aldur Parts]]||1912–1987|| |- |1953–1965 || [[Aleksander Eller (vaimulik)|Aleksander Eller]]||1904–1987|| |- |1965–1969 || [[Elmar Promen]]||1923–1977|| |- |1975–1978 || [[Kalle Kasemaa]]||1942–|| |- |1978 || [[Peeter Kaldur]]||1954–|| |- |1979–1982 || [[Elmur Rahamägi]]||1913–2009|| |- |1982–1983 || [[Illar Hallaste]]||1959–2012|| |- |1983–2005 || [[Margit Nirgi]]||1959–|| |- |2005 || [[Valdo Reimann]]||1959–|| hooldajaõpetaja Jõgevalt |- |2006–2011 || [[Raino Kubjas]]||1946–2020|| |- |2012 || [[Valdo Reimann]]||1959–|| hooldajaõpetaja Jõgevalt |- |2012–2019 || [[Georg Glaase]]||1986–|| |- |2019–2020 || [[Margit Nirgi]]||1959–|| |- |2020– || [[Urmas Oras]]||1960–|| |} ==Vaata ka== *[[Laiuse kirik]] *[[Laiuse kirikumõis]] ==Välislingid== * [http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=4222 Laiuse kogudus sai õpetaja]. [[Eesti Kristlik Televisioon]] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA92#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Lais, ehstnisch Lajusse kihhelkond], 1843 seite 92–93 == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Laiuse kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] o0cai9wibsnyjom0j2av3bn7cot4f28 0 214847 7170175 6919415 2026-06-10T12:35:08Z ~2026-34121-30 231359 Ajakohastasin juhatuse ja organisti andmeid. 7170175 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Torma Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Torma]]s. [[Pilt:Torma kirik3.jpg|pisi|275px|Torma kirik]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Mehis Pupart]], organist [[Katrin Puusepp]]. Juhatuse esimees on [[Erich Arendt]]. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Torma kirik]]us. == Koguduse pastorid ja õpetajad == * 1664, 1668, Andreas Rydelius. *1677–169 ., [[Johann Heinrich Geist]] *1691–1703, Johann Justin Schmalenberg . *1693, [[Jacob Günterhack|Jacob Güntherhack]], adjunkt *1695–?, Nicolaus Limatius Tormas ja [[Lohusuu kogudus|Lohusuu]]l *1703 [[Reiner Brockmann noorem|Reiner Brocmann jun]] *1710–1719, [[Johann Adam Weigel]]<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA92#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Torma und Lohhusu], 1843 seite 92</ref> *1720–1743, Magnus de Moulin *1745–1775, [[Johann Georg Eisen von Schwarzenberg]] *1775–1818, [[Franz Gotthilf Friedrich Asverus]] *1819 [[Eduard Johann Assmuth|Eduard Johann Asmuth]] *1836–1837, [[Eduard Lossius]], adjunkt *1840–1842, [[Paul Eduard Hirsch]], adjunkt *1842 [[Woldemar Mickwitz]], adjunkt *1853–1895, [[Carl Landesen]], Torma Maarja koguduse [[pastor]] *1896–1902, [[Michael Luiga]], Torma Maarja koguduse pastor, pidas jumalateenistusi ka [[Mustvee kogudus|Mustvee]]s ja [[Lohusuu kogudus|Lohusuu]]s *1920–1946, [[Aleksander Kuusik]] *1946–1954, [[Edgar Hark]] *1954–1957, [[Edvard Tamm]] *1957–1960, [[Esra Rahula]] *1960–1964, [[Arnold-Ferdinand Tammik]], Torma Maarja koguduse õpetaja, hooldades aastatel 1960–1963 Mustvee kogudus *1964–1983, [[Jaan Muru]], Torma koguduse õpetaja *1983–1988, [[Illar Hallaste]], Torma ja Kodavere koguduste õpetaja *1988–1989, [[Üllar Nõlv]] *1989–1995, [[Peeter Karma]], Torma koguduse õpetaja *1995–1998, [[Urmas Oras]], hooldajaõpetaja Äksist *1998–2000, [[Raigo Ojamets]], hooldajaõpetaja Kodaverelt *2000–2006, [[Jaan Nuga]], hooldajaõpetaja Palamuselt *2006–, [[Mehis Pupart]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA92#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Torma und Lohhusu], 1843 seite 92 [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Torma kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] qz2brjk1467wikuur8g48ii8jf1ifz4 0 214853 7170678 7093114 2026-06-11T10:16:18Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170678 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Palamuse]]l. [[Pilt:Palamuse kirik.jpg|pisi|[[Palamuse kirik]]]] Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Esa Pekka Luukkala, organist Aigi Avi. Juhatuse esimees on Arne Tegelmann.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Palamuse kirik]]us. == Koguduse pastorid ja õpetajad == *1627–1633, [[Nicolaus Bagge]]<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=84 seite 68, Bagge (Nicolaus)]</ref>, [[Palamuse kihelkond|Palamuse kihelkonnakoguduse]] pastor * 1633, [[Christiern Henrici|Christian Henrici]] * 1662–1668, Matthias Lithander * enne 1676, Bluming * 1676..169..., Georg Leonhard Eder *1692–1699, [[Johann Heinrich Grotjan]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse [[pastor]] * 1699...1706.. , [[Johann Wellmann]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor *1710–1716, [[Jacob Günterhack]], vikaar, peale oma [[Kodavere kogudus|Kodavere kogudus]]e ka [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse]], [[Torma Maarja kogudus|Torma]], [[Äksi Andrease kogudus|Äksi]], [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduses *1716–1756, [[Eberhard Reimers]], [[Laiuse Püha Jüri kogudus]]e pastor, hooldades ka Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus * 1756–1758, [[Johann Heinrich Maximilian Mylius]], Laiuse Püha Jüri koguduse pastor, hooldades ka Palamuse Püha Bartholomeuse kogudust * 1758–1767 [[Christian Bernhard Oldekop]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1768–1771 [[Franz Bernhard Frank von Frankenstein]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1771–1784 [[Heinrich Gottfried Stückel]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1784–1809 Sigismund Pezold, Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1809–1816 [[Johann Georg Sigismund Pezold]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1816–1818 [[Wilhelm Gottfried Dietrich]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1818–1844 [[Ludwig Karl Friedrich Kolbe]] (1793–1849), Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor *1844–1846, Andreas [[Julius Wetterstrand]] (1818–1846)<ref>Fredrik Ulrik Wrangel, Personhistorisk tidskrift. Femte årgången 1903, [https://runeberg.org/pht/1903/0149.html s. 139], Stockholm Kungl. Boktryckeriet. P. A. Norstedt & söner, 1904</ref>, Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor * 1846–1876, [[Paul Eduard Hirsch]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor *1877–1909, [[Burchard Sielmann]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor, [[1887]]–[[1906]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] praost *1909–1924, [[August Oswald Westrèn-Doll]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse pastor, 1920–1924 Tartu praostkonna praost *1925–1940, [[Arnold Kerem]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja *1940–1951, [[Aldur Parts]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja, lisaks hooldas ka [[Laiuse Püha Jüri kogudus]]t *1952–1962, [[Paul Sild]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja *1962–1972, [[Evald Ilja]] *1973–1978, [[Kalle Kasemaa]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja *1978, [[Peeter Kaldur]], Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse ja [[Laiuse Püha Jüri kogudus]]e õpetaja. *1979–1982, [[Elmur Rahamägi]], hooldajaõpetaja Laiuselt *1979–1982, [[Illar Hallaste]], hooldajaõpetaja Laiuselt *1983–1997, [[Margit Nirgi]], hooldajaõpetaja Laiuselt *1997–2000, [[Joel Luhamets]], hooldajaõpetaja Tartu Paulusest *2000–2014, [[Jaan Nuga]] *2014–2015, [[Joel Luhamets]], hooldajaõpetaja Tartu Paulusest *2015–2016, [[Ants Tooming]], hooldajaõpetaja Tartu Peetrist *2016–, [[Urmas Oras]], hooldajaõpetaja Tartu Soome kogudusest == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://palamuse.eelk.ee/ Koguduse koduleht] *[https://files01.core.ac.uk/download/pdf/154745732.pdf PALAMUSE KIRIKU JA KIHELKONNA KROONIKA], [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|Palamuse 0. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]], lk 38-57 * [http://muis.ee/museaalview/117599 MUIS: Palamuse leerilapsed 1939 (PAL _ 877:1 F 131:1); Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA93#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". St. Bartholomaei, ehstnisch Pallomoise kihhelkond], 1843 seite 93 [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 9n6xhrquz01nd9nptq084vrkzhgahk8 0 215263 7170761 6884306 2026-06-11T10:53:21Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse orelimängija ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170761 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Ambla Maarja kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Ambla]]s. [[Pilt:Ambla kirik 2012.jpg|pisi|[[Ambla Maarja kirik]]]] Kogudus kuulub [[Järva praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Tõnu Linnasmäe]], orelimängija Ave Prints. Juhatuse esimees on Jaak Truu.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 12.00 [[Ambla Maarja kirik]]us. ==Ambla Maarja koguduse õpetajad== {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |1612<ref>[[Georg Adelheim]], Die grosse Stadtschule oder Trivialschule in Reval. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], [https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15142/edition/11740/content? 1931, nr 2], seite 21</ref>–|| ''puudub'' || [[Johannes Faber]]|| || |- |1695–1710|| ''puudub'' || [[Joachim Salemann noorem]]||1664–1710 || Ambla Maarja (saksa k. ''Ampel, amplae Mariae<br> oder Gross-Marien''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 22</ref>) koguduse pastor |- |1728–1742|| ''puudub'' || [[Johann Christoph Schwabe]]||1682–1742|| [[Järva praost]] 1728–1742 |- |1742–1769|| ''puudub'' || [[Georg Christoph Fuhrmann]]||1711–1769|| Järva praost 1768–1769 |- |1769–1799|| ''puudub'' || [[Anton Heinrich Lücke]]||1745–1799|| |- |1799–1813|| ''puudub'' || [[Benedict Witte]]||1768–1822|| |- |1813–1829|| ''puudub'' || [[Paul August Ferdinand Glanström]]||1788–1829|| |- |1834–1877|| ''puudub'' || [[Alexander Leopold Paulsen]]||1804–1877|| |- |1877–1897|| ''puudub'' || [[Georg Martin Knüpffer]]||1850–1902|| |- |1891–1931|| ''puudub'' || [[Johannes Theodor Willberg]]||1863–1945|| |- |1934–1943 || ''puudub'' || [[Hugo Annast]]||1908–1943|| |- |1943–1944 || ''puudub'' || [[Peeter Ilves]]||1881–1975|| |- |1945–1970|| ''puudub'' || [[Albert Vatter]]||1902–1970|| Järva praost 1953–1970 |- |1970–1980|| ''puudub'' || [[Vello Salum]]||1933–2015|| |- |1981–1983|| ''puudub'' || [[Einar Laigna]]||sündinud 1937|| |- |1984–|| ''puudub'' || [[Tõnu Linnasmäe]]||sündinud 1959|| |} == Viited == {{viited}} ==Viited== {{viited}} {{Järva praostkond}} [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=640&tbn=1&lev=yes&hash=b60d4b75dea1a687f83d47f45a7d3cb3 Järva praostkond » EELK Ambla Maarja kogudus], [[Saaga (andmekogu)|Saaga]] fqkayxmyshmeeqz3dvuhxcno4jo0424 0 215269 7170751 7039997 2026-06-11T10:39:49Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimulike, organisti ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170751 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Kuressaare Laurentiuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Kuressaare]]s. Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. [[Pilt:Kuressaare Laurentiuse kirik.JPG|pisi|[[Kuressaare Laurentiuse kirik]]]] Koguduse õpetaja on piiskop [[Anti Toplaan]], abiõpetaja [[Tiina Ool]], organist-koorijuht [[Rita Naaber]]. Juhatuse esimees on Helle Kahm.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11 [[Kuressaare Laurentiuse kirik]]us. == Ajalugu == 14. sajandil ehitati lisaks [[Kuressaare piiskopilinnus]]e [[kabel]]ile Kuressaare linnuse lähedale püha Laurentiuse kirik (tõenäoliselt puukirik), mis oli mõeldud alevi ning hiljem linna elanike jaoks, kuid oli ilmselt ka [[toomkirik]]uks. Kuressaare kirik asus tõenäoliselt praeguse [[Tolli tänav (Kuressaare)|Tolli tänav]]a esimeste kinnistute piirkonnas. 1612. aastal Rootsi vägede Taanile kuulunud Saaremaale tungimisel, laastamise käigus põles maha Laurentiuse kirik. Linna taastamisel kinkis Taani kuningas Christian IV kogudusele uue krundi linna keskele, kuhu 1630. aasta paiku ehitati ühelööviline kivikirik. [[File:Kuressaare Kauba 5.jpg|pisi|Kauba tänav 5, algne pastoraadihoone]]Põhjasõjas põletasid venelased 1710. aastal maha Kuressaare linna, kirikust jäid alles müürid. Hävingust pääses vaid pastoraadihoone [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5, mis on täna Kuressaare vanim eluhoone. Kuressaare kirikut hakati taastama 1721. aastal ja pidulik pühitsemine oli 1729. aastal, kuid lõplikult sai kirik valmis 1733. aastal. Välgulöögi tagajärjel puhkenud tulekahjus hävis hoone [[1828]]. aastal, tulekahjujärgset taastamist alustati 1835. aastal. Tulekahjujärgsel kiriku taastamisel leiti seni Johannese järgi nimetatud kiriku tornikiivri munast leiti dokument Laurentiuse nimega ja 29. novembril 1836 pühitseti taastatud palvekoda Kuressaare Laurentiuse kirikuks. 29. novembril 1936 toimus koguduse 100 aasta juubeli puhul eesti ja saksa koguduse esimene ühine pidulik jumalateenistus eesti keeles. Seni oli jumalateenistusi peetud eraldi eesti ja saksa keeles.<ref>St. Laurentiuse 100 a. juubel. Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 3.</ref> == Koguduse vaimulikud == *1506, Johannes van Loen, Saaremaa praost<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 40</ref> *1550–1552, Thomas Loebingk, Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0">[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 87</ref> *1552, Jodocus (Jobst) Monetarius, Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" /> *1574–1588, [[Joachim Balck|Joachim Balcke]], [[Saaremaa ajalugu#Taani valitsusaeg|Taani valitsusaegne]] (1559–1645) Kuresaare koguduse pastor ja 1574. aastani ka [[Püha Jakobi kogudus]]e hooldajaõpetaja *1596<ref name=":0" />/1597, [[Paul Kuhn]]n (Khüene), Kuressaare koguduse pastor<ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2024/koguduse-lugu-kuressaare/ Koguduse lugu: Kuressaare], e-kirik.eelk.ee, 21. märts 2024</ref>, *1605, 1623, 1634, 1636, Christopherus Cothenius ([[Kothen (aadlisuguvõsa)|Kothen]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Kothen_nr_995 Von Kothen nr 995], www.adelsvapen.com</ref>), Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" />, 1627–1639<ref>Arved von Schmidt, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], seite 21</ref>/1641 Taani valitsusaegne [[Saaremaa superintendent]] **1634–1639, Theodor Prätorius, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1">Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 88</ref> *1639–1661, Theodor Praetorius (Prätorius)<ref name=":0" />, Kuressaare koguduse pastor ja [[Saaremaa superintendent]] Rootsi valitsusajal,<ref>1645. a. liideti Saaremaa Rootsi riigiga, kui 1650. aastal loodi [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkon]]na ning [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvi]] [[Magnus Gabriel De la Gardie]] palvel Saaremaal uuesti iseseisev superintendentkond ja [[kuninganna Kristiina]] poolt nimetati ametisse [[Saaremaa superintendent]]</ref> superintendent pidi ühtlasi olema Kuressaare Laurentiuse kogudus ülemõpetaja.<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1908 Saaremaa konsistoorium], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1192</ref> **1647, Jacobus Ewold, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1655– , [[Johannes Taustius noorem]], [[diakon]]<ref>[[Villem Alttoa]], Uut vanima eestikeelse luule kohta. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193362/142681/page/38 lk 484]</ref> *1662–1665, [[Georg Preuss]], Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" />, 1662–1665 [[Saaremaa superintendent]]. *1666–1686, [[Justus Heinrich Oldekop]] (1631–1686), Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" />, 1666–1686 Saaremaa superintendent **1667<ref>[https://bbld.de/0000000071355088 Cunitius/Cunitz, Caspar Heinrich (-1704)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>/1675, Caspar Heinrich Cunitz (surn. 1704), diakon<ref name=":1" /> **1677–1679, Johannes Rüdiger, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1679–1687, Joh. Bürger, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> *1686–1704, [[Magister|magister]] Johann Stemann (Stegemann) vanem (surn. 1704), Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" /> **1688–1698, Bernhard Oldekop, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /><ref>Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 59</ref> **1696, Conrad Heinrich Vulpius, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1698– Johann Stemann (Steemann) noorem, Kuresaare eesti koguduse pastor, saksa koguduse diakonpastor<ref>Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 73</ref> *1705–1706, [[Gabriel Skragge]], Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" />, 1705–1706 Saaremaa superintendent **1705, Georg Martin Bürger, eesti koguduse diakon<ref name=":1" /> *1707–1709, [[Hermann Witte]] (1666–1728), Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" /> **Matthias Michael Raschky (surn. 1710<ref>Die Pastoren Oesels seit der Reformation, Tartu 1939, S. 64</ref>), Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> *1710 juuli–september, Johann Lembach, Kuresaare koguduse pastor<ref name=":0" /> *1710–1737, [[Johann Quirinius Metzhold]], Kuressaare Laurentiuse koguduse pastor, 1726–1731 [[Saaremaa praostkond|Saaremaa]] [[Saaremaa praost|praost]], 1731–1737 [[Saaremaa superintendent|superintendent]] **1731, Paul Hönn, [[Vesper|vesprijutlustaja]]<ref name=":1" /> **1737–1740, [[Franz Hölterhof]] (1711–1778)<ref>{{BBLD|GND1012861031|Hölterhof, Franz (1711-1778)}}</ref>, Kuressaare koguduse diakon ja [[Kuressaare linnakool]]i [[rektor]] *1738–1747, [[Eberhard Gutsleff]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor<ref name=":0" /> ja 1738–1747 [[Saaremaa superintendent]] **1745—1755, Friedrich Reinhold Dreyer (Dreÿer) (1717–1787), Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> *1750–1756, [[Gottfried Gerlach]], Kuressaare koguduse ülempastor **1755–1756, Friedrich August Rauschenbusch, Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1756–1765, [[Jakob Christian Hirschhausen]], Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> *1765–1784, [[Leonhard Swahn]], Kuressaare koguduse ülemõpetaja, 1750–1784 Saaremaa superintendent **1765–1774, [[Christian Adolf Ludwig Dingelstädt|Christian Adolph Ludwig Dingelstädt]], Kuresaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1774–1776, magister (Joh.) Christoph Bannasch, Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1776–1781, [[Georg Christian Seeland]], Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" />, [[Kuressaare linnakool]]i rektor **1781–1784, Johann Werner Gilzebach, Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" />, [[Kuressaare linnakool]]i rektor *1784–1788, [[Johann Werner Gilzebach]], Kuressaare koguduse ülempastor **1785 aprill – oktoober, [[Peter Heinrich von Frey]], Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" />, [[Kuressaare linnakool]]i rektor **1785–1788, Ernst Hildebrand, Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> *1788–1800, [[Hans Sigismund Vertraugott Lysarch]] genannt Königk (1742–1800), Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor **1788–1800, [[Johann Renatus Kampmann]], Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> ja Kuressaare linnakooli õpetaja ja rektor *1800–1834, [[Johann Renatus Kampmann]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor **1801–1802, [[Christian Friedrich Dingelstädt]], Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1803–1819, [[Johann Philipp Hoffmann]], Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> **1820–1853, Adolph Konstantin Haken, Kuressaare koguduse diakon<ref name=":1" /> *1834–1880, [[Conrad Eduard Hesse]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja, 1873–1882 Saaremaa superintendent ** 1853–1870, [[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1870–1877, [[Oskar Leopold von Törne]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1878–1880, [[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]], Kuressaare Laurentiuse eesti koguduse diakon *1880–1885, [[Wilhelm Frese]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor **1880–1882, [[Johannes Woldemar Lenz]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1883–1885, [[Carl Hunnius]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1885–1886, [[Friedrich Ederberg]], vikaar<ref name=":1" /> *1886–1904, [[Daniel von Lemm]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja **1886–1888, [[Hermann Arnold Lezius|Hermann Lezius]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1888–1890, [[Johannes Theodor Willberg]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1891–1897, [[Gideon Rinne]], Kuressaare Laurentiuse koguduses diakon<ref name=":1" /> **1897–1900, [[Immanuel Eduard Nikolai Hahl|Immanuel Hahl]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> **1901–1905, [[Eugen Joseph von Blossfeldt|Eugen Joseph Blossfeldt]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> *1905–1915, [[Eugen Joseph von Blossfeldt]], Kuressaare Laurentiuse koguduse pastor **1905–1910, [[Friedrich Drechsler|''Friedrich'' Karl Ernst Drechsler]] (1870–1940)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=94654 Friedrich Karl Ernst Drechsler], Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich</ref>, adjunktpastor **1911–1915, [[Harald von Rieckhof]], Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon<ref name=":1" /> *1918–1919, [[Eugen Joseph von Blossfeldt]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor *1919–1920, [[Hugo Bernhard Rahamägi]], Kuressaare koguduse ülemõpetaja ning Saaremaa praost *1920–1927, [[Nikolai Bäuerle]], Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja **1926–1927, [[Walter Max von Lingen]], Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja *1928–1941, [[Hermann Theodor Mähle]], Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja, 1926–1941{{lisa viide}} Saaremaa praostkonna praost **1938, [[Herbert Seeberg-Elverfeldt|Herbert Sieeberg-Elverfeldt]], Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja *1941–1944, [[Arnold Voldemar Elken]], Kuressaare koguduse õpetaja *1945–1949, [[Alfred Tammiko]], Kaarma ja Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja *1949–1950, [[Eduard Kalda]], Kuressaare Laurentiuse koguduse ja [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma kogudus]]e õpetaja *1950–1960, [[Raul Ok]] *1960–1962, [[Esra Rahula]], Kuressaare Laurentiuse ja Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja *1962–1965, [[Kalle Mesila]], Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja *1965–1966, [[Peep Audova]], Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja *1966–1978, [[Ivar Jaak Salumäe]], Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja *1978–1989, [[Joel Luhamets]], Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja *1989–1992, [[Jaan Tammsalu]], Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja *1992–1997, [[Hannes Nelis]], Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja **1993–1998, [[Anti Toplaan]], Kuressaare koguduse abiõpetaja *1998– [[Anti Toplaan]], Püha ja Kuressaare koguduse õpetaja **2012–, [[Tiina Ool]], Kuressaare koguduse abiõpetaja == Viited == {{viited}} {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Kuressaare kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] j4654u9yqmbs8l8hwt8beoc6rl6n1f7 0 215273 7170715 6593468 2026-06-11T10:31:42Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, organistide ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170715 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Viimsi Püha Jaakobi kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Viimsi]]s. Kogudus kuulub [[Tallinna praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Mikk Leedjärv]], organistid [[Hille Poroson]] ja Merike Marli. Juhatuse esimees on Erko Veltson.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Viimsi Püha Jaakobi kirik]]us ja kuu esimesel pühapäeval algusega kell 13.00 [[Rohuneeme kabel]]is ning iga kuu viimasel kolmapäeval kell 14.00 [[Rannapere pansion]]is. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Viimsi vald]] [[Kategooria:EELK Tallinna praostkond‎]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] fjp0mj0rxfewuxhax4rtkhsrgtzqvuu 0 215275 7170723 7115151 2026-06-11T10:33:57Z ~2026-34343-68 231425 7170723 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Viljandi Jaani Kirik, 2007.jpg|pisi|[[Viljandi Jaani kirik]]]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Viljandi Jaani kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Viljandi]]s. Kogudus kuulub [[Viljandi praostkond]]a. Koguduse õpetaja on piiskop [[Marko Tiitus]], abiõpetaja Marek Roots, organistid Mirjam Tiitus ja [[Tuuliki Jürjo]]. Juhatuse esimees on [[Marko Mägi (muusik)|Marko Mägi]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 12 [[Viljandi Jaani kirik]]us. Igal neljapäeval algusega kell 12 toimub ka argipäevamissa. ==Viljandi Jaani koguduse pastoreid ja õpetajaid == *1400–1408, Peter, [[Katoliku kirik Eestis|katoliku]] preester *[[Dionysius Fabricius]], katoliku preester [[Viljandi linnakirik]]us, 17. sajandil<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA94#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Fellin, ehstnisch Willandi oder Wiljandi kihhelkond], 1843 seite 94</ref> *1637–1657, Rötger Becker (1600–1657), koguduse [[Luterlus|luter]]i pastor<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=103 seite 87, Becker (Rötger 2.)]</ref>, [[Pärnu alamkonsistoorium]]i assessor *1660–1671, Johan Bagge<ref>[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=84 seite 68, Bagge (Johan)]</ref> *1671–1710, [[Magister|Mag]]. [[Johann Wolfgang Pastelberger]] *1710–1730, Mag. Karl Alstadius *1730–1747, Matthias Ladius *1748–1769, [[Johann Abraham Winkler]], Viljandi Jaani koguduse pastor *1769–1804, [[Heinrich Ernst Schröder]], Viljandi Jaani koguduse pastor *1804–1820, [[Christian Theodor Richter]], Viljandi Jaani koguduse pastor *1821–1857, [[Friedrich Carlblom]], Viljandi Jaani koguduse pastor *1857–1860, [[Valentin von Holst|Valentin Karl Heinrich von Holst]], Viljandi Jaani koguduse pastor :1860. aastal kinnitati kohaliku vaimuliku Valentin von Holsti initsiatiivil koostatud kava Viljandi luterliku koguduse lahutamiseks Viljandi linna- ja [[Viljandi Pauluse kogudus|Viljandi maakoguduseks]]. Linnakogudusele sai [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]]. *1861–1892, [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]], Viljandi Jaani koguduse pastor, [[1876]]–[[1883]] [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost *1893–1919, [[Ernst von Mickwitz]], Viljandi Jaani koguduse [[kirikuõpetaja]] *1919–1924, [[Friedrich Schiele]], Viljandi Jaani koguduse kirikuõpetaja *1924–1939, [[August Osvald Westrèn-Doll]], Viljandi Jaani koguduse kirikuõpetaja *1941–1944, [[Elmar Tõldsepp]], Viljandi Jaani koguduse kirikuõpetaja <ref>[https://viljandi.jaani.eelk.ee/kirik_ja_kogudus.php?x=kirik AJALOOLISED KIRIKUÕPETAJAD], https://viljandi.jaani.eelk.ee/</ref> *1944–1946, [[Oskar Erits]], hooldajaõpetaja Suure-Jaanist *1946–1949, [[Henn Unt]] *1949–1952, [[Alfred Tooming]], hooldajaõpetaja Viljandi Paulusest *1991, [[Herbert Kuurme]], hooldajaõpetaja Põltsamaalt *1991–1992, [[Jaanus Noormägi]] *1992–2004, [[Jaan Tammsalu]], Viljandi Jaani koguduse kirikuõpetaja, sh 1997–2004 ka EELK [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost *2005–, [[Marko Tiitus]], Viljandi Jaani koguduse kirikuõpetaja, sh 2007–2024 ka Viljandimaa praost *2024–, [[Marek Roots]], Viljandi Jaani koguduse abiõpetaja ==Tunnustus== *2015 – [[Viljandi linna aastapreemia]] == Vaata ka == *[[:Kategooria:Viljandi Jaani koguduse vaimulikud|Viljandi Jaani koguduse vaimulikud]] *[[Viljandi Pauluse kogudus]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://viljandi.jaani.eelk.ee/ Koguduse koduleht] *[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA94#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Fellin, ehstnisch Willandi oder Wiljandi kihhelkond], 1843 seite 94–95 [[Kategooria:Viljandi kihelkond|Jaani]] [[Kategooria:Viljandi|Jaani]] [[Kategooria:EELK Viljandi praostkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 0h9sc5bmu80wq054nqjlxqa6pv0tcpt 0 215369 7170699 6957257 2026-06-11T10:27:30Z ~2026-34343-68 231425 7170699 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata [[Laatre Pühavaimu kogudus]]}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Laatre Püha Laurentsiuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Laatre]]s. [[Pilt:Laatre kirik1.jpg|pisi|[[Laatre Laurentsiuse kirik]] (juuni, 2012)]] Kogudus kuulub [[Valga praostkond]]a ja kasutab [[Laatre Püha Laurentsiuse kirik]]ut. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Tanel Meiel]], diakon Jaanus Eensalu, organist Katrin Kallis. Juhatuse esimees on Rein Rosenberg.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 14.00 [[Laatre kirik]]us. ==Kirikuõpetajad == *[[Heinrich Fabricius vanem]] (suri 1634), 1595–1596 * [[Joachim Rossihnius]] (1631–1642) * [[Christian Wassermann]] (1642–1656) * [[Johannes Hoffmann]] (1660–1663) * [[Victor Jacob Andraä Cupraeus]] (1662) *1663–1684, [[Justus Johannes Neubau]] (1640–1684), [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] ja Laatre Püha Laurentsiuse koguduse pastor<ref>[https://isik.test.pix.ee/index21ea.html?id=1136 Neubau, Johann Justus], Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK</ref> * [[Chilian Rauschert]] (1685–1703, 1714–1717) * [[Cottfried Ferdinand Rauschert]] (1717–1749) * [[Zacharias Räbel]] (1751–1776) * [[Cottfried Fabian Eberhard]] (1777–1792) * [[Johann Sebastian Nelkerdt]] (1793–1824) * [[Karl Ernst von Berg]] (1825–1828) * [[Friedrich Heinrich Sellheim]] (1828–1858) * [[Hermann Franz Karl Neumann]] (1858–1870) * [[Theodor Heinrich Renatus Hesse]] (1871–1903) * [[Albert Freimund Renatus Hesse]] (1905–1918) * [[Aleksander Täheväli]] (1920–1924) * [[Nikolai Ostrov]] (1924–1940) * [[Johannes Laurson]] (1940–1950) * diakon J. Kallaste (05.03–10.05.1951) * [[Aldur Parts]] (10.05–17.06.1951) * Organist-jutlustaja [[Eduard Ernits]] (15.12.1951 – 01.11.1952) * Aseõpetaja [[Nikolai Tann]] (01.04.1953 – 15.07.1954) * [[Peeter Kohandi]] (10.06.1954 – 15.06.1958) * [[Elmar Paldra]] (15.06.1958 – 15.12.1966) * Hooldaja-õpetaja [[Jaan Maior]] (1967-01.06.1969) * Hooldaja-õpetaja [[Karl Sillamäe]] (01.06.1969–1986) * Hooldaja-õpetaja [[Peep Audova]] (1986 – 15.10.1990) * Hooldaja-õpetaja [[Ivo Pill]] (15.10.1990-) [[Kategooria:EELK Valga praostkond]] [[Kategooria:Valga vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Sangaste kihelkond]] 3is1cgqz7w0iqwo9lclld7w720aziss 7170704 7170699 2026-06-11T10:28:36Z ~2026-34343-68 231425 7170704 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata [[Laatre Pühavaimu kogudus]]}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Laatre Püha Laurentsiuse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Laatre]]s. [[Pilt:Laatre kirik1.jpg|pisi|[[Laatre Laurentsiuse kirik]] (juuni, 2012)]] Kogudus kuulub [[Valga praostkond]]a ja kasutab [[Laatre Püha Laurentsiuse kirik]]ut. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Tanel Meiel]], diakon Jaanus Eensalu, organist Katrin Kallis. Juhatuse esimees on Rein Rosenberg.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 14.00 [[Laatre kirik]]us. ==Kirikuõpetajad == *[[Heinrich Fabricius vanem]] (suri 1634), 1595–1596 * [[Joachim Rossihnius]] (1631–1642) * [[Christian Wassermann]] (1642–1656) * [[Johannes Hoffmann]] (1660–1663) * [[Victor Jacob Andraä Cupraeus]] (1662) *1663–1684, [[Justus Johannes Neubau]] (1640–1684), [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] ja Laatre Püha Laurentsiuse koguduse pastor<ref>[https://isik.test.pix.ee/index21ea.html?id=1136 Neubau, Johann Justus], Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK</ref> * [[Chilian Rauschert]] (1685–1703, 1714–1717) * [[Cottfried Ferdinand Rauschert]] (1717–1749) * [[Zacharias Räbel]] (1751–1776) * [[Cottfried Fabian Eberhard]] (1777–1792) * [[Johann Sebastian Nelkerdt]] (1793–1824) * [[Karl Ernst von Berg]] (1825–1828) * [[Friedrich Heinrich Sellheim]] (1828–1858) * [[Hermann Franz Karl Neumann]] (1858–1870) * [[Theodor Heinrich Renatus Hesse]] (1871–1903) * [[Albert Freimund Renatus Hesse]] (1905–1918) * [[Aleksander Täheväli]] (1920–1924) * [[Nikolai Ostrov]] (1924–1940) * [[Johannes Laurson]] (1940–1950) * diakon J. Kallaste (05.03–10.05.1951) * [[Aldur Parts]] (10.05–17.06.1951) * Organist-jutlustaja [[Eduard Ernits]] (15.12.1951 – 01.11.1952) * Aseõpetaja [[Nikolai Tann]] (01.04.1953 – 15.07.1954) * [[Peeter Kohandi]] (10.06.1954 – 15.06.1958) * [[Elmar Paldra]] (15.06.1958 – 15.12.1966) * Hooldaja-õpetaja [[Jaan Maior]] (1967-01.06.1969) * Hooldaja-õpetaja [[Karl Sillamäe]] (01.06.1969–1986) * Hooldaja-õpetaja [[Peep Audova]] (1986 – 15.10.1990) * Hooldaja-õpetaja [[Ivo Pill]] (15.10.1990-) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Valga praostkond]] [[Kategooria:Valga vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Sangaste kihelkond]] jbi542mqhre72txqky5hcrpyq0igm3v 0 215381 7170692 7060382 2026-06-11T10:20:08Z ~2026-34343-68 231425 7170692 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Ruhnu Püha Magdaleena kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Ruhnu]] saarel. Kogudus kuulub EELK [[Saarte praostkond]]a ja kasutab [[Ruhnu uus kirik|Ruhnu Püha Magdaleena kirikut]]. [[Fail:Ruhnu puukirik.jpg|pisi|püsti|[[Ruhnu puukirik]] 2011. aastal]] Koguduse hooldajaõpetaja on [[Andrus Mõttus]]. Juhatuse esimees on Marika Reintam.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal [[pühapäev]]al algusega kell 10.00. [[Pilt:Ruhnu Püha Magdaleena uus kirik.JPG|pisi|püsti|[[Ruhnu uus kirik]]]] ==Ruhnu koguduse õpetajate loend== Loend on mittetäielik: {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |kuni [[1621]]|| ''puudub'' || [[Hans Homodt]]|| suri 1621 || |- |[[1628]]|| ''puudub'' || [[Georg Lemken]]|| (surn. 1670)<ref>[[Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content Die Pastoren Oesels. Seit der Reformation]. Tartu 1939, seite 48</ref> || |- | || ''puudub'' || [[Petri Arvidi Guthemius]]<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://runeberg.org/schkling/0094.html s. 86]</ref><ref>[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], TARTU 1939, s. 14</ref>|| || |- |[[1645]]–...|| ''puudub'' || [[Johannis Ubboberus]]|| || |- |kuni [[1650]]|| ''puudub'' || [[Ambernus Mauraeus]]|| suri 1650 || |- |[[1653]]–...|| ''puudub'' || [[Andreas Benedicti Yngerus]]|| || |- |1684– [[1688]]|| ''puudub'' || [[Oluf Fontin]]|| suri 1710 katku<ref>[https://www.geni.com/people/Kyrkoherde-Olof-Fontin-I-Riga-Impivaara/6000000076194991862 Kyrkoherde Olof Fontin, I Riga (Impivaara) (b. - 1710)], www.geni.com</ref>|| |- |1688–[[1693]]|| ''puudub'' || [[Peter Ottenius]]|| || |- |[[1694]]–[[1702]]|| ''puudub'' || [[Gunnar Follenius]]|| || |- |1702–[[1726]]|| ''puudub'' || [[Jonas Drothenius]]|| (surn. 1726)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p3071/table Drothenius, Jonas (-1726)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> || |- |1726–[[1729]]|| ''puudub'' || [[Alexander Holmqvist]]|| || |- |1729–[[1738]]|| ''puudub'' || [[Anton Kroll]]|| 1738<ref>{{Raamatuviide|autor=Alo Särg|pealkiri=Hiiumaa mõisad|aasta=2016|koht=|kirjastus=Argo|lehekülg=144}}</ref> || |- |[[1739]]–[[1756]]|| ''puudub'' || [[Johann Nicolaus Reuter]]|| 1697–1765<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU663/table Reuter, Johan Nikolaus (1697-1765)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> || |- |1756–[[1766]]|| ''puudub'' || [[Immanuel Reuter]]|| 1728–1768<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/pU768/table Reuter, Emanuel (1728-1768)], (vaadatud 1.1.2026)</ref> || |- |[[1767]]–[[1795]]|| ''puudub'' || [[Peter Johann Lindemann]]|| suri 1795 || |- |1795–[[1806]]|| ''puudub'' || [[Nikolaus Malmgren]]|| 1772–1829 || |- |[[1807]]–[[1819]]|| ''puudub'' || [[Gustav Magnus Elephandt]]|| 1781–1819 || |- |[[1820]]–[[1836]]|| ''puudub'' || [[Gustaf Forsell]]|| 1791–1861 || |- |[[1836]]<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p13214/table Tamlander, Claes Johan (1800-1844)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>–|| ''puudub'' || [[Claes Johan Tamlander]]|| 1800–1844 || |- |[[1838]]–[[1841]]|| ''puudub'' || [[Carl Johann Bröcker]]|| 1811–1844 || |- |[[1841]]–[[1842]]|| ''puudub'' || vikaarpastor [[Fredrik Joachim Ekman]]|| 1798–1872 || |- |[[1843]]–[[1844]]|| ''puudub'' || [[Erik Wilhelm Wladimir Danielsson]]|| 1815–1882 || |- |[[1845]]–[[1855]]|| ''puudub'' || [[Carl Hellen]]|| 1806–1874 || |- |[[1857]]–[[1862]]|| ''puudub'' || [[Johann Erik Immanuel Telenius]]|| 1806–1863 || |- |1862–[[1866]]|| ''puudub'' || [[Axel Gabriel Ylander]]|| 1829–1882 || |- |[[1871]]–[[1892]]|| ''puudub'' || [[Adolf Fredrik Dreijer]]|| 1817–1892 || |- |1892–[[1896]]|| ''puudub'' || [[Kaarlo Julius Kalpa]]|| 1867–1918 || |- |[[1897]]–[[1902]]|| ''puudub'' || [[Oskar Ferdinand Sevelius]]|| 1873–1946 || |- |[[1907]]–[[1915]]|| ''puudub'' || [[August Zetterquist]]|| 1860–1929 || |- |[[1918]]–[[1919]]|| ''puudub'' || [[Nils Linderstam]]|| 1878–1930 || |- |[[1920]]–[[1922]]|| ''puudub'' || [[Ernst Vilhelm Gordon]]|| 1892–? || |- |[[1923]]–[[1930]]|| ''puudub'' || [[Gunnar Schantz]]|| || |- |1930–[[1937]]|| ''puudub'' || [[Carl Gustav Grönberg]]|| 1875–? || |- |1937–[[1940]]|| ''puudub'' || [[John Lindström]]|| 1909–1985 || |- |[[1942]]–[[1944]]|| ''puudub'' || [[Alexander Samberg]]|| || |- |[[1988]]–[[1989]]|| ''puudub'' || [[Joel Luhamets]]|| sündinud 1952 || |- |1989–[[1992]]|| ''puudub'' || [[Jaan Tammsalu]]|| sündinud 1960 || |- |[[1996]]–2016 || ''puudub'' || [[Harri Rein]]|| 1926–2017 || |- |[[2016]]–2022 || ''puudub'' || [[Anti Toplaan]]|| sündinud 1968 || |- |[[2022]]– || ''puudub'' || [[Andrus Mõttus]]|| sündinud 1971 || |} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Arved Oswald von Schmidt|Arved von Schmidt]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dfc04de7-6b64-4a42-81bc-3e5ab31f5deb/content DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION], TARTU 1939, seite 97 {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:EELK Rootsi praostkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Ruhnu vald]] a2zydsoc64ddifc0aanx0xd73yh04xl 0 215551 7170758 7022363 2026-06-11T10:50:49Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170758 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alatskivi kirik.jpg|pisi|Alatskivi kirik]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Alatskivi kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Alatskivi]]l. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Raigo Ojamets]]. Juhatuse esimees on Olev Pruuli.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti algusega kell 12.30 [[Alatskivi kirik]]us. == Koguduse pastorid ja kirikuõpetajad == *1927–1930 [[Johannes Walter]], hooldajaõpetaja Kodaverest *1930–1950 [[Oskar Põldma]] *1950–1952 [[Eduard Salumäe]], hooldajaõpetaja Kodaverest *1952–1957 [[August Ruus]] *1957–1957 [[Elmar Liivandi]] *1957–1965 [[Valter Ilves]] *1965–1985 [[Arvo Eljari]], hooldajaõpetaja Kodaverest *1985–1993 [[Edgar Serm]], hooldajaõpetaja Avinurmest *1993– [[Raigo Ojamets]], hooldajaõpetaja Kodaverest vt. [[:Kategooria:Alatskivi koguduse vaimulikud|Alatskivi koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Kodavere kihelkond]] nvxjjc826viw7g5cmnfhso11mq7afcf 0 215552 7170632 7041881 2026-06-11T09:33:25Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170632 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Anna kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Anna küla]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]]. [[Pilt:Anna kirik2.jpg|pisi|[[Anna kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Järva praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Kristi Sääsk]]<ref name="EELK-kogudused">{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref>, organist [[Siret Heinaste]]. Juhatuse esimees on [[Tiiu Agasild]]. [[Jumalateenistus]]ed on kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval algusega kell 14.00 [[Anna kirik]]us. == Koguduse pastorid ja kirikuõpetajad == *1684–1689, [[Erasmus Pegau]], [[Anna kihelkond|Anna]] (saksa k. ''St. Annen''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 24</ref>) koguduse esimene pastor<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/09/07/7 Tähtis kiriklik sündmus Järwas.], Päewaleht, nr. 246, 7 september 1934</ref> *1689–1692, [[Bengt Johann Himsel]] (1663–1706), Anna koguduse pastor * 1693–1697, [[Johann Woltemalt]], Anna koguduse pastor :1738. aastast on ühine pastor [[Paide Püha Risti kogudus|Paide kogudus]]ega. *1739–1743, [[Peter Friedrich Bornwasser]], Anna ja Paide koguduse pastor *1744–1756, [[Otto Reinhold von Holtz vanem]], Anna ja Paide koguduse pastor * 1756–1767, [[Gotthard Johann Jäger]], Anna ja Paide koguduse pastor *1767–1824, [[David Gottlieb Glanström]], Anna ja [[Paide Püha Risti kogudus|Paide]] pastor ning [[1802]]–[[1824]] [[Järva praostkond|Järva praostkonna]] praost *1825–1866, [[Carl Gotthard Hammerbeck]], Anna ja Paide koguduse pastor *1866–1886, [[Engelbrecht von Tiesenhausen (1835–1886)|Engelbrecht von Tiesenhausen]], Anna ja Paide koguduse pastor *1886–1924, [[Carl Rall]], Anna ja Paide koguduse pastor, [[1903]]–[[1920]] [[Järva praost]] *1925–1939, [[Gerhard Pärli]], Anna ja Paide Püha Risti koguduse kirikuõpetaja, 1935–1939 [[Järva praost]] * 1939–1944, [[Max Emil Saar]], Anna ja Paide Püha Risti koguduse kirikuõpetaja *1954–1956, [[Valter Ilves]], Anna ja Paide Püha Risti koguduse kirikuõpetaja *1956–1973, [[Edmund-Aleksander Laansalu]], Anna ja Paide Püha Risti koguduse kirikuõpetaja *1974–1994, [[Peeter Kerbak]], Anna ja Paide Püha Risti koguduse kirikuõpetaja *1994–1996, [[Enn Auksmann]], Anna ja Paide Püha Risti koguduse kirikuõpetaja *1996–1997, [[Teet Hanschmidt]], hooldajaõpetaja Türilt *1996–2005, [[Lea Heinaste]] *2007–2011, [[Jaanus Klaas]] *2012–2015, [[Lea Heinaste]], Anna koguduse hooldajaõpetaja<ref>[https://anna.eelk.ee/wordpress/ajalugu/ EELK Anna koguduse ajalugu], anna.eelk.ee</ref> *2015–2016, [[Kari Tynkkynen]] *2016–2018, [[Teet Hanschmidt]], hooldajaõpetaja Türilt *2018–2020, [[Lea Heinaste]] *2020–2022, [[Katrin-Helena Melder]], hooldajaõpetaja Järva-Jaanist *2022–, [[Andres Tšumakov]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://anna.eelk.ee/wordpress/ajalugu/ EELK Anna koguduse ajalugu], anna.eelk.ee {{Järva praostkond}} [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Paide linn]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] fbqe338666ix8bbvj52scndceonebzc 0 215558 7170648 6924578 2026-06-11T10:01:19Z ~2026-34190-70 231431 Parandasin infot koguduse vaimuliku kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170648 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Avinurme kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Avinurme]]s. [[Pilt:Avinurme kirik.JPG|pisi|[[Avinurme kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Ants Tooming]], organist [[Kaidi Alberi]]. Juhatuse esimees on [[Ants Rummel]]. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval kell 11 [[Avinurme kirik]]us. == Koguduse pastoreid == * 1903–1915 [[Martin Nurm]] * 1916–1921 [[Wilhelm Reinhold Schwartz]] * 1921–1925 [[Johannes Julius Hauboldt]] * 1925–1926 [[Max Vaher]] * 1926–1928 [[Johannes Hiiemets]] * 1928–1930 [[Jaan Maior]] * 1930–1940 [[Julius Keller]] * 1940–1955 [[Kustav Viise]] * 1955–1961 [[Paul Uibopuu]] * 1961–1968 [[Guido Reinvalla]] * 1968–1969 [[Kustav Viise]] * 1969–1977 [[Elmar Promen]] * 1977–1978 [[Kalle Lindi]] * 1978–1980 [[Leevi Reinaru]] * 1980–1981 [[Eenok Haamer]], hooldajaõpetaja Mustveest * 1981–2002 [[Edgar Serm]] * 2002–2020 [[Rene Alberi]] * 2020–2021 [[Algur Kaerma]] * 2021– [[Ants Tooming]], hooldajaõpetaja Tartu Peetrist [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Mustvee vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] f3mvfh7vg5k34zsrqce92wxlwsbzill 0 215562 7170655 7148883 2026-06-11T10:08:05Z ~2026-34343-68 231425 7170655 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Hanila Pauluse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Hanila]]s. [[Pilt:Hanila pauluse kirik.IMG 9600.jpg|pisi|[[Hanila Pauluse kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Lääne praostkond]]a. Koguduse õpetaja on Lembit Tammsalu, organist [[Anu Kurm]]. Juhatuse esimees on Andrus Eilaste. [[Jumalateenistus]]ed on kuu teisel pühapäeval algusega kell 15.00 [[Hanila Pauluse kirik]]us ja kuu neljandal pühapäeval algusega kell 15.00 Virtsu Muuseumis. Hanila Pauluse kogudus suleti 1960. aastate lõpul ja taasloodi 1990. aastate alguses. == Koguduse vaimulikud == * 1585, [[Heinrich Fabricius vanem]], Hanila Pauluse koguduse pastor *..1652–1657, Georg Euphronius Zillmer (surn. 1657<ref>[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-hanila/ Koguduse lugu: Hanila], e-kirik.eelk.ee, 26. oktoober 2023</ref>), [[Määrimaa]]lt. Eelnevalt [[Tallinna Toomkool]]i [[kantor]], [[organist]], ökonoom ja notar<ref>Friedrich Croessmann, [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], seite 49 jj</ref> *1657–1659, Hermann Kahl *1661–1695, [[Johann Bärner]], Hanila Pauluse koguduse pastor *1695–1696, [[Johann Zimmermann]], Hanila Pauluse koguduse pastor *170..., [[Erich Christian Weidenhein]] :Pärast Põhjasõda oli Hanilal ühine kirikuõpetaja [[Karuse Margareeta kogudus|Karuse]] või [[Varbla Püha Urbanuse kogudus|Varbla kogudus]]ega, *1712–1742, [[Christian Anton Kettler]], Karuse ja Hanila koguduse pastor *1752–1766, [[Erik Chalenius]] (1714–1766), Hanila ja Varbla Püha Urbanuse koguduse pastor **1752–1760, [[Kaspar Anton Kettler]], Hanila koguduse hooldajapastor *1767–1800, [[Carl Christian Friedrich Biedermann]] (1736–1811), Hanila ja Varbla koguduse pastor *1809–1853, [[Diedrich Gustav Püschell]] (1788–1853)<ref>{{BBLD|GND1229916954|Püschell, Diedrich Gustav (1788–1853)}}</ref>, Hanila ja Varbla koguduse pastor, Ranna-Lääne praost, **1847–1853, [[Constantin Püschell]] (1819–1853)<ref>{{BBLD|GND1238088929|Püschell, Constantin (1819–1853)}}</ref>, Hanila ja Varbla koguduse jutlustaja *1854–1887, [[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Hanila ja Varbla koguduse pastor *1888–1903, [[Max Reinhold Krause]], Hanila ja Varbla Püha Urbanuse koguduse pastor *1909–1928, [[Wilhelm Adolf Nikolai Nerling]], Hanila Pauluse koguduse ja Varbla Püha Urbanuse koguduse õpetaja *1924–1941, [[Ernst Lüdig]], Hanila ja Karuse Margareeta koguduse kirikuõpetaja *1946–1950, [[Hugo Valma]], Hanila Pauluse koguduse ja Lihula Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja *1967–1970, [[Einar Laigna]], Varbla Urbanuse, Karuse Margareeta kogudus ja Hanila Pauluse koguduse aseõpetaja *1994–1994, [[Endel Apsalon]], Lihula, Karuse ja Hanila vaimulik *1994–1997, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *1997–1997, [[Harry Madisson]], hooldajaõpetaja Lihulast *1997–2004, [[Tiit Salumäe]], hooldajaõpetaja Haapsalust *2004–2005, [[Kaido Saak]], Hanila Pauluse koguduse hooldajaõpetaja<ref>[https://eestikirik.ee/kaido-saak-pisiasjad-voivad-olla-sisult-suured Kaido Saak: pisiasjad võivad olla sisult suured], Eesti Kirik, 22. november 2006 Nr 48, 04.11.2015</ref> *2005–2026, [[Lembit Tammsalu]], Audru koguduse kirikuõpetaja, Tõstamaa, Varbla ja Hanila koguduse hooldajaõpetaja<ref>[https://eestikirik.ee/lembit-tammsalu-joudsin-kirikusse-muusika-kaudu Lembit Tammsalu: jõudsin kirikusse muusika kaudu], Eesti Kirik, 27. september 2023 Nr. 36, 27.09.2023</ref> *2026 - ; Meelis Malk, Karuse koguduse õpetaja, Hanila koguduse hooldajaõpetaja. Vt. [[:Kategooria:Hanila Pauluse koguduse vaimulikud|Hanila Pauluse koguduse vaimulikud]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-hanila/ Koguduse lugu: Hanila] e-kirik.eelk.ee, 26. oktoober 2023 *[[Vahur Joala]], Saulepi valitsejad, 2013, [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:211325], [http://www.tiigi.ee/saulepi%20valitsejad.pdf Pastorid ja kirikuõpetajad] lk 165–183 [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Hanila kihelkond]] doeute5pox7tffpcj9ue1rnrberw2lh 0 215573 7170663 7132796 2026-06-11T10:10:53Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, orelimängija ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170663 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Iisaku kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Iisaku|Iisakus]]. [[Pilt:Iisaku kirik 02.JPG|pisi|[[Iisaku kirik]]]] Kogudus kuulub EELK [[Viru praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Tauno Toompuu]], orelimängija on Riina Trankmann. Juhatuse esimees on [[Piret Anvelt]]. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Iisaku kirik]]us. == Kogudus ja kirik == Iisaku kogudus kirikuhoone asub [[Iisaku]] aleviku keskel; on koguduse bilansis alates 1992. aastast. Kirik ei ole köetav, külma talvega ei ole võimalik kirikus jumalateenistusi pidada. 2016. aastal sai kiriku kellatorn uue katuse. Orel on heas seisukorras, 2002. aastal tehti hooldusremont. Kunstivarade säilimine on tagatud, [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseameti]] poolt üle vaadatud ja hinnatud. Koguduse maja – endine köstrimaja – on võõrandatud 1940. aastal, tagastatud 1992. aastal. Hoones asuvad koguduse ametiruumid ja kabel. [[Iisaku kalmistu|Surnuaed]] – 3,27 ha, heas korras, kiriku lähedal]. Kogudus ei taotlenud surnuaia tagastamist. Koguduse arhiiv hõlmab dokumente alates 1926. aastast. Kogudusel on väike raamatukogu, mida püütakse tasapisi täiendada. ==Ajalugu== [[Iisaku kihelkond]] moodustati [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonna]] maadest [[1654]]. aastal. [[1744]]. aastal liideti see taas Jõhviga ja lõplikult sai Iisaku kihelkond iseseisvaks [[1864]]. aastal. Arvatakse, et esimene luteri kirik ehitati Iisakusse Rootsi aja lõpus. Sajandi vältel (1640–1770) teenisid Iisaku kogudust [[Köster|köstrid]] ja lühikest aega ka mõni [[pastor]]. Esimene pastor Iisakus oli [[Clemens Koldberg]] ehk Colderus (1650–1651). Teine pastor oli [[Matthias Henrici Koriander]] (1673–1688), kes Iisakus suri ja on ka sinna maetud. Kolmas pastor oli [[Abram Hivenius]] (1689–1704), siis [[Johannes Georg Borge]] ehk Borg (1738–1740)<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=241 lk. 225]</ref>. Järgmisena oli [[Otto Reinhold von Holtz vanem|Otto Reinhold von Holtz]] (1741–1744), kuni ta kutsuti [[Rakvere]] pastoriks. Sel ajal on Iisakus ka omad köstrid olnud. 1738. aastal köster Hans, 1743. köster Kristel ja 1744. köster Höck. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Iisaku&id=256|Pealkiri=Asjalised mälestised - Iisaku kihelkonna ajalugu ja kirikud|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1744. aastal sai Iisaku kirikust [[Jõhvi kirik|Jõhvi abikirik]] ja [[Jõhvi Mihkli kogudus|Jõhvi kogudus]]e pastor käis seal “kolme näddala taggant“ jutlust pidamas. See kestis 1867. aastani. Vahepeal püüti küll mitmel korral Iisakut Jõhvist eraldada ja [[Tudulinn]]aga kokku panna, kuid kuna “keriku mõisa hoonete ehitamine ja õpetaja ülalpidamine uuele kihelkonnale liig raske näitas olevat”, siis olid need katsed tulutuks jäänud. Kirikuelu muutus stabiilsemaks, kui köstri kohale asus [[Andreas Masing]]. Iisaku köstriks olid ka Andreas Masingu poeg Jakob ja viimase poeg Paul-Eduard. [[1847]]. aastal palus tolleaegne [[Iisaku mõis|Iisaku mõisa]] omanik [[Georg von Brevern]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnalt]] abi [[Kirikumõis|kirikumõisa]] ehitamiseks. Kuna puukirik, kus senini jumalateenistusi peeti, oli vanaks jäänud, otsustati hakata ehitama uut kivikirikut. Töid alustati 1845. aastal ja kirik õnnistati sisse 18. augustil 1846. 1855. aastal osteti Iisaku mõisalt 64 [[tiin]]u maad ja 1866. aastal asuti [[Iisaku kirikumõis]]a rajama. 1867. aastal õnnistati ametisse [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK Eestimaa konsistooriumiringkonna]] [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkonna]] Iisaku Evangeeliumi-Luteriusu Kiriku (1864–1919) Iisaku koguduse (saksa keeles ''Evangelisch-Lutherische Kirche zu Isaak''<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=571 8.2.4.5. Narva-Alutaguse praostkond], Eesti Ajalooarhiiv</ref>) kirikuõpetaja [[Rudolph von Hippius]]. Sama ajal õpetaja Hippiusega tuli köstriks Robert Theodor Hansen, kes 43 aasta jooksul oli köstritöö kõrval ka [[kihelkonnakool]]i asutaja ja arendaja ning Iisaku muusikaelule alusepanija. Tema juhtimisel võeti osa laulupidudest ja esineti nii oma kui ka ümberkaudsetes kirikutes koorikontsertidega<ref>[https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1988/10/27/3 200 aastat kooliharidust Iisakus], Leninlik Lipp : EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 206, 27 oktoober 1988</ref>. Hippiuse surma järel 1886. aastal sai uueks õpetajaks [[Carl Albert Intelmann]], kes teenis Iisaku kogudust oma surmani 1921. aastal. 1893. aastal Iisaku kirik süttis ja põles maha. Kiriku eestseisus saatis uue kiriku ehitamise palvekirja “ülema valitsusele”, kes andis loa uue ja suurema kiriku ehitamiseks. Ehitus algas veel sama aasta juulis. Kiriku ehitusmeister oli [[Von der Howen|von der Hoven]]. Aasta hiljem paigaldati kirikusse Saksamaalt toodud orel. Pärast R. Th. Hanseni surma tuli Iisakusse köstriks Gustav Sandberg, kes aga 1921. aasta paiku lahkus. Aastatel 1922–1923 teenisid kogudust erinevad hooldajad-õpetajad. 10. veebruaril 1924 õnnistati ametisse [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonna]] lõpetanud ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Tallinna Püha Vaimu kirikus]] ordineeritud õpetaja [[Voldemar Kuljus]], kes jäi Iisaku kogudusega seotuks oma elu lõpuni. Enam uusi köstreid ei palgatud, vaid otsustati võtta ametisse abiõpetaja. Esimeseks abiõpetajaks sai Theodor Vaas Tudulinnast, kes aga peagi lahkus. 1918–1921 teenis Iisaku kogudust abiõpetajana [[Reinhold Carl Intelmann|Reinhold Intelmann]]. 1937. aastal võeti Iisaku kirikus ette põhjalik remont. Kirik õnnistati pärast remonti sisse koguduse iseseisvumise 70. aastapäeval, 8. augustil 1937. 1945. aastal asus õpetaja Kuljus koos perega elama Tallinna, kus ta arreteeriti. 1. aprillist 1954 kuni 1. augustini 1957 oli Iisaku õpetaja [[Kuno Pajula]], seejärel jätkas oma elutööd Siberist naasnud Kuljus kuni pensionile jäämiseni 1977. aastal. 1957–1961 remonditi kiriku katus ja valgendati seinad. Päris uue katuse sai kirik 1993. aastal. 1978–1981 hooldas kogudust õpetajana [[Elmar Kull]], 1981–1987 [[Peeter Kaldur]] ja alates 1988. aastast kuni 2021 oli Iisaku koguduse õpetaja [[Avo Kiir]]. 2022. aastast teenib kogudust [[diakon]] Tõnis Tamm. 1991. aastal tagastati kogudusele endine köstrimaja. Viimane remonditi ning nüüd asub seal koguduse kantselei, [[pühapäevakool]]i tuba, nõupidamiste saal ja talvekabel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://iisaku.eelk.ee/?valdkond=%26uuml%3Bldinfo&alateema=4_ajalugu|Pealkiri=Iisaku koguduse ajalugu|Väljaanne=Iisaku koguduse koduleht|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Sõprussidemed on Iisaku kogudusel Breklumi kogudusega Saksamaal. == Koguduse vaimulikud == * 1650–1651, [[Clemens Koldberg]] ehk Colderus, 1. Iisaku koguduse pastor *1673–1688, [[Matthias Henrici Koriander]]/Matias Kyriander (surn. 1688), Iisaku ja [[Pühajõe kogudus|Pühajõe]] diakon<ref>Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=1596 Kyriander, Matias (-1688)], (vaadatud 27.02.2026)</ref> *1689–1704, [[Abram Hivenius]] *1738–1740, [[Johannes Georg Borge]] ehk Borg *1741–1744, [[Otto Reinhold von Holtz vanem|Otto Reinhold von Holtz]] :1744. aastal sai Iisaku kirikust [[Jõhvi Mihkli kogudus|Jõhvi kogudus]]e abikirik * 1848–1867, [[Friedrich Ferdinand Meyer]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e ja Iisaku koguduse pastor :1864. aastal moodustati [[Iisaku kihelkond]] ja 1867. aastal Iisaku kogudus eraldati eraldi kogudusena, oma pastoriga *1867–1886, [[Rudolph von Hippius]] *1886–1921, [[Carl Albert Intelmann]] *1924–1945, [[Voldemar Kuljus]], ka [[Narva-Alutaguse praostkond|Narva-Alutaguse praostkonna]] praosti kohusetäitja (1945) ja Narva-Alutaguse praost, [[Jõhvi Mihkli kogudus|Jõhvi kogudus]]e hooldajaõpetaja (1945–1947)<ref>[https://core.ac.uk/download/pdf/79114445.pdf Hille Väljaotsa. VOLDEMAR KULJUS : BIBLIOGRAAFIA], TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut, Tartu 2016 </ref> *1954–1957, [[Kuno Pajula]] *1957–1977, Voldemar Kuljus, 1968. aastast ka [[Tudulinna Rahu kogudus]]e hooldajaõpetaja *1978–1981, [[Elmar Kull]], hooldajaõpetajana *1981–1987 [[Peeter Kaldur]] *1988–2021, [[Avo Kiir]], Iisaku koguduse kirikuõpetaja *2022–, [[Tauno Toompuu]], hooldajaõpetaja Rakvere Kolmainust == Vaata ka == * [[:Kategooria:Iisaku koguduse vaimulikud|Iisaku koguduse vaimulikud]] == Viited == <references /> [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] [[Kategooria:Iisaku kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 5x3k5ssxygice1wpcj6s6wa1mbjg7cu 0 215608 7170696 6955415 2026-06-11T10:24:11Z ~2026-34343-68 231425 7170696 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Peetri (Kareda)|Peetris]]. Kogudus kuulub [[Järva praostkond]]a. [[Pilt:Järva-Peetri kirik.jpg|pisi|Järva-Peetri kirik.]] Koguduse hooldajaõpetaja on [[Katrin-Helena Melder]], diakon [[Jaanus Tammiste]], organist [[Siret Heinaste]]. Juhatuse esimees on Siiri Tammiste.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval algusega kell 12.00 [[Järva-Peetri kirik]]us. ==Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetajad== {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |1642–1673|| ''puudub'' || [[Johann Bartholomäus Gylden]]/ Gilden|| || [[Järva-Peetri kihelkond|Järva-Peetri]] Püha Peetruse (saksa k. ''St. Petri''<ref>[[Eduard Peter Heinrich Paucker|Eduard Paucker]], [http://hdl.handle.net/10062/24787 Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker"], Reval 1885, seite 23</ref>) koguduse pastor |- |1623–1633|| ''puudub'' || [[Heinrich Stahl]]||u. 1600–1657 || |- |1633–1641|| ''puudub'' || [[Johannes Olai Schwedemann]]||u. 1580–1651|| |- |1640–1641|| ''puudub'' || [[Isaac Johannis Schwedemann]]||1610–1670|| |- |1642–1673|| ''puudub'' || [[Johannes Knieper]]||1614–1673|| [[Järva praost]] 1667–1673 |- |1674–1689|| ''puudub'' || [[Johannes Rothfeldt]]||u. 1640–1689|| |- |1690–1710|| ''puudub'' || [[Johannes Schoppius]]||1652–1710|| Järva praost |- |1709–1710<ref>[[Hendrik Prants]], [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/07/20/5 Hädahüüe Eestimaalt Põhjasõja ajal.], Postimees, nr 161, 20. juuli 1917</ref>|| ''puudub'' || [[Carl Joachim Sellius]]<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 119</ref>||1680–1710|| |- |1710–1722|| ''puudub'' || [[Heinrich Lanting]]||1683–1722|| |- |1722–1735|| ''puudub'' || [[Johannes Deutenius]]||1676–1735 || [[Tori kogudus]]e ja Järva-Peetri pastor |- |1736–1747|| ''puudub'' || [[Johann Christoph Schmidt]]||1705–1775|| |- |1748–1765|| ''puudub'' || [[Carl Johann Sommer]]||1715–1765 || |- |1766–1801|| ''puudub'' || [[Johann Friedrich Rinne]]||1733–1801|| Järva praost 1780–1801 |- |1802–1852|| ''puudub'' || [[Carl Matthias Henning]]||1774–1856|| Järva praost 1842–1851 |- |1852–1874|| ''puudub'' || [[Georg Thomas Benedict Henning]]||1824–1874|| |- |1874–1895|| ''puudub'' || [[Gustav Felix Rinne]]||1831–1895|| Järva praost 1891–1895 |- |1895–1909|| ''puudub'' || [[Konrad von zur Mühlen]]||1868–1945|| [[Saksa praost]] 1921–1939 |- |1909–1915|| ''puudub'' || [[Oskar Alexander Bruhns]]||1881–1945|| |- |1916–1937|| ''puudub'' || [[Christoph Beermann]]||1864–1939|| Järva praost 1929–1935 |- |1937–1951|| ''puudub'' || [[Elmar Kõrv]]||1901–1964 || |- |1951–1954|| ''puudub'' || [[Osvald Põldma]] ||1903–1954 || hooldajaõpetaja [[Järva-Jaani]]st |- |1954–1975|| ''puudub'' || [[Richard Jõgis]]||1898–1978|| hooldajaõpetaja |- |1975–1997|| ''puudub'' || [[Toomas-Naatan Lepp]]||1933–2012|| |- |1997–1999|| ''puudub'' || [[Teet Hanschmidt]] || sündinud 1950||korraldas koguduse teenimist |- |1999–2011|| ''puudub'' || [[Lea Heinaste]]|| sündinud 1945 || |- |2011–2019|| ''puudub'' || [[Teet Hanschmidt]] || sündinud 1950||korraldas koguduse teenimist |- |2019–|| ''puudub'' || [[Katrin-Helena Melder]] || sündinud 1971||korraldab koguduse teenimist |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-peetri/ Koguduse lugu: Järva-Peetri], e-kirik.eelk.ee, 16. veebruar 2023 *[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/05/29/3 Koeru kiriku ajaloost.], Järva Teataja, nr. 63, 29 mai 1936 {{Järva praostkond}} [[Kategooria:EELK Järva praostkond]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Peetri kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused‎]] adg6cw0bh6q0h6oh96zoeu120bt7vky 0 215617 7170740 7075116 2026-06-11T10:37:05Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimulike, organistide ja juhatuse esimehe kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170740 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Keila Miikaeli kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Keila]]s. [[Pilt:Keila_church.jpg|pisi|Vaade [[Keila kirik]]ule läänest]] [[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Vaade Keila kirikule lõunast]] Kogudus kuulub [[Lääne-Harju praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Arnd Matthias Burghardt]], abiõpetaja Volli Nugis, organistid [[Aivar Uuk]] ja [[Pille Metsson]]. Juhatuse esimees on [[Mati Rande]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 11.00 [[Keila kirik]]us. Koguduse kantselei (Paldiski mnt 2) on avatud kolmapäeval 14.00 - 19.00, neljapäeval 10.00 - 13.00 ja reedel 10.00 - 13.00 ==Koguduse vaimulikud== * 1526–?, [[Johannes Winczebouwe]] [[pastor]] * 1533–1538, [[Johann Becker]] pastor * 1555–1567?, [[Christian Ostendorp]] pastor * 1560. aastate lõpul, [[Martin Grodte]] pastor * 1585–1600, [[Cristopher Remmelding]] pastor *1601–1603, [[Nicolaus Svenonis Capnio]] pastor *1604–1617, [[Laurentii Vincent]] pastor *1617–1627, [[Stephan Badwitz]] pastor *1627–1639, [[Heinrich Bartholin]] pastor * 1639–1640, [[Isaac Johannis Scwedemann]] [[interimpastor]] *1641–1648, [[Helmhold zur Mühlen]] pastor *1649–1658, [[Eberhard Morian]] pastor *1659–1692, [[Anton Heidrich]] pastor *1692–1710, [[Johann Wilcken]] pastor *1711–1742, [[Johann Middendorf]] pastor, [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju praostkonna]] [[praost]] (1727–1742) *1743–1756, [[Stephan Middendorf]] pastor *1756–1785, [[Otto Reinhold von Holtz vanem]] pastor *1785–1828, [[Otto Reinhold von Holtz]], pastor ([[pastor-adjunkt]] 1780–1785 * 1828–1883, [[Carl Georg Fick]], pastor, pastor-adjunkt 1827–1828 *1883–1906<ref name="aarma"/>, [[Max Wilhelm Fick]], pastor, pastor-adjunkt 1864–1883 *1906–1921, [[Jakob Kukk]] pastor, kirikuõpetaja * 1921–1957, [[Ado Köögardal]], kirikuõpetaja *1957–1978, [[Edvard Tamm]], kirikuõpetaja *1978–1989, [[Robert Kannukene]], kirikuõpetaja *1989–2007, [[Jaan Jaani]], kirikuõpetaja *2008–2018, [[Marek Roots]], kirikuõpetaja *2018– , [[Matthias Burghardt]], kirikuõpetaja ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="aarma">[[Liivi Aarma]] (2005). "Põhja Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud. Matriklid 1525–1885".</ref> }} ==Kirjandus== * Ado Köögardal. "Keila kihelkonnaloost" (1924) *Evelin Povel, [https://dea.digar.ee/article/keilaleht/2021/02/05/14 Kohtumised kirikuaias 3.], Keila Leht, nr. 5, 5 veebruar 2021 == Välislingid == * [http://www.eelk.ee/keila/ Keila Miikaeli kogudus] Eesti Evangeelne Luterlik Kirik [[Kategooria:EELK Lääne-Harju praostkond]] [[Kategooria:Keila organisatsioonid]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] j5ueb4b3pn4wv7rg431348ale5gq2jy 0 216548 7170694 6936275 2026-06-11T10:22:21Z ~2026-34343-68 231425 7170694 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Leesi Katariina kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Leesi]]l, mis kasutab [[Leesi kirik]]ut. Kogudus kuulub [[Ida-Harju praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Külli Suurevälja]], orelimängija Anne Jalakas, juhatuse esimees Tõnis Allik.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kaks korda kuus kell 13.00 [[Leesi kirik]]us. ==Koguduse pastorid ja õpetajad== *1939–1953, [[Albert Roosvalt]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1953–1958, [[Eduard Salumäe]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1958–1972, [[Johannes Tammets]] *1972–1985, [[Eduard Salumäe]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1985–1997, [[Endel Kuulpak]], hooldajaõpetaja Kuusalust **1997–1998, diakon [[Jaan Lahe]] *1998–1998, [[Jaanus Jalakas]], hooldajaõpetaja Kuusalust *1998–2000, [[Heiki Reila]], hooldajaõpetaja Loksalt *2000–2024, [[Jaanus Jalakas]], hooldajaõpetaja Kuusalust *2024–2024, [[Ahti Udam]], hooldajaõpetaja Loksalt *2025,– [[Külli Suurevälja]], hooldajaõpetaja Tallinna Peetelist ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:EELK Ida-Harju praostkond]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] euw8rt59mvbuy30idtvn0dc4f80l1pu 0 216553 7170711 6903613 2026-06-11T10:30:06Z ~2026-34343-68 231425 7170711 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Lüganuse Ristija Johannese kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Lüganuse]]l. [[File:Lüganuse Church.JPG|pisi| [[Lüganuse kirik]]]] [[File:Lyganusekirik.JPG|pisi|Lüganuse kirik, 20. sajandi alguses]] Kogudus kuulub EELK [[Viru praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Ulvar Kullerkupp]], diakon Oliver Vitskovski, orelimängija [[Inge Kasesalk]]. Juhatuse esimees on Evelin Saarmets.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on pühapäeviti algusega kell 10.00 [[Lüganuse kirik]]us. == Lüganuse koguduse vaimulikud == *enne 1550 [[Balthasar Pommeranus]] *1546 [[Joachim Gorries]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] Ristija Johannese koguduse pastor *1571–1574, 1582–1589 [[Petrus Stamer]] *1589–1596 [[Jacob Hohenkirchen]] *1596–1598 [[Elias Hilner]] *1623 [[Johannes Lotaides]] *1624–1630 [[Michael Michaelis]] *1632–1646 [[Andreas Besicke]] *1647–1660 [[Wolmar Holtzhausen]] *1661–1698 [[Martin Closius]] (surn. 1703<ref>[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]" (ibid., 1933), lk 107</ref>) *1699–1710 [[Heinrich Kohsen]] *1716–1735 [[Andreas Chalenius]] (surn. 1735) *1735–1770 [[Eberhard von Renteln]] (surn. 1770<ref>[[Carl Rall]], [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren.], Revalsche Zeitung, nr. 183, 23 august 1905</ref>) *1771–1780 [[Gabriel Kempe]] *1781–1787 [[Georg Salomon]] *1788–1795 [[Otto Wilhelm Masing]] *1795–1844 [[Carl Friedemann Vogt]] *1844–1882 [[Carl Heinrich Friedemann Vogt]] (1838–1844 adjunkt) *1882–1918 [[Carl Ferdinand Sigismund Walther]] *1920–1939 [[Bruno Hörschelmann]] *1940–1944 [[Martin Ots]] *1949–1959 [[Johannes Selliov]] *1959–1971 [[Arnold Võsu]] *1971–1973 [[Evald Odar]] *1973–1973 [[Elmar Kull]], hooldajaõpetaja Narvast *1973–1985 [[Einar Soone]] *1985–1993 [[Üllar Kask]] *1993–1997 [[Aarne Lätte]] *1997–1998 [[Avo Kiir]], hooldajaõpetaja Iisakult *1998–2003 [[Ahto Mäe]] *2003–2011 [[Avo Kiir]], hooldajaõpetaja Iisakult *2011–2014 [[Jaanus Klaas]] *2014–2011 [[Avo Kiir]], hooldajaõpetaja Iisakult *2022–2023 [[Peeter Kaldur]], hooldajaõpetaja Jõhvist *2023– [[Ulvar Kullerkupp]] ==Vaata ka== *[[Lüganuse kalmistu]], [[Lüganuse kirikuaed]], [[Lüganuse vana kalmistu]] *[[Lüganuse pastoraat]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Lüganuse kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] omoo8rfmklnjzyqwyhvpo20kd738w8f 0 216663 7170697 6853640 2026-06-11T10:25:31Z ~2026-34343-68 231425 7170697 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Käina Martini kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Käina]]s, mis kasutab teenistusteks [[Käina kogudusemaja]] ([[Lootuse tänav (Käina)|Lootuse]] 4), kuna [[Käina kirik]] on ikka veel varemetes, ja [[Kassari kabel]]it. Kogudus kuulub [[Saarte praostkond]]a. Koguduse õpetaja on [[Triin Simson]], organist [[Siiri Rüütelmaa]], juhatuse esimees Diana Üksik.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval algusega kell 15 Käina kogudusemajas või [[Kassari kabel]]is. ==Käina koguduse õpetajate loend== {| class="wikitable" !Ametiaastad !Pilt !Nimi !Eluaastad !Märkused |- |1570|| ''puudub'' || [[Joachim Schulterus]]|||| |- |1584–1597|| ''puudub'' || [[Johannes Becker]]|||| |- |1618–1646|| ''puudub'' || [[Johannes Johannis Thaustius]] ([[Johannes Taustius vanem]]<ref>[[Villem Alttoa]], Uut vanima eestikeelse luule kohta. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193362/142681/page/38 lk 484]</ref>)|||| |- |1647–1683|| ''puudub'' || [[Martin Giläus]]||1610–1686|| |- |1683–1708|| ''puudub'' || [[Otto Tunder]]||1650–1708|| |- |1708–1751|| ''puudub'' || [[Johann Samuel Tunder]]||1679–1751|| |- |1751–1760|| ''puudub'' || [[Wilhelm Friedrich Tunder]]||1679–1751|| |- |1761–1798|| ''puudub'' || [[Albert Magnus Haller]]||1730–1798|| |- |1798–1816|| ''puudub'' || [[Jakob Pontus Haller]]||1763–1816|| |- |1818–1864|| ''puudub'' || [[Georg Friedrich Ignatius]]||1789–1865|| |- |1863–1864|| ''puudub'' || [[Wilhelm Frese]]||1834–1894|| oli adjunkt |- |1864–1875|| ''puudub'' || [[Anton Hermann Haller]]||1833–1906|| |- |1875–1883|| ''puudub'' || [[Ferdinand Justius Luther]]||1838–1910|| |- |1883–1890|| ''puudub'' || [[Georg von Holst]]||1824–1900|| |- |1891–1921|| ''puudub'' || [[Paul Plath]]||1865–1935|| |- |1923–1924|| ''puudub'' || [[Otto Luberg]]||1884–1963|| asetäitja õpetaja |- |1925–1932|| ''puudub'' || [[Johann Keering]]||1891–1939|| |- |1932–1934|| ''puudub'' || [[Boris Aareandi]]||1902–1942|| |- |1934–1935|| ''puudub'' || [[Heinrich Johannes Karm]]||1906–1942|| vikaarõpetaja |- |1935|| ''puudub'' || [[Alfred Tooming]]||1907–1977|| õpetaja kohusetäitja |- |1935–1937|| ''puudub'' || [[Eduard Georg Reinvald]]||1891–1939|| õpetaja kohusetäitja |- |1937–1941|| ''puudub'' || [[Voldemar Kirotar]]||1906–1942|| |- |1941–1959|| ''puudub'' || [[Matt Lillipuu]]||1884–1966|| |- |1959–1969|| ''puudub'' || [[Karl Sillamäe]]||1909–2003|| |- |1969–1989|| ''puudub'' || [[Guido Reinvalla]]||1921–2000|| |- |1989–1993|| ''puudub'' || [[Jaanus Jalakas]]||sündinud 1962|| hooldajaõpetaja |- |1993–2000|| ''puudub'' || [[Urmas Nagel]]||sündinud 1960|| hooldajaõpetaja |- |2000|| ''puudub'' || [[Enn Auksmann]]||sündinud 1969||hooldajaõpetaja |- |2000–2008|| ''puudub'' || [[Argo Olesk]]||sündinud 1973|| hooldajaõpetaja |- |2007-2022|| ''puudub'' || [[Hüllo-Kristjan Simson]]||sündinud 1971 || hooldajaõpetaja |- |2022–|| ''puudub'' || [[Triin Simson]]||sündinud 1974|| |} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hugo Richard Paucker]] "Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge". Reval, 1849 {{Saarte praostkond}} [[Kategooria:EELK Saarte praostkond]] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] [[Kategooria:Käina kihelkond]] bef18nx36dudwuzr47mok4vb9jfusy1 0 219833 7170753 7043840 2026-06-11T10:42:00Z ~2026-34343-68 231425 Parandasin infot koguduse vaimuliku, organisti, juhatuse esimehe ja jumalateenistuse aja kohta. Allikas: https://eelk.ee/kontakt/kogudused/ 7170753 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Noarootsi kirik, 2011, regnr 15547.jpg|pisi|Noarootsi Püha Katariina kogudus tegutseb [[Noarootsi Püha Katariina kirik]]us [[Hosby (Lääne-Nigula)|Hosby külas]].]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Noarootsi Püha Katariina kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]. Kogudus kuulub [[Lääne praostkond]]a, varem kuulus [[Saarte-Lääne praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Kristo Hüdsi, organist ja juhatuse esimees on [[Tiiu Tulvik]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu 2. ja 4. pühapäeval algusega kell 14.00 [[Noarootsi kirik]]us. == Koguduse pastorite nimekiri 1944. aastani == {{vaata|Noarootsi kihelkond}} {| class="wikitable" !Ametiaastad!! Nimi!!Eluaastad!!Märkused |- | 1500 || Andreas || || |- | 1539–1613 || Johan Duvel || || [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[Toomdekaan|toomdekaan]] |- | 1613–1638 || [[Martin Martini Winter|Martin Winter]] || 1580–1638 || eelnevalt [[Tallinna Toomkool]]i rektor<ref>Friedrich Croessmann, [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], seite 49</ref>, <br> 1627–1638, [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne]] praost |- | 1638–1682 || [[Isaac Svenonis Hasselblatt]] || 1608–1682 || Saarte-Lääne praost |- | 1653–1659 || Peter Andersson Falck<ref>Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=565 lk. 549]</ref> || −1692 || adjunkt, ka [[Varbla Urbanuse kogudus]]e pastor |- | 1682–1718 || [[Christian Hasselblatt]] || 1653–1718 || 1642–1647 Saarte-Lääne praost |- | −1720 || Krul, Häsing, Jost || || asendajad |- | 1722–1728 || [[Carl Friedrich Hasselblatt]] || 1701–1730 || Saarte-Lääne praostkonna abipraost |- | 1728–1738 || [[Johann Friedrich Becker]] || surn. 1738<ref>Friedrich Croessmann, [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], [https://kpbc.umk.pl/Content/246579/PDF/Gromadzenie_POPC_022_13.pdf] seite 54</ref> || [[Gera]]st Voigtlandist |- | 1739–1754 || [[Johann Benedict Walter]] || surn. 1754 || |- | 1752–1753 || [[Christian Heinrich Seelman]](n) || surn. 1759 || adjunkt<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p5361/table Seelman, Christian Heinrich (-1759)], akatemiasampo.fi</ref> |- | 1755–1774 || [[Jonas Laurentii Carlblom]] || 1725–1784 || Ka Saarte-Lääne praost 1769 |- | 1775–1789 || [[Johann Lithander]] || 1742–1789 || Varem [[Reigi Jeesuse kogudus]]e pastor |- | 1789–1814 || [[Gustav Carlblom]] || 1761–1814 || Ka vaimulik Haapsalus |- | 1816–1861 || [[Johannes Carlblom]] || 1793–1861 || Saarte-Lääne praost 1859 |- | 1861–1864 || [[Anton Hermann Haller]] || 1833–1906 || Ka Käina vaimulik |- | 1865–1902 || [[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]] || 1835–1902 || Eestimaa vikaar, Saare-Lääne praost 1872 |- | 1902–1910 || [[Eduard August Maass]] || 1875–1958 || Ka Tallinna Jaani ja Peterburi Anna koguduste õpetaja |- | 1911–1916 || [[Oskar Ferdinand Sevelius]] || 1873–1946 || Vaimulik ka Ruhnus ja Soomes |- | 1916–1918 || [[Gunnar Emanuel Alfred Buhre]] || 1889–1965 || Lahkus 1919 Saksamaale |- | 1919–1933 || [[Eugen Tanner]] || 1892–1960 || 1923–1933 Saarte-Lääne praost |- | 1933–1937 || [[Sven Danell]] || 1903–1981 || Rootsist pärit, hiljem Rootsis Skara piiskop |- | 1938–1939 || [[Herbert Alexander Rosenstein]] || 1910–1989 || Vikaarõpetaja, lahkus Saksamaale |- | 1941–1944 || [[Konstantin Kütt]] || 1906–1944 || hooldajaõpetaja Haapsalust, hukkus [[Moero]]l |- | 1944–1944 || [[Friedrich Pohlamets]] || 1900–1987 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- | 1944–1965 || [[Martin Terasmaa]] || 1908–1994 || hooldajaõpetaja Harju-Madiselt |- | 1965–1975 || [[Eerik Hiisjärv]] || 1913–1995 || hooldajaõpetaja Haapsalust |- | 1969–1979 ||diakon [[August Viht]] || 1900–1985 || |- | 1975–1979 || [[Tiit Salumäe]] ||sündinud 1948 || hooldajaõpetaja Haapsalust |- || 1979–1983 || [[Ants Leedjärv]] ||sündinud 1948 || hooldajaõpetaja Kullamaalt |- | 1983–2007 || [[Leevi Reinaru]] ||sündinud 1957 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- | 2007–2010 || [[Kaisa Kirikal]] ||sündinud 1980 || hooldajaõpetaja Nõvalt |- | 2010–2015 || [[Tiit Salumäe]] ||sündinud 1948 || hooldajaõpetaja Haapsalust |- | 2015–2022 || [[Leevi Reinaru]] ||sündinud 1957 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- | 2022– || [[Kristo Hüdsi]] ||sündinud 1988 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://noarootsi.planet.ee/wp/koguduse-opetajad/ Koguduse õpetajad], Noarootsi Püha Katariina kogudus, blog (vaadatud 18.12.2025) *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-noarootsi/ Koguduse lugu: Noarootsi], e-kirik.eelk.ee, 28. september 2023 [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald]] [[Kategooria:Noarootsi kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] m8saan69d6uhjvb4zv7zw7t6z28nid9 1 221462 7170472 7169960 2026-06-10T20:57:19Z Andres 5 7170472 wikitext text/x-wiki ''2002. aasta kohalikel valimistel sai ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas kandideerides esimeses valimisringkonnas (Tallinn, Haabersti) 41 häält. : Välja võetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. september 2010, kell 17:40 (EEST) ------------- ''2021. aasta septembrist tegutseb Lahemaa giidina'' – kutsetunnistuste registri järgi ta küll giid ei ole. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 13:39 (EEST) :Kas siis sõna "giid" tohib kasutada ainult nende kohta, kellel on kutsetunnistus? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:16 (EEST) :: Ma ei tea, kuidas tohtimisega piir läheb, aga oletan, et kui juba on selgelt kirjas, et keegi konkreetsest ajast "tegutseb Lahemaa giidina", siis lugejatel on õigus eeldada, et ta teeb seda tasulise tööna ja tal on selleks ka giidi kutsetunnistus, kuna Eestis on giidide töö üldiselt kutsestandardi ja kutsetasemetega reguleeritud. Ma lihtsalt tean varasemast ajast mõnda Lahemaal töötanud giidi, kellelt on lisaks ülikoolist saadud loodusharidusele nõutud giidi nimetuse kasutamiseks just nimelt giidi kutsetunnistust. Ilma selleta oleks vist soovitatav kasutada retkejuhi vms nimetust. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:52 (EEST) :::Minu meelest on lugejal õigus eeldada, et sõna "giid" tähendab seda, mida sõnastikud ütlevad. Kui me tahame rõhutada kutsetunnistuse olemasolu, siis tuleb seda eraldi märkida. Muidugi võib kasutada teisi sõnu, aga need iseenesest ei ütle, et giidi kutsetunnistust ei ole. Artiklis [[Giid]] tuleb siis nendest nüanssidest rääkida. Näiteks loomaaias valmistatakse ette loomaaia giide, aga kutseregistrisse neid ei märgita. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 23:57 (EEST) fts25xpjpotdwid8hk4wek8094uv93l 0 221621 7170689 6563154 2026-06-11T10:18:30Z ~2026-34343-68 231425 7170689 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tudulinna Rahu kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tudulinna]]s. Kogudus kuulub [[Viru praostkond]]a, varem kuulus [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Tauno Toompuu]], organist [[Kaja Viiul]]. Juhatuse esimees on Helbe Sillaste.<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed on kord kuus algusega kell 12.00 [[Tudulinna kirik]]us. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:EELK Viru praostkond]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] [[Kategooria:Iisaku kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] h6ya13op16svghfoj3ppk95gytcdsib 0 224004 7170179 6614224 2026-06-10T12:52:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7170179 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest ja allringkonnast Maluku saarestikus; allringkondade kohta Kalimantanil Sintangi ja Melawi regentkonnas vaata artikleid [[Ambalau allringkond (Sintang)]] ja [[Ambalau allringkond (Melawi)]]; seda piirkonda asustava rahva kohta vaata artiklit [[ambelaud]]}} [[Pilt:Ambelau.jpg|pisi]] [[Pilt:Buru_tpc_1967.jpg|pisi|Sellel kaardil on Ambelau näha Buru saarest kagus.]] '''Ambelau''' ehk '''Ambalau'''<ref name="aiQH9" /> on [[Indoneesia]]le kuuluv [[saar]] [[Malai saarestik]]u koosseisus olevas [[Maluku saared|Maluku saarestikus]] [[Banda meri|Banda meres]] [[Manipa väin]]a lõunasuudme lähedal, 20 km või 16 km<ref name="honthaasa" /> [[Buru saar]]est kagus<ref name="mezJv" />. Ambelau [[geograafilised koordinaadid]] on 3°52' S, 127°12′E. Saare pindala on 306 km²<ref name="O3Hv0" />. Elanike arv on 9600 (2009). Rahvastiku tihedus on 31 in/km². ==Loodus== ===Rannajoon ja kuju=== Saar on ligikaudu ovaalse kujuga, ainult kaguosas on väike väljasopistus. Rannajoon on vähe liigestatud. Saare läbimõõt on umbes 10 km. ===Geoloogiline ehitus=== Ambelau on [[vulkaaniline saar]].<ref name="lk23" /> Domineerivad [[Kainosoikum]]i [[settekivimid]]. ===Pinnamood=== Pinnamood on üldiselt mägine. Suurim kõrgus merepinnast on 608 m<ref name="eSBWg" />. Mägedel on järsud nõlvad<ref name="lk23" />. Tasased on ainult rannikuribad saare lõuna- ja idaosas. ===Meri=== Merevesi on ranna ja korallide vahel väga selge.<ref name="lk23" /> Vulkaan ulatub 4000 m sügavuseni<ref name="honthaasa" />. ===Elustik=== Suur osa saarest, eriti mägedes, on kaetud [[troopiline vihmamets|troopilise vihmametsaga]]. Taimestik ja loomastik on väga liigirikkad. Seal elutsevad muu hulgas [[punakülg-nestepapagoi]], [[ruugepea-nestepapagoi]] ja [[prill-nestepapagoi]]<ref name="23iKc" /><ref name="O5uRC" />, [[mets-jäälind]] ning [[põualibliklased|põualibliklase]] ''[[Hebomoia glaucippae]]'' [[alamliik]] ''[[Hebomoia glaucippae kazukoae]]''<ref name="hxxem" />. Ambelaul on [[korallrahu]]d, [[korallkalad]] ning laiad ja paksud [[mangroov]]id (eriti Siwari ja Elara küla alal).<ref name="lk23" /> ===Maavärinad=== Ambelau paikneb seismiliselt aktiivsed tsoonis. Viimane [[maavärin]] oli augustis 2006. See oli 5,9-magnituudiline maavärin, mille [[epitsenter]] oli 45 km Ambelaust lõunas<ref name="Jht6W" />. ==Haldus== Saar kuulub [[Maluku provints]]i [[Lõuna-Buru regentkond]]a ja moodustab '''Ambelau allringkonna'''. Kuni [[1999]]. aastani kuulus saar [[Kesk-Maluku regentkond]]a. Siis eraldati seadusega nr 46<ref name="zbaZV" /> sellest [[Buru regentkond (1999)|Buru regentkond]] ja saarest moodustati selle koosseisus Ambelau allringkond. Aastal 2008 jaotati regentkond [[Buru regentkond|Buru regentkonnaks]] ja Lõuna-Buru regentkonnaks ning Buru allringkond läks viimase koosseisu<ref name="V5WB9" />. Ringkonna halduskeskus on [[Walua]]. Ringkond jaguneb 7 halduslikuks külaks (''[[desa]]''), mille halduskeskused kannavad sama nime<ref name="lk23" />: [[Kampung Baru]], [[Lumoy]], [[Masawoy]], [[Selasi]], [[Siwar]], [[Ulima]] ja [[Elara (Ambelau)|Elara]]. Saarel on võim allringkonna peal, traditsioonilistel pealikel (''[[lalupatu]]''), külavanematel (''raja'') ja [[mošee]] [[imaam]]il. ==Rahvastik== ===Elanike arv ja sooline koosseis=== Elanike arv on 9600 (2009). Rahvastiku tihedus on 31 in/km². 2009. aasta juunis oli Ambelaul umbes 9590 ealnikku. Nad jagunesid halduslike külade vahel nii<ref name="lqxa4" />: *Siwar 1172 (610 meest, 562 naist, 217 perekonda) *Selasi 1174 (590 meest, 584 naist, 160 perekonda) *Elara 2610 (1284 meest, 1326 naist, 403 perekonda) *Lumoy u 950 (u 450 meest, u 500 naist, u 175 perekonda) *Masawoy 838 (437 meest, 401 naist, 168 perekonda) *Ulima 1407 (697 meest, 710 naist, 271 perekonda) *Kampung Baru 1442 (726 meest, 716 naist, 276 perekonda) ===Etniline koosseis=== Põhiosa rahvastikust moodustavad põliselanikud [[ambelaud]]. Saarel elab ka teistelt Maluku saartelt ning [[Sulawesi]]lt (põhiliselt [[bugid]]) ja [[Buton]]ilt sisserännanuid ning [[jaavalased|jaavalasi]]. Viimased on saarele asunud Hollandi koloniaaladministratsiooni poolt 1900. aastatel ning Indoneesia võimude poolt 1950.–1990. aastatel korraldatud ümberasustamisaktsioonide raames. Ambelau kogukonnad jagunevad põliselanike ja tulnukate kogukondadeks. ===Keeled=== Rahvastevahelise suhtlemise keel on [[indoneesia keel]], mida kõnes valdab suur osa saare täiskasvanud elanikest. Olmes kasutatakse kohalikke keeli ja murdeid, eelkõige [[ambelau keel]]t. ===Religioon=== Ambelau elanikud on põhiliselt [[islam]]iusulised ([[sunniidid]]). Saarel on [[mošee]]. On mõned [[kristlased]]. Osa saare elanikke järgib põlisusku. ===Asustus=== Asustus on koondunud rannikule<ref name="lk23" />. Suuremad asulad on [[Walua]] (Waelua, Wailua) põhjarannikul ja [[Elara (Ambelau)|Elara]] lõunarannikul. Varem olid külad sisemaal mägedes. ==''Pela'' ja ''sasi''== Saarel on erisuhted (''[[pela]]'') [[Nusa Laut]]i saarega. ''[[Sasi]]'' on tavaõigus. Maa-''sasi'' puudutab metsavarade (puit ja [[rotang]]) ning põldude ja istanduste (kookos, nelk, kakao ja muskaatpähkel) kasutamist. Maa-''sasi'' kehtib kõigis külades. Mere-''sasi'' keelab ''kima'' (rõõneskarp ''[[Tridacna]]''), ''lola'' (tigu ''[[Trochus niloticus]]''), [[meripurad]]e ja [[kümnejalalised|kümnejalaliste]] püüdmise ja söömise. Mere-''sasi'' kehtib [[Siwar]]i külas (kümnejalaliste kohta) ning [[Ulima]] ja [[Masawoy]] külas (kõigi nimetatute kohta). Selle asemel püütakse ja süüakse tuunikala ja korallkalu. Nimetatud saadusi võivad püüda ja süüa nende külade elanikud, kus see ''sasi'' ei kehti. ==Majandus== Enamik elanikke elatub põlluharimisest ja [[istandus]]test. [[Põllumajandus]]likku maad on vähe. Mäenõlvadel on [[harilik nelgipuu|nelgi-]], [[kookospalm|kookose-]], [[kakaopuu|kakao-]] ja [[lõhnav musikaadipuu|muskaatpähkli]]istandused. Põhitoiduaine on [[saago]].<ref name="lk24" /> Kasvatatakse ka [[mais]]i ja [[bataat]]i. Enamikul saarest on põlluharimine, sealhulgas naabersaartele omane [[riis]]ikasvatus, mägise maastiku ja kivise mulla tõttu väga raske. Peale selle kipuvad rohked [[babirussa]]d põlde laastama. Osa põllumajandustoodangut müüakse [[Buru saar]]ele. Toiduks püütakse ka merest [[kala (toit)|kala]], eriti Masawoy ja Ulima külas. On ka kalureid, kes viivad värsket kala Buru saarele, põhiliselt [[Namlea]] turule, või vahetavad kohalike elanikega muude kaupade vastu. Põhiline püügikala on [[tuun]].<ref name="lk24" /> ==Bartutui tuletorn== Saare lõunatipus [[Bartutui neem]]el on [[Bartutui tuletorn]], mis tähistab lõunapoolset ligipääs [[Nuru saar]]e ja [[Seram]]i vahelisele [[Manipa väin]]ale. See on 40 meetri kõrgune valge karkasstorn hoone katusel. Tuletorni [[fokaaltasand]] on 116 m kaugusel. Iga 10 sekundi tagant on kolm valget sähvatust. ==Haridus== Ambelau saarel on võimalik saada [[põhikool]]iharidus (üheksa klassi).<ref name="QJiP7" /> ==Vaata ka== *[[Elara mägi]] *[[Barsula neem]] *[[Bartutui neem]] *[[Burame neem]] *[[Ambelau nõgu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="honthaasa">*[[Christian Honthaasa]], [[René Maurya]], [[Bambang Priadib]], [[Hervé Bellona]], [[Joseph Cottena]]. The Plio–Quaternary Ambon arc, Eastern Indonesia. – ''[[Tectonophysics]]'', kd 301, nr 3–4, [[1999]], lk 261–281</ref> <ref name="lk23">[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk. 23 (PDF)</ref> <ref name="lk24">[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk 24 (PDF)</ref> <ref name="aiQH9">Kaartidel on tavaliselt kasutatud nimekuju "Ambelau", mis kajastab teise silbi täishääliku [[reduktsioon (keeleteadus)|reduktsiooni]] kohalikes keeltes. Indoneesia allikates on kinnistumas nimekuju "Ambalau".</ref> <ref name="mezJv">[[Suur maailma atlas]], lk. 93.</ref> <ref name="O3Hv0">[http://burukab.go.id/ Buru regentkonna koduleht (2007)]</ref> <ref name="eSBWg">Honthaasa jt 1999; teistel andmetel 570 m või 558 m.</ref> <ref name="23iKc">{{Netiviide |url=http://www.avianweb.com/lorydistributionmap.html |pealkiri=AvianWeb |vaadatud=2010-10-07 |arhiivimisaeg=2010-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100825235956/http://www.avianweb.com/lorydistributionmap.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="O5uRC">{{Netiviide |url=http://www.avianweb.com/newguineabirds.html |pealkiri=AvianWeb |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100923042920/http://www.avianweb.com/newguineabirds.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hxxem">M. Samusawa. "''A new subspecies of Hebomoia glaucippe (L.) from Ambelau Island, S. Moluccas''". ''[[Futao]]'', 7, lk. 10–11.</ref> <ref name="Jht6W">Tremor jolts Banda Sea. ANTARA News, 15. august 2006</ref> <ref name="zbaZV">[http://legislasi.mahkamahagung.go.id/docs/UU/1999/UU%20NO%2046%20TH%201999.pdf Seadus nr 46] (PDF)</ref> <ref name="V5WB9">[http://skpd.batamkota.go.id/hukum/files/2009/08/UU-32-Tahun-2008.pdf Seadus nr 32] (PDF)</ref> <ref name="lqxa4">[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk 24–25 (PDF)</ref> <ref name="QJiP7">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=amv Ethnologue]</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} *[http://www.youtube.com/watch?v=TSLod0hF4N0 ''Ronggeng'', rahvatants.] *[http://dharmaarif.wordpress.com/2009/03/21/pulau-ambelau/ Reisiblogi ja fotod] *[http://icsf.net/icsf2006/uploads/publications/reports/pdf/english/issue_8/ALL.pdf Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia], lk 26–34 {{Coordinate |NS=-3.8713889 |EW=127.20333334 |type=isle |region=ID}} [[Kategooria:Maluku saarte saared]] [[Kategooria:Maluku provints]] 87uk5r2d0z8eeg9bwkes487115qk8o9 0 225882 7170386 5618536 2026-06-10T18:59:00Z Velirand 67997 7170386 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Severo-Evenski rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Северо-Эвенский район | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat of Arms of Severo Evenksky rayon (Magadan oblast).gif | vapi_link = | pindala = 102000 | elanikke = 1475 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimi = [[Evensk]] | asendikaardi_pilt = Location Severo-Evensky District Magadan Oblast.svg }} '''Severo-Evenski rajoon''' on [[2. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]] [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]] [[Magadani oblast]]i idaosas. Piirneb põhjas [[Tšuktšimaa]]ga, idas [[Kamtšatka krai]]ga ja lõunas [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] [[Šelihhovi laht|Šelihhovi lahega]]. Rajoon jaguneb üheks linna- ja viieks külaasunduseks. {{koord |NS=61.91666667 |EW=159.23333333 |type=adm2nd |region=RU-MAG |dim=100000}} [[Kategooria:Magadani oblast]] [[Kategooria:Venemaa rajoonid]] 6prhjkmx7wqjovee5x6cmnw9avjektp 0 226394 7170427 7164829 2026-06-10T20:03:14Z Kuriuss 38125 7170427 wikitext text/x-wiki [[Fail:Autoportree (õlgkübaraga), Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, TKM TR 5023 M 829.jpg|pisi|"Autoportree õlgkübaraga"]] '''Julie Wilhelmine Emilie Hagen-Schwarz''' ([[27. oktoober]] [[1824]] [[Mazbrenguļi mõis|Väike-Prangli mõis]] (''Klein-Wrangelshof''/''Mazbrenguļi''), [[Dikļi kihelkond]]<ref name=":6">[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/schwartz.htm Julie Wilhelmine Emilie Hagen-Schwarz (1824–1902)] TÜ raamatukogu kogud (vaadatud 21.06.2017)</ref> – [[20. oktoober]] [[1902]] [[Tartu]]) oli [[baltisaksa]] päritolu [[Eesti]] [[maalikunstnik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Eiskop, Merli-Triin|pealkiri=Julie Hagen-Schwarz: Eesti esimene naiskunstnik|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Printon|lehekülg=16}}</ref> Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz sai kunstialase alghariduse oma isalt [[August Matthias Hagen]]ilt.<ref name=":6" /> [[1848]]. aastal õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Stefan Villebois]]' stipendiumi toetusel kolm kuud [[Dresden|Dresdenis]], kus tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta [[Joseph Bernhardt]]i ja [[Moritz Rugendas]]e juures [[München]]is<ref name=":5" /><ref name=":4" /> ning aastatel [[1851]]–[[1854]] suurvürstinna [[Maria Nikolajevna]] stipendiumi toel [[August Riedel]]i juures [[Rooma]]s.<ref name=":4" /> [[1854]]. aastal pöördus ta tagasi [[Tartu]]sse. Julie sai kuulsaks [[portree|portretistina]]. Aastatel [[1855]]–[[1858]] saatis ta oma abikaasat, hilisemat [[astronoomia]]professorit [[Peter Carl Ludwig Schwarz]]i uurimisreisidel [[Siber]]isse. Ta nimetati [[1858]]. aastal esimese Eestist pärit kunstnikuna [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] akadeemikuks portreemaali alal.<ref name=":3" /> == Lapsepõlv == Julie Hagen sündis 1824. aastal Lätis. Kahe aasta pärast kolis pere Tartusse, kus ta isa [[August Matthias Hagen]] sai joonistusõpetaja koha kohalikus gümnaasiumis ja tütarlastekoolis. Hiljem sai ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] joonistuskooli juhatajaks.<ref name=":0" /> Julie sai hariduse erakoolis ning 16-aastaselt sooritas ta koduõpetaja eksami. Hageni õpetas joonistama tema isa, kes ei olnud tavapärase klassikalise õpetuse pooldaja – Julie alustas õpinguid loodusobjektide maalimisest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Preem, Epp. Sander, Mart|pealkiri=Julie Hagen-Schwarz 1824-1902|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=LiteRarity|lehekülg=11}}</ref> Algul spetsialiseeruski noor kunstnik lillemaalile.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Eiskop, Merli-Triin|pealkiri=Julie Hagen-Schwartz: Eesti esimene naiskunstnik|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Printon|lehekülg=17}}</ref> [[Fail:Autoportree, Julie Hagen-Schwarz.jpg|pisi|vasakul|"Autoportree" (1855)]] Kuna Julie Hagen oli vaieldamatult andekas, otsustas August Hagen esitada 1843. aastal tütre teosed Villebois' stipendiumile, mis oli mõeldud vähekindlustatud Tartu Ülikooli õpilastele. Juliel vedas – välisõpinguteks saadi 1000 bankorubla.<ref name=":1" /> == Õpingud välismaal == 1848. aastal sõitis Julie Hagen koos isaga Saksamaale Dresdenisse, kus õppis tundma klassikute ja kaasaegsete teoseid. Tema õpetaja oli tuntud kunstnik [[Christian Friedrich Gonne]]. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Preem Epp. Sander, Mart|pealkiri=Julie Hagen-Schwarz 1824-1902|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=LiteRarity|lehekülg=12}}</ref> Kui noorel kunstnikul oli aasta lõpuks stipendiumiraha otsas, võtsid emapoolsed sugulased naise mõneks ajaks endaga Münchenisse kaasa. Hoolitseti selle eest, et Julie saaks seal võimalikult hea õpetaja – [[Joseph Bernardt]]i.<ref name=":2" /> Münchenis liikus Julie fookus kopeerimiselt taas natuurile. Tema teoseid osteti ning ta oli kunstitundjate poolt hinnatud.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Preem, Epp. Sander, Mart|pealkiri=Julie Hagen-Schwarz 1824-1902|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=LiteRarity|lehekülg=13}}</ref> Teiseks eeskujuks ja nõuandjaks Münchenis kujunes Lõuna-Ameerikast naasnud [[Mortiz Rugendas]],<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Eiskop, Merli-Triin|pealkiri=Julie Hagen-Schwarz: Eesti esimene naiskunstnik|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Printon|lehekülg=18}}</ref> kellest naine ka elusuuruses indiaanirõivastes portree maalis<ref name=":3" /> ning sellega Müncheni Kunstiühingus esines.<ref name=":4" /> Hageni õpetajad soovitasid teda õpilaseks Roomas resideerivale saksa maalikunstnikule [[August Riedel]]ile. 1851. aastal õnnestus Juliel leida ka toetus Itaalias elamiseks ja õppimiseks. Leuchtenburgi hertsoginna ja tsaari tütar Maria Nikolajevna palus Juliel oma maalid Leuchtenburgi paleesse näitamiseks tuua, misjärel õnnestus tal Juliele Peterburi Akadeemia kaudu kolmeaastane stipendium taotleda.<ref name=":4" /> Itaalia perioodi võib Hageni elus pidada parimaks – sündisid kaasaja parimad salongimaalide näited, mis olid romantilised ja väga kõrge tehnilise tasemega. Sellest ajast on pärit ka Julie parimad akvarellid.<ref name=":3" /> [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Autoportree (dateerimata).jpg|pisi|vasakul|"Autoportree"]] == Tagasi Eestis == [[Fail:Julie Hagen-Schwarz edit.jpg|thumb|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]] 1854. aastal siirdus Julie Hagen tagasi kodumaale ning abiellus Tartu Ülikooli astronoomiprofessori [[Peter Carl Ludwig Schwarz]]iga. Schwarz oli Julie surnud õe abikaasa, ent nendevaheline läbisaamine oli ka õe eluajal väga hea, lisaks peeti tihedat kirjavahetust. Seetõttu ei saa abielu pidada lihtsalt perekondliku kohustuse täitmiseks, tegu oli teadliku valikuga.<ref name=":3" /> Õige pea pärast pulmi läks noorpaar Ida-Siberisse uurimisretkele. Siberis sündisid ka paari esimesed lapsed. 1858. aastal otsustati tagasi Tartusse pöörduda. Aprillis eksponeeris Julie Hagen-Schwarz oma nelja teost [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] näitusel, mille eest ta samal aastal portreemaalialal akadeemiku tiitli sai. Sellest ajast alates võis tema teoste alt leida signatuuri "Julie Hagen-Schwarz".<ref name=":3" /> Julie Hagen-Schwarzi Tartu perioodist palju materjali säilinud ei ole. Teatakse, et suurem osa selle perioodi teostest olid fotograafilised portreed. Lisaks osales Hagen-Schwarz tihti ka näitustel.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Preem, Epp. Sander, Mart|pealkiri=Julie-Hagen Schwarz 1824-1902|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=LiteRarity|lehekülg=14}}</ref> == Isiklikku == [[File:Hagen Hagen-Schwarz Grab in Tartu.jpg|pisi|[[August Matthias Hagen]]i ja Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi haud Tartus, [[Raadi kalmistu]]l]] Abielust Ludwig Schwarziga, kes töötas ülikoolis õppejõu ja tähetorni direktorina, sündis kaks poega ja tütar.<ref name=":5" /> On teada, et Juliele meeldis tegeleda siidimaali ja [[majoolika]]ga. Lisaks andis ta joonistamis- ja maalitunde. Üks tema õpilasi oli kunstnik [[Sally von Kügelgen]].<ref name=":5" /> Kunstniku pojapoeg professor [[Egbert Schwarz]] on hiljem öelnud, et Julie Hagen-Schwarz oskas alati hiilgavalt ühendada koduperenaise ja ema rolli valitud elukutsega.<ref name=":5" /> Septembris 2024 ilmus [[Mart Sander]]i romaan "Värvide sosinad", mille üks peategelasi on Julie Hagen-Schwarz. Romaan oli kolm nädalat Apollo Raamatute edetabelis esikohal. ==Teoseid== {{Vaata|Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi teoste loend}} <gallery> Hagen-Schwarz, Julie. Itaallanna tamburiiniga.jpg|"Itaallanna tamburiiniga" Naise portree, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, EKM j 31620 M 5915.jpg|"Naise portree" Hagen-Schwarz, Julie. Villa d'Este.jpg|"Villa d'Este" Kaev faunidega, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, TKM TR 4382 M 731.jpg|"Kaev faunidega" Kõrts Nemis, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, TKM TR 4379 M 728.jpg|"Kõrts Nemis" Itaalia maastik eesliga, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, TKM TR 4378 M 727.jpg|"Itaalia maastik eesliga" Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|"Kunstnik Aleksander Hageni portree", 1862 Hagen-Schwarz, Julie. Blauberg Wolmari lähedal.jpg|"Blauberg Wolmari lähedal", 1868 Mets, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, TKM TR 5444 M 930.jpg|"Mets" Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik August Hageni portree.jpg|"Kunstnik August Hageni portree", 1873 Professor Leo Meyeri portree, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, TKM TR 5042 M 832.jpg|"Professor Leo Meyeri portree" Hagen-Schwarz, Julie. Daami portree. Marisa V. Wolf.jpg|"Daami portree. Marisa V. Wolf", 1884 Hagen-Schwarz, Julie. Tütarlapse portree.jpg|"Tütarlapse portree", 1887 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon". Mart-Ivo Eller (peatoimetaja). Tallinn 1996. *St. Lucas Galerii. "Tee Revalisse. Eesti XIX sajandi maalikunst erakogudest". St. Lucas Gallery OÜ, 2010. *Merili-Triin Eiskop. "Julie Hagen-Schwarz: Eesti esimene naiskunstnik". Tallinn: Printon, 2018. ISBN 978-9949-722-53-2 *Epp Preem, Mart Sander. "Julie Hagen-Schwarz 1824–1902". Tallinn: LiteRarity, 2009. *Mart Sander. "Värvide sosinad". Romaan. Tallinn: LiteRarity, 2024 == Välislingid == {{Commonskat}} *[https://sobranna.elu24.ee/4203735/tunnustatuim-naiskunstnik-meie-maal-tartlanna-julie-von-hagen-schwarzi-kunstile-ja-armastusele-puhendatud-elu "Tunnustatuim naiskunstnik meie maal – tartlanna Julie von Hagen-Schwarzi kunstile ja armastusele pühendatud elu"] Postimees, 8. august 2017 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-415-naised-siberis "Eesti lugu. Naised Siberis"] Aadu Must ja Piret Kriivan, ERR digitaalkogu, 27. juuni 2015 {{JÄRJESTA:Hagen-Schwarz, Julie Wilhelmine}} [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1824]] [[Kategooria:Surnud 1902]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] 6d1ujd0aop0pu3cv5r0ct41djnrk2vz 0 227032 7170372 7161687 2026-06-10T18:42:51Z Juhan242 213253 /* */ 7170372 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Sagrada Família |Pildinimi = Σαγράδα Φαμίλια 2941.jpg |Pildiallkiri = (2017) |Riik = {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |Asukoht = [[Barcelona]]<br>[[Kataloonia]] |Ehituse algus = 1882 |Ehituse lõpp = 2026–2030 (eeldatavasti) |Esmamainimine = |Laiendatud = }} '''Basílica i Temple Expiatori de la Sagrada Família''', tuntud ka kui '''Sagrada Família''' ehk '''Püha Perekonna basiilika''', on [[Katoliku kirik|katoliiklik]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s. Selle [[arhitekt]] oli [[Antoni Gaudí]] (1852–1926). Ta hakkas projektiga tegelema [[1883]]. aastal ja oma elu viimased 15 aastat pühendus ta sellele täielikult. Sagrada Família on Barcelona ja kogu Hispaania üks populaarsemaid [[vaatamisväärsus]]i. Sagrada Família ehitus algas [[1882]]. aastal ja kirik pidanuks valmima aastal [[2026]]. Seoses aastal 2020 alanud [[koroonapandeemia]]ga ehitus peatati ja kiriku valmimine lükkus mõned aastad edasi. [[7. november|7. novembril]] [[2010]] pühitses paavst [[Benedictus XVI]] oma visiidi ajal [[Santiago de Compostela]]sse ja Barcelonasse kiriku sisse. <ref>[http://webarchive.loc.gov/all/20100407164905/http://www.catholicnews.com/data/stories/cns/1000887.htm Paavst külastab novembris Barcelonat ja Santiago de Compostelat] 10.11.2010</ref> 10. juunil 2026 külastas Barcelonat paavst [[Leo XIV]] ja pühitses Sagrada Família uusima ja kõrgeima torni. Uus [[Jeesus Kristus]]e nime kandev torn ulatub 172,5 meetri kõrgusele ning tänu sellele on Sagrada Família maailma kõrgeim kirik. ==Viited== {{viited}} == Lisalugemist == * {{cite book |last=Zerbst |first=Rainer |others=Trans. from German by Doris Jones and Jeremy Gaines |title=Antoni Gaudi&nbsp;— A Life Devoted to Architecture|year=1988 |publisher=Taschen |location=Hamburg, Germany |isbn=3-8228-0074-0}} * {{cite book |last=Nonell |first=Juan Bassegoda |title=Antonio Gaudi: Master Architect |year=2004 |publisher=Abbeville Press |location=New York|isbn=0-7892-0220-4}} * {{cite book |last=Crippa |first=Maria Antonietta |editor=Peter Gossel |others=Trans. Jeremy Carden |title=Antoni Gaudi, 1852–1926: From Nature to Architecture |url=https://archive.org/details/antonigaudi185210000crip |year=2003 |publisher=Taschen |location= Hamburg, Germany|isbn=3-8228-2518-2}} * {{cite book |last=Schneider |first=Rolf |editor=Manfred Leier |others=Trans. from German by Susan Ghyearuni and Rae Walter |title=100 most beautiful cathedrals of the world: A journey through five continents |url=https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9 |year=2004 |publisher=Chartwell Books |location=Edison, New Jersey |page=[https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9/page/33 33] |isbn=978-0-7858-1888-5}} * {{Cite book |last=AA.VV. | title=Modernisme i Modernistes |year=2001 |editor=Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-776-1 }} * {{Cite book |last=Barral i Altet | first=Javier | title=Art de Catalunya. Arquitectura religiosa moderna i contemporània |year=2001 |editor=L'isard, Barcelona |id=ISBN 84-89931-14-3 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=El gran Gaudí |year=1989 |editor=Ed. Ausa, Sabadell |id=ISBN 84-86329-44-2 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=Gaudí o espacio, luz y equilibrio |year=2002 |editor=Criterio, Madrid |id=ISBN 84-95437-10-4 }} * {{Cite book |last=Bergós i Massó | first=Joan | title=Gaudí, l'home i l'obra |year=1999 |editor=Ed. Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-617-X }} * {{Cite book |last=Bonet i Armengol | first=Jordi | title=L'últim Gaudí |year=2001 |editor=Ed. Pòrtic, Barcelona |id=ISBN 84-7306-727-4 }} * {{Cite book |last=Crippa | first=Maria Antonietta | title=Gaudí |year=2007 |editor=Taschen, Köln |id=ISBN 978-3-8228-2519-8 }} * {{Cite book |last=Flores | first=Carlos | title=Les lliçons de Gaudí |year=2002 |editor=Ed. Empúries, Barcelona |id=ISBN 84-7596-949-6 }} * {{Cite book |last=Fontbona, Francesc y Miralles, Francesc | title=Història de l’Art Català. Del modernisme al noucentisme (1888-1917) |year=1985 |editor=Ed. 62, Barcelona |id=ISBN 84-297-2282-3 }} * {{Cite book |last=Giralt-Miracle | first=Daniel | title=Gaudí, la busqueda de la forma |year=2002 |editor=Lunwerg |id=ISBN 84-7782-724-9 }} * {{Cite book |last=Gómez Gimeno | first=María José | title=La Sagrada Familia |year=2006 |editor=Mundo Flip Ediciones |id=ISBN 84-933983-4-9 }} * {{Cite book |last=Lacuesta | first=Raquele | title=Modernisme a l’entorn de Barcelona |year=2006 |editor=Diputació de Barcelona, Barcelona |id=ISBN 84-9803-158-3 }} * {{Cite book |last=Navascués Palácio | first=Pedro | title=Summa Artis. Arquitectura española (1808-1914) |year=2000 |editor=Espasa Calpe, Madrid |id=ISBN 84-239-5477-3 }} * {{Cite book |last=Permanyer | first=Lluis | title=Barcelona modernista |year=1993 |editor=Ed. Polígrafa, Barcelona |id=ISBN 84-343-0723-5 }} * {{Cite book |last=Puig i Boada | first=Isidre | title=El temple de la Sagrada Família |year=1986 |editor=Ed. Nou Art Thor, Barcelona |id=ISBN 84-7327-135-1 }} * {{Cite book |last=Tarragona | first=Josep Maria | title=Gaudí, biografia de l’artista |year=1999 |editor=Ed. Proa, Barcelona |id=ISBN 84-8256-726-8 }} * {{Cite book |last=Van Zandt | first=Eleyearr | title=La vida y obras de Gaudí |url=https://archive.org/details/lavidayobrasdega0000vanz |year=1997 |editor=Asppan |id=ISBN 0-7525-1106-8 }} * {{Cite book |last=Zerbst | first=Rainer | title=Gaudí |year=1989 |editor=Taschen |id=ISBN 3-8228-0216-6 }} == Välislingid == *[https://www.sagradafamiliatickets.info/ Kiriku veebileht] [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Barcelona]] 3kkl5uy7wj48s2401m7jxvmf6iaw7cn 7170382 7170372 2026-06-10T18:57:20Z Juhan242 213253 /* */ 7170382 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Sagrada Família |Pildinimi = Σαγράδα Φαμίλια 2941.jpg |Pildiallkiri = (2017) |Riik = {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |Asukoht = [[Barcelona]]<br>[[Kataloonia]] |Ehituse algus = 1882 |Ehituse lõpp = 2026–2030 (eeldatavasti) |Esmamainimine = |Laiendatud = }} '''Basílica i Temple Expiatori de la Sagrada Família''', tuntud ka kui '''Sagrada Família''' ehk '''Püha Perekonna basiilika''', on [[Katoliku kirik|katoliiklik]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s. Selle [[arhitekt]] oli [[Antoni Gaudí]] (1852–1926). Ta hakkas projektiga tegelema [[1883]]. aastal ja oma elu viimased 15 aastat pühendus ta sellele täielikult. Sagrada Família on Barcelona ja kogu Hispaania üks populaarsemaid [[vaatamisväärsus]]i. See on maailma suurim lõpetamata katoliku kirik. 2005. aastal lisati Sagrada Família UNESCO maailmapärandi nimistusse "Antoni Gaudí teosed". Sagrada Família ehitus algas [[1882]]. aastal. 2014. aastal eeldati, et kirik valmib aastal [[2026]] Gaudí surma sajandaks aastapäevaks. Seoses aastal 2020 alanud [[koroonapandeemia]]ga ehitus peatati ja kiriku valmimine lükkus mõned aastad edasi. [[7. november|7. novembril]] [[2010]] pühitses paavst [[Benedictus XVI]] oma visiidi ajal [[Santiago de Compostela]]sse ja Barcelonasse kiriku ja kuulutas selle väikeseks basiilikaks. <ref>[http://webarchive.loc.gov/all/20100407164905/http://www.catholicnews.com/data/stories/cns/1000887.htm Paavst külastab novembris Barcelonat ja Santiago de Compostelat] 10.11.2010</ref> Alates 2010. aastast on külastajatel juurdepääs löövile, krüptile, muuseumile, poodi ning kannatus- ja sünnikivi kirikutornile. Mõlemasse kirikutorni pääseb broneeringu ja pileti ette ostmisega. Ligipääs on võimalik ainult liftiga ja lühikese jalutuskäiguga mööda ülejäänud kirikutorne üles sillani, mis viib tornide vahele. Allapääs toimub väga kitsa, 300 astmelise keerdtrepi kaudu. Terviseprobleemidega inimestele on olemas hoiatussildid. 10. juunil 2026 külastas Barcelonat paavst [[Leo XIV]] ja pühitses Sagrada Família uusima ja kõrgeima torni. Uus [[Jeesus Kristus]]e nime kandev torn ulatub 172,5 meetri kõrgusele ning tänu sellele on Sagrada Família maailma kõrgeim kirik. Kiriku fassaadi ja monumentaalse trepi ehitustööd jätkuvad kuni 2034. aastani. ==Viited== {{viited}} == Lisalugemist == * {{cite book |last=Zerbst |first=Rainer |others=Trans. from German by Doris Jones and Jeremy Gaines |title=Antoni Gaudi&nbsp;— A Life Devoted to Architecture|year=1988 |publisher=Taschen |location=Hamburg, Germany |isbn=3-8228-0074-0}} * {{cite book |last=Nonell |first=Juan Bassegoda |title=Antonio Gaudi: Master Architect |year=2004 |publisher=Abbeville Press |location=New York|isbn=0-7892-0220-4}} * {{cite book |last=Crippa |first=Maria Antonietta |editor=Peter Gossel |others=Trans. Jeremy Carden |title=Antoni Gaudi, 1852–1926: From Nature to Architecture |url=https://archive.org/details/antonigaudi185210000crip |year=2003 |publisher=Taschen |location= Hamburg, Germany|isbn=3-8228-2518-2}} * {{cite book |last=Schneider |first=Rolf |editor=Manfred Leier |others=Trans. from German by Susan Ghyearuni and Rae Walter |title=100 most beautiful cathedrals of the world: A journey through five continents |url=https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9 |year=2004 |publisher=Chartwell Books |location=Edison, New Jersey |page=[https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9/page/33 33] |isbn=978-0-7858-1888-5}} * {{Cite book |last=AA.VV. | title=Modernisme i Modernistes |year=2001 |editor=Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-776-1 }} * {{Cite book |last=Barral i Altet | first=Javier | title=Art de Catalunya. Arquitectura religiosa moderna i contemporània |year=2001 |editor=L'isard, Barcelona |id=ISBN 84-89931-14-3 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=El gran Gaudí |year=1989 |editor=Ed. Ausa, Sabadell |id=ISBN 84-86329-44-2 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=Gaudí o espacio, luz y equilibrio |year=2002 |editor=Criterio, Madrid |id=ISBN 84-95437-10-4 }} * {{Cite book |last=Bergós i Massó | first=Joan | title=Gaudí, l'home i l'obra |year=1999 |editor=Ed. Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-617-X }} * {{Cite book |last=Bonet i Armengol | first=Jordi | title=L'últim Gaudí |year=2001 |editor=Ed. Pòrtic, Barcelona |id=ISBN 84-7306-727-4 }} * {{Cite book |last=Crippa | first=Maria Antonietta | title=Gaudí |year=2007 |editor=Taschen, Köln |id=ISBN 978-3-8228-2519-8 }} * {{Cite book |last=Flores | first=Carlos | title=Les lliçons de Gaudí |year=2002 |editor=Ed. Empúries, Barcelona |id=ISBN 84-7596-949-6 }} * {{Cite book |last=Fontbona, Francesc y Miralles, Francesc | title=Història de l’Art Català. Del modernisme al noucentisme (1888-1917) |year=1985 |editor=Ed. 62, Barcelona |id=ISBN 84-297-2282-3 }} * {{Cite book |last=Giralt-Miracle | first=Daniel | title=Gaudí, la busqueda de la forma |year=2002 |editor=Lunwerg |id=ISBN 84-7782-724-9 }} * {{Cite book |last=Gómez Gimeno | first=María José | title=La Sagrada Familia |year=2006 |editor=Mundo Flip Ediciones |id=ISBN 84-933983-4-9 }} * {{Cite book |last=Lacuesta | first=Raquele | title=Modernisme a l’entorn de Barcelona |year=2006 |editor=Diputació de Barcelona, Barcelona |id=ISBN 84-9803-158-3 }} * {{Cite book |last=Navascués Palácio | first=Pedro | title=Summa Artis. Arquitectura española (1808-1914) |year=2000 |editor=Espasa Calpe, Madrid |id=ISBN 84-239-5477-3 }} * {{Cite book |last=Permanyer | first=Lluis | title=Barcelona modernista |year=1993 |editor=Ed. Polígrafa, Barcelona |id=ISBN 84-343-0723-5 }} * {{Cite book |last=Puig i Boada | first=Isidre | title=El temple de la Sagrada Família |year=1986 |editor=Ed. Nou Art Thor, Barcelona |id=ISBN 84-7327-135-1 }} * {{Cite book |last=Tarragona | first=Josep Maria | title=Gaudí, biografia de l’artista |year=1999 |editor=Ed. Proa, Barcelona |id=ISBN 84-8256-726-8 }} * {{Cite book |last=Van Zandt | first=Eleyearr | title=La vida y obras de Gaudí |url=https://archive.org/details/lavidayobrasdega0000vanz |year=1997 |editor=Asppan |id=ISBN 0-7525-1106-8 }} * {{Cite book |last=Zerbst | first=Rainer | title=Gaudí |year=1989 |editor=Taschen |id=ISBN 3-8228-0216-6 }} == Välislingid == *[https://www.sagradafamiliatickets.info/ Kiriku veebileht] [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Barcelona]] juakzn94775wpme4i5ewkjss544r86n 7170385 7170382 2026-06-10T18:58:46Z Juhan242 213253 /* */ 7170385 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Sagrada Família |Pildinimi = Σαγράδα Φαμίλια 2941.jpg |Pildiallkiri = (2017) |Riik = {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |Asukoht = [[Barcelona]]<br>[[Kataloonia]] |Ehituse algus = 1882 |Ehituse lõpp = 2026–2030 (eeldatavasti) |Esmamainimine = |Laiendatud = }} '''Basílica i Temple Expiatori de la Sagrada Família''', tuntud ka kui '''Sagrada Família''' ehk '''Püha Perekonna basiilika''', on [[Katoliku kirik|katoliiklik]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s, maailma suurim lõpetamata katoliku kirik. Selle [[arhitekt]] oli [[Antoni Gaudí]] (1852–1926). Ta hakkas projektiga tegelema [[1883]]. aastal ja oma elu viimased 15 aastat pühendus ta sellele täielikult. Sagrada Família on Barcelona ja kogu Hispaania üks populaarsemaid [[vaatamisväärsus]]i. 2005. aastal lisati Sagrada Família UNESCO maailmapärandi nimistusse "Antoni Gaudí teosed". Sagrada Família ehitus algas [[1882]]. aastal. 2014. aastal eeldati, et kirik valmib aastal [[2026]] Gaudí surma sajandaks aastapäevaks. Seoses aastal 2020 alanud [[koroonapandeemia]]ga ehitus peatati ja kiriku valmimine lükkus mõned aastad edasi. [[7. november|7. novembril]] [[2010]] pühitses paavst [[Benedictus XVI]] oma visiidi ajal [[Santiago de Compostela]]sse ja Barcelonasse kiriku ja kuulutas selle väikeseks basiilikaks. <ref>[http://webarchive.loc.gov/all/20100407164905/http://www.catholicnews.com/data/stories/cns/1000887.htm Paavst külastab novembris Barcelonat ja Santiago de Compostelat] 10.11.2010</ref> Alates 2010. aastast on külastajatel juurdepääs löövile, krüptile, muuseumile, poodi ning kannatus- ja sünnikivi kirikutornile. Mõlemasse kirikutorni pääseb broneeringu ja pileti ette ostmisega. Ligipääs on võimalik ainult liftiga ja lühikese jalutuskäiguga mööda ülejäänud kirikutorne üles sillani, mis viib tornide vahele. Allapääs toimub väga kitsa, 300 astmelise keerdtrepi kaudu. Terviseprobleemidega inimestele on olemas hoiatussildid. 10. juunil 2026 külastas Barcelonat paavst [[Leo XIV]] ja pühitses Sagrada Família uusima ja kõrgeima torni. Uus [[Jeesus Kristus]]e nime kandev torn ulatub 172,5 meetri kõrgusele ning tänu sellele on Sagrada Família maailma kõrgeim kirik. Kiriku fassaadi ja monumentaalse trepi ehitustööd jätkuvad kuni 2034. aastani. ==Viited== {{viited}} == Lisalugemist == * {{cite book |last=Zerbst |first=Rainer |others=Trans. from German by Doris Jones and Jeremy Gaines |title=Antoni Gaudi&nbsp;— A Life Devoted to Architecture|year=1988 |publisher=Taschen |location=Hamburg, Germany |isbn=3-8228-0074-0}} * {{cite book |last=Nonell |first=Juan Bassegoda |title=Antonio Gaudi: Master Architect |year=2004 |publisher=Abbeville Press |location=New York|isbn=0-7892-0220-4}} * {{cite book |last=Crippa |first=Maria Antonietta |editor=Peter Gossel |others=Trans. Jeremy Carden |title=Antoni Gaudi, 1852–1926: From Nature to Architecture |url=https://archive.org/details/antonigaudi185210000crip |year=2003 |publisher=Taschen |location= Hamburg, Germany|isbn=3-8228-2518-2}} * {{cite book |last=Schneider |first=Rolf |editor=Manfred Leier |others=Trans. from German by Susan Ghyearuni and Rae Walter |title=100 most beautiful cathedrals of the world: A journey through five continents |url=https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9 |year=2004 |publisher=Chartwell Books |location=Edison, New Jersey |page=[https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9/page/33 33] |isbn=978-0-7858-1888-5}} * {{Cite book |last=AA.VV. | title=Modernisme i Modernistes |year=2001 |editor=Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-776-1 }} * {{Cite book |last=Barral i Altet | first=Javier | title=Art de Catalunya. Arquitectura religiosa moderna i contemporània |year=2001 |editor=L'isard, Barcelona |id=ISBN 84-89931-14-3 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=El gran Gaudí |year=1989 |editor=Ed. Ausa, Sabadell |id=ISBN 84-86329-44-2 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=Gaudí o espacio, luz y equilibrio |year=2002 |editor=Criterio, Madrid |id=ISBN 84-95437-10-4 }} * {{Cite book |last=Bergós i Massó | first=Joan | title=Gaudí, l'home i l'obra |year=1999 |editor=Ed. Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-617-X }} * {{Cite book |last=Bonet i Armengol | first=Jordi | title=L'últim Gaudí |year=2001 |editor=Ed. Pòrtic, Barcelona |id=ISBN 84-7306-727-4 }} * {{Cite book |last=Crippa | first=Maria Antonietta | title=Gaudí |year=2007 |editor=Taschen, Köln |id=ISBN 978-3-8228-2519-8 }} * {{Cite book |last=Flores | first=Carlos | title=Les lliçons de Gaudí |year=2002 |editor=Ed. Empúries, Barcelona |id=ISBN 84-7596-949-6 }} * {{Cite book |last=Fontbona, Francesc y Miralles, Francesc | title=Història de l’Art Català. Del modernisme al noucentisme (1888-1917) |year=1985 |editor=Ed. 62, Barcelona |id=ISBN 84-297-2282-3 }} * {{Cite book |last=Giralt-Miracle | first=Daniel | title=Gaudí, la busqueda de la forma |year=2002 |editor=Lunwerg |id=ISBN 84-7782-724-9 }} * {{Cite book |last=Gómez Gimeno | first=María José | title=La Sagrada Familia |year=2006 |editor=Mundo Flip Ediciones |id=ISBN 84-933983-4-9 }} * {{Cite book |last=Lacuesta | first=Raquele | title=Modernisme a l’entorn de Barcelona |year=2006 |editor=Diputació de Barcelona, Barcelona |id=ISBN 84-9803-158-3 }} * {{Cite book |last=Navascués Palácio | first=Pedro | title=Summa Artis. Arquitectura española (1808-1914) |year=2000 |editor=Espasa Calpe, Madrid |id=ISBN 84-239-5477-3 }} * {{Cite book |last=Permanyer | first=Lluis | title=Barcelona modernista |year=1993 |editor=Ed. Polígrafa, Barcelona |id=ISBN 84-343-0723-5 }} * {{Cite book |last=Puig i Boada | first=Isidre | title=El temple de la Sagrada Família |year=1986 |editor=Ed. Nou Art Thor, Barcelona |id=ISBN 84-7327-135-1 }} * {{Cite book |last=Tarragona | first=Josep Maria | title=Gaudí, biografia de l’artista |year=1999 |editor=Ed. Proa, Barcelona |id=ISBN 84-8256-726-8 }} * {{Cite book |last=Van Zandt | first=Eleyearr | title=La vida y obras de Gaudí |url=https://archive.org/details/lavidayobrasdega0000vanz |year=1997 |editor=Asppan |id=ISBN 0-7525-1106-8 }} * {{Cite book |last=Zerbst | first=Rainer | title=Gaudí |year=1989 |editor=Taschen |id=ISBN 3-8228-0216-6 }} == Välislingid == *[https://www.sagradafamiliatickets.info/ Kiriku veebileht] [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Barcelona]] nfya674yj6hv5wa1q8sy3dxfi9zpwhg 7170387 7170385 2026-06-10T19:02:32Z Juhan242 213253 /* */ 7170387 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Sagrada Família |Pildinimi = Σαγράδα Φαμίλια 2941.jpg |Pildiallkiri = (2017) |Riik = {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |Asukoht = [[Barcelona]]<br>[[Kataloonia]] |Ehituse algus = 1882 |Ehituse lõpp = 2026–2030 (eeldatavasti) |Esmamainimine = |Laiendatud = }} '''Basílica i Temple Expiatori de la Sagrada Família''', tuntud ka kui '''Sagrada Família''' ehk '''Püha Perekonna basiilika''', on [[Katoliku kirik|katoliiklik]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s, maailma suurim lõpetamata katoliku kirik. Selle [[arhitekt]] oli [[Antoni Gaudí]] (1852–1926). Ta hakkas projektiga tegelema [[1883]]. aastal ja oma elu viimased 15 aastat pühendus ta sellele täielikult. Sagrada Família on Barcelona ja kogu Hispaania üks populaarsemaid [[vaatamisväärsus]]i. 2005. aastal lisati Sagrada Família UNESCO maailmapärandi nimistusse "Antoni Gaudí teosed". Sagrada Família ehitus algas [[1882]]. aastal. 2014. aastal eeldati, et kirik valmib aastal [[2026]] Gaudí surma sajandaks aastapäevaks. Seoses aastal 2020 alanud [[koroonapandeemia]]ga ehitus peatati ja kiriku valmimine lükkus mõned aastad edasi. [[7. november|7. novembril]] [[2010]] pühitses paavst [[Benedictus XVI]] oma visiidi ajal [[Santiago de Compostela]]sse ja Barcelonasse kiriku ja kuulutas selle väikeseks basiilikaks. <ref>[http://webarchive.loc.gov/all/20100407164905/http://www.catholicnews.com/data/stories/cns/1000887.htm Paavst külastab novembris Barcelonat ja Santiago de Compostelat] 10.11.2010</ref> Alates 2010. aastast on külastajatel juurdepääs löövile, krüptile, muuseumile, poodi ning kannatus- ja sünnikivi kirikutornile. Mõlemasse kirikutorni pääseb broneeringu ja pileti ette ostmisega. Ligipääs on võimalik ainult liftiga ja lühikese jalutuskäiguga mööda ülejäänud kirikutorne üles sillani, mis viib tornide vahele. Allapääs toimub väga kitsa, 300 astmelise keerdtrepi kaudu. Terviseprobleemidega inimestele on olemas hoiatussildid. Külastajate sissepääsutasud 15–20 eurot rahastavad 25 miljoni euro suurust aastast ehituseelarvet. Alates 9. juulist 2017 toimub basiilikas igal pühapäeval kell 9.00 rahvusvaheline missa, mis on avalikkusele avatud (kuni kirik on täis). Mõnikord peetakse missat ka muul ajal, kui osalemiseks on vaja kutset. 10. juunil 2026 külastas Barcelonat paavst [[Leo XIV]] ja pühitses Sagrada Família uusima ja kõrgeima torni. Uus [[Jeesus Kristus]]e nime kandev torn ulatub 172,5 meetri kõrgusele ning tänu sellele on Sagrada Família maailma kõrgeim kirik. Kiriku fassaadi ja monumentaalse trepi ehitustööd jätkuvad kuni 2034. aastani. ==Viited== {{viited}} == Lisalugemist == * {{cite book |last=Zerbst |first=Rainer |others=Trans. from German by Doris Jones and Jeremy Gaines |title=Antoni Gaudi&nbsp;— A Life Devoted to Architecture|year=1988 |publisher=Taschen |location=Hamburg, Germany |isbn=3-8228-0074-0}} * {{cite book |last=Nonell |first=Juan Bassegoda |title=Antonio Gaudi: Master Architect |year=2004 |publisher=Abbeville Press |location=New York|isbn=0-7892-0220-4}} * {{cite book |last=Crippa |first=Maria Antonietta |editor=Peter Gossel |others=Trans. Jeremy Carden |title=Antoni Gaudi, 1852–1926: From Nature to Architecture |url=https://archive.org/details/antonigaudi185210000crip |year=2003 |publisher=Taschen |location= Hamburg, Germany|isbn=3-8228-2518-2}} * {{cite book |last=Schneider |first=Rolf |editor=Manfred Leier |others=Trans. from German by Susan Ghyearuni and Rae Walter |title=100 most beautiful cathedrals of the world: A journey through five continents |url=https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9 |year=2004 |publisher=Chartwell Books |location=Edison, New Jersey |page=[https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9/page/33 33] |isbn=978-0-7858-1888-5}} * {{Cite book |last=AA.VV. | title=Modernisme i Modernistes |year=2001 |editor=Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-776-1 }} * {{Cite book |last=Barral i Altet | first=Javier | title=Art de Catalunya. Arquitectura religiosa moderna i contemporània |year=2001 |editor=L'isard, Barcelona |id=ISBN 84-89931-14-3 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=El gran Gaudí |year=1989 |editor=Ed. Ausa, Sabadell |id=ISBN 84-86329-44-2 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=Gaudí o espacio, luz y equilibrio |year=2002 |editor=Criterio, Madrid |id=ISBN 84-95437-10-4 }} * {{Cite book |last=Bergós i Massó | first=Joan | title=Gaudí, l'home i l'obra |year=1999 |editor=Ed. Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-617-X }} * {{Cite book |last=Bonet i Armengol | first=Jordi | title=L'últim Gaudí |year=2001 |editor=Ed. Pòrtic, Barcelona |id=ISBN 84-7306-727-4 }} * {{Cite book |last=Crippa | first=Maria Antonietta | title=Gaudí |year=2007 |editor=Taschen, Köln |id=ISBN 978-3-8228-2519-8 }} * {{Cite book |last=Flores | first=Carlos | title=Les lliçons de Gaudí |year=2002 |editor=Ed. Empúries, Barcelona |id=ISBN 84-7596-949-6 }} * {{Cite book |last=Fontbona, Francesc y Miralles, Francesc | title=Història de l’Art Català. Del modernisme al noucentisme (1888-1917) |year=1985 |editor=Ed. 62, Barcelona |id=ISBN 84-297-2282-3 }} * {{Cite book |last=Giralt-Miracle | first=Daniel | title=Gaudí, la busqueda de la forma |year=2002 |editor=Lunwerg |id=ISBN 84-7782-724-9 }} * {{Cite book |last=Gómez Gimeno | first=María José | title=La Sagrada Familia |year=2006 |editor=Mundo Flip Ediciones |id=ISBN 84-933983-4-9 }} * {{Cite book |last=Lacuesta | first=Raquele | title=Modernisme a l’entorn de Barcelona |year=2006 |editor=Diputació de Barcelona, Barcelona |id=ISBN 84-9803-158-3 }} * {{Cite book |last=Navascués Palácio | first=Pedro | title=Summa Artis. Arquitectura española (1808-1914) |year=2000 |editor=Espasa Calpe, Madrid |id=ISBN 84-239-5477-3 }} * {{Cite book |last=Permanyer | first=Lluis | title=Barcelona modernista |year=1993 |editor=Ed. Polígrafa, Barcelona |id=ISBN 84-343-0723-5 }} * {{Cite book |last=Puig i Boada | first=Isidre | title=El temple de la Sagrada Família |year=1986 |editor=Ed. Nou Art Thor, Barcelona |id=ISBN 84-7327-135-1 }} * {{Cite book |last=Tarragona | first=Josep Maria | title=Gaudí, biografia de l’artista |year=1999 |editor=Ed. Proa, Barcelona |id=ISBN 84-8256-726-8 }} * {{Cite book |last=Van Zandt | first=Eleyearr | title=La vida y obras de Gaudí |url=https://archive.org/details/lavidayobrasdega0000vanz |year=1997 |editor=Asppan |id=ISBN 0-7525-1106-8 }} * {{Cite book |last=Zerbst | first=Rainer | title=Gaudí |year=1989 |editor=Taschen |id=ISBN 3-8228-0216-6 }} == Välislingid == *[https://www.sagradafamiliatickets.info/ Kiriku veebileht] [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Barcelona]] kekzclq0enazeg3zxnivym752dfjten 7170540 7170387 2026-06-11T05:10:02Z Gerg Aliev 179625 SF maig 2 cropped.jpg- 2026 aastal 7170540 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Sagrada Família |Pildinimi = SF maig 2 cropped.jpg |Pildiallkiri = (2026) |Riik = {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |Asukoht = [[Barcelona]]<br>[[Kataloonia]] |Ehituse algus = 1882 |Ehituse lõpp = 2026–2030 (eeldatavasti) |Esmamainimine = |Laiendatud = }} '''Basílica i Temple Expiatori de la Sagrada Família''', tuntud ka kui '''Sagrada Família''' ehk '''Püha Perekonna basiilika''', on [[Katoliku kirik|katoliiklik]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s, maailma suurim lõpetamata katoliku kirik. Selle [[arhitekt]] oli [[Antoni Gaudí]] (1852–1926). Ta hakkas projektiga tegelema [[1883]]. aastal ja oma elu viimased 15 aastat pühendus ta sellele täielikult. Sagrada Família on Barcelona ja kogu Hispaania üks populaarsemaid [[vaatamisväärsus]]i. 2005. aastal lisati Sagrada Família UNESCO maailmapärandi nimistusse "Antoni Gaudí teosed". Sagrada Família ehitus algas [[1882]]. aastal. 2014. aastal eeldati, et kirik valmib aastal [[2026]] Gaudí surma sajandaks aastapäevaks. Seoses aastal 2020 alanud [[koroonapandeemia]]ga ehitus peatati ja kiriku valmimine lükkus mõned aastad edasi. [[7. november|7. novembril]] [[2010]] pühitses paavst [[Benedictus XVI]] oma visiidi ajal [[Santiago de Compostela]]sse ja Barcelonasse kiriku ja kuulutas selle väikeseks basiilikaks. <ref>[http://webarchive.loc.gov/all/20100407164905/http://www.catholicnews.com/data/stories/cns/1000887.htm Paavst külastab novembris Barcelonat ja Santiago de Compostelat] 10.11.2010</ref> Alates 2010. aastast on külastajatel juurdepääs löövile, krüptile, muuseumile, poodi ning kannatus- ja sünnikivi kirikutornile. Mõlemasse kirikutorni pääseb broneeringu ja pileti ette ostmisega. Ligipääs on võimalik ainult liftiga ja lühikese jalutuskäiguga mööda ülejäänud kirikutorne üles sillani, mis viib tornide vahele. Allapääs toimub väga kitsa, 300 astmelise keerdtrepi kaudu. Terviseprobleemidega inimestele on olemas hoiatussildid. Külastajate sissepääsutasud 15–20 eurot rahastavad 25 miljoni euro suurust aastast ehituseelarvet. Alates 9. juulist 2017 toimub basiilikas igal pühapäeval kell 9.00 rahvusvaheline missa, mis on avalikkusele avatud (kuni kirik on täis). Mõnikord peetakse missat ka muul ajal, kui osalemiseks on vaja kutset. 10. juunil 2026 külastas Barcelonat paavst [[Leo XIV]] ja pühitses Sagrada Família uusima ja kõrgeima torni. Uus [[Jeesus Kristus]]e nime kandev torn ulatub 172,5 meetri kõrgusele ning tänu sellele on Sagrada Família maailma kõrgeim kirik. Kiriku fassaadi ja monumentaalse trepi ehitustööd jätkuvad kuni 2034. aastani. ==Viited== {{viited}} == Lisalugemist == * {{cite book |last=Zerbst |first=Rainer |others=Trans. from German by Doris Jones and Jeremy Gaines |title=Antoni Gaudi&nbsp;— A Life Devoted to Architecture|year=1988 |publisher=Taschen |location=Hamburg, Germany |isbn=3-8228-0074-0}} * {{cite book |last=Nonell |first=Juan Bassegoda |title=Antonio Gaudi: Master Architect |year=2004 |publisher=Abbeville Press |location=New York|isbn=0-7892-0220-4}} * {{cite book |last=Crippa |first=Maria Antonietta |editor=Peter Gossel |others=Trans. Jeremy Carden |title=Antoni Gaudi, 1852–1926: From Nature to Architecture |url=https://archive.org/details/antonigaudi185210000crip |year=2003 |publisher=Taschen |location= Hamburg, Germany|isbn=3-8228-2518-2}} * {{cite book |last=Schneider |first=Rolf |editor=Manfred Leier |others=Trans. from German by Susan Ghyearuni and Rae Walter |title=100 most beautiful cathedrals of the world: A journey through five continents |url=https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9 |year=2004 |publisher=Chartwell Books |location=Edison, New Jersey |page=[https://archive.org/details/100mostbeautiful0000unse_g0b9/page/33 33] |isbn=978-0-7858-1888-5}} * {{Cite book |last=AA.VV. | title=Modernisme i Modernistes |year=2001 |editor=Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-776-1 }} * {{Cite book |last=Barral i Altet | first=Javier | title=Art de Catalunya. Arquitectura religiosa moderna i contemporània |year=2001 |editor=L'isard, Barcelona |id=ISBN 84-89931-14-3 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=El gran Gaudí |year=1989 |editor=Ed. Ausa, Sabadell |id=ISBN 84-86329-44-2 }} * {{Cite book |last=Bassegoda i Nonell | first=Joan | title=Gaudí o espacio, luz y equilibrio |year=2002 |editor=Criterio, Madrid |id=ISBN 84-95437-10-4 }} * {{Cite book |last=Bergós i Massó | first=Joan | title=Gaudí, l'home i l'obra |year=1999 |editor=Ed. Lunwerg, Barcelona |id=ISBN 84-7782-617-X }} * {{Cite book |last=Bonet i Armengol | first=Jordi | title=L'últim Gaudí |year=2001 |editor=Ed. Pòrtic, Barcelona |id=ISBN 84-7306-727-4 }} * {{Cite book |last=Crippa | first=Maria Antonietta | title=Gaudí |year=2007 |editor=Taschen, Köln |id=ISBN 978-3-8228-2519-8 }} * {{Cite book |last=Flores | first=Carlos | title=Les lliçons de Gaudí |year=2002 |editor=Ed. Empúries, Barcelona |id=ISBN 84-7596-949-6 }} * {{Cite book |last=Fontbona, Francesc y Miralles, Francesc | title=Història de l’Art Català. Del modernisme al noucentisme (1888-1917) |year=1985 |editor=Ed. 62, Barcelona |id=ISBN 84-297-2282-3 }} * {{Cite book |last=Giralt-Miracle | first=Daniel | title=Gaudí, la busqueda de la forma |year=2002 |editor=Lunwerg |id=ISBN 84-7782-724-9 }} * {{Cite book |last=Gómez Gimeno | first=María José | title=La Sagrada Familia |year=2006 |editor=Mundo Flip Ediciones |id=ISBN 84-933983-4-9 }} * {{Cite book |last=Lacuesta | first=Raquele | title=Modernisme a l’entorn de Barcelona |year=2006 |editor=Diputació de Barcelona, Barcelona |id=ISBN 84-9803-158-3 }} * {{Cite book |last=Navascués Palácio | first=Pedro | title=Summa Artis. Arquitectura española (1808-1914) |year=2000 |editor=Espasa Calpe, Madrid |id=ISBN 84-239-5477-3 }} * {{Cite book |last=Permanyer | first=Lluis | title=Barcelona modernista |year=1993 |editor=Ed. Polígrafa, Barcelona |id=ISBN 84-343-0723-5 }} * {{Cite book |last=Puig i Boada | first=Isidre | title=El temple de la Sagrada Família |year=1986 |editor=Ed. Nou Art Thor, Barcelona |id=ISBN 84-7327-135-1 }} * {{Cite book |last=Tarragona | first=Josep Maria | title=Gaudí, biografia de l’artista |year=1999 |editor=Ed. Proa, Barcelona |id=ISBN 84-8256-726-8 }} * {{Cite book |last=Van Zandt | first=Eleyearr | title=La vida y obras de Gaudí |url=https://archive.org/details/lavidayobrasdega0000vanz |year=1997 |editor=Asppan |id=ISBN 0-7525-1106-8 }} * {{Cite book |last=Zerbst | first=Rainer | title=Gaudí |year=1989 |editor=Taschen |id=ISBN 3-8228-0216-6 }} == Välislingid == *[https://www.sagradafamiliatickets.info/ Kiriku veebileht] [[Kategooria:Hispaania kirikud]] [[Kategooria:Barcelona]] psfz3kg5se8q99a3jymh6y453f6v3x9 0 232933 7170575 7156065 2026-06-11T07:30:15Z Kuriuss 38125 7170575 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Harald Tammer 1924.jpg|pisi|Harald Tammer (1924)]] '''Harald Tammer''' ([[9. jaanuar]] [[1899]] [[Tallinn]] – [[6. juuni]] [[1942]] [[Suhhobezvodnoje]] vangilaager, [[Gorki oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti [[ajakirjanik]], kergejõustiklane ja tõstja. Ta võttis vabatahtlikult osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] ([[ohvitseri asetäitja]]). [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el [[Antwerpen]]is saavutas ta kuulitõukes 6. koha. 1922. aasta MM-il võitis ta tõstmise raskekaalus kuldmedali. [[1923]]. aastal oli ta tõstmise raskekaalus Göteborgi mängude võitja. [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el Pariisis võitis ta tõstmise raskekaalus pronksi. Aastatel [[1921]]–[[1929]] oli ta [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehe]] peatoimetaja ja [[1933]]. aastast [[Eesti Olümpiakomitee]] liige. 1933–[[1940]] töötas ta [[Päevaleht|Päevalehe]] peatoimetajana. Ta oli ka Eesti Punase Risti juhatuse sekretär. [[1937]]. aastal oli ta [[Rahvuskogu]] Teise Koja liige. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941. aastal. Suri vangilaagris. == Haridustee == [[Fail:Harald Tammer lapsena.jpg|pisi|Harald Tammer lapsena]] Harald Tammer sündis 1899. aastal Tallinnas töölisperekonnas. Ta õppis Jakob Westholmi progümnaasiumis 1908–1911 ning Tallinna Linna Kaubanduskoolis 1911–1915.<ref name=":11" /> Harald Tammeri isiksust ning hilisemat ajakirjanduslikku loomingut mõjutasid kahtlemata tema ülikooliõpingud 1931–1933 Pariisis ning tutvumine [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööga 1933. aastal Genfis. Tammer õppis Pariisis poliitiliste teaduste ülikoolis L'Ecole des Sciences Politiques diplomaatilises sektsioonis ning ajakirjanduse ülikoolis L'Ecole de Journalisme-Hautes-Etudes Sociales. Pariisis õppimise ajal oli Tammer alates 1. septembrist 1930 tegev ka Päevalehe erikirjasaatjana.<ref>Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA F 194 m 61:39 – Harald Tammer</ref> 1933. aastal, ülikooli lõpetamise järel pälvis H. Tammer Rahvasteliidu peasekretäri poolt määratud stipendiumi, millega võimaldati tal töötada Rahvasteliidu sekretariaadis, täiskogus ja komisjonides. Stipendium oli mõeldud ajalehtede poliitilistele toimetajatele tutvumiseks Rahvasteliidu tööga ning selle juhtivate töötajatega.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=18. juuli 1933 |pealkiri=„Rahvasteliidu stipendium toimetaja H. Tammerile“ |leheküljed=3 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}</ref> Ülikooli astumise põhjuseks võis saada vajadus oma teadmiste süstematiseerimiseks ning toetuse otsimine teaduslikust süsteemsusest, sest seni oli Tammer õppinud suuresti omal käel. Ühes pikemas arutlevas kirjas abikaasale kirjutas ta: ''"Teised inimesed, kes tulevad ülikoolist on käinud läbi teatud tervikulise mõtlemisesüsteemi või omandanud mingi selgejoonelise kontsepti tulevikuks, neil on nende isiku hindamiseks diplom, toeks üliõpilasühingud, korporatsioonid, vilistlased, kõik on selgejooneline ja otse. Mul ei ole midagi. Tunnen ennast vast mõistuse poolest nendest üle, kuid elutihnikus ei oska seada enesele kindlat sihti."''<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERAF - 130SM.1.6953.</ref> == Sportlaskarjäär == [[Fail:H. Tammer vasaraheitel.jpg|alt=H. Tammer raskusheitel|pisi|375x375px|H. Tammer raskusheitel]] [[Fail:Eesti olümpiavõistkond maadluses ja kergejõustikus VIII olümpiamängudel Pariisis 1924.jpg|pisi|373x373px|Eesti olümpiavõistkond maadluses ja kergejõustikus VII olümpiamängudel Pariisis 1924. aastal. H. Tammer koos sildiga "Esthonie".]] Sportimist alustas Tammer Pelgulinna heinamaal 1912. aastal.<ref name=":11" /> Harald Tammer oli mitmekülgne ja andekas sportlane. Ta harrastas peamiselt tõstesporti ja kergejõustiku heitealasid. Võistlemist alustas juba esimese maailmasõja ajal, osaledes lisaks Tallinnas toimunud võistlustele veel Petrogradis ja Helsingis.<ref name=":12" /> Hilisema pika sportlaskarjääri jooksul jõudis Tammer spordivõistlustele veel väga paljudesse Euroopa riikidesse. Ta võttis osa 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudest, mille osaliselt võimaldas sportlaste esinduslik osavõtt ja teened vabadussõjas. Antwerpenis saavutas Tammer kuulitõukes 6. koha. 1923. aastal toimunud Göteborgi mängudel saavutas Tammer kuulitõukes pronksmedali. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel olid Tammeri kohtadeks 12. kuulitõukes ja 3. raskekaalu tõstmises.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teemägi |eesnimi=Erlend |pealkiri=Eesti kergejõustik 100 |kirjastus=TEA |aasta=2009 |koht=Tallinn |leheküljed=35-37; 41 |keel=eesti}}</ref> Tammer oli sõdadevahelisel perioodil Eesti ainus atleet, kes võistelnud olümpiamängudel kahel erineval alal (maadlejad välja arvatud).<ref name=":11" /> Veel võitis Tammer 1922. aastal Tallinnas toimunud tõstmise maailmameistrivõistlustelt kuldmedali raskekaalus. Sealt alates alustas tõsisemalt tõstespordiga. Tammer kuulus Eesti tõstekoondisse kolmel korral. Ta püstitas Bill Malloni andmetel üheksa olümpiarekordit ning tema isiklikuks rekordiks tõstmise viievõistluses jäi 502,5kg. Tegevsportlase karjääri lõpetas ta 1925. aastal.<ref name=":13" /> Samal aastal korraldas Eesti Spordileht nn Eesti parima sportlase valimised, kus Tammer sai 1428 häälega kuuenda koha. Teda edestasid spordikuulsused: [[Aleksander Klumberg]], [[Eduard Pütsep]], [[Jüri Lossmann]], [[Alfred Neuland]] ja [[Georg Lurich]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=7. jaanuar 1925 |pealkiri=„Aleksander Klumberg – suurim Eesti sportlane“ |leheküljed=1 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=10. mail 2023}}</ref> == Eesti sõjaväes ja Kaitseliidus == Enne Eesti vabadussõja algust astus Tammer 1917. aastal vabatahtlikuna Vene sõjaväkke ja teenis I Svenborgi kindluse suurtükiväe polgus. Eestisse naasis ta 1918. aasta kevadel ning liitus Eesti sõjaväega. Sõjaväe teenistus algas Tammeri jaoks Eesti diviisi staabis, sõjaväelaste registreerimise büroos Tallinnas, mis kestis kuni tema liitumiseni Kalevlaste Malevaga.<ref name=":1">Rahvusarhiiv, ERA.495.7.5850.</ref> Kalevlaste Malev oli Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväe koosseisus võidelnud väeosa, mis sündis peamiselt vabatahtlikult liitunud sõduritest. Üksuse omapärane nimetus tulenes sellest, et väeosa asutajate aktiiv ning liikmeskonna tuumik koosnes Spordiseltsi Kalev liikmetest. Kõrge moraali ning võitlusvõime tõttu oli Kalevlaste Malev Eesti sõjalise juhtkonna jaoks suure tähtsusega. 1918. aasta 29. detsembril käskis Johan Laidoner formeerida igas maakonnas vabatahtlike pataljon koos tagavararooduga. Lisaks paljudes linnades moodustatud pataljonidele tekkis kaitseliidu baasil Kuperjanovi partisanide pataljon ning eraalgatusel Scouts pataljon ja Kalevlaste Malev. Need vabatahtlikult moodustunud või vabatahtlikkuse alusel moodustatud väeüksused omasid tugevat ühtekuuluvustunnet ning näitasid end lahingutes heast küljest. Oluline faktor oli varasemate tutvuste olemasolu, mis lõi usalduslikuma õhkkonna. Vabatahtlikele väeosadele oli iseloomulik, et neis teenis väga vähe kaadriohvitsere.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kröönström |eesnimi=Mati |pealkiri=Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920 |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2008 |koht=Tartu |leheküljed=35–44; 202 |keel=eesti}}</ref> Pärast 1918. aasta 20. detsembril ajalehtedes ilmunud üleskutset malevaga liituda ühinesid väeosaga paljud Kalevi spordiseltsi liikmed ja Tallinna haritlased.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karelsohn |eesnimi=Agu |pealkiri=Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918–1919 |kirjastus=Grenader |aasta=2015 |koht=Tallinn |leheküljed=12–17 |keel=eesti}}</ref> Tammer liitus vabatahtlikuna esimeste hulgas. [[Boris Parm]]u kirjutatud "Kalevlaste Maleva" sünni ülevaate järgi saabus Tammer end malevasse registreerima 21. detsembril, esimesel päeval pärast üleskutse avaldamist Tallinna ajalehtedes. Uute liikmete värbamisega tegeles vabatahtlike vastuvõtmise büroo, mis tegutses Reaalkooli ruumides. "Kalevi" seltsi liikmetele saadeti isiklikud kutsed.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.2151.2.163.</ref> Esimestel päevadel kogunes umbes 15 meest, kellele väljastati kohe varustus ning alustati sõjalisi õppusi, mida juhtisid [[Leopold Tõnson]] ja [[Bernhard Abrams]].<ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rõõm |eesnimi=A |kuupäev=23. mai 1936 |pealkiri=Kui isamaa kutsus… Mälestusi „Kalevlaste Maleva“ sõjaretkilt |leheküljed=4 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=25. aprillil 2023}}</ref> Reaalkooli võimlas toimusid esimesed rividrillid, esimesed väliõppused toimusid Stroomi rannas või Seewaldi metsas.<ref name=":3" /> Vabadussõjale oli iseloomulik, et formeerimise järel saadeti üksused rindele üpris kiires korras. Väljaõpe kujutas endast elementaarsete relvastuse ja taktika teadmiste edasiandmist.<ref name=":2" /> Harald Tammer tegi Kalevlaste Malevaga kaasa kõik väeosa olulisemad operatsioonid. Tammer jõudis rindele 1918. aasta detsembri lõpus. 27.–30. detsembril osales ta Kalevlaste Maleva dessandis Loksa ja Tsitre randadesse. Jaanuaris võitles Tammer ka Saka ja Fjodorovka küla juures toimunud lahingutes.<ref name=":1" /> Saka küla hõivamine pidi moodustama külgkaitse Järve küla vallutamiseks, mis aga ebaõnnestus punaarmee suure ülekaalu tõttu. Järve lahing oli Kalevlastele üks vabadussõja raskemaid ning seal sai haavata ka Kalevlaste Maleva ülem lipnik L. Tõnson.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vahtre |eesnimi=Lauri |pealkiri=Eesti Vabadussõja ajalugu. I, Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. |kirjastus=Varrak |aasta=2020 |koht=Tallinn |leheküljed=302; 433–435; 448–449; |keel=eesti}}</ref> Veebruaris 1919. aastal osales Tammer Suur-Žerdjanka küla kaitsmisel, misjärel viidi väeosa Lõunarindele, kus opereeriti Marienburgi sihil.<ref name=":1" /> 22. veebruaril alustas punaarmee pealetungi 1. diviisi rindel. Kalevlased kaitsesid Žerdjankade külasid.<ref name=":4" /> [[Fail:Kalevlaste Maleva ohvitserid Sangastes 1919. a juulis.jpg|pisi|399x399px|Kalevlaste Maleva ohvitserid Sangastes 1919. aasta juulis. Ohvitseri asetäitja H. T. seisab paremalt teisena.]] Märtsis pidas Tammeri väeosa lahinguid Savira küla ja Mõniste mõisa juures.<ref name=":1" /> Koos kolme soomusrongi, soomusautode ja Kuperjanovi partisanide pataljoniga pidid kalevlased vallutama 23. märtsil alanud operatsiooni käigus Mõniste. See neil ka 25. märtsil õnnestus ning enne Mõnistesse jõudmist liiguti läbi Tsooru ja hõivati Varstu. Pärast operatsiooni saadeti Kalevlaste Malev Valka.<ref name=":4" /> Aprillis võitlesid kalevlased Sagorje ja Bolšoi Beresnjuki küla juures, aprilli lõpus ja mais kaitsesid Mõniste mõisa ning malev osales ka Pihkva vallutamisel ja 19. juunini selle kaitsmisel. Pihkva alt saadeti Kalevlaste Malev võitlema ''Landeswehri'' vastu. Sakslastega kohtuti Skangali ja Bergschofi mõisa vallutamisel ning peeti lahingut Skragge silla lähistel. Viimast korda oli Tammer lahingus juuli lõpus, kui malev suunati tagasi Pihkva alla.<ref name=":1" /> Kalevlaste Maleva 1919. aasta 20. aprilli päevakäsuga ülendati Tammer tehnilise roodu nooremallohvitserist vanemallohvitseriks, ning ta hakkas täitma 1. rühma vanema tööülesandeid. 1. juuni päevakäsu järgi määrati Tammer tehnilise roodu noorema ohvitseri asetäitjaks.<ref name=":1" /> Arvatavasti teenis Tammer enne edutamisi kuulipildujate roodus.<ref name="eesti-kult">Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA, f 193 m 47:14 – Tammer, Harald</ref> Rahvaväe ohvitseride hinnangute järgi oli Tammer lahingus julge ja külmavereline ning tal oli meeskonnale suur mõju, samas oli ta iseloomult tagasihoidlik ja rahuarmastaja.<ref name=":1" /> 1925. aastal asutati reaktsioonina 1924. aasta 1. detsembri mässule Kalevi nimeline Kaitseliidu üksus. 1925. aasta 4. veebruari Spordilehe numbris teatati Kaitseliidu Kalevlaste kaitsemaleva loomisest ning kutsuti üles sportlaskonda sellega liituma. ''Sportlisse'' erikaitsemalevasse koondusid paljud tuntud sportlased: [[Aleksander Klumberg]], [[Jüri Lossmann]], [[Eduard Pütsep]], [[Johannes Villemson]], [[August Lass]], [[Harald Kaarmann]] ja Harald Tammer. Erikaitsemaleva loomist põhjendati sportlaste ühtekuuluvusega.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=4. veebruar 1925 |pealkiri=Sportline kaitsemaleva |leheküljed=1 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=25. aprillil 2023}}</ref> 1925. aasta 17. märtsil nimetati Kalevi kaitsemalev ümber Kalevi malevkonnaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malevkond |url=https://kalevimalevkond.ee/ajalugu/ |vaadatud=25. aprillil 2023 |väljaanne=Kalevi Malevkond}}</ref> == Spordifunktsionäär ja tegevus olümpialiikumises == === Kalevlaste Maleva Spordi Salk ja spordiinstruktoritöö === Vabadussõja ajal, 1919. aasta augustis, formeeriti Kalevlaste Maleva Spordi Salk, mille eesmärgiks oli korraldada Eesti sõjaväes sportlikku liikumist. Salk pidi toimima erinevate väeosade spordiosakondi koondava keskorganisatsioonina. Vägede ülemjuhataja kinnitusel sai väeosa ülesandeks loengute pidamine spordist ning praktiliste harjutuste korraldamine sõjaväelise iseloomuga organisatsioonides.<ref name=":5">Rahvusarhiiv, ERA.504.1.249</ref> Salga pealik [[Leopold Tõnson]] mõtles organisatsiooni asutamisel ka paremate sportlaste kaitselahingutest päästmisele.<ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piisang |eesnimi=Eugen |pealkiri=Kalev. Läbi sajandi. Esimene osa, 1900–1944 |perekonnanimi2=Maidlo |eesnimi2=Juhan |kirjastus=Ilo |aasta=2001 |koht=Tallinn |leheküljed=102 |keel=eesti}}</ref> [[Fail:Harald Tammer kuulitõukel.jpg|pisi|Harald Tammer kuulitõukel 1920. aastal Tallinnas Tondil|480x480px]] Tammer osales Kalevlaste Maleva Spordi Salga formeerimisel ning selle töös alates 20. augustist 1919.<ref name=":6">Rahvusarhiiv, ERAF.130SM.1.6953. TAMMER Harald Peeter (1899) – ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee uurimistoimik</ref> Tammeri peamisteks ülesanneteks olid inventari muretsemine, spordikursuste ja võistluste korraldamine ning igapäevane asjaajamine. Tammer komandeeriti ka Tartus ja Rakveres asunud väeosadesse sportlikke harjutusi läbi viima ning eri spordialade tehnikat õpetama. Lisaks aidati koos spordisalga instruktori [[Aleksander Klumberg]]iga võistluste läbiviimist korraldusliku poole pealt.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.504.1.250</ref> Salga koosseisus saadeti Tammer rahvusvaheliste võistluste korraldamist õppima ka Soome.<ref name=":5" /> 1919. aasta 30. septembril, mil likvideeriti Kalevlaste Maleva Spordi Salk, määrati Tammer Sõjaväe Spordikursustele vanemaks ohvitseriks, adjutandiks ja majanduse ülema kohuste täitjaks.<ref name=":6" /> Spordikursuste likvideerimise järel hoiti Tammer kroonu palgal, 1920. aasta sügisel viidi ta lühiajaliselt üle Sõjaväe Ringkonna Staabi likvideerimise komisjoni juurde.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.504.1.255 – Sõjaväe Spordi Kursuste ülema päevakäsud 25. juuli – 1. oktoober 1920, lk 74p.</ref> 15. oktoobril 1920 määrati Tammer Saare Maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu ülema asutuse spordi instruktoriks.<ref name=":6" /> Sõjaväe Ringkonna Staabi ülemale saadetud Saare maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu ülema asutuses teenivate ohvitseride ja ametnike nimekirja järgi oli Tammer Saaremaal teenistuses aga juba 1. oktoobrist.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.813.1.33</ref> Saaremaal tegeles ta spordi organiseerimisega, korraldades jalgpalli ja kergejõustiku treeninguid. Talvel hoolitses sportimistingimuste eest liuväljade ettevalmistamisega. Samuti korraldas võimlemis ja raskejõustiku treeninguid.<ref name=":7">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=1. veebruar 1940 |pealkiri=Paar mälestuskildu |leheküljed=42–43 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=28. aprill 2023}}</ref> Ta otsis spordiürituste korraldamiseks toetust ka Eesti Spordi Liidult, kust võimalusel ka erineval kujul abi tuli. Näiteks pöördus Spordi Liit Kuressaare linnavalitsuse poole, et spordiüritused vabastada linnamaksust.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.1330.1.47 – Eesti Spordi Liidu juhatuse protokollid lk 54p.</ref> Saaremaal teenis ta kuni 28. aprillini 1921, mil saabus luba jääda pikaajalisele puhkusele kuni sõjaväeteenistusest vabastamiseni. Lõplikult reservi arvati Tammer 7. juunil 1921.<ref name=":6" /> Veel Saaremaal olles sai Tammer ettepaneku asuda Eesti Spordilehe toimetajaks, kuna ajalehe senine edasiviija [[Ado Anderkopp]] siirdus poliitikasse.<ref name=":7" /> === Töö spordiõpetajana ja kohtunikuna ning tegevus olümpialiikumises === Harald Tammer seisis väga lähedal Eesti spordi organiseerumisele 1920. aastate algul ning võttis sellest noore mehena aktiivselt osa. Esimene probleemküsimus, mille kohta ta sõna võttis, oli eesti spordikongressil tõstatunud elukutselise spordi temaatika. Tammer läks koguni nii kaugel, et nõudis ''"tsirkusespordi"'' keelamist võimude poolt.<ref name=":7" /> Ta oli teada-tuntud amatöörspordi propageerija ja elukutselise spordi mahategija. Ta aktsepteeris vaid sellist progressi läbi teinud elukutselist sporti, mis rajanes amatöörspordi põhimõttel, mille järgi raskuspunkt oli asetatud pealtvaatajast ''"asjasse endasse, veiderdamispüüdest paremuspüüdesse, auahnusesse."''<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=28. oktoober 1922 |pealkiri=Auahnus, kui suurim tõukejõud spordis |leheküljed=434–436 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Tammer töötas ka spordipedagoogina. Ta oli 1926. aasta 22. veebruarist kuni 25. juulini toimunud Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitali (KKKS) Kehakultuuri instruktorite kursusel lektor, õpetades tõstmist. Kuuekuuliste spordikursuste lõppemisel osales Tammer eksamikomisjonis, hinnates oma õpetatava ala omandamist.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.1322.1.103</ref> Tammer tegeles ka spordialaste käsiraamatute väljaandmisega, mille eeltöö hulka kuulus kirjatööde tõlkimine. 1926. aastal ilmus Tammeri toimetatud, eessõnastatud ja nn kodustatud Berliini kehalise kasvatuse ülikooli õppejõu Wilhelm Knesebecki "Jalgpalli õpetus. I. jagu". Eessõnas formuleerib Tammer õpperaamatu ülesande. Nimelt pidi õpperaamat fikseerima "tervikulise jalgpallispordi treeningumeetodi" ning "määrama ära piirid ja suunad, milles jalgpallimehe kasvatus sportlaseks ja inimeseks sünniks".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Knesebeck |eesnimi=W |pealkiri=Jalgpalli õpetus. I. jagu |kirjastus=Eesti Jalgpalli Liit |aasta=1926 |koht=Tallinn |leheküljed=5 |keel=eesti |tõlkija-perekonnanimi=Tammer |tõlkija-eesnimi=Harald}}</ref>[[Fail:Eesti-Läti maavõistlus raskejõustikus.jpg|pisi|385x385px|Eesti-Läti maavõistlus raskejõustikus. H. Tammer istub teises reas paremalt neljandana.]]Tammer oli spordivõistlustel ka kohtunik. Näiteks oli ta arbiiter 1925. aastal "Estonia" kontserdisaalis toimunud Eesti-Läti maavõistlusel poksis ja tõstmises.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. mai 1925 |pealkiri=Suurpäevad poksis ja tõstmises |leheküljed=7 |väljaanne=Rahvaleht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Viinis toimunud 1929. aasta tõstmise Euroopa meistrivõistlustel tehtud kohtunikutöö leidis head vastukaja.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1929 |pealkiri=Euroopa esivõistlused tõstmises |leheküljed=5 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Samuti juhtis ta rahvusvahelisi võistlusi tõstekohtunikuna Taani-Rootsi maavõistlusel ning oli kohtunikuks Amsterdami ja Berliini olümpiamängudel.<ref name=":11">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Henn |pealkiri=100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988) |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus |aasta=1996 |toimetaja-perekonnanimi=Koik |toimetaja-eesnimi=Lembit |koht=Tallinn |leheküljed=108–109 |keel=eesti |artikkel=Ajakirjanik, maailmameister ja spordiorganisaator Harald Tammer}}</ref> Tammer oli nii mõnelgi korral Eesti võistkonna esindaja rahvusvahelistel võistlustel. Ta oli Eesti võistkonna esindajaks 1928. ja 1936. aasta olümpiamängudel<ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=Eesti tõstespordi ajavaod. I |kirjastus=Vali Press |aasta=2017 |koht=Põltsamaa |leheküljed=68; 234 |keel=eesti}}</ref> ning tõstemeeskonna juhiks 1928. aasta kevadel toimunud Läti-Eesti tõstmise maavõistlusel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kivi |eesnimi=Toomas |kuupäev=4. aprill 1928 |pealkiri=Raskete meestega Riias |leheküljed=2 |väljaanne=Uudisleht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Tammer kuulus ka Eesti Olümpiakomiteesse ning selle juhatusse, mille üldiseks ülesandeks oli suhtlemine Rahvusvahelise Olümpiakomiteega ning Eesti olümpia fondi haldamine. Olümpia fondi abil rahastati ettevalmistusi ning osavõttu olümpiamängudest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Luht |eesnimi=Albert |kuupäev=1. veebruar 1940 |pealkiri=Spordi juhtimise ja arendamise aparatuur |leheküljed=63–65 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> 1936. aasta olümpiamängude eel osales Tammer olümpiamängude ettevalmistusi juhtiva kolmik-komitee töös, kuhu peale tema kuulusid veel Ado Anderkopp ja Konrad Maurits.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti kehakultuuri aastaraamat. IX |kirjastus=Eesti Spordi Keskliidu Kirjastus |aasta=1935 |toimetaja-perekonnanimi=Luht |toimetaja-eesnimi=Albert |koht=Tallinn |leheküljed=16 |keel=eesti}}</ref> === Kaitseliidu spordi keskklubi === 1926. aastal lõi Kaitseliidu staap Kaitseliidu spordi keskklubi, mis pidi tegelema sporditegevuse ning spordiklubide tegevuse korraldamisega Kaitseliidus. Keskklubi juhatusse kuulusid kapten Freiberg, leitnant Ingermann, L. Tõnson, E. Idla, V. Sirotkin ja A. Sams, Tammer oli klubi kirjatoimetaja. Esimese ülesandena tegeles klubi malevkondade spordiriistadega varustamisega, saates laiali erinevat spordiinventari.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=29. aprill 1926 |pealkiri=Sport Kaitseliidus |leheküljed=7 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=25. aprillil 2023}}</ref> Kaitseliidu spordi keskklubi korraldatud suurem üritus oli 19.-20. juunil toimunud Kaitseliidu päev, mille raames toimusid spordivõistlused, kus osalesid ka tegevsportlased A. Klumberg, H. Tammer, G. Kalkun, J. Tiisfeldt jmt. Veel suudeti keskklubi esimese tegutsemise aasta jooksul luua paljusid spordiklubisid ning korraldada võistlusi ning parendada sportimistingimusi. Spordi keskklubi eesmärgiks oli spordialade harrastamise korraldamine nii, et see sõdurite kasvatamise ja arendamise kaudu panustaks ka sõjalisse väljaõppesse. Kaitseliidu spordi keskklubi suuremateks saavutusteks olid Kaitseliidu päevade spordivõistluste ning hiljem Kaitseliidu meistrivõistluste korraldamine eri spordialadel.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lell |eesnimi=Daimar |pealkiri=„Sporditegevuse algus Eesti Kaitseliidus“, Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised. II. |kirjastus=Eesti Spordimuuseum ja Eesti Spordiajaloo Selts |aasta=1998 |koht=Tartu |leheküljed=21–26 |keel=eesti}}</ref> === Tallinna Spordipressi Klubi === Tallinna Spordipressi Klubi (TSK) asutati 28. mail 1932. Esimeseks esimeheks sai O. Lõvi. TSK oli esimene Baltimaade spordiajakirjanike koondis ning kuulus rahvusvahelisse spordipressi liitu. TSK tegeles iga-aastase parima sportlase valimise ja sellega kaasneva kuldmedaliballi organiseerimisega.<ref name=":14">Teesalu, Margit (1993). ''Eesti ajakirjanduse ajalugu 1930-1937 ajalehe „Päevaleht“ põhjal.'' Diplomitöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, infoteaduste osakond, Lk 28. </ref> TSK eesmärkideks olid spordiajakirjanikkude vahel sidemete sõlmimine, kutsehuvidesse puutuvate küsimuste arutamine ning sidemete hoidmine Eesti spordiorganisatsioonide ja -liitudega, et spordikultuuri arendada. Peamisteks tegevusväljunditeks olid veel loengute, miitingute, võistluste, ekskursioonide jms korraldamine ning ajakirjade väljaandmine.<ref>Rahvusarhiiv, ERA.14.10.1200</ref> Samuti püüdles TSK selle poole, et kehaline kasvatus seataks Eestis riiklikele alustele, põhjendades, et kehalise kasvatuse arendamine on kõige parem viis rahvatervise tugevdamiseks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=23. oktoober 1933 |pealkiri=Kehaline kasvatus riiklikule alusele. Tallinna Spordipressi Klubi tegevusest |leheküljed=5 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> TSK töös osales Tammer auesimehena.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1. aprill 1934 |pealkiri=Pilt TSK esimeselt spordiballilt |leheküljed=79 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> TSK auliikmed moodustasid koos tegev- ja toetajaliikmetega üldkogu, mis otsustas hääletamise teel kuldmedali saaja aasta parima spordisaavutuse eest.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=25. november 1933 |pealkiri=Parimat spordisaavutust hindama |leheküljed=5 |väljaanne=Kaja |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> == Ajakirjanduses == Harald Tammeri ajakirjanduslik tegevus sai alguse sporditeadete kirjutamist Tallinna Teatajale ja Päevalehele. Saaremaal viibimise ajal tegi Tammer kaastööd ajalehtedele Meie Maa ja Sõdur. Ta kuulus Ajakirjanike Liitu alates 1922. aastast alates, samuti osales liidu juhatuse töös 1928. aastal.<ref name="eesti-kult" /> Juhuslik kaastöö ajalehtedele sai alguse 1912. aastal, 1921. aastast algas kutselise ajakirjaniku karjäär.<ref>Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA, f 193 m 121:62 – Tammer, Harald</ref> === Eesti Spordilehes 1921–1929 === [[Fail:Jalgpallivõistlus Pliiats palli vastu Tallinnas 1927.jpg|pisi|397x397px|Jalgpallivõistlus Pliiats palli vastu Tallinnas 1927. aasta jaanipäeval. H. Tammer, kes oli spordiajakirjanike võistkonna kapteniks, seisab paremalt neljandana.]] Tammer asus Eesti Spordilehe toimetajana tööle 21-aastaselt sportimise kõrvalt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karuks |eesnimi=Tiit |pealkiri=101 Eesti spordilugu |kirjastus=Varrak |aasta=2011 |koht=Tallinn |leheküljed=30 |keel=eesti}}</ref> 1922. aastal ilmus ajaleht mõnda aega nädalalehena, 1923. aastast ilmus ajaleht jälle kahel korral kuus. Harv ilmumine võimaldas väljaandel muutuda sisukamaks ning avaldada enam sporditeaduslikke artikleid. 1924. aastal avaldati ajalehe abitoimetaja [[Oskar Lõvi]] algatusel Pariisi olümpiamängudest [[eritelegramm]]e. Sama aasta augustist hakkas ajaleht taas ilmuma nädalalehena, senisest enam kajastati päevasündmusi, see tõstis ka Spordilehe populaarsust. Alates 1920. aastate keskpaigast tuli Eesti Spordilehel konkureerida üldise ajakirjandusega, kuna suuremad päevalehed arendasid oma sporditoimetusi.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=17. aprill 1935 |pealkiri=Eesti Spordilehe ajaloost |leheküljed=149–150 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Tammer tegi kaastööd Eesti Spordilehele ja Päevalehele ka ise 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võisteldes.<ref name=":8">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lõvi-Kalnin |eesnimi=Maie |pealkiri=Oskar Lõvi: spordiajakirjanik |kirjastus=Maie Lõvi-Kalnin |aasta=2007 |koht=Tartu |leheküljed=34; 110; 117 |keel=eesti}}</ref> Seoses 1929. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisiga, vähenesid Eesti Spordilehele eraldatavad summad [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] poolt ning ajalehe väljaandmine muutus raskemaks.<ref name=":8" /> Kokkuhoiu eesmärgil tehti Tammerile ettepanek jätkata toimetamist kõrvalteenistusena, mis oli senise teenelise peatoimetaja jaoks solvav ning päädis loobumiseotsusega.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Adari |eesnimi=Aadu |kuupäev=1. aprill 1940 |pealkiri=Eesti Spordilehe arengu teekonnast |leheküljed=163–167 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Tammeri loobumist saatsid aga konfliktid erinevates kattuvate ülesannetega spordi keskorganisatsioonides, mistõttu asuti 1928.–1930. aastal spordi juhtimist reorganiseerima.<ref name=":9">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kurvits |eesnimi=Roosmarii |pealkiri=Eesti ajakirjanduse ajaloost VII |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1991 |toimetaja-perekonnanimi=Lauk |toimetaja-eesnimi=Epp |koht=Tartu |leheküljed=95–117 |keel=eesti |artikkel=Harald Tammer. Spordiajakirjanik. JMT.}}</ref> Tammeri lahkumist mõjutasid ka konfliktid Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitaliga. Harald Tammeri peatoimetajaks olemise ajal muutus ajalehe sisu rikkamaks ja mitmekesisemaks, kujunes välja ajalehe nägu, mis püsis kuni 1930. aastate lõpuni.<ref name=":8" /> R. Kurvitsa sõnul uuendas Tammer ajalehte nii sisult, žanriliselt kui ka keeleliselt.<ref name=":9" /> Ühtlasi pani Tammer Eesti Spordilehes aluse sporditeaduslikule ja filosoofilisele probleemikäsitlusele.<ref>Schwede, Indrek (1989). ''„Eesti spordileht“ sporditeadusliku kuukirjana aastatel 1933–1940.'' Diplomitöö. Tartu ülikool, žurnalistika õppekava, Lk 4.</ref> Debati spordi sotsiaalsete ja üldinimlike väärtuste üle algatas Kultuurkapitali asutamine, täpsemalt sellest osasaajate määramine. Nimelt olid paljud kultuuriinimesed seisukohal, et sporti ei tohiks Kultuurkapitali kaudu rahastada, kuna ''"praeguse aja kultuurilises ühiskonnas peab vaimu eelistama kehale"''. Eesti Spordilehe toimetaja, kui spordiliikumise eestvedaja positsioon, sundis Tammerit oponentidele vastuseid otsima ning spordi eluõigust põhjendama.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=1. aprill 1940 |pealkiri=Mälestusi lehe toimetamisest |leheküljed=157–158 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Kultuuriinimesed ja kirjanikud nägid spordile sihtkapitali loomises oma positsioonide nõrgestamist. Ajakirjanduses puhkes äge diskussioon ning kujunes välja sarnase eesmärgiga kirjutanud kirjanike leer, kuhu kuulusid mh [[Artur Adson]], [[Mait Metsanurk]], [[A. H. Tammsaare]] ja J.-V. Barbarus, kes vastandusid Tammeri mõtetele. Kirjanike põhiargumentidena viidati rekordspordi kahjulikkusele, vaimu domineerimisele keha üle ning sportlaste vaimuvaesusele. Nende seisukohtade vastu üritas Tammer vaielda, rõhudes spordile kui eneseväljendusele, psüühika tähtsusele spordis ning spordi sotsiaal-hügieenilisele ja riigikaitselisele tähtsusele. Tammeri jaoks seisnes spordi mõte vaid selle tegijate eneseväljenduses. R. Kurvitsa hinnangul jättis Tammer oma kirjutistes "deklaratiivse ja saamatu mulje" ning tema "arglikud katsed midagi seletada äpardusid ja kutsusid esile vaid tigedaid pilkeid." Mõlemal osapoolel oli raskusi üksteise mõistmisega.<ref name=":9" /> Harald Tammeri tegevust Eesti Spordilehe juures on iseloomustanud Oskar Lõvi: ''"…eesotsas toimetaja H. T-ga on Eesti Spordileht ühe kõige esimesena astunud käsitluse mentaliteedilt ja tehnikalt neid samme, mis viimastel aastakümnetel kogu meie ajakirjandust on viinud edasi külalehtede laadilt lähemale rahvusvahelisele tasemele."''<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lõvi |eesnimi=Oskar |kuupäev=17. aprill 2023 |pealkiri=E. Spordileht ja H. Tammer |leheküljed=146–147 |väljaanne=Eesti Spordileht |vaadatud=29. aprill 2023}}</ref> Tammer on Spordilehes töötamist meenutanud järgmiselt: "Leht, mis kohati ilmus kord nädalas, tuli täita üksinda algusest lõpuni. Tuli kirjutada juhtkirju, arvustada spordiüritusi tõlkida üksikute spordialade õpetusi ja määrusi, vaielda spordivastastega, tuua välismaa kroonikat, teha ristsõnamõistatusi, korjata kuulutusi, muretseda pildimaterjali (milleks tuli ise ka fotograafiamet kuidagi ära õppida) jne. Kuid ajalehe sisulisest täitmisest üksi oli vähe, tuli pidada ka ärilist kirjavahetust, pidada raamatuid, kasseerida lehemüüjalt raha jne." Veel korrastas Tammer spordiajakirjanikuna eesti sporditeemalist oskussõnavara, nuputades võõrapäraste oskussõnade asendamiseks eestikeelseid vasteid. Lisaks teiste spordialade sõnavara arendamisele töötas ta välja ka poksi sõnavara.<ref name=":10" /> Eestikeelne sporditerminoloogia rajati toorlaenudele, tõlkelaenudele ja omaloomingule. Teatava ühtlustatuseni jõuti umbes 1924. aastal.<ref name=":9" /> Palju materjali Eesti Spordilehe jaoks saadi väliskirjandusest. Tammer kasutas saksa, prantsuse, vene, inglise, soome ja rootsi kirjandust.<ref name=":10" /> Tagantjärele on nii mõnedki kaasaegsed tõstnud esile Tammeri suuri teeneid Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse tekkimisel. Oma sõna maksmapanemiseks ja spordi positsiooni õigustamiseks kasutas ta lisaks Spordilehele Päevalehte, millel oli ühiskonnas suurem kandepind ja rohkem lugejaid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teemägi |eesnimi=Erlend |pealkiri=Eesti kergejõustik 100 |kirjastus=TEA Kirjastus |aasta=2009 |koht=Tallinn |leheküljed=38 |keel=eesti}}</ref> === Päevalehes 1923–1940 === Päevaleht oli sõdadevahelisel perioodil suurim ajaleht Eestis ning selle tiraaž kasvas 45 000 – 50 000-ni 1930. aastate lõpuks.<ref name=":14" /> Eesti Vabariigi perioodil ilmunud Päevalehele oli iseloomulik sõltumatus erakondadest. Üldiselt langesid Päevalehe arusaamad kokku Eesti Vabariigi valitsuste omadega. Kuigi ühegi erakonnaga otseselt seotud ei oldud, toetati enam kesk- või parempoolsete erakondade seisukohti. Ajalehe ülesandeks on lugejate poliitiliste veendumuste kujundamine. Päevaleht tahtis sellest hoolimata hoiduda parteilehe suunast ja mainest, juhtkirjades ja kommentaarides ilmnenud väikesed sümpaatiailmingud ühele või teisele erakonnale ei muutnud lehe erapooletut üldilmet.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kivimägi |eesnimi=S |pealkiri=Eesti ajakirjanduse ajaloost IV |kirjastus=Tartu Riiklik Ülikool |aasta=1984 |toimetaja-perekonnanimi=Peegel |toimetaja-eesnimi=Juhan |koht=Tartu |leheküljed=48-70 |keel=eesti |artikkel=„Eestikeelsed päevalehed 1891-1940 (I pool)“}}</ref> [[Fail:Ajalehe Päevaleht toimetus.jpg|pisi|319x319px|Ajalehe Päevaleht toimetus. Peatoimetaja H. T. istub keskmisel toolil]] Tammer alustas koostööd Päevalehega juba 1923. aastal, esialgu spordiosakonnas ning hiljem päevauudiste osakonnas.<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA. 4996.1.165 – Esmo Ridala ettekanne „Harald Tammer välispoliitilise mõtlejana“ Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis koosolekul Stockholmis 22.09.1968 (koopia masinkirjast)</ref> Päevalehe peatoimetaja ülesandeid hakkas koos [[Georg Eduard Luiga]]ga jagama 1933.–1934. aastal.<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aru |eesnimi=Krista |pealkiri=„Päevaleht“ 1905-1941“, „Päevaleht“ ja tema ajastu |kirjastus=Eesti Päevaleht |aasta=2005 |toimetaja-perekonnanimi=Kokk |toimetaja-eesnimi=A |koht=Tallinn |leheküljed=38-124 |keel=eesti}}</ref> 1. jaanuarist 1935 lahkus aga G. E. Luiga tervislikel põhjustel Päevalehe toimetusest. TEK-Ü (Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus – ettevõte, mis Päevalehte majandas) juhatus otsustas, et dualismi ärahoidmiseks toimetuse juhtimises, jääb ainsaks pea- ja vastutavaks toimetajaks H. Tammer.<ref>ERA.4052.1.1 - Peakoosolekute protokollid</ref> Peatoimetaja ametikoha puudumiseni oli vastutus vastutava toimetaja kanda, 1938. aastal ametikohtade piirid ja kohustused ähmastusid. Vastutavaks toimetajaks oli Tammer vaheldumisi G. E. Luiga ja Jaan Taklajaga.<ref name=":15" /> Peatoimetaja Tammer andis üldiselt toimetajatele üpris suure iseseisvuse artiklite kirjutamiseks. Samal ajal nõudis aga ranges korras operatiivsust, vahele ei tohtinud jääda ükski tähtsam teade. Peatoimetajana esindas Tammer TEK-Ü juhatuse huve. [[Voldemar Mettus]]e mälestuste kohaselt oli Tammer üpris ebakollegiaalne. Ta hoolis enam juhatuse, kui kaastoimetajate huvidest.<ref name=":16">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mettus |eesnimi=Voldemar |pealkiri=Ainus paradiis: mälestusi meie iseseisvusajast |kirjastus=Eesti Kirjanike Koperatiiv AB |aasta=1967 |koht=Stockholm |leheküljed=81; 227; 230 |keel=eesti}}</ref> Tammeri tööd Päevalehes on arvustatud väga erinevalt. Tammeri kolleeg, ajakirjanik Jaan Taklaja kirjutas materjalides Eesti biograafilise leksikoni jaoks, et sisepoliitika-alastes artiklites lähtus Tammer järjekindlalt demokraatlikest põhimõtetest. Ta süvenes probleemide tuuma, ning käsitlused olid mitmekülgsed ja asjalikud. Vorm oli tihe ning hoolikas, sõnastus selge.<ref>Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA, f 194 m 61:39 – Harald Tammer.</ref> Roosmarii Kurvitsa sõnul olid Tammeri sise- ja välispoliitilised kommentaarid ''"tuntud asjalikkuse ja mitmekülgsuse, üksikasjaliku analüüsi, süvenemise, tasakaaluka vormi ning hoolika ja täpse sõnastuse poolest. Kommentaarid algasid ülevaatega olukorrast, järgnes analüüs ja prognoosid edaspidiseks."'' Midagi erakordset ta nendes aga ei näinud: "Sisukuselt jäid juhtkirjad ajalehelike hetkekommentaaride staatusesse – kõik oli küll professionaalne ja täpne, aga natuke väsinud, natuke vanamoeline, natuke säratu." Takistava asjaoluna peab aga rõhutama ametlikku tsensuuri ja TEK-Ü konservatiivsust.<ref name=":9" /> Peatoimetaja Tammeri keelekasutust on kommenteerinud tol ajal Päevalehes juures töötanud teatritegelane Voldemar Mettus. Ta leidis, et Tammer kirjutab küll hästi, kuid märkis ära teda häirinud stiililise iluvea: ''"Tema armastas millegi pärast tegusõna mitmuse esimesele pöördele lisandada "me", eriti, kui lause algas sõnadega "siis" või "nii", näit.: "…siis nägime me…", "…nii oleme me…"."'' Samuti mainis Mettus asjaolu, et peatoimetaja keelt muidu aktiivsed korrektorid ei redigeerinud.<ref name=":16" /> ==== Tammeri ajakirjanduslik tegevus vaikiva ajastu kontekstis ==== Roosmarii Kurvitsa uurimuse järgi kasutas Tammer oma seisukohtade esitamiseks erinevaid võimalusi. Ta ei avaldanud oma tegelikke seisukohti, vaid üritas teatud hinnangut anda edasi läbi faktide järjestamise ja riigimeeste väidete artiklisse paigutamise. Veel koostas ta uurimuslikke ülevaateid parlamentarismi praktikatest teistes riikides. Nendega üritas ta tõmmata avalikkuse ning võimulolijate tähelepanu demokraatlikele võimalustele probleemide lahendamiseks. R. Kurvitsa sõnul Tammer aegamisi kohandus ametlike valitsuse seisukohtadega.<ref name=":9" /> Tammer nägi 1934. aasta kaitseseisukorra väljakuulutamist 12. märtsil kui paratamatust, et ära hoida kodusõda. Ta leidis, et valitsusel ei olnud teist paremat võimalust ning astutud sammudega lähtuti rahva julgeolekust. Vabadussõjalaste tegevuses nägi Tammer kodusõja õhutamist, rahva enamuse terroriseerimist ja mõnitavat, hävitavat arvustust kõigele sellele, mis meil saavutatud väheste iseseisvusaastate jooksul.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevalehtew19340314.2.4 {{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=12. märts 1934 |pealkiri=„Paratamatus“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mai 2023}}</ref> Riigivanema kohusetäitja K. Pätsi avaliku kõne järel, kus ta selgitas hiljuti toimunut, ilmus 17. märtsil ka H. Tammeri arvustus "Järeldusi riigivanema seletusest". Seal ilmutas Tammer ilmset usalduslikku hoiakut K. Pätsi suhtes ning enamuses oma artiklist piirdus vaid riigivanema kohusetäitja argumentide refereerimisega. Tammer kirjutas, et Pätsil ei ole kunagi tekkinud raskusi võimupositsioonist lahtiütlemisel ning selliste sammude astumisele viisid kaalukad põhjused.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=17. märts 1934 |pealkiri=„Järeldusi riigivanema seletusest“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}</ref> ==== Baaside lepingu ja juunipöörde retseptsioon ==== 28. septembril 1939 sõlmiti Moskvas Eesti ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt. Pressiteated ning valitsuse seisukohad esitati NSV Liidu suhtes heatahtlikul toonil.<ref name=":23">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Arjakas |eesnimi=Küllo |kuupäev=29. september 2019 |pealkiri=Karl Soonpää päevik 29. septembril 1939. aastal |väljaanne=ERR uudisteportaal |url=https://www.err.ee/983782/karl-soonpaa-paevik-29-septembril-1939-aastal |vaadatud=20. mail 2023}}</ref> Järgmisel päeval ilmus Tammeri artikkel "Vastutulek Nõuk. Venele", kus ta püüdis rahvast rahustada, maalides sündmustest pildi, mille järgi Eesti valitsus tuli vastu ainult Nõukogude Vene soovile rajada Läänemerele parema asukohaga mereväebaasid. Tammer kirjutas: ''"On iseenesest täiesti loomulik Nõuk. Vene seisukohalt, et kui ta meie puutumatust ja julgeolekut peab tähtsaks, ta ka peab pidama silmas võimalusi, mis sellest seisukohast järelduvad."''<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=29. september 1939 |pealkiri=„Vastutulek Nõuk. Venele“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}</ref> Tiit Made on raamatus "Idüllist ahastuseni" seda artiklit kommenteerides väitnud, et Tammer olevat oma seiskohtadelt valitsejatele lojaalne ning hoidunud kriitikast, kartes kaotada töökohta.<ref name=":192">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Made |eesnimi=Tiit |pealkiri=Idüllist ahastuseni: 1939-1941 |kirjastus=Argo |aasta=2009 |koht=Tallinn |leheküljed=242; 430 |keel=eesti}}</ref> Samas sõnab ajaloolane Küllo Arjakas, et Tammer oli ainuke sel teemal kirjutanud ajakirjanik, kes seostas lepingu sõlmimist otseselt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga, rõhutades selle pakti tohutut mõju Läänemere piirkonnas.<ref name=":23" /> Tammer kirjutas poliitilisi sündmusi käsitlevaid juhtkirju ka juunipöördele järgnenud päevadel, millega püüdis rahvast rahustada ja toimunut selgitada.<ref name=":15" /> Juunisündmuste ajal kirjutatud artikleid kiitis ka Made. 22. juunil ilmunud artiklit pidas ta heaks näiteks, "kuidas tippajakirjanik suudab poliitilistele muudatustele operatiivselt reageerida".<ref name=":192" /> 22. juulil kirjutas Tammer, et kuigi ta pole maailmavaadetelt sotsialist, vaid demokraat, tundis ka tema, et Eesti demokraatia on jõudnud ummikusse. Kuna ka maailmas valitsesid sarnased tendentsid, siis varem või hiljem oleks eesti rahval tulnud teha valik fašismi ja sotsialismi vahel. Peamiseks motiiviks sotsialismi toetamisel oli Tammeri meelest inimese individuaalsuse tunnistamine.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=22. juuli 2023 |pealkiri=„Sotsialistlik Eesti“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=10. mail 2023}}</ref> 26. juulil 1940 sulgesid Nõukogude võimud Päevalehe.<ref name=":9" /> Seejärel leidis H. Tammer töökoha ajalehe [[Rahva Hääl]] tehnilise toimetajana. 1940. aasta oktoobris ja novembris tõlkis ta eesti keelde "Leninismi küsimusi".<ref name=":24" /> Harald Tammer lootis, et uue võimu kehtestamisega toimuvad muutused muudavad Eesti sotsialistlikuks vabariigiks, kus suudetakse säilitada ka rahvuslikke aateid. Tammeri kirjutistest võib aimata nö poole vahetust, kuid hilisemad säilinud ülekuulamise dokumendid tõestavad, et Tammer jäi lojaalseks demokraatlikele põhimõtetele, püüdes uue olukorraga kohaneda. == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == === Töö Rahvuskogus 1937. aastal === [[Fail:Tammer, Harald - Rahvuskogu II koja liige.jpg|pisi|Rahvuskogu II koja liige Harald Tammer]] Harald Tammer oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uue põhiseaduse]] vastuvõtmiseks moodustatud [[Rahvuskogu]] Teise Koja liige, olles nimetatud peaministri riigivanema ülesannetes K. Pätsi 1937. aasta 26. jaanuari käskkirjas.<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.77.2.260.</ref> A. Ruusmanni hinnangul esinesid Rahvuskogus oponeerivate sõnavõttudega üle 20 saadiku, kelle hulgas oli ka riigivanema poolt nimetatud H. Tammer.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ruusmann |eesnimi=Ants |pealkiri=Eesti Vabariik 1920-1940 |kirjastus=TPÜ kirjastus |aasta=1997 |koht=Tallinn |leheküljed=131-132 |keel=eesti}}</ref> Eduard Laamani sõnul Rahvuskogus vastanduvaid saadikuterühmi ei tekkinud, hääletati südametunnistuse järgi ning juhtus ka opositsiooni ettepanekute vastuvõtmisi.<ref name=":20" /> Tammer ise on Rahvuskogu kohta kirjutanud: "Rahvuskogu ei olnud poliitiline asutus selle sõna otseses mõttes, ta oli enam seltskondlik või üldrahvuslik kogu, (kuid selge on, et meie tulevane riigikogu peaks olema poliitiliselt korraldatud, juhitud ja distsiplineeritud, et suuta jagada seda poliitilist vastutust, mis viimastel aastatel on seisnud ainuüksi valitsuse õlgadel).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tammer |eesnimi=Harald |kuupäev=18. august 1937 |pealkiri=„Uus lehekülg“ |leheküljed=2 |väljaanne=Päewaleht |vaadatud=16. mail 2023}}</ref> Tammer oli Rahvuskogu Teise Koja Põhiseaduse eelnõu läbivaatamise II komisjoni abiesimees. Komisjoni töös osalesid veel [[Heinrich Gutkin]], [[Karl-Robert Ruus]], [[Jaan Soots]], [[Viktor Neggo]], [[Jaak Reichmann]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Naeres]], [[Johan Sepp]], [[Hugo Kukke]], [[Johannes-Leopold Antik]], [[Johannes Orasmaa]] ning [[Ants Piip]].<ref name=":21">Eesti Rahvusarhiiv, ERA.4408.1.100</ref> Tammeri tegevus Rahvuskogus juhindus tema arusaamast, et põhiseadus peab rajanema eelkõige rahvahääletuse otsusel, motiividel rahvahääletamise otsuse juures ning rahva tõekspidamistel. Nendest järeldas Tammer, et Eesti rahva sooviks on saada parlamentaarset korda. Samuti viitas ta, et ka riigivanem K. Päts olevat inglise parlamentarismi Eestile eeskujuks toonud. 1920. aastal Eestis vastu võetud põhiseaduslikku riigikorda pidas ta konventsionaalseks valitsusvõimuks, kus võim on täielikult parlamendi käes.<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.77.3.85 – Rahvuskogu üldkoosolekute ja põhiseaduse eelnõu-osade komisjonide ühiste koosolekute stenograafilised aruanded; Harald Tammeri sõnavõtt,  Lk 23-24</ref> Komisjonis esitatud põhiseaduse eelnõudes nägi Tammer olulisi puudusi. Diskussioonis valitsuse, riigipea ja parlamendi võimutasakaalu üle oli ta seisukohal, et valitsus ei tohiks oleneda presidendi tahtest, vaid president peaks arvestama ka parlamendi ja valitsuse suhteid. Kolme võimuesindaja tasakaalustatud koostöö pidi looma stabiilsuse ning samuti vastama rahvahääletamise otsusele. Tammeril olid mõned selged alustpanevad arusaamad põhiseaduslikest küsimustest: ''"Rahvas ei ole meil võimuallikas ainult suveräänsuse mõttes, vaid selles mõttes, et riigivõim tuletatuna rahvalt teotseks rahva nimel ning alluks rahvaesinduse kontrollile. See parlamentaarne element, mis peaks esinema eelnõus kandvama joonena, on tagaplaanile surutud."''<ref name=":21" /> Tammer pidas oluliseks, et põhiseadus toetuks mingile varem välisriikide ajaloos läbiproovitud kogemusele. Kui Tammer tõi esile Inglismaa põhiseaduse, kostsid vastashääled, et Inglise põhiseaduse juurde kuuluvad ka konventsionaalsed toimimisnormid. Tammer viitas sealse põhiseaduse muutmise võimalikkusele seaduste abil. Ta sõnas: ''"Tundub, et siiski pole otstarbekohane ühe varema ajajärgu arenemisastme eeskujuks võtmine. Kui tahaksime Inglismaalt vedurit osta, kas ostaksime siis James Watti aegse vana veduri? Ei, meie võtaksime ühe uuema mudeli."''<ref name=":21" /> Rahvuskogu üldkoosolekul 28. juulil 1937 käsitleti kodade koostatud põhiseaduse eelnõusid, mis sarnanesid üpriski riigivanema eelnõuga, ning võeti vastu uus põhiseadus.<ref name=":22">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valge |eesnimi=Jaak |pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 |kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu |aasta=2019 |koht=Tallinn |leheküljed=494; 496-497 |keel=eesti}}</ref> Vastu hääletasid O. Koplus, O. Lõvi ja J. Post. A. Piip loobus hääletamast ja H. Tammer jäi erapooletuks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajur |eesnimi=Ago |pealkiri=Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956) |kirjastus=Rahvusarhiiv |aasta=2018 |koht=Tartu |leheküljed=547 |keel=eesti}}</ref> Jaak Valge arvates oli uus põhiseadus siiski ebademokraatlik, kehtestatud ebalegaalsel teel. See oli koostatud väljavaadetega, et K. Pätsi positsiooni mitte kõigutada, samal ajal säilitades mingidki demokraatlikud vabadused.<ref name=":22" /> Rahvuskogu olemusest ning selle töö tulemusest hoolimata oli see Eestis esmakordne, et põhiseaduse küsimusi käsitleti niivõrd põhjalikult.<ref name=":20" /> Harald Tammeri poliitilised seisukohad avaldusid tema ülekuulamiste protokollidest. Seal vastas Tammer tema poliitiliste veendumuste kohta käivale küsimusele järgnevalt: ''"Oma veendumustelt olen demokraat, ma olin parlamentaarse korra ja eraomanduse pooldaja. Eesti varasema riigikorra suhtes asusin ma opositsioonis, kuid pidasin selle korra muutmist õigeks evolutsioonilisel, mitte revolutsioonilisel teel. Ma arvan, et eraomand peab olema piiratud riigi huvidega. Teisalt olin ma eesti rahvuslane selles mõttes, et tegutsesin eesti rahva säilitamise ja arengu huvides, kuid ma ei olnud šovinist."''<ref name=":24">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Lembit |kuupäev=6. mai 1993 |pealkiri=„Hauatagune pealekaebus“ |leheküljed=6 |väljaanne=Päevaleht |vaadatud=16. mail 2023}}</ref> === Ühiskondlik tegevus === [[Fail:Eesti ajakirjanikud Poolas Eesti saadiku juures.jpg|pisi|Eesti ajakirjanikud Poolas Eesti saadiku juures 1935. aasta mais. Harald Tammer seisab paremalt teisena.]] Tammer kuulus [[Eesti Välissuhete Ühing]]usse, mille asutasid 1937 [[Ants Piip]], [[Eugen Maddissoo]] ja [[Karl Zirkel]]. Ühingu eesmärgiks oli Eesti välispoliitilistele rahutagavatele sihtidele kaasa aitamine ning Rahvasteliidu ideede levitamine. H. Tammer oli ühingu esimeheks kuni selle töö lõpetamiseni 1940. aastal.<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.14.18.49 – Eesti Välissuhete Ühing</ref> Tammer kuulus Eesti eliidi seltskondlikku klubisse [[Centum]]. See oli koht, kus tassi kohvi ja konjaki juures arutati päevasündmusi ning välispoliitika küsimusi. Ilmar Raamoti mälestuste kohaselt kuulus klubisse umbes 70 liiget, kellest pooled olid välismaa diplomaadid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raamot |eesnimi=Ilmar |pealkiri="Mälestused" |kirjastus=Varrak |aasta=2013 |koht=Tallinn |leheküljed=532-533}}</ref> Harald Tammer toimetas 1940. aastal ka prantsuskeelset ajalehte Revue Baltique. Alates 30. novembrist 1940 võttis Tammer osa ENSV Punase Risti ajutise juhatuse koosolekutest. 6. detsembri koosoleku otsusega, mil jaotati ajutise juhatuse ametid, sai Tammerist organisatsiooni sekretär-juriskonsult ja üldosakonna juhataja. Punase Risti eesti organisatsioon tegeles lisaks allasutuste, nagu lastekodude ja sanatooriumite haldamisele, peamiselt meditsiinitöötajate täienduskursuste korraldamisega, samariitlaste ainelise toetamisega, elupäästjate tunnustamise jmt sarnaste heategevuslike ülesannetega.<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.2048.1.10</ref> Tammer kuulus ka [[Eesti-Soome-Ungari Liit]]u, Eesti-Poola ja Eesti-Rootsi sõprusühingusse.<ref>Eesti Kultuurilooline Arhiiv, EKLA - f 193 m 121:62.</ref> == Arreteerimine ja ülekuulamised NKVD-s == Korralduse Tammeri arreteerimiseks allkirjastas rahvakomissar [[Boris Kumm]] 18. jaanuaril 1941.<ref name=":24" /> Tammer arreteeriti 1941. aasta 7. veebruari õhtul.<ref name=":24" /> Eesti Vabariigi perioodil ajakirjanikuna töötanud [[Jüri Remmelgas|Jüri Remmelga]] andmetel, oli endine Vaba Maa ja Päevalehe tõlk Ada Koit esitanud pealekaebusi paljude tuntud ajakirjanike kohta, kelle hulgas olid ka [[Eduard Laaman]], Harald Tammer, [[Evald Jalak]], [[Aleksander Grünthal]], [[Jaan Taklaja]], [[Oskar Lõvi]], [[Johannes Animägi]], [[Henno Rahamägi]] jmt. Tema pealekaebuste mõjul nimetatud isikud väidetavalt arreteeritigi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Remmelgas |eesnimi=Jüri |pealkiri=Tuline värav: sõjaraamat |kirjastus=Olion |aasta=2004 |koht=Tallinn |leheküljed=22 |keel=eesti}}</ref> Arreteerimise järel pitseeritakse Tammeri elumaja kolm tuba, veranda ning kaks sahvrit.<ref name=":24" /> Arreteerimisele järgnenud esimesi ülekuulamisi juhtis julgeoleku nooremleitnant Vasjukov. Ülekuulamine keskendus üllatuslikult mitte Tammeri tehtud reisidele lääneriikidesse ja Saksamaale, vaid tema Venemaa külastustele. Nõukogude ametnikud kahtlustasid Tammerit Eesti Sõjavägede Staabi luureosakonna kaastöölisena.<ref name=":24" /> Selle süüdistuse aluseks olid Eesti Vabariigi ajal põrandaaluses kommunistlikus tegevuses aktiivne olnud [[Richard Mirring]]u (1923. aastast Meering) ütlused NKVD ülekuulajatel 1937. aastal. Mirring väitis, et Tammer oli osaline väidetava Eesti kindralstaabi terroristlikku ja nõukogudevastase diversioonilise tegevuse juhtimisel. Süüdistuskokkuvõte valmib 20. juuniks 1941. Seal pannakse Tammerile süüks osalemist vabadussõjas, Kaitseliidu tegevuses, tema kirjutatud artiklite nõukogudevastasust ning Eesti kindralstaabi 2. osakonna teenistuses olemist. Tammer ühtegi süüdistust omaks ei võtnud. Tammer viibis Patarei vanglas, kuni ta evakueeriti sakslaste pealetungi eest Kirovi vanglasse, kus alustati uute ülekuulamistega. Kuna ülekuulamisprotokollid Tallinnast Kirovisse ei jõudnud, siis valmis 7. jaanuari 1942 uus süüdistuskokkuvõte.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Lembit |kuupäev=7. mai 1993 |pealkiri=Hauatagune pealekaebus |leheküljed=6 |väljaanne=Päevaleht |vaadatud=20. mail 2023}}</ref> Pärast pikki ülekuulamisi NKVD-s mõisteti Harald Tammer kurikuulsa paragrahv 58 alusel 10 aastaks vangilaagrisse (otsus 17.03.1942). Ta suri Vene NFSV-s Gorki oblastis Suhhobezvodnoje asulas Unžlagis. {{kas|11. okt 1947 väljastatud surmatunnistus nr 2528 kinnitab, et Tammer, Harald Peetri poeg tunnistati surnuks 10. okt 1947. Surmatunnistusele on lisatud: Harald Tammer on surnud 6. mail 1942 (mõningatel andmetel on surmaajaks märgitud 6. juuni 1942, kenotaafil 2. juuni 1942) NSV Liidu Siseministeeriumi tööparanduslaagris.}}<ref name=":13" /> == Isiklikku == [[Fail:Maal Harald Tammerist.jpg|pisi|225x225px|Harald Tammer; maali autor Felix Randel]]Harald Tammeri viimaseks elupaigaks jäi Nõmmel [[Õie tänav (Tallinn)|Õie tänaval]] asunud maja nr 44.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Lembit |kuupäev=6. mail 1993 |pealkiri="Hauatagune pealekaebus" |leheküljed=6 |väljaanne=Eesti Päevaleht |vaadatud=20. mail 2023}}</ref> Harald Tammer abiellus enne 1920 novembrit Alide Emilie Ehrbackiga. 1921. aastal sündis tütar Lilian ja 1927. aastal tütar Evi-Ruth, kes aasta hiljem suri. Tütar Lilian Tõnisson (1921–2008) abiellus 1943. aastal [[Jaan Tõnisson]]i vennapoja Viktoriga. Samal aastal pärast ema surma põgenes ta koos abikaasaga Soome, hiljem Rootsi ning sealt 1951 Kanadasse. Neil sündisid pojad Peeter Toomas ja Andrus. Lilian Tõnisson oli ajakirjanik, aastatel 1989–1995 oli ta ajakirja [[Eesti Kirik (ajakiri)|Eesti Kirik]] tegevtoimetaja.<ref name=":13" /> ==Tunnustus== *Läti [[Karutapja orden]]i III järk (1924) *[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]] (1923) *Läti Vabariigi mälestusmedal "10 aastat iseseisvust" (1930) *Poola teeneterist (1934) *Leedu [[Gediminase orden]] (1935) *[[Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk]] (1936) *[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk|Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi]] II järk (1937) *Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (1940) *[[Eesti Spordi Kuulsuste Hall]]i liige (alates 2022) == Muu == 1934. aastal kohtus Tammer vene kirjameeste [[Aleksei Tolstoi]], [[Mihhail Koltsovi]], [[Ilja Ilf]]i ja [[Jevgeni Petrov]]iga.<ref name=":24" /> Tammer käis [[1937]]. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas [[saksa kunst]]i ja saavutustega [[Königsberg]]is, [[München]]is, [[Nürnberg]]is, [[Frankfurt|Frankfurdis]], [[Düsseldorf]]is, [[Oldenburg]]is, [[Hamburg]]is ja [[Berliin]]is. Münchenis külastas ta degenereerunud ja ametlikult soositud kunsti kujutavaid näitusi. Eesti delegatsioon leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhilistele omaduste ning Saksa olustikuga.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=[[Pekka Erelt]] |aeg=26. juuli 2017 |pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida |url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170 |arhiivimisaeg=2017-07-26 |vaadatud= |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]}}</ref> 1990. aasta 1. veebruaril ilmuma hakanud Päevalehe esimesse numbrisse kirjutas lühikese tagasivaate ka Lennart Meri, kus ta meenutas Harald Tammerit järgmiselt: ''"Vähemalt korra esines ta Jõuluvana osas Pariisi Eesti Seltsis. Ta jäi õhtu keskseks kujuks ka pärast seda, kui oli vatthabeme eest võtnud ja laubalt pärlendavat higi pühkis."''<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Lennart |kuupäev=1. veebruar 1990 |pealkiri=Kadunud poja tagasitulek |leheküljed=1 |väljaanne=Päevaleht |vaadatud=21. mail 2023}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ISIK|3643}} * {{ESBL|Harald_Tammer}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25396 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Tammer, Harald}} [[Kategooria:Eesti tõstjad]] [[Kategooria:Eesti kuulitõukajad]] [[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1942]] g3s0jfi2c88yoip5sgodnc2dwm8egcz 0 233526 7170755 7112394 2026-06-11T10:45:57Z ~2026-34375-41 231433 7170755 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Estonia teatrihoone |omakeelne nimi = |pilt = |pildiallkiri = |asukoht = |stiil = [[Juugendstiil]] |ehituse algus = 1911 |ehituse lõpp = 1913 |sissepühitsemine = |avamine = [[6. september]] ([[vkj]] 24. augustil) [[1913]] |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = [[Estonia puiestee]] 4 |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]] |omanik = [[Estonia (selts)]] |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Fail:TLA 1465 1 1796.jpg|pisi|Vaade [[Uus turg|Uuele turule]] enne ja pärast Estonia hoone ehitamist]] [[Fail:EstConstAssmb.jpg|pisi|Eesti [[Asutav Kogu]] avaistungil, 23. aprill 1919]] [[Fail:Tallinn, teater Estonia - vaade turuplatsile, AM N05926.jpg|pisi|Vaade teatrihoonele [[Virumägi|Viruvärava mäelt]] (1930. aastad)]] [[Fail:AM N06025.jpg|pisi|Vaade Estonia hoonele ida poolt, u 1930]] '''"Estonia" teatrihoone''', algse nimega '''Estonia teatri- ja seltsimaja'''<ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref> on teatri- ja kontserdihoone [[Tallinn]]as aadressil [[Estonia puiestee]] 4. [[Juugendstiil]]is teatrimaja projekteerisid soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]] ning sellest sai pärast valmimist 1913. aastal linna kõige suurem hoone.<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht nr 10; 29. oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1*est lk. 210–212]</ref> Hoone ühes tiivas asub [[Estonia teatrisaal]] ja teises tiivas [[Estonia kontserdisaal]]. Algse projekti järgi mahutas teatrisaal 874, kontserdisaal 1200 kohta. Hoone tiibade ehk kahe suure saalikorpuse vahel on madalam nn talveaia osa. Hoone on ehitis- ja ajaloomälestis.<ref>{{kultuurimälestis|1071|1071 "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a}}</ref> == Eelulugu == [[Estonia (selts)|"Estonia" Seltsi]] teatritrupp oli alates 1895. aastast hakanud lavastama [[laulumäng]]e, "rahvatükke"ja naljamänge; 20. sajandi algul jõudsid lavale tõsisemad draamateosed. 1906. aastal loodi seltsi baasil lavastajate ja näitlejate [[Paul Pinna]] ning [[Theodor Altermann]]i eestvõtmisel kutseline teater "Estonia", mis jäi seltsiga ning 1908. aastal asutatud Eesti Teater "Estonia" Osaühisusega seotuks kuni 1940. aastani. Linnavalitsus eraldas "Estonia" Seltsile tasuta krundi tulevase [[Eesti Draamateater|Saksa Teatri]] ja turuplatsi kõrvale 1904. aastal. Raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega ja teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja [[Tallinna Krediitpank|Tallinna Vastastikune Krediitühisus]] 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikuid. Maja lõplik maksumus oli 811 416 rubla ja 32 kopikat, millest 710 000 rubla tuli seltsi ja osaühisuse juhatuse liikmete lähisugulaste nimele vormistatud ning isikliku kinnisvara tagatisel antud laenudest.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Peets |eesnimi=Hugo |pealkiri=''Estonia'' teatri- ja kontserthoone ajalugu |kirjastus=Estonia |aasta=1938 |koht=Tallinn |keel=eesti}}</ref> Tallinna eestlaste laulu- ja mänguselts [[Estonia (selts)|"Estonia"]] rajas hoone aastatel 1912–1913 eestluse keskusena teatri- ja kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega, [[Uus turg|Uue turu]] ääres. Enne seda kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase [[Väike-Tartu maantee]] ääres asunud ühekorruselist hoonet nr 25<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4</ref>, kus hiljem asus seal [[Tallinna Töölisteater|Tallinna töölisteater]]. == Esimene hoone (kuni 1944) == Hoone avati [[6. september|6. septembril]] ([[vkj]] 24. augustil) [[1913]], avaõhtul tuli ettekandmisele "[[Hamlet]]" ja avaprogrammis oli veel C. R. Jakobsoni "Artur ja Anna", J. Haydn'i oratoorium "Aastaajad", Humperdinck'i ooper "Hänsel ja Gretel" ("Hans ja Greete") ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert. Tollal sai Estonia teatrihoonest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Kontserdisaalis oli üks linna moodsamaid ja suuremaid oreleid, ehitatud meister A.Terkmanni töökojas.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Фабрика органов и фисгармоний А. А. Теркман Ревель : основана в 1882 году, [Ревель] : [s.n.], [1915 (Ревель : Цветков и Китцель)]}}</ref> I maailmasõja ajal kasutati kontserdisaali tiiba kuni 1918. aastani sõjahaiglana, teatrisaalis toimusid etendused edasi. Vabadussõja ajal kogunes [[23. aprill]]il [[1919]] majja Eesti Vabariigi esimene parlament, [[Asutav Kogu]]. Juba 1920. aastatel tehti teatrimajale juurdeehitusi. 1934. aasta ümberehituste käigus ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu, samuti lisati teatrimajale Roheline saal. [[Fail:Tallinn, Estonia seltsi hoone, AM N05972.jpg|pisi|Estonia teatrihoone]] [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] sai hoone kõvasti kannatada. [[Märtsipommitamine Tallinnas|9. märtsil 1944]], kui Nõukogude [[Punaarmee]] lennuvägi õhust Tallinna ründas, hävines pommitabamuse saanud teatrihoone tulekahjus pea täielikult. Peale hoone hävimist moodustas [[Eesti Omavalitsus]] aprillis 1944 komisjoni "Estonia" hoone uuesti ülesehitamise võimaluste läbikaalumiseks ning vastavate sammude astumiseks. Komisjoni juhatusse kuulusid tehnikadirektor [[Arnold Radik]]u juhtimisel. Teisteks juhatuse liikmeteks olid [[Andres Särev]], [[Edgar Muttikas]] ja [[Alar Kotli]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/04/16/25 Estonia teatrihoone taasülesehitamise komisjon oli koos], Eesti Sõna, nr. 88, 16 aprill 1944</ref> == Taastatud hoone == Estonia teatri- ja kontserdihoone taastati aastatel 1945–1951 arhitekt Alar Kotli projekti järgi, milles osaliselt säilitati algne väljanägemine, osalt seda aga muudeti.{{lisa viide}} Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega. 1944. aastal hävinud hoone ülesehitamisnõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algsel kujul taastamise, mistõttu ehitati vajalikud lisaruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai sõjaeelsest 1,4 korda mahukam. [[1946]]. aastal taasavati Estonia kontserdisaal ja [[1947]]. aasta sügisel ka teatrisaal. Hoone taastamine tervikuna jõudis lõpule [[1951]]. aastaks. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Nõukogude okupatsioonivõimu organid esitasid kunstnikele nõudmise, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama [[Stalin]]i juhtimisel toimuvat "suurt sotsialistlikku ülesehitamise tööd" ja "vaenlase purustatu taastamist".<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948.</ref> Töö võtsid ette kunstnikud [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ja [[Richard Sagrits]]. Kunstnikud pidid jagama lae neljaks üksikuks süžeeks: lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning nõukogude kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse [[laulupidu]], vasakul pool on teemaks "põllumajandus" ning paremal "tööstus ja kalandus".<ref name="Genss, 1948" /> Lisaks valmistati teatrisaali kaunistamiseks 16 [[bareljeef]]i vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule.<ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946</ref> Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefid jagunesid järgmiselt: [[Ferdi Sannamees]] [[Vene NFSV]] ja [[Tadžiki NSV]], [[Paul Horma]] [[Eesti NSV|Eesti]] ja [[Armeenia NSV]], [[Juhan Raudsepp]] [[Läti NSV|Läti]] ja [[Aserbaidžaani NSV]], [[Voldemar Mellik]] [[Ukraina NSV|Ukraina]] ja [[Kasahhi NSV]], [[August Vomm]] [[Valgevene NSV|Valgevene]] ja [[Karjala ANSV]], [[Aleksander Kaasik]] [[Moldaavia NSV|Moldaavia]] ja [[Usbeki NSV]], [[Enn Roos]] [[Gruusia NSV]] ja [[Herman Halliste]] [[Turkmeeni NSV]].<ref>[[Mart-Ivo Eller]], Ehitusplastikast ja Nõukogude Eesti ehitusplastika arengust 1940-1962, [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]], 1964</ref> == Taasiseseisvunud Eestis == [[Pilt:Rahvusooper Estonia, dets 20.jpg|pisi|Tagakülje vaade aastast 2020]] Pärast kaua kestnud ümberehitustöid valmis 1991. aastaks hoone keskosa, mida asuti kasutama talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks. [[2006]]. aastal avati ka [[kammermuusika]]saal. Hoone kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, selles tegutsevad kolm iseseisvat asutust: ühes tiivas [[Rahvusooper Estonia]] ja teises [[Eesti Kontsert]] ning [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]]. Aastatel 1990–1992 toimusid Estonia kontserdisaalis kõik kümme [[Eesti Kongress]]i istungjärku. Estonia teatrihoonet on kujutatud Eesti [[Viiekümnekroonine pangatäht|50-kroonisel rahatähel]], mis oli ringluses aastatel 1994–2011. == Kontserdisaal == Saalis on kuni ligi tuhat istekohta. Ruumi saab kasutada ka konverentsiruumi või ballisaalina. Esimene [[kontsert]] toimus Estonia kontserdisaalis [[7. september|7. septembril]] [[1913]]. [[1997]]. aastal saal renoveeriti. Seal on aastakümnetega toimunud paljude kultuuri- ja riigitegelaste matusetseremooniad. Teiste hulgas E. Aav, A. H. Tammsaare, L. Koidula, J. Vares-Barbarus, P. Pinna, A. Topman, H. Eller, J. Semper, J. Smuul, Fr. Tuglas, P. Keres, G. Ots, V. Panso, A. Vader, T. Vettik, G. Ernesaks, P. Lilje, J. Kotkas, E. Baskin, E. Klas, E. Savisaar, A. Rüütel jpt. == Teatrisaal == Aastal 1946 teatrisaal taastati<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. Aastal 2005 teatrisaali [[renoveerimine|renoveeriti]]<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Eesti kontserdimajad]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] q2cxuarroh62cp5cc2vc4n2htqihpu3 7170756 7170755 2026-06-11T10:48:16Z ~2026-34375-41 231433 7170756 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Estonia teatrihoone |omakeelne nimi = |pilt = |pildiallkiri = |asukoht = |stiil = [[Juugendstiil]] |ehituse algus = 1911 |ehituse lõpp = 1913 |sissepühitsemine = |avamine = [[6. september]] ([[vkj]] 24. augustil) [[1913]] |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = [[Estonia puiestee]] 4 |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]] |omanik = [[Estonia (selts)]] |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Fail:TLA 1465 1 1796.jpg|pisi|Vaade [[Uus turg|Uuele turule]] enne ja pärast Estonia hoone ehitamist]] [[Fail:EstConstAssmb.jpg|pisi|Eesti [[Asutav Kogu]] avaistungil, 23. aprill 1919]] [[Fail:Tallinn, teater Estonia - vaade turuplatsile, AM N05926.jpg|pisi|Vaade teatrihoonele [[Virumägi|Viruvärava mäelt]] (1930. aastad)]] [[Fail:AM N06025.jpg|pisi|Vaade Estonia hoonele ida poolt, u 1930]] '''"Estonia" teatrihoone''', algse nimega '''Estonia teatri- ja seltsimaja'''<ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref> on teatri- ja kontserdihoone [[Tallinn]]as aadressil [[Estonia puiestee]] 4. [[Juugendstiil]]is teatrimaja projekteerisid soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]] ning sellest sai pärast valmimist 1913. aastal linna kõige suurem hoone.<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht nr 10; 29. oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1*est lk. 210–212]</ref> Hoone ühes tiivas asub [[Estonia teatrisaal]] ja teises tiivas [[Estonia kontserdisaal]]. Algse projekti järgi mahutas teatrisaal 874, kontserdisaal 1200 kohta. Hoone tiibade ehk kahe suure saalikorpuse vahel on madalam nn talveaia osa. Hoone on ehitis- ja ajaloomälestis.<ref>{{kultuurimälestis|1071|1071 "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a}}</ref> == Eelulugu == [[Estonia (selts)|"Estonia" Seltsi]] teatritrupp oli alates 1895. aastast hakanud lavastama [[laulumäng]]e, "rahvatükke"ja naljamänge; 20. sajandi algul jõudsid lavale tõsisemad draamateosed. 1906. aastal loodi seltsi baasil lavastajate ja näitlejate [[Paul Pinna]] ning [[Theodor Altermann]]i eestvõtmisel kutseline teater "Estonia", mis jäi seltsiga ning 1908. aastal asutatud Eesti Teater "Estonia" Osaühisusega seotuks kuni 1940. aastani. Linnavalitsus eraldas "Estonia" Seltsile tasuta krundi tulevase [[Eesti Draamateater|Saksa Teatri]] ja turuplatsi kõrvale 1904. aastal. Raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega ja teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja [[Tallinna Krediitpank|Tallinna Vastastikune Krediitühisus]] 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikuid. Maja lõplik maksumus oli 811 416 rubla ja 32 kopikat, millest 710 000 rubla tuli seltsi ja osaühisuse juhatuse liikmete lähisugulaste nimele vormistatud ning isikliku kinnisvara tagatisel antud laenudest.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Peets |eesnimi=Hugo |pealkiri=''Estonia'' teatri- ja kontserthoone ajalugu |kirjastus=Estonia |aasta=1938 |koht=Tallinn |keel=eesti}}</ref> Tallinna eestlaste laulu- ja mänguselts [[Estonia (selts)|"Estonia"]] rajas hoone aastatel 1912–1913 eestluse keskusena teatri- ja kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega, [[Uus turg|Uue turu]] ääres. Enne seda kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase [[Väike-Tartu maantee]] ääres asunud ühekorruselist hoonet nr 25<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4</ref>, kus hiljem asus seal [[Tallinna Töölisteater|Tallinna töölisteater]]. == Esimene hoone (kuni 1944) == Hoone avati [[6. september|6. septembril]] ([[vkj]] 24. augustil) [[1913]], avaõhtul tuli ettekandmisele "[[Hamlet]]" ja avaprogrammis oli veel C. R. Jakobsoni "Artur ja Anna", J. Haydn'i oratoorium "Aastaajad", Humperdinck'i ooper "Hänsel ja Gretel" ("Hans ja Greete") ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert. Tollal sai Estonia teatrihoonest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Kontserdisaalis oli üks linna moodsamaid ja suuremaid oreleid, ehitatud meister A.Terkmanni töökojas.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Фабрика органов и фисгармоний А. А. Теркман Ревель : основана в 1882 году, [Ревель] : [s.n.], [1915 (Ревель : Цветков и Китцель)]}}</ref> I maailmasõja ajal kasutati kontserdisaali tiiba kuni 1918. aastani sõjahaiglana, teatrisaalis toimusid etendused edasi. Vabadussõja ajal kogunes [[23. aprill]]il [[1919]] majja Eesti Vabariigi esimene parlament, [[Asutav Kogu]]. Juba 1920. aastatel tehti teatrimajale juurdeehitusi. 1934. aasta ümberehituste käigus ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu, samuti lisati teatrimajale Roheline saal. [[Fail:Tallinn, Estonia seltsi hoone, AM N05972.jpg|pisi|Estonia teatrihoone]] [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] sai hoone kõvasti kannatada. [[Märtsipommitamine Tallinnas|9. märtsil 1944]], kui Nõukogude [[Punaarmee]] lennuvägi õhust Tallinna ründas, hävines pommitabamuse saanud teatrihoone tulekahjus pea täielikult. Peale hoone hävimist moodustas [[Eesti Omavalitsus]] aprillis 1944 komisjoni "Estonia" hoone uuesti ülesehitamise võimaluste läbikaalumiseks ning vastavate sammude astumiseks. Komisjoni juhatusse kuulusid tehnikadirektor [[Arnold Radik]]u juhtimisel. Teisteks juhatuse liikmeteks olid [[Andres Särev]], [[Edgar Muttikas]] ja [[Alar Kotli]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/04/16/25 Estonia teatrihoone taasülesehitamise komisjon oli koos], Eesti Sõna, nr. 88, 16 aprill 1944</ref> == Taastatud hoone == Estonia teatri- ja kontserdihoone taastati aastatel 1945–1951 arhitekt Alar Kotli projekti järgi, milles osaliselt säilitati algne väljanägemine, osalt seda aga muudeti.{{lisa viide}} Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud [[Dooria stiil|dooria]] sammastega. 1944. aastal hävinud hoone ülesehitamisnõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algsel kujul taastamise, mistõttu ehitati vajalikud lisaruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai sõjaeelsest 1,4 korda mahukam. [[1946]]. aastal taasavati Estonia kontserdisaal ja [[1947]]. aasta sügisel ka teatrisaal. Hoone taastamine tervikuna jõudis lõpule [[1951]]. aastaks. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada [[fresko]]maaliga. Nõukogude okupatsioonivõimu organid esitasid kunstnikele nõudmise, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama [[Stalin]]i juhtimisel toimuvat "suurt sotsialistlikku ülesehitamise tööd" ja "vaenlase purustatu taastamist".<ref name="Genss, 1948">[[Julius Genss]], "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948.</ref> Töö võtsid ette kunstnikud [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]] ja [[Richard Sagrits]]. Kunstnikud pidid jagama lae neljaks üksikuks süžeeks: lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning nõukogude kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse [[laulupidu]], vasakul pool on teemaks "põllumajandus" ning paremal "tööstus ja kalandus".<ref name="Genss, 1948" /> Lisaks valmistati teatrisaali kaunistamiseks 16 [[bareljeef]]i vastavalt tollasele liiduvabariikide arvule.<ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946</ref> Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.<ref name="SV,1946" /> Bareljeefid jagunesid järgmiselt: [[Ferdi Sannamees]] [[Vene NFSV]] ja [[Tadžiki NSV]], [[Paul Horma]] [[Eesti NSV|Eesti]] ja [[Armeenia NSV]], [[Juhan Raudsepp]] [[Läti NSV|Läti]] ja [[Aserbaidžaani NSV]], [[Voldemar Mellik]] [[Ukraina NSV|Ukraina]] ja [[Kasahhi NSV]], [[August Vomm]] [[Valgevene NSV|Valgevene]] ja [[Karjala ANSV]], [[Aleksander Kaasik]] [[Moldaavia NSV|Moldaavia]] ja [[Usbeki NSV]], [[Enn Roos]] [[Gruusia NSV]] ja [[Herman Halliste]] [[Turkmeeni NSV]].<ref>[[Mart-Ivo Eller]], Ehitusplastikast ja Nõukogude Eesti ehitusplastika arengust 1940-1962, [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]], 1964</ref> == Taasiseseisvunud Eestis == [[Pilt:Rahvusooper Estonia, dets 20.jpg|pisi|Tagakülje vaade aastast 2020]] Pärast kaua kestnud ümberehitustöid valmis 1991. aastaks hoone keskosa, mida asuti kasutama talveaiana väiksemate kontsertide ja pidude tarbeks. [[2006]]. aastal avati ka [[kammermuusika]]saal. Hoone kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, selles tegutsevad kolm iseseisvat asutust: ühes tiivas [[Rahvusooper Estonia]] ja teises [[Eesti Kontsert]] ning [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]]. Aastatel 1990–1992 toimusid Estonia kontserdisaalis kõik kümme [[Eesti Kongress]]i istungjärku. Estonia teatrihoonet on kujutatud Eesti [[Viiekümnekroonine pangatäht|50-kroonisel rahatähel]], mis oli ringluses aastatel 1994–2011. == Kontserdisaal == Saalis on kuni ligi tuhat istekohta. Ruumi saab kasutada ka konverentsiruumi või ballisaalina. Esimene [[kontsert]] toimus Estonia kontserdisaalis [[7. september|7. septembril]] [[1913]]. [[1997]]. aastal saal renoveeriti. Seal on aastakümnetega toimunud paljude kultuuri- ja riigitegelaste matusetseremooniad. Teiste hulgas E. Aav, A. H. Tammsaare, L. Koidula, J. Vares-Barbarus, A. Lüüdik, P. Pinna, A. Topman, H. Eller, J. Semper, J. Smuul, Fr. Tuglas, P. Keres, G. Ots, V. Panso, A. Vader, T. Vettik, G. Ernesaks, P. Lilje, J. Kotkas, E. Baskin, E. Klas, E. Savisaar, A. Rüütel jpt. == Teatrisaal == Aastal 1946 teatrisaal taastati<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. Aastal 2005 teatrisaali [[renoveerimine|renoveeriti]]<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Eesti kontserdimajad]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] edo8uy7tzeclg1pxu6au90eq9yjk4t6 0 234552 7170228 6853913 2026-06-10T15:06:52Z Kuriuss 38125 7170228 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{viita}} {{keeletoimeta}} '''Peavalu''' on [[valu]] [[pea]]piirkonnas. ==Levimus== Igasuguse peavalu, sealhulgas [[migreen]]i ja pingepeavalu, levimust hinnatakse kuni 93%-ni, peavalu esineb 8–69 protsendil meestest ja 25–99 protsendil naistel. Pingepeavalude levimus suureneb koos vanusega, migreenil aga seos vanusega puudub. Kuni seitsmeaastastest lastest on umbes 40% kaevanud peavalu üle. Neist 4 protsendil on olnud korduvaid tõsiseid peavalusid ja 2,5 protsendil on diagnoositud migreen. 15-aastastest lastest oli neljast lapsest kolm elu jooksul peavalu kogenud ja neist 20 protsendil oli esinenud intensiivseid peavalusid. Lastel esineb sageli pingepeavalu.<ref name="4e5uv" /> Küsitlusuuringu käigus selgus, et üle 65-aastastest inimestest on 1% möödunud aasta jooksul kogenud tõsist peavalu. Neist 18% olid mehed ja 29% naised.<ref name="Fe5yx" /> ==Klassifikatsioon ja sümptomid== ==Migreen== Migreen on üks kroonilise peavalu alamliike, mille all kannatab mitme uuringu andmetel umbes 10% elanikkonnast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Migreen - Inimene |url=https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/migreen |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=www.inimene.ee |keel=ee}}</ref> Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all naised. Migreeni teket võivad provotseerida ere vilkuv valgus, magamatus, [[alkohol]], [[stress]], söömata olek, ärritavad lõhnad, ilmamuutused, hormonaalsed põhjused (nt [[menstruatsioon]]). Migreenile on iseloomulik ühepoolne pulseeriv mõõdukalt tugev kuni raske peavalu, mis sageli ägeneb füüsilise koormuse korral ja kaob magamisel. Sageli kaasnevad [[iiveldus]] või oksendamine, [[fotofoobia]] ja [[fonofoobia]]. Migreenile võivad eelneda või sellega kaasneda aurad. Kõige sagedamini esinevad nägemishäired, virvendus[[skotoom]]id ja valgusesähvatused<ref name="YSjpS" />. Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllalt sageli võib valu olla väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus (ka ere valgus) muutub hoo ajal väljakannatamatuks. Migreeni alamliigid on auraga (klassikaline, komplitseeritud, oftalmiline, [[hemiparesteesia]]tega, [[hemipleegia]]ga või [[afaasia]]ga) migreen, ilma aurata (tavaline) migreen, oftalmopleegiline (enamasti täielik okulomotoorne [[paralüüs]]) migreen, [[reetina]] migreen, [[basilaarne migreen]] ja lapseea perioodilised sündroomid (migreeni ekvivalendid), millega kaasnevad ägedad segasusseisundid, beniigne asendivertiigo, tsüklilised oksendamised, nn Imedemaa Alice'i sündroom, paroksüsmaalsed jalavalud ja alterneeruvad lapseea hemipleegiad. Mõnikord võib migreen esineda ilma peavaluta, ainult aurana, sel juhul on vajalikud uuringud intrakraniaalse protsessi välistamiseks. ==Kobarpeavalu== Meeste ja naiste suhe on kobarpeavalu puhul 4,5–6,7 : 1 meeste kasuks. Haigus võib esineda põhimõtteliselt igas vanuses, kuid siiski sagedamini 20. eluaastate lõpul. Kobarpeavalu valdav põhitunnus on valude perioodiline esinemine, kusjuures keskmine kobarvalu periood kestab 2–3 kuud, kordudes valdavalt ühe või kahe aasta tagant. Enam kui pooltel patsientidest on peavalud öised ja paljudel patsientidel esineb ööpäevane tsükliline rütm. Sageli on esilekutsuv tegur alkohol. Kobarpeavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Aurat ei esine. Valu jõuab kõrgpunkti valdavalt 10–15 minutiga ja kestab üldiselt 45–60 minutit, esinedes 1–3 korda päevas<ref name="XWzsg" />. Valu lokaliseerub tavaliselt [[kolmiknärv]]i alale, on piinav, läbitungiv ja mittepulseeriv. Kobarpeavaludega kaasnevad sageli konjunktiivi injektsioon, [[pisaravoolus]], ninakinnisus, [[rinorröa]], [[otsmik]]u ja näo higistamine, [[mioos]], [[ptoos]] ja silmalaugude [[turse]]. Kobarpeavalude [[sümptomaatiline ravi]] seisneb [[ergotamiin]]i manustamises ja võimaluste korral nt 100% hapniku inhaleerimises – see toimib väga efektiivselt. [[Profülaktiline ravi|Profülaktiliseks raviks]] on kasutatud [[liitium]]i, mille toime teatakse olevat alla nädala, kaltsiumkanalite blokaatoreid, [[metüsergiid]]i ja [[ergotamiin]]i. Episoodiliste kobarpeavalude korral on soovitatud hoo ajal [[hapnikravi]], profülaktilise ravina on tõhusaks osutunud ergotamiini ja [[verapamiil]]i kombineerimine. Ergotamiini kasutamine on näidustatud ravile raskesti alluvate haigusjuhtude korral <ref name="3zCP6" />. ==Krooniline paroksüsmaalne [[hemikraania]]== See on kobarpeavalu eritüüp, mille korral esineb raske ühepoolne supraorbitaalne või orbitaalne valu. Valu lokaliseerub alati samale poole, võib olla küllalt intensiivne. Peavalu kestab kuni 10 minutit, sageli kordudes päeva jooksul 10–15 korda. Kaasuvad sümptomid on samad mis kobarpeavalude puhul<ref name="xkIJc" />. ==Pingepeavalu== Pingepeavalu on sagedane peavaluvorm. Pingepeavalusid esineb sageli lastel <ref name="OIv5F" />. Valu on sümptomitelt episoodiline, kuid võib muutuda krooniliseks. Peavalud on iseloomult difuussed, mõlemapoolsed, "suruvad ja pingutavad", raskusastmelt kerged kuni mõõdukad. Valu esineb valdavalt [[kael]]a- ja [[kukal|kukla]]piirkonnas. Vahel võib esineda ka fotofoobiat, fonofoobiat või kerget iiveldust. Oksendamine ei ole kroonilisele pingepeavalule iseloomulik. ==Ravimindutseeritud peavalu== Kui inimene tarvitab sümptomaatilistel eesmärkidel sageli suurtes annustes valuvaigisteid, võib see soodustada peavalude arengut. Ravimindutseeritud peavalu jaguneb kahte liiki: valuvaigistitega seotud peavalu ja ergotamiiniga seotud peavalu. Valu on rütmiline, püsib terve või peaaegu terve päeva, kusjuures ainus leevendaja on regulaarne valuvaigistite manustamine. Keeruline on ravimindutseeritud peavalude eristamine primaarsetest peavaludest nagu pingepeavalud ja migreen, sest mõnel migreenihaigel võivad tüüpilised hood puududa. Kaasnevad sümptomid on [[asteenia]], iiveldus, rahutus, kergesti ärritumine, mäluhäired, keskendumisraskused, käitumishäired, unehäired ja tekkiv tolerants sümptomaatiliste ravimite suhtes. Pärast esialgset võõrutusperioodi eelmainitud sümptomid kaovad ning ühtlasi väheneb peavalude raskus ja sagedus. Igapäevane sümptomaatiliste ravimite kasutamine suurtes annustes nullib samal ajal kasutatavate profülaktiliste ravimite toime. Ravimid, mida kasutatakase [[südame isheemiatõbi|südame isheemiatõve]] korral [[stenokardia]]hoogude kupeerimiseks (nt ISDN, ISMN jt), võivad peavalude esinemist indutseerida, seda eriti ravi esimestel kuudel, kuna nitropreparaadid laiendavad veresooni ka pea piirkonnas<ref name="7twhH" />. See on sageliesinev kõrvaltoime. Ravimi pikemaajalisel kasutamisel see sümptom tavaliselt kaob. Kui sümptomid püsivad, tasub kaaluda nitropreparaadi väljavahetamist. ==Muude seisunditega seotud peavalu== *Peavalu võib olla lokaalse peapiirkonna haiguse ([[riniit]], [[sinusiit]], [[otiit]], hambahaigused), [[lülisammas|lülisamba]] ülemise kaelaosa haiguse või süsteemse haiguse sümptom. *Ägedad rasked peavalud võivad viidata eluohtlike seisundite, näiteks subarahnoidaalne [[hemorraagia]] ([[trauma]] [[anamnees]]is) või [[meningiit|meningiidi]] (kaasneb [[kuklakangestus]], kõrge [[palavik]], [[teadvus]]e hämardumine, mõnel juhul [[endotoksiinšokk]]) olemasolule. *[[Sinusiit|sinusiidi]] korral on peavalu valdavalt frontaalse lokalisatsiooniga ja süveneb ette kummardamisel. Sfenoidaalsinusiidi korral lokaliseerub valu silmade vahele või on nn "peast kaela kiirguv valu"<ref name="TXj4E" />. *[[Ajukasvaja]]ga kaasnev peavalu ei ole alati lokaliseeritav ja simuleerib sageli pingepeavalu või migreeni. Pealegi pole ajukasvaja korral peavalu sageli esmasümptom, vaid tekib valdavalt haiguse arengu lõppstaadiumites. *[[Hüpertensioon]]ipeavalu on enamasti kõige intensiivsem hommikul ärgates. Inimene on disponeeritud rohkem peavalule kui lisaks kõrgenenud süstoolse vererõhu väärtustele, esineb kõrgenenud diastoolne [[vererõhk]], sagedamini väärtustes Pd = 120 mmHg ja sellest kõrgem<ref name="QlH1K" />. Samas peaks arvestama suhteliselt harva esineva feokromotsütoomi esinemisvõimalusega. *Hüpertooniliste kriiside korral on peavalu üks sümptomeid, millega tuleb arvestada. Sel juhul esinevad tavaliselt ka neuroloogilised sümptomid, nt virvendus silme ees. Objektiivselt sedastatavad väga kõrged vererõhuväärtused. Sel juhul on oluline adekvaatne ja kiire medikamentoosne hüpertoonilise kriisi kupeerimine, arvestades ka patsiendi hüpertensiooni raskusastet ja varem määratud ravi. *[[Neuralgia]] (nt atüüpiline näoneuralgia, trigeminusneuralgia) sümptomid on hootised sähvivad valud kolmiknärvi haru innervatsioonialal, esineb ka valuvabasid perioode. Valu saab indutseerida trigertsoonide puudutamisel. Sageli vallandab valuhoo söömine. Püsivaid neuroloogilisi sümptomeid pole. Glossofarüngeaalneuralgia (9. [[kraniaalnärv]]is) sarnaneb sümptomitelt sageli trigeminusneuralgiaga, kuid valu võib projitseeruda ka tonsillaarregiooni ja keele tagumisele kolmandikule. Haigushoo võivad vallandada rääkimine, mälumine, naermine, köhimine. Haigus esineb valdavalt üle 40-aastastel inimestel.<ref name="FIlLA" /> *[[gripp|Gripi]] korral esineb peavalu, muud sümptomid on lihase- ja liigesevalud, kõrgenenud kehatemperatuur, nõrkus. *50 protsendil [[premenstruaalsündroom]]i põdevatest naistest esineb peavalu<ref name="zjHoF" />. *[[Herpes]]infektsioonist tingitud valu, näiteks HSV1 viirus, on valdavalt unilateraalne (vajab sõltuvalt haigusastmest adekvaatset lokaalset ja vajadusel süsteemset ravi). *Transitoorsed isheemilised atakid (TIA) võivad anda kuni 24 tundi püsivat peavalu (vajalik on isheemia põhjuse selgitamine veresoontekirurgi poolt). ==Peavaluravi== {{ravi}} Peavaluravis eristatakse kolme süstemaatilise lähenemise komponenti: 1) psühholoogiline, 2) füüsiline, 3) farmakoloogiline lähenemine. ===Psühholoogiline ravi=== * Psühholoogiline ravi seisneb nõustamises, rahustamises, stressi maandamises, [[relaksatsioonteraapia]]s, sobiva bioloogilise tagasiside kujundamises. * Füüsiline ravi hõlmab peavalusid soodustavate tegurite, sealhulgas [[dieet|dieed]]i, hormonaalsete kõrvalekallete ja stressi väljaselgitamist konkreetset juhtu silmas pidades. Lõdvestatakse ja venitatakse kaela- ja õlalihaseid, määratakse füsioteraapia ja/või kodused harjutused. * Patsiendil on soovitatav pidada peavalukalendrit, kuhu ta paneb kirja peavalu sageduse, raskuse, kestuse, kasutatud ravimite nimed ja toime ning peavalu esile kutsuvad tegurid. ===Farmakoloogiline ravi=== Farmakoloogiline ravi jaguneb kaheks: * sümptomaatiliseks ja * profülaktiliseks. == Vaata ka == * [[seljavalu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="4e5uv">Geeald. S. Golden, "Comprehensive.Pediatrics" , Toronto, 1992, lk 923</ref> <ref name="Fe5yx">Ziegler et al."Oxford Textbook of geriatric medicine"J.Grimley Evans and T.Franklin.Williams, Oxford, 1992</ref> <ref name="YSjpS">Parveen Kumar,Michae Clark "Clinical Medicine a Textbook for medical Students and Doctors", 3-ed., London, 1994, lk 935</ref> <ref name="XWzsg">"Neuroloogia.taskuraamat", Medicina, 1997, lk 288</ref> <ref name="3zCP6">William Skach,Charles L.Daley,Christopher E. Forsmark,"Handbook of Medical Tratment",18-ed, Chicago, 1999, lk 463</ref> <ref name="xkIJc">Walter G.Bradley et al.,"Neurology in Clinical Practice",vol2, Oxford, 1996, lk 1710</ref> <ref name="OIv5F">Walter G.Bradley et al, "Neurology in Clinical Practice, vol 2, Oxford, 1996, lk 1718</ref> <ref name="7twhH">Pharmaca Estica 1999 lk. 489</ref> <ref name="TXj4E">J.H.Stein,"Internal Medicine"4-ed,lk.2179,New-York,1993) (Ian R.McWhinney,"A Textbook of Family Medicine",2-ed., Oxford, 1997, lk 287</ref> <ref name="QlH1K">J.H.Stein,"Internal Medicine"4-ed,lk.2183, New-York, 1993</ref> <ref name="FIlLA">Walter et al. "Neurology in Clinical Practice",2-ed.,vol 2, Oxford, 1996, lk 1176</ref> <ref name="zjHoF">"Sünnitusabi ja Günekoloogia", Medicina, 1997, lk 112</ref> }} [[Kategooria:Valu]] 9qm15fq4l6z2ztyq2gvge5bagukdzq7 0 234554 7170394 7127994 2026-06-10T19:21:20Z Metsavend 738 7170394 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ridder | hääldus = | nimi1_keel = kasahhi | nimi1 = Риддер | nimi2_keel = vene | nimi2 = Риддер | pilt = Ridder_VKO_20220808.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = CoA Ridder, Kazakhstan.svg | vapi_link = [[Ridderi vapp]] | pindala = | elanikke = 50 874 (2025) | asendikaart = Kasahstan }} '''Ridder''' on linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is. Asub [[Altai]] mäestiku läänenõlval [[Ulba jõgi|Ulba jõe]] ääres, umbes 50 km kaugusel [[Venemaa]] piirist. Asula rajas [[1786]]. aastal mäeinsener Filipp Ridder. [[1934]]. aastal sai linnaõigused ja kandis [[1941]].–[[2002]]. aastani nime '''Leninogor''' (venepäraselt ''Leninogorsk''). Peamine tööstusharu on [[värviline metallurgia]]. Ridderis lõpeb rahvusvaheline maantee [[E40]]. 2025. aasta alguse seisuga oli linna elanike arv 50 874, neist oli 37 395 venelasi (73,51 %) ja 10 606 (20,85 %) [[Kasahhid|kasahhe]]. 2019. aasta andmetel oli 81,2% elanikest [[venelased]]<ref>{{Netiviide |url=http://stat.gov.kz/api/getFile/?docId=ESTAT306055 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-28 |arhiivimisaeg=2020-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200604223615/https://stat.gov.kz/api/getFile/?docId=ESTAT306055 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Linnas on botaanikaaed. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://ridder.vko.gov.kz/kz/ [[Kategooria:Kasahstani linnad]] cys3k2f7nysq7jrl9im407c47cy8j94 0 243155 7170282 6910664 2026-06-10T17:18:59Z Eiusmod 200998 /* Gastronoomia */ Moorimine 7170282 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=september|aasta=2017}} {{see artikkel|räägib toiduainest, ansambli kohta vaata artiklit [[Liha (ansambel)]].}} [[Pilt:Beinscheibe.jpg|pisi|]] '''Liha''' on loomade [[Lihaskude|lihas]]-, [[rasvkude|rasv]]- ja [[sidekude]], mida tarvitatakse toiduks. Samuti arvatakse sageli liha hulka mitmesugused [[subprodukt]]id: [[Keel (kulinaaria)|keel]], [[maks (kulinaaria)|maks]], [[neerud (kulinaaria)|neerud]], [[aju (kulinaaria)|aju]], [[süda (kulinaaria)|süda]], [[diafragma (kulinaaria)|diafragma]], [[kopsud (kulinaaria)|kopsud]], [[Üdi (kulinaaria)|luuüdi]], [[nahk (kulinaaria)|nahk]] jne. Eri kultuurid määratlevad liha erinevalt. Mõnes kultuuris ei hõlma liha mõiste näiteks [[kala (toit)|kala]]liha.<ref>Ayyıldız, Esat. [https://ia601504.us.archive.org/30/items/klasik-arap-edebiyatinda-et-motifi/Klasik%20Arap%20Edebiyat%C4%B1nda%20Et%20Motifi.pdf “Klasik Arap Edebiyatında Et Motifi”]. ''International Malatya Gastronomy Culture and Tourism Conference''. ed. Aynur Ismayilova – Gunay Rzayeva. 19-24. Malatya: IKSAD Publishing House, 2022.</ref> Tänapäeval katsetatakse võimalusi kasvatada liha kunstlikult "katseklaasis". Sõna "liha" kasutatakse ka ülekantud tähenduses, näiteks "kahuriliha". ==Lihaloomad== [[Fail:Knife_Skills-_Slicing_Steak_For_Stir_Fry.webm|pisi|[[Biifsteek|Biifsteeki]] ettevalmistus küpsetamiseks]] Suur osa inimeste toiduks tarvitatavast lihast pärineb [[koduloom]]adelt, keda kasvatatakse [[põllumajandus]]ettevõtetes spetsiaalselt [[lihatootmine|lihatootmise]] eesmärgil. Sellistest koduloomadest on levinud näiteks [[siga]], [[lehm]], [[lammas]], [[kana]], [[koduhani|hani]] ja [[kodupart|part]]. Toiduks pruugitakse ka [[metsloom]]ade liha: suur- ja väike[[imetaja]]id, [[roomajad|roomajaid]], [[kahepaiksed|kahepaikseid]], [[Peajalgsed|peajalgseid]], [[Molluskid|molluskeid]] ja mõningaid [[Putukad|putukaid]]. Selleski suhtes on eri kultuurides üsna erinevad toitumistavad. Eestis süüakse peamiselt kalade, lindude ja suurimetajate liha; samas on näiteks [[konnad]] tavapärane toiduaine [[Prantsuse köök|Prantsuse köögis]]. ==Kultuur ja religioon== [[Pilt:HK Sheung Wan Market 羊肉 Lamb meat with Head May-2012.JPG|pisi|Kits Hiina lihaturul]] [[Pilt:Tsukiji.CuttingFrozenTuna.jpg|pisi|Külmutatud tuunikala lõikamine]] Leidub loomi, keda mõnes kultuuris on kasvatatud söögiks, ent kelle söömist võidakse teistes kultuurides pidada tabuks või ebaloomulikuks. Nii on [[hobune|hobuseid]] söödud nii [[Saksamaa]]l kui ka [[Mongoolia]]s, samas suhtutakse nende söömisse Eestis võõristusega. [[Koer]]ad ja [[kass]]id on kuulunud traditsiooniliste lihaloomade hulka mitmel pool Ida-Aasias (nt [[Korea]]s ja [[Hiina]]s), kuid mitte Euroopas. Teisalt süüakse Euroopas ohtralt sealiha, mis on tabu [[islam]]is ja [[judaism]]is, ning veiseliha, mis on keelatud [[hinduism]]is. Mereloomadest süüakse Eestis traditsiooniliselt eelkõige kalu. Ehkki [[rannarahvas|rannarahva]] seas on söödud ka [[Hülged|hülgeid]], on hülgeliha söömisest Eestis praktiliselt loobutud ning teisi suuremaid mereloomi esineb Eesti vetes harva. Põhjarahvaste seas nagu [[inuitid]] on levinud ka teiste mereimetajate, eelkõige [[vaalad]]e tarvitamine toiduks. Tänapäeval tekitab vaalapüük lausa rahvusvahelisi pingeid ning ehkki seda püütakse mõnel pool põhjendada kultuuritraditsioonidega, väidetakse näiteks Jaapani kohta, et sealne töönduslik vaalapüük on maskeeritud teaduslikuks. Teistes riikides protestitakse ka Jaapanis kombe vastu tarvitada toiduks [[delfiin]]e. See-eest on mereriikides levinud [[kaheksajalg]]ade ja [[kalmaar]]ide, mitmesuguste molluskite ja koorikloomade (nt [[krevett|krevetid]]) söömine. Mageveeloomadest on Eesti toidulaual lisaks kaladele tavapärane ka [[jõevähk]]. Mageveeimetajatest on uuemal ajal söödud [[kobras]]t, [[nutria]]t ja [[ondatra]]t, kuid [[nutriakasvatus]]e nõukogudeaegsele propageerimisele vaatamata ei ole need muutunud eestlaste toidusedelis tavapäraseks. [[Pilt:French meat 0002.JPG|pisi|left|Täidetud lind]] Metslindudest ei ole Eestis tavaks süüa suuri linde nagu [[luiged]], [[kurg|kured]] ja [[kotkad]], ega väikesi [[laululinnud|laululinde]]. Tavalised jahilinnud on [[hani|metshaned]] ja -[[part|pardid]]. Küll on laululindude püüdmine toiduks traditsiooniline Lõuna-Euroopas, näiteks [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s. Mujal on tuntud jahilindude seas ka näiteks [[faasan]]id. Paljudes kultuurides on erilised nõuded loomade söödavatele kehaosadele. Talupojakultuurides peetakse tihti söödavaks subprodukte ehk rupskeid ehk rupse (keel, maks, neerud, aju, süda, kopsud jne) ning need kuuluvad traditsioonilistesse toiduretseptidesse (nt [[neerupirukas]] ja praemaks); linnastumise käigus kaovad need toidulaualt ning eelistama hakatakse n-ö puhast liha. Samuti seavad religioonid sageli reegleid selle kohta, kuidas peab toiduks tarvitatav loom olema tapetud ja kuidas tuleb tema liha valmistada; vanemate usundite toitumisreegleid selgitatakse vahel nende päritolumaa kliima, haiguste leviku ja neist tulenevate hügieeninõuetega. Tuntumad sellised reeglistikud on judaismi [[koššer]] ja islami ''[[ḩalāl]]'' (mõlemad kehtivad märksa laiemalt kui üksnes liha kohta). Judaism keelab näiteks liha ja [[piim]]a koos valmistada. Religioossete [[paast]]ude seas – näiteks [[katoliiklus]]es ja [[Õigeusk|õigeusus]] – on levinud tava keelata just nimelt liha söömine, kuid lubada taimetoitu, mõnikord ka kala. Seepärast söödi keskaegses Euroopas mõnel pool paastuajal [[kobras]]t, kuna see liigitati kala ja mitte liha hulka. Kuigi mõnes traditsioonilises kultuuris on varem teatud tingimustel söödud ka inimesi, ei ole see tänapäeval enam kombeks. Paljudes riikides on inimsöömine ehk [[kannibalism]] karistatav. ==Ajalugu== [[Pilt:Mutton and camel meat in large cauldrons 18943u original.jpg|pisi|Lamba- ja kaameliliha keetmine suurtes kateldes 1894]] [[Pilt:Minke-whale-meat.jpg|pisi|left|Vaalaliha]] Pikka aega oli lihasöömine inimeste jaoks üsna juhuslik, sõltudes aastaajast ning [[Jahipidamine|jahi]]õnnest. Eelajaloolistest jahiloomadest on tänapäeva kultuuris tuntuim [[mammut]], kelle väljasuremise peamiseks või üheks põhiliseks põhjuseks peetakse sageli küttimist. Mammutijaht oli ürginimestele suur ja raske ettevõtmine, milleks pidi organiseeruma terve hõim, see nõudis koostööd, oskust ja õnne. Kuna liha oli raskesti kättesaadav ja kõrge toiteväärtusega, tõstis see liha kui toiduaine prestiiži. Et jahis osalesid enamasti üksnes mehed, kujunes liha ka sotsiaalse staatuse sümbolina oluliseks ka soosuhetes. Nii muutus liha rikkuse sümboliks ja seda hakati pidama oluliseks tervislikus toitumises. Seepärast on liha tänini inimese toidus kõrgel kohal. Suurema osa ajaloost on inimeste peatoiduse moodustanud taimed. Veel keskajal söödi liha suhteliselt harva ning liha oli külluses vaid ülikuperedes ja kuningakodades. Kõrgklassiski piirasid lihatarbimist luksusevastased reeglid, sealhulgas usulised paastud. Nii oli lihasöömine keelatud kevadisel paastuajal ja reedeti. Kui tööstusrevolutsiooni ajal hakkas Euroopas üldine elatustase tõusma, algas intensiivpõllumajanduse ühe haruna ka massiline lihatootmine. Oluliselt odavdasid liha tavatarbija jaoks sügavkülmutamine ja kaugtransport. Tänapäeval tarbitakse tööstusriikides liha palju sagedamini kui vanasti ning lihasöömine isegi kolm kord päevas ei ole enam haruldane. ==Toitumine== Kuna [[inimene]] kui liik on [[kõigesööja]], on liha loomulik osa inimeste toidusedelist ja nende organism on sellega harjunud. Samas on mõnes kultuuris traditsiooniliselt ning tänapäeval üha laiemalt ka kogu maailmas levinud [[taimetoitlus]]. Sellele tuuakse mitmesuguseid põhjendusi alates eetilistest ja religioossetest ning lõpetades [[allergia]]te ja maitse-eelistustega. Taimetoitlased jagunevad mitmeti ka liha määratluse poolest. Mõned neist ei söö lisaks ranges mõttes lihale ka muid loomseid toiduaineid nagu munad ja piim, teised aga söövad neid ja vahel isegi kala. Ranges tähenduses lihatoitlasi praktiliselt ei esine. Küll on traditsiooniliste karjakasvatajate ja kalurite seas mõnel pool levinud väga liharikas dieet, mida mingil määral siiski tasakaalustavad taimed. ===Toiteväärtus=== Toores tailihas on umbes 75% [[vesi|vett]], rasvases lihas vähem. Ka on tailihas 20% [[valk]]u ning rasvases lihas jällegi vähem. Keskeltläbi on lihas [[rasv]]a 2%, kuid seda võib olla ka kuni 10%. Rasvasema liha [[toiteväärtus]] on suurem; üldiselt on toore liha toiteväärtus 110–200 kalorit 100 grammi kohta. Lihas ei ole [[Kiudained (toit)|kiudaineid]]. Ka [[süsivesikud|süsivesikuid]] on lihas harva; erandiks on siseelundid, näiteks maks, süda ja neerud. [[Glükogeen]]ina esinevad süsivesikud annavad lihale pehme maitse. Pärast looma surma muutub glükogeen piimhappeks, mistõttu liha pinguldub. Lihas on palju B-vitamiine, nagu B₁₂ ja niatsiin, samuti tsinki, kaaliumit, fosforit ja rauda. Rupskid sisaldavad ohtralt A-vitamiini ja rauda. Ehkki kuumtöötlemisel osa vitamiine laguneb, jääb enamik neist, nagu ka mineraalained, liha toiduks valmistamisel alles. Inimese organism omastab lihavalke paremini kui taimseid valke. Ka on lihas kõik kaheksa täiskasvanud inimesele vajalikku aminohapet (kahekümnest) üldiselt ideaalseks peetavas vahekorras. Vahel arvatakse siiski, et kuna läänemaailmas on elatustase viimastel sajanditel järsult tõusnud, liha prestiiž toiduainena aga püsib endiselt kõrgel, tarbivad sealsed inimesed liiga palju valku. Lihaportsjoni suurus võiks olla 50–100 grammi ning vältimaks liigset [[kolesterool]]isisaldust, peaks see sisaldama rasva vähe või mõõdukalt. Liha liigtarbimist seostatakse mitmesuguste haigustega, eelkõige südame- ja veresoonkonna haigustega. ==Anatoomia== [[Pilt:Schwein-Ganz.svg |pisi|Sea rümba tükeldamise skeem]] Liha ehk [[lihaskond]] moodustab loomakerest 35–65%. [[Lihaskude|Lihaskoe]] moodustavad pikad õrnad [[lihaskiud]], mille fikseerivad tugevamad [[sidekude|sidekoe]] kiud. Liha pehmus sõltub sidekoe kogusest, kuna see sisaldab kaht kuumusele erinevalt reageerivat ainet: valge [[kollageen]] muutub niiskes kuumas keskkonnas [[želatiin]]iks, kollane [[elastiin]] on aga kõva ja jääb terveks. Mida kauem lihas töötab, seda enam on selles sidekudet. Seepärast ongi vanemate loomade liha vintskem. Et lihaste koormus on erinev, sõltub liha pehmus ka sellest, mis kehaosast see pärineb. Kõige õrnemad tükid on [[rümp|rümba]] keskel, eriti [[nimmed|nimme]]osas – [[sisefilee|sise]]- ja [[välisfilee]] –, kõige vintskem aga esiosas – [[koot]], [[abatükk|aba]]-, [[kaelatükk|kaela]]- ja [[rinnatükk]] ning ribiotsad. ==Gastronoomia== [[Pilt:French meat 0006.JPG|pisi|]] [[Pilt:New Year's Eve celebration equipment1.jpg|pisi|Lihatoite laual]] Eristatakse punast liha (lamba-, [[tall]]e-, hobuse-, veise-, vasika- ja sealiha), valget liha (linnu- ja [[küülik]]uliha) ning tumedat liha (ulukiliha). Teine võimalik eristus on linnu-, uluki- ja tapaliha (veise, vasika-, lamba-, talle-, hobuse- ja sealiha). Üldiselt peetakse toiduvalmistamisel parimaks värsket ja pehmet liha. Samas pehmendavad liha [[hautamine]], [[moorimine]], [[keetmine]] ja [[marineerimine]], mistõttu pole nende töötlusviiside korral pehmus niivõrd oluline. Liha värvus sõltub loomaliigist, looma dieedist ja lihatüki värskusest. Rauarohke dieet muudab liha punasemaks, kahvatu ja lõtv liha ei pruugi aga olla värske. Levinumad liha kulinaarse töötlemise viisid on [[praadimine]], [[küpsetamine]], [[grillimine]], [[röstimine]], keetmine, hautamine, [[pošeerimine]], [[suitsutamine]], [[marineerimine]], [[hapendamine]], [[soolamine]] [[kuivatamine]] ja [[vinnutamine]]. ==Säilitamine== Toores liha rikneb kergesti. Toatemperatuuril saastub see bakteritega, mis muudavad liha söögikõlbmatuks. Toorest ega küpsetatud liha ei tohiks hoida toatemperatuuril kauem kui kaks tundi, külmkapis kuni paar päeva. Rasvane liha rikneb kiiremini kui tai. Liha säilivuse parandamiseks kasutatakse [[Konserveerimine (toiduained)|konserveerimist]], suitsutamist, soolamist, vinnutamist, [[külmkuivatamine|külmkuivatamist]] ja [[sügavkülmutamine|sügavkülmutamist]]. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Kannibalism]] * [[Loomakasvatus]] * [[Taimetoitlus]] * [[Lihaasendajad]] * [[Laboriliha]] * [[Lihapirukas]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * "Maailma toiduainete entsüklopeedia" Tallinn: TEA, 2006 * [http://www.actavetscand.com/content/57/1/42 Jokelainen, Velström, Lassen. Seroprevalence of ''Toxoplasma gondii'' in free-ranging wild boars hunted for human consumption in Estonia. Acta Veterinaria Scandinavica 2015, 57:42] {{en}} [[Kategooria:Liha| ]] rl9axk57dqrno236cl1w8h16t8vtei4 0 246785 7170507 6944105 2026-06-10T22:49:45Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170507 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib näo ees hoitavast esemest, filmi kohta vaata artiklit [[Mask (film)]], Bauhausi albumi kohta vaata artiklit [[Mask (Bauhausi album)]].}} [[Pilt:Musee de la bible et Terre Sainte 001.JPG|pisi|Maailma vanimaks maskiks peetav kivimask (7000 eKr)]] [[Pilt:Pietro_Antonio_Rotari_Young_woman_holding_a_mask_.jpg|pisi|[[Pietro Antonio Rotari]] (1707-1762), "Noor naine maskiga", ''s.d.'']] '''Mask''' on ese, mida tavaliselt hoitakse näo ees kaitse-, varje-, moondamis-, rituaal-, esinemis- või meelelahutuseesmärgil. Maskid on ajaloo vältel kogu maailmas olnud väga tähtsad [[rituaal]]ide läbiviimisel. Koos [[näitekunst]]i arenemisega rituaalidest said maskid ka oluliseks [[teater|teatri]] osaks. Naervast ([[komöödia]]) ja nutvast ([[tragöödia]]) maskist on saanud teatri ja näitekunsti sümbol. Rituaalsed ja teatris kasutatavad maskid on näokatted, mille eesmärk on muuta kandja mittetuntavaks või teha ta teatud inimese või olendi näoliseks. == Kaitsemaskid == Kaitsemaskide põhiline eesmärk on hingamisteid kaitsta bakterite, viiruste, tolmu, saastunud vedeliku pritsmete eest. Meditsiinilised maskid kaitsevad nii patsienti kui ka arsti bakterite eest. Respiraator (klapiga mask) on põhiliselt kasutusel tolmustes tingimustes, aga on ka respiraatoreid, mida tarvitatakse bakterite ja viiruste tõrjeks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2020/04/Juhend-IKV-tootmine-1.04.2020.pdf|pealkiri=Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele & Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele|väljaanne=EAS|vaadatud=11.03.2021}}</ref> {{-}} ==Praktilised maskid== [[Pilt:Laerdal Pocket Mask, Case and Contents.jpg|pisi| ]] Maske kasutatakse ka praktilistel eesmärkidel, enamasti on neil kaitsefunktsioon. *[[gaasimask]] *[[hapnikumask]] *[[keevitusmask]] *[[kirurgimask]] *[[kirurgiline mask]] *[[narkoosimask]] *[[sukeldumismask]] *[[tolmumask]] *[[vehklemismask]] *[[väravavahi mask]] ==Keevitusmaske== <gallery> Pilt:Speedglas.jpg Pilt:Viking Helmet.jpg Pilt:MannGlas welding helmet 2views.jpg Pilt:Zaščitne varilske maske.jpg </gallery> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Agamemnoni kuldmask]] *[[Maskeraad]] *[[Respiraator]] *[[Surimask]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Peakatted]] 9pzaz36q3u7kxfxirxljy7p2xcac2qb 0 255995 7170706 6668710 2026-06-11T10:29:02Z Sjur 66496 7170706 wikitext text/x-wiki [[Pilt:David Rudisha KBC Night of Athletics 2010.jpg|pisi|David Rudisha (2010)]] '''David Lekuta Rudisha''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1988]] [[Kilgoris]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] ([[800 meetri jooks|800 meetri]] jooksja), kahekordne olümpiavõitja, kahekordne maailmameister ja maailmarekordiomanik 800 m jooksus. [[2006]]. aastal tuli Rudisha [[Peking]]is [[2006. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|juunioride kergejõustiku maailmameistriks]] ajaga 1.47,40. Järgmisel aastal tuli ta [[Ouagadougou]]s [[Aafrika juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika juunioride meistriks]] võistluste rekordiga 1.46,41. [[2008]]. aastal tuli ta [[Addis Abeba]]s [[2008. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistriks]], võites kuldmedali tulemusega 1.44,20. [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Berliin]]is ei jõudnud Rudisha 800 meetri jooksu finaali, kuid hooaja lõpus peetud [[2009. aasta IAAF-i finaalvõistlused|2009. aasta IAAF-i finaalvõistlustel]] sai ta esikoha tulemusega 1.44,85. Rudisha jooksis [[6. september|6. septembril]] [[2009]] [[Rieti]]s uueks Aafrika rekordiks 1.42,01. Eelmine rekord oli [[1984]]. aastast 1.42,28 [[Sammy Koskei]] nimel. [[10. juuli]]l [[2010]] jooksis ta [[Heusden-Zolder]]is Aafrika rekordiks 1.41,51. See oli maailma kõigi aegade teine tulemus [[Wilson Kipketer]]i maailmarekordi 1.41,11 järel. Hiljem samal hooajal jooksis Rudisha üle Kipketeri [[1997]]. aastast püsinud maailmarekordi, kui sai ajaks 1.41.09. [[22. august]]il 2010 Berliinis purustas Rudisha 0,02 sekundiga Kipketeri maailmarekordi. Nädal aega hiljem jooksis ta [[Rieti]]s juba uueks maailmarekordiks 1.41,01. [[2010]]. aasta [[2010. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlustel]] [[Nairobi]]s tuli ta 800 meetri jooksus Aafrika meistriks ajaga 1.42,84. [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aastal]] [[Daegu]]s maailmameistriks ajaga 1.43,91. Rudisha võitis [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is kuldmedali, püstitades uue maailmarekordi 1.40,91. Ta juhtis jooksu algusest lõpuni. [[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Glasgow]]'s sai ta tulemusega 1.45,81 hõbemedali. [[2015]]. aasta [[2015. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|maailmameistrivõistlustel]] Pekingis tuli ta teist korda maailmameistriks, kui sai ajaks 1.45,84. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s kaitses ta oma olümpiavõitu 1.42,15-ga. David Rudisha isa [[Daniel Rudisha]] võitis [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[4×400 m teatejooks]]us hõbemedali. == Saavutused == [[Pilt:David Rudisha Daegu 2011.jpg|pisi|David Rudisha 2011. aasta MM-il Daegus]] === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === *[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|800 m jooksus]] '''1.40,91''' (MR) *[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]]s ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|800 m jooksus]] '''1.42,15''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === *[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Daegu]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooksus]] '''1.43,91''' *[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meerit|800 m jooksus]] '''1.45,84''' === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === *[[2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2004]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 800 m jooksus 1.47,40 === [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el === *[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014]] {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Glasgow]]'s ** {{Hõbe}} hõbemedal 800 m jooksus 1.45,48 == [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordid]] == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || '''1.41,09'''|| [[22. august]] [[2010]]||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- | 800 m jooks ||'''1.41,01''' || [[29. september]] [[2010]]||{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rieti]] |- | 800 m jooks ||'''1.40,91''' || [[9. august]] [[2012]]||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 800 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Rudisha, David}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] cc6hzdz5a1wtre8wftg0q6rsdjs6my6 0 261881 7170637 6880147 2026-06-11T09:43:49Z Metsavend 738 7170637 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Jalgpallivõistlus | nimi = CONCACAF Gold Cup | pilt = | pildi_suurus = | korraldaja = [[CONCACAF]] | asutatud = 1991<ref>{{cite web|title=2007 CONCACAF Gold Cup - Technical Report|url=http://www.concacaf.com/wp-content/uploads/reports/CONCACAF%20Gold%20Cup%202007.pdf|publisher=CONCACAF|access-date=28.11.2016|page=|format=pdf|date=12. november 2007|archive-date=29.11.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161129144215/http://www.concacaf.com/wp-content/uploads/reports/CONCACAF%20Gold%20Cup%202007.pdf|url-status=dead}}</ref> | regioon = [[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere regioon|Kariibid]] | meeskondade arv = 16 | praegune meister = {{jp|Mehhiko}} (8. tiitel) | edukaim meeskond = {{jp|Mehhiko}} (8 tiitlit) | koduleht = http://www.concacaf.com/category/gold-cup | praegune hooaeg = [[CONCACAF Gold Cup 2019]] }} '''CONCACAF Gold Cup''' (varem '''CONCACAF Championship''') on [[CONCACAF]]-i korraldatav [[Jalgpall|jalgpalliturniir]], millest võtavad osa CONCACAF-i kuuluvad jalgpallikoondised ([[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere regioon|Kariibi]] piirkond). Võistlusi korraldatakse [[1963]]. aastast iga kahe aasta tagant. Alates 2019. aastast võtab turniirist osa 16 meeskonda. Kõige rohkem kordi on need võistlused võitnud [[Mehhiko jalgpallikoondis]] (8), teisel kohal on [[USA jalgpallikoondis|USA]] (6) ja kolmandal [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada koondis]] (1). == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align: center;" |- !rowspan="2" width="5%"|Aasta !rowspan="2" width="10%"|Võõrustaja !width="1%" rowspan="16"| !colspan="3"|Finaal !width="1%" rowspan="16"| !colspan="3"|Pronksimäng |- !width="15%"|Võitja !width="10%"|Tulemus !width="15%"|Hõbe !width="15%"|Pronks !width="10%"|Tulemus !width="15%"|4. koht |- |[[1991. aasta CONCACAF Gold Cup|1991]] |[[USA]] |{{jp|USA}} |'''0:0'''<br />'''4:3''' (p.) |{{jp|Honduras}} |{{jp|Mehhiko}} |'''2:0''' |{{jp|Costa Rica}} |-style="background: #D0E6FF;" |[[1993. aasta CONCACAF Gold Cup|1993]] |[[USA]] /<br />[[Mehhiko]] |{{jp|Mehhiko}} |'''4:0''' |{{jp|USA}} |{{nowrap|{{jp|Costa Rica}}}}<br>{{jp|Jamaica}} |'''1:1''' | |- |[[1996. aasta CONCACAF Gold Cup|1996]] |[[USA]] |{{nowrap|{{jp|Mehhiko}}}} |'''2:0''' |''{{jp|Brasiilia}}'' |{{jp|USA}} |'''3:0''' |{{jp|Guatemala}} |-style="background: #D0E6FF;" |[[1998. aasta CONCACAF Gold Cup|1998]] |[[USA]] |{{jp|Mehhiko}} |'''1:0''' |{{jp|USA}} |''{{jp|Brasiilia}}'' |'''1:0''' |{{jp|Jamaica}} |- |[[2000. aasta CONCACAF Gold Cup|2000]] |[[USA]] |{{jp|Kanada}} |'''2:0''' |''{{jp|Colombia}}'' |colspan=3|{{jp|Peruu}} <br>{{nowrap|{{jp|Trinidad ja Tobago}}}} |-style="background: #D0E6FF;" |[[2002. aasta CONCACAF Gold Cup|2002]] |[[USA]] |{{jp|USA}} |'''2:0''' |{{nowrap|{{jp|Costa Rica}}}} |{{jp|Kanada}} |'''2:0''' |''{{jp|Lõuna-Korea}}'' |- |[[2003. aasta CONCACAF Gold Cup|2003]] |[[USA]] /<br />[[Mehhiko]] |{{jp|Mehhiko}} |'''1:0''' |''{{jp|Brasiilia}}'' |{{jp|USA}} |'''3:2''' |{{jp|Costa Rica}} |-style="background: #D0E6FF;" |rowspan=2|[[2005. aasta CONCACAF Gold Cup|2005]] |rowspan=2|[[USA]] |rowspan=2|{{jp|USA}} |rowspan=2|'''0:0'''<br />'''3:1''' (p.) |rowspan=2|{{jp|Panama}} !colspan=3|Pronksimängu ei toimunud |-style="background: #D0E6FF;" |colspan=3|{{jp|Honduras}}<br />{{jp|Colombia}} |- |[[2007. aasta CONCACAF Gold Cup|2007]] |[[USA]] |{{jp|USA}} |'''2:1''' |{{jp|Mehhiko}} |colspan=3|{{jp|Kanada}} <br />{{jp|Guadeloupe}} |-style="background: #D0E6FF;" |[[2009. aasta CONCACAF Gold Cup|2009]] |[[USA]] |{{jp|Mehhiko}} |'''5:0''' |{{jp|USA}} |colspan=3|{{jp|Costa Rica}}<br />{{jp|Honduras}} |- |[[2011. aasta CONCACAF Gold Cup|2011]] |[[USA]] |{{jp|Mehhiko}} |'''4:2''' |{{jp|USA}} |colspan=3|{{jp|Honduras}}<br />{{jp|Panama}} |-style="background: #D0E6FF;" |[[2013. aasta CONCACAF Gold Cup|2013]] |[[USA]] |{{jp|USA}} |'''1:0''' |{{jp|Panama}} |colspan=3|{{jp|Honduras}}<br />{{jp|Mehhiko}} |- |[[2015. aasta CONCACAF Gold Cup|2015]] |[[USA]] / <br /> [[Kanada]] |{{jp|Mehhiko}} |'''3:1''' |{{jp|Jamaica}} |{{jp|Panama}}||1:1<br/>3:2 (p.)||{{jp|USA}} |--style="background: #D0E6FF;" |[[2017. aasta CONCACAF Gold Cup|2017]] |[[USA]] | |{{jp|USA}} |'''2:1''' |{{jp|Jamaica}} | |colspan=3|{{jp|Costa Rica}}<br />{{jp|Mehhiko}} |- |[[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|2019]] |[[USA]]<br>[[Costa Rica]]<br>[[Jamaica]] | |{{jp|Mehhiko}} |'''1:0''' |{{jp|USA}} | |colspan=3|{{jp|Haiti}}<br />{{jp|Jamaica}} |} ''Kaldkirjas'' on külalismeeskonnad. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.goldcup.org/en CONCACAF Gold Cup CONCACAF-i kodulehel] {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:CONCACAF Gold Cup| ]] lnvhg0m4f8yuxjae30nzsyzomvf9pgs 0 269002 7170519 7158653 2026-06-11T00:49:18Z Surajr7 227591 7170519 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Itaalia]] [[kõrgrenessanss|kõrgrenessansi]] [[maalikunstnik]]ule ja [[arhitekt]]ile [[Raffael]]ile omistatavate teoste loend. {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%;border:0px;text-align:left;line-height:150%;" |- ! width=250px class="unsortable"| Kujutis ! Pealkiri (variandid) ! Aasta(d) ! width=200px class="unsortable"| Iseloomustus (mõõdud cm) ! Asukoht |- | [[Pilt:Raffaello Madonna col Bambino 1498.jpg|250px]] | : [[Casa Santi madonna]] | : u [[1498]] | : [[fresko]], 97 × 67 | : [[Casa Santi]], [[Urbino]] |- | [[Pilt:Rafael - Bandeira processional.jpg|250px]] | : [[Püha kolmainsuse lipp]] <br />(parem pool)<ref>Omistatakse Raffaelile – Thoenes, 2005, p. 15</ref> | : [[1499]]–[[1500]] | : õlimaal lõuendil, 166 × 94 | : [[Città di Castello pinakoteek |Pinacoteca Comunale]], [[Città di Castello]] |- | [[Pilt:Rafael - Bandeira processional 2.jpg|250px]] | : [[Püha kolmainsuse lipp]]<br />(vasem pool) | : [[1499]]–[[1500]] | : õlimaal lõuendil, 166 × 94 | : [[Città di Castello pinakoteek |Pinacoteca Comunale]], [[Città di Castello]] |- |[[Pilt:Rafael - ressureicaocristo01.jpg|250px]] | : [[Kristuse ülestõusmine]] | : [[1499]]–[[1502]] | : õlimaal paneelil, 52 × 44 | : [[São Paulo kunstimuuseum]], [[São Paulo]] |- | [[Pilt:Raffaello Angelo 1 (frammento pala Baronci).jpg|250px]] | : [[Baronci altarimaal]]<br />(fragment; eksisteerib ka teine fragment, 57 x 36 cm, [[Louvre]]) | : [[1500]]–[[1501]] | : õlimaal puidul 31 × 27 | : Tosio Martinengo linnapinakoteek, [[Brescia]] |- | [[Pilt:Raffaello Angelo 2 (frammento pala Baronci).jpg|250px]] | : [[Baronci altarimaal]]<br />(fragment) | : [[1500]]–[[1501]] | : õlimaal puidul 57 × 36 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raffael 021.jpg|250px]] | : [[Püha Sebastian]] | : [[1501]]–[[1502]] | : õlimaal puidul 43 × 34 | : [[Carrara Akadeemia]], [[Bergamo Maaligalerii]] |- | [[Pilt:Raffael - Madonna Solly.jpg|250px]] | : [[Solly madonna]] | : u [[1502]] | : õlimaal puidul 52 × 38 | : [[Maaligalerii (Berliin)|Maaligalerii]], [[Berliin]] |- | [[Pilt:PalaOddiRaffaello.jpg|250px]] | : [[Oddi altarimaal]] | : [[1502]]–[[1504]] | : [[tempera]] riidel, 267 × 163 | : [[Vatikani muuseumid]], Rooma |- | [[Pilt:CrocefissioneRaffaello.jpg|250px]] | : [[Ristilöömine (Raffael)|Ristilöömine]]<br />''Gavari ristilöömine'' | : [[1502]]–[[1503]] | : õlimaal puidul 280 × 165 | : [[Londoni Rahvusgalerii|Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:Raphaelportraityoungman.jpg|250px]] | : [[Mehe portree]] <br />''Mehe portree'', Borgia Raffaello galerii | : [[1502]] | : õlimaal puidul 45 × 31 | : [[Borgia galerii]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raffael 024.jpg|250px]] | : [[Connestabile madonna]] | : [[1502]]–[[1503]] | : tempera lõuendil, 17,5 × 18 | : [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- | [[Pilt:Raphael Madonna Pasadena.jpg|250px]] | : [[Pasadena madonna]] | : [[1503]] | : õlimaal puidul 55 × 45 | : [[Norton Simon Museum]], [[Pasadena]], [[California]] |- | [[Pilt:Raphael - Portrait of a Man (L.M.).jpg|250px]] | : [[Mehe portree]] | : [[1502]]–[[1504]] | : õlimaal puidul 47 × 37 | : [[Liechtenstein Museum]], [[Liechtenstein]] |- | [[Pilt:Raphael - Saint George Fighting the Dragon.jpg|250px]] | : [[Püha Jüri ja draakon]] | : [[1504]] | : õlimaal puidul 31 × 27 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raffaello - Spozalizio - Web Gallery of Art.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja kihlus]] | : [[1504]] | : õlimaal paneelil, 170 × 118 | : [[Brera pinakoteek]], [[Milano]] |- | [[Pilt:Raphael - Saint George and the Dragon - Google Art Project.jpg|250px]] | : [[Püha Miikael ja lohe]] | : [[1504]]–[[1505]] | : õlimaal puidul 30 × 26 | :[[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Three Graces.jpg|250px]] | : [[Kolm graatsiat]] | : [[1504]]–[[1505]] | : õlimaal puidul 17 × 17 | : [[Musée Condé]], [[Chantilly]] |- | [[Pilt:Raffael 007.jpg|250px]] | : [[Rüütli unenägu]] | : [[1504]]–[[1505]] | : tempera puidul, 17 × 17 | : [[Londoni Rahvusgalerii|Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:Sanzio 00.jpg|250px]] | : [[Autoportree (Raffael)|Autoportree]] | : [[1504]]–[[1506]] | : õlimaal paneelil, 47,5 × 33 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Madonna and Child Enthroned with Saints.jpg|250px]] | : [[Colonna altarimaal]] | : [[1504]]–[[1505]] | : tempera ja kuld paneelil, 172,4 × 172,4 | : [[Metropolitan Museum of Art]], [[New York]] |- | [[Pilt:Rafael - Retrato de Pietro Perugino.jpg|250px]] | : [[Perugino portree]] | : [[1504]] | : tempera puidul, 57 × 42 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Portrait of Elisabetta Gonzaga, Duchess of Urbino (by Raffaello Sanzio) – Galleria degli Uffizi, Florence FXD.jpg|250px]] | : [[Elisabetta Gonzaga portree]] | : [[1504]] | : õlimaal puidul 52,9 × 37,4 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:IMG 0882 - Perugia - Cappella di San Severo (Raffaello e Perugino) - Foto G. Dall'Orto - 5 ago 2006.jpg|250px]] | : [[Kolmainsus (Raffael)|Kolmainsus]]<br />Ülaosa – Raffael (u 1505),<br />alaosa – [[Perugino]] ([[1520]]) | : u [[1505]] | : fresko | : [[San Severo kabel]], [[Pérouse (Itaalia)|Pérouse]] |- | [[Pilt:Raphael - Madonna dell Granduca.jpg|250px]] | : [[Suurhertsogi madonna]] | : [[1505]] | : õlimaal puidul 84 × 55 | : [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:PalaAnsidei.jpg|250px]] | : [[Ansidei altarimaal]] </br>''Neitsi Maarja lapsega troonil, koos Ristija Johannese ja Myra Püha Nikolausega'' | : [[1505]] | : õlimaal puidul 274 × 152 | : [[Londoni Rahvusgalerii|Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:Young Man Apple.jpg|250px]] | : [[Noormees õunaga]] | : [[1505]] | : õlimaal puidul 47 × 35 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:CristoRaffaello.jpg|250px]] | : [[Kristuse õnnistus]] | : [[1505]] | : õlimaal puidul 30 × 25 | : [[Martinengo pinakoteek]], [[Brescia]] |- | [[Pilt:Raffael 033.jpg|250px]] | : [[Terranuova madonna]] | : [[1504]]–[[1505]] | : õlimaal puidul 87 × 87 | : [[Gemäldegalerie (Berliin)|Gemäldegalerie]], [[Berliin]] |- | [[Pilt:Raffaello, ritratto di maria pia da montefeltro.jpg|250px]] | : [[Emilia Pia de Montefeltro portree]] | : u [[1504]]–[[1505]] | : õlimaal puidul 58 × 36 | : [[Baltimore Museum of Art]], [[Baltimore]] |- | [[Pilt:Madonna of the Goldfinch (by Raffaello Sanzio) – Galleria degli Uffizi, Florence.jpg|250px]] | : [[Ohakalinnu madonna]] | : [[1506]] | : õlimaal puidul 107 × 76 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Raffaello Sanzio - Pietro Bembo.jpg|250px]] | : [[Noormehe portree]] | : [[1504]] | : õlimaal puidul 54 × 39 | : Kaunite kunstide muuseum, [[Budapest]] |- | [[Pilt:Raffael 030.jpg|250px]] | : [[Niidu madonna]]<br />''Aasa madonna'' või<br /> ''Belvedere madonna'' | : [[1506]] | : õlimaal puidul 113 × 88 | : [[Kunstiajaloo muuseum]], [[Austria]] |- |[[Pilt:Raffael 017.jpg|250px]] | : [[Püha perekond palmiga]] | : u [[1506]] | : õlimaal puidul 101,5 × 101,5 kantud lõuendile | : [[Šoti Rahvusgalerii]], [[Edinburgh]] |- | [[Pilt:Guidobaldo montefeltro.jpg|250px]] | : [[Guidobaldo I de Montefeltro portree]] | : [[1506]] | : tempera puidul, 70,5 × 49,9 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Raffael 029.jpg|250px]] | : [[Esterhazy madonna]] | : [[1508]] | : õlimaal lõuendil, 29 × 21,5 | : [[Kaunite kunstide muuseum (Budapest)|Kaunite kunstide muuseum]], [[Budapest]] |- | [[Pilt:Raffaello Madonna Cowper.jpg|250px]] | :[[Cowperi pisimadonna]] | : [[1505]]–[[1506]] | : õlimaal lõuendil, 58 × 43 | : [[National Gallery of Art]], [[Washington]] |- | [[Pilt:Raphael - Saint George and the Dragon - Google Art Project.jpg|250px]] | : [[Püha Jüri ja draakon (Raffael-Washington)|Püha Jüri ja lohe]] | : [[1504]]–[[1506]] | : õlimaal puidul 28,5 × 21,5 | : [[National Gallery of Art]], [[Washington]] |- | [[Pilt:Raphael-LaDonnaGravida(1505-1506).jpg|250px]] | : [[Rase naine]]<br />''Lapseootel naine'' | : [[1504]]–[[1506]] | : õlimaal puidul 66 × 52 | : [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Agnolo Doni's portrait paintings by Raffaello Sanzio.jpg|250px]] | : [[Agnolo Doni prtree]] | : [[1506]] | : õlimaal puidul 65 × 45 | : [[Palatina galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Ritratto di maddalena strozzi.jpg|250px]] | : [[Maddalena Doni portree]] | : [[1506]] | : õlimaal puidul 63 × 45 | : [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Raphael Madonna of the Pinks.jpg|250px]] | : [[Madonna nelkidega]] | : [[1506]]–[[1507]] | : õlimaal puidul 28,8 × 22,8 | : [[Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:Raffaello Sanzio - Lady with unicorn.jpg|250px]] | : [[Daam ükssarvega]] | : [[1506]] | : õlimaal puidul 65 × 51 | : [[Borghese galerii]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raphael Madonna with Beardless St. Joseph.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja koos lapse ja püha Joosepiga]] | : [[1506]] | : tempera lõuendil (kantud paneelile), 72,5 × 56,5 | : [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- | [[Pilt:Raffael 020.jpg|250px]] | : [[Alexandria Püha Katariina]] | : [[1507]] | : õlimaal lõuendil, 72,2 × 55,7 | : [[Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:Raffaello Santi - Sacra Famiglia Canigiani (Alte Pinakothek).jpg|250px]] | : [[Canigiani Püha perekond]] | : [[1507]] | : õlimaal lõuendil, 131 × 107 | : [[Alte Pinakothek]], [[München]] |- | [[Pilt:Raffael 009.jpg|250px]] | : [[Kaunitar Jardinière]] | : [[1507]] | : õlimaal lõuendil, 122 × 80 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raffael 004.jpg|250px]] | : [[Baglioni altarimaal]] | : [[1507]] | : | : üksikud osad on hajutatud |- | [[Pilt:Raffael 004.jpg|250px]] | : [[Déposition Borghèse]] <br />[[Baglioni altarimaal]]i keskpannoo | : [[1507]] | : õlimaal lõuendil, 184 × 176 | : [[Borghese galerii]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raphaël_-_La_Madone_de_la_maison_d'Orléans_-_Google_Art_Project.jpg|250px]] | :[[Orléansi madonna]] | : [[1507]] | : õlimal puidul, 31,7 × 23,3 | : [[Musée Condé]], [[Chantilly]] |- | [[Pilt:Raffael 015.jpg|250px]] | : [[Püha perekond tallega]] | : [[1507]] | : õlimaal puidul kantud lõuendile, 29 × 21 | : [[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Raffael 043.jpg|250px]] | : [[Tumm]] <br />"Tumm" või "Noore naise portree" | : [[1507]]–[[1508]] | : õlimaal lõuendil, 80 × 60 | : [[Galleria Nazionale delle Marche]], [[Urbino]] |- | [[Pilt:Tempi Madonna by Raffaello Sanzio - Alte Pinakothek - Munich - Germany 2017.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja Tempi]] <br />''Neitsi Maarja ja laps'' | : [[1508]] | : õlimaal riidel, 75 × 51 | : [[Alte Pinakothek]], [[München]] |- | [[Pilt:Madonna Colonna by Rafael - Gemäldegalerie - Berlin - Germany 2017.jpg|250px]] | : [[Colonna madonna]] | : [[1508]] | : õlimaal lõuendil, 52 × 38 | : [[Gemäldegalerie (Berliin)|Gemäldegalerie]], [[Berliin]] |- | [[Pilt:Raphael Madonna of Loreto.jpg|250px]] | : [[Lorette madonna]]<br />''Madonna looriga'' või ''Looriga madonna'' | : [[1509]]–[[1510]] | : õlimaal lõuendil, 120 × 90 | : [[Musée Condé]], [[Chantilly]], Oise, [[Prantsusmaa]] |- | [[Pilt:Rafael - Alessandro Farnese.jpg|250px]] | : [[Kardinal Alessandro Farnese portree]] | : [[1509]]–[[1511]] | : õlimaal puidul 139 × 91 | : [[Musée Capodimonte de Naples|Musée Capodimonte]], [[Napoli]] |- | [[Pilt:Raffael 078.jpg|250px]] | : [[Püha sakramendi arutelu]] | : [[1509]]–[[1510]] | : La Signature saali neljas [[fresko]], 139 × 770 | : [[Vatikani palee]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raffael 058.jpg|250px]] | : [[Ateena kool]] | : [[1509]]–[[1511]] | :[[fresko]], la Signature saal, 440 × 770 | : [[Vatikani palee]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:The Aldobrandini Madonna.jpg|250px]] | : [[Aldobrandini madonna]]<br />''Garvagh' madonna'' | : [[1510]] | : õlimaal puidul 38,7 × 32,7 | : [[Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:La Vierge au voile, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja sinise diadeemiga]] | : [[1510]]–[[1511]] | : õlimaal puidul 68 × 44 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Portrait_of_a_Cardinal,_by_Raffael,_from_Prado_in_Google_Earth.jpg|250px]] | : [[Kardinali portree]] | : [[1510]] | : õlimaal puidul 79 × 61 | : [[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Raffael 023.jpg|250px]] | : [[Alba madonna]]<br />''Alba hertsogi madonna'' | : [[1511]] | : õlimaal lõuendil, 94 × 94 | : [[National Gallery of Art]], [[Washington]] |- | [[Pilt:Grande madonna cowper.jpg|250px]] | : [[La Grande Madone Cowper]]<br />''Niccolini madonna'' | : [[1511]] | : õlimaal lõuendil, 80,7 × 57,5 | : [[National Gallery of Art]], [[Washington]] |- | [[Pilt:Raffael 072.jpg|250px]] | : [[Parnassos]] | : [[1511]] | : fresko, ''salle de la Signature'', ? × 670 | : [[Vatikani palee]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raffael 054.jpg|250px]] | : [[Vertuse kardinalid ja teoloogid]] | : [[1511]] | : fresko, ''la Signature saal'', ? × 660 | : [[Vatikani palee]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raffael - The Prophet Isaiah - 1511-1512.jpg|250px]] | : [[Prohvet Jesaja]] | : [[1511]]–[[1512]] | : fresko, 250 × 155 | :[[Sant'Agostino kirik (Rooma)|Sant'Agostino kirik]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raphael Heliodorus.jpg|250px]] | : [[Héliodore chassé du temple]] | : [[1511]]–[[1512]] | : fresko, ''la Signature saal'', ? × 750 | : [[Vatikani palee]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Pope_Julius_II.jpg|250px]] | : [[Paavst Julius II portree]] | : [[1511]]–[[1512]] | : õlimaal puidul 108 × 80,7 | : [[Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:MadonnaDiFoligno.jpg|250px]] | : [[Foligno Neitsi Maarja]] | : [[1511]]–[[1512]] | : õlimaal lõuendil, 320 × 194 | : [[Vatikani muuseumid]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raffael 012.jpg|250px]] | : [[Galatea võit]] | : [[1512]] | : fresko, 295 × 224 | : [[Villa Farnesina]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Workshop_of_Raphael_-_Madonna_of_the_Candelabra_-_Walters_37484.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja kandelaabritega]] | : u [[1513]] | : õlimaal paneelil, 65,7 × 64 | : [[Walters Art Museum]], [[Baltimore]] |- | [[Pilt:Raffael 051.jpg|250px]] | : [[Sixtuse madonna]] | : [[1512]]–[[1514]] | : õlimaal lõuendil, 265 × 196 | : [[Gemäldegalerie Alte Meister]], [[Dresden]] |- | [[Pilt:Raffael 026.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja tooliga]] | : [[1513]]–[[1514]] | : õlimaal paneelil, 71 × 71 | : [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Madonna Impannata.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja de l'Impannata]] | : [[1513]]–[[1514]] | : õlimaal puidul 158 × 125 | : [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Raffael 027.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja kardinaga]] | : [[1514]] | : õlimaal puidul 65,8 × 51,2 | : Alte Pinakothek, München |- | [[Pilt:Giulio Romano 001.jpg|250px]] | : [[L'Incendie de Borgo]] | : [[1514]] | : fresko, ''l'Incendie saal'', 268 × 160 | : Vatikani muuseumid, Rooma |- | [[Pilt:Leoattila-Raphael.jpg|250px]] | : [[Leo I Suure ja Attila kohtumine]] | : [[1514]] | : fresko, ''Eliodore ruum'', ? × 750 | : Vatikani muuseumid, Rooma |- | [[Pilt:Deliveranceofstpeter.jpg|250px]] | : [[Peetruse päästmine]] | : [[1514]] | : fresko, ''Eliodore ruum'', ? × 560 | : Vatikani muuseumid, Rooma |- | [[Pilt:Massatbolsena.jpg|250px]] | : [[Bolsena missa]] | : [[1514]] | : fresko, ''Eliodore ruum'', ? × 660 | : Vatikani muuseumid, Rooma |- | [[Pilt:Raffaello Sanzio - Ritratto di Bindo Altoviti.jpg|250px]] | : [[Bindo Altoviti portree]] | : [[1512]]–[[1515]] | : õlimaal puidul 60 × 44 | : National Gallery of Art, [[Washington]] |- | [[Pilt:Raphael The Sibyls.jpg|250px]] | : [[Sibüllid ja prohvetid]]<br />''Sibüllid inglitelt juhiseid saamas''<!-- (seules de la main du maître)--> | : [[1514]] | : fresko, Itaalia 615 × 440 | : [[Église Notre-Dame-de-la-Paix]], Rooma |- | [[Pilt:Cecilia Raphael.jpg|250px]] | : [[Püha Cecilia ekstaas]] | : [[1514]]–[[1516]] | : õlimaal lõuendil, 238 × 150 | : [[Pinacothèque nationale (Bologne)|Pinacoteca Nazionale]], [[Bologne]] |- | [[Pilt:Baldassare_Castiglione,_by_Raffaello_Sanzio,_from_C2RMF_retouched.jpg|250px]] | : [[Baldassare Castiglione portree]] | : [[1514]]–[[1515]] | : õlimaal lõuendil, 82 × 67 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:La velada, por Rafael.jpg|250px]] | : [[Daam looriga]]<br />''Loor'' | : [[1514]]–[[1515]] | : õlimaal lõuendil, 82 × 60,5 | : [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Inghirami Raphael.jpg|250px]] | : [[Tommaso Inghirami portree]]<br />''Fedra Inghirami'' | : [[1509]] | : õlimaal puidul 91 × 61 | : [[Palatina galerii]], [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:PalazzoBranconioDellAquila.jpg|250px]] | : [[Branconio palee Aquila's]] | : u [[1520]] | : Giovan Battista Naldini XVII sajandi gravüür | : Kadumaläinud teos |- |[[Pilt:V&A - Raphael, The Miraculous Draught of Fishes (1515).jpg|250px]] | : [[Les Cartons de Raffael|La Pêche miraculeuse]]<br />kartongkate | : [[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 319 × 399 | : [[Victoria and Albert Museum|Victoria ja Alberti muuseum]], [[London]], [[Royaume-Uni]] |- |[[Pilt:V&A - Raphael, Christ's Charge to Peter (1515).jpg|250px]] | : '''"Kristus ulatab võtmed Peetrusele"'''<br />kartongkate | : [[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 343 × 532 | : Victoria ja Alberti muuseum, London |- |[[Pilt:V&A - Raphael, The Healing of the Lame Man (1515).jpg|250px]] | : '''"Lombaka tervendamine"'''<br />kartongkate | : [[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 342 × 536 | : Victoria ja Alberti muuseum, London |- | [[Pilt:V&A - Raphael, The Death of Ananias (1515).jpg|250px]] | : '''"Ananiase surm"'''<br />kartongkate | : [[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 342 × 532 | : Victoria ja Alberti muuseum, London |- | [[Pilt:V&A - Raphael, The Conversion of the Proconsul (1515).jpg|250px]] | : '''"La conversion du proconsul"'''<br />kartongkate | : [[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 342 × 446 | : Victoria ja Alberti muuseum, London |- | [[Pilt:V&A - Raphael, The Sacrifice at Lystra (1515).jpg|O sacrifício em Listra|250px]] | : '''"Ohverdus Lystres"'''<br />kartongkate | : [[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 342 × 542 | : Victoria ja Alberti muuseum, London |- | [[Pilt:V&A - Raphael, St Paul Preaching in Athens (1515).jpg|250px]] | : '''"Pauluse jutlus Ateenas"'''<br />kartongkate | :[[1515]]–[[1516]] | : tempera kartongil 343 × 442 | : Victoria ja Alberti muuseum, London |- | [[Pilt:Double Raphael.jpg|250px]] | : [[Andrea Navagero ja Agostino Beazzano kaksikportree]] | : [[1516]] | : õlimaal lõuendil, 76 × 107 | : [[Galerie Doria-Pamphilj]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Bernardo Dovizi.jpg|250px]] | : [[Kardinal Bibbiena portree]] | : [[1516]] | : õlimaal lõuendil, 85 × 66,3 | :[[Galerie Palatine]], [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Regola - S. Eligio degli Orefici.JPG|250px]] | : [[Sant'Eligio kullasseppade kirik]] | : [[1509]]–[[1575]] | :Esialgse Raffaeli kavandi viisid lõpule [[Baldassarre Peruzzi]] ja [[Aristotele da Sangallo]]<!--<ref>D'après le témoignage de Salvestro Peruzzi, Sant'Eligio degli Orefici serait une œuvre de Raffael; l'église a subi des remaniements ultérieurs, mais il est probable que l'idée primitive, une [[croix grecque]] avec coupole, est de l'artiste</ref>--> | : [[Regola (rione de Rome)|Rione Regola]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Roma-santa maria del popolo.jpg|250px]] | : [[Maailma loomine (Raffael)|Maailma loomine]] | : [[1516]] | : [[Mosaïque]] | :Dôme,[[Chapelle Chigi]], [[Église Sainte-Marie-du-Peuple]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Transfiguration Raphael.jpg|250px]] | : [[Noormehe portree]] <ref>Kunstniku surmaajaks (1520) lõpetamata</ref> | : [[1518]]–[[1520]] | : õlimaal puidul 405 × 218 | :[[Vatikani muuseumid]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Raffael 040.jpg|250px]] | : [[Paavst Leo X portree]] <ref>Paavst Leo X portree, koos nõbude, kardinalide Giulio de' Medici ja Luigi de' Rossiga.</ref> | : [[1518]]–[[1520]] | : õlimaal puidul 154 × 119 | :[[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Christ_Falling_on_the_Way_to_Calvary_-_Raphael.jpg|250px]] | : [[Ristikandmine]] </br>''Minek Kolgatale'', samuti ''Sitsiilia kramp'' | : [[1516]]–[[1517]] | : õlimaal lõuendil, 318 × 229 | :[[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Portrait of Lorenzo di Medici.jpg|250px]] | : [[Urbino hertsogi Lorenzo de' Medici portree]] | : u [[1510]]–[[1517]] | : õlimaal lõuendil, 97 × 79 | : Erakogu |- | [[Pilt:The Holy Family - Rafael.jpg|250px]] | : [[Püha perekond]] | : [[1518]] | : õlimaal puidul kantud riidele, 207 × 140 | :[[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raffael 099.jpg|250px]] | : [[Hesekieli nägemus]] | : [[1518]] | : õlimaal puidul 40,7 × 29,5 | :[[Palatina galerii]], [[Pitti palee]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Le Grand Saint Michel, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]] | : [[Püha Miikael hävitab deemoni]] | : [[1518]] | : õlimaal puidul kantud riidele, 268 × 160 | :[[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raffaello Santi - Madonna della Rosa (Prado).jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja roosiga]]<br />''Roosi madonna''<ref>Võimalik kaastöö: [[Giulio Romano]]</ref> | : [[1518]]–[[1520]] | : õlimaal puidul kantud riidele, 268 × 160 | :[[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Portrait de l'artiste avec un ami, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]] | : [[Autoportree sõbraga]] <br />''Kaksikportree'' | : [[1518]]–[[1519]] | : õlimaal lõuendil, 99 × 83 | :[[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raffaello Sanzio - La Fornarina (ca. 1519-1520).jpg|250px]] | : [[La Fornarina]] <br />''Noore naise portree'' | : [[1518]]–[[1519]] | : õlimaal lõuendil, 85 × 60 | :[[Galerie nationale d'art ancien (Rooma)|Galerie nationale d'art ancien]], [[Rooma]] |- | [[Pilt:Visitation-400.jpg|250px]] | : [[Külastus (Raffael)|Külastus]] | : [[1517]] | : õlimaal lõuendil, 200 × 145 | :[[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Raphael missing.jpg|250px]] | : [[Noormehe portree (Raffael perdu)|Noormehe portree]] <ref>Maal kadus 1945. aastal</ref> | : [[1513]]–[[1514]] | : õlimaal lõuendil, 72 × 56 | :[[Czartoryski muuseum]], [[Kraków]] <ref>Raffaeli "Noormehe portree" asus [[Kraków]]i Czartoryski muuseumis, kust see läks [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal kaduma, võimalik et Saksa sõjaväe käe läbi.</ref> |- | [[Pilt:Rafael_-_La_Madona_de_Bogota.jpg|250px]] | : [[Bogota Neitsi]]<!--<br />(Omistamine)<ref>Le tableau, traditionnellement identifié comme le travail de l'artiste colombien Gregorio Vazquez Arce y Ceballos, était situé dans une collection privée de Bogota en [[1938]] et attribué à Rafael par Santiago Martinez Delgado. Cette hypothèse sur l'acceptation de l'époque tend à être rejeté par la critique contemporaine</ref>.--> | : u [[1517]]–[[1520]] | : | : Erakogu, [[Bogota]] |- | [[Pilt:Portrait-of-a-Young-Girl-Raphael.jpg|250px]] | : [[Noore naise portree]] | : u [[1520]] | : õlimaal lõuendil, 60 × 44 | :Musée des beaux-arts, [[Strasbourg]] |- | [[Pilt:Raffaello Sanzio - Sacra Famiglia con Rafael, Tobia e San Girolamo, o Vergine del pesce.jpg|250px]] | : [[Neitsi Maarja kalaga]] <br />''Kala madonna'' | : u [[1513]]–[[1514]] | : õlimaal puidul 215 × 158 | : [[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Raphael - Mackintosh Madonna.JPG|250px]] | : [[Mackintosh'i madonna]] <br />''Torni madonna'' | : u [[1509]]–[[1511]] | : õlimaal puidul kantud riidele, 78,8 × 64,2 | : [[Rahvusgalerii]], [[London]] |- | [[Pilt:Raffael 100.jpg|250px]] | : [[Püha perekond koos Ristija Johannesega]] | : u [[1513]]–[[1514]] | : õlimaal puidul 154,5 × 114 | : [[Kunstiajaloo muuseum]], [[Viin]] |- | [[Pilt:Raphael - Madonna del Passeggio.jpg|250px]] | : [[Promenaadi madonna]] | : u [[1516]] | : õlimaal puidul 90 × 63,3 | : [[Šoti Rahvusgalerii]], [[Edinburgh]] |- | [[Pilt:Sainte Jean-Baptiste, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]] | : [[Ristija Johannes kõrbes]] | : u [[1516]] | : õlimaal puidul kantud riidele, 135 × 142 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Atelier de Raphäel - Cérès, dite aussi L'Abondance.jpg|250px]] | : [[Cérès]] <br />''Küllus'' | : u [[1516]] | : õlimaal puidul 38 × 31 | : [[Louvre]], [[Pariis]] |- | [[Pilt:Raphael - The visitation.jpg|250px]] | : [[Külastus]] | : u [[1517]] | : õlimaal puidul 200 × 145 | : [[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Rafael - São João Batista.jpg|250px]] | : [[Ristija Johannes (Raffael)|Ristija Johannes]] | : u [[1518]] | : õlimaal puidul 165 × 147 | : [[Uffizi galerii]], [[Firenze]] |- | [[Pilt:Rafael - La Perla.JPG|250px]] | : [[Püha perekond (La Perla)]] | : u [[1518]] | : õlimaal puidul 147,4 × 116 | : [[Prado muuseum]], [[Madrid]] |- | [[Pilt:Raffaello Ritratto di donna.jpg|250px]] | : [[Naise portree (La Perla)]] <br />''Modena pärl'' | : u [[1518]]–[[1520]] | : õlimaal puidul 35 × 30 | : Galerie Estense, [[Modena]] |- | [[Pilt:Raphael - Holy Family below the Oak.jpg|250px]] | : [[Püha perekond tamme all]] | : u [[1518]]–[[1520]] | : õlimaal puidul 144 × 110 | : Prado muuseum, Madrid |- | [[Pilt:Rafael - Retrato de Isabel de Requesens.jpg|250px]] | : [[Napoli kuninganna Isabelle de Requesensi portree]] | : u [[1518]] | : õlimaal puidul kantud riidele, 120 × 95 | : Louvre, Pariis |- | [[Pilt:Raffael 101.jpg|250px]] | : [[Püha Margariita (Raffael-Viin)|Püha Margariita]] | : u [[1518]] | : õlimaal lõuendil, 192 × 122 | : [[Kunstiajaloo muuseum]], Viin, Austria |- | [[Pilt:Raphael Portrait of a Young Man.jpg|250px]] | : [[Noormehe portree]] | : u [[1518]]–[[1519]] | : õlimaal lõuendil, 43,8 × 29 | : Musée Thyssen-Bornemisza, Madrid |- | [[Pilt:Raphäel - La Petite Sainte Famille.jpg|250px]] | : [[La Petite Püha perekond]]<ref>Giulio Romano väitel omistatakse Giulio Pippi'le</ref> | : u [[1518]]–[[1519]] | : õlimaal puidul (pappel), 38 × 32 | : Louvre, Pariis |- |} ==Allikad== * [[Mihhail Alpatov|M Alpatov]] Kunstiajalugu, II kd Renessansi ja uusaja kunst Tallinn: Kunst, 1982 Lk 55–59 * Barone, Juliana & Marques, Luiz Raffaello Sanzio In: Marques, Luiz (org) ''Catálogo do Museu de Arte de São Paulo Assis Chateaubriand'': Arte italiana São Paulo: Prêmio, 1998, p 62-67 * Richard Mühlberger, ''O que faz de um Rafael um Rafael?'', éditeur Cosac et Naify, 2003, p7-9 ISBN 85-7503-134-1 * S Negrini, ''La Galería de los Uffizi de Florencia y sus pinturas'', Collection Los Grandes Museos, éditeur Noguer, Barcelone, 1974, p 13-20 ISBN 84-279-9203-3 * Christof Thoenes, ''Rafael'', éditeur Taschen, Cologne, 2005, p 13-20 ISBN 3-8228-2302-3 ==Märkused== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.artehistoria.jcyl.es/genios/pintores/3077.htm Raffaello Sanzio] teoste tähestikuline, kronoloogiline ja asukohapõhine loend (hispaania keeles) * [http://www.museodelprado.es/en/the-collection/online-gallery/on-line-gallery/obra/mater-dolorosa/ Prado muuseum] (inglise keeles) [[Kategooria:Kunsti loendid]] 0intqh24zki1dzcvqhi571kfalkguy7 0 272543 7170269 7015825 2026-06-10T16:51:45Z Mona 355 7170269 wikitext text/x-wiki {{filmi info | filmi_nimi = Tagaotsitav | originaalnimi = Wanted | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[triller]] | lavastaja = [[Timur Bekmambetov]] | produtsent = [[Marc Platt]]<br />Jim Lemley<br />Jason Netter<br />[[Iain Smith]] | stsenaarium = | jutustaja = | peaosades = [[Angelina Jolie]]<br />[[James McAvoy]]<br />[[Morgan Freeman]]<br />[[Common]]<br />[[Thomas Kretschmann]]<br /> [[Konstantin Khabensky]] | muusika = [[Danny Elfman]] | operaator = | toimetaja = | montaaž = | filmistuudio = [[Spyglass Entertainment]]<br />[[Relativity Media]]<br />[[Top Cow Productions]] | tootja = [[Universal Studios|Universal Pictures]]<br />[[Spyglass Entertainment]] | levitaja = | aasta = 2008 | esilinastus = | kestus = 110 minutit | riik = [[USA]]<br />[[Saksamaa]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | filmiveebi_id = 3874 }} '''"Tagaotsitav"''' ([[inglise keel]]es "Wanted") on 2008. aasta [[triller]], mis osaliselt põhineb [[Mark Millar]]i ja [[J. G. Jones]]i samanimelisel koomiksite minisarjal. Film keskendub frustreerunud raamatupidajale Wesley Gibsonile, kes saab teada, et on elukutselise palgamõrvari poeg, ja otsustab liituda Vennaskonnaga, salajase gildiga, kelle heaks tema isa töötas. Film pälvis [[Oscar]]i nominatsiooni helirežii ja -montaaži kategoorias. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Saksamaa filmid]] [[Kategooria:2008. aasta filmid]] fswk884qsut8fed58gm7ueisbujs6kd 0 276661 7170463 7100148 2026-06-10T20:32:53Z Kuriuss 38125 7170463 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Persoon | nimi = Heinrich Heine | Taustavärv = | pilt = Heinrich Heine.PNG | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Moritz Daniel Oppenheim]]i maal (1831) | sünninimi = | sünniaeg = [[13. detsember]] [[1797]] | sünnikoht = [[Düsseldorf]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1856|2|17|1797|12|13}} | surmakoht = [[Pariis]] | rahvus = juut | a1 = Kirjandusžanrid | a2 = [[luule]]<br />[[följeton]]id<br />[[reisikiri|reisikirjad]] | b1 = Autogramm | b2 = [[Pilt:Heine Signature.gif|125px]] | c1 = | c2 = }} '''Christian Johann Heinrich Heine''' (sünninimi '''Harry Heine'''; arvatavasti [[13. detsember]] [[1797]] [[Düsseldorf]] – [[17. veebruar]] [[1856]] [[Pariis]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19. sajandi olulisemaid saksakeelseid kirjanikke. Heinet peetakse [[romantism]]i viimaseks luuletajaks ning ühtlasi selle ületajaks. Ta muutis argikeele luules kasutatavaks, tõstis [[följeton]]i ja [[reisikiri|reisikirja]] kunstilisele tasemele ning tõi [[saksakeelne kirjandus|saksa kirjandus]]se senitundmatu elegantse lihtsuse. Ta on üks tõlgitumaid ja viisistatumaid saksakeelseid kirjanikke. Heine oli kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist, satiirik ja polemiseerija, keda imetleti ja kardeti. Etnilise päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu vaenasid teda alaliselt antisemiidid ja rahvuslased. See vajutas pitseri tema elule ning loomingule ja selle retseptsioonile. == Elulugu == === Päritolu ja õed-vennad=== {{vaata|Heine}} [[Pilt:Betty Heine (Isidor Popper).jpg|pisi|[[Isidor Popper]]. Luuletaja ema Betty Heine portree]] Heinede suguvõsa kohta on andmeid alates 17. sajandist [[Bückeburg]]ist. Harry Heine oli kalevikaupmehe Samson Heine ([[19. august]] [[1764]] [[Hannover]] – [[2. detsember]] [[1829]] [[Hamburg]]) ja tema abikaasa Betty (tegelikult Peira, sündinud van Geldern; [[27. november]] [[1770]] Düsseldorf – [[3. september]] [[1859]] Hamburg) neljast lapsest vanim. Tema õed-vennad olid * Charlotte (18. oktoober 1800 Düsseldorf – 18. oktoober 1899 Hamburg);<ref name="XEEVO" /> * [[Gustav Heine von Geldern|Gustav]] (u 1803<ref name="Hauschild35" /> Düsseldorf – 15. november 1886 [[Viin]]), hilisem parun Heine-Geldern ja Viini [[Fremden-Blatt]]i väljaandja; * Maximilian (u 1804<ref name="Hauschild35" /> – 1879), hiljem arst [[Peterburi]]s. Kõik lapsed kasvasid üles juudi valgustusliikumise [[haskala]] vaimus elavas perekonnas, mis oli suures osas assimileerunud. ===Noorpõlv ja õpinguaastad=== [[Pilt:Einzug in Duesseldorf.jpg|pisi|[[Napoleon]]i sissemarssimist Düsseldorfi 1811. aastal kirjeldas Heine hiljem teoses "Ideed. Le Grandi raamat"]] {{Tsitaat2|Düsseldorfi linn on väga ilus ja kui võõrsil tema peale mõtled ja juhuslikult seal oled sündinud, siis läheb südame ümber imelikult härdaks. Mina olen seal sündinud ja mul on tundmus, nagu peaksin kohe koju minema. Ja kui ma ütlen "koju", siis mõtlen Bolkeri tänavat ja maja, kus ma sündisin.|Heinrich Heine 1827. aastal teoses "Ideen. Das Buch Le Grand" ("Ideed. Le Grandi raamat").<ref name="Reisebilder1" />}} Heine sünnikuupäev ei ole kindlalt teada. Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. Heine ise nimetas end naljatledes "sajandi esimeseks meheks", sest ta olevat sündinud 1800. aasta uusaastaööl{{lisa viide}}. Mõnikord märkis ta oma sünniaastaks ka 1799. Tänapäeval peavad Heine uurijad kõige tõenäolisemaks sünniajaks 13. detsembrit 1797. Tema lapsepõlv ja noorus sattusid [[Prantsuse revolutsioon]]iga seotud suurte muudatuste aega. Alates 1803. aastast käis Harry Heine juudi erakoolis, mida juhtis Hein Hertz Rintelsohn. Kui [[Baieri]] kuurvürstiriigi valitsus, millele [[Bergi hertsogiriik]] ja selle pealinn Düsseldorf allusid, lubas 1804. aastal ka juudi lastel käia kristlikes koolides, astus Heine linna põhikooli ja 1807. aastal Düsseldorfi lütseumi (tänapäeval Görres-Gymnasium) ettevalmistusklassi, mis töötas hilise valgustusaja vaimus. Lütseumis käis ta alates 1810. aastast, ent lahkus sellest kooli lõpetamata 1814. aastal, sest pidi peretraditsiooni järgides valmistuma kaubanduskoolis kaupmehekutseks. 1811. aastal nägi 13-aastane Heine Napoleoni sissemarssi Düsseldorfi. Baieri oli Bergi hertsogiriigi 1806. aastal loovutanud [[Prantsusmaa]]le, nii et Heine oleks saanud taotleda Prantsuse kodakondsust. [[Heinrich von Treitschke]] hilisematele väidetele vaatamata ta seda ei teinud.<ref name="goltschnigg2008-620" /> Tema sünnimaad, nüüdset [[Bergi suurhertsogiriik]]i, valitsesid 1806–1815 Napoleoni sugulased, ning see oli [[Reini Liit|Reini Liidu]] liikmesriigina tugeva prantsuse mõju all. Heine austas alati Prantsuse keisrit, kuna see oli kasutusele võtnud ''[[Code civil]]''<nowiki>'</nowiki>i, mis käsitas juute ja mittejuute seaduse silmis võrdsena. [[Pilt:Salomon Heine, Bankier.jpg|pisi|Salomon Heine (1767–1844), Heine jõukas onu, kes toetas vennapoega kuni oma surmani]] Aastatel 1815–1816 töötas Heine vabatahtlikuna esmalt [[Frankfurt|Frankfurdi]] pankuri Rindskopffi juures. Sel ajal õppis ta Frankfurdi juudikvartalis (''Judengasse''<nowiki>'</nowiki>s) tundma juutide rõhuvat ja talle senini võõrast [[geto]]elu. Heine ja ta isa külastasid toona ka Frankfurdi [[vabamüürlus|vabamüürlaste]] [[Loož (vabamüürlus)|looži]] nimetusega Zur aufgehenden Morgenröte. Vabamüürlaste seas pälvisid nad seltskondliku tunnustuse, mis neil juutidena jäi sageli saamata. Palju aastaid hiljem, 1844. aastal, sai Heinest Pariisi looži Les Trinosophes liige.<ref name="Lennhoff" /> 1816. aastal asus Heine tööle oma jõuka onu Salomon Heine panka Hamburgis. Salomon, kes erinevalt vend Samsonist oli ühiskondlikult väga edukas ja mitmekordne miljonär, võttis vennapoja oma hoole alla. Kuni oma surmani 1844. aastal toetas ta teda rahaliselt, ehkki ei mõistnud tema kirjanduslikke huvisid. On säilinud Salomoni ütlus: "Kui ta oleks midagi õiget õppinud, ei peaks ta raamatuid kirjutama."<ref name="Pawel" /> Juba kooliajal lütseumis oli Heine teinud esimesi lüürilisi katsetusi. Alates 1815. aastast kirjutas ta reeglipäraselt, ja tema luuletused avaldati esimest korda 1817. aastal ajakirjas Hamburgs Wächter. [[Pilt:Amalie Heine, Cousine Heinrich Heines.jpg|pisi|Amalie Heine, Heinrich Heine onutütar ja esimene suur armastus]] Kuna Heine ei näidanud rahaasjades üles ei erilist huvi ega annet, asutas onu talle viimaks kaleviäri, ent Harry Heine & Comp. pidi juba 1819. aastal pankroti välja kuulutama. Selle omanik oli juba toona pühendunud pigem luulekunstile. Perekonnarahule mõjus kahjulikult ka Heine õnnetu armastus oma onutütre [[Amalie Friedländer|Amalie]] vastu. See vastuseta jäänud kiindumus oli aluseks hilisematele romantilistele armastusluuletustele kogus "Buch der Lieder". Rõhuvat õhkkonda onu majas, kus ta tundis end üha enam soovimatuna, kirjeldas Heine luuletuses "Affrontenburg". === Õpingud Bonnis, Göttingenis ja Berliinis === Arvatavasti veensid vastuolud perekonnas Salomon Heinet viimaks onupoja tungidele järele andma ja võimaldama talle õpinguid Hamburgist eemal. 1819. aastal asus Heine õppima [[õigusteadus|õigus-]] ja [[kameraalteadus]]t, ehkki kumbki ala teda eriti ei huvitanud. Esmalt astus ta [[Bonni ülikool]]i, ent külastas seal ainult üksikuid juuraloenguid. [[Pilt:August Wilhelm von Schlegel.jpg|pisi|August Wilhelm Schlegel, kes tutvustas Heinele romantismi]] 1819/1820. aasta talvesemestril kuulas ta seevastu [[August Wilhelm Schlegel]]i loengut teemal "Saksa keele ja luule ajalugu". Romantismi kaasrajaja avaldas noorele Heinele tugevat kirjanduslikku mõju, ent ei takistanud teda hilisemates töödes Schlegeli kohta pilkavalt väljendumast. Seesama sai osaks tema hilisemale Bonni õppejõule [[Ernst Moritz Arndt]]ile, kelle natsionalistlikke vaateid võttis Heine oma hilisemates luuletustes ja proosatekstides mitmel korral kirbule. Bonni perioodil tõlkis Heine saksa keelde inglise romantilise luuletaja l[[George Gordon Byron|lord Byron]]i teoseid. 1820. aasta talvesemestril astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, ent pidi sealt juba mõne kuu pärast [[duell]]iga seotud sekelduste tõttu lahkuma. Nimelt oli Heine püüdnud juutidele tolleaegsel Saksamaal osaks langenud ühiskondliku eraldatuse tõttu oma päritolu võimalikult hästi varjata. Kui üks kaasõpilane teda juudiksolemise tõttu solvas, kutsus ta selle duellile. Seetõttu heideti ta koos oma duellipartneriga 1821. aasta veebruaris ülikoolist üheks semestriks välja. Samal kuul arvati Heine "karskuskeelu" rikkumise tõttu [[Burschenschaft]]ist välja. Ta oli 1819. aastal Bonnis astunud üliõpilasorganisatsiooni "Allgemeinheit", Göttingenis sai ta 1821. aastal [[corps]] Guestphalia liikmeks.<ref name="Exd4q" /><ref name="corps" /> Göttingeni kohta väljendus Heine mõni aasta hiljem teoses "Harzi-reis" ülimalt sarkastiliselt ja irooniliselt: {{Tsitaat2|Üldiselt jaotatakse Göttingeni elanikke üliõpilasteks, professoriteks, filistriteks ja lojusteks, millised neli seisust üksteisest mitte väga rangelt ei erine. Lojuseseisus on kõige ülekaalukam. Kõigi üliõpilaste ja kõigi korraliste ning ebakorralike professorite nimesid siin üles lugema hakata viiks liiga pikale, ka pole mul praegu kõigi üliõpilaste nimed meeles, aga professorite hulgas on mõned, kellel veel polegi nime. Göttingeni filistrite arv peab küll väga suur olema, nagu liiva, või õigemini, nagu kõntsa mere ääres; tõepoolest, kui ma neid hommikuti nende räpaste nägudega ja valgete arvetega akadeemilise kohtuhoone väravate ees seismas nägin, siis suutsin vaevalt mõista, kuidas jumal ometi nii palju kaltskaabakaid võis luua.|"Reisebilder"<ref name="Reisebilder2" />}} Heine suundus [[Berliini Ülikool]]i, kus ta õppis 1821–1823, külastades teiste hulgas [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]i loenguid. Varsti sai ta kontakti linna kirjanduslike ringkondadega ning oli järjepidev külaline nii [[Elise von Hohenhausen]]i kirjanduslikus salongis kui ka [[Rahel Varnhagen von Ense]] nn teises salongis. Rahel ja tema abikaasa [[Karl August Varnhagen von Ense]] said Heine sõpradeks ning toetasid tema karjääri, arvustades positiivselt tema varaseid kirjutisi ja vahendades talle edasisi kontakte. Näiteks viisid nad ta kokku Varnhageni õe [[Rosa Maria Assing]]iga, kelle salongis Hamburgis oli Heine sage külaline. Varnhagen von Ense jäi Heinega kuni selle surmani tihedasse kirjavahetusse. Berliini-perioodil avaldas Heine oma esimese raamatu. 1822. aasta alguses ilmus Maureri kirjastuses tema kogu "Gedichte" ("Luuletused"), 1823. aastal Dümmleri kirjastuses "Tragödien, nebst einem lyrischen Intermezzo" ("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng"). Oma tragöödiatele "Almansor" ja "William Ratcliff" oli Heine alguses omistanud väga suure tähtsuse, ent neid ei saatnud edu. "Almansori" esietendus 1823. aastal [[Braunschweig]]is katkestati publiku protestide tõttu, "Ratcliff" ei jõudnudki Heine eluajal lavale. Aastatel 1822–1824 tegeles Heine esimest korda intensiivselt juutlusega. Ta oli Berliinis [[Juudi Kultuuri- ja Teadusühing]]u aktiivne liige, käis teiste hulgas läbi juutluse teadusliku uurimise ("Wissenschaft des Judentums") ühe rajaja [[Leopold Zunz]]iga ning alustas 1824. aastal tööd katkendiks jäänud romaaniga "Der Rabbi von Bacherach" ("Bacherachi rabi"). 1822. aastal Berliinist alanud reisil Posenisse (tänapäeva [[Poznań]]) puutus ta esimest korda kokku [[hassiidid]]e liikumisega, mis Heinet küll paelus, ent jäi talle võõraks. 1823. aasta kevadel, kaks aastat enne [[kristlus]]se pöördumist, kirjutas ta kirjas oma sõbrale Immanuel Wohlwillile: "Auch ich habe nicht die Kraft einen Bart zu tragen, und mir Judemauschel nachrufen zu lassen, und zu fasten etc. Ich hab nicht mal die Kraft ordentlich Mazzes zu essen. Ich wohne nemlich jetzt bey einem Juden ... und bekomme jetzt Mazzes statt Brod und zerknacke mir die Zähne."<ref name="Brief1823" /> Juudi motiividega tegelemine liikus pärast Heine ristimist küll tagaplaanile, ent pakkus talle tegevust kogu elu. Uuesti väljendus see eelkõige tema hilises loomingus, näiteks kogumiku "[[Romanzero]]" kolmandas raamatus "Hebräische Melodien" ("Heebrea meloodiad"). === Promotsioon, ristimine ja Plateni afäär === 1824. aastal naasis Heine Göttingeni. Järgneva aasta mais sooritas ta lõpueksami ning promoveeriti 1825. aasta juulis õigusteaduse doktoriks. Tema plaan Hamburgis advokaadina tegutsema asuda nurjus aga juba sellesama aasta lõpus. Et suurendada oma võimalusi saada tööd juristina, oli Heine kohe pärast lõpueksami sooritamist, 1825. aasta juunis, lasknud end [[Heilbad Heiligenstadt|Heiligenstadt]]is protestantlikult ristida ja võtnud endale nime Christian Johann Heinrich. Sellest ajast alates nimetas ta end Heinrich Heineks. Ta püüdis ristimist alguses salajas hoida: see ei toimunud mitte kirikus, vaid preestri korteris, ainsaks tunnistajaks vaderid. Ta suhtus religiooni toona leigelt ning käsitas ristimistunnistust lihtsalt "sissepääsupiletina Euroopa kultuuri".<ref name="Prosanotizen" /> Ometi pidi ta möönma, et paljud selle kultuuri kandjad ei aktsepteeri endaga võrdväärsena ka temasarnast ristitud juuti. Heine ei olnud siiski valmis alandusi ja solvanguid vaikides taluma. [[Pilt:Platen-Hallermünde, August Graf von.jpg|pisi|August Graf von Platen, kellega Heinel oli äge tüli]] See tuli eriti selgelt välja niinimetatud Plateni afääris: kirjanduslikust tülist luuletaja krahv [[August von Platen-Hallermünde]]ga arenes isiklik kokkupõrge, mille tulemusel rünnati Heinet ka tema juudi päritolu tõttu. Nii kasutas Platen 1829. aastal ilmunud komöödias<ref name="zQn9K" /> tema kohta väljendeid "''Petrark des Lauberhüttenfestes''" ('[[lehtmajadepüha]] [[Petrarca]]') ja "''des sterblichen Geschlechts der Menschen Allerunverschämtester''" ('häbituim inimeste sureliku soo hulgast'). Ta heitis Heinele ette "sünagoogiuhkust" ja kirjutas: "''… doch möcht' ich nicht sein Liebchen sein''; ''Denn seine Küsse sondern ab Knoblauchsgeruch''" ('… aga ma ei tahaks olla tema armsam, sest tema suudlused haisevad küüslaugu järele'). Heine pidas neid ja teisi selliseid väljaütlemisi osaks kampaaniast, mis pidi tal takistama [[Müncheni ülikool]]i juures professorikoha saamist. {{Tsitaat2|Kui Müncheni papid mind esmakordselt ründasid ja mu juudi päritolu mängu tõid, siis ma naersin – ma pidasin seda lihtsalt rumaluseks. Aga kui ma haistsin süsteemsust, kui ma nägin, kuidas naeruväärsest tondist saab vähehaaval ähvardav vampiir, kui ma nägin läbi Plateni satiiri kavatsuse […], siis panin ma vöö vööle ja lõin nii teravalt kui võimalik, nii kiiresti kui võimalik.|Kiri Varnhagen von Ensele<ref name="CsbpQ" />}} Löök järgnes kirjanduslikus vormis teose "Reisebilder" ("Reisipildid") kolmandas osas "Die Bäder von Lucca" ("Lucca termid"). Siin nimetas Heine Plateni loomingut steriilseks ja taandas selle krahvi [[homoseksuaalsus]]ele, mille ta seeläbi avalikustas. Ta nimetas teda "soojaks sõbraks"<ref name="scEjs" /> ja kirjutas, et krahv olevat "''mehr ein Mann von Steiß als ein Mann von Kopf''" ('pigem istmiku- kui peamees').<ref name="KSlmv" /> Tüli tõi mõlemale osapoolele märkimisväärselt kahju. Platen, kes nägi, et ta on seltskonnast kõrvale tõrjutud, jäi vabatahtlikku pagulusse [[Itaalia]]sse. Heine teguviis aga jäi mõistmise ja avaliku toetuseta. Afääri põhjuseid ja asjaolusid mainimata heitsid kriitikud veel lähiminevikus talle ikka ja jälle ette "iseloomu puudumist". Teised aga, nagu Heine kaasaegne kirjanduskriitik [[Karl Herloßsohn]], toetasid teda, kuna ta olevat Platenile lihtsalt samaga tasunud. [[Pilt:Ludwig I. von Bayern around 1830.jpg|pisi|[[Baieri]] kuningas [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]] oli mitmete Heine pilavärsside sihtmärgiks]] Heine pidas Plateni ja teiste juudivaenulikke rünnakuid vastutavaks selle eest, et [[Baieri]] kuningas [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]] ei määranud talle professuuri, mille saamist ta kindlalt uskus. Selle eest pidas ta monarhi hiljem meeles terve rea pilavärssidega, näiteks poeemis "Lobgesänge auf König Ludwig" ("Kiidulaul kuningas Ludwigist"): {{Tsitaat2|Das ist Herr Ludwig von Bayerland.<br />Desgleichen gibt es wenig;<br />Das Volk der Bavaren verehrt in ihm<br />Den angestammelten König.<br /><br />See on härra Ludwig Baierist,<br />teist taolist leidub vaevalt, –<br />Bavaaria rahva kuningas,<br />kes võimu pärind taevalt.|"Neue Gedichte" ("Uued luuletused").<ref name="i93vo" />}} Ristimisest loodetud tagajärjed jäid olemata, ning Heine on oma kristlusse pöördumist hiljem mitmel korral otsesõnu kahetsenud. {{Tsitaat2|Ma kahetsen väga, et ma end ristida lasin; ma ei näe sugugi, et mul sellest ajast saadik oleks midagi paremaks läinud, vastupidi, mind on sellest ajast tabanud ainult ebaõnn.|Kiri [[Moses Moser]]ile, 9. jaanuar 1826<ref name="IiDpO" />}} Peaaegu kõik biograafiad rõhutavad juudi päritolu tähendust Heine elule ja luulele. Eriti kirjanduskriitik [[Marcel Reich-Ranicki]] esindab seisukohta, mille järgi Heine Pariisi emigreerumise motiivid ei olevat olnud mitte niivõrd poliitilised, vaid pigem tingitud tema saksa ühiskonnast kõrvalejäämisest. Prantsusmaal oli Heine sakslane ja seega välismaalane, Saksamaal seevastu alati juut ja seega kõrvalejäetu.<ref name="YOQRC" /> Plateni afääriga nurjus Heine viimane püüe saada tööd juristina mõnel saksakeelsel maal. Ta otsustas seetõttu teenida elatist vabakutselise kirjanikuna, mis tol ajal oli pigem ebatavaline. === Esimene kirjanduslik edu === Esimesed luuletused ("Ein Traum, gar seltsam", "Mit Rosen, Zypressen") avaldas Heine juba Hamburgis 1816. aastal, kasutades pseudonüümi '''Sy. Freudhold Riesenharf''' ([[anagramm]] fraasist ''Harry Heine, Dusseldorff''). Need ilmusid ajalehes Hamburgs Wächter. '''H. Heine''' nime all avaldas ta 1821. aasta detsembris Berliinis oma esimese luulekogu "Gedichte" ("Luuletused"). Nagu juba mainitud, ilmus 1823. aastal raamat "Tragödien, nebst einem Lyrischen Intermezzo". 1821. aastal kirjutatud tragöödias "Almansor" käsitles Heine esimest korda põhjalikult [[Andaluusia]] [[maurid]]e islami kultuuri, mida ta ülistab arvukates luuletustes ja mille allakäigu pärast ta avaldab kahetsust. "Almansoris" leidub Heine varajane poliitiline sõnum: <poem style="margin-left:5em;"> ''Das war ein Vorspiel nur, dort wo man Bücher'' ''verbrennt, verbrennt man auch am Ende Menschen.'' ("See oli vaid eelmäng; seal, kus põletatakse raamatuid, põletatakse lõpuks ka inimesi.")<ref name="o0Lwj" /> </poem> 1824. aastal ilmus kogumik "Dreiunddreißig Gedichte" ("Kolmkümmend kolm luuletust"), mis sisaldas ka Saksamaal tänapäeval tuntuimat Heine luuletust "Die Loreley". Samal aastal külastas ta [[Harz]]i-reisi käigus [[Weimar]]is [[Johann Wolfgang von Goethe]]t, keda ta väga austas. Juba kaks aastat varem oli Heine talle saatnud oma esimese luulekogu koos pühendusega. Külaskäik oli Heine jaoks aga pigem pettumus, sest täiesti oma loomu vastaselt käitus ta ujedalt ja kohmakalt ning Goethe suhtus temasse reserveeritud viisakusega. [[Pilt:Heine Buch der Lieder 1827.jpg|pisi|Kogumiku "Buch der Lieder" esmaväljaande tiitelleht (1827)]] [[Pilt:Julius Campe.jpg|pisi|Heine kirjastaja Julius Campe]] [[Pilt:Heinrich Heine.jpg|pisi|Heinrich Heine (1829)]] 1826. aastal avaldas Heine oma reisikirja "Die Harzreise" ("Harzi-reis"), millele sai osaks publikumenu. Samal aastal algas tema koostöö Hamburgi kirjastusega [[Hoffmann und Campe]]. [[Julius Campe]] jäi Heine elu lõpuni tema kirjastajaks. Ta andis 1827. aasta oktoobris välja luulekogu "[[Buch der Lieder]]" ("Lauluraamat"), mis pani aluse Heine kuulsusele ja on menukas tänapäevani. Nende ja hilisemate luuletuste romantiline, sageli rahvalaululik toon ei mõjunud kaasakiskuvalt mitte ainult tema kaasajal. Neid on viisistanud teiste hulgas [[Robert Schumann]] oma teoses "[[Dichterliebe]]". Ent Heine luuletuste romantiline toon muutus varsti, kui ta vürtsitas seda irooniavarjundiga ja kasutas romantilise luule stiilivõtteid ka poliitilise sisuga värssides. (Seejuures ei tohi Heine "romantismi ironiseerimist" segi ajada niinimetatud "[[romantiline iroonia|romantilise irooniaga]]", mida esindas [[Friedrich Schlegel]].) Heine ise nimetas end "jooksupannud romantikuks". Järgnev katkend, milles Heine heidab nalja sentimentaal-romantilise loodusest saadud meeleliigutuse üle, näitlikustab seda iroonilist murrangut:<ref name="lMyAb" /> <poem style="margin-left:5em;"> ''Das Fräulein stand am Meere'' ''Und seufzte lang und bang.'' ''Es rührte sie so sehre'' ''der Sonnenuntergang.'' ''Mein Fräulein! Sein sie munter,'' ''Das ist ein altes Stück;'' ''Hier vorne geht sie unter'' ''Und kehrt von hinten zurück.'' </poem> Heine ise nägi merd esimest korda 1827. ja siis 1828. aastal, reisides Inglismaale ja Itaaliasse. Oma muljeid kirjeldas ta järgmistes "Reisipiltides", mis ilmusid 1826–1831. Nende juurde kuuluvad tsükkel "Nordsee" ("Põhjameri") ning teosed "Die Bäder von Lucca" ("Lucca termid") ja "Ideen. Das Buch Le Grand" ("Ideed. Le Grandi raamat"). Viimane on poolehoiuavaldus [[Napoleon]]ile ja [[Prantsuse revolutsioon]]i saavutustele. Heine Napoleoni-austus ei olnud samas mööndusteta, oma reisikirjas kirjutab ta: {{Tsitaat2|[…] minu austusavaldus kehtib ainult selle mehe geeniuse, mitte tema tegude kohta. Tingimusteta armastan ma teda ainult kuni kaheksateistkümnenda [[brümäär]]ini – siis reetis ta vabaduse.|<ref name="DZMjE" />}} Ta osutus teravmeelseks ja sarkastiliseks kommentaatoriks, kui ta näiteks reisi ajal [[Genova]]sse kirjutab: {{Tsitaat2|Jah, mulle tundub vahel, et saatan, aadlisugu ja [[jesuiidid]] on olemas ainult seni, kuni neisse usutakse.|<ref name="GCpS1" />}} Tsitaat samast teosest näitab, kui õel võis Heine huumor olla: {{Tsitaat2|[[Tirool]]lased on kaunid, rõõmsad, ausad, vaprad ja mõõtmatu vaimse piiratusega. Tegemist on terve inimliigiga, võib-olla seetõttu, et nad on liiga rumalad suutmaks olla haiged.|<ref name="R0XKt" />}} Ka [[tsensuur]]i eest, mis kontrollis kõiki tema üllitisi Saksamaal, oskas Heine end satiiriga kaitsta, näiteks 1827. aastal ilmunud tekstiga, mis oleks just nagu tsenseeritud:<ref name="YYBVR" /> <poem margin-left:5em;"> Die deutschen Censoren —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;&nbsp;Dummköpfe &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— —— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— &nbsp;—— </poem>("Saksa tsensorid ----- lollpead ----") Kogemused tsensuuriga olid Heinel alates 1827. aasta novembrist, kui ta sai Müncheni väljaande [[Neue allgemeine politische Annalen]] toimetajaks. Umbes sellest ajast hakati Heinet üldiselt pidama suureks kirjanduslikuks talendiks. Alates 1830. aastate algusest levis tema kuulsus nii Saksamaal kui ka ülejäänud Euroopas. === Pariisi-aastad === [[Pilt:La Liberté guidant le peuple - Eugène Delacroix - Musée du Louvre Peintures RF 129 - après restauration 2024.jpg|pisi|[[Eugène Delacroix]]' maal "[[Vabadus viib rahva barrikaadidele]]" (1830) on juulirevolutsiooni vaimu ülistus]] Olles 1830. aasta suvel puhkusel [[Helgoland]]il, sai Heine teada [[juulirevolutsioon]]i algusest. Oma "Kirjades Helgolandilt", mis avaldati alles 1840. aastal [[Ludwig Börne]]t käsitleva pamfleti teise osana, tervitas ta revolutsiooni juubeldustega. 10. augustil 1830 kirjutas ta: {{Tsitaat2|Ma olen revolutsiooni poeg ning haaran taas kaitstud relvad, millele mu ema on oma võluõnnistuse andnud… Lilled! Lilled! Ma tahan oma pea pärjata surmavõitluseks. Ja ka lüüra, ulatage mulle lüüra, et ma saaksin lahingulaulu laulda… Sõnad, mis sarnanevad leegitsevate tähtedega, mis sööstavad kõrgustest alla ning põletavad tuhaks paleed ja valgustavad hurtsikuid…|Ludwig Börne. Eine Denkschrift<ref name="rZIzA" />}} Poliitiliste vaadete tõttu üha rohkem vaenatuna – eriti [[Preisimaa]]l – ja tüdinud Saksamaa tsensuurist, kolis Heine 1831. aastal elama [[Pariis]]i. Siin sai alguse tema teine elu- ja loomefaas. Elu jooksul hakkas Heine siiski Saksamaa järele igatsema, nagu näitab tema luuletus "In der Fremde" ("Võõrsil"):<ref name="LJPhy" /> <poem style="margin-left:5em;"> ''Ich hatte einst ein schönes Vaterland.'' ''Der Eichenbaum'' ''Wuchs dort so hoch, die Veilchen nickten sanft.'' ''Es war ein Traum.'' ''Das küßte mich auf deutsch und sprach auf deutsch'' ''(Man glaubt es kaum Wie gut es klang)'' ''das Wort: "Ich liebe dich!"'' ''Es war ein Traum.'' </poem> Isamaad nägi ta veel ainult kaks korda, ent ta säilitas tiheda kontakti sealsete tuttavatega. Alates 1832. aastast oli Heine [[Augsburg]]i ajalehe Allgemeine Zeitung Pariisi korrespondent. Ajalehe oli asutanud Weimari klassikute olulisim kirjastaja [[Johann Friedrich Cotta]] ning see oli tolle aja loetuim saksakeelne päevaleht. [[Pilt:Johann Friedrich Freiherr von Cotta.png|pisi|Johann Friedrich von Cotta]] Heine kirjutas sellele ajalehele artiklisarja,<ref name="C5Ew3" /> mis ilmus veel samal aastal ka raamatuna "Französische Zustände" ("Prantsuse olud"). Artiklid tekitasid poliitilise sensatsiooni. Cotta ajaleht trükkis need kaastööd küll anonüümselt, ent kõikidele poliitikahuvilistele oli selge, kes need oli kirjutanud. Lugejad olid artikleist vaimustunud, ametivõimud aga olid nördinud ja kiirustasid takka tsensuuri. Pariisi 1830. aasta juulirevolutsiooni tulemusel oli nimelt ka Saksamaal tekkinud rahvuslik-liberaalne demokraatlik opositsioon, mis nõudis üha valjemini põhiseadusi [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] maades. Austria riigikantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]] sekkus Cotta tegevusse ning Allgemeine Zeitung lõpetas artikliseeria ega avaldanud enam Heine saadetud üheksandat peatükki. Heine Hamburgi kirjastaja Julius Campe avaldas aga juba 1832. aasta detsembris "Prantsuse olud" eraldi raamatuna, olles käsikirja Heine tahte vastaselt esitanud läbivaatamiseks tsensuurile. Ametivõimud reageerisid keeldude, läbiotsimiste, konfiskeerimiste ja ülekuulamistega. Neis tekitas meelepaha eelkõige Heine eessõna saksa raamatuväljaandele. Seetõttu Campe seda ära ei trükkinud, ent see otsus kahjustas tugevalt tema suhteid Heinega ning ajendas Heinet avaldama eessõna Pariisis tsenseerimata separaadina. Ka Campe avaldas seepeale separaadi, ent pidi selle jällegi tagasi võtma. Selle tulemusel keelati Heine kirjutised – ka kõik tulevased – kõigepealt 1833. aastal Preisimaal ja 1835. aastal Frankfurdi Liidupäeva otsusega kõikides Saksa Liidu liikmesriikides. Sama saatus tabas rühmituse "Junges Deutschland" ("[[Noor Saksamaa]]") luuletajaid. Liidupäeva otsuses oli kirjas, et selle grupi liikmete eesmärk on "ilukirjanduslikes, kõikidele lugejaklassidele kättesaadavates kirjutistes rünnata kristlikku religiooni kõige jultunumal kombel, alavääristada kehtivaid sotsiaalseid suhteid ning hävitada kogu siivsus ja kombelisus."<ref name="gegDR" /> "Prantsuse oludega" rajas Heine paljude ajaloolaste ja kirjandusteadlaste hinnangul moodsa poliitilise ajakirjanduse. Selle artikliseeriaga pani Heine aluse oleviku ajalookirjutusele, uuele vormile, milles ajakirjanikud ja kirjanikud kujutasid oma kaasaega. Selle kirjutise stiil avaldab tänaseni mõju saksa följetonile, mistõttu seda peetakse saksa kirjandus- ja ajakirjandusloo verstapostiks. Lisaks võttis Heine endale nüüdsest Saksamaa ja Prantsusmaa vaimse vahendaja rolli ning esitas oma positsiooni esimest korda ka üle-euroopalises raamistikus. 2010. aastal avaldas kirjastus Hoffmann und Campe faksiimiletrüki "Prantsuse olude" käsikirjast, mida seni peeti kadunuks. Pärast tema kirjutiste avaldamiskeeldu Saksamaal sai Pariisist Heine lõplik varjupaik. Neil aastail tekkisid esimesed sümptomid – halvatusnähud, peavaluatakid ja nägemishäired – haigusest, mis aheldas ta elu lõpus kaheksaks aastaks voodi külge. Alguses aga nautis ta elu maailmalinnas. Ta astus kontakti seal elavate euroopa kultuurielu suurnimedega, nagu [[Hector Berlioz]], [[Ludwig Börne]], [[Frédéric Chopin]], [[George Sand]], [[Alexandre Dumas vanem]] ja [[Alexander von Humboldt]]. Mõnda aega otsis ta lähedust utoopiliste [[sotsialism|sotsialistidega]], nagu [[Barthélemy Prosper Enfantin]], kes oli [[Henri de Saint-Simon]]i õpilane. Heine lootus leida nende kvaasireligioosses liikumises 'uus evangeelium' või 'kolmas testament'<ref name="4sNlP" /> oli aidanud kaasa Pariisi kolimise otsusele. Pärast esialgset vaimustust eemaldus Heine varsti Saint-Simoni järgijaist, ka seetõttu, et nad nõudsid temalt, et ta annaks oma kirjandusliku ande nende käsutusse. 1835. aastal, pärast seda kui selle liikumise lagunemine oli ilmselge, kirjutas Heine: {{Tsitaat2|Meie [panteistid] ei taha olla ei [[sankülotid]] ega vähenõudlikud väikekodanlased ega odavad presidendid; me loome võrdselt suurepäraste, võrdselt pühade, võrdselt õndsate jumalate demokraatia. […] Sensimonistid on seda osalt taibanud ja tahtsid seda teostada. Aga nemad olid ebasoodsas olukorras ja ümbritsev materialism oli nad maha surunud, vähemalt mõneks ajaks. Saksamaal hinnati neid paremini.|"Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal", 2. raamat.<ref name="Saint-Simon" />}} Pariis inspireeris Heinet kirjutama tõelisena tulvana esseid, poliitilisi artikleid, poleemikat, memorandumeid, luuletusi ja proosateoseid. Püüdes sakslastele lähemale tuua Prantsusmaad ja prantslastele Saksamaad, õnnestus tal avaldada lausa prohvetliku loomuga analüüse, näiteks teose "Zur Geschichte der Religion und Philosophie in Deutschland" ("Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal") järelsõnas. Heine kirjutas selle teksti 1834. aastal prantslaste aadressil, 99 aastat enne nende võimuletulekut, kes hakkasid ka tema raamatuid põletama: [[Pilt:Heinrich Heine 1837.jpg|pisi|Heinrich Heine (1837)]] {{Tsitaat2|Ristiusk – ja see on tema suurim teene – on seda toorest germaani taplusiha mõnevõrra leevendanud, ei suutnud seda aga päriselt hävitada, ja kui taltsutav talisman, rist, ükskord katki murdub, siis puhkeb jälle ragisedes esile vanade taplejate metsikus, meeletu berserkeriviha. […] Mõte eelneb teole, nii nagu välk eelneb kõuele. Saksa kõu on samuti sakslane ja ei ole väga vilgas ja läheneb pisut aeglase kõminaga; kuid ta tuleb tingimata, ja kui te kunagi raksumist kuulete, nagu veel iialgi maailma ajaloos pole raksunud, siis teadke: saksa äike on viimaks oma sihtmärki tabanud. Sellest mürinast langevad kotkad õhust surnult alla ja lõvid kaugeimas Aafrika kõrbes roomavad, sabad sorgus, oma kuninglikese koobastesse. Saksamaal lavastatakse näidend, millega võrreldes prantsuse revolutsioon näib süütu idüllina.|"Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal", 3. raamat.<ref name="sK6rk" />}} Varem kui enamik tema kaasaegseid tundis Heine ära saksa [[natsionalism]]i hävitava loomuse, mis erinevalt prantsuse omast eemaldus silmanähtavalt demokraatia ja rahva suveräänsuse ideedest. Luuletaja tunnetas selles pigem varjatud vihkamist kõige võõra suhtes, nagu ta kirjutas luuletuses "Diesseits und jenseits des Rheins" ("Siin- ja sealpool Rheini"; lisa teosele "Romanzero"<ref name="K4P9P" />): <poem style="margin-left:5em;"> ''Aber wir verstehen uns bass,'' ''Wir Germanen auf den Hass.'' ''Aus Gemütes Tiefen quillt er,'' ''Deutscher Hass! Doch riesig schwillt er,'' ''Und mit seinem Gifte füllt er'' ''Schier das Heidelberger Faß.'' </poem> === Vaidlus Ludwig Börnega === Heine teised olulised kirjutised neil aastail olid "Die romantische Schule" (1836), romaanikatkend "Der Rabbi von Bacherach" (1840) ja memorandum "Ludwig Börnest" (1840). [[Pilt:Börne, Ludwig.jpg|pisi|Ludwig Börne (umbes 1835)]] Viimati nimetatud teoses reageeris Heine oma varasema sõbra "Kirjadele Pariisist", milles talle heideti ette revolutsiooni eesmärkide reetmist. Nii nagu tülis Plateniga, mängis ka Heine ja [[Ludwig Börne]] (kes sel ajal oli tuntum kui Heine) kokkupõrkes rolli isiklik vaen. Tegelikud põhjused olid aga põhimõttelist laadi ning puudutasid luuletaja ja kunstniku enesepilti üldisemalt. Kogu oma loometee jooksul taotles Heine seda, et kunst oleks parteiülene. Ta pidas end vabaks, sõltumatuks luuletajaks ja ajakirjanikuks, ega tundnud kunagi, et oleks ise kohustatud järgima mõnda poliitilist suunda. Radikaal-vabariiklikust publitsistist Ludwig Börnest erines ta veel ühel viisil, mis võis Börnele meeldida: {{Tsitaat2|Mina olen tavaline [[giljotiin]] ja Börne on aurugiljotiin.|<ref name="x2JyT" />}} Kui aga tegemist oli kunsti ja luulega, seadis Heine teose kvaliteedi alati kõrgemale kui autori kavatsuse või meelsuse. Börnele näis selline suhtumine [[oportunism|oportunistlikuna]]. Ta heitis Heinele mitmel korral ette meelsuse puudumist ja nõudis, et luuletaja peab vabadusvõitluses asuma kindlale positsioonile. Tüliga selle üle, kas ja kui palju kirjanik tohib olla parteiline, ennetasid Heine ja Börne hilisemaid diskussioone kirjanduse poliitilise moraali üle, nagu neid pidasid 20. sajandil [[Heinrich Mann|Heinrich]] ja [[Thomas Mann]], [[Gottfried Benn]] ja [[Bertolt Brecht]], [[Georg Lukács]] ja [[Theodor W. Adorno]], [[Jean-Paul Sartre]] ja [[Claude Simon]]. Seetõttu on [[Hans Magnus Enzensberger]] arvanud, et tüli Heine ja Börne vahel oli "saksa kirjandusloo tulemuslikem lahkheli."<ref name="tIGNq" /> Seda, et see memorandum ilmus alles 1840, kolm aastat pärast Börne surma, segadusttekitava ja Heine poolt heaks kiitmata pealkirjaga "Heinrich Heine über Ludwig Börne" ("Heinrich Heine Ludwig Börnest"); lisaks sisaldas pilkeid Börne armukolmnurga teemal tema sõbranna [[Jeanette Wohl]]i ja tolle abikaasa, Frankfurdi kaupmehe Salomon Straußiga, panid Heine muidu heasoovlikud lugejad talle pahaks. Strauß, kes tundis end selle avalikustamise tõttu paljastatuna, väitis hiljem, et ta olevat luuletajale tolle väljaütlemiste eest avalikult kõrvakiilu andnud. Seepeale kutsus Heine ta püstoliduellile, millel sai kergelt puusast haavata, sellal kui Strauß jäi vigastamata. === Abielu, reisid Saksamaale, päranditüli === [[Pilt:Hhmath.jpg|pisi|Heine abikaasa Mathilde (Augustine Crescence Mirat)]] Veel enne duelli abiellus Heine 1841. aastal Pariisi [[Saint-Sulpice'i kirik]]us endise kingamüüja Augustine Crescence Mirat'ga, keda ta nimetas Mathildeks ja kelle kohta ta teadis, et ta on ka mehe surma korral kindlustatud. Pulmad toimusid naise soovil katoliku kombe järgi. Oma juudi päritolu vaikis Heine kogu elu jooksul maha.<ref name="kh04B" /> Juba 1833. aastal oli Heine tollal 18-aastast neidu tundma õppinud ning elas temaga arvatavasti alates 1834. aasta oktoobrist koos. Mathilde oli alates 1830. aastast elanud Pariisis nn ''grisette''<nowiki>'</nowiki>ina, s.o iseseisva töötava noore naisena, kes oma aja tavade järgi ei olnud "austusväärne".<ref name="yrB1C" /> Ta oli atraktiivne, suurte tumedate silmade ja tumepruunide juustega naine, kelle figuuri tihti imetleti. Tal oli iseloomulik kõrge "lehelinnuhääl", mis jättis paljudele lapsiku mulje, ent mõjus Heinele arvatavasti võluvalt. Ta näis olevat Mathildesse silmapilkselt armunud.<ref name="Rh63N" /> Paljudele Heine sõpradele seevastu, nende hulgas [[Karl Marx|Marxile]] ja [[Friedrich Engels|Engelsile]], ei meeldinud tema suhe lihtsa ja elurõõmsa naisega. Heine aga näis olevat armunud ka seetõttu, et naine pakkus talle kontrasti intellektuaalse keskkonnaga. Nende suhte alguses püüdis ta maalt pärineva sõbranna haridust pisut järele aidata. Tema innustusel õppis naine lugema ja kirjutama, ja Heine rahastas mitmel korral tema õppimist noortele naistele mõeldud õppeasutustes. Nende kooselu möödus mõnikord üsna maruliselt: ägedatele abielutülidele, mille põhjuseks oli sageli Mathilde helde ümberkäimine rahaga, järgnes enamasti kohe leppimine. Oma naise hellade kirjelduste kõrval leidub Heinel ka sapiseid värsse, nagu näiteks luuletuses "Celimene":<ref name="4t5Jm" /> <poem style="margin-left:5em;"> ''Deine Nücken, deine Tücken,'' ''Hab ich freylich still ertragen'' ''Andre Leut' an meinem Platze'' ''Hätten längst dich todt geschlagen.'' </poem> Heine hindas teda, ehkki – või pigem kuna – Mathilde ei rääkinud saksa keelt ning tal ei olnud seetõttu ka tegelikku ettekujutust tema olulisusest luuletajana. Säilinud on Mathilde ütlus: {{Tsitaat2|Minu mees kirjutas pidevalt luuletusi, aga ma ei usu, et need olid midagi erilist väärt, sest ta ei olnud nendega kunagi rahul.|<ref name="FUaLS" />}} Just seda teadmatust tõlgendas Heine märgina sellest, et Mathilde armastas teda kui inimest, mitte kui prominentset luuletajat. 1843. aastal kirjutas Heine luuletuse "Nachtgedanken" ("Öömõtted"), mille esimest stroofi tsiteeritakse sageli:<ref name="KeLbO" /> <poem style="margin-left:5em;"> ''Denk ich an Deutschland in der Nacht,'' ''Dann bin ich um den Schlaf gebracht,'' ''Ich kann nicht mehr die Augen schließen,'' ''Und meine heißen Thränen fließen.'' </poem> Ta lõpetab järgmiste ridadega: <poem style="margin-left:5em;"> ''Gottlob! durch meine Fenster bricht'' ''Französisch heit’res Tageslicht;'' ''Es kommt mein Weib, schön wie der Morgen,'' ''Und lächelt fort die deutschen Sorgen.'' </poem> [[Pilt:Heinrich Heine(IsidorPopper1843).jpg|pisi|Heine Saksamaa-reiside ajal (1843/1844)]] Heine "Saksa murede" (''die deutschen Sorgen'') hulka ei kuulunud mitte ainult poliitilised olud teisel pool [[Rein]]i jõge, vaid ka tema vahepeal lesestunud ja üksi elav ema. Eelkõige selleks, et teda taas näha ja talle oma naist tutvustada, võttis ta 1843 ("Deutschland. Ein Wintermärchen") ja 1844 ette kaks viimast reisi Saksamaale. Hamburgis kohtus ta oma kirjastaja Campega ning viimast korda onu ja kauaaegse toetaja Salomon Heinega. Kui Salomon 1844. aasta detsembris suri, puhkes tema poja Carli ja Heinrich Heine vahel rohkem kui kaks aastat kestnud päranditüli.<ref name="DB6AH" /> Carl loobus pärast isa surma aastatoetuse maksmisest, mida Salomon Heine oli vennapojale 1838. aastal lubanud, ent mille edasimaksmist ei olnud testamendis sätestatud. Heinrich Heine, kes tundis end onupoja poolt alandatuna, võttis tüli käigus appi ajakirjanduslikud vahendid ja avaldas Carlile avalikult survet. See nõustus 1847. aasta veebruaris viimaks toetust edasi maksma tingimusel, et Heinrich Heine ei tohi enam ilma tema nõusolekuta avaldada mitte midagi perekonna kohta. Tüli põhjuseks oli Heine alatine mure enda ja abikaasa rahalise kindlustatuse pärast. Seejuures oli ta mitte ainult kunstiliselt, vaid ka majanduslikult väga edukas kirjanik: parimail Pariisi-aastail teenis ta aastas kuni 34 700 franki, mis ostujõult vastanuks (2007. aasta seisuga) rohkem kui 200 000 eurole. Osa sellest sissetulekust pärines Prantsuse riigi toetusest, mis pärast 1848. aasta veebruarirevolutsiooni küll lakkas. Heine pidas oma rahalist seisu siiski alati ebakindlaks ning näitas seda avalikult välja enamasti viletsamana, kui see tegelikult oli. Hilisemail eluaastail muretses ta eelkõige selle pärast, et tagada abikaasa materiaalne kindlustatus. Pärast Heine surma osutus Mathilde aga ülimalt ettevõtlikuks ning oli edukas läbirääkimistel Campega oma mehe teoste edasise kasutamise osas. Ta elas oma mehest rohkem kui veerandsada aastat kauem ja suri 1883. aastal. Lapsi paaril ei olnud. === Heine ja sotsialism === [[Pilt:Heine. H. Wintermährchen 1844.jpg|pisi|Teose "Deutschland. Ein Wintermährchen" esmaväljaanne (1844)]] 1840. aastate keskel valmisid Heine suured värsseeposed "Atta Troll" ja "Deutschland. Ein Wintermärchen". Viimase loomise ajendiks oli 1843. aasta reis Saksamaale, ning selles kommenteeris ta ülimalt sapiselt riiklikke, kiriklikke ja ühiskondlikke olusid Saksamaal. Nii kirjeldab ta esimeses peatükis üht stseeni kohe pärast piiriületust, milles "õige tunde ja vale häälega" tütarlaps laulab harfi saatel vaga viisi:<ref name="CUNQ7" /> <table><tr valign=top><td> <poem style="margin-left:5em;"> ''Sie sang das alte Entsagungslied, ''Das Eiapopeia vom Himmel, ''Womit man einlullt, wenn es greint, ''Das Volk, den großen Lümmel. ''Ich kenne die Weise, ich kenne den Text, ''Ich kenn auch die Herren Verfasser ''Ich weiß, sie tranken heimlich Wein ''Und predigten öffentlich Wasser. ''Ein neues Lied, ein besseres Lied ''O Freunde, will ich euch dichten! ''Wir wollen hier auf Erden schon ''Das Himmelreich errichten. ''Wir wollen auf Erden glücklich sein, ''Und wollen nicht mehr darben; ''Verschlemmen soll nicht der faule Bauch ''Was fleißige Hände erwarben. </poem> <td> <poem style="margin-left:5em;"> See taevaga lohutav loobumislaul – kes meist küll seda ei tunne? Kui rahvas, suur sülelaps, tõstab häält, – selle saatel ta jälle vaob unne. Tean viisi ja teksti ja autoreid, neid teesklevaid härrakesi, veini salaja joovad, kuid räägivad, kui kasulik jook on vesi. Oh sõbrad, ma uue ja parema loon teile laulu ja viisi. Juba elades, maa peal rajame me endale paradiisi. Juba maa peal õnne me tahame, mida seni on oodatud taevast. Mispärast siis kauem veel laiskade vats peaks paisuma virkade vaevast? </poem> </table> [[Pilt:Marx4.jpg|pisi|Karl Marx]] Nendes värssides võib ära tunda [[Karl Marx]]i ideid. Marxi, nagu ka hilisema saksa sotsiaaldemokraatia asutaja [[Ferdinand Lassalle]]'iga, oli Heine neil aastail tuttavaks saanud. Hiljem tegi Heine kaastööd Marxi välja antud ajalehtedele [[Vorwärts!]] ja [[Deutsch-Französische Jahrbücher]]. Oma "uued ja paremad laulud" avaldas ta 1844. aastal luulekogus "Neue Gedichte", kus ilmus esimest korda ka "Wintermärchen". Juba alates 1840. aastate algusest alates oli Heine toon muutunud silmanähtavalt radikaalsemaks. Ta kuulus esimeste saksa luuletajate hulka, kes teadvustasid alanud [[tööstusrevolutsioon]]i tagajärgi ning käsitlesid oma teostes vasttekkinud töölisklassi viletsust. Heaks näiteks on tema luuletus "Die schlesischen Weber" ("Sileesia kangrud") juunist 1844. Selle inspiratsiooniks oli kangrute mäss, mis algas selsamal kuul [[Sileesia]]s Peterswaldaus (tänapäeva [[Pieszyce]]) ja Langenbielaus (tänapäeva [[Bielawa]]). [[Pilt:D02S0150 01JIIz.jpg|pisi|Ajalehe Vorwärts! esileht koos Heine luuletusega, 1844]] <poem style="margin-left:5em;"> "Die schlesischen Weber"<ref name="fNkDB" /> ''Im düstern Auge keine Thräne, ''sie sitzen am Webstuhl und fletschen die Zähne; ''Deutschland, wir weben dein Leichentuch. ''Wir weben hinein den dreyfachen Fluch – ''Wir weben, wir weben! ''Ein Fluch dem Gotte, zu dem wir gebeten ''In Winterkälte und Hungersnöthen; ''Wir haben vergebens gehofft und geharrt, ''Er hat uns geäfft und gefoppt und genarrt – ''Wir weben, wir weben! ''Ein Fluch dem König, dem König der Reichen, ''Den unser Elend nicht konnte erweichen, ''Der den letzten Groschen von uns erpreßt ''Und uns wie Hunde erschießen läßt – ''Wir weben, wir weben! ''Ein Fluch dem falschen Vaterlande, ''Wo nur gedeihen Schmach und Schande, ''Wo jede Blume früh geknickt, ''Und Fäulniß und Moder den Wurm erquickt – ''Wir weben, wir weben! ''Das Schiffchen fliegt, der Webstuhl kracht, ''Wir weben emsig Tag und Nacht – ''Altdeutschland, wir weben dein Leichentuch, ''Wir weben hinein den dreyfachen Fluch, ''Wir weben, wir weben! </poem> <poem style="margin-left:5em;"> Neil hambad risti, pilk sünge kui öö, nii tummalt telgede taga käib töö. "Saksamaa, koome su surirüüd, kolm needust sellesse koome nüüd. Me koome, me koome! Oma härdate palvete jumalat neame. Me nägime nälga ja külma ja teame: kõik ootused, lootused asjata jäid, ta narris ja tüssas ja mõnitas meid. Me koome, me koome! Me kuningat, rikaste kuningat neame, kes hädast ei hooli, mis taluma peame. Käest viimased krossid meil pressib ta ja käsib kui koeri meid hukata. Me koome, me koome! Me isamaad neame, kus pettuse läbi said troonile nurjatus, vale ja häbi. Kõik kaunis ja õilis seal kolletab pea, seal söödikuil üksi on sigida hea. Me koome, me koome! Süst laksub, telg naksub, me hoolsalt tööl, me koome usinalt, päeval ja ööl. Vana-Saksamaa, koome su surirüüd, kolm needust sellesse koome nüüd. Me koome, me koome!" </poem> See luuletus, mida tuntakse ka "Kangrulauluna" ("Weberlied"), ilmus 10. juunil 1844 pealkirjaga "Die armen Weber" ("Vaesed kangrud") Karl Marxi välja antud ajalehes Vorwärts!, ning seda jagati ülestõusupiirkonnas lendlehena 50 000 eksemplaris. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] siseminister [[Adolf Heinrich von Arnim-Boitzenburg]] märkis ühes aruandes kuningas [[Friedrich Wilhelm IV]]-le, et see luuletus oli "mässulises toonis peetud ja kuritegelikest väljendustest tulvil tervituskõne vaestele rahva hulgas." Preisi kuninglik õuekohus keelas luuletuse. Ühele deklamaatorile, kes siiski söandas selle avalikult ette kanda, määrati 1846. aastal Preisimaal vanglakaristus. [[Friedrich Engels]], kes sai Heinega tuttavaks 1844. aasta augustis Pariisis, tõlkis "Kangrulaulu" [[inglise keel]]de ja avaldas selle sama aasta detsembris ajalehes The New Moral World. Heinel olid Pariisis viibimisest alates kontaktid saintsimonismi, [[Henri de Saint-Simon]]i järgi nime saanud varajase sotsialistliku liikumise esindajatega. Vaatamata nendele kontaktidele ja sõbralikele suhetele Marxi ja Engelsiga, oli Heine suhtumine [[marksism]]i filosoofiasse ambivalentne. Ta adus tekkiva töölisklassi hädasid ja toetas nende eesmärke. Samal ajal kartis ta, et [[materialism]] ja [[kommunism|kommunistliku]] idee äärmuslus võib hävitada palju sellest, mida ta euroopa kultuuris armastas ja imetles. Teose "Lutetia" prantsuse väljaande eessõnas kirjutas Heine aastal enne oma surma: {{Tsitaat2|Dieses Geständniß, daß den Com<nowiki><m></nowiki>unisten die Zukunft gehört, machte ich im Tone der größten Angst und Besorgniß, und ach! diese Tonart war keineswegs eine Maske! In der That, nur mit Grauen und Schrecken denke ich an die Zeit wo jene dunklen Iconoklasten zur Herrschaft gelangen werden: mit ihren rohen Fäusten zerschlagen sie als dann alle Marmorbilder meiner geliebten Kunstwelt, sie zertrüm<nowiki><m></nowiki>ern alle jene phantastischen Schnu<nowiki><r></nowiki>pfeifereyen die dem Poeten so lieb waren; sie hakken mir meine Lorbeerwälder um und pflanzen darauf Kartoffel<nowiki><n></nowiki> […] und ach! mein Buch der Lieder wird der Krautkrämer zu Düten verwenden um Kaffe oder Schnupftabak darin zu schütten für die alten Weiber der Zukunft – Ach! das sehe ich alles voraus und eine unsägliche Betrübniß ergreift mich wenn ich an den Untergang denke womit meine Gedichte und die ganze alte Weltordnu<nowiki><n></nowiki>g von dem Communismus bedroht ist – Und dennoch ich gestehe es freymüthig, übt derselbe auf mein Gemüth einen Zauber, dessen ich mich nicht erwehren kann, in meiner Brust sprechen zwey Stimmen zu seinen Gunsten, die sich nicht zum Schweigen bringen lassen […]. Denn die erste dieser Stimmen ist die der Logik. […] und kann ich der Prämisse nicht widersprechen: »daß alle Menschen das Recht haben zu essen«, so muß ich mich auch allen Folgerungen fügen […]. Die zweite der beiden zwingenden Stimmen von welchen ich rede, ist noch gewaltiger als die erste, denn sie ist die des Hasses, des Hasses den ich jenem gemeinsamen Feinde widme, der den bestimmtesten Gegensatz zu dem Communismus bildet und der sich dem zürnenden Riesen, schon bey seinem ersten Auftreten entgegenstellen wird – ich rede von der Parthey der sogenannten Vertreter der Nazionalität in Deutschland, von jenen falschen Patrioten deren Vaterlandsliebe nur in einem blödsinnigen Widerwillen gegen das Ausland und die Nachbarvölker besteht und die namentlich gegen Frankreich täglich ihre Galle ausgießen.|Heine visand "Lutezia" prantsuskeelse väljaande eessõnale (1855)<ref name="SRhHY" />}} === Nurjunud revolutsioon === [[Pilt:Horace Vernet-Barricade rue Soufflot.jpg|pisi|Veebruarirevolutsiooni alguses oli Heine tunnistajaks võitlusele barrikaadidel]] Seistes lähedal liberaal-konstitutsioonilisele liikumisele, jälgis Heine 1848. aasta Euroopa revolutsioonilisi sündmusi segaste tunnetega. Poliitilise olukorraga, mille oli saavutanud 1830. aasta juulirevolutsioon Prantsusmaal, oli ta igati päri. Seepärast ei olnud tema jaoks ka probleemiks võtta vastu Prantsusmaa toetust. Pariisi 1848. aasta veebruarirevolutsiooni ja selle tagajärgedesse suhtus ta aga üha skeptilisemalt. 9. juulil 1848 Julius Campele kirjutatud kirjas kasutas ta toimunud sündmuste kohta näiteks väljendeid "üldine anarhia, maailma sasipundar, ilmsiks saanud jumalik hullus" (''Universalanarchie, Weltkuddelmuddel, sichtbar gewordener Gotteswahnsinn'').<ref name="rxalR" /> Saksamaal aga ootas demokraatliku konstitutsiooniga rahvusriik üldse alles loomist. Selle eesmärgi poole, mille Heine kiitis heaks, püüdlesid esmalt liberaalid märtsirevolutsiooni ajal [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] riikides. Kuna aga demokraatliku vabariikliku riigikorra eest võitlejad jäid vähemusse nii uue koosseisuga parlamendis kui ka [[Frankfurdi Rahvuskogu]]s, pöördus Heine varsti ka Saksamaa arengust pettunult eemale. Esimese üldsaksa parlamendi püüdes rajada pärilike keisritega monarhiat nägi ta ainult poliitiliselt kõlbmatuid romantilisi unistusi 1806. aastal kokku varisenud [[Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik|Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi]] taaselustamisest. [[Pilt:Maerz1848 berlin.jpg|pisi|Must-puna-kuldsed lipud märtsirevolutsiooni ajal Berliinis]] Luuletuses "Michel nach dem März"<ref name="PPbR9" /> kirjutas ta: <poem style="margin-left:3em;"> ''Doch als die schwarz-roth-goldne Fahn, ''Der alt germanische Plunder, ''Aufs Neu' erschien, da schwand mein Wahn ''Und die süßen Mährchenwunder. ''Ich kannte die Farben in diesem Panier ''Und ihre Vorbedeutung: ''Von deutscher Freyheit brachten sie mir ''Die schlimmste Hiobszeitung. ''Schon sah ich den [[Ernst Moritz Arndt|Arndt]], den Vater [[Friedrich Ludwig Jahn|Jahn]] ''Die Helden aus anderen Zeiten ''Aus ihren Gräbern wieder nah'n ''Und für den Kaiser streiten. ''Die Burschenschaftler allesammt ''Aus meinen Jünglingsjahren, ''Die für den Kaiser sich entflammt, ''Wenn sie betrunken waren. ''Ich sah das sündenergraute Geschlecht ''Der Diplomaten und Pfaffen, ''Die alten Knappen vom römischen Recht, ''Am Einheitstempel schaffen – (…) </poem> Värvid must-punane-kuldne olid Heine silmis minevikku suunatud sümbol, saksa ''Burschenschaft''<nowiki>'</nowiki>ide värvid, kellele ta heitis ette "teutomaaniat" ja "sõnapatriotismi".<ref name="MS2Sd" /> Selle hoiaku kritiseerijaile oli ta juba 1844. aastal teose "Deutschland. Ein Wintermärchen" eessõnas vastanud: "Istutage mustpunakuldne lipp saksa mõtte kõrgusele, tehke see vaba inimsuse standardiks, ja ma annan selle eest oma südamevere. Olge rahulikud, ma armastan isamaad sama palju kui teie." Revolutsiooni esimene faas nurjus, kui Preisi kuningas [[Friedrich Wilhelm IV]] keeldus 1849. aasta kevadel Frankfurdi Rahvuskogu enamuse poolt talle pakutud päriliku keisritiitli vastuvõtmisest. Reaktsioonina sellele tekkis Saksamaa lääne- ja edelaosas uus demokraatlik mässuliikumine, mis tahtis valitsejaid sundida [[Frankfurdi põhiseadus]]t vastu võtma. Aga juba kevadel ja sügisel surus eeskätt Preisi sõjavägi selle revolutsiooni teise laine maha. Resigneerunult kommenteeris Heine sündmusi oma luuletuses "1849. aasta oktoobris":<ref name="kiGVV" /> <poem style="margin-left:3em;"> ''Gelegt hat sich der starke Wind ''und wieder stille wird's daheime. ''Germania, das große Kind ''erfreut sich wieder seiner Weihnachtsbäume. (…) ''Gemütlich ruhen Wald und Fluß, ''Von sanftem Mondlicht übergossen; ''Nur manchmal knallt's – Ist das ein Schuß? – ''Es ist vielleicht ein Freund, den man erschossen. </poem> === "Madratsihaud" === 1848. aasta veebruaris, kui Pariisis puhkes revolutsioon, varises Heine kokku. Peaaegu täiesti halvatuna pidi ta viimased kaheksa eluaastat veetma haigevoodis, ta enda sõnul "madratsihauas". Ta närvihaigus oli alates 1845. aastast dramaatiliselt süvenenud. 1846. aastal kuulutati ta isegi enneaegselt surnuks. Viibimised kuurortides, nagu 1846. aastal [[Püreneed]]es [[Barèges]]'is või 1847. aastal [[Montmorency]]s, ei toonud enam erilist leevendust. Sellele lisandus aastatepikkuse päranditüli koorem Hamburgi onupoja Carl Heinega, mis leidis lõpu alles 1847. aasta alguses. Heine tervis oli selleks ajaks juba suures osas laostunud. [[Friedrich Engels]] kirjutas 1848. aasta jaanuaris, seega veel enne Heine lõplikku kokkuvarisemist: "Heine on murdumas. 14 päeva eest olin ma tema juures, ta lamas voodis ja oli just läbi teinud närvivapustuse. Eile oli ta jalul, aga ülimalt hädine. Ta ei suuda enam kolme sammugi astuda, ta roomab seintele toetudes tugitoolist voodisse ja vastupidi. Lisaks on tal majas lärm, mis ajab ta hulluks."<ref name="R1oJh" /> [[Pilt:Heinrich Heine, teckning av Charles Gleyre.jpg|pisi|Haige Heinrich Heine ([[Charles Gleyre]]'i pliiatsijoonistus, 1851)]] Heine ise näis olevat veendunud, et ta põeb [[süüfilis]]t, ja ka tänapäeval räägib üht-teist tema tõve vähemalt süfiliitilise iseloomu kasuks.<ref name="2FEeI" /> Paljud biograafid võtsid selle diagnoosi üle, ent hiljaaegu on selles üsna tugevalt kahtlema hakatud. Kõigi Heine haigusloo kaasaegsete dokumentide põhjalik uuring seostab selle olulisemad sümptomid pigem kompleksse [[tuberkuloos]]iga,<ref name="ds7Dt" /> kuid luuletaja juukseid analüüsinud uuring 1997. aastast pakub välja kroonilise pliimürgistuse.<ref name="IGTYC" /> On ka arvatud, et Heine põdes [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofset lateraalskleroosi]] või [[Polüskleroos|polüskleroosi]].<ref name="jvDQd" /> Heine loomejõud haigena voodis viibitud piinarohkete aastate jooksul ei vaibunud. Kuna ta ei saanud ise enam peaaegu üldse kirjutada, dikteeris ta oma värsse ja kirjutisi enamasti sekretärile või andis talle oma käsikirjalised mustandid ümberkirjutamiseks. Trükipoognate korrektuuri lugemine, mida ta tegi viimse hetkeni ise, oli peaaegu pimedaks jäänud luuletajale lisakoormaks. Vaatamata nendele keerulistele tingimustele avaldas ta veel terve rea olulisi teoseid, nende hulgas 1851. aastal luulekogu "Romanzero" ning teose "Der Doktor Faust. Ein Tanzpoem" ja 1854. aastal kolm köidet "Vermischte Schriften", mis sisaldasid ka tema poliitilist testamenti "Lutetia" ning tsüklit "Gedichte. 1853 und 1854". Kogus "Romanzero" ilmunud luuletuses "Enfant Perdu" tegi Heine oma poliitilisest elust järgneva kokkuvõtte:<ref name="bR98U" /> <poem style="margin-left:3em;"> ''Verlor'ner Posten in dem Freyheitskriege, ''Hielt ich seit dreyzig Jahren treulich aus. ''Ich kämpfte ohne Hoffnung, daß ich siege. ''Ich wußte, nie komm' ich gesund nach Haus. […] ''Doch fall' ich unbesiegt, und meine Waffen ''Sind nicht gebrochen –. Nur mein Herze brach. </poem> Surmaeelseil aastail hakkas Heine religiooni suhtuma leebemalt. Oma 1851. aasta [[testament|testamendis]] tunnistas ta, et usub isikulist Jumalat, ent ei lähenenud ühelegi kristlikule kirikule ega pöördunud tagasi juudi usku.<ref name="jOJvQ" /> Heine testamendis on kirjas: {{Tsitaat2|Kuigi ma kuulun ristimise kaudu luteri kirikusse, ei soovi ma, et selle kiriku vaimulikke kutsutaks minu matustele; samuti loobun ma kõigi teiste preestrite ametitalitustest oma matuste korraldamisel. See soov ei tulene mingist vabamõtlejalikust tujust. Nelja aasta eest loobusin ma igasugusest filosoofilisest uhkusest ja naasin religioossete ideede ja tunnete juurde; ma suren, uskudes ühteainsasse Jumalasse, maailma igavesse Loojasse […]|katkend Heine testamendist}} [[Pilt:Elise Krinitz.jpg|pisi|Elise Krinitz ehk "Mouche"]] [[Pilt:Heine-Grab.jpg|pisi|Heine hauamonument Pariisis [[Montmartre]]'i surnuaial]] 1851. aasta detsembris kinnitas ta veel kord: {{Tsitaat2|Ma pean aga selgesõnaliselt ümber lükkama need kuuldused, nagu oleks mu taandumine viinud mind mõne kiriku lävepakuni või lausa rüppe. (…) Ma ei ole mitte millestki lahti vandunud, isegi mitte oma vanadest mittekristlikest jumalatest, kellest ma küll pöördusin ära, ent lahkudes armastuse ja sõprusega.|Järelsõna kogule "Romanzero"<ref name="5cwUb" />}} Vaatamata kannatustele ei jätnud huumorisoon ja kirg Heinet maha. Ta elu viimaseid kuid leevendasid austajanna [[Elise Krinitz]]i külaskäigud, keda Heine nimetas hellitlevalt "''mouche''" ([[prantsuse keel]]es 'kärbes', naise kirjatempli kujutise järgi).<ref name="EJjbt" /> Seda 31-aastast naist, kes oli sündinud Saksamaal, tulnud adopteeritud lapsena Pariisi, kus ta "elatus klaveritundidest ja saksa keele õpetamisest",<ref name="c7byg" /> ning kellest hiljem sai pseudonüümi ''Camille'' või ''Camilla Selden'' kasutav kirjanik, nimetas Heine oma "ülistatud lootoseõieks" (''angebetete Lotosblume'') ja "leebehingeliseks muskuskassiks" (''holdselige Bisamkatze''). Ka Elise Krinitz armastas suremas haiget, peaaegu pimedat meest siiralt, kuna too oli kord olnud tema "noorusaastate lemmikluuletaja". Heine nõtruse tõttu pidi see kirg jääma siiski ainult vaimsele tasandile. Ta kommenteeris seda ise irooniliselt järgmistes värssides:<ref name="K1jbp" /> <poem style="margin-left:3em;"> ''Worte! Worte! keine Thaten! ''niemals Fleisch, geliebte Puppe. ''Immer Geist und keinen Braten, ''Keine Knödel in der Suppe </poem> [[Pilt:Das Grab Heines.JPG|pisi|Heine haud Pariisis]] Seda, et ta suutis isegi surma üle nalja heita – ja et ta oli täiesti teadlik oma staatusest saksa kirjanduses –, näitab Heine luuletus "Lahkuja":<ref name="DJJsV" /> <poem style="margin-left:3em;"> ''Erstorben ist in meiner Brust ''Jedwede weltlich eitle Lust, ''Schier ist mir auch erstorben drin ''Der Haß des Schlechten, sogar der Sinn ''Für eigne wie für fremde Not – ''Und in mir lebt nur noch der Tod! ''Der Vorhang fällt, das Stück ist aus, ''Und gähnend wandelt jetzt nach Haus ''Mein liebes deutsches Publikum, ''Die guten Leutchen sind nicht dumm, ''Das speist jetzt ganz vergnügt zu Nacht, ''Und trinkt sein Schöppchen, singt und lacht – ''Er hatte recht, der edle Heros, ''Der weiland sprach im Buch Homeros': ''Der kleinste lebendige Philister ''Zu Stukkert am Neckar, viel glücklicher ist er ''Als ich, der Pelide, der tote Held, ''Der Schattenfürst in der Unterwelt. </poem> Heinrich Heine suri 17. veebruaril 1856. Kolm päeva hiljem maeti ta [[Montmartre'i surnuaed|Montmartre'i surnuaeda]]. Heine selgesti väljendatud soovi kohaselt leidis Mathilde, kelle ta oli jätnud ainupärijaks, pärast oma surma 27 aastat hiljem viimse puhkepaiga selsamal hauaplatsil. 1901. aastal rajatud hauamonumenti ehib taani skulptori [[Louis Hasselriis]]i valmistatud Heine marmorbüst ja tema luuletus "Kuhu?" ("Wo?").<ref name="Y6C6d" /> <poem style="margin-left:3em;"> ''Wo wird einst des Wandermüden ''Letzte Ruhestätte seyn? ''Unter Palmen in dem Süden? ''Unter Linden an dem Rhein? ''Werd ich wo in einer Wüste ''Eingescharrt von fremder Hand? ''Oder ruh ich an der Küste ''Eines Meeres in dem Sand. ''Immerhin mich wird umgeben ''Gotteshimmel, dort wie hier, ''Und als Todtenlampen schweben ''Nachts die Sterne über mir. </poem> == Tähendus ja järelmõju == [[Pilt:Heine Bronx 1.jpg|pisi|1899. aastal [[New York|New Yorgis]] [[Bronx]]i linnaosas avatud Heinrich Heine mälestusmärk, mis kujutab Loreleyd; algselt pidi see püstitatama Düsseldorfi]] Oma iseseisvuse ning vormilise ja sisulise ulatuse tõttu ei saa Heine loomingut paigutada mingi kindla kirjandusvoolu alla. Ta lähtub [[romantism]]ist, ent ületab peatselt selle tooni ja temaatika, seda ka luules. Heine biograaf Joseph A. Kruse näeb tema loomingus [[valgustuskirjandus]]e, [[Weimari klassikud|Weimari klassikute]], [[realism (kirjandus)|realismi]] ja [[sümbolism]]i elemente. Eelkõige oli ta [[Vormärz]]i poliitiline ja kriitiline autor. [[Noor Saksamaa|Noore Saksamaa]] liikumise autoritega, kelle hulka teda vahel arvatakse, seob Heinet püüdlus poliitiliste muudatuste abil saavutada suuremat demokraatiat kogu Euroopas, eelkõige Saksamaal. See, et ta nägi demokraatia realiseerumist võimalikuna ka konstitutsioonilises monarhias, nagu näiteks kuningas [[Louis-Philippe I]] puhul, põhjustas kriitikat veendunud vabariiklaste poolelt. Heine distantseerumise nn tendentskirjandusest, mida ta võrdles "riimitud ajaleheartiklitega",<ref name="znmL1" /> põhjustasid seevastu pigem esteetilised kui poliitilised motiivid. Isiklikult seisis Heine lähedal Karl Marxile ja Friedrich Engelsile, pooldamata siiski lõpuni nende poliitilist filosoofiat.<ref name="TliN0" /> Suhtumine Heinesse oli kahetine juba tema kaasaegsete hulgas. Sellele aitas kaasa ka tõik, et ta ei häbenenud ise polariseerivaid hinnanguid. Ta ründas tegelikke või näilisi vastaseid niisama tugevalt kui teda ennast rünnati, ja ta ei kohkunud kunagi tagasi poleemikast. Pärast Heine surma muutus vaidlus tema üle isegi teravamaks – ning kestis rohkem kui sajandi. === Monumenditüli === [[Pilt:Heine-Denkmal Frankfurt.JPG|pisi|[[Georg Kolbe]] loodud Heine mälestusmärk Frankfurdis (1913) oli esimene, mis Saksamaal avalikult rajati, ja ainus, mis elas üle [[Natsi-Saksamaa|natsiaja]]]] [[Pilt:Aufsteigender Jüngling, Düsseldorf Ehrenhof 2011 (1).jpg|pisi|Georg Kolbe skulptuur "Tõusev nooruk" (1931), [[Ehrenhof (Düsseldorf)]]]] [[Pilt:HeineMonument.jpg|pisi|[[Bert Gerresheim]]i loodud Heine-monument Düsseldorfis, kunstniku sõnul "peitemaastik"]] Olukorda iseloomustab Saksamaal aset leidnud tüli väärilise Heine-monumendi üle, mille põhjustas 1929. aastal [[Kurt Tucholsky]] oma ütlusega: "Saksa sõjamonumentide hulk ja saksa Heine-monumentide hulk suhestuvad siinmail nagu võim ja vaim." Alates 1887. aastast tehti katseid püstitada Heinele läheneva 100. sünniaastapäeva puhul tema sünnilinnas Düsseldorfis mälestussammast. Avalikku arvamust Heine kohta mõjutasid toona aga üha enam natsionalistlikke ja antisemiitlikke argumente kasutavad kirjandusteadlased. Nii tegi [[Adolf Bartels]] Düsseldorfi mälestussamba plaane veel tagasiulatuvalt maha oma 1906. aastal ilmunud kurikuulsas artiklis "Heinrich Heine. Ka mälestussammas" ("Heinrich Heine. Auch ein Denkmal"), nimetades seda "juutluse ees lömitamiseks" ja Heinet ennast "dekadentsi-juudiks". Selliste vaenuavalduste tõttu oli Düsseldorfi linnavalitsus juba 1893. aastal tagasi võtnud oma nõusoleku skulptor [[Ernst Herter]]i valmistatud mälestussamba ülesseadmiseks. Loreley kuju ostsid lõpuks saksa päritolu ameeriklased, kes panid selle üles [[New York|New Yorgi]] [[Bronx]]i linnaossa. See seisab tänapäeval [[Yankee Stadium|Yankee staadion]]i lähedal ning on tuntud kui "Lorelei Fountain". Düsseldorfis paigaldati hiljem Heine sünnimaja külge mälestustahvel, mis aga võeti 1940. aastal maha ja sulatati sõjatööstuse tarvis ümber. Heine austajana oli Austria-Ungari valitsejanna [[Elisabeth (Austria-Ungari)|Elisabeth]] Düsseldorfi plaani toetanud ning plaanis ka Hamburgi linnale kinkida Heine mälestussamba. Selleks ostis ta istuva marmorkuju, mille oli 1873. aastal valmistanud taanlane [[Louis Hasselriis]], kelle töökojast pärineb ka Heine hauabüst. Kuna linn loobus kingitusest, laskis keisrinna kuju 1892. aastal üles seada oma lossi [[Achilleion (Korfu)|Achilleionisse]] [[Korfu]] saarel. Juba 1909. aastal laskis aga Saksa keiser [[Wilhelm II]], kelle omandusse loss oli vahepeal läinud, kuju taas eemaldada. Keiser, kes nimetas Heinet "saksa luulemetsa soperdajaks" ("Schmutzfinke im deutschen Dichterwald"), loovutas kuju Hamburgi kirjastajale Heinrich Julius Campele, Julius Campe pojale. See pakkus kuju Hamburgi senatile teist korda kingituseks. Selle vastuvõtmisest keelduti aga taas, viidates Heine väidetavale "isamaavaenulikule hoiakule". Ka sel korral toimus avalik diskussioon, milles osales ka Adolf Bartels antisemiitliku poleemikaga. Mälestussammas seati viimaks üles kirjastuse Hoffmann ja Campe eravaldustes Mönckebergstraßel ning alles 1927. aastal avalikult Altonas. Et kaitsta seda natside eest, laskis Campe tütar mälestussamba 1934. aastal koost lahti võtta ning 1939. aastal saata laevaga oma elupaika, Lõuna-Prantsusmaa sadamalinna [[Toulon]]i. Saksamaa okupatsiooni ajal oli see ära peidetud, ning alles 1956. aastal leidis paljureisinud kuju oma lõpliku asukoha Touloni botaanikaaias. Avaliku Heine mälestusmärgi sai Hamburg alles 1926. aastal, kui Winterhuderi linnapargis seati üles kuju, mille oli valmistanud skulptor [[Hugo Lederer]] 1911. aastal. 1933. aastal eemaldasid kuju natsid ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal läks see ümbersulatamisele. Alates 1982. aastast seisab Hamburgi raeplatsil uus Heine-kuju, mille autor on [[Waldemar Otto]].<ref name="DTjUf" /> Esimene Heine mälestusmärk, mis Saksamaal avalikult rajada saadi, oli [[Georg Kolbe]] poolt 1913. aastal Frankfurdi linna tarvis loodud allegooriline skulptuur. Natsismi ajal varjati seda [[Städel]]i muuseumi keldris süütu nime "Kevadlaul" all. Nii elas see ainsa saksa Heine-mälestusmärgina üle Teise maailmasõja ja seisab tänapäeval vana Frankfurdi linnamüüri kohal. Heine sünnilinnas Düsseldorfis rajati luuletajale mälestusmärk alles 1981. aastal, ligi sada aastat pärast esimesi katseid. Selle autor, skulptor [[Bert Gerresheim]], valmistas ka Heine marmorbüsti, mis seati 28. juulil 2010 üles Baieri kuninga [[Ludwig I (Baieri kuningas)|Ludwig I]] rajatud [[Walhalla tempel|Walhallas]]. Düsseldorfi Heine sõprade selts oli selle eest kostnud kümme aastat. 2006. aastal nõustus Baieri valitsus Heine võtmisega "kuulsuste halli", mida luuletaja ise oli kord pilganud kui "marmorkolpade asupaika". === Vastuoluline retseptsioon kuni Teise maailmasõja järgse ajani === [[Kolmas Riik|Kolmandas Riigis]] olid Heine teosed keelatud ja neist said koos kaasaegsete luuletajate kirjutistega 1933. aasta raamatupõletamise ohvrid. Pärast Teist maailmasõda [[Theodor Adorno]] poolt levitatud germanisti [[Walter Arthur Berendsohn]]i väitele, nagu oleks Heine "Loreley-Lied" natsiajal olnud lugemikes märkusega "autor teadmata", ei ole tänini kinnitust leitud. Isegi pärast 1945. aastat oli suhtumine Heinrich Heinesse ja tema loomingusse Saksamaal veel pikka aega ambivalentne ning põhjustas mitmesuguseid vaidlusi, millele aitas kaasa ka Saksamaa kaheks jagunemine. Kui [[Lääne-Saksamaa]]l suhtuti [[Konrad Adenauer]]i ametiajal Heinesse pigem vaoshoitult kui romantilisse lüürikusse, siis [[DDR]]-is võeti ta nn pärandi-kontseptsiooni raames suhteliselt kiiresti omaks ning tegeldi tema loomingu populariseerimisega, kusjuures huvi keskmes oli eelkõige teos "Deutschland. Ein Wintermärchen" ja Heine kontakt Karl Marxiga. Esimene rahvusvaheline teaduslik Heine-kongress korraldati 1956. aastal [[Weimar]]is. Samal aastal ilmus esimest korda viieköiteline Heine teoste väljaanne [[Aufbau-Verlag]]i sarjas "Bibliothek Deutscher Klassiker". 1967. aastal ilmus DDR-i germanisti Hans Kaufmanni sulest toona põhjalikem sõjajärgne monograafia Heine kohta. 1956. aastal asutati Düsseldorfis Heine 100. surma-aastapäeva puhul küll Heinrich Heine Selts (''Heinrich-Heine-Gesellschaft''), ent alles 1960. aastail tekkis ka Lääne-Saksamaal tuntav huvi Heine vastu. Seal sai Heine uurimise keskuseks poeedi sünnilinn Düsseldorf. Heine-arhiivist arenes sammhaaval Heinrich Heine Instituut (''Heinrich-Heine-Institut'') koos arhiivi, raamatukogu ja muuseumiga. Alates 1962. aastast ilmub reeglipäraselt ''[[Heine-Jahrbuch]]'', mis on kujunenud rahvusvaheliseks Heine-uuringute foorumiks. Lisaks sellele annab Düsseldorfi linn alates 1972. aastast välja Heine-preemiat. Ometigi jätkus tülitsemine Heine ümber. [[Düsseldorfi ülikool]]i linnas sündinud kuulsaima luuletaja järgi nimetamise plaan põhjustas peaaegu 20 aastat kestnud diskussiooni. Alles 1989. aastast on ülikooli nimi ametlikult Heinrich-Heine-Universität. === Tänapäeva Heine-pilt === [[Pilt:Brocken Heine memorial.jpg|pisi|Heine mälestuskivi [[Brocken]]il]] [[Pilt:Waldemar Grzimek - Heinrich-Heine-Denkmal IIb 01.jpg|pisi|[[Waldemar Grzimek]]i loodud Heine mälestussammas [[Berliin]]is]] Lisaks nendele ametlikele auavaldustele pälvis Heinrich Heine poliitilise kirjanikuna üha enam tähelepanu uuema põlve kirjandusteadlaste ja poliitiliselt meelestatud lugejate hulgas, eriti 1968. aasta üliõpilasliikumise mõjul. Seda, et Lääne-Saksamaa oli Heine-retseptsiooni osas Ida-Saksamaale järele jõudnud, näitas selgesti kahe konkureeriva Heine-kongressi korraldamine juubeliaastal 1972. Saksa-saksa konkurentsi tulemusel ilmusid ka peaaegu ühel ajal kahe suure ajaloolis-kriitilise kogutud teoste sarja esimesed köited: Düsseldorfi Heine-väljaanne (''Düsseldorfer Heine-Ausgabe'', DHA) ja Weimari Heine-väljaanne (''Heine-Säkularausgabe'', HSA). 1980. aastail vähenes tuntavalt ideoloogilise taustaga diskussioon Heine osas ning toimus teatav "normaliseerumine". Kirjandusteadus pöördus seni tähelepanuta jäänud teemade, näiteks nn hilise Heine juurde. Heine teoseid võeti koolide ja ülikoolide õppe- ja lugemiskavadesse, mis viis ka didaktilise suunitlusega Heine-teemalise kirjanduse märkimisväärse juurdekasvuni. Heine-renessansi esialgne kõrgpunkt saabus koos arvukate üritustega tema 200. sünniaastapäeval 1997. aastal. Maailmavaatelistest vaidlustest ja kirjandusteaduslikest paradigmavahetustest sõltumata on eriti Heine luule olnud pidevalt populaarne, sest tema romantilised, sageli rahvalaululikud luuletused – eelkõige kogust "Buch der Lieder" – on hõlpsasti viisistatavad. Teatris seevastu Heine tükke eriti ei mängita, küll aga muutis [[Tankred Dorst]] 1997. aastal luuletaja oma näidendi "Harrys Kopf" ("Harry pea") tegelaskujuks. Heine teosed on mõjutanud tervet hulka 19. ja 20. sajandi kirjanikke, teiste hulgas suuri sõnameistreid, nagu [[Theodor Fontane]] ja [[Thomas Mann]]. Nii nagu Heine, balansseerisid ka [[Bertolt Brecht]] ja [[Kurt Tucholsky]] poeesia ja poliitika piiril. Heine traditsiooni jätkavad ka Heine-auhinna laureaadid [[Wolf Biermann]] ja [[Robert Gernhardt]]. Biermann näiteks pühendas oma eeskujule 1979. aastal luuletuse "Auf dem Friedhof am Montmartre" ("Montmartre'i surnuaial"). Selles seisab tüüpilises Heine kõnepruugis: <poem style="margin-left:3em;"> ''Unter weißem Marmor frieren ''Im Exil seine Gebeine ''Mit ihm liegt da Frau Mathilde ''Und so friert er nicht alleine. </poem> Ka Gernhardt parodeeris oma luulekogus "Klappaltar" (1997) Heine stiili ja tema Loreley-luuletust, viitamaks tõrjutud staatusele, mis oli saanud luuletaja loomingule osaks Saksamaa koolides kuni 20. sajandini alguseni. Pärast algusvärssi ("Ich weiß nicht, was soll das bedeuten" – "Ma ei tea, mida see peab tähendama", tegemist on Heine Loreley-luuletuse algusreaga) nimetab ta eelarvamusi, mis tema põlvkonnal olid [[Karl Kraus]]i mõjul Heine suhtes olnud. Ta lõpetab nii: <poem style="margin-left:3em;"> ''Der Heine scheint's nicht zu bringen, ''Hat sich da der Schüler gesagt. ''Das hat mit seinem Singen ''Der Studienrat Kraus gemacht. </poem> Heine proosastiil on avaldanud mõju ajakirjandusele, eriti följetonile, kuni tänapäevani. Paljud tema kasutusele võetud mõisted on läinud käibele saksa argikeeles, näiteks prantsuse keelest laenatud "Fiasko" või metafoorne "Vorschusslorbeeren", mida ta kasutab krahv Plateni vastu kirjutatud luuletuses "Plateniden". Heine-retseptsioonil Saksamaal ja Prantsusmaal on olnud madal- ja kõrgseise, aga ka [[Iisrael]]is suhtutakse temasse tänaseni mitmeti, ehkki teistel põhjustel. [[Tel Aviv]]is tekkis nimelt debatt ilmalike ja ortodokssete juutide vahel, kui sooviti nimetada üht tänavat Heine järgi. Ühed nägid temas juutluse silmapaistvamaid kujusid, teised aga pidasid tema ristiusku pöördumist andestamatuks. Viimaks nimetati tema järgi tänav kõrvalises tööstusrajoonis, mitte aga ülikooli lähedal, nagu olid kavatsenud ettepaneku tegijad. Tel Avivi nädalaleht [[Ha'ir]] pilkas seda kui "Heine tänava pagendamist", milles peegelduvat sümboolselt luuletaja elu. Siiski on vahepeal Heine nime saanud tänavad ka [[Jeruusalemm]]as ja [[Haifa]]s, ning ka Iisraelis tegutseb Heine Selts. Oluliselt sirgjoonelisemalt kulges Heine loomingu vastuvõtt ülejäänud maailmas. Heine oli esimesi saksa kirjanikke, kelle teoseid sai lugeda kõikides suurtes keeltes. See seletab mõju, mida ta on avaldanud teistele rahvuskirjandustele. Eriti suure tunnustuse pälvis Heine lisaks Prantsusmaale [[Suurbritannia]]s, Ida-Euroopas ja Aasias. == Heine ja muusika == Heinrich Heine ise ei mänginud ühtegi instrumenti ja oli ka muusikateoreetilistes küsimustes võhik. Aga kuna tema kunstilise veendumuse kohaselt ei olnud eri kunstivormide vahel rangeid piire, kommenteeris ta ajakirjanikuna – näiteks ajalehes Augsburge Allgemeine Zeitung – ikka ja jälle ka kaasaja muusikaesitusi ja -teoseid, nende hulgas ka rahvusvaheliselt tuntud heliloojate, nagu [[Giacomo Meyerbeer]], [[Ferenc Liszt]], [[Robert Schumann]] või [[Richard Wagner]], loomingut. Huvi muusika vastu kajastub ka tema luules, näiteks pilkeluuletuses "Zur Teleologie" ("Teleoloogiast"): <poem style="margin-left:3em;"> ''Ohren gab uns Gott die beiden, ''Um von Mozart, Gluck und Hayden ''Meisterstücke anzuhören – ''Gäb es nur Tonkunst-Kolik ''Und Hämorrhoidal-Musik ''Von dem großen Meyerbeer, ''Schon ein Ohr hinlänglich wär! </poem> Vaatamata sellele, et tal puudusid teoreetilised teadmised muusika vallast, hindasid paljud kaasaegsed heliloojad ja interpreedid Heine arvamust, arvatavasti kuna nad omistasid talle kui lüürikule teatud kompetentsi muusikalistes küsimustes. Ometi ei oleks korrektne nimetada Heinet muusikakriitikuks. Ta oli oma piiratud võimetest selles vallas teadlik ning kirjutas alati kui följetonist, kes lähenes muusikateose temaatikale subjektiivselt ja intuitiivselt. Olulisemad kui Heine arvamused muusika kohta on tema teoste muusikalised töötlused heliloojate poolt. Esimest korda sündis see 1825. aastal tema luuletusega "Gekommen ist der Maie" ("Saabunud on maikuu"), millest helilooja [[Carl Friedrich Curschmann]] tegi laulu. Oma raamatus "Heine in der Musik. Bibliographie der Heine-Vertonungen"<ref name="aS7rW" /> loetleb Günter Metzner kõik viisistatud Heine teosed kronoloogilises järjekorras. Aasta 1840 juures on mainitud 14 muusikut, kes kirjutasid 71 teost Heine sõnadele. Neli aastat hiljem oli heliloojaid juba enam kui 50 ja teoseid 159. Selle kiire tõusu põhjuseks oli ilmselt luulekogu "Neue Gedichte" avaldamine Campe kirjastuses. Heine-viisistuste kõrgaeg saabus peaaegu 30 aastat pärast luuletaja surma, 1884. aastal, ühtekokku 1093 teosega 538 muusikult ja heliloojalt. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole ühe luuletaja teoseid ühe aasta jooksul nii palju viisistatud. Kokku on Metzneri bibliograafias loetletud 6833 Heine-viisistust, mille autorite hulgas on näiteks [[Franz Schubert]], [[Robert Schumann|Robert]] ja [[Clara Schumann]], [[Johannes Brahms]], [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Ferenc Liszt]], [[Richard Wagner]], [[Pjotr Tšaikovski]], [[Aleksandr Borodin]], [[Wendelin Weißheimer]], [[Alma Mahler-Werfel]] ja [[Charles Ives]]. Muu hulgas kuuluvad Schumanni "Liederkreis" (op. 24) ja "[[Dichterliebe]]" (op. 48), nagu ka Schuberti "[[Schwanengesang]]" (D 957), kogu maailma kontserdisaalide tavapärase repertuaari hulka. Populaarseim Heine-viisistus Saksamaal on ilmselt [[Friedrich Silcher]]i laul "Die Lorelei". Nagu Schumann, viisistas ka Richard Wagner, kes oli Heinega Pariisis sõbralikes suhetes, Napoleoni ülistava luuletuse "[[Die Grenadiere]]", ent prantsuse tõlkes. Jutustus Heine kogumikust "Aus den Memoiren des Herren von Schnabelewopski" oli inspiratsiooniks Wagneri [[ooper]]ile "Der Fliegende Holländer" ("[[Lendav hollandlane (ooper)|Lendav hollandlane]]"). Heine oli muusikaloomingus tähtis kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]]. Pärast seda hääbus "Heine-buum" suures osas pead tõstva [[antisemitism]]i mõjul, kuni katkes [[natsionaalsotsialism]]i valitsusajal Saksamaal täiesti. Tänapäeval pöörduvad muusikud ja heliloojad taas Heine kirjutiste poole, teiste hulgas ka ooperiheliloojad, nagu näiteks [[Günter Bialas]], kelle ooper "Aus der Matratzengruft" esietendus 1992. aastal. 1972. aastal avaldas [[šlaager|šlaagri]]- ja [[šansoon]]ilaulja [[Katja Ebstein]] LP Heinrich Heine lauludega, olles sunnitud taluma konservatiivide karmi kriitikat. == Tsitaadid Heine kohta == {{Tsitaat2|Heine ütleb väga sapiseid asju, ja tema naljad tabavad märki. Teda peetakse loomu poolest kurjaks, ent mitte miski ei ole vääram; tema süda on niisama hea kui halb on tema keel. Ta on hell, tähelepanelik, ennastohverdav, armastuses romantiline, isegi nõrk, ja naine võib teda piiramatult valitseda.|[[George Sand]]<ref name="IypDV" />}} {{Tsitaat2|Heine on mulle andnud kõrgeima kujutluse lüürikust. Ma otsin asjatult kõikidest aastatuhandete rikkustest niisama meeldivat ja kirglikku muusikat. Talle oli omane jumalik sapisus, ilma milleta ma ei suuda täiuslikkust ette kujutada (…). – Ja kuidas ta kasutab saksa keelt! Kord öeldakse, et Heine ja mina olime kaugelt kõige esimesed saksa keele kunstnikud.|[[Friedrich Nietzsche]]<ref name="l5Op4" />}} {{Tsitaat2|Heine erineb enamikust teistest luuletajatest, sest ta põlastab igasugust silmakirjalikkust, ta näitab end alati sellena, kes ta on, koos kõikide inimlike omaduste ja kõikide inimlike puudustega.|Austra keisrinna ja Ungari kuninganna [[Elisabeth (Austria-Ungari)|Elisabeth]]<ref name="bWRgQ" />}} {{Tsitaat2|Kui ühe saksa autori kohta öeldakse, et ta ilmselt käis prantslaste juures koolis, siis on see kõrgeim kiitus alles siis, kui see ei ole tõsi. Sest sellega tahetakse öelda: ta võlgneb saksa keelele selle, mille prantsuse keel annab igaühele. Siin alles luuakse keelt, sellal kui seal juba mängitakse lastega, kes ootamatult, ei tea kuidas, kohale ilmusid. Aga sellest ajast alates, kui Heinrich Heine selle triki importis, on see lihtsalt visadust nõudev ülesanne, kui saksa följetonistid lähevad Pariisi, et endale annet hankida. (…) Esprii ja graatsia, mis kindlasti kuulusid selle juurde, et üldse taolise triki peale tulla ja seda rakendada, annab ta automaatselt edasi. Kerge puudutusega tõukas Heine lahti selle kohutava arengu ukse, ja võlur, kes aitas kaasa andetusest ande tekkimisele, ei seisa küll eriti kõrgel selle arengu kohal. (…) Oma parimad küljed võlgneb see Heinrich Heinele, kes lõdvendas saksa keele pihikut sel määral, et nüüd saavad kõik poesellid tema rindu näppida.|[[Karl Kraus]]<ref name="Nv4iC" />}} {{Tsitaat2|Ta on tänapäevase saksa proosa surematu isa, peegeldagu see siis maastiku ja elu ilu või pilgaku saksa väikekodanluse armetust. Temast lähtuvad need saksa poliitilised luuletajad [[Frank Wedekind]]ist [[Bertolt Brecht]]ini, [[Erich Mühsam]]ist [[Erich Weinert]]ini, kes on saavutanud maailmakirjanduses kodanikuõigused kõigile kannatajaile, piinatuile, jälitatuile ja mässajaile.|[[Arnold Zweig]]<ref name="cl191" />}} {{Tsitaat2|Saksa sõjamonumentide hulk ja saksa Heine-monumentide hulk suhestuvad siinmail nagu võim ja vaim.|[[Kurt Tucholsky]]<ref name="0n3HT" />}} {{Tsitaat2|Heine on lõbusaim saksa klassik. Tal on kõik geniaalse ajakirjaniku head küljed, kõik humoristi sapised voorused. Ta on suur lüürik. Romantismi kogu muinasjutuhiilguse ja ulmaelu kõrval jäi tema saksa kirjanduse teravmeelseimaks realistiks.|[[Hermann Kesten]]<ref name="cl191" />}} {{Tsitaat2|Heine kodumaal on puudus kodanikujulgusest tunnustamaks avalikult uue, parema laulu lauljat, seda enam, et too on sooritanud andestamatu patu ning näinud ilmavalgust juudi vanemate lapsena.|Der New Yorker Aufbau, 9. august 1968<ref name="LJFwS" />}} {{Tsitaat2|Heakõla, teravmeelsus ja stiil – ja ongi juba iseloomustatud see, mis eristab Heine teedrajavat loomingut pea kõigist tema eelkäijaist ja pea kõigist tema järeltulijaist. Teedrajav? Kas see ei ole mitte liiga suur sõna? Ei, ma ei võta seda tagasi, ma ka ei pehmenda seda […]. Tal õnnestus see, mida Euroopa sakslastelt enam vaevalt ootas: tükike maailmakirjandust saksa keeles.|[[Marcel Reich-Ranicki]]<ref name="ElMes" />}} == Teosed == === Esmaväljaanded === [[Pilt:Heine Doktor Faust 1851.jpg|pisi|Heinrich Heine "Doktor Fausti" ("Der Doktor Faustus") esmatrüki kaas]] [[Pilt:Ignatius Taschner-Heine-Goldenes Kalb.jpg|pisi|[[Ignatius Taschner]]i illustratsioonid luuletusele "Kuldvasikas" ("Das goldne Kalb"), umbes 1900]] ''Raamatuna ilmumise järjekorras'' * 1823: ''Tragödien nebst einem lyrischen Intermezzo'' (sh ''William Ratcliff'', ''Almansor'' ja ''Lyrisches Intermezzo'') * 1824: ''Dreiunddreißig Gedichte'' * 1826: ''Reisebilder. Erster Teil'' (sh ''Die Harzreise'', ''Die Heimkehr'', ''Die Nordsee. Erste Abteilung'' ja teised luuletused) * 1827: ''Buch der Lieder'' ja ''Reisebilder. Zweiter Teil'' (sh ''Die Nordsee. Zweite und dritte Abteilung'', ''Ideen. Das Buch Le Grand'' ja ''Briefe aus Berlin'') * 1830: ''Reisebilder. Dritter Teil'' (sh ''Die Reise von München nach Genua'' ja ''Die Bäder von Lucca'') * 1831: Sissejuhatus teosele ''Kahldorf über den Adel'', ''Reisebilder. Vierter Teil'' (sh ''Die Stadt Lucca'' ja ''Englische Fragmente'') * 1832: ''Französische Zustände'' * 1834: ''Der Salon. Erster Teil'' (sh ''Französische Maler'', ''Aus den Memoiren des Herren von Schnabelewopski'' ja teised luuletused) * 1835: ''Der Salon. Zweiter Teil'' (sh ''Zur Geschichte der Religion und Philosophie in Deutschland'' ja luuletsükkel ''Neuer Frühling'') * 1836: ''Der Salon. Dritter Teil'' * 1836: ''Die romantische Schule'' * 1837:<ref name="UIXRg" /> ''Über den Denunzianten. Eine Vorrede zum dritten Teil des Salons'', sissejuhatuse teosele ''Don Quixote'', ''Der Salon. Dritter Teil'' (sh ''Florentinische Nächte'' ja ''Elementargeister'') * 1838: ''Der Schwabenspiegel'' * 1839: ''Shakespeares Mädchen und Frauen'' ja ''Schriftstellernöten'' * 1840: ''Ludwig Börne. Eine Denkschrift'' ja ''Der Salon. Vierter Teil'' (sh ''Der Rabbi von Bacherach'', ''Über die französische Bühne'' ja mitmed luuletused) * 1844: ''Neue Gedichte'' (sh ''Deutschland. Ein Wintermärchen'') * 1847: ''Atta Troll – Ein Sommernachtstraum'' * 1851: ''Romanzero'' ja ''Der Doktor Faust. Ein Tanzpoem'' * 1854: ''Vermischte Schriften'', 3 köidet<br />(sh ''Geständnisse'', ''Die Götter im Exil'', ''Die Göttin Diana'', ''Ludwig Marcus'', ''Gedichte 1853 und 1854'', ''Lutetia. Erster Teil'' ja ''Lutetia. Zweiter Teil'') * 1857 (postuumselt): ''Tragödien'' * 1869 (postuumselt): ''Letzte Gedichte und Gedanken'' * 1884 (postuumselt): ''Memoiren'' * 1892 (postuumselt): ''Heinrich Heines Familienleben. 122 Familienbriefe des Dichters und 4 Bilder''.<ref name="S2YEG" /> === Kogutud teosed === [[Pilt:Heinrich.Heine.gesamt.band1.Einband.1867.wmt.jpg|pisi|1867. aasta kogutud teoste väljaande kaas]] * ''Erste Gesamtausgabe''. Heinrich Heine's Sämmtliche Werke, 18 köidet. Hamburg: Hoffmann & Campe, 1867–1873. * Nationale Forschungs- und Gedenkstätten der klassischen deutschen Literatur in Weimar / ''Centre National de la Recherche Scientifique'' in Paris (Hrsg.): ''Heinrich-Heine-Säkularausgabe''. Werke, Briefwechsel, Lebenszeugnisse, 53 köidet. Berlin: Akademie Verlag, 1970&nbsp;jj. * Manfred Windfuhr (Hrsg.): ''[[Düsseldorfer Heine-Ausgabe|Historisch-kritische Gesamtausgabe der Werke]]''. 16 köidet. Hamburg: Hoffmann und Campe, 1973–1997. * Klaus Briegleb (Hrsg.): ''Sämtliche Schriften''. 6 köidet. München: Hanser, 1968–1976, ISBN 978-3-446-10726-7. ** Taschenbuch-Ausgabe. München: dtv, 2005, ISBN 978-3-423-59074-7. * ''Sämtliche Werke in 4 Bänden''. Düsseldorf: Artemis & Winkler, 2001, ISBN 978-3-538-05498-1. === Uuemad väljaanded (valik) === * ''Buch der Lieder.'' Stuttgart: Reclam, 1998, ISBN 978-3-15-002231-3. * ''Auf Flügeln des Gesanges. Sämtliche Gedichte.'' Düsseldorf: Artemis & Winkler, 2003, ISBN 978-3-538-06958-9. * ''Sämtliche Gedichte in zeitlicher Folge in einem Band.'' Frankfurt am Main: Insel, 2006 (4. A.), ISBN 978-3-458-33663-1. * ''Die Prosa nimmt mich auf in ihre weiten Arme. Verrisse und Visionen.'' München: Hanser, 1997, ISBN 978-3-446-19117-4. * ''Denn das Meer ist meine Seele. Reisebilder, Prosa und Dramen.'' Düsseldorf: Artemis & Winkler, 2003, ISBN 978-3-538-06959-6. * ''Die romantische Schule.'' Stuttgart: Reclam, 2002, ISBN 978-3-15-009831-8. * ''Mit scharfer Zunge. 999 Aperçus und Bonmots'' (ausgewählt von Jan-Christoph Hauschild). München: dtv, 2005, ISBN 978-3-423-13392-0. * ''Confessio Judaica. Bekenntnis zum Judentum.'' Neu-Isenburg: Melzer, 2006, ISBN 978-3-937389-97-4. * ''Der Gott unserer Väter. Über Juden und Judentum.'' Essen: Klartext, 2006, ISBN 978-3-89861-674-4. * ''Ludwig Börne. Eine Denkschrift.'' Bad Schwartau: WFB, 2006, ISBN 978-3-930730-44-5. * ''Ludwig Börne und Heinrich Heine. Ein deutsches Zerwürfnis.'' Bearb. v. Hans Magnus Enzensberger. Nördlingen: Greno, 1986 (''Die Andere Bibliothek''). * ''Ein deutsches Zerwürfnis'' (Börne–Heine), bearbeitet von Hans Magnus Enzensberger. Frankfurt am Main: Eichborn, 1997, ISBN 978-3-8218-4467-1. * ''"… und grüssen sie mir die Welt". Ein Leben in Briefen.'' Hamburg: Hoffmann und Campe, 2005, ISBN 978-3-455-09512-8. * Wilma Ruth Albrecht: ''Harry Heine.'' Aachen: Shaker, 2007, ISBN 978-3-8322-6062-0. * ''Mein Leben. Autobiographische Texte.'' (ausgewählt von J. A. Kruse). Frankfurt am Main: Insel, 2005, ISBN 978-3-458-34854-2. * ''Französische Zustände: Artikel IX vom 25. Juni 1832. Urfassung.'' Faksimile-Edition der Handschrift. Herausgegeben von Christian Liedtke. Mit einem Essay von Martin Walser. Hamburg: Hoffmann und Campe, 2010, ISBN 978-3-455-40212-4. * ''Lästerliche Schriften. Der Rabbi von Bacharach.'' Bibliothek der verbotenen Bücher, herausgegeben und eingeleitet von Heinz-Joachim Fischer. Wiesbaden: Marixverlag, 2010, ISBN 978-3-86539-220-6. === Heine eesti keeles === Eesti keeles on ilmunud järgmised Heinrich Heine valikkogud ja üksikteosed: * "Valik luuletusi", tõlkinud [[Jaan Kärner]]. [[Tartu]]: [[Noor-Eesti (kirjastus)|Noor-Eesti]], 1934. * "Saksamaa: talvemuistend. Satiiriline poeem", tõlkinud [[Ants Oras]]. Tartu: Noor-Eesti, 1935. * "Saksamaa: talvemuinasjutt", tõlkinud [[August Sang]]. [[Tallinn]]: [[Ilukirjandus ja Kunst]], 1946. * "Valik luuletusi", tõlkinud August Sang. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947. * "Luuletused ja poeemid", koostanud August Sang, järelsõna [[Villem Alttoa]]. Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1956. * "Valitud proosa", koostanud August Sang, tõlkinud E. Jung. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1967. * "Luuletused. Saksamaa: talvemuinasjutt", koostanud [[Georg Grünberg]], tõlkinud E. Aun jt. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. * "Täis mürki...", "[[Romaan (ajakiri)|Romaan]]", Nr 2, II. aastakäik, lk 46, 1923. == Heinrich Heine Saksamaa postmarkidel == <gallery> Fr. Zone 1945 13 Heinrich Heine.jpg|5-margane Prantsuse tsooni mark (1946) DBP 1956 229 Heinrich Heine.jpg|10-pennine erimark Heine 100. surma-aastapäevaks (1956) DPAG-1997-HeinrichHeine.jpg|110-pennine erimark Heine 200. sünniaastapäevaks (1997) </gallery> == Kirjandus == [[Pilt:Reisebilder.tif|pisi|''Reisebilder'', 1831]] === Sissejuhatused ja üldkäsitlused === * Peter Uwe Hohendahl: ''Heinrich Heine. Europäischer Schriftsteller und Intellektueller.'' Berlin: Schmidt, 2008 (''Philologische Studien und Quellen''; 212.), ISBN 978-3-503-09846-0. * Gerhard Höhn: ''Heine-Handbuch. Zeit, Person, Werk.'' Stuttgart: Metzler, 1987 (3., überarb. u. erw. Aufl. 2004), ISBN 3-476-01965-9. * Bernd Kortländer: ''Heinrich Heine.'' Stuttgart: Reclam, 2003, ISBN 3-15-017638-7. * Joseph A. Kruse: ''Heinrich Heine.'' Frankfurt am Main: Suhrkamp, 2005 (''BasisBiographien''; 7.), ISBN 978-3-518-18207-9. * Christian Liedtke: ''Heinrich Heine.'' Reinbek: Rowohlt, 2006, ISBN 3-499-50685-8. * Jeffrey L. Sammons: ''Heinrich Heine: a modern biography''. Princeton: Princeton University Press, 1979, ISBN 0-691-06321-4. * Jeffrey L. Sammons: ''Heinrich Heine.'' Stuttgart: Metzler, 1991 (''Realien zur Literatur''; SM 261), ISBN 3-476-10261-0. * August Sang: ''Heinrich Heine: luuletaja ja võitleja.'' Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938 (''Suurmeeste elulood''; 45). * Ralf Schnell: ''Heinrich Heine zur Einführung.'' Hamburg: Junius, 1996, ISBN 3-88506-930-X. === Artiklikogumikud === * Paolo Chiarini, Walter Hinderer (Hrsg.): ''Heinrich Heine – ein Wegbereiter der Moderne''. Würzburg: Könighausen & Neumann, 2009 (''Stiftung für Romantikforschung''; 47), ISBN 978-3-8260-4053-5. * Werner Frick (Hrsg.): ''Heinrich Heine: neue Lektüren''. Freiburg, Br.: Rombach, 2011 (''Rombach Wissenschaften: Reihe Litterae''; 182), ISBN 978-3-7930-9653-5. * Joseph A. Kruse u.&nbsp;a. (Hrsg.): ''Ich Narr des Glücks. Heinrich Heine 1797–1856. Bilder einer Ausstellung''. Stuttgart; Weimar: Metzler, 1997, ISBN 3-476-01525-4. * Joseph A. Kruse u.&nbsp;a. (Hrsg.): ''Aufklärung und Skepsis. Internationaler Heine-Kongreß 1997 zum 200. Geburtstag''. Stuttgart: Metzler, 1998, ISBN 3-476-01621-8. * Wolfgang Kuttenkeuler (Hrsg.): ''Heinrich Heine. Artistik und Engagement''. Stuttgart: Metzler 1977, ISBN 3-476-00347-7. * Christian Liedtke (Hrsg.): ''Heinrich Heine. Neue Wege der Forschung''. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2000, ISBN 978-3-534-14466-2. * Jeffrey L. Sammons: ''Heinrich Heine. Alternative Perspectives 1985–2005''. Würzburg: Königshausen & Neumann, 2006, ISBN 3-8260-3212-8. === Eluloo kohta === * Kerstin Decker: ''Heinrich Heine. Narr des Glücks''. Berlin: Propyläen, 2005, ISBN 3-549-07259-7. * Herbert Eulenberg: ''Heinrich Heine''. Berlin: Aufbau Verlag, 1947. * Franz Futterknecht: ''Heinrich Heine. Ein Versuch''. Tübingen: Narr, 1985, ISBN 3-87808-820-5. * Eberhard Galley: 'Heine, Christian Johann Heinrich', in: ''Neue Deutsche Biographie'' 8 (1969), 286–291 ([http://www.deutsche-biographie.de/pnd118548018.html veebiversioon]) * Elvira Grözinger: ''Heinrich Heine. Deutscher Dichter, streitbarer Publizist, politischer Emigrant''. Berlin: Hentrich & Hentrich, 2006, ISBN 3-938485-15-9. * Jan-Christoph Hauschild/Michael Werner: ''Der Zweck des Lebens ist das Leben selbst. Heinrich Heine. Eine Biographie''. Köln: Kiepenheuer & Witsch, 1997, uuendatud väljaanne 2005, ISBN 978-3-86150-739-0. * Jan-Christoph Hauschild (Hrsg): ''Leben Sie wohl und hole Sie der Teufel. Biographie in Briefen'', Berlin: Aufbau Verlag, 2005, ISBN 978-3-351-03056-8. * Wolfgang Hädecke: ''Heinrich Heine – Eine Biographie''. Reinbek: Rowohlt, 1989, ISBN 3-499-15975-9. * Lew Kopelew: ''Ein Dichter kam vom Rhein. Heinrich Heines Leben und Leiden''. Vom Autor gemeinsam mit Edith Kaiser überarbeitete Neuausgabe (saksakeelne esmaväljaanne: Berlin 1981). München: dtv, 1986. * Karl-Josef Kuschel: ''Gottes grausamer Spaß? Heinrich Heines Leben mit der Katastrophe''. Düsseldorf: Patmos, 2002, ISBN 3-491-70350-6. * Ludwig Marcuse: ''Heinrich Heine in Selbstzeugnissen und Bilddokumenten''. Hamburg: Rowohlt, 1960, ISBN 3-499-50041-8. * Ludwig Marcuse: ''Heinrich Heine. Melancholiker – Streiter in Marx – Epikureer''. Rothenburg ob der Tauber: Peter, 1970, ISBN 978-3-257-06505-3. * Fritz Mende: ''Heinrich Heine. Chronik seines Lebens und Werkes''. 2. Aufl. Stuttgart [etc.]: Kohlhammer, 1981, ISBN 3-17-007092-4. * Ernst Pawel: ''Der Dichter stirbt. Heinrich Heines letzte Jahre in Paris''. Berlin: Berlin Verlag, 1997, ISBN 3-8270-0233-8. * Fritz J. Raddatz: ''Taubenherz und Geierschnabel. Heinrich Heine – Eine Biographie''. Weinheim: Beltz, 2006, ISBN 978-3-407-22176-6. * Werner Steinberg: ''Der Tag ist in die Nacht verliebt''. Berlin: Kultur und Fortschritt, 1962. * Jochanan Trilse-Finkelstein: ''Gelebter Widerspruch. Heinrich-Heine-Biographie''. Berlin: Aufbau Verlag, 1997, ISBN 3-351-02461-4. * Walter Wadepuhl: ''Heinrich Heine. Sein Leben und seine Werke''. Köln: Böhlau, 1974, ISBN 3-412-02674-3 === Teoste ja nende retseptsiooni kohta === * Albrecht Betz: ''Ästhetik und Politik. Heinrich Heines Prosa''. München: Hanser, 1971. * Albrecht Betz: ''Heinrich Heines Prosa. Ästhetik und Politik I''. Aachen: Rimbaud, 1999, ISBN 3-89086-833-9. * Albrecht Betz: ''Der Charme des Ruhestörers. Ästhetik und Politik II''. Aachen: Rimbaud, 1997, ISBN 3-89086-820-7. * Ralf G. Bogner (Hrsg.): ''Heinrich Heines Höllenfahrt. Nachrufe auf einen streitbaren Schriftsteller. Dokumente 1846–1858''. Heidelberg: Palatina, 1997 (''Bibliotheca Funebris''; 1.), ISBN 978-3-932608-02-5. * Jürgen Brummack (Hrsg.): ''Heinrich Heine. Epoche – Werk – Wirkung''. München: Beck, 1980, ISBN 3-406-07946-6. * Roger F. Cook (ed.): ''A companion to the works of Heinrich Heine''. Rochester, NY: Camden House, 2002, ISBN 1-571-13207-4. * Eberhard Galley, Alfred Estermann (Hrsg.): ''Heinrich Heines Werk im Urteil seiner Zeitgenossen'' (Fortgeführt von Sikander Singh und Christoph auf der Horst). 13 köidet. Hamburg: Hoffmann und Campe (alates 7. köitest Stuttgart: Metzler), 1981–2006. * Dietmar Goltschnigg, Hartmut Steinecke (Hrsg.): ''Heine und die Nachwelt. Geschichte seiner Wirkung in den deutschsprachigen Ländern''. Berlin: Schmidt, 2006–2011, ISBN 978-3-503-07989-6 (Bd. 1), ISBN 978-3-503-07992-6 (Bd. 2), ISBN 978-3-503-07993-3 (Bd. 3). * Walter Hinck: ''Die Wunde Deutschland. Heinrich Heines Dichtung im Widerstreit von Nationalidee, Judentum und Antisemitismus''. Frankfurt am Main: Insel, 1990, ISBN 3-458-16117-1. * Hans Kaufmann: ''Heinrich Heine. Geistige Entwicklung und künstlerisches Werk''. Berlin: Aufbau Verlag, 1967. * Leo Kreutzer: ''Träumen, Tanzen, Trommeln. Heinrich Heines Zukunft''. Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1997, ISBN 3-518-28929-2. * Helmut Landwehr: ''Der Schlüssel zu Heines Romanzero''. Hamburg: Kovac, 2000, ISBN 3-8300-0316-1. * Günter Metzner: ''Heine in der Musik. Bibliographie der Heine-Vertonungen.'' 12 köidet. Tutzing: Schneider, 1989–1994. * Günter Oesterle: ''Integration und Konflikt. Die Prosa Heinrich Heines im Kontext oppositioneller Literatur der Restaurationsepoche''. Stuttgart: Metzler, 1972, ISBN 3-476-00254-3. * T. J. Reed, Alexander Stillmark (Hrsg.): ''Heine und die Weltliteratur''. Oxford: Legenda, 2000, ISBN 1-900755-16-5. * Marcel Reich-Ranicki: ''Der Fall Heine''. Stuttgart: DVA, 1997, samuti München: dtv, 2000, ISBN 3-423-12774-0. * Georg Ruppelt, Marita Simon: ''Zwischen Harz und Helgoland / Heinrich Heine in Norddeutschland'', ''Lesesaal: kleine Spezialitäten aus der Gottfried-Wilhelm-Leibniz-Bibliothek – Niedersächsische Landesbibliothek'', Heft 12. Hameln: Niemeyer, 2004, ISBN 3-8271-8812-1. * Marc Rölli, Tim Trzaskalik (Hrsg.): ''Heinrich Heine und die Philosophie''. Wien: Turia + Kant, 2007, ISBN 978-3-85132-475-4. * Jürgen Voigt: ''O Deutschland, meine ferne Liebe … Der junge Heinrich Heine zwischen Nationalromantik und Judentum''. Bonn: Pahl-Rugenstein, 1993, ISBN 3-89144-174-6. == Filmid == * ''Heinrich Heine.'' 1. osa: ''Das Leben ist weder Zweck noch Mittel: Das Leben ist ein Recht.'' (120 min.) 2. osa: ''Unter jedem Grabstein liegt eine Weltgeschichte.'' (120 min.) Biograafiline telefilm kahes osas, Saksamaa Liitvabariik, 1977, stsenaarium: Herbert Knopp, režii: [[Klaus Emmerich]], tootja: [[Bavaria Film]], [[ZDF]] jt. Osades: [[Christoph Bantzer]] (Heinrich Heine), [[Ivan Desny]] ([[Jakob Rothschild|James de Rothschild]]), [[Ulla Berkéwicz]] ([[George Sand]]), [[Barbara Sukowa]] ([[Amalie Friedländer]]), [[Rosemarie Fendel]] ([[Rahel Varnhagen von Ense|Rahel Varnhagen]]). * ''Heinrich Heine – Die zweite Vertreibung aus dem Paradies.'' Biograafiline telefilm, Saksamaa, 1983, stsenaarium ja režii: Karl Fruchtmann, tootja: [[Radio Bremen]] jt. Osades: [[Wolfgang Hinze]] (Heinrich Heine), [[Donata Höffer]] (Mathilde), [[Sabine Sinjen]] ([[Elise Krinitz|Mouche]]), Ulrich von Bock ([[Karl Marx]]), Doris Buchrucker ([[Jenny Marx]]). * ''Heinrich Heine. Es ist eine alte Geschichte …'' Joonisfilm, DDR, 1984, stsenaarium ja režii: Katja Georgi, tootja: [[DEFA]] joonisfilmistuudio, esmaeeter: 13. juuli 1984 * ''Denk ich an Deutschland in der Nacht … Das Leben des Heinrich Heine.'' Biograafiline telefilm, Saksamaa, 2006, stsenaarium: [[Alexander Häusser]], Sonja Lowicki, režii: [[Gordian Maugg]], tootja: [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]], [[ARTE|arte]], esmaeeter: 17. veebruar 2006. Osades: [[Fabian Busch]] (noor Heine), [[Rüdiger Vogler]] (täiskasvanud Heine), [[Anna Brüggemann]] ([[Elise Krinitz|Mouche]]), [[Michael Mendl]] (Goethe).<ref name="spo7f" /> * ''Wir haben alles mitgeträumt.'' Dokumentaalfilm, Saksamaa, 2005, 52 min., režii: David Wittenberg, tootja: [[ARTE|arte]], esmaeeter: 17. veebruar 2006. == Helisalvestised (valik) == * 1828: [[Franz Schubert]]i kuus "Heine-laulu" ("Heine-Lieder") Heine luuletuste põhjal, laulutsüklis "Schwanengesang" (D957). * 1964: ''Heinrich Heine.'' Sari "Lyrik und Jazz", loeb [[Gert Westphal]], kaastegevad [[Attila Zoller]] (g), [[Emil Mangelsdorff]] (fl, cl, as), [[Peter Trunk]] (b), [[Klaus Weiss]] (dr). Tootja: [[Südwestfunk|SWF]], [[Joachim-Ernst Berendt]].<ref name="YSbwK" /> * 1972: ''Heiterer Heinrich Heine.'' Loeb [[Martin Held]]; tootja: Deutsche Grammophon Gesellschaft, Literarisches Archiv 140 029. * 1998: ''Deutschland. Ein Wintermärchen.'' Loeb [[Gert Westphal]]. Hamburg: Litraton, 2 CD-d, ISBN 978-3-89469-947-5. * 2006: ''Heinrich Heine für Große und Kleine.'' Loevad [[Rolf Nagel]], [[Jana Schulz]], [[Dietmar Mues]], [[Maren Eggert]], [[Karl Menrad]], [[Erika Skrotzki]], [[Katharina Thalbach]], [[Donata Höffer]], Verlag GoyaLit, 1 CD, ISBN 978-3-8337-1541-9. * 2006: Heinrich Heine, ''Die Harzreise''. Loeb [[Martina Gedeck]], Unterlauf & Zschiedrich Hörbuchverlag, 1 CD, ISBN 978-3-934384-32-3. == Märkused == {{Tõlkimine/Ref|de|Heinrich Heine|oldid=99953585}} == Viited == Heine teoste puhul on tsiteerimise allikaks – kui ei ole teisiti öeldud – [[Düsseldorfer Heine-Ausgabe]] (DHA), kirjade puhul [[Heine-Säkularausgabe]] (HSA). Mõlemad väljaanded on Heine portaali kaudu (vt välislingid) ka digitaalselt kättesaadavad (koos otsingufunktsiooniga). {{viited|1=2|allikad= <ref name="XEEVO">[http://www.simplicissimus.info/uploads/tx_lombkswjournaldb/pdf/2/04/04_50.pdf J. Loewenberg: ''Heines Lottchen. Erinnerungen an Charlotte Embden-Heine''. In: ''Jugend'', Jg. 4 (1899), H. 50, lk. 818/820]</ref> <ref name="Hauschild35">Hauschild, Werner: ''Der Zweck des Lebens ist das Leben selbst'', lk. 35.</ref> <ref name="Reisebilder1">''Reisebilder. Zweiter Teil: Ideen. Das Buch Le Grand'', DHA, 6. kd, lk 182. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Valitud proosa", Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 79–80 (tõlkinud E. Jung).</ref> <ref name="goltschnigg2008-620">Dietmar Goltschnigg, Hartmut Steinecke: ''Heine und die Nachwelt. Geschichte seiner Wirkung in den deutschsprachigen Ländern''. Band 2. Schmidt, Berlin 2006, ISBN 978-3-503-07992-6, lk. 620.</ref> <ref name="Lennhoff">Eugen Lennhoff, Oskar Posner, Dieter A. Binder: ''Internationales Freimaurer-Lexikon'', 2000, lk 387.</ref> <ref name="Pawel">Ernst Pawel: ''Der Dichter stirbt. Heines letzte Jahre in Paris'', Berlin 1997, lk 7</ref> <ref name="Exd4q">''Kösener Korps-Listen'' 69, 1910, lk. 141.</ref> <ref name="corps">{{Netiviide |url=http://www.die-corps.de/Heinrich_Heine_1797_1856.787.0.html |pealkiri=Corpsstudent Heine |vaadatud=2012-03-08 |arhiivimisaeg=2013-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130110060118/http://www.die-corps.de/Heinrich_Heine_1797_1856.787.0.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Reisebilder2">''Reisebilder. Erster Teil: Die Harzreise'' (1826), DHA, 6. kd, lk 84. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Valitud proosa", Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 8–9 (tõlkinud E. Jung).</ref> <ref name="Brief1823">Brief vom 7. April 1823, HSA, 20. kd, lk 72.</ref> <ref name="Prosanotizen">''Prosanotizen'', DHA, 10. kd, lk 313.</ref> <ref name="zQn9K">[http://www.heinrich-heine-denkmal.de/andere_texte/oedipus.shtml Katkend teosest "Der romantische Ödipus" ("Romantiline Oidipus").]</ref> <ref name="CsbpQ">Kirjas Varnhagen von Ensele, HSA 20, lk. 385.</ref> <ref name="scEjs">''Reisebilder. Dritter Teil: Italien. Die Bäder von Lucca'', DHA 7/1, lk. 134.</ref> <ref name="KSlmv">''Reisebilder. Dritter Teil: Italien. Die Bäder von Lucca'', DHA 7/1, lk. 141.</ref> <ref name="i93vo">Kogu "Neue Gedichte" lisa, DHA 2, lk 142. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Luuletused ja poeemid", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, lk 156 (tõlkinud [[Paul Rummo]]).</ref> <ref name="IiDpO">HSA 20, lk. 234.</ref> <ref name="YOQRC">Marcel Reich-Ranicki: ''Der Fall Heine'', Stuttgart 1997, lk. 103</ref> <ref name="o0Lwj">''Almansor'' (1823), värss 243, DHA 5, lk. 16.</ref> <ref name="lMyAb">Kogumikust ''Neue Gedichte'', DHA 2, lk. 15&nbsp;j.</ref> <ref name="DZMjE">''Reisebilder. Dritter Teil: Reise von München nach Genua'', DHA 7/1, lk. 68.</ref> <ref name="GCpS1">Heine sarkasmi kohta vaata ka: [[Burkhard Meyer-Sickendiek]]: ''Was ist literarischer Sarkasmus? Ein Beitrag zur deutsch-jüdischen Moderne.'' Paderborn; München: Fink, 2009, lk. 193–257.</ref> <ref name="R0XKt">''Reisebilder. Dritter Teil: Italien, Reise von München nach Genua'', DHA 7/1, lk. 31 ja 34.</ref> <ref name="YYBVR">''Reisebilder. Zweiter Teil: Ideen. Das Buch Le Grand''. Kapitel XII, DHA 6, lk. 201 (reavahetus järgib siin siiski esmatrüki tüpograafiat).</ref> <ref name="rZIzA">DHA 11, lk. 50.</ref> <ref name="LJPhy">Kogumikus ''Neue Gedichte'', DHA 2, lk. 73.</ref> <ref name="C5Ew3">Vt Volkmar Hansen: ''Heinrich Heines politische Journalistik in der Augsburger "Allgemeinen Zeitung"'', Katalog zur Ausstellung: Heines Artikel in der "Allgemeinen Zeitung", Stadt Augsburg 1994.</ref> <ref name="gegDR">''Verbot der Schriften des Jungen Deutschland. Bundesbeschluß vom 10. Dezember 1835'', allikas: [https://web.archive.org/web/20110613012638/http://www.verfassungen.de/de/de06-66/bundesbeschluss24.htm verfassungen.de]</ref> <ref name="4sNlP">Jörg Aufenanger: ''Heinrich Heine in Paris''. München: dtv, 2005, lk. 20.</ref> <ref name="Saint-Simon">Heine annab tsitaadis [[Spinoza]] eeskujul mõista, et ta on [[panteism|panteist]]. Tsitaadi allikas: DHA 8/1, lk. 61. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Valitud proosa", Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 245–246 (tõlkinud E. Jung).</ref> <ref name="sK6rk">Tsitaadi allikas: DHA 8/1, lk. 118&nbsp;j. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Valitud proosa", Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 307–308 (tõlkinud E. Jung).</ref> <ref name="K4P9P">''Diesseits und jenseits des Rheins'', DHA 3/1, lk. 276</ref> <ref name="x2JyT">Willi Jaspers: ''Ludwig Börne. Keinem Vaterland geboren''. Berlin: Aufbau Taschenbuch Verlag, 2003, lk. 18</ref> <ref name="tIGNq">Willi Jaspers: ''Ludwig Börne. Keinem Vaterland geboren''. Berlin: Aufbau Taschenbuch Verlag, 2003, lk. 277</ref> <ref name="kh04B">Ernst Pawel: ''Der Dichter stirbt. Heinrich Heines letzte Jahre in Paris''. Berlin: Berlin Verlag, 1997, lk. 79–81.</ref> <ref name="yrB1C">Edda Ziegler: ''Heinrich Heine. Der Dichter und die Frauen.'' Düsseldorf; Zürich: Artemis & Winkler, 2005, lk. 57</ref> <ref name="Rh63N">Edda Ziegler: ''Heinrich Heine. Der Dichter und die Frauen.'' Düsseldorf; Zürich: Artemis & Winkler, 2005, lk. 57–58.</ref> <ref name="4t5Jm">DHA 3/1, lk. 360.</ref> <ref name="FUaLS">Jan-Christoph Hauschild, Michael Werner: ''Der Zweck des Lebens ist das Leben selbst. Heinrich Heine. Eine Biographie''. Köln: Kiepenheuer & Witsch, 1997 (2005), lk. 314.</ref> <ref name="KeLbO">''Neue Gedichte'', tsitaadi allikas: Heine, Werke, Bd. II, lk. 129&nbsp;j.</ref> <ref name="DB6AH">Vaata Ludwig Rosenthal: ''Heinrich Heines Erbschaftsstreit. Hintergründe, Verlauf, Folgen''. Bonn: Grundmann, 1982.</ref> <ref name="CUNQ7">''Deutschland. Ein Wintermärchen'', DHA 4, lk. 92. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Luuletused ja poeemid", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, lk 156, ning raamatus "Heinrich Heine. Luuletused. Saksamaa", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 104 (tõlkinud August Sang).</ref> <ref name="fNkDB">DHA 2, lk 150. Eesti keeles raamatus "Heinrich Heine. Luuletused ja poeemid", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, lk 162–163, ning raamatus "Heinrich Heine. Luuletused. Saksamaa", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 56–57 (tõlkinud August Sang).</ref> <ref name="SRhHY">DHA 13/1, lk. 294&nbsp;j.</ref> <ref name="rxalR">HSA 22, lk. 287</ref> <ref name="PPbR9">Lisa teosele "Romanzero", DHA 3/1, lk. 240.</ref> <ref name="cl191">Tsitaadi allikas: Christian Liedtke: ''Heinrich Heine''. Reinbek: Rowohlt, 2006, lk. 191.</ref> <ref name="MS2Sd">Vaata HSA 12, lk. 36.</ref> <ref name="kiGVV">Kogumikus "Romanzero", DHA 3/1, lk. 117.</ref> <ref name="R1oJh">Kiri Karl Marxile 14. jaanuarist 1848, tsitaadi allikas: Michael Werner (Hrsg.): ''Begegnungen mit Heine. Berichte der Zeitgenossen''. Hamburg: Hoffmann und Campe, 1973. Bd. 2 (1847–1856), lk. 99</ref> <ref name="2FEeI">Neuroloog Roland Schiffter räägib "neurosüüfilisest kroonilise meningiidi kujul": ''Das Leiden des Heinrich Heine'', ajakirjas ''Fortschritte der Neurologie. Psychiatrie'' 73 (2005), lk. 30–43.</ref> <ref name="ds7Dt">Henner Montanus: ''Der kranke Heine'', Stuttgart: Metzler, 1995, ISBN 3-476-01282-4</ref> <ref name="IGTYC">Vaata H. Kijewski, W. Huckenbeck, U. Reus: ''Krankheit und Tod des Dichters Heinrich Heine aus der Sicht neuer spurenkundlicher Untersuchungen an Haaren'', ajakirjas ''Rechtsmedizin'' 10 (2000), lk. 207–211 ja 13 (2003), lk. 131–136. Vrd. aga Chr. auf der Horst, A. Labisch: ''Heinrich Heine, der Verdacht einer Bleivergiftung und Heines Opium-Abusus'', väljaandes ''Heine-Jahrbuch'' 38 (1999), lk. 105–131.</ref> <ref name="jvDQd">Nt Susanne Tölke, ''Ich befinde mich hundeschlecht'', Bayerischer Rundfunk ([https://web.archive.org/web/20120131094929/http://www.br-online.de/wissen-bildung/collegeradio/medien/deutsch/heine/manuskript/heine_manuskript_blanko.pdf PDF]); E. H. Jellinek, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1292781/ Heine's illness: the case for multiple sclerosis] ''Journal of the Royal Society of Medicine'' 83.8 (1990), lk. 516–519.</ref> <ref name="bR98U">Kogust "Romanzero", DHA 3/1, lk. 121&nbsp;j.</ref> <ref name="jOJvQ">Evangeelses kristlikus kirjanduses omistatakse Heinele vahel luuleridu "Zerschlagen ist die alte Leier, am Felsen, welcher Christus heißt […].". Peter Walter uuris selle luuletuse ajalugu ning suutis selle viia tagasi 1973. aastasse, ent ka siis ilma allikaviiteta. Heine-uurijad seda luuletust ei tunne ning see ei sobi ka Heine elu lõpuaastate mõttelaadiga (vt Walter, ''factum'' 1987, september ja oktoober.)</ref> <ref name="5cwUb">DHA 3/1, lk. 180&nbsp;j.</ref> <ref name="EJjbt">Ludwig Marcuse: ''Heinrich Heine in Selbstzeugnissen und Bilddokumenten'', Hamburg: Rowohlt, 1960, lk. 157.</ref> <ref name="c7byg">Ludwig Marcuse, ''op. cit.'', lk. 158.</ref> <ref name="K1jbp">Käsikirjas säilinud lüürikatekstid, DHA 3/1, lk. 396.</ref> <ref name="DJJsV">"Nachgelesene Gedichte", DHA 3, lk. 1505.</ref> <ref name="Y6C6d">Lisast kogule "Neue Gedichte", DHA 2, lk. 197</ref> <ref name="znmL1">''Lutezia'', Kap. LV, 20. märts 1843, DHA 14/1, lk. 48.</ref> <ref name="TliN0">Vrd. Marcel Reich-Ranicki: ''Der Fall Heine''. München: dtv, 2000, lk. 34&nbsp;jj.</ref> <ref name="DTjUf">Vaata Herman Hipp: ''Freie und Hansestadt Hamburg – Geschichte, Kultur und Stadtbaukunst an Elbe und Alster''. Köln: DuMont, 1989, lk. 129&nbsp;j.</ref> <ref name="aS7rW">Günter Metzner: ''Heine in der Musik. Bibliographie der Heine-Vertonungen''. 12 köidet. Tutzing: Schneider, 1989–1994.</ref> <ref name="IypDV">Tsitaadi allikas: Christian Liedtke: ''Heinrich Heine''. Reinbek: Rowohlt, 2006, lk. 190.</ref> <ref name="l5Op4">Friedrich Nietzsche: ''Ecce homo'' (kirjutatud umbes 1888). Frankfurt am Main: Insel-Verlag (''Insel Taschenbuch''; 290), 9. trükk, 1997, peatükk ''Warum ich so klug bin'', 4. lõik, lk. 62.</ref> <ref name="bWRgQ">Tema päevikust, tsitaadi allikas: Joseph A. Kruse: ''Heinrich Heine. Leben und Werk in Daten und Bildern''. Frankfurt am Main: Insel-Verlag, 1983, lk. 11.</ref> <ref name="Nv4iC">Raamatus ''Heine und die Folgen'', esmakordselt avaldatud 1910. aasta detsembris, München: Albert Langen; [http://heinrich-heine.com/sche1.htm tekst veebis]</ref> <ref name="0n3HT">''Die Weltbühne'', nr. 28, 9. juuli 1929, lk. 58.</ref> <ref name="LJFwS">Tsitaadi allikas: Otto Schönfeldt (Hrsg.): ''Und alle lieben Heinrich Heine''. Köln: Pahl-Rugenstein, 1972, lk. 46.</ref> <ref name="ElMes">''Der Fall Heine''. München: dtv, 2000, lk. 13.</ref> <ref name="UIXRg">Gerhard Höhn. Heine Handbuch. Zeit, Person, Werk. S. 309</ref> <ref name="S2YEG">Digitaalne rekonstruktsioon: https://web.archive.org/web/20110501155544/http://www.ub.uni-bielefeld.de/diglib/2005/embden_familienleben/</ref> <ref name="spo7f">{{Netiviide |pealkiri=Filmi tutvustus ARTE lehel |url=http://www.arte.tv/de/Kultur-entdecken/Heinrich-Heine/1118468.html |vaadatud=2012-03-08 |arhiivimisaeg=2011-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110501151912/http://www.arte.tv/de/Kultur-entdecken/Heinrich-Heine/1118468.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YSbwK">Arvustused: Hans Hielscher: [http://www.spiegel.de/kultur/musik/0,1518,434050,00.html "Lyrik und Jazz: Der Groove von Heinrich Heine"], [[Spiegel Online]], 13. september 2006, kolme helikatkendiga<br />[https://web.archive.org/web/20110314081723/http://www.nordfriesland-online.de/dvd-cd/heinrich-heine.htm Heinrich Heine. Lyrik und Jazz], Nordfriesland Online Magazine, 2006</ref> }} == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaadid}} * [http://hhp.uni-trier.de/Projekte/HHP/Projekte/HHP/start Heinrich-Heine-Portal] – kõik teosed ja arhiivitekstid koos otsingufunktsiooniga * [http://www.ub.fu-berlin.de/service_neu/internetquellen/fachinformation/germanistik/autoren/autorh/heine.html Kommenteeritud lingikogu] [[Berliini Vaba Ülikool]]i raamatukogu saidil * [http://www.di-lemmata.de/ Heinrich Heine luuletused] saidil di-lemmata.de (sh sõnaloendid) * [http://www.uni-duisburg-essen.de/lyriktheorie/texte/1828_heine.html Heine retsensioon Wolfgang Menzeli teosele "Die deutsche Literatur", 1828] * [http://www.staff.uni-mainz.de/pommeren/Gedichte/HeineNachlese/index.htm Nachgelesene Gedichte 1812–1827] * [http://zgedichte.de/gedicht_liste.php?dicht_ID=64 Heine luule] saidil zgedichte.de * [http://librivox.org/newcatalog/search.php?title=&author=Heine&status=all&action=Search Heinrich Heine teosed tasuta audioraamatutena] (LibriVox) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/teie-soovil-uliopilased-heinrich-heine-kaks-grenaderi Teie soovil, üliõpilased. Heinrich Heine – Kaks grenaderi] (loeb [[Heino Mandri]]), Eesti Raadio, 1960 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/klassikapaev-klassikapaev-heinrich-heine-luulet Klassikapäev. Heinrich Heine luulet: "Tannhäuser"] (loeb [[Aksel Orav]]), Eesti Raadio, 19. veebruar 1978 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/klassikapaev-klassikapaev-heinrich-heine-luulet-11612 Klassikapäev. Heinrich Heine luulet: "Hastingsi lahinguväli"] (loeb Aksel Orav), Eesti Raadio, 19. veebruar 1978 ;Heine kohta * [http://podster.de/episode/524822/download/2008_02_11_11_39_21_podcast_radiowissen_heine_1202_a.mp3 Heinrich Heine audioportree] (Bayern 2, radioWissen) * [http://www.heinejahr-2006.de/ Heinejahr 2006] – elulugu, teosed, materjalid, uudisteosed, üritused * [http://heinrich-heine-gesellschaft.de/ Heinrich Heine Selts] * [http://heinehaus.de/ Heine-Haus] * [http://www.duesseldorf.de/heineinstitut/ Heinrich-Heine-Institut], Düsseldorf * [http://www.bpb.de/publikationen/O6K24U,0,Heinrich_Heine.html Beiträge zu Heine] – Politik und Zeitgeschichte, 2006, nr 3 * [http://www.o-ton.radio-luma.net/php/130806_vortrag_christian_liedtke.php "Heine und die Deutschen"] – Christian Liedkte 13. augusti 2006 ettekande salvestis ja tekst (Wormsi Nibelungenfestspiele raames) {{Romantism}} {{JÄRJESTA:Heine, Heinrich}} [[Kategooria:Juudi kirjanikud]] [[Kategooria:Saksa luuletajad]] [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Montmartre'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1797]] [[Kategooria:Surnud 1856]] bdq65gcvwxo2j1c3csygi4tz1ggpofo 0 280205 7170225 7165401 2026-06-10T15:02:46Z Mona 355 /* S */ 7170225 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse välismaa [[ettevõte|ettevõtteid]].'' {{tähed}} ==0–9== *[[20th Century Fox]] *[[3i]] *[[3M]] ==A== *[[Aasovi-Doni Kommertspank]] *[[ABB]] *[[ABB AS (Norra)]] *[[Abbott Laboratories]] *[[Accor]] *[[Activision]] *[[Activision Blizzard]] *[[adidas AG]] *[[Admiral Group]] *[[Adobe Systems]] *[[AEG]] *[[Aegean Airlines]] *[[Aer Lingus]] *[[Aeroflot]] *[[AB Aerotransport]] *[[AF Gruppen]] *[[African Barrick Gold]] *[[Aftenposten A/S]] *[[AGA]] *[[AGD Interactive]] *[[Aggreko]] *[[Air Berlin]] *[[Air Canada]] *[[Air China]] *[[Air Finland]] *[[Air France]] *[[Air India]] *[[Air Liquide]] *[[Air Malta]] *[[Air Moldova]] *[[Air New Zealand]] *[[Air Wales]] *[[airBaltic]] *[[Airbus]] *[[Akamai Technologies]] *[[Aker Finnyards]] *[[Alcatel-Lucent]] *[[ArcelorMittal]] *[[Alexion Pharmaceuticals]] *[[Alfa Laval]] *[[Alitalia]] *[[Alko]] *[[All Nippon Airways]] *[[Allianz]] *[[Alliance Trust]] *[[ALROSA]] *[[Alstom]] *[[Altera]] *[[Altia]] *[[Amazon.com]] *[[AMD]] *[[AMEC]] *[[América Móvil]] *[[American Airlines Group]] *[[American Broadcasting Company]] *[[AMEX]] *[[Amgen]] *[[Amoco]] *[[Analog Devices Inc]] *[[Anglo American PLC]] *[[Angra tuumaelektrijaam]] *[[Antonov]] *[[Antofagasta plc]] *[[Apollo Group]] *[[Apple Inc.]] *[[Applied Materials]] *[[Aral AG]] *[[Arista Records]] *[[ARM Holdings]] *[[Arup]] *[[Arup & Arup Ltd]] *[[Aserbaidžaani Vabariigi Riiklik Naftakompanii]] *[[Asiana Airlines]] *[[Assa Abloy]] *[[Associated British Foods]] *[[Aston Martin]] *[[AstraZeneca]] *[[Asus]] *[[ATI]] *[[Atlantic Airways]] *[[Atlantic Records]] *[[ATR]] *[[AT&T]] *[[Audi]] *[[Autoliv]] *[[Australian Associated Press]] *[[Austrian Airlines]] *[[Autonomy Corporation]] *[[Autosan]] *[[Avinor]] *[[Aviva]] *[[AvtoVAZ]] *[[AXA]] ==B== *[[B2B Games]] *[[B92]] *[[Baker Hughes]] *[[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria]] *[[Barclays]] *[[Bardahl]] *[[Barista (kohvikukett)|Barista]] *[[Basic Element]] *[[Bayer AG]] *[[Bayerische Hypo- und Vereinsbank]] *[[Berkshire Hathaway]] *[[Bertone]] *[[Betafence]] *[[BHP Billiton]] *[[Black & Decker]] *[[Bloomsbury (kirjastus)|Bloomsbury]] *[[Blue1]] *[[Blue Origin]] *[[BMI]] *[[BMW]] *[[Boeing]] *[[Boliden]] *[[Bonnier Publications]] *[[Bonnier]] *[[Bosch]] *[[Brennenstuhl]] *[[Bridgestone]] *[[Briti Ida-India Kompanii]] *[[British Airways]] *[[Brussels Airlines]] *[[Bugatti Automobiles SAS]] *[[Bulgaria Air]] *[[Burger King]] ==C== *[[Capitol Records]] *[[Cargo 10]] *[[Cargotec]] *[[Carlsberg]] *[[Carnival Corporation & plc]] *[[Carnival Cruise Lines]] *[[Cathay Pacific]] *[[Centerra Gold]] *[[Chantiers de l'Atlantique]] *[[CHB]] *[[Chevron]] *[[China Southern Airlines]] *[[Christiani & Nielsen]] *[[Christie's]] *[[Chrysler]] *[[Cisco Systems]] *[[Citigroup]] *[[City Star Airlines]] *[[ČKD Tatra]] *[[Coca-Cola Company]] *[[Color Line]] *[[Commerzbank]] *[[Corum]] *[[Costa Crociere]] *[[Czech Airlines]] *[[Curb Records]] ==D== *[[Daimler]] *[[Daimler-Benz]] *[[Danish Crown]] *[[Danske Bank]] *[[dctp]] *[[Decca Records]] *[[De Gruyter Mouton]] *[[De Gruyter Saur]] *[[Death Row Records]] *[[Decaydance Records]] *[[Dell]] *[[Delta Airlines]] *[[Deutsche Bahn]] *[[Deutsche Bank]] *[[Deutsche Telekom]] *[[DHL]] *[[Dial Press]] *[[Digital Sky Technologies]] *[[Dischord Records]] *[[DnB Nord]] *[[Dobroflot]] *[[Ducati]] *[[Duple Metsec]] ==E== *[[EA Canada]] *[[EADS]] *[[EasyJet]] *[[eBay]] *[[Eckerö Line]] *[[Egelandi metallurgiatehas]] *[[EgyptAir]] *[[Elan]] *[[Elbewerft Boizenburg]] *[[Elcoteq]] *[[Electrolux]] *[[Elisa Oyj]] *[[Embraer]] *[[Emirates Airline]] *[[Eni]] *[[Epicor]] *[[Ericsson]] *[[Essar Energy]] *[[Etihad Airways]] *[[Eurasian Natural Resources Corporation]] *[[Eurowings]] *[[EuskoTran]] *[[EuskoTren]] *[[Experian]] *[[ExxonMobil]] ==F== *[[F-Secure]] *[[Fincantieri]] *[[Finnair]] *[[Fluke]] *[[Fly Lappeenranta]] *[[Fokker]] *[[Ford Motor Company]] *[[Fortum]] *[[Fortschritt]] *[[Fueled by Ramen]] *[[Fuji Dream Airlines]] *[[Fujitsu Siemens Computers]] ==G== *[[G4S]] *[[Éditions Gallimard]] *[[GAZ]] *[[Gazprom Neft]] *[[Gazprom]] *[[GEICO]] *[[General Electric]] *[[General Motors]] *[[General Security Service]] *[[Gina Tricot]] *[[Golden Air]] *[[Goldman Sachs]] *[[Google]] *[[Granit]] *[[Grytteni hüdroelektrijaam]] *[[Gyldendal]] ==H== *[[Halliburton]] *[[H&M]] *[[HansaWorld]] *[[Haribo]] *[[Haupa]] *[[Hays plc]] *[[Hermitage Capital Management]] *[[Hesburger]] *[[Hewlett-Packard]] *[[Hilti]] *[[Hobby Hall]] *[[Hoffmann–La Roche]] *[[Hollywood Records]] *[[Honda]] *[[Honda Racing Corporation]] *[[Howaldtswerke-Deutsche Werft]] *[[HTC]] *[[Huawei]] *[[Husqvarna]] *[[Hyundai Motor Company]] ==I== *[[Iberia]] *[[IBM]] *[[IKEA]] *[[Iljušin]] *[[Image Space Incorporated]] *[[IMZ-Ural]] *[[Intel]] *[[Interflug]] *[[Inturist]] *[[Irisbus]] *[[Irizar]] *[[IRWIN Industrial Tools]] *[[Itaú Unibanco]] *[[Itella]] *[[ITERA]] ==J== *[[Jaluit-Gesellschaft]] *[[Japan Airlines]] *[[Jelcz]] *[[JPMorgan Chase]] *[[John Wiley & Sons]] *[[Joma]] *[[Jubba Airways]] *[[Jukos]] ==K== *[[Kazakhmys]] *[[Kia Motors]] *[[Kier Group]] *[[KLM]] *[[Knorr]] *[[KONE]] *[[Korean Air]] *[[Kögel]] ==L== *[[Lampivaara ametüstikaevandus]] *[[Lanvin]] *[[Larsen (ettevõte)|Larsen]] *[[Latvenergo]] *[[LeHelMus]] *[[Lehman Brothers]] *[[LG Group]] *[[Life Technologies]] *[[Likino Autobussitehas]] *[[Lilius & Hertzberg]] *[[Lockheed Martin]] *[[Logitech]] *[[Loki Software]] *[[Londoni börs]] *[[Lotto Sport Italia]] *[[Lotus]] *[[Lufthansa CityLine]] *[[Lufthansa]] *[[Lukoil]] *[[Lundbeck]] *[[Lux-Tools]] *[[LVMH]] ==M== *[[Macki õlletehas]] *[[Magirus]] *[[Majorette]] *[[Makita]] *[[Malaysia Airlines]] *[[Malév]] *[[MAN AG]] *[[Maskun Kalustetalo]] *[[Martela]] *[[Matra]] *[[Matsushita|Matsushita Electric Industrial Co., Ltd.]] *[[Mattel]] *[[Maxima Grupė]] *[[Maybelline]] *[[McDonald's]] *[[McDonnell Douglas]] *[[Mediapro]] *[[Merck & Co.]] *[[Merck KGaA]] *[[Metabo]] *[[Metro-Goldwyn-Mayer]] *[[Metsamori tuumaelektrijaam]] *[[Meyer Werft]] *[[Microchip Technology]] *[[Microsoft Corporation]] *[[Mikojan]] *[[Mina Corporation]] *[[Mitsubishi Motors]] *[[Modern Times Group]] *[[MoldovaGaz]] *[[Molycorp]] *[[Monsanto]] *[[Moonfog Productions]] *[[Mosfilm]] *[[Mossi metallitööstus]] *[[Mozilla Foundation]] *[[Motorola]] *[[A.P. Møller-Mærsk Group]] *[[Mylan]] *[[Myntverket]] *[[Myriad Genetics]] ==N== *[[Naftogaz]] *[[NarTest Technologies]] *[[Naughty Dog]] *[[NEC]] *[[Nelonen]] *[[Neste]] *[[Netflix]] *[[Netscape]] *[[New Yorgi börs]] *[[News Corporation]] *[[Nike (ettevõte)|Nike]] *[[Niki]] *[[Nikon]] *[[Nintendo]] *[[Nokia (firma)|Nokia]] *[[Nokian Tyres]] *[[Nordea Pank]] *[[Nordic Jetline]] *[[Nordic Yards]] *[[Nordic Yards Warnemünde]] *[[Nordic Yards Wismar]] *[[Nord Pool Spot]] *[[Noria Books]] *[[Norilsk Nickel]] *[[Norsk Hydro]] *[[Northwest Airlines]] *[[Norwegian Air Shuttle]] *[[Nova Publishers]] *[[Novell (ettevõte)|Novell]] *[[Novo Nordisk]] *[[NRK]] *[[Nvidia]] *[[Nycomed]] ==O== *[[OhmyNews]] *[[Olvi OYJ]] *[[Olympic Airlines]] *[[Olympic Casino Group Baltija]] *[[Olympic Casino Latvia]] *[[OMV]] *[[Opel]] *[[OPPO]] *[[Orkla Group]] *[[Osram GmbH]] ==P== *[[Pakker Avio]] *[[Pakterminal]] *[[Panasonic]] *[[Panaviatic]] *[[Paramount Pictures]] *[[Parex banka]] *[[Pearson PLC]] *[[Petrobras]] *[[PetroChina]] *[[Petrof]] *[[Petronas]] *[[Peugeot]] *[[AS Piksel]] *[[Pixar]] *[[Pohjola Pankki]] *[[Premia Foods]] *[[Printall]] *[[Production I.G]] *[[PZL-Świdnik]] *[[Pulkovo Lennukompanii]] *[[Põhjamaade Investeerimispank]] ==Q== * [[Qantas Airways]] * [[Qatar Airways]] *[[Quanta Computer]] *[[Quantic Dream]] ==R== *[[Red Star Enterprises]] *[[Remedy Entertainment]] *[[Reprise Records]] *[[Research In Motion]] *[[Rhenus]] *[[Riia Vagunitehas]] *[[Ringhalsi tuumaelektrijaam]] *[[Rockstar Games]] *[[Rockstar North]] *[[Rosestpank]] *[[Rosneft]] *[[Rosoboroneksport]] *[[Rossiya]] *[[RosUkrEnergo]] *[[Royal Air Maroc]] *[[Royal Bank of Scotland]] *[[Royal Caribbean Cruises Ltd.]] *[[Royal Caribbean International]] *[[Royal Copenhagen]] *[[Royal Dutch Shell]] *[[Royal Jordanian]] *[[RSA Insurance Group]] *[[Russneft]] *[[Rusthavi 2]] *[[RWD]] *[[Ryanair]] ==S== *[[Saab Automobile]] *[[Saab]] *[[Samsung Electronics]] *[[San José kaevandus]] *[[Sapa]] *[[Sapporo (õlletootja)|Sapporo]] *[[SAS Group]] *[[Sberbank]] *[[SBM Pank]] *[[Scandinavian Airlines]] *[[Schibsted]] *[[Schleich]] *[[Scottish and Newcastle]] *[[SEAT]] *[[Skandinaviska Enskilda Banken]] *[[Securitas AB]] *[[Selfridges]] *[[Sello]] *[[Sèvres'i portselanivabrik]] *[[Shanghai Airlines]] *[[Shindaiwa]] *[[Siemens]] *[[SIG Sauer]] *[[Silicon Power]] *[[Singapore Airlines]] *[[Sinopec]] *[[SKF]] *[[Small Planet Airlines]] *[[SMART Technologies]] *[[Snøhetta (firma)|Snøhetta]] *[[Sojuzmultfilm]] *[[Solaris Bus & Coach]] *[[Sony Ericsson]] *[[Sony]] *[[Sony Music Entertainment]] *[[Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam]] *[[South African Airways]] *[[SpaceX]] *[[Sportland International Group AS]] *[[SSAB]] *[[St. Peter Line]] *[[Statkraft]] *[[Starbucks]] *[[Statoil]] *[[SteelSeries]] *[[Steiff]] *[[Stockholmi börs]] *[[Stockmann]] *[[Studio Ghibli]] *[[STX Europe]] *[[Subaru]] *[[Suhhoi]] *[[Sun Microsystems]] *[[Sun Records]] *[[SuperSeaCat]] *[[Suzuki]] *[[Svenska Handelsbanken]] *[[Swedbank]] *[[Swiss International Air Lines]] *[[Symantec]] ==Š== *[[Škoda Holding]] ==Z== *[[ZIL]] ==T== *[[Tally Weijl]] *[[Tamron]] *[[TAROM]] *[[Tata Group]] *[[Tatneft]] *[[Tectoni büroo]] *[[Tele2]] *[[Telenor]] *[[TeliaSonera]] *[[Texas Instruments]] *[[Thai Airways International]] *[[Tieto]] *[[TimoCom]] *[[TNK-BP]] *[[Tōkyō Denryoku]] *[[Toronto Eesti Ühispank]] *[[Toshiba]] *[[Total]] *[[Toyota Motor Corporation]] *[[Transneft]] *[[Trolza]] *[[TUIfly]] *[[Tupolev]] *[[Turkish Airlines]] *[[Tyrolean Airways]] ==U== *[[UBS]] *[[Ukraine International Airlines]] *[[Uneximpank]] *[[Unilever]] *[[United Airlines]] *[[United Launch Alliance]] *[[United Utilities]] *[[Universal Records]] *[[Universal Studios]] ==V== *[[Vale S.A.]] *[[Valio]] *[[Vantaan Sähkötyöt]] *[[Valve Corporation]] *[[Vapiano]] *[[Vattenfall]] *[[Vene-Ameerika Kompanii]] *[[Venemaa Ühendatud Energiasüsteemid]] *[[Verizon Communications]] *[[Veoh]] *[[Victoria's Secret]] *[[Viking Line]] *[[Violanta (firma)|Violanta]] *[[Virgin Atlantic Airways]] *[[Virgin Galactic]] *[[Vodafone]] *[[Volga laevandus]] *[[Volkswagen AG]] *[[Volvo]] *[[Vostokneftedobõtša]] ==W== *[[Wal-Mart]] *[[Walt Disney Animation Studios]] *[[Walt Disney Company]] *[[Walter de Gruyter]] *[[WellPoint]] *[[Wells Fargo]] *[[Whirlpool]] *[[Widerøe]] *[[WIR Bank]] *[[Wärtsilä]] *[[Wynn Resorts]] ==Ö== *[[Österreichische Schiffswerften AG]] ==X== *[[XADO]] *[[Xerox]] *[[Xilinx]] *[[Xstrata]] ==Y== *[[Yahoo!]] *[[Yamada Denki]] *[[YLE]] *[[Yvert et Tellier]] *[[Yves Rocher (kosmeetikafirma)|Yves Rocher]] ==Vaata ka== *[[Euroopa börside loend]] *[[Elektroonikat tootvate ettevõtete loend]] *[[Lennukompaniide loend]] *[[Vanimate ettevõtete loend]] [[Kategooria:Ettevõtted| ]] [[Kategooria:Ettevõtete loendid]] g54rgit68qn7d7dvwmlkpy7u51t3iab 0 281209 7170572 6961367 2026-06-11T07:11:26Z ~2026-34297-43 231413 7170572 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2012}} {{Raamatu info | nimi = Kärbeste Jumal | orig_tiitel = Lord of the Flies | tõlge = [[Henno Rajandi]] (1964) | autor = [[William Golding]] | riik = [[Inglismaa]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | kirjastaja = Faber and Faber | avald_kuup = 17. september 1954 | lehekülgi = 248 | isbn = ISBN 0-571-05686-5 }} '''"Kärbeste Jumal"''' on nobelist [[William Golding]]u (1911–1993) tuntuim romaan, mis räägib inglise poistest, kes on sattunud lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Seiklusjutu pingelisusele on teoses lisatud ka filosoofiline sügavus. Lugu püüab näidata inimese loomuses pesitsevat vaenulikkust ja tapaiha, mis võib teatud äärmuslikes tingimustes ilmneda juba lapsepõlves. [[1954]]. aastal välja antud "Kärbeste Jumal" on Goldingu esimene [[romaan]]. Raamat ei olnud alguses kuigi menukas, 1955. aastaks oli seda müüdud ainult 3000 eksemplari. 1960. aastate alguses aga oli "Kärbeste Jumal" juba paljude koolide ja ülikoolide kohustusliku kirjanduse loetelus. Raamatu põhjal on tehtud kaks filmi: 1963. aastal (režissöör [[Peter Brooke]]) ja 1990. aastal (režissöör [[Harry Hook]]). == Sisukokkuvõte == Teos algab hetkest, mil lennuk kukub tundmatule saarele, mis hiljem uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Ainsad ellujääjad on alla 13-aastased poisid, kes evakueeriti sõja eest. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida äkitselt ei juhi kogenud ja targad täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab "mõistlikkuse kehastus" Ralph. Otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse Ralphi eestvõttel saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mis oleks suitsusignaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi prille, keda hüüti tema kohmakuse ja inetu välimuse tõttu Põssaks. Suures tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus – mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss. Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamise organiseerimisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid aga lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremate poiste rühma (poistekoori) ja ihkas kõigi pealikuks saada. See oli Jack Merridew. Jack aga ei pidanud oluliseks mitte märgutule hoidmist ja onnide ehitamist, vaid saarel ringi jooksvate metssigade küttimist. Ühe jahiretke ajal sõitis saarest mööda laev. Kütid olid aga metsas ja lasid signaaltulel kustuda. Nii magasid verejanulised jahimehed maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Sellest tõusis suur tüli ja rivaalid Jack ja Ralph, kes algul olid hoidunud kokkupõrgetest, olid siitpeale lepitamatud. Ralph plaanis pealikukohast loobuda, kuid Põssa veenis teda seda mitte tegema, nähes Ralphi vajalikkust ning kartes enda pärast, kui Jack peaks pealikuks saama. Suuremad tülid pealiku ja Jacki vahel tekkisid aga saarel elava "koletise" avastamise käigus. Koletist tegelikult muidugi ei olnud, kuid poiste hirm pimeduse saabudes aitas pettepiltidel kergesti tekkida. Jack tahtis hirmsat elukat rünnata ja oli valmis riskima, ta tembeldas pealiku argpüksiks. Ralph aga üritas kasutada mõistust ja ei tormanud pea ees kõigega võitlema. Ühel ööl toimus saare lähedal õhulahing, mille ajal üks piloot oma lennukist katapulteerus, kuid suri langemise ajal ja maandus mäe otsa. Tema laip koos langevarjuga jäi ühe puu otsa rippuma. Kui kaksikud Sam ja Eric, kes kandsid hoolt tule eest, nägid nad pimedas lenduri laipa langevarjuga, pidasid nad seda koletiseks ja jooksid teisi hoiatama. Seejärel otsustas Jack korraldada luurekäigu. Ainult Ralph ja üks vaikne kahtlustav poiss, Roger, Jacki suurim toetaja, on nõus minema. Kõik kolm näevad langevarjuri pead tuule käes ja põgenevad, arvates nüüd, et koletis on tõesti olemas. Tagasi jõudes korraldab Jack koosoleku, ning nõuab Ralphi tagandamist. Kuna keegi pole nõus, lahkub ta poiste juurest ja moodustab oma suguharu. Roger hiilib peaaegu kohe talle järele, ning varsti üksteise järel peaaegu kõik vanemad poisid, kellele lubatakse küpsetatud sealiha. Suguharu tegeles peamiselt küttimisega. Samuti tantsisid ja laulsid nad jahiretkedest. Olulised olid suured söömapeod. Kamba liikmed kandsid sõjamaalingut ja pidid olema Ralphile ustavate poiste vastu. Peagi tekib kohutav vaen kahe kamba vahel. Simonil, kes tihti minestab, on oma peidukoht, kuhu ta läheb, kui ta tahab üksi olla. Ühel päeval, kui ta seal on, näeb ta suguharu tegemas "koletisele" ohverdust – tapetud sea pea teiba otsas, mille ümber lendavad kärbsed. Simon peab seapeaga, mida ta nimetab "kärbeste Jumalaks", kujuteldavat dialoogi, milles seapea ütleb talle, et koletis elab tegelikult poiste endi sees. Ta hoiatab Simonit, et too on ohus, kuna ta esindab mehe, mitte poisi, hinge ja vaimu, ning ennustab, et teised ta tapavad. Simon ronibki mäe otsa, kus ta avastab, et "koletis" on surnud langevarjur, kes on kividesse kinni jäänud ja kelle laipa tuul liigutab. Joostes mäest alla, et sellest teistele teatada, näevad teda suguharu liikmed, kes parasjagu teevad sõjatantsu, ning peksavad ta surnuks, pidades teda koletiseks. Ralphile olid ustavaks jäänud vaid kaksikud Sam ja Eric ning Põssa. Nad olid jõuetud neljakesi lõket pidevalt põlemas hoidma ja otsustasid selle prillide abil süüdata igal hommikul uuesti. Öösel aga tulid vastassuguharu liikmed nende lõkkest põlevaid puid varastama ja märkasid, et tuld polegi. Otsustades, et reaalne võimu sümbol saarel ei ole mitte karp, vaid Põssa prillid, röövivad nad need. Järgmisel päeval läksid Põssa, Ralph, Sam ja Eric prille tagasi küsima. Jack aga reageeris raevukalt – Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharuga ühinema, ning Ralph ja Jack läksid kaklema. Kui Põssa üritas karbiga teisi korrale kutsuda, viskas Roger oma kõrgelt vaatepunktilt teda suure kiviga. Karp purunes, ning Põssa kukkus kaljult alla ja hukkus. Ralph pääses üksi põgenema. Pimeduse saabudes hiilis ta kaljude juurde, kus asus suguharu kindlus ning rääkis valdust valvama pandud kaksikutega. Nad ütlesid, et hommikul kammitakse kogu saar läbi ja Ralph tapetakse. Ralph otsustas pugeda peitu tihnikusse ja lootis, et teda ei leita. Kütid aga paljastasid ta ja panid džunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. "Metslased" leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. "Ralph vaatas talle sõnatult otsa. Hetkeks vilksatas ta ajus hägune mälestus kummalisest võlusärast, mis kunagi oli hõljunud selle ranna kohal. Aga nüüd oli saar nagu kuivanud, kõrbenud puutükk... Simon oli surnud... ja Jack oli... Pisarad hakkasid voolama ja ta keha raputasid nuuksed. Esimest korda siin saarel andis ta neile nüüd alla. Ägedad, meeletud ahastusekrambid raputasid teda. Ta puhkes valjusti nutma, seistes musta suitsupilve all, saare leegitsevate varemete ees. Nakatatuna sellest tundepuhangust hakkasid teisedki poisid vappuma ja nuuksuma. Ja nende keskel, räpane, nina kasimata, juuksed pulstunud, nuttis Ralph kaotatud süütuse pärast ja pimeduse pärast, mis on inimese südames, ja selle pärast, kuidas lendas sügavikku truu ja tark sõber, keda hüüti Põssaks. Ohvitser oli neist nutuhäältest liigutatud. Ta astus veidi kõrvale, et anda poistele aega end koguda, ja ootas, lastes pilgul puhata kauguses, kus seisis lahinguvalmis ristleja." == Tegelased == '''Ralph''' – kui poisid saarele kukuvad, valitakse Ralph kohe pealikuks. Ralph üritab alguses aru saada, kas nad on tõesti üksikul saarel. Kui Ralph, Jack ja Simon selle kindlaks teevad, otsustab Ralph, et tuli tuleb süüdata laeva möödumisel saarest. Ralph näib head soovivat aga tihti tema populaarsuse iha saab temast võitu ning ta kiusab Põssat, et hoida oma võimu. Tuleb ka mainida, et terve raamatu jooksul on Ralph hoolitsev ja viisakas. '''Põssa''' (''Piggy'') – tark, astmaga, halva nägemisega, ülekaaluline poiss. Ta on kehaliselt kõige haavatavam poiss. Põssa jagab oma tarkust ainult läbi Ralphi, pidades ennast viimase nõunikuks. Juhiomaduste puudumise ja populaarsuse puudumisel ei saa ta olla ise liider. Tänu Põssa prillidele tehakse ka lõket (teoses viidatakse Põssa lühinägelikkusele, ent selle korrigeerimiseks vajaliku hajutava [[lääts]]ega ei ole päriselus võimalik tuld teha). '''Jack Merridew''' – nagu Ralph on ka Jack loomulik liider. Jacki tegevus raamatu alguses ei ole vägivaldne aga ta väljendab oma iha jahtida ja tappa sigu. Esimene kord, kui Jackil on võimalus tappa siga, ei tee ta seda vere pärast. Hiljem ta kahetseb oma tegu ning iha vere järele kasvab veelgi. Hiljem Jack lahkub kamba juurest enamuse poistega, lubades neile liha, mängu ja vabadust. Jacki reeglite all elades karistatakse palju poisse ning tapetakse Simon. Samuti piinatakse kaksikuid kuni nad alluvad Jackile. Lugu lõppeb sellega, et Jack juhatab paljud poisid teele, et tappa Ralph. '''Roger''' – on algul lihtne poiss, nautides oma aega saarel. Koos Maurice'iga ta lõhub liivalosse, mis oli tehtud kolme väiksema poisi poolt. Kui Maurice tunneb süüd liiva loopimises, Roger viskab kiviga ühte poissi. Hiljem sea jahtimisel, ta torkab terava pulga looma kaela, millal viimane on veel elus. Ta samuti piinab kaksikuid Sami ja Ericut, selleks, et nad liituksid kambaga. Ta on esindatud inimesena, kellele meeldib kiusata teisi ja teda saavad ainult peatada reeglid. '''Simon''' – esindab rahu ja positiivsust. Ta armastab loodust ja selle hääli. Ta tapetakse poiste poolt, kes kogemata arvavad, et ta on koletis. == "Kärbeste Jumal" eesti keeles == "Kärbeste Jumal" on ilmunud eesti keeles [[Henno Rajandi]] tõlkes 1964., 1989., 2003., 2011. ja 2015. aastal. == Filmid == * "Kärbeste Jumal" (1963), režissöör [[Peter Brook]] * "Kärbeste Jumal" (1990), režissöör [[Harry Hook]] == Muusika == * [[Steve Harris]] ja [[Janick Gers]] inglise ''[[heavy metal]]''<nowiki/>'i ansamblist [[Iron Maiden]] kirjutasid 1995. aastal sellest romaanist laulu. * Viimane laul [[U2]] 1980. aasta albumilt kammab pealkirja "Shadows and Tall Trees", mis on ühtlasi romaani "Kärbeste jumal" 7. peatüki pealkiri. * Ansambli [[The Offspring]] laul "You're Gonna Go Far, Kid" räägib romaanist "Kärbeste Jumal". [[Kategooria:Inglise romaanid]] [[Kategooria:1954. aasta kirjandusteosed]] ccznzelcmbn4ko6hwfbpl1rrdnpwbdm 0 284741 7170471 7019656 2026-06-10T20:56:22Z Kuriuss 38125 7170471 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Giovanna Garzoni (Italian) - Still Life with Bowl of Citrons - Google Art Project.jpg|pisi|right|200px|"Natüürmort sidrunivaagnaga", [[tempera]] veläänil, 1640ndatest]] [[Pilt:Vittorio Amedeo I of Savoy1.jpg|pisi|right|200px|"[[Amadeo I|Vittorio Amadeo I]], [[Savoia dünastia|Savoia hertsog]]", miniatuur, 1635]] <!-- [[Pilt:Christine de France.jpg|pisi|right|200px|''[[Prantsuse Christine Marie]], Savoia hertsoginna'', 1635]]Louis XIII õde --> '''Giovanna Garzoni''' ([[1600]] [[ Ascoli Piceno|Ascoli Piceno provints]], [[Marche|Marche maakond]] &ndash; [[1670]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] [[Barokk|barokiaja]] [[maalikunstnik]]. Juba nooruses paistis ta silma oma kunstipädevusega ning oli eluajal tuntud mitmes Euroopa riigis, eriti saatis teda suurem kunstialane edu [[Rooma|Roomas]], [[Veneetsia|Veneetsias]], [[Firenze|Firenzes]], [[Napoli|Napolis]] ja [[Torino|Torinos]]. Napoli koolkonda kuulunud naiskunstnikku tuntakse tänapäeval peaasjalikult just tema maalitud [[Natüürmort|natüürmorti]] stiili tõttu. <!--Garzoni was born in [[Ascoli Piceno]]. Her training was with an otherwise unknown painter from her native town of [[Ascoli Piceno]]. -->== Elulugu == Garzoni oli sündinud Ascolises kullasseppade ja käsitööliste suguvõsas.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=166 |issn=0091-7338}}</ref> Ta isa oli [[Gian Giacomo Garzon|Gian Giacomo Garzoni]] ning tegeles käsitööga ning on mitmeid allikaid, mis viitavad sellele, et ta oli parfüümitegija.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=178 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Tema ema [[Isabetta (Elisabetta) Gaia|Isabetta Gaia]] ei tegelenud kunstiga ise, kuid kuulus kunstnike suguvõssa.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Giovanna Garzoni |url=https://www.artemisie.com/artemisia-room/giovanna-garzoni |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=artemisie |keel=en-US}}</ref> Tänu sellisele päritolule sai Giovanna Garzoni kunstnikuteed alustada juba siis, kui ta veel [[Ascoli Piceno provints|Ascolises]] elas.<ref name=":2">{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=179 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Koos oma vanema venna [[Mattio Garzon|Mattio Garzoniga]] sai ta kunstiõpetust emapoolselt onult [[Pietro Gaia|Pietro Gaialt]], kelle käe all õpiti õlimaali.<ref name=":2" /> Seejärel jätkas Giovanna õpinguid Veneetsias, arvatavasti oma onu endise õpetaja [[Palma il Giovane|Palma Noorema]] juhendamisel.<ref name=":1" /> [[Veneetsia|Veneetsias]] algas Giovanna Garzoni silmapaistvast andest ja ta armastusest loometöö vastu tema ametiala.<ref name=":1" /> Just seal sai ta oma esimese olulise tellimuse (Vt lähemalt: ''looming''). Selles linnas Garzoni 1622. aastal abiellus portreekunstnik [[Tiberio Tinelli|Tiberio Tinelliga]].<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=167 |issn=0091-7338}}</ref> Abielu lõppes kaks aastat hiljem kohtuprotsessiga, mille jooksul Tinelli süüdistati nõiduses.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=188 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Ehkki paari abielu ei olnud küll kuigi õnnelik, võis just Giovanna abikaasa olla inspiratsiooniks, et mees hakkas portreekunstiga tegelema.[5] Kunstniku portree miniatuurid tõid talle kuulsuse Veneetsia kunstiturul<ref name=":4" /> ja said talle järgmise 30 aasta jooksul stabiilse sissetuleku allikaks.<ref name=":3" /> 1630. aastal lahkus Giovanna Garzoni koos vennaga Veneetsiast<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=CLARA |url=http://clara.nmwa.org/index.php?g=entity_detail_print&entity_id=2948 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120302071211/http://clara.nmwa.org/index.php?g=entity_detail_print&entity_id=2948 |arhiivimisaeg=2012-03-02 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=clara.nmwa.org}}</ref> ja avas oma töökoja 1631. aastal Napolis, kus tema patroon ja peamine tellija oli Napoli asekuningas [[Fernando Afán Enríquez de Ribera]]. Pärast [[Napoli asekuningas|Napoli asekuninga]] heaks töötamist läks ta [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonda]] tööle Torinosse, kus ta viibis kuni 1637. aastani, kujutades oma akvarelli, guašši ja tempera miniatuuridel erinevaid lilli, puuvilju ja loomi.<ref name=":3" /> Allikate sõnul viibis Garzoni ka pikemat aega [[Toscana|Toskaanas]], kus sealse suurhertsogi õukond ([[Medici|Medicite]] perekond) oli väga vaimustuses Garzoni loomingust. Seda toetab ka fakt, et palju tema töid on jõudnud [[Uffizi galerii|Uffizi galeriisse]], kus paljud kajastatavad teosed on Medicite perekonna kogutud ning sisaldavad samamoodi minimalistlikku stiili ja erinevaid botaanilisi motiive ja elemente. Isegi peale Garzoni lahkumist [[Toscana|Toskaanast]] esitati talle mitmeid tellimustöid sarnastel teemadel: vaikelu, dekoratiivkunst, taimemaalid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Giovanna Garzoni |url=https://artvee.com/artist/giovanna-garzoni/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Artvee |keel=en-US}}</ref> ja palju muudki.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=168 |issn=0091-7338}}</ref><!--In Turin she painted for [[Charles Emmanuel II, Duke of Savoy|Carlo Emanuele II, Duke of Savoy]]. She returns to Rome in the 1650s. In 1666, Garzoni bequeathed her entire estate to the Roman [[painters' guild]] the [[Accademia di San Luca]], on condition that they build her tomb in their church of [[Santi Luca e Martina]]. Her tomb monument by [[Mattia De Rossi]] is to the right of the entrance. [[Laura Bernasconi]] was also a woman painter of still-life flowers in Rome in the 1670s. In Rome, she would have been a contemporary of [[Caterina Ginnasi]]. It is likely that in Naples she was exposed to the still-lifes of [[Giovan Battista Ruoppolo]] and his contemporaries. Others cite [[Jacopo Ligozzi]] or [[Fede Galizia]] as possible influences in her choice of still life topics. The [[Cleveland Museum of Art]], in a short biography below a painting attributed to her, claims she traveled to Northern Europe[http://www.clevelandart.org/explore/searchlist.asp?searchText=Garzoni&display=list].--> === Hilisem elujärg === Kui Garzoni 1651. aastal tagasi Rooma läks, võeti teda seal tuntud maalikunstnikuna väga hästi vastu. Ta oli paljuski seotud ka [[:en:Accademia_di_San_Luca|Accademia Di San Lucaga]], kuhu ta oma teoseid ja ka kogu oma varanduse pärandas. Kuna Giovanna Garzoni oli naine, ei saanud ta akadeemia ametlikuks liikmeks, ometi tegi ta elu jooksul sinna suuri annetusi ja tema arvamusi kuulati.<ref name=":1" /> Ta suri 1670. aastal Roomas<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=169 |issn=0091-7338}}</ref> ning on maetud akadeemia kirikusse.<ref name=":5" /> == Looming == Giovanna Garzoni maalis mitmes žanris. Tema looming hõlmab [[Natüürmort|natüürmorte]], [[Portree|portreesid]] ja religioosseid maale. Samuti oli ta osav kalligraafias<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |kuupäev=august 2018 |pealkiri='Marvellously gifted': Giovanna Garzoni's first visit to the Medici court |url=https://www.jstor.org/stable/44870673 |ajakiri=The Burlington Magazine |aastakäik=Vol. 160 |üksiknumber=1385 |lehekülg=Lk 657 |via=JSTOR}}</ref>, mis oli sel ajal õukonnadaami jaoks oluline oskus.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=184 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Kunstnik sai esimese tellimuse 16-aastaselt. 1616. aastal tellis Santissimo Salvatore kirik oma seinade kaunistamiseks mitmelt kogenud ja kuulsalt Veneetsia kunstnikult ([[Domenico Tintoretto]], [[Andrea Vicentino,]] [[Maffeo Verona]] ja [[Palma noorem]]) maalide sarja, mis kujutaks apostleid.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=181 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Giovanna Garzonil oli ka oluline roll selle tellimuse täitmisel. Ta vastutas apostel Andrease kujutisе eest. Kuigi Garzoni maali stiil meenutab palju tema õpetaja ([[Palma il Giovane]]) teoste stiili<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=181 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref>, on keeruline eitada, et juba nooruses oli ta nõutav spetsialist. Aasta pärast selle töö valmimist maalis kunstnik oma ainsa säilinud autoportree. Sellel portreel kujutab kunstnik end Vana-Kreeka jumala [[Apollon|Apollona]]. Ta hoiab käes muusikariista, mis viitab tema teisele andele, muusikale.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=181 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Hiljem saavutas Garzoni kuulsuse miniatuurportree kunstnikuna. Tema edu võimaldas tal teenida erinevates Euroopa õukondades ja viis ta lõpuks [[Medici|Medicite]] perekonna juurde.<ref name=":4">{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=189 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Medicite patronaaži all pühendus kunstnik täielikult natüürmortidele. (Kuigi kunstnikult on säilinud üle viiekümne dateerimata natüürmordi, arvatakse, et enamik neist loodi just sel ajal.)<ref>Garrard, M. (2020). The Not-So-Still Lifes of Giovanna Garzoni. "The Immensity of the Universe" in the Art of Giovanna Garzoni, Ed. Sheila Barker.</ref> Aja jooksul selle žanri teosed said Garzoni loomingu kõige tunnustatum ja viljakam osa. === Natüürmordid === [[Fail:Giovanna_garzoni,_vaso_cinese_con_tulipani_e_altri_fiori,_due_susine_e_due_piselli,_1641-52_ca._(GDSU)_01.JPG|pisi|Giovanna garzoni, vaso cinese con tulipani e altri fiori, due susine e due piselli, 1641-52 ca. (GDSU) 01]] Vaatamata sellele, et Giovanna Garzoni oli väga mitmekülgne kunstnik, on ta peamiselt tuntud oma natüürmorti stiili poolest. Tema natüürmorti teosed sisaldavad erinevaid botaanilisi motiive: lilled, puu- ja juurviljad.<ref name=":0" /> Paljud maalid üllatavad vaatajat eksootiliste esemete rohkusega. Näiteks on Garzoni miniatuuridel sageli kujutatud kallist hiina [[Portselan|portselani]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Chinese Vase with Flowers, a Fig, and a Bean by GARZONI, Giovanna |url=https://www.wga.hu/html_m/g/garzoni/chinese.html |vaadatud=2025-11-17 |väljaanne=www.wga.hu}}</ref> või Lõuna-Ameerika taimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=‘The Greatness of the Universe' in the art of Giovanna Garzoni |url=https://www.uffizi.it/en/events/the-greatness-of-the-universe-in-the-art-of-giovanna-garzoni |vaadatud=2025-11-17 |väljaanne=Uffizi Galleries}}</ref> Natüürmortide maalimine ei olnud Giovanna Garzoni juhuslik valik. Kunstiajaloolised on veendunud, et kunstnik töötas selles valdkonnas mitmel põhjusel. Esiteks oli uusaja koidikul endiselt tugev hirm [[Katk|katku]] ja teiste epideemiate ees, mille tõttu inimesed püüdsid end ümbritseda maalidega, mis olid täis tervise ja külluse sümboleid. Usuti, et elu kujutav kunst võib parandada seda vaatavate inimeste tervist. Nii sai natüürmort majas ihaldatud esemeks.<ref>Garrard, M. (2020). The Not-So-Still Lifes of Giovanna Garzoni. "The Immensity of the Universe" in the Art of Giovanna Garzoni, Ed. Sheila Barker. lk 63</ref> Teiseks Medici perekonna liikmed toetasid aastaid aktiivselt meditsiini ja botaanikaga tegelevaid teadlasi, pidasid oma aeda ja kogusid ravimtaimi. Oma aia viljade<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hyacinth with Four Cherries, a Lizard, and an Artichoke by GARZONI, Giovanna |url=https://www.wga.hu/html_m/g/garzoni/four1.html |vaadatud=2025-11-17 |väljaanne=www.wga.hu}}</ref> jäädvustamiseks palkas Cardinal Giovan Carlo kunstnikke.<ref>Garrard, M. (2020). The Not-So-Still Lifes of Giovanna Garzoni. "The Immensity of the Universe" in the Art of Giovanna Garzoni, Ed. Sheila Barker. lk 70</ref> Kolmandaks põhjuseks võib nimetada kunstniku isiklikku suhtumist materiaalsesse maailma.Giovanna Garzoni oli [[Animism|animismi]] toetaja ning uskus, et asjadel on varjatud maagia. See asjaolu selgitab tema elavat, mahlakat ja hüperrealistlikku viisi puuviljade ja taimede kujutamiseks.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=190 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Trkulja, Silvia Meloni ja Elena Fumagalli. 2002. ''Natures Mortes - Giovanna Garzoni''. Art Stock. (ISBN 2-909808-74-2) <references /> ==Välislingid== {{Commonskat|Giovanna Garzoni}} <!--*Getty Museum biography *Grove Art Dictionary--> *[http://www.nga.gov/exhibitions/flowerartist.htm Näitus Rahvuslikus Kunstigaleriis (Washington) ''The Flowering of Florence; Botanical art for the Medici''] (inglise keeles). Vaadatud 18.05.2012. {{JÄRJESTA:Garzoni, Giovanna}} [[Kategooria:Sündinud 1600]] [[Kategooria:Surnud 1670]] [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] <!--[[Kategooria:Italian Baroque painters]] [[Kategooria:Italian still life painters]] [[Kategooria:Italian women artists]] [[Kategooria:Women painters]] [[Kategooria:People from Ascoli Piceno]]--> 4hvrxyu1d3quae3txbsvv4gp49lvveq 7170516 7170471 2026-06-10T23:14:30Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170516 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[File:Giovanna Garzoni self-portrait from Piante varie Harvard 45883317 cropped.jpg|thumb|Giovanna Garzoni umbes 1650]] [[Pilt:Giovanna Garzoni (Italian) - Still Life with Bowl of Citrons - Google Art Project.jpg|pisi|right|200px|"Natüürmort sidrunivaagnaga", [[tempera]] veläänil, 1640ndatest]] [[Pilt:Vittorio Amedeo I of Savoy1.jpg|pisi|right|200px|"[[Amadeo I|Vittorio Amadeo I]], [[Savoia dünastia|Savoia hertsog]]", miniatuur, 1635]] <!-- [[Pilt:Christine de France.jpg|pisi|right|200px|''[[Prantsuse Christine Marie]], Savoia hertsoginna'', 1635]]Louis XIII õde --> '''Giovanna Garzoni''' ([[1600]] [[ Ascoli Piceno|Ascoli Piceno provints]], [[Marche|Marche maakond]] &ndash; [[1670]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] [[Barokk|barokiaja]] [[maalikunstnik]]. Juba nooruses paistis ta silma oma kunstipädevusega ning oli eluajal tuntud mitmes Euroopa riigis, eriti saatis teda suurem kunstialane edu [[Rooma|Roomas]], [[Veneetsia|Veneetsias]], [[Firenze|Firenzes]], [[Napoli|Napolis]] ja [[Torino|Torinos]]. Napoli koolkonda kuulunud naiskunstnikku tuntakse tänapäeval peaasjalikult just tema maalitud [[Natüürmort|natüürmorti]] stiili tõttu. <!--Garzoni was born in [[Ascoli Piceno]]. Her training was with an otherwise unknown painter from her native town of [[Ascoli Piceno]]. -->== Elulugu == Garzoni oli sündinud Ascolises kullasseppade ja käsitööliste suguvõsas.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=166 |issn=0091-7338}}</ref> Ta isa oli [[Gian Giacomo Garzon|Gian Giacomo Garzoni]] ning tegeles käsitööga ning on mitmeid allikaid, mis viitavad sellele, et ta oli parfüümitegija.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=178 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Tema ema [[Isabetta (Elisabetta) Gaia|Isabetta Gaia]] ei tegelenud kunstiga ise, kuid kuulus kunstnike suguvõssa.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Giovanna Garzoni |url=https://www.artemisie.com/artemisia-room/giovanna-garzoni |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=artemisie |keel=en-US}}</ref> Tänu sellisele päritolule sai Giovanna Garzoni kunstnikuteed alustada juba siis, kui ta veel [[Ascoli Piceno provints|Ascolises]] elas.<ref name=":2">{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=179 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Koos oma vanema venna [[Mattio Garzon|Mattio Garzoniga]] sai ta kunstiõpetust emapoolselt onult [[Pietro Gaia|Pietro Gaialt]], kelle käe all õpiti õlimaali.<ref name=":2" /> Seejärel jätkas Giovanna õpinguid Veneetsias, arvatavasti oma onu endise õpetaja [[Palma il Giovane|Palma Noorema]] juhendamisel.<ref name=":1" /> [[Veneetsia|Veneetsias]] algas Giovanna Garzoni silmapaistvast andest ja ta armastusest loometöö vastu tema ametiala.<ref name=":1" /> Just seal sai ta oma esimese olulise tellimuse (Vt lähemalt: ''looming''). Selles linnas Garzoni 1622. aastal abiellus portreekunstnik [[Tiberio Tinelli|Tiberio Tinelliga]].<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=167 |issn=0091-7338}}</ref> Abielu lõppes kaks aastat hiljem kohtuprotsessiga, mille jooksul Tinelli süüdistati nõiduses.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=188 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Ehkki paari abielu ei olnud küll kuigi õnnelik, võis just Giovanna abikaasa olla inspiratsiooniks, et mees hakkas portreekunstiga tegelema.[5] Kunstniku portree miniatuurid tõid talle kuulsuse Veneetsia kunstiturul<ref name=":4" /> ja said talle järgmise 30 aasta jooksul stabiilse sissetuleku allikaks.<ref name=":3" /> 1630. aastal lahkus Giovanna Garzoni koos vennaga Veneetsiast<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=CLARA |url=http://clara.nmwa.org/index.php?g=entity_detail_print&entity_id=2948 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120302071211/http://clara.nmwa.org/index.php?g=entity_detail_print&entity_id=2948 |arhiivimisaeg=2012-03-02 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=clara.nmwa.org}}</ref> ja avas oma töökoja 1631. aastal Napolis, kus tema patroon ja peamine tellija oli Napoli asekuningas [[Fernando Afán Enríquez de Ribera]]. Pärast [[Napoli asekuningas|Napoli asekuninga]] heaks töötamist läks ta [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonda]] tööle Torinosse, kus ta viibis kuni 1637. aastani, kujutades oma akvarelli, guašši ja tempera miniatuuridel erinevaid lilli, puuvilju ja loomi.<ref name=":3" /> Allikate sõnul viibis Garzoni ka pikemat aega [[Toscana|Toskaanas]], kus sealse suurhertsogi õukond ([[Medici|Medicite]] perekond) oli väga vaimustuses Garzoni loomingust. Seda toetab ka fakt, et palju tema töid on jõudnud [[Uffizi galerii|Uffizi galeriisse]], kus paljud kajastatavad teosed on Medicite perekonna kogutud ning sisaldavad samamoodi minimalistlikku stiili ja erinevaid botaanilisi motiive ja elemente. Isegi peale Garzoni lahkumist [[Toscana|Toskaanast]] esitati talle mitmeid tellimustöid sarnastel teemadel: vaikelu, dekoratiivkunst, taimemaalid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Giovanna Garzoni |url=https://artvee.com/artist/giovanna-garzoni/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Artvee |keel=en-US}}</ref> ja palju muudki.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=168 |issn=0091-7338}}</ref><!--In Turin she painted for [[Charles Emmanuel II, Duke of Savoy|Carlo Emanuele II, Duke of Savoy]]. She returns to Rome in the 1650s. In 1666, Garzoni bequeathed her entire estate to the Roman [[painters' guild]] the [[Accademia di San Luca]], on condition that they build her tomb in their church of [[Santi Luca e Martina]]. Her tomb monument by [[Mattia De Rossi]] is to the right of the entrance. [[Laura Bernasconi]] was also a woman painter of still-life flowers in Rome in the 1670s. In Rome, she would have been a contemporary of [[Caterina Ginnasi]]. It is likely that in Naples she was exposed to the still-lifes of [[Giovan Battista Ruoppolo]] and his contemporaries. Others cite [[Jacopo Ligozzi]] or [[Fede Galizia]] as possible influences in her choice of still life topics. The [[Cleveland Museum of Art]], in a short biography below a painting attributed to her, claims she traveled to Northern Europe[http://www.clevelandart.org/explore/searchlist.asp?searchText=Garzoni&display=list].--> === Hilisem elujärg === Kui Garzoni 1651. aastal tagasi Rooma läks, võeti teda seal tuntud maalikunstnikuna väga hästi vastu. Ta oli paljuski seotud ka [[:en:Accademia_di_San_Luca|Accademia Di San Lucaga]], kuhu ta oma teoseid ja ka kogu oma varanduse pärandas. Kuna Giovanna Garzoni oli naine, ei saanud ta akadeemia ametlikuks liikmeks, ometi tegi ta elu jooksul sinna suuri annetusi ja tema arvamusi kuulati.<ref name=":1" /> Ta suri 1670. aastal Roomas<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tomasi |eesnimi=Lucia Tongiorgi |kuupäev=2008 |pealkiri="La femminil pazienza": Women Painters and Natural History in the Seventeenth and Early Eighteenth Centuries |url=https://www.jstor.org/stable/42622437 |ajakiri=Studies in the History of Art |aastakäik=69 |lehekülg=169 |issn=0091-7338}}</ref> ning on maetud akadeemia kirikusse.<ref name=":5" /> == Looming == Giovanna Garzoni maalis mitmes žanris. Tema looming hõlmab [[Natüürmort|natüürmorte]], [[Portree|portreesid]] ja religioosseid maale. Samuti oli ta osav kalligraafias<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |kuupäev=august 2018 |pealkiri='Marvellously gifted': Giovanna Garzoni's first visit to the Medici court |url=https://www.jstor.org/stable/44870673 |ajakiri=The Burlington Magazine |aastakäik=Vol. 160 |üksiknumber=1385 |lehekülg=Lk 657 |via=JSTOR}}</ref>, mis oli sel ajal õukonnadaami jaoks oluline oskus.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=184 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Kunstnik sai esimese tellimuse 16-aastaselt. 1616. aastal tellis Santissimo Salvatore kirik oma seinade kaunistamiseks mitmelt kogenud ja kuulsalt Veneetsia kunstnikult ([[Domenico Tintoretto]], [[Andrea Vicentino,]] [[Maffeo Verona]] ja [[Palma noorem]]) maalide sarja, mis kujutaks apostleid.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=181 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Giovanna Garzonil oli ka oluline roll selle tellimuse täitmisel. Ta vastutas apostel Andrease kujutisе eest. Kuigi Garzoni maali stiil meenutab palju tema õpetaja ([[Palma il Giovane]]) teoste stiili<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=181 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref>, on keeruline eitada, et juba nooruses oli ta nõutav spetsialist. Aasta pärast selle töö valmimist maalis kunstnik oma ainsa säilinud autoportree. Sellel portreel kujutab kunstnik end Vana-Kreeka jumala [[Apollon|Apollona]]. Ta hoiab käes muusikariista, mis viitab tema teisele andele, muusikale.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=181 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Hiljem saavutas Garzoni kuulsuse miniatuurportree kunstnikuna. Tema edu võimaldas tal teenida erinevates Euroopa õukondades ja viis ta lõpuks [[Medici|Medicite]] perekonna juurde.<ref name=":4">{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=189 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> Medicite patronaaži all pühendus kunstnik täielikult natüürmortidele. (Kuigi kunstnikult on säilinud üle viiekümne dateerimata natüürmordi, arvatakse, et enamik neist loodi just sel ajal.)<ref>Garrard, M. (2020). The Not-So-Still Lifes of Giovanna Garzoni. "The Immensity of the Universe" in the Art of Giovanna Garzoni, Ed. Sheila Barker.</ref> Aja jooksul selle žanri teosed said Garzoni loomingu kõige tunnustatum ja viljakam osa. === Natüürmordid === [[Fail:Giovanna_garzoni,_vaso_cinese_con_tulipani_e_altri_fiori,_due_susine_e_due_piselli,_1641-52_ca._(GDSU)_01.JPG|pisi|Giovanna garzoni, vaso cinese con tulipani e altri fiori, due susine e due piselli, 1641-52 ca. (GDSU) 01]] Vaatamata sellele, et Giovanna Garzoni oli väga mitmekülgne kunstnik, on ta peamiselt tuntud oma natüürmorti stiili poolest. Tema natüürmorti teosed sisaldavad erinevaid botaanilisi motiive: lilled, puu- ja juurviljad.<ref name=":0" /> Paljud maalid üllatavad vaatajat eksootiliste esemete rohkusega. Näiteks on Garzoni miniatuuridel sageli kujutatud kallist hiina [[Portselan|portselani]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Chinese Vase with Flowers, a Fig, and a Bean by GARZONI, Giovanna |url=https://www.wga.hu/html_m/g/garzoni/chinese.html |vaadatud=2025-11-17 |väljaanne=www.wga.hu}}</ref> või Lõuna-Ameerika taimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=‘The Greatness of the Universe' in the art of Giovanna Garzoni |url=https://www.uffizi.it/en/events/the-greatness-of-the-universe-in-the-art-of-giovanna-garzoni |vaadatud=2025-11-17 |väljaanne=Uffizi Galleries}}</ref> Natüürmortide maalimine ei olnud Giovanna Garzoni juhuslik valik. Kunstiajaloolised on veendunud, et kunstnik töötas selles valdkonnas mitmel põhjusel. Esiteks oli uusaja koidikul endiselt tugev hirm [[Katk|katku]] ja teiste epideemiate ees, mille tõttu inimesed püüdsid end ümbritseda maalidega, mis olid täis tervise ja külluse sümboleid. Usuti, et elu kujutav kunst võib parandada seda vaatavate inimeste tervist. Nii sai natüürmort majas ihaldatud esemeks.<ref>Garrard, M. (2020). The Not-So-Still Lifes of Giovanna Garzoni. "The Immensity of the Universe" in the Art of Giovanna Garzoni, Ed. Sheila Barker. lk 63</ref> Teiseks Medici perekonna liikmed toetasid aastaid aktiivselt meditsiini ja botaanikaga tegelevaid teadlasi, pidasid oma aeda ja kogusid ravimtaimi. Oma aia viljade<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hyacinth with Four Cherries, a Lizard, and an Artichoke by GARZONI, Giovanna |url=https://www.wga.hu/html_m/g/garzoni/four1.html |vaadatud=2025-11-17 |väljaanne=www.wga.hu}}</ref> jäädvustamiseks palkas Cardinal Giovan Carlo kunstnikke.<ref>Garrard, M. (2020). The Not-So-Still Lifes of Giovanna Garzoni. "The Immensity of the Universe" in the Art of Giovanna Garzoni, Ed. Sheila Barker. lk 70</ref> Kolmandaks põhjuseks võib nimetada kunstniku isiklikku suhtumist materiaalsesse maailma.Giovanna Garzoni oli [[Animism|animismi]] toetaja ning uskus, et asjadel on varjatud maagia. See asjaolu selgitab tema elavat, mahlakat ja hüperrealistlikku viisi puuviljade ja taimede kujutamiseks.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Barker |eesnimi=Sheila |pealkiri=8. Giovanna Garzoni and Venetian Witchcraft: Still Lifes as Natural Enchantments |kuupäev=2024-12-31 |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9789048559725-010/html |väljaanne=Women Artists and Artisans in Venice and the Veneto, 1400-1750 |lehekülg=190 |toimetaja-perekonnanimi=Cooper |toimetaja-eesnimi=Tracy |väljaandja=Amsterdam University Press |doi=10.1515/9789048559725-010 |isbn=978-90-485-5972-5 |vaadatud=2025-11-11}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Trkulja, Silvia Meloni ja Elena Fumagalli. 2002. ''Natures Mortes - Giovanna Garzoni''. Art Stock. (ISBN 2-909808-74-2) <references /> ==Välislingid== {{Commonskat|Giovanna Garzoni}} <!--*Getty Museum biography *Grove Art Dictionary--> *[http://www.nga.gov/exhibitions/flowerartist.htm Näitus Rahvuslikus Kunstigaleriis (Washington) ''The Flowering of Florence; Botanical art for the Medici''] (inglise keeles). Vaadatud 18.05.2012. {{JÄRJESTA:Garzoni, Giovanna}} [[Kategooria:Sündinud 1600]] [[Kategooria:Surnud 1670]] [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] <!--[[Kategooria:Italian Baroque painters]] [[Kategooria:Italian still life painters]] [[Kategooria:Italian women artists]] [[Kategooria:Women painters]] [[Kategooria:People from Ascoli Piceno]]--> q8u8ugida65n0s6patu4f59doxzya5f 0 289768 7170358 3605656 2026-06-10T18:23:02Z Heakeel 122460 7170358 wikitext text/x-wiki '''Käelisus''' on eeskätt [[inimene|inimesel]] esinev omadus eelistada tegevuste sooritamisel üht kätt, sest see on kiirem, tugevam ja osavam. Käelisus on seotud [[ajupoolkerad]]e asümmeetriaga. Enamik inimesi on [[paremakäelised]], kuid üpris sageli leidub ka [[vasakukäelisus|vasakukäelisi]]. [[Ambidekstria]] korral on käed enam-vähem võrdosavad. Vastavalt esineb käelisust ka mõnede [[tööriistad]]e (näiteks [[vikat]]) juures, mis võivad olla kujundatud kasutamiseks kas parema või vasaku käega. Terminit "käelisus" kasutatakse ka [[kiraalsus]]e tähenduses. [[Kategooria:Inimene]] f12d89d2vbrx5crrlkngumlxzefzt3v 0 293976 7170346 6637411 2026-06-10T18:18:27Z Sjur 66496 7170346 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = John Treloar | pilt = John_Treloar_1948c.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Treloar (1948) | riik = Austraalia | sünniaeg = [[19. jaanuar]] [[1928]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2012|7|23|1928|1|19}} }} '''John Francis Treloar''' ([[19. jaanuar]] [[1928]] – [[23. juuli]] [[2012]]) oli Austraalia kergejõustiklane, jooksja. John Treloar võitis [[1950. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1950]]. aastal [[Auckland]]is toimunud [[Rahvaste Ühenduse mängud]]elt kolm kuldmedalit (100 jardi, 220 jardi ja teatejooks). [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]. aasta suveolümpiamängudel [[Helsingi]]s sai ta [[100 meetri jooks]]us kuuenda koha. Tema aeg oli kõigest 0,1 sekundit võitjast maas. Ta tuli veel kuus korda Austraalia meistriks 100 ja 220 jardi jooksus. {{JÄRJESTA:Treloar, John}} [[Kategooria:Austraalia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2012]] iucd6tgcushagox2flibr8tdno2pb67 0 296636 7170555 6814183 2026-06-11T06:48:55Z Kuriuss 38125 7170555 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Nikolai Kormašov | Pilt = Nikolai Kormašov, Eesti maalikunstnik 2001.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Nikolai Kormašov (2001) | Sünninimi = | Sünniaeg = [[28. august]] [[1929]] | Sünnikoht = [[Turgenevo]], [[Vladimiri oblast]], Vene NFSV | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2012|08|22|1929|08|28}} | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[venelane]] | Tegevusala = [[maalikunst]] | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = [[karm stiil]] | Tuntud teoseid = "Söömaaeg" | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Nikolai Kormašov''' ([[28. august]] [[1929]] [[Muromi rajoon]], [[Nižni Novgorodi krai]] (tänapäeval jääb [[Vladimiri oblast]]isse) [[Vene NFSV]] – [[22. august]] [[2012]]) oli [[Eesti]] maalikunstnik. Aastatel 1963–1978 kogus Kormašov [[ikoon|ikoone]]. 1971. aastal [[Eesti Kunstimuuseum]]is toimunud Kormašovi ikoonikogu näitus oli üldse esimene erakogu väljapanek tollases Nõukogude Liidus.<ref>[[Reet Varblane]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kui-tode-on-avanenud-ei-saa-seda-enam-peita/ "Kui tõde on avanenud, ei saa seda enam peita"] Sirp, 8. juuni 2018</ref> == Elukäik == [[Fail:Nikolai Kormašov, maalikunstnik 94.jpg|pisi|püsti|left|Nikolai Kormašov, 1994.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Nikolai Kormašov sündis [[Turgenevo]]s [[Vladimiri oblast]]is, 1939. aastal asus pere elama [[Murom|Muromisse]]. Ta õppis aastatel [[1947]]–[[1951]] Ivanovo kunstikoolis, mille direktor päästis ta sõjaväeteenistusest.<ref name=":0">Nikolai Kormašov 28. VIII 1929 – 22. VIII 2012 - Sirp, nr. 32, 31 august 2012</ref> 1951. aastal lõpetas ta Ivanovo kunstikooli, tuli Tallinna ja astus [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]], kus õppis aastatel 1951–[[1957]]. <ref>http://uudised.err.ee/v/vr/kultuur/a8d566d0-8139-4265-b942-a9e917557802</ref> Pärast lõpetamist jäi ta vabakutselisena tööle Tallinna. 1959. aastal [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]] vastu võetud noorest maalijast kujunes [[Karm stiil|karmi stiili]] juhtiv kuju eesti kunstis.<ref name=":0" /> Nikolai Kormašov oli üks paremaid [[Vana-Vene kunst]]i asjatundjaid Eestis. 1960. aastate algusest peale kogus ta [[ikoon]]e, süvenes restaureerides selle kunsti tehnikasse, vormikõnesse ja eetilisse sõnumisse, omandas avarad teadmised selle arengust.<ref name=":0" /> Kunstnik lõi oma restaureerimiskoolkonna, aastatel 1977–1979 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi]] maalirestaureerimise osakonna juhataja.<ref name=":1">Kunstnike Liidu järelehüüe, Lahkus eesti maali suurmees Nikolai Kormašov - Eesti Päevaleht, nr. 196, 24 august 2012 </ref> Kormašovile ei tundunud õigena kunstnikkonna teatav lõhenemine rahvuste järgi 1990. aastatel, kuid ta astus siiski [[Vene Kunstnike Ühendus Eestis|Vene Kunstnike Ühendusse]], kujunedes selle autoriteetseimaks liikmeks. Ta oli [[Eesti Vene Muuseum]]i liikumapanev jõud, osaledes kogude loomises ja näituste korraldamises. Ta oli väsimatu ikoonikunsti propageerija. Piirdumata oma ikoonikogu eksponeerimisega [[Kadrioru loss]]is, pani ta 1970. aastatel aluse kohaliku ikooni kogule muuseumis. Aastail 1997–2003 oli [[Mikkeli muuseum]]is väljas tema koostatud ikooniekspositsioon. Eesti [[vanausulised|vanausuliste]] ikooni jõudmine uuema aja kunstiajaloos sellise tähelepanu alla on suurelt jaolt tema teene. Suur ja avastuslik oli töö koos poeg [[Orest Kormašov|Orestiga]] [[Tallinna Nikolai kirik]]u [[ikonostaas]]i restaureerimisel.<ref name=":0" /> Ta mängis olulist rolli ikoonimaalimise ja -restaureerimise eriala võtmisel [[Eesti Kunstiakadeemia kolledž]]i õppekavva.<ref name=":1" /> == Looming == [[Fail:Nikolai Kormašov, Eesti maalikunstnik oma stuudios 2001.jpg|pisi|Nikolai Kormašov oma stuudios 2001. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Kormašovi ekspressiivset ja monumentaalset loomingut seostati 1960. aastatel nn karmi stiiliga – "Kalurid" (1963), "Raudbetoon" (1965), "Noored ehitajad" (1967) jne. 1970. aastatel pöördus ta filosoofiliselt analüütilise maali juurde – "Uue küla inimesed" (1970), "Roheline kevad" (1972), "Leib" (1975) jpt. Nikolai Kormašov oli Eesti maalikunsti üks peenema värvivaistuga koloriste, kes kasutas võrdselt nii tugevaid kontrasttoone ja vastandvärve kui ka pehmeid ja harmoonilisi akorde. 1974. aastal sai ta maalide "Minu Eestimaa" (1973) ja "Pojad I-II" (1972, 1973) eest Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia. Kormašovi 1980. aastate poeetiline maalikeel põlistas Setumaa ainetel loodud intiimseid külaelustseene, maastikke ja natüürmorte ("Mi olõmi seto´h", 1986–1994). Maal "Mi olõmi seto´h II" on tehtud 1988. aastal ja see on ainulaadne. See on tehtud seeria või kordusena ning visandatud hiljem ja eksponeeritud 2009. Kuid originaal oli olnud Prantsusmaal alates 1990. aastast, kus seda eksponeeriti Eu linna jesuiitide kabelis.{{lisa viide}} Kormašovi viimasteks isikunäitusteks jäid [[Tallinna Kunstihoone galerii]]s [[2009]]. aastal kunstniku 80. juubelisünnipäeva tähistanud ülevaatenäitus ning [[Haus Galerii]]s samal aastal toimunud näitus "Alguses oli etüüd".<ref name=":1" /> Kunstniku 1960.–1990. aastate looming on tallel Eesti Kunstimuuseumi, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Tallinna Kunstihoone Fond]]i, [[Tretjakovi galerii]] (Moskva), Vene Muuseumi (Peterburi), Ludwigi Muuseumi (Köln), Armeenia Rahvusgalerii (Jerevan) ja paljudes muudes kogudes üle maailma. == Tunnustus == * [[1974]] – [[Kristjan Raua preemia]] (maalisari "Poeg", ka "Minu Eestimaa", "Pojad I" ja "Pojad II") * [[1975]] – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * [[1981]] – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[1999]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3245}}</ref> * [[2001]] – [[Tallinna teenetemärk]] * 2005 – [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus keraamik [[Luule Kormašova]]ga. Nende pojad on kunstnikud [[Andrei Kormašov]] ja [[Orest Kormašov]]. Kunstnik on ka nende minia (Oresti abikaasa) [[Jaana Kormašov]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Kormašov, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2012]] ppcjzcg1509n5r7jxgcw1338a5d5d5t 0 298895 7170515 6640591 2026-06-10T23:08:11Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170515 wikitext text/x-wiki [[File:USMC-070612-M-5936S-001.jpg|thumb|Kaplan]] '''Kaplan''' ehk '''kapellaan''' on [[vaimulik]], kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jne. Kaplanina töötamise eelduseks on üldjuhul akadeemiline teoloogiline tasemekoolitus. ==Välislingid== {{Commonskat|Chaplains}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kristlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Kristlikud ametid]] efrr9eoqi0hyvygwhdudd7yk0vqwgv2 0 303376 7170190 6974854 2026-06-10T13:13:26Z Mona 355 /* Tunnustus */ 7170190 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Erykah Badu | pilt = Erykah Badu 2008.07.14 005.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = 260px | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Erica Abi Wright | alias = Low Down Loretta Brown, Analog Girl in a Digital World, Fat Belly Bella, Medulla Oblongata, Maria Mexico, Annie, She-Ill | sünniaeg = {{süv|1971|2|26}}<br>[[Dallas]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = vokaal, [[klahvpillid]], [[kitarr]], [[trummid]], trummimasin | hääleliik = | stiil = [[R&B]], neo-soul, [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[džäss]], [[hiphop]] | amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]], [[muusikaprodutsent]] | tegev = alates [[1991]] | plaadifirma = [[Kedar Massenberg|Kedar]], [[Universal Records|Universal]], [[Motown Records|Motown]], Puppy Love, Control Freaq | seotud_esitajad = [[Soulquarians]], [[The Cannabinoids]], [[Madlib]], [[The Roots]], [[9th Wonder]], [[The Flaming Lips]], [[Macy Gray]], [[Mark Ronson]], [[Stephen Marley]], [[Dead Prez]], [[Lenny Kravitz]], [[Queen Latifah]], [[Joi]], [[Bahamadia]], [[Angie Stone]] | URL = [http://www.erykahbadu.com ErykahBadu.com] | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Erica Abi Wright''', esinejanimega '''Erykah Badu''' ['erika bad'uu], (sündinud [[26. veebruar]]il [[1971]] [[Dallas]]es) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[laulj]]a, [[muusikaprodutsent]], [[näitleja]] ja aktivist. Teda peetakse üheks 1990. aastate [[neo soul]]i liikumise võtmefiguuriks, ning teda on sageli nimetatud ka "neo-souli kuningannaks". Badu muusika ühendab [[Soul (muusikastiil)|souli]], [[R&B]], [[hiphop]]i ja [[džäss]]i elemente ning teda iseloomustab ainulaadne vokaal ja sügavalt isikupärane stiil. ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== * "[[Baduizm]]" (1997) * "[[Mama's Gun]]" (2000) * "[[Worldwide Underground]]" (2003) * "[[New Amerykah Part One (4th World War)]]" (2008) * "[[New Amerykah Part Two (Return of the Ankh)]]" (2010) * "[[But You Caint Use My Phone]]" (2015) – [[mixtape]] ===Kontsertalbumid=== * "[[Live (Erykah Badu)|Live]]" (1997) ==Filmograafia== * "[[All That]]" (1997) * "Blues Brothers 2000" ("[[Bluusivennad 2000]]", 1998) * "The Cider House Rules" ("[[Siidrimaja seadused]]", 1999) * "[[House of D]]" (2004) * "[[Before the Music Dies]]" (2006) * "[[Dave Chapelle's Block Party]]" (2006) * "[[Yo Gabba Gabba!]]" (2009) * "[[Re:Generation Music Project]]" (2012) == Tunnustus == Erykah Badu on pälvinud tunnustust nii muusika- kui ka moemaailmas. 1997 – [[Soul Train Lady of Soul Awards]] * Parim R&B/souli album (naissoolo) – "Baduizm" * Parim uus artist (R&B/soul või rap) * Aasta laul (R&B/soul või rap) – "On & On" 1998 – [[Soul Train Music Awards]] * Parim R&B/souli album (naissoolo) – "Baduizm" 2000 – [[Grammy]] * Parim räpiettekanne duona või grupina – "You Got Me" (koos [[The Roots]]iga) 2003 – Grammy * Parim R&B laul – "Love of My Life (An Ode to Hip-Hop)" (featuring [[Common]]) 2008 – [[BET Soul Train Awards]] * Legendiauhind muusikalise panuse eest 2024 – [[CFDA Fashion Awards]] * Moeikooni auhind 2025 – [[Women In Music Awards]] * Ikooniauhind karjääri ja kultuurilise mõju eest 2025 – Grammy * Parim meloodiline räpiettekanne – "3:AM" (koos [[Rapsody]]ga) == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://www.erykahbadu.com Erykah Badu koduleht] * {{Imdb nimi|0004721}} {{JÄRJESTA:Badu, Erykah}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] j6pvhu4ix890dife6rdkqmzj2npdulq 0 310856 7170554 7170004 2026-06-11T06:02:52Z Amherst99 15496 7170554 wikitext text/x-wiki '''Valvo Raag''' ([[9. juuni]] [[1936]] – [[17. august]] [[2011]]) oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Valvo Raagi peamine uurimisvaldkond oli [[termoelekter]].<ref name="ETBL" /> Tema töötulemusi on kasutatud [[kosmosetehnika]]s<ref name="Winter" />. == Lahkumine Eestist == Saaremaal Kuressaares sündinud<ref name="Trib" /> Raag põgenes Eestist koos ema, isa ja kahe vennaga 1944. aastal<ref name="tagastas">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valiseestlane-tagastab-59-aasta-eest-laenatud-raamatu.d?id=5413096 Väliseestlane tagastab 59 aasta eest laenatud raamatu]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi/BNS BNS 25. märts 2003</ref>. == Haridus == Raag lõpetas 1958. aastal füüsikuna [[Browni Ülikool]]i [[USA]]-s [[Rhode Island]]i osariigis [[Providence]]'is ning täiendas end 1958–1959 [[Helsingi Ülikool]]is. 1964. aastal sai ta [[M.Sc.|magistrikraadi]] füüsikas [[New Yorgi Ülikool]]is. == Teaduskarjäär ja töökäik == 1959–1969 töötas ta [[New Jersey|New Jersey osariigi]]s [[Radio Corporation of America]]s (1959–1962 keemia- ja füüsikalaboris, 1962–1969 termoelektriliste toodete arenduses), 1969. aastast [[Resalab Scientific]]us ([[Menlo Park]], [[California]])<ref name="ETBL" /> ning hiljem [[Jet Propulsion Laboratory]]ga seotud väikeses uurimisfirmas Syncal.<ref name="Winter">Francis de Winter, Gerhard Stapfer, Enrique Medina [http://www.ligo.caltech.edu/docs/P/P990034-00.pdf "The Design of a Nuclear Power Supply With a 50 Year Life Expectancy: The JPL Voyager's SiGe MHW RTG"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} lk 4, 6</ref> ==Isiklikku== 2003. aastal tagastas Raag [[Kuressaare raamatukogu|Kuressaare raamatukokku]] sealt 1944. aastal laenatud [[Manfred von Richthofen]]i kirjutatud raamatu "Punane lahingulendur" (1936). Raagi sõnul võttis selle [[Suur põgenemine|Eestist põgenedes]] endaga kaasa, sest polnud jõudnud teost veel läbi lugeda.<ref name="tagastas" />. Pensionipõlves elas ta koos abikaasa Kaijaga Massachusettsi osariigis Lincolnis<ref>[http://giving.tufts.edu/why_give/profiles/2011profiles/raag.html Profiles in Giving: Valvo Raag] Tufts</ref>. Nende tütar [[Tarja Raag]] on arengu- ja soopsühholoogiale spetsialiseerunud psühholoogiateadlane, USA-s [[Maine]]'i osariigis [[Waterville (Maine)|Waterville]]'is tegutseva Colby College'i psühholoogiadotsent <ref>[https://www.colby.edu/directory/profile/traag/ Tarja Raag] Colby College</ref>. Ta suri [[17. august]]il [[2011]] [[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]]i linnas [[Massachusetts]]is.<ref name="Trib">[http://www.tributes.com/show/Valvo-Raag-92211537 Valvo Raag] järelehüüe, Tributes.com</ref> ==Teoseid== * "Distribution of Cathode Sublimation Deposits in a Receiving Tube as Determined by X-Ray Spectrometric Scanning" // Advances in Electron Tube Techniques (1963) 2 * "Thermoelectric Properties of Niobium in the Temperature Range 300°–1200° K" // J. Appl. Phys. 2045 (1965) 36 * "Design and Performance Analysis of Panel-Type Solar Thermoelectric Generators" // Energy Conversion 169 (1968) 8 * "The Performance Characteristics of Silicon-Germanium Alloys in Thermoelectric Applications" Resalab Scientific (undated monograph) * F. de Winter (ed. & coauthor), V. Raag, N. S. Elsner, L. H. Rovner, G. Stapfer: "Accelerated Testing for Sublimation and Chemical Compatibility on a 4-Couple SiGe Module: Test No 1 - Module with 80 a/o Si 20 a/o Ge, Dynaquartz Insulation" JPL Eng. Memo 342-148 (Rept. 900-488), August 13, 1971 * V. Raag and W. D. Leonard: "Mathematical Model and Computer Program for the Design and Analysis of Silicon-Germanium Air-Vac RTGs" Resalab Scientific Memorandum # 14 Prepared for JPL on Contract 952808, September 7, 1971 * W. D. Leonard and V. Raag: "Performance of the MHW RTG in the Temperature Range 900 to 1000 C and Lower Bounds on Gains Obtainable From The Use of Radiation Fins," Resalab Scientific Memorandum # 12 Prepared for JPL on Contract 952808, June 22, 1971 * V. Raag "Performance Characteristics of a Silicon-Cermanium RTG in Long-Term Operation" Resalab Scientific Memorandum # 1 Prepared for JPL on Contract 952808, April 29, 1969 * V. Raag "Relationship of Changes in the Heat Input to the Power Output of a Thermoelectric Device" Resalab Scientific Memorandum # 2 Prepared for JPL on Contract 952808, July 30, 1969 * V. Raag "Performance and Weight Dependence of a Silicon-Germanium RTG on Fuel Capsule Temperature and Heat Flux" Resalab Scientific Memorandum # 3 Prepared for JPL on Contract 952808, July 2, 1969 * V. Raag "Optimization of Thermoelectric Generators for Fixed Temperature and Fixed Heat Input Operation" Resalab Scientific Memorandum # 4 Prepared for JPL on Contract 952808, July 30, 1969 * V. Raag "Performance Characteristics of Typical Silicon-Germanium RTGs in Air Operation" Resalab Scientific Memorandum # 5 Prepared for JPL on Contract 952808, October 22, 1969 * V. Raag "Thermoelectric Properties of 80 a/o Si - 20 a/o Ge Alloy as a Function of Time and Temperature" Resalab Scientific Memorandum # 6 Prepared for JPL on Contract 952808, March 3, 1970 * V. Raag "The Time and Temperature Dependence of the Thermoelectric Properties of SiGe Alloys" Proc. 1975 IECEC, p 723 * V. Raag "The Time and Temperature Behavior ofthe Thermoelectric Behaviof of78 a/o Si - 22 a/o Ge Alloy" Proc. 1976 IECEC, pp 1527-1532 * V. Raag "The Use of Silicon-Germanium Alloys in Radioisotope Thermoelectric Generators" Proc. 1976 IECEC, pp 1586-1590 * V. Raag "Thermoelectric Properties of 80 a/o Si - 20 a/o Ge Alloy" Proc. 1974 IECEC, pp 156-159 (JPL-Sponsored R&D results) * V. Raag "Dopant Precipitation in SiGe Alloys" Proc. l972 IECEC, pp 168-173 (JPL-Sponsored R&D results) * V. Raag Research and Development ofa Silicon-Germanium Alloy" RCA Final Report on Contract NAS 5-3410, December 1963. * V. Raag "Design and Performance Analysis of Silicon-Germanium RTGs" Proc. 1969 IECEC, pp 395-402 (JPL-Sponsored R&D results). * V. Raag "The Calculated Long-Term Performance Characteristics of a Typical Silicon-Germanium RTG" Proc. 1970 IECEC, pp l5-8 to 15-10 (JPL-Sponsored R&D results) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} ==Välislingid== * [https://www.delfi.ee/artikkel/5413096 "Väliseestlane tagastab 59 aasta eest laenatud raamatu"] Delfi/BNS BNS 25. märts 2003 * [http://giving.tufts.edu/why_give/profiles/2011profiles/raag.html Profiles in Giving: Valvo Raag] Tufts * [http://www.tributes.com/show/Valvo-Raag-92211537 Valvo Raag], Tributes.com (nekroloog) {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Raag, Valvo}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Browni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2011]] rwqvv7m6aj3igyhzq782oaxfzktrbtr 0 320030 7170329 6637442 2026-06-10T18:12:32Z Sjur 66496 7170329 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Julian Reus | pilt = 2013 World Championships in Athletics (August, 10) by Dmitry Rozhkov 36.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Reus [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1988|4|29}} | sünnikoht = [[Hanau]] | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Helsingi]]|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|4×100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|4×100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 m|60 m]]}} }} '''Julian Reus''' (sündinud [[29. aprill]]il [[1988]] [[Hanau]]s) on [[Saksamaa]] [[kergejõustik]]lane ([[sprinter]]). Reus võitis Euroopa meistrivõistlustel [[4×100 m teatejooks]]us [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012.]] ja [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014. aastal]] hõbemedali ja [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aastal]] pronksmedali. == Isiklikud rekordid == === Välitingimustes === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"| '''10,03''' || [[24. juuli]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Zeulenroda]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''20,36''' || [[7. juuli]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ulm]] |} === Sisetingimustes === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks|60 m]] || align="center"| '''6,52''' || [[27. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leipzig]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''20,55''' || [[28. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leipzig]] |} == Isiklikku == Julian Reus on 176 cm pikk ja kaalub 75 kg. == Välislingid == {{Commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Reus, Julian}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 0g3nur0mbpvwtxypg6y4a0x8s1q3ndq 0 322043 7170354 6575401 2026-06-10T18:21:31Z Sjur 66496 7170354 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sean_Wroe_2009.jpg|pisi|Sean Wroe (2009)]] '''Sean Wroe''' (sündinud [[19. märts]]il [[1985]] [[Melbourne|Melbourne'is]]) on [[Austraalia]] [[sprinter]].<ref name="test">[http://www.iaaf.org/athletes/australia/sean-wroe-194536 Tutvustus IAAFi lehel]</ref>. Wroe on võitnud [[suveuniversiaad]]ilt 2 kulda ning ühe hõbeda ja pronksi, [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustelt]] ühe pronksi, [[Rahvaste Ühenduse mängud]]elt kulla ja hõbeda ning [[Okeenia kergejõustiku meistrivõitlused|Okeaania kergejõustiku meistrivõistlustelt]] ühe kuldmedali. Wroe on ka kahekordne Austraalia meister 400 meetri jooksus (2007, 2009). == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"| '''10,52''' || [[7. veebruar]] [[2006]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''21,00''' || [[21. veebruar]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |- | [[300 m jooks|300 m]] || align="center"| '''33,23''' || [[2. detsember]] [[2006]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Geelong]] |- | [[400 m jooks|400 m]] || align="center"| '''45,07''' || [[20. märts]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Brisbane]] |} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Wroe, Sean}} [[Kategooria:Austraalia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 791m0oof4wle5dxvprat2hbhtitrtlh 0 322124 7170558 6720043 2026-06-11T06:57:27Z Kuriuss 38125 Veerg > veer (maastiku kontekstis) 7170558 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kavilda ürgorg.JPG|pisi|Kavilda ürgorg [[Annikoru]] külas]] '''Kavilda ürgorg''' on osaliselt kaitstav [[ürgorg]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Ürgorg on osaliselt 1964. aastast (teistel andmetel maastikuelemendina 1957. aastast<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/>) võetud kaitse alla '''Kavilda ürgoru kaitsealana'''.<ref name="EE" /> Kaitseala pindala on 56 ha.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|1223|Sissekanne}} (vaadatud 03.04.2013)</ref><ref name="EE" /> Ürgorg on järskude veerudega ja sügavusega umbes 30 m; orgu suubub mitmeid [[sälkorg]]e.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee" /> Ürgorg algab [[Elva]] lähedalt ja selle pikkus on 19 km.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee" /> Ürgoru põhjas voolab [[Kavilda jõgi]].<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee" /> Kaitseala piiresse jäävad [[Siidri linnamägi]] ja [[ohvriallikas]] [[Käve läte]].<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee" /> Ürgoru keskosas jäävad selle nõlvadele [[Erumäe maastikukaitseala]] ja [[Aru mõisa park]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|206}}</ref>}} ==Välislingid== * {{EELIS|ala|1223}} [[Kategooria:Eesti ürgorud]] [[Kategooria:Elva vald]] kngbd52ubr9w6zc1z8dctnnm47phf5h 0 324015 7170559 5815197 2026-06-11T06:58:30Z Kuriuss 38125 7170559 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maiorg ja Erumäe.png|pisi|Maioru kaitseala ja [[Erumäe metsapark]] kaardil]] '''Maiorg''' on [[org]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Org on [[Kavilda ürgorg|Kavilda ürgoru]] parempoolne lisaorg.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|2036|Maiorg; (Maiorg (idanõlv)) (KLO1000527)}} (vaadatud 09.04.2013)</ref> Org on geoloogiliselt [[sälkorg]], mis on 10–25 m sügav ja järskude veerudega.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/> Oru põhjas voolab [[Maioru allikaoja]]. Org on 1964. aastast kaitse all ('''Maioru kaitseala'''; pindala 27 ha<ref name="EE"/>).<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|326}}</ref>}} ==Välislingid== *{{EELIS|ala|2036|Sissekanne}} [[Kategooria:Eesti orud]] [[Kategooria:Elva vald]] 2fbfy1zjjd5aamw0psdk6q0rvdw0krx 0 324017 7170560 7166277 2026-06-11T06:59:57Z Kuriuss 38125 7170560 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Padaoru MKA kaart.png|pisi|Padaoru maastikukaitseala kaart.]] '''Padaorg''' ehk '''Pada jõeorg''' on [[org]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Järskude veerudega orus voolab [[Pada jõgi]]. Oru sügavus on kuni 20 m.<ref>{{EELIS|yrg|1396101025|Padaorg (Pada jõeorg)}}</ref> == Maastikukaitseala == Org võeti esmalt kaitse alla 1959. aastal ja siis oli kaitstavat pinda 37,0 ha<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/padaoru_maastikukaitseala Padaoru maastikukaitseala] Eesti Entsüklopeedia</ref>. Detsembris 1978 moodustati 52,2 ha suurune Padaoru kaitseala<ref>{{EELIS|ala|1268|Padaorg (KLO1000133)}}</ref> ja 2005 loodi eelneva baasil 177,7 ha kattev [[Padaoru maastikukaitseala|Padaoru maastikukaitseala.]]<ref>{{EELIS|ala|-941934786|Padaoru maastikukaitseala}}</ref> Kaitse alla võtmise põhjuseks oli loomade ja lindude elupaikade kaitsmine ja keskkonna säästmine. Alal on lubatud korjata loodusande ja seal viibida. Telkida ja lõket teha on lubatud ainult kaitseala omaniku nõusolekul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=padaoru maastikukaitseala |url=https://www.bing.com/search?pglt=2083&q=padaoru+maastikukaitseala&cvid=f2a3088174d140a18d609229116b6ba2&gs_lcrp=EgRlZGdlKgYIABBFGDkyBggAEEUYOTIGCAEQRRg8MgYIAhBFGDzSAQkxMTA4OGowajeoAgCwAgA&FORM=ANNTA1&PC=HCTS&source=chrome.ob |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=Bing |keel=et}}</ref> == Pada park ja Padaoru mänd == [[Fail:Padaoru mänd Padaoru maastikukaitsealal 2016.jpg|pisi|Padaoru mänd]] Alale jääb ka Pada park, kus kasvab [[Padaoru mänd]].<ref>{{EELIS|ala|1734|Pada park}}</ref> Padaoru põlismänd on oluline, sest see on üks Eesti vanimatest mändidest. Seda teatakse ka kui Peetri mändi ja Ulmi mändi. Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5,2 meetrit. Padaoru mänd on 1939. aastast looduskaitse all.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2023-06-28 |pealkiri=Padaoru mänd |url=https://www.vara.ee/padaoru-mand/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}</ref> == Pada linnus == Jõeoru idakaldal asuvad [[Pada linnamäed]]. Padas on suur ja väike linnamägi, kus asus tõenäoliselt kunagi [[Pada I linnus|Pada linnus]], mida kasutati 9.-13. sajandil. 1986. aastal avastati linnamäe vastas [[Pada kivikalme|kalmistu]]. Nüüd on suurel linnamäel mälestusmärgiks taastatud väravakäik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Padaorg – linnamäed, hiis ja koht, kus Monika pani Eesti pausile |url=https://saarestsaatseni.ee/shop/laaneviru-maakond/virunigula/padaorg/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=Saarest Saatseni |keel=et}}</ref> Samas paikneb ka rauaajast pärinev [[Pada asulakoht]]. == Padaoru kihistik ja jõe paljand == Padaoru järgi on nimetatud [[Sillaoru kihistu]] [[Pada kihistik]].<ref name="Geokogud">{{Geokogud|430}} (vaadatud 24.08.2019)</ref> Padaorus on ka jõe paljand Pada linnamäe all ja kõrval. See asub Tallinn-Narva maanteel ja Padaoru männi risti juurest algava raja juures, kuhu pääseb ligi ainult jalgsi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=O – Padaoru jõe paljand – Eesti stratotüüpsed paljandid |url=https://stratotuup.ut.ee/o-padaoru-joe-paljand/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=stratotuup.ut.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Monika (lumetorm)]] *[[Pada (Viru-Nigula)]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti orud]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] m2n1jmwcbh28s5x061p7gevrk6rdj9s 0 324220 7170565 6792632 2026-06-11T07:06:20Z Kuriuss 38125 7170565 wikitext text/x-wiki '''Udria jõe ürgorg''' on [[ürgorg]], kus praegu voolab [[Udria jõgi]] (ka: Udria oja); halduslikult asub see [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Org on järskude veerudega ja orus kasvab [[laialehine mets]].<ref name="EE"/> Org on 1986. aastast kaitse all<ref name="EE"/>; praegu{{millal}} jääb org [[Udria maastikukaitseala]]le.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|5320|Sissekanne}} (vaadatud 04.04.2013)</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|625}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti ürgorud]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] taef53tyoyg4x9y87a2vbfym6hrrlu8 0 324755 7170566 5286677 2026-06-11T07:07:10Z Kuriuss 38125 7170566 wikitext text/x-wiki '''Uku kurisu''' on kaitstav [[kurisu]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]]. Kurisu on umbes 20 m lai ja 2–4 m sügav, järskude veerudega.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|yrg|581472383|Sissekanne}} (vaadatud 04.04.2013)</ref> Kurisus neeldub [[Kõverjärv]]est alguse saav oja.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{EELIS|yrg|581472383|Sissekanne}} [[Kategooria:Eesti karstialad]] [[Kategooria:Kadrina vald]] 53bxmus33p7ql9em82bv9kim41395pz 0 325358 7170353 6575404 2026-06-10T18:21:04Z Sjur 66496 7170353 wikitext text/x-wiki '''Douglas Frank Winston''' ([[16. detsember]] [[1932]] – [[23. mai]] [[2021]]) oli [[Austraalia]] [[sprinter]].<ref name="test">[https://web.archive.org/web/20121216044239/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/wi/douglas-winston-1.html Douglas Winston] sports-reference.com</ref> Ta osales [[1956. aasta suveolümpiamängud]]el. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Winston, Douglas}} [[Kategooria:Austraalia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2021]] lxu98zhq51ghfywspqkz3r4h0o64utq 0 326002 7170564 5286768 2026-06-11T07:05:13Z Kuriuss 38125 7170564 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=59.1579833|EW=25.1834222|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}} '''Kose-Risti Hundikuristik''' (ka: ''Hundikuristik'') on [[kurisu]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose-Risti]]lt lõuna-kagus ja [[Risti–Juuru maantee|Risti–Juuru maanteest]] umbes 100 m läänes.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|yrg|-830059432|Sissekanne}} (vaadatud 26.04.2013)</ref> Kurisu on 50 m pikk, 30 m lai ja 4 m sügav, järskude veerudega.<ref name="H. Kink 2006">. H. Kink. 2006. Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 39</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{EELIS|yrg|-830059432|Sissekanne}} [[Kategooria:Eesti karstialad]] [[Kategooria:Kose vald]] hekuqt32p6jr0vowtmdux3zg0uggfdd 0 326185 7170563 6422191 2026-06-11T07:04:17Z Kuriuss 38125 7170563 wikitext text/x-wiki '''Kurekivi karstiala''' on [[karstiala]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] [[Illi (Võru)|Illi]] küla lähedal.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|yrg|1038988505|Sissekanne}} (vaadatud 28.04.2013)</ref> Karstiala asub [[paas|pae]]laval, kus asub järskude veerudega nõgu (''Liisa lohk'', ka: ''Liisalohk''), mille laius on 50 m ja sügavus 5 m.<ref name="H. Kink 2006">. H. Kink. 2006. Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 110</ref> Paarkümmend meetrit kaugemal paikneb 1 ha suurune [[Kurekivi Mudajärv]].<ref name="H. Kink 2006"/> Nõos neelduv vesi avaneb [[Kurekivi allikad|Kurekivi allikatena]].<ref name="H. Kink 2006"/> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{EELIS|yrg|1038988505|Sissekanne}} [[Kategooria:Eesti karstialad]] [[Kategooria:Võru vald]] mmedxyufb7c949uo9pbmwzw9flzp437 0 328831 7170302 6344727 2026-06-10T17:58:03Z Sjur 66496 7170302 wikitext text/x-wiki '''Piotr Balcerzak''' (sündinud [[25. juuni|25. juunil]] [[1975]] [[Varssav]]is) on endine [[Poola]] [[sprinter]].<ref name="test">[http://www.iaaf.org/athletes/poland/piotr-balcerzak-130388 Tutvustus IAAFi lehel]</ref>. 1998. aastal võitis ta pronksmedali [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel]]. Balcerzak on osalenud ühel korral olümpiamängudel ja neljal korral maailmameistrivõistlustel. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks|60 m]] || align="center"| '''6,62''' || [[12. veebruar]] [[2000]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Spała]] |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"| '''10,15''' || [[2. juuli]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''20,72''' || [[6. august]] [[2000]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]] |} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Balcerzak, Piotr}} [[Category:Poola sprinterid]] [[Category:Sündinud 1975]] skfo8n253ucu6oay8uiy83d1fquc5yg 0 328839 7170308 6637451 2026-06-10T18:00:42Z Sjur 66496 7170308 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ryszard Pilarczyk | riik = Poola | pilt = Ryszard_Pilarczyk_Poznań_2021.jpg | sünniaeg = 5. november 1975 (vanus 37) | sünnikoht = [[Poznań]] | pikkus = 1,77 m | kaal = 69 kg | medalid = {{Pronksmedal|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Budapest]]|4x100 m}} {{Hõbemedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|4x100 m}} }} '''Ryszard Pilarczyk''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1975]] [[Poznań]]is) on endine [[Poola]] [[sprinter]].<ref name="test">[http://www.iaaf.org/athletes/poland/ryszard-pilarczyk-130386 Tutvustus IAAFi lehel]</ref>. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks|60 m]] || align="center"| '''6,59''' || [[27. veebruar]] [[1998]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"| '''10,26''' || [[2. august]] [[1997]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''20,69''' || [[17. august]] [[1997]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]] |} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pilarczyk, Ryszard}} [[Category:Poola sprinterid]] [[Category:Sündinud 1975]] j6n7y7tlx7fvfw6as1jjdxtm6a8p46d 0 328888 7170306 6344729 2026-06-10T18:00:06Z Sjur 66496 7170306 wikitext text/x-wiki '''Marcin Krzywański''' (sündinud [[29. august]]il [[1975]]) on [[poolakad|poola]] [[jooksja]]. [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998. aasta EM-il]] sai ta [[4×100 meetri teatejooks]]us pronksmedali. ==Välislingid== *{{iaaf}} {{JÄRJESTA:Krzywański, Marcin}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 8m7mcbu3k1ykkqhtw46o4e1e43phhg0 0 329093 7170355 6668579 2026-06-10T18:22:14Z Sjur 66496 7170355 wikitext text/x-wiki '''Patrick Stevens''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1968]] [[Maasmechelen]]is) on [[Belgia]] endine [[sprinter]].<ref name="test">[http://www.iaaf.org/athletes/belgium/patrick-stevens-2762 Tutvustus IAAFi lehel]</ref>. Ta võitis [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] pronksmedali 200 meetri jooksus. Stevens on osalenud neljadel olümpiamängudel ning samuti neljadel maailmameistrivõistlustel. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks|60 m]] || align="center"| '''6,64''' || [[11. veebruar]] [[2000]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"| '''10,14''' || [[28. juuni]] [[1997]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Oordegem]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''20,19''' || [[5. juuni]] [[1996]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Stevens, Patrick}} [[Kategooria:Belgia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] jug231q33i9owemsrrutpdfoi79hcv1 0 332711 7170487 7157157 2026-06-10T21:53:38Z ~2026-34422-68 231399 /* Üksteist hooaja koondtabel 2 */ 7170487 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Larry Bird |'''56''' |39 |'''52''' |40 |50 |34 |30 |48 |349 | 1. |- | Imogen Cantong |51 |'''53''' |42 |25 |17 |29 |33 |'''48''' |298 | 2. |- | Billy Idol |19 |32 |34 |34 |24 |52 |46 |31 |272 |3. |- | Ricky Martin |37 |29 |34 |'''55''' |44 |'''57''' |'''48''' |30 |334 |4. |- | Brenda Song |28 |16 |30 |30 |'''59''' |38 |44 |26 |271 |rowspan="4"| 5.-8. |- | Janice de Belen |41 |36 |36 |43 |35 |26 |30 |21 |268 |- | Rey Cantong |30 |47 |32 |38 |25 |24 |21 |45 |262 |- | Kaye Cantong |22 |27 |24 |19 |30 |24 |32 |35 |213 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Enrico Dalupan & Laura Evans |'''54''' |34 |'''63''' |46 |45 |48 |'''51''' |56 |397 |1. |- |Tracy Chapman |40 |25 |32 |46 |30 |19 |41 |'''61''' |294 |2. |- |Vice Ganda |49 |'''53''' |44 |23 |43 |30 |30 |36 |308 |3. |- |Zajea Oco Cruz |42 |27 |39 |'''48''' |'''58''' |28 |26 |37 |305 |4. |- |Felipe Cruz |21 |31 |28 |36 |27 |52 |42 |23 |260 | rowspan="4" |5.–8. |- |Evelyn Oco Cruz |31 |31 |16 |24 |27 |'''57''' |44 |28 |258 |- |Lucia Galan |22 |48 |24 |28 |31 |24 |29 |21 |227 |- |Jaypee Oco Cruz |25 |35 |38 |33 |23 |26 |21 |22 |223 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | | |- | | | | | | | | | | | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 1gk6onmrw9yh96yxnh7kju1iz5apnnm 7170490 7170487 2026-06-10T22:06:37Z ~2026-34422-68 231399 /* Üksteist hooaja koondtabel 2 */ 7170490 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Larry Bird |'''56''' |39 |'''52''' |40 |50 |34 |30 |48 |349 | 1. |- | Imogen Cantong |51 |'''53''' |42 |25 |17 |29 |33 |'''48''' |298 | 2. |- | Billy Idol |19 |32 |34 |34 |24 |52 |46 |31 |272 |3. |- | Ricky Martin |37 |29 |34 |'''55''' |44 |'''57''' |'''48''' |30 |334 |4. |- | Brenda Song |28 |16 |30 |30 |'''59''' |38 |44 |26 |271 |rowspan="4"| 5.-8. |- | Janice de Belen |41 |36 |36 |43 |35 |26 |30 |21 |268 |- | Rey Cantong |30 |47 |32 |38 |25 |24 |21 |45 |262 |- | Kaye Cantong |22 |27 |24 |19 |30 |24 |32 |35 |213 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Enrico Dalupan & Laura Evans |'''54''' |34 |'''63''' |46 |45 |48 |'''51''' |56 |397 |1. |- |Tracy Chapman |40 |25 |32 |46 |30 |19 |41 |'''61''' |294 |2. |- |Vice Ganda |49 |'''53''' |44 |23 |43 |30 |30 |36 |308 |3. |- |Zajea Oco Cruz |42 |27 |39 |'''48''' |'''58''' |28 |26 |37 |305 |4. |- |Felipe Cruz |21 |31 |28 |36 |27 |52 |42 |23 |260 | rowspan="4" |5.–8. |- |Evelyn Oco Cruz |31 |31 |16 |24 |27 |'''57''' |44 |28 |258 |- |Lucia Galan |22 |48 |24 |28 |31 |24 |29 |21 |227 |- |Jaypee Oco Cruz |25 |35 |38 |33 |23 |26 |21 |22 |223 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Linda Walker (Zhang Yingfei)) | | | | | | | | | | |- | Timmy Thompson | | | | | | | | | |- | Alexey Chumakov | | | | | | | | | | |- | Rachel Reilly | | | | | | | | | | |- | Vitaly Gogunsky | | | | | | | | | | |- | Emma Bunton | | | | | | | | | | |- | Ruslan Alehno | | | | | | | | | | |- | Mariya Zaitseva | | | | | | | | | | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 507a17sefx8r0ia65ikualb8mj31oq7 7170494 7170490 2026-06-10T22:23:04Z ~2026-34422-68 231399 /* Üksteist hooaja koondtabel 2 */ 7170494 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Larry Bird |'''56''' |39 |'''52''' |40 |50 |34 |30 |48 |349 | 1. |- | Imogen Cantong |51 |'''53''' |42 |25 |17 |29 |33 |'''48''' |298 | 2. |- | Billy Idol |19 |32 |34 |34 |24 |52 |46 |31 |272 |3. |- | Ricky Martin |37 |29 |34 |'''55''' |44 |'''57''' |'''48''' |30 |334 |4. |- | Brenda Song |28 |16 |30 |30 |'''59''' |38 |44 |26 |271 |rowspan="4"| 5.-8. |- | Janice de Belen |41 |36 |36 |43 |35 |26 |30 |21 |268 |- | Rey Cantong |30 |47 |32 |38 |25 |24 |21 |45 |262 |- | Kaye Cantong |22 |27 |24 |19 |30 |24 |32 |35 |213 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Enrico Dalupan & Laura Evans |'''54''' |34 |'''63''' |46 |45 |48 |'''51''' |56 |397 |1. |- |Tracy Chapman |40 |25 |32 |46 |30 |19 |41 |'''61''' |294 |2. |- |Vice Ganda |49 |'''53''' |44 |23 |43 |30 |30 |36 |308 |3. |- |Zajea Oco Cruz |42 |27 |39 |'''48''' |'''58''' |28 |26 |37 |305 |4. |- |Felipe Cruz |21 |31 |28 |36 |27 |52 |42 |23 |260 | rowspan="4" |5.–8. |- |Evelyn Oco Cruz |31 |31 |16 |24 |27 |'''57''' |44 |28 |258 |- |Lucia Galan |22 |48 |24 |28 |31 |24 |29 |21 |227 |- |Jaypee Oco Cruz |25 |35 |38 |33 |23 |26 |21 |22 |223 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Linda Walker (Zhang Yingfei)) | 34 | '''50''' | | | | | | | 84 | |- | Timmy Thompson | 17 | 37 | | | | | | | 54 | |- | Alexey Chumakov | '''51''' | 32 | | | | | | | 83 | |- | Rachel Reilly | 40 | 29 | | | | | | | 69 | |- | Vitaly Gogunsky | 36 | 31 | | | | | | | 67 | |- | Emma Bunton | 28 | 27 | | | | | | | 55 | |- | Ruslan Alehno | 24 | 22 | | | | | | | 46 | |- | Mariya Zaitseva | 20 | 24 | | | | | | | 44 | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ r868k7gx36upwazy5sgmgnsy07dns38 7170497 7170494 2026-06-10T22:30:50Z ~2026-34422-68 231399 /* Üksteist hooaja koondtabel 2 */ 7170497 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Larry Bird |'''56''' |39 |'''52''' |40 |50 |34 |30 |48 |349 | 1. |- | Imogen Cantong |51 |'''53''' |42 |25 |17 |29 |33 |'''48''' |298 | 2. |- | Billy Idol |19 |32 |34 |34 |24 |52 |46 |31 |272 |3. |- | Ricky Martin |37 |29 |34 |'''55''' |44 |'''57''' |'''48''' |30 |334 |4. |- | Brenda Song |28 |16 |30 |30 |'''59''' |38 |44 |26 |271 |rowspan="4"| 5.-8. |- | Janice de Belen |41 |36 |36 |43 |35 |26 |30 |21 |268 |- | Rey Cantong |30 |47 |32 |38 |25 |24 |21 |45 |262 |- | Kaye Cantong |22 |27 |24 |19 |30 |24 |32 |35 |213 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Enrico Dalupan & Laura Evans |'''54''' |34 |'''63''' |46 |45 |48 |'''51''' |56 |397 |1. |- |Tracy Chapman |40 |25 |32 |46 |30 |19 |41 |'''61''' |294 |2. |- |Vice Ganda |49 |'''53''' |44 |23 |43 |30 |30 |36 |308 |3. |- |Zajea Oco Cruz |42 |27 |39 |'''48''' |'''58''' |28 |26 |37 |305 |4. |- |Felipe Cruz |21 |31 |28 |36 |27 |52 |42 |23 |260 | rowspan="4" |5.–8. |- |Evelyn Oco Cruz |31 |31 |16 |24 |27 |'''57''' |44 |28 |258 |- |Lucia Galan |22 |48 |24 |28 |31 |24 |29 |21 |227 |- |Jaypee Oco Cruz |25 |35 |38 |33 |23 |26 |21 |22 |223 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Linda Walker (Zhang Yingfei)) | 34 | '''50''' | 35 | 26 | | | | | 145 | |- | Timmy Thompson | 17 | 37 | 30 | 40 | | | | | 124 | |- | Alexey Chumakov | '''51''' | 32 | 40 | 45 | | | | | 168 | |- | Rachel Reilly | 40 | 29 | 44 | 43 | | | | | 156 | |- | Vitaly Gogunsky | 36 | 31 | '''50''' | 35 | | | | | 152 | |- | Emma Bunton | 28 | 27 | 24 | 30 | | | | | 109 | |- | Ruslan Alehno | 24 | 22 | 28 | '''47''' | | | | | 121 | |- | Mariya Zaitseva | 20 | 24 | 26 | 24 | | | | | 94 | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ a6d64t3vlzvqsn7sb4l6xvoey9hl72y 7170503 7170497 2026-06-10T22:39:36Z ~2026-34422-68 231399 /* Üksteist hooaja koondtabel 2 */ 7170503 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Larry Bird |'''56''' |39 |'''52''' |40 |50 |34 |30 |48 |349 | 1. |- | Imogen Cantong |51 |'''53''' |42 |25 |17 |29 |33 |'''48''' |298 | 2. |- | Billy Idol |19 |32 |34 |34 |24 |52 |46 |31 |272 |3. |- | Ricky Martin |37 |29 |34 |'''55''' |44 |'''57''' |'''48''' |30 |334 |4. |- | Brenda Song |28 |16 |30 |30 |'''59''' |38 |44 |26 |271 |rowspan="4"| 5.-8. |- | Janice de Belen |41 |36 |36 |43 |35 |26 |30 |21 |268 |- | Rey Cantong |30 |47 |32 |38 |25 |24 |21 |45 |262 |- | Kaye Cantong |22 |27 |24 |19 |30 |24 |32 |35 |213 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Enrico Dalupan & Laura Evans |'''54''' |34 |'''63''' |46 |45 |48 |'''51''' |56 |397 |1. |- |Tracy Chapman |40 |25 |32 |46 |30 |19 |41 |'''61''' |294 |2. |- |Vice Ganda |49 |'''53''' |44 |23 |43 |30 |30 |36 |308 |3. |- |Zajea Oco Cruz |42 |27 |39 |'''48''' |'''58''' |28 |26 |37 |305 |4. |- |Felipe Cruz |21 |31 |28 |36 |27 |52 |42 |23 |260 | rowspan="4" |5.–8. |- |Evelyn Oco Cruz |31 |31 |16 |24 |27 |'''57''' |44 |28 |258 |- |Lucia Galan |22 |48 |24 |28 |31 |24 |29 |21 |227 |- |Jaypee Oco Cruz |25 |35 |38 |33 |23 |26 |21 |22 |223 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Linda Walker (Zhang Yingfei)) | 34 | '''50''' | 35 | 26 | 40 | 24 | | | 209 | |- | Timmy Thompson | 17 | 37 | 30 | 40 | '''50''' | 35 | | | 209 | |- | Alexey Chumakov | '''51''' | 32 | 40 | 45 | 38 | 40 | | | 246 | |- | Rachel Reilly | 40 | 29 | 44 | 43 | 35 | 44 | | | 235 | |- | Vitaly Gogunsky | 36 | 31 | '''50''' | 35 | 30 | '''50''' | | | 232 | |- | Emma Bunton | 28 | 27 | 24 | 30 | 27 | 30 | | | 166 | |- | Ruslan Alehno | 24 | 22 | 28 | '''47''' | 24 | 28 | | | 173 | |- | Mariya Zaitseva | 20 | 24 | 26 | 24 | 20 | 26 | | | 140 | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ fh03ecne69yyq7lzfkld751t6mf85y5 7170506 7170503 2026-06-10T22:47:07Z ~2026-34422-68 231399 /* Üksteist hooaja koondtabel 2 */ 7170506 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Larry Bird |'''56''' |39 |'''52''' |40 |50 |34 |30 |48 |349 | 1. |- | Imogen Cantong |51 |'''53''' |42 |25 |17 |29 |33 |'''48''' |298 | 2. |- | Billy Idol |19 |32 |34 |34 |24 |52 |46 |31 |272 |3. |- | Ricky Martin |37 |29 |34 |'''55''' |44 |'''57''' |'''48''' |30 |334 |4. |- | Brenda Song |28 |16 |30 |30 |'''59''' |38 |44 |26 |271 |rowspan="4"| 5.-8. |- | Janice de Belen |41 |36 |36 |43 |35 |26 |30 |21 |268 |- | Rey Cantong |30 |47 |32 |38 |25 |24 |21 |45 |262 |- | Kaye Cantong |22 |27 |24 |19 |30 |24 |32 |35 |213 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Enrico Dalupan & Laura Evans |'''54''' |34 |'''63''' |46 |45 |48 |'''51''' |56 |397 |1. |- |Tracy Chapman |40 |25 |32 |46 |30 |19 |41 |'''61''' |294 |2. |- |Vice Ganda |49 |'''53''' |44 |23 |43 |30 |30 |36 |308 |3. |- |Zajea Oco Cruz |42 |27 |39 |'''48''' |'''58''' |28 |26 |37 |305 |4. |- |Felipe Cruz |21 |31 |28 |36 |27 |52 |42 |23 |260 | rowspan="4" |5.–8. |- |Evelyn Oco Cruz |31 |31 |16 |24 |27 |'''57''' |44 |28 |258 |- |Lucia Galan |22 |48 |24 |28 |31 |24 |29 |21 |227 |- |Jaypee Oco Cruz |25 |35 |38 |33 |23 |26 |21 |22 |223 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Alexey Chumakov | '''51''' | 32 | 40 | 45 | 38 | 40 | 50 | 45 | 341 | 1. |- | Vitaly Gogunsky | 36 | 31 | '''50''' | 35 | 30 | '''50''' | 40 | 38 | 310 | 2. |- | Rachel Reilly | 40 | 29 | 44 | 43 | 35 | 44 | '''58''' | 40 |333 |3. |- | Linda Walker (Zhang Yingfei) | 34 | '''50''' | 35 | 26 | 40 | 24 | 26 | 49 | 284 | 4. |- | Timmy Thompson | 17 | 37 | 30 | 40 | '''50''' | 35 | 24 | 47 | 280 | rowspan="4"| 5-8. |- | Ruslan Alehno | 24 | 22 | 28 | '''47''' | 24 | 28 | 35 | 28 | 236 |- | Emma Bunton | 28 | 27 | 24 | 30 | 27 | 30 | 30 | 36 | 232 |- | Mariya Zaitseva | 20 | 24 | 26 | 24 | 20 | 26 | 28 | '''58''' | 226 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 1x9mypva55jwmgrdxcu78gtd9zbu23w 1 335155 7170384 7161485 2026-06-10T18:58:31Z Pikne 13803 7170384 wikitext text/x-wiki == Katkine link 3 == Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link. [[Kategooria:Katkiste linkidega artiklid]] * http://www.telecomskorea.com/market-8281.html}} ** In [[Nutifon]] on 2013-06-24 12:37:24, 404 Not Found ** In [[Nutifon]] on 2013-07-06 16:49:57, 404 Not Found --[[Kasutaja:MastiBot|MastiBot]] ([[Kasutaja arutelu:MastiBot|arutelu]]) 6. juuli 2013, kell 19:50 (EEST) Kes küll korjab artiklitelt ära keeletoimetamise vajadust märkivaid silte, ehkki artikkel kubiseb keelevigadest? Tõsi, ma näen, et siia on hiljuti suur ports teksti lisatud, aga ega see artikkel ka enne seda veatu olnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. mai 2026, kell 17:08 (EEST) : Ma teiste ariklite kohta ei tea, aga siin on artikli ajaloost näha, et keeletoimetamise malli ei ole siin varem olnud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. juuni 2026, kell 21:58 (EEST) b6s78slh9kssbnidkr4un61yrx80aa9 2 364664 7170238 6631768 2026-06-10T15:32:56Z Avjoska 1538 7170238 wikitext text/x-wiki Artiklid, millele on alguse teinud [[kasutaja:Avjoska]] (seisuga 10. juuni 2026): # [[Balti turniir 2026]] # [[Pauliine (tramm)]] # [[Marisa Paredes]] # [[Eesti Laul 2026]] # [[Kadri Liivak]] # [[Blanca Paloma]] # [[Melodía Ruiz Gutiérrez]] # [[Mayra Gómez Kemp]] # [[Evelin Lestal]] # [[Valga (Galicia)]] # [[Telde]] # [[Urve Varik]] # [[Lia Tüür]] # [[Katrin Sasi]] # [[Toomas Väli (sõjaväelane)]] # [[Anna Hints]] # [[Garibaldi]] # [[Mõrrasilm]] # [[Vihu jõgi]] # [[Lõuka laht]] # [[Õie-Mai Laarman]] # [[Prantsusenasv]] # [[Kassikuiv]] # [[Kuusiku jõgi]] # [[Mädalaht]] # [[Lalli laht]] # [[Kõllupõhi]] # [[Kolli laht]] # [[Theodor Tabor]] # [[Veljo Vingissar]] # [[John McCook]] # [[Mary Bauermeister]] # [[Ene Lamp]] # [[Krista Saar (tekstiilikunstnik)]] # [[Lorenza Mazzetti]] # [[Selma Gürbüz]] # [[Maya Wildevuur]] # [[Raivo Olmet]] # [[Mariin]] # [[Lehti Viiroja]] # [[Talvi Johani]] # [[Astrid Kirchherr]] # [[Laine Pukk]] # [[Viktorija Amelina]] # [[Merit Alliku]] # [[Ninell Tugi]] # [[Polina Kuznetsova]] # [[Polina Kuznetsova (kunstnik)]] # [[Oksana Švets]] # [[Ivan Bidnjak]] # [[Maria Reinup]] # [[Mustad Kolonelid]] # [[Oksana Dmitrieva]] # [[Kirke Leinatamm]] # [[Alison Van Uytvanck]] # [[Ede Peebo]] # [[Malle Laan]] # [[Viktorija Kovaltšuk]] # [[Peeter Talvistu]] # [[Carla Zampatti]] # [[Mall Vahtre]] # [[Mele Pesti]] # [[Laila Kaasik]] # [[Irina-Camelia Begu]] # [[Steven-Hristo Evestus]] # [[Tiina Park]] # [[Annika Arras]] # [[Ingrid Kullerkann]] # [[Pippi Lotta Enok]] # [[Sergei Aleksašenko]] # [[Mart Maastik]] # [[Viivi Sõnajalg]] # [[Madis Mikko]] # [[Tom Daley]] # [[Janeli Kuusk]] # [[Peter Põder]] # [[Ene Hion]] # [[Von Dorpat]] # [[Johannes Vedru]] # [[Oleg Baklanov]] # [[Anatoli Arhangelski]] # [[Dusty Hill]] # [[Enrico Garozzo]] # [[Rauno Võsaste]] # [[Lars Vogt]] # [[Ann Siiman]] # [[Tiiu Uusküla]] # [[Heikki Koort]] # [[Aisha Tyler]] # [[DMX]] # [[Tallinna Magdaleena Lasteaed]] # [[Nadežda Kadõševa]] # [[Aadu Luberg]] # [[Maria Bakalova]] # [[Adelaida Avagjan]] # [[Alaksandra Hierasimienia]] # [[Bea Palya]] # [[Ilmar Tiismaa]] # [[Christian Drosten]] # [[Margus Toode]] # [[Toomas Toomsoo]] # [[Diana Ingerainen]] # [[Virge Nemvalts]] # [[Karolin Kaivoja]] # [[Elle-Mall Sadrak]] # [[Tigran Mkrttšhjan]] # [[Hovhannes Thumanjan]] # [[Natalie Cole]] # [[Sofia Coppola]] # [[Vello Padrik]] # [[Michelle Rodriguez]] # [[Els Vader]] # [[Anne Bancroft]] # [[Éva Olsavszky]] # [[Sania Mirza]] # [[Tilda Swinton]] # [[Joanne Woodward]] # [[Jutta Rabe]] # [[Naomi Campbell]] # [[Dolly Parton]] # [[Claudia Cardinale]] # [[Medea Abrahamjan]] # [[Bridget Fonda]] # [[Cindy Crawford]] # [[Egert Milder]] # [[Madis Kütt]] # [[Taavi Tuisk]] # [[Aigar Vaigu]] # [[Viktar Babarõka]] # [[Arvo Hallik]] # [[Sulo Nurmeots]] # [[Roy Harris (täpsustus)]] # [[Dustin Diamond]] # [[Joanna Lumley]] # [[Veebruar 2021]] # [[Diana Suumann]] # [[Jüri Below]] # [[Koroonaviiruse teadusnõukoda]] # [[Eva-Maria Liimets]] # [[Lemme Haldre]] # [[Ülle Meister]] # [[Tamala Jones]] # [[Eva Luigas]] # [[Urmas Sule]] # [[Margot Fonteyn]] # [[Liv Ullmann]] # [[Karin Lüüs]] # [[Kaileen Mägi]] # [[Jaan Niinep]] # [[Katrin Roots]] # [[Raimu Aas]] # [[Sara Sorribes Tormo]] # [[Anne Brasseur]] # [[Jarmo Matikainen]] # [[Surnud 29. aprillil]] # [[Kristjan Lepp]] # [[Andres Ader (korvpallur)]] # [[Triin Soone]] # [[Louise Glück]] # [[Johnny Nash]] # [[Villem Valme]] # [[Surnud 3. aprillil]] # [[Johannes Hermann]] # [[Ain Hannus]] # [[Reet Eru]] # [[Tomi Saario]] # [[Yasmyn]] # [[Carnival Youth]] # [[Elisabetta Cocciaretto]] # [[Madis Kolk (vallavanem)]] # [[Laura Siegemund]] # [[Inge Õunapuu]] # [[Kalmer Poopuu]] # [[Liisa Kruusmägi]] # [[Peter Green]] # [[Suren Hovhannisjan]] # [[Gunnar Havi]] # [[Tanja Muravskaja]] # [[Marek Reinaas]] # [[Mikk Tuisk]] # [[Merle Prii]] # [[Aet Süvari]] # [[Kriss Soonik-Käärmann]] # [[Silvi Virkepuu]] # [[Külli Sulg]] # [[Katre Kasmel]] # [[Ivika Kärmik]] # [[Merike Jürilo]] # [[Marii]] # [[Veronica (eesnimi)]] # [[Marii Karell]] # [[Sõjakooli park]] # [[Kõre (perekonnanimi)]] # [[Vaçe Zela]] # [[Tansu Çiller]] # [[Nadia Comăneci]] # [[Jana Novotná]] # [[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]] # [[Roža Domašcõna]] # [[Tanja Stupar-Trifunović]] # [[Moysey Fishbein]] # [[Ana Zaninović]] # [[Nadejda Brânzan]] # [[Júlia Sigmond]] # [[Belebei]] # [[Arhangelskoje]] # [[Arhangelskoje (Baškortostan)]] # [[Miljan Mrdaković]] # [[Kikí Dimoulá]] # [[Mellieħa]] # [[Bilecik]] # [[Štěpánka Hilgertová]] # [[Marko Elsner]] # [[Aida Garifullina]] # [[Viinakatk]] # [[Draginja Vuksanović]] # [[Vassili Gorbunov]] # [[Pjotr Kirillov]] # [[Vladimir Rjabov]] # [[Natalja Vodjanova]] # [[Irõna Krjuko]] # [[Mirjam Weichselbraun]] # [[Natalia Morari]] # [[Mária Kolíková]] # [[Ljuza Badretdinova]] # [[Häziä Däülätšina]] # [[Otylia Jędrzejczak]] # [[Baškiiri kirjandus]] # [[Baškortostani kirjandus]] # [[Lina Gjortšeska]] # [[Sevgil Musayeva]] # [[Kuressaare Haigla]] # [[Khatia Buniatishvili]] # [[Inga Jankauskaitė]] # [[Mónika Lamperth]] # [[Edward Laane]] # [[Jeļena Prokopčuka]] # [[Pikett Ukraina toetuseks]] # [[Olena Stepova]] # [[Silva Kaputikjan]] # [[Irõna Bekeškina]] # [[Andrus Kõre]] # [[Ilmar Laisaar]] # [[Jukka Toijala]] # [[Vladimir Svet]] # [[Veli Olavi Klami]] # [[Kari Lehtola]] # [[Marie Under (roos)]] # [[Belinda Bencic]] # [[Keith Flint]] # [[Vally Mõistlik]] # [[August Mahoni]] # [[Ketter Orav]] # [[Jesper Parve]] # [[Ivar Tröner]] # [[Trio Comodo]] # [[Tiina Rebane]] # [[Aretha Franklin]] # [[Margo Teder]] # [[Tanel Saar]] ‎ # [[Daniela Ruah]] # [[Tuliliilia (film)]] # [[Tuliliilia]]‎ # [[Mihkel Tiks]] # [[Raul Öpik]] # [[Salājs]] ‎ # [[Babymetal]] ‎ # [[Geri Halliwell]] ‎ # [[Karl Robert Saluri]] # [[Jaak-Heinrich Jagor]] ‎ # [[Ivan Denõssenko]] # [[Ain Joala]] # [[Aivar Teppo]] # [[Vello Ambus]] # [[Robert Hardy]] # [[Kristaps Porziņģis]] # [[John Heard]] # [[Triinu Paomets]]‎ # [[Natalja Vihljantseva]] # [[Roman Rugin]] # [[Ljudmila Markianova]] # [[Isak Saba]] # [[Igor Ivanov (täpsustus)]] # [[Leena Krohn]] # [[Tõnu Tiits]] # [[Arne Sirel]] # [[Miranda Hart]]‎  # [[Éder (Portugali jalgpallur)]] # [[Bata Živojinović]] # [[Kornél Pajor]] # [[Donny Montell]] # [[Justs Sirmais]] # [[Eidoméni]] # [[Borislav Topić]]  # [[German Šlein]] # [[Priit Simson]] # [[Helen Sildna]] # [[Indiana (laulja)]]  # [[Manfred Vainokivi]] # [[Leo Õispuu]] # [[Danilo Rinaldi]] ‎  # [[Eero Markkanen]] # [[Veritase staadion]] ‎  # [[Helen Hääl]] # [[Ulla Preeden]] # [[Triin Tasuja]] # [[Boggie]] # [[Martin Sildos]] # [[Maria Listra]] # [[Reigo Tamm]] # [[Biograafiad (St)]] # [[Lamberto Zannier]] # [[Henrik Hololei]] # [[Kaupo Känd]] # [[Ganna Gopko]] # [[Linas Linkevičius]] # [[Gaitana]] # [[Tina Karol]] # [[Ferenc Konrád]] # [[Birgit (eesnimi)]] # [[János Arany]] # [[Mános Chatzidákis]] # [[Evdokía Kadí]] # [[Levan Thediašvili]] # [[Čazma]] # [[Šokan Uälihhanulõ]] # [[Todor Kolev]] # [[Maksim Tank]] # [[Lale Orta]] # [[Peter Pišťanek]] # [[Čedo Vuković]] # [[Branislav Nušić]] # [[Paula Seling]] # [[Aliona Moon]] # [[Zvjezdan Misimović]] # [[Madita]] # [[İlham Zəkiyev]] # [[Arthur Alekhsanjan]] # [[Tinka Kurti]] # [[Imants Ziedonis]] # [[Gediminas Pranckūnas]] # [[Jože Ciuha]] ‎ # [[Jaroslav Holík]] # [[Jan Kott]] # [[Walter Vitt]] # [[Pjotr Degtjarjov]] # [[Rauno Koorts]] # [[Radmila Šekerinska]] # [[Renata Oganesjan]] # [[Anastassija Gubanova]] # [[Jin Yang]] # [[Yu Xiaoyu]] # [[2015. aasta juunioride jääkeegli maailmameistrivõistlused]] # [[2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused]] # [[Maksim Miroškin]] # [[Lina Fjodorova]] # [[Tondiraba jäähall]] # [[Lisa Gisler]] # [[Ilumäe kabel]] # [[Kerli Zirk]] # [[Marie Turmann]] # [[Priidu Pärna]] # [[Udriku Suurjärv]] # [[Tuleviku tänav]] # [[Imukvere jõgi]] # [[Viitna Linajärv]] # [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas]] # [[Ilmandu jõgi]] # [[Neeruti Sinijärv]] # [[Neeruti Orajärv]] # [[Tarmo Virki]] # [[Paavo Kangur]] # [[Jaan Mihkel Uustalu]] # [[Jaak Vackermann]] # [[Tarmo Kaldma]] # [[Anne Hansberg]] # [[Eda Heinla]] # [[Kuido Merits]] # [[Vladimir Rusnak]] # [[Euroopa aasta puu]] # [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused laskesuusatamises]] # [[Biograafiad (Mo)]] # [[Seitse]] # [[Peder Pedersen]] # [[Anita Ekberg]] # [[Surnud 2. jaanuaril]] # [[Ülari Ollik]] # [[Jouko Törmänen]] # [[Elisabeth Egel]] # [[Jekaterina Klinkova]] # [[Vladimir Klinkov]] # [[Giórgos Kolokythás]] # [[Antónis Vardís]] # [[Sákis Boulás]] # [[Ioánnina]] # [[Ánna Víssi]] # [[Henn Rebane]] # [[Veiko Vihuri]] # [[Ontake]] # [[Kolm]] # [[Vira Konõk]] # [[Riina Solman]] # [[Kärdla rannapark]] # [[Orjaku sadama sihi ülemine tulepaak]] # [[Hille Hanso]] # [[Hannes Hanso]] # [[Hannes Korjus]] # [[Kristīne Želve]] # [[Kristel Mägedi]] # [[Liina Karron]] # [[Mart Soidro]] # [[Sjón]] # [[Askur Alas]] # [[John Burnside]] # [[Jon Steele]] # [[Goran Simić]] # [[Riikka Ala-Harja]] # [[Veronika Kivisilla]] # [[Dmitri Kotjuh]] # [[William Boyd]] # [[Maarika Pähklemäe]] # [[Moonika Batrakova]] # [[Ahmad Phesal Talib]] # [[Linda Eichler]] # [[Tarvo Valker]] # [[Timo Tarve]] # [[Jevgeni Nurmla]] # [[Indrek Salis]] # [[Helve Särgava]] # [[Kadri Jaanits]] # [[Mariusz Szczygieł]] ‎ # [[Marius Peterson]] # [[Ivo Saarma]] # [[Hannes Hermaküla]] # [[Yoko Alender]] # [[Pollapönk]] # [[Pilou Asbæk]]‎ # [[Renate Loll]] # [[Målfrid Grude Flekkøy]] # [[Sandro Lopopolo]] # [[Theodore Millon]]‎ # [[Martin S. Bergmann]] # [[Julian Rotter]] # [[Minnie Driver]]‎ # [[Antoinette Fouque]] ‎ # [[Ene Paaver]] # [[Ingrid Peek]] # [[Maarja Tali]] ‎ # [[Anneli Kengsepp]] # [[Heili Sibrits]] # [[Susi (raamatukoer)]] ‎ # [[Villu Talsi]] # [[Eeva Talsi]] # [[Curly Strings]] # [[Bonneville]] # [[Margus Sööt]] # [[Mari Tammar]] # [[Sobolivka]] # [[Liina Orlova]] # [[Sjomakõ]] # [[Tanel Veeremaa]] # [[Morogoro piirkond]] # [[Mbeya piirkond]] # [[Mwanza piirkond]] # [[Tabora piirkond]] # [[Tanga piirkond]] # [[Geita piirkond]] # [[Kalev Kukk]] # [[Kristi Liiva]] # [[Maaja Kallast]] # [[Alfred Schmidt (täpsustus)]] # [[Sirje Nilbe]] # [[Nelli Abašina-Melts]] # [[Rutt Enok]] # [[Katre Riisalu]] # [[Andrei Anissimov]] # [[Alfred Pisuke (viiuldaja)]] # [[Koba Jass]] # [[Budõ]] # [[Nikólas Píssis]] # [[Tapani Niku]] # [[Pühavaimu tänav]] # [[Herbert Blöcker]] # [[Alice Babs]] # [[Teet Malsroos]] # [[Ralph Waite]] # [[Lester B. Pearson]] # [[Jaak Prozes]] # [[Mari Uusküla]] # [[Naisenimi]] # [[Gabriel Axel]] # [[Vanessa-Mae]] # [[Michael Landon]] # [[Väike maja preerias (telesari)|Väike maja preerias]] # [[Maicon Pereira de Oliveira]] # [[Artjom Troitski]] # [[Robert Barker]] # [[Vladislav Tretjak]] # [[Richard Bull (täpsustus)]] # [[Richard Bull]] # [[Regina Lukk-Toompere]] # [[Anu Kalm]] # [[Gold Panda]] # [[Andri Luup]] # [[Pete Seeger]] # [[Gerd Albrecht]] # [[Kalev Kudu]] # [[Underwood]] # [[Miklós Jancsó]] # [[Warren Cummings Smith]] # [[Mikk Tammepõld]] # [[Kalev Ermits]] # [[Raido Ränkel]] # [[Karl-August Tiirmaa]] # [[Siim-Tanel Sammelselg]] # [[Jan Saudek]] # [[Aleksandr Volkov (täpsustus)]] # [[Gerli Nõmm]] # [[Igor Kovalenko]] # [[Veronika Einberg]] # [[Andrei Ivanov (kirjanik)]] # [[Andrei Ivanov]] # [[Tomi Nybäck]] # [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] # [[Andres Varustin]] # [[Peep Ehasalu]] # [[Imbi Viirok]] # [[Tiina Laanem]] # [[Jaak Lõhmus (režissöör)]] # [[Peep Puks]] # [[Eesti Laul 2014]] # [[Riia bussijaam]] # [[Karin Suursalu]] # [[Jeanne Moreau]] # [[Peter Jackson (täpsustus)]] # [[Alexander Smith]] # [[In memoriam 2014]] # [[Arsen Tšhilingarjan]] # [[Ara Yaralyan]] # [[Levon Ananjan]] # [[Sjoerd Huisman]] # [[Catherine Zeta-Jones]] # [[Luke Wilson]] # [[Jon Hamm]] # [[Paget Brewster]] # [[Sigourney Weaver]] # [[Anneli Salk]] # [[Merle Veesalu-Rand]] # [[Elmar Reinsoo]] # [[Tsaghkadzor]] # [[Komitas]] # [[Kulp (täpsustus)]] # [[Kulp]] # [[Masis]] # [[Arpa]] # [[Granaatõuna värv]] # [[Sajath-Nova]] # [[Sergei Paradžanov]] # [[Mai 2014]] # [[Aprill 2014]] # [[Märts 2014]] # [[Veebruar 2014]] # [[Katre Talviste]] # [[Ave jõgi]] # [[Jeffrey Dean Morgan]] # [[Sirje Potisepp]] # [[Viktoria Bogdanova]] # [[Zooey Deschanel]] # [[Emily Deschanel]] # [[John Francis Daley]] # [[Ralf Toming]] # [[Robert Ludlum]] # [[Clark Gable]] # [[Drew Barrymore]] # [[Matthew Gray Gubler]] # [[Brad Garrett]] # [[Kertu]] # [[Mihkel Volt]] # [[Anneli Surva]] # [[Ilmar Vaaro]] # [[Aile Möldre]] # [[Anete Paulus]] # [[Margarita Žernosekova]] # [[Andrei Novikov]] # [[Jaak Haud]] # [[Toivo Luhats]] # [[Harjumäe kõlakoda]] # [[Gunnar Hökmark]] # [[Alejo Vidal-Quadras]] # [[Aivar Kivisiv]] # [[Olga Ivanova]] # [[Kalle Klandorf]] # [[Rein Mälksoo]] # [[Mikk Üleoja]] # [[Urmas Kukk]] # [[Priit Maide]] # [[Ivo Sillamaa]] # [[Tiiu Randviir]] # [[Hendrik Olde]] # [[Taivo Rist]] # [[Janek Mäggi]] # [[Riina Pikani]] # [[Toomas Nestor]] # [[Vladimir Sadekov]] # [[Natalja Murina]] # [[Kaspar Velberg]] # [[Roman Maksimuk]] # [[Jekaterina Novosjolova]] # [[Jevgeni Rein]] # [[Kristiina Poska]] # [[Starõje Bõgi]] # [[Fiona Shaw]] # [[Paul Elliman]] # [[Saint Mary haigla]] # [[George, Cambridge'i prints]] # [[Lilli Jahilo]] # [[Risto Vürst]] # [[Tantsurühm "Viktooria"]] # [[Jööri folk]] # [[Sulev Peäske]] # [[Marika Matšitidze]] # [[Lea Leiten]] # [[Marco Clemente]] # [[Revaz Javahišvili]] # [[Tänassilma kirik]] # [[Kaja Kärner]] # [[Dennis Farina]] # [[Jüri Leiten]] # [[Veikko Lehto]] # [[Sulhan Gvelesiani]] # [[Koit Soasepp]] # [[Siiri Koel]] # [[Andres Köster]] # [[Pávlos Karrér]] # [[Egon (mehenimi)]] # [[Tõnis Kask]] # [[Väino Uibo]] # [[Jaak Pihlak]] # [[Nicholas Bishop]] # [[Jaakko Wallenius]] # [[Anders de la Motte]] # [[Keith Lowe]] # [[Kulle Raig]] # [[Alfred Molina]] # [[Sean Murray]] # [[Maicel Uibo]] # [[Veiko Kaasik]] # [[Krista Siegfrids]] # [[Bonnie Tyler]] # [[Giulio Andreotti]] # [[Männiku plahvatus]] # [[Endla Tegova]] # [[Shirley (täpsustus)]] # [[Kalju Kass]] # [[Irina Belobrovtseva]] # [[Kalle Vilpuu]] # [[Vello Salumets]] # [[Rohukedrik]] # [[Rein Lindmäe]] # [[Särevi Teatrituba]] # [[Margus Allikmaa]] # [[Mari Tarand]] # [[Toomas Lõhmuste]] # [[Hrafn Andrés Harðarson]] # [[Merilen Mentaal]] # [[Aama Elwe-Oja]] # [[Laimantas Jonušys]] # [[Johan Unenge]] # [[Liāna Langa]] # [[Søren Vinterberg]] # [[Lauri Suurmaa]] # [[Livia Viitol]] # [[Tagahoovis]] # [[Valeri Zolotuhhin]] # [[Velda Otsus]] # [[Richard Griffiths]] # [[William West]] # [[Eureka]] # [[Tine Bryld]] # [[Taani Kultuuri Instituut]] # [[Marje Ingel]] # [[Ruut Tarmo]] # [[Algarve]] # [[Lutsu Teatrimaja]] # [[Vanessa L. Williams]] # [[Vanessa Williams]] # [[Bernard Pask]] # [[Gyula Kakas]] # [[Peter Sitt]] # [[Leta Peer]] # [[Ossie Vitt]] # [[Brian Tutt]] # [[Kevin Puts]] # [[Max Steiner]] # [[Mõnuvere jõgi]] # [[Brachiosaurus]] # [[Meelik Samel]] # [[Scott Thompson]] # [[Helen Hunt]] # [[Michael Ondaatje]] # [[Javier Fernández]] # [[Jaak Jõekallas]] # [[Feliks Kark]] # [[Freddie Frinton]] # [[Õhtusöök ühele]] # [[Mähuste järv]] # [[Umbusi raba]] # [[Mustajõgi]] # [[Kaussjärv]] # [[Ahitsõ järv]] # [[Kernu järv]] # [[Kakerdi järv]] # [[Väimela Alajärv]] # [[Silvi Vare]] # [[Viitina järv]] # [[Abdul Turay]] # [[Cheick Modibo Diarra]] # [[Jenni Rivera]] # [[Michael Anthony]] # [[Torniga maja]] # [[Andres Ülviste]] # [[Pavlograd]] # [[Auk nr 8]] # [[Georges Brassens]] # [[Donald Tomberg]] # [[Eva Näripea]] # [[Katrin Maimik]] # [[Marko Raat]] # [[Saskia Alusalu]] # [[Pala mõis]] # [[Hadia Tajik]] # [[Torma mõis]] # [[Theódoros Angelópoulos]] # [[Roger Andrew Taylor]] # [[Roger Meddows Taylor]] # [[Indrek Koolmeister]] # [[Kõljala mõis]] # [[Björn Sieber]] # [[Aleksander Mitt]] # [[Rain Parve]] # [[Andres Kõpper]] # [[Kai Vare]] # [[Boris Lehtlaan]] # [[Arvi Altmäe]] # [[Henrik Kalmet]] # [[Sergei Fedotov (täpsustus)]] # [[Aleksandr Zukerman]] # [[Mihhail Vladislavlev]] # [[Sergei Fedotov]] # [[Lev Dodin]] # [[Marika Blossfeldt]] # [[Hanno Ojalo]] # [[Richard Teichmann]] # [[Mihhail Tšigorin]] # [[Andrei Ašarin]] # [[Joseph Gordon-Levitt]] # [[Damian Lewis]] # [[Nathan Fillion]] # [[Kombain]] # [[Teraviljakombain]] # [[Salman Rushdie]] # [[Biograafiad (Ha)]] # [[Matt Vogel]] # [[Judy Nunn]] # [[Rauno Elp]] # [[Urmas Põldma]] # [[Tiiu Hermat]] # [[Sulev Mäeväli]] # [[Mart Mikk]] # [[Aare Saal]] # [[Raivo Põldmaa]] # [[René Soom]] # [[Mihhail Gerts]] # [[Heli Veskus]] # [[Kristel Pärtna]] # [[Tuletoojate marss]] # [[Shemar Moore]] # [[Paavo Piik]] # [[Sandra Uusberg]] # [[Võrumaa Teataja]] # [[Sadama tänav]] # [[Ülle Luisk]] # [[Kalle Küttis]] # [[Tarvi Kull]] # [[Mart Mardisalu]] # [[Toompea tänav]] # [[Austraalia karjakoer]] # [[Elva puhkpilliorkester]] # [[Väägvere külakapell]] # [[Aini Härm]] # [[Katariina Tamm]] # [[Getulio Aurelio Fredo]] # [[Pussy Riot]] # [[Laine Mägi]] # [[Ka rikkad nutavad]] # [[Sara Ramírez]] # [[Jay Reise]] # [[Dmitri Bertman]] # [[Kalev I. Sepp]] # [[Georg Markus]] # [[Kätlin Vainola]] # [[Boccia]] # [[Johannes Ahun]] # [[Kārlis Skalbe]] # [[Ojārs Vācietis]] # [[Andri Ksenofontov]] # [[Hugo Laur]] # [[Andres Särev]] # [[Margus Kasterpalu]] # [[Liblikamaja]] # [[Aleksandr Kulinitš]] # [[Rasmus Mägi]] # [[Igor Sjunin]] # [[Aasa tänav (täpsustus)]] # [[Sander Lepik]] # [[Olev Jõgi]] # [[Raimu Hanson]] # [[Triinu Tamm]] # [[Jim Belushi]] # [[Margus Tamm]] # [[Mihkel Seeder]] # [[ILA]] # [[Ila]] # [[Anatoli Krikun]] # [[Vallatud kurvid]] # [[Raul Arnemann]] # [[David McCallum]] # [[Coté de Pablo]] # [[Pauley Perrette]] # [[Rita Tasa]] # [[Linda Viiding]] # [[Kaisa Kaer]] # [[Urmo Soonvald]] # [[Toomas Verrev]] # [[Zoë Wanamaker]] # [[Elaine Feinstein]] # [[Riikka Pulkkinen]] # [[Madeleine Thien]] # [[Thomas Glavinic]] # [[Natasha Cooper]] # [[Kerti Tergem]] # [[Joonas Hellerma]] # [[Hannu Oittinen]] # [[Esa Mäkijärvi]] # [[Albertina Ivanova]] # [[Piret Päär]] # [[Mihkel Mõisnik]] # [[Teet Raik]] # [[Zinovi Zinik]] # [[Pauliina Haasjoki]] # [[Siri Kolu]] # [[Nina Obrezkova]] # [[Ilmar Trull]] # [[Lars Svendsen]] # [[Paule Constant]] # [[Rawi Hage]] # [[David Mitchell]] # [[Arthur Japin]] # [[Ketil Bjørnstad]] # [[Tuomas Kyrö]] # [[Maya Sar]] # [[Okroška]] # [[Soluna Samay]] # [[Rona Nishliu]] # [[Ave]] # [[Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kirik]] # [[Donna Summer]] # [[Rahu tänav (Paide)]] # [[Kirsi tänav]] # [[Loit Jõekalda]] # [[Jeff Bennett]] # [[György Konrád]] # [[François Hollande]] # [[Laine Mesikäpp]] # [[Aivar Pilv]] # [[Alpimaja]] # [[Bill Maynard]] # [[Siracusa]] # [[Baydhabo]] # [[Roosta Puhkeküla]] # [[Kaduna]] # [[Kagera piirkond]] # [[Kesk-Lõunaprovints]] # [[Río Muni]] # [[Serengeti rahvuspark]] # [[Moderna Museet]] # [[Lootuse tänav (täpsustus)]] # [[Correggio]] # [[Darla]] # [[Allan Jakobi]] # [[Auris Rätsep]] # [[Luule Žavoronok]] # [[Eva Truuverk]] # [[Dikanda]] # [[Aune Taamal]] # [[Ene Pars]] # [[Katrin Pere]] # [[Stella Kalkun]] # [[Peeter Kuutma]] # [[Merike Männi]] # [[Mare Kelpman]] # [[Caminemos Pisando la Senda de Nuestra Inmensa Felicidad]] # [[Põllundus]] # [[Kristi Tammik]] # [[Tallinna 17. Keskkool]] # [[Ants Tael]] # [[Leningradi koodeks]] # [[Aleppo koodeks]] # [[Augsburgi usutunnistus]] # [[Lihula kirik]] # [[Aare Martinson]] # [[René Puura]] # [[Mairo Marjamaa]] # [[Tõnis Kivisild]] # [[Vilho Meier]] # [[Helena Virt]] # [[Tarmo Tulva]] # [[Ain Kaljurand]] # [[Hilve Rebane]] # [[Noah Wyle]] # [[Stana Katic]] # [[Alberto Weretilneck]] # [[Kano]] # [[Piret Pormeister]] # [[Sakla raamatukogu]] # [[Mart Orav]] # [[Tiit Lääne]] # [[Nöbinina]] # [[John Nelson Darby]] # [[Aleksandr Olerski]] # [[Surnud 27. detsembril]] # [[Robert Nerman]] # [[Rõuge kirik]] # [[Plaani kirik]] # [[Urvaste kirik]] # [[Kõpu kirik (täpsustus)]] # [[Kõpu kirik]] # [[Hageri kirik]] # [[Kadrina kirik]] # [[Kanepi kirik]] # [[Audrey Tautou]] # [[Mänspe kirik]] # [[Paluküla kirik]] # [[Tori kirik]] # [[Tõhela kirik]] # [[Varbla kirik]] # [[Martna kirik]] # [[Ridala kirik]] # [[Mihhail Atamanov]] # [[Cyrillus Kreegi kortermuuseum]] # [[Kristiina Davidjants]] # [[Katariina Unt]] # [[Raivo Trass]] # [[Tiit Salumäe]] # [[Kirbla kirik]] # [[Lääne-Nigula kirik]] # [[Biograafiad (Ta)]] # [[Hanila kirik]] # [[Karuse kirik]] # [[Nikolai Paulsen]] # [[Nero Urke]] # [[Hugo Weaving]] # [[Kimmo Pohjonen]] # [[Himeka]] # [[Yukihiro Notsu]] # [[Zagan]] # [[Vaikne park]] # [[Vaikne tänav (Tallinn)]] # [[Vaikne tänav]] # [[Tare tänav]] # [[Herne tänav (Tallinn)]] # [[Herne tänav]] # [[Ivri Gitlis]] # [[Priit Valkna]] # [[Alar Kivilo]] # [[Rednar Annus]] # [[Mikk Jürjens]] # [[Vilma Jürisalu]] # [[Andrus Lillepea]] # [[José Cura]] # [[Tarvo Valm]] # [[Kristjan Kaasik]] # [[Reigo Ahven]] # [[Anu Hint]] # [[Küllike Tuvikene]] # [[Maire Valdma]] # [[Juta Piirlaid]] # [[Arvi Miido]] # [[Andrus Rannaääre]] # [[Biograafiad (Sa)]] # [[Peedu Kass]] # [[Jüri-Ruut Kangur]] # [[Kalev Järvela]] # [[Arno Saar]] # [[Heldur Saade]] # [[Verónica Castro]] # [[André Breton]] # [[Valner Valme]] # [[Biograafiad (Ma)]] # [[Biograafiad (Ka)]] # [[Endel Mallene]] # [[Henno Rajandi]] # [[Eerik Teder]] # [[Mari-Ann Kelam]] # [[Märt Agu]] # [[Lydia Rahula]] # [[Toomas Voll]] # [[Aare Kruusimäe]] # [[Viiu Härm]] # [[Siim Aimla]] # [[Aare Laine]] # [[Surnud 3. juulil]] # [[Surnud 1. juulil]] # [[Surnud 2. juulil]] # [[Surnud 30. juunil]] # [[Surnud 29. juunil]] # [[Surnud 28. juunil]] # [[Louise Rayner]] # [[Richard Knill Freeman]] # [[Kālī]] # [[Heino Väli]] # [[Sylvestre Clancier]] # [[Daniel Leuwers]] # [[Robert Service]] # [[Claus Ankersen]] # [[Mihkel-Kalju Tammeveski]] # [[Jefim Titijevski]] # [[Janne Mumme]] # [[Orme Kaul]] # [[Elvia Sõber]] # [[Konstantin Selli]] # [[Haapsalu metodisti kirik]] # [[Endla tänav (täpsustus)]] # [[Haapsalu adventkirik]] # [[Pärnu Maakohus]] # [[Patrik Göransson]] # [[Bibi Raid]] # [[Kai Aareleid]] # [[Kathrin Schmidt]] # [[Antti Kammiste]] # [[Pille Lukin]] # [[Piret Pääsuke]] # [[Jelena Skulskaja]] # [[Dina Rubina]] # [[Tauri Tallermaa]] # [[Heli Susi]] # [[Tiiu Relve]] # [[Fetišism (seksuoloogia)]] # [[Peter Nagel]] # [[Tudengimuusikal]] # [[Joanna Sild]] # [[Kadi Veski]] # [[Raivo Rist]] # [[Marika Azojan]] # [[Heinar Jahu]] # [[Andrus Tull]] # [[Hendrik Tamm]] # [[Veronika Pikkel]] # [[Piret Viirma]] # [[Arvo Rist]] # [[Arno Uutma]] # [[Uno Plakk]] # [[Ain Rool]] # [[Jaanika Palm]] # [[Toora Jookus]] # [[Kaluri tänav]] # [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] # [[Anu Kehman]] # [[Kaluri tee]] # [[Abaja tänav]] # [[Rainer Meinart]] # [[Pille Minev]] # [[Eeva Park]] # [[Supernoova (film)]] # [[Paavo Haavikko]] # [[Sven Holm]] # [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] # [[Rita Loel]] # [[Kärt Villmann]] # [[Maria Kallaste]] # [[Marianne Kõrver]] # [[Maris Loitmets]] # [[Helena Merzin-Tamm]] # [[Piia Ruber]] # [[Kai Lobjakas]] # [[Jaana Varkki]] # [[Ando Kiviberg]] # [[Anders Melts]] # [[Ruta Tepp-Soonsein]] # [[Lauri Sillak]] # [[Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool]] # [[Külmale maale (film)]] # [[Vormsi Ülestõusmise kirik]] # [[Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik]] # [[Viljandi Pauluse kirik]] # [[Enno Tamm]] # [[Tarmo Kruusimäe]] # [[Surnud 1977]] # [[Surnud 7. märtsil]] # [[Surnud 6. märtsil]] # [[Surnud 5. märtsil]] # [[Surnud 4. märtsil]] # [[Surnud 3. märtsil]] # [[Surnud 2. märtsil]] # [[Surnud 1. märtsil]] # [[Kehtna Põhikool]] # [[Kersti Kreismann]] # [[Andres Raag]] # [[Sandra Hansson]] # [[Jerry Ahrlin]] # [[Neeme Kuningas]] # [[Enelin Meiusi]] # [[Trauma (täpsustus)]] # [[Trauma]] # [[Trauma (film)]] # [[Kait Tamra]] # [[Haley Joel Osment]] # [[Kati Vatmann]] # [[Maire Liivamets]] # [[Kalle Hiob]] # [[Ants Viidalepp]] # [[Taira Aasa]] # [[Anne Eenpalu]] # [[Maria Klenskaja]] # [[Surnud 1950]] # [[PÖFFi elutööpreemia]] # [[Silvi Väljal]] # [[Pirjo Levandi]] # [[Ester Vilgats]] # [[Mart Meri]] # [[Krista Kodres]] # [[Liina Raud]] # [[Tanel Toom]] # [[Naerata ometi]] # [[Elo Lindsalu]] # [[Philip Gross]] # [[Tiiu Vahi]] # [[HeadRead]] # [[Simona Senoner]] # [[Vanglaekspress]] # [[Jaanus Kulli]] # [[Ženja Fokin]] # [[Henrik Normann]] # [[Christoph Sanders]] # [[Evar Saar]] # [[Arnold Viiding]] # [[Toomas Kivisild]] # [[Kaido Kaaberma]] # [[Kutsar koputab kolm korda]] # [[Lydia Mei]] # [[Kevin Korjus]] # [[Liis Nimik]] # [[Postiteenistus (seriaal)]] # [[Jan Jõgis-Laats]] # [[Terje Kristiansen]] # [[Vibeke Løkkeberg]] # [[Triin Ella]] # [[Urmas Dresen]] # [[Eugen Joseph von Blossfeldt]] # [[Henryk Jankowski]] # [[Õlletoober]] # [[Kaspar Kalluste]] # [[Kihnu Poisid]] # [[Savijalakesed]] # [[Jaanus Kõrv]] # [[Vanaviisi]] # [[Apelsin (ansambel)]] # [[John Tungal]] # [[Jaanus Tamm]] # [[Kaie Konrad]] # [[Ott Heinapuu]] # [[Elo-Mall Toomet]] # [[Leiki Loone]] # [[Karin Laasmäe]] # [[Ludvig Oskar]] # [[Mölkky]] # [[Juhan Kivirähk]] # [[Johannes (Rinne)]] # [[Hiidmuna]] # [[Leif Kalev]] # [[Anti Toplaan]] # [[Saaremaa (laev)]] # [[Kahelehine käokeel]] # [[Naat]] # [[Põrgupõhja uus Vanapagan]] # [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]] # [[Riho Laurisaar]] # [[Heiki Ernits]] # [[Janno Põldma]] # [[Toomas Alatalu]] # [[Heino Arumäe]] # [[418]] # [[498]] # [[Urmas Hepner]] # [[Märt Israel]] # [[Rein Raamat]] # [[Jaan Õunapuu]] # [[Linda Kaljundi]] # [[Andres Keil]] # [[Indrek Ojari]] # [[Kristjan Sarv]] # [[Marko Kaljuveer]] # [[Kristjan Kalkun]] # [[Ants Juske]] # [[Reet Varblane]] # [[Viljandi kogudus]] # [[Age Oks]] # [[Toomas Edur]] # [[Sixten Sild]] # [[Kalju Orro]] # [[Johann-Christian Põder]] # [[Jaak Kilmi]] # [[Jaan Tammsalu]] # [[Hannele Päiviö]] # [[Peter Carter]] # [[Augu suurkivi]] # [[Ainar Karlson]] # [[Timo Sild]] # [[Olle Kärner]] # [[Priit Salumäe]] # [[Tanel Kangert]] # [[Rene Mandri]] # [[Mary Daly]] # [[Orvokki Harjuvaara]] # [[Noorte Segakoor Vox Populi]] # [[Laine Tarvis]] # [[Aivar Sõerd]] # [[Peeter Raidla]] # [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] # [[Andreas Meyer-Landrut]] # [[Lena Meyer-Landrut]] # [[Athenagoras (täpsustus)]] # [[Athenagoras]] # [[Samosata Paulus]] # [[Eerik Jõks]] # [[Eivin Toodo]] # [[Olav Pärnamets]] # [[Viljar Liht]] # [[Johann Lorenz von Mosheim]] # [[Tõnu Aare]] # [[Ants Nuut]] # [[Margit Adorf]] # [[Maarja Kaaristo]] # [[Mari Ronimois]] # [[Vahur Keller]] # [[Tapani Kinnunen]] # [[Bei Dao]] # [[Jaume Subirana]] # [[Martin Solotruk]] # [[Gregor Podlogar]] # [[Amir Or]] # [[Andreï Makine]] # [[Mihhail Šiškin]] # [[Ivar Soopan]] # [[Mare Müürsepp]] # [[Kätlin Kaldmaa]] # [[Anne Helene Gjelstad]] # [[Lars Saabye Christensen]] # [[Fredrik Skagen]] # [[Aavo Kokk]] # [[Viive Noor]] # [[Margus Jaanovits]] # [[Emil Rutiku]] # [[Peeter Pihel]] # [[Igor Kotjuh]] # [[Kārlis Vērdiņš]] # [[Asko Künnap]] # [[Simon Sebag-Montefiore]] # [[Valve Kirsipuu]] # [[Jason Goodwin]] # [[Alfonsas Eidintas]] # [[Wehwalt Koslovsky]] # [[Tiina Lokk]] # [[Ave Kumpas]] # [[Ave Nahkur]] # [[Ajakirjanik]] # [[Heldur Jõgioja]] # [[Harju Maakohus]] # [[Voldemar Kuslap]] # [[Rein Sikk (1937–1992)]] # [[Rein Sikk]] # [[Artur Talvik]] # [[Märt Treier]] # [[Peeter Langovits]] # [[Karsten Mathiesen]] # [[Sergei Pedersen]] # [[Margit Viirma]] # [[Armin Kõomägi]] # [[Kadri Hinrikus]] # [[Eve Kivi]] # [[Juan Antonio Samaranch]] # [[Franz Mesmer]] # [[Eerik Marmei]] # [[Sven Sakkov]] # [[Krutsifiks]] # [[Hesburger]] # [[Enn Pirrus]] # [[Undulatus asperatus]] # [[Neith]] # [[Mont]] # [[Min (mütoloogia)]] # [[Hannes Kuusma]] # [[Püha Martini kirik]] # [[MaNga]] # [[István Sándorfi]] # [[Evald Jõgis]] # [[Andres Ringo]] # [[Ivar Stukolkin]] # [[Erich Kästner]] # [[Siim-Sander Vene]] # [[Atargatis]] # [[Robin Juhkental]] # [[Malcolm Lincoln]] # [[Kärt Einlo]] # [[Brooklyni vampiir]] # [[Marje Ernits]] # [[Henrik Roonemaa]] # [[David Duchovny]] # [[Mark Snow]] # [[Tõnu Aru]] # [[Terry Fox]] # [[Terry Foxi auhind]] # [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] # [[Brian McKeever]] # [[Kaarel Ird]] # [[Juhani Salokannel]] # [[Janika Kronberg]] # [[Kalju Kruusa]] # [[Maarja Jakobson]] # [[Tõnu Kilgas]] # [[Hugo Hiibus]] # [[Ain Lutsepp]] # [[Roman Baskin]] # [[Piret Kalda]] # [[Krista Aru]] # [[Bryan Adams]] # [[Priit Pajusaar]] # [[Maria Faust]] # [[Ulvar Käärt]] # [[Sooräts]] # [[Venno Laul]] # [[Balti- ja Põhjamaade Laulufestival]] # [[Andreas D. Fröhlich]] # [[Ástor Piazzolla]] # [[Guido Kangur]] # [[Dominique Blanc]] # [[Mati Hint]] # [[Maria Avdjuško]] # [[Marika Vaarik]] # [[Päivi Istala]] # [[Piret Saluri]] # [[Ingo Normet]] # [[Konstantin Türnpu]] # [[Punane hanemalts]] # [[Stendhal]] # [[Kaur Kender]] # [[Charles Bukowski]] # [[Peeter Sauter]] # [[Margus Hernits]] # [[Aarne Vinkel]] # [[Christian Braw]] # [[Juhan Ulfsak]] # [[Bonnieri preemia]] # [[Kalju Kivi]] # [[Signe Kivi]] # [[Rutt Hinrikus]] # [[Kärt Anvelt]] # [[Endel Nirk]] # [[Sirje Olesk]] # [[Aivar Kull]] # [[Paul Saagpakk]] # [[Ervin Õunapuu]] # [[Kujutle mind ja sind]] # [[Ants Üleoja]] # [[Kristo Aab]] # [[Viktor Romanenkov]] # [[Alfred Hirv]] # [[Aleksander Promet]] # [[August Strindberg]] # [[Katherine Paterson]] # [[Enn Pant]] # [[Olari Taal]] # [[Hannes Tamjärv]] # [[Hans H. Luik]] # [[Otoniel Gonzaga]] # [[Ülle Rajasalu]] # [[Aleksei Abrikossov]] # [[Hermann Abert]] # [[Winona Ryder]] # [[Georg Malvius]] # [[Gytis Lukšas]] # [[Tõmmuriisikas]] # [[Inger Christensen]] # [[Ivar Ugi]] # [[Indrek Peil (pedagoog)]] # [[Patrick]] # [[John Corbett]] # [[Kapibaara]] # [[Ararauna]] # [[John Stott]] # [[Vöötkakk]] # [[Priit Kaljapulk]] # [[Lumememm]] # [[Ram Narayan]] # [[Lembit Peterson]] # [[Aasta isa]] # [[Aldo Järvsoo]] # [[Rawaki]] # [[William Randal Cremer]] # [[Charles Albert Gobat]] # [[Yukio Hatoyama]] # [[Léon Bourgeois]] # [[Élie Ducommun]] # [[Louis Renault]] # [[Margery Kempe]] # [[Niidu-võiliblikas]] # [[Carl Friedrich Gauss]] # [[Joseph Fourier]] # [[John Hume]] # [[David Trimble]] # [[Klas Pontus Arnoldson]] # [[Elie Wiesel]] # [[Norman Angell]] # [[Desmond Tutu]] # [[Transameerika]] # [[Tallinna Piiri Lasteaed]] # [[Frégate'i süsik]] # [[Shmuel Kot]] # [[Paldiski Püha Georgi kirik]] # [[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]] # [[Paldiski kirik]] # [[Paldiski Nikolai kirik]] # [[Leetse mõis]] # [[Paldiski Vene Gümnaasium]] # [[Paldiski Gümnaasium]] # [[Niidu-kuremõõk]] # [[Toomas Schvak]] # [[Margaret Craven]] # [[Riho Saard]] # [[Irina Stelmach]] # [[Konstantinoopoli kirikukogu]] # [[Helmut Thielicke]] # [[August Neander]] # [[Gottfried Arnold]] # [[Jean Mabillon]] # [[Matthias Flacius]] # [[Uno Viigand]] # [[Jaan Lahe]] # [[Kaspar Taimsoo]] # [[Keith Ellison]] # [[Jennifer Coolidge]] # [[Teisi Remmel]] # [[Jaan Bärenson]] # [[Priit Rohtmets]] # [[Toivo Pilli]] # [[Margus Kask]] # [[Üllas Linder]] # [[Mart Humal]] # [[Peep Nemvalts]] # [[Püha Vaimu kirik]] # [[Sõrve maantee]] # [[Salme Põhikool]] # [[Jürnas Kokla]] # [[Ove Sander]] # [[Allan Kährik]] # [[Tomasz Chłoń]] # [[August Vassil]] # [[Alyson Michalka]] # [[Paul Kuldkepp]] # [[Pireti kivi]] # [[Ööriku Püha Kolmainu kirik]] # [[Laimjala Vassilius Suure kirik]] # [[Odalätsi allikad]] # [[Rannakaitsepatarei nr 315]] # [[Salme kirik]] # [[Ene Kallas]] # [[Herilasämblik]] # [[Kuues meel]] # [[Kalevi tänav (Kohtla-Järve)]] # [[Kalevi tänav (täpsustus)]] # [[Tiina Tasmuth]] # [[Randar Tasmuth]] # [[Ants Erm]] # [[EELK Usuteaduse Instituut]] # [[Maria Lee Liivak]] # [[Jordan (täpsustus)]] # [[Kummituselausuja]] # [[Jennifer Love Hewitt]] # [[Rainer Werner Fassbinder]] # [[Sadamaait]] # [[Harold James]] # [[Koit Kelder]] # [[Jaan Pärn]] # [[Komm (sädemetepüüdja)]] # [[Toomas Takkis]] # [[Välp]] # [[John Stephens]] # [[John Oliver]] # [[Taavi Tulev]] # [[Turandot]] # [[Maria Soomets]] # [[Tuukanlased]] # [[Alphonso Lingis]] # [[Lõvilõug]] # [[Kõrbetüll]] # [[Ida-mustvaeras]] # [[Mihkel Koppel]] # [[Hannes Koppel]] # [[Helios (täpsustus)]] # [[Helios]] # [[Surnud 27. juunil]] # [[Surnud 26. juunil]] # [[Surnud 25. juunil]] # [[Surnud 1984]] # [[Surnud 24. juunil]] # [[Tacloban]] # [[Kaider Vardja]] # [[Maret Maasalu]] # [[Brian Friel]] # [[Edward Norton]] # [[Surnud 23. juunil]] # [[Surnud 22. juunil]] # [[Surnud 21. juunil]] # [[Surnud 20. juunil]] # [[Surnud 18. juunil]] # [[Surnud 17. juunil]] # [[Surnud 16. juunil]] # [[Kati Tolmoff]] # [[Surnud 15. juunil]] # [[Surnud 14. juunil]] # [[Surnud 13. juunil]] # [[Surnud 12. juunil]] # [[Surnud 11. juunil]] # [[Surnud 1993]] # [[Surnud 10. juunil]] # [[Üügu pank]] # [[Surnud 9. juunil]] # [[Surnud 8. juunil]] # [[Surnud 7. juunil]] # [[Surnud 6. juunil]] # [[Surnud 5. juunil]] # [[Surnud 4. juunil]] # [[Surnud 1. juunil]] # [[Surnud 2. juunil]] # [[Surnud 3. juunil]] # [[David Caruso]] # [[Tobey Maguire]] # [[Astra Mõistlik]] # [[Tilaapia]] # [[Koit (Tõnis Mägi)]] # [[Jüri Engelbrecht]] # [[Helen Mahmastol]] # [[Markku Reimaa]] # [[Raul Sulbi]] # [[Fiona Sampson]] # [[Fs]] # [[Liisi Ojamaa]] # [[Eiríkur Örn Norðdahl]] # [[Tarmo Teder]] # [[Triin Soomets]] # [[Solveig Slettahjell]] # [[Marit Tarkin]] # [[Salme jõgi]] # [[Surnud 2. augustil]] # [[Veiko Märka]] # [[Silver Sepp]] # [[Marko Mägi]] # [[Mihhail Aleksejev]] # [[Liilia]] # [[Eerik Aps]] # [[Lannuvart]] # [[Aksel Artus]] # [[Hallvares]] # [[Oma laulu ei leia ma üles]] # [[Harilik lumikelluke]] # [[Kevadine märtsikelluke]] # [[Surnud 1. aprillil]] # [[Klassikaraadio]] # [[Tallinna Õpetajate Maja]] # [[Eesti Lugemisühing]] # [[Surnud 28. märtsil]] # [[Randi Storaas]] # [[Surnud 27. märtsil]] # [[Surnud 26. märtsil]] # [[Pikk päev lõpeb]] # [[Aleksandra Fjodorovna]] # [[Nathaniel Hawthorne]] # [[Pärast pulmi]] # [[Ashton Kutcher]] # [[Svetlana Tširkova]] # [[Sven Lõhmus]] # [[Urban Symphony]] # [[Lavly Lepp]] # [[GGG]] # [[Tauno Pylkkänen]] # [[Surnud 1995]] # [[Surnud 1997]] # [[Karoli Hindriks]] # [[Pärt Uusberg]] # [[Sándor Stern]] # [[Jaan Toomik]] # [[Surnud 28. veebruaril]] # [[Surnud 27. veebruaril]] # [[Surnud 25. veebruaril]] # [[Surnud 24. veebruaril]] # [[Surnud 29. veebruaril]] # [[Surnud 23. veebruaril]] # [[Surnud 22. veebruaril]] # [[Surnud 21. veebruaril]] # [[Surnud 20. veebruaril]] # [[Surnud 19. veebruaril]] # [[Premonition]] # [[Surnud 18. veebruaril]] # [[Surnud 17. veebruaril]] # [[Surnud 16. veebruaril]] # [[641]] # [[Surnud 15. veebruaril]] # [[Surnud 14. veebruaril]] # [[Surnud 13. veebruaril]] # [[Fredegunde, Neustria kuninganna]] # [[Pöörane Villemiine]] # [[Surnud 12. veebruaril]] # [[Surnud 11. veebruaril]] # [[Surnud 9. veebruaril]] # [[Surnud 8. veebruaril]] # [[Kuressaare Laurentiuse kirik]] # [[Surnud 7. veebruaril]] # [[Surnud 26. veebruaril]] # [[Bioloog]] # [[Surnud 5. juulil]] # [[Surnud 5. veebruaril]] # [[Surnud 4. veebruaril]] # [[Surnud 19. juunil]] # [[Surnud 19. märtsil]] # [[Nukitsamees (täpsustus)]] # [[Nukitsamees]] # [[Valgus (täpsustus)]] # [[Surnud 2. veebruaril]] # [[Surnud 1. veebruaril]] # [["Hukkunud Alpinisti" hotell]] # [[Ernst Jandl]] # [[Paulo Coelho]] # [[Grethe Grünberg]] # [[Kristjan Rand]] # [[Caitlin Mallory]] # [[Naiskodukaitse Saaremaa ringkond]] # [[Surnud 22. jaanuaril]] # [[Surnud 5. jaanuaril]] # [[Surnud 4. jaanuaril]] # [[Surnud 3. jaanuaril]] # [[Soovide puu]] # [[Surnud 31. detsembril]] # [[Merle Parts]] # [[Surnud 29. detsembril]] # [[Sündinud 5. juunil]] # [[Tühirand]] # [[Annes Varjun]] # [[Sündinud 18. augustil]] # [[Endel Aruja]] # [[Arvi Aasmaa]] # [[Sündinud 7. märtsil]] # [[Eugen Gustav Dücker]] # [[Ain Mäeots]] # [[Giardia lamblia]] # [[Uido Truija]] # [[Sündinud 9. veebruaril]] # [[Sündinud 28. augustil]] # [[Sündinud 30. novembril]] # [[Sündinud 29. novembril]] # [[Sündinud 28. novembril]] # [[Sündinud 27. novembril]] # [[Sündinud 26. novembril]] # [[Sündinud 25. novembril]] # [[Sündinud 24. novembril]] # [[Sündinud 23. novembril]] # [[Sündinud 22. novembril]] # [[Sündinud 21. novembril]] # [[Sündinud 4. veebruaril]] # [[Merike Jürjo]] # [[Sündinud 20. novembril]] # [[Sündinud 19. novembril]] # [[Sündinud 18. novembril]] # [[Sündinud 17. novembril]] # [[Bistrița jõgi]] # [[Bistrița]] # [[Sündinud 16. novembril]] # [[Sündinud 15. novembril]] # [[Priit Põhjala]] # [[Mare Sabolotny]] # [[Ruth Vassel]] # [[Sündinud 14. novembril]] # [[Birk Rohelend]] # [[Sündinud 13. novembril]] # [[Sündinud 12. novembril]] # [[Sündinud 11. novembril]] # [[Sündinud 10. novembril]] # [[Sündinud 9. novembril]] # [[Sündinud 8. novembril]] # [[Sündinud 7. novembril]] # [[Sündinud 6. novembril]] # [[Sündinud 5. novembril]] # [[Sündinud 4. novembril]] # [[Sündinud 28. juunil]] # [[Sündinud 3. novembril]] # [[Sündinud 2. novembril]] # [[Vambola Raudsepp]] # [[Maria Mälksoo]] # [[Sündinud 1. novembril]] # [[Sündinud 31. oktoobril]] # [[Sündinud 30. oktoobril]] # [[Sündinud 29. oktoobril]] # [[Sündinud 28. oktoobril]] # [[Scorpions]] # [[Sündinud 27. oktoobril]] # [[Sündinud 26. oktoobril]] # [[Sündinud 25. oktoobril]] # [[Naiskodukaitse Tallinna ringkond]] # [[Sündinud 24. oktoobril]] # [[Naiskodukaitse]] # [[Sündinud 23. oktoobril]] # [[Sündinud 22. oktoobril]] # [[Sündinud 21. oktoobril]] # [[Sündinud 20. oktoobril]] # [[Sündinud 19. oktoobril]] # [[Sündinud 18. oktoobril]] # [[Sündinud 17. oktoobril]] # [[Sündinud 16. oktoobril]] # [[Sündinud 15. oktoobril]] # [[Sündinud 12. oktoobril]] # [[Jimmy Wales]] # [[Sündinud 11. oktoobril]] # [[Sündinud 19. septembril]] # [[Sündinud 18. septembril]] # [[Sündinud 1. septembril]] # [[Sündinud 4. septembril]] # [[Sündinud 6. septembril]] # [[Sündinud 10. oktoobril]] # [[Sündinud 8. septembril]] # [[Sündinud 9. septembril]] # [[Sündinud 10. septembril]] # [[Sündinud 11. septembril]] # [[Sündinud 12. septembril]] # [[Sündinud 16. septembril]] # [[Sündinud 15. septembril]] # [[Sündinud 14. septembril]] # [[Sündinud 8. oktoobril]] # [[Sündinud 5. juulil]] # [[Sündinud 7. oktoobril]] # [[Juuni 2009]] # [[Mai 2009]] # [[Aprill 2009]] # [[Märts 2009]] # [[Veebruar 2009]] # [[Jaanuar 2009]] # [[Juuli 2009]] # [[August 2009]] # [[September 2009]] # [[Oktoober 2009]] # [[November 2009]] # [[Detsember 2009]] # [[2012]] # [[Sündinud 5. oktoobril]] # [[Sündinud 6. oktoobril]] # [[Sündinud 4. oktoobril]] # [[Sündinud 2. oktoobril]] # [[Sündinud 1. oktoobril]] # [[Sündinud 30. septembril]] # [[Sündinud 29. septembril]] # [[Sündinud 28. septembril]] # [[Sündinud 27. septembril]] # [[Sündinud 26. septembril]] # [[Sündinud 25. septembril]] # [[Sündinud 24. septembril]] # [[Sündinud 23. septembril]] # [[Sündinud 22. septembril]] # [[60. aastad eKr]] # [[63 eKr]] # [[Sündinud 21. septembril]] # [[Ain Vares]] # [[Lakšmī]] # [[Marvi Vallaste]] # [[2008 KV42]] # [[Maile Aale]] # [[Nikolai Popov]] # [[Helge Uuetoa]] # [[Johannes Perens]] # [[Veronika Dari]] # [[Teine tulemine]] # [[Grete Treier]] # [[Gruusia sõda]] # [[Lõuna-Osseetia sõda]] # [[Suur-Karja tänav]] # [[Virtsu sadam]] # [[Janne Nurmik]] # [[Taarka (täpsustus)]] # [[Hilana Taarka]] # [[Mamma Mia (täpsustus)]] # [[Kõdu]] # [[Reimo Sildvee]] # [[Essentsiaalne treemor]] # [[Mirjam Peil]] # [[Toivo Nahkur]] # [[Aet Ollisaar]] # [[Aime Pärnakivi]] # [[Martti Preem]] # [[Reet Linna]] # [[Ruth Jyrjo]] # [[Väino Luup]] # [[Helar Osila]] # [[Jüri Leppik]] # [[Jaanus Orgulas]] # [[Gustav Kutsar]] # [[Sõrve (täpsustus)]] # [[Teele Viira]] # [[Mina olin siin. Esimene arest (film)]] # [[Igor Mang]] # [[Ingla Leis]] # [[Klass (film)]] # [[Ilmar Raag]] # [[Snøhetta]] # [[Maleva]] # [[Adriano Celentano]] # [[Põllu (perekonnanimi)]] # [[Veljo Reinik]] # [[Detsember 2008]] # [[November 2008]] # [[Oktoober 2008]] # [[September 2008]] # [[August 2008]] # [[Juuli 2008]] # [[Andrus Elbing]] # [[Leelo Tungal]] # [[Mai 2008]] # [[Ämmassaare Haugjärv]] # [[Kurtna Haugjärv]] # [[Haugjärv]] # [[Põhtjärv]] # [[Kuradijärv]] # [[Neitsijärv]] # [[Kihljärv]] # [[Kärnjärv]] # [[Lüüsjärv]] # [[Koorküla Mudajärv]] # [[Elsejärv]] # [[Mädajärv]] # [[Lääniste Ahijärv]] # [[Küti Ahijärv]] # [[Ahijärv]] # [[Korijärv]] # [[Raivo Seppo]] # [[Pannjärv]] # [[Kurtna Mätasjärv]] # [[Mätasjärv]] # [[Konnajärv]] # [[Isandajärv]] # [[Hilba järv]] # [[Väike-Agusalu järv]] # [[Agusalu järv]] # [[Snelli tiik]] # [[Leto svet]] # [[Pärivere paisjärv]] # [[Põldeotsa paisjärv]] # [[Lõpejärv]] # [[Väike-Edasi järv]] # [[Edasi järv]] # [[Türgi paisjärv]] # [[Norah Jones]] # [[Nedrema järv]] # [[Laiksaare järv]] # [[Koonga järv]] # [[Kiissa järv]] # [[Kamali järv]] # [[Jäärja Järveotsa järv]] # [[Hundissaare järv]] # [[Arumetsa paisjärv]] # [[Sirkjärv]] # [[Karitsa järv]] # [[Väike Loosalu järv]] # [[Sopi järv]] # [[Sepa järv]] # [[Räägu järv]] # [[Nõlvassoo järv]] # [[Maidla paisjärv]] # [[Luiste paisjärv]] # [[Imsi järv]] # [[Eidapere järv]] # [[Aleti järv]] # [[Jalase järv]] # [[Estonia järv]] # [[Sendri järv]] # [[Teorehe järv]] # [[Toatse järv]] # [[Väike-Toatse järv]] # [[Mudajärv]] # [[Pumbuta järv]] # [[Priguldi paisjärv]] # [[Pikane järv]] # [[Pangajärv]] # [[Riisipere Valgejärv]] # [[Turvaste Mustjärv]] # [[Lammastejärv]] # [[Kärrsläti]] # [[Aino Kapsta]] # [[Kurkse järv]] # [[Kullamaa paisjärv]] # [[Kullamaa järv]] # [[Kudani järv]] # [[Peraküla Mustjärv]] # [[Kaevandu järv]] # [[Nikolai]] # [[Röösa mõis]] # [[Nepeani saar]] # [[Hummuli Järve järv]] # [[Helmjärv]] # [[Alavere järv]] # [[Ao järv]] # [[Japsi järv]] # [[Alumati järv]] # [[Kõvvõrjärv]] # [[Haanja Kõverjärv]] # [[Soontaga järv]] # [[Õdri järv]] # [[Jaskajärv]] # [[Karula Jaska järv]] # [[Olustvere Jaska järv]] # [[Holvandi Kivijärv]] # [[Beresje Umbjärv]] # [[Haavapää Palojärv]] # [[Peraküla Allikajärv]] # [[Laomäe Allikajärv]] # [[Õpilane (Canavan)]] # [[Õpilane (täpsustus)]] # [[Vohioja järv]] # [[Lehtma Suurjärv]] # [[Põhjatu järv]] # [[Prassi järv]] # [[Poama järv]] # [[Luidja järv]] # [[Kuusikjärv]] # [[Kootsaare järv]] # [[Kodeste järv]] # [[Keskmine järv]] # [[Hopi järv]] # [[Haavasoo järv]] # [[Väike-Roobimaa järv]] # [[Võijärv]] # [[Tuhkana järv]] # [[Tiigi järv]] # [[Taugabe järv]] # [[Tammiskanna järv]] # [[Sarapiku järv]] # [[Savijärv]] # [[Salujärv]] # [[Saka järv]] # [[Ruusjärv]] # [[Kruusmetsa järv]] # [[Ruusmetsa järv]] # [[UNIX]] # [[Roobimaa järv]] # [[Raka järv]] # [[Põdragu järv]] # [[Purtsa järv]] # [[Ooklema järv]] # [[Ohtja järv]] # [[Tõri järv]] # [[Teeri järv]] # [[Nonni järv]] # [[Mudajärv (Kihelkonna)]] # [[Liisagu järv]] # [[Laukabe järv]] # [[Lahuksi järv]] # [[Konati järv]] # [[Koltse järv]] # [[Koese järv]] # [[Rahtla Kivijärv]] # [[Killatu järv]] # [[Kaanda järv]] # [[Kaabna järv]] # [[Jaandi järv]] # [[Jauni järv]] # [[Jahajärv]] # [[Jaagarahu järv]] # [[Karjatse meri]] # [[Räimi järv]] # [[Mustoja (täpsustus)]] # [[Õrsava järv]] # [[Ähijärve Peräjärv]] # [[Vööla meri]] # [[Abajaloik]] # [[Aavoja veehoidla]] # [[Essemäe järv]] # [[Essemäe Linajärv]] # [[Padura järv]] # [[Ärgessoo järv]] # [[Öökulli järv]] # [[Ördi järv]] # [[Aprill 2008]] # [[Märts 2008]] # [[Veebruar 2008]] # [[Jaanuar 2008]] # [[Engli järv]] # [[Härmäjärv]] # [[Diby järv]] # [[Augjärv]] # [[Aastejärv]] # [[Aasa paisjärv]] # [[Aardla järv]] # [[Aabra järv]] # [[Evelin Verš]] # [[700]] # [[Ülo Krigul]] # [[Kerstin Tomson]] # [[Kristel Kiigemägi]] # [[Kärt Johanson]] # [[Jaak Johanson]] # [[2016. aasta suveolümpiamängud]] # [[Tannenberg]] # [[Auckland Grammar School]] # [[2014. aasta taliolümpiamängud]] # [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] # [[Eesjärv (täpsustus)]] # [[Eesjärv]] # [[Tagajärv]] # [[Detsember 2007]] # [[November 2007]] # [[Oktoober 2007]] # [[September 2007]] # [[August 2007]] # [[Juuli 2007]] # [[2040. aastad]] # [[8. sajand eKr]] # [[4. sajand eKr]] # [[3. sajand eKr]] # [[Järve järv]] # [[Linajärv (täpsustus)]] # [[Linajärv]] # [[Suurlaugas]] # [[Allikjärv]] # [[Karujärv (täpsustus)]] # [[Veebisaitide loend]] # [[Meeksi Ristija Johannese kirik]] # [[Jeeriko]] # [[Końskowola]] # [[Halliste kirik]] # [[Koguva (laev)]] # [[Valgjärv]] # [[Lakk]] # [[Partners in Crime]] # [[Loona mõis]] # [[Harilik juudapuu]] # [[Peetripäev]] # [[Karu tänav]] # [[Eestimaa rüütelkonna hoone]] # [[Saaremaa rüütelkonna hoone]] # [[Võlupe jõgi]] # [[2006. aasta Eesti Teatriliidu aastapreemiad]] # [[Eesti linnad]] # [[Palojärv]] # [[Põlluvahi maja]] # [[Eesti saared]] # [[Ferrum (Kuressaare)]] # [[Ferrum]] # [[Kuressaare raekoda]] # [[Trimmer]] # [[Kuressaare vaekoda]] # [[Karula (täpsustus)]] # [[Rahkla mõis]] # [[Edward Plantagenet]] # [[Tammsaare (täpsustus)]] # [[A. H. Tammsaare mälestusmärk]] # [[Peräjärv]] # [[Perajärv]] # [[Pühajõgi (täpsustus)]] # [[Kuluse]] # [[Riihora]] # [[Peerni]] # [[Väike-Rõsna]] # [[Võpolsova]] # [[Voropi]] # [[Verhulitsa]] # [[Velna]] # [[Vedernika]] # [[Vaartsi]] # [[Ulitina]] # [[Treski]] # [[Tonja]] # [[Säpina]] # [[Sesniki]] # [[Samarina]] # [[Saatse]] # [[Saabolda]] # [[Rääptsova]] # [[Popovitsa]] # [[Podmotsa]] # [[Perdaku]] # [[Pattina]] # [[Nedsaja]] # [[Määsovitsa]] # [[Matsuri]] # [[Lutepää]] # [[Lobotka]] # [[Litvina]] # [[Kundruse]] # [[Kremessova]] # [[Kostkova]] # [[Korela]] # [[Kolodavitsa]] # [[Karilatsi]] # [[Vooreküla]] # [[Valgemetsa]] # [[Popsiküla]] # [[Padari]] # [[Lootvina]] # [[Logina]] # [[Leevijõe]] # [[Koorvere]] # [[Kiidjärve]] # [[Kelmikülä]] # [[Karilatsi (Vastse-Kuuste)]] # [[Voorepalu]] # [[Veski (Kõlleste)]] # [[Tõdu]] # [[Tuulemäe]] # [[Prangli küla]] # [[Piigaste]] # [[Palutaja]] # [[Krootuse]] # [[Karilatsi (Kõlleste)]] # [[Ihamaru]] # [[Häätaru]] # [[Balti jaam]] # [[Keava raudteepeatus]] # [[Lutsu]] # [[Vanaküla (Põlva)]] # [[Valgesoo küla]] # [[Uibujärve]] # [[Tännassilma (Põlva)]] # [[Tromsi]] # [[Taevaskoja]] # [[Soesaare]] # [[Rosma]] # [[Puuri]] # [[Puskaru]] # [[Peri küla]] # [[Partsi (Põlva)]] # [[Orajõe (Põlva)]] # [[Nooritsmetsa]] # [[Miiaste]] # [[Metste]] # [[Meemaste]] # [[Mammaste]] # [[Lutsu (Põlva)]] # [[Kähri (Põlva)]] # [[Holvandi]] # [[Himmaste]] # [[Vana-Koiola]] # [[Vardja (Laheda)]] # [[Tilsi]] # [[Suurküla (Laheda)]] # [[Roosi]] # [[Pragi]] # [[Naruski]] # [[Mustajõe]] # [[Lahe (Laheda)]] # [[Joosu]] # [[Himma]] # [[Mikitamäe]] # [[Rõsna]] # [[Selise]] # [[Toomasmäe]] # [[Usinitsa]] # [[Varesmäe]] # [[Laossina]] # [[Karisilla]] # [[Kahkva]] # [[Järvepää]] # [[Igrise]] # [[Tammõ]] # [[Tuderna]] # [[Tamme (Orava)]] # [[Suurõmõtsa]] # [[Suuremetsa]] # [[Soena]] # [[Soe (Orava)]] # [[Rõssa]] # [[Rebasmäe]] # [[Pääväkese]] # [[Päka]] # [[Praakmani]] # [[Piusa]] # [[Orava]] # [[Marga]] # [[Madi]] # [[Luuska]] # [[Liinamäe]] # [[Lepassaare]] # [[Kõvera]] # [[Kõliküla]] # [[Kõivsaare]] # [[Korgõmõisa]] # [[Kliima küla]] # [[Kamnitsa]] # [[Kakusuu]] # [[Vivva]] # [[Kahkva (Orava)]] # [[Jantra]] # [[Hanikase]] # [[Eoste]] # [[Andre]] # [[Adiste]] # [[Aarna]] # [[Vissi (Valgjärve)]] # [[Valgjärve]] # [[Tiido]] # [[Sulaoja]] # [[Sulaoja küla]] # [[Sirvaste]] # [[Saverna]] # [[Puugi]] # [[Pikareinu]] # [[Pikajärve]] # [[Mügra]] # [[Maaritsa]] # [[Krüüdneri]] # [[Kooli]] # [[Hauka]] # [[Aiaste]] # [[Abissaare]] # [[Vändra (Veriora)]] # [[Väike-Veerksu]] # [[Võika]] # [[Vinso]] # [[Viluste]] # [[Vareste]] # [[Viira (Veriora)]] # [[Timo]] # [[Soohara]] # [[Sarvemäe]] # [[Pahtpää]] # [[Nohipalo]] # [[Männisalu]] # [[Mõtsavaara]] # [[Leevi küla]] # [[Laho (Veriora)]] # [[Kunksilla]] # [[Koolmajärve]] # [[Koolma]] # [[Kirmsi]] # [[Kikka]] # [[Jõeveere]] # [[Jõevaara]] # [[Himmiste (Veriora)]] # [[Haavapää]] # [[Räsna (Tapa)]] # [[Kuru (Tapa)]] # [[Metstaga]] # [[Mutemetsa]] # [[Paganamaa küla]] # [[Punsa]] # [[Pähni]] # [[Raudsepa (Varstu)]] # [[Soolätte]] # [[Tagakolga]] # [[Vana-Roosa]] # [[Lüütsepa]] # [[Liguri]] # [[Kõrgepalu]] # [[Krabi küla]] # [[Raudsepa (Võru)]] # [[Sika (Võru)]] # [[Tootsi (Võru)]] # [[Tagaküla]] # [[Räpo]] # [[Roosisaare]] # [[Puiga]] # [[Palometsa]] # [[Vana-Nursi]] # [[Verijärve]] # [[Võlsi]] # [[Võrumõisa]] # [[Võrusoo]] # [[Väiso]] # [[Nooska]] # [[Navi]] # [[Mõksi]] # [[Mõisamäe]] # [[Meeliku]] # [[Meegomäe]] # [[Loosu]] # [[Lompka]] # [[Lapi]] # [[Käätso]] # [[Kärnamäe]] # [[Kusma (Võru)]] # [[Koloreino]] # [[Kolepi]] # [[Kirumpää]] # [[Kasaritsa]] # [[Juba]] # [[Hannuste]] # [[Pikkjärv]] # [[Käsmu Meremuuseum]] # [[Kõverjärv]] # [[Mustjärv]] # [[Suurjärv]] # [[Ruhnu Püha Magdaleena kirik]] # [[Ainja]] # [[Vastse-Kuuste]] # [[Veriora]] # [[Varstu]] # [[Ängi]] # [[Võivaku]] # [[Vihi]] # [[Rääka]] # [[Põhjaka]] # [[Paelama]] # [[Nuutre]] # [[Navesti]] # [[Munsi]] # [[Mudiste]] # [[Lemmakõnnu]] # [[Lahmuse]] # [[Kõidama]] # [[Kurnuvere]] # [[Kuiavere]] # [[Kuhjavere]] # [[Kootsi]] # [[Kobruvere]] # [[Kildu]] # [[Kibaru]] # [[Kerita]] # [[Karjasoo]] # [[Jaska järv]] # [[Jälevere]] # [[Jaska]] # [[Ivaski]] # [[Ilbaku]] # [[Arjadi]] # [[Aimla]] # [[Koidu (Tarvastu)]] # [[Soe (Tarvastu)]] # [[Soe]] # [[Sooviku]] # [[Suislepa]] # [[Tinnikuru]] # [[Unametsa]] # [[Vanausse]] # [[Veisjärve]] # [[Vilimeeste]] # [[Koni]] # [[Umbjärv (täpsustus)]] # [[Vooru]] # [[Ämmuste]] # [[Ülensi]] # [[Roosilla]] # [[Riuma]] # [[Raassilla]] # [[Porsa]] # [[Põrga]] # [[Pikru]] # [[Pahuvere]] # [[Muksi]] # [[Mõnnaste]] # [[Marjamäe]] # [[Maltsa]] # [[Kärstna]] # [[Kannuküla]] # [[Kalbuse]] # [[Jakobimõisa]] # [[Välgita]] # [[Tõnissaare]] # [[Taari]] # [[Peetrimõisa (Saarepeedi)]] # [[Moori]] # [[Kokaviidika]] # [[Karula (Viljandi)]] # [[Auksi]] # [[Aindu]] # [[Väljaküla (Tõlliste)]] # [[Vilaski]] # [[Tõlliste]] # [[Tinu]] # [[Tagula]] # [[Supa]] # [[Sooru]] # [[Rampe]] # [[Paju (Tõlliste)]] # [[Muhkva]] # [[Korijärve]] # [[Jaanikese]] # [[Iigaste]] # [[Tõrve]] # [[Tammiku (Puurmani)]] # [[Saduküla]] # [[Pööra]] # [[Laasme]] # [[Kursi (Puurmani)]] # [[Jüriküla]] # [[Jõune]] # [[Härjanurme (Puurmani)]] # [[Altnurga]] # [[Õvanurme]] # [[Voldi]] # [[Valgma]] # [[Uhmardu]] # [[Tormi]] # [[Sortsi]] # [[Raigastvere]] # [[Pataste]] # [[Otslava]] # [[Lilu]] # [[Kärksi]] # [[Kõrenduse]] # [[Kõnnujõe]] # [[Kassema]] # [[Kaitsemõisa]] # [[Maarja-Magdaleena]] # [[Reinu (Tabivere)]] # [[Sepa (Tabivere)]] # [[Vahi (Tabivere)]] # [[Kõduküla (Tabivere)]] # [[Kaiavere (Tabivere)]] # [[Elistvere]] # [[Raavitsa]] # [[Lusti (Karula)]] # [[Pikkjärve (Karula)]] # [[Visusti]] # [[Varbevere]] # [[Vanavälja (Palamuse)]] # [[Vaidavere]] # [[Toovere]] # [[Süvalepa]] # [[Sudiste (Palamuse)]] # [[Ronivere]] # [[Rahivere]] # [[Raadivere]] # [[Praaklima]] # [[Pikkjärve]] # [[Kivimäe]] # [[Väljataguse (Pajusi)]] # [[Vägari]] # [[Vorsti (Pajusi)]] # [[Uuevälja]] # [[Sopimetsa]] # [[Nurga]] # [[Mõrtsi]] # [[Loopre (Pajusi)]] # [[Lahavere]] # [[Kõrkküla (Pajusi)]] # [[Kõpu (Pajusi)]] # [[Kose (Pajusi)]] # [[Kaave]] # [[Arisvere]] # [[Vanaveski]] # [[Uia]] # [[Tipu]] # [[Seruküla]] # [[Supsi]] # [[Punaküla]] # [[Laane (Kõpu)]] # [[Unakvere]] # [[Saviaugu]] # [[Paaksima]] # [[Maalasti]] # [[Loopre]] # [[Koksvere]] # [[Kangrussaare]] # [[Arussaare]] # [[Arjassaare]] # [[Kapu]] # [[Kalitsa]] # [[Koidu-Ellavere]] # [[Kuusna]] # [[Laaneotsa]] # [[Liusvere]] # [[Merja]] # [[Preedi]] # [[Puhmu]] # [[Santovi]] # [[Tudre]] # [[Udeva]] # [[Vahuküla]] # [[Valila]] # [[Visusti (Koeru)]] # [[Väinjärve]] # [[Tammiku (Koeru)]] # [[Salutaguse (Koeru)]] # [[Rõhu (Koeru)]] # [[Vuti]] # [[Jõeküla (Koeru)]] # [[Ervita]] # [[Norra (Koeru)]] # [[Võõbu]] # [[Viraksaare]] # [[Veskiaru]] # [[Valgma (Paide)]] # [[Tarbja]] # [[Sõmeru (Paide)]] # [[Suurpalu]] # [[Sillaotsa järv]] # [[Sillaotsa]] # [[Seinapalu]] # [[Sargvere]] # [[Purdi]] # [[Puiatu (Paide)]] # [[Prääma]] # [[Pikaküla]] # [[Otiku]] # [[Ojaküla (Paide)]] # [[Nurmsi]] # [[Nurme (Paide)]] # [[Mündi]] # [[Mäo]] # [[Mäeküla (Paide)]] # [[Mustla-Nõmme]] # [[Mustla (Paide)]] # [[Kriilevälja]] # [[Korba]] # [[Kirila]] # [[Eivere]] # [[Ülejõe (Koigi)]] # [[Väike-Kareda]] # [[Vaali]] # [[Tamsi (Koigi)]] # [[Sõrandu]] # [[Rutikvere]] # [[Päinurme]] # [[Allikajärv]] # [[Prandi]] # [[Lähevere]] # [[Keri (täpsustus)]] # [[Keri küla]] # [[Kahala (Koigi)]] # [[Huuksi]] # [[Umbsoo]] # [[Umbsoo küla]] # [[Veelikse järv]] # [[Veskimäe (Abja)]] # [[Veelikse (Abja)]] # [[Sarja]] # [[Saate]] # [[Räägu (Abja)]] # [[Raamatu]] # [[Põlde]] # [[Lasari]] # [[Laatre küla]] # [[Kamara]] # [[Atika küla]] # [[Abjaku]] # [[Loime]] # [[Mäeltküla]] # [[Tõnuküla]] # [[Järveküla (Tarvastu)]] # [[Tagamõisa]] # [[Tagamõisa (Tarvastu)]] # [[Metsla (Tarvastu)]] # [[Koigi (täpsustus)]] # [[Koigi]] # [[Jalalõpe]] # [[Jalgsema]] # [[Kagavere]] # [[Karinu]] # [[Kuksema]] # [[Metsla]] # [[Metstaguse]] # [[Ramma]] # [[Seliküla]] # [[Roosna-Alliku]] # [[Allikjärve]] # [[Esna (Roosna-Alliku)]] # [[Kihme]] # [[Kirisaare]] # [[Kodasema]] # [[Koordi]] # [[Tännapere]] # [[Vedruka (Roosna)]] # [[Ämbra]] # [[Õle]] # [[Vodja]] # [[Küti (Kareda)]] # [[Köisi]] # [[Esna]] # [[Ataste]] # [[Ammuta]] # [[Peetri (Kareda)]] # [[Võrevere]] # [[Tammeküla]] # [[Taadikvere]] # [[Pällastvere]] # [[Puiatu (Imavere)]] # [[Laimetsa]] # [[Käsukonna]] # [[Kiigevere]] # [[Järavere]] # [[Jalametsa]] # [[Eistvere]] # [[Rassi]] # [[Põikva]] # [[Poaka]] # [[Pibari]] # [[Näsuvere]] # [[Meossaare]] # [[Kurla]] # [[Raukla]] # [[Rikassaare]] # [[Sagevere]] # [[Türi-Alliku]] # [[Vilita]] # [[Villevere]] # [[Jändja]] # [[Arkma]] # [[Saareotsa]] # [[Tori küla]] # [[Tännassilma (Türi)]] # [[Pala (Türi)]] # [[Mäeküla (Türi)]] # [[Metsaküla (Türi)]] # [[Lokuta (Türi)]] # [[Kärevere (Türi)]] # [[Kolu (Türi)]] # [[Karjaküla (Türi)]] # [[Kahala (Türi)]] # [[Kabala (Türi)]] # [[Väljaotsa (Türi)]] # [[Oisu]] # [[Lõõla]] # [[Piiumetsa]] # [[Reopalu]] # [[Roovere]] # [[Röa (Väätsa)]] # [[Saueaugu]] # [[Väljataguse (Väätsa)]] # [[Ülejõe (Väätsa)]] # [[Vissuvere (Väätsa)]] # [[Oiu]] # [[Lätkalu]] # [[Leie]] # [[Lalsi]] # [[Otiküla]] # [[Odiste]] # [[Oorgu]] # [[Parika]] # [[Taganurga]] # [[Vaibla]] # [[Vissuvere (Kolga-Jaani)]] # [[Vissuvere]] # [[Järtsaare]] # [[Reegoldi]] # [[Riiassaare]] # [[Taevere]] # [[Tällevere]] # [[Päraküla (Suure-Jaani)]] # [[Mäeküla (Suure-Jaani)]] # [[Miku]] # [[Palo]] # [[Kärevere (Suure-Jaani)]] # [[Võlli (Suure-Jaani)]] # [[Lembit Andresen]] # [[Marinova]] # [[Paklova]] # [[Martsina]] # [[Melso]] # [[Masluva]] # [[Maaslova]] # [[Lutja]] # [[Lindsi]] # [[Kusnetsova]] # [[Lepä]] # [[Kuksina]] # [[Olehkova]] # [[Pelsi]] # [[Kohtu tänav]] # [[Polovina]] # [[Kuressaare lennujaam]] # [[Poksa]] # [[Puista]] # [[Raotu]] # [[Rokina]] # [[Ruutsi]] # [[Korski]] # [[Kohtu tänav (Kuressaare)]] # [[Ostrova]] # [[Serga]] # [[Sirgova]] # [[Talka]] # [[Tepia]] # [[Tedre]] # [[Tessova]] # [[Tobrova]] # [[Treiali]] # [[Kõõru (Meremäe)]] # [[Klistina]] # [[Kiksova]] # [[Kiislova]] # [[Kiiova]] # [[Tuplova]] # [[Tuulova]] # [[Ulaskova]] # [[Vasla]] # [[Vinski]] # [[Viro]] # [[Välismaa eesti koolide loend]] # [[Raissa Kõvamees]] # [[Julep]] # [[Freytag von Loringhoven]] # [[Bernd Freytag von Loringhoven]] # [[Tühjus]] # [[Annika Lall]] # [[Mana]] # [[Musumägi]] # [[Põllu (täpsustus)]] # [[Viru tänav]] # [[Viru küla]] # [[Viru tänav (täpsustus)]] # [[Viru]] # [[Laurimäe]] # [[Krabi]] # [[Visela]] # [[Vaabina]] # [[Uue-Antsla]] # [[Uhtjärve]] # [[Toku]] # [[Ruhingu]] # [[Pihleni]] # [[Lümatu]] # [[Lümatu (Urvaste)]] # [[Kõlbi]] # [[Kuldre]] # [[Koigu (Urvaste)]] # [[Kirikuküla (Urvaste)]] # [[Kassi (Urvaste)]] # [[Urvaste]] # [[Pliia]] # [[Kuigõ]] # [[Merekülä]] # [[Tsumba]] # [[Tsirgu]] # [[Kitsõ]] # [[Triginä]] # [[Navikõ]] # [[Palandõ]] # [[Tammeoru]] # [[Küllätüvä]] # [[Keerba]] # [[Meremäe]] # [[Seretsüvä]] # [[Kastamara]] # [[Tiklasõ]] # [[Tsergondõ]] # [[Teterüvä]] # [[Tiirhanna]] # [[Veretinä]] # [[Obinitsa]] # [[Tääglova]] # [[Uusvada]] # [[Vaaksaarõ]] # [[Väiko-Härmä]] # [[Väiko-Serga]] # [[Kasakova]] # [[Karamsina]] # [[Kangavitsa]] # [[Vaatemäe]] # [[Kalatsova]] # [[Juusa]] # [[Aprill 2007]] # [[50. aastad eKr]] # [[40. aastad eKr]] # [[30. aastad eKr]] # [[Väike-Kõpu]] # [[Vardi]] # [[Vanamõisa (Viljandi)]] # [[Tõrreküla]] # [[Turva]] # [[Tohvri (Viljandi)]] # [[Sinialliku]] # [[Savikoti]] # [[Rihkama]] # [[5. sajand eKr]] # [[20. aastad eKr]] # [[2. sajand eKr]] # [[Eesti Post]] # [[Karula]] # [[Ruusmäe]] # [[Raagi]] # [[Plaani]] # [[Tsolli (Haanja)]] # [[Karl Palatu]] # [[Tiastõ]] # [[Tika]] # [[Suurõsuu]] # [[Siksälä]] # [[Toodsi (Misso)]] # [[Tserebi]] # [[Tiilige]] # [[Väiko-Tiilige]] # [[Pala (täpsustus)]] # [[Pala]] # [[Perametsa (Pala)]] # [[Piibumäe]] # [[Piirivarbe]] # [[Punikvere]] # [[Raatvere]] # [[Ranna]] # [[Sassukvere]] # [[Sääritsa]] # [[Sõõru]] # [[Tagumaa]] # [[Vea]] # [[Äteniidi]] # [[Nõva (Pala)]] # [[Moku]] # [[Metsanurga (Pala)]] # [[Lümati]] # [[Kokanurga]] # [[Kodavere]] # [[Kirtsi]] # [[Kadrina (Pala)]] # [[Haavakivi]] # [[Assikvere]] # [[Tsolli (Vastseliina)]] # [[Vatsa]] # [[Vana-Vastseliina]] # [[Vana-Saaluse]] # [[Vaarkali (Vastseliina)]] # [[Tellaste]] # [[Tallikeste]] # [[Tabina]] # [[Sutte]] # [[Raadi]] # [[Viitka]] # [[Voki]] # [[Saarde (Vastseliina)]] # [[Plessi]] # [[Perametsa (Vastseliina)]] # [[Perametsa]] # [[Pari]] # [[Pressi]] # [[Rusa]] # [[Plaksi]] # [[Preeksa]] # [[Pundi]] # [[Purka]] # [[Puspuri]] # [[Resto]] # [[Saluora]] # [[Pillardi]] # [[Peedo]] # [[Posti]] # [[Palujüri]] # [[Piipsemäe]] # [[Palanumäe]] # [[Naapka]] # [[Murati]] # [[Sarise]] # [[Simula]] # [[Tsiamäe]] # [[Tsiiruli]] # [[Tummelka]] # [[Tuuka]] # [[Vakari]] # [[Pausakunnu]] # [[Märdimiku]] # [[Mäe-Tilga]] # [[Mäe-Suhka]] # [[Mäe-Palo]] # [[Tõnkova]] # [[Vaalimäe]] # [[Uue-Saaluse]] # [[Vastsekivi]] # [[Vihkla]] # [[Vänni]] # [[Vungi]] # [[Vorstimäe]] # [[Trolla]] # [[Tsolli]] # [[Vaarkali (Haanja)]] # [[Söödi]] # [[Sormuli]] # [[Soodi]] # [[Saagri (Haanja)]] # [[Palli (Haanja)]] # [[Saika (Haanja)]] # [[Tallima]] # [[Soemõisa]] # [[Taudsa]] # [[Simmuli]] # [[Savioru]] # [[Tialasõ]] # [[Tiidu (Rõuge)]] # [[Tiidu]] # [[Sandisuu]] # [[Tilgu]] # [[Rasva]] # [[Ruuksu]] # [[Ristemäe]] # [[Tsirgupalu]] # [[Vadsa]] # [[Riitsilla]] # [[Sikalaanõ]] # [[Soekõrdsi]] # [[Soomõoru]] # [[Suurõ-Ruuga]] # [[Roobi]] # [[Sadramõtsa]] # [[Rebäsemõisa]] # [[Toodsi (Rõuge)]] # [[Toodsi]] # [[Saki küla]] # [[Tindi]] # [[Sika (Rõuge)]] # [[Utessuu]] # [[Väiku-Ruuga]] # [[Saarlasõ]] # [[Raudsepä]] # [[Tüütsi]] # [[Tsutsu]] # [[Viliksaarõ]] # [[Püssä]] # [[Pärlijõe]] # [[Põru (Rõuge)]] # [[Põdra (Rõuge)]] # [[Pulli (Rõuge)]] # [[Pugõstu]] # [[Petrakuudi]] # [[Paeboja]] # [[Paaburissa]] # [[Muna küla]] # [[Ortumäe]] # [[Nogu]] # [[Nilbõ]] # [[Möldri (Rõuge)]] # [[Märdi]] # [[Märdi (Rõuge)]] # [[Mõõlu]] # [[Lood]] # [[Pajusi]] # [[Tõivere]] # [[Kauru]] # [[Mustahamba (Haanja)]] # [[Mustahamba (Rõuge)]] # [[Murdõmäe]] # [[Muhkamõtsa]] # [[Muduri]] # [[Lükkä]] # [[Lutika]] # [[Viitina]] # [[Rebäse (Rõuge)]] # [[Nursi]] # [[Sänna]] # [[Vanamõisa (Rõuge)]] # [[Rõuge]] # [[Alias]] # [[The Rev]] # [[Johnny Christ]] # [[Zacky Vengeance]] # [[Synyster Gates]] # [[Matt Shadows]] # [[Pagila rand]] # [[PolePole]] # [[Ungru-Pagila tankitõrjeliin]] # [[Daniel Radcliffe]] # [[Võilaid]] # [[Vesiloo]] # [[Vesiloo saar]] # [[Jõnni järv]] # [[Asema järv]] # [[Mustpank]] # [[Karijärv]] # [[Eesti puude loend]] # [[Mustpank (Vaika)]] # [[Kullipank]] # [[Karirahu]] # [[Vader]] # [[Ristivanemad]] # [[Koidula tänav]] # [[Koidu tänav]] # [[Kiili]] # [[Väätsa]] # [[Ümarjärv]] # [[Võhkse]] # [[Nasva jõgi]] # [[Mullutu-Suurlaht]] # [[Kaevu tänav]] # [[Haava tänav]] # [[Aia tänav]] # [[Salme]] # [[Kaido Kaasik (täpsustus)]] # [[Koigi soostik]] # [[Kuke jõgi]] # [[Koigi Ümmargune järv]] # [[Ümmargune järv]] # [[Naistejärv]] # [[Pitkjärv]] # [[Arabella, mereröövli tütar]] # [[Sääre (Kihnu)]] # [[Linaküla]] # [[Lemsi]] # [[Värssu]] # [[Vilivalla (Pühalepa)]] # [[Viilupi]] # [[Valipe]] # [[Vahtrepa]] # [[Undama]] # [[Tubala]] # [[Tempa]] # [[Tareste (Pühalepa)]] # [[Tammela]] # [[Sääre (Pühalepa)]] # [[Soonlepa]] # [[Sarve]] # [[Sakla (Pühalepa)]] # [[Reikama]] # [[Puliste]] # [[Prählamäe]] # [[Pilpaküla (Pühalepa)]] # [[Partsi]] # [[Paluküla (Pühalepa)]] # [[Palade]] # [[Nõmme (Pühalepa)]] # [[Nõmba]] # [[Lõpe (Pühalepa)]] # [[Lõbembe]] # [[Loja (Pühalepa)]] # [[Linnumäe]] # [[Kõlunõmme]] # [[Kuri küla]] # [[Kukka]] # [[Kerema]] # [[Kalgi]] # [[Hilleste]] # [[Ala (Pühalepa)]] # [[Mäeltse]] # [[Mäeküla (Käina)]] # [[Ligema]] # [[Lelu]] # [[Laheküla (Käina)]] # [[Kuriste]] # [[Kolga (Käina)]] # [[Kogri]] # [[Jõeküla (Käina)]] # [[Hiiessaare]] # [[Rootsiküla (Kihnu)]] # [[Rootsi (Kohila)]] # [[Rootsi (Hiiu)]] # [[Palli]] # [[Tahkuna]] # [[Hirmuste (Hiiu)]] # [[Sõru]] # [[Pühalepa]] # [[Reigi]] # [[Kõpu (Hiiu)]] # [[Kõpu]] # [[Kõpu (täpsustus)]] # [[Heltermaa]] # [[Hellamaa (Pühalepa)]] # [[Heistesoo]] # [[Heiste]] # [[Heigi]] # [[Hausma]] # [[Harju (Pühalepa)]] # [[Harju (Emmaste)]] # [[Haldreka]] # [[Allika tänav]] # [[Haldi]] # [[Hagaste]] # [[Käina]] # [[Allika (Käina)]] # [[Allika]] # [[Sõtke]] # [[Head käed]] # [[Kõrini!]] # [[Suurrahu (täpsustus)]] # [[Angla tuulikud]] # [[Saaremaa Jaani kirik]] # [[Kihelkonna kirik]] # [[Uudeküla]] # [[Roosisaar]] # [[Manilaiu tulepaak]] # [[Shiraz]] # [[Kuressaare tänavate loend]] # [[Imperaator]] # [[Maidu Varik]] # [[Harilik aspar]] # [[Triigi sadam]] # [[Helena (täpsustus)]] # [[Helena]] # [[Karitsa]] # [[Male (täpsustus)]] # [[Keri tuletorn]] # [[Mutsiinid]] # [[Lima]] # [[Pioneer]] # [[Kinnipidamiskoht]] # [[Ülejõe tänav]] # [[Ülejõe]] # [[Kalju tänav]] # [[Kalju (täpsustus)]] # [[Jõe tänav]] # [[Jõesuu]] # [[Liivaküla]] # [[Lepimormia hemiboreale]] # [[Meelva (Räpina)]] # [[Cork]] # [[Karupoeg Puhh]] # [[Voore Põhikool]] # [[Hitler's Cross]] # [[Håubjärre]] # [[Gretagrund]] # [[Ohtla]] # [[Carl Hermann Hesse]] # [[Eesti märksõnastik]] # [[Roomassaare sadam]] # [[Roomassaare]] # [[Loode tammik]] # [[Abrasioon (günekoloogia)]] # [[Kõrgessaare]] # [[Rummu (täpsustus)]] # [[Tahkuna poolsaar]] # [[Hiiurootslased]] # [[Suurrahu]] # [[Tuuleveski]] # [[Veski (täpsustus)]] # [[Sadul (täpsustus)]] # [[Suuresadama]] # [[Bengtskäri majakas]] # [[Ähtäri loomapark]] # [[Listerioos]] # [[Vigala Maarja kirik]] # [[Aavalaiu säär]] # [[Rääguoja]] # [[Allirahu (Pihtla)]] # [[Allirahu (Kõiguste)]] # [[Allirahu]] # [[Lõve jõgi]] # [[Aenga laht]] # [[Ääreperete laht]] # [[Munaderahu]] # [[Põldealune laht]] # [[Hans Rebane]] # [[Oessaare laht]] # [[Laidevahe laht]] # [[Kunnati laid]] # [[Pihanasu]] # [[Puningalaid]] # [[Pikknasv]] # [[Vahelmisrahu]] # [[Mäetaguse säär]] # [[Veepomm paksule kõutsile]] # [[Purmesäär (Pöide)]] # [[Purmesäär (Kungla)]] # [[Siiksaare nina]] # [[Turja laid]] # [[Õunsaare poolsaar]] # [[Lennuk (Triik)]] # [[Sepa]] # [[Piiri Algkool]] # [[Piiri]] # [[Tusti]] # [[Võlla]] # [[Võlla (Muhu)]] # [[Võiküla]] # [[Viira (Muhu)]] # [[Vanamõisa (Muhu)]] # [[Vahtraste]] # [[Tusti (Muhu)]] # [[Tamse]] # [[Suuremõisa (Muhu)]] # [[Soonda]] # [[Simisti]] # [[Rässa]] # [[Rootsivere]] # [[Rinsi]] # [[Ridasi]] # [[Rebaski]] # [[Raugi]] # [[Rannaküla (Muhu)]] # [[Raegma]] # [[Pärase]] # [[Päelda]] # [[Põitse]] # [[Piiri (Muhu)]] # [[Paenase]] # [[Oina]] # [[Tupenurme]] # [[Nurme (Muhu)]] # [[Nautse]] # [[Mõisaküla (Muhu)]] # [[Mõega]] # [[Lõetsa]] # [[Linnuse (Muhu)]] # [[Levalõpme]] # [[Lepiku (Muhu)]] # [[Lehtmetsa (Muhu)]] # [[Leeskopa]] # [[Lalli (Muhu)]] # [[Laheküla (Muhu)]] # [[Külasema]] # [[Kesse]] # [[Kapi]] # [[Kantsi]] # [[Kallaste (Muhu)]] # [[Igaküla]] # [[Aljava]] # [[Ula (Salme)]] # [[Karl Menning]] # [[Eesti kooride loend]] # [[Harilik kivipuravik]] # [[Palupuravik]] # [[Liivtatik]] # [[Sõmeru (täpsustus)]] # [[Eesti Majade loend]] # [[E-mail]] # [[Reverence]] # [[Nõva (täpsustus)]] # [[Viimsepäevaraamat]] # [[Madunõel]] # [[Jaava soomusloom]] # [[Pangoliin]] # [[India soomusloom]] # [[Rohtla-soomusloom]] # [[Hiid-soomusloom]] # [[Pikksaba-soomusloom]] # [[Valgekõht-soomusloom]] # [[Tulehoidjad]] # [[Pyrrhos]] # [[Lee]] # [[Kagu Kabujalakõsõ]] # [[Estonia poistekoor]] # [[Salu]] # [[Metsküla]] # [[Mäeküla]] # [[Kiiking]] # [[Aleksander Antson]] # [[Nehatu]] # [[Rohusi saar]] # [[Umblu]] # [[Jõgisoo]] # [[Linnuse]] # [[Kirikuküla (täpsustus)]] # [[Metsaääre]] # [[Metsaküla]] # [[Pädaste]] # [[Kuivastu]] # [[Liiva (Muhu)]] # [[Koguva]] # [[Hellamaa (Muhu)]] # [[Panga]] # [[Kaiu]] # [[Ruhnu küla]] # [[Kaali (täpsustus)]] # [[Kihelkonna]] # [[Üru]] # [[Virita]] # [[Viki küla]] # [[Vedruka]] # [[Varkja]] # [[Vaigu]] # [[Tohku]] # [[Tammese]] # [[Tagamõisa (Kihelkonna)]] # [[Sepise]] # [[Rootsiküla (Kihelkonna)]] # [[Rootsiküla]] # [[Rannaküla (Kihelkonna)]] # [[Pidula]] # [[Pajumõisa]] # [[Oju]] # [[Odalätsi]] # [[Neeme]] # [[Neeme (Kihelkonna)]] # [[Mäebe (Kihelkonna)]] # [[Metsaküla (Kihelkonna)]] # [[Läägi]] # [[Lätiniidi]] # [[Liiva (Kihelkonna)]] # [[Kõõru]] # [[Kõruse]] # [[Kuusiku (Kihelkonna)]] # [[Kuumi]] # [[Kurevere (Kihelkonna)]] # [[Kuremetsa]] # [[Kuralase]] # [[Kotsma]] # [[Kiirassaare]] # [[Kehila]] # [[Karujärve]] # [[Kalmu]] # [[Kallaste (Kihelkonna)]] # [[Abula]] # [[Abaja (Kihelkonna)]] # [[Aste alevik]] # [[Õha]] # [[Viira (Kaarma)]] # [[Vestla]] # [[Vatsküla]] # [[Vantri]] # [[Upa]] # [[Unimäe]] # [[Uduvere]] # [[Tõru küla]] # [[Tõrise]] # [[Tõlli (Kaarma)]] # [[Tamsalu (Kaarma)]] # [[Tahula]] # [[Sikassaare]] # [[Sepa (Kaarma)]] # [[Saia]] # [[Randvere (Kaarma)]] # [[Põlluküla (Kaarma)]] # [[Pärni]] # [[Pähkla]] # [[Praakli]] # [[Piila]] # [[Parila (Kaarma)]] # [[Nõmme (Kaarma)]] # [[Nasva]] # [[Mõisaküla (Kaarma)]] # [[Mändjala]] # [[Muratsi]] # [[Mullutu]] # [[Metsaküla (Kaarma)]] # [[Meedla]] # [[Maleva (Kaarma)]] # [[Lilbi (Kaarma)]] # [[Laoküla (Kaarma)]] # [[Laheküla (Kaarma)]] # [[Laadjala]] # [[Käku]] # [[Kungla (Kaarma)]] # [[Kuke]] # [[Koidula (Kaarma)]] # [[Koidu (Kaarma)]] # [[Kirikuküla (Kaarma)]] # [[Kiratsi]] # [[Keskranna]] # [[Kellamäe (Kaarma)]] # [[Kaubi (Kaarma)]] # [[Kasti (Kaarma)]] # [[Kaisvere]] # [[Kaarmise]] # [[Kaarma]] # [[Jõe (Kaarma)]] # [[Jootme]] # [[Irase]] # [[Hübja]] # [[Hakjala]] # [[Haamse]] # [[Endla (Kaarma)]] # [[Aula-Vintri]] # [[Asuküla]] # [[Aste küla]] # [[Ansi]] # [[Sõnninina]] # [[Panganukk]] # [[Orjassaare nukk]] # [[Kubjamaa säär]] # [[Maturahu poolsaar]] # [[Abruka küla]] # [[Vennati]] # [[Vendise]] # [[Ulja]] # [[Ulje]] # [[Sõmera]] # [[Sauvere]] # [[Paiküla]] # [[Paevere]] # [[Nõmpa]] # [[Mõnnuste]] # [[Mätasselja]] # [[Kõrkküla]] # [[Käesla]] # [[Kuuse]] # [[Kulli (Kärla)]] # [[Kirikuküla (Kärla)]] # [[Karida]] # [[Kandla]] # [[Jõempa]] # [[Arandi]] # [[Anepesa]] # [[Kärla]] # [[Viidu]] # [[Varpe]] # [[Vana-Lahetaguse]] # [[Vahva]] # [[Taritu]] # [[Riksu]] # [[Põlluküla (Lümanda)]] # [[Mõisaküla (Lümanda)]] # [[Metsapere (Lümanda)]] # [[Lümanda]] # [[Leedri]] # [[Kärdu (Lümanda)]] # [[Kuusnõmme]] # [[Kulli]] # [[Kulli (Lümanda)]] # [[Kotlandi]] # [[Koovi]] # [[Koki]] # [[Koimla]] # [[Kipi]] # [[Karala]] # [[Jõgela]] # [[Himmiste]] # [[Eeriksaare]] # [[Austla]] # [[Atla]] # [[Keskvere (Kaarma)]] # [[Keskvere (täpsustus)]] # [[Orissaare]] # [[Ööriku]] # [[Võhma (Orissaare)]] # [[Väljaküla (Orissaare)]] # [[Väike-Rahula]] # [[Väike-Pahila]] # [[Tumala]] # [[Tagavere (Orissaare)]] # [[Tagavere]] # [[Taaliku]] # [[Suur-Rahula]] # [[Suur-Pahila]] # [[Salu (Orissaare)]] # [[Saikla]] # [[Raugu]] # [[Rannaküla (Orissaare)]] # [[Randküla]] # [[Põripõllu]] # [[Pulli (Orissaare)]] # [[Orinõmme]] # [[Mäeküla (Orissaare)]] # [[Mehama]] # [[Liiva]] # [[Liiva (Orissaare)]] # [[Liigalaskma]] # [[Laheküla]] # [[Laheküla (Orissaare)]] # [[Kõinastu]] # [[Kuninguste]] # [[Kavandi]] # [[Kareda (Orissaare)]] # [[Kalma]] # [[Järveküla (Orissaare)]] # [[Järveküla]] # [[Jaani]] # [[Imavere (Orissaare)]] # [[Hindu (Orissaare)]] # [[Hindu]] # [[Haapsu]] # [[Arju]] # [[Ariste (Orissaare)]] # [[Tehumardi mälestussammas]] # [[Üüdibe]] # [[Vintri]] # [[Tiirimetsa]] # [[Tehumardi]] # [[Suurna]] # [[Rahuste]] # [[Möldri (Salme)]] # [[Möldri]] # [[Mõisaküla (Salme)]] # [[Mõisaküla (täpsustus)]] # [[Läätsa]] # [[Länga]] # [[Toomalõuka]] # [[Metsalõuka]] # [[Lõu]] # [[Lõmala]] # [[Lassi (Salme)]] # [[Lahetaguse]] # [[Kaugatoma]] # [[Kaimri]] # [[Järve (Salme)]] # [[Imari]] # [[Imara]] # [[Sakla (täpsustus)]] # [[Väljaküla]] # [[Leina]] # [[Kuusiku (täpsustus)]] # [[Leisi (täpsustus)]] # [[Väljaküla (Pihtla)]] # [[Väike-Rootsi]] # [[Vanamõisa (Pihtla)]] # [[Tõlluste]] # [[Suure-Rootsi]] # [[Sutu]] # [[Sepa (Pihtla)]] # [[Saue-Putla]] # [[Sauaru]] # [[Sandla]] # [[Salavere]] # [[Sagariste]] # [[Räimaste]] # [[Reo]] # [[Reeküla]] # [[Rannaküla (Pihtla)]] # [[Rahniku]] # [[Püha (Pihtla)]] # [[Pihtla]] # [[Nässuma]] # [[Metsaküla (Pihtla)]] # [[Matsiranna]] # [[Masa]] # [[Liiva-Putla]] # [[Liiva (Pihtla)]] # [[Leina (Pihtla)]] # [[Laheküla (Pihtla)]] # [[Kõnnu (Pihtla)]] # [[Kõljala]] # [[Kuusiku (Pihtla)]] # [[Kiritu]] # [[Kangrusselja]] # [[Kailuka]] # [[Kaali]] # [[Ilpla]] # [[Iilaste]] # [[Hämmelepa]] # [[Haeska (Pihtla)]] # [[Ennu]] # [[Eiste]] # [[Viira]] # [[Õeste]] # [[Viira (Leisi)]] # [[Veske]] # [[Tõre]] # [[Täätsi]] # [[Tutku]] # [[Triigi (Leisi)]] # [[Tiitsuotsa]] # [[Tareste]] # [[Soela]] # [[Selja (Leisi)]] # [[Räägi]] # [[Roobaka]] # [[Ratla]] # [[Pöitse]] # [[Purtsa]] # [[Poka (Leisi)]] # [[Peederga]] # [[Parasmetsa]] # [[Pammana]] # [[Pamma]] # [[Paaste]] # [[Oitme]] # [[Nõmme (Leisi)]] # [[Nurme (Leisi)]] # [[Nihatu]] # [[Nava (Leisi)]] # [[Mätja]] # [[Murika]] # [[Mujaste]] # [[Moosi]] # [[Metsküla (Leisi)]] # [[Metsaääre (Leisi)]] # [[Meiuste]] # [[Lõpi]] # [[Luulupe]] # [[Linnuse (Leisi)]] # [[Linnaka]] # [[Liiva (Leisi)]] # [[Laugu]] # [[Külma (Leisi)]] # [[Kopli (Leisi)]] # [[Koikla]] # [[Koiduvälja]] # [[Karja]] # [[Kaisa]] # [[Jõiste]] # [[Hiievälja]] # [[Asuka]] # [[Aruste]] # [[Aru (Leisi)]] # [[Angla]] # [[Leisi]] # [[Tornimäe]] # [[Välta]] # [[Veere (Pöide)]] # [[Uuemõisa (Pöide)]] # [[Unguma]] # [[Ula (Pöide)]] # [[Tornimäe (Pöide)]] # [[Talila]] # [[Sundimetsa]] # [[Reina]] # [[Pöide]] # [[Puka (Pöide)]] # [[Oti (Pöide)]] # [[Nenu]] # [[Neemi]] # [[Muraja]] # [[Mui]] # [[Metsara]] # [[Levala (Pöide)]] # [[Leisi (Pöide)]] # [[Kõrkvere]] # [[Kärneri]] # [[Koigi (Pöide)]] # [[Keskvere]] # [[Kanissaare]] # [[Kakuna]] # [[Kahutsi]] # [[Iruste]] # [[Kübassaare]] # [[Are küla]] # [[Ardla]] # [[Kõnnu (Valjala)]] # [[Hindu (Salme)]] # [[Easte]] # [[Anseküla]] # [[Salme alevik]] # [[Võhma (Mustjala)]] # [[Vanakubja]] # [[Tuiu]] # [[Tagaranna]] # [[Silla (Mustjala)]] # [[Selgase]] # [[Rahtla]] # [[Panga (Mustjala)]] # [[Pahapilli]] # [[Paatsa]] # [[Ohtja]] # [[Ninase]] # [[Mustjala]] # [[Merise]] # [[Liiva (Mustjala)]] # [[Liiküla]] # [[Küdema]] # [[Kugalepa]] # [[Kiruma]] # [[Järise (Lihula)]] # [[Järise (Mustjala)]] # [[Jauni]] # [[Sääre]] # [[Saareküla (Laimjala)]] # [[Ruhve]] # [[Ridala (Laimjala)]] # [[Rannaküla (Laimjala)]] # [[Paju-Kurdla]] # [[Pahavalla]] # [[Nõmme (Laimjala)]] # [[Mägi-Kurdla]] # [[Mustla (Laimjala)]] # [[Laimjala]] # [[Laheküla (Laimjala)]] # [[Kõiguste]] # [[Käo (Laimjala)]] # [[Kingli]] # [[Kapra]] # [[Jõe (Laimjala)]] # [[Audla]] # [[Asva]] # [[Aaviku (Laimjala)]] # [[Türju]] # [[Tammuna]] # [[Sääre (Torgu)]] # [[Soodevahe (Torgu)]] # [[Ohessaare]] # [[Mässa]] # [[Mäebe]] # [[Mõntu]] # [[Mõisaküla (Torgu)]] # [[Maantee küla]] # [[Lülle]] # [[Läbara]] # [[Lõupõllu]] # [[Lindmetsa]] # [[Laadla]] # [[Kaunispe]] # [[Karuste]] # [[Kargi]] # [[Kaavi]] # [[Jämaja]] # [[Hänga]] # [[Kogula]] # [[Kungla]] # [[Väljaküla (Valjala)]] # [[Võrsna]] # [[Vilidu]] # [[Vanalõve]] # [[Undimäe]] # [[Siiksaare]] # [[Rannaküla (Valjala)]] # [[Rahu küla]] # [[Oessaare]] # [[Nurme (Valjala)]] # [[Männiku (Valjala)]] # [[Kõriska]] # [[Kungla (Valjala)]] # [[Kuiste]] # [[Koksi]] # [[Kogula (Valjala)]] # [[Kalju (Valjala)]] # [[Jööri]] # [[Jõelepa]] # [[Jursi]] # [[Ariste]] # [[Prussakas]] # [[Jaanus Torrim]] # [[Meenikunno maastikukaitseala]] # [[Amanda Jasmiin]] # [[Ökoton]] # [[Maasilinna laev]] # [[Maasi]] # [[Arteriograaf]] # [[Christian Ackermann]] # [[Karl Burman]] # [[Õnneseen]] # [[Monica del Norte]] # [[Asta Vender]] # [[Bernhard Viiding]] # [[Keila vasallilinnus]] # [[Barista]] # [[Aleksander Heintalu]] # [[Jänes (täpsustus)]] # [[Zeppelin]] # [[Sirvilauad]] # [[Sirvikalender]] # [[Viltina]] # [[Kudjape kalmistu]] # [[Viidumägi]] # [[Viltina sadamakompleks]] # [[Kudjape]] # [[Jõestik]] # [[Eesti mägede loend]] # [[Villu Veski]] # [[Laidunina tuletorn]] # [[Mohni tuletorn]] # [[Kunda tuletorn]] # [[Vilsandi küla]] # [[Vilsandi tuletorn]] # [[Vilsandi rahvuspark]] # [[Alumine Vaika saar]] # [[Keskmine Vaika saar]] # [[Ülemine Vaika saar]] # [[Tallinna Peeteli kirik]] # [[Muhu valla vapp]] # [[Vaika saared]] # [[Põdvalaid]] # [[Herman Heinla]] # [[Jämaja kirik]] # [[Kübassaare poolsaar]] # [[Läkumätas]] # [[Tagasäär]] # [[Esisäär]] # [[Kasselaid]] # [[Tõuga säär]] # [[Jaanus Tamkivi]] # [[Urmas Treiel]] # [[Inimene (perekond)]] # [[Viljandi pärimusmuusika festival]] # [[Jämtland]] # [[Noobel Nelik]] # [[Meeste seitsmevõistlus]] # [[Leim]] # [[Uno Varik]] # [[Madis Kallas (tantsija)]] # [[Johann von Luce]] # [[Bruno Pao]] # [[Madis Kallas]] # [[Jüri Suurhans]] # [[Tõnis Kipper]] # [[Jüri Räim]] # [[Ants Tammleht]] # [[Prähnu]] # [[Kallaste (täpsustus)]] # [[Jüri Saar (täpsustus)]] # [[Jüri Saar]] # [[Toomas Kasemaa]] # [[Hans Teiv]] # [[Aherahu]] # [[Vahase]] # [[Eikla]] # [[Kärdu]] # [[Paimala]] # [[Urve Tiidus]] # [[Kaido Kaasik]] # [[Üllar Saaremäe]] # [[Mirtel Pohla]] # [[Hannes Kaljujärv]] # [[Lembit Ulfsak]] # [[Karu süda (film)]] # [[Ott Sepp]] # [[Malev (film)]] # [[Malev (täpsustus)]] # [[Röövlirahnu Martin]] # [[Tuulte Roos]] # [[Lions-klubi]] # [[Ilmi Laur-Paist]] # [[Tenno Sooster]] # [[Ülo Sooster]] # [[Hannes Nelis]] # [[Felix Kadarik]] # [[Hiiu kannel]] # [[Kannel (täpsustus)]] # [[Veljo Tormis]] # [[Telnet]] # [[Kalev Kütaru]] # [[Lea Armväärt]] # [[Kahtla Lasteaed-Põhikool]] # [[Müüsleri]] # [[Tuulingumäe tarandkalme]] # [[Kurgkotkas]] # [[Sekretär (täpsustus)]] # [[Martin Ehala]] # [[Valjala]] # [[Saaremaa Ralli 2006]] # [[Saaremaa Ralli 2001]] # [[Saaremaa Ralli 2002]] # [[Saaremaa Ralli 2003]] # [[Saaremaa Ralli 2004]] # [[Saaremaa Ralli 2005]] # [[Vaivere]] # [[Aive Mõistlik]] # [[Sekretär]] # [[Saaremaa Ühisgümnaasium]] # [[NUKU]] # [[Lee Trei]] # [[Somnambuul (ansambel)]] # [[Somnambuul]] # [[Betty Ester-Väljaots]] # [[Ristumine peateega]] # [[Chupacabra (ansambel)]] # [[Teeviit (mess)]] # [[Stiilipidu (film)]] # [[Indrek Sammul]] # [[Karol Kuntsel]] # [[Ott Aardam]] # [[End Variations]] # [[Põlluküla (Valjala)]] # [[Eesti Õpilasesinduste Liit]] # [[Marika Mägi]] # [[Lepna katkuauk]] # [[Maila Juns-Veldre]] # [[Orissaare Gümnaasium]] # [[Tõlluste mõis]] # [[Tõlliste mõis]] # [[Äksi kirik]] # [[Cosmoskva]] # [[Kaarma kirik]] # [[Järva-Jaani kirik]] # [[Harju-Madise kirik]] # [[Valjala kirik]] # [[Valjala Martini kogudus]] # [[Põhikool]] # [[Gümnaasium]] # [[Kuressaare Ametikool]] # [[Meie Maa]] # [[Meediaseire]] # [[Kõiguste laht]] # [[Veeriku küla]] # [[Maadevahe jõgi]] # [[Hirmuste]] # [[Veere (Kihelkonna)]] # [[Undva]] # [[Anijala]] # [[Kahtla]] # [[Inglise mastif]] # [[Bullmastif]] # [[Argentiina dogi]] # [[Eklektitsism]] # [[Jaanus Vaiksoo]] # [[Iiri punavalge setter]] # [[Iiri punane setter]] # [[Inglise setter]] # [[Maarja Vaino]] # [[Anu Saagim]] # [[Kallemäe Kool]] # [[Anu Mõistlik]] # [[Kalli]] # [[Sakla]] # [[Väkra ohvrikivi]] # [[Väkra]] # [[Laidevahe looduskaitseala]] # [[Valjala Põhikool]] # [[Valjala maalinn]] # [[Kõnnu]] # [[Lööne mõis]] # [[Lööne]] # [[Röösa]] # [[Turja]] # [[Kallemäe]] # [[Tõnija]] ezdaoydgllcvrbetas6dwn3fhwlfpqq 0 366179 7170400 6770074 2026-06-10T19:44:00Z ~2026-34266-04 231389 /* */ 7170400 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib roomajate perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata [[Krokodill (täpsustus)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Krokodill | värvus = loomad | pilt = Nilkrokodile.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Niiluse krokodill]]id | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Roomajad]] ''Reptilia'' | alamklass = ''[[Archosauromorpha]]'' | selts = [[Krokodillilised]] ''Crocodylia'' | sugukond = [[Krokodillased]] ''Crocodylidae'' | perekond = '''Krokodill''' ''Crocodylus'' | perekonna_autor = [[Josephus Nicolaus Laurenti|Laurenti]], 1768 | levikukaart = Crocodylus Distribution.png | levikukaardi_laius = 250px | levikukaardi_seletus = Krokodilli levik }} '''Krokodill''' (''Stenver The Krolodill'') on [[Krokodillased|krokodillaste]] sugukonda kuuluv [[roomajad|roomajate]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].<ref>[[Loomade elu]] 5:341.</ref> == Liigid == Perekonda kuulub 13 elusolevat ja viis fossiilset liiki.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz/advanced_search?submit=Search&exact%5B0%5D=genus&genus=Crocodylus Crocodylus]. [[Roomajate andmebaas]]. Vaadatud 25.06.2015</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20150626124140/http://fossilworks.org/bridge.pl?a=taxonInfo&taxon_no=38441 Fossilworks: Crocodylus]. Vaadatud 25.06.2015</ref> * ''Crocodylus acutus'' <small>Cuvier, 1807</small> – [[teravkoon-krokodill]] * ''Crocodylus intermedius'' <small>Graves, 1819</small> – [[orinoko krokodill]] * ''Crocodylus johnsoni'' <small>Krefft, 1873</small> – [[kitsakoonuline krokodill]] * ''[[Crocodylus mindorensis]]'' <small>Schmidt, 1935</small> * ''Crocodylus moreletii'' <small>Duméril & Bibron, 1851</small> – [[keskameerika krokodill]] * ''Crocodylus niloticus'' <small>Laurenti, 1768</small> – [[niiluse krokodill]] * ''Crocodylus novaeguineae'' <small>Schmidt, 1928</small> – [[uusginea krokodill]] * ''Crocodylus palustris'' <small>Lesson, 1831</small> – [[sookrokodill]] ehk mager * ''Crocodylus porosus'' <small>Schneider, 1801</small> – [[harikrokodill]] * ''[[Crocodylus raninus]]'' <small>Müller & Schlegel, 1844</small> * ''Crocodylus rhombifer'' <small>Cuvier, 1807</small> – [[kuuba krokodill]] * ''Crocodylus siamensis'' <small>Schneider, 1801</small> – [[siiami krokodill]] * ''[[Crocodylus suchus]]'' <small>Geoffroy, 1807</small> === Fossiilsed liigid === * ''†[[Crocodylus anthropophagus]]'' <small>Brochu, Njau, Blumenschine & Densmore, 2010</small> * ''†[[Crocodylus checchiai]]'' <small>Maccagno, 1957</small> * ''†[[Crocodylus falconensis]]'' <small>T. M. Scheyer ''et al.'' 2013</small> * ''†[[Crocodylus palaeindicus]]'' <small>Falconer, 1859</small> * ''†[[Crocodylus thorbjarnarsoni]]'' <small>C. A. Brochu & G. W. Storrs 2012</small> == Vaata ka == * [[Krokodillipisarad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid-tekstina}} [[Kategooria:Krokodillilised]] kkuw5t98ij8iwbko7ojezk4953mkspu 7170410 7170400 2026-06-10T19:49:56Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-34266-04|~2026-34266-04]] ([[User talk:~2026-34266-04|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]]. 6770074 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib roomajate perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata [[Krokodill (täpsustus)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Krokodill | värvus = loomad | pilt = Nilkrokodile.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Niiluse krokodill]]id | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Roomajad]] ''Reptilia'' | alamklass = ''[[Archosauromorpha]]'' | selts = [[Krokodillilised]] ''Crocodylia'' | sugukond = [[Krokodillased]] ''Crocodylidae'' | perekond = '''Krokodill''' ''Crocodylus'' | perekonna_autor = [[Josephus Nicolaus Laurenti|Laurenti]], 1768 | levikukaart = Crocodylus Distribution.png | levikukaardi_laius = 250px | levikukaardi_seletus = Krokodilli levik }} '''Krokodill''' (''Crocodylus'') on [[Krokodillased|krokodillaste]] sugukonda kuuluv [[roomajad|roomajate]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].<ref>[[Loomade elu]] 5:341.</ref> == Liigid == Perekonda kuulub 13 elusolevat ja viis fossiilset liiki.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz/advanced_search?submit=Search&exact%5B0%5D=genus&genus=Crocodylus Crocodylus]. [[Roomajate andmebaas]]. Vaadatud 25.06.2015</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20150626124140/http://fossilworks.org/bridge.pl?a=taxonInfo&taxon_no=38441 Fossilworks: Crocodylus]. Vaadatud 25.06.2015</ref> * ''Crocodylus acutus'' <small>Cuvier, 1807</small> – [[teravkoon-krokodill]] * ''Crocodylus intermedius'' <small>Graves, 1819</small> – [[orinoko krokodill]] * ''Crocodylus johnsoni'' <small>Krefft, 1873</small> – [[kitsakoonuline krokodill]] * ''[[Crocodylus mindorensis]]'' <small>Schmidt, 1935</small> * ''Crocodylus moreletii'' <small>Duméril & Bibron, 1851</small> – [[keskameerika krokodill]] * ''Crocodylus niloticus'' <small>Laurenti, 1768</small> – [[niiluse krokodill]] * ''Crocodylus novaeguineae'' <small>Schmidt, 1928</small> – [[uusginea krokodill]] * ''Crocodylus palustris'' <small>Lesson, 1831</small> – [[sookrokodill]] ehk mager * ''Crocodylus porosus'' <small>Schneider, 1801</small> – [[harikrokodill]] * ''[[Crocodylus raninus]]'' <small>Müller & Schlegel, 1844</small> * ''Crocodylus rhombifer'' <small>Cuvier, 1807</small> – [[kuuba krokodill]] * ''Crocodylus siamensis'' <small>Schneider, 1801</small> – [[siiami krokodill]] * ''[[Crocodylus suchus]]'' <small>Geoffroy, 1807</small> === Fossiilsed liigid === * ''†[[Crocodylus anthropophagus]]'' <small>Brochu, Njau, Blumenschine & Densmore, 2010</small> * ''†[[Crocodylus checchiai]]'' <small>Maccagno, 1957</small> * ''†[[Crocodylus falconensis]]'' <small>T. M. Scheyer ''et al.'' 2013</small> * ''†[[Crocodylus palaeindicus]]'' <small>Falconer, 1859</small> * ''†[[Crocodylus thorbjarnarsoni]]'' <small>C. A. Brochu & G. W. Storrs 2012</small> == Vaata ka == * [[Krokodillipisarad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid-tekstina}} [[Kategooria:Krokodillilised]] 18rpd69dtwety1ygsoshbxfhb59r7vg 0 367884 7170255 6959317 2026-06-10T16:40:57Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Krohg-17.mai.1893.jpg|Krohg-17.mai.1893.jpg]] pildiga [[Pilt:Christian_Krohg_-_17._mai.jpg|Christian_Krohg_-_17._mai.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: corr. title, probably 7170255 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Christian Krohg | Taustavärv = #EEDD82 | pilt = Portrett av Christian Krohg, ca 1903.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = Christian Krohg (1903. aasta paiku) | sünniaeg = 13. august 1852 | sünnikoht = [[Vestre Akeri linnaosa|Vestre Aker]], [[Norra]] | surmaaeg = 16. oktoober 1925 | surmakoht = [[Oslo|Christiania]], [[Norra]] | rahvus = [[Norralased|norralane]] }} '''Christian Krohg''' ([[13. august]] [[1852]] – [[16. oktoober]] [[1925]]) oli [[Norra]] [[Naturalism|naturalistlik]] maalikunstnik, illustraator, kirjanik ja ajakirjanik. ==Elu ja karjäär== Krohgi isa oli jurist ja riigimees Georg Anton Krohg (1817–1873) ning tema vanaisa oli valitsusminister Christian Krohg (1777–1828). Krohg õppis aastatel 1869–1873 [[Oslo Ülikool]]is (siis kandis Oslo nime Christiania) õigusteadust ning ta sai oma kunstihariduse [[Saksamaa]]l [[Karlsruhe]]s asunud Badeni kunstikoolis rahvuskaaslasest maalikunstniku [[Hans Gude]] käe all.<ref>{{cite book | last = Haverkamp | first = Frode | authorlink = | others = trans. Joan Fuglesang | title = Hans Fredrik Gude: From National Romanticism to Realism in Landscape | language = Norwegian | doi = | id = | pages = | chapter = | quote = | ref = }}</ref> Aastatel 1881–1882 töötas ta [[Pariis]]is. [[Realism (kunst)|Realismi]] ideede poolt inspireerituna valis ta oma motiive peamiselt igapäevaelust – sageli selle tumedamatest või sotsiaalselt alamat sorti külgedest. Eriti tuntud on tema maalid prostituutidest. Prostitutsioon on ka tema [[1886]]. aastal ilmunud romaani "Albertine" teema. Romaan põhjustas ilmudes skandaali ning see konfiskeeriti politsei poolt. Krohgi jõuline ja otsekohene stiil tegi temast Norra kunstile iseloomuliku [[romantism]]ist [[naturalism]]ile üle mineku perioodi ühe juhtfiguuri. Tänu oma perioodilisele [[Skagen]]is viibimisele (kuhu ta sattus esimest korda aastal [[1879]]), oli tal suur mõju [[Anna Ancher|Anna]] ja [[Michael Ancher]]ile ja ta toetas ka [[Edvard Munch]]i tema loometee algperioodil. Krohg oli ka [[1886]]. aastal loodud boheemliku ajakirja ''Impressionisten'' asutaja ja toimetaja. Seejärel sai temast ajakirjanik Oslo ajalehes ''Verdens Gang'', kus ta töötas aastatel 1890–1910 ning kuhu ta kirjutas tähelepanuväärseid portreeintervjuusid. Hiljem sai temast [[Norra Kunstiakadeemia]] (''Statens Kunstakademi'') direktor ja professor (ta töötas seal 1909–1925). <center><gallery widths="187px" heights="175px"> File:Gerhard Munthe (1849).jpg|Kunstnik [[Gerhard Munthe]] portree (1885) File:Christian Krohg - Portrait of the Painter Oda Krohg, b. Lasson - Google Art Project.jpg|''Oda Krohg'' (Oda Krohgi portree, 1886) File:Christian Krohg - self-portrait (1912).jpg|''Selvportrett med staffeli'' (autoportree molbertiga, 1912) File:Christian Krohg-Selvportrett i kurvstol 1917.jpg|Selvportrett i kurvstol (autoportree tooliga, 1917) </gallery></center> Ta oli abielus kunstnik [[Oda Krohg]]iga ning nende poeg [[Per Lasson Krohg]] on tuntud oma seinamaalide poolest. Christian Krohgi väljapaistvaid töid leiab nii Oslos asuvast Riiklikust Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainimuuseumist kuni [[Skageni Muuseum]]ist [[Taani]]s. ==Sotsiaalset realismi kujutavad maalid== <center><gallery widths="187px" heights="175px"> Image:Christian Krohg-Albertine i politilægens venteværelse.jpg|''Albertine i politilægens venteværelse'' ("Albertine politseiarsti ooteruumis", 1885–1887) Image:Christian Krohg-Sovende mor med barn 1883.jpg|''Sovende mor med barn'' ("Magav ema lapsega", 1883) File:Christian Krohg - Braiding her Hair - Google Art Project.jpg|''Håret flettes'' ("Juuste punumine", 1882) File:Christian Krohg - Tired - Google Art Project.jpg|''Trett'' ("Väsinud", 1885) Image:Christian-krohg-leiv-eriksson.jpg|''Leiv Eriksson oppdager Amerika'' ("Leif Erikson avastab Ameerika", 1893) Image:Christian Krohg - Babord litt.jpg|''Babord litt'' ("Pakpoord", 1879) Image:Christian Krohg - Silda Kommer - IMG 9340.jpg|''Silda Kommer'' ("Heeringas tuleb", dateerimata) Image:Christian Krohg - 17. mai.jpg|''17 mai 1893'' ("17. mai 1893") </gallery></center> ==Viited== {{Viited}} == Kirjandus == * Thue, Oscar. "Christian Krohg" (Aschehoug, 1997) * Thue, Oscar. "Christian Krohgs portretter" (Gyldendal, 1971) ==Välislingid== {{Commons|Category:Christian Krohg}} * [http://www.skagensmuseum.dk/index.php?id=120&L=2 Christian Krohg ja Skagen] * [http://www.nb.no/nbsok/search?action=search&mediatype=bøker&format=Digitalt%20tilgjengelig&searchString=creator:%22krohg,christian%22 Digiteeritud Christian Krohgi raamatud] {{JÄRJESTA:Krohg, Christian}} [[Kategooria:Norra kunstnikud]] [[Kategooria:Norra kirjanikud]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1852]] [[Kategooria:Surnud 1925]] oiaq6pcd5wpcpuo52pikfzpy7w3ncag 0 369143 7170236 6985157 2026-06-10T15:28:08Z Kuriuss 38125 Nii lühikest artiklit pole vaja rohkete vahepealkirjadega liigendada. 7170236 wikitext text/x-wiki '''Ágúst H. Bjarnason''' ([[20. august]] [[1875]] – [[22. september]] [[1952]] [[Reykjavík]]) oli [[Island|Islandi]] [[psühholoogia|psühholoog]]. Ta oli Islandil psühholoogia õpetamise teerajaja ning esimene, kes [[islandi keel]]es psühholoogiaraamatuid kirjutas. Tema vanemad olid [[Bíldudalur]]i kaupmees Hákon Bjarnason ja Jóhanna K. Þorleifsdóttir.<ref name="heimspeki">[https://heimspeki.hi.is/?page_id=230 Ágúst H. Bjarnason]. Vaadatud 28.04.2014.</ref> Islandi psühholoogia ajaloos saabus murranguline aeg siis, kui Ágúst H. Bjarnason ja [[Guðmundur Finnbogason]] asusid [[Kopenhaageni Ülikool]]i psühholoogiat ja [[filosoofia]]t õppima. Nad mõlemad lõpetasid oma magistriõpingud [[1901]]. aastal ja seejärel doktoriõpingud [[1911]]. aastal ning nende mõlema peaaineks oli psühholoogia. Lisaks [[Taani]]s õppimisele täiendas Ágúst end ka [[Prantsusmaa]]l. Nii Ágúst H. Bjarnasoni kui ka Guðmundur Finnbogasoni mentor oli [[Harald Høffding]]. Ágústi doktoritöö käsitles [[Prantslased|prantslasest]] filosoofi [[Jean-Marie Guyau]]'d. Doktoritöö kaitsmisega samal aastal sai temast ka 1911. aastal rajatud [[Islandi Ülikool]]i filosoofiateaduskonna esimene filosoofia- ja psühholoogiaprofessor. Aastatel [[1918]]–[[1928]] oli ta ka ülikooli rektor. Seejärel oli ta aastani [[1944]] kooli Gagnfræðaskóla Reykvíkinga direktor. Ta suri 1952. aastal Reykjavíkis.<ref name="heimspeki" /> Ágúst H. Bjarnason kirjutas suure hulga artikleid ja raamatuid (sealhulgas filosoofiaõpikuid). Tema [[1924]]. aastal ilmunud psühholoogia käsiraamat jäi paljudeks aastateks sellealaste teadmiste allikaks nii üliõpilastele kui ka lihtsalt psühholoogiast huvitatutele.<ref>[http://books.google.ee/books?id=KJWMfpuIZIUC&pg=PA225&lpg=PA225&dq=%C3%81g%C3%BAst+H.+Bjarnason+psychologist&source=bl&ots=Ak3g_DNpX-&sig=mSDWibNkuZ2dlAQuvmu4vgaILT4&hl=et&sa=X&ei=GvpdU-PpOsTo7AbvsoGABw&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q&f=false "The IUPsyS Directory: Major Research Institutes and Departments of Psychology"]. Géry d'. Ydewalle. Taylor & Francis, 1993.</ref> Oma kirjutistes käsitles ta inimese vaimu uurimise ajalugu, loogikat, üldist psühholoogiat ja eetikat.<ref name="heimspeki" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Islandi psühholoogid]] [[Kategooria:Kopenhaageni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1952]] 7wm41z47xf0zjffi3l2kui5288bm5tb 7170237 7170236 2026-06-10T15:30:24Z Kuriuss 38125 7170237 wikitext text/x-wiki '''Ágúst H. Bjarnason''' ([[20. august]] [[1875]] – [[22. september]] [[1952]] [[Reykjavík]]) oli [[Island|Islandi]] [[psühholoogia|psühholoog]]. Ta oli Islandil psühholoogia õpetamise teerajaja ning esimene, kes [[islandi keel]]es psühholoogiaraamatuid kirjutas. Tema vanemad olid [[Bíldudalur]]i kaupmees Hákon Bjarnason ja Jóhanna K. Þorleifsdóttir.<ref name="heimspeki">[https://heimspeki.hi.is/?page_id=230 Ágúst H. Bjarnason]. Vaadatud 28.04.2014.</ref> Islandi psühholoogia ajaloos saabus murranguline aeg siis, kui Ágúst H. Bjarnason ja [[Guðmundur Finnbogason]] asusid [[Kopenhaageni Ülikool|Kopenhaageni Ülikoolis]] psühholoogiat ja [[filosoofia]]t õppima. Nad mõlemad lõpetasid magistriõpingud [[1901]]. aastal ja doktoriõpingud [[1911]]. aastal ning nende mõlema peaaineks oli psühholoogia. Lisaks [[Taani]]s õppimisele täiendas Ágúst end ka [[Prantsusmaa]]l. Nii Ágúst H. Bjarnasoni kui ka Guðmundur Finnbogasoni mentor oli [[Harald Høffding]]. Ágústi doktoritöö käsitles [[Prantslased|prantslasest]] filosoofi [[Jean-Marie Guyau]]'d. Doktoritöö kaitsmisega samal aastal sai temast ka 1911. aastal rajatud [[Islandi Ülikool]]i filosoofiateaduskonna esimene filosoofia- ja psühholoogiaprofessor. Aastatel [[1918]]–[[1928]] oli ta ka ülikooli rektor. Seejärel oli ta [[1944]]. aastani kooli Gagnfræðaskóla Reykvíkinga direktor. Ta suri 1952. aastal Reykjavíkis.<ref name="heimspeki" /> Ágúst H. Bjarnason kirjutas suure hulga artikleid ja raamatuid (sealhulgas filosoofiaõpikuid). Tema [[1924]]. aastal ilmunud psühholoogia käsiraamat jäi paljudeks aastateks sellealaste teadmiste allikaks nii üliõpilastele kui ka lihtsalt psühholoogiast huvitatutele.<ref>[http://books.google.ee/books?id=KJWMfpuIZIUC&pg=PA225&lpg=PA225&dq=%C3%81g%C3%BAst+H.+Bjarnason+psychologist&source=bl&ots=Ak3g_DNpX-&sig=mSDWibNkuZ2dlAQuvmu4vgaILT4&hl=et&sa=X&ei=GvpdU-PpOsTo7AbvsoGABw&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q&f=false "The IUPsyS Directory: Major Research Institutes and Departments of Psychology"]. Géry d'. Ydewalle. Taylor & Francis, 1993.</ref> Oma kirjutistes käsitles ta inimese vaimu uurimise ajalugu, loogikat, üldist psühholoogiat ja eetikat.<ref name="heimspeki" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Islandi psühholoogid]] [[Kategooria:Kopenhaageni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1952]] ltnmp70kf1sngqtdt6j8i86mvem6jnx 0 369730 7170326 6637533 2026-06-10T18:10:32Z Sjur 66496 7170326 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Brian Vincent Mariano | pilt = Brian Mariano Doha 2010.jpg | pildisuurus = 180px | pildiallkiri = <small>Mariano 2010. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Dohas | riik = Holland | sünniaeg = {{süv|1985|1|22}} | sünnikoht = [[Willemstad]] | pikkus = 1,78 m | kaal = 70 kg | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kesk-Ameerika ja Kariibi mere mängud]]}} {{Pronksmedal|2010 Mayagües|4×100 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Helsingi]]|4x100 meetri teatejooks}} }} '''Brian Vincent Mariano''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1985]] [[Willemstad]]is) on [[Hollandi Antillid]]e sprinter, kes esindab alates [[2011]]. aastast [[Holland]]it.<ref>[http://www.iaaf.org/athletes/netherlands/brian-mariano-198189 Tutvustus IAAF-i lehel]</ref> [[2004. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2004. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Grosseto]]s Itaalias jõudis Mariano 100 meetri jooksus poolfinaali. 2006. aasta [[Kesk-Ameerika ja Kariibi mere mängud]]el [[Cartagena (Colombia)|Cartagena]]s Colombias kuulus ta võidukasse Hollandi Antillide teatevõistkonda. [[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010. aasta sisemaailmameistrivõistel]] [[Doha]]s jõudis ta 60 meetri jooksus poolfinaali. Sama aasta Kesk-Ameerika ja Kariibi mere mängudel pälvis ta 4×100 m teatejooksus Hollandi Antillide võistkonnaga pronksmedali. [[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Pariis]]is sai ta 60 meetri jooksus kuuenda koha. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] tuli ta Hollandi võistkonna koosseisus 4×100 m teatejooksu Euroopa meistriks uue rahvusrekordiga 38,34 sekundit.<ref>{{Netiviide | URL = http://sport.postimees.ee/893762/meeste-4-x-100-m-teatejooksu-voitsid-hollandlased | Pealkiri = Meeste 4 x 100 m teatejooksu võitsid hollandlased | Väljaanne = sport.postimees.ee | Kasutatud = 4. mai 2014}}</ref> [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]] saavutas ta Hollandi meeskonnaga kuuenda koha. 2013. aasta veebruaris mõisteti Mariano pooleks aastaks vangi uimastitega seotud õigusrikkumise tõttu. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tuilemus !! Aeg !! Koht |- | [[50 meetri jooks]] || align="center"| '''5,79''' || [[14. veebruar]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[60 meetri jooks]] || align="center"| '''6,60''' || [[5. märts]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- | [[100 meetri jooks]] || align="center"| '''10,23''' || [[10. aprill]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[El Paso]] |- | [[200 meetri jooks]] || align="center"| '''20,81''' || [[10. aprill]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[El Paso]] |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mariano, Brian}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] nupwxruv46vowbzqz6dlw1r46le90u6 0 373601 7170591 7160136 2026-06-11T08:08:19Z ~2026-34283-09 231418 7170591 wikitext text/x-wiki {{Short description|Estonian television channel}} {{use dmy dates|date=November 2023}} {{Multiple issues| {{More citations needed|date=April 2023}} {{Notability|General|date=July 2023}} }} {{Infobox television channel | name = KidZone Max | logo = File:Kidzone Max.svg | sister_channels = {{collapsible list |* [[Kanal 2]] |* [[Duo 3]] |* [[Duo 4]] |* [[Duo 5]] |* [[Duo 6]] |* [[Kanal 7 (Baltics)|Kanal 7]] |* [[Kino 7]] |* [[MyHits TV|MyHits]] |* [[Eesti Kanal]] |* KidZone Mini |* [[SmartZone]] |* [[FilmZone]] |* [[FilmZone Plus]] }} | website = kidzonemax.ee | owner = Duo Media Networks ([[Postimees Group]]) | picture_format = 1080i HDTV | country = Estonia | language = {{hlist|Estonian|Latvian|Lithuanian|Russian}} | area = {{hlist|Estonia|Latvia|Lithuania}} | headquarters = Pronksi 19, 10124 [[Tallinn]], Estonia | former_names = KidZone TV (2013–2023) | launch_date = {{Start date|2013|6|13|df=y}} }} '''KidZone Max''' (kuni 2023 aastani KidZone TV) - see on lastekanal alusta 13 Juuni 2013 aastal kell 15:00 <ref>{{Cite news |date=2013-06-13 |title=Alustab uus eestikeelne lastesõbralik kanal Kidzone TV |language=et |trans-title=Launch of Kidzone TV, a new child-friendly television channel in Estonian |work=Buduaar |url=https://buduaar.tv3.ee/tele/alustab-uus-eestikeelne-lastesobralik-kanal-kidzone-tv/ |url-status=live |access-date=2023-11-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231102124327/https://buduaar.tv3.ee/tele/alustab-uus-eestikeelne-lastesobralik-kanal-kidzone-tv/ |archive-date=2023-11-02}}</ref> .<ref>{{Cite web |date=2014-02-10 |url=https://web.archive.org/web/20140603095415/http://www.baltcom.lv/lv/par-baltcom/baltcom-jaunumi/?tag=268|title=Baltcom Jaunumi}}</ref> KidZone has a sister channel called KidZone Mini. The channel airs programs targeted at a younger audience than the main KidZone channel. However, KidZone does show some of KidZone Mini's programs, such as ''[[Peppa Pig]]'' and ''[[Thomas & Friends: All Engines Go]]'', as well. On 1 December 2022, KidZone TV alongside KidZone Mini, a Russian-language audio track was removed in Estonia.<ref>{{Cite web |date=2022-11-01 |title=Правообладатель телеканалов Duo 3, Duo 6, Filmzone, Kidzone TV и Kidzone Mini прекращает предоставление русскоязычной звуковой дорожки на указанных каналах |trans-title=The rights holder of Duo 3, Duo 6, Filmzone, Kidzone TV and Kidzone Mini TV channels stops providing Russian-language audio track on these channels |url=https://stv.ee/rus/page/77/news-details/2596/ |access-date=2023-11-01 |website=stv.ee |language=ru}}</ref> On 1 November 2023, KidZone TV rebranded as KidZone Max.<ref>{{Cite web |date=2023-11-01 |title=Новое название и логотип телеканала KIDZONE TV |trans-title=New name and logo of KidZone TV channel |url=https://stv.ee/rus/page/77/news-details/2744/ |access-date=2023-11-01 |website=stv.ee |language=ru}}</ref> On 1 May 2026, Kidzone MAX LT and Kidzone MAX LV will be merged into single feed as Kidzone MAX BLT,<ref>{{Cite web |title=tigu.kanal2.ee|url=https://tigu.kanal2.ee/epg?lang=en&hl=en-GB#:~:text=ATTENTION!,kzmaxlv%20and%20kzmaxlt%20with%20kzmaxblt.|access-date=2026-04-24}}</ref> for the first time since 2020. ==References== {{Reflist}} ==External links== *{{Official website}} {{Television in Estonia}} {{Television in Latvia}} {{Television in Lithuania}} [[Category:Children's television networks]] [[Category:Television channels in Estonia]] [[Category:Television channels in Latvia]] [[Category:Television channels in Lithuania]] {{Estonia-tv-stub}} {{Latvia-tv-stub}} {{Lithuania-tv-stub}} n7ex0nw3kz68ayiernbirfyzcjhlmws 7170592 7170591 2026-06-11T08:08:44Z ~2026-34283-09 231418 7170592 wikitext text/x-wiki {{Short description|Estonian television channel}} {{use dmy dates|date=November 2023}} {{Multiple issues| {{More citations needed|date=April 2023}} {{Notability|General|date=July 2023}} }} {{Infobox television channel | name = KidZone Max | logo = File:Kidzone Max.svg | sister_channels = {{collapsible list |* [[Kanal 2]] |* [[Duo 3]] |* [[Duo 4]] |* [[Duo 5]] |* [[Duo 6]] |* [[Kanal 7 (Baltics)|Kanal 7]] |* [[Kino 7]] |* [[MyHits TV|MyHits]] |* [[Eesti Kanal]] |* KidZone Mini |* [[SmartZone]] |* [[FilmZone]] |* [[FilmZone Plus]] }} | website = kidzonemax.ee | owner = Duo Media Networks ([[Postimees Group]]) | picture_format = 1080i HDTV | country = Estonia | language = {{hlist|Estonian|Latvian|Lithuanian|Russian}} | area = {{hlist|Estonia|Latvia|Lithuania}} | headquarters = Pronksi 19, 10124 [[Tallinn]], Estonia | former_names = KidZone TV (2013–2023) | launch_date = {{Start date|2013|6|13|df=y}} }} '''KidZone Max''' (kuni 2023 aastani KidZone TV) - see on lastekanal alustas 13 Juuni 2013 aastal kell 15:00 <ref>{{Cite news |date=2013-06-13 |title=Alustab uus eestikeelne lastesõbralik kanal Kidzone TV |language=et |trans-title=Launch of Kidzone TV, a new child-friendly television channel in Estonian |work=Buduaar |url=https://buduaar.tv3.ee/tele/alustab-uus-eestikeelne-lastesobralik-kanal-kidzone-tv/ |url-status=live |access-date=2023-11-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231102124327/https://buduaar.tv3.ee/tele/alustab-uus-eestikeelne-lastesobralik-kanal-kidzone-tv/ |archive-date=2023-11-02}}</ref> .<ref>{{Cite web |date=2014-02-10 |url=https://web.archive.org/web/20140603095415/http://www.baltcom.lv/lv/par-baltcom/baltcom-jaunumi/?tag=268|title=Baltcom Jaunumi}}</ref> KidZone has a sister channel called KidZone Mini. The channel airs programs targeted at a younger audience than the main KidZone channel. However, KidZone does show some of KidZone Mini's programs, such as ''[[Peppa Pig]]'' and ''[[Thomas & Friends: All Engines Go]]'', as well. On 1 December 2022, KidZone TV alongside KidZone Mini, a Russian-language audio track was removed in Estonia.<ref>{{Cite web |date=2022-11-01 |title=Правообладатель телеканалов Duo 3, Duo 6, Filmzone, Kidzone TV и Kidzone Mini прекращает предоставление русскоязычной звуковой дорожки на указанных каналах |trans-title=The rights holder of Duo 3, Duo 6, Filmzone, Kidzone TV and Kidzone Mini TV channels stops providing Russian-language audio track on these channels |url=https://stv.ee/rus/page/77/news-details/2596/ |access-date=2023-11-01 |website=stv.ee |language=ru}}</ref> On 1 November 2023, KidZone TV rebranded as KidZone Max.<ref>{{Cite web |date=2023-11-01 |title=Новое название и логотип телеканала KIDZONE TV |trans-title=New name and logo of KidZone TV channel |url=https://stv.ee/rus/page/77/news-details/2744/ |access-date=2023-11-01 |website=stv.ee |language=ru}}</ref> On 1 May 2026, Kidzone MAX LT and Kidzone MAX LV will be merged into single feed as Kidzone MAX BLT,<ref>{{Cite web |title=tigu.kanal2.ee|url=https://tigu.kanal2.ee/epg?lang=en&hl=en-GB#:~:text=ATTENTION!,kzmaxlv%20and%20kzmaxlt%20with%20kzmaxblt.|access-date=2026-04-24}}</ref> for the first time since 2020. ==References== {{Reflist}} ==External links== *{{Official website}} {{Television in Estonia}} {{Television in Latvia}} {{Television in Lithuania}} [[Category:Children's television networks]] [[Category:Television channels in Estonia]] [[Category:Television channels in Latvia]] [[Category:Television channels in Lithuania]] {{Estonia-tv-stub}} {{Latvia-tv-stub}} {{Lithuania-tv-stub}} 9av9sp931brno2gwxhey3a0as6d2ieu 0 394116 7170227 6776900 2026-06-10T15:04:50Z Merikemitnits 216635 7170227 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} [[File:Pepper intercropped with coffee, Colombia.jpg|thumb|250px|[[Tšillipipar|Tšillipipra]] ja [[kohvipuu]] segaviljelus [[Colombia]]s Cauca maakonnas]] [[File:Intercropping coconut n Tagetes erecta.jpg|thumb|250px|[[Kookospalm]]ide ja kõrge [[peiulill]]e segaviljelus [[India]]s]] '''Segaviljelus''' tähendab mitme taimeliigi kasvatamist üksteise läheduses ([[segakultuur]]ina). Segaviljeluse peamine eesmärk on saada võimalikult suur saak ning kasutada looduslikke ressursse, nagu [[valgus]], [[niiskus]] ja [[mineraalained]], tõhusamalt kui ühe taimeliigi kasvatamisel.<ref name="teine" /> Enne segakultuuri rajamist tuleb hoolikalt planeerida ning arvestada [[mullastik]]u, [[kliima]] ja [[Kultuurtaim|kultuurtaimede]] [[Sort|sortidega]] seotud tegureid. Oluline on, et taimed ei võistleks omavahel ruumi, toitainete, vee või valguse pärast. Segaviljeluse strateegia on näiteks sügava [[Juur|juurestikuga]] [[Taimed|taimede]] kasvatamine koos pindmise juurestikuga taimedega või kõrgekasvuliste taimede kasvatamine koos madalamate varjulembeste taimedega. Sobiva taimeliikide valikuga võib saavutada ka muid [[Põllumajandus|põllumajanduslikke]] eeliseid. Näiteks hapra varrega taimi ja [[Liaan|liaane]] tasub kasvatada koos tugevavarreliste taimedega, mis pakuvad neile tuge.<ref name="neljas" /> Lisaks leidub taimi, mis sobivad hästi tuulevarjuks. Mõnda taimeliiki kasutatakse umbrohu kasvu pärssimiseks või väetajana.<ref name="viies" /> Segaviljelus pakub kaitset ja varju ka õrnadele või valgusetundlikele taimedele ning võimaldab kasvupinda tõhusamalt kasutada. Näiteks kasvatatakse [[Troopika|troopikas]] sageli segakultuuri, kus kõige kõrgemas rindes kasvab kookospalm, keskmises mõni [[Banaan|banaani]]<nowiki/>liik ning madalaimas rindes [[ananass]], [[Harilik_ingver|ingver]] või [[liblikõieline|liblikõielised]] taimed. Sobivalt valitud taimeliikidega segaviljelus soodustab elurikkust, pakkudes [[Elupaik|elupaiku]] putukatele ja mullaorganismidele, keda [[Monokultuur|monokultuursetes]] kasvukohtades sageli ei leidu. See aitab piirata ka taimekahjurite levikut, sest mitmekesisemas keskkonnas leidub rohkem [[kahjur]]itest toituvaid [[kiskja]]id.<ref name="kuues" /> Taimestiku suurem mitmekesisus loob tõkkeid, mis raskendavad kahjurite levikut. == Segaviljeluse liigid == * Juhusliku asetusega segaviljelus, kus valitud taimeliigid kasvavad läbisegi * Reas segaviljelus, kus liigid paiknevad vahelduvates ridades ning suurte taimede vahele mahub ka mitu rida väiksemaid taimeliike * Ajalise nihkega segaviljelus, kus on kiire- ja aeglasekasvulisi liike või eri aegadel külvatud taimi ==Vaata ka== * [[Agroökoloogia]] * [[Ainukultuur]] (monokultuur) * [[Mahepõllumajandus]] * [[Segakultuur]] * [[Seltsilistaimed]] * [[Permakultuur]] ==Viited== {{Viited |allikad= <ref name="esimene">[http://www.fao.org/docrep/003/X3996E/x3996e37.htm#P1_33 ''Improving nutrition through home gardening''], Home Garden Technology Leaflet 13: Multilayer cropping, [[FAO]], 2001</ref> <ref name="teine">Ouma, George; Jeruto, P (2010). [http://scihub.org/ABJNA/PDF/2010/5/ABJNA-1-5-1098-1105.pdf "Sustainable horticultural crop production through intercropping: The case of fruits and vegetable crops: A review"]. ''Agriculture and Biology Journal of North America'' 1 (5): 1098–1105.</ref> <ref name="neljas">Trenbath, B.R. 1976. Plant interactions in mixed cropping communities. pp. 129–169 in R.I. Papendick, A. Sanchez, G.B. Triplett (Eds.), ''Multiple Cropping''. ASA Special Publication 27. American Society of Agronomy, Madison, WI.</ref>. <ref name="viies">Mt. Pleasant, Jane (2006). "The science behind the Three Sisters mound system: An agronomic assessment of an indigenous agricultural system in the northeast". In John E. Staller, Robert H. Tykot, and Bruce F. Benz. ''Histories of maize: Multidisciplinary approaches to the prehistory, linguistics, biogeography, domestication, and evolution of maize''. Amsterdam. pp. 529–537.</ref> <ref name="kuues">Miguel Angel Altieri; Clara Ines Nicholls (2004). Biodiversity and Pest Management in Agroecosystems, Second Edition. Psychology Press.</ref>}} [[Kategooria:Aiandus]][[Kategooria:Põllumajandus]][[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[de:Mischkultur]] [[hi:अंतरासᾭאaɪस्यन]] [[id:Tumpang sari]] mmilpxeq70rq2pm45658cdvlg6xomi8 0 398660 7170322 6676401 2026-06-10T18:07:15Z Sjur 66496 7170322 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Gerda van der Kade-Koudijs | pilt = Dutch Olympic 4x100 m sprint team women 1948.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = 4x100 m teatejooksu olümpiavõitjad, Kade-Koudijs paremalt teine | riik = Holland | sünniaeg = [[29. oktoober]] [[1923]] | sünnikoht = [[Rotterdam]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2015|03|19|1923|10|29}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]]|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946 Oslo]]|[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|4x100 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1946 Oslo]]|[[1946. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kaugushüpe]]}} }} '''Gerda Johanna Marie van der Kade-Koudijs''' ([[29. oktoober]] [[1923]] [[Rotterdam]] – [[19. märts]] [[2015]] [[Almelo]]) oli Hollandi kergejõustiklane. {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Kade-Koudijs, Gerda van der}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Kaugushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2015]] ohcxs0ai6c8vaapluf6phtj9r0cbzhy 0 403018 7170509 6977098 2026-06-10T22:53:30Z ~2026-33657-65 231127 7170509 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Józef Beck | pilt = J Beck.jpg | amet = [[II Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola välisministeerium|välisminister]] | ametiajaalgus = 2. november 1932 | ametiajalõpp = 30. september 1939 | eelmine = [[August Zaleski]] | järgmine = [[August Zaleski]] | sünninimi = | sünniaeg = 4. oktoober 1894 | sünnikoht = [[Varssavi]], [[Varssavi kindralkubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] <small>(tänapäeva [[Poola]])</small> | surmaaeg = 5. juuni 1944 <small>(49-aastaselt)</small> | surmakoht = [[Stănești (Giurgiu)|Stănești]], [[Rumeenia kuningriik]] | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi]] I klassi teenetemärk | allkiri = }} '''Józef Beck''' ([[4. oktoober]] [[1894]] [[Varssavi]] – [[5. juuni]] [[1944]] [[Stănești]], [[Giurgiu maakond]], [[Rumeenia]]) oli [[Poola]] poliitik, [[diplomaat]] ja riigiametnik. [[2. november|2. novembrist]] [[1932]] kuni [[30. september|30. septembrini]] [[1939]] oli ta [[Poola välisminister]].<ref>[http://www.rulers.org/polgov.html Poland. Ministries, etc.] rulers.org</ref> 25. mail 1938, mil ta oli Poola välisminister, anti talle [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi]] I klassi teenetemärk<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|10113}} (vaadatud 24.04.2015)</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Beck, Józef}} [[Kategooria:Poola diplomaadid]] [[Kategooria:Poola välisministrid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1944]] 0oaxev6xe4cgmg5tgxacn729iavxhgi 7170513 7170509 2026-06-10T23:03:34Z ~2026-33657-65 231127 7170513 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Józef Beck | pilt = J Beck.jpg | amet = [[II Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola välisministeerium|välisminister]] | ametiajaalgus = 2. november 1932 | ametiajalõpp = 30. september 1939 | eelmine = [[August Zaleski]] | järgmine = [[August Zaleski]] | sünninimi = | sünniaeg = 4. oktoober 1894 | sünnikoht = [[Varssavi]], [[Varssavi kindralkubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] <small>(tänapäeva [[Poola]])</small> | surmaaeg = 5. juuni 1944 <small>(49-aastaselt)</small> | surmakoht = [[Stănești (Giurgiu)|Stănești]], [[Rumeenia kuningriik]] | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi]] I klassi teenetemärk | allkiri = }} '''Józef Beck''' ([[4. oktoober]] [[1894]] [[Varssavi]] – [[5. juuni]] [[1944]] [[Stănești]], [[Giurgiu maakond]], [[Rumeenia]]) oli [[Poola]] poliitik, [[diplomaat]] ja riigiametnik. [[2. november|2. novembrist]] [[1932]] kuni [[30. september|30. septembrini]] [[1939]] oli ta [[Poola välisminister]].<ref>[http://www.rulers.org/polgov.html Poland. Ministries, etc.] rulers.org</ref> 25. mail 1938, mil ta oli Poola välisminister, anti talle [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi]] I klassi teenetemärk<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|10113}} (vaadatud 24.04.2015)</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Beck, Józef}} [[Kategooria:Poola diplomaadid]] [[Kategooria:Poola välisministrid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1944]] t0gbw35gsbdr5nawz2ljbax0l14ub71 0 408461 7170332 6637621 2026-06-10T18:13:40Z Sjur 66496 7170332 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Karl-Friedrich Haas | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Saksamaa | sünniaeg = [[28. juuli]] [[1931]] | sünnikoht = [[Berliin]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2021|8|12|1931|7|28}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Hõbemedal|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]]|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#400 m|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[1952. aasta suveolümpiamängud|1952]]|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m|4×400 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954 Bern]]|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|4×400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|4×400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|400 m jooks]]}} }} '''Karl-Friedrich Haas''' ([[28. juuli]] [[1931]] [[Berliin]] – [[12. august]] [[2021]]) oli Saksamaa kergejõustiklane (jooksja). [[1952. aasta suveolümpiamängud|Helsingi olümpiamängud]]el [[1952]] võitis ta [[Saksamaa]] võistkonna koosseisus koos [[Hans Geister]]i, [[Günther Steines]] ja [[Heinz Ulzheimer]]iga pronksmedali [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m|4×400 m teatejooks]]us ajaga 3.06,6. Kulla võitis tookord Jamaica võistkond ja hõbeda USA võistkond. [[1956. aasta suveolümpiamängud|Melbourne'i olümpiamängud]]el [[1956]] võitis ta [[400 m jooks]]us tulemusega 46,8 hõbemedali. Kulla võitis [[Charlie Jenkins]] ajaga 46,7. Tema poeg [[Christian Haas]] oli samuti jooksja. {{JÄRJESTA:Haas, Karl-Friedrich}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 6pwt36yyoqi7l81tclxyiqtk5m0k174 0 408462 7170341 6870704 2026-06-10T18:17:05Z Sjur 66496 7170341 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Heinz Ulzheimer | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Saksamaa | sünniaeg = [[27. detsember]] [[1925]] | sünnikoht = [[Höchst]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2016|12|18|1925|12|27}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1952. aasta suveolümpiamängud|1952]]|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m]]}} {{Pronksmedal|[[1952. aasta suveolümpiamängud|1952]]|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m|4×400 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954 Bern]]|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|4×400 m teatejooks]]}} }} '''Heinz Ulzheimer''' ([[27. detsember]] [[1925]] – [[18. detsember]] [[2016]]) oli Saksamaa kergejõustiklane, jooksja. [[1952. aasta suveolümpiamängud|Helsingi olümpiamängud]]el [[1952]]. aastal võitis ta [[800 m jooks]]us pronksmedali ning [[Saksamaa]] võistkonna koosseisus koos [[Hans Geister]]i, [[Günther Steines]]i ja [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)| Karl-Friedrich Haas]]iga samuti pronksmedali. {{JÄRJESTA:Ulzheimer, Heinz}} [[Kategooria:Saksamaa jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2016]] j4kag14qlj3y2rv4eo3nj6rp4rbk5ik 0 408533 7170402 6988466 2026-06-10T19:46:53Z Kuriuss 38125 7170402 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ALLEA logo.png|pisi|300px|ALLEA logo]] '''Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA''', ka '''Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioon''', akronüüm '''ALLEA''', on [[Euroopa Nõukogu]] regiooni riikide [[teaduste akadeemia]]id ühendav rahvusvaheline assotsiatsioon. Regioonivälistest riikidest kuulub ühendusse [[Iisraeli Teaduste Akadeemia]]. ALLEA asutati 1994. aastal [[Prantsusmaa|Prantsuse]], [[Suurbritannia]], [[Rootsi]] ja [[Holland]]i akadeemiate initsiatiivil.<ref name="mõttejaht96" /> ALLEA tegevus on suunatud teaduspoliitikale ja raamistikule teadustegevuse korralduses.<ref name="mõttejaht104" /> Föderatsiooni eesmärgiks on akadeemiatevaheline teabe- ja kogemustevahetus ning teadusstrateegia küsimuste sõltumatu käsitlemine Euroopa tasandil<ref name="eta" />. Ühendus esitab sõltumatuid arvamusi ja [[evalvatsioon]]e.<ref name="horisont" /> 2000. aastal loodi ALLEA alaline sekretariaat.<ref name="mõttejaht96" /> Kuni 2012. aastani asus see [[Amsterdam]]is [[Hollandi Kuninglik Teaduste ja Kunsti Akadeemia|Hollandi Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] peakorteris<ref name="horisont" />. 2012. aastal viidi sekretariaat üle [[Berliin]]i, kus [[Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia|Berliini-Brandenburgi TA]] eraldas talle peahoones vastavad ruumid.<ref name="secretariat" /> ==ALLEA juhtorganid== ===Peaassamblee=== Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA kõrgeim juhtimisorgan on peaassamblee.<ref name="mõttejaht96" /> Sagedusega kord aastas – tavaliselt aprillis – kogunevad ALLEA liikmete esindajad peaassamblee istungile. Toimumiskohad on olnud erinevad. Nii näiteks 2012. aastal peeti istung [[Rooma]]s (võõrustajaks [[Accademia Nazionale dei Lincei]]), 2013. aastal [[Berliin]]is (võõrustajaks Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia), 2014. aastal [[Oslo]]s ([[Norra Teaduste Akadeemia]]), 2015. aastal [[Lissabon]]is ([[Lissaboni Teaduste Akadeemia]]).<ref name="assembly" /> ===President=== Peaassamblee istungite vahepealsel perioodil juhib akadeemiate ühendust koos juhtkomiteega kolmeaastaseks ametiajaks valitav ALLEA president.<ref name="mõttejaht96" /> Esimeseks ALLEA presidendiks sai [[Prantsuse teaduste akadeemia|Prantsuse TA]] alaline sekretär [[Paul Germain]].<ref name="obituaries" /> Seejärel juhtisid ühendust [[Ungari Teaduste Akadeemia|Ungari TA]] endine president [[Domokos Kosáry]] ja [[Saksa Teaduste Akadeemiate Liit|Saksa Teaduste Akadeemiate Liidu]] president [[Gerhard Gottschalk]]<ref name="kõne" />. Aastatel 2000–2006 oli ALLEA presidenditoolis Hollandi kuningliku TA endine president [[Pieter Drenth]], kelle teine ametiaeg lõppes märtsis 2006.<ref name="presidency" /> ====Jüri Engelbrecht==== [[Pilt:Jüri Engelbrecht .IMGP5996.JPG|pisi|220px|[[Jüri Engelbrecht]], ALLEA president (2006–2011)]] Ettepaneku kandideerida ALLEA presidendiks tegi [[Eesti Teaduste Akadeemia]] kauaaegsele presidendile (1994–2004) [[Jüri Engelbrecht]]ile [[Tšehhi Teaduste Akadeemia|Tšehhi TA]] tolleaegne president [[Václav Pačes]].<ref name="mõttejaht259" /> Detsembris 2005 valisidki ALLEA liikmesakadeemiad Eesti TA asepresidendi Jüri Engelbrechti ALLEA järgmiseks juhiks. Presidendi ametisse seadmine toimus märtsis 2006 ALLEA peaassamblee istungil [[Krakow]]is.<ref name="horisont" /> 31. märtsil 2009 juhatas Engelbrecht ALLEA juhtkomitee istungit Londonis. Kuulati ära presidendivalimiste tulemused ja akadeemik Jüri Engelbrecht kinnitati ALLEA presidendi ametisse teistkordseks perioodiks (2009–2012).<ref name="aastaraamat2009" /> Peaassamblee istung aprillis 2011 Amsterdamis oli edukas kõikides punktides, välja arvatud 2012. aasta eelarve kinnitamine. Planeeritud 300 000 [[euro]] suuruse eelarve asemel oli vaid 200 000 euro ulatuses kokkuleppeid. Seega hoolimata ALLEA edukusest viimaste aastate jooksul jäi viimastel aastatel kokku pandud ambitsioonikas "ALLEA strateegia kavand" veel riiulile paremat aega ootama ja ALLEA pidi jätkama oma tegevusega kitsastes oludes. Tekkinud olukorras otsustasid ALLEA president Engelbrecht ja asepresident [[Nicholas Mann]] ([[Briti Akadeemia]]), kelle ametiaeg pidi lõppema 2012. aasta alguses, võtta kogu vastutus enda kanda ja astuda tagasi enne nende mandaadi lõppemist. Engelbrechti ja Manni soov oli, et uus president saaks uutes tingimustes kujundada ALLEA tegevuse vastavalt võimalustele.<ref name="mõttejaht109" /> [[Pilt:Antonio Loprieno 2018.jpg|pisi|220px|[[Antonio Loprieno]], ALLEA president (alates 2018. aastast)]] Detsembris 2011 andsid Engelbrecht ja Mann ühiselt välja raamatu "The Sum of the Parts: ALLEA and Academies", kus esitasid ALLEA tegevuse põhjaliku analüüsi.<ref name="eta2" /> Lühikest aega oli nn vahepresidendina ametis [[Slovakkia Teaduste Akadeemia]] endine president [[Štefan Luby]] (2012).<ref name="presidency" /> ====Günter Stock ja Antonio Loprieno==== Aprillis 2012 Roomas toimunud ALLEA peaassamblee istungi esimesel töösessioonil esinesid pikemate sõnavõttudega eelmine president Engelbrecht ja eelmine asepresident Mann. Teine töösessioon haaras uue ALLEA presidendi valimisi.<ref name="eta2" /> ALLEA presidendiks 2012–2014 valiti Saksa Teaduste Akadeemiate Liidu president [[Günter Stock]],<ref name="presidency" />, kes seejärel esitas oma kõnes enda nägemuse ALLEA strateegiast ning töökorraldusest järgnevateks aastateks<ref name="eta2" />. Aprillis 2015 Lissabonis toimunud ALLEA peaassambleel valiti Stock presidendikohuseid täitma ka teiseks ametiajaks (2015–2018)<ref name="lissabon2015" />. Alates 2018. aastast on ALLEA president Šveitsi [[egüptoloog]] [[Antonio Loprieno]]. ===Juhtkomitee=== Peaassamblee istungite vahepealsel perioodil juhib akadeemiate ühendust presidendi kõrval kolmeaastaseks ametiajaks valitav juhtkomitee (''Steering Committee''),<ref name="mõttejaht96" /> mis funktsioneerib kui ALLEA [[juhatus]] (''Board'')<ref name="juhatus" />. Vastavalt [[Põhikiri|põhikirjale]] koosneb juhtkomitee üheksast peaassambleel valitud liikmest. Juhtkomitee istunguid, mida peetakse tavaliselt sagedusega kord [[kvartal]]is, juhib ALLEA president.<ref name="board" /> Valituks osutunud liikmed (akadeemiad) nimetavad juhtkomiteesse oma alalised esindajad<ref name="eta2" />. Asepresidendid (neid on kaks) valitakse juhtkomitee liikmete seast<ref name="board" />. Juhtkomitee istungitest võtab osa kutsutud külalisena [[Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda|Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoja]] (EASAC) president.<ref name="board" /> ==ALLEA liikmeskond== [[Fail:ALLEA members.png|pisi]] Euroopa akadeemiate assotsiatsiooni kuulub [[teaduste akadeemia]]id, [[teadusselts|teadus]]- ja [[õpetatud selts]]e ning riigisiseseid akadeemiate ühendusi 39 riigist (2010. aastal 42 riigist<ref name="members" />). [[Eesti TA|Eesti Teaduste Akadeemia]] kuulub Euroopa akadeemiate ühendusse 1994. aastast. ===ALLEA liikmed=== ====Albaania==== *[[Albaania Teaduste Akadeemia]] (''Akademia E Shkencave E Shqipërisë''), asukoht: [[Tirana]] ====Armeenia==== *[[Armeenia Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] (Հայաստանի Հանրապետության գիտությունների ազգային ակադեմիա), [[Jerevan]] ====Austria==== *[[Austria Teaduste Akadeemia]] (''Österreichische Akademie der Wissenschaften''), [[Viin]] ====Belgia==== *[[Belgia Kuninglik Teaduste, Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia]] (''Académie Royale des Sciences des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique''), [[Brüssel]] *[[Belgia Flaami Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Koninklijke Vlaamse Academie van België voor Wetenschappen en Kunsten''), Brüssel *[[Kuninglik Hollandi Keele ja Kirjanduse Akadeemia]] (''Koninklijke Academie voor Nederlandse Taal- en Letterkunde''), [[Gent]] ==== Bosnia ja Hertsegoviina ==== *[[Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Akademija Nauka i Umjetnosti Bosne i Hercegovine''), [[Sarajevo]] ====Bulgaaria==== *[[Bulgaaria Teaduste Akadeemia]] (''Akademia E Shkencave E Shqipërisë''), [[Sofia]] ====Eesti==== *[[Eesti Teaduste Akadeemia]], [[Tallinn]] ====Gruusia==== *[[Gruusia Teaduste Akadeemia]] (საქართველოს მეცნიერებათა ეროვნული აკადემია), [[Thbilisi]] ====Hispaania==== *[[Kuninglik täppis- ja loodusteaduste akadeemia]] (''Real Academia de Ciencias Exactas, Físicas y Naturales''), [[Madrid]] *[[Kuninglik Barcelona Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Reial Academia de Ciències i Arts de Barcelona''), [[Barcelona]] *[[Kataloonia Uuringute Instituut]] (''Institut d' Estudis Catalans''), Barcelona ====Holland==== *[[Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] (''Koninklijke Nederlandse Akademie van Wetenschappen''), [[Amsterdam]] ====Horvaatia==== *[[Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Hrvatska Akademija Znanosti i Umjetnosti''), [[Zagreb]] ====Iirimaa==== *[[Iiri Kuninglik Akadeemia]] (A''cadamh Ríoga na hÉireann''), [[Dublin]] ====Iisrael==== *[[Iisraeli Teaduste Akadeemia]] (םיעדמל תילארשיה תימואלה הימדקאה), [[Jeruusalemm]] ====Itaalia==== *[[Accademia Nazionale dei Lincei]], [[Rooma]]. *[[Torino Teaduste Akadeemia]] (''Accademia delle Scienze di Torino''), [[Torino]] ====Kosovo==== *[[Kosovo Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Akademia e Shkencave dhe e Arteve e Kosovës''), [[Priština]] ====Kreeka==== *[[Ateena Akadeemia]] (''Academia Athenon''), [[Ateena]] ====Küpros==== *[[Küprose Teaduste, Kirjanduse ja Kunstide Akadeemia]] (Κυπριακή Ακαδημία Επιστημών, Γραμμάτων και Τεχνών) ====Leedu==== *[[Leedu Teaduste Akadeemia]] (''Lietuvos mokslu akademija''), [[Vilnius]] ====Läti==== *[[Läti Teaduste Akadeemia]] (''Latvijas Zinātņu akadēmija''), [[Riia]] ====Moldova==== *[[Moldova Teaduste Akadeemia]] (''Academia de Stiinte a Moldovei''), [[Chișinău]] ====Montenegro==== *[[Montenegro Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Crnogorska akademija nauka i umjetnosti''), [[Podgorica]] ====Norra==== *[[Norra Teaduste Akadeemia]] (''Det Norske Videnskeps-Akademi''), [[Oslo]] ====Poola==== *[[Polska Akademia Umiejętności]] ('Poola teadmiste akadeemia'), [[Kraków]] *[[Poola Teaduste Akadeemia]] (''Polska Akademia Nauk''), [[Varssavi]] ====Portugal==== *[[Lissaboni Teaduste Akadeemia]] (''Academia das Ciências de Lisboa''), [[Lissabon]] ====Põhja-Makedoonia==== *[[Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (Македонска Академија на Науките и Уметностите), [[Skopje]] ====Rootsi==== *[[Kuninglik Kirjanduse, Ajaloo ja Muististe Akadeemia]] (''Kungliga Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien''), Stockholm *[[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] (''Kungliga Vetenskapsakademien''), Stockholm *[[Rootsi Noor Akadeemia]] (''Sveriges unga akademi'') ====Rumeenia==== *[[Rumeenia Akadeemia]] (''Academia Româna''), [[Bukarest]] ====Saksamaa==== *[[Leopoldina]] (''Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina''), [[Halle]] *[[Saksa Teaduste Akadeemiate Liit]] (''Union der deutschen Akademien der Wissenschaften''), [[Mainz]] *[[Noor Akadeemia]] (''Junge Akademie'') ====Serbia==== *[[Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Srpska Akademija Nauka I Umetnosti''), [[Belgrad]] ====Slovakkia==== *[[Slovaki Teaduste Akadeemia]] (''Slovenska Akadémia Vied''), [[Bratislava]] ====Sloveenia==== *[[Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (''Slovenska Akademija Znanosti in Umetnosti''), [[Ljubljana]] ====Soome==== *[[Soome Teaduste Akadeemiate Konsultatiivnõukogu]] (''Tiedeakatemiain neuvottelukunta''), [[Helsingi]] ====Suurbritannia==== *[[Briti Akadeemia]] (''The British Academy''), [[London]] *[[Londoni Kuninglik Selts]] (''The Royal Society''), London *[[Edinburghi Kuninglik Selts]] (''The Royal Society of Edinburgh''), [[Edinburgh]] *[[Šotimaa Noor Akadeemia]] (''Young Academy of Scotland'') *[[Walesi Õpetatud Selts]] (''The Learned Society of Wales'') ====Šveits==== *[[Šveitsi Teaduste Akadeemiate Liit]] (''Akademien der Wissenschaften Schweiz''), [[Bern]] ====Taani==== *[[Taani kuninglik teaduste akadeemia]] (''Det Kongelige Danske Videnskabernes Selskab''), [[Kopenhaagen]] ==== Tšehhi ==== *[[Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia]] (''Akademie věd České republik''y), [[Praha]] *[[Tšehhi Vabariigi Õpetatud Selts]] (''Učená společnost České republiky''), Praha ====Türgi==== *[[Türgi Teaduste Akadeemia]] (''Türkiye Bilimler Akademisi''), [[Ankara]] *[[Bilim Akademisi]], [[İstanbul]] ====Ukraina==== *[[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] (Національна академія наук України), [[Kiiev]] ====Ungari==== *[[Ungari Teaduste Akadeemia]] (''Magyar Tudományos Akadémia''), [[Budapest]] ===ALLEA-ga assotsieerunud akadeemiad=== *[[Göttingeni Teaduste Akadeemia]] (''Akademie der Wissenschaften zu Göttingen''), asukoht: [[Göttingen]] *[[Hamburgi Teaduste Akadeemia]] (''Akademie der Wissenschaften in Hamburg''), [[Hamburg]] *[[Teaduste ja Kirjanduse Akadeemia Mainzis]] (''Akademie der Wissenschaften und der Literatur Mainz''), [[Mainz]] *[[Baieri Teaduste Akadeemia]] (''Bayerische Akademie der Wissenschaften''), [[München]] *[[Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia]] (''Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften''), Berliin *[[Heidelbergi Teaduste Akadeemia]] (''Heidelberger Akademie der Wissenschafte''n), [[Heidelberg]] *[[Põhja-Reini-Vestfaali Teaduste ja Kunsti Akadeemia]] (''Nordrhein-Westfälische Akademie der Wissenschaften und der Künste''), [[Düsseldorf]] *[[Saksimaa teaduste akadeemia]] (''Sächsische Akademie der Wissenschaften zu Leipzig''), [[Leipzig]] *[[European Academy of Arts, Sciences and Humanities]], [[Pariis]].<ref name="yearbook2008" /> ===Liikmestaatus peatatud=== Märtsis 2022 peatas ALLEA juhatus [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] ja [[Valgevene Teaduste Akadeemia]] liikmestaatuse.<ref name="all22"/> ===Endised ALLEA liikmed=== *[[Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia]] (''Académie Royale de langue et de literature françaises de Belgique''), Brüssel *[[Kuninglik Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia]] (''Real Academia de Ciencias Morales y Políticas''), Madrid *[[Hispaania Instituut]] (''Instituto de España''), Madrid *[[Islandi Teadusselts]] (''Vísindafélag Islendinga''), [[Reykjavík]] *[[Veneetsia teaduste ja kunstide instituut]] (''Istituto Veneto di Scienze, Lettere ed Arti''), [[Veneetsia]] *[[Inskriptsioonide ja Kirjanduse Akadeemia]] (''Académie des Inscriptions et Belles-Lettres''), [[Pariis]] *[[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] (''Académie des science''), Pariis (kuni 2020. aastani) *[[Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia]] (''Académie des Sciences Morales et Politiques''), Pariis *[[Kuninglik Põllumajanduse ja Metsanduse Akadeemia]] (''Kungliga Skogs- och Lantbruksakademien''), [[Stockholm]] *[[Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia]] (''Kungliga Ingenjörsvetenskapsakademien''), Stockholm<ref name="yearbook2008" /> *[[Paavstlik Teaduste Akadeemia]] (''Pontificia Academia Scientiarum''), [[Vatikani Linnriik]] ==Vaata ka== *[[Rahvusvaheline Akadeemiate Liit]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mõttejaht96">Jüri Engelbrecht. "Mõttejaht". Tallinn, 2014. Lk 96–97.</ref> <ref name="mõttejaht104">Jüri Engelbrecht. "Mõttejaht". Tallinn, 2014. Lk 104.</ref> <ref name="mõttejaht109">Jüri Engelbrecht. "Mõttejaht". Tallinn, 2014. Lk 109.</ref> <ref name="mõttejaht259">Jüri Engelbrecht. "Mõttejaht". Tallinn, 2014. Lk 259.</ref> <ref name="eta">[https://web.archive.org/web/20160305144656/http://www.akadeemia.ee/et/suhted/organisatsioonid/ Rahvusvahelised organisatsioonid]. [[Eesti Teaduste Akadeemia]]</ref> <ref name="eta2">[https://web.archive.org/web/20160305145010/http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20120420000210/ ALLEA Peaassamblee istung 11.-12. aprillil 2012, Rooma, Accademia dei Lincei]. [[Eesti Teaduste Akadeemia]]</ref> <ref name="horisont">[http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/uudised109.html ALLEA uus president on akadeemik Jüri Engelbrecht]. Horisont. Nr. 6 – 2006.</ref> <ref name="presidency">[https://web.archive.org/web/20160617143047/http://www.allea.org/Pages/ALL/4/780.bGFuZz1FTkc.html Presidency]. ALLEA</ref> <ref name="lissabon2015">[https://web.archive.org/web/20150409154554/http://www.allea.org/Pages/ALL/33/563.bGFuZz1FTkc.html 16th ALLEA General Assembly]. ALLEA</ref> <ref name="members">[https://web.archive.org/web/20100807182757/http://www.allea.org/Pages/ALL/4/775.bGFuZz1FTkc.html Members]. ALLEA</ref> <ref name="assembly">[https://web.archive.org/web/20150623164836/http://www.allea.org/Pages/ALL/4/778.bGFuZz1FTkc.html General Assembly]. ALLEA</ref> <ref name="secretariat">[https://web.archive.org/web/20150623171134/http://www.allea.org/Pages/ALL/4/785.bGFuZz1FTkc.html Secretariat]. ALLEA</ref> <ref name="board">[https://web.archive.org/web/20150623165541/http://www.allea.org/Pages/ALL/4/781.bGFuZz1FTkc.html Board]. ALLEA</ref> <ref name="juhatus">[http://www.allea.org/Pages/ALL/24/614.bGFuZz1FTkc.html ALLEA Steering Committee meeting]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ALLEA</ref> <ref name="obituaries">[https://web.archive.org/web/20160306173214/http://www.allea.org/Pages/ALL/11/514.bGFuZz1FTkc.pdf Obituaries] ALLEA uudiskiri. Lk 11.</ref> <ref name="kõne">[https://web.archive.org/web/20160305095547/http://www.akadeemia.ee/_repository/File/TEGEVUS/ALLEA%20General%20Assembly%20meeting_JE.pdf ALLEA General Assembly meeting Krakow 2006]. akadeemia.ee.</ref> <ref name="aastaraamat2009">[https://web.archive.org/web/20150131153854/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2010/Aastaraamat_2009.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat 2009]. Lk 9. akadeemia.ee.</ref> <ref name="yearbook2008">[https://web.archive.org/web/20120721111655/http://www.allea.org/Content/ALLEA/Publications/BY2008-final.pdf ALLEA Biennial Yearbook 2008]. ALLEA</ref> <ref name="all22">[https://allea.org/statement-by-the-allea-board-on-the-suspension-of-the-russian-academy-of-sciences-and-the-national-academy-of-sciences-of-belarus/ Statement by the ALLEA Board]. allea.org </ref> }} ==Kirjandus== *Engelbrecht, Jüri, Mann, Nicholas (2012). [http://www.allea.org/Content/ALLEA/Publications/TheSumoftheParts-final.pdf "The Sum of the Parts: ALLEA and Academies"] ==Välislingid== *[https://allea.org/ Koduleht] [[Kategooria:Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid]] smyea83uet75o6fpewjzwuwvdvvnftw 0 410900 7170294 7162692 2026-06-10T17:49:57Z ~2026-34261-27 231383 /* Lei */ 7170294 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Le)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Le". ==Le== *[[Gustave Le Bon]], prantsuse filosoof, sotsioloog ja sotsiaalpsühholoog (1841–1931) *[[Simon Le Bon]], inglise laulja (1958–) *[[Chad Le Clos]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja (1992–) *[[Jean-Marie Gustave Le Clézio]], prantsuse kirjanik (1940–) *[[Jean-Yves Le Drian]], Prantsusmaa poliitik (1947–) *[[Lê Đức Thọ]], Vietnami revolutsionäär, kindral, diplomaat ja poliitik (1911–1990) *[[Guillaume Le Gentil]], prantsuse astronoom (1725–1792) *[[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane (1924–2014) *[[Ursula K. Le Guin]], ameerika kirjanik (1929–2018) *[[Bruno Le Maire]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat (1969–) *[[Robin Le Normand]], Hispaania jalgpallur (1996–) *[[André Le Nôtre]], prantsuse maastikuarhitekt ja aednik (1613–1700) *[[Jean-Marie Le Pen]], Prantsusmaa poliitik (1928–2025) *[[Marine Le Pen]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1968–) *[[Jean-Baptiste Le Prince]], prantsuse kunstnik (1734–1781) *[[Louis Le Prince]], prantsuse filmipioneer (1842–1890) *[[Lê Quang Liêm]], vietnami maletaja (1991–) *[[Bruno Le Roux]], Prantsusmaa poliitik (1965–) *[[Emmanuel Le Roy Ladurie]], prantsuse ajaloolane (1929–2023) *[[Louis Le Vau]], prantsuse arhitekt (1612–1670) *[[Urbain Le Verrier]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1811–1877) ==Lea== *[[Cloris Leachman]], USA näitleja (1926–2021) *[[Dan Lead]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Andrea Leadsom]], Inglise poliitik (1963–) *[[Patrick Leahy]], USA poliitik (1940–) *[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]], iiri kergejõustiklane (1877–1927) *[[Louis Leakey]], Briti arheoloog ja loodusteadlane (1903–1972) *[[Mary Leakey]], Briti arheoloog ja loodusteadlane (1913–1996) *[[Richard Leakey]], inglise rahvusest Kenya paleoantropoloog, looduskaitsja ja poliitik (1944–2022) *[[Iurie Leancă]], Moldova poliitik (1963–) *[[Julija Leanciuk]], Valgevene kuulitõukaja (1984–) *[[Leandro Damião]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Leo Leandros]], Kreeka helilooja (1923–2025) *[[Vícky Léandros]], kreeka päritolu laulja (1949–) *[[Rafael Leão]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Edward Lear]], inglise kunstnik ja kirjanik (1812–1888) *[[Timothy Leary]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, kirjanik, mõtleja ja psühhonaut (1920–1996) *[[Jean-Pierre Léaud]], prantsuse filminäitleja (1944–) *[[Karoline Leavitt]], Ameerika Ühendriikide poliitiline kõneisik (1997–) ==Leb== *[[Anatoli Lebed]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1963–2012) *[[Aleksandr Lebedev]], Venemaa ärimees ja poliitik (1959–) *[[Andri Lebedev]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Artemi Lebedev]], vene disainer (1975–) *[[Dimitri Lebedev]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1872–1935) *[[Evgeny Lebedev]], Briti ettevõtja (1980–) *[[Feofan Lebedev]], Eesti laskur (1871–1966) *[[Konstantin Lebedev]], NSV Liidu parteitegelane (1918–2006) *[[Platon Lebedev]], Venemaa ärimees (1956–) *[[Sergei Lebedev]], Venemaa luuraja (1948–) *[[Sergei Lebedev (kirjanik)|Sergei Lebedev]], vene kirjanik (1981–) *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]], vene helilooja (1935–2021) *[[Viktor Lebedev]], Sahha maadleja (1988–) *[[Vladimir Lebedev]], Eesti NSV poliitik (1952–2021) *[[Tatjana Lebedeva]], Venemaa kergejõustiklane (1976–) *[[Julia Lebel-Arias]], Monaco maletaja (1946–) *[[Hans Leberecht]], Eesti kirjanik (1910–1960) *[[Jules LeBlanc]], Ameerika Ühendriikide juutuber, näitleja, laulja ja endine võimleja (2004–) *[[Matt LeBlanc]], ameerika filminäitleja (1967–) *[[Maurice Leblanc]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (1964–1941) *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija (1988–) *[[Albert Lebrun]], prantsuse poliitik (1871–1950) ==Lec== *[[Ann Leckie]], USA kirjanik (1966–) *[[Mathew Leckie]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Fud Leclerc]], Belgia laulja (1924–2010) *[[Philippe Leclerc de Hauteclocque]], prantsuse sõjaväelane (1902–1947) *[[Pierre Lecomte du Noüy]], prantsuse bioloog (1883–1947) *[[Charles Lecocq]], prantsuse helilooja (1832–1918) *[[Horace Lecoq de Boisbaudran]], prantsuse kunstnik ja kunstipedagoog (1802–1897) ==Led== *[[Nick Leddy]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Carl Friedrich von Ledebour]], saksa botaanik (1785–1851) *[[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja (1995–) *[[Katie Ledecky]], USA ujuja (1997–) *[[Leon Lederman]], USA eksperimentaalfüüsik (1922–2018) *[[Heath Ledger]], Austraalia filminäitleja (1979–2008) *[[Ryan Ledson]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Lenka Ledvinová]], tšehhi vasaraheitja (1985–) ==Lee== *[[Alvin Lee]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1944–2013) *[[Amy Lee]], USA laulja (1981–) *[[Ang Lee]], Taiwani filmirežissöör (1954–) *[[Brandon Lee]], Ameerika näitleja ja võitluskunstnik (1965–1993) *[[Brenda Lee]], USA laulja (1944–) *[[Bruce Lee]], võitluskunstnik ja filminäitleja (1940–1973) *[[Caspar Lee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi videoblogija ja näitleja (1994–) *[[Desmond Lee]], Singapuri poliitik ja jurist (1976–) *[[Lee Chang-hwan]], Lõuna-Korea vibulaskja (1982–) *[[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmirežissöör (1970–) *[[Christopher Lee]], inglise filminäitleja (1922–) *[[Enn Lee]], eesti valgustaja (1941–2017) *[[Harper Lee]], USA kirjanik (1926–2016) *[[Lee Hsien Loong]], Singapuri poliitik (1952–) *[[Lee Jae-sung]], Lõuna-Korea jalgpallur (1992–) *[[Jenna Lee]], USA telesaatejuht (1980–) *[[Roger Lee]], Bermuda jalgpallur (1991–) *[[Tsung Dao Lee]], Hiina ja USA füüsik (1926–2024) *[[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell (1982–) *[[Lee Kuan Yew]], Singapuri poliitik (1923–2015) *[[Kurk Lee]], Ameerika Ühendriikide endine korvpallur (1967–) *[[Lee Myung-bak]], Lõuna-Korea poliitik (1941–) *[[Norvel Lee]], USA poksija (1924–1992) *[[Robert E. Lee]], USA ja CSA sõjaväelane (1807–1870) *[[Tadanari Lee]], jaapani endine jalgpallur (1985–) *[[Urmet Lee]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi poliitik, president aastatel 1988–2000 (1923–2020) *[[Lee Yoo-hyung]], Lõuna-Korea jalgpallur (1911–2003) *[[Laurits Leedjärv]], eesti astrofüüsik (1960–) *[[Vjatšeslav Leedo]], eesti ärimees (1952–) *[[Enn Leedu]], eesti agronoom ja mullateadlane (1945–) *[[Jüri Leek]], Eesti sõjaväelane (1893–1943) *[[Hans Leeman]], eesti advokaat ja Paide linnapea (1901–1997) *[[Jaagup Leeman]], Eesti ohvitser (1893–1986) *[[Ants Leemets]], Eesti poliitik (1950–2019) *[[Tõnis Leemets]], eesti muusik (1972–) *[[Asta Lees]], eesti näitleja (1924–2013) *[[Mihkel Lees]], Eesti poliitik (1987–) *[[Diana Leesalu]], eesti kirjanik (1982–) *[[Oliver Leese]], Briti sõjaväelane (1894–1978) *[[Krista Leesi]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Lauri Leesi]], eesti õpetaja (1945–) *[[Benno Leesik]], Eesti sõjaväelane (1960–2006) *[[Feliks Leesik]], eesti arst (1898–1967) *[[Hilda Leesmann]], eesti balletiõpetaja ja pianist (1891–1928) *[[Kaido Leesmann]], eesti kabetaja (1969–) *[[Kristel Leesmend]], eesti näitleja (1968–) *[[Hans Leesment]], Eesti sõjaväelane (1873–1944) *[[Harry Leesment]], üks Eesti Kristliku Nelipühi Koguduse rajajatest (1942–) *[[Heiko Leesment]], eesti muusik, helilooja ja luuletaja (1985–) *[[Jaan Leesment]], eesti advokaat ja Pärnu linnapea (1870–1941) *[[Jüri Leesment]], eesti ajakirjanik ja laulusõnade autor (1961–) *[[Leida Leesment]], Eesti-Rootsi võimlemisõpetaja (1918–1998) *[[Leo Leesment]], eesti õigusteadlane (1902–1986) *[[Otto Leesment]], vandeadvokaat, poliitik ja ehitusettevõtja (1908–1979) *[[Feliks Leet]], eesti raadioajakirjanik (1922–2017) *[[Vallo Leet]], Eesti poksija (1915–1944) *[[Ilse Leetaru]], eesti graafik ja kunstikoguja (1915–2006) *[[Kalev H. Leetaru]], eesti päritolu USA informaatik *[[Kaarel Leetberg]], eesti keeleteadlane (1867–1945) *[[Brian Leetch]], endine USA jäähokimängija (1968–) *[[Art Leete]], eesti etnoloog (1969–) *[[Kai Leete]], eesti rahvatantsupedagoog (1910–1995) *[[Ain Leetma]], eesti katoliku vaimulik (1972–) *[[Liivo Leetma]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Eduard Leetmaa]], väliseesti ühiskonnategelane (1913–1999) *[[Kaarel Leetmaa]], eesti jurist (1905–1985) *[[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf (1975–) *[[Liia Leetmaa]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1924–2004) *[[Meinhard Leetmaa]], Eesti sõjaväelane (1903–1980) *[[Aldo Leetoja]], eesti kahevõistleja (1988–) *[[Georg Leets]], eesti ajaloolane ja sõjaväelane (1896–1975) *[[Sergei Leets]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Karin Leetsar]], eesti laulja (1989–) *[[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1946–2026) *[[Anna Leetsmann]], Eesti pedagoog ja poliitik (1888–1942) *[[Aili Leetva]], eesti laulja, hääleseadja ja näitleja (1906–1991) *[[Adolf Leevald]], Eesti poliitik (1893–1938) *[[Fatme Helge Leevald]], eesti näitleja (1991–) *[[Robbie van Leeuwen]], Hollandi muusik (1944) *[[Antoni van Leeuwenhoek]], hollandi kaupmees ja loodusteadlane (1632–1723) *[[Leevi]], [[Jaakob]]i poeg ==Lef== *[[Marcel Lefebvre]], prantsuse vaimulik (1905–1991) *[[Sébastien Lefebvre]], Kanada muusik (1981–) *[[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Robert Lefkowitz]], USA arstiteadlane (1943–) *[[Franz Lefort]] / [[François Jacques Lefort]] / [[François Le Fort]], Šveitsi päritolu Venemaa riigitegelane (1656–1699) ==Leg== *[[Valeri Legassov]], vene keemik (1936–1988) *[[John Legend]], Ameerika Ühendriikide muusikategelane ja näitleja (sündinud 1978) *[[Werner Legère]], saksa kirjanik (1912–1998) *[[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1938–2026) *[[Aleksandr Legkov]], Venemaa suusataja (1983–) *[[Pierina Legnani]], itaalia balletitantsija (1863–1930) *[[Michel Legrand]], prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja (1932–2019) *[[Manuel Legris]], prantsuse teatrijuht ja endine balletitantsija (1964–) *[[Hugo Legzdiņš]], läti mereväelane, allveelaevnik (1903–2004) ==Leh== *[[Dennis Lehane]], USA kirjanik (1965–) *[[Ferenc Lehár]], ungari helilooja (1870–1948) *[[Hillar Lehari]] (1915–1999) *[[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (1944–2026) *[[Carl Rudolf Lehbert]], apteeker ja bioloog (1858–1928) *[[Enn Lehepuu]], Eesti NSV riigitegelane (1917–1981) *[[Heino Lehepuu]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist (1907–1942) *[[Jaan Lehepuu]], eesti laulja (1993–) *[[Andres Lehestik]], eesti taksidermist ja kirjanik (1962–) *[[Paul Lehestik]], kooliõpetaja ja direktor, kodu-uurija ja pedagoogikaloolane (1926–1994) *[[Pertti Lehikoinen]], soome maletaja (1952–) *[[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (1928–2024) *[[Enno Lehis]], eesti maalikunstnik (1912–2011) *[[Katrina Lehis]], eesti vehkleja (1994–) *[[Lasse Lehis]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Pille Lehis]], eesti akvarellist (1958–) *[[Harri Lehiste]], eesti ajakirjanik ja följetonist (1931–1984) *[[Ilse Lehiste]], eesti päritolu keeleteadlane (1922–2010) *[[Juta Lehiste]], eesti tantsija ja tantsupedagoog (1941–) *[[Artturi Lehkonen]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Johannes Lehman]], eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja I Riigikogu liige (1872–?) *[[Inge Lehmann]], taani seismoloog (1888–1993) *[[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur (1969–) *[[Wilhelm Lehmbruck]], saksa skulptor, maalikunstnik ja graafik (1881–1918) *[[Robin Lehner]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Aron Christian Lehrberg]], Venemaa keisririigi teadlane (1770–1813) *[[Friedrich Leht]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1887–1961) *[[Kalju Leht]], eesti kasvatus- ja kirjandusteadlane (1926–2006) *[[Malle Leht]], eesti botaanik (1953–) *[[Jori Lehterä]], soome jäähokimängija (1987–) *[[Martti Lehtevä]], soome endine poksija (1931–) *[[Lasse Lehtinen]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1947–) *[[Lauri Lehtinen]], soome jooksja (1908–1973) *[[Olli Lehtinen]], soome poksija (1915–1992) *[[Tuija Lehtinen]], soome kirjanik (1954–) *[[Toivo Lehtisalo]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1887–1962) *[[Kadri Lehtla]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Leonid Lehtla]], eesti näitleja (1916–1977) *[[Magda Lehtla]], eesti näitleja ja laulja (1921–2008) *[[Tõnu Lehtla]], eesti energeetik ja robootik (1947–) *[[Boris Lehtlaan]], eesti laulja (1946–) *[[Johanna-Maria Lehtme]], eesti kultuurikorraldaja ja aktivist (1988–) *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]], Eesti poliitik (1901–1942) *[[Lemmik Lehtmets]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1948–) *[[Ly Lehtmets-Lukk]], eesti arst ja USA sõjaväearst (1928–2014) *[[Tõnis Lehtmets]], eesti kirjanik (1937–) *[[Valfried Lehtmets]], eesti loomaarst (1900–1984) *[[Barbara Lehtna]], eesti etenduskunstnik ja lavastaja *[[Olli Lehto]], soome matemaatik (1925–) *[[Tiit Lehto]], eesti helilooja (1938–1967) *[[Veikko Lehto]], eesti klahvpillimängija, kontsertmeister ja õpetaja (1969–) *[[Kari Lehtola]], soome jurist (1938–2019) *[[Leena Lehtolainen]], soome kirjanik, kolumnist, kirjandusteadlane ja -kriitik (1964–) *[[Paula Lehtomäki]], Soome poliitik (1972–) *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija (1983–) *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Ilmar Lehtpere]], eesti luuletaja ja tõlkija (1950–) *[[Tõnu Lehtsaar]], eesti psühholoog (1960–) *[[Uudo-Rein Lehtse]], eesti tööstusjuht (1935–) ==Lei== *[[Lei Feng]], Hiina Rahvavabastusarmee sõdur ja kommunistlik kultuuriline ikoon (1940–1962) *[[Lei Tingjie]], hiina maletaja (1997–) *[[Kalju Leib]], eesti ajaloolane (sündinud 1937) *[[Eerik Leibak]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1960–) *[[Endel Leibak]], eesti kirjastustegelane (1921–1999) *[[Kaire Leibak]], eesti kolmikhüppaja (1988–) *[[Fritz Leiber]], USA kirjanik (1910–1992) *[[Gottfried Wilhelm Leibniz]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik (1646–1716) *[[Imre Leibold]], eesti pokkerimängija (1975–) *[[Arvo Leibur]], eesti viiuldaja (1964–) *[[Marianne Leibur]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Karl Leichter]], eesti muusikateadlane (1902–1987) *[[Laine Leichter]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1919–2019) *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Aino Leies]], eesti näitleja (1920–2018) *[[Eno Leies]], eesti publitsist, kirjanik, režissöör ja muusik (1960–) *[[Georg Leies]] *[[Uno Leies]], eesti lastekirjanik ja telerežissöör (1931–1988) *[[Sergei Leiferkus]], vene ooperilaulja (1946–) *[[Leifr Eiríksson]] *[[Roomet Leiger]], eesti merendustegelane (1977–) *[[Janet Leigh]], USA näitleja (1927–2004) *[[Jennifer Jason Leigh]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Katie Leigh]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (1958–) *[[Vivien Leigh]], inglise näitleja (1913–1967) *[[Edmund Leighton]], inglise maalikunstnik (1852–1922) *[[Laura Leighton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Äli Leijen]], eesti haridusteadlane (1979–) *[[Moritz Stensson Leijonhufvud]], Rootsi riigitegelane (1559–1607) *[[Sigrid Leijonhufvud]], Rootsi kirjanik ja ajaloolane (1862–1937) *[[Leil (brittide kuningas)|Leil]], brittide kuningas *[[Aarne Leima]], setu kultuuri edendaja (1962–) *[[Matis Leima]], eesti helilooja, muusik ja pedagoog (1992–) *[[Aleksandrs Leimanis]], läti filmilavastaja (1913–1990) *[[Jaak Leimann]], Eesti majandusteadlane ja riigitegelane (1941–) *[[Ivar Leimus]], eesti ajaloolane (1953–) *[[Kirke Leinatamm]], eesti moedisainer (1996–) *[[Tarmo Leinatamm]], eesti dirigent ja poliitik (1953–2014) *[[Juhan Leinberg]], eesti usutegelane (1812–1885) *[[Kim Leine]], norra ja taani kirjanik (1961–) *[[Aleksander Leiner]], eesti kommunist (1902–1927) *[[Madeleine Leininger]], Ameerika Ühendriikide õendusteoreetik (1925–2012) *[[Eino Leino]], soome kirjanik (1878–1926) *[[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]], Soome maadleja (1891–1986) *[[Piia Leino]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1977–) *[[Yrjö Leino]], Soome poliitik (1897–1961) *[[Haldi Leinus]], eesti ajakirjanik *[[Karl Leinus]], eesti koorijuht ja pedagoog (1889–1968) *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Leir]], brittide kuningas *[[Kristofer Leirdal]], norra skulptor (1915–2010) *[[Aime Leis]], eesti baleriin ja balletiõpetaja (1936–) *[[Artur Leis]], Eesti sõjaväelane (1898–1979) *[[Heikki Leis]], eesti kunstnik (1973–) *[[Ingla Leis]], kultuuritegelane Saaremaal (1933–) *[[Kuldar Leis]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Lauri Leis]], eesti kolmikhüppaja (1978–) *[[Malle Leis]], eesti maalikunstnik ja graafik (1940–2017) *[[Mare Leis]], eesti brüoloog (1951–) *[[Marina Leis]], eesti jurist *[[Mai Leisz]], eesti muusik ja helilooja (1988–) *[[Paul Leis]], eesti haridustegelane ja I Riigikogu liige (1874–1947) *[[Leonard Leisching]], Lõuna-Aafrika poksija (1934–2018) *[[August Leisk]], Eesti sõjaväelane ja piirivalveohvitser (1893–1972) *[[Fabiano Leismann]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Irene Leisner]], eesti õpetaja (1930–2015) *[[Tõnis Leisner]], Eesti sõjaväelane (1884–1975) *[[Uno Leisner]], eesti arst ja arstiteadlane (1929–1989) *[[Aadu Leissar]], eesti näitleja (1907–1961) *[[Johanna-Marie Leissar]], eesti näitleja (1912–1987) *[[Mall Leissar]], eesti näitleja (1934–) *[[Enn Leisson]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1942–1998) *[[Iveta Leitane]], Läti semiootik ja filosoof *[[Ansis Leitāns]], noorlätlaste liikumise osaleja (1815—1874) *[[Jüri Leiten]], eesti trompetist ja dirigent (1965–) *[[Lea Leiten]], eesti pianist ja kontsertmeister (1966–) *[[Yechiel Leiter]], Iisraeli filosoofiaajaloolane, poliitikaanalüütik, rabi, diplomaat ja asundusaktivist (1959–) *[[Ernst Leithammel]], Eesti sõjaväelane (1891–1955) *[[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Moritz Leitner]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Aivar Leito]], eesti ornitoloog (1954–2018) *[[Ivo Leito]], eesti keemik (1972–) *[[Priit Leito]], eesti ajakirjanik, meediajuht, maletaja ja kirjastaja (1975–2020) *[[Tiit Leito]], eesti ornitoloog, loodusfotograaf, looduskaitsja (1949–) *[[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane, Eesti NSV parteitegelane (1946–2020) *[[Vello Leito]], Eesti poliitik (1941–2026) *[[Claudia Leitte]], Brasiilia laulja (1980–) *[[Alfred Leius]], eesti skulptor (1897–1967) *[[Anneliis-Mall Leius]], eesti iluvõimlemistreener ja spordipedagoog (1936–) *[[Toomas Leius]], eesti tennisist (1941–2025) *[[Leo Leiv]], eesti vaimulik (1926–2005) *[[Lucas Leiva]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Verni Leivak]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Indrek Leivategija]], eesti tšellist (1986–) *[[Leida Leivategija]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane (1918–2004) *[[Agu Leivits]], eesti loodusuurija ja looduskaitsja (1957–) *[[Kairi Leivo]], eesti pärimusmuusik, jutuvestja ja endine diplomaat (1971–) *[[Margus Leivo]], Eesti poliitik (1954–2019) ==Lej== *[[Hans Björnsson Lejon]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1572) ==Lek== *[[Leka (prints)|Leka]], Albaania troonipärija (1939–2011) *[[Péter Lékó]], ungari maletaja (1979–) *[[Viktoria Leks]], Eesti kõrgushüppaja (1987–) *[[Mart Lekstein]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1886–1939) ==Lel== *[[Elsa Lell-Kingissepp]], eesti töölisliikumise tegelane (1887–1952) *[[Aleksei Lelle]], eesti advokaat (1883–1937) *[[Elli Lellep]], eesti botaanik (1914–1997) *[[Jaan Lellep (vaimulik)|Jaan Lellep]], eesti vaimulik (1864–1898) *[[Jaan Lellep]], eesti matemaatik (1945–) *[[Jüri Lellep]], eesti koolmeister (1842–1908) *[[Pierre Lellouche]], Prantsuse poliitik (1951–) *[[Claude Lelouch]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1937–) *[[Marko Lelov]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Brait Lelumees]], eesti meesmaletaja (1981–) *[[Lauri Lelumees]], eesti käija (1978–) ==Lem== *[[Stanisław Lem]], poola kirjanik (1921–2006) *[[Steinar Lem]], norra kirjanik, ühiskonnakriitik ja keskkonnaaktivist (1951–2009) *[[Raymond M. Lemaire]], Belgia kunstiajaloolane ja arhitektuuriajaloolane (1921–1997) *[[Christophe Lemaitre]], prantsuse jooksja (1990–) *[[Frédérick Lemaître]], prantsuse näitleja (1800–1876) *[[Karl Leman]], eesti poksitreener ja spordipedagoog (1907–1991) *[[Thomas Lemar]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Grégory Lemarchal]], prantsuse laulja (1983–2007) *[[Igor Lematško]], Eesti alpinist (1965–) *[[Andres Lemba]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog (1968–) *[[Artur Lemba]], eesti pianist, helilooja ja pedagoog (1885–1963) *[[Theodor Lemba]], eesti pianist (1876–1962) *[[Ain Lember]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Andres Lember]], eesti arhitekt (1972–) *[[Ira Lember]], eesti kirjanik (1926–2025) *[[Jaan Lember]], eesti kümnevõistleja (1945–) *[[Juta Lember]], eesti sisearhitekt (1943–) *[[Jüri Lember]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1964–) *[[Kajar Lember]], Eesti poliitik (1976–) *[[Margus Lember]], eesti arstiteadlane (1960–) *[[Mati Lember]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Nora Lember]], eesti võrkpallur (2005–) *[[Sulev Lember]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1981) *[[Uudo Lember]], populaarne Saaremaa külamees (1941–1995) *[[Veiko Lember]], eesti riigiteadlane ja endine võrkpallur (1977–) *[[Valli Lember-Bogatkina]], eesti kunstnik (1921–2016) *[[Adelaida Lemberg]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1904–1986) *[[Anneken Lemberg]], eesti rogainija (1977–) *[[Harry Lemberg]], eesti kergejõustikutreener ja sporditegelane (1959–) *[[Valter Lemberg]], eesti fotograaf (1888–1950) *[[Anastasia Lemberg-Lvova]], Eesti kunstnik (1992–) *[[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik (1953–) *[[Aleksandrs Lembergs]], läti balletitantsija ja ballettmeister (1921–1985) *[[Rein Lemberpuu]], eesti IT-ettevõtja (1978–) *[[Lembitu]], muinaseestlaste väejuht (suri 1217) *[[Jüri Lembra]], eesti füüsik (1933–) *[[Constantin Eduard Valentin Lementy]], Eesti vaimulik (1848–1889) *[[Jacques Lemercier]], prantsuse arhitekt ja insener (1585–1654) *[[Mihhail Lemešev]], vene majandusteadlane (1927–2021) *[[Illar Lemetti]], eesti põllumajandusteadlane (1968–) *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) *[[Mario Lemina]], Gaboni jalgpallur (1993–) *[[Steffi Lemke]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Carl Joseph Lemm]], Eesti vaimulik (1840–1890) *[[Daniel Burchard Lemm]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1845–1924) *[[Waldemar Lemm]], baltisaksa päritolu arhitekt ja insener (1881–1965) *[[Heino Lemmik]], eesti helilooja (1931–1983) *[[Voldemar Lemmik]], eesti trompetist, dirigent ja muusikaõpetaja (1911–1999) *[[Elmar Lemming]], eesti mikrobioloog (1909–1997) *[[Eric Lemming]], Rootsi odaviskaja (1880–1930) *[[Peeter Lemming]], eesti leivatööstur (1865–1939) *[[Eduard Lemmiste]], eesti lavastaja ja näitleja (1891–1951) *[[Jack Lemmon]], USA näitleja (1925–2001) *[[Robert Lemonius]], Eesti advokaat (1870–1931) *[[Mauricio Lemos]], Uruguay jalgpallur (1995–) *[[Tamara de Lempicka]], poola kunsnik (1898–1980) *[[Liis Lemsalu]], eesti laulja (1992–) *[[Marek Lemsalu]], eesti jalgpallur (1972–) *[[Juan Carlos Lemus]], Kuuba endine poksija (1965–) ==Len== *[[Koen Lenaerts]], Belgia jurist (1954–) *[[Philipp Lenard]], saksa füüsik (1862–1947) *[[Nikolaus Lenau]], austria luuletaja (1802–1850) *[[Radan Lenc]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Andreas Lend]], eesti tšellist (1983–) *[[Enno Lend]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Elfriede Lender]], eesti haridustegelane ja pedagoog (1882–1974) *[[Henno Lender]], eesti arst (1905–1991) *[[Mae Lender]], eesti kirjanik (1981–) *[[Uno Lender]], Eesti diplomaat (1906–1942) *[[Voldemar Lender]], Tallinna linnapea (1876–1939) *[[Aleksandr Lenderman]], USA maletaja (1989–) *[[Ivan Lendl]], tšehhi tennisist (1960–) *[[Katrin Lendok]], eesti haridustegelane (1955–) *[[Suzanne Lenglen]], Prantsusmaa tennisist (1899–1938) *[[Clément Lenglet]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Levente Lengyel]], Ungari maletaja (1933–2014) *[[Vladimir Lenin]], Nõukogude Venemaa juht (1870–1924) *[[Aleksander Lenk]], eesti insener (1913–1995) *[[Heimar Lenk]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–) *[[Anders Lennartsson]], Rootsi sõjaväelane (suri 1605) *[[Aaron Lennon]], inglise jalgpallur (1987–) *[[John Lennon]], inglise laulja (1940–1980) *[[Annie Lennox]], šoti laulja (1954–) *[[Lennart Lennuk]], eesti zooloog (1985–) *[[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik, dramaturg ja teatrilavastaja (1971–) *[[Bernd Leno]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Jay Leno]], USA näitleja (1950–) *[[Alexandre Lenoir]], prantsuse arheoloog ja muinsuskaitsja (1761–1839) *[[Krista Lensin]], eesti meelelahutusajakirjanik (1970–) *[[Jaak Lensment]], Eesti diplomaat (1966–) *[[Alexander Magnus Karl Lenz]], Eesti vaimulik (1777–1819) *[[Christian David Lenz]], Läti ja Eesti vaimulik ning Liivimaa kindralsuperintendent (1720–1798) *[[Christian Heinrich Friedrich Lenz]], Eesti vaimulik (1817–1869) *[[Friedrich David Lenz]], Eesti vaimulik (1745–1809) *[[Gottlieb Eduard Lenz]], baltisaksa teoloog (1788–1829) *[[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], baltisaksa füüsik (1804–1865) *[[Jakob Michael Reinhold Lenz]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik (1751–1792) *[[Johannes Woldemar Lenz]], Eesti vaimulik (1855–1895) *[[Mark Lenzi]], USA vettehüppaja ja treener (1968–2012) *[[Akivo Lenzner]], Eesti mikrobioloog (1927–2012) *[[Jaan Lentsius]], eesti korvpallur (1944–1993) *[[Leonid Lentsman]], Eesti NSV parteitegelane (1912–1996) *[[Thierry Lentz]], prantsuse ajaloolane (1959–) ==Leo== *[[Leo I (keiser)]] *[[Leo I (paavst)|Leo I]], paavst *[[Leo II (keiser)]] *[[Leo II (paavst)|Leo II]], paavst (suri 683) *[[Leo III (keiser)|Leo III]], Bütsantsi keiser (suri 741) *[[Leo III (paavst)|Leo III]], paavst (suri 816) *[[Leo IV (paavst)|Leo IV]], paavst (suri 855) *[[Leo V (paavst)|Leo V]], paavst (suri 904) *[[Leo VI (paavst)|Leo VI]], paavst (suri 928) *[[Leo VII]], paavst (suri 939) *[[Leo VIII]], paavst (suri 965) *[[Leo IX]], paavst (1002–1054) *[[Leo X]], paavst ([[1475]]–[[1521]]) *[[Leo XI]], paavst (1535–1605) *[[Leo XII]], paavst (1760–1829) *[[Leo XIII]], paavst (1810–1903) *[[Leo XIV]], paavst (1955–) *[[Leo Africanus]], mauri diplomaat ja kirjanik (15.–16. sajand) *[[Friedrich Leo]], saksa klassikaline filoloog (1851–1914) *[[Aigar Leok]], eesti krossisõitja (1985–) *[[Tanel Leok]], eesti krossisõitja (1985–) *[[Väino Leok]], eesti veemotosportlane ja sporditegelane (1939–2007) *[[Hans Leoke]], eesti kirjastaja ja raamatukaupmees (1853–1919) *[[Peter Leoke]], eesti kirjastaja (1892–1973) *[[Raido Leokin]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Leo Leola]], eesti kunstnik *[[Wilfredo León]], Poola võrkpallur (1993–) *[[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija (2005–) *[[Petras Leonas]], Leedu poliitik ja jurist (1864–1938) *[[Ruggero Leoncavallo]], itaalia helilooja ja libretist (1857–1919) *[[Tony Leondis]], Ameerika Ühendriikide animaator ja lavastaja (1972–) *[[Ignatius Leong]], Singapuri maletegelane (1956–) *[[Leoninus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand) *[[Infanta Leonor|Leonor]], Astuuria printsess (2005–) *[[Aleksei Leonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1934–2019) *[[Jevgeni Leonov]], vene näitleja (1926–1994) *[[Ellen Leonova]], eesti võrkpallur (1932–2009) *[[Valeri Leontjev]], vene laulja (1949–) *[[Vassili Leontjev]], vene majandusteadlane (1880–1976) *[[Giacomo Leopardi]], itaalia luuletaja, esseist, filosoof ja filoloog (1798–1837) *[[Aldo Leopold]], USA ökoloog, keskkonnategelane, loodusfilosoof (1887–1948) *[[Leopold I]], Saksa-Rooma keiser (1640–1705) *[[Leopold I (Baden)|Leopold I]] (1790–1852), Badeni suurhertsog *[[Leopold I (Austria hertsog)|Leopold I]] (1290–1326), Austria ja Steiermargi hertsog *[[Leopold I (Anhalt-Dessau)|Leopold I]] (1676–1747), Anhalt-Dessau vürst *[[Leopold I (Lippe)|Leopold I]], Lippe vürst *[[Leopold I (Austria markkrahv)|Leopold I]] (Leopoldo I; umbes 940–994), Austria markkrahv *[[Léopold I]], belglaste kuningas (1790–1865) *[[Léopold II]], belglaste kuningas (1865–1909) *[[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)]] *[[Léopold III]], Belgia kuningas (1901–1983) *[[Leopold IV (Lippe vürst)|Leopold IV]], Lippe vürst (1871–1949) *[[Janika Leoste]], eesti haridusteadlane ja kasvatusteadlane (1971–) ==Lep== *[[Astrid Lepa]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1924–2015) *[[Ester Lepa]], eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog (1928–2013) *[[Jaan Lepa]], eesti põllumajandusteadlane ja energeetikainsener (1926–2021) *[[Margus Lepa]], eesti näitleja ja raadioajakirjanik (1953–) *[[Martin Lepa]], endine eesti jalgpallur (1976–) *[[Riinu Lepa]], eesti õpetaja ja jätkusuutliku ettevõtluse koolitaja ning kodanikuaktivist (1978–) *[[Frédéric Lepage]], prantsuse filmiprodutsent ja stsenarist (1955–) *[[Paul LePage]], USA poliitik (1948–) *[[Pierce LePage]], Kanada kümnevõistleja (1996–) *[[Alex Lepajõe]], eesti seltskonnategelane (1961–) *[[Jaan Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane (1928–1999) *[[Leida Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane (1928–1993) *[[Madis Lepajõe]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1955–2020) *[[Marju Lepajõe]], eesti religiooniajaloolane ja klassikaline filoloog (1962–2019) *[[Loit Lepalaan]], eesti trompetist (1951–) *[[Dave Lepard]], Rootsi laulja ja kitarrist (1980–2006) *[[August Lepasaar]], eesti majandijuht (1915–1968) *[[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (1921–2022) *[[Laura Lepasalu]], endine eesti jalgrattur (1986–) *[[Väino Lepasepp]], eesti geograaf ja alpinist (1931–1963) *[[Madis Lepasoo]], eesti klahvpillimängija (1961–2015) *[[Virkko Lepassalu]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Paul Lepasson]], eesti muusik (1985–) *[[Olga Lepešinskaja]], vene balletitantsija (1916–2008) *[[Aleksander Lepik]], eesti arst (1896–1988) *[[Andres Lepik]], eesti näitleja ja lavastaja (1957–) *[[Armand Lepik]], eesti teatrikunstnik (1908–1969) *[[Emanuel Lepik]], eesti õigeusu vaimulik (1911–2001) *[[Enel Lepik]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1974–) *[[Eva Lepik]], eesti kirjandusteadlane (1971–) *[[Harald Lepik]], eesti tõlkija (1926–1976) *[[Iivi Lepik]], eesti näitleja (1942–) *[[Jakob Lepik]], eesti ärimees (1891–1936) *[[Jana Lepik]], eesti luuletaja (1981–) *[[Johan Lepik]], Venemaa ja Nõukogude sõjaväelane (sündis 1859) *[[Kalju Lepik]], eesti luuletaja (1920–1999) *[[Kristjan Lepik]], eesti ettevõtja, finantsanalüütik, investor ja avaliku elu tegelane (1977–) *[[Lauri Lepik]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1960–) *[[Leida Lepik]], eesti geograaf (1968–) *[[Margus Lepik]], Eesti poliitik (1969–) *[[Marko Lepik]], endine eesti jalgpallur (1977–) *[[Mart Lepik]], eesti arhivaar ja kirjandusteadlane (1900–1971) *[[Mati Lepik]], eesti kultuuritegelane (1937–2015) *[[Muza Lepik]], Eesti spordiarst ja endine kergejõustiklane (1946–) *[[Oleg Lepik]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Peet Lepik]], eesti semiootik ja kultuuriteoreetik (1935–) *[[Ranet Lepik]], eesti mängiv jalgpallitreener (1980–) *[[Roland Lepik]], Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht (1910–?) *[[Sander Lepik]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sulev Lepik]], eesti odaviskaja ja treener (1966–) *[[Tarmo Lepik]], eesti helilooja (1946–2001) *[[Triin Lepik]], eesti näitleja (1983–) *[[Tõnis Lepik]], eesti operaator ja lavastaja (1958–) *[[Tõnu Lepik]], eesti kaugushüppaja (1946–) *[[Valve Lepik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1927–) *[[Ülo Lepik]], eesti matemaatik (1921–2022) *[[Aino Lepik von Wirén]], Eesti jurist ja diplomaat (1961–) *[[Johannes Lepiksaar]], eesti zooloog ja osteoloog (1907–2005) *[[Toomas Lepiksaar]], eesti kunstiteadlane ja kunstipedagoog (1929–2020) *[[Heino Lepikson]], eesti tehnikateadlane (1914–2002) *[[Ilse-Aurelie Lepikson]], eesti tarbegraafik ja portselanimaalija (1926–2013) *[[Robert Lepikson]], Eesti poliitik (1952–2006) *[[Ain Lepikult]], Eesti politseiametnik *[[Mirjam Lepikult]], eesti tõlkija (1969–) *[[Raimond Lepiste]], eesti kunstnik (1977–) *[[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laura Lepistö]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Sami Lepistö]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Aivo Lepland]], eesti geoloog (1964–) *[[Ott Lepland]], eesti laulja (1987) *[[Lea Lepmann]], eesti matemaatik (1948–) *[[Sergei Lepmets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Tõnno Lepmets]], Eesti korvpallur (1939–2005) *[[Urmas Lepner]], eesti arstiteadlane ja tervishoiujuht (1956–) *[[Hugo Lepnurm]], eesti helilooja ja organist (1914–1999) *[[Tatjana Lepnurm]], Eesti harfimängija ja pedagoog (1952–2021) *[[Amanda Lepore]], transsooline ameerika modell (1967–) *[[Mauro-Giuseppe Lepori]], tsistertslaste kindralabt (1959–) *[[Nikolai Leporski]], vene arstiteadlane (1877–1952) *[[Arne Lepp]], eesti arstiteadlane (1928–2018) *[[Artur Lepp]], eesti arst (1900–1979) *[[Eerik Lepp]], aiandus- ja maastikuarhitekt ning motosportlane (1903–1981) *[[Elmar Lepp]], eesti sporditegelane (1896–1943) *[[Feliks Lepp]], eesti arstiteadlane (1881–1973) *[[Fredi Lepp]], eesti vabadusvõitleja (1928–2015) *[[Hans Lepp]], eesti aednik (1873–1951) *[[Hans Peter Lepp]], Rootsi kunstiteadlane ja diplomaat (1950–) *[[Ignace Lepp]], eesti katoliku vaimulik (1908–1966) *[[Jaan Lepp]], Eesti sõjaväelane ja sportlane (1895–1941) *[[Kadri Lepp]], eesti näitleja (1979–) *[[Kristjan Lepp]], eesti pressifotograaf (1974–2020) *[[Maie Lepp]], eesti filoloog (1938–) *[[Mart Lepp]], eesti kunstikoguja (1947–) *[[Marta Lepp]], eesti kirjanik (1883–1940) *[[Nieves Lepp]], eesti laulja ja näitleja (1945–) *[[Olavi Lepp]], eesti ärijuht (1977–) *[[Peeter Lepp]], eesti poliitik (1943–) *[[Toomas Lepp]], eesti telerežissöör ja produtsent (1950–) *[[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Tõnis Lepp]], Eesti tantsija, näitleja ja lavastaja (1943–2025) *[[Ülo Lepp]], eesti arst ja arstiteadlane (1917–2003) *[[Voldemar Lepperk]], eesti kergejõustiklane, sõudja ja spordikohtunik (1913–1986) *[[Samuli Leppiaho]], soome poksija (1981–) *[[Eduard Leppik]], eesti pedagoog, keelemees, kodu-uurija ja kirjamees (1924–2008) *[[Elmar Emil Leppik]], eesti botaanik, fütopatoloog ja algoloog (1898–1978) *[[Evi Leppik]], eesti sõudja ja sõudetreener (1934–2012) *[[Helle Leppik]], eesti kirjandustoimetaja ja õppejõud (1966–) *[[Jaan Leppik]], eesti kirjamees (1861–1943) *[[Johan Leppik]], Eesti arst ja diplomaat (1894–1965) *[[Jüri Leppik]], eesti advokaat (1964–) *[[Kalju Leppik]], eesti arvutiteadlane ja omavalitsustegelane (1931–) *[[Koidu Leppik]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Lauri Leppik]], eesti sotsiaalteadlane ja sporditegelane (1964–) *[[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja (1965–) *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Marion Leppik]], eesti kultuurikorraldaja ja kommunikatsioonijuht (1973–) *[[Mati Leppik]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1941–) *[[Merle Leppik]], eesti keeleteadlane (1936–) *[[Mihkel Leppik]], eesti sõudja ja treener (1932–2021) *[[Peep Leppik]], eesti pedagoog (1941–) *[[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (1954–2022) *[[Sakarias Jaan Leppik]], Eesti muusik, vaimulik ja poliitik (1969–) *[[Taavet Leppik]], eesti võrkpallur (1993–) *[[Harald Leppikson]], eesti fotograaf ja ajakirjanik (1933–2005) *[[Mikko Leppilampi]], Soome muusik ja näitleja (1978–) *[[Urmas Leppmets]], Eesti sõjaväelane (1972–2008) *[[Kadri Leppoja]], eesti dirigent (1953–) *[[Riho Leppoja]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1953–) *[[Jari Leppä]], Soome poliitik (1959–) *[[Antti Leppänen]], soome jäähokimängija (1947–2015) *[[Teemu Leppänen]], soome jõutõstja (1993–) *[[Jeanne-Marie Leprince de Beaumont]], prantsuse kirjanik ja pedagoog (1711–1780) *[[Ando Leps]], eesti õigusteadlane ja poliitik (1935–2023) *[[August Leps]], eesti jurist ja poliitik (1896–1972) *[[Ergas Leps]], eesti päritolu Kanada jooksja (1939–) *[[Ilona Lepsalu]], eesti poliitik (1970–) *[[Pauline Elfriede Leps-Estam]], eesti graafik (1903–2002) *[[Ants Lepson]], Eesti ja Norra maalikunstnik, endine laevakapten (1934–2023) *[[Tanel Lepsoo]], eesti romanist ja tõlkija (1970–) *[[Rudolf Lepvalts]], eesti kunstnik (1906–1978) ==Ler== *[[Hermann Lerchenbaum]], eesti sõudja, USA mereväelane (1864–1942) *[[Mihhail Lermontov]], vene kirjanik (1814–1841) *[[Melvin J. Lerner]], ameerika sotsiaalpsühholoog (1929–) *[[Salomón Lerner Ghitis]], Peruu poliitik (1946–) *[[Charles Leroux]], USA langevarjur (1856–1889) *[[Gaston Leroux]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (1868–1927) *[[Louis Leroy]], prantsuse kunstikriitik (1812–1885) ==Les== *[[Gabriel-Beniamin Leș]], Rumeenia poliitik (1975–) *[[Mindaugas Leskauskas]], leedu alpinist ja arst (1974–2022) *[[Juice Leskinen]], soome muusik (1950–2006) *[[Väinö Leskinen]], Soome poliitik ja ujuja (1917–1972) *[[John Leslie]], Briti filosoof (1940–) *[[Rose Leslie]], šoti näitleja (1987–) *[[Thomas Leslie]], USA arhitektuuriteadlane ja arhitekt *[[Andrew Lesnie]], Austraalia filmioperaator (1956–2015) *[[Petăr Lesov]], Bulgaaria poksija (1960–) *[[Harry Lessel]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1986) *[[Richard Lessel]], Eesti sõjaväelane (1884–1972) *[[Alexander Lesser]], USA etnoloog ja keeleteadlane (1902–1982) *[[Lawrence Lessig]], USA jurist, õigusfilosoof ja poliitaktivist (1961) *[[Doris Lessing]], inglise kirjanik (1919–2013) *[[Gotthold Ephraim Lessing]], saksa kirjanik, filosoof ja publitsist (1729–1781) *[[Roland Lessing]], Eesti laskesuusataja (1978–) *[[Theodor Lessing]], juudi filosoof Saksamaal (1872–1933) *[[Teodor Leszetycki]], poola pianist, helilooja ja muusikaõpetaja (1830–1915) *[[Johannes Lest]], eesti suusataja ja õpetaja (1899–1976) *[[Rea Lest]], eesti näitleja (1990–) *[[Adalbert Gustav Lesta]], eesti vaimulik (1869–1941) *[[Rudolf Lesta]], eesti kohtunik (1885–1941) *[[Arthur Lestal]], eesti fotograaf (1887–1941) *[[Evelin Lestal]], eesti lauatennisist ja treener (1925–1996) *[[Paul Lestal]], Eesti kindlustustegelane (1889–1976) *[[Klas Lestander]], rootsi laskesuusataja (1931–2023) *[[Ly Lestberg]], eesti kunstnik (1965–) *[[Dominique Lestel]], prantsuse zoosemiootik (1961–) *[[Ferdinand Lester]], eesti poksija (1908–1969) *[[Heddy Lester]], hollandi laulja ja näitleja (1950–2023) *[[Éloyse Lesueur-Aymonin]], Prantsusmaa kaugushüppaja (1988–) ==Leš== *[[Liivia Leškin]], eesti moe- ja tekstiilikunstnik (1956–) *[[Galina Leškina]], Eesti tekstiilikunstnik (1925–2009) *[[Lev Leštšenko]], vene laulja (1942–) *[[Aivar Leštšinski]], eesti koorijuht (1958–2019) *[[Rostislav Leštšinski]], Ukraina kabetaja (1957–) ==Lez== *[[Jason Lezak]], Ameerika Ühendriikide ujumisjuht, endine ujuja (1975–) *[[Andreas Friedrich Lezius]], Eesti vaimulik (1829–1865) *[[Friedrich Eduard Lezius]], Eesti vaimulik ja saksa kirikuajaloolane (1859–1936) *[[Hermann Arnold Lezius]], Eesti vaimulik (1863–1928) *[[Blas de Lezo y Olavarrieta]], Hispaania admiral (1689–1741) ==Let== *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Orlando Letelier]], Tšiili ökonomist ja diplomaat (1932–1976) *[[Hervé Le Tellier]], prantsuse lingvist, kirjanik ja ajakirjanik (1957–) *[[Yves Leterme]], Belgia poliitik (1960–) *[[Agnès Letestu]], prantsuse endine balletitantsija (1971–) *[[Letizia]], Hispaania kroonprintsess (1972–) *[[Jared Leto]], USA näitleja ja muusik (1971–) *[[Jegor Letov]], vene laulja (1964–2008) *[[Letsie III]], Lesotho kuningas (1963–) *[[Johannes Letzmann]], Eesti geofüüsik ja meteoroloog (1885–1971) *[[Enrico Letta]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Adele Lettens]], eesti pikaealine (1895–2002) *[[Hendrik Lettens]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1888–1940) *[[Paul Lettens]], eesti filatelist (1927–1981) *[[David Letterman]], USA teleajakirjanik (1947–) *[[Vinni Lettieri]], USA jäähokimängija (1995–) ==Leu== *[[Evelyne Leu]], Šveitsi vigursuusataja (1976–) *[[Friedrich Wilhelm Leuckfeld]], Eesti vaimulik (1749–1800) *[[Georg Friedrich Leuckfeld]], Eesti vaimulik (1718–1782) *[[Johann Georg Leuckfeldt]], Eesti vaimulik (?–1762) *[[Moritz Leuenberger]], Šveitsi poliitik (1946–) *[[Katie Leung]], Šotimaa näitleja (1987–) *[[Katrina Leung]], hiina luuraja *[[Bruno Leuschner]], Saksa DV riigitegelane (1910–1965) *[[Doris Leuthard]], Šveitsi poliitik ja jurist (1963–) *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]], Saksamaa poliitik (1951–) *[[Emanuel Leutze]], ameerika kunstnik (1816–1868) *[[Daniel Leuwers]], prantsuse luuletaja ja kirjanduskriitik (1944–) ==Lev== *[[François Levaillant]], prantsuse maadeuurija, loodusteadlane ja kollektsionäär (1753–1824) *[[Andres Levald]], eesti (maastiku)arhitekt (1954–) *[[Leida Levald]], eesti näitleja ja lavastaja (1914–2012) *[[Martin Levald]], eesti tšellist ja helilooja (1910–1999) *[[Tiiu Levald]], eesti laulja, laulupedagoog ja muusikakriitik (1940–) *[[Agnes Levandi]], eesti suusataja, spordipedagoog, suusakohtunik ja füsioterapeut (1940–) *[[Allar Levandi]], eesti kahevõistleja ja treener (1965–) *[[Anna Levandi]], iluuisutaja ja Eesti iluuisutamistreener (1965–) *[[Annely Levandi]], eesti sõudja ja rõivadisainer (1965–2021) *[[Anti Levandi]], eesti sporditegelane (1941–) *[[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja (2005–) *[[Armand Levandi]], eesti tennisist (1992–) *[[Hilja Levandi]], eesti pedagoog (1913–1993) *[[Pirjo Levandi]], eesti laulja (1968–) *[[Olivier Levasseur]], piraat (suri 1730) *[[Amaury Leveaux]], Prantsusmaa ujuja (1985–) *[[Bryan Levell]], Jamaica sprinter (2003–) *[[Elyse Levesque]], Kanada filmi- ja seriaalinäitleja (1985–) *[[Ahto Levi]], eesti päritolu venekeelne kirjanik (1931–2006) *[[Carlo Levi]], Itaalia kirjanik ja maalikunstnik (1902–1975) *[[Daniel Levi]], eesti muusik (1988–) *[[Howard Levi]], USA matemaatik (1916–2002) *[[Rita Levi-Montalcini]], itaalia neuroloog (1909–) *[[Margarita Levieva]], USA filminäitleja (1980–) *[[Adik Levin]], Eesti lastearstarst ja toitumisspetsialist (1940–2025) *[[Carl Levin]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1934–2021) *[[Isidor Levin]], rahvaluuleteadlane (1919–2018) *[[Juri Levin]], Venemaa matemaatik, loogik, semiootik ja kirjandusteadlane (1935–2010) *[[Mai Levin]], Eesti kunstiajaloolane (1942–) *[[Mark Levin]], Eesti ajakirjanik (1945–2014) *[[Meiše Levin]], Eesti, Iisraeli ja USA matemaatik (1934–) *[[Simon Levin]], Eesti advokaat (1929–2008) *[[Tony Levin]], USA muusik, basskitarrist (1946–) *[[Tony Levin (trummar)|Tony Levin]], inglise muusik, trummar (1940–2011) *[[Olga Levina]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1961–) *[[Adam Levine]], USA laulja ja kitarrist (1979–) *[[James Levine]], USA dirigent ja pianist (1943–2021) *[[Jeffrey D. Levine]], USA diplomaat (1955–) *[[Claude Lévi-Strauss]], prantsuse kultuuriantropoloog (1908–2009) *[[Artem Levizi]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Issaak Levitan]], vene maalikunstnik (1860–1900) *[[Igor Levitin]], Venemaa poliitik (1952–) *[[Ilja Levitov]], vene maletegelane (1979–) *[[Grigori Levitski]], astronoom (1852–1917) *[[Aleksandr Levitš]], vene bioloogiateoreetik (1945–2016) *[[Jaanus Levkoi]], eesti korvpallitreener (1950–) *[[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija (1983–) *[[René Levoll]], eesti tehnikaekspert (1958–) *[[Julia Levtšenko]], ukraina kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1997–) *[[Henri-Léopold Lévy]], Prantsuse maalikunstnik (1840–1904) *[[Oscar Levy]], juudi päritolu saksa-inglise arst, tõlkija ja poliitiline esseist (1867–1946) *[[Yasmin Levy]], Iisraeli laulja (1975–) ==Lew== *[[Janina Lewandowska]], poola lendur (1908–1940) *[[Jan Lewandowski]], poola ajaloolane (1944–) *[[Marcin Lewandowski]], poola kergejõustiklane, keskmaajooksja (1987–) *[[Robert Lewandowski]], poola jalgpallur (1988–) *[[Adam Ludwig Lewenhaupt]], Rootsi väejuht (1659–1719) *[[Gustaf Adolf Lewenhaupt]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1619–1656) *[[Kurt Lewin]], juudi päritolu psühholoog (1890–1947) *[[Monica Lewinsky]], Ameerika Ühendriikide küberkiusamise vastane aktivist (1973–) *[[Brandon Lewis]], Suurbritannia poliitik (1971–) *[[Carl Lewis]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Charlotte Lewis]], inglise näitleja (1967–) *[[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]], USA korvpallur (1955–2007) *[[Clive Staples Lewis]], iiri kirjanik (1898–1963) *[[Cudjoe Lewis]], Aafrika ja Ameerika Ühendriikide vahelise orjakaubanduse eelviimane teadaolev ellujäänu (u 1841 – 1935) *[[Damian Lewis]], inglise näitleja ja produtsent (1971–) *[[David Lewis]], USA filosoof (1941–2001) *[[Davina Lewis]], Briti aadlik (1977–) *[[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Jerry Lee Lewis]], USA laulja ja pianist (1935–2022) *[[Lennox Lewis]], Suurbritannia raskekaalu poksija (1965–) *[[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1947–2024) *[[Sinclair Lewis]], ameerika kirjanik (1885–1951) *[[Myles Lewis-Skelly]], Inglismaa jalgpallur (2006–) *[[Martin Lewitz]], Kuramaa piiskop (suri 1500) *[[Richard Lewontin]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog, matemaatik ja geneetik (1929–2021) ==Lex== *[[Lexa]], Brasiilia laulja (1995–) *[[Anders Johan Lexell]], rootsi päritolu Vene astronoom ja matemaatik (1740–1784) *[[Wilhelm Lexis]], saksa majandus- ja statistikateadlane (1837–1914) ==Ley== *[[Richard von der Ley]], Eesti kaupmees, postkaartide kirjastaja (1870–) *[[Robert Ley]], Saksamaa poliitik (1890–1945) *[[Nikolai Leyden]], eesti insener (1887–?) *[[Ursula von der Leyen]], Saksamaa poliitik, Euroopa Komisjoni president (1958–) *[[August Leyst]], eesti vaimulik (1860–1937) *[[Judith Leyster]], hollandi maalikunstnik (1609–1660) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Le, Biograafiad]] 7jquhy7n2f8aqdryhogm4t6y8ud97km 0 412983 7170263 7165740 2026-06-10T16:46:37Z Sjur 66496 /* Ros */ 7170263 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ro)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ro". ==Roa== *[[Carlos Roa]], Argentina jalgpallur (1969–) *[[Alexandra Roach]], Suurbritannia näitleja (1987–) *[[James Berton Roads]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1928–2015) *[[Jan Olaf Roaldset]], norra suusahüppaja (1946–) *[[Mati Roasto]], eesti toiduteadlane (1973–) ==Rob== *[[Markus Robam]], eesti helilooja (1991–) *[[AnnaSophia Robb]], USA näitleja (1993–) *[[Lija Robbek]], jakuudi filoloog (1976–) *[[Arjen Robben]], hollandi jalgpallur (1984–) *[[Luca della Robbia]], itaalia skulptor, keraamik ja kullassepp (suri 1482) *[[Margot Robbie]], Austraalia näitleja (1990–) *[[Rod Robbie]], Kanada arhitekt (1928–2012) *[[Robert Molesme'​ist]], tsistertslaste ordu rajaja (suri 1111) *[[Kyra Robert]], eesti raamatu- ja raamatukoguteadlane (1916–1997) *[[Robert I]], Lääne-Frangi kuningas (866–923) *[[Jean-Eugène Robert-Houdin]], prantsuse mustkunstnik (1805–1971) *[[Roberto I]], Parma hertsog (1848–1907) *[[Roberto II]], nominaalne Parma hertsog (1909–1974) *[[Roberto Carlos]], Brasiilia jalgpallur (1973–) *[[Alice Roberts]], Briti anatoom ja paleopataloog (1973–) *[[Bartholomew Roberts]], piraat (1682–1722) *[[Daniel Roberts]], USA tõkkejooksja (1997–) *[[Emma Roberts]], USA laulja ja filminäitleja (1991–) *[[John Roberts]], USA näitleja (1979–) *[[Julia Roberts]], USA filminäitleja (1967–) *[[Margaret Roberts]], Lõuna-Aafrika Vabariigi taimetark (1937–2017) *[[Nora Roberts]], USA kirjanik (1950–) *[[Oral Roberts]], USA karismaatiline tele-evangelist (1918–2009) *[[Richard Roberts]], Briti biokeemik ja molekulaarbioloog (1943–) *[[George Islay MacNeill Robertson]], Suurbritannia poliitik (1946–) *[[Morgan Robertson]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1861–1915) *[[Oscar Robertson]], USA korvpallur (1938–) *[[Maximilien Robespierre]], prantsuse revolutsionäär (1758–1794) *[[Villem Robi]], eesti loomaarst (1949–) *[[Robin (poplaulja)|Robin]], soome poplaulja (1998–) *[[Robinho]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Antonee Robinson]], USA jalgpallur (1997–) *[[Arthur H. Robinson]], USA geograaf ja kartograaf (1915–2004) *[[Callum Robinson]], iiri jalgpallur (1995–) *[[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[Joan Robinson]], inglise majandusteadlane (1903–1983) *[[Mary Robinson]], Iirimaa poliitik, president (1944–) *[[Mat Robinson]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Paul Robinson]], Briti jalgpallur (1979–) *[[Peter Robinson]], Kanada kirjanik (1950–2022) *[[Carmelo Robledo]], Argentina poksija (1912–1981) *[[Dayron Robles]], Kuuba kergejõustiklane (1986–) *[[Joel Robles]], hispaania jalgpallur (1990–) *[[Hal Robson-Kanu]], Walesi jalgpallur (1989–) ==Roc== *[[Michel Rocard]], Prantsusmaa poliitik (1930–2016) *[[Andrea Rocci]], itaalia keeleteadlane (1970–) *[[Alex Rocco]], USA filminäitleja (1936–2015) *[[Evaristo Rocha]], Nicaragua poliitik *[[Joaquín Rocha]], Mehhiko poksija (1944–) *[[Kali Rocha]], USA näitleja (1971–) *[[Marcos Rocha]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Henri-Pierre Roché]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1879–1959) *[[Stephan Marie Bernard Rocher]], (1847–1901) *[[Yves Rocher]], prantsuse kosmeetikatööstur (1930–2009) *[[Sergio Rochet]], Uruguay jalgpallur (1993–) *[[Chris Rock]], USA koomik ja filminäitleja (1965–) *[[David Rockefeller]], USA pankur (1915–2017) *[[John D. Rockefeller]], USA naftatööstur (1839–1937) *[[Nelson Rockefeller]], USA poliitik, ettevõtja ja filantroop (1908–1979) *[[Norman Rockwell]], Ameerika Ühendriikide kunstnik ja illustraator (1894–1978) ==Rod== *[[Vebjørn Rodal]], norra kergejõustiklane (1972–) *[[Hugo Rodallega]], Colombia jalgpallur (1985–) *[[Gianni Rodari]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1920–1980) *[[James Roday]], USA näitleja (1976–) *[[Caspar Matthias Rodde]], Eesti vaimulik (1689–1743) *[[Gene Roddenberry]], USA stsenarist (1921–1991) *[[Nikolaus Roddendorp]], Tallinna piiskop (suri 1509) *[[Andy Roddick]], USA tennisist (1982–) *[[Heinemann Rode]], Liivimaa vaimulik, Riia toompraost (suri 1539) *[[Hermen Rode]], saksa maalikunstnik (1430–1504) *[[Sebastian Rode]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Gottfried von Rodenberg]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Johan de Rodes]], Rootsi kaubandustegelane (suri 1655) *[[Elliot Rodger]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1991–2014) *[[Aaron Rodgers]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1983–) *[[Brendan Rodgers]], Põhja-Iirimaa jalgpallitreener ja jalgpallur (1973–) *[[Richard Rodgers]], ameerika helilooja (1902–1979) *[[Aino Rodima]], Eesti vene filoloog (1938–) *[[Toomas Rodima]], eesti keemik (1940–) *[[Auguste Rodin]], prantsuse skulptor (1840–1917) *[[Boriss Rodionov]], Nõukogude Liidu maletegelane (1912–1987) *[[Dennis Rodman]], USA korvpallur (1961–) *[[Larissa Rodman]], Eesti arstiteadlane ja allergoloog (1946–) *[[Irina Rodnina]], vene iluuisutaja (1949–) *[[Boriss Rodoman]], vene geograaf (1931–2023) *[[Joe Rodon]], Walesi jalgpallur (1997–) *[[Mercè Rodoreda]], katalaani kirjanik (1908–1983) *[[Maryla Rodowicz]], poola laulja (1945–) *[[Joaquín Rodrigo]], hispaania helilooja ja pianist (1901–1999) *[[Olivia Rodrigo]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (2003–) *[[Eduardo Pereira Rodrigues]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Evan Rodrigues]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jorge Rodrigues]], portugali jalgpallur (1982–) *[[Márcio Rodrigues]], Brasiilia endine jalgpallur (1978–) *[[Francisco de Paula Rodrigues Alves]], Brasiilia poliitik (1848–1919) *[[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1970–2024) *[[Ángel Rodríguez]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arturo Rodríguez]], Argentina poksija (1907–1982) *[[Eduardo Rodríguez]], Boliivia poliitik (1956–) *[[Enrique Rodríguez]], Hispaania poksija (1951–2022) *[[Guido Rodríguez]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Jaime Rodríguez]], El Salvadori jalgpallur (1959–2025) *[[James Rodríguez]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Jay Rodriguez]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jonathan Rodríguez]], Uruguay jalgpallur (1993–) *[[Jorge Rodríguez]], Venezuela psühhiaater ja poliitik (1965–) *[[Luis Alfonso Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (1991–) *[[Maximiliano Rodríguez]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Michelle Rodriguez]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur (1998–) *[[Robert Rodriguez]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (1968–) *[[Sixto Rodriguez]], USA muusik (1942–2023) *[[Washington Rodríguez]], Uruguay poksija (1944–2014) *[[Yoel Rodríguez]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Isabel Rodríguez García]], Hispaania poliitik (1981–) *[[Pedro Rodríguez Ledesma]], Hispaania jalgpallur (1987–) *[[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja (1996–) *[[Adolfo Rodríguez Saá]], Argentina poliitik (1947–) *[[José Luis Rodríguez Zapatero]], Hispaania poliitik (1960–) *[[Maxim Rodshtein]], Iisraeli maletaja (1989–) *[[Tereza Rodshtein]], tšehhi maletaja (1991–) *[[Aleksandr Rodzjanko]], Venemaa sõjaväelane (1879–1970) *[[Mihhail Rodzjanko]], Venemaa poliitik (1859–1924) *[[Aleksandr Rodtšenko]], vene maalikunstnik, graafik, plakatikunstnik, skulptor, fotograaf, teatri- ja filmikunstnik ning korrespondent (1891–1956) *[[Jack Rodwell]], Inglismaa jalgpallur (1991–) ==Roe== *[[Garrett Roe]], USA jäähokimängija (1988–) *[[John A. Roebling]], saksa päritolu tsiviilehituse insener (1806–1869) *[[Jelena Roerich]], (1879–1955) *[[Nikolai Roerich]], vene kunstnik ja ühiskonnategelane (1874–1947) *[[Mads Roerslev]], taani jalgpallur (1999–) *[[Maximilian Wolfgang Amadeus Roetscher]], Eesti arhitekt (1837–1885) ==Rog== *[[Georg Friedrich Rogall]], saksa pietist (1701–1733) *[[Folke Rogard]], rootsi maletegelane (1899–1973) *[[Igor Rogatšov]], Eesti näitleja (1962–) *[[Oleg Rogatšov]], Eesti näitleja (1959–2016) *[[Monika Rogenbaum]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1980–) *[[Roger I]], Sitsiilia krahv (suri 1101) *[[Roger II (Sitsiilia)|Roger II]], Sitsiilia kuningas (1095–1154) *[[Erika Roger]], eesti suusataja (1950–) *[[Michel Roger]], Monaco poliitik (1949–) *[[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja (1999–) *[[Carl Rogers]], USA psühholoog (1902–1987) *[[Fred Rogers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2003) *[[Kenny Rogers]], Ameerika Ühendriikide poplaulja, näitleja ja muusikaprodutsent (1938–2020) *[[Linda J. Rogers]], ameerika psühholoog *[[Raevyn Rogers]], Ameerika Ühendriikide jooksja (1996–) *[[Will Rogers]], USA näitleja, koomik ja kauboi (1879–1935) *[[William P. Rogers]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1913–2001) *[[Gottfried Rogge]], Liivi ordu maameister (13.–14. sajand) *[[Jacques Rogge]], Rahvusvahelise Olümpiakomitee president (1942–2021) *[[Arseni Roginski]], Venemaa ajaloolane ja inimõiguslane (1946–2017) *[[Sergei Roginski]], Nõukogude Liidu väejuht, kindralleitnant (1901–1960) *[[Primož Roglič]], sloveenia jalgrattur (1989–) *[[Alexandru Rogobete]], Rumeenia arst ja poliitik (1991–) *[[Rose Francine Rogombé]], Gaboni poliitik (1942–2015) *[[Dmitri Rogozin]], Venemaa poliitik (1963–) *[[Laura Rogule]], läti maletaja (1984–) ==Roh== *[[Roh Moo-hyun]], Lõuna-Korea poliitik (1946–2009) *[[Roh Tae-woo]], Lõuna-Korea poliitik (1932–2021) *[[Erwin Rohde]], saksa klassikaline filoloog (1845–1898) *[[Birk Rohelend]], eesti kirjanik (1981–) *[[Maria-Ann Rohemäe]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1990–) *[[Marcus Rohdén]], rootsi jalgpallur (1991–) *[[Heidi Rohi]], eesti vehkleja (1966–) *[[Carl Ernst Rohland]], Eesti vaimulik (1802–1865) *[[Ernst Johann Rohland]], Tartu raehärra (1775–1853) *[[Leo Theodor von Rohland]], Aakre mõisnik (1811–1877) *[[Woldemar von Rohland]], õigusteadlane (1850–1936) *[[Arno Rohlin]], eesti muusikateadlane (1941–) *[[Leo Rohlin]], eesti keraamik (1939–2022) *[[Éric Rohmer]], prantsuse filmilavastaja (1920–2010) *[[Aino Roht]], Eesti aerutaja ja sõudja (1933–2001) *[[Laine Roht]], eesti rahvaravitseja (1927–2013) *[[Richard Roht]], eesti kirjanik (1891–1950) *[[Urmas Roht]], eesti metsandustegelane ja dendroloog (1959–) *[[Hillar Rohtaru]], eesti võrkpallur ja sporditegelane (1949–) *[[Alviine Rohtla]], eesti pikaealine (1892–2001) *[[Antu Rohtla]], eesti põllumajandusteadlane ja mesinik (1938–) *[[Hanno Rohtla]], eesti informaatikateadlane (1954–) *[[Heino Rohtla]], eesti põllumajandustegelane ja Eesti NSV riigitegelane (1921–1985) *[[Katrin Rohtla]], eesti ajakirjanik *[[Laura Rohtla]], eesti suusataja (1985–) *[[Siim Rohtla]], eesti filmindustegelane (1982–) *[[Paul Rohtlaan]], eesti laevakapten (1930–2020) *[[Indrek Rohtmets]], eesti bioloog ja teadusajakirjanik (1953–) *[[Priit Rohtmets]], eesti teoloog (sündinud 1981) *[[Jaanus Rohumaa]], eesti lavastaja ja näitleja (1969–) *[[Adolf Rohusaar]], eesti äri- ja ühiskonnategelane (1895–1974) *[[Jaan Rohusaar]], eesti tehnikateadlane (1936–2021) ==Roi== *[[Paavo Roininen]], Soome poksija (1935–2022) *[[Maili Roio]], eesti arheoloog (1973–) *[[Jevgeni Roizman]], Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane (1962–) ==Roj== *[[Clemente Rojas]], Colombia poksija (1952–) *[[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur (1991–) *[[Robert Rojas]], Paraguay jalgpallur (1996–) *[[Yulimar Rojas]], Venezuela kergejõustiklane (1995–) *[[Marcos Rojo]], Argentina jalgpallur (1990–) ==Rok== *[[Kristiina Rokaševitš]], Eesti pianist (1990–) *[[Edmund Rokk]], Eesti sõjaväelane (1898–1992) *[[Rudolf Rokk]], Eesti sõjaväelane (1892–1930) *[[Konstantin Rokossovski]], Poola ja NSV Liidu sõjaväelane (1896–1968) *[[Edith Roks]], eesti tõlkija (1906–1967) ==Rol== *[[Antonio Roldán]], Mehhiko poksija (1946–1974) *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]], Hispaania poliitik ja kirjanik (1958–) *[[Johann Roleberch]], Tartu bürgermeister 16. sajandil *[[Cindy Roleder]], Saksamaa tõkkejooksja (1989–) *[[Simon Rolfes]], Saksamaa endine jalgpallur (1982–) *[[Marjut Rolig]], endine Soome murdmaasuusataja (1966–) *[[Gulnara Roll]], Eesti geograaf ja keskkonnateadlane (1964–) *[[Romain Rolland]], prantsuse kirjanik (1866–1944) *[[Henry Rollins]], USA laulja ja laululooja (1961–) *[[Sonny Rollins]], USA džässmuusik (1930–2026) *[[Esteban Rolón]], Argentina jalgpallur (1995–) *[[Bertrande de Rols]], prantsuse talunaine ==Rom== *[[Henri Charles Louis Romagnesi]], prantsuse mükoloog (1912–1999) *[[Roman (Lukin)]], Vene Õigeusu Kiriku peapiiskop (1968–) *[[Roman (Tang)]], Eesti õigeusu piiskop (1893–1963) *[[Antoni Roman]], Poola diplomaat ja poliitik (1892–1951) *[[Helmut Roman]], eesti advokaat (1903–1962) *[[Petre Roman]], Rumeenia poliitik (1946–) *[[Raido Roman]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Víctor Manuel Román y Reyes]], Nicaragua president (1872–1950) *[[Taras Romanczuk]], ukraina päritolu Poola jalgpallur (1991–) *[[Roman Romanenko]], Venemaa kosmonaut (1971–) *[[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja (1993–) *[[Oksana Romanenkova]], Eesti iluuisutaja ja treener (1970–) *[[George Romanes]], Kanada päritolu Briti evolutsioonibioloog ja füsioloog (1848–1894) *[[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja (1991–) *[[Vladimir Romanihhin]], Eesti koorijuht (1942–2010) *[[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja (1996–) *[[Tavo Romann]], eesti füsikokeemik ja teadusfotograaf (1982–) *[[Carlin Romano]], USA kriitik ja filosoofiaajaloolane (1953–) *[[Giulio Romano]], itaalia arhitekt ja maalikunstnik (1499–1546) *[[Jevgeni Romanov]], vene maletaja (1988–) *[[Nikolai Romanov (riigitegelane)|Nikolai Romanov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane (1913–1993) *[[Pjotr Romanovski]], vene maletaja ja maletreener (1892–1964) *[[Romanus (paavst)|Romanus]] paavst (suri 897) *[[Gabriel Romanus]], Rootsi poliitik (1946–) *[[Aleksandr Romantšuk]], Venemaa sõjaväelane (1959–) *[[Romaric]], katoliku pühak (suri 653) *[[Koffi Ndri Romaric]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Vladimir Romaškin]], ersa muusik ja folklorist (1951–2002) *[[Sigmund Romberg]], Ungari päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1887–1951) *[[Walter Romberg]], saksa matemaatik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1928–2014) *[[Edsilia Rombley]], Hollandi laulja (1978–) *[[Lars Romell]], rootsi mükoloog (1854–1927) *[[Karol Adam Romer]], Poola diplomaat (1885–1938) *[[Ángel Romero]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Carlos Humberto Romero]], El Salvadori poliitik ja president (1924–2017) *[[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Curro Romero]], hispaania matadoor (1933–) *[[Luis Alberto Romero]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Rebecca Romijn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1972–) *[[Erwin Rommel]], Saksamaa sõjaväelane (1891–1944) *[[Manfred Rommel]], Saksamaa poliitik (1928–2013) *[[Mitt Romney]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja Massachusettsi kuberner (1947–) *[[María Paula Romo]], Ecuadori poliitik (1979–) *[[Bjørn Einar Romøren]], Norra suusahüppaja (1981–) *[[Romulus]], legendaarne Rooma asutaja ja keiser (771 eKr – 716 eKr) *[[Romulus Augustulus]], Lääne-Rooma keiser ==Ron== *[[Ronaldinho]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Ronaldo]], Brasiilia jalgpallur (1976–) *[[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Saoirse Ronan]], Iirimaa ja USA näitleja (1994–) *[[Santiago Roncagliolo]], Peruu kirjanik, stsenarist, tõlkija ja ajakirjanik (1975–) *[[Jonas Røndbjerg]], Taani jäähokimängija (1999–) *[[Jean-Baptiste Rondelet]], prantsuse arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1743–1829) *[[Rajon Rondo]], USA korvpallur (1986–) *[[Salomón Rondón]], Venezuela jalgpallur (1989–) *[[Mari Ronimois]], eesti laulja (1990–) *[[Aleksander Roninson]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, Eesti ja Iisraeli tehnikateadlane (1924–) *[[Aivis Ronis]], Läti diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Ants Ronk]], eesti tehnikateadlane (1946–2019) *[[Eldar Rønning]], norra suusataja (1982–) *[[Jon Rønningen]], norra maadleja (1961–) *[[Pierre de Ronsard]], prantsuse poeet (1524–1585) *[[Linda Ronstadt]], Ameerika Ühendriikide endine laulja (1946–) ==Roo== *[[Ago Roo]], eesti näitleja (1946–) *[[Kuno Rooba]], eesti omavalitsustegelane, orienteeruja ja sporditegelane (1972–) *[[Meelis Rooba]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija (1993–) *[[Urmas Rooba]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Harri Roobert]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1932–2006) *[[Villem Rooda]], eesti publitsist, elukutselt traktorist (1937–) *[[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (1934–2022) *[[Esther Roode]], eesti maalikunstnik (1923–2007) *[[Henn Roode]], eesti kunstnik (1924–1974) *[[Priit Rooden]], eesti alpinist (1975–) *[[Richard Rooden]], eesti sporditegelane (1923–2019) *[[Merike Roodla]], eesti tekstiilikunstnik (1959–) *[[Martin Roogna]], eesti ajakirjanik ja tõlkija *[[Gerhard Rooks]], eesti arstiteadlane (1901–1975) *[[Ivar Rooks]], eesti keemiainsener ja maletaja (1933–2009) *[[Marge-Ly Rookäär]], eesti koorijuht ja raadiotoimetaja (1972–) *[[Ain Rool]], eesti kabetaja (1966–) *[[Voldemar Roolaan]], eesti maadleja (1914–1991) *[[Tõnu Roolaht]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Boris Roolaid]], eesti ujuja (1917–1942) *[[Egon Roolaid]], eesti ujuja (1918–1943) *[[Hille Roolaid]], eesti keemik (1942–) *[[Evald Rooma]], eesti ettevõtja (1911–2017) *[[Igna Rooma]], Eesti põllumajandusteadlane (1930–2017) *[[Maarja Rooma]], eesti arstiteadlane ja toitlushügieenik (1935–2009) *[[Ülo Rooma]], eesti majandusteadlane (1929–2008) *[[Malle Roomeldi]], eesti psühholoog (1953–) *[[Raul Roomeldi]], eesti matemaatik (1949–1999) *[[Aldo Roomere]], eesti karikaturist ja tõlkija (1950–) *[[Marika Roomere]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Karl Roomet]], Eesti poliitik (1902–1941) *[[Liina Roomet]], eesti keraamik (1957–2007) *[[Lille Roomets]], eesti kirjanik (1977–) *[[Silvi Roomets]], eesti informaatika- ja raamatukogundusteadlane (1937–) *[[Heldur Roone]], eesti maadleja (1950–) *[[Henn Rooneem]], eesti raamatukunstnik (1923–2009) *[[Maie Rooneem]], eesti sisearhitekt (1924–2009) *[[Henrik Roonemaa]], eesti infotehnoloogiaajakirjanik (1979–) *[[Holger Roonemaa]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist (1991–) *[[Wayne Rooney]], inglise jalgpallur (1985–) *[[Reet Roop]], eesti muuseumitöötaja (1957–) *[[Vladimir Roopere]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Siim Roops]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Aarand Roos]], eesti keeleteadlane, proosakirjanik, luuletaja ja diplomaat (1940–2020) *[[Andro Roos]], eesti majandusteadlane ja ühistegelane (1983–) *[[Ants Roos]], eesti haridustegelane (1885–1962) *[[Eduard Roos]], eesti keeleteadlane (1903–1979) *[[Enn Roos]], eesti skulptor (1908–1990) *[[Ervin Roos]], eesti keele- ja kirjandusteadlane (1908–1962) *[[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja (1998–) *[[Hilda Vilhelmine Roos]], eesti matemaatik (1906–1990) *[[Jaan Roos]], eesti kirjandusteadlane ja bibliofiil (1888–1965) *[[Jaan Olav Roos]], eesti arstiteadlane (1937–2021) *[[Johann Roos]], Eesti vaimulik (1705–1789) *[[Johanna Roos]], eesti kultuurikriitik, fotograaf ja kirjanik (2001–) *[[Marieke Roos]], Hollandi haridustöötaja ja poliitik (1988–) *[[Mary Roos]], saksa laulja (1949–) *[[Paavo Roos]], eesti päritolu Rootsi ajaloolane (1937–) *[[Reet Roos (kunstnik)|Reet Roos]], eesti kunstnik (1912–1996) *[[Reet Roos]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Rein Roos]], eesti spordipedagoog (1935–2000) *[[Eliise Paula Roosa]], eesti näitleja *[[Lembit Roosa]], eesti teatrikunstnik ja dekoraator (1920–1987) *[[Peeter Roosaar]], eesti arstiteadlane ja histoloog (1938–2009) *[[Stuart Roosa]], Ameerika Ühendriikide aerokosmose insener, õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1933–1994) *[[Teet Roosaar]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Jüri Roosaare]], eesti geograaf (1953–) *[[K. Jaak Roosaare]], Eesti poliitik (1954–) *[[Mihkel Roosaare]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja kurortoloog (1920–1995) *[[Ants Roosalu]], eesti põllumajandusteadlane ja teadusorganisaator (1930–1999) *[[Meeli Roosalu]], eesti füsioloog (1948–) *[[Triin Roosalu]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Voldemar Roosalu]], Eesti politseinik (1901–1942) *[[Elle Roosaluste]], eesti bioloog (1948–) *[[Ando Roose]], eesti animaator (1965–) *[[Ants Roose]], eesti matemaatik ja arvutiteadlane (1946–) *[[Antti Roose]], eesti geograaf (1964–) *[[Arthur Roose]], eesti kirjanik (1903–1929) *[[Celia Roose]], eesti muusik (1964–) *[[Enn Roose]], Eesti majandusteadlane ja riigiametnik (1939–2001) *[[Erik Roose]], eesti ärijuht (1968–) *[[Ingrid Roose]], eesti dirigent (1990–) *[[Kaisa Roose]], eesti dirigent (1969–) *[[Mai Roose]], eesti arstiteadlane ja neuroloog (1940–2006) *[[Margot Roose]], eesti ettevõtja, poliitik, turundus- ja müügispetsialist (1976–) *[[Neeme Roose]], eesti füüsik ja majandusteadlane (1941–2017) *[[Riina Roose]], eest muusik, laulja ja laulupedagoog (1964–) *[[Riivo Roose]], eesti orienteeruja ja rogainija (1987–) *[[Sven Roosen]], eesti kümnevõistleja (2001–) *[[Ago Rooseste]], eesti spordipedagoog (1900–1987) *[[Eleanor Roosevelt]], USA ühiskonnategelane (1884–1962) *[[Franklin Delano Roosevelt]], USA poliitik (1882–1945) *[[Theodore Roosevelt]], USA poliitik (1858–1919) *[[Enn Roosi (treener)|Enn Roosi]], eesti treener (1939–) *[[Enn Roosi]], eesti koolijuht (1958–) *[[Kadri Roosi]], eesti illustraator (1975–) *[[Allan Roosileht]], eesti raadioajakirjanik ja diskor (1959–) *[[Andres Roosileht]], eesti näitleja (1976–) *[[August Roosileht]], eesti graafik (1887–1941) *[[Katrin Roosileht]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Mare Roosileht]], eesti pedagoog ja koolijuht (1967–) *[[Olev Roosileht]], eesti põllumajandustegelane (1938–2005) *[[Toomas Roosileht]], eesti ajakirjanik (1948–2016) *[[Peeter Roosimaa]], eesti usuteadlane (1948–) *[[Urmas Roosimaa (vaimulik)|Urmas Roosimaa]], eesti vaimulik *[[Sander Roosimägi]], eesti näitleja (1994–) *[[Urmas Roosimägi]], Eesti sõjaväelane (1958–) *[[Lembit Roosimölder]], eesti insener ja tehnikateadlane (1942–2011) *[[Tarmo Roosimölder]], eesti kunstnik (1970–) *[[Ado Roosiorg]], Eesti poliitik (1887–1942) *[[Hans Roosipuu]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1931–2017) *[[Milvi Roosleht]], eesti pedagoogikateadlane (1934–2025) *[[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja (2002–) *[[Avo Roosma]], eesti botaanik ja ökoloog (1946–2020) *[[Ene Roosma]], eesti bioloog (1946–1996) *[[Maks Roosma]], eesti klaasikunstnik (1909–1971) *[[Saima Roosma]], eesti spordipedagoog (1936–2004) *[[Sulev Roosma]], Eesti purjetaja, jääpurjetaja, sporditegelane, vesiehitaja ja koduloolane (1932–2023) *[[Tuuli Roosma]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Eve-Liis Roosmaa]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristi Roosmaa]], eesti laulja (1981–) *[[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (1955–2024) *[[Valde Roosmaa]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigitegelane (1930–2020) *[[Axel Roosmann]], eesti graafik (1899–1974) *[[Raivo Roosna]], eesti ettevõtja ja endine kurjategija (1963–) *[[Mark Oliver Roosnupp]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Jaak Roosson]], eesti sporditegelane ja ettevõtja (1975–) *[[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]], Kanada kettaheitja (1946–) *[[Ain Roost (teatrijuht)|Ain Roost]], eesti teatrijuht (1957–) *[[Albert Roost]], eesti luteri vaimulik (1919–1999) *[[Mart Roost]], eesti arvutiteadlane (1960–) *[[Virve Roost]], eesti bioloog ja iluaiandusteadlane (1933–2019) *[[Ilmar Roostal]], eesti majandusteadlane (1922–2007) *[[Hugo Roostalu]], eesti mullateadlane (1941–) *[[Tähti Roostalu]], eesti köite- ja nahakunstnik (1962–) *[[Lembit Roostar]], eesti arstiteadlane, kirurg ja sõjaväearst (1934–2009) *[[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja (1979–) *[[Bernhard Roostfeld]], eesti poliitik ja majandustegelane (1885–1948) *[[Inna Roostfeld]], eesti lendur ja insener (1914–2011) *[[Arne Roostna]], eesti loomakasvatusteadlane (1958–) *[[Johnny Roosval]], rootsi kunstiteadlane (1879–1965) *[[Albert Roosvalt]], eesti vaimulik (1903–1963) *[[Mari Roosvalt]], eesti maalikunstnik (1945–) *[[Uno Roosvalt]], eesti kunstnik (1941–) *[[Gundo-Felix Roosve]], eesti põllumajandusteadlane (1929–1997) *[[Hardi-Erik Roosve]], eesti loomakasvatusteadlane (1931–2008) *[[Rait Roosve]], Eesti riigiametnik (1957–) *[[Õnne-Ann Roosvee]], eesti koorijuht (1966–) *[[Piet Roozenburg]], Hollandi kabetaja (1924–2003) *[[Andres Root]], eesti majandusteadlane ja analüütik (1956–2016) *[[Elihu Root]], USA poliitik ja jurist (1845–1937) *[[Jack Root]], USA poksija (1876–1963) *[[James Root]], USA muusik (1971–) *[[Nikolai Root]], maali-, tarbe- ja lavastuskunstnik (1870–1960) *[[Pear Rootalu]], eesti pedagoog ja koolijuht (1904–1999) *[[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja (1990–) *[[Reet Rootare]], eesti näitleja (1941–2004) *[[Salme Rootare]], eesti maletaja (1913–1987) *[[Vidrik Rootare]], eesti maletaja (1906–1981) *[[Markus Rooth]], Norra kergejõustiklane (2001–) *[[Andres Roots]], eesti kitarrist (1976–) *[[Ave Roots]], eesti sotsioloog (1981–) *[[Elmar Roots]], Eesti loomaarstiteadlane (1900–1962) *[[Erika Roots]], eesti kunstnik ja tehniline joonestaja (1916–2008) *[[Fideelia-Signe Roots]], eesti kunstnik (1976–) *[[Harald Roots]], Eesti sõjaväelane (1905–1986) *[[Harry Roots]], eesti juhtimisteadlane (1950–2010) *[[Jaan Roots (agronoom)|Jaan Roots]], eesti agronoom ja mesinduse eriteadlane (1908–1967) *[[Jaan Roots]], eesti maadleja (1933–) *[[Jaan Roots (metsavend)|Jaan Roots]], eesti metsavend (1927–1952) *[[Jüri Roots]], eesti agrotehnikateadlane (1935–2019) *[[Katrin Roots]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1970–2020) *[[Leena Roots]], eesti õpetaja ja koolijuht (1904–1986) *[[Lembit Roots]], eesti mehaanikateadlane (1931–1993) *[[Lydia Roots]], eesti ajaloolane (1906–1997) *[[Maire Roots]], eesti sõudja (1962–) *[[Marek Roots]], eesti vaimulik, luuletaja ja kirikuloolane (1976–) *[[Olav Roots]], eesti dirigent, pianist ja helilooja (1910–1974) *[[Ott Roots]], eesti keemik (1946–) *[[Otto Roots]], eesti õpetaja, ehitusteadlane ja laulutekstide autor (1914–1994) *[[Riho Roots]], eesti arstiteadlane, patoanatoom ja hügieenik (1900–1979) *[[Valdur Roots]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1936–2011) *[[Vilja Roots]], eesti agronoom ja koduloolane (1938–) *[[Ilmar Rootsi]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (1937–2021) *[[Nikolai Friedrich Rootsi]], Eesti põllumajandusteadlane (1888–1974) *[[Siiri Rootsi]], eesti bioloog (1959–) *[[Vello Rootsi]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1939–1999) *[[Ly Rootslane]], eesti proviisor *[[Andrus Rootsmäe]], eesti laulja ja kitarrist (1958–) *[[Ilse Rootsmäe]], eesti arst ja ornitoloog (1925–?) *[[Lemming Rootsmäe]], eesti arst ja ornitoloog (1921–1997) *[[Taavet Rootsmäe]], eesti astronoom (1885–1959) *[[Viktor Roovere]], Eesti politseinik (1898–1964) *[[Kätlin Roovik]], (1976–) *[[Andres Rooväli]], (1970–) *[[Küllike Rooväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1969–2018) *[[Marga van Rooy]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (1942–2017) ==Rop== *[[Anton Rop]], Sloveenia poliitik ja pankur (1960–) *[[Bronis Ropė]], Leedu poliitik (1955–) ==Roq== *[[Franz von Roques]], Saksamaa sõjaväelane (1877–1967) ==Ror== *[[Girolamo Rorario]], humanist (1485–1556) *[[Ned Rorem]], USA helilooja (1923–) *[[Hermann Rorschach]], Šveitsi psühhiaater ja psühhoanalüütik (1884–1922) *[[Amélie Rorty]], Poola juudi päritolu USA filosoof (1932–) *[[Richard Rorty]], USA filosoof (1931–2007) ==Ros== *[[Henrique Rosa]], Guinea-Bissau poliitik (1946–2013) *[[Salvator Rosa]], itaalia maalikunstnik (1615–1673) *[[Roberto Rosales]], Venezuela jalgpallur (1988–) *[[José Benito Rosales y Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1795–1850) *[[Carlos Agostinho do Rosário]], Mosambiigi poliitik (1954–) *[[Dariusz Rosati]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1946–) *[[Jarno Rosberg]], Soome poksija (1981–) *[[Keke Rosberg]], soome vormelisõitja (1948–) *[[Mihhail Rosberg]], keeleteadlane (1804–1874) *[[Nico Rosberg]], saksa-soome vormelisõitja (1985–) *[[Riho Rosberg]], eesti näitleja (1965–) *[[Paul Rosche]], saksa insener (1934–2016) *[[Alicia J. Rose]], USA akordionist ja fotograaf *[[Adam Rose]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1895–1951) *[[Alex Rose]], Samoa kettaheitja (1991–) *[[Axel Rose]], Rootsi riigitegelane (1624–1679) *[[Axl Rose]], USA laulja (1962–) *[[Danny Rose]], Inglismaa jalgpallur (1990–) *[[Derrick Rose]], USA elukutseline korvpallur (1988–) *[[Gillian Rose]], juudi päritolu Briti filosoof (1947–1995) *[[Gustav Rose]], saksa mineraloog (1798–1873) *[[Inna Rose]], eesti laskur (1958–) *[[Irwin Rose]], USA bioloog (1926–2015) *[[Murray Rose]], Austraalia ujuja (1939–2012) *[[Konstantin Rosée]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1798–1868) *[[Anna Christine von Rosen]], Eesti mõisaomanik (1780–1845) *[[Bengt Friedrich von Rosen]], Eestimaa aadlik (1738–1809) *[[Bengt Gustav von Rosen]], Eestimaa poliitik (1665–1725) *[[Bogislaus von Rosen]], saksa päritolu Rootsi kuningriigi riigimees ja majandustegelane (1572–1658) *[[Conrad de Rosen]], Liivimaa päritolu Prantsusmaa sõjaväelane (1629–1715) *[[Ejvind Rosén]], Rootsi botaanik (1942) *[[Erich Dietrich von Rosen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1689–1735) *[[Ernst Rosen]], Eesti majandustegelane (1884–1962) *[[Gerhard von Rosen]], baltisaksa maalikunstnik (1856–1927) *[[Hans Heinrich von Rosen (1703–1780)|Hans Heinrich von Rosen]], Eestimaa aadlik (1703–1780) *[[Hans von Rosen]], läti mõisaomanik ja Vene Impeeriumi poliitik (1870–1945) *[[Karl Georg Wilhelm Rosen]], vene rahvuslik luuletaja (1800–1860) *[[Johann von Rosen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (surnud 1605) *[[Otto Johann Stephan von Rosen]], baltisaksa poliitik (1778–1828) *[[Robert Rosen]], USA bioloog (1934–1998) *[[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Robert von Rosen]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1790–1867) *[[Roman von Rosen]], baltisaksa päritolu Venemaa õuemeister ja diplomaat (1847–1921) *[[Eduard Rosenbach]], eesti advokaat (1900–1952) *[[Jaak Rosenbaum]], Venemaa keisririigi ja Eesti ohvitser (1871–1925) *[[Jacques Rosenbaum]], baltisaksa päritolu Eesti arhitekt (1878–1944) *[[Aivar Rosenberg]], Eesti poliitik (1962–) *[[Alexander Rosenberg]], baltisaksa morfoloog (1839–1926) *[[Alexander Rosenberg (filosoof)|Alexander Rosenberg]], ameerika bioloogiafilosoof (1946–) *[[Alfred Rosenberg]], Saksamaa riigitegelane (1893–1946) *[[Andreas Rosenberg]], eesti biofüüsik ja -keemik (1924–) *[[Emil Woldemar Rosenberg]], baltisaksa arstiteadlane (1842–1925) *[[Erich Rosenberg]], Venemaa keisririigi, valgekaardi ja Eesti sõjaväelane (1879–1942) *[[Friedrich Rosenberg]], eesti advokaat (1888–1955) *[[Georg Rosenberg]], eesti vaimulik (1870–1935) *[[Jakob Rosenberg]], eesti esperantist (1881–1937) *[[Julius ja Ethel Rosenberg]], NSV Liidu kasuks spioneerinud ameerika kommunistid (1918–1953) *[[Kersti Rosenberg]], eesti laulja (1956–) *[[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja (1994–) *[[Mai Rosenberg]], eesti arstiteadlane (1958–) *[[Marek Rosenberg]], eesti muusik, DJ ja näitleja (1984–) *[[Signe Rosenberg]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Sven Rosenberg]], eesti DJ (1985–) *[[Tiit Rosenberg]], eesti ajaloolane (1946–) *[[Viive Rosenberg]], eesti põllumajandusteadlane (1943–) *[[Otto Benjamin Gottfried Rosenberger]], (1769–1856) *[[Jessica Rosencrantz]], Rootsi majandusteadlane ja poliitik (1987–) *[[Modi Rosenfeld]], Iisraeli püstijalakoomik, näitleja ja kantor (1970–) *[[Werner von Rosenfeldt]], Rootsi sõjaväelane ja luuletaja (1639–1710) *[[Gustav Adolf von Rosenkampf]], baltisakslasest Vene riigitegelane *[[Carl Wilhelm Rosenkrantz]], baltisaksa maletaja (1876–1942) *[[Christian Daniel Rosenmüller]], õigusteadlane (1762–1823) *[[Ernst Rosenstein]], eesti vaimulik (1915–1998) *[[Gustav-Siegfried Rosenstein]], saksa vaimulik (1941–) *[[Herbert Alexander Rosenstein]], Eesti vaimulik (1910–1989) *[[Mati Rosenstein]], Eesti munitsipaalpoliitik (sündinud 1945) *[[Karl Voldemar Rosenstrauch]], eesti luuletaja, rahvaluule koguja ja kooliõpetaja (1877–1919) *[[Johann Heinrich Rosenplänter]], baltisaksa vaimulik, estofiil (1782–1846) *[[Heinrich Arved Rosenstein]], Eesti vaimulik (1875–1947) *[[Franz Rosenzweig]], Saksa juudi filosoof, teoloog ja tõlkija (1886–1929) *[[Arnold Rosental]], eesti füüsik (1937–) *[[Helgur Rosental]], eesti näitleja (1978–) *[[Alar Rosentau]], eesti geoloog (1975–) *[[Mario Rosentau]], eesti õigusteadlane ja filosoof (1962–) *[[Arvo Rosenthal]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1954–) *[[Elmar Rosenthal]], Eesti meteoroloog ja seismoloog (1873–1919) *[[Heinrich Rosenthal]], eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst (1846–1916) *[[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur (1999–) *[[Reigo Rosenthal]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Uri Rosenthal]], Hollandi poliitik (1945–) *[[Helmut Rosenvald]], eesti helilooja ja viiuldaja (1929–2020) *[[Theodor Erich Rosenvaldt]], eesti rohuteadlane (1888–1947) *[[Theodor Rosetti]], Rumeenia poliitik (1837–1932) *[[Ken Rosewall]], Austraalia tennisist (1934–) *[[Francesco Rosi]], itaalia filmilavastaja (1922–2015) *[[Tomáš Rosický]], tšehhi jalgpallur (1980–) *[[Erika Rosimannus]], eesti luuletaja ja kirjanik (1947–2021) *[[Rain Rosimannus]], Eesti poliitik (1968–) *[[Rudolf Rosimannus]], Eesti sõjaväelane (1906–1982) *[[Argo Rosin]], eesti tehnikateadlane (1972–) *[[Kaupo Rosin]], Eesti sõjaväelane (1977–) *[[Linda Rosin]], eesti kujur (1904–1981) *[[Rait Rosin]], eesti kunstnik (1981–) *[[Vladimir Roslavlev]], Eesti poliitik (1880–1945) *[[Hans Rosling]], rootsi statistika- ja meditsiiniteadlane (1948–2017) *[[Jack Roslovic]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Mackenzie Rosman]], USA filminäitleja (1989–) *[[Antonio Rosmini]], itaalia filosoof (1797–1855) *[[Betsy Ross]], Ameerika Ühendriikide polsterdaja (1752–1836) *[[Bob Ross]], USA kunstnik ja telesaatejuht (1942–1995) *[[Colin Ross]], saksa ajakirjanik ja reisikirjanik (1885–1945) *[[Diana Ross]], USA laulja ja näitleja (1944–) *[[Eevi Ross (pianist)|Eevi Ross]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1934–2020) *[[Eevi Ross]], eesti keeleteadlane (1938–) *[[Heino Ross (kodu-uurija)|Heino Ross]], eesti kodu-uurija ja koduloolane (1929–2016) *[[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (1929–2022) *[[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane (1957–2026) *[[James Clark Ross]], inglise maadeavastaja ja meresõitja (1800–1862) *[[Johanna Ross]], eesti kirjanduskriitik ja tõlkija (1985–) *[[John Campbell Ross]], Austraalia ülipikaealine (1899–2009) *[[Juhan Ross]], eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog (1925–2002) *[[Kristiina Ross]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1955–) *[[Märten Ross]], eesti pangandustegelane (1971–) *[[Rick Ross]], USA räppar (1976–) *[[Ronald Ross]], Briti arst (1857–1932) *[[Ryan Ross]], USA muusik (1986–) *[[Tanel Ross]], eesti majandustegelane (1965–) *[[Vello Ross]], eesti biofüüsik (1935–2003) *[[Gavin Rossdale]], Briti muusik ja filminäitleja (1965–) *[[Gerhard von Rossem]], Dobele komtuur 16. sajandil *[[Gerhard von Rossem (rüütelvend)]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Dante Gabriel Rossetti]], inglise kunstnik ja kirjanik (1828–1882) *[[Héctor Rossetto]], Argentina maletaja (1922–2009) *[[Agustín Rossi]], Argentina poliitik (1959–) *[[Alexander Rossi]], USA vormelisõitja (1991–) *[[Carlo Rossi]], itaalia päritolu vene arhitekt (1775–1849) *[[Diego Rossi]], Uruguay jalgpallur (1998–) *[[Marco Rossi]], itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (1964–) *[[Paolo Rossi]], itaalia jalgpallur (1956–2020) *[[Portia de Rossi]], Austraalia filminäitleja (1973–) *[[Properzia de' Rossi]], itaalia skulptor (suri 1530) *[[Sulo Rossi]], Soome poksija (1912–1944) *[[Valentino Rossi]], itaalia motoringrajasõitja (1979–) *[[Kim Rossi Stuart]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1969–) *[[Joachim Rossihnius]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (17. sajand) *[[Gioacchino Rossini]], itaalia helilooja (1792–1868) *[[Hermann Rossländer]], Eesti sõjaväelane (1886–1924) *[[Herman Rossmann]], eesti arst (1896–1968) *[[Rosso Fiorentino]], Itaalia maalikunstnik (1494–1540) *[[Emmy Rossum]], USA filminäitleja (1986–) *[[Guido van Rossum]], hollandi programmeerija (1956–) *[[Aleksander Rost]], Eesti riigikohtunik (1892–1944) *[[Igor Rostorotski]], Venemaa maadleja (1962–) *[[Mihhail Rostovtsev]], vene kirurg, Rostovtsevi eraülikooli direktor (1865–1952) *[[Pavel Rostovtsev]], vene laskesuusataja (1971–) *[[Mstislav Rostropovitš]], vene helilooja, tšellist (1927—2007) *[[Jessika Roswall]], Rootsi poliitik (1972–) ==Roš== *[[Anatoli Roštšin]], Nõukogude Liidu maadleja (1932–2016) ==Roz== *[[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja (2000–) *[[Mārtiņš Roze]], Läti poliitik (1964–2012) *[[Aleksandr Rozenbaum]], Venemaa laulja (1951–) *[[Isai Rozenfeld]], Eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleprobleemide looja (1920–1990) *[[Eduardas Rozentalis]], leedu maletaja (1963–) *[[Janis Rozentāls]], läti maalikunstnik (1866–1917) *[[Tadeusz Różewicz]], poola kirjanik (1921–2014) *[[Pāvils Rozītis]], läti kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1889–1937) *[[Levy Rozman]], Ameerika Ühendriikide maletaja, male rahvusvaheline meister (1995–) *[[Valeri Rozmanov]], poksija (1937–) *[[Eduard Rozovski]], vene filmioperaator (1926–2011) *[[Miklós Rózsa]], ungari päritolu USA helilooja (1907–1995) *[[Sándor Rozsnyói]], Ungari kergejõustiklane (1930–2014) ==Rož== *[[Žanna Roždestvenskaja]], vene laulja ja muusikapedagoog (1950–) *[[Gennadi Roždestvenski]], vene dirigent (1931–2018) *[[Robert Roždestvenski]], vene luuletaja (1932–1994) *[[Iren Rožnova]], Eesti tehnikateadlane (1931–) *[[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (1985–2024) ==Rot== *[[Nino Rota]], itaalia helilooja (1911–1979) *[[Sofia Rotaru]], Ukraina estraadilaulja (1947–) *[[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja (1993–) *[[Tõnis Rotberg]], Eesti sõjaväelane (1882–?) *[[Józef Rotblat]], juudi füüsik (1908–2005) *[[Arkadi Rotenberg]], Venemaa ettevõtja (1951–) *[[Boriss Rotenberg]], Venemaa ärimees, miljardär (1957–) *[[Igor Rotenberg]], Venemaa ettevõtja (1973–) *[[Johannes Roterd]], Tallinna piiskop (surnud umbes 1536) *[[Christian Abraham Rotermann]], baltisaksa kaupmees ja tööstur (1801–1870) *[[Christian Barthold Rotermann]], eesti suurtööstur (1840–1912) *[[August von Roth (1810–1892)|August von Roth]], Veriora mõisnik (1810–1892) *[[Emery Roth]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (1871–1948) *[[Georg Philipp August von Roth]] (1783–1817) *[[Gustave Roth]], Belgia poksija (1909–1982) *[[Johann Philipp Roth]], baltisaksa ajakirjanik ja pedagoog (1754–1818) *[[Joseph Roth]], Austria kirjanik ja ajakirjanik (1894–1939) *[[Justus Roth]], Saksamaa geoloog (1818–1892) *[[Martin Gottfried Roth]], Eesti vaimulik (1718–1770) *[[Martin Johann Roth]], Eesti vaimulik (1686–1750) *[[Petra Roth]], Saksamaa poliitik (1944–) *[[Philip Roth]], USA kirjanik (1933–2018) *[[Künter Rothberg]], eesti judokas (1984–) *[[Oscar Eduard Rothberg]], eesti arstiteadlane (1869–1935) *[[David Rothenberg]], ameerika ökofilosoof, zoomusikoloog ja muusik (1962–) *[[Władysław Rothert]], poola botaanik, mükoloog, tsütoloog, taimeanatoom ja -füsioloog (1863–1916) *[[Teryl Rothery]], Kanada näitleja (1962–) *[[Szapsel Rotholc]], Poola poksija (1913–1996) *[[Alfred de Rothschild]], Briti pankur, kunstikoguja ja filantroop (1842–1918) *[[Friedrich S. Rothschild]], juudi psühhiaater ja semiootik (1899–1995) *[[Harold Rothwax]], USA jurist (1930–1997) *[[Ferguson Rotich]], Keenia jooksja (1989–) *[[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia-Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1996–) *[[Pavel Rotmistrov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, tankiväe peamarssal (1901–1982) *[[Konrad Rotschild]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1892–1927) *[[Jegor Rotšev]], komi kirjanik (1937–2012) *[[Vassili Rotšev]], vene murdmaasuusataja (1980–) *[[Julian Rotter]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1916–2014) *[[Andrzej Rottermund]], poola ajaloolane, museoloog ja õppejõud (1941–) ==Rou== *[[Antonio María Rouco Varela]], Hispaania katoliku kiriku vaimulik, kardinal (1936–) *[[Claude-Joseph Rouget de Lisle]], Prantsuse sõjaväelane ja helilooja (1760–1836) *[[Arthur Rougier]], prantsuse võidusõitja (2000–) *[[Dorothy Round Little]], Inglise tennisist (1908–1982) *[[Stanisław Rouppert]], Poola sõjaväelane ja meditsiiniteadlane (1887–1945) *[[Andy Rourke]], inglise muusik (1964–2023) *[[Francis Peyton Rous]], USA arstiteadlane, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1879–1970) *[[Greg Rouse]], ameerika merebioloog (?–) *[[Ronda Rousey]], USA sportlane ja näitleja (1987–) *[[Henri Rousseau]], prantsuse maalikunstnik (1844–1910) *[[Jean-Jacques Rousseau]], prantsuse filosoof, kirjanik ja muusik (1712–1778) *[[Michel Rousseau]], Prantsusmaa ujuja (1949–) *[[Michel Rousseau (jalgrattur)|Michel Rousseau]], Prantsusmaa trekijalgrattur (1936–2016) *[[Dilma Rousseff]], Brasiilia poliitik (1947–) *[[Antoine Roussel]], prantsuse jäähokimängija (1989–) *[[Philippe Rousselot]], prantsuse filmioperaator (1945–) *[[Cornelius Possiet de Roussier]], prantsuse päritolu Venemaa keisririigi kindralmajor (1711–1777) *[[Demis Roussos]], kreeka laulja (1946–2015) *[[Patricia Routledge]], Briti näitleja ja laulja (1929–2025) *[[Sákis Rouvás]], kreeka laulja (1972–) *[[Michel Roux]], prantsuse kokk (1941–) ==Rov== *[[Harri Rovanperä]], soome autorallisõitja (1966–) *[[Kalle Rovanperä]], soome autorallisõitja (2000–) *[[Fabio Rovazzi]], itaalia räppar, koomik, näitleja, filmirežissöör ja saatejuht (1994–) *[[Luigi Rovati]], itaalia poksija (1904–1989) *[[Karl Rove]], Valge Maja vanemnõunik (1950–) *[[Kustaa Rovio]], Soome päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja sõjaväelane (1887–1938) ==Row== *[[Lora Row]], bulgaaria pornonäitleja ja modell (1988–) *[[James Michael Rowe]], inglise jalgpallur (1991–) *[[Frank Sherwood Rowland]], USA keemik (1927–2012) *[[Kelly Rowland]], USA laulja ja näitleja (1981–) *[[Mitch Rowland]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulukirjutaja ja trummar (1988–) *[[Thomas Rowlandson]], inglise kunstnik (1756–1827) *[[J. K. Rowling]], Briti kirjanik (1965–) ==Rox== *[[Manuel Roxas]], Filipiinide poliitik (1892–1948) *[[J. W. Roxbee Cox]], Briti filosoof ==Roy== *[[Anuradha Roy]], India ajakirjanik, toimetaja ja romaanikirjanik (1967–) *[[Arundhati Roy]], India kirjanik, ühiskonnategelane ja inimõiguslane (1961–) *[[Nicolas Roy]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Patrick Roy]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) *[[Ram Mohan Roy]], India usuline ja sotsiaalne reformaator, bengali kirjanik (1772–1833) *[[Ségolène Royal]], Prantsusmaa poliitik (1953–) *[[Royce Da 5'9"]], USA räppar (1977–) *[[Martin Røymark]], norra jäähokimängija (1986–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ro, Biograafiad]] co3ezzwxr36ltpr2wr50bs474pot9ti 0 413181 7170666 6637681 2026-06-11T10:12:00Z Sjur 66496 7170666 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Vivian Cheruiyot | pilt = Vivian Cheruiyot Daegu 2011.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Vivian Cheruiyot 2011. aasta maailmameistrivõistlustel | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1983|9|11}} | sünnikoht = [[Keiyo]] | pikkus = 159 cm | kaal = 40 kg | spordiklubi= | treener = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 meetrit_2|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m_2|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m_2|10 000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m_2|10 000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meerit_2|10 000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m_2|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Krossijooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2011]]|8 km}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2010]]|5000 m}} }} '''Vivian Jepkemoi Cheruiyot ''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1983]] [[Keiyo]]s) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] ([[pikamaajooksja]]). Ta on nii [[5000 meetri jooks]]us kui ka [[10 000 meetri jooks]]us kahekordne naiste maailmameister. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta 10 000 meetri jooksus hõbemedali kõigi aegade kolmanda tulemusega 29.32,53. 5000 meetri jooksus võitis ta olümpiarekordiga 14.26,17 kuldmedali. 2018. aastal võitis ta [[Londoni maraton]]i isikliku rekordiga 2:18.31. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 meetri jooks]] || align="center"| '''4.06,6''' || [[18. mai]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |- | [[3000 meetri jooks]] || align="center"| '''8.28,66''' || [[23. september]] [[2007]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart ]] |- | [[5000 meetri jooks]] || align="center"| '''14.20,87''' || [[29. juuli]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm ]] |- | [[10 000 meetri jooks]] || align="center"| '''29.32,53 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>''' || [[12. august]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro ]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:06.34''' || [[17. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Lissabon]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:18,31''' || [[22. aprill]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Cheruiyot, Vivian}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] pzwjqgzm1fcdn3tqh1bd55e5w522ypl 0 413276 7170319 6637684 2026-06-10T18:06:04Z Sjur 66496 7170319 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Dafne Schippers | pilt = Dafne Schippers Zurich 2014.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dafne Schippers 2014. aasta EM-il Zürichis | riik = Holland | sünniaeg = {{süv|1992|6|15}} | sünnikoht = [[Utrecht]] | pikkus = 179 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=s/athlete=129380-schippers-dafne/index.html Dafne Schippers]. european-athletics.org. Vaadatud 7.8.2017</ref> | kaal = 68 kg<ref name="european"/> | spordiklubi = Hellas<ref name="european"/> | treener = | medalid = {{Olümpia1}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit 2|200 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit_2|200 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit_2|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetrit_2|200 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012]]|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m_2|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m_2|100 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit_2|60 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 m_2|60 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2013]]|100 m jooks}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2013]]|Kaugushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010]]|Seitsmevõistlus}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010]]|4×100 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]]|Seitsmevõistlus}} }} '''Dafne Schippers''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1992]] [[Utrecht]]is) on [[Holland]]i [[kergejõustiklane]] ([[sprinter]] ja [[seitsmevõistleja]]). [[2010]]. aastal võitis Schippers [[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]] seitsmevõistluses kulla ja [[4×100 meetri teatejooks]]us pronksmedali.<ref name="sport24" /> Järgmisel aastal võitis ta [[Tallinn]]as toimunud [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] kuldmedali seitsmevõistluses.<ref name="sport24" /> Ta jõudis poolfinaali [[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[60 meetri jooks]]us, [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s [[200 meetri jooks]]us ja [[2012. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlused|2012. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] 60 meetri jooksus. [[2012]]. aasta [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s jooksis Schippers Hollandi 4×100 meetri teatejooksu naiskonna teist vahetust. Holland võitis rahvusrekordiga 42,80 hõbemedali.<ref name="sport24" /> Lisaks tuli ta 200 meetri jooksus viiendaks. [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|Londoni olümpiamängudel]] saavutas ta seitsmevõistluses punktisummaga 6324 12. koha. Ta kuulus 4×100 meetri teatejooksu naiskonda, mis saavutas uue riigirekordiga 42,42 kuuenda koha. [[2013]]. aasta [[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlustel]] [[Tampere]]s võitis Schippers kuldmedali [[100 meetri jooks]]us ajaga 11,13 ja pronksmedali [[kaugushüpe|kaugushüppes]] tulemusega 6.59.<ref name="sport24" /> Sama aasta [[2013. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s võitis ta seitsmevõistluses pronksmedali, püstitades Hollandi rekordiks 6477 punkti.<ref name="sport24" /> [[2014]]. aastal võitis ta [[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Zürich]]is kuldmedali 100<ref name="tPrct" /> ja 200 meetri jooksus, püstitades viimasel alal rahvusrekordi 22,03.<ref name="sport24" /><ref name="s45Pw" /> [[2015]]. aasta [[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Praha]]s võitis ta 60 meetri jooksus isikliku rekordiga 7,05 kuldmedali.<ref name="sport24" /> 2015. aasta mais jooksis Schippers 100 meetri distantsil riigi rekordiks 10,94, mis on ühtlasi üle kümne aasta kiireim aeg, mille Euroopa naissprinterid on välja jooksnud.<ref name="MRbf5" /> Sama aasta juulis jooksis ta 10,92.<ref name="pZhhW" /> [[2015. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis Schippers 100 meetri jooksus hõbeda, parandades oma rekordit veel 11 sajandikuga (10,81).<ref name="sport24" /><ref name="JDeEP" /> 200 meetri jooksus tuli ta maailmameistriks ajaga 21,63, mis on maailmameistrivõistluste ja Euroopa rekord.<ref name="sport24" /> Schippers tõusis sellega 200 meetri jooksu kõigi aegade edetabelis kolmandaks. [[2016]]. aasta [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Portland]]is võitis ta 60 meetri jooksus 7,04-ga hõbemedali. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is osales ta 100 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus. Ta tuli 100 meetri distantsil teist korda Euroopa meistriks, kui võitis kuldmedali 10,90-ga.<ref name="OG7MI" /> 4×100 meetri teatejooksu naiskonnas tuli ta Hollandi rekordiga 42,04 Euroopa meistriks.<ref name="6vmaC" /> [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s tuli ta 100 meetri jooksus 10,90-ga viiendaks. 200 meetri jooksus sai ta [[Jamaica]] sprinteri [[Elaine Thompson]]i järel hõbemedali, joostes ajaga 21,88. 4×100 meetri teatejooksus jäi ta koos Hollandi naiskonnaga finaalist välja, kui eeljooksus joosti 42,88. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is võitis ta 100 meetri jooksus 10,96-ga pronksmedali. 200 meetri jooksus tuli ta teist korda maailmameistriks, võites kuldmedali ajaga 22,05. 4×100 meetri teatejooksus sai ta Hollandi naiskonnaga kaheksanda koha ajaga 43,07. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis ta kolm medalit: 200 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus hõbemedali ning 100 meetri jooksus 10,99-ga pronksmedali. Aastatel 2014<ref name="6ZaGR" /> ja 2015<ref name="hpMO0" /> valiti ta [[Euroopa aasta kergejõusiklane|Euroopa aasta naiskergejõustiklaseks]] ning 2015. ja 2017. aastal ka [[Hollandi aasta sportlane|Hollandi aasta naissportlaseks]]. [[Pilt:Dafne Schippers2 Beijing 2015.jpg|pisi|245px|Dafne Schippers 2015. aasta MM-il Pekingis]] == Isiklikud rekordid == === Välisrekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,81''' || [[24. august]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,63''' || [[28. august]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.08,59''' || [[1. juuni]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || align="center"| '''13,13''' || [[31. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''1.80''' || [[3. august]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''6.78''' || [[26. juuli]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''14.66''' || [[30. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Odavise]] || align="center"| '''42.22''' || [[31. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Seitsmevõistlus]] || align="center"| '''6545''' || [[1. juuni]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |} === Siserekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,00''' || [[13. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"| '''8,18''' || [[7. jaanuar]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''6.48''' || [[21. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="sport24">[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=18669 "Dafne Schippers – Tulemused"]. sport24.ee</ref> <ref name="tPrct">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/em/4b121ead-203e-43df-b06b-a0584b1521e7 "EM: Naiste sprindi võitis noor hollandlanna"]. Sport ERR. 13. august 2014. Vaadatud 25.08.2015</ref> <ref name="s45Pw">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/em/e6931d88-32d1-4ef3-97e2-28519b874e4e "VIDEO | EM: Hollandlanna Schippers võitis kulla ka 200 m jooksus"]. Sport ERR. 15. august 2014. Vaadatud 25.08.2015</ref> <ref name="MRbf5">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/d364db5c-4016-412c-89b7-585a186f8bb5 "Eurooplanna jooksis Hollandis viimase 11 aasta kiireimad sada meetrit"]. Sport ERR. 25. mai 2015. Vaadatud 25.08.2015</ref> <ref name="pZhhW">[http://sport.postimees.ee/3273303/video-lavillenie-uletas-jarjekordselt-teivashuppes-kuus-meetrit "Video: Lavillenie ületas järjekordselt teivashüppes kuus meetrit"]. Postimees Sport. 25. juuli 2015. Vaadatud 25.08.2015</ref> <ref name="JDeEP">[http://sport.postimees.ee/3304169/maailma-kiireim-naine-on-fraser-pryce-hobe-euroopasse "Maailma kiireim naine on Fraser-Pryce, hõbe Euroopasse"]. Postimees Sport. 24. august 2015. Vaadatud 25.08.2015</ref> <ref name="OG7MI">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/em/c728792a-323b-4194-b583-f4b2d878a2be/em--dafne-schippers-voitis-ulekaalukalt-100-meetri-kulla "Dafne Schippers võitis ülekaalukalt 100 meetri kulla"]. Sport ERR. 8. juuli 2016. Vaadatud 10.07.2016</ref> <ref name="6vmaC">[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/em/2300298b-a89c-466d-bb07-cbaa78357f26/em--schippers-aitas-hollandi-naiskonna-4x100-meetri-voidule "Schippers aitas Hollandi naiskonna 4x100 meetri võidule"]. Sport ERR. 10. juuli 2016. Vaadatud 11.07.2016</ref> <ref name="6ZaGR">[https://web.archive.org/web/20150923234821/http://www.ekjl.ee/uudised/renaud-lavillenie-ja-dafne-schippers-krooniti-euroopa-aasta-kergejoustiklasteks-851 "Renaud Lavillenie ja Dafne Schippers krooniti Euroopa aasta kergejõustiklasteks"]. [[Eesti Kergejõustikuliit]]. 13. oktoober 2014. Vaadatud 25.08.2015</ref> <ref name="hpMO0">[http://sport.postimees.ee/3366149/euroopa-aasta-naiskergejoustiklaseks-valiti-imelise-hooaja-teinud-hollandlanna "Euroopa aasta naiskergejõustiklaseks valiti imelise hooaja teinud hollandlanna"]. Postimees Sport. 17. oktoober 2015. Vaadatud 18.03.2016</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Dafne Schippers}} * [http://dafneschippers.nl/ Ametlik koduleht] *{{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Maailmameistrid naiste 200 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Schippers, Dafne}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Hollandi seitsmevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 87qux1v34cevlavqqsxf3nsz7b6l384 0 413296 7170735 7088179 2026-06-11T10:36:14Z Sjur 66496 7170735 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Sportlane | nimi = Genzebe Dibaba | pilt = Genzebe Dibaba Istanbul 2012.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Genzebe Dibaba 2012. aastal sisemaailmameistrina | riik = Etioopia | sünniaeg = {{süv|1991|2|8}} | sünnikoht = [[Bekoji]] | pikkus = 168 cm | kaal = 52 kg | spordiklubi= | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#1500 meetrit_2|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit_2|1500 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit_2|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012]]|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m_2|3000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m_2|3000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit_2|3000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetrit_2|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit_2|3000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2010]]|5000 m jooks}} {{Hõbemedal|[[2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2008]]|5000 m jooks}} }} '''Genzebe Dibaba Keneni '''(sündinud [[8. veebruar]]il [[1991]] [[Bekoji]]s) on [[Etioopia]] [[kergejõustiklane]] ([[keskmaajooksja|kesk]]- ja [[pikamaajooksja]]). Talle kuulub 1500 meetri jooksu maailmarekord ning sisemaailmarekordid kõikidel jooksudistantsidel 1500 meetrist kuni 5000 meetrini. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta kuldmedali 1500 meetri ja pronksmedali 5000 meetri jooksus. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta 1500 meetri jooksus hõbemedali. Dibaba on viiekordne sisemaailmameister. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.59,37''' || [[5. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.50,07''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">MR</span> || [[17. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[miilijooks]] || align="center"| '''4.14,30''' <span style="color: " class="explain" title="Aafrika rekord">AR</span> || [[6. september]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rovereto]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.27,50''' <span style="color: " class="explain" title="Aafrika rekord">AR</span> || [[17. juuni]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.26,21''' || [[9. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[kahe miili jooks]] || align="center"| '''9.14,28''' || [[24. august]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.15,41''' || [[4. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.33,06''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[24. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.55,17''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">MR</span> || [[1. veebruar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karlsruhe]] |- | [[miilijooks]] || align="center"| '''4.13,31''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord'">MR</span> || [[17. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.23,75''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">MR</span> || [[7. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sabadell]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.16,60''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">MR</span> || [[6. veebruar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- | [[kahe miili jooks]] || align="center"| '''9.00,48''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">MR</span> || [[15. veebruar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.18,86''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">MR</span> || [[19. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 1500 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Dibaba, Genzebe}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] h2qs9rmbgwi9cohpgy5w40ftb9vj3v3 0 413703 7170674 6637701 2026-06-11T10:15:03Z Sjur 66496 7170674 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Asbel Kiprop | pilt = Asbel Kiprop Hengelo 2009-2.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Asbel Kiprop (2009) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1989|6|30}} | sünnikoht = [[Kaptinga]] | pikkus = 1,88 m | kaal = 62 kg | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]|1500 m jooks}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2014]]|1500 m jooks}} {{Pronksmedal|[[2008. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2008]]|1500 m jooks}} }} '''Asbel Kipruto Kiprop''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1989]] [[Kaptinga]]s [[Uasin Gishu maakond|Uasin Gishu maakonnas]]) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] ([[keskmaajooksja]]). [[2008]]. aasta [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi olümpiamängudel]] võitis ta kuldmedali (pärast [[Bahrein]]i jooksja [[Rashīd Ramzī]] diskvalifitseerimist). Ta on 1500 meetri jooksus kolmekordne maailmameister. Tema isiklik rekord 1500 meetri jooksus on '''3.26,69''', mille ta jooksis 17. juulil 2015 [[Monaco]]s. See on kõigi aegade kolmas tulemus. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Kiprop, Asbel}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 7dhoosf0gjn61q6r1x3ykio1h0ri0yt 0 417545 7170264 7158416 2026-06-10T16:46:55Z Mona 355 /* Com */ 7170264 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Co". ==Coa== *[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014) *[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) *[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932) *[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013) *[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958) ==Cob== *[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994) *[[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (1929–2020) *[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–) *[[José Cobo Cano]], hispaania katoliku vaimulik, kardinal (1965–) *[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002) ==Coc== *[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) *[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960) *[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981) *[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939) *[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014) *[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014) *[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963) *[[Phillip Cocu]] ==Coe== *[[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1939–2026) *[[Sebastian Coe]], inglise jooksja (1956–) *[[Coelestinus I]], paavst (suri 432) *[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144) *[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198) *[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241) *[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296) *[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (1947–) *[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–) *[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1940–) ==Cof== *[[Amber Coffman]], Ameerika laulja-laulukirjutaja (1984–) ==Cog== *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–) *[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880) *[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022) ==Coh== *[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016) *[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974) *[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020) *[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020) *[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938) *[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898) *[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–) ==Coi== *[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) *[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–) ==Cok== *[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634) *[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–) ==Col== *[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–) *[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683) *[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–) *[[Elbridge Colby]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1979–) *[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–) *[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) *[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965) *[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015) *[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010) *[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–) *[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent *[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848) *[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019) *[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–) *[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) *[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010) *[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015) *[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834) *[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–) *[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885) *[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–) *[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572) *[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620) *[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–) *[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993) *[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–) *[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) *[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) *[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895) *[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–) *[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–) *[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942) *[[Elisha Collier]], Ameerika leiutaja ja insener (1788–1856) *[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–) *[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–) *[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729) *[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) *[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–) *[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Kim Collins]] *[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922) *[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021) *[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) *[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–) *[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–) *[[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–) *[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889) *[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890) *[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023) *[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–) *[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja *[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja *[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950) *[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023) *[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013) *[[María Colón]] *[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523) *[[Samuel Colt]], Ameerika Ühendriikide leiutaja ja relvatööstur (1814–1862) *[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell *[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007) *[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967) *[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–) ==Com== *[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) *[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–) *[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–) *[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) *[[Commodus]], Vana-Rooma keiser *[[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (1972–) *[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015) *[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–) *[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962) *[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857) ==Con== *[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011) *[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–) *[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–) *[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024) *[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780) *[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) *[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–) *[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–) *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–) *[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020) *[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) *[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–) *[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969) *[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) *[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–) *[[Conon]], paavst (suri 687) *[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015) *[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924) *[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999) *[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand) *[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–) *[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969) *[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012) *[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837) *[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160) *[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350) *[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) *[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–) *[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011) *[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–) *[[Constantinus]], paavst (suri 715) *[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337) *[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340) *[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306) *[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361) *[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421) *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija (1991–) *[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–) *[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–) *[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) *[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008) *[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–) *[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–) *[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945) *[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–) *[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015) *[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679) *[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922) ==Coo== *[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) *[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–) *[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940) *[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779) *[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985) *[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–) *[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005) *[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–) *[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964) *[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998) *[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933) *[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[Alice Cooper]], laulja (1948–) *[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–) *[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) *[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012) *[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) *[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–) *[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) *[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004) *[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851) *[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Leon N Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2024) *[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–) *[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–) *[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–) *[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) *[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–) ==Cop== *[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) *[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–) *[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?) *[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–) *[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990) *[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–) *[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–) *[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–) *[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–) ==Cor== *[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) *[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894) *[[John Corbett]], USA näitleja (1961–) *[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–) *[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–) *[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–) *[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–) *[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793) *[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Cordelia]], brittide kuninganna *[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997) *[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–) *[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) *[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–) *[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024) *[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–) *[[Benjamin Cordt]], baltisaksa harrastusajaloolane, kirjamees ja raamatukogundustegelane (1860–1934) *[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–) *[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) *[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713) *[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984) *[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–) *[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–) *[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) *[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–) *[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961) *[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–) *[[Claire Corlett]], Kanada näitleja (1999–) *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010) *[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684) *[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–) *[[Cornelius]], paavst (suri 253) *[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr) *[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–) *[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–) *[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–) *[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Matt Coronato]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Tom Coronel]], hollandi võidusõitja (1972–) *[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875) *[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855) *[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) *[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005) *[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534) *[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) *[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981) *[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003) *[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–) *[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) *[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998) *[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984) *[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547) *[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884) *[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–) *[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) *[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) *[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010) *[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017) ==Cos== *[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002) *[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008) *[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–) *[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–) *[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–) *[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574) *[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog *[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723) *[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–) *[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–) *[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) *[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010) *[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) *[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–) *[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–) *[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–) *[[Douglas Costa]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929) *[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–) *[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–) *[[Frank Costello]], gängster (1891–1973) *[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008) *[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–) ==Coz== *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–) ==Cot== *[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883) *[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) *[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) *[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–) *[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469) *[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–) ==Cou== *[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937) *[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972) *[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–) *[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) *[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806) *[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–) *[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–) *[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733) *[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877) *[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–) *[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988) *[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016) *[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) *[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) *[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023) *[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Alexandra Cousteau]], USA keskkonnaaktivist (1976–) *[[Céline Cousteau]], USA keskkonnaaktivist ja dokumentalist (1972–) *[[Fabien Cousteau]], prantsuse akvanaut ja dokumentalist (1967–) *[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997) *[[Jan Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija Philippe Cousteau lesk (1939–) *[[Jean-Michel Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau juunior]], USA keskkonnaaktivist (1980–) *[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959) *[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–) *[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–) *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–) ==Cov== *[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–) *[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804) *[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–) *[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–) *[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Cow== *[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956) *[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) *[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–) *[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–) ==Cox== *[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971) *[[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (1974–2016) *[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–) ==Coy== *[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–) *[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]] g2np6no5pl7l5c1zvth6573yd0knzie 0 428986 7170235 7164824 2026-06-10T15:17:29Z Kuriuss 38125 7170235 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Carl Sigismund Walther | Pilt = Kunstnik Carl Waltheri portree, August Georg Wilhelm Pezold, EKM j 283-173 M 1340.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Kunstnik Carl Waltheri portree ([[August Georg Wilhelm Pezold]], 1843) | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1783|7|25}} | Sünnikoht = [[Dresden]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1867|11|1|1783|7|25}} | Surmakoht = [[Kaiu Mõis]] | Rahvus = baltisaksalne | Tegevusala = [[maalikunstnik]], [[graafik (kunstnik)|graafik]] | Kunsti õppinud = Dresdeni kunstikool | Kunstivool = | Tuntud teoseid = „Kolgata“, „Daami portree“ | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} Paul '''Carl Sigismund Walther''' (ka '''Carl Siegmund Walther'''; [[25. juuli]] [[1783]] [[Dresden]] – [[1. november]] [[1866|1867]] [[Kaiu mõis]]) oli [[baltisaksa]] päritolu [[Eesti]] [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik]]. Walther sündis ja veetis noorusea [[Dresden|Dresdenis]], kus ta omandas hariduse [[Dresdeni Kunstiakadeemia]]s ajaloomaali erialal. [[Fail:Oleviste varemed.jpg|vasakul|pisi|"Oleviste kiriku varemed" (1825), 15,6 x 21,3 cm, litograafia, Eesti Kunstimuuseumi kogu]] Walther saabus Eestisse 1809. aastal, kui [[August von Kotzebue]] pakkus talle koduõpetaja ametit [[Vardi mõis]]as. Lisaks Kotzebue lastele käis ta Hageri poistepansionis akadeemiaks ette valmistamas [[Otto Friedrich Ignatius]]t ja [[Gustav Adolf Hippius]]t. Kunstnik jäi elu lõpuni Eestisse ning töötas edasi kunstiõpetajana,<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Õunapuu, Virve|url=https://dea.digar.ee/page/nadaline/2008/06/14/9|pealkiri=225 aastat baltisaksa kunstniku Carl Sigismund Waltheri sünnist|väljaanne=Nädaline|aeg=14. juuni 2008|vaadatud=21.03.2020}}</ref> sealhulgas Tallinna Toomkooli joonistusõpetajana 1815.–1850. aastatel.<ref>viide puudub</ref> 1818. aastal avas Walther Tallinnas Eesti esimese litograafiatöökoja.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=691&lid=933|pealkiri=Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused.|väljaanne=Ajalooarhiivi fondiloend|aeg=|vaadatud=21.03.2020}}</ref> Walther oli üks 1842. aastal loodud [[Eestimaa Kirjanduse Ühing|Eestimaa Kirjanduse Ühingu]] (EKÜ) kaasasutajaid. Koos [[August Georg Wilhelm Pezold|August Pezoldi]] ja Hippiusega proovisid nad Tallinnas imiteerida Õpetatud Eesti Seltsi estofiilset tegevust. Walther pani aluse EKÜ tegevuskavale, kus prooviti kaardistada ja kirjeldada Eesti eri valdkondi, alustades kunstikollektsionääride kogudega ja lõpetades kubermangu taimestikuga. Ta oli EKÜ liige kuni 1855. aastani.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Neli baltisaksa kunstnikku|aasta=1994|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref> Tema poeg [[Carl Friedrich Sigismund Walther]] (1824–1870) oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja. Lapselaps [[Lilly Walther]] (1866–1946) oli maalikunstnik ja restauraator. == Looming == [[Fail:Suudlus, EKM j 190-331 M 675.jpg|pisi|(Koopia Otto Friedrich Moelleri samanimelisest maalist) "Suudlus" (1866), 57,6 x 71,5 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu]] Carl Sigismund Walther oli väga viljakas portreekunstnik, teadaolevat maalis ta kokku üle saja portree. Lisaks maalis ta ligikaudu 25 altarimaali, mis asuvad peamiselt Põhja-Eesti kirikutes. Waltherit eelistati altarimaalide valmistamisel teistele kunstnikele, kuna tema tellimused valmisid kiiresti ja odavalt ning lihtsad ja värvilised pildid olid arusaadavad kõikidele kogukonna liikmetele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ackermann.ee/looming/hageri-kiriku-altarisein/|pealkiri=Hageri kiriku altarisein|väljaanne=Christian Ackermann. Tallinna Phedias, Ülbe ja Andekas|aeg=|vaadatud=11.05.2020}}</ref> Üks tuntumaid altarimaale asub [[Juuru kirik|Juuru Mihkli kirikus]], kuhu valmis 1852. aastal stseen Kolgata grupist. <ref name=":0" /> Kolgata grupiks nimetatakse stseeni, kus on kujutatud ristilöödud Jeesus Kristust, keda ümbritsevad [[Maarja|neitsi Maarja]] ning jüngrid Johannes ja Maarja Magdaleena. Altarimaal on maalitud 18. sajandi keskel tisler Johann Siimseni valmistatud baroksel retaablil, mida kaunistavad [[Arhitektoonika|arhitektoonsed]] detailid ning Kristuse, Peetruse ja Pauluse figuurid.<ref>{{Netiviide|autor=Egle Tamm|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5871|pealkiri=5871 Altar, J. Siimsen, Q. Rabe, 18. saj. (puit, polükroomia)|väljaanne=Kultuurimälestiste Riiklik Register|aeg=03.10.2005|vaadatud=11.05.2020}}</ref> Lisaks võib tema maale leida Rapla, Hageri <ref>{{Netiviide|autor=Helend-Aaviku Katrin|url=https://dea.digar.ee/page/nadaline/2009/01/20/9|pealkiri=Hageriga seotud kunstnike näitus Atla mõisas|väljaanne=Nädaline|aeg=20. jaanuar 2009|vaadatud=21.03.2020}}</ref>, Kuusalu, Simuna ja Kambja kirikutest. Walther on töötanud ka Venemaal, pärast Otto Ignatiuse surma 1824. aastal, lõpetasid Walther ja Hippius [[Tsarskoje Selo]] kiriku keisrilooži poolelioleva laefresko, mis pole säilinud.<ref name=":1" /> Tema looming on väga omane klassikalisele baltisaksa kunstnikule, ta kujutas tihti religioosseid stseene, pea alti oli selleks ristilöödud Kristus, keda ümbritsesid leinajad.<ref>{{Netiviide|autor=Sirje Simson|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3695|pealkiri=3695 Altarimaal "Kolgata" , C.Walther, 1864 (õli, lõuend)|väljaanne=Kultuurimälestiste Riiklik Register|aeg=06.04.2004|vaadatud=8.05.2020}}</ref> Kuid erinevalt teistest kaasaegsetest kunstnikest ei käsitlenud Walther ''estica-''teemasid, milleks olid mütoloogilised stseenid ja portreed, kus oli kujutatud eestlasi. <ref name=":1" /> == Teosed == === Portreed === <gallery> Fail:Nikolai I portree, EKM j 153-509 M 277.jpg|"Nikolai I portree" (1827), 224 x 162 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu Fail:Daami portree, EKM j 153-510 M 278.jpg|"Daami portree" (1838), 56,5 x 44 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu Fail:Karoline Pauckeri portree, EKM j 274-30 M 1199.jpg|"Karoline Pauckeri portree" (1838), 67 x 58 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu </gallery> === Altarimaalid === <gallery> Fail:Altarimaal Ilumäe kabelis.JPG|"Kristus Õlimäel" (1843), 241 x 119 cm, õli lõuendil, [[Ilumäe kabel]] Fail:Maal -Kolgata- Hageri kirikus C.Walther, 1851.jpg|"Kolgata" (1851), 153 x 123 cm, õli lõuendil, [[Hageri kirik]] Fail:Altarimaal "Kolgata",Juuru kirik.JPG|"Kolgata" (1852), 205 x 82 cm, õli lõuendil, [[Juuru kirik]] Fail:Simuna kirik-altarimaal.JPG|"Kristus ristil" (19. sajandi keskpaik), 180 x 108 cm, õli lõuendil, [[Simuna kirik]] </gallery> == Kirjandus == <references /> == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=6138 isik.ee: Pastorid Waltherid] * [https://russianhalthistory.wordpress.com/2015/03/29/gemalde-vom-dresdner-maler-paul-carl-sigismund-walther-in-gotteshausern-im-baltikum/ Gemälde vom Dresdner Maler Paul Carl Sigismund Walther in Gotteshäusern im Baltikum] (saksa keeles) {{JÄRJESTA:Walther, Carl Sigismund}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1783]] [[Kategooria:Surnud 1866]] k4og0by1azjrex2r4piqg5bktyqx78q 0 430320 7170171 6924566 2026-06-10T12:23:10Z Taurus404 80079 /* Isiklikku */ 7170171 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur 2 | nimi = Lisette Tammik | pilt =Lisette Tammik.jpg | täisnimi = Lisette Tammik | sünniaeg = {{süv|1998|10|14}} | sünnilinn = Tallinn | sünnimaa = Eesti | pikkus = 164 cm | positsioon = ründaja | koduklubi = [[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora (N)]] | särginumber = 13 | mänge_kokku = 62 | väravaid_kokku = 62 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora (N)]] | väravaid1 = 62 | mänge1 = 62 | aastad1 = 2014– | klubi_seisuga = 23.10.2017 | koondiseaastad1 = 2012–2014 | koondisemänge1 = 11 | koondiseväravaid1 = 3 | koondis1 = Eesti U-17 | koondiseaastad2 = 2014– | koondisemänge2 = 27 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Eesti U-19 | koondiseaastad3 = 2015– | koondisemänge3 = 20 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = [[Eesti naiste jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 23.10.2017 }} '''Lisette Tammik''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1998]]) on Eesti [[jalgpallur]]. Ta mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] ja [[poolkaitsja|poolkaitsjana]] Eesti meistrivõistlustel [[FC Flora naiskond|Tallinna FC Flora]] naiskonnas alates 2014. aastast. Tammik on tuntud on hea tehnika ja liidriomaduste poolest.<ref>http://sport.ohtuleht.ee/766339/jarelevaadatav-neidude-u19-jalgpallikoondis-kaotas-napilt-horvaatiale</ref> ==Klubikarjäär == Tammik alustas oma mängijakarjääri [[Tallinna JK Kotkad]] võistkonnas, mängides kuni C-klassini poiste võistkonnas. Aastatel 2009–2013 lõi ta mitmes poisteliigas Kotkaste võistkonnas 51 mängus koguni 31 väravat.<ref>http://fcflora.ee/naiskond_team-view/lisette-tammik/#more-5604</ref> ===Tallinna FC Flora (N) === 2014. aastal liitus ta [[Tallinna FC Flora (naised)|Tallinna FC Flora]] naiskonnaga. 2015. aasta sügisel liitus Tammik [[wikipedia:Sunderland_A.F.C._Ladies|Sunderlandi]] jalgpalliklubiga Inglismaal, <ref>{{Netiviide |url=http://sport.postimees.ee/v2/3335731/16-aastane-lisette-tammik-liitub-sunderlandiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-26 |arhiivimisaeg=2016-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808080819/http://sport.postimees.ee/v2/3335731/16-aastane-lisette-tammik-liitub-sunderlandiga |url-olek=ei tööta }}</ref> kus tal esindusnaiskonnas jäi debüüt tegemata. Inglismaalt naasnult liitus Tammik uuesti [[FC Flora naiskond|Tallinna FC Floraga]]. ==Koondisekarjäär == Lisaks arvukatele mängudele noortekoondises on Tammik 20 korda kaasa teinud [[Eesti naiste jalgpallikoondis|Eesti naiste A-koondise]] mängudes. Koondisedebüüdi tegi Tammik 25. veebruaril 2015 Tallinnas [[Leedu]] vastu, lüües samas mängus 90+2. minutil ka oma debüütvärava. === Koondiseväravad === {| class="wikitable collapsible collapsed" style="font-size:90%" !# !Toimumisaeg !Mängupaik !Vastane !Tulemus !Võistlus |- | align="center" |1 | align="center" |2015-02-25 |EJL Jalgpallihall, Tallinn. |{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] | align="center" |3:0 |sõpruskohtumine |} == Saavutused == === Individuaalsed === Tammik on kolm korda olnud nomineeritud Eesti parima naisjuuniori kategoorias (2014, 2015, 2016), võites selle autasu korra ([[Aasta parim noor naisjalgpallur|2016]]). 2017. aasta hooajal oli Tammik Eesti meistrivõistluste edukaim väravakütt, lüües 17 mängus kokku 33 väravat. === Naiskondlikud === * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga|Naiste Meistriliiga]] ** [[Eesti]] meistrivõistluste hõbe 2014, 2015, 2016, 2017. == Statistika == {| class="wikitable" style="text-align: center" ! colspan="3" |Klubisooritused ! colspan="2" |Liiga ! colspan="2" |Balti liiga ! colspan="2" |Karikas ! colspan="2" |Kokku |- !Klubi !Liiga !Hooaeg !Mänge !Väravaid !Mänge !Väravaid !Mänge !Väravaid !Mänge !Väravaid |- ! colspan="11" |Eesti |- ! colspan="3" |Eesti ! colspan="2" |Liiga ! ! ! colspan="2" |Karikavõistlused ! colspan="2" |Kokku |- | rowspan="5" |Tallinna FC Flora (N) | rowspan="4" |Naiste Meistriliiga |2014 |16 |7 |0 |0 |2 |0 |18 |7 |- |2015 |15 |13 |0 |0 |2 |2 |17 |15 |- |2016 |14 |9 |0 |0 |0 |0 |14 |9 |- |2017 |17 |33 |4 |3 |1 |0 |22 |36 |- ! colspan="2" |Koondis ! colspan="8" | |- ! rowspan="4" |Karjääri jooksul kokku ! colspan="2" |Eesti !20 !1 ! ! ! ! !20 !1 |- ! colspan="2" |Eesti U-19 !27 !5 ! ! ! ! !27 !5 |- ! colspan="2" |Eesti U-17 !11 !3 ! ! ! ! !20 !1 |- ! colspan="2" |Karjääri statistika !58 !9 !4 !3 !5 !2 !138 !74 |} == Isiklikku == Tammiku lemmikmängija on [[Alex Morgan]].<ref>https://issuu.com/jalka/docs/jalka_2015_05</ref> ==Viited== {{viited}} {{commonscat}} {{Annika}} {{JÄRJESTA:Tammik, Lisette}} [[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] cf7syhfdjosholj1ic3vy3fc2rt6qwq 0 435422 7170671 6637758 2026-06-11T10:14:27Z Sjur 66496 7170671 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Eliud Kipchoge | pilt = Eliud Kipchoge in Berlin - 2015 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Eliud Kipchoge 2015. aasta Berliini maratonil | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1984|11|5}} | sünnikoht = [[Kapsisiywa]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|maraton]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro 2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|maraton]]}} {{Hõbemedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|5000 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena 2004]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Pariis 2003]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Osaka 2007]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Moskva 2006]]|[[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2010. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Delhi 2010]]|5000 m jooks}} }} '''Eliud Kipchoge''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1984]] [[Kapsisiywa]]s [[Nandi maakond|Nandi maakonnas]]) on [[Keenia]] [[pikamaajooksja]]. Ta tuli olümpiavõitjaks maratonis 2016. ja 2021. aastal ning on võitnud olümpiamängudel veel kaks medalit ja maailmameistrivõistlustel kolm medalit. Alates 2012. aastast on Kipchoge keskendunud [[maraton]]ile. 2018. aasta [[Berliini maraton]]il püstitas ta maratonijooksus uue maailmarekordi ajaga 2:01.39. Ta ületas sellega neli aastat varem samuti Berliini maratonil [[Dennis Kimetto]] püstitatud tipptulemuse minuti ja 18 sekundiga. 2022. aasta Berliini maratonil püstitas ta taas maailmarekordi ajaga 2:01:09. Alates 2013. aastast on ta võitnud peaaegu kõik suured maratonid, kus on osalenud, välja arvatud 2013. aasta Berliini maraton, kus ta sai teise koha. 2019. aasta 12. oktoobril Viinis läbis Kipchoge [[Ineos 1:59 Challenge]] ürituse raames maratoni ajaga 1:59:40,2 olles sellega esimene inimene maailmas, kes on maratoni jooksnud alla kahe tunni. Antud aeg aga ei ole ametlik rekord, sest kasutati tempomeistreid, juua ulatati jalgratastelt ja Kipchoge oli ainuke osaleja, mis lähevad vastuollu [[IAAF]] reeglitega.<ref>{{Netiviide|autor=Andrew Keh|url=https://www.nytimes.com/2019/10/12/sports/eliud-kipchoge-marathon-record.html|pealkiri=Eliud Kipchoge Breaks Two-Hour Marathon Barrier|väljaanne=The New York Times|aeg=12. oktoober 2019|vaadatud=23.10.2019}}</ref> == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemused !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || '''3.33,20''' || [[31. mai]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |- | [[Miilijooks]] || '''3.50,40''' ||[[30. juuli]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[3000 m jooks]] || '''7.27,66''' || [[6. mai]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 m jooks]] || '''12.46,53''' || [[2. juuli]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[10 000 m jooks|10 000 m]] || '''26.49,02''' || [[26. mai]] [[2007]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |- | [[Poolmaraton]] || '''59.25''' || [[1. september]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lille]] |- | [[Maraton]] || '''2:01:09''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord">'''MR'''</span> || [[25. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste maratonijooksus}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Kipchoge, Eliud}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 58bw8s2k2w53d2eiugfidml97ne14dg 0 440306 7170546 7166821 2026-06-11T05:43:17Z Mona 355 /* Juuni */ 7170546 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * [[16.juuni]] -[[Park Bo-gum]] Lõuna - Korea näitleja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] fipgibentey5eantu1k9g7vzo4xngqj 7170548 7170546 2026-06-11T05:44:07Z Mona 355 /* Juuni */ 7170548 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] s6lehnhkny45zjza6kabznn3it7vs8g 7170552 7170548 2026-06-11T05:46:33Z Mona 355 /* November */ 7170552 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] luqo9lr8ac603sjkyolr7864xun7uxp 0 441994 7170556 7159547 2026-06-11T06:53:51Z Kuriuss 38125 Veerg > veer (maastiku kontekstis) 7170556 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=58.319553|EW=25.545407|kaart=Eesti}} '''Tänassilma-Viljandi-Raudna org''' on [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] asuv [[Sakala kõrgustik]]u suurim ürgorg, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa muust alast. Org on S-kujuline, ligi kilomeeter lai ja kuni 40 m sügav<ref name="eesti-maastikud"/>. Org jaguneb tinglikult kolmeks: Tänassilma ürgorg, Viljandi ürgorg ja Raudna ürgorg. Tänassilma oru ja Viljandi oru vahel on [[Ida-Eesti vesikond|Ida-Eesti vesikonna]] ja [[Lääne-Eesti vesikond|Lääne-Eesti vesikonna]] piir. ==Ajalugu== Viljandi ja Raudna ürgorud on vanimad Sakala kõrgustikul<ref name="EELIS-viljandi-maastikukaitseala" />, olles tekkinud enne viimast jääaega<ref name="EELIS-viljandi-järv-yrg" />. Oru [[aluspõhi]] koosneb [[kesk-devon]]i [[liivakivi|liivakivist]], mida katavad hilisemad setted<ref name="EELIS-viljandi-maastikukaitseala" />. Selles asuvad suuremad veekogud olid osa oletatavast [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]]st. ==Tänassilma ürgorg== [[Pilt:Viiralti tamm.jpg|pisi|[[Viiralti tamm]] Tänassilma ürgoru servas]] Tänassilma ürgorg on Tänassilma-Viljandi-Raudna oru idapoolsem osa. Org algab [[Kösti oja]] juurest ja kulgeb algul põhja-kirdesuunal ning pöörab [[Vana-Võidu]] küla juures itta. Kohe pärast pööret suubub orgu põhjasuunast [[Tääksi-Välgita-Kehklase ürgorg]] ja lõunast [[Ärma ürgorg]]. Edasi kulgeb org aina madaldudes kuni [[Sakala kõrgustik]]u servani ja lõppeb [[Tänassilma]] küla ligidal. Orus saab alguse [[Tänassilma jõgi]], mis voolab kogu oru ulatuses ja suubub [[Võrtsjärv]]e. Orus asuvad ka [[Rutsniku Mädajärv]]<ref name="EE-tänassilma-jõgi" /> ja [[Vana-Võidu Mädajärv]]. Oru serval kasvab [[Viiralti tamm]]. Kaitsealustest aladest asub Tänassilma orus [[Vana-Võidu Mädajärv]]e serval [[Kivistiku metsapark]]<ref>{{EELIS|ala|1760|Kivistiku metsapark}}</ref>, [[Tusti (Viljandi)|Tusti]] külas asub oru nõlval [[Tusti metsapark]]<ref>{{EELIS|ala|1931|Tusti metsapark}}</ref>. Tänassilma jõe ülemjooksule (mis jääb jõe [[Lähe|lähte]] ja [[Ärma jõgi|Ärma jõe]] [[Suue|suudme]] vahele) on aastakümneid juhitud [[Viljandi linn|Viljandi linna]] reovett. Orus asuvat lammisood läbivast kogumiskraavist põhja pool laiub märgala, mis on ühetaolise, äärmuseni vaesunud taimestikuga soo, mida katab lausjalt [[laialehine hundinui]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.viljandivald.ee/documents/11535/16711/Saarepeedi+valla+%C3%BCldplaneeringu+keskkonnam%C3%B5ju+strateegilise+hindamise+aruanne.pdf/c1c160bb-f3fe-4b53-9b98-809220ecca24;version=1.0 |pealkiri=Saarepeedi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, 2008 |vaadatud=2016-08-03 |arhiivimisaeg=2016-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160822030734/http://www.viljandivald.ee/documents/11535/16711/Saarepeedi+valla+%C3%BCldplaneeringu+keskkonnam%C3%B5ju+strateegilise+hindamise+aruanne.pdf/c1c160bb-f3fe-4b53-9b98-809220ecca24;version=1.0 |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Viljandi ürgorg== [[Pilt:Viljandi järv, 2007.jpg|pisi|Vaade Viljandi ürgorus asuvale [[Viljandi järv]]ele]] Edela-kirdesuunaline Viljandi ürgorg asub Tänassilma-Viljandi-Raudna oru keskel. Oru kese on 4 km pikk<ref name="EELIS-viljandi-järv"/> [[Viljandi järv]]<ref name="EELIS-viljandi-maastikukaitseala" />, millest voolab edelasse välja [[Raudna jõgi]]. Oru keskossa suubub põhjast [[Valuoja org]], oru põhjaossa aga [[Uueveski org]]. Oru loodenõlval asub [[Viljandi linn]]. Oru lõunapoolse osa veerudel on rohkesti allikaid<ref name="EELIS-viljandi-maastikukaitseala" />. Viljandi ürgorg kuulub [[Viljandi maastikukaitseala]] koosseisu<ref name="EELIS-viljandi-maastikukaitseala" />. ==Raudna ürgorg== [[File:Viljandimaa, 2014.jpg|thumb|Vaade Raudna orule [[Päri (Viljandi)|Päri]] külast [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]]l, 2014]] Raudna ürgorg asub Tänassilma-Viljandi-Raudna oru lääneosas ja kulgeb alguses edelasuunal ning pöörab [[Paistu ürgorg|Paistu ürgoru]] suubumisel [[Ramsi]] küla juures loodesse. Edasi kulgeb org järjest madalamaks muutudes kuni [[Sakala kõrgustik]]u servani ja lõppeb [[Tohvri_(Viljandi)|Tohvri]] küla ligidal. Raudna orus voolab kogu oru pikkuses [[Raudna jõgi]], selles asub ka [[Raudna tehisjärv]]. Raudna ürgorg kuulub osaliselt [[Loodi looduspark|Loodi looduspargi]] koosseisu.<ref name="EELIS-loodi-looduspark" /> ==Vaata ka== * [[Tänassilma jõgi]] * [[Raudna jõgi]] * [[Viljandi järv]] * [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]] * [[Viljandi maastikukaitseala]] * [[Loodi looduspark]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EELIS-viljandi-järv-yrg">{{EELIS|yrg|1036670416|Viljandi järv kui ürglooduse objekt}}</ref> <ref name="EELIS-viljandi-järv">{{EELIS|veekogu|743309934|Viljandi järv}}</ref> <ref name="EELIS-viljandi-maastikukaitseala">{{EELIS|ala|1161|Viljandi maastikukaitseala}}</ref> <ref name="EELIS-loodi-looduspark">{{EELIS|ala|3043|Loodi looduspark}}</ref> <ref name="EE-tänassilma-jõgi">{{EEveebis|Tänassilma%20jõgi|Tänassilma jõgi}}</ref> <ref name="eesti-maastikud">{{netiviide | URL = http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16805/9949110289.pdf | Pealkiri = Eesti maastikud | Autor = Ivar Arold | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2005 | Koht = | Väljaandja = Tartu Ülikooli Kirjastus | Kasutatud = | Keel = }}</ref> }} [[Kategooria:Eesti ürgorud]] [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna geograafia]] [[Kategooria:Pärnu alamvesikond]] [[Kategooria:Võrtsjärve alamvesikond]] pe8tf66933pe8n12p5gjqot3q50m9to 0 451365 7170656 6761560 2026-06-11T10:08:34Z Sjur 66496 7170656 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:14-01-10-tbh-012-kipchoge-keino.jpg|220px]]<br>Kipchoge Keino (2014) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]] || [[1500 m jooks]]us |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] || [[3000 m takistusjooks]]us |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 1968 || [[5000 m jooks]]us |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 1972 || 1500 m jooksus |} '''Kipchoge Hezekiah Keino''' (tuntud ka nime all '''Kip Keino'''; sündinud [[17. jaanuar]]il [[1940]] [[Kipsamo]]s, [[Nandi maakond|Nandi maakonnas]]) on [[Keenia]] endine [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. Ta on kahekordne olümpiavõitja. Ta on [[kalendžinid|kalendžini]], täpsemalt [[nandid|nandi]] päritolu. Tema vanemad surid, kui ta oli veel noor. Teda kasvatas üles tädi. Pärast kooli lõpetamist töötas ta politseinikuna ning mängis enne kergejõustiku juurde asumist [[ragbi]]t.<ref>[http://www.nation.co.ke/sports/rugby/-/1106/562876/-/y7tgsiz/-/index.html "Kip roots for 'Olympic Sevens'"]. [[Daily Nation]], 23. aprill 2009. Vaadatud 10.12.2016</ref> Keino treenis jooksmist 1800 meetri kõrgusel Keenia mägismaal. Keino esimene suurem tiitlivõistlus oli [[1962. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]] [[Perth (Austraalia)|Perth]]is [[Austraalia]]s, kus ta tuli kolmes miilis üheteistkümnendaks. [[1964. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tōkyō]]s tuli ta [[5000 m jooks|5000 meetri jooksus]] viiendaks ja [[1500 m jooks|1500 meetri jooksus]] jäi napilt finaalist välja. 27. augustil [[1965]] parandas ta 3000 meetri jooksus distantsi esimest korda, joostes maailmarekordit üle kuue sekundiga, saades ajaks 7.39,6. Hiljem samal aastal ületas ta 5000 meetri jooksus [[Ron Clarke]]'i nimel olnud maailmarekordi ajaga 13.24,2. Samal aastal võitis ta esimestel [[Aafrika mängud]]el [[Brazzaville]]'is kaks kuldmedalit. [[1966. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Kingston]]is [[Jamaica]]l võitis ta kuldmedali ühe ja kolme miili jooksus. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s võitis ta kuldmedali 1500 meetri jooksus olümpiarekordiga 3.34,91, edestas maailmarekordiomanikku [[Jim Ryun]]i 20 meetriga, mis on suurimaga eduga saadud võit sel alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160817225659/http://edition.cnn.com/2004/SPORT/06/03/olympics.keino/index.html Kipchoge Keino]. CNN.com. 23. juuni 2004. Vaadatud 10.12.2016</ref> 5000 meetri jooksus võitis ta hõbemedali. Ta tegi kaasa ka [[10 000 m jooks|10 000 meetri jooksus]], kuid katkestas. 1968. aastal oli ta esimene keenialasena USA spordiajakirja [[Sports Illustrated]] esikaanel. Neli aastat hiljem, [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] võitis ta [[3000 meetri takistusjooks]]us kuldmedali, kuid jäi 1500 meetri jooksus soomlase [[Pekka Vasala]] järel teiseks. Keino lõpetas sportlaskarjääri [[1973]]. aastal ning oli selleks ajaks saanud Keenias rahvuskangelase tuntuse. Ta on olnud eeskujuks paljudele Keenia noortele. Ta on Keenia Olümpiakomitee esimees. Ta on tegelenud ka [[orb]]usid abistava heategevusorganisatsiooniga.<ref>Gillon, Doug (5. aprill 2014). [http://www.heraldscotland.com/sport/13154090.Keino_s_remarkable_legacy_runs_deep_in_the_Rift_Valley/ "Keino's remarkable legacy runs deep in the Rift Valley"]. ''[[The Herald]]''. heraldscotland.com. Vaadatud 10.12.2016</ref> [[Eldoret]]is asub temanimeline staadion. [[2012]]. aastal oli ta üks 24 esimesest, kes võeti [[IAAFi kuulsuste hall]]i liikmeks. == Isiklikud rekordid == * 800 meetri jooks – 1.46,41 * 1500 meetri jooks – 3.34,91 * 1 miili jooks – 3.53,1 * 2000 meetri jooks – 5.05,2 * 3000 meetri jooks – 7.39,6 * 2 miili jooks – 8.25,2 * 5000 meetri jooks – 13.24,2 * 10 000 meetri jooks – 28.06,4 * 3000 m takistusjooks – 8.23,64 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.olympic.org/kip-keino Kipchoge Keino Olümpiamängude kodulehel] * {{IAAF}} * [http://www.kipkeinofoundation.co.ke/ Kipchoge Keino sihtasustus] * [http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/02/late-olympics-story-kipchoge-keino/ "Late for the Olympics: The Amazing Story of Kipchoge Keino"]. todayifoundout.com. 7. veebruar 2014 * [https://www.youtube.com/watch?v=P6Lo7A9y9pU 1500 meetri jooksu finaal 1968. aasta olümpiamängudel - YouTube] {{Olümpiavõitjad meeste 1500 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 3000 m takistusjooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Keino, Kipchoge}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 83pwohffizyn929mgf0mco7ayujwd9e 0 451424 7170654 6350270 2026-06-11T10:07:50Z Sjur 66496 7170654 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Ben Jipcho 1972.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|Hõbe|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]]|[[3000 m takistusjooks]]us}} }} '''Benjamin Wabura Jipcho''' ([[1. märts]] [[1943]] [[Mount Elgoni ringkond]] – [[24. juuli]] [[2020]] [[Eldoret]]) oli [[Keenia]] [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. Tal oli oluline roll kaasmaalase [[Kipchoge Keino]] võidule [[1500 m jooks|1500 meetri jooksus]] [[Jim Ryun]]i ees [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el hõredas õhus [[México]]s. Loovutades oma võimalused medalile, vedas ta Keinot esimesed 400 meetrit 56 sekundiga ja teise ringi 1.55,3-ga. Kolmandal ringil läks Keino ise juhtima. Finišis edestas ta maailmarekordimeest Ryuni 20 meetriga, mida ei vähendanud ka isegi Ryuni vägev lõpuspurt. Jipcho lõpetas ise kümnendana. Hiljem vabandas Jipcho Ryuni ees, et oli olnud Keinole jäneseks. [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el [[München]]is võitis ta [[3000 meetri takistusjooks]]us Keino järel hõbemedali. [[1973]]. aasta [[Aafrika mängud]]el võitis ta kuldmedali [[5000 meetri jooks|5000 meetri jooksus]] ja 3000 meetri takistusjooksus. Ta püstitas takistusjooksus maailmarekordi 8.20,7, mida aga ametliku maailmarekordina ei kinnitatud. [[1974. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Christchurch]]is [[Uus-Meremaa]]l võitis ta kuldmedali 5000 meetri jooksus ja 3000 meetri takistusjooksus ning pronksmedali 1500 meetri jooksus. 19. juunil 1973 püstitas ta [[Helsingi]]s 3000 meetri takistusjooksu maailmarekordi 8.19,1. Kaheksa päeva hiljem parandas ta samas kohas rekordit, joostes ajaks 8.13,91. See rekord püsis kuni [[1975]]. aastani, mil selle ületas rootslane [[Anders Gärderud]]. == Isiklikud rekordid == * 3000 meetri takistusjooks – 8.13,91 (1973) * 1500 meetri jooks – 3.33,16 (1974) * 5000 meetri jooks – 13.14,3 (1974) == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jipcho, Ben}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2020]] t0wvbncdld2rpto0idgz9w968tkr9gi 0 453665 7170164 7169545 2026-06-10T12:09:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 9 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7170164 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{See artikkel| räägib praegusest vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Alutaguse vald (1939)]].}} {{EestiVald | nimi = Alutaguse vald | lipp = Alutaguse valla lipp.svg | lipu_link = [[Alutaguse valla lipp]] | vapp = Alutaguse valla vapp.svg | vapi_link = [[Alutaguse valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Iisaku]] | kaart = Eesti Alutaguse vald 2017.svg | osm = pind }} '''Alutaguse vald''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[omavalitsusüksus]], mis moodustati 2017. aastal [[Alajõe vald|Alajõe]], [[Iisaku vald|Iisaku]], [[Illuka vald|Illuka]], [[Mäetaguse vald|Mäetaguse]] ja [[Tudulinna vald|Tudulinna valla]] liitumisega. 2021. aasta alguse seisuga elab Alutaguse vallas 4682 elanikku. Valla pindala on 1459 km² ehk asustustihedus on kõigest 3,2 inimest ruutkilomeetri kohta.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/ida-viru-maakond/alutaguse-vald |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210928111235/https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/ida-viru-maakond/alutaguse-vald |url-olek=ei tööta }}</ref> Alutaguse piirkonda asustasid alguses [[vadjalased]], kes aeti sealt ära juba [[Liivi sõda|Liivi sõja]] eel. Seejärel oli piirkond etniliselt mitmekesine. Koha nimi on Alutaguse, kuna Virumaa eestlaste vaates asus see paik Alu linna taga.<ref name=":2" /> Alutaguse piirkonnas on Eesti suurim metsasus. [[Alutaguse rahvuspark]] kaitseb Eesti kõige ürgsemat metsa ja paljusid ohustatud liike. Rahvuspargi kõrval on turismimagnetid, nagu [[Kuremäe klooster]] ja [[Vasknarva ordulinnus]].<ref name=":3" /> Alutagusel on kolm üldhariduskooli: [[Iisaku Gümnaasium]], [[Mäetaguse Põhikool]] ja [[Illuka Kool]].<ref>https://www.alutagusevald.ee/koolid{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lasteaedu on samuti kolm: Iisaku Lasteaed Kurekell, Mäetaguse Lasteaed Tõruke ja Illuka Kool.<ref>https://www.alutagusevald.ee/lasteaiad{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lisaks on vallas üks huvikool: [[Iisaku Kunstide Kool]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/huvikoolid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212153318/https://www.alutagusevald.ee/huvikoolid |url-olek=ei tööta }}</ref> "Liikudes läbi Alutaguse" on olulisim kohalik spordivõistlus, mis on menu kogunud alates 2019. aastast.<ref name=":4" /> [[Alutaguse Valla Leht]] loodi koostöös vallaga 2017. aastal vallaelanike teavitamiseks. Alutaguse vallal on oma veebileht, kust leiab värskeimat teavet – [https://www.alutagusevald.ee/ www.alutagusevald.ee]. Alutaguse elanikel on Facebookis mitteametlik grupp, kus jagatakse infot ürituste kohta ja arutatakse Alutagusega seotud küsimusi. == Ajalugu == === Piirkonna varane ajalugu === {{Vaata|Alutaguse (ajalooline piirkond)}} Esimesteks piirkonna asukateks peetakse vadjalasi, kes olid tulnud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigist]]. Tollal oli suurim vadjalaste asula [[Jõuga]], kus on nüüdseks säilinud ka 280 kääpaga [[Jõuga kääbaskalmistu|vadjalaste kalmistu]]. Virumaa eestlaste vaates nimetati kirdeala Alu linnast tagapool asuvaks maaks ehk Alutaguseks. Aastatel 1266–1719 oli see omaette maakond. Kui asukad esimest korda jõudsid, olid seal ainult tühjad laaned, mis sobisid hästi aletamiseks. [[Taani hindamisraamat|Liber Census Daniaes]] ehk Taani hindamisraamat 13. sajandist sisaldab viiteid nii Mäetagusest, Iisakust kui ka Illukalt.<ref name=":2" /> Pärast iseseisvate vürstiriikide ühendamist ja [[Kuldhord]]i ülemvõimu lõppemist 16. sajandil hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] otsima väljapääsu merele. Sellega ohustati kohalikke haldusüksuseid. Rüüsteretked olid kõige kurnavamad just Venemaaga piirnevatele maakondadele. Esimene suurem rüüsteretk toimus 1501. aastal ning pärast seda rüüsteretked sagenesid. Liivi sõja eel 1558. aasta suvel läks kogu Alutaguse rohkem kui 20 aastaks Moskva võimu alla ning vabaneti alles 1581. aastal, kui rootslased ja soomlased ajasid [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel venelased-tatarlased Virust ja Alutaguselt välja. Selle sajandi sõjad muutsid märgatavalt Alutaguse etnilist koosseisu. Vadjalaste asemel said elanikeks Rootsi kuninga [[Johan III]] edikti sunnil vallalised soome talupojad. Nende tulek ei peatunud, kui sund lõpetati. Alutaguse oli hea piirkond, kus saada omale maa ja seal vilja kasvatada, teisalt oli see orjadele hea piirkond tänu kehvale maale ja hõredale asutusele. [[Iisaku kihelkond]] asutati 1654. aastal.<ref name=":2" /> Alutaguse jäi [[Põhjasõda|põhjasõja]] esimesel perioodil aktiivsesse sõjaruumi. Pärast Eestimaa ühendamist Vene riigiga tehti adramaarevisjone kuni 1857. aastani. Talukogukonnad tekkisid siis, kui talu hakati päriseks ostma. 1919. aastal hakati Virumaal tegema iseseisva [[Alutaguse maakond|Alutaguse maakonna]] loomise kampaaniat ning sama aasta suvel tegi Viru maakonnavalitsus ettepaneku jagada [[Mäetaguse vald (Jõhvi kihelkond)|Mäetaguse vald]] Mäetaguse ja Pagari vallaks. Siiski leiti, et see poleks majanduslikult otstarbekas. 1922. aastal algas Mäetagusel kampaania kooli avamiseks [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse mõisa]] avaras härrastemajas, mille põllutööministeerium andis vallale.<ref name=":2" /> 1930. aastate lõpuks oli igas talus olemas niidumasin, hobugööpliga peksumasin, tuulamismasin ja mõnel isegi külvimasin. Esimene Vene okupatsioon jäi kaugeks, kuid Saksa okupatsiooniga puututi palju rohkem kokku. Mitmed armee salateenistuspunktid paigutati sellesse piirkonda. Paljudesse kohalikesse ehitistisse, kaasa arvatud Mäetaguse koolimajja, paigutati sõjaväe laatsaret. Küladesse hajutati sõjaväevarustuse laod, hobusetallid ja mitmesugused töökojad. Saksa okupatsiooni ajal taastati küll viimase vallavalitsuse volitused, kuid kuna Nõukogude võim küüditas vallavanem J. Reimandi, võttis kohustused enda kanda endine vallavanema abi Paul Truupõld.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Uhe 1345-1995 : Ida-Virumaa küla eluoluast läbi aegade|aasta=1995}}</ref> [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse vald]] asus Virumaal ka aastatel 1939–1950. See oli pindalalt tunduvalt väiksem ja asus suuresti nüüdse [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu haldusüksuse]] territooriumil. === Valla moodustamine === [[Jõhvi vald|Jõhvi vallavalitsus]] tegi ettepaneku liituda ühtseks Alutaguse vallaks Alajõe, Iisaku, [[Illuka vald|Illuka]], [[Kohtla vald|Kohtla]], [[Kohtla-Nõmme]], Mäetaguse ja [[Toila vald|Toila vallale]] 2009. aasta veebruaris.<ref name="D9vyw" /> Seoses [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]iga algatas liitumisläbirääkimisi 2015. aasta oktoobris Iisaku vallavolikogu, kes kutsus kõnelustele Alajõe, [[Avinurme vald|Avinurme]], Illuka, [[Lohusuu vald|Lohusuu]], Mäetaguse ja [[Tudulinna vald|Tudulinna valla]]. Lohusuu vallavolikogu vastas pakkumisele eitavalt ja Illuka vallavolikogu liitus läbirääkimistega vaatlejaliikmena. Avinurme jäi 2016. aasta mais kõrvale.<ref name="läbirääkimised" /> 2016. aasta septembris tegi Iisaku vallavolikogu uue ettepaneku Alajõe, Mäetaguse ja Tudulinna vallale ühinemisläbirääkimisi jätkata ning Illuka vallale läbirääkimisi alustada.<ref name="läbirääkimised" /> Illuka vald otsustas läbirääkimised 21. detsembril katkestada.<ref name="läbirääkimised" /> Teised vallad otsustasid liituda. Viimasena võttis 29. detsembril otsuse vastu Mäetaguse vallavolikogu ja samal päeval allkirjastati ka ühinemisleping.<ref name="O5zjp" /> 15. juunil 2017. aastal otsustas valitsus lisaks vabatahtlikult ühinenud valdadele ühendada Illuka vald Alutaguse vallaga.<ref name="Og3YK" /> Illuka Vallavolikogu ei nõustunud vabatahtlikult Alutaguse vallaga liituma ja vaidlustas sundliitmise [[Riigikohus|Riigikohtus]], kuid jäi seal kaotajaks.<ref name="rikos" /> Ühinemine jõustus 24. oktoobril 2017. aastal ehk [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimiste]] tulemuste väljakuulutamise päeval.<ref name="7ogxu" /> == Sümboolika == Alutaguse vapil ja lipul on kasutatud sinist taustavärvi kuldse [[murakas|muraka]] ümber. Sinine märgib Alutaguse valla rohkeid veekogusid. Kuldne murakas nii vapi kui ka lipu keskel tähistab metsade ja soode rohkust ning piirkonna liigirikkust. Muraka ehitus märgib sealsete kultuuride mitmekesisust ja muraka viis tippu viitavad valla viiele ühinenud osale. Samuti seostatakse kuldset murakat Päikesega, mis tõuseb Eestimaale Alutaguselt.<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/sumboolika-konkurss |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111633/https://www.alutagusevald.ee/sumboolika-konkurss |url-olek=ei tööta }}</ref> == Haridus == Koole ([[Iisaku Gümnaasium]], [[Mäetaguse Põhikool]], [[Illuka Kool]]) ja lasteaedu (Iisaku Lasteaed Kurekell, Mäetaguse Lasteaed Tõruke, Illuka Kool) on kolm ning huvikoole ([[Iisaku kunstide kool|Iisaku Kunstide Kool]]) üks. Kõige varasemad märkmed on 1750. aastast Iisaku gümnaasiumist, kuhu otsiti kooliõpetajat. Kinnitus kooli olemasolust on 1788. aastast. 1837. aastal rajati Iisaku kogukonnakool. Samast aastast on ka esimesed aruanded Mäetaguse mõisa erakoolist (saksa keeles ''Privatschule'').<ref>https://www.alutagusevald.ee/hallatavad-asutused</ref> Mäetaguse vallas on ka varasemaid andmeid hariduse andmisest. 1752. aasta kirikumeetrikas mainitakse, et Kalina koolmeister Juhan suri 69-aastasena. Sellele järgnevad sarnased sissekanded, mis annavad aimu hariduse andmisest sealses piirkonnas. Mäetagusel loodi esimene koolimaja 1846. aastal. 1870. aastatel muudeti Mäetaguse kool vallakooliks. 1905. aastal lasi Mäetaguse mõisaomanik parun Konstantin von Rosenil ehitada uus koolimaja. Sel ajal töötas kool kaheklassilisena. Esimest korda oli kool üheksaklassiline 1988. aastal ning kaks aastat hiljem sai Mäetaguse Põhikooli nime. Alates 2016. aastast juhib kooli Veera Sibrik.<ref>https://www.maetaguse.edu.ee/et/ajalugu</ref> [[Fail:Mäetaguse mõisa peahoone.jpg|pisi|Mäetaguse mõisa peahoone]] Iisakus Täriveres asutati 1903. aastal ministeeriumikool, mis 1913. aastal nimetati Iisaku Kaheklassiliseks Ministeeriumikooliks. 1913. aastal põles koolimaja maha, mistõttu ehitati Iisakusse uus ministeeriumikool ehk Iisaku Kõrgem Algkool. 1919. aastal muudeti see Iisaku kuueklassiliseks algkooliks. Kool oli 1968. aastaks keskkool ning alates 1996. aastast ka gümnaasium. Praegu on kooli direktor Külli Guljavin.<ref>{{Netiviide |url=https://www.iisaku.edu.ee/est/yldinfo/ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111615/https://www.iisaku.edu.ee/est/yldinfo/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Illuka Kool on mõisakool, mis tegutseb Illuka mõisas. Koolil on olnud palju nimesid. Illuka Kooli eellaseks peetakse Illuka-Jahuoja kooli, mille tegevus toimus aastatel 1837–1892 Raudil. Mõisahooned ja häärberi rajasid mõisavalitsejad Dieckhoffid, kes ehitasid sinna 1885.–1888. aastal ühekorruselise kivimaja ehk praeguse mõisahoone. 1912. aastal müüsid Dieckhoffid mõisa parun Claus von Nottbeckile, kes omakorda müüs selle 1921. aastal Eesti riigile. Praeguse nime sai kool 2010. aasta 1. septembril, mil liituti kõrvalmajas tegutsenud lastepäevakeskusega. Direktor on Anneli Bogens.<ref>https://www.illuka.edu.ee/ajalugu</ref> Iisaku Kunstide Kool rajati aastal 1989. Koolis saab õppida [[kunst]]i, [[tants]]u ja [[muusika]]t (klaver, viiul, kitarr, kannel, ukulele, mandoliin, plokkflööt ja akordion). Huvikoolil on Alutagusel oluline roll.<ref>{{Raamatuviide|autor=Monika-Aino Jõesaar|pealkiri=Kuni sõda kõik purustas... : Vaivara ja Alutaguse valla koolide ajalugu 1919-1944|aasta=2000|koht=Ida-Virumaa}}</ref> == Kultuur == Alutaguse vallas on seitse kultuurimaja: [[Mäetaguse rahvamaja]], [[Kiikla rahvamaja]], [[Pagari seltsimaja]], [[Iisaku rahvamaja]], Alajõe kogukonnamaja, Tudulinna kogukonnamaja ja Kurtna seltsimaja. Järjepidevalt on ilmunud ka ajalehti. Siiani ilmub neist [[Alutaguse Valla Leht]], mida tehakse 2018. aastast Iisakus. '''Varem ilmunud ajalehed''' * [[Meie Keskel]] vahendas Iisaku valla uudiseid (ilmus 1997–2017) * [[Alajõe Valla Infoleht]] vahendas Alajõe valla uudised (ilmus 2014–2017) * [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] vahendas Illuka valla uudiseid (ilmus 1997–2017) * [[Mäetaguse Elu]] vahendas Mäetaguse valla uudiseid (ilmus 1995–2017) * [[Tudulinna Leht]] vahendas Tudulinna valla uudiseid (ilmus 1997–2017) Iisakus tegutseb [[Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/kultuurimajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111620/https://www.alutagusevald.ee/kultuurimajad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Juhtimine == Alutaguse vallavalitsus asub Iisaku alevikus aadressil Tartu mnt 56. Valla teeninduskeskused asuvad Mäetagusel, Illukal, Alajõel ja Tudulinnas.<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/vvalitsus |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111621/https://www.alutagusevald.ee/vvalitsus |url-olek=ei tööta }}</ref> Alutaguse vallavanem on [[Tauno Võhmar]]. Vallavalitsuse liikmed on Kairi Hõbemeri, Taavi Vogt, Timo Juursalu, Liina Talistu.<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/valitsuse-liikmed |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111633/https://www.alutagusevald.ee/valitsuse-liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> 9. detsembril 2021 valiti ametisse uus vallavolikogu aastani 2025. Volikogu esimees on Veljo Kingsep ning aseesimees Jüri Päll. Volikogusse kuuluvad Janno Vool, Anu Kljutšnik, Kristiina Ets, Annes Kingu, Juri Novožilov, Vladimir Derbuk, Andrus Toss, Andres Pärnpuu, Priit Palmet, Aivar Surva, Oleg Kuznetsov, Aivo Tamm, Marek Kullamägi. Komisjoni kuus liiget on Valimisliit Alutagusest, kaks EKREst, kaks Eesti Reformierakonnast, kaks Valimisliit OMA VALLAST ning üks Eesti Keskerakonnast.<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/ii-koosseis-2021-2025 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111656/https://www.alutagusevald.ee/ii-koosseis-2021-2025 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2018. aasta augustis jõustus Alutaguse valla arengukava 2018–2030.<ref>https://www.alutagusevald.ee/arengukava</ref> == Vaatamisväärsused == [[Fail:Kauksi rand.jpg|pisi|Kauksi rand]] Tänu väikesele rahvastustihedusele ei ole inimmõju loodusele suur. Valla alale ulatub ka [[Alutaguse rahvuspark]]. Mõned tuntumad huviobjektid on järgmised: * [[Kuremäe klooster]] ehk Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster. Tegemist on esimese Eestisse rajatud õigeusu kirikuga. Kloostri tähtsaim ehitis on viiekupliline Jumalaema Uinumise peakirik, mis sai valmis 1910. aastal. * [[Iisaku Muuseum|Iisaku Muuseumi]] püsiekspositsioonid tutvustavad Ida-Virumaa eluolu. Näha võib nii vanu põllutööriistu ja majapidamistarbeid kui ka õppevahendeid ning tuletõrje ajalugu. 2008. aastal pälvis muuseum Ida-Virumaa kultuuripärli tunnustuse. Muu hulgas tutvustatakse poluvernikute ehk pooleusuliste kultuuri. *[[Iisaku vaatetorn]] asub Alutaguse rahvuspargis. Torn on 28 meetri kõrgune ja hea ilma korral avaneb sealt vaade Kuremäe kloostrile, põlevkivikaevandustele, tuhamägedele, rabadele ja Peipsi järvele.<ref name=":3">https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark/1417</ref> *[[Konsu järv]] on Kurtna järvestiku suurim järv. Järv jaguneb kaheks osaks, mida ühendab 100-meetrine kanal. Järve kaldal on telkimisala, mis mahutab maksimaalselt 300 inimest. * [[Vasknarva ordulinnus]] asub Vasknarvas Narva jõe läänekaldal. Ordulinnus rajati ja hävitati 1349. aastal. Ordulinnusel on kirju ajalugu, kuna 16. sajandil vallutasid linnuse Vene väed ning paarikümne aasta pärast läksid sinna ka Rootsi jõud.<ref>https://www.puhkaeestis.ee/et/vasknarva-ordulinnuse-varemed</ref> * [[Kauksi rand]] asub Peipsi järve põhjakaldal. See on Peipsi üks ilusamaid ja tuntumaid randu. Rand on tuntud laulvate liivade poolest.<ref>https://www.puhkaeestis.ee/et/kauksi-rand-ja-rannapromenaad-peipsi-jarve-aares</ref> [[Fail:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|pisi|Kuremäe nunnaklooster]] == Loodus == === Pinnamood, mullastik === Alutaguse madalikule on omased suured metsad, jääjärve- ja järvetasandikud ning põlevkivi kaevandamise tulemusel tekkinud tehnogeensed maastikud. Madaliku lääneosas saviliivadel gleimuldadel kasvab soostunud kaasik. Peeneteralistel järveliivadel kasvab mitut tüüpi soostunud metsa. Kohati leidub palukuusikuid. Peipsi põhjaranniku kaldal kasvab katkendlik männimetsa luitevöönd. Kirdeosa maastik on tehnogeenne. Narva põlevkivikarjäär on siiani töötav, kuid Viivikonna kaevandus ja Oru turbaväli on kasutamiseks suletud. Kaevandatud aladele on tekkinud kilomeetripikkused ja mõne kilomeetri laiused puistangulavad, millest mõned täituvad pärast kaevandamist veega. Narva jõest läänes asub palju soid (Sirtsi soo, Muraka raba jne). Seal kasvab palju haruldasi taimeliike ning sood on paljude lindude pesitsemispaigad.<ref name=":0">http://entsyklopeedia.ee/artikkel/alutaguse_madalik</ref> === Loomastik === [[Fail:Lynx (16279042933).jpg|pisi|Ilves]] Alutagusel elutseb palju loomaliike, nagu lendorav, ilves, metsis ja rabapüü.<ref name=":1">http://www.virumaa.ee/loodus/</ref><ref name=":0" /> === Taimestik === Alutaguse metsa- ja soomaadel võib kohata haruldasi taimi, nagu [[ida-võsalill]], väheõiene tarn, [[Harilik nõiakold|nõiakold]], [[hammasjuur]], [[sinine emajuur]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === [[Alutaguse rahvuspark]] === Alutaguse rahvuspark on loodud 2018. aastal, et kaitsta tüüpilisi ja haruldasi Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri. Rahvuspargi pindala on 45 019 hektarit. Eesti suurim soostik, Puhatu soostik, asub Alutaguse rahvuspargis. Lisaks asuvad ainsad mandriluited Eestis Alutaguse rahvuspargis. See on kõige ürgsema loodusega metsarikkaim Eesti piirkond, mis meenutab taigat. Rahvuspargis on lõkkekohti, matkaradu, metsaonne ja isegi vaatetorn. Alutaguse rahvuspark sobib kõigile, nii vaiksele nautlejale, korilasele kui ka lihtsalt seikluse otsijale.<ref><nowiki>https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark</nowiki></ref><ref>{{Netiviide |url=https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/alutaguse-rahvuspark/kaitsealast-20 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211105195242/https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/alutaguse-rahvuspark/kaitsealast-20 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Asustus == === Alevikud === Alutaguse vallas on kaks alevikku: [[Iisaku]] ja [[Mäetaguse]]. Valla halduskeskus asub Iisakus. === Külad === Vallas on 73 küla: [[Agusalu]], [[Alajõe]], [[Alliku (Alutaguse)|Alliku]], [[Apandiku]], [[Aruküla (Alutaguse)|Aruküla]], [[Arvila]], [[Atsalama]], [[Edivere]], [[Ereda]], [[Illuka]], [[Imatu]], [[Jaama (Alutaguse)|Jaama]], [[Jõetaguse (Alutaguse)|Jõetaguse]], [[Jõuga]], [[Kaatermu]], [[Kaidma]], [[Kalina]], [[Kamarna]], [[Karjamaa (Alutaguse)|Karjamaa]], [[Karoli]], [[Kasevälja]], [[Katase]], [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]], [[Kellassaare]], [[Kiikla]], [[Kivinõmme]], [[Koldamäe]], [[Konsu]], [[Kuningaküla]], [[Kuremäe]], [[Kuru (Alutaguse)|Kuru]], [[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]], [[Lemmaku]], [[Liivakünka]], [[Lipniku]], [[Lõpe (Iisaku)|Lõpe]], [[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]], [[Mäetaguse küla|Mäetaguse]], [[Ohakvere]], [[Ongassaare]], [[Oonurme]], [[Pagari]], [[Peressaare]], [[Permisküla]], [[Pikati]], [[Pootsiku]], [[Puhatu]], [[Rajaküla (Alutaguse)|Rajaküla]], [[Rannapungerja]], [[Ratva]], [[Rausvere]], [[Remniku]], [[Roostoja]], [[Sahargu]], [[Smolnitsa]], [[Sõrumäe]], [[Sälliku]], [[Tagajõe]], [[Taga-Roostoja]], [[Tammetaguse]], [[Tarakuse]], [[Tudulinna]], [[Tärivere]], [[Uhe]], [[Uusküla (Alajõe)|Uusküla]], [[Vaikla]], [[Varesmetsa]], [[Vasavere]], [[Vasknarva]], [[Võhma (Alutaguse)|Võhma]], [[Võide]], [[Võrnu]] ja [[Väike-Pungerja]]. === Rahvastik === Alutaguse valla rahvarohkeimad külad on Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse, Kuremäe, Kiikla, Kurtna ja Alajõe. 2021. aasta alguse seisuga oli Alataguse vallas 4712 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 4929.<ref>{{Netiviide |url=https://www.alutagusevald.ee/rahvastik |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111621/https://www.alutagusevald.ee/rahvastik |url-olek=ei tööta }}</ref> Asustustihedus on 3,2 elanikku ruutkilomeetri kohta. Statistikaameti info järgi oli 2021. aasta oktoobri seisuga vallas tööga hõivatuid 1568 ning 159 oli registreeritud töötuna. Keskmine brutokuutasu jääb alla Eesti keskmise.<ref>https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk</ref><ref name="arhiivikoo" /> Meeste ja naiste osakaal vallas on peaaegu võrdne. Alutaguse valla rahvastik on vananev. Vanuseklass 0–29 moodustab 27,08% kogu elanikkonnast. Kõige rohkem inimesi on vanusegrupis 50–59 (16,72%).<ref>{{Netiviide |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Statistika/KOV/rahvastik.xlsx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111621/https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Statistika/KOV/rahvastik.xlsx |url-olek=ei tööta }}</ref> == Sport == Alutaguse vallas korraldatakse spordivõistlusi. Üks tuntumaid on jooksusari "Liikudes läbi Alutaguse", mis aitab kaasa Eesti jooksukultuuri arengule ja annab harrastajatele võimaluse end proovile panna. Jooksusari on saanud alguse 2019. aastal ja pakub igal aastal uutmoodi väljakutset. Tavaliselt on mitu võistlusjooksu, mis jagunevad etappidesse. Spordisaalides on võimalik harrastada pallimänge. Lisaks on kettagolfipargid, rajad rulluisutamiseks ja -suusatamiseks, 25 meetri pikkune bassein, lasketiir ja talvel ka suusarajad. Noortel on võimalik käia korvpalli-, jalgpalli-, enesekaitse-, ujumis- ja suusatreeningutel.<ref name=":4">https://alutagusesport.ee/</ref> == Rahvarõivad == Alutaguse valla rahvarõivad on üks osa Põhja-Eesti rahvarõivarühmast. Põhja-Eesti rühmariided on enamasti samade põhimõtetega, kuid valdadel olid erinevused, mis eristasid neid teistest. Alutaguse vallas said kokku eri kultuurid. Põhjast puututi kokku Soome lahe saarte elanikega, idas olid kokkupuuted vadja-isuri asustusega ja venelastega.<ref>https://rahvaroivad.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/alutaguse</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="läbirääkimised">[http://alutaguse.kovtp.ee/ Alutaguse valla ühinemisläbirääkimised] Alutaguse valla kodulehet, vaadatud 30.12.2016.</ref> <ref name="rikos">[https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=5-17-15/10 Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 95 „Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll]</ref> <ref name="D9vyw">[https://web.archive.org/web/20161230233749/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10198 Alutaguse vald on kasulik kõigile]. Põhjarannik, 22. aprill 2009.</ref> <ref name="O5zjp">[https://web.archive.org/web/20171112185830/http://www.maetaguse.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/WgScIXAyyx0c/content/allkirjastati-uhinemisleping-ja-haldusterritorialse-korralduse-muutmise-taotlus Allkirjastati ühinemisleping ja haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlus]. Mäetaguse vallavalitsus, vaadatud 12.11.2017.</ref> <ref name="Og3YK">[https://www.postimees.ee/4147385/ Valitsus otsustas omavalitsuste ühendamised]. Postimees, 15. juuni 2017.</ref> <ref name="7ogxu">[https://web.archive.org/web/20171023174047/https://haldusreform.fin.ee/2017/10/uhinemiste-ja-liitumiste-joustumine/ Ühinemiste ja liitumiste jõustumine]. Rahandusministeerium, vaadatud 12.11.2017.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Alutaguse Parish}} * [https://www.alutagusevald.ee/ Valla koduleht] {{Ida-Virumaa}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vallad]] [[Kategooria:Alutaguse vald| ]] gjlcd99k4595osu13b1kmufq2fgfxaj 0 454347 7170630 7169825 2026-06-11T09:32:28Z Kuriuss 38125 7170630 wikitext text/x-wiki '''Janne Ševtšenko''' (2025. aastast kodanikunimi '''Janne Olesk'''; sündinud [[23. august]]il [[1970]]) on eesti ooperilaulja ([[sopran]]). Ta on õppinud Tartus [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises muusikakoolis]] ja lõpetanud 1998. aastal [[Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Anu Kaal]]u lauluklassis).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Aastatel 1992–2004 laulis ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperikooris. 2004. aastast on Estonia ooperi- ja operetisolist.<ref name="RO">{{Netiviide |pealkiri=Rahvusooper Estonia. Janne Ševtšenko |url=http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170927041538/http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on laulnud ka [[Savonlinna ooperikoor]]is.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/janne-sevtsenko/ Janne Sevtšenko tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ooperidebüüdi tegi ta 1999. aastal Zerlina rollis [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i [[ooper]]is "[[Don Giovanni]]". Tema säravamateks peaosadeks on peetud Eliza Doolittle'it [[Frederick Loewe]] [[muusikal]]is "[[Minu veetlev leedi]]" (2008) ja Madeleine de Faublas'd [[Pál Ábrahám]]i [[operett|operetis]] "[[Savoy ball]]" (2014). Ta on teinud lepingulisi näitlejarolle ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ja revüüteatris [[Bel-Etage]]. Ta on esinenud nii sooloartistina kui ka suurte orkestrite ja kammeransamblite vokaalsolistina ning nii vaimulike kui ka ilmalike suurvormide solistina. Lisaks kodumaistele muusikakollektiividele on ta teinud koostööd Viini Straussi Festivaliorkestriga (Strauss Festival Orchester Wien) ja Franz Lehári orkestriga Austrias. Pikka aega on ta olnud ka peamiselt operetihittidele ja ungari muusikale spetsialiseerunud meeleolumuusikaansambli Evergreen 94 naissolist.<ref>[https://www.truvalo.ee/esinejad/meeleolumuusika/kolme-ja-enama-liikmega-ansamblid/evergreen-94/ Evergreen – 94] Agentuuri Truvalo koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> 2015. aastal oli ta [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhindade]] gala õhtujuht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-teatri-aastaauhindade-gala-otseulekanne-rahvusooperist-estonia Eesti teatri aastaauhindade gala]. ETV, 27.03.2015.</ref> Janne Ševtšenko on Köstriaseme kunstitalu kultuurikava korraldaja ja sage esineja sealsetel kontsertidel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-jazzi-ja-klassika-kohtumispaik-kostriaseme-kunstitalus "Delta". Jazzi ja klassika kohtumispaik Köstriaseme Kunstitalus] Klassikaraadio saade "Delta", 04.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (1998). ==Looming== ===Lavarolle=== <table><tr valign=top><td> *Zerlina (Mozarti "Don Giovanni") *Fedora Palinska (Kálmáni "Tsirkusprintsess") *Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball") *Lucia (Hindemithi "Pikk jõulueine") *Eliza Doolittle (Loewe’ "Minu veetlev leedi") *Silva (Kálmáni "Silva") *Despina (Mozarti "Così fan tutte") *Papagena ja Teine daam (Mozarti "Võluflööt") *Clorinda (Rossini "Tuhkatriinu") *Nedda (Leoncavallo "Pajatsid") *Lola (Mascagni "Talupoja au") *Haiderl (Schuberti ja Berté "Kolme neitsi maja") *Domna Saburova (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja") *Marcellina (Mozarti „Figaro pulm“) *Ännchen (Weberi "Nõidkütt") *Mercédès (Bizet’ "Carmen") <td> *Frasquita (Bizet’ "Carmen") *Antonia (Leigh’ "Mees La Manchast") *Chloë (Tšaikovski "Padaemand") *Roosi ja Rowan (Britteni "Väike korstnapühkija") *Iti (Ehala "Nukitsamees") *Sally (Kanderi "Kabaree") *Barbara (Straussi "Öö Veneetsias") *Valencienne (Lehári "Lõbus lesk") *Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk") *Angele Didier (Lehári "Krahv Luxemburg") *Neli (Tambergi "Inimeseks tahaks saada") *Franziska Cagliari (Straussi "Viini veri") *Giannetta (Donizetti "Armujook") *Ida (Straussi "Nahkhiir") *Cupido ([[Jacques Offenbach|Offenbachi]] "Orpheus põrgus") <ref>Ruth Alaküla. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / Delfi Kultuur, 25.10.2022.</ref> *Krahvinna Gabriele Zedlau (Straussi "Viini veri") </table> ===Filmid ja telesarjad=== Ta on mänginud [[Inessa Armand]]i mängufilmis "[[Minu Leninid]]" (1997) ning olnud animafilmide "Peetrikese reis Kuule", "Blinky Bill", "Haikala lugu", "Shrek 3" ja seitsmeosalise animafilmide sarja "Frank ja Wendy" hääle- või dublaažinäitleja.<ref>[https://www.efis.ee/person/11990 Janne Ševtšenko tutvustus] Eesti filmi andmebaasis. Vaadatud 09.06.2026.</ref><ref name="RO" /> Ta on näidelnud ka telesarjas "[[Litsid]]" / "Naiste sõda". ===Suveooper ja kontserdisarjad=== * 2017. aastal etendas ta koos hispaania tenori [[Germán Gholami]] ja eesti pianisti [[Tarmo Eespere]]ga Eesti mõisates ja vabaõhulavadel suveooperit "Granada", mis hõlmas hispaania laule, ''zarzuela''<nowiki/>'sid ning prantsuse heliloojate hispaaniateemalist muusikaloomingut. * "Classics in Jazz" / "Klassika džässis" – klassikalist ooperirepertuaari ja improvisatsioonilist džässi kombineeriv kontserdikava koos kontrabassist [[Toivo Unt|Toivo Undi]] ja ansambliga ArtTrio. * "Väike öömuusika" – [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] kontserdisari koos [[Villu Veski]] ([[saksofon]]) ja [[Tiit Kalluste]]ga ([[akordion]]). ===Köstriaseme kunstitalu=== Janne Ševtšenko on koos abikaasaga Saue vallas asuva Köstriaseme kunstitalu omanik ja selle kultuurikava korraldaja. Alates 2023. aastast peetakse seal rohkete kontsertidega kahepäevast Köstriaseme suvealguse festivali.<ref>[https://jupiter.err.ee/1610046646/kostriaseme-kunstitalu "Terevisioon": Köstriaseme kunstitalu] ERR Jupiter, "Terevisioon" 04.06.2026.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1159660/ooperilaulja-janne-olesk-restaureerib-ja-ehitab-olen-ette-votnud-uue-kaevurakke-ladumise-ja-seinte-krohvimise Ooperilaulja Janne Olesk restaureerib ja ehitab: olen ette võtnud uue kaevurakke ladumise ja seinte krohvimise] Õhtuleht.ee, 09.06.2016.</ref> Lisaks hoitakse sealsete üritustega elus rahvakultuuri traditsioone, korraldades maaelu-töötube (nt vana aida renoveerimise töötuba, kiviaia ladumise töötuba, väliköögi konserveerimise töötuba jne).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> ==Tunnustus== *2011 – [[Harjumaa teatripreemia]] *2013 ja 2017 – rahvusooperi Estonia kuldsponsori SEB publikupreemia *2022 – [[Georg Otsa nimeline auhind]] (tähelepanuväärse mitmekülgsuse eest muusikateatri eri žanrites ning veenva ja isikupärase karakteriloome eest järgmistes osatäitmistes: Ännchen (Weberi "Nõidkütt"), Eliza Doolittle (Loewe "Minu veetlev leedi"), Despina (Mozarti "Così fan tutte"), Silva Varescu (Kálmáni "Silva"), Musetta (Puccini "Boheem"), Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball"), Lagle (Puuri "Pilvede värvid"), Stéphanie (Gounod’ "Romeo ja Julia"), Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk"; kõik rahvusooperis Estonia)) ==Isiklikku== Janne Ševtšenko on pärit loomingulisest Tartu kodust: kõik tema kolm vanemat õde mängisid kitarri ja laulsid, isa mängis klaverit ja tantsis emaga tantsuansamblis.<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Tema koreograafist õde [[Claudia Ševtšenko]] on [[flamenko]]tantsija. Oma ala proffidena on õed Janne (laulusolistina) ja Claudia (koreograafi ja tantsijana) töötanud koos mitmes Estonia teatri lavastuses, sealhulgas kahes "Carmeni" lavastuses.<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1000422/janne-ja-claudia-sevtsenko-rambivalguses-saravad-oed-kelle-elu-taidab-muusika Janne ja Claudia Ševtšenko – rambivalguses säravad õed, kelle elu täidab muusika] Õhtuleht.ee / Tiiu, 02.05.2020.</ref> 2025. aastal abiellus ta ettevõtja Meelis Oleskiga, kellega oli selleks ajaks juba 24 aastat koos elanud, ning kannab pärast seda perekonnanime Olesk. Esinejanimena kasutab ta edasi oma neiupõlvenime Ševtšenko.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> Tal on varasemast kooselust tütar Saskia ja kooselust Meelis Oleskiga tütar Mirjam.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kulaline-janne-sevtsenko/similar-185950 "Delta". Külaline: Janne Sevtšenko] [[Klassikaraadio]] saade "Delta", 14. jaanuar 2014 {{JÄRJESTA:Ševtšenko, Janne}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 11e985sz8ev9pcapkiz425mxyg9em3i 7170635 7170630 2026-06-11T09:36:32Z Kuriuss 38125 7170635 wikitext text/x-wiki '''Janne Ševtšenko''' (2025. aastast kodanikunimi '''Janne Olesk'''; sündinud [[23. august]]il [[1970]]) on eesti ooperilaulja ([[sopran]]). Ta on õppinud Tartus [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises muusikakoolis]] ja lõpetanud 1998. aastal [[Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Anu Kaal]]u lauluklassis).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Aastatel 1992–2004 laulis ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperikooris ning 2004. aastast on Estonia ooperi- ja operetisolist.<ref name="RO">{{Netiviide |pealkiri=Rahvusooper Estonia. Janne Ševtšenko |url=http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170927041538/http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on laulnud ka [[Savonlinna ooperikoor]]is.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/janne-sevtsenko/ Janne Sevtšenko tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ooperidebüüdi tegi ta 1999. aastal Zerlina rollis [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i [[ooper]]is "[[Don Giovanni]]". Tema säravamateks peaosadeks on peetud Eliza Doolittle'it [[Frederick Loewe]] [[muusikal]]is "[[Minu veetlev leedi]]" (2008) ja Madeleine de Faublas'd [[Pál Ábrahám]]i [[operett|operetis]] "[[Savoy ball]]" (2014). Ta on teinud lepingulisi näitlejarolle ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ja revüüteatris [[Bel-Etage]]. Janne Ševtšenko on esinenud nii sooloartistina kui ka suurte orkestrite ja kammeransamblite vokaalsolistina ning nii vaimulike kui ka ilmalike suurvormide solistina. Lisaks kodumaistele muusikakollektiividele on ta teinud koostööd Viini Straussi Festivaliorkestriga (Strauss Festival Orchester Wien) ja Franz Lehári orkestriga Austrias. Pikka aega on ta olnud ka peamiselt operetihittidele ja ungari muusikale spetsialiseerunud meeleolumuusikaansambli Evergreen 94 naissolist.<ref>[https://www.truvalo.ee/esinejad/meeleolumuusika/kolme-ja-enama-liikmega-ansamblid/evergreen-94/ Evergreen – 94] Agentuuri Truvalo koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> 2015. aastal oli ta [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhindade]] gala õhtujuht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-teatri-aastaauhindade-gala-otseulekanne-rahvusooperist-estonia Eesti teatri aastaauhindade gala]. ETV, 27.03.2015.</ref> Janne Ševtšenko on Köstriaseme kunstitalu kultuurikava korraldaja ja sage esineja sealsetel kontsertidel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-jazzi-ja-klassika-kohtumispaik-kostriaseme-kunstitalus "Delta". Jazzi ja klassika kohtumispaik Köstriaseme Kunstitalus] Klassikaraadio saade "Delta", 04.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (1998). ==Looming== ===Lavarolle=== <table><tr valign=top><td> *Zerlina (Mozarti "Don Giovanni") *Fedora Palinska (Kálmáni "Tsirkusprintsess") *Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball") *Lucia (Hindemithi "Pikk jõulueine") *Eliza Doolittle (Loewe’ "Minu veetlev leedi") *Silva (Kálmáni "Silva") *Despina (Mozarti "Così fan tutte") *Papagena ja Teine daam (Mozarti "Võluflööt") *Clorinda (Rossini "Tuhkatriinu") *Nedda (Leoncavallo "Pajatsid") *Lola (Mascagni "Talupoja au") *Haiderl (Schuberti ja Berté "Kolme neitsi maja") *Domna Saburova (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja") *Marcellina (Mozarti „Figaro pulm“) *Ännchen (Weberi "Nõidkütt") *Mercédès (Bizet’ "Carmen") <td> *Frasquita (Bizet’ "Carmen") *Antonia (Leigh’ "Mees La Manchast") *Chloë (Tšaikovski "Padaemand") *Roosi ja Rowan (Britteni "Väike korstnapühkija") *Iti (Ehala "Nukitsamees") *Sally (Kanderi "Kabaree") *Barbara (Straussi "Öö Veneetsias") *Valencienne (Lehári "Lõbus lesk") *Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk") *Angele Didier (Lehári "Krahv Luxemburg") *Neli (Tambergi "Inimeseks tahaks saada") *Franziska Cagliari (Straussi "Viini veri") *Giannetta (Donizetti "Armujook") *Ida (Straussi "Nahkhiir") *Cupido ([[Jacques Offenbach|Offenbachi]] "Orpheus põrgus") <ref>Ruth Alaküla. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / Delfi Kultuur, 25.10.2022.</ref> *Krahvinna Gabriele Zedlau (Straussi "Viini veri") </table> ===Filmid ja telesarjad=== Ta on mänginud [[Inessa Armand]]i mängufilmis "[[Minu Leninid]]" (1997) ning olnud animafilmide "Peetrikese reis Kuule", "Blinky Bill", "Haikala lugu", "Shrek 3" ja seitsmeosalise animafilmide sarja "Frank ja Wendy" hääle- või dublaažinäitleja.<ref>[https://www.efis.ee/person/11990 Janne Ševtšenko tutvustus] Eesti filmi andmebaasis. Vaadatud 09.06.2026.</ref><ref name="RO" /> Ta on näidelnud ka telesarjas "[[Litsid]]" / "Naiste sõda". ===Suveooper ja kontserdisarjad=== * 2017. aastal etendas ta koos hispaania tenori [[Germán Gholami]] ja eesti pianisti [[Tarmo Eespere]]ga Eesti mõisates ja vabaõhulavadel suveooperit "Granada", mis hõlmas hispaania laule, ''zarzuela''<nowiki/>'sid ning prantsuse heliloojate hispaaniateemalist muusikaloomingut. * "Classics in Jazz" / "Klassika džässis" – klassikalist ooperirepertuaari ja improvisatsioonilist džässi kombineeriv kontserdikava koos kontrabassist [[Toivo Unt|Toivo Undi]] ja ansambliga ArtTrio. * "Väike öömuusika" – [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] kontserdisari koos [[Villu Veski]] ([[saksofon]]) ja [[Tiit Kalluste]]ga ([[akordion]]). ===Köstriaseme kunstitalu=== Janne Ševtšenko on koos abikaasaga Saue vallas asuva Köstriaseme kunstitalu omanik ja selle kultuurikava korraldaja. Alates 2023. aastast peetakse seal rohkete kontsertidega kahepäevast Köstriaseme suvealguse festivali.<ref>[https://jupiter.err.ee/1610046646/kostriaseme-kunstitalu "Terevisioon": Köstriaseme kunstitalu] ERR Jupiter, "Terevisioon" 04.06.2026.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1159660/ooperilaulja-janne-olesk-restaureerib-ja-ehitab-olen-ette-votnud-uue-kaevurakke-ladumise-ja-seinte-krohvimise Ooperilaulja Janne Olesk restaureerib ja ehitab: olen ette võtnud uue kaevurakke ladumise ja seinte krohvimise] Õhtuleht.ee, 09.06.2016.</ref> Lisaks hoitakse sealsete üritustega elus rahvakultuuri traditsioone, korraldades maaelu-töötube (nt vana aida renoveerimise töötuba, kiviaia ladumise töötuba, väliköögi konserveerimise töötuba jne).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> ==Tunnustus== *2011 – [[Harjumaa teatripreemia]] *2013 ja 2017 – rahvusooperi Estonia kuldsponsori SEB publikupreemia *2022 – [[Georg Otsa nimeline auhind]] (tähelepanuväärse mitmekülgsuse eest muusikateatri eri žanrites ning veenva ja isikupärase karakteriloome eest järgmistes osatäitmistes: Ännchen (Weberi "Nõidkütt"), Eliza Doolittle (Loewe "Minu veetlev leedi"), Despina (Mozarti "Così fan tutte"), Silva Varescu (Kálmáni "Silva"), Musetta (Puccini "Boheem"), Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball"), Lagle (Puuri "Pilvede värvid"), Stéphanie (Gounod’ "Romeo ja Julia"), Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk"; kõik rahvusooperis Estonia)) ==Isiklikku== Janne Ševtšenko on pärit loomingulisest Tartu kodust: kõik tema kolm vanemat õde mängisid kitarri ja laulsid, isa mängis klaverit ja tantsis emaga tantsuansamblis.<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Tema koreograafist õde [[Claudia Ševtšenko]] on [[flamenko]]tantsija. Oma ala proffidena on õed Janne (laulusolistina) ja Claudia (koreograafi ja tantsijana) töötanud koos mitmes Estonia teatri lavastuses, sealhulgas kahes "Carmeni" lavastuses.<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1000422/janne-ja-claudia-sevtsenko-rambivalguses-saravad-oed-kelle-elu-taidab-muusika Janne ja Claudia Ševtšenko – rambivalguses säravad õed, kelle elu täidab muusika] Õhtuleht.ee / Tiiu, 02.05.2020.</ref> 2025. aastal abiellus ta ettevõtja Meelis Oleskiga, kellega oli selleks ajaks juba 24 aastat koos elanud, ning kannab pärast seda perekonnanime Olesk. Esinejanimena kasutab ta edasi oma neiupõlvenime Ševtšenko.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> Tal on varasemast kooselust tütar Saskia ja kooselust Meelis Oleskiga tütar Mirjam.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kulaline-janne-sevtsenko/similar-185950 "Delta". Külaline: Janne Sevtšenko] [[Klassikaraadio]] saade "Delta", 14. jaanuar 2014 {{JÄRJESTA:Ševtšenko, Janne}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] gojmnrj3rdz5lyezjegwv5y3zfdaitv 7170641 7170635 2026-06-11T09:48:35Z Kuriuss 38125 7170641 wikitext text/x-wiki '''Janne Ševtšenko''' (2025. aastast kodanikunimi '''Janne Olesk'''; sündinud [[23. august]]il [[1970]]) on eesti ooperilaulja ([[sopran]]). Ta on õppinud Tartus [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises muusikakoolis]] ja lõpetanud 1998. aastal [[Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Anu Kaal]]u lauluklassis).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Aastatel 1992–2004 laulis ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperikooris ning 2004. aastast on Estonia ooperi- ja operetisolist.<ref name="RO">{{Netiviide |pealkiri=Rahvusooper Estonia. Janne Ševtšenko |url=http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170927041538/http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on laulnud ka [[Savonlinna ooperikoor]]is.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/janne-sevtsenko/ Janne Sevtšenko tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ooperidebüüdi tegi ta 1999. aastal Zerlina rollis [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i [[ooper]]is "[[Don Giovanni]]". Tema säravamateks peaosadeks on peetud Eliza Doolittle'it [[Frederick Loewe]] [[muusikal]]is "[[Minu veetlev leedi]]" (2008) ja Madeleine de Faublas'd [[Pál Ábrahám]]i [[operett|operetis]] "[[Savoy ball]]" (2014). Ta on teinud lepingulisi näitlejarolle ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ja revüüteatris [[Bel-Etage]]. Janne Ševtšenko on esinenud nii sooloartistina kui ka suurte orkestrite ja kammeransamblite vokaalsolistina ning nii vaimulike kui ka ilmalike suurvormide solistina. Lisaks kodumaistele orkestritele ([[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]], [[Pärnu Linnaorkester]] jm) on ta teinud koostööd Viini Straussi Festivaliorkestri (Strauss Festival Orchester Wien) ja Franz Lehári orkestriga Austrias.<ref>[https://teater.ee/uudised/seb-publikupreemia-laureaadid-on-ooperisolistid-janne-sevtsenko-ja-priit-volmer/ SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Janne Ševtšenko ja Priit Volmer] Teater.ee, 03.04.2017.</ref> Pikka aega on ta olnud ka peamiselt operetihittidele ja [[ungari muusika]]le spetsialiseerunud meeleolumuusikaansambli Evergreen 94 naissolist.<ref>[https://www.truvalo.ee/esinejad/meeleolumuusika/kolme-ja-enama-liikmega-ansamblid/evergreen-94/ Evergreen – 94] Agentuuri Truvalo koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> Ta on laulnud ka selliste ansamblite nagu [[Genialistid]], [[Tunnetusüksus]], [[Ooper-kvartett]] ja [[Eriti Kurva Muusika Ansambel]] saatel.<ref>[https://teater.ee/uudised/seb-publikupreemia-laureaadid-on-ooperisolistid-janne-sevtsenko-ja-priit-volmer/ SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Janne Ševtšenko ja Priit Volmer] Teater.ee, 03.04.2017.</ref> 2015. aastal oli ta [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhindade]] gala õhtujuht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-teatri-aastaauhindade-gala-otseulekanne-rahvusooperist-estonia Eesti teatri aastaauhindade gala]. ETV, 27.03.2015.</ref> Janne Ševtšenko on Köstriaseme kunstitalu kultuurikava korraldaja ja sage esineja sealsetel kontsertidel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-jazzi-ja-klassika-kohtumispaik-kostriaseme-kunstitalus "Delta". Jazzi ja klassika kohtumispaik Köstriaseme Kunstitalus] Klassikaraadio saade "Delta", 04.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (1998). ==Looming== ===Lavarolle=== <table><tr valign=top><td> *Zerlina (Mozarti "Don Giovanni") *Fedora Palinska (Kálmáni "Tsirkusprintsess") *Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball") *Lucia (Hindemithi "Pikk jõulueine") *Eliza Doolittle (Loewe’ "Minu veetlev leedi") *Silva (Kálmáni "Silva") *Despina (Mozarti "Così fan tutte") *Papagena ja Teine daam (Mozarti "Võluflööt") *Clorinda (Rossini "Tuhkatriinu") *Nedda (Leoncavallo "Pajatsid") *Lola (Mascagni "Talupoja au") *Haiderl (Schuberti ja Berté "Kolme neitsi maja") *Domna Saburova (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja") *Marcellina (Mozarti „Figaro pulm“) *Ännchen (Weberi "Nõidkütt") *Mercédès (Bizet’ "Carmen") <td> *Frasquita (Bizet’ "Carmen") *Antonia (Leigh’ "Mees La Manchast") *Chloë (Tšaikovski "Padaemand") *Roosi ja Rowan (Britteni "Väike korstnapühkija") *Iti (Ehala "Nukitsamees") *Sally (Kanderi "Kabaree") *Barbara (Straussi "Öö Veneetsias") *Valencienne (Lehári "Lõbus lesk") *Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk") *Angele Didier (Lehári "Krahv Luxemburg") *Neli (Tambergi "Inimeseks tahaks saada") *Franziska Cagliari (Straussi "Viini veri") *Giannetta (Donizetti "Armujook") *Ida (Straussi "Nahkhiir") *Cupido ([[Jacques Offenbach|Offenbachi]] "Orpheus põrgus") <ref>Ruth Alaküla. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / Delfi Kultuur, 25.10.2022.</ref> *Krahvinna Gabriele Zedlau (Straussi "Viini veri") </table> ===Filmid ja telesarjad=== Ta on mänginud [[Inessa Armand]]i mängufilmis "[[Minu Leninid]]" (1997) ning olnud animafilmide "Peetrikese reis Kuule", "Blinky Bill", "Haikala lugu", "Shrek 3" ja seitsmeosalise animafilmide sarja "Frank ja Wendy" hääle- või dublaažinäitleja.<ref>[https://www.efis.ee/person/11990 Janne Ševtšenko tutvustus] Eesti filmi andmebaasis. Vaadatud 09.06.2026.</ref><ref name="RO" /> Ta on näidelnud ka telesarjas "[[Litsid]]" / "Naiste sõda". ===Suveooper ja kontserdisarjad=== * 2017. aastal etendas ta koos hispaania tenori [[Germán Gholami]] ja eesti pianisti [[Tarmo Eespere]]ga Eesti mõisates ja vabaõhulavadel suveooperit "Granada", mis hõlmas hispaania laule, ''zarzuela''<nowiki/>'sid ning prantsuse heliloojate hispaaniateemalist muusikaloomingut. * "Classics in Jazz" / "Klassika džässis" – klassikalist ooperirepertuaari ja improvisatsioonilist džässi kombineeriv kontserdikava koos kontrabassist [[Toivo Unt|Toivo Undi]] ja ansambliga ArtTrio. * "Väike öömuusika" – [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] kontserdisari koos [[Villu Veski]] ([[saksofon]]) ja [[Tiit Kalluste]]ga ([[akordion]]). ===Köstriaseme kunstitalu=== Janne Ševtšenko on koos abikaasaga Saue vallas asuva Köstriaseme kunstitalu omanik ja selle kultuurikava korraldaja. Alates 2023. aastast peetakse seal rohkete kontsertidega kahepäevast Köstriaseme suvealguse festivali.<ref>[https://jupiter.err.ee/1610046646/kostriaseme-kunstitalu "Terevisioon": Köstriaseme kunstitalu] ERR Jupiter, "Terevisioon" 04.06.2026.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1159660/ooperilaulja-janne-olesk-restaureerib-ja-ehitab-olen-ette-votnud-uue-kaevurakke-ladumise-ja-seinte-krohvimise Ooperilaulja Janne Olesk restaureerib ja ehitab: olen ette võtnud uue kaevurakke ladumise ja seinte krohvimise] Õhtuleht.ee, 09.06.2016.</ref> Lisaks hoitakse sealsete üritustega elus rahvakultuuri traditsioone, korraldades maaelu-töötube (nt vana aida renoveerimise töötuba, kiviaia ladumise töötuba, väliköögi konserveerimise töötuba jne).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> ==Tunnustus== *2011 – [[Harjumaa teatripreemia]] *2013 ja 2017 – rahvusooperi Estonia kuldsponsori SEB publikupreemia *2022 – [[Georg Otsa nimeline auhind]] (tähelepanuväärse mitmekülgsuse eest muusikateatri eri žanrites ning veenva ja isikupärase karakteriloome eest järgmistes osatäitmistes: Ännchen (Weberi "Nõidkütt"), Eliza Doolittle (Loewe "Minu veetlev leedi"), Despina (Mozarti "Così fan tutte"), Silva Varescu (Kálmáni "Silva"), Musetta (Puccini "Boheem"), Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball"), Lagle (Puuri "Pilvede värvid"), Stéphanie (Gounod’ "Romeo ja Julia"), Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk"; kõik rahvusooperis Estonia)) ==Isiklikku== Janne Ševtšenko on pärit loomingulisest Tartu kodust: kõik tema kolm vanemat õde mängisid kitarri ja laulsid, isa mängis klaverit ja tantsis emaga tantsuansamblis.<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Tema koreograafist õde [[Claudia Ševtšenko]] on [[flamenko]]tantsija. Oma ala proffidena on õed Janne (laulusolistina) ja Claudia (koreograafi ja tantsijana) töötanud koos mitmes Estonia teatri lavastuses, sealhulgas kahes "Carmeni" lavastuses.<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1000422/janne-ja-claudia-sevtsenko-rambivalguses-saravad-oed-kelle-elu-taidab-muusika Janne ja Claudia Ševtšenko – rambivalguses säravad õed, kelle elu täidab muusika] Õhtuleht.ee / Tiiu, 02.05.2020.</ref> 2025. aastal abiellus ta ettevõtja Meelis Oleskiga, kellega oli selleks ajaks juba 24 aastat koos elanud, ning kannab pärast seda perekonnanime Olesk. Esinejanimena kasutab ta edasi oma neiupõlvenime Ševtšenko.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> Tal on varasemast kooselust tütar Saskia ja kooselust Meelis Oleskiga tütar Mirjam.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kulaline-janne-sevtsenko/similar-185950 "Delta". Külaline: Janne Sevtšenko] [[Klassikaraadio]] saade "Delta", 14. jaanuar 2014 {{JÄRJESTA:Ševtšenko, Janne}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] jfbdrsadic4n8ra5bae10oqs6beuek5 7170649 7170641 2026-06-11T10:03:47Z Kuriuss 38125 7170649 wikitext text/x-wiki '''Janne Ševtšenko''' (2025. aastast kodanikunimi '''Janne Olesk'''; sündinud [[23. august]]il [[1970]]) on eesti ooperilaulja ([[sopran]]). Ta on õppinud Tartus [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises muusikakoolis]] ja lõpetanud 1998. aastal [[Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Anu Kaal]]u lauluklassis).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Aastatel 1992–2004 töötas ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperikoori lauljana ning 2004. aastast on Estonia ooperi- ja operetisolist.<ref name="RO">{{Netiviide |pealkiri=Rahvusooper Estonia. Janne Ševtšenko |url=http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170927041538/http://www.opera.ee/estoonlane/janne-shevtshenko/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on laulnud ka [[Savonlinna ooperikoor]]is.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/janne-sevtsenko/ Janne Sevtšenko tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ooperidebüüdi tegi ta 1999. aastal Zerlina rollis [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i [[ooper]]is "[[Don Giovanni]]". Tema säravamateks peaosadeks on peetud Eliza Doolittle'it [[Frederick Loewe]] [[muusikal]]is "[[Minu veetlev leedi]]" (2008) ja Madeleine de Faublas'd [[Pál Ábrahám]]i [[operett|operetis]] "[[Savoy ball]]" (2014). Ta on teinud lepingulisi näitlejarolle ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ja revüüteatris [[Bel-Etage]]. Janne Ševtšenko on esinenud nii sooloartistina kui ka suurte orkestrite ja kammeransamblite vokaalsolistina ning nii vaimulike kui ka ilmalike suurvormide solistina. Lisaks kodumaistele orkestritele ([[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]], [[Pärnu Linnaorkester]] jm) on ta teinud koostööd Viini Straussi Festivaliorkestri (Strauss Festival Orchester Wien) ja Franz Lehári orkestriga Austrias.<ref>[https://teater.ee/uudised/seb-publikupreemia-laureaadid-on-ooperisolistid-janne-sevtsenko-ja-priit-volmer/ SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Janne Ševtšenko ja Priit Volmer] Teater.ee, 03.04.2017.</ref> Pikka aega on ta olnud ka peamiselt operetihittidele ja [[ungari muusika]]le spetsialiseerunud meeleolumuusikaansambli Evergreen 94 naissolist.<ref>[https://www.truvalo.ee/esinejad/meeleolumuusika/kolme-ja-enama-liikmega-ansamblid/evergreen-94/ Evergreen – 94] Agentuuri Truvalo koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> Ta on laulnud selliste ansamblite nagu [[Genialistid]], [[Tunnetusüksus]], [[Ooper-kvartett]] ja [[Eriti Kurva Muusika Ansambel]] saatel.<ref>[https://teater.ee/uudised/seb-publikupreemia-laureaadid-on-ooperisolistid-janne-sevtsenko-ja-priit-volmer/ SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Janne Ševtšenko ja Priit Volmer] Teater.ee, 03.04.2017.</ref> 2015. aastal oli ta [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhindade]] gala õhtujuht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-teatri-aastaauhindade-gala-otseulekanne-rahvusooperist-estonia Eesti teatri aastaauhindade gala]. ETV, 27.03.2015.</ref> Janne Ševtšenko on Köstriaseme kunstitalu kultuurikava korraldaja ja sage esineja sealsetel kontsertidel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-jazzi-ja-klassika-kohtumispaik-kostriaseme-kunstitalus "Delta". Jazzi ja klassika kohtumispaik Köstriaseme Kunstitalus] Klassikaraadio saade "Delta", 04.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (1998). ==Looming== ===Lavarolle=== <table><tr valign=top><td> *Zerlina (Mozarti "Don Giovanni") *Fedora Palinska (Kálmáni "Tsirkusprintsess") *Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball") *Lucia (Hindemithi "Pikk jõulueine") *Eliza Doolittle (Loewe’ "Minu veetlev leedi") *Silva (Kálmáni "Silva") *Despina (Mozarti "Così fan tutte") *Papagena ja Teine daam (Mozarti "Võluflööt") *Clorinda (Rossini "Tuhkatriinu") *Nedda (Leoncavallo "Pajatsid") *Lola (Mascagni "Talupoja au") *Haiderl (Schuberti ja Berté "Kolme neitsi maja") *Domna Saburova (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja") *Marcellina (Mozarti „Figaro pulm“) *Ännchen (Weberi "Nõidkütt") *Mercédès (Bizet’ "Carmen") <td> *Frasquita (Bizet’ "Carmen") *Antonia (Leigh’ "Mees La Manchast") *Chloë (Tšaikovski "Padaemand") *Roosi ja Rowan (Britteni "Väike korstnapühkija") *Iti (Ehala "Nukitsamees") *Sally (Kanderi "Kabaree") *Barbara (Straussi "Öö Veneetsias") *Valencienne (Lehári "Lõbus lesk") *Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk") *Angele Didier (Lehári "Krahv Luxemburg") *Neli (Tambergi "Inimeseks tahaks saada") *Franziska Cagliari (Straussi "Viini veri") *Giannetta (Donizetti "Armujook") *Ida (Straussi "Nahkhiir") *Cupido ([[Jacques Offenbach|Offenbachi]] "Orpheus põrgus") <ref>Ruth Alaküla. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / Delfi Kultuur, 25.10.2022.</ref> *Krahvinna Gabriele Zedlau (Straussi "Viini veri") </table> ===Filmid ja telesarjad=== Ta on mänginud [[Inessa Armand]]i mängufilmis "[[Minu Leninid]]" (1997) ning olnud animafilmide "Peetrikese reis Kuule", "Blinky Bill", "Haikala lugu", "Shrek 3" ja seitsmeosalise animafilmide sarja "Frank ja Wendy" hääle- või dublaažinäitleja.<ref>[https://www.efis.ee/person/11990 Janne Ševtšenko tutvustus] Eesti filmi andmebaasis. Vaadatud 09.06.2026.</ref><ref name="RO" /> Ta on näidelnud ka telesarjas "[[Litsid]]" / "Naiste sõda". ===Suveooper ja kontserdisarjad=== * 2017. aastal etendas ta koos hispaania tenori [[Germán Gholami]] ja eesti pianisti [[Tarmo Eespere]]ga Eesti mõisates ja vabaõhulavadel suveooperit "Granada", mis hõlmas hispaania laule, ''zarzuela''<nowiki/>'sid ning prantsuse heliloojate hispaaniateemalist muusikaloomingut. * "Classics in Jazz" / "Klassika džässis" – klassikalist ooperirepertuaari ja improvisatsioonilist džässi kombineeriv kontserdikava koos kontrabassist [[Toivo Unt|Toivo Undi]] ja ansambliga ArtTrio. * "Väike öömuusika" – [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] kontserdisari koos [[Villu Veski]] ([[saksofon]]) ja [[Tiit Kalluste]]ga ([[akordion]]). ===Köstriaseme kunstitalu=== Janne Ševtšenko on koos abikaasaga Saue vallas asuva Köstriaseme kunstitalu omanik ja selle kultuurikava korraldaja. Alates 2023. aastast peetakse seal rohkete kontsertidega kahepäevast Köstriaseme suvealguse festivali.<ref>[https://jupiter.err.ee/1610046646/kostriaseme-kunstitalu "Terevisioon": Köstriaseme kunstitalu] ERR Jupiter, "Terevisioon" 04.06.2026.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1159660/ooperilaulja-janne-olesk-restaureerib-ja-ehitab-olen-ette-votnud-uue-kaevurakke-ladumise-ja-seinte-krohvimise Ooperilaulja Janne Olesk restaureerib ja ehitab: olen ette võtnud uue kaevurakke ladumise ja seinte krohvimise] Õhtuleht.ee, 09.06.2016.</ref> Lisaks hoitakse sealsete üritustega elus rahvakultuuri traditsioone, korraldades maaelu-töötube (nt vana aida renoveerimise töötuba, kiviaia ladumise töötuba, väliköögi konserveerimise töötuba jne).<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> ==Tunnustus== *2011 – [[Harjumaa teatripreemia]] *2013 ja 2017 – rahvusooperi Estonia kuldsponsori SEB publikupreemia *2022 – [[Georg Otsa nimeline auhind]] (tähelepanuväärse mitmekülgsuse eest muusikateatri eri žanrites ning veenva ja isikupärase karakteriloome eest järgmistes osatäitmistes: Ännchen (Weberi "Nõidkütt"), Eliza Doolittle (Loewe "Minu veetlev leedi"), Despina (Mozarti "Così fan tutte"), Silva Varescu (Kálmáni "Silva"), Musetta (Puccini "Boheem"), Madeleine de Faublas (Ábrahámi "Savoy ball"), Lagle (Puuri "Pilvede värvid"), Stéphanie (Gounod’ "Romeo ja Julia"), Hanna Glawari (Lehári "Lõbus lesk"; kõik rahvusooperis Estonia)) ==Isiklikku== Janne Ševtšenko on pärit loomingulisest Tartu kodust: kõik tema kolm vanemat õde mängisid kitarri ja laulsid, isa mängis klaverit ja tantsis emaga tantsuansamblis.<ref>Siiri Lelumees. [https://kodutohter.kodus.ee/artikkel/janne-sevtsenko-kirglikud-juhused Janne Ševtšenko kirglikud juhused] Kodutohter, mai 2019.</ref> Tema koreograafist õde [[Claudia Ševtšenko]] on [[flamenko]]tantsija. Oma ala proffidena on õed Janne (laulusolistina) ja Claudia (koreograafi ja tantsijana) töötanud koos mitmes Estonia teatri lavastuses, sealhulgas kahes "Carmeni" lavastuses.<ref>Siiri Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1000422/janne-ja-claudia-sevtsenko-rambivalguses-saravad-oed-kelle-elu-taidab-muusika Janne ja Claudia Ševtšenko – rambivalguses säravad õed, kelle elu täidab muusika] Õhtuleht.ee / Tiiu, 02.05.2020.</ref> 2025. aastal abiellus ta ettevõtja Meelis Oleskiga, kellega oli selleks ajaks juba 24 aastat koos elanud, ning kannab pärast seda perekonnanime Olesk. Esinejanimena kasutab ta edasi oma neiupõlvenime Ševtšenko.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> Tal on varasemast kooselust tütar Saskia ja kooselust Meelis Oleskiga tütar Mirjam.<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140104/romantiline-kuunipulm-ooperilaulja-janne-sevtsenko-abiellus-elu-armastusega-see-oli-kiindumus-esimesest-hetkest Romantiline küünipulm | Ooperilaulja Janne Ševtšenko abiellus elu armastusega: see oli kiindumus esimesest hetkest!] Õhtuleht.ee, 18.09.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kulaline-janne-sevtsenko/similar-185950 "Delta". Külaline: Janne Sevtšenko] [[Klassikaraadio]] saade "Delta", 14. jaanuar 2014 {{JÄRJESTA:Ševtšenko, Janne}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] dkn9jobzq5e3ni1ccpv2xq8hwwu7pw3 0 454554 7170586 7092074 2026-06-11T08:01:51Z Kuriuss 38125 7170586 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Tallinna-Harju Prefektuur |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1926 |likvideeritud = 1940 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pikk tänav]] 63<ref name="tallinnan">[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/82309/fd2011-pp00001879-pdf001.pdf?sequence=1&isAllowed=y Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937.], lk 6</ref>, Tallinn |piirkond = [[Tallinna linnaosad|Tallinna linn]] ja [[Harju maakond]] |juhtkond = Tallinna-Harju [[Eesti politseiprefektide loend#Tallinna-Harju prefektid|prefekt]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]/[[Politseivalitsus]]/[[Politseitalitus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Tallinna-Harju prefektuur''' oli aastail 1926<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3 Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925</ref>–1940 tegutsenud [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] piirkondlik [[prefektuur]]. Tallinna-Harju prefektuur moodustati [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]e ja [[Harju Maakonna Politseivalitsus]]e baasil. Prefektuuri piirkonda kuulusid [[Tallinn]] ja [[Harju maakond]]: [[Nõmme alev|Nõmme]], [[Keila]] ja [[Paldiski]] linn ning [[Harjumaa]]. [[Prefekt (politsei)|Prefekti]] asus Tallinnas. ==Tallinna-Harju prefektid== * [[7. veebruar]] [[1925]] – [[Oskar Tolmoff]], Tallinna Linna Politseivalitsuse ülem **1925–1934, [[Valter Sihle]], Tallinna-Harju abiprefekt *1. aprillist 1927 <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/05/27/5 Ametisse kinnitused.], Riigi Teataja, nr. 51, 27 mai 1927</ref> – 1. veebruar 1928, [[Oskar Tolmoff]], Tallinna-Harju prefekt **1925–1934, Valter Sihle, Tallinna-Harju abiprefekt **1927– [[Mart Vatter]], Tallinna-Harju abiprefekt *1. veebruar [[1928]] – 1. september [[1934]], [[Viktor Roovere|Viktor Rotenbork]], Tallinna-Harju prefekt **1925–1934, Valter Sihle, Tallinna-Harju abiprefekt **1927– [[Mart Vatter]], Tallinna-Harju abiprefekt *1. september [[1934]] – juuli [[1940]], [[Nigul Reimo|Nikolai Reimann]], Tallinna-Harju prefekt **8. juuli 1940<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/07/11/5 Edgar Petree Tallinna-Harju abiprefektiks. Siseministri käskkirjaga on Edgar Petree nimetatud Tallinna-Harju abiprefektiks alates 8. juulist s. a.], Päewaleht, nr. 183, 11 juuli 1940</ref> –, [[Edgar Petree]], abiprefekt == Tallinna-Harju prefektuuri asutused == *1., 2., 3., 4., 5., 6. jaoskond ja politseikomissar Tallinnas *Sadama jaoskonna politseikomissar Tallinnas *Tallinna ümbruse jaoskonna politseikomissar *Nõmme jaoskonna politseikomissar Harjumaal *Keila jaoskonna Politseikomissar Harjumaal *Rapla jaoskonna politseikomissar Harjumaal *Raasiku jaoskonna politseikomissar Harjumaal *Terwishoiu politseikomissar Tallinnas *[[Politsei ratsareserv|Ratsareserw]]i politseikomissar Tallinnas *Teliskopli jaoskonna politsei abikomissar Tallinnas *Balti puuwillawabriku jaoskonna Politsei abikomissar Tallinnas *Lasnamäe jaoskonna politsei abikomissar Tallinnas *Paldiski jaoskonna Politsei abikomissar Harjumaal *Politsei [[arestimaja]] abikomissar Tallinnas *Tallinna [[aadressbüroo]] juhataja<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1926/01/29/15 Politsei peawalitsuse teadaanne. Moodustatud politseiasutuste ja politseiametite uued ametlikud nimetused], Riigi Teataja, nr. 8, 29 jaanuar 1926</ref> [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] == Tegevuspiirkonnad == Tallinna-Harju prefektuuri tegevuspiirkonnad 1927. aastal: *1. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna põhjaläänepoolne osa ühes [[Kopli poolsaar]]e ja [[Paljassaar]]ega, mille lõunapoolseteks piirideks on [[Kopli laht|Kopli lahe]] idapoolsest rannast joon [[Balti puuvillavabrik]]u ja [[Seevald]]i kruntide piiri mööda kuni [[Paavli tänav]]ani, Paavli tänav kuni [[Kopli tänav]]ani, Kopli tänav Paavli tänavast [[Rannavärava puiestee]]ni, Rannavärava puiestee [[Mere puiestee|Merepuiestee]]ni, Merepuiestee kuni Merepuiestee maja nr. 1 krundini, selle maja krundi piiri mööda kuni mereni. :1. jaoskonna Kopli abikomissari tegevuspiirkond: Kopli poolsaar, mille piiriks on lõuna poolt joon Kopli lahest supelusmajade juurest [[Kopli kalmistu|Kopli surnuaiani]], surnuaia piiri mööda Kopli sealt otsejoon kuni Paljassaare läänepoolse laheni. :1. jaoskonna [[Balti puuvillavabrik]]u abikomissari tegevuspiirkond: Balti puuvillavabriku alla kuuluv maa-ala, mille piirideks on Paavli tänav, sealt joon Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda Kopli laheni, Kopli lahe mererand supelusmajadest kuni suvilateni, mererannast joon Kopli surnuaiani ja selle lõunapoolset piiri mööda Kopli tänavani, Kopli tänav kuni Paavli tänavani<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1692779/enamik-kopli-politseinikest-liikus-tanaval Enamik Kopli politseinikest liikus tänaval], www.postimees.ee, 17. august 2007</ref> *2. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna põhjaidapoolne osa, mille piirideks on [[Vene turg]], [[Mere puiestee|Merepuiestee]], [[Siimoni tänav]] kuni [[Hollandi tänav]]ani, [[Härjapea jõgi]] kuni mereni, mererand Härjapea jõesuust kuni [[Pirita jõesuu]]ni, Pirita jõgi kuni [[Kochi krunt|Kochi krundini]], joon Kochi krundist kuni Lasnamäe jalani, joon Lasnamäe veert mööda kuni [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]ani, Lubja tänav kuni [[Suur-Tartu maantee]]ni, joon paralleelselt Tartu maanteele Vene turuni välja jättes krundid, mis ulatuvad Tartu maanteele. *3. ja linnaümbruse jaoskonna tegevuspiirkond: [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja Väo tee nurgast Narva maantee [[Lasnamäe]] veeruni, Lasnamäe veer [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]ani, Lubja tänav, [[Suur-Tartu maantee]], [[Estonia puiestee]], [[Väike-Tartu maantee]] [[Lembitu tänav]]ani, Lembitu tänav [[Liivalaia tänav]]ani, Liivalaia tänav [[Suur-Juhkentali tänav]]ani, Suur-Juhkentali tänav [[Mäe kasarm]]uteni, [[Uus-Kirikuaia tänav]] [[Vana-Kaarli kalmistu|Kaarli kiriku surnuaiani]], Kaarli ja [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Apostliku-õigeusu surnuaed]]ade piir kuni viimase lõunapoolse nurgani, sealt otsejoon [[Tallinna Veepuhastusjaam|linna veepuhastamise jaam]]ani (viimane ühes arvatud) ja [[Ülemiste järv]]eni, ning [[Naissaare]], [[Vääna vald|Vääna]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]], [[Saku vald (1921)|Saku]], [[Kurna vald|Kurna]], [[Nabala vald|Nabala]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Nehatu vald|Nehatu]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi]] ja [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vallad]] [[Harju maakond|Harjumaal]] ja [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vallast]] [[Jälgimäe]] ja [[Üksnurme]] kogukonnad ning [[Saue asundus|Saue]] ja [[Üksnurme asundus]]ed. :3. jaoskonna, komissari õigustega [[Lasnamäe]] abikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna osa Lasnamäel, mille piirideks on joon Lasnamäe veert mööda viimast mööda kuni [[Väo tee]]ni, Rae ja [[Kurna vald]]ade piiri mööda [[Ülemiste järv]]eni, järve kallast mööda Nehatu valla piirini. [[Nehatu vald|Nehatu valla]] piirilt [[Juhkentali]] [[Kaitseväe keskhaigla|sõjaväehaigemajani]] ja [[Masina tänav]]ani, Masina tänavalt üle [[Suur-Tartu maantee]] [[Lasnamäe tänav]]ani. *4. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna lõunaläänepoolne osa, mille piirideks on [[Vabaduse plats]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] kuni [[Väike-Tartu maantee]]ni, V.-Tartu maantee kuni [[Lembitu tänav]]ani, Lembitu tänav kuni [[Liivalaia tänav]]ani, Liivalaia tänav kuni [[Suur-Juhkentali tänav]]ani, Suur-Juhkentali tänav kuni Uus-Kirikuaia tänavani, Uus-Kirikuaia tänav, joon Uue-Kirikuaia tänavalt [[Poolamägi|Katoliku surnuaia]] tagant ning õigeusu ja Kaarli kiriku surnuaedade vahelt Ülemiste järveni, järvest kuni end. [[Risti kõrts]]ini, [[Suur-Pärnu maantee]]l, siit joon läbi liivalagendiku [[Rahumäe kalmistu|Rahumäe surnuaia]] tagant läbi Nõmme ja Tondi metsade üle [[Kristiine heinamaa|Kristinentali heinamaad]]e [[Väike-Ameerika tänav]]ani, V.-Ameerika tänav, [[Suur-Ameerika tänav]], [[Tõnismägi]], [[Kaarli puiestee]] kuni [[Vabaduse plats]]ini. *5. jaoskonna tegevuspiirkond: Tallinna linna läänepoolne osa, mille piirideks on [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], [[Vaksali puiestee]] ja [[Toompuiestee]], Tõnismägi, [[Suur-Ameerika tänav]], [[Väike-Ameerika tänav]], joon üle [[Kristiine heinamaa|Kristinentali heinamaad]]e [[Sääse tänav]]ale, Sääse tänav, [[Uus-Kadaka tee]], [[Kadaka tee]], [[Sharlotte tänav]], siit joon üle [[Paldiski maantee]] [[Mustajõe]]ni, Mustajõelt [[Stroomi rand|Stromi mereranda]] mööda kuni ujumismajadeni ja sealt läbi soo 1. jaoskonna piiri mööda, siis [[Heina tänav]] kuni [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]ani, Telliskivi tänav kuni [[Rohu tänav]]a raudtee ülekäiguni, raudtee piir kuni Tehnika tänavani. *6. jaoskonna tegevuspiirkond: alates [[Kalarand|Kalarannast]] Merepuiestee maja nr. 1 krundi piiri mööda [[Rannavärava puiestee]]ni. Rannavärava puiestee, [[Nunne tänav]], [[Vaksali puiestee]]ni, Vaksali puiestee, [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]] üle [[Vabaduse plats]]i [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]le, Vabaduse puiestee üle [[Vene turg|Vene turu]] Merepuiesteeni, Merepuiestee [[Siimoni tänav]]ani, Siimoni tänav Härjapea jõeni, [[Härjapea jõgi]] kuni mereni. :6. jaoskonna, komissari õigustega abikomissar [[Tallinna sadam]]as, tegevuspiirkond: [[Tallinna sadam]] ümbruskonnaga, mille piirideks on joon mererannast Härjapea jõesuust sama jõge mööda [[Uus-Sadama tänav|Uue-Sadama tänav]]ani, meriasjanduse peavalitsuse keskladu ja linna krundi piiri mööda [[Hollandi tänav]]ale, Härjapea jõge mööda [[Siimoni tänav]]ale, siit [[Mere puiestee|Merepuiesteele]], Merepuiesteelt joon majade nr.nr. 1 ja 3 kruntide vahelt kuni mererannani. * [[Harju maakond|Harjumaa]] [[Nõmme alev#Nõmme alev aastatel 1917–1926|Nõmme]] jaoskonna tegevuspiirkond: [[Nõmme alev#Nõmme alev aastatel 1917–1926|Nõmme alev]] Harjumaal tema administratiiv-piirides. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|350px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] *Raasiku jaoskonna tegevuspiirkond: [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku]], [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme]], [[Kodasoo vald|Kodasu]], [[Kiiu vald|Kiiu]], [[Kolga vald (Kuusalu kihelkond)|Kolga]], [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu]], [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija]], [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere]], [[Ravila vald (1899)|Ravila]], [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe]], [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi]] ja [[Tuhala vald (Kose kihelkond)|Tuhala vallad]]. *Rapla jaoskonna tegevuspiirkond: [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi]], [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu]], [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru]], [[Ingliste vald|Ingliste]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna]], [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi]], [[Raiküla vald|Raiküla]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala]], [[Hageri vald (1921)|Hageri]] ja [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vallad]]. *Keila jaoskonna tegevuspiirkond: [[Paldiski linn]], [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri]], [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila]], [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue]], välja arvatud [[Jälgimäe]] ja [[Üksnurme]] [[Kogukond|kogukonnad]] ning [[Saue asundus]] ja [[Üksnurme asundus]]ed, [[Kloostri vald|Kloostri]], [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola]], [[Laitse vald|Laitse]], [[Kernu vald (Hageri kihelkond)|Kernu]], [[Riisipere vald|Riisipere]], [[Vihterpalu vald|Vihterpalu]] ja [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva vallad]] ning [[Keila#Keila alev|Keila alev]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/07/4 Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad)], Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927</ref>. === Muudatused === *1924. aastal arvati [[Vääna vald]], mis seni Harju maakonnapolitsei Keila (IV) jaoskonna piiridesse kuulus, politseiliselt Harju maakonna politsei linnaümbruse (I) jaoskonna alla<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/11/14/4 Siseministri määrus Harju maakonna politsei jaoskondade piiride muutmise kohta.], Riigi Teataja, nr. 137, 14 november 1924</ref>. == Tallinna politseijaoskonnad== [[File:Tallinn, Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914 (1).jpg|pisi|[[Vene-Balti laevatehas]]e politseijaoskonna hoone, [[Kopli tänav]] 108]] [[File:Katusepapi tänav 38.jpg|pisi|Lasnamäe abijaoskonna hoone Katusepapi 17 (tänapäeval Katusepapi 38)]] *I politseijaoskond, [[Soo tänav]] 23, [[Niine tänav]] 15 ([[Vana-Kalamaja tänav]]a ja [[Niine tänav]]a ristmikul). Ülem<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/05/16/11 Nimetused], Riigi Teataja, nr. 47, 16 mai 1927</ref> [[August Plink]], [[Verner Koplus]] 1. jaoskonna politseikomissar Tallinnas; **Kopli abijaoskond, [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti tehases]] 24; **[[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond, [[Kopli tänav]] 21; [[Pilt:Vene tänav, 25.JPG|thumb|150px|Politsei [[arestimaja]]/[[Tallinna Aadress- ja Leiubüroo]] hoone Vene tänav 25]] *II politseijaoskond, [[Kadriorg|Kadriorus]], [[Jakobsoni tänav]] 44/[[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] 24. Ülem [[Eduard Miller]] 2. jaoskonna politseikomissar Tallinnas; *III politseijaoskond, [[Suur-Tartu maantee]] 43, Suur-Tartu maantee 37. Ülem [[Oskar Sadov]] 3. ja linnaümbruse jaoskonna politseikomissar Tallinnas; **Lasnamäe abijaoskond, [[Katusepapi tänav]] 17; *IV politseijaoskond, [[Kaupmehe tänav]] 15b<ref>[https://archive.org/details/TallinnAddressCalendar1928/page/n37/mode/2up Tallinn Address Calendar 1928], lk 36</ref>[[Suur-Tatari tänav]] 46/[[Veerenni tänav|Veerenni]] ja [[Tatari tänav]]a nurgal asuv maja [[Tatari tänav]] 54. Ülem [[Hugo Lepp]] 4. jaoskonna politseikomissar Tallinnas; *V politseijaoskond, [[Paldiski maantee]] 23. Ülem [[Hans Eller]] 5. jaoskonna politseikomissar Tallinnas; *VI politseijaoskond, [[Pühavaimu tänav]] 11/[[Olevimägi]] 16. Ülem [[August Plink]] 6. jaoskonna politseikomissar Tallinnas; *Politsei [[arestimaja]]/[[Vene tänava eeluurimisvangla|eeluurimisvangla]], [[Vene tänav]] 23/[[Laboratooriumi tänav]] 20; *Sadama politseijaoskond, [[Uus-Hollandi tänav]] 8<ref>[https://archive.org/details/TallinnAddressCalendar1928/page/n37/mode/2up Tallinn Address Calendar 1928], lk 37</ref>, [[Vana-Sadama tänav]] 19. Ülem [[Hans Eller]]; *[[Tallinna Aadress- ja Leiubüroo]], [[Pühavaimu tänav]] 11, [[Vene tänav]] 23 ja hiljem [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 48<ref name="tallinnan" />; *[[Tervishoiupolitsei]] jaoskond, Pikk tänav 63. *Tallinna-Harju Prefektuuri arestimaja asus Tallinnas aadressil [[Pärnu maantee]] 22<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/75471397/fotod-tallinna-kurikuulus-maja-ehitatakse-umber-arihooneks-vaata-milline-see-valja-hakkab-nagema Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks.], arileht.delfi.ee, 29.08.2016</ref> *[[Politsei ratsareserv]], [[Polgu tänav]] 7 ==Tegevuspiirkonnad== Tegevuspiirkond, 1939. aastal: *[[Tallinna]], [[Nõmme linn|Nõmme]], [[Keila]] ja [[Paldiski]] linnad ning [[Harju maakond]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939], Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939</ref>. Vabariigi Valitsuse otsusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/19/13 1051. Vabariigi Valitsuse otsus 17. augustist 1940.], Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940</ref> 17. augustist 1940 kehtestati politseijaoskondade politseikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad) järgmiselt: *Tallinna 1. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna loode- ja põhjapoolne osa ühes Tallinna sadama ja selle ümbruskonnaga ning Paljassaarega. Jaoskonna piiriks on joon, mis algab Paljassaare läänepoolse lahe lõunatipust ja läheb sirgjoonena Kopli ja Maleva tänavate idapoolse lõikepunktini, sealt Kopli tänava lõunapoolset äärt mööda kuni Kopli kalmistu kirdepoolse nurgani, kalmistu piiri mööda kuni selle lõunapoolse nurgani ja sealt sirgjoonena edela suunas Kopli laheni, Kopli lahe merekallast mööda lõuna suunas kuni Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide edelapoolse piirijoone ettekujutatava pikenduseni merekaldal, sealt Balti puuvillavabriku ja Seevaldi kruntide piiri mööda kuni Vainu tänavani (viimane arvatud välja) edasi sirgjoonena Paavli tänava lõunapoolse otsani, sealt sirgjoon Heina ja Eerika tänavate nurgani, Eerika tänav kuni Kopli tänavani, Kopli tänav mööda raudtee maa-ala piiri Põhja puiesteeni ja selle keskjoont mööda kuni Merepuiesteeni ning Merepuiestee keskjoont mööda kuni Siimoni tänavani, Siimoni tänava keskjoon Hollandi tänavani, Hollandi tänava keskjoon U.-Sadama tänavani, U.-Sadama tänava keskjoon Narva maanteeni, Narva maantee keskjoon Petrooleumi tänavani ja Petrooleumi tänava keskjoon Nafta tänavani, Nafta tänava keskjoon Palli tänavani, Palli tänava keskjoon ja sealt sirgjoon põhja suunas mereni. Naissaare vald. *Tallinna 3. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna idapoolne osa, mille piiriks on joon, mis algab Iru valla piirilt Lasnamäe veerul ja läheb mööda Lasnamäe veeru kuni Tartu maanteeni, sealt Tartu maanteele paralleelselt Veneturuni, jättes sisse krundid, mis ulatuvad Tartu maanteele, edasi mööda Estonia puiestee keskjoont kuni Sakala tänavani, Sakala tänava keskjoont mööda Lembitu tänavani, Lembitu tänava keskjoon, Liivalaia tänava keskjoon Kalmistu tänavani, Kalmistu tänava keskjoon, Kaarli koguduse ja Apostliku-õigeusu kalmistute vahepiir kuni viimase lõunapoolse nurgani, sealt sirgjoon linna filterveevärgist mööda (viimane kaasa arvatud) kuni Ülemiste järveni, edasi edela suunas mööda Ülemiste järve kallast kuni järve lõunapoolsel nurgal Mõigu mõisa ja Kurna mõisa maade vahepiiril asuva piiritähiseni ning sealt mööda samade mõisade maade vahepiiri Tallinna linna ja Tõdva valla maade piirikivini. *Tallinna linnaümbruse jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tõdva, Iru ja Prangli vallad. Rae vald, arvatud välja Aruküla aedlinn ja asundus, Aruküla turbatööstus, Sambumäe asundus, Kangla, Järsi, Kadarpiku, Metsaküla, Kulliküla ja Sarapiku külad. Saue vald, arvatud välja valla osa lõuna pool Ääsmäe jõge. Harku vald, arvatud välja valla edelapoolne osa, lõunapool Vääna (Hüüru) jõge, mille piiriks on joon, mis algab Vääna jõesuust, läheb mööda Vääna jõge kuni Hüüru külani, sealt Hüüru- ja Peetri-Kindluse külade maade piiri mööda ning edasi Pagavere ja Püha külade maade piiri mööda Saue valla piirini. *Tallinna 4. jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna edelapoolne osa, mille piiriks on joon, mis algab Harku valla piirilt Haabersti tee ääres asuva Tallinna linna rendi krunt nr. 10 maa-ala edelatipust ja läheb sirgjoones Sääse tänava lõunapoolse otsani, sealt Vilja tänava lõunapoolse otsani, edasi Vilja tänava keskjoont mööda Linnu tänavani, Linnu tänava keskjoont mööda Nõmme tänavani, Nõmme tänava keskjoont mööda Väike-Ameerika tänavani, Väike-Ameerika tänava keskjoont mööda SuurAmeerika tänavani, Suur-Ameerika tänava keskjoont mööda Tõnismäeni, Tõnismäe tänava keskjoont mööda Kaarli puiesteeni, Kaarli puiestee keskjoont mööda kuni Tallinna linna trammi ootesaareni Vabadusväljakul (sisse arvatud), sealt Vabaduspuiestee keskjoont mööda Suur-Karja tänava nurgani, Suur-Karja tänava pikenduse keskjoont mööda Sakala tänavani, Sakala tänava keskjoont mööda Lembitu tänavani, Lembitu tänava keskjoont mööda Liivalaia tänavani, Liivalaia tänava keskjoont mööda Kalmistu tänavani, Kalmistu tänava keskjoont mööda Apostlikuõigeusu kalmistu idapoolse piirini, sealt mööda Apostliku-õigeusu ja Kaarli koguduse kalmistute vahepiiri ja selle sirgjoonelist pikendust üle Sõjaväe kalmistu edelapoolse piiri Tallinna linna filterveevärgist edela poolt mööda Ülemiste järveni, sealt edasi paremale mööda Ülemiste järve kallast kuni järve lõunapoolsel nurgal Mõigu mõisa ja Kuma mõisa maade vahepiiril asuva piiritähiseni ning sealt mööda samade mõisade maade vahepiiri Tallinna linna ja Tõdva valla maade piirikivini. *Nõmme jaoskonna politseikomissari tegevuspiirkond: Tallinna linna [[Nõmme|Nõmme osa]] maa-ala (1940. aastal Vabariigi valitsuse otsusega 27. juulist likvideeriti Nõmme linn kui iseseisev [[omavalitsusüksus]], arvates 29. juulist 1940, ning liideti tema administratiivpiiresse kuuluva maa-alaga Tallinna linna administratiivpiiridega. Sellega sai Nõmme üheks [[Tallinna linnaosad|Tallinna linnaosaks]].). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti politsei]] [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]] i9ksz3bfg0zx9vh4l4fn3h38s7vvuw9 4 456136 7170640 7169784 2026-06-11T09:47:31Z ~2026-34452-12 231428 /* MI TT */ 7170640 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[Ehitise rekonstrueerimine]] * [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)'' * [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') * [[Amsterdami null]] (''Amsterdam Ordnance Datum'') ====MI MN==== * [[Jahikeeld]] ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' * [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)'' * [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' * [[Siberi Võhumõõk]] ''(Siberian Iris)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' * [[Süsinikupõllumajandus]] ''(Carbon Farming)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (''Catalytic converter'') *[[Tsentrifugaalpump]] (''Centrifugal pump'') *[[Petrooleum]] (''Petroleum'') *[[Volvo Redblock]] (''Volvo Redblock'') *[[Ülerõhk sisepõlemismootoris]] (''boost pressure'') ====MI TN==== * [[Martensiit]] ====VL TL==== ====VL RM==== ====VL LK==== *[[Zooloogia]] (Zoology) 16wexovcpuwi7pnas03msg0ujw3co8m 0 461348 7170317 6992359 2026-06-10T18:04:02Z Sjur 66496 7170317 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Sportlane | nimi = Andre De Grasse | pilt = Andre_De_Grasse_Rio_2016.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1994|11|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 176 cm | kaal = 70 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/andre-de-grasse_prs432734/person.shtml </ref> | spordiklubi = | treener = Mike Holloway | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|200 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 x 100 m|4×100 m]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|200 m]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 x 100 m|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 x 100 m|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit|100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|200 m]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud|Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2017 Nassau]]|4x200 m}} }} '''Andre De Grasse''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1994]]) on [[Kanada]] sprinter; olümpiavõitja 200 m jooksus (2020) ja 4x100 m teatejooksus (2024) ning maailmameister 4x100 m teatejooksus (2022). [[2015. aasta Panameerika mängud]]el võitis ta kuldmedali 100 m ja 200 m jooksus. Samal aastal pälvis ta [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] nii [[100 m jooks]]us kui ka [[4×100 m teatejooks]]us pronksmedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s sai De Grasse [[Usain Bolt]]i järel hõbemedali [[200 m jooks]]us ning pronksi 100 m ja 4×100 m jooksus. [[2017]]. aastal jooksis De Gasse [[Teemantliiga]] etapil [[Stockholm]]is lubatust tugevama taganttuulega 100 meetrit ajaga 9,69. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ta reievigastuse tõttu ei võistelnud. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis De Grasse 100 meetri jooksus isikliku rekordiga 9,90 pronksmedali. 200 meetri jooksus oli ta [[Noah Lyles]]i järel teine. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli De Grasse 200 meetri jooksus Kanada rekordiga 19,62 olümpiavõitjaks. Ta püstitas isikliku rekordi ka 100 meetri jooksus, saades tulemusega 9,89 [[Marcell Jacobs]]i ja [[Fred Kerley]] järel pronksmedali. 4×100 meetri teatejooksus jooksis ta viimast vahetust ning võitis Kanada meeskonnaga hõbemedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is segas De Grasse'i vigastus, tema võistlus ebaõnnestus 100 meetri jooksus ning ta oli sunnitud 200 meetri jooksust loobuma. 4×100 meetri teatejooksus aitas ta viimase vahetuse jooksjana Kanada meeskonnal tulla USA ja Suurbritannia neliku ees maailmameistriks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is tuli De Grasse Kanada meeskonna koosseisus 4×100 meetri jooksus olümpiavõitjaks. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s ta 100 meetri ega 200 meetri jooksus poolfinaalist edasi ei pääsenud. Teatejooksus võitis ta Kanada meeskonnaga hõbemedali. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''9,69''' || [[1. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,62''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[4. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[400 m jooks]] ||align="center"| '''47,93''' || [[29. märts]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Arkansas City (Kansas)|Arkansas City]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] ||align="center"| '''6,60''' || [[7. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,26''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[14. märts]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad meeste 200 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 4x100 m jooksus}} {{JÄRJESTA: De Grasse, Andre}} [[Kategooria:Kanada sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 42k79eraj05hkyhii9ftrk44wbu2qo7 0 461477 7170333 6747188 2026-06-10T18:13:57Z Sjur 66496 7170333 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Rebekka Haase | pilt = Rebekka Haase by Frank Haug.JPG | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Rebekka Haase (2014) | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1993|1|2}} | sünnikoht = [[Zschopau]] | treener = Jörg Möckel<ref name="leicht">[https://web.archive.org/web/20150405191713/https://www.leichtathletik.de/nationalmannschaft/athletenportraet/athlet/detail/rebekka-haase/ Rebekka Haase]. leichtathletik.de. Vaadatud 27.3.2017</ref> | spordiklubi = LV 90 Erzgebirge<ref name="leicht"/> | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 170 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=h/athlete=129048-haase-rebekka/index.html Rebekka Haase]. european-athletics.org. Vaadatud 14.8.2017</ref> | kaal = 53 kg<ref name="european"/> | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|Nassau 2017]]|4×100 m}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|Nassau 2017]]|4×200 m}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|Nassau 2015]]|4×200 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2015]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2015]]|200 m}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2015]]|4×100 m}} }} '''Rebekka Haase''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1993]] [[Zschopau]]s) on [[Saksamaa]] [[kergejõustiklane]], [[sprinter]]. [[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] võitis ta kolm kuldmedalit: [[100 meetri jooks]]us (11,47), [[200 meetri jooks]]us (23,16) ja [[4×100 meetri teatejooks]]us (43,47). Ta oli esimene, kes on ühtedel Euroopa U23 meistrivõistlustel võitnud kolm kuldmedalit.<ref>[https://www.iaaf.org/news/report/european-u23-champs-2015-haase-zbaren "Haase makes history at European Under-23 Championships"]. iaaf.org. 12.7.2015. Vaadatud 27.3.2017</ref> [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis ta Saksamaa naiskonnaga 4×100 meetri teatejooksus pronksmedali; Haase jooksis ankruvahetust. 100 meetri sprindis jõudis ta poolfinaali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s sai ta Saksamaa naiskonnaga 4×100 meetri teatejooksus neljanda koha. 100 meetri sprindis sai Haase 11,47-ga oma eeljooksus viienda koha ega pääsenud edasi poolfinaali. 18. juunil 2017 [[Stockholm]]is toimunud [[Teemantliiga]] etapil parandas ta oma 200 meetri jooksu isiklikku rekordit 19 sajandikuga, saades ajaks 22,76. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is jõudis ta 200 meetri jooksus poolfinaali. Ta sai oma poolfinaalis ajaga 23,03 neljanda koha, kuid finaali ei pääsenud. Finaalipääsust jäi puudu 18 sajandikku.<ref>[http://www.eurosport.de/leichtathletik/leichtathletik-wm-rebekka-haase-verpasst-200-m-finale-hauchdunn_sto6284191/story.shtml "Leichtathletik-WM: Rebekka Haase verpasst 200-m-Finale hauchdünn"]. Eurosport Deutschland. 10.8.2017. Vaadatud 11.8.2017</ref> Kokkuvõttes sai ta 12. koha. 4×100 meetri teatejooksus sai ta Saksamaa teatenaiskonnaga neljanda koha ajaga 42,36.<ref>[https://www.soester-anzeiger.de/sport/lokalsport/staffel-sportlich-andere-waren-heute-besser-leichtathletik-iaaf-2017-8594722.html "Lückenkemper nimmt Platz vier sportlich: „Andere waren besser“"]. soester-anzeiger.de. 14.8.2017. Vaadatud 14.8.2017</ref> Haase on 200 meetri jooksus Saksamaa kahekordne välis- ja neljakordne sisemeister.<ref name="leicht"/> ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,06''' || [[25. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Zeulenroda-Triebes]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,76''' || [[18. juuni]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,14''' || [[4. märts]] [[2017]]<br>[[27. jaanuar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Erfurt]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,77''' || [[19. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leipzig]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''36,92''' || [[27. jaanuar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Erfurt]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Isiklikku == Haase on õppinud [[Chemnitzi tehnoloogiainstituut|Chemnitzi tehnoloogiainstituudis]] psühholoogiat.<ref>[https://web.archive.org/web/20171023072347/https://www.leichtathletik.de/news/news/detail/rebekka-haase-schnell-und-musikalisch/ "Rebekka Haase - schnell und musikalisch"]. leichtathletik.de. 28.1.2014. Vaadatud 27.3.2017</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Haase, Rebekka}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] dzu78n0yadetcgsj99h7llji2on5grq 2 462090 7170742 7166313 2026-06-11T10:37:58Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7170742 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q389816 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Maastik ojaga, Konrad Mägi, EKM j 230-10 M 1063.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864737|Maastik ojaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:10 M 1063 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55864737|Q55864737]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865001|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:445 M 246 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865001|Q55865001]] |- | [[Fail:Klaara Holsti portree, Konrad Mägi, EKM j 230-7 M 1061.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865442|Klaara Holsti portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:7 M 1061 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865442|Q55865442]] |- | [[Fail:Vilsandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 11711 M 4109.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865552|Vilsandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11711 M 4109 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865552|Q55865552]] |- | [[Fail:Varemed Capril, Konrad Mägi, EKM j 153-114 M 93.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55866753|Varemed Capril]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:114 M 93 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55866753|Q55866753]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 153-120 M 97.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867073|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:120 M 97 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867073|Q55867073]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 10265 M 3910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867728|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10265 M 3910 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867728|Q55867728]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 8966 M 3650.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868147|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8966 M 3650 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868147|Q55868147]] |- | [[Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868824|Juuditar]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11113 M 4017 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868824|Q55868824]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Ida Menning. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868853|Pr. Menningi portree (Neiu valges)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1262 M 356 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868853|Q55868853]] |- | [[Fail:Natüürmort. Visand, Konrad Mägi, EKM j 24366 M 5534.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869218|Natüürmort. Visand]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24366 M 5534 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55869218|Q55869218]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869304|Saadjärve maastik I]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11822 M 4128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55869304|Q55869304]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12816 M 4225.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870328|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12816 M 4225 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55870328|Q55870328]] |- | [[Fail:Normandia, Konrad Mägi, EKM j 12159 M 4137.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870687|Normandia]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12159 M 4137 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55870687|Q55870687]] |- | [[Fail:Maastik. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 8803 M 3624.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871425|Maastik. Etüüd]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8803 M 3624 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55871425|Q55871425]] |- | [[Fail:Maastik tuulikuga, Konrad Mägi, EKM j 57151 M 7538.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871453|Maastik tuulikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57151 M 7538 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871453|Q55871453]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 14293 M 4470.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871606|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14293 M 4470 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871606|Q55871606]] |- | [[Fail:Norra motiiv vesiveskiga (Norr, Konrad Mägi, EKM j 14290 M 4467.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872386|Norra motiiv vesiveskiga (Norra motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14290 M 4467 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872386|Q55872386]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastik. Võ, Konrad Mägi, EKM j 24416 M 5584.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872500|Pühajärve maastik (Maastik. Võrumaa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24416 M 5584 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55872500|Q55872500]] |- | [[Fail:Saadjärve motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12815 M 4224.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872564|Saadjärve motiiv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12815 M 4224 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872564|Q55872564]] |- | [[Fail:Viljandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 190-43 M 512.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55873411|Viljandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:43 M 512 | [[Viljandi]]<br/>[[Viljandi Pauluse kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55873411|Q55873411]] |- | [[Fail:Maastik jõega, Konrad Mägi, EKM j 7766 M 3368.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877197|Maastik jõega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7766 M 3368 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877197|Q55877197]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877246|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12476 M 4182 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877246|Q55877246]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 16752 M 4949.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877286|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16752 M 4949 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877286|Q55877286]] |- | [[Fail:Naise portree. Linda Bachmann, Konrad Mägi, EKM j 18352 M 5128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55878522|Naise portree. Linda Bachmann]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 18352 M 5128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q1783255|värviline pliiats]]''<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55878522|Q55878522]] |- | [[Fail:Maastik kividega, Konrad Mägi, EKM j 153-1263 M 357.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55880601|Maastik kividega]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1263 M 357 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55880601|Q55880601]] |- | [[Fail:Viljandi maastik (Kasaritsa ma, Konrad Mägi, EKM j 16753 M 4950.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881181|Viljandi maastik (Kasaritsa maastik)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16753 M 4950 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881181|Q55881181]] |- | [[Fail:Maastik majaga, Konrad Mägi, EKM j 11126 M 4030.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881435|Maastik majaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11126 M 4030 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881435|Q55881435]] |- | [[Fail:Mustlastüdruk, Konrad Mägi, EKM j 153-1259 M 354.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884012|Mustlastüdruk]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1259 M 354 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55884012|Q55884012]] |- | [[Fail:Laulasmaa rand (Klooga), Konrad Mägi, EKM j 16749 M 4946.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884635|Laulasmaa rand (Klooga)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16749 M 4946 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55884635|Q55884635]] |- | [[Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55885439|Merikapsad]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 130:1 M 443 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55885439|Q55885439]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-113 M 92.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55897102|Pühajärve maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:113 M 92 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55897102|Q55897102]] |- | [[Fail:Obersdorfi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14291 M 4468.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55899790|Obersdorfi motiiv]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14291 M 4468 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55899790|Q55899790]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, EKM j 20667 M 5392.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900416|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20667 M 5392 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900416|Q55900416]] |- | [[Fail:Otepää maastik (Otepää motiiv), Konrad Mägi, EKM j 24363 M 5531.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900616|Otepää maastik (Otepää motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24363 M 5531 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900616|Q55900616]] |- | [[Fail:Maastik kosega, Konrad Mägi, EKM j 59357 M 7679.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55901938|Maastik kosega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 59357 M 7679 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55901938|Q55901938]] |- | [[Fail:Norra motiiv kaskedega, Konrad Mägi, EKM j 31631 M 5925.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903053|Norra motiiv kaskedega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31631 M 5925 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55903053|Q55903053]] |- | [[Fail:Kasaritsa järv, Konrad Mägi, EKM j 7312 M 3266.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903116|Kasaritsa järv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7312 M 3266 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55903116|Q55903116]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 10960 M 3985.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903326|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10960 M 3985 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55903326|Q55903326]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-278 M 165.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903823|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:278 M 165 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q55903823|Q55903823]] |- | | ''[[:d:Q55904558|Veneetsia]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57150 M 7537 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55904558|Q55904558]] |- | [[Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55905869|Kompositsioon (Meditatsioon; Maastik daamiga)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2493 M 2060 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55905869|Q55905869]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 12299 M 4160.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55906452|Maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12299 M 4160 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55906452|Q55906452]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 50495 Mi 603.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55908954|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189788|Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli kogu]]'' | EKM j 50495 Mi 603 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55908954|Q55908954]] |- | [[Fail:Maal. Bronislav Orlovski, Konrad Mägi, ERM TM K 64.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q73662084|Maal. Bronislav Orlovski]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q73594824|Tartumaa Muuseumi kunstikogu]]'' | ERM TM K 64 | | [[Eesti Rahva Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q73662084|Q73662084]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74037542|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 11499 K | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74037542|Q74037542]] |- | | ''[[:d:Q74038541|maal, Maastik (Lõuna-Eesti)]]'' | | | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 9484:2 K 309 | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74038541|Q74038541]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, SM 9806-2 Km 135-2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74440675|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:2 Km 135:2 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74440675|Q74440675]] |- | [[Fail:Autoportree, Konrad Mägi, SM 9806-1 Km 135-1.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74512220|Autoportree]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:1 Km 135:1 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | | [[:d:Q74512220|Q74512220]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|center|128px]] | [[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]] | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713365|Q109713365]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713483|Itaalia maastik. Rooma]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Rooma]] | | | | | [[:d:Q109713483|Q109713483]] |- | [[Fail:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713524|Nimeta]]'' | | | | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713524|Q109713524]] |- | [[Fail:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714026|Capri]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | | [[:d:Q109714026|Q109714026]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Ahvenamaa motiiv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714129|Ahvenamaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa]]<br/>[[harilik mänd]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109714129|Q109714129]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Otepää maastik".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716054|Otepää maastik]]'' | | | | | [[Otepää]]<br/>[[Otepää kirik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716054|Q109716054]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa motiiv. Valgjärv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716996|Võrumaa motiiv. Valgjärv]]'' | | | | | [[maastik]]<br/>[[järv]] | | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716996|Q109716996]] |- | [[Fail:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q115596780|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910s | | | | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q115596780|Q115596780]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik. konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q117006726|Obersdorfi maastik.]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q117006726|Q117006726]] |- | [[Fail:450MAGI,1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123750288|Veneetsia]]'' | | | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123750288|Q123750288]] |- | [[Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q125267079|Porträt der Alvine Käpp]]'' | | data-sort-value="1919" | 1919 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q125267079|Q125267079]] |- | [[Fail:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|center|128px]] | [[Maastik punase pilvega]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1261 M 355 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21152819|Q21152819]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50339537|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 57 M 27 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50339537|Q50339537]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50343194|Maastik majadega]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 630 M 200 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50343194|Q50343194]] |- | [[Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50345951|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2845 M 485 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50345951|Q50345951]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50347366|Alide Asmuse portree]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2831 M 472 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[kübar]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50347366|Q50347366]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, TKM TR 1122 M 305.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349026|Daami portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1122 M 305 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50349026|Q50349026]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 10913 M 2298.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349950|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 10913 M 2298 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50349950|Q50349950]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Maastik Eestist. TKM 0569M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50353962|Maastik Eestist]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3382 M 569 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50353962|Q50353962]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0075M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50354152|Capri tänav]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 196 M 75 | [[tänav]]<br/>[[Capri]]<br/>[[naine]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50354152|Q50354152]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Portrait of a Man TKM 1751M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50359527|Mehe portree]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9064 M 1751 | [[mees]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50359527|Q50359527]] |- | [[Fail:Alma Koskeli portree, Konrad Mägi, TKM TR 5863 M 1042.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50363422|Alma Koskeli portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5863 M 1042 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50363422|Q50363422]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, TKM TR 856 M 258.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50368802|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 856 M 258 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50368802|Q50368802]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 5158 M 865.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50376009|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5158 M 865 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50376009|Q50376009]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 1412 M 311.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377419|Maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1412 M 311 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50377419|Q50377419]] |- | [[Fail:Konrad Mägi Norra maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377739|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8356 M 1481 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50377739|Q50377739]] |- | [[Fail:Merelaht paatidega, Konrad Mägi, TKM TR 12293 M 2618.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50385093|Merelaht paatidega]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12293 M 2618 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50385093|Q50385093]] |- | [[Fail:Konrad Mägi sügismaastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50402996|Sügismaastik]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 15420 M 3454 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50402996|Q50402996]] |- | | ''[[:d:Q50432185|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 772 M 231 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50432185|Q50432185]] |- | | ''[[:d:Q50436811|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1710 M 351 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50436811|Q50436811]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50460081|Naise portree (Ludmilla Allik)]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 58 M 28 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50460081|Q50460081]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 8357 M 1482.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50499048|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8357 M 1482 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50499048|Q50499048]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 861 M 261.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50558595|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 861 M 261 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50558595|Q50558595]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0078M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50564812|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 200 M 78 | [[puu]]<br/>[[õis]]<br/>[[küngas]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50564812|Q50564812]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, TKM TR 4974 M 804.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50569642|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 4974 M 804 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50569642|Q50569642]] |- | [[Fail:Saadjärv - Äksi kirik, Konrad Mägi, TKM TR 197 M 76.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50571219|Saadjärv - Äksi kirik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 197 M 76 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50571219|Q50571219]] |- | [[Fail:Capri maastik, Konrad Mägi, TKM TR 3368 M 556.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50698968|Capri maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3368 M 556 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50698968|Q50698968]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, TKM TR 1433 M 320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50712699|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1433 M 320 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50712699|Q50712699]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 8732 M 1662.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50738387|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8732 M 1662 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50738387|Q50738387]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 9057 M 1747.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50739885|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9057 M 1747 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50739885|Q50739885]] |- | [[Fail:Maastik Võrumaalt, Konrad Mägi, TKM TR 12428 M 2658.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50751442|Maastik Võrumaalt]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12428 M 2658 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50751442|Q50751442]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0077M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50790393|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 198 M 77 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50790393|Q50790393]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0026M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50806876|Capri motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 56 M 26 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50806876|Q50806876]] |- | [[Fail:Mägi, Konrad. Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Õli, lõuend. 66x57,8., TKM TR 1825 M 367.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809273|Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1825 M 367 | [[Friedrich Kuhlbars]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50809273|Q50809273]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 12294 M 2619.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809810|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12294 M 2619 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50809810|Q50809810]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50820607|Norra tütarlapse portree]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1501 M 329 | [[tüdruk]]<br/>[[Kleit]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50820607|Q50820607]] |- | [[Fail:Talumaastik, Konrad Mägi, TKM TR 3565 M 669.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50822172|Talumaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3565 M 669 | [[talu]]<br/>[[kiviaed]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50822172|Q50822172]] |- | [[Fail:Maastik kirikuga, Konrad Mägi, EKM j 237-4 M 1067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773763|Maastik kirikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:4 M 1067 | [[Kihelkonna kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773763|Q55773763]] |- | [[Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773839|Rooma motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14292 M 4469 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773839|Q55773839]] |- | [[Fail:Rannamotiiv lodjaga, Konrad Mägi, EKM j 34333 M 6070.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774112|Rannamotiiv lodjaga]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 34333 M 6070 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774112|Q55774112]] |- | [[Fail:Maastik valge hoonega (Kabelid, Konrad Mägi, EKM j 424 M 1769.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774285|Maastik valge hoonega (Kabelid Kuressaare kalmistul)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 424 M 1769 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774285|Q55774285]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, EKM j 12162 M 4140.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774465|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12162 M 4140 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774465|Q55774465]] |- | [[Fail:Normandia maastik, Konrad Mägi, EKM j 11252 M 4067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774733|Normandia maastik]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11252 M 4067 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774733|Q55774733]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 10957 M 3982.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774765|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10957 M 3982 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774765|Q55774765]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 7523 M 3297.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774822|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7523 M 3297 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774822|Q55774822]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 12160 M 4138.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55775808|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12160 M 4138 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55775808|Q55775808]] |- | [[Fail:Vilsandi, Konrad Mägi, EKM j 8982 M 3666.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790743|Vilsandi]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8982 M 3666 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55790743|Q55790743]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 31630 M 5924.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790934|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31630 M 5924 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55790934|Q55790934]] |- | [[Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791133|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8645 M 3617 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791133|Q55791133]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 20987 M 5409.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791935|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20987 M 5409 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791935|Q55791935]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik (Otepää ma, Konrad Mägi, EKM j 16751 M 4948.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792104|Lõuna-Eesti maastik (Otepää maastik)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16751 M 4948 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792104|Q55792104]] |- | [[Fail:Veneetsia (Kanal Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-115 M 94.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792272|Veneetsia (Kanal Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:115 M 94 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792272|Q55792272]] |- | [[Fail:Portree, Konrad Mägi, EKM j 12314 M 4175.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55793447|Portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12314 M 4175 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55793447|Q55793447]] |- | [[Fail:Saaremaa maastik, Konrad Mägi, EKM j 11435 M 4075.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55798205|Saaremaa maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11435 M 4075 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55798205|Q55798205]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa maastik" (1917).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801364|Võrumaa maastik]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2054 M 2034 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801364|Q55801364]] |- | [[Fail:Siniallik, Konrad Mägi, EKM j 24362 M 5530.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801414|Siniallik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24362 M 5530 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55801414|Q55801414]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 10237 M 3884.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801637|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10237 M 3884 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801637|Q55801637]] |- | [[Fail:Norra motiiv, Konrad Mägi, EKM j 24361 M 5529.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55802122|Norra motiiv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24361 M 5529 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55802122|Q55802122]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv (Vilsandi moti, Konrad Mägi, EKM j 16750 M 4947.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55806956|Saaremaa motiiv (Vilsandi motiiv)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16750 M 4947 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55806956|Q55806956]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 408 M 1760.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807082|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 408 M 1760 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807082|Q55807082]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 237-148 M 1100.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807110|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:148 M 1100 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807110|Q55807110]] |- | [[Fail:Metsamotiiv, Konrad Mägi, EKM j 36771 M 6215.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807202|Metsamotiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 36771 M 6215 | [[mets]]<br/>[[harilik mänd]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]] | [[:d:Q55807202|Q55807202]] |- | [[Fail:Lilleline väli, Konrad Mägi, EKM j 12163 M 4141.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807214|Lilleline väli]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12163 M 4141 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807214|Q55807214]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810425|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 139:2 M 454 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810425|Q55810425]] |- | [[Fail:Viljandi maastik, Konrad Mägi, EKM j 14663 M 4498.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810517|Viljandi maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14663 M 4498 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810517|Q55810517]] |- | [[Fail:Viljandi maastik järve ja vare, Konrad Mägi, EKM j 422 M 1767.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810524|Viljandi maastik järve ja varemetega]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 422 M 1767 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810524|Q55810524]] |- | [[Fail:Metsamaastik, Konrad Mägi, EKM j 37949 M 6320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810557|Metsamaastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 37949 M 6320 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55810557|Q55810557]] |- | [[Fail:Saadjärv, Konrad Mägi, EKM j 604 M 1876.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55811316|Saadjärv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 604 M 1876 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55811316|Q55811316]] |- | [[Fail:Elsi Lõo portree, Konrad Mägi, EKM j 50064 M 7161.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55812970|Elsi Lõo portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 50064 M 7161 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55812970|Q55812970]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 8243 M 3465.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55813536|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8243 M 3465 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55813536|Q55813536]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 11250 M 4065.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814039|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11250 M 4065 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814039|Q55814039]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 12475 M 4181.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814304|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12475 M 4181 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814304|Q55814304]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-277 M 164.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814349|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:277 M 164 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55814349|Q55814349]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik (Maastik Võrum, Konrad Mägi, EKM j 24364 M 5532.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815105|Võrumaa maastik (Maastik Võrumaalt)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24364 M 5532 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55815105|Q55815105]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815202|Võrumaa maastik. Valgjärv]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:112 M 91 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55815202|Q55815202]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 14664 M 4499.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55821275|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14664 M 4499 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55821275|Q55821275]] |- | [[Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55822307|Norra maastik männiga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1899 M 1986 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55822307|Q55822307]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 24414 M 5582.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823200|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24414 M 5582 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823200|Q55823200]] |- | [[Fail:Maastik (Kasaritsa), Konrad Mägi, EKM j 19289 M 5218.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823367|Maastik (Kasaritsa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 19289 M 5218 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823367|Q55823367]] |- | [[Fail:Itaalia motiiv mäe ja hooneteg, Konrad Mägi, EKM j 425 M 1770.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823610|Itaalia motiiv mäe ja hoonetega]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 425 M 1770 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55823610|Q55823610]] |- | [[Fail:Maastik järvega, Konrad Mägi, EKM j 8229 M 3453.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823640|Maastik järvega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8229 M 3453 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823640|Q55823640]] |- | [[Fail:Lilled, Konrad Mägi, EKM j 24415 M 5583.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823800|Lilled]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24415 M 5583 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823800|Q55823800]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik II, Konrad Mägi, EKM j 11823 M 4129.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55824794|Saadjärve maastik II]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11823 M 4129 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55824794|Q55824794]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastikumot, Konrad Mägi, EKM j 24365 M 5533.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55825027|Pühajärve maastik (Maastikumotiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24365 M 5533 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55825027|Q55825027]] |- | [[Fail:Veneetsia (Laevad Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-116 M 95.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826298|Veneetsia (Laevad Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:116 M 95 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826298|Q55826298]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826671|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12819 M 4228 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826671|Q55826671]] |- | [[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827182|Maastik päikesega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 423 M 1768 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827182|Q55827182]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 7294 M 3249.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827414|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7294 M 3249 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827414|Q55827414]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828462|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 44822 M 6959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828462|Q55828462]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828625|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11712 M 4110 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828625|Q55828625]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 1-14 M 389.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862494|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1:14 M 389 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862494|Q55862494]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, EKM j 230-9 M 1062.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862502|Daami portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:9 M 1062 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862502|Q55862502]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Teel Viljandist Tartusse. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862758|Teel Viljandist Tartusse]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12161 M 4139 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862758|Q55862758]] |- | | ''[[:d:Q55862954|Rõuge maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 17869 M 5088 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862954|Q55862954]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 190-411 M 732.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863456|Sirelid]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:411 M 732 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863456|Q55863456]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 190-410 M 731.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863624|Capri]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:410 M 731 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863624|Q55863624]] |- | [[Fail:Mehe portree. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 31670 M 5959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864174|Mehe portree. Etüüd]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31670 M 5959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864174|Q55864174]] |- | [[Fail:Pr. Visnapuu portree, Konrad Mägi, EKM j 504 M 1813.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864378|Pr. Visnapuu portree]]'' | | data-sort-value="1918" | 1918 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 504 M 1813 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55864378|Q55864378]] |- | [[Fail:Maastik sillaga, Konrad Mägi, EKM j 393 M 1751.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864462|Maastik sillaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 393 M 1751 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864462|Q55864462]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-117 M 96.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864688|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:117 M 96 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864688|Q55864688]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 2828 A 156.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50982633|Maastikuetüüd]]'' | | | ''[[:d:Q55986654|Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu]]'' | TKM TR 2828 A 156 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q50982633|Q50982633]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} kqsna0xi7n9htdtj14rpzv03ivwfyun 0 462381 7170218 7170124 2026-06-10T14:47:43Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused Eestis */ 7170218 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis koos ühe noore sõduriga [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal loetud päevade vältel lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks. Lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas Estonia kontserdimajas valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks. * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 3d6t12kvyeq9vuscr7133rt5032w0rn 7170221 7170218 2026-06-10T14:56:38Z ~2026-27049-64 228596 /* Kohaliku tähtsusega */ 7170221 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis koos ühe noore sõduriga [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal loetud päevade vältel lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks. Lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas Estonia kontserdimajas valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks. * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] jcgpjcpho6cz18lheb62jf7hrsz5fqa 7170248 7170221 2026-06-10T16:25:30Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7170248 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis koos ühe noore sõduriga [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal loetud päevade vältel lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks. Lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas Estonia kontserdimajas valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] qdjfzviys46rnwpujeut174ew0h26yc 7170256 7170248 2026-06-10T16:41:02Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7170256 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]] * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku ülemarst-juhataja [[Piret Veerus]], erakorralist töölepingu lõpetamist põhjendati usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil Tallinnas [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Eesti peaminister [[Kristen Michal]] võõrustas Tallinnas kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumist, millest võttis osa ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes oli Eestis visiidil koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeritakse [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] s1702rfb84ooavujls6ql9dmb7uwpre 0 468741 7170434 6836891 2026-06-10T20:09:28Z Neptuunium 58653 7170434 wikitext text/x-wiki '''Lõunaleht''' (täispealkirjaga Lõunaleht : Lõuna-Eesti nädalaleht, variantpealkiri '''LõunaLeht''') on aastast [[2002]] [[Võru]]s ilmuv [[ajaleht]], mida annab välja [[Hansekon]]. Ajaleht ilmub üks kord nädalas (neljapäeval).<ref name="ESTER">{{ESTER|1722379}} (vaadatud 22.06.2017)</ref> Lõunalehe asutajateks olid Innar Mäesalu ja Sven Härsing. Idee Lõunaleht asutada sündis Innar Mäesalu korteris Võrus, Jüri 81-44, kus kaks noormeest otsustasid väljakutse esitada tollal monopoolses seisundis olnud Võrumaa Teatajale. Esimene number ilmus 5 detsembril 2002. Esimesed poolteist aastat tegid lehte lisaks Innar Mäesalule ja Sven Härsingule, kes oli lehe reklaamimüügijuht, ka ajakirjanikud Elina Kononenko ja Keiu Ruus ning toimetaja Aire Mäesalu.<ref>Asutaja Innar Mäesalu isiklik arhiiv ja mälestused</ref> Hiljem, 2004 aasta suve hakul müüs Innar Mäesalu oma osaluse Lõunalehes Urmas Paidrele, kellest sai ka lehe uus peatoimetaja. Ajalehe peatoimetaja on [[Urmas Paidre]], vanemtoimetaja (alates 2017) on [[Ülle Harju]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESTER|1722379}} [[Kategooria:Eesti ajalehed]] [[Kategooria:Võru]] rsg4o1h7d356pshcwd2fggp15fleayc 0 471188 7170313 6667110 2026-06-10T18:02:27Z Sjur 66496 7170313 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ewa Swoboda | pilt = Ewa Swoboda Pedro's Cup Łódź 2016 02.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Ewa Swoboda (2016) | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1997|7|26}} | sünnikoht = [[Żory]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 164 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=s/athlete=125260-swoboda-ewa/index.html Ewa Swoboda]. european-athletics.org. Vaadatud 7.8.2017</ref> | kaal = 55 kg<ref name="european"/> | Klubi = AZS AWF Katowice | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit|60 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Rooma 2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m_2|100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Glasgow 2019]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 m 2|60 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Belgrad 2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 m 2|60 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Istanbul 2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 m 2|60 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 2017]]|100 m jooks}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Gävle 2019]]|100 m jooks}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Gävle 2019]]|4×100 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|Bydgoszcz 2016]]|100 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|Eskilstuna 2015]]|100 m jooks}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|Eskilstuna 2015]]|4×100 m teatejooks}} }} '''Ewa Nikola Swoboda''' (sündinud [[26. juuli]]l [[1997]] [[Żory]]s) on [[Poola]] [[kergejõustiklane]], [[sprinter]]. Talle kuulub [[60 meetri jooks]]us juunioride maailmarekord '''7,07''', mis on püstitatud 12. veebruaril 2016. == Karjäär == Swoboda esimene suurvõistlus oli [[2013. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused]] [[Donetsk]]is, kus ta võistles [[100 meetri jooks]]us ja sai seal ajaga 11,61 neljanda koha.<ref>[https://www.iaaf.org/news/report/westbrook-upsets-the-odds-in-the-girls-100m Westbrook upsets the odds in the girls' 100m]. IAAF. 11.7.2013. Vaadatud 20.7.2017</ref> Samal aastal parandas ta 100 meetri jooksus Poola juunioride rekordit, joostes 11,54. Tema esimeseks täiskasvanute tiitlivõistlusteks olid [[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused]] [[Praha]]s. Ta osales 60 meetri jooksus, jõudes finaali, kus sai Euroopa juunioride rekordiga 7,20 sekundit kaheksanda koha. [[2015. aasta kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused|2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] [[Eskilstuna]]s võitis ta 100 meetri jooksus 11,52 kuldmedali ja [[4×100 meetri teatejooks]]us hõbemedali. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is tegi ta kaasa ainult 4×100 meetri teatejooks, saades Poola naiskonnaga seitsmenda koha. [[2016. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Bydgoszcz]]is võitis ta Poola juunioride rekordiga 11,12 hõbemedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s jõudis ta 100 meetri jooksus poolfinaali, jäädes oma poolfinaalis 11,18-ga eelviimaseks. 4×100 meetri teatejooks sai ta Poola naiskonnaga 13. koha. [[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta oma esimese medali täiskasvanute klassis, kui sai 60 meetri jooksus 7,10-ga pronksmedali. [[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali 100 meetri jooksus ajaga 11,42. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is jõudis ta 100 meetri jooksus ajaga 11,24 poolfinaali. Oma poolfinaalis jäi ta 11,35-ga viimaseks. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,12''' <span style="color: " class="explain" title="Poola juunioride rekord">NJR</span> || [[21. juuli]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Bydgoszcz]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,88''' || [[1. juuni]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Bakuu]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,07'''||[[12. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Torun]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''24,55''' || [[12. jaanuar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Spala]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Swoboda, Ewa}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] tcko2autsrqfc1wjpjo3f9iltz1tmec 0 471345 7170331 6747187 2026-06-10T18:13:08Z Sjur 66496 7170331 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Gina Lückenkemper | pilt = Gina Lückenkemper by Frank Haug.JPG | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Gina Lückenkemper (2015) | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1996|11|21}} | sünnikoht = [[Hamm]] | treener = Ulrich Kunst<ref name="athletik">[https://web.archive.org/web/20180214225335/https://www.leichtathletik.de/nationalmannschaft/athletenportraet/athlet/detail/gina-lueckenkemper/ Gina Lückenkemper]. leichtathletik.de. Vaadatud 5.8.2017</ref> | spordiklubi = LG Olympia Dortmund<ref name="athletik"/> | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 168 cm | kaal = 55 kg | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4×100 m]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|Nassau 2017]]|4×200 m}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|Yokohama 2019]]|4×100 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|Eugene 2014]]|4×100 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Eskilstuna 2015]]|200 m}} }} '''Gina Lückenkemper''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1996]] [[Hamm]]is) on [[Saksamaa]] [[kergejõustiklane]], [[sprinter]]. 2015. aastal tuli ta [[200 meetri jooks]]us juunioride Euroopa meistriks. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is osales ta [[100 meetri jooks]]us, saades eeljooksus ajaga 11,34 kokkuvõttes 28. koha. Poolfinaalikohast jäi puudu viis sajandikku. [[4×100 meetri teatejooks]]us sai ta Saksamaa naiskonnaga viienda koha. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis ta pronksmedali 200 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s jõudis ta 200 meetri jooksus poolfinaali ning sai seal ajaga 22,73 kokkuvõttes 14. koha. 4×100 meetri teatejooksus jäi ta koos Saksamaa naiskonnaga esimesena medalita. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is püstitas ta 100 meetri eeljooksus isikliku rekordi 10,95, parandades isiklikku rekordit kuue sajandikuga ning pääses poolfinaali eeljooksude parima ajaga. Enne teda oli viimase sakslannana alla 11 sekundi jooksnud [[Katrin Krabbe]] aastal 1991.<ref>[https://web.archive.org/web/20170805224634/http://lawm.sportschau.de/london2017/nachrichten/Leichtathletik-WM-Sprint,sprint310.html "Lückenkemper erstmals unter elf Sekunden"]. lawm.sportschau.de. 5.8.2017. Vaadatud 5.8.2017</ref> Oma poolfinaalis jäi ta ajaga 11,16 kuuendaks ja sai kokkuvõttes 14. koha.<ref>[http://www.sport1.de/leichtathletik/2017/08/leichtathletik-wm-gina-lueckenkemper-scheitert-im-hallbfinale "Lückenkemper verpasst Finale"]. sport1.de. 6.8.2017. Vaadatud 7.8.2017</ref> 4×100 meetri teatejooksus sai ta Saksamaa teatenaiskonnaga neljanda koha ajaga 42,36.<ref>[https://www.soester-anzeiger.de/sport/lokalsport/staffel-sportlich-andere-waren-heute-besser-leichtathletik-iaaf-2017-8594722.html "Lückenkemper nimmt Platz vier sportlich: „Andere waren besser“"]. soester-anzeiger.de. 14.8.2017. Vaadatud 14.8.2017</ref> [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis ta 100 meetri jooksus 10,98-ga hõbemedali. Poolfinaalis oli ta sama tulemusega jooksnud Euroopa alla 23-aastaste rekordi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180808080244/https://www.leichtathletik.de/news/news/detail/silber-gina-lueckenkemper-wieder-unter-11-sekunden/ "Silber: Gina Lückenkemper wieder unter 11 Sekunden"]. leichtathletik.de. 7.8.2018. Vaadatud 8.8.2018</ref> Lisaks võitis ta 4×100 meetri teatejooksus Saksamaa naiskonnaga pronksmedali. 2018. aastal valiti ta Saksamaa aasta naiskergejõustiklaseks. Lückenkemper on tulnud kolmel korral Saksamaa meistriks välitingimustes ja kahel korral meistriks sisetingimustes.<ref name="athletik"/> ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,95''' || [[5. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,67''' || [[5. juuni]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Regensburg]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''37,11''' || [[17. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Pliezhausen]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,11''' || [[21. jaanuar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dortmund]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,69''' || [[1. märts]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Halle]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.gina-lueckenkemper.com/ Koduleht] * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Lückenkemper, Gina}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] o0gz73t3k532xbvlmr2e5z7mv6ypws5 0 483520 7170535 7168050 2026-06-11T04:19:05Z Ojassaar 206682 7170535 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Võiliblikas | pilt = Colias alfacariensis parapanisa male Paratype 02 dorsal side ZSM.jpg | pildi_seletus = [[Veeru-võiliblikas]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = '''Võiliblikas''' ''Colis'' | perekonna_autor = [[Fabricius]], 1807 | sünonüümid = ''Eurymus'' (Horsfield, 1829)<br> ''Ganura'' (Zetterstedt, 1839)<br> ''Scalidoneura'' (Butler, 1871)<br> ''Eriocolias'' (Watson, 1895)<br> ''Coliastes'' (Hemming, 1931)<br> ''Protocolias'' (Petersen, 1963)<br> ''Mesocolias'' (Petersen, 1963)<br> ''Neocolias'' (Berger, 1986)<br> ''Palaeocolias'' (Berger, 1986)<br> ''Eucolias'' (Berger, 1986)<br> ''Similicolias'' (Berger, 1986)<br> ''Paracolias'' (Berger, 1986)<br> }} '''Võiliblikas''' (''Colias'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] sugukonda kuuluv perekond [[liblikalised|liblikalisi]]. Perekonnas on umbes 80 liiki. Võiliblikate rohked liigid on eriti iseloomulikud tundra-, stepi- ja mägistepialadele. Neid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktises.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=204-205}}</ref> ==Liigid== * ''Colias adelaidae'' (Verhulst, 1991) * ''Colias aegidii'' (Verhulst, 1990) * ''Colias alfacariensis'' (Ribbe, 1905) – [[veeru-võiliblikas]] * ''Colias alexandra'' (W. H. Edwards, 1863) * ''Colias alpherakii'' (Staudinger, 1882) * ''Colias aquilonaris'' (Grum-Grshimailo, 1899) * ''Colias arida'' (Alpheraky, 1889) * ''Colias audre'' (Hemming, 1933) * ''Colias aurorina'' (Herrich-Schäffer, 1850) * ''Colias baeckeri'' (Kotzsch, 1930) * ''Colias behrii'' (W. H. Edwards, 1866) * ''Colias berylla'' (Fawcett, 1904) * ''Colias canadensis'' (Ferris, 1982) * ''Colias caucasica'' (Staudinger, 1871) * ''Colias chippewa'' (W. H. Edwards, 1872) * ''Colias chlorocoma'' (Christoph, 1888) * ''Colias christina'' (W. H. Edwards, 1863) * Colias christophi (Grum-Grshimailo, 1885) * ''Colias chrysotheme'' (Esper, 1781) * ''Colias cocandica'' (Erschoff, 1874) * ''Colias croceus'' (Geoffroy, 1785) – [[ruuge-võiliblikas]] * ''Colias dimera'' (Doubleday, 1847) * ''Colias diva'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias dubia'' (Fawcett, 1906) * ''Colias electo'' (Linnaeus, 1763) * ''Colias elegans'' (Schultz, 1904) * ''Colias elis'' (Strecker, 1885) * ''Colias eogene'' (C. & R. Felder, 1865) * ''Colias erate'' (Esper, 1805) * ''Colias erschoffi'' (Alpheraky, 1881) * ''Colias eurytheme'' (Boisduval, 1852) * ''Colias euxanthe'' (C. & R. Felder, 1865) * ''Colias felderi'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias fieldii'' (Menetries, 1855) * ''Colias flaveola'' (Blanchard, 1852) * ''Colias gigantea'' (Strecker, 1900) * ''Colias grumi'' (Alpheraky, 1897) * ''Colias harfordii'' (W. H. Edwards, 1877) * ''Colias hecla'' (Lefebvre, 1836) – [[lapi võiliblikas]] * ''Colias heos'' (Herbst, 1792) * ''Colias hofmannorum'' (Eckweiler, 2000) * ''Colias hyale'' (Linnaeus, 1758) – [[niidu-võiliblikas]] * ''Colias hyperborea'' (Grum-Grshimailo, 1899) * ''Colias interior'' (Scudder, 1862) * ''Colias johanseni'' (Troubridge & Philip, 1990) * ''Colias krauthii'' (Klots, 1935) * ''Colias lada'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias ladakensis'' (Felder & Felder, 1865) * ''Colias leechi'' (Grum-Grshimailio, 1893) * ''Colias lesbia'' (Fabricius, 1775) * ''Colias libanotica'' (Lederer, 1858) * ''Colias marcopolo'' (Grum-Grshimailo, 1888) * ''Colias marnoana'' (Rogenhofer, 1884) * ''Colias meadii'' (W. H. Edwards, 1871) * ''Colias montium'' (Oberthür, 1886) * ''Colias mukana'' (Berger, 1981) * ''Colias myrmidone'' (Esper, 1781) – [[stepi-võiliblikas]] * ''Colias nastes'' (Boisduval, 1834) * ''Colias nebulosa'' (Oberthür, 1894) * ''Colias nilagiriensis'' (Felder, C & R Felder, 1859) * ''Colias nina'' (Fawcett, 1904) * ''Colias occidentalis'' (Scudder, 1862) * ''Colias palaeno'' (Linnaeus, 1761) – [[raba-võiliblikas]] * ''Colias pelidne'' (Boisduval & Le Conte, 1829) * ''Colias phicomone'' (Esper, 1780) – [[alpi-võiliblikas]] * ''Colias philodice'' (Godart, 1819) * ''Colias ponteni'' (Wallengren, 1860) * ''Colias pseudochristina'' (Ferris, 1989) * ''Colias regia'' (Grum-Grshimailo, 1887) * ''Colias romanovi'' (Grum-Grshimailo, 1885) * ''Colias sagartia'' (Lederer, 1869) * ''Colias scudderii'' (Reakirt, 1865) * ''Colias shahfuladi'' (Clench & Shoumatoff, 1956) * ''Colias sieversi'' (Grum-Grshimailo, 1887) * ''Colias sifanica'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Colias staudingeri'' (Alpheraky, 1881) * ''Colias stoliczkana'' (Moore, 1882) * ''Colias tamerlana'' (Staudinger, 1897) * ''Colias thisoa'' (Menetries, 1832) * ''Colias thrasibulus'' (Fruhstorfer, 1908) * ''Colias thula'' (Hovanitz, 1955) * ''Colias tibetana'' (Riley, 1922) * ''Colias tyche'' (Böber, 1812) * ''Colias viluiensis'' (Menetries, 1859) * ''Colias wanda'' (Grum-Grshimailo, 1907) * ''Colias wiskotti'' (Staudinger, 1882) == Eesti liigid == * ''Colias hyale'' (Linnaeus, 1758) – [[niidu-võiliblikas]] * ''Colias palaeno'' (Linnaeus, 1761) – [[raba-võiliblikas]] == Galerii == <gallery> Colias.aurorina.heldreichi.mounted.jpg| ''[[Colias aurorina heldreichi]]'', ♂ (MHNT) Colias christophi - Tadjikistan Russie - male dorsal.jpg |''[[Colias christophi]]'', ♂ (MHNT) Colias myrmidone myrmidone - Stará Turá Slovaquie - male dorsal.jpg| ''[[Colias myrmidone]]'', ♂ Male Orange Sulphur Megan McCarty18.jpg| ''[[Colias eurytheme]]'', ♂ (MHNT) Colias croceus - Durfort Tarn France - male dorsal.jpg | ''[[Colias croceus]]'', ♂ (MHNT) Colias croceus f. helice - Wyzyna, Okolice Polska - female dorsal.jpg|''[[Colias croceus]] f. helice'', ♂ (MHNT) Colias chrysotheme chrysotheme - Érd Hongrie - male dorsal.jpg| ''[[Colias chrysotheme|Colias chrysotheme,]]'' ♂ Female Clouded Sulphur Megan McCarty42.jpg| ''[[Colias philodice]],'' ♀ Colias philodice white form.jpg| ''[[Colias philodice|Colias philodice,]]'' ♀ ''f.alba'' Male Clouded Sulphur Megan McCarty40.jpg| ''[[Colias philodice]]'', ♂ (MHNT) Colias alfacariensis - Novy Jicin, Moravie Tchéquie - female dorsal.jpg| ''[[Colias alfacariensis]]'', ♀ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - male dorsal.jpg| ''[[Colias hyale]]'', ♂ (MHNT) Colias hyale - Novy Jicin Moravie Czech Republic - female dorsal.jpg| ''[[Colias hyale]]'', ♀ (MHNT) Colias palaeno - Majdan Kasztelański Pologne - male dorsal.jpg| ''[[Colias palaeno]]'', ♂ Colias palaeno.female.jpg| ''[[Colias palaeno]]'', ♀ (MHNT) Colias Phicomone - Pic d'Aneto Espagne - male dorsal.jpg| ''[[Colias phicomone]]'', ♂ (MHNT) Colias Phicomone - Sestriere Italia - female ventral.jpg|''[[Colias phicomone]]'', ♀ </gallery> == Viited == [[Kategooria:Põualibliklased]] q67oghjqy6nsfim0ptgjm3pzxgvufqw 4 486727 7170397 7168469 2026-06-10T19:26:33Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7170397 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aare Oja]] | eesti spordiajaloolane ja -statistik | data-sort-value="1974" | 1974-03-15 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124338467|Q124338467]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aare Tamme]] | eesti mäesuusataja ja sööstlaskuja | data-sort-value="1966" | 1966-01-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124250135|Q124250135]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aarne Hanson]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1953" | 1953-01-29 | data-sort-value="2021" | 2021-06-08 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124151687|Q124151687]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adam Johann Nottbeck]] | | data-sort-value="1746" | 1746-08-30 | data-sort-value="1810" | 1810-06-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63927749|Q63927749]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adolf Graf]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1962" | 1962 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089716|Q55089716]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Ago Herkül]] | eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija | data-sort-value="1937" | 1937-03-25 | data-sort-value="2020" | 2020-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375775|Q50375775]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aimi Herkül]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375776|Q50375776]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Ain Pork]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1967" | 1967-07-22 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124247220|Q124247220]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ain Villau]] | | data-sort-value="1971" | 1971-04-08 | | | [[Pärispea]] | [[:d:Q133389695|Q133389695]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Ugaste]] | | data-sort-value="1952" | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aivar Zarubin]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1971" | 1971-10-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124302423|Q124302423]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aivi Pargi]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1950" | 1950-11-15 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124318297|Q124318297]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aivo Normak]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1978" | 1978-08-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111457159|Q111457159]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Alar Arukuusk]] | eesti suusataja ja sporditegelane | data-sort-value="1963" | 1963-11-21 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50625442|Q50625442]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Trummal]] | Eesti keemik | data-sort-value="1963" | 1963-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56441451|Q56441451]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Tšumikov]] | | data-sort-value="1819" | 1819-07-04 | data-sort-value="1902" | 1902-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58480762|Q58480762]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Drozdov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1992" | 1992-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096834|Q21096834]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksei Hõbemägi]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-18 | data-sort-value="2021" | 2021-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375887|Q50375887]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Baumann]] | | data-sort-value="1850" | 1850-03-31 | data-sort-value="1915" | 1915 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q53179458|Q53179458]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Chappuzeau]] | | data-sort-value="1720" | 1720 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55603587|Q55603587]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Eduard von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1809" | 1809-03-12 | data-sort-value="1884" | 1884-12-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55184440|Q55184440]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Fadeyev]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1889" | 1889-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043810|Q21043810]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Heinrich Eggers]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089139|Q55089139]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander von Rosen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-13 | data-sort-value="2004" | 2004-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47469080|Q47469080]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexandra Baurina]] | | data-sort-value="1987" | 1987-02-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087327|Q56087327]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Algo Kuus]] | Eesti veemotosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-05-31 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124844156|Q124844156]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Ali Zakerov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-10-18 | data-sort-value="1975" | 1975-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60185289|Q60185289]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alice Mägi]] | eesti näitleja ja nukulavastaja | data-sort-value="1914" | 1914-01-09 | data-sort-value="1992" | 1992-05-06 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q132177583|Q132177583]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Alicia Tsingisser]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1999" | 1999-10-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58229966|Q58229966]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Allan Vurma]] | eesti muusikateadlane, laulja ja hääleseadja | data-sort-value="1955" | 1955-07-07<br/>1955 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63969957|Q63969957]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Alvar Kõue]] | | data-sort-value="1987" | 1987-05-26 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q95795387|Q95795387]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andreas Lindemann]] | | data-sort-value="1730" | 1730 | data-sort-value="1787" | 1787 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21641174|Q21641174]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andrei Davõdov]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1994" | 1994-07-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517351|Q60517351]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andres Allikmäe]] | eesti tööstusjuht | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50379581|Q50379581]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andres Avarand]] | | data-sort-value="1944" | 1944-03-15 | | | [[Kolgaküla]] | [[:d:Q134282930|Q134282930]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andres Lepnurm]] | | data-sort-value="1947" | 1947-06-20 | | | [[Tsitre]] | [[:d:Q134459255|Q134459255]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Andrey Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-11-21 | data-sort-value="1842" | 1842-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099172|Q21099172]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anna Bulavkina]] | | data-sort-value="1882" | 1882-08-05 | data-sort-value="1947" | 1947-10-27 | [[Fail:Anna Bulavkina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21707343|Q21707343]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anneli Rätsep]] | | data-sort-value="1968" | 1968-10-18<br/>1968 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q60582091|Q60582091]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anneli Turkin]] | eesti telejuht ja finantsjuht | data-sort-value="1973" | 1973-02-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124568862|Q124568862]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anny Hahn]] | | data-sort-value="1878" | 1878-09-05 | data-sort-value="1974" | 1974-11-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089736|Q55089736]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Antonius Mickwitz]] | | data-sort-value="1738" | 1738-04-16 | data-sort-value="1770" | 1770-06-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195762|Q55195762]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Ants Saar]] | Eesti sporditegelane | data-sort-value="1943" | 1943-11-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111460134|Q111460134]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Anu Viitak]] | Eesti keemik | data-sort-value="1947" | 1947-04-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60604822|Q60604822]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Armas Maiste]] | Kanada pianist | data-sort-value="1929" | 1929-03-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56608622|Q56608622]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arne Veske]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1957" | 1957-01-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124334721|Q124334721]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Arthur Spreckelsen]] | | data-sort-value="1863" | 1863-02-26 | data-sort-value="1939" | 1939 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105498|Q55105498]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Artur Gruzdev]] | | data-sort-value="1998" | 1998-12-15 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk and Artur Gruzdev - 2018 Junior Worlds - 1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753249|Q56753249]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Arvo Orupõld]] | Eesti kergejõustiklane ja suusataja | data-sort-value="1939" | 1939-11-16 | data-sort-value="2006" | 2006-03-16 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111451185|Q111451185]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Arvo Viltrop]] | | data-sort-value="1965" | 1965-02-12 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q91500731|Q91500731]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Arvo Vilu]] | | data-sort-value="1942" | 1942-10-09 | | [[Fail:Interrinne 90 (49) Arvo Vilu.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q95866582|Q95866582]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Astrid Bernard]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21089161|Q21089161]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[August Friedrich Schuch]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1850" | 1850 | [[Fail:A. Fr. Schuchi portree, August Georg Wilhelm Pezold, EKM j 190-855 M 1007.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236723|Q55236723]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[August Wilhelm Scholz]] | | data-sort-value="1798" | 1798-12-16 | data-sort-value="1860" | 1860-03-31 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4526056|Q4526056]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Avo Karus]] | | data-sort-value="1963" | 1963-01-12 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q58858938|Q58858938]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Avo Viil]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1939" | 1939-10-28 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124316588|Q124316588]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Beata Oxenstierna]] | | data-sort-value="1591" | 1591 | data-sort-value="1652" | 1652-03-16 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q15255681|Q15255681]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Benjamin Nieländer]] | | data-sort-value="1892" | 1892-05-28 | data-sort-value="1943" | 1943-04-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q127005932|Q127005932]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Bernhard Gottlieb Wetterstrand]] | | data-sort-value="1777" | 1777 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55903625|Q55903625]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Bernhard Oskar Alexander von Riesemann]] | | data-sort-value="1880" | 1880-02-29 | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507427|Q54507427]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Boris Stünkel]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105170|Q55105170]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl August von Gernet]] | | data-sort-value="1819" | 1819-04-18 | data-sort-value="1892" | 1892-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21093460|Q21093460]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Carl Ferdinand von Hueck]] | | data-sort-value="1811" | 1811-02-03 | data-sort-value="1889" | 1889-07-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237054|Q55237054]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Carl Larsson Sparre]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1702" | 1702-04-11<br/>1702 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6184910|Q6184910]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Claus Grimm]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1987" | 1987 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098238|Q55098238]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Conrad Friedrich von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1884" | 1884-01-01 | data-sort-value="1945" | 1945-10-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54506869|Q54506869]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Daisy Järva]] | eesti ettevõtja ja kunstikoguja | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | | [[Fail:Daisy Järva. Eesti Turismifirmade Liidu juht 1994.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824566|Q50824566]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Dan Hüvonen]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1977" | 1977-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60871543|Q60871543]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Darja Netjaga]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2004" | 2004-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876928|Q56876928]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Diedrich Rodde]] | | data-sort-value="1732" | 1732 | data-sort-value="1800" | 1800 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090573|Q55090573]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Dieter von Holst]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q95283346|Q95283346]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eduard Bosse]] | Venemaa insener | data-sort-value="1854" | 1854-10-19 | data-sort-value="1927" | 1927-06-27 | [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]] | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q4095033|Q4095033]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Eduard Hoheisel]] | | data-sort-value="1864" | 1864-03-04 | data-sort-value="1944" | 1944-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55685038|Q55685038]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Eduard Raamat]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1920" | 1920-08-30 | data-sort-value="2002" | 2002-09-13 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124321712|Q124321712]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Eduard von Maydell]] | | data-sort-value="1901" | 1901-03-23 | data-sort-value="1984" | 1984-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60332375|Q60332375]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Eduard Võrk]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2012" | 2012-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48644772|Q48644772]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Einar Karu]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58399728|Q58399728]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Elisabeth Helena von Staal]] | | data-sort-value="1834" | 1834-10-28 | data-sort-value="1907" | 1907-09-14 | [[Fail:Mademoisell Staal.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103252|Q55103252]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1929" | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Elmar Rähn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1904" | 1904-12-03 | data-sort-value="1966" | 1966-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47490426|Q47490426]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Elmar-Ants Valdmann]] | eesti loomfüsioloog | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="2005" | 2005-08-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60694643|Q60694643]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Elsa Wagner (Witzel).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Elvi Kaisma]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="1990" | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Elvi Ulst]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1934" | 1934-04-23 | data-sort-value="2017" | 2017 | | [[Viskla]] | [[:d:Q134170311|Q134170311]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Endel Kink]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-04 | data-sort-value="1992" | 1992-02-02 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134436982|Q134436982]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Endel Läte]] | eesti korvpallur ja spordipedagoog | data-sort-value="1929" | 1929-05-29 | data-sort-value="2010" | 2010-05-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124324559|Q124324559]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Enla Odamus]] | eesti aerutaja, treener ja spordipedagoog | data-sort-value="1943" | 1943-11-05 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124290883|Q124290883]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Enn Jõemägi]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1956" | 1956-05-09 | data-sort-value="2020" | 2020-09-24 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124153755|Q124153755]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Enn Saik]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1935" | 1935-06-27 | data-sort-value="2003" | 2003-11-25 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124327207|Q124327207]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Enn Uduvee]] | eesti suusatreener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-09-23 | data-sort-value="2016" | 2016-06-11 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124310992|Q124310992]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | data-sort-value="1960" | 1960-10-29 | data-sort-value="2005" | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Erich Böckler]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195998|Q55195998]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erich Schilling]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1971" | 1971 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55102190|Q55102190]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erik Teinemaa]] | Eesti keemik | data-sort-value="1972" | 1972-10-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60650027|Q60650027]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erika Jürgenson]] | eesti geoloog | data-sort-value="1925" | 1925-12-15 | data-sort-value="1997" | 1997-10-31 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124432744|Q124432744]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Erki Aavik]] | firmajuht | data-sort-value="1961" | 1961-10-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50374997|Q50374997]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Ernst Johann Wilhelm von Pezold]] | | data-sort-value="1796" | 1796 | data-sort-value="1870" | 1870 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q55093819|Q55093819]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="2022" | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Eva Sofia Stenbock]] | | data-sort-value="1728" | 1728-03-16 | data-sort-value="1807" | 1807-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45322097|Q45322097]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Evgeny Nikolsky]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | data-sort-value="2018" | 2018-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21643489|Q21643489]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Evi Merusk]] | eesti korvpallur ja spordipedagoog | data-sort-value="1935" | 1935-10-13 | data-sort-value="2021" | 2021-03-02 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124293779|Q124293779]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Evi Rass]] | eesti portselanimaalija | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | | | [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] | [[:d:Q133883370|Q133883370]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Ferdinand Jencken]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1864" | 1864 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900172|Q55900172]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Friedrich Georg von Bunge]] | | data-sort-value="1860" | 1860-08-25 | data-sort-value="1920" | 1920-03-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64707216|Q64707216]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Gabriel Oxenstierna]] | | data-sort-value="1619" | 1619-03-06 | data-sort-value="1673" | 1673-01-12 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6031735|Q6031735]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Galija Sattarova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1983" | 1983-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21152854|Q21152854]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Gea Reimund]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1991" | 1991-01-06 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124347545|Q124347545]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Georg Himsel]] | | data-sort-value="1655" | 1655 | data-sort-value="1696" | 1696 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64689167|Q64689167]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Georg Paul William Meyer]] | | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237370|Q55237370]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Georgius Dunke/Dunte]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64691189|Q64691189]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[German Frolov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1996" | 1996-06-12 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - German Frolov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605131|Q56605131]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Gerry Saarep]] | eesti laskur, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1959" | 1959-11-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124323592|Q124323592]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Grigori Likman]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105131|Q55105131]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Gustav German]] | eesti fotograaf, spordifotograaf | data-sort-value="1933" | 1933-02-08 | data-sort-value="2023" | 2023-08-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63967129|Q63967129]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Hanna Heinmaa]] | eesti pianist | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698025|Q50698025]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Hanna-Maria Tammo]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-02-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087139|Q56087139]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Hannes Reinomägi]] | eesti laskespordikohtunik | data-sort-value="1949" | 1949-03-30 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124339135|Q124339135]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Hannes Sarv]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50573245|Q50573245]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Hans Freiherr von Stackelberg]] | | data-sort-value="1924" | 1924-08-23 | data-sort-value="2022" | 2022-11-29 | [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F048235-0031, Kiel, Segelschiff "Gorch Fock", Kapitän v. Stackelberg.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098579|Q55098579]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Hans Wachtmeister]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Harald Läänemets]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-19 | data-sort-value="1992" | 1992-12-26 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q132176873|Q132176873]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Harleth Kuusik]] | Eesti modell | data-sort-value="1996" | 1996-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58641628|Q58641628]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Harri Erm]] | Eesti sulgpallur | data-sort-value="1922" | 1922-08-18 | data-sort-value="1989" | 1989-01-19 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q39933415|Q39933415]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Harry Rannamets]] | eesti suusataja ja sporditegelane | data-sort-value="1929" | 1929-03-20 | data-sort-value="2016" | 2016-03-21 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124323642|Q124323642]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heigo Kaldra]] | linnaametnik | data-sort-value="1968" | 1968-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824603|Q50824603]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-03-23 | data-sort-value="2024" | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heino Freyberg]] | Eesti-Rootsi bobisõitja | data-sort-value="1922" | 1922-10-31 | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51621305|Q51621305]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heinrich Dehio]] | | data-sort-value="1861" | 1861-02-18 | data-sort-value="1928" | 1928-02-25 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q11708759|Q11708759]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich Johann von Paucker]] | | data-sort-value="1839" | 1839-08-19 | data-sort-value="1885" | 1885 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64153214|Q64153214]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinrich von Stryk]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-16 | data-sort-value="1938" | 1938-09-10 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q21002256|Q21002256]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Helja Ilves]] | eesti kergejõustiklane ja suusatreener | data-sort-value="1927" | 1927-03-13 | data-sort-value="2024" | 2024-02-19 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124151918|Q124151918]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helmi Aren]] | | data-sort-value="1906" | 1906-10-12 | data-sort-value="2006" | 2006-01-19 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q125307168|Q125307168]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Henry Christian Rutherford]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-17 | data-sort-value="1991" | 1991-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21033157|Q21033157]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Herbert Paalberg]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1903" | 1903-06-14 | data-sort-value="1979" | 1979-08 | [[Fail:JK Kalev Tallinn in 1920s.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q22342696|Q22342696]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Hermann Alfred von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1801" | 1801-02-05 | data-sort-value="1856" | 1856-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63963258|Q63963258]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Hermann Bluhm]] | | data-sort-value="1743" | 1743-12-20 | data-sort-value="1810" | 1810-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55088950|Q55088950]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Hermann Karl von Friederici]] | | data-sort-value="1779" | 1779-08-04 | data-sort-value="1869" | 1869-03-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4492716|Q4492716]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1941" | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hubert Baron von der Osten-Sacken]] | | data-sort-value="1910" | 1910 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64486608|Q64486608]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Ilmar Tamm]] | | data-sort-value="1922" | 1922-10-25 | data-sort-value="1959" | 1959-09-05 | | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | [[:d:Q134499657|Q134499657]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Ilmari Solin]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-19 | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043965|Q21043965]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilmo Sildos]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1946" | 1946-06-04 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q59556196|Q59556196]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Irma Tungal]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | data-sort-value="2007" | 2007-11-27 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124312850|Q124312850]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ivan Born]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1778" | 1778-09-20 | data-sort-value="1851" | 1851-09-13 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4094187|Q4094187]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivan Istomin]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1823" | 1823-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099173|Q21099173]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivan Kuznetsov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508819|Q56508819]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivan Musatov]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1976" | 1976-02-14 | | [[Fail:Ivan Mikhailovich Musatov.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q6097047|Q6097047]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Ivo Aulik]] | firmajuht | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625607|Q50625607]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Jaak Järvine]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1941" | 1941-04-16 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q130348388|Q130348388]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jacob Adolph Friedrich Hansen]] | | data-sort-value="1890" | 1890-05-26 | data-sort-value="1960" | 1960-08-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089772|Q55089772]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jacob Johann Malm]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Jacob Johann Malm (1796-1862).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090379|Q55090379]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jacob von Schilling]] | | data-sort-value="1790" | 1790-03-20<br/>1790 | data-sort-value="1860" | 1860-01-21<br/>1860 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q1440533|Q1440533]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jakov Šlik]] | | data-sort-value="1961" | 1961-09-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580936|Q60580936]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | data-sort-value="1823" | 1823<br/>1823-11-01 | data-sort-value="1879" | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jegor Popov]] | | data-sort-value="1988" | 1988 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61944355|Q61944355]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Johann Christoph Schwartz]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1699" | 1699 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q52159584|Q52159584]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Johann Diesfeld]] | | data-sort-value="1820" | 1820-02-01 | data-sort-value="1872" | 1872 | | [[Nabala]] | [[:d:Q121428048|Q121428048]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Johann Dietrich von Pezold]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2017" | 2017-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55154044|Q55154044]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Johann Ernst Wehrmann]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1860" | 1860 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900236|Q55900236]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johann Friedrich Weisse]] | | data-sort-value="1792" | 1792-02-22 | data-sort-value="1869" | 1869-08-05 | [[Fail:Weiße Johann Friedrich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091992|Q21091992]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johann Georg Philippi]] | | data-sort-value="1669" | 1669 | data-sort-value="1710" | 1710 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64494687|Q64494687]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-11 | data-sort-value="1859" | 1859-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50331426|Q50331426]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johann Martenson]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1908" | 1908 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090382|Q55090382]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johann Theodor Lemberg]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1902" | 1902 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60318119|Q60318119]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johann Wilhelm Donat]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1849" | 1849 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089103|Q55089103]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johanna Vaadevits]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-12 | data-sort-value="2010" | 2010-05-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56308952|Q56308952]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johannes Erna]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1910" | 1910-08-22 | data-sort-value="1946" | 1946-10-10 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124324182|Q124324182]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Juhan Kasemaa]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1943" | 1943-03-10 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124302104|Q124302104]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Juhan Sein]] | eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-28 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124218603|Q124218603]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Juhan Suurväli]] | eesti allveesportlane | data-sort-value="1940" | 1940-06-01 | data-sort-value="2016" | 2016-12-12 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124336950|Q124336950]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Juhan Tralla]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55107809|Q55107809]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Juho Kirs]] | eesti geoloog | data-sort-value="1946" | 1946-05-14 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124444723|Q124444723]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Julia Abolina]] | | data-sort-value="1986" | 1986-11-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56449212|Q56449212]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Julius August von Hagen]] | | data-sort-value="1829" | 1829 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098360|Q55098360]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Jüri Jarvet]] | Eesti keemik | data-sort-value="1956" | 1956-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55763993|Q55763993]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Jüri Toomre]] | | data-sort-value="1940" | 1940-08-29 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q102188584|Q102188584]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Kadi Herkül]] | eesti kultuuriajakirjanik, teatrikriitik | data-sort-value="1968" | 1968-02-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698208|Q50698208]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Kahro Lukk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1936" | 1936-12-09 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q112570263|Q112570263]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Kai Vellak]] | Eesti botaanik | data-sort-value="1963" | 1963-02-24 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q60603541|Q60603541]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Kaia Laidra]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58485454|Q58485454]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Kaido Tamme]] | eesti sumomaadleja | data-sort-value="1969" | 1969-03-02 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124338863|Q124338863]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Kaido Viht]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58796468|Q58796468]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Kaire Kutsar]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-12-04 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124310683|Q124310683]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Kairi Kuur]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1974" | 1974-07-25 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111448823|Q111448823]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1952" | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Karin von Arronet]] | | data-sort-value="1917" | 1917-06-26 | data-sort-value="2006" | 2006-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63092953|Q63092953]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Karl Diberg]] | | data-sort-value="1826" | 1826-01-05 | data-sort-value="1893" | 1893-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61867221|Q61867221]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl Johann Salemann]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098694|Q55098694]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl Julius von Bosse]] | | data-sort-value="1806" | 1806-07-01 | data-sort-value="1857" | 1857-03-05 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q28469972|Q28469972]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl Liiv]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1921" | 1921-02-21 | data-sort-value="1979" | 1979-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55653883|Q55653883]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karli Lambot]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1942" | 1942-10-19 | | | [[Juminda]] | [[:d:Q124296640|Q124296640]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-16 | data-sort-value="1845" | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Katerina Bunina]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-05-08 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - Katerina Bunina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605124|Q56605124]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Kaupo Palmar]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1975" | 1975-10-24 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q106610547|Q106610547]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Klaus von Baranoff]] | | data-sort-value="1753" | 1753-05-18 | data-sort-value="1814" | 1814-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47088574|Q47088574]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Konstantin Jevgenjev]] | | data-sort-value="1986" | 1986-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492785|Q56492785]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Krista Valgepea]] | Eesti kergejõustiklane ja treener | data-sort-value="1951" | 1951-11-20 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111341717|Q111341717]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kristel Mäekivi]] | eesti sumomaadleja ja judoka | data-sort-value="1994" | 1994-07-24 | data-sort-value="2023" | 2023-09-16 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124289437|Q124289437]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Kristian Heinolainen]] | | data-sort-value="1999" | 1999-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55081001|Q55081001]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Kristina Kiudmaa]] | | data-sort-value="1989" | 1989-08-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087456|Q56087456]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Kristjan Herkül]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55362976|Q55362976]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kristjan Rätsep]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1989" | 1989-08-14 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124336934|Q124336934]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Krõõt Aasamaa]] | | data-sort-value="1970" | 1970-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60603756|Q60603756]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Krõõt Juurak]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q22964666|Q22964666]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Kustas Viljur]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-20 | data-sort-value="1979" | 1979-03-22 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q125043310|Q125043310]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Käthe Wulff-Maslo]] | | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1993" | 1993-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54316652|Q54316652]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Laos Lukas]] | eesti võrkpallur ja võrkpallitreener | data-sort-value="1967" | 1967-06-12 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q123985566|Q123985566]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Leana Jalukse]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1979" | 1979-06-26 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111983013|Q111983013]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Leeni Vesterinen]] | Eesti-Soome tõlkija, kirjanik ja õpetaja | data-sort-value="1886" | 1886-03-07<br/>1886-03-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q106323417|Q106323417]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Leho Karjus]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1957" | 1957-03-26 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124158660|Q124158660]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Leili Järv]] | | data-sort-value="1955" | 1955-01-26 | | | [[Kose-Uuemõisa]] | [[:d:Q125273627|Q125273627]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Lembi Lõugas]] | | data-sort-value="1967" | 1967-11-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56998310|Q56998310]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Lembit Aettik]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="1993" | 1993-05-24 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124304266|Q124304266]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Lembit Tamme]] | eesti geodeet | data-sort-value="1932" | 1932-05-29 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124425380|Q124425380]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Liisa Rohtla]] | | data-sort-value="1981" | 1981-12-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60648317|Q60648317]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Lilian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Linda Hints]] | eesti paleontoloog | data-sort-value="1940" | 1940 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61701691|Q61701691]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Madis Metsis]] | | data-sort-value="1958" | 1958-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50907582|Q50907582]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Magnus Karofeld]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1996" | 1996-08-20 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q60838305|Q60838305]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Mai Wellner]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004 | [[Fail:Mai Wellner.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50997008|Q50997008]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Mait Luha]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48869196|Q48869196]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Maiu Linnamägi]] | | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q134459565|Q134459565]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Maksim Antonov]] | | data-sort-value="1978" | 1978-07-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136353|Q59136353]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Malle Floren]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1939" | 1939-06-29 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124313597|Q124313597]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Mare Altroff]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124967682|Q124967682]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Maret Kristal]] | | data-sort-value="1943" | 1943-04-11 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q132810436|Q132810436]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Maret Müür]] | eesti sporditeadlane | data-sort-value="1978" | 1978-07-21 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124252181|Q124252181]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Maria Kall]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21530699|Q21530699]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Maria-Kristiina Ulas]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1965" | 1965-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50827467|Q50827467]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Marianna Kaat]] | eesti filmilavastaja | data-sort-value="1957" | 1957-12-07 | | [[Fail:Marianna Kaat KF.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q58424536|Q58424536]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Marina Elias]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-06-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492962|Q56492962]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Marina Kritševskaja]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56826440|Q56826440]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Marina Lepp]] | | data-sort-value="1980" | 1980-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q62055684|Q62055684]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Marita Keilson-Lauritz]] | | data-sort-value="1935" | 1935 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61638434|Q61638434]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Marju Velga]] | sulgpallur | data-sort-value="1968" | 1968-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63435612|Q63435612]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Marko Jevgeni Gaidajenko]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | | [[Fail:Solene Mazingue & Marko Jevgeni Gaidajenko 2024 Worlds Rhythm Dance 4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876949|Q56876949]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Markus Pajur]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-09-23 | | [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]] | [[Kiili]] | [[:d:Q97656848|Q97656848]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Martin Heinrich Arvelius]] | | data-sort-value="1760" | 1760-12-29 | data-sort-value="1799" | 1799-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54555888|Q54555888]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Mati Merirand]] | Eesti võrkpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-02-04 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111431446|Q111431446]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1959" | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Maurice Grün]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-02 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50190356|Q50190356]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Meelis Albert]] | eesti suusataja ja massöör | data-sort-value="1959" | 1959-08-07 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124313728|Q124313728]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Meelis Arumeel]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625456|Q50625456]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Mehis Kard]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-03-08 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124323723|Q124323723]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Michael Albrecht]] | | data-sort-value="1821" | 1821-10-21 | data-sort-value="1865" | 1865 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q126906148|Q126906148]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Mihhail Hodarjonok]] | | data-sort-value="1954" | 1954-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51670117|Q51670117]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Mille Sang]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1963" | 1963-09-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111430565|Q111430565]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Milvi Alas]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="1987" | 1987-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375134|Q50375134]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Monika Anderson]] | Eesti-Saksa filmirežissöör ja arhitekt | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-07-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57315241|Q57315241]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Märt Ilves]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-03-01 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124323388|Q124323388]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Märt Räli]] | eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1938" | 1938-03-07 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124326968|Q124326968]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Nancy Truuvert]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56493026|Q56493026]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Nikolai Bekleshov]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-11 | data-sort-value="1903" | 1903-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43425676|Q43425676]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Nikolai Gööck]] | | data-sort-value="1830" | 1830 | data-sort-value="1889" | 1889-04-04 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q21092970|Q21092970]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nikolai von Saltza]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Nikolay Antonovitch Salza by Alexandr Munster - Hermitage.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090610|Q55090610]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nikolaus Specht]] | | data-sort-value="1605" | 1605 | data-sort-value="1657" | 1657 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103421|Q55103421]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nikolay Ruban]] | | data-sort-value="1913" | 1913-01-17 | data-sort-value="1987" | 1987-02-22 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4398938|Q4398938]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Nora Lundgren]] | | data-sort-value="1891" | 1891-02-16 | data-sort-value="1982" | 1982-01-18<br/>1981 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q28025736|Q28025736]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Olaf Rude]] | Taani kunstnik | data-sort-value="1886" | 1886-04-26 | data-sort-value="1957" | 1957-06-17 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q12329984|Q12329984]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Olga Volobuyeva]] | | data-sort-value="1973" | 1973-02-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136335|Q59136335]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Oscar von Gebhardt]] | | data-sort-value="1844" | 1844-06-22 | data-sort-value="1906" | 1906-05-09 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q97404|Q97404]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-21 | data-sort-value="1972" | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg]] | | data-sort-value="1735" | 1735-09-12 | data-sort-value="1792" | 1792-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60997893|Q60997893]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Otto Paju]] | | data-sort-value="1926" | 1926-05-11 | data-sort-value="2016" | 2016-02-26 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q28529964|Q28529964]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Otto Wilhelm Oskar von Schulmann]] | | data-sort-value="1888" | 1888-08-18 | data-sort-value="1964" | 1964-10-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60493665|Q60493665]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Ottomar Kask]] | eesti lauatennisetreener ja -kohtunik | data-sort-value="1928" | 1928-01-14 | data-sort-value="1982" | 1982-09-21 | | [[Salmistu]] | [[:d:Q123987242|Q123987242]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Parbo Juchnewitsch]] | firmajuht | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50700321|Q50700321]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Paul Madsack]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-21 | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23000652|Q23000652]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Paul Theodor Falck]] | | data-sort-value="1845" | 1845 | data-sort-value="1920" | 1920 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64691507|Q64691507]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Paul Volkov]] | | data-sort-value="1902" | 1902-11-02 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q28470194|Q28470194]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Paul von Essen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-03 | data-sort-value="1914" | 1914-06-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089145|Q55089145]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Peep Männik]] | | data-sort-value="1954" | 1954-09-24 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q61701723|Q61701723]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Peeter Kallas]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1963" | 1963-09-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824609|Q50824609]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Peeter Kruus]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59533445|Q59533445]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peeter Vaik]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1948" | 1948-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091881|Q21091881]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Peter Alexander Rydenius]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1823" | 1823 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105463|Q55105463]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peter Polack]] | | data-sort-value="1633" | 1633 | data-sort-value="1702" | 1702 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60946681|Q60946681]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Philipp Heinrich von Doepp]] | | data-sort-value="1793" | 1793-10-20 | data-sort-value="1855" | 1855-08-15 | [[Fail:Depp F F.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q21096561|Q21096561]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Pille Pudel]] | eesti sumomaadleja | data-sort-value="1986" | 1986-02-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124253787|Q124253787]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Priit Rätsep]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1991" | 1991-01-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111427181|Q111427181]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Priit Zingel]] | | data-sort-value="1972" | 1972-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61949752|Q61949752]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Rait Ärm]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-03-31 | | [[Fail:Les 4 jours de Dunkerque 2025 - Rait Ärm.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q64026006|Q64026006]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Raivo Armi]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1915" | 1915-02-17 | data-sort-value="1982" | 1982-02-27 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124314489|Q124314489]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Raul Nell]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="1987" | 1987-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48953886|Q48953886]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | data-sort-value="1962" | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Reet Hääl]] | Eesti ettevõtja ja sporditegelane | data-sort-value="1964" | 1964-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698453|Q50698453]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Rein Eenmäe]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1947" | 1947-09-25 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124307951|Q124307951]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Rembert Paloson]] | | data-sort-value="1932" | 1932-09-18 | data-sort-value="2013" | 2013-07-13 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q15077587|Q15077587]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Richard Jalak]] | | data-sort-value="1901" | 1901-07-09 | data-sort-value="1985" | 1985-07-04 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134426112|Q134426112]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Riho Mäe]] | eesti maadleja ja treener | data-sort-value="1963" | 1963-04-23 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124327027|Q124327027]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Rita Kroon]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1950" | 1950-01-13 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111420549|Q111420549]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Rita Teek]] | | data-sort-value="1968" | 1968-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580633|Q60580633]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Robert Arrak]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1999" | 1999-04-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55394104|Q55394104]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Roderick K. Clayton]] | | data-sort-value="1922" | 1922-03-29 | data-sort-value="2011" | 2011-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56787458|Q56787458]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Rodion Bogdanov]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087301|Q56087301]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Rolf Hoeppener]] | | data-sort-value="1919" | 1919-05-24 | data-sort-value="1989" | 1989-06-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55674916|Q55674916]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Rolf von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507687|Q54507687]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Roman Pass]] | Eesti saalihokimängija | data-sort-value="1984" | 1984-05-15 | | [[Fail:WFC2022 Estonia vs Thailand 88b.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q28028750|Q28028750]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Roman Treuman]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-21 | data-sort-value="1962" | 1962-12-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50359399|Q50359399]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Rudolf Kimelfeld]] | | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="1991" | 1991-05-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21100249|Q21100249]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Ruppert Kaik]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-28 | data-sort-value="2013" | 2013-01-14 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q60695044|Q60695044]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Salme Kirsimäe]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-06 | data-sort-value="2002" | 2002-04-01 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q133854598|Q133854598]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Sergei Javorski]] | | data-sort-value="1902" | 1902-06-09 | data-sort-value="1993" | 1993-06-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29342200|Q29342200]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Sergei Kopantšuk]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58914728|Q58914728]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Signe Altmäe]] | eesti geenitehnoloog | data-sort-value="1978" | 1978-08-07 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50552174|Q50552174]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Sigrid von Antropoff]] | baltisaksa pianist ja klaveripedagoog | data-sort-value="1886" | 1886 | data-sort-value="1987" | 1987-04-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236615|Q55236615]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Silvar Kallip]] | Eesti keemik | data-sort-value="1978" | 1978-10-28 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q59550930|Q59550930]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Sirje Kaur]] | | data-sort-value="1949" | 1949-11-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q95952035|Q95952035]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Stanisław Herbst]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1907" | 1907-07-12 | data-sort-value="1973" | 1973-06-24 | [[Fail:Img790 Stanisław Herbst.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q8861685|Q8861685]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sulev Künnapuu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-09-28 | data-sort-value="1995" | 1995-03-20 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q133188080|Q133188080]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Tarmo Lipping]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Tatjana Bunina]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508814|Q56508814]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Tatyana Babakova]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105168|Q55105168]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Theodor Ferdinand Alexander Winkler]] | | data-sort-value="1888" | 1888 | data-sort-value="1961" | 1961-11-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55091034|Q55091034]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Theodor Gööck]] | | data-sort-value="1828" | 1828 | data-sort-value="1893" | 1893 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q55089679|Q55089679]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tiina Aasmäe]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1949" | 1949-10-08 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q123938957|Q123938957]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tiina Aunin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625637|Q50625637]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Tiit Kimmel]] | eesti telerežissöör | data-sort-value="1963" | 1963-01-02 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124541195|Q124541195]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Tiit Kõiv]] | eesti võrkpallikohtunik | data-sort-value="1967" | 1967-06-07 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124078401|Q124078401]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tiit Kõmper]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48954922|Q48954922]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tiit Veermäe]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1950" | 1950-05-02 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124043080|Q124043080]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tiiu Alliksaar]] | | data-sort-value="1968" | 1968-01-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63973167|Q63973167]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tiiu Kullisaar]] | | data-sort-value="1947" | 1947-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60606829|Q60606829]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Toivo Kivimets]] | Eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1960" | 1960-10-21 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q112570126|Q112570126]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Toomas Aaliste]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1958" | 1958-07-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q122977218|Q122977218]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Tsipe Aavik]] | eesti taimeökoloog | data-sort-value="1981" | 1981-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57074807|Q57074807]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Tõnis Haavel]] | eesti pangandustegelane | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50664073|Q50664073]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Ulla Saar]] | Eesti illustraator | data-sort-value="1975" | 1975-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43302813|Q43302813]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Uno Veski]] | eesti jäähokitreener | data-sort-value="1933" | 1933-03-12 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124302375|Q124302375]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Urmas Uusneem]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1972" | 1972-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61944339|Q61944339]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Vaabo Kalbus]] | eesti vehkleja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1934" | 1934-10-15 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124293735|Q124293735]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Vallo Nõmmik]] | | data-sort-value="1913" | 1913-08-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q40038316|Q40038316]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valter Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1977" | 1977-08-17 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q60191989|Q60191989]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valter Kruustee]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1908" | 1908-12-09 | data-sort-value="1978" | 1978-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50424308|Q50424308]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Vambola Helm]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1934" | 1934-05-02 | data-sort-value="2020" | 2020-02-29 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q107182613|Q107182613]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Vasyl Holovanov]] | | data-sort-value="1982" | 1982-10-01 | | [[Fail:Holovanov2022.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900234|Q55900234]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Vello Jurtom]] | Eesti muusik | data-sort-value="1946" | 1946-10-17 | | [[Fail:Vello Jurtom, Palderjan (ansambel) 1978.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q107591949|Q107591949]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Vello Rink]] | eesti tennisist ja sporditegelane | data-sort-value="1939" | 1939-04-23 | data-sort-value="2007" | 2007-02-05 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124321584|Q124321584]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Velve Tamm]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375881|Q50375881]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Victoria-Laura Lõhmus]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1996" | 1996-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517295|Q60517295]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Viktor Kõressaar]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1916" | 1916 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59848679|Q59848679]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viktor von Wilcken]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-17 | data-sort-value="1956" | 1956-10-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60827860|Q60827860]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktoria Semenjuk]] | Eesti ja Valgevene iluuisutaja | data-sort-value="2001" | 2001-03-13 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk - 2016 Junior World Championships (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753245|Q56753245]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Viljo Anslan]] | | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2017" | 2017-10-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63491176|Q63491176]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Villu Kivisik]] | eesti võrkpallur ja sporditegelane | data-sort-value="1950" | 1950-05-08 | data-sort-value="2008" | 2008-07-20 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q124340132|Q124340132]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Vilma Sahva]] | Eesti võimleja ja sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-05-04 | data-sort-value="2018" | 2018-06-22 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q111342054|Q111342054]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Vitali Kozmin]] | | data-sort-value="1986" | 1986-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60215610|Q60215610]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Vitali Sõritski]] | | data-sort-value="1971" | 1971-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45342036|Q45342036]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Vladimir Dubrovsky]] | | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096868|Q21096868]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Generozov]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1963" | 1963 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q60826769|Q60826769]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Vladimir Tšekulajev]] | | data-sort-value="1951" | 1951-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47110930|Q47110930]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Voldemar Leemets]] | eesti viiuldaja, muusikakriitik ja helilooja | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q125291957|Q125291957]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Voldemar Mölder]] | eesti teatri‑ ja maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-07-13 | data-sort-value="1986" | 1986-05-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50826426|Q50826426]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Walter Baron von Rosen]] | | data-sort-value="1844" | 1844 | data-sort-value="1922" | 1922-03-06 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q64691387|Q64691387]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Walter Meder]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1986" | 1986-07-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195756|Q55195756]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Werner Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1938" | 1938-05-29 | data-sort-value="2022" | 2022-03-28 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q2561512|Q2561512]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Wilhelm Gustav von Becker]] | | data-sort-value="1811" | 1811-11-23 | data-sort-value="1874" | 1874-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21088880|Q21088880]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Wilhelm Hetling]] | | data-sort-value="1740" | 1740-01-08 | data-sort-value="1798" | 1798-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098962|Q55098962]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Woldemar Schütz]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-06 | data-sort-value="1908" | 1908-11-12 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q126905013|Q126905013]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Wolfgang Pachla]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Разумихин, Пётр Иванович]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21055980|Q21055980]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] 3loqtauermkk9qshcyjo33w4kcmofhp 0 489983 7170588 7165315 2026-06-11T08:05:06Z ~2026-34283-09 231418 7170588 wikitext text/x-wiki '''Cinamon''' on [[2005]]. aastal asutatud [[kino]]sid opereeriv rahvusvaheline ettevõtete grupp. Cinamoni esimene kino avati 2005. aastal [[Leedu]]s [[Kaunas]]es. Praegu asuvad võrgustiku kinod ka [[Läti]]s [[Riia]]s ning [[Eesti]]s [[Tallinn]]as. Kinoketil on oma püsikliendiprogramm Cinamon KEY. [[2018]]. aastal avatakse Cinamoni esimene kobarkino [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s.<ref>[http://www.eesti.ca/estonian-cinamon-theatre-chain-expands-into-finland/article50071 Estonian Cinamon theatre chain expands into Finland] Estonian World Review, 18.07.2017</ref> [[2014]]. aastast kuulub Cinamoni kett vene kapitalil põhinevale investeerimisfirmale [[DLT Capital]].<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vene-investorid-ostsid-tartu-kinoketi Venelased ostsid Tartu kino] Äripäev, 5.06.2014</ref> ==Cinamon Eestis== Eestis haldab Cinamoni kinosid ettevõte '''Cinamon Holding OÜ'''. Esimene Cinamoni kino Eestis avati [[2008]]. aastal [[Tartu]]s [[Tasku Keskus]]es. Sügisel 2017 läbis kino põhjaliku renoveerimiskuuri. Kino suleti 1. septembril 2020. Cinamoni Tartu kinos oli kokku viis saali. [[2009]]. aastal [[Tallinn]]as avatud [[Solarise keskus]]es tööd alustanud seitsme saaliga [[kobarkino]] kuulus algselt samuti Cinamoni kinode võrku.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/kuum/titaanide-heitlus-forum-cinemas-vs-cinamon?id=69244339 Titaanide heitlus: Forum Cinemas vs Cinamon] Eesti Ekspress, 9.10.2009.</ref> Hiljem lahkus see Cinamoni ketist ja tegutses aastaid Solaris Kino nime all. Praegu kuulub see kinokeskus [[Apollo Kino]] võrku. Cinamoni keti osa on ka suviti Tallinnas [[Telliskivi Loomelinnak]]us tegutsev Telliskivi vabaõhukino.<ref>[https://www.facebook.com/CinamonTelliskivi/ Cinamon Telliskivi] Facebookis</ref> 2017. aastal alustas kett aktiivset laienemist. Detsembris 2017 ühendati ketiga samadele omanikele kuulunud, kuid varem iseseisvalt tegutsenud kino [[Kosmos (kino)|Kosmos IMAX]] Tallinnas.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/kino/fotod-kino-kosmos-liitub-cinamoniga-legendaarse-filmimaja-nimevahetust-tahistati-uue-star-warsi-linastusega?id=80484470 Kino Kosmos liitub Cinamoniga! Legendaarse filmimaja nimevahetust tähistati uue "Star Warsi" linastusega] Delfi, 13.12.2017</ref> Oktoobris 2018 Tallinnas avatud kaubanduskeskuses [[T1 Mall of Tallinn]] asub samuti Cinamoni kobarkino.<ref>[https://web.archive.org/web/20171216034452/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/t1-megakeskuses-avab-uksed-cinamoni-kobarkino?id=78928082 T1 megakeskuses avab uksed Cinamoni kobarkino] Delfi, 20.07.2017</ref> 21. aprillil Cinamon kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn suletakse ja Eestis Cinamon ei ole ei üks Cinamon Kino. Hiljem Cinamon tagasi Kino Kosmos ja 10 Juuni 2026 aastal Cinamon avas Kosmos Kino ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Meelelahutusettevõtted]] jk2rnnt11gxwle9ikdb2b5gx5yih3hl 0 494897 7170550 6239049 2026-06-11T05:46:13Z Kk 6201 7170550 wikitext text/x-wiki '''Semiotsiid''' on märgiliste suhete või märgilise keskkonna pahatahtlik hävitamine, mille tulemusena kaotab kannatanu osa oma identiteedist. Mõiste võttis kasutusele geoloog ja filosoof [[Ivar Puura]]. Semiotisiid võib olla # füüsiliste keskkondade hävitamise või rüüstamise kaasnähe; # olukord, kus semiootilised ja kommunikatsioonilised protsessid ise on peamisteks sihtmärkideks. Füüsilisteks keskkondadeks ja objektideks võivad olla näiteks kujud, religioossed hooned, looduslikud monumendid, hauad, matmispaigad. Semiotsiidiks võib nimetada ähvardamist ära lõhkuda või hävitada kellegi jaoks märgilise tähendusega objekte. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Timo Maran|URL=http://sss.ut.ee/index.php/sss/article/view/SSS.2013.41.1.09/25|Pealkiri=Enchantment of the past and semiocide. Remembering Ivar Puura|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-01-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180125193642/http://sss.ut.ee/index.php/sss/article/view/SSS.2013.41.1.09/25|url-olek=ei tööta}}</ref> Semiotsiid on ka terve rahva või inimrühma vastu suunatud ideoloogilise surve, pühadusteotus, millel on seos okupatsiooni ja füüsilise vägivallaga. Samuti saab semiotsiidiks nimetada [[küüditamine|küüditamist]] või mingi rühma või grupeeringu kodukeskkonnast väljatõrjumist. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Ivar Puura|URL=http://www.eestiloodus.ee/artikkel206_197.html|Pealkiri=Loodus meie mälus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhtumite puhul, mil hävitatavaks on semiootiline või kommunikatiivne protsess, toimub saatjate ja vastuvõtjate hävitamine, kommunikatsioonikanali lukustumine ning kommunikatsioonikoodide kahjustumine. <ref name=":0" /> Üheks semiotsiidi vormiks on [[linguatsiid]] ehk [[rahvuskeel]]e allasurumine. <ref name=":1" /> Semiotsiidi tekkimise põhjused saab jagada tahtlikuks ja mittetahtlikuks. Tahtlik semiotsiid vajab planeerimist ja eelnevat teadmist hävitatavast objektist ning selle kultuurilisest väärtusest. Säärane käitumine on eelkõige iseloomulik inimkultuurile. Mittetahtlik semiotsiid tuleneb hävitaja teadmatusest ja ettenägematusest. Enim esineb mittetahtlikku semiotsiidi inimese ja temaga samas keskkonnas elavate teiste liikide vahel. Mittetahtliku semiotsiidi vältimiseks peab hävitaja tõstma oma teadlikkust teiste liikide kohta. <ref name=":0" /> == Vaata ka == *[[keskkonnavastane süütegu]] *[[ökotsiid (kuritegu)]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Fatehi, Erfan 2022. ''Towards a Political Theory of Semiocide''. (Master’s Thesis.) Tartu: University of Tartu, Department of Semiotics. *Fatehi, Erfan 2024. The silent war on signs: Unpacking the concept of semiocide and its implications for the Baha’i community in Iran. ''Sign Systems Studies'' 52(1/2): 231–255. *Maran, Timo 2013. Enchantment of the past and semiocide. Remembering Ivar Puura. ''Sign Systems Studies'' 41(1): 146–149. *Puura, Ivar 2002. Loodus meie mälus. ''Eesti Loodus'' 11: 24–25. *Puura, Ivar 2013. Nature in our memory. ''Sign Systems Studies'' 41(1): 150–153. *Uslu, Mehmet Emir 2020. Semiocide: An introduction to semiotics of destruction of the meaningful. ''Sign Systems Studies'' 48(2/4): 224–245. [[Kategooria:Semiootika]] 3nr196lf2yxbcg1pm0xue06ax653n8m 4 501172 7170762 7169936 2026-06-11T11:20:51Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7170762 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q12404152|Q12404152]] | ''[[:d:Q12404152|Astar Shamir]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-11 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Laulja|laulja]] (1955–2026) ♀; child of Asher Hirshberg, Techia Bat-Oren | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q3816192|Q3816192]] | ''[[:d:Q3816192|Hugo Broch]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Lendur|lendur]] (1922–2026) ♂; [[Raudristi Rüütlirist]], German Cross in Gold | [[lendur]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q245495|Leichlingen]]'' | | |- | [[:d:Q507571|Q507571]] | ''[[:d:Q507571|Jan Brzeźny]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-11 | [[Poola|poolakad]] jalgrattasportlane (1951–2026) ♂; Silver Cross of Merit | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q11797825|Oleszna]]'' | | |- | [[:d:Q10857449|Q10857449]] | ''[[:d:Q10857449|Zdena Mašínová Jr.]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Laborant|laborant]] (1933–2026) ♀; USTR Prize for Freedom, Democracy and Human Rights, Order of Tomáš Garrigue Masaryk, 1st class; child of Josef Mašín, Zdena Mašínová Sr. | [[laborant]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q12086172|Q12086172]] | ''[[:d:Q12086172|Viacheslav Bielskyi]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1954–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4408927|Sasivka]]'' | | |- | [[:d:Q12223083|Q12223083]] | ''[[:d:Q12223083|Abdelaziz Makhyoun]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q4165804|Abou Homs]]'' | [[Aleksandria]] | |- | [[:d:Q123706|Q123706]] | ''[[:d:Q123706|Jean Ziegler]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | Šveitsi sotsioloog | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Šveits]] | [[Thun]] | [[Genf]] | |- | [[:d:Q140160995|Q140160995]] | ''[[:d:Q140160995|Florian Gillet]]'' | data-sort-value="2005" | 2005-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sõdur|sõdur]] (2005–2026) ♂ | [[sõdur]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q838679|Viriat]]'' | ''[[:d:Q17000483|Saliyeh]]'' | |- | [[:d:Q2120190|Q2120190]] | ''[[:d:Q2120190|Vladas Garastas]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | [[Leedu|leedulased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] korvpallitreener, korvpallur (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline treener]], honorary citizen of Biržai District Municipality | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Leedu]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Linkuva]] | [[Kaunas]] | |- | [[:d:Q2896843|Q2896843]] | ''[[:d:Q2896843|Beppe Costa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | Itaalia luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Catania]] | | |- | [[:d:Q326427|Q326427]] | ''[[:d:Q326427|José Ignacio López de Arriortúa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | Hispaania insener | [[insener]]<br/>''[[:d:Q978044|executive]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]'' | ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]'' | |- | [[:d:Q3540962|Q3540962]] | ''[[:d:Q3540962|Lyudmila Chursina]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1961–2026) (1941–2026) ♀; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu rahvakunstnik]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], Vasilyev Brothers State Prize of the RSFSR, [[Vene NFSV rahvakunstnik]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", [[Tööveterani medal]], Figaro Award, Prize of the Ministry of Defense of the Russian Federation in the field of culture and art, Order of friendship of peoples, "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden; spouse of Vladimir Fetin, Igor Andropov | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dušanbe]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q7117145|Q7117145]] | ''[[:d:Q7117145|Bharathiraja]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | ''[[:d:Q1553931|Theni Allinagaram]]'' | | |- | [[:d:Q8060915|Q8060915]] | ''[[:d:Q8060915|Yulen Uralov]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] vehkleja (1924–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q10341555|Q10341555]] | ''[[:d:Q10341555|Orlando Sales de Senna]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | Brasiilia kirjanik | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Bahia osariik]] | | |- | [[:d:Q11904792|Q11904792]] | ''[[:d:Q11904792|Albert Sans i Arís]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | Hispaania koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q13934|Rubí]]'' | ''[[:d:Q13934|Rubí]]'' | |- | [[:d:Q12271603|Q12271603]] | ''[[:d:Q12271603|Alexander Yanchuliev]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], member of the Bulgarian National Assembly, Special Guest of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Mayor of Sofia Capital Municipality (1938–2026) ♂; child of Стефан Янчулев | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q130539529|Q130539529]] | ''[[:d:Q130539529|Kwon Heon-seong]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] person, Member of the National Assembly of South Korea (1958–2026) ♂ | | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q140163913|Q140163913]] | ''[[:d:Q140163913|Iván Tejada]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Tantsija|tantsija]] (†2026) ♂ | [[tantsija]] | | | | |- | [[:d:Q140167504|Q140167504]] | ''[[:d:Q140167504|Roger Langley]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] air force personnel (1934–2026) ♂; British Empire Medal | ''[[:d:Q113548630|air force personnel]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q64116|High Wycombe]]'' | ''[[:d:Q12858484|Hobsonville]]'' | |- | [[:d:Q2642555|Q2642555]] | ''[[:d:Q2642555|Alexander Licht]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q567156|Brauneberg]]'' | | |- | [[:d:Q2972226|Q2972226]] | ''[[:d:Q2972226|Ciarán Ó Lionáird]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Iirimaa|Iirimaa]] jooksja (1988–2026) ♂ | ''[[:d:Q12803959|jooksja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Cork]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q3490928|Q3490928]] | ''[[:d:Q3490928|Sophie Faucher]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]] (1958–2026) ♀; child of Jean Faucher, Françoise Faucher | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q5560691|Q5560691]] | ''[[:d:Q5560691|Gilad Janklowicz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesaatejuht, [[Sportlane|sportlane]], professional fitness coach (1954–2026) ♂; member of National Fitness Hall of Fame | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[sportlane]]<br/>''[[:d:Q8563456|professional fitness coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2468110|Gal On]]'' | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q6245288|Q6245288]] | ''[[:d:Q6245288|John Loring]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | Ameerika Ühendriikide kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>''[[:d:Q6342372|design director]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Palm Beach]] | |- | [[:d:Q81738241|Q81738241]] | ''[[:d:Q81738241|Patrizia Caselli]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Itaalia]] | [[Udine]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q84081220|Q84081220]] | ''[[:d:Q84081220|Алсынбаев Нияз Зәбихулла улы]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Vene NFSV|vene nfsv]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1963–2026) ♂; Заслуженный работник печати и массовой информации Республики Башкортостан | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Vene NFSV]] | ''[[:d:Q1053519|Ishmurzino]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q9062204|Q9062204]] | ''[[:d:Q9062204|Natalie Ng]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hongkong|hongkong]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q931923|Q931923]] | ''[[:d:Q931923|Duane Michals]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-09 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q949739|McKeesport]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q107319464|Q107319464]] | ''[[:d:Q107319464|Morris McFall]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene, filantroop, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, [[Raehärra]] (1935–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30281075|Tauranga Hospital]]'' | |- | [[:d:Q110538783|Q110538783]] | ''[[:d:Q110538783|Bo Brown]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1109987|Q1109987]] | ''[[:d:Q1109987|Roberto Soffritti]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Ferrara]] | | |- | [[:d:Q11886288|Q11886288]] | ''[[:d:Q11886288|Paavo Niiles]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Soome poliitik | [[poliitik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q120277777|Q120277777]] | ''[[:d:Q120277777|Котомцева, Маргарита Геннадьевна]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1949–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q12058363|Q12058363]] | ''[[:d:Q12058363|Julian Garrett]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Des Moines]] | | |- | [[:d:Q123972|Q123972]] | ''[[:d:Q123972|Hans Maier]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[minister]]<br/>[[organist]] | [[Saksamaa]] | [[Freiburg]] | [[München]] | |- | [[:d:Q140132797|Q140132797]] | ''[[:d:Q140132797|هلكوت عزيز]]'' | data-sort-value="1989" | 1989 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Iraagi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Iraak]] | [[Arbīl]] | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q140132898|Q140132898]] | ''[[:d:Q140132898|Məhəbbət İbadov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Person (1937–2026) ♂; [[Austuse märk]] | | | ''[[:d:Q127255|Yardimli District]]'' | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q140166967|Q140166967]] | ''[[:d:Q140166967|Monika Silva]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Keskkonnakaitsja, environmental manager (†2026) ♀ | ''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q5381330|environmental manager]]'' | | | | |- | [[:d:Q186146|Q186146]] | ''[[:d:Q186146|Yōhei Kōno]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Jaapan]] | [[Hiratsuka]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q18625468|Q18625468]] | ''[[:d:Q18625468|Helmut Nadolski]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | [[Poola|poolakad]] [[Bassist|bassist]], filmimuusika helilooja, [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]] (1942–2026) ♂; Silver Medal for Merit to Culture – Gloria Artis‎ | [[bassist]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Poola]] | [[Gdynia]] | [[Bremen]] | |- | [[:d:Q19820612|Q19820612]] | ''[[:d:Q19820612|Ágoston Kollányi, Jr.]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | [[Ungari|Ungari]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], telelavastaja (1947–2026) ♂; Béla Balázs Award; child of Ágoston Kollányi | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q25597822|Q25597822]] | ''[[:d:Q25597822|Myktybek Abdyldaev]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Kõrgõzstani poliitik | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q12830670|Kara-Jıgaç]]'' | [[Biškek]] | |- | [[:d:Q3187704|Q3187704]] | ''[[:d:Q3187704|Juan Andres Larré]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q983435|San José de Mayo]]'' | | |- | [[:d:Q3852951|Q3852951]] | ''[[:d:Q3852951|Mauro Viviani]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1949–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Livorno]] | | |- | [[:d:Q57706270|Q57706270]] | ''[[:d:Q57706270|Jean Fourié]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q21993562|cultural activist]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q609690|Espéraza]]'' | [[Carcassonne]] | |- | [[:d:Q6193150|Q6193150]] | ''[[:d:Q6193150|Nikke Ström]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-08 | Rootsi muusik | [[muusik]]<br/>[[näitleja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q54732|Karlskoga]]'' | | |- | [[:d:Q106293917|Q106293917]] | ''[[:d:Q106293917|Ben Aziz Zagré]]'' | data-sort-value="1998" | 1998-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Burkina Faso jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Burkina Faso]] | ''[[:d:Q223761|Bobo-Dioulasso]]'' | | |- | [[:d:Q110114411|Q110114411]] | ''[[:d:Q110114411|Kim Yoon Seol]]'' | data-sort-value="1998" | 1998-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Laulja|laulja]] (1998–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q112449|Q112449]] | ''[[:d:Q112449|Stacey King]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener, spordikommentaator (fl. 1989–1999) (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q503336|Lawton]]'' | ''[[:d:Q2299339|River Forest]]'' | |- | [[:d:Q115898685|Q115898685]] | ''[[:d:Q115898685|Mangal Prasad Gupta]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Nepali poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q1176892|Q1176892]] | ''[[:d:Q1176892|István Mihalecz]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Ungari]] | [[Zalaegerszeg]] | [[Zalaegerszeg]] | |- | [[:d:Q125055301|Q125055301]] | ''[[:d:Q125055301|Fatjon Bunjaku]]'' | data-sort-value="2003" | 2003-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Kosovo|Kosovo]] jalgpallur (2003–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q13567261|Samadrexha]]'' | [[Prishtina]] | |- | [[:d:Q16095917|Q16095917]] | ''[[:d:Q16095917|V. Vikramraju]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india kriketimängija, cricket umpire (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2143894|cricket umpire]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q16266012|Q16266012]] | ''[[:d:Q16266012|Louis Donnadieu]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1409814|Saint-Étienne-d'Albagnan]]'' | | |- | [[:d:Q17014067|Q17014067]] | ''[[:d:Q17014067|Wilma Tisch]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop (1927–2026) ♀; spouse of Laurence Tisch | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q995231|Long Branch]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q19838671|Q19838671]] | ''[[:d:Q19838671|Alfio Brina]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q95142|Tresigallo]]'' | | |- | [[:d:Q2107614|Q2107614]] | ''[[:d:Q2107614|Prakash Mallavarapu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, Catholic archbishop, apostolic administrator (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | [[Andhra Pradesh]] | ''[[:d:Q200016|Visakhapatnam]]'' | |- | [[:d:Q28868730|Q28868730]] | ''[[:d:Q28868730|Richard Scolyer]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Austraalia|Austraalia]] patoloog, arstiteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Australian of the Year | ''[[:d:Q3368718|patoloog]]''<br/>''[[:d:Q15401884|arstiteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q339527|Launceston]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q4411951|Q4411951]] | ''[[:d:Q4411951|Севастьянов, Всеволод Николаевич]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1938–2026) ♂; [[Austuse märk]], Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnojarsk]] | [[Krasnojarsk]] | |- | [[:d:Q5585778|Q5585778]] | ''[[:d:Q5585778|Gordon S. Wood]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q523240|Concord]]'' | ''[[:d:Q7320925|Rhode Island Hospital]]'' | |- | [[:d:Q6004532|Q6004532]] | ''[[:d:Q6004532|María Rosa Fugazot]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q3178518|vedette]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q65216701|Q65216701]] | ''[[:d:Q65216701|Maria Haiduc]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1955–) (1939–2026) ♀; Officer of the Order of Cultural Merit | [[laulja]] | [[Rumeenia]] | [[Oradea]] | | |- | [[:d:Q717109|Q717109]] | [[Arvi Lind]] | data-sort-value="1940" | 1940-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Soome|soomlased]] uudisteankur, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Soome]] | [[Lauritsala vald]] | | |- | [[:d:Q8053834|Q8053834]] | ''[[:d:Q8053834|Yishai Levi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | Iisraeli muusik | [[laulja]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q168202|Rosh HaAyin]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q8989449|Q8989449]] | ''[[:d:Q8989449|Jun Fu]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-07 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2002–) (1980–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Taiwan]] | [[Taichung]] | ''[[:d:Q15622059|Mackay Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q12028553|Q12028553]] | ''[[:d:Q12028553|Karel Tejkal]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], publitsist (1937–2026) ♂; Ferdinand Peroutka Award | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q122748313|Q122748313]] | ''[[:d:Q122748313|Osório Citora Afonso]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Mosambiigi katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q726737|Ribáuè]]'' | ''[[:d:Q318306|Quelimane]]'' | |- | [[:d:Q1328543|Q1328543]] | ''[[:d:Q1328543|Elfie Semotan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Austria fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[modell]] | [[Austria]] | [[Wels]] | [[Jennersdorf]] | |- | [[:d:Q140142364|Q140142364]] | ''[[:d:Q140142364|Musaazi Charles Kalooli]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Uganda|Uganda]] [[Suunamudija|suunamudija]] (†2026) ♂ | [[suunamudija]] | [[Uganda]] | | | |- | [[:d:Q16106424|Q16106424]] | ''[[:d:Q16106424|Alan Riding]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; Maria Moors Cabot Prizes | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Rio de Janeiro]] | | |- | [[:d:Q16622839|Q16622839]] | ''[[:d:Q16622839|Víctor Mendoza Cevallos]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Ecuadori jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q990716|Portoviejo]]'' | | |- | [[:d:Q20534642|Q20534642]] | ''[[:d:Q20534642|Ibrohim Gʻafurov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Usbekistani kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Usbekistan]] | | | |- | [[:d:Q24352392|Q24352392]] | ''[[:d:Q24352392|Каплунов, Давид Родионович]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[Austuse orden]], Russian government prize for science and technology, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], Miner's Glory 1st class, Miner's Glory 2nd class, Miner's Glory 3rd class, N. Melnikov Prize, Russian President's Prize in the field of education; child of Каплунов, Родион Павлович | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q27522810|Q27522810]] | ''[[:d:Q27522810|James B Adams]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Maletaja|maletaja]] (1947–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q29935287|Q29935287]] | ''[[:d:Q29935287|Abdul Ganiyu Ambali]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Nigeeria|Nigeeria]] õpetlane, teadlane (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q587085|Ilorin]]'' | | |- | [[:d:Q359908|Q359908]] | ''[[:d:Q359908|Lee Raymond]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]] (1938–2026) ♂; Dinosaur of the Year; member of [[USA Inseneriakadeemia]] | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1065503|Watertown]]'' | | |- | [[:d:Q42047258|Q42047258]] | ''[[:d:Q42047258|Ernie Cunliffe]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keskmaajooksja (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | | |- | [[:d:Q433945|Q433945]] | ''[[:d:Q433945|Alan Hale]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] astronoom (1958–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | ''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tachikawa]] | ''[[:d:Q432556|Cloudcroft]]'' | |- | [[:d:Q4772639|Q4772639]] | ''[[:d:Q4772639|Anthony Guidera]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q5608675|Q5608675]] | ''[[:d:Q5608675|Hans Chrunak]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Rootsi ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Rootsi]] | | ''[[:d:Q1763367|Södra Sunderbyn]]'' | |- | [[:d:Q5955380|Q5955380]] | ''[[:d:Q5955380|Julio Jung]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Tšiili näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q64941658|Q64941658]] | ''[[:d:Q64941658|Andrew Morgan]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] murdmaasuusataja (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1000597|Burton upon Trent]]'' | | |- | [[:d:Q7404571|Q7404571]] | ''[[:d:Q7404571|Salim Kumar]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[India|India]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 1997–2026) (1969–2026) ♂; National Film Award for Best Actor, Kerala State Film Awards, Kerala State Film Award for Best Actor | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | ''[[:d:Q5102439|Chittatukara]]''<br/>''[[:d:Q3595582|North Paravur]]''<br/>''[[:d:Q1356097|Ernakulam district]]''<br/>[[Kerala]] | [[Cochin|Kochi]]<br/>''[[:d:Q1025408|Ernakulam]]'' | |- | [[:d:Q888183|Q888183]] | ''[[:d:Q888183|Bob Packwood]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q8191099|liige]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Portland]] | | |- | [[:d:Q93234057|Q93234057]] | ''[[:d:Q93234057|Robert Louis Wilken]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Teoloog|teoloog]], church historian, religious studies scholar, President of the American Academy of Religion (1936–2026) ♂; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q1743122|church historian]]''<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q10556846|Q10556846]] | ''[[:d:Q10556846|Yrondu Musavu-King]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Gabon|Gabon]] jalgpallur (1992–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Gabon]] | [[Libreville]] | [[Libreville]] | |- | [[:d:Q106546169|Q106546169]] | ''[[:d:Q106546169|Lili Neves]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Portugal|Portugal]] [[Näitleja|näitleja]], [[Tantsija|tantsija]] (1932–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q796656|Tondela]]'' | | |- | [[:d:Q11866838|Q11866838]] | ''[[:d:Q11866838|Jokke Seppälä]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Soome|soomlased]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1953–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Soome]] | [[Anjala (Anjalankoski)|Anjala vald]] | | |- | [[:d:Q11967131|Q11967131]] | ''[[:d:Q11967131|Elisabeth Aasen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Norra|norralased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Tõlkija|tõlkija]], kirjandusteadlane, [[Poliitik|poliitik]] (1935–2026) ♀; Sverre Steen Award, Gina Krog Prize; member of Norwegian Association for Women's Rights; spouse of Gunnar Skirbekk | [[ajaloolane]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[poliitik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | | |- | [[:d:Q1346880|Q1346880]] | ''[[:d:Q1346880|Ignacio Gómez Aristizábal]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Colombia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1525273|El Peñol]]'' | ''[[:d:Q927703|Santa Fe de Antioquia]]'' | |- | [[:d:Q13494265|Q13494265]] | ''[[:d:Q13494265|Sadıq Sadıqov]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] ärijuht (1965–2026) ♂; honorary diploma of President of Azerbaijan Republic, honored figure of physical education and Sports (Azerbaijan) | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Aserbaidžaan]] | [[Naxçıvan]] | | |- | [[:d:Q13522531|Q13522531]] | ''[[:d:Q13522531|Michael Tate]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Austraalia poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q136304926|Q136304926]] | ''[[:d:Q136304926|Ovidio Granados]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Helilooja|helilooja]] (1941–2026) ♂ | [[helilooja]] | | ''[[:d:Q376903|Valledupar]]'' | ''[[:d:Q376903|Valledupar]]'' | |- | [[:d:Q1365377|Q1365377]] | ''[[:d:Q1365377|Jürgen Kesting]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Saksamaa]] | [[Duisburg]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q137119217|Q137119217]] | ''[[:d:Q137119217|Jiří Kotouč]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Laulja|laulja]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Dirigent|dirigent]], klavessinist, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1945–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q5371902|klavessinist]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q137801593|Q137801593]] | ''[[:d:Q137801593|Edward Ntshingila]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik | | | | | |- | [[:d:Q140076752|Q140076752]] | ''[[:d:Q140076752|Roger Perry]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Diskor|diskor]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1966–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q140088717|Q140088717]] | ''[[:d:Q140088717|Tchamola Tanko]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Togo jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Togo]] | | | |- | [[:d:Q140146800|Q140146800]] | ''[[:d:Q140146800|Очир-Горяев, Наран Алексеевич]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Person (1973–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Suvorovi medal, Žukovi medal | | | ''[[:d:Q19618751|Lagan]]'' | | |- | [[:d:Q15071522|Q15071522]] | ''[[:d:Q15071522|Yliana Tolstova]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Venemaa matemaatik | [[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q16105410|Q16105410]] | ''[[:d:Q16105410|Olufemi Majekodunmi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Suurbritannia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Nigeeria]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q16537008|Q16537008]] | ''[[:d:Q16537008|Beatriz Matar]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[dotsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q21552570|Q21552570]] | ''[[:d:Q21552570|Richard K. Davidson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Person (1942–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2619505|Allen]]'' | | |- | [[:d:Q2350164|Q2350164]] | ''[[:d:Q2350164|Agaath Witteman]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] teatrilavastaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], theatre maker, [[Lavastaja|režissöör]], member of the Senate of the Netherlands (1942–2026) ♀; spouse of Hans Croiset | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q47492700|theatre maker]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q94747|Oegstgeest]]'' | [[Breukelen]] | |- | [[:d:Q2965751|Q2965751]] | ''[[:d:Q2965751|Christiane Cohendy]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja, teatrinäitleja, filminäitleja (1940–2026) ♀; Molière Award for Best Actress, prix de la meilleure comédienne du Syndicat de la critique | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Clermont-Ferrand]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3104344|Q3104344]] | ''[[:d:Q3104344|Gerry Meehan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | ''[[:d:Q1061305|Clarence]]'' | |- | [[:d:Q3268202|Q3268202]] | ''[[:d:Q3268202|Lady Pamela Hicks]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Õuedaam|õuedaam]], aristokraat, memuarist (1929–2026) ♀; child of [[Lord Mountbatten|Louis Mountbatten]], Edwina Mountbatten, Countess Mountbatten of Burma; spouse of David Nightingale Hicks | [[õuedaam]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>''[[:d:Q11774156|memuarist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q2263290|Brightwell Baldwin]]'' | |- | [[:d:Q431115|Q431115]] | [[Bernadette Chirac]] | data-sort-value="1933" | 1933-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q459262|Q459262]] | ''[[:d:Q459262|Georgios Souflias]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q21503955|Ayia Triada, Larissa]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q4647632|Q4647632]] | ''[[:d:Q4647632|A. C. Sreehari]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | India luuletaja | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[India]] | ''[[:d:Q539909|Payyanur]]'' | | |- | [[:d:Q5132600|Q5132600]] | ''[[:d:Q5132600|Cliff Fletcher]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Kanada|Kanada]] general manager (1935–2026) ♂; [[Stanley karikas]], [[Hockey Hall of Fame]] | ''[[:d:Q1210069|general manager]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q5257180|Q5257180]] | ''[[:d:Q5257180|Denis Coughlan]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player, hurler (1945–2026) ♂; GAA GPA Hurling All Star | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''<br/>''[[:d:Q18199024|hurler]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q4923230|Blackpool]]'' | | |- | [[:d:Q5479878|Q5479878]] | ''[[:d:Q5479878|Francine Villeneuve]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Kanada|Kanada]] džoki, hobuste treener (1964–2026) ♀ | ''[[:d:Q846750|džoki]]''<br/>''[[:d:Q466640|hobuste treener]]'' | [[Kanada]] | [[Ottawa]] | | |- | [[:d:Q6024930|Q6024930]] | ''[[:d:Q6024930|Indio Solari]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Argentina muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44213|Paraná]]'' | ''[[:d:Q2182281|Parque Leloir]]'' | |- | [[:d:Q60865113|Q60865113]] | ''[[:d:Q60865113|Manuel Domingos Augusto]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Angola diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Angola]] | [[Luanda]] | [[Luanda]] | |- | [[:d:Q6751090|Q6751090]] | ''[[:d:Q6751090|Manoa Rasigatale]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Fidži poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q7678993|Q7678993]] | ''[[:d:Q7678993|Talay Riley]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] laulja-laulukirjutaja (fl. 2009–) (1990–2026) ♂; notable work Make You Mine, Look for Me, Harder | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | ''[[:d:Q2695621|Silvertown]]'' | |- | [[:d:Q768265|Q768265]] | ''[[:d:Q768265|Tamás Horváth]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Kaposvár]] | | |- | [[:d:Q936962|Q936962]] | ''[[:d:Q936962|Joost Ritman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kollektsionäär, [[Ettevõtja|ettevõtja]], kunstikoguja (active c. 2002) (1941–2026) ♂; Akademiepenning, Laurens Janszoon Costerprijs, Order of the Netherlands Lion; notable work Bibliotheca Philosophica Hermetica | ''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Maó]] | |- | [[:d:Q9370113|Q9370113]] | ''[[:d:Q9370113|Waldemar Bohdanowicz]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | Poola poliitik | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Rakaŭ]] | | |- | [[:d:Q96311|Q96311]] | ''[[:d:Q96311|Yehudah L. Werner]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-06-05 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Herpetoloog|herpetoloog]] (1931–2026) ♂ | [[herpetoloog]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[München]] | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q106640574|Q106640574]] | ''[[:d:Q106640574|Jane Idleman Smith (1937-2026)]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Islamicist, [[Õppejõud|õppejõud]], religious studies scholar (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q3155377|Islamicist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]'' | | | | |- | [[:d:Q109432717|Q109432717]] | ''[[:d:Q109432717|Antonius Agus Sriyono]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1957–2026) ♂ | [[diplomaat]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11017|Magelang]]'' | | |- | [[:d:Q109490847|Q109490847]] | ''[[:d:Q109490847|Amin Tájiev]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Person (1947–2026) ♂; Order of El-yurt hurmati, "Mehnat shuhrati" order | | | ''[[:d:Q2642167|Tórtkúl District]]'' | | |- | [[:d:Q112132118|Q112132118]] | ''[[:d:Q112132118|T. R. Saraswathi]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[India|India]] [[Professor|professor]], teadlane, [[Hambaarst|hambaarst]] (1942–2026) ♀; elutöö auhind, medical fellowship, Lifetime Contribution to IAOMP Award; member of Indian Association of Oral and Maxillofacial Pathologists; notable work Analysis of enamel rod end patterns on tooth surface for personal identification--ameloglyphics, Odontogenic epithelial stem cells: hidden sources, Role of genes in oro-dental diseases, Heterogenecity of fibroblasts, Gene therapy for oral squamous cell carcinoma: an overview., Rhinosporidiosis of parotid duct, Odontogenic myxoma of maxilla, Cementum analysis in cleidocranial dysostosis., A rare case of sarcoid-like reaction of lymph nodes associated with squamous cell carcinoma of alveolar mucosa., Role of a dentist in discrimination of abuse from accident, Talon cusp: an overview with case reports of 3 clinical variants. | [[professor]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[hambaarst]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q113800883|Q113800883]] | ''[[:d:Q113800883|Sheila Mitchell]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Näitleja|näitleja]], [[Kriitik|kriitik]] (1925–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[kriitik]] | | | | |- | [[:d:Q11973745|Q11973745]] | ''[[:d:Q11973745|Hallvard Frøysnes]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Norra poliitik | [[õpetaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q11970469|Frøysnes]]'' | | |- | [[:d:Q11978949|Q11978949]] | ''[[:d:Q11978949|John D. Ong]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Ameerika Ühendriikide diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q125338125|Q125338125]] | ''[[:d:Q125338125|Claudio Appiani]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Itaalia|Itaalia]] rugby union player, [[Treener|treener]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>[[treener]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q103730|Calvisano]]'' | ''[[:d:Q103730|Calvisano]]'' | |- | [[:d:Q126633|Q126633]] | ''[[:d:Q126633|Marjane Satrapi]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Iraan|iraan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], romaanikirjanik, [[Näitleja|näitleja]], [[Illustreerija|illustraator]], animaator, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], comics writer, penciller, [[Lavastaja|režissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], comics creator (1969–2026) ♀; Angoulême International Comics Festival Prize for First Comic Book, Prix France Info, Harvey Awards, Angoulême International Comics Festival Prize for Best Album, Max und Moritz Award for Best International Comic Artist, Sproing Award, Peter Pan prize, Urhunden Prizes, Jury Prize, Sutherland Trophy, César Award for Best First Film, César Award for Best Adaptation, Award Gato Perich, Adamson Awards, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Auleegioni ordeni kavaler, Princess of Asturias Award for Communications and Humanities, honorary doctor of the Katholieke Universiteit Leuven, Honorary doctor of the Catholic University of Louvain, Max und Moritz Award for Best German-language Comic; member of Collectif des créatrices de bande dessinée contre le sexisme, [[Académie des Beaux-Arts]], jury at the Cannes Festival; spouse of Mattias Ripa; notable work Persepolis, Embroideries, The Voices, Radioactive, Chicken with Plums | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q109517242|comics creator]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q178373|Rasht]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q1313843|Q1313843]] | ''[[:d:Q1313843|Ned Jarrett]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] racing automobile driver, spordikommentaator (1932–2026) ♂; Motorsports Hall of Fame of America, North Carolina Sports Hall of Fame, NASCAR Hall of Fame | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2027835|Conover]]'' | ''[[:d:Q2027967|Newton]]'' | |- | [[:d:Q135979777|Q135979777]] | ''[[:d:Q135979777|Anantrao Thopate]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | poliitik, India | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q140070132|Q140070132]] | ''[[:d:Q140070132|Katerina Romiopoulou]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Arheoloog|arheoloog]] (1935–2026) ♀ | [[arheoloog]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q15429336|Q15429336]] | ''[[:d:Q15429336|John Williams]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kontrabassist|kontrabassist]], džässmuusik (1941–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kontrabassist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q19667919|Q19667919]] | ''[[:d:Q19667919|Pahlaj Nihalani]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | India filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q2306110|Q2306110]] | ''[[:d:Q2306110|Leivinha]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1815907|Novo Horizonte]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q2437232|Q2437232]] | ''[[:d:Q2437232|Hans Jorritsma]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] field hockey player, team manager (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''<br/>''[[:d:Q1494910|team manager]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q932058|Lochem]]'' | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q31322426|Q31322426]] | ''[[:d:Q31322426|Rabilal Tudu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1949–2026) ♂; Sahitya Akademi Award, Padma Shri; notable work Parasi Khatir | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q808023|Bardhaman district]]'' | | |- | [[:d:Q3182553|Q3182553]] | ''[[:d:Q3182553|John Swan]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | poliitik, Suurbritannia | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Bermuda]] | | |- | [[:d:Q4118009|Q4118009]] | ''[[:d:Q4118009|Muhammad al-Fayadh]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Afganistan|Afganistan]] [[Ulama]], Islamic jurist, marǧiʿ (1930–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q1999841|Islamic jurist]]''<br/>''[[:d:Q19641|marji']]'' | [[Afganistan]] | [[Ghaznī]] | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q4197548|Q4197548]] | ''[[:d:Q4197548|Valentina Ignatyeva]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Lavastaja|režissöör]], teatripedagoog (fl. 1970–) (1949–2026) ♀; spouse of Viktor Viktorovich Koreshkov | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tver]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4223233|Q4223233]] | ''[[:d:Q4223233|Georgy Kleyner]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1946–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, [[Sõpruse orden]] | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ivanovo]] | | |- | [[:d:Q4661931|Q4661931]] | ''[[:d:Q4661931|Aaron Cook]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Caerphilly]] | | |- | [[:d:Q4933097|Q4933097]] | ''[[:d:Q4933097|Bob Lacey]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q492342|Fredericksburg]]'' | | |- | [[:d:Q5116252|Q5116252]] | ''[[:d:Q5116252|Chunchuna Villafañe]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]], [[Modell|modell]] (fl. 1971–2026) (1934–2026) ♀; spouse of Horacio Molina | [[näitleja]]<br/>[[modell]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Airese provints]] | |- | [[:d:Q5336092|Q5336092]] | ''[[:d:Q5336092|Eddie Haas]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q984377|Paducah]]'' | | |- | [[:d:Q552610|Q552610]] | ''[[:d:Q552610|José Sanfilippo]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q5605767|Q5605767]] | ''[[:d:Q5605767|Greg James]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Tattoo artist (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q1861368|tattoo artist]]'' | | | | |- | [[:d:Q56250197|Q56250197]] | ''[[:d:Q56250197|Gary Piantedosi]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõudja|sõudja]] (1954–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q601020|Q601020]] | ''[[:d:Q601020|Genito Ortiz]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Hispaania|Hispaania]] autorallisõitja (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q10842936|autorallisõitja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5756977|Castillo Pedroso]]'' | | |- | [[:d:Q7343027|Q7343027]] | ''[[:d:Q7343027|Robert Coles]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Psühholoog|psühholoog]], haridustöötaja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Arst|arst]] (1929–2026) ♂; [[MacArthuri stipendium]], National Humanities Medal, Pulitzer Prize for General Nonfiction, Lillian Smith Book Award, Oskar Pfister Award, Ralph Waldo Emerson Award, [[Presidendi Vabadusmedal]], Anisfield-Wolf Book Awards, Award for Research in Psychiatry, The Hillman Prize for Magazine Journalism; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[psühhiaater]]<br/>[[psühholoog]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arst]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | [[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]] | |- | [[:d:Q7631218|Q7631218]] | ''[[:d:Q7631218|Subhash C Kashyap]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]] (1929–2026) ♂; Padma Bhushan, Jawarharlal Nehru Fellowship | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q861597|Chandpur]]'' | | |- | [[:d:Q973077|Q973077]] | ''[[:d:Q973077|Patrick Godfrey]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | Suurbritannia näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1817328|Finsbury]]'' | | |- | [[:d:Q97349683|Q97349683]] | ''[[:d:Q97349683|Jin Ze]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-04 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1993–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q373023|Weihai]]'' | | |- | [[:d:Q107345|Q107345]] | ''[[:d:Q107345|Axel Schreiber]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, häälnäitleja (1977–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q584815|Lübben (Spreewald)]]'' | | |- | [[:d:Q109928496|Q109928496]] | ''[[:d:Q109928496|Marita Monteleone]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Argentina laulja | [[laulja]]<br/>[[diktor]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q5908419|Hospital Durand]]'' | |- | [[:d:Q11815997|Q11815997]] | ''[[:d:Q11815997|Peter Potichnyj]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog (1930–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | ''[[:d:Q1000414|Pawłokoma]]'' | [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]] | |- | [[:d:Q11867181|Q11867181]] | ''[[:d:Q11867181|Jouko Purontakanen]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Soome|soomlased]] sports executive (1948–2026) ♂; Cross of Merit, in gold, of the Finnish Sports | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q11955099|Q11955099]] | ''[[:d:Q11955099|Walter Luft]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Motorcycle trials rider (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q24259627|motorcycle trials rider]]'' | | ''[[:d:Q60605438|Süßenbach]]'' | | |- | [[:d:Q126059555|Q126059555]] | ''[[:d:Q126059555|Marcel Gans]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Iisrael|Iisrael]] munitsipaalpoliitik, juht, Head of council (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Iisrael]] | [[Amsterdam]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q136815747|Q136815747]] | ''[[:d:Q136815747|Нечаев, Алексей Петрович]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1930–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q140044196|Q140044196]] | ''[[:d:Q140044196|Eugène Attigan]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Togo ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Togo]] | [[Lomé]] | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q140044761|Q140044761]] | ''[[:d:Q140044761|Fermín Sola Barrena]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Politseinik|politseinik]] (1974–2026) ♂; Placa de Servicios Distinguidos | [[politseinik]] | | [[Navarra]] | ''[[:d:Q1618383|Elgoibar]]'' | |- | [[:d:Q140050632|Q140050632]] | ''[[:d:Q140050632|Kakia Kontopoulou]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1954–2010) (1936–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q1026705|Kyparissia]]'' | [[Ateena]] | ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]'' |- | [[:d:Q140052939|Q140052939]] | ''[[:d:Q140052939|Jesús María Vidaurreta]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Politseinik|politseinik]] (1970–2026) ♂ | [[politseinik]] | | | ''[[:d:Q1618383|Elgoibar]]'' | |- | [[:d:Q140052943|Q140052943]] | ''[[:d:Q140052943|Miguel Crespo Obanos]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Politseinik|politseinik]] (1978–2026) ♂ | [[politseinik]] | | | ''[[:d:Q1618383|Elgoibar]]'' | |- | [[:d:Q140052944|Q140052944]] | ''[[:d:Q140052944|Miguel Antonio D'Entremont Jiménez]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Politseinik|politseinik]] (1990–2026) ♂; child of Alban d'Entremont | [[politseinik]] | | | ''[[:d:Q1618383|Elgoibar]]'' | |- | [[:d:Q140052945|Q140052945]] | ''[[:d:Q140052945|Juan Martín Domínguez Villar]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Politseinik|politseinik]] (1982–2026) ♂ | [[politseinik]] | | ''[[:d:Q1618383|Elgoibar]]'' | ''[[:d:Q1618383|Elgoibar]]'' | |- | [[:d:Q140073673|Q140073673]] | ''[[:d:Q140073673|Mamadi Fofana]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Person (†2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q206931|Clichy-sous-Bois]]'' | |- | [[:d:Q1406223|Q1406223]] | ''[[:d:Q1406223|Fergus Slattery]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Iirimaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q745989|Dún Laoghaire]]'' | | |- | [[:d:Q15972500|Q15972500]] | ''[[:d:Q15972500|Kanya King]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1969–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire, BBC 100 Women, Briti impeeriumi ordu komandör | [[ettevõtja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q150214|Kilburn]]'' | | |- | [[:d:Q16121586|Q16121586]] | ''[[:d:Q16121586|Ray Lampkin]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Wardi maakond (Texas)|Wardi maakond]] | | |- | [[:d:Q1622227|Q1622227]] | ''[[:d:Q1622227|Wilhelmus de Bekker]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Hollandi katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9844|Helmond]]'' | [[Paramaribo]] | |- | [[:d:Q1677474|Q1677474]] | ''[[:d:Q1677474|Sterling Betancourt]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Trinidad ja Tobago|trinidad ja tobago]] [[Muusik|muusik]], innovator (1930–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q3492227|innovator]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q6502566|Laventille]]'' | | |- | [[:d:Q17351404|Q17351404]] | ''[[:d:Q17351404|Lieke Marsman]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Hollandi luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filosoof]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [['s-Hertogenbosch]] | | |- | [[:d:Q18644894|Q18644894]] | ''[[:d:Q18644894|Pavel Zdovc]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Austria|Austria]] keeleteadlane (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Austria]] | ''[[:d:Q55182996|Rinkolach]]'' | | |- | [[:d:Q19752810|Q19752810]] | ''[[:d:Q19752810|Slamet Suradio]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Indoneesia|Indoneesia]] vedurijuht (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q2775569|vedurijuht]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10674|Purworejo]]'' | | |- | [[:d:Q2060325|Q2060325]] | ''[[:d:Q2060325|Jaba Dvali]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Gruusia|Gruusia]] jalgpallur (1985–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Gruusia]] | [[Thbilisi]] | | |- | [[:d:Q21339007|Q21339007]] | ''[[:d:Q21339007|Matthijs Freudenthal]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Geoloog|geoloog]], paleontoloog, [[Kuraator|kuraator]], lastekirjanik (1937–2026) ♂; Aragonia Award; child of Hans Freudenthal, Suus Freudenthal-Lutter | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q24266362|Q24266362]] | ''[[:d:Q24266362|Viktor Chalmayev]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kriitik|kriitik]], kirjanduskriitik, [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Filoloog|filoloog]], kirjandusteadlane (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[kriitik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Guss-Hrustalnõi]] | | |- | [[:d:Q24852478|Q24852478]] | ''[[:d:Q24852478|Norma Yaeger]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, [[Börsimaakler|börsimaakler]] (1930–2026) ♀ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[börsimaakler]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q2537045|Q2537045]] | ''[[:d:Q2537045|James Handy]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q25535732|Q25535732]] | ''[[:d:Q25535732|Eleni Zetou]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Kreeka|Kreeka]] võrkpallur (fl. 1972–2016) (1956–2026) ♀ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Komotiní]] | |- | [[:d:Q2586888|Q2586888]] | ''[[:d:Q2586888|Margriet Hermans]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Belgia poliitik | [[laulja]]<br/>[[poliitik]] | [[Belgia]] | [[Turnhout]] | | |- | [[:d:Q29358695|Q29358695]] | ''[[:d:Q29358695|Lyudmila Buravkova]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1953–2026) ♀; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Austuse orden]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q3299939|Q3299939]] | ''[[:d:Q3299939|Matthieu d'Epenoux]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Äriinimene, board game designer (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1544133|board game designer]]'' | | | | |- | [[:d:Q3369741|Q3369741]] | ''[[:d:Q3369741|Patrick Négrier]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Prantsusmaa filosoof | [[filosoof]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q217161|Aubusson]]'' | | |- | [[:d:Q47037032|Q47037032]] | ''[[:d:Q47037032|Whatarangi Winiata]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Raamatupidaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], aktivist, [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1935–2026) ♂; Sir Kingi Ihaka Award | [[Raamatupidaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q5116314|Q5116314]] | ''[[:d:Q5116314|Chung King-fai]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Näitleja|näitleja]], [[Poliitik|poliitik]], telesarjanäitleja, filminäitleja (1937–2026) ♂; Bronze Bauhinia Star | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Tai]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q51951990|Q51951990]] | ''[[:d:Q51951990|Воробьёв, Владимир Александрович (учёный)]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1936–2026) ♂; VDNKh bronze medal, VDNKh gold medal, VDNKh silver medal | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tomsk]] | | |- | [[:d:Q5277478|Q5277478]] | ''[[:d:Q5277478|Dimitri Bertsekas]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik, [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Elektriinsener|elektriinsener]], mehaanikainsener (1942–2026) ♂; John R. Ragazzini Education Award, Richard E. Bellman Control Heritage Award, The George B. Dantzig Prize, John von Neumann Theory Prize, IEEE Control Systems Award; member of [[USA Inseneriakadeemia]]; child of Pantelis Mbertsekas | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[elektriinsener]]<br/>''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | | |- | [[:d:Q5312450|Q5312450]] | ''[[:d:Q5312450|Jagannath Prasad Das]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1936–2026) ♂; Saraswati Samman, Sarala Puraskar, Sahitya Akademi Award in Odia, Odisha Sahitya Akademi Award, Bisuba Award; child of Sridhara Das; notable work Ahnika, Desha Kala Patra, Prathama Purusha | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q207799|Puri]]'' | ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]'' | |- | [[:d:Q55228825|Q55228825]] | ''[[:d:Q55228825|Edin Avdić]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1979–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | [[Sarajevo]] | | |- | [[:d:Q55956218|Q55956218]] | ''[[:d:Q55956218|A.K.M. Rahmatullah]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q644768|Q644768]] | ''[[:d:Q644768|James Blood Ulmer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Laulja|laulja]], džässmuusik, džäss-kitarrist, salvestusmuusik, [[Helilooja|helilooja]], blues musician, [[Muusik|muusik]] (fl. 1964–) (1940–2026) ♂; member of Odyssey the Band, The James Blood Ulmer Blues Experience | [[kitarrist]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q42303786|blues musician]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lõuna-Carolina]] | | |- | [[:d:Q64780817|Q64780817]] | ''[[:d:Q64780817|Carola Frediani]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Itaalia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q28344495|computer security consultant]]''<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q7070000|Q7070000]] | ''[[:d:Q7070000|Nur Yalman]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Türgi|Türgi]] antropoloog (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Türgi]] | | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q7309738|Q7309738]] | ''[[:d:Q7309738|Reha Muhtar]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Türgi ajakirjanik | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | [[Bodrum]] | |- | [[:d:Q73327117|Q73327117]] | ''[[:d:Q73327117|Price Wallace]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | | |- | [[:d:Q7355724|Q7355724]] | ''[[:d:Q7355724|Rocky Allen]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7383531|Q7383531]] | ''[[:d:Q7383531|Rutsel Martha]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | õppejõud, Madalmaade Kuningriik | [[kirjanik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q978044|executive]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Curaçao]] | | |- | [[:d:Q888695|Q888695]] | ''[[:d:Q888695|Bobby Tambling]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (fl. 1959–1979) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | ''[[:d:Q4302086|Montenotte]]'' | |- | [[:d:Q92899530|Q92899530]] | ''[[:d:Q92899530|Tutu Sohlberg]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | [[Soome|soomlased]] ratsutaja (1941–2026) ♀; spouse of Kari O. Sohlberg | ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q95274214|Q95274214]] | ''[[:d:Q95274214|Max Kleven]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-03 | Suusahüppaja, [[Kaskadöör|kaskadöör]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''<br/>[[kaskadöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | | [[Trondheim]] | | |- | [[:d:Q109495498|Q109495498]] | ''[[:d:Q109495498|Осин, Олег Иванович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1939–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q112970093|Q112970093]] | ''[[:d:Q112970093|José Carlos Gómez Villamandos]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], Rector de la Universidad de Córdoba, esimees (1963–2026) ♂; Grand Cross of the Cross of Military Merit with White Decoration | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Córdoba]] | | |- | [[:d:Q116196806|Q116196806]] | ''[[:d:Q116196806|Yogesh Patel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]] (1946–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q116946499|Q116946499]] | ''[[:d:Q116946499|Min Htin Ko Ko Gyi]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1961–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[luuletaja]] | | | | |- | [[:d:Q12098301|Q12098301]] | ''[[:d:Q12098301|Valerii Huzhva]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Ukraina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Pokrovsk (Ukraina)]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q12217106|Q12217106]] | ''[[:d:Q12217106|Seham Galal]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q12285342|Q12285342]] | ''[[:d:Q12285342|Lyuben Dilov Jr.]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], member of the Bulgarian National Assembly (1964–2026) ♂; child of Lyuben Dilov | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q12725830|Q12725830]] | ''[[:d:Q12725830|Costică Voicu]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Politseinik|politseinik]] (1951–2026) ♂ | [[politseinik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2539903|Grindu]]'' | | |- | [[:d:Q131915829|Q131915829]] | ''[[:d:Q131915829|Oleg Bulychyov]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Penza]] | |- | [[:d:Q132976885|Q132976885]] | ''[[:d:Q132976885|Rainer Schroth]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Austria|Austria]] cure doctor, [[Arst|arst]] (1943–2026) ♂; Order of Honour (Carinthia) | ''[[:d:Q1792938|cure doctor]]''<br/>[[arst]] | [[Austria]] | [[Thann]] | | |- | [[:d:Q140030391|Q140030391]] | ''[[:d:Q140030391|בועז בן ציון]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Impressaario]] (1944–2026) ♂ | [[Impressaario]] | [[Iisrael]] | [[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaaria kuningriik]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q140035133|Q140035133]] | ''[[:d:Q140035133|Nina Marushina]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1962–2026) (1935–2026) ♀; [[Tööveterani medal]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Sõpruse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]]; spouse of Valentin Burov | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Saratov]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q140036581|Q140036581]] | ''[[:d:Q140036581|Ковалёв, Станислав Романович]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]] (1935–2026) ♂; Honored Artist of the RSFSR (visual arts) | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ufa]] | [[Perm]] | |- | [[:d:Q140041640|Q140041640]] | ''[[:d:Q140041640|過俊男]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Ohvitser|ohvitser]] (†2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Taiwan]] | | ''[[:d:Q11472101|Gangshan Air Base]]'' | |- | [[:d:Q140041658|Q140041658]] | ''[[:d:Q140041658|盧季佑]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Ohvitser|ohvitser]] (†2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Taiwan]] | | ''[[:d:Q11472101|Gangshan Air Base]]'' | |- | [[:d:Q140051744|Q140051744]] | ''[[:d:Q140051744|Radik Sabirov]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Dotsent|dotsent]] (1979–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[dotsent]] | | ''[[:d:Q18793276|Yaña Üzi]]'' | | |- | [[:d:Q140073647|Q140073647]] | ''[[:d:Q140073647|Juan Iñigo Carrera]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1947–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]] | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q140133765|Q140133765]] | ''[[:d:Q140133765|Robert Taylor]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Broadcaster, looduskaitsja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[näitleja]] | | ''[[:d:Q804946|Balham]]'' | ''[[:d:Q1015672|Whanganui]]'' | |- | [[:d:Q16523969|Q16523969]] | ''[[:d:Q16523969|Nasos Athanasiou]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q16727889|Q16727889]] | [[Neville Cenac]] | data-sort-value="1939" | 1939-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | poliitik, Saint Lucia | [[poliitik]] | [[Saint Lucia]] | [[Saint Lucia]] | | |- | [[:d:Q16830804|Q16830804]] | ''[[:d:Q16830804|Casey Luna]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1686773|Jemez Pueblo]]'' | | |- | [[:d:Q17105416|Q17105416]] | ''[[:d:Q17105416|Per Kristen Mydske]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Norra|norralased]] politoloog (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q18208520|Q18208520]] | [[Alex Younger]] | data-sort-value="1963" | 1963-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | luureohvitser | ''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q189960|Westminster]]'' | [[Boston]] | |- | [[:d:Q18542021|Q18542021]] | ''[[:d:Q18542021|Valeriu Momanu]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12084820|Brătila]]'' | | |- | [[:d:Q19958543|Q19958543]] | ''[[:d:Q19958543|Robert Parizeau]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Kanada|Kanada]] äriinimene (1935–2026) ♂; officier de l'Ordre national du Québec; child of Gérard Parizeau | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q20481668|Q20481668]] | ''[[:d:Q20481668|Eszter Láng]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Rumeenia|Rumeenia]]-[[Ungari|ungari]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1948–2026) ♀ | [[maalikunstnik]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Ungari]] | ''[[:d:Q1092821|Corund]]'' | | |- | [[:d:Q2849064|Q2849064]] | ''[[:d:Q2849064|Andy Bishop]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] jalgrattasportlane (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tucson]] | | |- | [[:d:Q3013883|Q3013883]] | ''[[:d:Q3013883|Daniel Costelle]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Prantsusmaa filmirežissöör | ''[[:d:Q11814411|dokumentalist]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q180005|Livry-Gargan]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q379548|Q379548]] | ''[[:d:Q379548|Peabo Bryson]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Ameerika Ühendriikide muusik (1951—2026) | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q574192|Greenville]]'' | ''[[:d:Q852684|Marietta]]'' | |- | [[:d:Q4246405|Q4246405]] | ''[[:d:Q4246405|Kenesh Kulmatov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], deputy of the Supreme Soviet of the Soviet Union (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], Order of Manas, 3rd class, Данк | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q15636265|Ak-Beshim]]'' | | |- | [[:d:Q4344281|Q4344281]] | ''[[:d:Q4344281|Alexey Panteleev]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Venemaa]] | [[Samara]] | | |- | [[:d:Q5235427|Q5235427]] | ''[[:d:Q5235427|David J. Halberstam]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] spordikommentaator (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q5932657|Q5932657]] | ''[[:d:Q5932657|Homa Mirafshar]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Iraani luuletaja | [[luuletaja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q745408|Q745408]] | ''[[:d:Q745408|Guts Ishimatsu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Jaapan|Jaapan]] poksija, [[Näitleja|näitleja]], tarento, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1949–2026) ♂; WBC World Lightweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11561265|Kiyosu]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q76691517|Q76691517]] | ''[[:d:Q76691517|Cláudio Magrão de Camargo Cre]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Osasco]] | | |- | [[:d:Q85951711|Q85951711]] | ''[[:d:Q85951711|Карпов Даниэль Николаевич]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | Person (1945–2026) | | | ''[[:d:Q2569786|Novofyodorovka]]'' | | |- | [[:d:Q9013192|Q9013192]] | ''[[:d:Q9013192|Josep Maria Cadena i Catalán]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-02 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kunstikriitik (1935–2026) ♂; Püha Jüri rist, Award Gato Perich, City of Barcelona Award, Premis Nacionals de Cultura de Catalunya | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q103843300|Q103843300]] | ''[[:d:Q103843300|Rafi Baranes]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q106576650|Q106576650]] | ''[[:d:Q106576650|Dito van Reigersberg]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Esineja (†2026) ♂; Pew Fellowship in the Arts | ''[[:d:Q713200|esineja]]'' | | | | |- | [[:d:Q108273672|Q108273672]] | ''[[:d:Q108273672|Raul Pacheco-Vega]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Teadlane, [[Professor|professor]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[professor]] | | | | |- | [[:d:Q112994711|Q112994711]] | ''[[:d:Q112994711|Исаков, Юрий Андреевич]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1933–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q17490512|Nemyatovo-2]]'' | | |- | [[:d:Q113988413|Q113988413]] | ''[[:d:Q113988413|Franc Mikec]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]] spordiajakirjanik, sports executive (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Novo mesto]] | | |- | [[:d:Q120575660|Q120575660]] | ''[[:d:Q120575660|Miroslav Scheinost]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Kriminoloog (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q8142883|kriminoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q12320205|Q12320205]] | ''[[:d:Q12320205|John Odhiambo]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Keenia|Keenia]] poksija (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Keenia]] | [[Kitale]] | ''[[:d:Q2509805|Bagsværd]]'' | |- | [[:d:Q134382066|Q134382066]] | ''[[:d:Q134382066|Кузьмичёв, Вячеслав Владимирович]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1949–2026) ♂; [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q20122098|Зады]]'' | [[Jaroslavl]] | |- | [[:d:Q140031542|Q140031542]] | ''[[:d:Q140031542|Master Parrot]]'' | data-sort-value="1978" | 1978 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Muusik|muusik]], laulja-laulukirjutaja (1978–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q140043773|Q140043773]] | ''[[:d:Q140043773|Жуковская, Лариса Александровна]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja (1937–2026) ♀; Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q140048003|Q140048003]] | ''[[:d:Q140048003|Phil Douch]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1944–2026) ♂ | [[biokeemik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q853012|Bexhill-on-Sea]]'' | [[Tauranga]] | |- | [[:d:Q140048286|Q140048286]] | ''[[:d:Q140048286|Tārati Buckley]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, koolijuht (1950–2026) ♀ | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q140136411|Q140136411]] | ''[[:d:Q140136411|Barabás András]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Ungari|Ungari]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Kirurg|kirurg]], [[Professor|professor]], physician writer (1934–2026) ♂; Fellowship of the Royal College of Surgeons | [[kirurg]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q551835|physician writer]]'' | [[Ungari]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Isaszeg]] | ''[[:d:Q764754|Bury St Edmunds]]'' | |- | [[:d:Q16452758|Q16452758]] | ''[[:d:Q16452758|Igoris Kirilovas]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Leedu jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Leedu]] | [[Vilnius]] | | |- | [[:d:Q25597990|Q25597990]] | ''[[:d:Q25597990|Машрапов Тургун]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1928–2026) ♀; [[Austuse märk]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | [[Oši oblast]] | |- | [[:d:Q2848614|Q2848614]] | ''[[:d:Q2848614|André Santini]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q97768463|personnes diverses sans activité professionnelle de 60 ans et plus sauf retraités]]''<br/>''[[:d:Q97768158|professors, scientific professions]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]] | | |- | [[:d:Q2878489|Q2878489]] | ''[[:d:Q2878489|Jozien Bensing]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]] (1950–2026) ♀; Spinoza Prize, Knight of the Order of the Netherlands Lion; member of [[Hollandi kuninglik teaduste akadeemia|Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[õppejõud]]<br/>[[psühholoog]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Tilburg]] | [['s-Hertogenboschi vald]] | |- | [[:d:Q3181074|Q3181074]] | ''[[:d:Q3181074|John Blanche]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Illustreerija|illustraator]] (1948–2026) ♂ | [[Illustreerija|illustraator]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q3290477|Q3290477]] | ''[[:d:Q3290477|Margaret Commodore]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q983026|Chilliwack]]'' | | |- | [[:d:Q3385545|Q3385545]] | ''[[:d:Q3385545|Pierre Izard]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q671059|Villefranche-de-Lauragais]]'' | | |- | [[:d:Q342962|Q342962]] | [[Anthony Head]] | data-sort-value="1954" | 1954-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Laulja|laulja]], teatrinäitleja (fl. 1977–2024) (1954–2026) ♂; child of Seafield Head, Helen Shingler | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q149836|Camden Town]]'' | [[Bath]] | |- | [[:d:Q3491650|Q3491650]] | ''[[:d:Q3491650|Souleymane Diallo]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Guinea ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3029421|publication manager]]'' | [[Guinea]] | | [[Kanada]] | |- | [[:d:Q3501540|Q3501540]] | ''[[:d:Q3501540|Stéphane-Albert Boulais]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Kanada kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220878|film scholar]]'' | [[Kanada]] | [[Maniwaki]] | | |- | [[:d:Q3763518|Q3763518]] | ''[[:d:Q3763518|Gianni Francesco Mattioli]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | füüsik, Itaalia | [[poliitik]]<br/>[[füüsik]] | [[Itaalia]] | [[Genova]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q39390245|Q39390245]] | ''[[:d:Q39390245|Vladimir Storozhev]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1935–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q4196859|Q4196859]] | ''[[:d:Q4196859|Aleksandr Ivanchenko]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Krasnoturjinsk]] | | |- | [[:d:Q4581733|Q4581733]] | ''[[:d:Q4581733|Knut Husebø]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Norra näitleja | [[näitleja]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q4764253|Q4764253]] | ''[[:d:Q4764253|Angus Stirling]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1933–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, [[Knight Bachelor]]; child of Duncan Stirling, Lady Marjorie Murray; spouse of Armyne Morar Helen Schofield | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q478442|Q478442]] | ''[[:d:Q478442|Alan Haselhurst]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Yorkshire]] | | |- | [[:d:Q484091|Q484091]] | ''[[:d:Q484091|Raúl Guerrón]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Ecuadori jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q4741622|Atuntaqui]]'' | [[Quito]] | |- | [[:d:Q5084747|Q5084747]] | ''[[:d:Q5084747|Charlie Cunningham]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] jalgrattasportlane (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q55200957|Q55200957]] | ''[[:d:Q55200957|Hidayat Nuriyev]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Aserbaidžaani füüsik | [[teadlane]]<br/>[[füüsik]] | [[Aserbaidžaan]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Marneuli]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q557841|Q557841]] | ''[[:d:Q557841|Rick Adelman]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1968–1975) (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q849619|Lynwood]]'' | | |- | [[:d:Q63977313|Q63977313]] | [[Jaan Tults]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Eesti sõudja, treener ja sporditegelane | [[sõudja]]<br/>[[treener]]<br/>''[[:d:Q50995749|sporditegelane]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]] | [[Eesti]] | [[Pärnu]] | | |- | [[:d:Q643132|Q643132]] | ''[[:d:Q643132|Areski Belkacem]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filminäitleja, filmimuusika helilooja, [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], multiinstrumentalist (fl. 1968–2026) (1940–2026) ♂; spouse of Brigitte Fontaine | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1327329|multiinstrumentalist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Versailles]] | | |- | [[:d:Q6765493|Q6765493]] | ''[[:d:Q6765493|Marios Ikonomou]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Ioánnina]] | [[Ioánnina]] | |- | [[:d:Q6832781|Q6832781]] | ''[[:d:Q6832781|Michael Meadowcroft]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q868647|Southport]]'' | | |- | [[:d:Q75468878|Q75468878]] | ''[[:d:Q75468878|Karen Beverley Fitzmaurice]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] person (1949–2026) ♀; child of Trevor William Fitzmaurice, Betty Johnson; spouse of Kuki Pugh | | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q7812953|Q7812953]] | ''[[:d:Q7812953|Tofail Ahmed]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | poliitik, Bangladesh | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q855042|Bhola District]]''<br/>[[Briti Bengal]] | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q9057976|Q9057976]] | ''[[:d:Q9057976|Wei Zongwan]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q10867816|Shang-hai]]'' | [[Shanghai]] | |- | [[:d:Q96062696|Q96062696]] | ''[[:d:Q96062696|Shimon Gepstein]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-06 | Iisraeli ülikooli õppejõud | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Iisrael]] | [[Petaẖ-Tikva]] | | |- | [[:d:Q98669513|Q98669513]] | ''[[:d:Q98669513|Carol B. Gardner]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], teadlane, emeriitprofessor (1948–2026) ♀ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | [[Indianapolis]] | |- | [[:d:Q12817|Q12817]] | ''[[:d:Q12817|Probal Dasgupta]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-01 | [[India|India]] keeleteadlane, [[Esperantist|esperantist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], esperantologist, President of the Universal Esperanto Association, Universal Esperanto Association committee member, board member of UEA, president of the Academy of Esperanto (1953–2026) ♂; [[Auliige|auliige]]; member of Academy of Esperanto, Jury d’examen international d’autorisation, [[Ülemaailmne Esperantoliit]]; child of Arun Kumar Dasgupta | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[esperantist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q56810907|esperantologist]]'' | [[India]] | [[Kolkata]] | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q11619199|Q11619199]] | ''[[:d:Q11619199|Yōichi Sugawara]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Jaapani laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Kakogawa]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q116791151|Q116791151]] | ''[[:d:Q116791151|Anis Hassan Yahya]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Jeemen|Jeemen]]-[[Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik|jeemeni rahvademokraatlik vabariik]]-federation of south arabia-colony of aden [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1960–2010), Deputy Prime Minister, minister of fisheries, minister of transportation, minister of economy, member of Yemeni House of Representatives (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Jeemen]]<br/>[[Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik]]<br/>''[[:d:Q834486|Federation of South Arabia]]''<br/>''[[:d:Q49910|Colony of Aden]]'' | [[Aden]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q12835900|Q12835900]] | ''[[:d:Q12835900|Aqil Ağacanov]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♂ | [[näitleja]] | | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q1352727|Q1352727]] | ''[[:d:Q1352727|Erich Josef Langwiesner]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Austria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Wels]] | | |- | [[:d:Q140003191|Q140003191]] | ''[[:d:Q140003191|Rene Canent]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Korvpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q140008432|Q140008432]] | ''[[:d:Q140008432|Попова Лідія Григорівна]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Näitleja|näitleja]] (1940–2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q140038259|Q140038259]] | ''[[:d:Q140038259|Hilde Lynn Helphenstein]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstikriitik, [[Kunstnik|kunstnik]], toimetaja, [[Sotsialiit|sotsialiit]], gallerist (1985–2026) ♀ | ''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[sotsialiit]]<br/>''[[:d:Q20771242|gallerist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oakland]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q140039232|Q140039232]] | ''[[:d:Q140039232|Mary Valen]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Norra|norralased]] vokaalpedagoog (1929–2026) ♀; spouse of Sverre Valen | ''[[:d:Q7939609|vokaalpedagoog]]'' | [[Norra]] | | [[Sandefjordi vald|Sandefjordi]] | ''[[:d:Q11999392|Sandefjord Church]]'' |- | [[:d:Q1522156|Q1522156]] | ''[[:d:Q1522156|Giacomo Piperno]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q16186313|Q16186313]] | ''[[:d:Q16186313|John Kear]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q546485|Castleford]]'' | | |- | [[:d:Q18763612|Q18763612]] | ''[[:d:Q18763612|Cleo Littleton]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2502532|Rentiesville]]'' | | |- | [[:d:Q19665767|Q19665767]] | ''[[:d:Q19665767|Tomi Reichental]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Slovakkia matemaatik | ''[[:d:Q336221|juveliir]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | ''[[:d:Q140359|First Czechoslovak Republic]]''<br/>[[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1043328|Merašice]]'' | | |- | [[:d:Q19859309|Q19859309]] | ''[[:d:Q19859309|Matthew Spender]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03<br/>1945-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Skulptor|skulptor]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Biograaf|biograaf]] (1945–2026) ♂; member of [[Accademia delle Arti del Disegno]]; child of Stephen Spender, Natasha Spender; spouse of Maro Gorky | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[biograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q20670147|Q20670147]] | ''[[:d:Q20670147|Mohamed Salah Ounissi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Alžeeria kirjanik | [[kirjanik]] | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q1649570|Khenchela]]'' | | |- | [[:d:Q21153696|Q21153696]] | ''[[:d:Q21153696|Brooklyn Rivera]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Nicaragua poliitik | [[poliitik]] | [[Nicaragua]] | | | |- | [[:d:Q24045601|Q24045601]] | ''[[:d:Q24045601|Jean-Louis Quesne]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q744205|Canteleu]]'' | [[Rouen]] | |- | [[:d:Q30716102|Q30716102]] | ''[[:d:Q30716102|Robert Kya-Hill]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]] | | ''[[:d:Q2043847|Whitakers]]'' | | |- | [[:d:Q3086000|Q3086000]] | ''[[:d:Q3086000|François Vezin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filosoof|filosoof]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1937–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q213349|Loches]]'' | |- | [[:d:Q3431327|Q3431327]] | ''[[:d:Q3431327|Bruce Perry Crandall]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] army officer, military aviator, helikopteripiloot (fl. 1953–1977) (1933–2026) ♂; [[Medal of Honor]], [[Distinguished Flying Cross]], Bronze Star Medal, Purple Heart, Air Medal | ''[[:d:Q38239859|army officer]]''<br/>''[[:d:Q105550321|military aviator]]''<br/>''[[:d:Q20726593|helikopteripiloot]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Olympia]] | ''[[:d:Q51685|Tempe]]'' | |- | [[:d:Q3630686|Q3630686]] | ''[[:d:Q3630686|Suman Kalyanpur]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | India laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Dhaka]] | [[Mumbai]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q3731896|Q3731896]] | ''[[:d:Q3731896|Ermanno Arslan]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] museoloog, [[Numismaatik|numismaatik]], [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1940–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]]; child of Wart Arslan | ''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[numismaatik]]<br/>[[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Verona]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q4355048|Q4355048]] | ''[[:d:Q4355048|Marko Koivuranta]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Soome jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q18515558|futsal player]]'' | [[Soome]] | [[Rovaniemi linn]] | | |- | [[:d:Q5268466|Q5268466]] | ''[[:d:Q5268466|Dexter Wansel]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>[[klahvpillimängija]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q56065111|Q56065111]] | ''[[:d:Q56065111|Alan L. Gropman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Professor|professor]], [[Ohvitser|ohvitser]] (1938–2026) ♂ | [[professor]]<br/>[[ohvitser]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q54145|Medford]]'' | | |- | [[:d:Q5685269|Q5685269]] | ''[[:d:Q5685269|Darvish Reza Monazami]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Iraani muusik | [[muusik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q502212|Khorramabad]]'' | | |- | [[:d:Q6167189|Q6167189]] | ''[[:d:Q6167189|Jay Silva]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Brasiilia|Brasiilia]] sportlik vabavõitleja (1981–2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Luanda]] | | |- | [[:d:Q61827873|Q61827873]] | ''[[:d:Q61827873|Fantu Cheru]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Africanist, [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q15936497|Africanist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q7419814|Q7419814]] | ''[[:d:Q7419814|Ryamizard Ryacudu]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Indoneesia poliitik | [[sõjaväelane]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q8131|Palembang]]'' | ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]'' | |- | [[:d:Q75391725|Q75391725]] | ''[[:d:Q75391725|Sveva della Gherardesca, Contessa della Gherardesca]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Person (1930–2026) ♀; child of Walfredo della Gherardesca, Conte della Gherardesca, Nicoletta dei Marchesi Piccolelis; spouse of Nicholas Romanov | | | | | |- | [[:d:Q8962305|Q8962305]] | ''[[:d:Q8962305|Gu Songfen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | Hiina poliitik | ''[[:d:Q20757589|aerodynamicist]]''<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Suzhou Shi (Jiangsu)|Suzhou Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q94669762|Q94669762]] | ''[[:d:Q94669762|Stephen L. Dyson]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], president (1937–2026) ♂; Fulbright Scholarship; member of Archaeological Institute of America | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | ''[[:d:Q1506416|Williamsville]]'' | |- | [[:d:Q9696922|Q9696922]] | ''[[:d:Q9696922|Carlos Eugénio Pereira de Brito]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-31 | ehitusinsener, Portugal | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Portugal]] | [[Porto]] | | |- | [[:d:Q107369361|Q107369361]] | ''[[:d:Q107369361|Guillermo Álvarez Cuevas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Jalgpallur, äriinimene (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | | | |- | [[:d:Q111031731|Q111031731]] | ''[[:d:Q111031731|Estela Ruiz Milán]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Mehhiko|Mehhiko]] psühhoanalüütik, [[Õpetaja|õpetaja]] (1933–2026) ♀ | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Mehhiko]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | | |- | [[:d:Q11401248|Q11401248]] | ''[[:d:Q11401248|Norihiko Kitahara]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Jaapani korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q840888|Ina]]'' | | |- | [[:d:Q115684868|Q115684868]] | ''[[:d:Q115684868|París Galán]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Boliivia|Boliivia]] [[Poliitik|poliitik]], LGBTQ rights activist, [[Drag queen|drag queen]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''<br/>[[drag queen]] | [[Boliivia]] | ''[[:d:Q35246|Oruro]]'' | [[Cochabamba]] | |- | [[:d:Q1189210|Q1189210]] | ''[[:d:Q1189210|Dennis Hull]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1944–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Belleville (Ontario)|Belleville]] | | |- | [[:d:Q12872062|Q12872062]] | ''[[:d:Q12872062|Aggelos Antonopoulos]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Kreeka näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Kreeka]] | [[Pireus]] | ''[[:d:Q992265|Chalandri]]'' | ''[[:d:Q995656|Karystos]]'' |- | [[:d:Q12875904|Q12875904]] | ''[[:d:Q12875904|Dimitris Daskalopoulos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Kreeka kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q10429346|bibliograaf]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[jurist]] | [[Kreeka]] | [[Pátra]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q139991920|Q139991920]] | ''[[:d:Q139991920|Stéphane Goyard]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Juutuuber]], jalgrattasportlane, lektor (1971–2026) ♂; notable work Gravel & Bike | [[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Bourg-en-Bresse]] | ''[[:d:Q21008044|Les Bois-d'Anjou]]'' | |- | [[:d:Q140001978|Q140001978]] | ''[[:d:Q140001978|B. S. Dhaliwal]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[India|India]] executive vice president, technical advisor (fl. 1965–2007) (1947–2026) ♂; Param Vishisht Seva Medal, Ati Vishisht Seva Medal, Vishisht Seva Medal; notable work The Institution of Engineers, Indian Roads Congress | ''[[:d:Q26986313|executive vice president]]''<br/>''[[:d:Q7692317|technical advisor]]'' | [[India]] | [[Chandigarh|Chandīgarh]] | [[Chandigarh|Chandīgarh]] | |- | [[:d:Q140026561|Q140026561]] | ''[[:d:Q140026561|Ronald LaPread]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-15<br/>1950-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>[[basskitarrist]] | | ''[[:d:Q79718|Tuskegee]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q16492085|Q16492085]] | ''[[:d:Q16492085|Dorita Burgos]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Argentina näitleja | [[näitleja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q17399645|Q17399645]] | ''[[:d:Q17399645|Josef Kovačič]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Jalgpallur (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q177313|Q177313]] | ''[[:d:Q177313|Julio Le Parc]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Argentina skulptor | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Argentina]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q2408796|Palmira]]'' | ''[[:d:Q209005|Cachan]]'' | |- | [[:d:Q23561170|Q23561170]] | ''[[:d:Q23561170|Klaus Finkelnburg]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], [[Notar|notar]], member of the Abgeordnetenhaus of Berlin (1935–2026) ♂; Stadtältester von Berlin, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[notar]] | [[Saksamaa]] | [[Bonn]] | | |- | [[:d:Q273574|Q273574]] | ''[[:d:Q273574|Kelly Curtis]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Santa Monica]] | ''[[:d:Q1516909|Bellevue]]'' | |- | [[:d:Q29351111|Q29351111]] | ''[[:d:Q29351111|Chicago]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Diskor|diskor]] (1951–2026) ♂ | [[diskor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q3057623|Q3057623]] | ''[[:d:Q3057623|Esa Pulliainen]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Soome|soomlased]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1957–2026) ♂; member of Tuomari Nurmio ja Köyhien ystävät, Agents, Esa Pulliainen & C-Combo | [[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Vantaa]] | |- | [[:d:Q3735570|Q3735570]] | [[Jutta Zilliacus]] | data-sort-value="1925" | 1925-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Soome ajakirjanik, kirjanik ja poliitik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Eesti]]<br/>[[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q3815247|Q3815247]] | [[Josefina Molina]] | data-sort-value="1936" | 1936-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Hispaania filmirežissöör | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q1776724|teatrijuht]]'' | [[Hispaania]] | [[Córdoba]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q4264591|Q4264591]] | ''[[:d:Q4264591|Dmitry Lobanov]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]], [[Rektor|rektor]] (1924–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Oktoobrirevolutsiooni orden]], [[Austuse märk]], [[Lahinguteenete eest|Lahinguteenete medal]], [[Tööpunalipu orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", juubelimedal "60 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", [[Suure Isamaasõja võidu medal]], [[Tööveterani medal]], medal "Königsbergi vallutamise eest", [[Juubelimedal "40 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "40 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], juubelimedal "65 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", juubelimedal "70 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945" | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Irkutsk]] | | |- | [[:d:Q4420328|Q4420328]] | ''[[:d:Q4420328|Vladimirs Siņicins]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Läti|lätlased]] spordikommentaator (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Kuvšinovo]] | [[Saksamaa]] | |- | [[:d:Q5473753|Q5473753]] | ''[[:d:Q5473753|Foster Sylvers]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pasadena]] | | |- | [[:d:Q54966711|Q54966711]] | ''[[:d:Q54966711|Lyubov Kunakova]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], teatripedagoog (fl. 1974–) (1951–2026) ♀; [[Teenete eest Isamaa ees (medal)|medal "Teenete eest Isamaa ees"]], [[Vene NFSV rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ižkar]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q58180166|Q58180166]] | ''[[:d:Q58180166|Victoria A. Sinclair]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] meteoroloog, teadlane (1983–2026) ♀ | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Perth (Šotimaa)|Perth]] | ''[[:d:Q1648397|Sallent de Gállego]]'' | |- | [[:d:Q59476002|Q59476002]] | ''[[:d:Q59476002|Giulio Ciampoltrini]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]] (1952–2026) ♂; member of Accademia dei sepolti; spouse of Paola Rendini | [[arheoloog]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q103053|Castelfranco di Sotto]]'' | [[Grosseto]] | |- | [[:d:Q61476940|Q61476940]] | ''[[:d:Q61476940|Michele Lanzinger]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Geoloog|geoloog]], antropoloog, museoloog, muuseumidirektor (1957–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu]] | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]'' | [[Itaalia]] | [[Trento]] | | |- | [[:d:Q6211524|Q6211524]] | ''[[:d:Q6211524|Joe Negri]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | | |- | [[:d:Q6323702|Q6323702]] | ''[[:d:Q6323702|K. P. Dhanapalan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q63332327|Q63332327]] | ''[[:d:Q63332327|Katarzyna Kołodziejczyk]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Poola|poolakad]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1972–2026) ♀ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q4424037|Służew Cemetery (Renety Street)]]'' |- | [[:d:Q7331819|Q7331819]] | ''[[:d:Q7331819|Rick Treadway]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]], racing automobile driver (1970–2026) ♂ | [[insener]]<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Indianapolis]] | | |- | [[:d:Q7575765|Q7575765]] | ''[[:d:Q7575765|Speight Jenkins]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q95169885|Q95169885]] | ''[[:d:Q95169885|Ingrid Hanušová]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-30 | Tšehhi illustraator | ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | [[Bohumín]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q105548138|Q105548138]] | ''[[:d:Q105548138|Péter Kardos]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Ungari rabi | [[rabi]]<br/>[[kantor]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapesti VII ringkond]] | | ''[[:d:Q1120689|Kozma Street Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11995476|Q11995476]] | ''[[:d:Q11995476|Peter Straarup]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] pankur, juhatuse liige (1951–2026) ♂; Knight of the 1st Class of the Order of the Dannebrog | ''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q12102530|Q12102530]] | ''[[:d:Q12102530|Maria Oleksandrivna Druzhko]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Ukraina luuletaja | [[luuletaja]] | [[Ukraina]] | [[Kamjanske]] | [[Kamjanske]] | |- | [[:d:Q12303922|Q12303922]] | ''[[:d:Q12303922|Bo Green Jensen]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], filmikriitik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂; Danish Critics Prize for Literature, Otto Gelsted-prisen, prix Johannes Ewald, Bangs literary award, Prix Adam Oehlenschläger, Emil Aarestrup, Herman Bang et Johannes Ewald | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q1420866|Kastrup]]'' | | |- | [[:d:Q12356917|Q12356917]] | ''[[:d:Q12356917|Zoltán Brassai]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] internist, [[Arst|arst]], kardioloog (1935–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3264451|kardioloog]]'' | [[Rumeenia]] | [[Târgu Mureș]] | | |- | [[:d:Q12740386|Q12740386]] | ''[[:d:Q12740386|Sanda Ţăranu]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] telesaatejuht (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q136827895|Q136827895]] | ''[[:d:Q136827895|Bruno Kant]]'' | data-sort-value="1916" | 1916-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Saksamaa katoliku preester | | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Riik]] | ''[[:d:Q4977426|Werblinia]]'' | | |- | [[:d:Q1372118|Q1372118]] | ''[[:d:Q1372118|Michel Stievenard]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Waziers]] | [[Angers]] | |- | [[:d:Q139186|Q139186]] | ''[[:d:Q139186|Zacarias Kamwenho]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Angola|Angola]] katoliku preester, Catholic bishop, Archbishop of the Roman Catholic Archdiocese of Lubango, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop, coadjutor archbishop (1934–2026) ♂; [[Sahharovi auhind]] | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Angola]] | [[Huambo]] | [[Luanda]] | |- | [[:d:Q140004011|Q140004011]] | ''[[:d:Q140004011|Tempo]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja (†2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Mehhiko]] | | ''[[:d:Q18644106|Eje 3 Oriente]]''<br/>[[México]] | |- | [[:d:Q140050659|Q140050659]] | ''[[:d:Q140050659|Rob Orlemans]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kitarrist|kitarrist]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1957–2026) ♂ | [[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q33506500|Tiel]]'' | | |- | [[:d:Q140089841|Q140089841]] | ''[[:d:Q140089841|Eddy Gustave]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1926–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q996320|Morne-à-l'Eau]]'' | | |- | [[:d:Q16107101|Q16107101]] | ''[[:d:Q16107101|Gade Venkata Reddy]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q16135701|Q16135701]] | ''[[:d:Q16135701|T. U. Kuruvilla]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]], Member of the Kerala Legislative Assembly, Member of the 13th Kerala Legislative Assembly (1936–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q17486611|Q17486611]] | ''[[:d:Q17486611|Hemendra Singh Panwar]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja (1937–2026) ♂; Padma Bhushan | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[India]] | | |- | [[:d:Q18619037|Q18619037]] | ''[[:d:Q18619037|Charles Hinman]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Skulptor|skulptor]] (fl. 1960–2010) (1932–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; member of American Abstract Artists, Coenties Slip | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[skulptor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Syracuse]] | | |- | [[:d:Q3042205|Q3042205]] | ''[[:d:Q3042205|José Manuel Blecua Perdices]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Royal Spanish Academy, Director de la Real Academia Española, Presidente del Instituto de España, member of the Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona (1939–2026) ♂; Aragonese Literature Award, Püha Jüri rist, Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise, honorary doctorate of Carlos III University, The Jaume Vicens Vives award, Atlantida Prize, Premio Aragón; member of Royal Spanish Academy, Instituto Cervantes; child of José Manuel Blecua Teijeiro | [[filoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Zaragoza]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q317880|Q317880]] | ''[[:d:Q317880|Edgar Morin]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filosoof|filosoof]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], sotsiaalteadlane, [[Stsenarist|stsenarist]], publitsist, [[Autor|autor]], Director of Research at CNRS (1921–2026) ♂; Auleegioni suurrist, Grand Officer of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Grand Cross of the Military Order of Saint James of the Sword, Charles Veilloni nimeline Euroopa esseeauhind, Catalonia International Prize, honorary doctorate of the National University of San Marcos, Lavali ülikooli audoktor, honorary doctor of the Université libre de Bruxelles, Honorary doctorate from the University of Geneva, honorary doctor of the University of Valencia, Viareggio-Versilia International Prize, Auleegioni ohvitser, Auleegioni komandör, Auleegioni suurohvitser, honorary doctor of the University of Santiago, Chile, honorary doctor of Veracruzana University, Halphen Prize, Honorary degree of the University of Macerata, honorary doctorate from the Pontifical Catholic University of Peru, Knight Officer of the Order of Civil Merit (Spain), Military Order of Saint James of the Sword, Order of Merit of the Principality of Liechtenstein, Tsiviilteenete orden; spouse of Sabah Abouessalam, Edwige Morin, Johanne Harrelle; notable work La Méthode | [[filosoof]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[autor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q55584472|Q55584472]] | ''[[:d:Q55584472|Bill Clapp]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Ärijuht (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | | | | |- | [[:d:Q55605673|Q55605673]] | ''[[:d:Q55605673|Bobby Crockett]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q4967283|Briggsville]]'' | [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]] | |- | [[:d:Q58326637|Q58326637]] | ''[[:d:Q58326637|Lőrinc Csernyus]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Ungari arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q6277640|Q6277640]] | ''[[:d:Q6277640|Jorge Alonso Treviño]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Mehhiko]] | [[Monterrey]] | [[Monterrey]] | |- | [[:d:Q6490625|Q6490625]] | ''[[:d:Q6490625|Larry King]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Ameerika Ühendriikide advokaat | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q30892161|sports promoter]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Dayton]] | ''[[:d:Q834337|Grass Valley]]'' | |- | [[:d:Q66358876|Q66358876]] | ''[[:d:Q66358876|Ian Speden]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Geoloog|geoloog]], kollektsionäär, teadlane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♂; Marsden Medal, McKay Hammer Award, Fellow of the Royal Society Te Apārangi; member of Geoscience Society of New Zealand, [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts]], [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q597409|Gore]]'' | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q69382520|Q69382520]] | ''[[:d:Q69382520|Mariella Mularoni]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | San Marino poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | | |- | [[:d:Q7509241|Q7509241]] | ''[[:d:Q7509241|Sidney Moko Mead]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] antropoloog, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1927–2026) ♂; Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎, Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Exemplary/Supreme Award of the Te Waka Toi Awards; spouse of June Te Rina Walker-Mead; notable work Te Maori: Maori art from New Zealand Collections | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q599594|Wairoa]]'' | [[Whakatāne]] | |- | [[:d:Q8056030|Q8056030]] | ''[[:d:Q8056030|Yoshiharu Yamaguchi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | [[Jaapan|Jaapan]] rugby union player, [[Stsenarist|stsenarist]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q629384|Mihama]]'' | | |- | [[:d:Q8991915|Q8991915]] | ''[[:d:Q8991915|Lau Shun]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Hiina näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Hiina]]<br/>[[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q17579219|Pei-p'ing]]'' | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q936402|Q936402]] | ''[[:d:Q936402|Bryan Bergougnoux]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3351|4th arrondissement of Lyon]]'' | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q98138563|Q98138563]] | ''[[:d:Q98138563|Nikos Tagaras]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-29 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q670537|Chiliomodi]]'' | ''[[:d:Q992348|Marousi]]'' | |- | [[:d:Q12022576|Q12022576]] | ''[[:d:Q12022576|Jan Hraběta]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Tšehhi]] | [[Zlín]] | | |- | [[:d:Q12324001|Q12324001]] | ''[[:d:Q12324001|Laue Traberg Smidt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Taani advokaat | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q124326721|Q124326721]] | [[Heldur Tuulemäe]] | data-sort-value="1929" | 1929-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q50995749|sporditegelane]]'' | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q12786051|Q12786051]] | ''[[:d:Q12786051|Bogdan Novak]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Sloveenia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Sloveenia]] | [[Murska Sobota]] | | |- | [[:d:Q136954700|Q136954700]] | ''[[:d:Q136954700|Alec Penstone]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1925–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Suurbritannia]] | [[Tottenham]] | ''[[:d:Q985594|Newport]]'' | |- | [[:d:Q137941|Q137941]] | ''[[:d:Q137941|Meta Ramsay, Baroness Ramsay of Cartvale]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Lords, Lord-in-waiting (1936–2026) ♀; [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütelkond]]; child of Alexander Ramsay, Shelia Jackson | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q139981245|Q139981245]] | ''[[:d:Q139981245|Nurhanisham Muhammad (director)]]'' | data-sort-value="1966" | 1966 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Filmikunst|filmikunst]], [[Lavastaja|režissöör]] (1966–2026) | [[filmikunst]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q140026707|Q140026707]] | ''[[:d:Q140026707|Ross Gainsford]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] inorganic chemist (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q71116296|inorganic chemist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q140033174|Q140033174]] | ''[[:d:Q140033174|Michael Dysart]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1934–2026) ♂; Member of the Order of Australia | [[arhitekt]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Austraalia]] | [[Brighton]] | | |- | [[:d:Q140069623|Q140069623]] | ''[[:d:Q140069623|Cornelly Aloema]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Suriname|Suriname]] kujutav kunstnik, [[Keraamik|keraamik]], [[Pottsepp|pottsepp]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[keraamik]]<br/>[[pottsepp]] | [[Suriname]] | | | |- | [[:d:Q15149894|Q15149894]] | ''[[:d:Q15149894|Aleksandr Petrovitsj Sjein]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Venemaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q15239747|Q15239747]] | ''[[:d:Q15239747|Yitzhak Apeloig]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Usbekistan|Usbekistan]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Keemik|keemik]], teadlane (1944–2026) ♂; Schrödinger Medal, Fellow of the American Association for the Advancement of Science; member of [[Academia Europaea]] | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Usbekistan]]<br/>[[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q15782404|Q15782404]] | ''[[:d:Q15782404|Mohammad Dabirul Islam]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Pakistan|pakistan]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Parliament of Bangladesh (1948–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q1688589|Q1688589]] | ''[[:d:Q1688589|Jevgenij Shuklin]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Leedu|leedulased]] aerutaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Linnapea|linnapea]] (1985–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382566|aerutaja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Leedu]] | [[Glazov]] | [[Zarasai rajoon]] | |- | [[:d:Q1934250|Q1934250]] | ''[[:d:Q1934250|Milan Kužela]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Slovakkia|slovakkia]] jäähokimängija, jäähokitreener (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q19562380|Q19562380]] | ''[[:d:Q19562380|Lotte Rømer]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Taani laulja | [[laulja]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q196547|Q196547]] | ''[[:d:Q196547|Bashir Badr]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂; Padma Shri in literature and education, Sahitya Akademi Award, Sangeet Natak Akademi Award | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q842411|Faizabad]]'' | ''[[:d:Q80989|Bhopal]]'' | |- | [[:d:Q2060692|Q2060692]] | ''[[:d:Q2060692|Menno Helmus]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, saatejuht (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q21062270|Q21062270]] | ''[[:d:Q21062270|Armen Sarvazyan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] biofüüsik, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1939–2026) ♂; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q23674003|Q23674003]] | ''[[:d:Q23674003|Zakir Äkbärov]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1947–2026) ♂; Literal Public Prize named after Ildar Yuzeyev | [[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q1069323|Zäk-Işmät]]'' | [[Kumertau]] | |- | [[:d:Q3310995|Q3310995]] | ''[[:d:Q3310995|Michel Treguer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], film or television director, raadioprodutsent, [[Tootja|produtsent]], [[Lavastaja|režissöör]] (1940–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6102247|film or television director]]''<br/>''[[:d:Q3406651|raadioprodutsent]]''<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q36988885|Q36988885]] | ''[[:d:Q36988885|S Sathyendra]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | | [[Chennai]]<br/>[[Tamil Nadu]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q4374371|Q4374371]] | ''[[:d:Q4374371|Nemesio Pozuelo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Hispaania]] | [[Harkiv]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q445973|Q445973]] | ''[[:d:Q445973|Marie-Jo Lafontaine]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Belgia kunstnik | [[õppejõud]]<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q106227216|video installation artist]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Belgia]] | [[Antwerpen]] | | |- | [[:d:Q5047012|Q5047012]] | ''[[:d:Q5047012|Carsten Smith]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Norra|norralased]] [[Kohtunik|kohtunik]], law professor, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]], Chief Justice of the Supreme Court of Norway (1932–2026) ♂; Rettssikkerhetsprisen, Fridtjof Nansen Award for outstanding research, historical-philosophical class, Knight Grand Cross of the Order of St. Olav‎, Uppsala Ülikooli audoktor, Order of the Falcon, [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütelkond]], Fritt Ords honnør; member of Norwegian Academy of Science and Letters; spouse of Lucy Smith | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q63677188|law professor]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | | |- | [[:d:Q55105138|Q55105138]] | ''[[:d:Q55105138|Aleksandr Vasil'evič Šapošnikov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18778802|Ilyinskoe]]'' | [[Rostov Doni ääres]] | |- | [[:d:Q61110290|Q61110290]] | [[Maie Orav]] | data-sort-value="1941" | 1941-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog | [[tantsuõpetaja]] | [[Eesti]] | [[Uuri]] | | |- | [[:d:Q6198574|Q6198574]] | ''[[:d:Q6198574|Jim Treacy]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Iirimaa|Iirimaa]] hurler (1943–2026) ♂; GAA GPA Hurling All Star | ''[[:d:Q18199024|hurler]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2084252|Bennettsbridge]]'' | | |- | [[:d:Q75544153|Q75544153]] | ''[[:d:Q75544153|Simon John Cave]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, munitsipaalpoliitik (1936–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire; child of Hugh Cave, Joan Gardner | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | |- | [[:d:Q9128346|Q9128346]] | ''[[:d:Q9128346|An Yunwu]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]'' | | | | |- | [[:d:Q974567|Q974567]] | ''[[:d:Q974567|Claude Lemieux]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, sports agent (1965–2026) ♂; [[Stanley karikas]], [[Conn Smythe Trophy]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q144662|sports agent]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2927470|Buckingham]]'' | ''[[:d:Q629401|Lake Park]]'' | |- | [[:d:Q57480|Q57480]] | [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] | data-sort-value="1945" | 1945-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-28 | [[Jeemen|Jeemen]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ohvitser|ohvitser]], President of Yemen, Vice President of Yemen, Minister of Defence (1945–2026) ♂; Emblem of the Republic | [[poliitik]]<br/>[[ohvitser]] | [[Jeemen]] | ''[[:d:Q241774|Abyan Governorate]]'' | [[Ar-Riyāḑ]] | ''[[:d:Q4165313|Al Oud cemetery]]'' |- | [[:d:Q110850|Q110850]] | ''[[:d:Q110850|Klaus Emmerich]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1971–) (1943–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q5870|Freital]]'' | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q112367904|Q112367904]] | ''[[:d:Q112367904|Eleonora Schwella]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Person (1934–2026) ♀ | | | [[Krnov]] | [[Karlsruhe]] | |- | [[:d:Q11815911|Q11815911]] | ''[[:d:Q11815911|Peter Schepull]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Šveitsi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q688539|Rapperswil]]'' | | |- | [[:d:Q12388393|Q12388393]] | ''[[:d:Q12388393|Fernando García Agudín]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[A Coruña]] | |- | [[:d:Q124278310|Q124278310]] | ''[[:d:Q124278310|Ilie Ciocan]]'' | data-sort-value="1913" | 1913-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Rumeenia ülipikaealine | [[sõjaväelane]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12114441|Cremenari]]'' | ''[[:d:Q12084662|Bratia din Vale]]'' | |- | [[:d:Q139973020|Q139973020]] | ''[[:d:Q139973020|Jean-Bosco Tchagolé]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Togo katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Togo]] | | | |- | [[:d:Q16266618|Q16266618]] | [[Ants Jeret]] | data-sort-value="1938" | 1938-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Eesti jalgrattur ja jalgrattatreener | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Eesti]] | [[Urvaste vald]] | | |- | [[:d:Q16299932|Q16299932]] | ''[[:d:Q16299932|Vuokko Koistinen]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Soome kirjanik | [[kirjanik]] | [[Soome]] | [[Ruokolahti vald]] | [[Joensuu|Joensuu linn]] | |- | [[:d:Q16745163|Q16745163]] | ''[[:d:Q16745163|John Amari]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kohtunik|kohtunik]], member of the Alabama House of Representatives (1948–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jeffersoni maakond (Alabama)|Jeffersoni maakond]] | | |- | [[:d:Q1691592|Q1691592]] | ''[[:d:Q1691592|Joe Schwarz]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[linnapea]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q810998|Battle Creek]]'' | ''[[:d:Q810998|Battle Creek]]'' | |- | [[:d:Q18243696|Q18243696]] | ''[[:d:Q18243696|Կոնստանտին Կոժանով]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Diplomaat|diplomaat]] (1960–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | | | |- | [[:d:Q20067654|Q20067654]] | ''[[:d:Q20067654|Kozko Volodimir Mikolajovich]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] infectious disease physician, [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q11494960|infectious disease physician]]''<br/>[[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q16015404|Lazo]]'' | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q20437630|Q20437630]] | ''[[:d:Q20437630|László Száraz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Ungari|Ungari]] tõstja (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Ungari]] | [[Nagykálló]] | | ''[[:d:Q263570|Sajószöged]]'' |- | [[:d:Q22959012|Q22959012]] | ''[[:d:Q22959012|Paul Dorpat]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q26736713|Q26736713]] | ''[[:d:Q26736713|Owain Rhys Davies]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1982–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q2820939|Q2820939]] | ''[[:d:Q2820939|Abdullah bin Hamad Al Attiyah]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | poliitik, Katar | [[poliitik]] | [[Katar]] | [[Doha]] | | |- | [[:d:Q31873794|Q31873794]] | ''[[:d:Q31873794|Gert Kaiser]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filoloog|filoloog]] (1941–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Order of Merit of North Rhine-Westphalia | [[õppejõud]]<br/>[[filoloog]] | | ''[[:d:Q539852|Hardheim]]'' | | |- | [[:d:Q364519|Q364519]] | ''[[:d:Q364519|Karel Mokrý]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Maletaja|maletaja]], raamatukaupmees (1959–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]'' | [[Slovakkia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q41801116|Q41801116]] | ''[[:d:Q41801116|Lewis Evans]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], emeriitprofessor (1943–2026) ♂; Distinguished Fellow of the New Zealand Association of Economists, Officer of the New Zealand Order of Merit | [[majandusteadlane]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q8028154|Witherlea]]'' | |- | [[:d:Q4285465|Q4285465]] | ''[[:d:Q4285465|Vladimir Matyukhin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Venemaa|venelased]] [[Direktor|direktor]], [[FSB juhtide loend]], Deputy Minister of Defense (1945–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Order of Military Merit, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, Order of Saint Righteous Grand Duke Dmitry Donskoy, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], Order of Holy Prince Daniel of Moscow | [[direktor]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q463119|Q463119]] | ''[[:d:Q463119|Marcia Lucas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filmimonteerija (fl. 1968–1998) (1945–2026) ♀; [[Parima montaaži Oscar]], Saturn Award for Best Editing; spouse of [[George Lucas]] | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q204561|Modesto]]'' | [[Rancho Mirage]] | |- | [[:d:Q4764595|Q4764595]] | ''[[:d:Q4764595|Anik Dutta]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | [[Kolkata]] | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q5097349|Q5097349]] | ''[[:d:Q5097349|Chikadibia Isaac Obiakor]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Nigeeria|Nigeeria]] person (1951–2026) ♂ | | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q54887740|Q54887740]] | ''[[:d:Q54887740|Carlos Oliva]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Peruu majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q55104170|Q55104170]] | ''[[:d:Q55104170|Tatiana Kuzovleva]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], publitsist (1939–2026) ♀; [[Austuse märk]] | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q5537112|Q5537112]] | ''[[:d:Q5537112|George Bork]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Canadian football player, ameerika jalgpalli mängija (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q995793|Mount Prospect]]'' | | |- | [[:d:Q6166929|Q6166929]] | ''[[:d:Q6166929|Jay Milder]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1934–2026) ♂; member of Rhino Horn Group | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[New York]] | |- | [[:d:Q64706781|Q64706781]] | [[Rein Põldme]] | data-sort-value="1937" | 1937-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Eesti sõudja, ujumistreener ja spordipedagoog | [[sõudja]]<br/>[[treener]]<br/>''[[:d:Q18481512|spordipedagoog]]'' | [[Eesti]] | [[Rakvere]] | | |- | [[:d:Q6765270|Q6765270]] | ''[[:d:Q6765270|Marion Kozak]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] inimõiguste aktivist (1934–2026) ♀; member of Jews for Justice for Palestinians, Independent Jewish Voices; spouse of [[Ralph Miliband]] | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Częstochowa]] | [[London (Kanada)|London]] | |- | [[:d:Q6792669|Q6792669]] | ''[[:d:Q6792669|Maureen Duffy]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], romaanikirjanik, [[Luuletaja|luuletaja]], aktivist, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]] (1933–2026) ♀; Fellow of the English Association, Fellow of the Royal Society of Literature, Benson Medal; member of Royal Society of Literature | [[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q671348|Worthing]]'' | | |- | [[:d:Q7288025|Q7288025]] | ''[[:d:Q7288025|Ralph Robins]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1932–2026) ♂; James Watt International Medal, [[Knight Bachelor]] | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7291681|Q7291681]] | ''[[:d:Q7291681|Randhir Singh]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india laskesportlane, sports executive, maadleja (1946–2026) ♂; Arjuna Award, Silver Olympic Order | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]''<br/>''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q208162|Patiala]]'' | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q9335516|Q9335516]] | ''[[:d:Q9335516|Serhij Dumenko]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Ukraina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Dnipro]] | | |- | [[:d:Q943880|Q943880]] | ''[[:d:Q943880|Giuseppe Gargani]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q55070|Morra De Sanctis]]'' | | |- | [[:d:Q95392465|Q95392465]] | ''[[:d:Q95392465|Vilma Marešová]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-27 | [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]], infectious disease physician, [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♀ | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]]<br/>''[[:d:Q11494960|infectious disease physician]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q104668687|Q104668687]] | ''[[:d:Q104668687|Zesar Martinez Garcia]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Hispaania|Hispaania]] teadlane, [[Aktivism|aktivism]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloogia|sotsioloogia]] (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[aktivism]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloogia]] | [[Hispaania]] | [[Barakaldo]] | [[Barakaldo]] | |- | [[:d:Q109493785|Q109493785]] | ''[[:d:Q109493785|Горелов, Александр Николаевич]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1938–2026) ♂; [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q20637222|Мичково]]'' | | |- | [[:d:Q110812728|Q110812728]] | ''[[:d:Q110812728|Neli Gvasalia]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Gruusia arhitekt | [[arhitekt]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Thbilisi]] | | |- | [[:d:Q112249535|Q112249535]] | ''[[:d:Q112249535|Harry Pawsey]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] looduskaitsja (1946–2026) ♂; Queen's Service Medal; spouse of Virginia Pawsey | ''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q112358045|Q112358045]] | ''[[:d:Q112358045|Michelle Holt]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, hariduspsühholoog, mental health counselor (†2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q5341297|hariduspsühholoog]]''<br/>''[[:d:Q6817463|mental health counselor]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q12002068|Q12002068]] | ''[[:d:Q12002068|Věra Nerušilová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Tšehhi laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q13391399|chansonnier]]''<br/>[[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Zlín]] | | |- | [[:d:Q12470537|Q12470537]] | ''[[:d:Q12470537|Abdillah Toha]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1942–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[tegevdirektor]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4803|Surakarta]]'' | | |- | [[:d:Q1254775|Q1254775]] | ''[[:d:Q1254775|Dragoljub Mićunović]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Serbia|Serbia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]], politoloog, member of the National Assembly of Serbia, Special Guest of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (1930–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[psühholoog]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Serbia]] | ''[[:d:Q995118|Merdare]]'' | | |- | [[:d:Q1287445|Q1287445]] | ''[[:d:Q1287445|Edoardo Rovida]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, apostolic nuncio to Panama, Apostolic Nuncio to Switzerland, Apostolic Nuncio to Liechtenstein, apostolic nuncio in Portugal, Permanent Observer of Holy See to the United Nations in Geneva, Apostolic Nuncio to the Democratic Republic of the Congo (1927–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | [[Alessandria]] | [[Asti]] | |- | [[:d:Q1331400|Q1331400]] | ''[[:d:Q1331400|Peter Nobel]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Šveits|Šveits]] [[Advokaat|advokaat]], kunstikoguja, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1945–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | [[Šveits]] | [[Sankt Gallen]] | [[Zürich]] | |- | [[:d:Q1348682|Q1348682]] | ''[[:d:Q1348682|Klaus Hertel]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[viiuldaja]]<br/>[[toimetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q136126216|Q136126216]] | ''[[:d:Q136126216|Mohammed Odeh]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Izz ad-Din al-Qassam Brigades Chief of Staff (1974–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q2914814|Jabalia Refugee Camp]]'' | ''[[:d:Q2898949|Rimal]]'' | |- | [[:d:Q139976160|Q139976160]] | ''[[:d:Q139976160|Jorge de Barros]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Portugal|Portugal]] professional photographer, [[Õpetaja|õpetaja]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q98084799|professional photographer]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q651997|Alcobaça]]'' | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q139981316|Q139981316]] | ''[[:d:Q139981316|Jan Pentecost]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, president (1944–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1013339|Kaiapoi]]'' | |- | [[:d:Q15433648|Q15433648]] | ''[[:d:Q15433648|Howard Storm]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], telelavastaja, teleprodutsent, [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1959–2026) (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Beverly Hills]] | |- | [[:d:Q16106789|Q16106789]] | ''[[:d:Q16106789|Alan Saret]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q16190540|Q16190540]] | ''[[:d:Q16190540|Virginia Held]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Filosoof|filosoof]], feminist (1929–2026) ♀; Philip L. Quinn Prize; notable work Feminist Morality: Transforming Culture, Society, and Politics | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1087055|Mendham]]'' | | |- | [[:d:Q1747482|Q1747482]] | ''[[:d:Q1747482|Peter Nobel]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Rootsi|rootslased]] advokat, Ombudsmannen mot etnisk diskriminering (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q17048963|advokat]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q18631141|Q18631141]] | ''[[:d:Q18631141|Florence Denmark]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Psühholoog|psühholoog]], President of the American Psychological Association (1932–2026) ♀; APA Award for Outstanding Lifetime Contributions to Psychology, APA Award for Distinguished Contributions to the International Advancement of Psychology, Outstanding International Psychologist Award | [[psühholoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q2156826|Q2156826]] | ''[[:d:Q2156826|Robert Daley]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q10297252|crime fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q361593|Politseinikud]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q21748887|Q21748887]] | ''[[:d:Q21748887|Theo Diegelmann]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Saksamaa]] | | |- | [[:d:Q28671960|Q28671960]] | ''[[:d:Q28671960|Krystyna Makowska-Ławrynowicz]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Poola|poolakad]] lektor, [[Pianist|pianist]], chamber musician (1947–2026) ♀; Medal of the National Education Commission, Silver Medal for Merit to Culture – Gloria Artis‎, kuldne teeneterist (Poola), Polish Cultural Merit Order, Knight of the Order of Polonia Restituta; spouse of Mirosław Ławrynowicz | ''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q105755601|chamber musician]]'' | [[Poola]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q2879442|Q2879442]] | ''[[:d:Q2879442|Martine Prenen]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Belgia|Belgia]] telesaatejuht (1964–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2687417|Wilrijk]]'' | | |- | [[:d:Q3036070|Q3036070]] | ''[[:d:Q3036070|Donald Newhouse]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], äriinimene (1929–2026) ♂; child of Samuel Irving Newhouse, Sr., Mitzi E. Newhouse | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q3099850|Q3099850]] | ''[[:d:Q3099850|Gaël da Silva]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] artistic gymnast (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q13596|Vaulx-en-Velin]]'' | | |- | [[:d:Q3167942|Q3167942]] | ''[[:d:Q3167942|Jean-Michel Barjol]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Prantsusmaa filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]] | |- | [[:d:Q3759847|Q3759847]] | ''[[:d:Q3759847|Gennaro Sasso]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q3932777|Q3932777]] | ''[[:d:Q3932777|Renato Rosaldo]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog, õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, American Book Awards; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]; spouse of Michelle Rosaldo, Mary Louise Pratt | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q577964|Champaign]]'' | | |- | [[:d:Q4094267|Q4094267]] | ''[[:d:Q4094267|Raisa Baravikova]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (fl. 1960–) (1947–2026) ♀; Arcadiy Kuleshov literary award, State Prize of the Republic of Belarus, Zalaty Kupidon, Medal of Francysk Skaryna; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]], Union of Belarusian Writers | [[näitekirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q19882170|Pieški]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q461110|Q461110]] | ''[[:d:Q461110|Klaus Lehnertz]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Saksamaa|sakslased]] kergejõustiklane, teivashüppaja, [[Õppejõud|õppejõud]], sporditeadlane, kehalise kasvatuse õpetaja (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q13464497|teivashüppaja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]''<br/>''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Solingen]] | [[Kassel]] | |- | [[:d:Q4795306|Q4795306]] | ''[[:d:Q4795306|Arnold Whittall]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂; Derek Allen Prize | [[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Shrewsbury]] | | |- | [[:d:Q4932854|Q4932854]] | ''[[:d:Q4932854|Bob Horner]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Maricopa maakond]] | ''[[:d:Q51690|Irving]]'' | |- | [[:d:Q63750958|Q63750958]] | ''[[:d:Q63750958|Esa Klinga]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Soome|soomlased]] kahevõistleja, [[Treener|treener]], sports executive (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382605|kahevõistleja]]''<br/>[[treener]]<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Soome]] | [[Mikkeli linn]] | | |- | [[:d:Q6755650|Q6755650]] | ''[[:d:Q6755650|Marc Johnson]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] skateboarder (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q17502714|skateboarder]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49227|Winston-Salem]]'' | [[San Jose]] | |- | [[:d:Q6766634|Q6766634]] | ''[[:d:Q6766634|Mark Bailey]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Springfield (Missouri)|Springfield]] | ''[[:d:Q981796|Katy]]'' | |- | [[:d:Q7273629|Q7273629]] | ''[[:d:Q7273629|R. Fred Lewis]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Justice of the Supreme Court of Florida, Chief Justice of Florida (1947–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q813745|Beckley]]'' | | |- | [[:d:Q7494812|Q7494812]] | ''[[:d:Q7494812|Shereen Ratnagar]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[India|India]] antropoloog, [[Autor|autor]], [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1944–2026) ♀ | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[autor]]<br/>[[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q879856|Q879856]] | ''[[:d:Q879856|Bjørn Tidmand]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Taani laulja | [[laulja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q9080179|Q9080179]] | ''[[:d:Q9080179|Samuel Yin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Taiwan|Taiwan]] äriinimene, [[Insener|insener]] (1950–2026) ♂; Pekingi Ülikooli audoktor, honorary doctor of the Hong Kong Polytechnic University, Asia's Most Influential Taiwan | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[insener]] | [[Taiwan]] | [[Taipei]] | [[Taipei]] | |- | [[:d:Q95404338|Q95404338]] | ''[[:d:Q95404338|Roman Hurevych]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teadlane|teadlane]] (1948–2026) ♂; Honored Worker of Education of Ukraine, Excellence in Education of Ukraine Badge, нагрудный знак «Пётр Могила», Person of the Year | [[õppejõud]]<br/>[[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | | |- | [[:d:Q97073009|Q97073009]] | ''[[:d:Q97073009|Robert Dallakyan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-26 | Armeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | | | |- | [[:d:Q106439854|Q106439854]] | ''[[:d:Q106439854|Егорова, Евдокия Ильинична]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lüpsja (1947–2026) ♀; Order of Labour Glory, 3rd class, Order of Labour Glory, 2nd class, Order of Labour Glory, 1st class, [[Tööveterani medal]] | ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4440508|Staromyshastovskaya]]'' | | |- | [[:d:Q11905847|Q11905847]] | ''[[:d:Q11905847|Antoni Fornes Gomiz]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[bioloog]] | [[Hispaania]] | [[Tétouan]] | ''[[:d:Q11927523|Jesús Pobre]]'' | |- | [[:d:Q11978884|Q11978884]] | ''[[:d:Q11978884|Johannes Solstad]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Norra ärimees | [[Reeder]] | [[Norra]] | [[Karmøy vald]] | ''[[:d:Q1900046|Skudeneshavn]]'' | |- | [[:d:Q120661438|Q120661438]] | ''[[:d:Q120661438|Robin Hurlstone]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q125961892|Q125961892]] | ''[[:d:Q125961892|Victor Udoh]]'' | data-sort-value="2004" | 2004-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Nigeeria|Nigeeria]] jalgpallur (2004–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q844091|Calabar]]'' | [[Abuja]] | |- | [[:d:Q131551468|Q131551468]] | ''[[:d:Q131551468|Oleksandr Andronov]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Soojustehnika]] (1949–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, Honored Power Engineer of Ukraine | [[Soojustehnika]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q131792044|Q131792044]] | ''[[:d:Q131792044|Khaṭīb, ʿAbd al-Laṭīf Muḥammad]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | First Syrian Republic-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Süüria|süüria]] teadlane, manuscriptologist, [[Autor|autor]], keeleteadlane, grammarian, [[Professor|professor]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q105452506|manuscriptologist]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q15991187|grammarian]]''<br/>[[professor]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | [[Al-Kuwayt]] | ''[[:d:Q12244629|Sulaibikhat Cemetery]]'' |- | [[:d:Q139915013|Q139915013]] | ''[[:d:Q139915013|Gogo Mastrokosta]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Kreeka|Kreeka]] telesaatejuht, [[Modell|modell]], võimleja (fl. 1995–2026) (1970–2026) ♀; spouse of [[Traïanós Déllas]] | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q3556131|Evinochori]]'' | [[Ateena]] | ''[[:d:Q3556131|Evinochori]]'' |- | [[:d:Q139915275|Q139915275]] | ''[[:d:Q139915275|Almas Hacıyeva]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] riigimees (1933–2026) ♀ | ''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | | | |- | [[:d:Q139940807|Q139940807]] | ''[[:d:Q139940807|Амосов Євген Васильович]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1935–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q140001474|Q140001474]] | ''[[:d:Q140001474|Jerry Grey]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Wrestler (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q12839983|wrestler]]'' | | | | |- | [[:d:Q15839817|Q15839817]] | ''[[:d:Q15839817|Paulin Nuotclà]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Šveitsi muusik | [[muusik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q65375|Ftan]]'' | | |- | [[:d:Q1627285|Q1627285]] | ''[[:d:Q1627285|Honoré Traoré]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Burkina Faso sõjaväelane | [[sõjaväelane]]<br/>[[poliitik]] | [[Burkina Faso]] | ''[[:d:Q934436|Dédougou]]'' | [[Ouagadougou]] | |- | [[:d:Q17092176|Q17092176]] | ''[[:d:Q17092176|Benjamin Swan]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Massachusetts House of Representatives (1933–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q792601|Belzoni]]'' | | |- | [[:d:Q299208|Q299208]] | [[Sonny Rollins]] | data-sort-value="1930" | 1930-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | USA džässmuusik | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]''<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q64355059|jazz saxophonist]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harlem]] | [[Woodstock]] | |- | [[:d:Q3076808|Q3076808]] | ''[[:d:Q3076808|Forbes Kennedy]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3036985|Dorchester]]'' | | |- | [[:d:Q3384711|Q3384711]] | ''[[:d:Q3384711|Pierre Deny]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Prantsusmaa]] | | |- | [[:d:Q4022902|Q4022902]] | ''[[:d:Q4022902|Yoshihiro Nishimura]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Jaapani filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Grimeerija|jumestuskunstnik]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>''[[:d:Q21560152|eriefektide kunstnik]]'' | [[Jaapan]] | [[Taitō]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q459051|Q459051]] | ''[[:d:Q459051|Raymond Berry]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, American football coach (1933–2026) ♂; Pro Football Hall of Fame | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Corpus Christi]] | | |- | [[:d:Q462224|Q462224]] | ''[[:d:Q462224|Paraskevas Antzas]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q212841|Drama]]'' | ''[[:d:Q212841|Drama]]'' | ''[[:d:Q12910161|Arkadikos]]'' |- | [[:d:Q4776958|Q4776958]] | ''[[:d:Q4776958|Antonio Salim Curiati]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], Brazilian federal deputy, mayor of São Paulo, state deputy of São Paulo (1928–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q782812|Avaré]]'' | | |- | [[:d:Q6377123|Q6377123]] | ''[[:d:Q6377123|Kathryn Sessions]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Wyoming)|Jackson]] | | |- | [[:d:Q6984217|Q6984217]] | ''[[:d:Q6984217|Neale Daniher]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Australian rules football player, Australian rules football coach (1961–2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Member of the Order of Australia, Australian of the Year | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | | ''[[:d:Q1640443|West Wyalong]]'' | | |- | [[:d:Q7312875|Q7312875]] | ''[[:d:Q7312875|Rene Belmonte]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Brasiilia stsenarist | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q7381662|Q7381662]] | ''[[:d:Q7381662|Russell M. Pitzer]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Keemik|keemik]] (1938–2026) ♂ | [[keemik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berkeley]] | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] | |- | [[:d:Q87615714|Q87615714]] | ''[[:d:Q87615714|Michal Pásek]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Teadlane, füsioloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q2055046|füsioloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Vyškov]] | | |- | [[:d:Q9342113|Q9342113]] | ''[[:d:Q9342113|Stanisław Janicki]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220878|film scholar]]''<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Poola]] | [[Czechowice-Dziedzice]] | ''[[:d:Q1959972|Wilkowice]]'' | |- | [[:d:Q58182|Q58182]] | [[Timothy Yang]] | data-sort-value="1942" | 1942-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-25 | diplomaat, Hiina Vabariik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | ''[[:d:Q137816|Taiwan under Japanese rule]]''<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q10880253|Nisui village]]'' | [[Taipei]] | |- | [[:d:Q109493053|Q109493053]] | ''[[:d:Q109493053|Taimyraz Akhohkov]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees (1971–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Venemaa]] | [[Baksan]] | | |- | [[:d:Q11237015|Q11237015]] | ''[[:d:Q11237015|Edvard Moseid]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Norra|norralased]] person (1945–2026) ♂ | | [[Norra]] | ''[[:d:Q500227|Vennesla]]'' | | |- | [[:d:Q112653333|Q112653333]] | ''[[:d:Q112653333|Béatrice Bellamy]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q97768164|corporate administrative and commercial executive]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | [[La Roche-sur-Yon]] | |- | [[:d:Q11724997|Q11724997]] | ''[[:d:Q11724997|Jerzy Lukierski]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Poola füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q123792|Q123792]] | ''[[:d:Q123792|Mario Milano]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Archbishop of Sant'Angelo dei Lombardi-Conza-Nusco-Bisaccia, Roman Catholic Bishop of Aversa (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | [[Lamezia Terme|Lamezia]] | ''[[:d:Q72118|Frattamaggiore]]'' | |- | [[:d:Q1382684|Q1382684]] | ''[[:d:Q1382684|Ján Plachetka]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Slovakkia maletaja | [[maletaja]]<br/>[[treener]] | [[Slovakkia]] | [[Trenčín]] | | |- | [[:d:Q139908143|Q139908143]] | ''[[:d:Q139908143|Kurt Werle]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, trükkal, munitsipaalpoliitik, Karnevalist (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q175151|trükkal]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q88107325|Karnevalist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Saarbrücken]] | | |- | [[:d:Q139928797|Q139928797]] | ''[[:d:Q139928797|Antony Peter Müeller]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Saksamaa majandusteadlane | [[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139936541|Q139936541]] | ''[[:d:Q139936541|Lee Bodie]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Kanada|Kanada]] person, Mayor of Carmacks (†2026) ♂ | | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q1494844|Q1494844]] | ''[[:d:Q1494844|Gary Foster]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] muusikapedagoog, džässmuusik, [[Saksofonist|saksofonist]], produtsent, [[Muusik|muusik]] (fl. 1961–) (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1762867|Leavenworth]]'' | | |- | [[:d:Q18279598|Q18279598]] | ''[[:d:Q18279598|Vladimir Khodakovsky]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Poliitik|poliitik]], [[Rahvaesindaja|rahvaesindaja]], [[Rektor|rektor]] (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Irkutsk]] | | |- | [[:d:Q196923|Q196923]] | ''[[:d:Q196923|Zeudi Araya]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Eritrea|Eritrea]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Laulja|laulja]], filminäitleja (1951–2026) ♀; Taormina Arte Award; spouse of Franco Cristaldi, Massimo Spano | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Eritrea]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q1020477|Dekemhare]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q20005064|Q20005064]] | ''[[:d:Q20005064|Lino Carletto]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Itaalia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q48133|Vigasio]]'' | | |- | [[:d:Q21284557|Q21284557]] | ''[[:d:Q21284557|S. L. Akshay]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[India|India]] kriketimängija (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q281796|Shimoga]]'' | [[Bengaluru|Bangalore]] | |- | [[:d:Q2280461|Q2280461]] | ''[[:d:Q2280461|Shyam Lal Meena]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[India|India]] vibulaskja (1965–2026) ♂; Arjuna Award | ''[[:d:Q13382355|vibulaskja]]'' | [[India]] | [[Rajasthan|Rājasthān]] | | |- | [[:d:Q279576|Q279576]] | ''[[:d:Q279576|John Eaton]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], džässmuusik, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1934–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusikateadlane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q4524662|Q4524662]] | ''[[:d:Q4524662|Khizri Shikhsaidov]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Buinaksk]] | ''[[:d:Q13616119|Buglen]]'' | |- | [[:d:Q52821243|Q52821243]] | ''[[:d:Q52821243|Grant Dickson]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], concert singer (1933–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q1783698|concert singer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q5560601|Q5560601]] | ''[[:d:Q5560601|Gil Rowntree]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Kanada|Kanada]] hobuste treener (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q56091581|Q56091581]] | ''[[:d:Q56091581|Beverly Afaglo]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Ghana|Ghana]] telesaatejuht, [[Näitleja|näitleja]] (1983–2026) ♀; notable work Never Again, Single Six, Turn Me On, The Bachelors, [[Playboy]], CEO, Sugar, A Northern Affair, The Game, Sidechic Gang | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ghana]] | ''[[:d:Q712832|Volta Region]]'' | | |- | [[:d:Q5707284|Q5707284]] | ''[[:d:Q5707284|Arturo Herviz Reyes]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q8076888|Ángel R. Cabada]]'' | | |- | [[:d:Q5799722|Q5799722]] | ''[[:d:Q5799722|Mats Hellström]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Rootsi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10673304|Solna]]'' | | |- | [[:d:Q5934222|Q5934222]] | ''[[:d:Q5934222|Jordi Amorós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Hispaania koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q13855|Vic]]'' | |- | [[:d:Q6145872|Q6145872]] | ''[[:d:Q6145872|Ted White]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q109530978|fanzine editor]]''<br/>''[[:d:Q127695489|science fiction fan]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q64159578|Q64159578]] | ''[[:d:Q64159578|Bernardo Alberro]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Helilooja|helilooja]], [[Akordionist|akordionist]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1927–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[akordionist]]<br/>[[luuletaja]] | | ''[[:d:Q1639355|Astigarraga]]'' | ''[[:d:Q672483|Ordizia]]'' | |- | [[:d:Q671004|Q671004]] | ''[[:d:Q671004|Philippe Samyn]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Belgia|Belgia]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Insener|insener]] (1948–2026) ♂; member of [[Belgia Kuninglik Teaduste, Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia]] | [[arhitekt]]<br/>[[insener]] | [[Belgia]] | [[Gent]] | | |- | [[:d:Q67410331|Q67410331]] | ''[[:d:Q67410331|Jiří Mareš]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Teadlane, pedagogical worker, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Psühholoog|psühholoog]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q64016603|pedagogical worker]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[psühholoog]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q69523792|Q69523792]] | ''[[:d:Q69523792|Ioan Gherhard]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Käsipallitreener (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]'' | | | | |- | [[:d:Q75254319|Q75254319]] | ''[[:d:Q75254319|Deirdre Primrose, Countess of Rosebery]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Person (1931–1978) ♀; child of Ronald Reid, Elinor Stuart; spouse of Neil Primrose, 7th Earl of Rosebery | | | | | |- | [[:d:Q7705569|Q7705569]] | ''[[:d:Q7705569|Tess Jaray]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | Suurbritannia maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kunstnik]]<br/>[[disainer]] | [[Suurbritannia]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q9110416|Q9110416]] | ''[[:d:Q9110416|Liu Zaifu]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-24 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] esseist, kirjanduskriitik, sinoloog, [[Autor|autor]] (1941–2026) ♂; member of China Writers Association | ''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''<br/>[[autor]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q1209464|Nan'an]]'' | [[Hangzhou Shi]] | |- | [[:d:Q10558664|Q10558664]] | ''[[:d:Q10558664|Trevor Meath]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q501023|Wednesbury]]'' | | |- | [[:d:Q109320475|Q109320475]] | ''[[:d:Q109320475|Uladzimir Kaśko]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Valgevene ajakirjanik | [[folklorist]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Fanipal]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q113611381|Q113611381]] | ''[[:d:Q113611381|Aziz Hadeed]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Diplomaat|diplomaat]], senaator (†2026) ♂; spouse of Mahasen Hadeed nee' Abboud | [[diplomaat]] | | | | |- | [[:d:Q11817998|Q11817998]] | ''[[:d:Q11817998|Piotr Pyzik]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], Poola seimi liige (1959–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Puławy]] | | |- | [[:d:Q12045094|Q12045094]] | ''[[:d:Q12045094|Petr Zeman]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Õppejõud|õppejõud]], Director of the Office for Foreign Relations and Information (1947–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q12319348|Q12319348]] | ''[[:d:Q12319348|Jens Kampmann]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Taani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Frederiksberg]] | | |- | [[:d:Q13031675|Q13031675]] | ''[[:d:Q13031675|Mikhail Starovoitov]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂; Excellent education worker of Belarus | [[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q13636867|Arliensk]]'' | [[Gomel|Homiel]] | |- | [[:d:Q13735788|Q13735788]] | ''[[:d:Q13735788|Jan Renders]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Hollandi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Eindhoven]] | | |- | [[:d:Q138673592|Q138673592]] | ''[[:d:Q138673592|Nazgul Shukaeva]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Laulja|laulja]] (1973–2026) ♀ | [[laulja]] | | [[Oral]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q139903058|Q139903058]] | ''[[:d:Q139903058|Gabriel Ganley]]'' | data-sort-value="2003" | 2003-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Suunamudija|suunamudija]] (2003–2026) ♂ | [[suunamudija]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[São Paulo osariik]] | |- | [[:d:Q139905919|Q139905919]] | ''[[:d:Q139905919|Yishai Maimon]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Poliitik|poliitik]] (1957–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q139913143|Q139913143]] | ''[[:d:Q139913143|Ernesto Jauretche]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Argentina|Argentina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[La Plata]] | |- | [[:d:Q139936763|Q139936763]] | ''[[:d:Q139936763|Joan Antoni Pujals i Vallhonrat]]'' | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Äriinimene (1926–2026) ♂; President Macià Medal; member of Cecot, Fundació Busquets de Sant Vicenç de Paül | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | [[Terrassa]] | | |- | [[:d:Q139943121|Q139943121]] | ''[[:d:Q139943121|Ramil Imranov]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Aserbaidžaani diplomaat | [[diplomaat]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4659074|Alxasava]]'' | [[Ida-Aserbaidžaani provints|Ida-Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4659074|Alxasava]]'' |- | [[:d:Q139960889|Q139960889]] | ''[[:d:Q139960889|Giorgi Gersamia]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] meelelahutaja (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q138858|meelelahutaja]]'' | [[Gruusia NSV]]<br/>[[Gruusia]] | [[Thbilisi]] | | |- | [[:d:Q140030322|Q140030322]] | ''[[:d:Q140030322|Ilgar Ayyubov]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Aserbaidžaani keemik | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q140043996|Q140043996]] | ''[[:d:Q140043996|Josef Kůstka]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Muusik|muusik]] (1947–2026) ♂ | [[muusik]] | | [[Teplice]] | | |- | [[:d:Q1825845|Q1825845]] | ''[[:d:Q1825845|Linda Crutchfield]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Kanada|Kanada]] mäesuusataja, kelgutaja, water skier (1942–2026) ♀; Quebec Sports Hall of Fame; child of Nels Crutchfield | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>''[[:d:Q13382981|kelgutaja]]''<br/>''[[:d:Q12340540|water skier]]'' | [[Kanada]] | [[Shawinigan]] | | |- | [[:d:Q1996905|Q1996905]] | ''[[:d:Q1996905|Norbert Kartmann]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q989808|Nieder-Weisel]]'' | | |- | [[:d:Q21104150|Q21104150]] | ''[[:d:Q21104150|James Anthony Carmichael]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]] (1941–2026) ♂; member of Charlemagne ™ | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79389|Gadsden]]'' | ''[[:d:Q79389|Gadsden]]'' | |- | [[:d:Q2387138|Q2387138]] | ''[[:d:Q2387138|Tadateru Konoe]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Jaapan|jaapan]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1939–2026) ♂; Distinguished Guest of Mexico City; child of Morisada Hosokawa, Yoshiko Hosokawa; spouse of Yasuko Konoe | [[riigiametnik]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q2456233|Q2456233]] | ''[[:d:Q2456233|Tom Lund]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Norra|norralased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1950–2026) ♂; Norra aasta sportlane, Kulturpreis der Provinz Akershus | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Norra]] | [[Lillestrøm]] | | |- | [[:d:Q2514766|Q2514766]] | ''[[:d:Q2514766|Thérèse Liotard]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–2013) (1949–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | |- | [[:d:Q2843662|Q2843662]] | ''[[:d:Q2843662|Birçe Hasko]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Albaania näitleja | [[näitleja]] | [[Albaania]] | [[Vlorë maakond]] | | |- | [[:d:Q3265770|Q3265770]] | ''[[:d:Q3265770|Lucienne Hamon]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1930–2026) ♀; child of Léo Hamon; spouse of Robert Enrico | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q241021|Montrouge]]'' | ''[[:d:Q257909|Couilly-Pont-aux-Dames]]'' | |- | [[:d:Q3854519|Q3854519]] | ''[[:d:Q3854519|Sergei Rozhkov]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4289843|Q4289843]] | ''[[:d:Q4289843|Valentin Melnikov]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[esperantist]]<br/>''[[:d:Q61747890|mind gamer]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[keemik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q5085260|Q5085260]] | ''[[:d:Q5085260|Charlie Moore]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Birmingham (Alabama)|Birmingham]] | | |- | [[:d:Q5363102|Q5363102]] | ''[[:d:Q5363102|Elizabeth Lapovsky Kennedy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] naisõiguslane (1939–2026) ♀; Jessie Bernard Award, Ruth Benedict Prize | ''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q5407158|Q5407158]] | ''[[:d:Q5407158|Eugene Cussons]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] primatoloog (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q16825962|primatoloog]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q908661|Hartbeespoort Dam]]'' | |- | [[:d:Q55648193|Q55648193]] | ''[[:d:Q55648193|Jools Topp]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Koomik|koomik]], [[Muusik|muusik]], aktivist (fl. 1975–) (1958–2026) ♀; Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎, Member of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of the University of Waikato; member of Topp Twins | [[koomik]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q907941|Huntly]]'' | | |- | [[:d:Q55760779|Q55760779]] | ''[[:d:Q55760779|Toman Brod]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Tšehhi ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1493121|sõjaajaloolane]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q5660526|Q5660526]] | ''[[:d:Q5660526|Agustín Andreu Rodrigo]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Hispaania|Hispaania]] Catholic theologian, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q23042|Paterna]]'' | [[Valencia]] | |- | [[:d:Q5920458|Q5920458]] | ''[[:d:Q5920458|Howard Moscoe]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | ''[[:d:Q5939824|Hennick Humber Hospital]]'' | |- | [[:d:Q59393033|Q59393033]] | ''[[:d:Q59393033|Martin Šolc]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Tšehhi astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q674859|Q674859]] | ''[[:d:Q674859|Arleen Schloss]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kuraator|kuraator]], teleprodutsent, [[Videokujundaja|videokunstnik]], performansikunstnik (active c. 1986) (1943–2026) ♀; New York Foundation for the Arts | [[õppejõud]]<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q7141361|Q7141361]] | ''[[:d:Q7141361|Parviz Ghelichkhani]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Iraani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Teheran]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q717725|Q717725]] | [[Philip Aaberg]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | USA džässpianist ja helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q959425|Havre]]'' | | |- | [[:d:Q726671|Q726671]] | ''[[:d:Q726671|Albert Wolsky]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Kostüümikunstnik]] (fl. 1967–2022) (1930–2026) ♂; [[Parima kostüümidisaini Oscar]] | [[Kostüümikunstnik]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7383208|Q7383208]] | ''[[:d:Q7383208|Ruth Shack]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q74838537|Q74838537]] | ''[[:d:Q74838537|Yusuf Hussain Humayun]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Bangladeshi poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q855042|Bhola District]]''<br/>[[Briti Bengal]] | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q912486|Q912486]] | ''[[:d:Q912486|Brian Large]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | Suurbritannia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q99706245|Q99706245]] | ''[[:d:Q99706245|Peter Forss]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-05-23 | [[Rootsi|rootslased]] [[Muusik|muusik]] (1970–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q100870079|Q100870079]] | ''[[:d:Q100870079|Karsten Garscha]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Romanist, non-fiction writer, publitsist, [[Toimetaja|toimetaja]], kirjandusteadlane, [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; honorary doctorate from University of Lyon-II | ''[[:d:Q2504617|romanist]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Großenhain]] | | |- | [[:d:Q1011164|Q1011164]] | ''[[:d:Q1011164|József Gláser]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1012768|Hegyeshalom]]'' | [[Mosonmagyaróvár]] | |- | [[:d:Q105615|Q105615]] | ''[[:d:Q105615|Gerd vom Bruch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q112480478|Q112480478]] | ''[[:d:Q112480478|Blanka Besserová]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Pressiesindaja, division manager, press agent (1964–2026) ♀; spouse of Jiří Besser | ''[[:d:Q17221|pressiesindaja]]''<br/>''[[:d:Q334473|division manager]]''<br/>''[[:d:Q2358549|press agent]]'' | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q11978112|Q11978112]] | ''[[:d:Q11978112|Jan Petter Bratsberg]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Norra maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Skieni vald]] | |- | [[:d:Q1248322|Q1248322]] | ''[[:d:Q1248322|Károly Reményi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Ungari|Ungari]] [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1934–2026) ♂; Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | [[elektriinsener]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1233466|Pestszenterzsébet]]'' | | |- | [[:d:Q125579948|Q125579948]] | ''[[:d:Q125579948|Alena Kaliánová]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Toimetaja, [[Toimetaja|toimetaja]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[toimetaja]] | | | | |- | [[:d:Q125841397|Q125841397]] | ''[[:d:Q125841397|John Martin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1936–2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order, New Zealand 1990 Commemoration Medal | [[õppejõud]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q12838071|Q12838071]] | ''[[:d:Q12838071|Cahangir Hüseynov]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1953–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakuu]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q130379058|Q130379058]] | ''[[:d:Q130379058|Tunney Murchie]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, jäähokitreener (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Kanada]] | [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]] | | |- | [[:d:Q131453821|Q131453821]] | ''[[:d:Q131453821|Luís Freire Neto]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Person (1957–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q139940930|Q139940930]] | ''[[:d:Q139940930|Bruce Thornley]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] air force personnel (1946–2026) ♂; Air Force Medal | ''[[:d:Q113548630|air force personnel]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q108691344|Oamaru Hospital]]'' | |- | [[:d:Q139955428|Q139955428]] | ''[[:d:Q139955428|Stewart McLean]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]] (1981–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q1827312|Lions Bay]]'' | |- | [[:d:Q1442581|Q1442581]] | [[Francesco De Piccoli]] | data-sort-value="1937" | 1937-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Itaalia poksija | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q541405|Mestre]]'' | | |- | [[:d:Q1744920|Q1744920]] | ''[[:d:Q1744920|Klaus Borchard]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Saksamaa arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Planeerija]] | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q17620300|Q17620300]] | ''[[:d:Q17620300|Alcides Sosa]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Paraguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q2639192|Caraguatay]]'' | | |- | [[:d:Q176248|Q176248]] | ''[[:d:Q176248|Charles Cioffi]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q988140|Marina del Rey]]'' | |- | [[:d:Q241461|Q241461]] | ''[[:d:Q241461|Tomáš Čermák]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Elektriinsener|elektriinsener]], [[Õpetaja|õpetaja]], expert witness, [[Rektor|rektor]] (1943–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[elektriinsener]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q663272|expert witness]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q24894745|Q24894745]] | ''[[:d:Q24894745|Cris Derksen]]'' | data-sort-value="1981" | 1981 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Kanada|Kanada]] [[Helilooja|helilooja]], [[Tšellist|tšellist]] (1981–2026) ♀; Dora Mavor Moore Award for Outstanding Sound Design/Composition | [[helilooja]]<br/>[[tšellist]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q22460863|Tallcree 173A]]'' | | |- | [[:d:Q28102985|Q28102985]] | ''[[:d:Q28102985|Marjan Minnesma]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] aktivist, business theorist, [[Jurist|jurist]] (1966–2026) ♀; Goldman Environmental Prize; notable work urgenda | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q48072011|business theorist]]''<br/>[[jurist]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q1164598|Wormerveer]]'' | ''[[:d:Q2032221|Noordbeemster]]'' | |- | [[:d:Q28500201|Q28500201]] | ''[[:d:Q28500201|Vladimir Nikonov]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1949–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik (kujutav kunst)|Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], Venemaa teeneline kunstnik; member of [[Venemaa loodusteaduste akadeemia]], [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2896369|Q2896369]] | ''[[:d:Q2896369|Benoist Rey]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi VII ringkond|Pariisi 7. ringkond]] | | |- | [[:d:Q326625|Q326625]] | ''[[:d:Q326625|Emanuel Raasch]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Saksamaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q525632|Burg]]'' | | |- | [[:d:Q333159|Q333159]] | ''[[:d:Q333159|Jeremy Hanley]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1108818|chartered accountant]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q470188|Amersham]]'' | [[Torquay]] | |- | [[:d:Q4416803|Q4416803]] | ''[[:d:Q4416803|Viktor Sergeyev]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Venemaa matemaatik | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q443173|Q443173]] | [[Dick Parry]] | data-sort-value="1942" | 1942-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Suurbritannia muusik, saksofonist | [[saksofonist]]<br/>[[trompetist]]<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q4907878|Q4907878]] | ''[[:d:Q4907878|Bill Albury]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Portsmouth]] | | |- | [[:d:Q5126400|Q5126400]] | ''[[:d:Q5126400|Clarence B. Jones]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Ameerika Ühendriikide advokaat | [[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q5354024|Q5354024]] | ''[[:d:Q5354024|Eldon Coombe]]'' | data-sort-value="1940" | 1940s | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Jääkeeglimängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q17516936|jääkeeglimängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q54562789|Q54562789]] | ''[[:d:Q54562789|Rob Base]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1967–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harlem]] | | |- | [[:d:Q5609772|Q5609772]] | ''[[:d:Q5609772|Grizz Chapman]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q6003663|Q6003663]] | ''[[:d:Q6003663|María Elena Carrera]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Tšiili poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirurg]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Valdivia]] | |- | [[:d:Q62560575|Q62560575]] | ''[[:d:Q62560575|Dirk van de Kaa]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Õppejõud|õppejõud]], teadlane, Cleveringa chair (1933–2026) ♂; prix de l'IUSSP; member of [[Academia Europaea]], [[Hollandi kuninglik teaduste akadeemia|Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | [[Haag]] | |- | [[:d:Q6273624|Q6273624]] | ''[[:d:Q6273624|Jonathan L. Foote]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q80354057|Q80354057]] | ''[[:d:Q80354057|Christian Chenay]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Perearst]] (1921–2026) ♂ | [[Perearst]] | [[Prantsusmaa]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q258757|Chevilly-Larue]]'' | |- | [[:d:Q97291237|Q97291237]] | ''[[:d:Q97291237|Paul Derouet]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1947–2026) ♂ | [[tõlkija]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q97661607|Q97661607]] | ''[[:d:Q97661607|Лавнюженкова, Елена Александровна]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-22 | Person (1935–2026) ♀ | | | ''[[:d:Q4452809|Тахаева]]'' | | |- | [[:d:Q104165978|Q104165978]] | ''[[:d:Q104165978|Anna Kafetsi]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Kreeka kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q104831571|Q104831571]] | ''[[:d:Q104831571|Henri Franck]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Luksemburgi poliitik | [[poliitik]] | [[Luksemburg]] | | ''[[:d:Q3057429|Erpeldange]]'' | |- | [[:d:Q112962907|Q112962907]] | ''[[:d:Q112962907|Julian Podolski]]'' | data-sort-value="2003" | 2003-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (2003–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q109048|Horten Municipality]]'' | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q11436233|Q11436233]] | ''[[:d:Q11436233|Kenshi Ōshiba]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Diktor|diktor]] (1949–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11543993|Q11543993]] | ''[[:d:Q11543993|Jun Hashimoto]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Jaapan|Jaapan]] laulusõnade kirjutaja (fl. 1966–2026) (1939–2026) ♂; child of Jun'ichi Yoda | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q115933474|Q115933474]] | ''[[:d:Q115933474|Malcolm Campbell]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, [[Lihunik|lihunik]], Mayor of Kawerau (1953–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''<br/>[[lihunik]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1674085|Kawerau]]'' | |- | [[:d:Q11893524|Q11893524]] | ''[[:d:Q11893524|Simo Helenius]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Soome skulptor | [[skulptor]] | [[Soome]] | [[Koski vald|Koski Tl vald]] | [[Turu]] | |- | [[:d:Q119373848|Q119373848]] | ''[[:d:Q119373848|Víctor Hugo Febre]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Peruu|Peruu]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], [[Linnapea|linnapea]] (1981–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q6317672|Ayabaca District]]'' | ''[[:d:Q223966|Piura]]'' | |- | [[:d:Q12032963|Q12032963]] | ''[[:d:Q12032963|Leonard Medek]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Tšehhi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q211423|kullassepp]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q134390061|Q134390061]] | ''[[:d:Q134390061|Vincenzo Santapaola]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kurjategija|kurjategija]], mobster (1969–2026) ♂; child of Benedetto Santapaola | [[kurjategija]]<br/>''[[:d:Q1404030|mobster]]'' | [[Itaalia]] | [[Catania]] | [[Parma]] | |- | [[:d:Q139888519|Q139888519]] | ''[[:d:Q139888519|DJ Congélateur]]'' | data-sort-value="1993" | 1993 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Laulja|laulja]] (1993–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Elevandiluurannik]] | | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q139889929|Q139889929]] | ''[[:d:Q139889929|Dominique Bonnissent]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], prehistorian (1965–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q17488316|prehistorian]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q139894797|Q139894797]] | ''[[:d:Q139894797|Joan Bull]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] person (1924–2026) ♀; Queen's Service Medal | | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q5944849|Hunterville]]'' | |- | [[:d:Q139912930|Q139912930]] | ''[[:d:Q139912930|Howard Fendrich]]'' | data-sort-value="1970" | 1970<br/>1971 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q139920924|Q139920924]] | ''[[:d:Q139920924|Ewa Jendrzejczak]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Poola|poolakad]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♀ | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q1421069|Q1421069]] | ''[[:d:Q1421069|Sándor Veres]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Ungari maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ungari]] | [[Heves]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q1431025|Q1431025]] | ''[[:d:Q1431025|Hasso Herschel]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Saksamaa diplomaat | ''[[:d:Q75164317|escape helper]]'' | [[Saksamaa]] | [[Dresden]]<br/>[[Berliin]] | | |- | [[:d:Q1476322|Q1476322]] | ''[[:d:Q1476322|Sebastian Nakajew]]'' | data-sort-value="1976" | 1976 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Saksamaa|sakslased]] teatrinäitleja (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16106|Eisenhüttenstadt]]'' | | |- | [[:d:Q1578164|Q1578164]] | ''[[:d:Q1578164|Hans-Rimbert Hemmer]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Essen]] | | |- | [[:d:Q19607921|Q19607921]] | ''[[:d:Q19607921|Manuel José Alvarenga de Sousa Santos]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Portugal|Portugal]] [[Lendur|lendur]] (1940–2026) ♂; Grand Cross of the Military Order of Christ | [[lendur]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q209479|Q209479]] | ''[[:d:Q209479|Kyle Busch]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] NASCAR team owner, racing automobile driver (1985–2026) ♂; NASCAR Rookie of the Year, Best Driver ESPY Award; spouse of Samantha Busch | ''[[:d:Q17614049|NASCAR team owner]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Las Vegas]] | [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]] | |- | [[:d:Q24055742|Q24055742]] | ''[[:d:Q24055742|Mary Ellen Edmunds]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Direktor|direktor]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Õde (tervishoid)|õde]] (1940–2026) ♀ | [[direktor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q2978285|Q2978285]] | ''[[:d:Q2978285|Claude Yvel]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q328887|Q328887]] | ''[[:d:Q328887|Karl E. Weick]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1936–2026) ♂; member of European Group for Organizational Studies | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q992560|Warsaw]]'' | | |- | [[:d:Q3611427|Q3611427]] | ''[[:d:Q3611427|Alfredo Magni]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q42554|Missaglia]]'' | ''[[:d:Q42554|Missaglia]]'' | |- | [[:d:Q3810989|Q3810989]] | ''[[:d:Q3810989|Judith Chalmers]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1935–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Neil Durden-Smith | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q18655|Stockport]]'' | [[London (Kanada)|London]] | |- | [[:d:Q3852611|Q3852611]] | ''[[:d:Q3852611|Maurizio Gori]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q190535|Cantiano]]'' | | |- | [[:d:Q4057362|Q4057362]] | ''[[:d:Q4057362|Jan Adamski]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Poola|poolakad]] [[Maletaja|maletaja]] (1943–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q47456490|Q47456490]] | ''[[:d:Q47456490|Lennart Klackenberg]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Diplomaat|diplomaat]] (1931–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | | ''[[:d:Q21667332|Saltsjöbaden]]'' | |- | [[:d:Q5214096|Q5214096]] | ''[[:d:Q5214096|Dan Newman]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q5561325|Q5561325]] | ''[[:d:Q5561325|Lennart Aspegren]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kohtunik|kohtunik]], legal counselor (1931–2026) ♂; honoris causa; child of Suleika Ghazala Bey | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q2135469|legal counselor]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q55906141|Q55906141]] | ''[[:d:Q55906141|Rafe Pomerance]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keskkonnakaitsja, climate activist (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q61048378|climate activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q6308808|Q6308808]] | ''[[:d:Q6308808|Julienne Bušić]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Eugene]] | | |- | [[:d:Q6660185|Q6660185]] | ''[[:d:Q6660185|Liz Howard]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Vioolamängija (†2026) ♀ | ''[[:d:Q899758|vioolamängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q6790161|Q6790161]] | ''[[:d:Q6790161|Matthew Biggs]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Aednik|aednik]], [[Kirjanik|kirjanik]], broadcaster (1960–2026) ♂; Victoria Medal of Honour | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[aednik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Leicester]] | | |- | [[:d:Q714090|Q714090]] | ''[[:d:Q714090|Kyösti Virrankoski]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Soome poliitik | [[poliitik]] | [[Soome]] | [[Kauhava linn]] | [[Kauhava linn]] | |- | [[:d:Q7174620|Q7174620]] | ''[[:d:Q7174620|Peter Helm]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q720160|Q720160]] | ''[[:d:Q720160|John M. Fabian]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Kosmonaut|kosmonaut]], [[Lendur|lendur]] (1939–2026) ♂; Legionnaire of Legion of Merit, Air Medal, [[Auleegioni orden]] | [[ohvitser]]<br/>[[kosmonaut]]<br/>[[lendur]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q812646|Baytown]]'' | ''[[:d:Q1514660|Port Ludlow]]'' | |- | [[:d:Q88782668|Q88782668]] | ''[[:d:Q88782668|Fausto Curi]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] kirjanduskriitik, [[Õppejõud|õppejõud]], italianist, kirjandusteadlane (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q61790670|italianist]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q47745|Nogara]]'' | | |- | [[:d:Q95244247|Q95244247]] | ''[[:d:Q95244247|Tomáš Halajčuk]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Assistant professor, juht (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q5669847|assistant professor]]''<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | | [[Kyjov]] | | |- | [[:d:Q95951423|Q95951423]] | ''[[:d:Q95951423|Wendelgard von Staden]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-07<br/>1926 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Diplomaat|diplomaat]] (1925–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[diplomaat]] | | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q962031|Q962031]] | ''[[:d:Q962031|Carlo Petrini]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Stsenarist|stsenarist]], ökoloog (1943–2026) ♂; Champions of the Earth, Ambrogino d'oro, Eckart Witzigmann Prize | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q18382|Bra]]'' | ''[[:d:Q18382|Bra]]'' | |- | [[:d:Q96277897|Q96277897]] | ''[[:d:Q96277897|Tamati Reedy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, [[Riigiametnik|riigiametnik]], rugby union player, emeriitprofessor, professor (1936–2026) ♂; Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎; member of Nga Mangai o Te Maori management committee | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q2171484|Ruatoria]]'' | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q97625308|Q97625308]] | ''[[:d:Q97625308|Willi Schalk]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-21 | Marketing consultant (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q61911662|marketing consultant]]'' | | [[Aschaffenburg]] | | |- | [[:d:Q106421143|Q106421143]] | ''[[:d:Q106421143|François Potez]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, Officer of the French Navy, [[Esipreester]] (1955–2026) ♂; Religious literature Prize | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q3349700|Officer of the French Navy]]'' | [[Prantsusmaa]] | | [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]] | |- | [[:d:Q107198567|Q107198567]] | ''[[:d:Q107198567|Neville Jacobsen]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] volunteer firefighter (†2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q11559510|volunteer firefighter]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30281259|Palmerston North Hospital]]'' | |- | [[:d:Q112497936|Q112497936]] | ''[[:d:Q112497936|Krzysztof Czajkowski]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Poola|poolakad]] kirjandusajaloolane, [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Diplomaat|diplomaat]] (1963–2026) ♂; Silver Cross of Merit; member of Towarzystwo Literackie imienia Adama Mickiewicza | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[diplomaat]] | [[Poola]] | [[Myszków]] | | ''[[:d:Q291250|Garnek]]'' |- | [[:d:Q11620351|Q11620351]] | ''[[:d:Q11620351|Kiyoshi Hagiwara]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Jaapan|Jaapan]] person (1959–2026) ♂ | | [[Jaapan]] | [[Kanagawa prefektuur]] | | |- | [[:d:Q12000319|Q12000319]] | ''[[:d:Q12000319|Sig Tove Aasen]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q131462869|Røyknes]]'' | ''[[:d:Q4916474|Birketveit]]'' | |- | [[:d:Q12028650|Q12028650]] | ''[[:d:Q12028650|Karel Šrédl]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q121150|Q121150]] | ''[[:d:Q121150|Johannes Müller]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>''[[:d:Q3264451|kardioloog]]''<br/>[[arst]] | [[Saksamaa]] | [[Dresden]] | | |- | [[:d:Q130452036|Q130452036]] | ''[[:d:Q130452036|Jorge Hampton]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Argentina arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | ''[[:d:Q2894649|Cementerio Británico]]'' |- | [[:d:Q139882294|Q139882294]] | ''[[:d:Q139882294|Limmie Pulliam]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1976–2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q374636|Kennett]]'' | [[Houston]] | |- | [[:d:Q139900648|Q139900648]] | ''[[:d:Q139900648|Maite Haran Larre]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Baskimaa|Baskimaa]] pelotamängija, elected person (1962–2026) ♀ | ''[[:d:Q19746576|pelotamängija]]'' | [[Baskimaa]] | ''[[:d:Q746221|Bidarray]]'' | | |- | [[:d:Q139989685|Q139989685]] | ''[[:d:Q139989685|Olivier Creed]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] perfumer, perfume executive (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q579021|perfumer]]''<br/>''[[:d:Q137362025|perfume executive]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | | |- | [[:d:Q140130525|Q140130525]] | ''[[:d:Q140130525|Karel Van Lerberghe]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Belgia|Belgia]] orientalist (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1731155|orientalist]]'' | [[Belgia]] | [[Antwerpen]] | | |- | [[:d:Q15065220|Q15065220]] | ''[[:d:Q15065220|Petr Galkin]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] poksija (1958–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kopeisk]] | [[Kopeisk]] | |- | [[:d:Q15489785|Q15489785]] | ''[[:d:Q15489785|Jeffrey Lane]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Ameerika Ühendriikide stsenarist | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16131281|Q16131281]] | ''[[:d:Q16131281|Bracha Rosenfeld]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], literary editor, [[Kirjanik|kirjanik]] (1946–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2516852|literary editor]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q1662835|Q1662835]] | ''[[:d:Q1662835|Inge Wettig-Danielmeier]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Heilbronn]] | | |- | [[:d:Q16729810|Q16729810]] | ''[[:d:Q16729810|Phil Hickerson]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] maadleja, elukutseline maadleja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q985409|Jackson]]'' | ''[[:d:Q985409|Jackson]]'' | |- | [[:d:Q1700540|Q1700540]] | ''[[:d:Q1700540|John Ricard]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop, superior general (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Baton Rouge]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q18043938|Q18043938]] | ''[[:d:Q18043938|Imre Géra]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Ungari jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Ungari]] | [[Abaújszántó]] | | |- | [[:d:Q19750480|Q19750480]] | ''[[:d:Q19750480|Gunnar Milles]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10550317|Kungsholm parish]]'' | ''[[:d:Q21667325|Råsunda]]'' | |- | [[:d:Q2003601|Q2003601]] | ''[[:d:Q2003601|Eric Claus]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Hollandi skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1708232|medalist]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haarlem]] | | |- | [[:d:Q20528912|Q20528912]] | [[Teet Veispak]] | data-sort-value="1955" | 1955-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | eesti ajaloolane ja kultuuritegelane | [[ajaloolane]]<br/>[[kuraator]] | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q21617940|Q21617940]] | ''[[:d:Q21617940|Vadim Pokrovskiĭ]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arst|arst]] (1955–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Government Prize of the Russian Federation, Venemaa Valitsuse preemia; member of [[Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia]] | [[arst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2165425|Q2165425]] | ''[[:d:Q2165425|Ron Eschete]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] muusikapedagoog, džässmuusik, džäss-kitarrist, [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1970–) (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q388503|Houma]]'' | | |- | [[:d:Q23915750|Q23915750]] | ''[[:d:Q23915750|Michael von Rosen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1939–2026) ♂; child of Adolf von Rosen | [[sõjaväelane]] | | ''[[:d:Q10711960|paróiste Vadsbro]]'' | ''[[:d:Q21667363|Stockholms Hedvig Eleonora]]'' | |- | [[:d:Q27990334|Q27990334]] | ''[[:d:Q27990334|Shlomo Nekave]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Iisrael|Iisrael]] wheelchair basketball player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q45322469|wheelchair basketball player]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2908308|Yad Eliyahu]]'' | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q2865205|Q2865205]] | ''[[:d:Q2865205|Arthur Lewis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby union player (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Wales]] | | |- | [[:d:Q330224|Q330224]] | ''[[:d:Q330224|George Eastman]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Itaalia]] | [[Genova]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4071610|Q4071610]] | ''[[:d:Q4071610|Natalia Astakhova]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1979–) (1953–2026) ♀; Honored Journalist of the Autonomous Republic of Crimea; member of Venemaa Kirjanike Liit | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bahtšisarai]] | | |- | [[:d:Q4242276|Q4242276]] | ''[[:d:Q4242276|Vladimir Krupsky]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Pastor|pastor]], president (1960–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, Vürst Jaroslav Targa V järgu orden | [[pastor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4494617|Khazhin]]'' | | |- | [[:d:Q50679239|Q50679239]] | ''[[:d:Q50679239|Hugo Brainin]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Austria|Austria]] fitter (1924–2026) ♂; spouse of Lotte Brainin | ''[[:d:Q2828885|fitter]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q5271414|Q5271414]] | ''[[:d:Q5271414|Diane Carlson Evans]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õde (tervishoid)|õde]] (1946–2026) ♀ | [[Õde (tervishoid)|õde]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q987142|Buffalo]]'' | [[Helena (Montana)|Helena]] | |- | [[:d:Q5931186|Q5931186]] | ''[[:d:Q5931186|Jimmy Hughes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 1962–1970) (1938–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q838785|Temecula]]'' | ''[[:d:Q66513|Leighton]]'' | |- | [[:d:Q60232525|Q60232525]] | ''[[:d:Q60232525|Oleksiy Saranchin]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Pianist|pianist]] (1972–2026) ♂ | [[pianist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Harkiv]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q61070000|Q61070000]] | ''[[:d:Q61070000|Gabriella Jónás]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]] (1952–2026) ♀; spouse of Miklós Korica | [[näitleja]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q6751034|Q6751034]] | ''[[:d:Q6751034|Manny Nosowsky]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arst|arst]], ristsõnategija (1932–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q16157743|ristsõnategija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q69998981|Q69998981]] | ''[[:d:Q69998981|Antoni Konkel]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Leksikograaf (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q7532481|Q7532481]] | ''[[:d:Q7532481|Sivia Qoro]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Fidži poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q870717|Q870717]] | ''[[:d:Q870717|József Csapó I.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Rumeenia]] | [[Târgu Secuiesc]] | [[Oradea]] | |- | [[:d:Q92871|Q92871]] | ''[[:d:Q92871|Cleve Moler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Ameerika Ühendriikide matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[programmeerija]]<br/>[[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Salt Lake City]] | | |- | [[:d:Q95177110|Q95177110]] | ''[[:d:Q95177110|Jaroslav Jelínek]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Rallisõitja, [[Poliitik|poliitik]], racing automobile driver (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | | [[Mýto]] | | |- | [[:d:Q96026744|Q96026744]] | ''[[:d:Q96026744|Raz Adam]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-20 | Iisraeli korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q192225|Netanya]]'' | | |- | [[:d:Q100327958|Q100327958]] | ''[[:d:Q100327958|Jacqui Chan]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Trinidad ja Tobago|Trinidad ja Tobago]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Tantsija|tantsija]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], filminäitleja, telesarjanäitleja, teleprodutsent (1934–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[tantsija]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Port of Spain]] | | |- | [[:d:Q102346266|Q102346266]] | ''[[:d:Q102346266|Ronald Knill]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] professor of mathematics, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q72271334|professor of mathematics]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[New Orleans]] | |- | [[:d:Q111345204|Q111345204]] | ''[[:d:Q111345204|Mario Arturo Iannaccone]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, toimetaja, humanities scholar (1964–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q16727193|humanities scholar]]'' | [[Itaalia]] | | [[Monza]] | |- | [[:d:Q112397783|Q112397783]] | ''[[:d:Q112397783|Veronika Valentová]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kirjanik|kirjanik]], laulusõnade kirjutaja (1974–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q113821346|Q113821346]] | ''[[:d:Q113821346|João Maurício Leitão Adeodato]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1956–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | | | | |- | [[:d:Q12044311|Q12044311]] | ''[[:d:Q12044311|Pavel Zajacek]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Trombonist|trombonist]] (1951–2026) ♂; премия Гейзы Дусика | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[trombonist]] | | [[Modra]] | | |- | [[:d:Q120983274|Q120983274]] | ''[[:d:Q120983274|Khālid Fahmī]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Egiptus|Egiptus]] manuscriptologist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Dotsent|dotsent]], keeleteadlane (1970–2026) ♂; member of Academy of the Arabic Language in Cairo, Writers Union of Egypt, Supreme Council for Islamic Affairs (Egypt); notable work Turāth al-maʻājim al-fiqhīyah fī al-ʻArabīyah | ''[[:d:Q105452506|manuscriptologist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Egiptus]] | ''[[:d:Q31075|Qalyubia Governorate]]'' | | |- | [[:d:Q12330169|Q12330169]] | ''[[:d:Q12330169|Ole Wøhlers Olsen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Taani diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1251837|Q1251837]] | ''[[:d:Q1251837|Doug Ramsey]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q967215|Choteau]]'' | | |- | [[:d:Q126192767|Q126192767]] | ''[[:d:Q126192767|Christopher Ferens Pearson]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Geodeet|geodeet]], geofüüsik (1951–2026) ♂ | [[geodeet]]<br/>''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]'' | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kaplinn]] | |- | [[:d:Q1286036|Q1286036]] | ''[[:d:Q1286036|Péter Scherer]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Ungari näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Ungari]] | [[Ajka]] | [[Hispaania]] | |- | [[:d:Q1354229|Q1354229]] | ''[[:d:Q1354229|Peter Hollingworth]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Austraalia|Austraalia]] anglikaani preester, [[Asekuningas]], [[Austraalia kindralkuberner]], Anglican Archbishop of Brisbane (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Centenary Medal, Companion of the Order of Australia, Australian of the Year, Australian National Living Treasure, Austraalia ordeni ohvitser | ''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''<br/>[[Asekuningas]] | [[Austraalia]] | [[Adelaide]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q139894237|Q139894237]] | ''[[:d:Q139894237|Тамара Амвросьеўна Будкевіч]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Valgevene NSV|Valgevene NSV]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Botaanik|botaanik]], ökoloog (1947–2026) ♀; Почётная грамота Министерства сельского хозяйства и продовольствия Республики Беларусь; member of Белорусское ботаническое общество | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Valgevene NSV]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139903051|Q139903051]] | ''[[:d:Q139903051|Waldirene Nogueira]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Brasiilia|Brasiilia]] nail technician (1945–2026) | ''[[:d:Q11325221|nail technician]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1750605|Lins]]'' | ''[[:d:Q596931|Ubatuba]]'' | |- | [[:d:Q139939361|Q139939361]] | ''[[:d:Q139939361|Simon Cox]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Evolutsioonibioloog|evolutsioonibioloog]] (†2026) ♂ | [[evolutsioonibioloog]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1512055|Q1512055]] | ''[[:d:Q1512055|Gerhard Liebig]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Mesinik|mesinik]], entomoloog (1948–2026) ♂ | [[mesinik]]<br/>''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q635547|Kelsterbach]]'' | | |- | [[:d:Q1599891|Q1599891]] | ''[[:d:Q1599891|Heinz-Helmich van Schewick]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Sonneberg]] | | |- | [[:d:Q16224381|Q16224381]] | ''[[:d:Q16224381|Herb Wilkinson]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | [[hambaarst]]<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q482646|Hurricane]]'' | ''[[:d:Q482408|Cedar Hills]]'' | |- | [[:d:Q16853674|Q16853674]] | ''[[:d:Q16853674|Aglaia Kremezi]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kokk|kokk]] (fl. 1980–2026) (1947–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kokk]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q1732615|Q1732615]] | ''[[:d:Q1732615|Karl Pischl]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Innsbruck]] | | |- | [[:d:Q18153301|Q18153301]] | ''[[:d:Q18153301|Al Hurricane, Jr.]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], laulja-laulukirjutaja, [[Kitarrist|kitarrist]] (1959–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Albuquerque]] | | |- | [[:d:Q21516406|Q21516406]] | ''[[:d:Q21516406|Ian Hall]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mükoloog (1946–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q2487799|mükoloog]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q4754246|Andersons Bay]]'' | |- | [[:d:Q28163537|Q28163537]] | ''[[:d:Q28163537|Henri Barki]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Sotsiaalteadlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q3387022|Q3387022]] | ''[[:d:Q3387022|Pierre Sotura]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q274327|Saint-Maurice]]'' | | |- | [[:d:Q382288|Q382288]] | ''[[:d:Q382288|Christian Freeling]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Õpetaja|õpetaja]], board game designer (1947–2026) ♂; notable work grand chess, Havannah | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1544133|board game designer]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Enschede]] | [[Enschede]] | |- | [[:d:Q4134014|Q4134014]] | ''[[:d:Q4134014|Vladimir Garyugin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Venemaa|venelased]] person (1950–2026) ♂; "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Austuse orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], Награды Санкт-Петербурга, Badge «Honored Transport Worker of Russia», Honorary Railwayman, Peterburi aukodanik | | [[Venemaa]] | [[Jaroslavl]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4397013|Q4397013]] | ''[[:d:Q4397013|Hieromonk Roman]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Venemaa muusik | [[laulja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q1288557|hieromonk]]''<br/>[[munk]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21343134|Рабчэўск]]'' | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q4859090|Q4859090]] | ''[[:d:Q4859090|Barbara Lenk]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1950–2026) ♀ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Queens]] | | |- | [[:d:Q5210693|Q5210693]] | ''[[:d:Q5210693|Dale West]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Kanada|Kanada]] [[Sportlane|sportlane]] (1941–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Kanada]] | [[Saskatoon]] | | |- | [[:d:Q537287|Q537287]] | ''[[:d:Q537287|Barney Frank]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] | ''[[:d:Q2016282|Ogunquit]]'' | |- | [[:d:Q55238687|Q55238687]] | ''[[:d:Q55238687|Ran Hirschl]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Kanada|Kanada]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Iisrael]] | | |- | [[:d:Q56033376|Q56033376]] | ''[[:d:Q56033376|Vladimir Ilitsj Vaks]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1951–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tomsk]] | [[Kolpaševo]] | |- | [[:d:Q56289690|Q56289690]] | ''[[:d:Q56289690|Mike Purzycki]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q6248704|Q6248704]] | ''[[:d:Q6248704|John Middleton]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3930610|Rawmarsh]]'' | | |- | [[:d:Q7345810|Q7345810]] | ''[[:d:Q7345810|Robert Irving]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Kanada|Kanada]] äriinimene (1954–2026) ♂; Order of New Brunswick; child of James K. Irving, Jean E. Irving | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kanada]] | [[Saint John (New Brunswick)]] | [[Moncton]] | |- | [[:d:Q7351244|Q7351244]] | ''[[:d:Q7351244|Robert Woodson]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] sot­siaaltöötaja (1937–2026) ♂; [[MacArthuri stipendium]] | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | ''[[:d:Q755741|Silver Spring]]'' | |- | [[:d:Q7810161|Q7810161]] | ''[[:d:Q7810161|Tito Benady]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1930–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire; member of Royal Historical Society | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q89819|Q89819]] | ''[[:d:Q89819|Wolfgang Steinmayr]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-19 | Austria jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Austria]] | [[Innsbruck]] | | |- | [[:d:Q106584558|Q106584558]] | ''[[:d:Q106584558|José Osvaldo Pasternak]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[La Plata]] | |- | [[:d:Q11036950|Q11036950]] | ''[[:d:Q11036950|Ulises Schmill Ordóñez]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Mehhiko advokaat | [[advokaat]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q123194242|Q123194242]] | ''[[:d:Q123194242|Ofer Bronchtein]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Iisrael|iisrael]] group activist, president (1957–2026) ♂; spouse of Hally Pancer | ''[[:d:Q21509814|group activist]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Be'er-Sheva]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q12337215|Q12337215]] | ''[[:d:Q12337215|Stig Møller]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Helilooja|helilooja]] (1945–2026) ♂; member of Les Rivals, Steppeulvene, Skousen & Ingemann, Starfuckers, Larsen & Co. | [[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q12369502|Q12369502]] | [[Maia Rõigas]] | data-sort-value="1942" | 1942-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | eesti keeleteadlane | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Eesti]] | [[Tapa]] | | |- | [[:d:Q1271411|Q1271411]] | ''[[:d:Q1271411|Helmut Kurt Weber]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q504019|Roth]]'' | | |- | [[:d:Q129918277|Q129918277]] | ''[[:d:Q129918277|Мурат Келигов]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-15<br/>1943 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filosoof|filosoof]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1010935|Kantyshevo]]'' | | |- | [[:d:Q135188672|Q135188672]] | ''[[:d:Q135188672|Gregory D. Shorey Jr.]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]] (1924–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q12156125|Belmont]]'' | | |- | [[:d:Q138455744|Q138455744]] | ''[[:d:Q138455744|Moses Karangwa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Uganda poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Uganda]] | | ''[[:d:Q1207391|Kayunga District]]'' | |- | [[:d:Q139831968|Q139831968]] | ''[[:d:Q139831968|Abomé l'Éléphant]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Muusik|muusik]] (1992–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q3290197|Marcory]]'' | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q139857199|Q139857199]] | ''[[:d:Q139857199|Serigne Ibrahima Mahmoud Cissé]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Senegal|Senegal]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1952–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Senegal]] | | ''[[:d:Q16541716|communauté rurale de Diamal]]'' | |- | [[:d:Q140159562|Q140159562]] | ''[[:d:Q140159562|Achintya Baruah]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Sot­siaaltöötaja (1952–2026) ♂; child of Birinchi Kumar Barua | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q1403138|Q1403138]] | ''[[:d:Q1403138|Feliksas Romualdas Bajoras]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Leedu helilooja | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[viiuldaja]] | [[Leedu]] | [[Alytus]] | | |- | [[:d:Q1509622|Q1509622]] | ''[[:d:Q1509622|Geovani Silva]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[ametnik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q168376|Vitória]]'' | | |- | [[:d:Q16054267|Q16054267]] | ''[[:d:Q16054267|Alejandro Serrano Caldera]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Nicaragua diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nicaragua]] | ''[[:d:Q1001914|Masaya]]'' | | |- | [[:d:Q16337699|Q16337699]] | ''[[:d:Q16337699|José Ribamar Pereira]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q808836|Barras]]'' | | |- | [[:d:Q2305700|Q2305700]] | ''[[:d:Q2305700|Tom Kane]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], telesarjanäitleja (fl. 1977–2022) (1962–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q500481|Overland Park]]'' | [[Kansas City]] | |- | [[:d:Q2512422|Q2512422]] | ''[[:d:Q2512422|Veljko Barbieri]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Horvaatia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Horvaatia]] | [[Split]] | | |- | [[:d:Q2589861|Q2589861]] | ''[[:d:Q2589861|Stepan Kubiv]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | majandusteadlane, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4309204|Mshanets]]'' | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q2832324|Q2832324]] | ''[[:d:Q2832324|Aldo Naouri]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Pediaater|lastearst]] (1937–2026) ♂ | [[Pediaater|lastearst]] | [[Prantsusmaa]] | [[Benghazi|Banghāzī]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2972674|Cimetière de Pantin]]'' |- | [[:d:Q28495492|Q28495492]] | ''[[:d:Q28495492|Сырен-Доржо Дашеевич Андрёнов]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Treener|treener]] (1951–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Venemaa teeneline treener]], [[NSV Liidu meistersportlane]] | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q289584|Q289584]] | ''[[:d:Q289584|Étienne Davignon, 1st Count Davignon]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Belgia|Belgia]] top office-holder, [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene, [[Autor|autor]], functionary, [[Poliitik|poliitik]], European Commissioner for Economy, president, European Commissioner for Internal Market, European Commissioner for Energy (1932–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Hans Böckler Preis, Knight Grand Cross of the Order of Leopold II, Commander of the Order of the Crown, Auleegioni suurohvitser, Grand Cross of the Order of Merit of the Grand Duchy of Luxembourg, Grand Cross of the Order of Merit, Order of the Republic, Knight Grand Officer of the Order of St. Gregory the Great, Grand Officer of the Order of the Oak Crown, Knight Grand Officer of the Order of the Dannebrog, Minister of State, Golden Cross of the Order of Phoenix, Commander of the Order of St. Olav‎, Companion of the Order of St Michael and St George, Commander of the Order of Orange-Nassau, Commander First Class of the Order of the Lion of Finland, Grand Officer of the Order of Honour for Services to the Republic of Austria, Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser; member of [[Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia]], Positive Planet, Friends of Europe, Association pour l'union monétaire de l'Europe, Cercle Royal Gaulois Artistique et Littéraire, European Round Table for Industry - ERT, [[Bilderbergi grupp]]; child of Jacques-Henri-Charles-François Davignon, Jacqueline de Liedekerke de Pailhe | ''[[:d:Q3130384|top office-holder]]''<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q1328323|functionary]]''<br/>[[poliitik]] | [[Belgia]] | [[Budapest]] | [[Ixelles]] | |- | [[:d:Q3002353|Q3002353]] | ''[[:d:Q3002353|Crawford Henry]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Ameerika Ühendriikide tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q313624|Q313624]] | [[Ole Nydahl]] | data-sort-value="1941" | 1941-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | taani budist | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q2901587|yogi]]''<br/>[[vaimulik]]<br/>[[Laama]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | [[Immenstadt]] | |- | [[:d:Q3142783|Q3142783]] | ''[[:d:Q3142783|Huguette Bouchardeau]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Biograaf|biograaf]], professor of philosophy, member of the French National Assembly, Mayor of Aigues-Vives, [[Dotsent|dotsent]] (1935–2026) ♀; Auleegioni ohvitser, Auleegioni ordeni kavaler; member of Syndicat général de l'éducation nationale CFDT, Federation for National Education, UNEF; child of Marius Briaut, Rose Noël; spouse of Marc Bouchardeau | [[poliitik]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[biograaf]]<br/>''[[:d:Q26973007|professor of philosophy]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Étienne]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3157764|Q3157764]] | ''[[:d:Q3157764|Jacqueline Maurer-Mayor]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q70665|Vaulion]]'' | | |- | [[:d:Q3305936|Q3305936]] | ''[[:d:Q3305936|Tore Berger]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Norra|norralased]] aerutaja (1944–2026) ♂; Fearnley award | ''[[:d:Q13382566|aerutaja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q56869|Askeri vald]]'' | [[Bærumi vald]] | |- | [[:d:Q35371920|Q35371920]] | ''[[:d:Q35371920|Abdullatif AlHumaidan]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Saudi Araabia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[professor]] | [[Saudi Araabia]] | [[Az-Zubayr]] | [[Ar-Riyāḑ]] | ''[[:d:Q79595315|Al Nassim Cemetery]]'' |- | [[:d:Q3658565|Q3658565]] | ''[[:d:Q3658565|Carey Scurry]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q3762995|Q3762995]] | ''[[:d:Q3762995|Gianclaudio Bressa]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Belluno]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q464628|Q464628]] | ''[[:d:Q464628|Gunter Hampel]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Helilooja|helilooja]], [[Klarnetist|klarnetist]], džässmuusik, [[Pianist|pianist]], [[Saksofonist|saksofonist]], [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Medal of Honor of Göttingen City, Lower Saxony State Prize | [[helilooja]]<br/>[[klarnetist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[pianist]]<br/>[[saksofonist]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Göttingen]] | | |- | [[:d:Q5017908|Q5017908]] | ''[[:d:Q5017908|Caitlin O'Heaney]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]]<br/>[[Wisconsin]] | [[Westchesteri maakond]] | |- | [[:d:Q504317|Q504317]] | ''[[:d:Q504317|Alan Bradley]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Kanada|Kanada]] [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, lastekirjanik, television writer, teleprodutsent, electrotechnician (fl. 2006–2026) (1938–2026) ♂; Agatha Award for Best First Novel, Dilys Award; notable work The Sweetness at the Bottom of the Pie | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1327627|electrotechnician]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | [[Man]] | |- | [[:d:Q60606840|Q60606840]] | [[Riina Mahlapuu]] | data-sort-value="1951" | 1951-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Eesti|eestlased]] teadlane (1951–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q6195848|Q6195848]] | ''[[:d:Q6195848|Jim Irvine]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q840684|Whitburn]]'' | | |- | [[:d:Q6205340|Q6205340]] | ''[[:d:Q6205340|Lage Tedenby]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Rootsi kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Rootsi]] | [[Örnsköldsvik]] | | |- | [[:d:Q7147673|Q7147673]] | ''[[:d:Q7147673|Patrick Sookhdeo]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], aktivist, Christian minister (1947–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q918126|British Guiana]]'' | | |- | [[:d:Q7405160|Q7405160]] | ''[[:d:Q7405160|Sally Head]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teleprodutsent (1951–2026) ♀ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cornwall]] | | |- | [[:d:Q7827656|Q7827656]] | ''[[:d:Q7827656|Toshifumi Suzuki]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1932–2026) ♂; Order of the Sacred Treasure, 1st Class | [[ettevõtja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1348962|Sakaki]]'' | | |- | [[:d:Q90084|Q90084]] | ''[[:d:Q90084|Helmut F. Kaplan]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Austria filosoof | [[filosoof]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | | |- | [[:d:Q95151606|Q95151606]] | ''[[:d:Q95151606|Chrudoš Valoušek]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | Assistant professor (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q5669847|assistant professor]]'' | | ''[[:d:Q2623794|Hovorany]]'' | | |- | [[:d:Q95252505|Q95252505]] | ''[[:d:Q95252505|Eugène Faucher]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-05-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] germanist, [[Filoloog|filoloog]] (1934–2026) ♂; child of Louis-Eugène Faucher | ''[[:d:Q2599593|germanist]]''<br/>[[filoloog]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q10337184|Q10337184]] | ''[[:d:Q10337184|Noca da Portela]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Brasiilia helilooja | [[helilooja]]<br/>[[instrumentalist]]<br/>[[laulja]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1805359|Leopoldina]]''<br/>[[Minas Geraisi osariik]] | | |- | [[:d:Q107007004|Q107007004]] | ''[[:d:Q107007004|K. Rajan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1941–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[India]] | | [[Chennai]]<br/>[[Tamil Nadu]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q109413003|Q109413003]] | ''[[:d:Q109413003|Yuriy Ustinov]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], lavastuskunstnik (1954–2026) ♂ | [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dzeržinski (Venemaa)|Dzeržinski]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q112624728|Q112624728]] | ''[[:d:Q112624728|Adrián Lorenzo Fernández]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Guatemala jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Guatemala]] | ''[[:d:Q212773|Antigua Guatemala]]'' | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | |- | [[:d:Q11688352|Q11688352]] | ''[[:d:Q11688352|Bob Andrews]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] speedway rider (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q63243629|speedway rider]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1997321|Edmonton]]'' | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q12105378|Q12105378]] | ''[[:d:Q12105378|Зайченко, Юрий Петрович]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Küberneetik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, премия им. Ярослава Мудрого; child of Nina Gudkova | ''[[:d:Q5197818|küberneetik]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q125502484|Q125502484]] | ''[[:d:Q125502484|Chanokchon Limpinphet]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Tai|Tai]] jäähokimängija (1999–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q134087492|Q134087492]] | ''[[:d:Q134087492|Rajiv Singh]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Äriinimene (1963–2026) ♂; spouse of Preeti Singh, Uma Dhar | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | | | |- | [[:d:Q139835807|Q139835807]] | ''[[:d:Q139835807|Полнобродський Володимир Георгійович]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1951–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q139889271|Q139889271]] | ''[[:d:Q139889271|Jonathan Aristizábal]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Colombia katoliku preester | | [[Colombia]]<br/>[[Tšiili]] | ''[[:d:Q1440830|El Santuario]]'' | ''[[:d:Q13036|El Bosque]]'' | |- | [[:d:Q139905721|Q139905721]] | ''[[:d:Q139905721|Carmen Teresa Navas]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Venezuela|Venezuela]] person (†2026) ♀ | | [[Venezuela]] | | | |- | [[:d:Q139960676|Q139960676]] | ''[[:d:Q139960676|Per Aass]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Norra|norralased]] [[Zooloog|zooloog]] (1926–2026) ♂ | [[zooloog]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q140045149|Q140045149]] | ''[[:d:Q140045149|Alicja Wolska]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q4981891|Cmentarz Bródnowski]]'' |- | [[:d:Q16266626|Q16266626]] | ''[[:d:Q16266626|Max Samper]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1428480|Ganties]]'' | ''[[:d:Q209777|Saint-Gaudens]]'' | |- | [[:d:Q2003059|Q2003059]] | ''[[:d:Q2003059|Toyabali Ahmadali]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q2372579|Q2372579]] | ''[[:d:Q2372579|Swetlana Schönfeld]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Saksa näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q23925114|Q23925114]] | ''[[:d:Q23925114|Corrado Teneggi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q58905|Teano]]'' | [[Savona]] | |- | [[:d:Q2670762|Q2670762]] | ''[[:d:Q2670762|Vladimír Rusó]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Organist|organist]] (1946–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[organist]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q284088|Q284088]] | ''[[:d:Q284088|Juris Upatnieks]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Ameerika Ühendriikide füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>''[[:d:Q108897110|holographer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Läti]] | [[Riia]] | | |- | [[:d:Q3124273|Q3124273]] | ''[[:d:Q3124273|Gérard Revol]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q838235|Fontaine]]'' | | |- | [[:d:Q3526191|Q3526191]] | ''[[:d:Q3526191|M. J. K. Smith]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija, rugby union player (1933–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Wisden Cricketer of the Year | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7987299|Westcotes]]'' | | |- | [[:d:Q4776082|Q4776082]] | ''[[:d:Q4776082|Anton Švajlen]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Slovakkia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q549686|Solčany]]'' | | |- | [[:d:Q4908721|Q4908721]] | ''[[:d:Q4908721|Bill DeSmedt]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, ontologist, ulmekirjanik, teadmustehnoloogia insener (1943–2026) ♂; spouse of Kathrin DeSmedt; notable work Singularity, Dualism, The Singularity Files, Triploidy | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q16743936|ontologist]]''<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q3141282|teadmustehnoloogia insener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q495974|Passaic County]]'' | | |- | [[:d:Q503806|Q503806]] | ''[[:d:Q503806|Peter Checkland]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]], management engineer (1930–2026) ♂; honorary doctor of Erasmus University Rotterdam, honorary doctorate of the Open University | [[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q20158113|management engineer]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Birmingham]] | | |- | [[:d:Q5072611|Q5072611]] | ''[[:d:Q5072611|Chantal Dumas]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Kanada|Kanada]] helikunstnik, [[Helilooja|helilooja]] (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q19850998|helikunstnik]]''<br/>[[helilooja]] | [[Kanada]] | [[Drummondville]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q5984580|Q5984580]] | ''[[:d:Q5984580|Luis de la Peña]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Mehhiko füüsik | [[füüsik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6178692|Q6178692]] | ''[[:d:Q6178692|Jennifer Paes]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | India korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q61974722|Q61974722]] | ''[[:d:Q61974722|Michael M. May]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Füüsik|füüsik]] (1925–2026) ♂; Joseph A. Burton Forum Award, Ernest Orlando Lawrence Award | [[füüsik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q65697681|Q65697681]] | [[Ervin Liebert]] | data-sort-value="1939" | 1939-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Eesti tõstja, tõste- ja maletreener | ''[[:d:Q30176225|kirimaletaja]]'' | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q6891008|Q6891008]] | ''[[:d:Q6891008|Mohamed Ali Hafez]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1937–2026) ♂; Bronze Wolf Award; child of علي حافظ | [[ajakirjanik]] | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | | |- | [[:d:Q7174137|Q7174137]] | ''[[:d:Q7174137|Peter G. Neumann]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Insener|insener]], teadlane (1932–2026) ♂; EFF Award, Fulbright Scholarship, Norbert Wiener Award for Social and Professional Responsibility, ACM Fellow, IEEE Fellow, Fellow of the American Association for the Advancement of Science; member of [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut]], ACM; child of Israel Ber Neumann | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Manhattan]] | [[Santa Clara]] | |- | [[:d:Q780849|Q780849]] | ''[[:d:Q780849|Scott Hastings]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby union player (fl. 1984–2000) (1964–2026) ♂; spouse of Jennifer Hastings | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Edinburgh]] | [[Edinburgh]] | |- | [[:d:Q7828521|Q7828521]] | ''[[:d:Q7828521|Totó la Momposina]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-01<br/>1948-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-17 | Colombia laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[tantsija]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1576337|Talaigua Nuevo]]''<br/>''[[:d:Q230597|Bolívar Department]]'' | ''[[:d:Q580649|Celaya]]'' | |- | [[:d:Q1078324|Q1078324]] | ''[[:d:Q1078324|Christel Offermann-Clas]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (2000–2026) ♀ | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | | | | |- | [[:d:Q110399691|Q110399691]] | ''[[:d:Q110399691|Altaf Hassan Qureshi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1932–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q112537297|Q112537297]] | ''[[:d:Q112537297|John A. Lent]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Toimetaja, [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q113770306|Q113770306]] | ''[[:d:Q113770306|Rainer Salfeld]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Jurist|jurist]] (1959–2026) ♂ | [[jurist]] | | | | |- | [[:d:Q11704235|Q11704235]] | ''[[:d:Q11704235|Tarsy Carballas]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Hispaania|Hispaania]] õpetlane, teadlane, [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♀; Castelao Medal, María Josefa Wonenburger Planells Prize | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q578118|Taboada]]'' | | |- | [[:d:Q1189320|Q1189320]] | ''[[:d:Q1189320|Dennis Locorriere]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q588834|Union City]]'' | | |- | [[:d:Q12028506|Q12028506]] | ''[[:d:Q12028506|Karel Schelle]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Advokaat|advokaat]], [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1952–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q12150800|Q12150800]] | ''[[:d:Q12150800|Oleksandr Safonov]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Ukraina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[diktor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Pohrebõštše|Pogrebõštše]] | | ''[[:d:Q4374698|Potash]]'' |- | [[:d:Q12840177|Q12840177]] | ''[[:d:Q12840177|Hajibaba Azimov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Lənkəran]] | | |- | [[:d:Q1343413|Q1343413]] | ''[[:d:Q1343413|Enno Eimers]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Emden]] | | |- | [[:d:Q139814383|Q139814383]] | ''[[:d:Q139814383|Kaarina Kaisar]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Sisulooja]] (†2026) ♀; child of Kaiser Hamid | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Sisulooja]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q139818964|Q139818964]] | ''[[:d:Q139818964|Zülfüqar Kazımov]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q139819948|Q139819948]] | ''[[:d:Q139819948|Awni Al Qalmagi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Iraagi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Kopenhaagen]] | |- | [[:d:Q139820636|Q139820636]] | ''[[:d:Q139820636|Кадырова Резеда Миннебаевна]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Laulja|laulja]] (1961–2026) ♀ | [[õpetaja]]<br/>[[laulja]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q18804610|Urazbaqtı+F1F1865:F1872]]'' | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q139827648|Q139827648]] | ''[[:d:Q139827648|Jane Aim]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (1937–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Greg Aim | ''[[:d:Q1500610|community leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q15262210|Newtown]]'' | |- | [[:d:Q139846563|Q139846563]] | ''[[:d:Q139846563|Raymond Sinnen]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Luksemburg|Luksemburg]] munitsipaalpoliitik, mayor in Luxembourg (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Luksemburg]] | | [[Esch-sur-Alzette]] | |- | [[:d:Q139989040|Q139989040]] | ''[[:d:Q139989040|Anne Worning]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] sot­siaaltöötaja, esimees (1953–2026) ♀ | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q139995852|Q139995852]] | ''[[:d:Q139995852|Paula Kamps]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1990–2026) | [[maalikunstnik]] | | [[Bergisch Gladbach]] | | |- | [[:d:Q1562488|Q1562488]] | ''[[:d:Q1562488|Predrag Koraksić Corax]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Serbia|serbia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-federal republic of yugoslavia-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]] karikaturist (1933–2026) ♂; Jug Grizelj Award, prix Constantin-Obradovicj | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Serbia]] | ''[[:d:Q2723676|Gornja Gorevnica]]'' | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q16090368|Q16090368]] | ''[[:d:Q16090368|Quinn G. McKay]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q483138|Huntsville]]'' | | |- | [[:d:Q1700183|Q1700183]] | ''[[:d:Q1700183|John Geddes]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Suurbritannia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q18349980|Q18349980]] | ''[[:d:Q18349980|Dai-won Moon]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]]-[[Mehhiko|mehhiko]] taekwondo athlete (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]'' | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Mehhiko]] | [[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q2064574|Q2064574]] | ''[[:d:Q2064574|Pavel Feinstein]]'' | data-sort-value="1960" | 1960 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Saksamaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21611102|Q21611102]] | ''[[:d:Q21611102|Peter Alfred Tyler]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Botaanik|botaanik]] (1936–2026) ♂ | [[botaanik]] | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q2545684|Q2545684]] | ''[[:d:Q2545684|Walter Odersky]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]], federal judge, [[Jurist|jurist]] (1931–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suur teeneterist tähe ja õlapaelaga | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q1006676|federal judge]]''<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Prudnik]] | | |- | [[:d:Q28071037|Q28071037]] | ''[[:d:Q28071037|Raul Taitelbaum]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q42330144|historian of the Holocaust]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Iisrael]] | [[Prizren]] | | |- | [[:d:Q288086|Q288086]] | ''[[:d:Q288086|Felicity Lott]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1975–) (1947–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, Dame Commander of the Order of the British Empire, doctor honoris causa from the Paris-Sorbonne University, Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Gabriel Woolf | [[ooperilaulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q206988|Cheltenham]]'' | ''[[:d:Q23346|Sussex]]'' | |- | [[:d:Q3092310|Q3092310]] | ''[[:d:Q3092310|Félicien Kabuga]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Rwanda|Rwanda]] äriinimene, [[Direktor|direktor]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Rwanda]] | [[Byumba]] | [[Haag]] | |- | [[:d:Q3165085|Q3165085]] | ''[[:d:Q3165085|Jean-Claude Maene]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | [[Schaerbeek]] | | |- | [[:d:Q35870042|Q35870042]] | ''[[:d:Q35870042|Marie Avril]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1938–2026) ♀; child of Boris Lossky; spouse of François Avril | [[raamatukoguhoidja]] | | [[Praha]] | ''[[:d:Q193877|Ivry-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q3960836|Q3960836]] | ''[[:d:Q3960836|Silvio Benedetto]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Argentina|Argentina]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]] (1938–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Argentina]]<br/>[[Itaalia]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q431300|Campobello di Licata]]'' | |- | [[:d:Q4709721|Q4709721]] | ''[[:d:Q4709721|Albert Beckles]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kulturist (fl. 1971–) (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q15982795|kulturist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bridgetown]] | | |- | [[:d:Q4966456|Q4966456]] | ''[[:d:Q4966456|Kerstin Matz]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1930–2026) ♀; child of Mauritz Ahlstrand; spouse of Edvard Matz | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q50210741|Q50210741]] | ''[[:d:Q50210741|Mizanur Rahman Sinha]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene (1943–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q50246320|Q50246320]] | ''[[:d:Q50246320|Ryan Porter]]'' | data-sort-value="1979" | 1979 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] arranžeerija (fl. 2001–) (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q5487842|Q5487842]] | ''[[:d:Q5487842|Frank Land]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] informaatik, [[Insener|insener]] (1928–2026) ♂; Fellow of the British Computer Society, Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Ailsa Land | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]] | [[Suurbritannia]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q5524929|Q5524929]] | ''[[:d:Q5524929|Gary Cutsinger]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2191790|Perry]]'' | | |- | [[:d:Q6246295|Q6246295]] | ''[[:d:Q6246295|John Maclean]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Austraalia|Austraalia]] kriketimängija (1946–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q5744618|Herston]]'' | | |- | [[:d:Q64015208|Q64015208]] | ''[[:d:Q64015208|Francesc Vilasís]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | [[Hispaania|Hispaania]] emailvärvija (1932–2026) ♂; Püha Jüri rist | ''[[:d:Q21148249|emailvärvija]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q712319|Q712319]] | ''[[:d:Q712319|Ike Willis]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | ''[[:d:Q143782|North Las Vegas]]'' | |- | [[:d:Q7688352|Q7688352]] | ''[[:d:Q7688352|Tatsuya Hori]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q5361382|Tomarikishi]]'' | [[Sapporo]] | |- | [[:d:Q875026|Q875026]] | ''[[:d:Q875026|Gyula Csák]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-16 | Ungari kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q67212718|sociographist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[sotsioloog]] | [[Ungari]] | [[Nyíregyháza]] | | |- | [[:d:Q104051776|Q104051776]] | ''[[:d:Q104051776|Giampietro Allasia]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of Accademia delle Scienze di Torino | [[õppejõud]] | | ''[[:d:Q20454|Saluzzo]]'' | | |- | [[:d:Q1123692|Q1123692]] | ''[[:d:Q1123692|Conceição Lima]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[São Tomé ja Príncipe|São Tomé ja Príncipe]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1961–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[São Tomé ja Príncipe]] | ''[[:d:Q1552353|Santana]]'' | [[São Tomé]] | |- | [[:d:Q112527200|Q112527200]] | ''[[:d:Q112527200|Mária Frankovičová]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♀ | [[arst]]<br/>[[kirurg]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Humenné]] | | |- | [[:d:Q11966643|Q11966643]] | ''[[:d:Q11966643|Egil Haraldsen]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Norra illustraator | [[Illustreerija|illustraator]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q120391|Q120391]] | ''[[:d:Q120391|Angelica Domröse]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Saksa näitleja | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2324479|speaker]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q1237655|Q1237655]] | ''[[:d:Q1237655|Dominic Su Haw Chiu]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1939–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Malaisia]] | [[Sibu]] | [[Sibu]] | |- | [[:d:Q125510324|Q125510324]] | ''[[:d:Q125510324|Az al-Din Haddad]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Izz ad-Din al-Qassam Brigades Chief of Staff (1970–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Gaza]] | ''[[:d:Q2898949|Rimal]]'' | |- | [[:d:Q125668|Q125668]] | ''[[:d:Q125668|Jules Angst]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Šveits|Šveits]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1926–2026) ♂; Zubin Award, Paul Martini Prize, Golden Kraepelin Medal, Otto Naegeli Prize, Wilhelm Griesinger Medal | [[psühhiaater]]<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q12617013|Q12617013]] | ''[[:d:Q12617013|Cho Il-hyeon]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Lõuna-Korea poliitik | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q13052516|Q13052516]] | ''[[:d:Q13052516|Գարեգին Գաբրիելյան]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1961–2026) ♂; Medal "For Courage", медаль «За боевые заслуги», médaille « pour les mérites devant la patrie », Order of Saint Vardan Mamikonian | [[sõjaväelane]] | [[Armeenia]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q139807622|Q139807622]] | ''[[:d:Q139807622|Jilke Michielsen]]'' | data-sort-value="2007" | 2007-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Belgia]] | | |- | [[:d:Q139819095|Q139819095]] | ''[[:d:Q139819095|Matías Corraliza Fernández]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Hispaania|Hispaania]] cantaor (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q51374880|cantaor]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q695380|Villanueva de la Serena]]'' | ''[[:d:Q695380|Villanueva de la Serena]]'' | |- | [[:d:Q139936159|Q139936159]] | ''[[:d:Q139936159|Křesćan Bart]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Saksamaa|sakslased]] teatrinäitleja (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q703140|Uhyst]]'' | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q16632968|Q16632968]] | ''[[:d:Q16632968|Alush Gashi]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Kosovo poliitik | [[poliitik]] | [[Kosovo]] | [[Istog]]<br/>''[[:d:Q16352896|Prigoda]]'' | | |- | [[:d:Q192566|Q192566]] | ''[[:d:Q192566|Edmund Phelps]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q462799|Evanston]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q19804372|Q19804372]] | ''[[:d:Q19804372|Anand Nadkarni]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], psychopathologist, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1958–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q71114279|psychopathologist]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q2666147|Q2666147]] | ''[[:d:Q2666147|Bas Westerweel]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht (fl. 1985–) (1963–2026) ♂; spouse of Babette van Veen | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | [[Enschede]] | |- | [[:d:Q2736964|Q2736964]] | ''[[:d:Q2736964|João Abel Manta]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Portugali kunstnik | [[arhitekt]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[keraamik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q3172489|Q3172489]] | ''[[:d:Q3172489|Jean Harlez]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], plastic artist (1924–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q98552221|plastic artist]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q666335|Erquelinnes]]'' | | |- | [[:d:Q322302|Q322302]] | ''[[:d:Q322302|Egon Loy]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q56447380|local government officer]]'' | [[Saksamaa]] | [[Nürnberg]] | [[Saksamaa]] | |- | [[:d:Q33263773|Q33263773]] | ''[[:d:Q33263773|Jean-Pierre Dumolard]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q452844|Q452844]] | ''[[:d:Q452844|Raúl Castronovo]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | | |- | [[:d:Q47406330|Q47406330]] | ''[[:d:Q47406330|Malik Nadeem Kamran]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Provincial Assembly of the Punjab (1953–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | ''[[:d:Q523778|Sahiwal]]'' | | |- | [[:d:Q5196785|Q5196785]] | ''[[:d:Q5196785|Sándor Sörös]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Ungari näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q55458420|Q55458420]] | ''[[:d:Q55458420|Claudio Bergé]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1939–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q555501|Q555501]] | ''[[:d:Q555501|Telesphore George Mpundu]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Sambia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Sambia]] | [[Sambia]] | [[Lusaka]] | |- | [[:d:Q5885234|Q5885234]] | ''[[:d:Q5885234|Alf W. Johansson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Rootsi|rootslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1940–2026) ♂; Hans Majestät Konungens medalj i guld av 8:e storleken i Serafimerordens band | [[ajaloolane]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10576115|Malmö Karoli church parish]]'' | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q6192791|Q6192791]] | ''[[:d:Q6192791|Jill Curzon]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1938–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | | [[Hispaania]] | |- | [[:d:Q6200706|Q6200706]] | ''[[:d:Q6200706|Jimmy Mann]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1000740|Goole]]'' | | |- | [[:d:Q7174458|Q7174458]] | ''[[:d:Q7174458|Peter H. Salus]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, informaatik, [[Insener|insener]] (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q7291470|Q7291470]] | ''[[:d:Q7291470|Randal Marlin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Filosoof|filosoof]] (1938–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q80563000|Q80563000]] | ''[[:d:Q80563000|Manuel Alcorlo]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]] (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q817205|Q817205]] | ''[[:d:Q817205|Bengt Berger]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | Rootsi muusik | [[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q95266096|Q95266096]] | ''[[:d:Q95266096|Hans Elsasser]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Šveits|Šveits]] [[Geograaf|geograaf]] (1943–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q98319020|Q98319020]] | ''[[:d:Q98319020|André Laliberté]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-15 | [[Kanada|Kanada]] nukunäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]], kunstiline juht, teatrilavastaja (1947–2026) ♂; Prix Albert-Tessier, Ordre des arts et des lettres du Québec; notable work Les grandes vacances, The Star Keeper | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Rouyn-Noranda]] | | |- | [[:d:Q10365069|Q10365069]] | ''[[:d:Q10365069|Rubem Medina]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | | |- | [[:d:Q108292420|Q108292420]] | ''[[:d:Q108292420|Jean-Marc Palm]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Burkina Faso poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Burkina Faso]] | | | |- | [[:d:Q112385157|Q112385157]] | ''[[:d:Q112385157|Alena Jakubcová]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Teadlane|teadlane]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], teatriteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], muusikapedagoog (1960–2026) ♀ | [[teadlane]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | | [[Plzeň]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q11623566|Q11623566]] | ''[[:d:Q11623566|Takahiro Fujiwara]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Jaapan|Jaapan]] seiyū (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | [[Sapporo]] | | |- | [[:d:Q11735988|Q11735988]] | ''[[:d:Q11735988|Karol Chmel]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], toimetaja (1953–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Republic of Poland | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Slovakkia]] | [[Zvolen]] | | |- | [[:d:Q123396645|Q123396645]] | ''[[:d:Q123396645|Apollinaire Compaoré]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Burkina Faso|Burkina Faso]] äriinimene (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Burkina Faso]] | ''[[:d:Q6424232|Koassa]]'' | | |- | [[:d:Q124249005|Q124249005]] | ''[[:d:Q124249005|Fred Nesler]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Kentucky House of Representatives (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q130005475|Q130005475]] | ''[[:d:Q130005475|Bernd Svetnik]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Austria|Austria]] person (1951–2026) ♂; Honour in Silver for services to the Republic of Austria | | [[Austria]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | | |- | [[:d:Q139807260|Q139807260]] | ''[[:d:Q139807260|Edward Busby]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Person (1972–2026) | | | | | |- | [[:d:Q139817608|Q139817608]] | ''[[:d:Q139817608|Valter Ilona]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Ungari|Ungari]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♀; Stephanus Award, Kuzsinszky Bálint-emlékérem, Forster Gyula Award, Rómer Flóris-emlékérem; spouse of András Kubinyi | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ungari]] | [[Sárospatak]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q139818577|Q139818577]] | ''[[:d:Q139818577|Marcel Mureșeanu]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], aphorist (1938–2026) ♂; Order of Cultural Merit, Cetățean de onoare al municipiului Cluj-Napoca | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3606216|aphorist]]'' | | [[Cluji maakond]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q139819024|Q139819024]] | ''[[:d:Q139819024|Şəmsəddin Mütəllimov]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Person (1941–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q820940|Siyazan District]]'' | | |- | [[:d:Q15077575|Q15077575]] | ''[[:d:Q15077575|Nikolay Tsaturyan]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Lavastaja|režissöör]] (1945–2026) ♂; artiste du peuple arménien; child of Ерванд Цатурян | [[Lavastaja|režissöör]] | [[Armeenia]] | [[Jerevan]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q15099706|Q15099706]] | ''[[:d:Q15099706|Uwe Böschemeyer]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Saksamaa|sakslased]] psühhoterapeut, [[Psühholoog|psühholoog]], [[Filosoof|filosoof]], kolumnist, [[Mentorlus|mentorlus]], protestantlik teoloog (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''<br/>[[psühholoog]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[mentorlus]]<br/>''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Oranienburg]] | | |- | [[:d:Q1533699|Q1533699]] | ''[[:d:Q1533699|Godefroid Mukeng'a Kalond]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, Catholic archbishop (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Kinshasa]] | |- | [[:d:Q1577867|Q1577867]] | ''[[:d:Q1577867|Hans-Jürgen Zimmermann]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[insener]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q1584634|Q1584634]] | ''[[:d:Q1584634|Harald Metzkes]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-23<br/>1929-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Saksamaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Bautzen]] | ''[[:d:Q651446|Wiegendorf]]'' | |- | [[:d:Q1594335|Q1594335]] | ''[[:d:Q1594335|Heidi Manthey]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Saksamaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q1603386|Q1603386]] | ''[[:d:Q1603386|Helmut Behr]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q16582734|Q16582734]] | ''[[:d:Q16582734|Noel Galea Bason]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Malta skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1708232|medalist]]''<br/>''[[:d:Q329439|graveerija]]'' | [[Malta]] | ''[[:d:Q832807|Floriana]]'' | | |- | [[:d:Q1699438|Q1699438]] | ''[[:d:Q1699438|John Bryan Taylor]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Suurbritannia füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q16742096|tuumafüüsik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Birmingham]] | [[Wiltshire]] | |- | [[:d:Q17361712|Q17361712]] | ''[[:d:Q17361712|Róbert Károly]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Ungari helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q42227156|chorus master]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | |- | [[:d:Q18634822|Q18634822]] | ''[[:d:Q18634822|Положий, Борис Сергеевич]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1948–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], Знак ВЦСПС «За достижения в самодеятельном искусстве» | [[psühhiaater]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tomsk]] | | |- | [[:d:Q19908992|Q19908992]] | ''[[:d:Q19908992|Vitaly Deriglazov]]'' | data-sort-value="1984" | 1984 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Venemaa|venelased]] sambomaadleja (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q23927336|sambomaadleja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kursk]] | [[Kursk]] | |- | [[:d:Q206506|Q206506]] | ''[[:d:Q206506|Claudine Longet]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Tantsija|tantsija]] (fl. 1963–1975) (1942–2026) ♀; spouse of [[Andy Williams]], Ron Austin | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Aspen]] | |- | [[:d:Q2156693|Q2156693]] | ''[[:d:Q2156693|Abdelmadjid Meskoud]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Alžeeria laulja | [[laulja]] | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q2400391|Q2400391]] | ''[[:d:Q2400391|Teh Kew San]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]'' | [[Malaisia]] | [[Pulau Pinangi osariik|Pulau Pinang]] | | |- | [[:d:Q2646014|Q2646014]] | ''[[:d:Q2646014|Alfred Tatar]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Austria|Austria]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Austria]] | [[Zillingdorf]] | | |- | [[:d:Q30902949|Q30902949]] | ''[[:d:Q30902949|Stanisław Rakowicz]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Poola|poolakad]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1935–2026) ♂; Commander of the Order of Polonia Restituta, Officer of the Order of Polonia Restituta, Knight of the Order of Polonia Restituta; member of Związek Młodzieży Socjalistycznej | [[majandusteadlane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q337254|Q337254]] | ''[[:d:Q337254|Pierre Cao]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Luksemburg|Luksemburg]] professeur de direction de chœur, käsipallur, [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]], [[Koorijuht|koorijuht]], [[Muusik|muusik]], Eurovision Song Contest conductor (1937–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Luxembourg Music Awards, Commander of the Order of the Oak Crown | ''[[:d:Q127403468|professeur de direction de chœur]]''<br/>[[dirigent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[koorijuht]]<br/>[[muusik]] | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q20969331|Dudelange]]'' | | |- | [[:d:Q4089877|Q4089877]] | [[Zoja Boguslavskaja]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] kirjanduskriitik, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Dramaturg|dramaturg]], kunstiajaloolane, esseist, [[Kirjanik|kirjanik]] (1924–2026) ♀; Merited worker of culture of the Russian Federation, Order For Merit in Culture and Art; child of Boris Boguslavskii; spouse of Boris Kagan, [[Andrei Voznessenski]] | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[dramaturg]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4094322|Q4094322]] | ''[[:d:Q4094322|Alexander Borovkov]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Venemaa matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Novosibirsk]] | |- | [[:d:Q459681|Q459681]] | [[Valie Export]] | data-sort-value="1940" | 1940-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Austria|Austria]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], kujutav kunstnik, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Skulptor|skulptor]], filmilooja, fotoajakirjanik, teleprodutsent, performansikunstnik, installatsioonikunstnik, [[Videokujundaja|videokunstnik]], multimedia artist, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], new media artist, [[Kunstnik|kunstnik]], [[Lavastaja|režissöör]] (active c. 2005) (1940–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, City of Vienna Prize for Fine Arts, Austrian Decoration for Science and Art, Great Golden Medal of Honour for Services to the Republic of Austria; member of MAERZ; notable work VALIE EXPORT SMART EXPORT, The Practice of Love, Unsichtbare Gegner, Aspects of Feminist Actionism, Time and Countertime | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q6934789|multimedia artist]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q7016454|new media artist]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austria]] | [[Linz]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q4707671|Q4707671]] | ''[[:d:Q4707671|Alan Rothwell]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q202628|Oldham]]'' | [[Lancashire]] | |- | [[:d:Q4963387|Q4963387]] | ''[[:d:Q4963387|Brian Clouston]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | [[maastikuarhitekt]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5310028|Q5310028]] | ''[[:d:Q5310028|DuWayne Bridges]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q843999|Shawnee]]'' | | |- | [[:d:Q539688|Q539688]] | ''[[:d:Q539688|Sophie Garel]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Laulja|laulja]] (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Oran]] | | |- | [[:d:Q56479385|Q56479385]] | ''[[:d:Q56479385|Harald Graef]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Jurist|jurist]], [[Kohtunik|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q57097365|Q57097365]] | ''[[:d:Q57097365|Monica Montefalcone]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Itaalia|Itaalia]] teadlane, [[Bioloog|bioloog]], teaduse populariseerija, television personality (1974–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[bioloog]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>''[[:d:Q44508716|television personality]]'' | [[Itaalia]] | [[Milano]] | [[Maldiivid]] | |- | [[:d:Q57586001|Q57586001]] | ''[[:d:Q57586001|Marin Andrei]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rumeenia]] | [[Târgoviște]] | | |- | [[:d:Q5936182|Q5936182]] | ''[[:d:Q5936182|Jorge Urquía]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Hondurase jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Honduras]] | [[Comayagua]] | | |- | [[:d:Q594363|Q594363]] | ''[[:d:Q594363|Paul Boutilier]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1963–2026) ♂; [[Stanley karikas]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Sydney (Nova Scotia)|Sydney]] | | |- | [[:d:Q59660364|Q59660364]] | ''[[:d:Q59660364|Hans van Houwelingen]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Hollandi matemaatik | ''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[matemaatik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Rotterdam]] | ''[[:d:Q10035|De Bilt]]'' | |- | [[:d:Q64706651|Q64706651]] | ''[[:d:Q64706651|Panos Panopoulos]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q2248347|Xylokastro]]'' | ''[[:d:Q12884932|Sykia]]'' |- | [[:d:Q94532172|Q94532172]] | ''[[:d:Q94532172|Peter Paone]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]] (active c. 1900) (1936–2026) ♂; Guggenheim Fellowship | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q59549|Q59549]] | ''[[:d:Q59549|Krzysztof Piesiewicz]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-14 | [[Poola|poolakad]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], poet lawyer, [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], [[Parlamendiliige|parlamendiliige]], Member of the Senate of the Republic of Poland (1945–2026) ♂; member of Polish Film Academy; child of Aniela Piesiewicz | [[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1209498|poet lawyer]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[parlamendiliige]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q1002759|Q1002759]] | ''[[:d:Q1002759|Tibor Fonyódi]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Ungari|Ungari]]-[[Ungari Rahvavabariik|ungari rahvavabariik]] [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent, romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], ulmekirjanik (1965–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Ungari]]<br/>[[Ungari Rahvavabariik]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q102156680|Q102156680]] | ''[[:d:Q102156680|Eugene A. Klotz]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1935–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1934533|Fredericksburg]]'' | ''[[:d:Q1182014|Swarthmore]]'' | |- | [[:d:Q1095377|Q1095377]] | ''[[:d:Q1095377|Clarence Carter]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1962–2026) (1936–2026) ♂; spouse of Candi Staton | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Montgomery]] | [[Atlanta]] | |- | [[:d:Q121344496|Q121344496]] | ''[[:d:Q121344496|Rainy Naha]]'' | data-sort-value="1949" | 1949<br/>1949-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Keraamik|keraamik]], [[Pottsepp|pottsepp]] (1949–2026) | [[keraamik]]<br/>[[pottsepp]] | | | | |- | [[:d:Q121426|Q121426]] | ''[[:d:Q121426|Manfred Steinbach]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kergejõustiklane, sprinter, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Arst|arst]], ministry official, neuroloog (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q1937003|ministry official]]''<br/>''[[:d:Q783906|neuroloog]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Szprotawa]] | | |- | [[:d:Q12373642|Q12373642]] | [[Raul Pettai]] | data-sort-value="1928" | 1928-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Eesti elektroonikainsener | ''[[:d:Q56312763|Elektroonikainsenerid]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q12848130|Q12848130]] | ''[[:d:Q12848130|Yusif Hasanbay]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Luuletaja|luuletaja]] (1932–2026) ♂; Honored Art Worker of Azerbaijan | [[luuletaja]] | | ''[[:d:Q647982|Guba]]'' | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q131443621|Q131443621]] | ''[[:d:Q131443621|Hilda Farfante]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1931–2026) ♀; child of Balbina Gayo Gutiérrez | [[õpetaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q4918624|Bisuyu]]'' | | |- | [[:d:Q133714230|Q133714230]] | ''[[:d:Q133714230|Pedro Luiz de Oliveira Costa Neto]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Insener|insener]] (1939–2026) ♂ | [[insener]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q139508829|Q139508829]] | ''[[:d:Q139508829|Helmut König]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Matemaatik|matemaatik]] (1929–2026); Order of Merit of the Free State of Saxony, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[matemaatik]] | | | | |- | [[:d:Q139784289|Q139784289]] | ''[[:d:Q139784289|Eddie]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Elevandiluuranniku laulja | [[laulja]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q139785036|Q139785036]] | ''[[:d:Q139785036|Kamal Zarara]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]] | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q139795633|Q139795633]] | ''[[:d:Q139795633|رفيق قرمان]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Apteeker|farmatseut]], [[Dotsent|dotsent]] (†2026) ♂ | [[Apteeker|farmatseut]]<br/>[[dotsent]] | | ''[[:d:Q168245|Umm al-Fahm]]'' | | |- | [[:d:Q139795872|Q139795872]] | ''[[:d:Q139795872|Yuri Orlov]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Ukraina|ukrainlane]] jäähokimängija, saalihokimängija (1996–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q23868946|saalihokimängija]]'' | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q15067355|Q15067355]] | ''[[:d:Q15067355|Aleksandr Ignagov]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Diplomaat|diplomaat]], ambassador of Russia to Cambodia (1955–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | | | |- | [[:d:Q1652664|Q1652664]] | ''[[:d:Q1652664|Boutros Mouallem]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Iisrael|Iisrael]]-[[Brasiilia|brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, Catholic archbishop (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Iisrael]]<br/>[[Brasiilia]] | ''[[:d:Q377111|Eilabun]]'' | | |- | [[:d:Q16991178|Q16991178]] | ''[[:d:Q16991178|Yrjö Varpio]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Soome|soomlased]] kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]], kirjanduskriitik (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Tampere]] | |- | [[:d:Q17580289|Q17580289]] | ''[[:d:Q17580289|Selimir Milošević]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Serbia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Serbia]] | ''[[:d:Q204472|Šabac]]'' | ''[[:d:Q204472|Šabac]]'' | |- | [[:d:Q18816155|Q18816155]] | ''[[:d:Q18816155|Hamad Kalkaba Malboum]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Kamerun|Kamerun]] sprinter, sports executive, president (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Kamerun]] | | | |- | [[:d:Q1913162|Q1913162]] | ''[[:d:Q1913162|Max Oppel]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Saksamaa kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q19290341|Q19290341]] | ''[[:d:Q19290341|Dora Santacreu]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Hispaania näitleja | [[näitleja]] | [[Hispaania]] | [[Buenos Aires]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q19665388|Q19665388]] | ''[[:d:Q19665388|Ladislav Skula]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Tšehhi matemaatik | [[matemaatik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q24851675|Q24851675]] | ''[[:d:Q24851675|Dileep Raj]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[India]] | [[Bengaluru|Bangalore]] | | |- | [[:d:Q27514697|Q27514697]] | ''[[:d:Q27514697|Khalifa Chater]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂; honorary doctorate from the University of Montpellier-III | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q27956582|Q27956582]] | ''[[:d:Q27956582|Vladimir Ovchinnikov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], etnograaf (1938–2026) ♂; spouse of Elvira Chastikova | [[maalikunstnik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Dušanbe]] | [[Borovsk]] | |- | [[:d:Q3049769|Q3049769]] | ''[[:d:Q3049769|El Cabrero]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Hispaania|Hispaania]] cantaor, [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q51374880|cantaor]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1601679|Aznalcóllar]]'' | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q3195671|Q3195671]] | ''[[:d:Q3195671|Kevin Buys]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Benoni]] | | |- | [[:d:Q4081951|Q4081951]] | ''[[:d:Q4081951|Dmitry Belinsky]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1963–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[muusikaprodutsent]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Šõrokõne]] | | |- | [[:d:Q4982640|Q4982640]] | ''[[:d:Q4982640|Lill Thorén]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♀; spouse of Ulf Thorén | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q5279348|Q5279348]] | ''[[:d:Q5279348|Dionisio Quintana]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Kuuba|Kuuba]] kergejõustiklane (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Kuuba]] | | | |- | [[:d:Q5378731|Q5378731]] | ''[[:d:Q5378731|Mosharraf Hossain]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, Member of the Parliament of Bangladesh (1943–2026) ♂; Independence Award | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | [[Chattogram|Chittagong]] | | |- | [[:d:Q57296810|Q57296810]] | ''[[:d:Q57296810|Luna Jordan]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Saksamaa|sakslased]] filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (2000–2026) ♀; Austrian Film Award for Best Supporting Actress; child of Bettina Ratschew | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q58642245|Q58642245]] | ''[[:d:Q58642245|Antoni Pruna López]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Hispaania|Hispaania]] korvpallur, kulturist, korvpallitreener (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q15982795|kulturist]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | | |- | [[:d:Q641718|Q641718]] | ''[[:d:Q641718|Peter Simpson]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q369657|Gorleston-on-Sea]]'' | | |- | [[:d:Q6848678|Q6848678]] | ''[[:d:Q6848678|Mike Salisbury]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Fotograaf|fotograaf]], filmilooja, teleprodutsent, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Disainer|disainer]] (1942–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[disainer]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q7154451|Q7154451]] | ''[[:d:Q7154451|Paul Wischeidt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | Saksamaa vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Dormagen]] | | |- | [[:d:Q84367639|Q84367639]] | ''[[:d:Q84367639|Ángela Di Tullio]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Argentina|Argentina]] keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], teadlane, professor (1951–2026) ♀; Konex Award; member of Academia Argentina de Letras | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Argentina]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q85982111|Q85982111]] | ''[[:d:Q85982111|István Gedai]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Numismaatik|numismaatik]], museoloog, [[Arheoloog|arheoloog]], leksikograaf, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[numismaatik]]<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1186519|Szentmártonkáta]]'' | | |- | [[:d:Q9345069|Q9345069]] | ''[[:d:Q9345069|Stefan Kamasa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Poola|poolakad]] muusikapedagoog, vioolamängija, [[Muusik|muusik]], string player, [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂; Medal for Merit to Culture, kuldne teeneterist (Poola), Officer of the Order of Polonia Restituta, Knight of the Order of Polonia Restituta | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q899758|vioolamängija]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q13138067|string player]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Bielsk Podlaski]] | | |- | [[:d:Q942579|Q942579]] | ''[[:d:Q942579|Richard Falbr]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, esimees, Euroopa Parlamendi liige, Member of the Senate of the Parliament of the Czech Republic (1940–2026) ♂; child of Richard Falber | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Tšehhi]] | [[Chester]] | | |- | [[:d:Q991547|Q991547]] | ''[[:d:Q991547|Kenneth Keith]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]], õpetlane, Member of the Privy Council of the United Kingdom, Judge of the International Court of Justice, emeriitprofessor, Justice of the Supreme Court of New Zealand (1937–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Uus-Meremaa orden, honorary doctor of the University of Auckland, honorary doctor of Victoria University of Wellington, New Zealand 1990 Commemoration Medal; member of [[Rahvusvahelise Õiguse Instituut]]; spouse of Jocelyn Keith | [[kohtunik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4237|Q4237]] | ''[[:d:Q4237|Fleury Di Nallo]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3344|2nd arrondissement of Lyon]]'' | | |- | [[:d:Q109338670|Q109338670]] | ''[[:d:Q109338670|Oleksandr Aksionov]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] materjaliteadlane, chemmotologist, leiutaja, [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; Edward Warner Award, Frantzevich Prize, [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]]; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q21329070|materjaliteadlane]]''<br/>''[[:d:Q114758601|chemmotologist]]''<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ukraina]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4241781|Krotovo]]'' | | |- | [[:d:Q11203130|Q11203130]] | ''[[:d:Q11203130|Patrick Arnold]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Ameerika Ühendriikide keemik | [[keemik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q753857|Guilford]]'' | ''[[:d:Q753857|Guilford]]'' | |- | [[:d:Q122222421|Q122222421]] | ''[[:d:Q122222421|Peter Volkmann]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], [[Trummar|trummar]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1951–2026) ♂; member of Neuland, Relax | [[muusik]]<br/>[[trummar]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q12259115|Q12259115]] | ''[[:d:Q12259115|Hibai Rekondo]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Hispaania|Hispaania]] laulja-laulukirjutaja (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Hispaania]] | [[Caracas]] | [[Zaragoza]] | |- | [[:d:Q122707031|Q122707031]] | ''[[:d:Q122707031|Albrecht Weinberg]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Lihunik|lihunik]] (1925–2026) ♂; Hermann-Tempel-Medaille, [[Aukodanik|aukodanik]], Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[lihunik]] | [[Saksamaa]] | [[Rhauderfehn]] | [[Leer (Ida-Friisimaa)|Leer]] | |- | [[:d:Q124553|Q124553]] | ''[[:d:Q124553|Emil Paul Tscherrig]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Šveits|Šveits]] katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, apostolic nuncio to Burundi, Apostolic Nuncio to Trinidad and Tobago, apostolic nuncio to Dominica, Apostolic Nuncio to Jamaica, Apostolic Nuncio to Grenada, Apostolic Nuncio to Guyana, Apostolic Nuncio to Saint Lucia, Apostolic Nuncio to Saint Vincent and the Grenadines, Apostolic Nuncio to The Bahamas, Apostolic Nuncio to Barbados, Apostolic nuncio to Antigua and Barbuda, Apostolic Nuncio to Suriname, Apostolic Nuncio to Saint Kitts and Nevis, apostolic nuncio to South Korea, apostolic nuncio to Mongolia, Apostolic Nuncio to Sweden, apostolic nuncio to Denmark, apostolic nuncio to Finland, Apostolic Nuncio to Iceland, apostolic nuncio to Norway, Apostolic Nuncio to Argentina, Apostolic Nuncio to Italy, Apostolic Nuncio to San Marino, cardinal-deacon (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q67491|Unterems]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q12715746|Q12715746]] | ''[[:d:Q12715746|Iver Jønland]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Norra|norralased]] murdmaasuusataja (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q4888599|Hølonda]]'' | ''[[:d:Q484106|Klæbu Municipality]]'' | ''[[:d:Q19373852|Havstein kirkegård]]'' |- | [[:d:Q131784363|Q131784363]] | ''[[:d:Q131784363|Anna Wagner]]'' | data-sort-value="1914" | 1914-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Austria|Austria]] põllumees (1914–2026) ♀ | ''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Austria]] | [[Euratsfeld]] | | |- | [[:d:Q139764620|Q139764620]] | ''[[:d:Q139764620|Philippe Lapchin]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Person (†2026) ♂; spouse of Ève-Marie Lapchin-Chanut | | | | | |- | [[:d:Q1399028|Q1399028]] | ''[[:d:Q1399028|Romuald Figuier]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Prantsusmaa laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q239908|Saint-Pol-de-Léon]]'' | [[Cannes]] | |- | [[:d:Q17711825|Q17711825]] | ''[[:d:Q17711825|Gunnar Nordby]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Norra|norralased]] tüpograaf, ametiühingutegelane (1942–2026) ♂; King's Medal of Merit in Silver | ''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Hønefoss]] | |- | [[:d:Q18029837|Q18029837]] | ''[[:d:Q18029837|Wolfgang R. Reimann]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Saksamaa ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q189778|Q189778]] | ''[[:d:Q189778|Zenonas Juknevičius]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Leedu poliitik | [[kohtunik]]<br/>[[notar]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Leedu]] | [[Pasvalysi rajoon]] | | |- | [[:d:Q21334168|Q21334168]] | ''[[:d:Q21334168|Yebrgual Melese]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Etioopia|Etioopia]] kergejõustiklane, pikamaajooksja (1990–2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]'' | [[Etioopia]] | [[Addis Abeba]] | | |- | [[:d:Q2317740|Q2317740]] | ''[[:d:Q2317740|Jason Collins]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q2352005|Q2352005]] | ''[[:d:Q2352005|Rex Reed]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], filmikriitik, kunstikriitik (fl. 1967–2025) (1938–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Fort Worth]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q2476233|Q2476233]] | ''[[:d:Q2476233|Ulrich Küchl]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], katoliku preester, [[Preester|preester]], prelate (1943–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[preester]]<br/>''[[:d:Q725440|prelate]]'' | [[Austria]] | ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]'' | | |- | [[:d:Q25796385|Q25796385]] | ''[[:d:Q25796385|Nina M. Litvinova]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Zooloog|zooloog]], merebioloog, inimõiguste aktivist (1945–2026) ♀; child of Mikhail Litvinov | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q3640160|merebioloog]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q274878|Q274878]] | ''[[:d:Q274878|Stanislava Celińska]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, [[Laulja|laulja]] (fl. 1968–2026) (1947–2026) ♀; Golden Medal for Merit to Culture, Medal of the Centenary of Regained Independence, Silver Cross of Merit, Officer of the Order of Polonia Restituta, kuldne teeneterist (Poola); member of Polish Film Academy | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[laulja]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q2887372|Q2887372]] | ''[[:d:Q2887372|Bassek Ba Kobhio]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Kamerun|Kamerun]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Kirjanik|kirjanik]], politoloog (1957–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q28040258|Nindjé]]'' | [[Yaoundé]] | |- | [[:d:Q30934997|Q30934997]] | ''[[:d:Q30934997|Pedro Feist]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Portugali poliitik | [[poliitik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q3431786|Q3431786]] | ''[[:d:Q3431786|Mark Fuhrman]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] detektiiv, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q842782|detektiiv]]''<br/>[[sõjaväelane]]<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1515430|Eatonville]]'' | [[Kootenai maakond]] | |- | [[:d:Q4418559|Q4418559]] | ''[[:d:Q4418559|Kirill Sigal]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q443040|Q443040]] | ''[[:d:Q443040|Donald Gibb]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Texas]] | |- | [[:d:Q4870976|Q4870976]] | ''[[:d:Q4870976|Charle Young]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Fresno]] | | |- | [[:d:Q4935232|Q4935232]] | ''[[:d:Q4935232|Bobby Keasler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach, American football coach (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3246315|head coach]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q75406760|Q75406760]] | ''[[:d:Q75406760|Patrick Henry Sclater]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1944–2026) ♂; child of Henry Nicolai Sclater, Suzanna Mary Agnew; spouse of Rosalyn Heather Stephenson | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q764429|Q764429]] | ''[[:d:Q764429|Jean Bonfils]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, administrateur du diocèse d’Ajaccio (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Montpellier]] | [[Nice]] | |- | [[:d:Q7653793|Q7653793]] | ''[[:d:Q7653793|Swapan Sadhan Bose]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q205697|Howrah]]'' | | |- | [[:d:Q87676|Q87676]] | ''[[:d:Q87676|Alexander Held]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q9081762|Q9081762]] | ''[[:d:Q9081762|Tania Doris]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Hispaania|Hispaania]] vedette (1952–2026) ♀ | ''[[:d:Q3178518|vedette]]'' | [[Hispaania]] | [[Valencia]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q93238823|Q93238823]] | ''[[:d:Q93238823|Luís Adão da Fonseca]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Portugali ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q95281022|Q95281022]] | ''[[:d:Q95281022|Peter Sehringer]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1958–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q961495|Q961495]] | ''[[:d:Q961495|Jack Taylor]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-05-12 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q849596|Oregon City]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q10308689|Q10308689]] | ''[[:d:Q10308689|José Adriano Gago Vitorino]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Portugali poliitik | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q2170261|Freguesia de Conceição]]'' | | |- | [[:d:Q113876315|Q113876315]] | ''[[:d:Q113876315|Coquito]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | | |- | [[:d:Q116847868|Q116847868]] | ''[[:d:Q116847868|Kirsten Worms]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], kunstiajaloolane (1962–2026) ♀ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bremerhaven]] | | |- | [[:d:Q11764388|Q11764388]] | ''[[:d:Q11764388|Luís Carlos da Silva Matos]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Niterói]] | |- | [[:d:Q11863724|Q11863724]] | ''[[:d:Q11863724|Hugo Noth]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Muusik|muusik]], [[Akordionist|akordionist]], [[Toimetaja|toimetaja]], arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]] (1943–2026) ♂; member of Ensemble l'Itinéraire | [[muusik]]<br/>[[akordionist]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[helilooja]] | [[Šveits]] | [[Fribourg]] | | |- | [[:d:Q121268575|Q121268575]] | ''[[:d:Q121268575|Mbemba Jatta]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Gambia poliitik | [[poliitik]] | [[Gambia]] | | | |- | [[:d:Q12222664|Q12222664]] | ''[[:d:Q12222664|Abdel Rahman Abou Zahra]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q22929750|Minyat an Naşr]]'' | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q127416967|Q127416967]] | ''[[:d:Q127416967|Ghufron al-Bantani]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1963–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10332|Bandung]]'' | | |- | [[:d:Q1382290|Q1382290]] | ''[[:d:Q1382290|Peter Lamberg]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q140038396|Q140038396]] | ''[[:d:Q140038396|Metronade]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q15805976|Q15805976]] | ''[[:d:Q15805976|Dietmar Schott]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q16404537|Q16404537]] | [[Ahti Bachblum]] | data-sort-value="1976" | 1976-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Eesti vaimulik ja muusik | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q3315492|clergyman]]'' | [[Eesti]] | [[Haljala]] | | |- | [[:d:Q16728790|Q16728790]] | ''[[:d:Q16728790|Alexx Ekubo]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[modell]] | [[Nigeeria]] | [[Port Harcourt]] | [[Lagos]] | |- | [[:d:Q16984142|Q16984142]] | ''[[:d:Q16984142|Veikko Lesonen]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Soome ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Soome]] | [[Keminmaa vald]]<br/>[[Kemi (Soome)|Kemi]] | [[Oulu linn]] | |- | [[:d:Q20502917|Q20502917]] | ''[[:d:Q20502917|Dovid Shmidel]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]], community organizer (1934–2026) ♂ | [[rabi]]<br/>''[[:d:Q28532974|community organizer]]'' | [[Iisrael]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | |- | [[:d:Q2128266|Q2128266]] | ''[[:d:Q2128266|Rainer Lux]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1751131|Voßwinkel]]'' | | |- | [[:d:Q3009078|Q3009078]] | ''[[:d:Q3009078|Cyril Simard]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Kanada arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]'' | [[Kanada]] | [[Baie-Saint-Paul]] | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q3027159|Q3027159]] | ''[[:d:Q3027159|Didier Pillet]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Rouen]] | ''[[:d:Q625954|Lagnes]]'' | |- | [[:d:Q3144819|Q3144819]] | ''[[:d:Q3144819|Hélène Mignon]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | ''[[:d:Q207593|Muret]]'' | |- | [[:d:Q4301125|Q4301125]] | ''[[:d:Q4301125|Vladimir Molchanov]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Venemaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q22976182|teleajakirjanik]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4411471|Q4411471]] | ''[[:d:Q4411471|Jack Douglas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helirežissöör|helirežissöör]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]], [[Helitehnik|helitehnik]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂ | [[helirežissöör]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[helitehnik]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Paramus]] | |- | [[:d:Q49239826|Q49239826]] | ''[[:d:Q49239826|Tapdıq Həsənov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026); Leading education worker of the Republic of Azerbaijan, Honorary Teacher of the Republic of Azerbaijan | [[teadlane]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4628305|Tazakendi]]'' | | |- | [[:d:Q5003521|Q5003521]] | ''[[:d:Q5003521|Buzz Capra]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q56087076|Q56087076]] | ''[[:d:Q56087076|Maxwell Gamble]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Sõudja|sõudja]] (1939–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Austraalia]] | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | [[Kalgoorlie]] | |- | [[:d:Q56809232|Q56809232]] | ''[[:d:Q56809232|Brandon Clarke]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Kanada korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Vancouver]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q5767336|Q5767336]] | ''[[:d:Q5767336|Lou Graham]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nashville]] | | |- | [[:d:Q61589051|Q61589051]] | ''[[:d:Q61589051|Viktor Verstakov]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Sõjakorrespondent|sõjakorrespondent]], [[Insener|insener]] (1951–2026) ♂; [[Lahinguteenete eest|Lahinguteenete medal]], [[Austuse märk]] | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[sõjakorrespondent]]<br/>[[insener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Połacki rajoon]] | | |- | [[:d:Q66382578|Q66382578]] | ''[[:d:Q66382578|Jožko Pirc]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, publitsist (1948–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | ''[[:d:Q15875|Idrija]]'' | | |- | [[:d:Q963687|Q963687]] | ''[[:d:Q963687|Mal Anderson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-05-11 | Austraalia tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2418594|Theodore]]'' | [[Austraalia]] | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 1vax0adtwbevqddd682xiyku1ynnqce 0 506412 7170213 7169729 2026-06-10T14:17:59Z Trummiglehn 175900 Kirjutasin artikli 7170213 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Nikol Pašinjan | pilt = Nikol Pashinyan 2025 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nikol Pašinjan, 2025 | amet = [[Armeenia peaminister]] | ametiajaalgus = [[8. mai]] [[2018]] | ametiajalõpp = | predecessor = [[Karen Karapetjan]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | predecessor2 = | järgmine2 = | sünniaeg = [[1. juuni]] [[1975]] | sünnikoht = [[Idževan]], [[Armeenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = YELK }} '''Nikol Pašinjan''' ([[armeenia keel]]es Նիկոլ Փաշինյան; sündinud [[1. juuni]]l [[1975]] [[Idževan]]is) on [[Armeenia]] [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]], alates [[2018]]. aasta [[8. mai]]st [[Armeenia peaminister]]. == Varajane elu ja haridus == Tema isa Vova Pašinjan (1940–2020) töötas jalgpalli- ja võrkpallitreenerina ning kehalise kasvatuse õpetajana, ema Svetlana suri, kui ta oli 12-aastane, ja teda kasvatas peamiselt kasuema. 1991. aastal lõpetas Idževani 1. keskkooli. 2018. aastal väitis Pašinjan, et korraldas 1988. aastal Karabahhi toetuseks õpilaste streike, marsse ja meeleavaldusi.<ref>https://web.archive.org/web/20231016074550/https://www.lragir.am/2018/05/01/175439/</ref> Ta ei teeninud Armeenia armees, sest tema kaks vanemat venda teenisid enne teda ja ta ei olnud seaduse järgi kohustatud teenima.<ref>https://hetq.am/hy/article/92352</ref> 1991–1995 õppis [[Jerevani Riiklik Ülikool|Jerevani Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna ajakirjanduse osakonnas, kuid visati enne lõpetamist välja. Enda väitel oma poliitilise tegevuse pärast,<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> kuigi Jerevani Riiklik Ülikool tegi avalduse, et "suurepärase akadeemilise sooritusega üliõpilane Pašinjan" visati ülikoolist välja puudumiste tõttu.<ref>https://news.am/hy/news/448932</ref> == Ajakirjanikutöö ja konfliktid võimudega == Alates 1992. aastast on ta aktiivselt tegelenud [[ajakirjandus]]ega. Ta töötas ajalehtedes "Dprutyun", "Hayastan", "Lragir", "Lragir Or" ja "Molorak". 1998. aastal asutas päevalehe "Oragi" (Päevik), mis suleti kohtu otsusega 1999. aastal poliitilistel põhjustel. 1999–2012 päevalehe "Haykakan Žamanak" (Armeenia Ajad) peatoimetaja.<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> USA välisministeerium iseloomustas veebruaris 2001 nii "Oragiri" kui ka "Haykakan Žamanaki" kui "sensatsioonilisi poliitilisi tabloidlehti."<ref>https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/2000/eur/672.htm</ref> 23. detsembril 1999 tungis ajalehe toimetusse tosinkond meest kohaliku ärimehe juhtimisel (keda vihastas ajalehes tema suhtes esinenud süüdistus korruptsioonis) ja peksis läbi nii Pašinjani, kui teised toimetuse meestöötajad.<ref>https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/2000/eur/672.htm</ref> 1999. aasta augustis mõisteti ta poliitilistel põhjustel üheks aastaks vangi, kui ta keeldus maksmast umbes 25 000 dollari suurust laimutrahvi.<ref>https://asbarez.com/oragir-editor-sentenced-for-defamation/</ref> Samuti kästi tal tagasi võtta süüdistused siseminister Serž Sargsjani ja suure kaubandusettevõtte Mika-Armeenia vastu, mille kohus oli tunnistanud laimuks. "Oragiri" vara konfiskeeriti ja pangakontod külmutati. Simon Pajasliani sõnul tegi see juhtum Pašinjanist "esimese ajakirjaniku, keda postsovetlikus Armeenias laimu eest süüdistati."<ref>Simon Pajaslian ''The Political Economy of Human Rights in Armenia: Authoritarianism and Democracy in a Former Soviet Republic''. I.B.Tauris. pp. 169–171</ref> Tema süüdimõistmist kritiseerisid nii Armeenia, kui ka välismaised inimõiguste aktivistid. Inimõiguste kaitsja Avetik Išhanjan märkis, et "1999. aastal esitati "Oragiri" vastu peaaegu sama palju süüdistusi, kui kõigi Armeenia ajalehtede vastu aastatel 1994–1998. See on tõend poliitilisest tagakiusamisest."<ref>https://iwpr.net/global-voices/freedom-press-or-freedom-harass</ref> Ilmse kohaliku ja rahvusvahelise surve all lükkas apellatsioonikohus karistuse täideviimise üheks aastaks edasi, mille tulemusel karistust ei täide viidud.<ref>https://web.archive.org/web/20180513205909/http://www.primeminister.am/en/pm-pashinyan</ref> == Poliitiline tegevus ja opositsioon == Astus poliitikasse enne 2007. aasta Armeenia parlamendivalimisi. Ta juhtis Umbusaldusliitu, valimisblokki, mis koosnes tema poliitilisest organisatsioonist nimega Alternatiiv ning Demokraatlikust Isamaa ja Konservatiivsest Parteist, mida juhtisid vastavalt endised parlamendiliikmed [[Petros Makejan]] ja [[Mikael Hairapetjan]]. Bloki peamine poliitiline eesmärk oli president [[Robert Kotšarjan]]i, peaminister [[Serž Sargsjan]]i ja [[oligarh]] [[Gagik Tsarukjan]]i võimult kukutamine.<ref>https://www.azatutyun.am/a/1586947.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180522111546/https://www.armenianow.com/news/politics/7295/campaign_violence_radical_oppositi</ref> Umbusaldusliit kogus valimistel 17 475 häält ja jäi alla valimiskünnise.<ref>Monitoring of Campaign Finance of the 2007 and 2008 Elections in Armenia. chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://transparency.am/files/publications/book_eng_web.pdf</nowiki></ref> Pärast valimisi korraldas Pašinjan Jerevani Vabaduse väljakul kahepäevase istumisstreigi, et hukka mõista valimistulemused, kui võltsitud ja nõuda nende tulemuste kehtetuks tunnistamist.<ref>https://www.azatutyun.am/a/1588495.html</ref> Ta oli endise Armeenia presidendi [[Levon Ter-Petrosjan]]i peamine toetaja 2008. aasta veebruaris toimunud Armeenia presidendivalimistel. Pärast Ter-Petrosjani kaotust valimistel oli Pašinjan valimistulemuste mittetunnustamise peamisi eesvedajaid. 1. märtsil 2008 kogunesid Ter-Petrosjani toetajad Mjasnikjani väljakule Prantsuse saatkonna ja Jerevani raekoja lähedale, kus Pašinjanist sai peamine kõneleja. Ter-Petrosjan pandi koduaresti. Õhtul, kui väljakule oli kogunenud umbes 20 000 inimest, alustasid valitsusväed meeleavaldajate vastu rünnakut, tulistades õhku laske. Pašinjan kutsus inimesi üles jääma. Kuuldi, kuidas Pašinjan käskis meeleavaldajatel „valitsus rünnakuga vallutada“ ja et „peame oma linna Karabahhi rämpsust vabastama“, viidates Kotšarjanile ja Sargsjanile.<ref>https://armenianweekly.com/2020/11/18/armenia-supported-pashinyan-now-pashinyan-must-support-armenia/</ref> President Kotšarjani pressiesindaja nimetas Pašinjani 1. märtsi 2008. aasta rahutuste peamiseks provokaatoriks ja korraldajaks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29094119.html</ref> Pärast 1. märtsi 2008 varjas end 1 aasta ja 4 kuud. 1. juulil 2009 ilmus ta vabatahtlikult Armeenia Vabariigi peaprokuratuuri, kus ta arreteeriti ja 2010. aasta 19. jaanuaril mõisteti 1. märtsil 2008 massiliste korratuste korraldamises süüdistatuna seitsmeks aastaks vangi. Pärast ühe aasta ja 11 kuu pikkust vanglakaristust vabanes ta 27. mail 2011 valitsuse poolt antud üldise amnestia korras.<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> Nii Armeenias, kui välismaal pidasid paljud teda poliitvangiks.<ref>MEDIA LANDSCAPES OF EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES. Yerevan Press Club © 2011. P. 19/https://web.archive.org/web/20180609173150/http://ijc.md/Publicatii/resurse/Media-Landscapes-en.pdf</ref><ref>https://news.am/en/news/61097</ref> Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Armeenia kaasraportöörid John Prescott ja Axel Fischer märkisid oma 2011. aasta aruandes, et Pašinjani "pikaajaline kinnipidamine on samuti väga problemaatiline". Nad väitsid: "Nii Pašinjani süüdimõistmise alused kui ka karistuse määramise viis tekitavad väga tõsiseid küsimusi."<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://assembly.coe.int/CommitteeDocs/2011/amondoc12rev_2011.pdf</nowiki></ref> 2010. aasta detsembris kirjutasid kümned Armeenia Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmed, mis on üldiselt valitsusmeelne organisatsioon, alla kirjale, milles nõuti Pašinjani vabastamist.<ref>https://www.azatutyun.am/a/2236302.html</ref> Ta kandideeris vangis olles 2010. aasta jaanuaris toimunud Armeenia parlamendi vahevalimistel olles esimene vangistatud parlamendisaadiku kandidaat iseseisva Armeenia ajaloos.<ref>https://iwpr.net/global-voices/jailed-politician-stands-armenian-poll</ref> Ta sai 39% häältest (4650), samas kui valitsusmeelne kandidaat Ara Simonjan võitis umbes 59% häältega. Pašinjani kampaaniajuh Petros Makejan, tema poeg Karen ja Pašinjani esindaja jaoskonnas Suren Martirosjan peksti läbi ja viidi vigastustega haiglasse. Opositsiooniline Ter-Petrosjani juhitud Armeenia Rahvuskongress nimetas valimisi ebaausateks.<ref>https://web.archive.org/web/20180522041552/https://www.armenianow.com/news/politics/20304/opposition_nikol_pashinyan_byelection</ref> Kõigest mõni päev pärast vanglast vabanemis 27. mail kõneles ta juba 31. mail 2011 Jerevani kesklinnas toimunud opositsiooni meeleavaldusel, öeldes: "Tänasest alates alustame poliitilist protsessi ennetähtaegsete presidendi- ja parlamendivalimiste kasuks, sest ainult need võivad taastada rahva usu tulevikku."<ref>https://www.eng.kavkaz-uzel.eu/articles/17302/</ref> 2012. aasta parlamendivalimistel valiti ta Armeenia Rahvuskongressi nimekirjas Armeenia parlamendi liikmeks. 2012. aasta oktoobris mõistis Pašinjan avalikult hukka Rahvuskongressi igasuguse võimaliku koostöö Gagik Tsarukjani ja tema Õitseva Armeenia parteiga. Ter-Petrosjan väitis, et koostöö kaudu Tsarukjaniga suudaks Rahvuskongress kukutada Serž Sargsjani. Pašinjan väitis, et ta "ei leidnud 1. märtsi kurjategijatega kompromissi võimalikuks", viidates endisele presidendile Kotšarjanile, keda peeti Tsarukjani toetavaks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/24751168.html</ref> Pašinjan teatas 9. detsembril 2013 sideme katkestamisest Ter-Petrosjani Rahvuskongressiga, kuna viimane püüdis teha koostööd Tsarukjani parteiga, kuigi ta jäi nominaalselt parlamendis Rahvuskongressi fraktsiooni liikmeks. Ta teatas uues erakonna Kodanike Kokkulepe loomisest. Nende eesmärgiks sai Serž Sargsjani võimult kõrvaldada ning korraldada vabad ja õiglased valimised.<ref>https://www.azatutyun.am/a/25195049.html</ref> 2017. aastal valiti ta Armeenia parlamendi saadikuks parteiliidu "Yelk" ("Väljapääs") eesotsas. Valimisliit sai 7,8% koguhäältest, mis andis 105-kohalises parlamendis 9 kohta.<ref>https://armenpress.am/hy/article/885340</ref> == Sametrevolutsioon ja peaministriks saamine == 20. märtsil 2018 teatas, käivitab liikumise Sargsjani „kolmanda presidendi ametiaja“ vastu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29111833.html</ref> 31. märtsil alustas ta koos rühma oma toetajatega jalgsimarssi "Minu samm" Armeenia suuruselt teisest linnast Gjumrist. Pašinjan teatas: Meie tegevuskava hõlmab teede ja hoonete blokeerimist ning sellise kodanikuaktiivsuse tekitamist, mis võimaldaks meil pöörduda parlamendi poole ja peatada Serž Sargsjani loodud petliku riigi ja petliku režiimi töö."<ref>https://www.azatutyun.am/a/29140104.html</ref> Nad jõudsid Jerevani 13. aprillil 2018 pärast 200 km pikkust kõndi. 16. aprillil juhtis Pašinjan tuhandeid oma toetajaid parlamendihoone juurde. Politsei üritas neid jõuga peaada. Pašinjan sai koos kümnete teistega vigastada. Ta üritas ületada okastraadijoont, et murda läbi kumminuiade ja kilpidega relvastatud politseinike rividest. Ta kutsus üles segama parlamendiistungit, mille eesmärk oli valida Sargsjan peaministriks, blokeerides parlamendihoone juurde viivad tänavad.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29170501.html</ref><ref>https://www.azatutyun.am/a/29171073.html</ref> 17. aprillil kuulutas Pašinjan, et Armeenias on "revolutsiooniline olukord" ja kutsus oma toetajaid üles "halvama kogu riigisüsteemi tööd".<ref>https://www.azatutyun.am/a/29172038.html</ref> Samal päeval valiti Sargsjan 76 poolt- ja 17 vastuhäälega peaministriks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29172834.html</ref> Pärast Sargsjani peaministriks valimist viis Pašinjan peamise protestipaiga Jerevani Vabariigi väljakule, kus ta kuulutas välja "vägivallatu, sametise rahvarevolutsiooni" alguse Armeenias.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29173294.html</ref> 22. aprillil kohtusid Sargsjan ja Pašinjan Armenia Marriott hotellis Vabariigi väljakul. Nende televisiooni otseülekandes ülekantud kohtumine kestis vaid kolm minutit ja seda kirjeldati kui "väga pingelist". Pöördudes Sargsjanile, nõudis Pašinjan, et arutataks "teie tagasiastumise ja võimu rahumeelse üleandmise tingimusi". Sargsjan vastas: "Te ei ole 1. märtsist õppinud." Pašinjan pidas seda vägivallaähvarduseks rahvaliikumise vastu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29184804.html</ref> Umbes tund aega hiljem pidasid maskides politseinikud Pašinjani kinni Jerevani Erebuni rajoonis, kus ta marssis koos oma toetajatega. Armeenia politsei väitis, et nad "viidi kogunemispaigalt jõuga ära" "ebaseadusliku" meeleavalduse tõttu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29184904.html</ref> Jerevani eri osades puhkesid enneolematud detsentraliseeritud protestid, hilisõhtuks oli Vabariigi väljakule ja selle ümbrusesse kogunenud üle 100 000 inimese.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29185111.html</ref><ref>https://www.azatutyun.am/a/29185545.html</ref> Pašinjan vabastati 23. aprillil pärast kohtumist esimese asepeaministri Karen Karapetjaniga.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29187025.html</ref> Samal päeval asus Sargsjan tagasi. Oma avalduses ütles Sargsjan: "Nikol Pašinjanil oli õigus. Mina eksisin... Tänavaliikumine on minu ametiaja vastu. Ma täidan teie nõudmist. Soovin meie riigile rahu, harmooniat ja tervet mõistust." Tema tagasiastumine kutsus esile Jerevanis ulatuslikud pidustused, milles osales sadu tuhandeid inimesi.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29187178.html</ref> Pärast Sargsjani tagasiastumist nõudis Pašinjan, et Vabariiklik Partei annaks võimu üle rahvaliikumisele. Ta ütles, et vabariiklaste juhitud parlament peaks peaministriks valima "rahva kandidaadi".<ref>https://www.azatutyun.am/a/29190153.html</ref> 1. mail lükkas parlament tema kandidatuuri peaministriks tagasi häältega 45–55.<ref>https://www.dw.com/en/parliament-vote-falls-short-for-armenias-protest-leader/a-43609353</ref> Pärast hääletust kutsus Pašinjan üles üleriigilisele üldstreigile.Ta kutsus inimesi üles jätkama survet parlamendis vabariiklaste enamusele, blokeerides tänavaid ja maanteid, raudteid ja lennujaamu.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-parliament-rejects-opposition-leader-pashinian-as-pm/29201965.html</ref> Peaaegu kogu liiklus Jerevanis ja enamikul Armeenia maanteedel peatati 2. mail kümnete tuhandete inimeste poolt.<ref>https://www.dw.com/en/protests-shut-down-armenian-capital-following-parliament-vote/a-43612226</ref> 8. mail 2018 valis parlament Pašinjani peaministriks häältega 59–42. Tema vastu hääletas 42 vabariiklasest parlamendiliiget ja poolt 13.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29214870.html</ref> Sel hetkel oli tal enneolematu toetus. Mai alguse arvamusküsitlus näitas, et 98% vastanutest suhtus positiivselt liikumisse, mis tõi Pašinjani võimule.<ref>https://www.aravot.am/2018/05/11/956449/</ref> == Peaminister (2018-) == Päev pärast peaministriks valimist reisis ta Karabahhia pealinna Stepanakerti, et osaleda Šuši vabastamispäeva ja võidupüha pidustustel oma esimesel ametlikul välisvisiidil selles ametis.<ref>https://hetq.am/en/article/88637</ref> Teise välisvisiidi tegi 14. mail 2018, kohtudes Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Venemaa kuurortlinnas Sotšis.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-pashinian-russia-putin-sochi-eaeu-belarus-kazakhstan-kyrgyzstan/29224453.html</ref> SRÜ tippkohtumise raames Dušanbes 27. septembril 2018 kohtus Pašinjan Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga ja jõudis kokkuleppele anda kaitseministritele korraldus astuda samme olukorra deeskaleerimiseks Aserbaidžaani-Armeenia piiril.<ref>https://armenpress.am/en/article/949052</ref> Pašinjani Minu Sammu Liit võitis detsembri alguses 2018 toimunud parlamendivalimised saades 70% häältest ja võites parlamendis 88 kohta 132-st. Pašinjani teine ​​valitsus vannutati ametisse 14. jaanuaril 2019. Pašinjani mainiti 2019. aastal 10 parima maailma liidri nimekirjas, kellel oli Facebookis kõige rohkem suhtlusi.<ref>https://web.archive.org/web/20190806172319/https://twiplomacy.com/blog/world-leaders-facebook-2019/</ref> Pašinjani peaministri ametiajal on algatatud mitmeid kriminaalasju endiste valitsusametnike, sealhulgas endiste presidentide Robert Kotšarjani ja Serž Sargsjani vastu. Varsti pärast Pašinjani valimist peaministriks arreteeriti Kotšarjan süüdistusega "põhiseadusliku korra kukutamises" seoses 2008. aasta presidendivalimiste järgsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega; kohtuprotsess on pooleli.<ref>https://www.reuters.com/article/us-armenia-president-bail/armenia-releases-former-president-kocharyan-on-4-million-bail-idUSKBN23P2J6/</ref> Pärast seda, kui Armeenia kohus andis 2019. aasta mais korralduse Košarjan vangistusest vabastada, süüdistas Pašinjan Armeenia kohtusüsteemi korruptsioonis, kutsus oma toetajaid üles kohtuhooneid blokeerima ja teatas plaanist kehtestada kõigile kohtunikele kohustuslik taustakontroll. Opositsioon kritiseeris Pašinjani tegevust, kui põhiseadusevastast ja kuritegelikku.<ref>https://mirrorspectator.com/2019/05/21/pashinyan-tells-supporters-to-block-courts-asks-judges-to-resign/</ref> Pärast Teist Mägi-Karabahhi sõda allkirjastas Pašinjan 9. novembril 2020 relvarahu lepingu, mis andis Mägi-Karabahhi ümbritsevad Armeenia okupeeritud alad tagasi Aserbaidžaani de facto kontrolli alla. See viis protestideni, milles Pašinjani süüdistati reeturiks olemises ja mitmed silmapaistvad poliitilised tegelased nõudsid tema tagasiastumist.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/11/nikol-is-a-traitor-armenia-pm-refuses-to-yield-to-opposition-after-nagorno-karabakh-deal</ref> <ref>https://oc-media.org/live-updates-armenian-president-calls-on-pashinyan-to-resign/</ref> 2020. aasta Karabahhi relvarahu kokkuleppele järgnenud protestide ajal väitis Riiklik Julgeolekuteenistus (NSS), et nurjas atentaadikatse Pašinjanile, paljastades katseks mõeldud relvade ja lõhkeainete ebaseadusliku omandamise ja ladustamise.<ref>https://armenpress.am/en/article/1034879</ref> Tema Kodanike Kokkulepe võitis ülekaalukalt juunis 2021 toimunud parlamendivalimised saades 53,9 % häältest.<ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/21/armenian-pm-claims-victory-parliamentary-election-rival-alleges</ref> 18. septembril 2024 teatas Riiklik Julgeolekuteenistus, et on nurjanud Venemaa-meelse riigipöördekatse Pašinjani valitsuse kukutamiseks.<ref>https://www.politico.eu/article/russia-stage-violent-coup-armenia-investigation-allegiation/</ref> 2025. aasta juunis alustas Pašinjan avalikku konflikti Armeenia Apostliku Kirikuga, nõudes kõigi armeenlaste katoliikose Karekin II tagandamist ja Püha Etšmiadzini ematooli reorganiseerimist. Ta süüdistas Karekin II-t oma tsölibaaditõotuse rikkumises ja kui ärimees Samvel Karapetjan avalikult kirikut kaitses, võttis Pašinjan ta sihikule. Karapetjan arreteeriti 18. juunil 2025 avalike üleskutsete eest võimu haarata, rikkudes Armeenia kriminaalkoodeksi artikli 422 teist osa. Pašinjan väitis, et on "tõenäoline", et Venemaa valitsus kasutab Karapetjani "hübriidoperatsiooni" pidamiseks "hübriidsõjas" Armeenia vastu.<ref>https://armenianweekly.com/2025/06/11/faithful-rally-as-church-prime-minister-rift-widens/</ref><ref>https://jam-news.net/moscow-attempting-ivanishvili-2-0-operation-in-armenia-says-analyst/</ref> 25. juunil 2025 vahistati Armeenia kiriku peapiiskop Bagrat Galstanjan süüdistatuna riigipöörde kavandamises. Galstanjan oli seoses Karabahhia loovutamisega aktiivselt nõudnud Pašinjani tagasiastumist.<ref>https://www.reuters.com/world/armenia-arrests-archbishop-over-alleged-coup-plot-2025-06-25/</ref> Tema Kodanike Kokkulepe võitis 7. juunil 2026 toimunud parlamendivalimised saades 49,82% häältest.<ref>https://www.azatutyun.am/a/armenia-parliament-elections-2026-simulation/33762594.html</ref> == Vaated == Kogu oma poliitilise karjääri jooksul on Pašinjan positsioneerinud end ideoloogiajärgse poliitikuna.<ref>https://eurasianet.org/young-activists-and-regime-veterans-armenias-new-compromise-government</ref> Tema kriitikud on osutanud tema nõrkusele - selge ideoloogia puudumisele.<ref>Nikol Pashinyan: Armenia's maverick street leader and future PM. ''New Straits Times.'' '''By''' Afp May 8, 2018 @ 8:09am https://www.nst.com.my/world/world/2018/05/367155/nikol-pashinyan-armenias-maverick-street-leader-and-future-pm</ref> Lääne allikad on kirjeldanud Pašinjani tsentristliku, progressiivse ja liberaalse demokraadina.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-elections-unprecedented-outreach-campaign/28403582.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20230609021434/https://globalriskinsights.com/2018/11/nikol-pashinyan-nagorno-karabakh-conflict/</ref><ref>https://carnegie.ru/commentary/76365</ref> Poliitoloog Nerses Kopaljan võrdles Pašinjani Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ja liigitas ta radikaalseks tsentristiks või õigemini „agressiivseks tsentristiks“. Kopaljani sõnul toetab Pašinjan liberaalset poliitikat, nagu tugev toetus kodanikuühiskonnale, naiste õigustele, hariduse sotsiaalrahastamine, avalikud programmid ja tugev rõhk vaesuse leevendamisele, ning üldiselt konservatiivset poliitikat, nagu tema „kinnisidee seaduse ja korra suhtes ning seaduse paindumatu kohaldamine täiel määral“, kokkuhoiupoliitika ja maksuklassid keskklassi ettevõtetele. Mõlemad Pašinjani toimetatud ajalehed, "Oragir ja "Haykakan Žamanak", olid välisvaatlejate arvates liberaalsed.<ref>MEDIA SUSTAINABILITY INDEX 2001 The Development of Sustainable Independent Media in Europe and Eurasia. 2001 by the International Research & Exchanges Board (IREX). P. 31 (Armenia)/https://web.archive.org/web/20121030190047/http://irex.org/system/files/u105/EE_MSI_2001_Full.pdf</ref> == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on neli last. == Viited == {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karen Karapetjan]]|nimi=[[Armeenia peaminister]]|aeg=Alates [[2018]]. aastast |järgnev=võimul}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pašinjan, Nikol}} [[Kategooria:Armeenia peaministrid]] [[Kategooria:Armeenia poliitikud]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 7dzx8saz4t4ay8y6uz4yoa5zwxxp4w7 7170240 7170213 2026-06-10T15:41:03Z Mona 355 7170240 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infobox President | nimi = Nikol Pašinjan | pilt = Nikol Pashinyan 2025 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nikol Pašinjan, 2025 | amet = [[Armeenia peaminister]] | ametiajaalgus = [[8. mai]] [[2018]] | ametiajalõpp = | predecessor = [[Karen Karapetjan]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | predecessor2 = | järgmine2 = | sünniaeg = [[1. juuni]] [[1975]] | sünnikoht = [[Idževan]], [[Armeenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = YELK }} '''Nikol Pašinjan''' ([[armeenia keel]]es Նիկոլ Փաշինյան; sündinud [[1. juuni]]l [[1975]] [[Idževan]]is) on [[Armeenia]] [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]], alates [[2018]]. aasta [[8. mai]]st [[Armeenia peaminister]]. == Varajane elu ja haridus == Tema isa Vova Pašinjan (1940–2020) töötas jalgpalli- ja võrkpallitreenerina ning kehalise kasvatuse õpetajana, ema Svetlana suri, kui ta oli 12-aastane, ja teda kasvatas peamiselt kasuema. 1991. aastal lõpetas Idževani 1. keskkooli. 2018. aastal väitis Pašinjan, et korraldas 1988. aastal Karabahhi toetuseks õpilaste streike, marsse ja meeleavaldusi.<ref>https://web.archive.org/web/20231016074550/https://www.lragir.am/2018/05/01/175439/</ref> Ta ei teeninud Armeenia armees, sest tema kaks vanemat venda teenisid enne teda ja ta ei olnud seaduse järgi kohustatud teenima.<ref>https://hetq.am/hy/article/92352</ref> 1991–1995 õppis [[Jerevani Riiklik Ülikool|Jerevani Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna ajakirjanduse osakonnas, kuid visati enne lõpetamist välja. Enda väitel oma poliitilise tegevuse pärast,<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> kuigi Jerevani Riiklik Ülikool tegi avalduse, et "suurepärase akadeemilise sooritusega üliõpilane Pašinjan" visati ülikoolist välja puudumiste tõttu.<ref>https://news.am/hy/news/448932</ref> == Ajakirjanikutöö ja konfliktid võimudega == Alates 1992. aastast on ta aktiivselt tegelenud [[ajakirjandus]]ega. Ta töötas ajalehtedes "Dprutyun", "Hayastan", "Lragir", "Lragir Or" ja "Molorak". 1998. aastal asutas päevalehe "Oragi" (Päevik), mis suleti kohtu otsusega 1999. aastal poliitilistel põhjustel. 1999–2012 päevalehe "Haykakan Žamanak" (Armeenia Ajad) peatoimetaja.<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> USA välisministeerium iseloomustas veebruaris 2001 nii "Oragiri" kui ka "Haykakan Žamanaki" kui "sensatsioonilisi poliitilisi tabloidlehti."<ref>https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/2000/eur/672.htm</ref> 23. detsembril 1999 tungis ajalehe toimetusse tosinkond meest kohaliku ärimehe juhtimisel (keda vihastas ajalehes tema suhtes esinenud süüdistus korruptsioonis) ja peksis läbi nii Pašinjani, kui teised toimetuse meestöötajad.<ref>https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/2000/eur/672.htm</ref> 1999. aasta augustis mõisteti ta poliitilistel põhjustel üheks aastaks vangi, kui ta keeldus maksmast umbes 25 000 dollari suurust laimutrahvi.<ref>https://asbarez.com/oragir-editor-sentenced-for-defamation/</ref> Samuti kästi tal tagasi võtta süüdistused siseminister Serž Sargsjani ja suure kaubandusettevõtte Mika-Armeenia vastu, mille kohus oli tunnistanud laimuks. "Oragiri" vara konfiskeeriti ja pangakontod külmutati. Simon Pajasliani sõnul tegi see juhtum Pašinjanist "esimese ajakirjaniku, keda postsovetlikus Armeenias laimu eest süüdistati."<ref>Simon Pajaslian ''The Political Economy of Human Rights in Armenia: Authoritarianism and Democracy in a Former Soviet Republic''. I.B.Tauris. pp. 169–171</ref> Tema süüdimõistmist kritiseerisid nii Armeenia, kui ka välismaised inimõiguste aktivistid. Inimõiguste kaitsja Avetik Išhanjan märkis, et "1999. aastal esitati "Oragiri" vastu peaaegu sama palju süüdistusi, kui kõigi Armeenia ajalehtede vastu aastatel 1994–1998. See on tõend poliitilisest tagakiusamisest."<ref>https://iwpr.net/global-voices/freedom-press-or-freedom-harass</ref> Ilmse kohaliku ja rahvusvahelise surve all lükkas apellatsioonikohus karistuse täideviimise üheks aastaks edasi, mille tulemusel karistust ei täide viidud.<ref>https://web.archive.org/web/20180513205909/http://www.primeminister.am/en/pm-pashinyan</ref> == Poliitiline tegevus ja opositsioon == Astus poliitikasse enne 2007. aasta Armeenia parlamendivalimisi. Ta juhtis Umbusaldusliitu, valimisblokki, mis koosnes tema poliitilisest organisatsioonist nimega Alternatiiv ning Demokraatlikust Isamaa ja Konservatiivsest Parteist, mida juhtisid vastavalt endised parlamendiliikmed [[Petros Makejan]] ja [[Mikael Hairapetjan]]. Bloki peamine poliitiline eesmärk oli president [[Robert Kotšarjan]]i, peaminister [[Serž Sargsjan]]i ja [[oligarh]] [[Gagik Tsarukjan]]i võimult kukutamine.<ref>https://www.azatutyun.am/a/1586947.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180522111546/https://www.armenianow.com/news/politics/7295/campaign_violence_radical_oppositi</ref> Umbusaldusliit kogus valimistel 17 475 häält ja jäi alla valimiskünnise.<ref>Monitoring of Campaign Finance of the 2007 and 2008 Elections in Armenia. chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://transparency.am/files/publications/book_eng_web.pdf</nowiki></ref> Pärast valimisi korraldas Pašinjan Jerevani Vabaduse väljakul kahepäevase istumisstreigi, et hukka mõista valimistulemused, kui võltsitud ja nõuda nende tulemuste kehtetuks tunnistamist.<ref>https://www.azatutyun.am/a/1588495.html</ref> Ta oli endise Armeenia presidendi [[Levon Ter-Petrosjan]]i peamine toetaja 2008. aasta veebruaris toimunud Armeenia presidendivalimistel. Pärast Ter-Petrosjani kaotust valimistel oli Pašinjan valimistulemuste mittetunnustamise peamisi eesvedajaid. 1. märtsil 2008 kogunesid Ter-Petrosjani toetajad Mjasnikjani väljakule Prantsuse saatkonna ja Jerevani raekoja lähedale, kus Pašinjanist sai peamine kõneleja. Ter-Petrosjan pandi koduaresti. Õhtul, kui väljakule oli kogunenud umbes 20 000 inimest, alustasid valitsusväed meeleavaldajate vastu rünnakut, tulistades õhku laske. Pašinjan kutsus inimesi üles jääma. Kuuldi, kuidas Pašinjan käskis meeleavaldajatel „valitsus rünnakuga vallutada“ ja et „peame oma linna Karabahhi rämpsust vabastama“, viidates Kotšarjanile ja Sargsjanile.<ref>https://armenianweekly.com/2020/11/18/armenia-supported-pashinyan-now-pashinyan-must-support-armenia/</ref> President Kotšarjani pressiesindaja nimetas Pašinjani 1. märtsi 2008. aasta rahutuste peamiseks provokaatoriks ja korraldajaks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29094119.html</ref> Pärast 1. märtsi 2008 varjas end 1 aasta ja 4 kuud. 1. juulil 2009 ilmus ta vabatahtlikult Armeenia Vabariigi peaprokuratuuri, kus ta arreteeriti ja 2010. aasta 19. jaanuaril mõisteti 1. märtsil 2008 massiliste korratuste korraldamises süüdistatuna seitsmeks aastaks vangi. Pärast ühe aasta ja 11 kuu pikkust vanglakaristust vabanes ta 27. mail 2011 valitsuse poolt antud üldise amnestia korras.<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> Nii Armeenias, kui välismaal pidasid paljud teda poliitvangiks.<ref>MEDIA LANDSCAPES OF EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES. Yerevan Press Club © 2011. P. 19/https://web.archive.org/web/20180609173150/http://ijc.md/Publicatii/resurse/Media-Landscapes-en.pdf</ref><ref>https://news.am/en/news/61097</ref> Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Armeenia kaasraportöörid John Prescott ja Axel Fischer märkisid oma 2011. aasta aruandes, et Pašinjani "pikaajaline kinnipidamine on samuti väga problemaatiline". Nad väitsid: "Nii Pašinjani süüdimõistmise alused kui ka karistuse määramise viis tekitavad väga tõsiseid küsimusi."<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://assembly.coe.int/CommitteeDocs/2011/amondoc12rev_2011.pdf</nowiki></ref> 2010. aasta detsembris kirjutasid kümned Armeenia Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmed, mis on üldiselt valitsusmeelne organisatsioon, alla kirjale, milles nõuti Pašinjani vabastamist.<ref>https://www.azatutyun.am/a/2236302.html</ref> Ta kandideeris vangis olles 2010. aasta jaanuaris toimunud Armeenia parlamendi vahevalimistel olles esimene vangistatud parlamendisaadiku kandidaat iseseisva Armeenia ajaloos.<ref>https://iwpr.net/global-voices/jailed-politician-stands-armenian-poll</ref> Ta sai 39% häältest (4650), samas kui valitsusmeelne kandidaat Ara Simonjan võitis umbes 59% häältega. Pašinjani kampaaniajuh Petros Makejan, tema poeg Karen ja Pašinjani esindaja jaoskonnas Suren Martirosjan peksti läbi ja viidi vigastustega haiglasse. Opositsiooniline Ter-Petrosjani juhitud Armeenia Rahvuskongress nimetas valimisi ebaausateks.<ref>https://web.archive.org/web/20180522041552/https://www.armenianow.com/news/politics/20304/opposition_nikol_pashinyan_byelection</ref> Kõigest mõni päev pärast vanglast vabanemis 27. mail kõneles ta juba 31. mail 2011 Jerevani kesklinnas toimunud opositsiooni meeleavaldusel, öeldes: "Tänasest alates alustame poliitilist protsessi ennetähtaegsete presidendi- ja parlamendivalimiste kasuks, sest ainult need võivad taastada rahva usu tulevikku."<ref>https://www.eng.kavkaz-uzel.eu/articles/17302/</ref> 2012. aasta parlamendivalimistel valiti ta Armeenia Rahvuskongressi nimekirjas Armeenia parlamendi liikmeks. 2012. aasta oktoobris mõistis Pašinjan avalikult hukka Rahvuskongressi igasuguse võimaliku koostöö Gagik Tsarukjani ja tema Õitseva Armeenia parteiga. Ter-Petrosjan väitis, et koostöö kaudu Tsarukjaniga suudaks Rahvuskongress kukutada Serž Sargsjani. Pašinjan väitis, et ta "ei leidnud 1. märtsi kurjategijatega kompromissi võimalikuks", viidates endisele presidendile Kotšarjanile, keda peeti Tsarukjani toetavaks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/24751168.html</ref> Pašinjan teatas 9. detsembril 2013 sideme katkestamisest Ter-Petrosjani Rahvuskongressiga, kuna viimane püüdis teha koostööd Tsarukjani parteiga, kuigi ta jäi nominaalselt parlamendis Rahvuskongressi fraktsiooni liikmeks. Ta teatas uues erakonna Kodanike Kokkulepe loomisest. Nende eesmärgiks sai Serž Sargsjani võimult kõrvaldada ning korraldada vabad ja õiglased valimised.<ref>https://www.azatutyun.am/a/25195049.html</ref> 2017. aastal valiti ta Armeenia parlamendi saadikuks parteiliidu "Yelk" ("Väljapääs") eesotsas. Valimisliit sai 7,8% koguhäältest, mis andis 105-kohalises parlamendis 9 kohta.<ref>https://armenpress.am/hy/article/885340</ref> == Sametrevolutsioon ja peaministriks saamine == 20. märtsil 2018 teatas, käivitab liikumise Sargsjani „kolmanda presidendi ametiaja“ vastu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29111833.html</ref> 31. märtsil alustas ta koos rühma oma toetajatega jalgsimarssi "Minu samm" Armeenia suuruselt teisest linnast Gjumrist. Pašinjan teatas: Meie tegevuskava hõlmab teede ja hoonete blokeerimist ning sellise kodanikuaktiivsuse tekitamist, mis võimaldaks meil pöörduda parlamendi poole ja peatada Serž Sargsjani loodud petliku riigi ja petliku režiimi töö."<ref>https://www.azatutyun.am/a/29140104.html</ref> Nad jõudsid Jerevani 13. aprillil 2018 pärast 200 km pikkust kõndi. 16. aprillil juhtis Pašinjan tuhandeid oma toetajaid parlamendihoone juurde. Politsei üritas neid jõuga peaada. Pašinjan sai koos kümnete teistega vigastada. Ta üritas ületada okastraadijoont, et murda läbi kumminuiade ja kilpidega relvastatud politseinike rividest. Ta kutsus üles segama parlamendiistungit, mille eesmärk oli valida Sargsjan peaministriks, blokeerides parlamendihoone juurde viivad tänavad.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29170501.html</ref><ref>https://www.azatutyun.am/a/29171073.html</ref> 17. aprillil kuulutas Pašinjan, et Armeenias on "revolutsiooniline olukord" ja kutsus oma toetajaid üles "halvama kogu riigisüsteemi tööd".<ref>https://www.azatutyun.am/a/29172038.html</ref> Samal päeval valiti Sargsjan 76 poolt- ja 17 vastuhäälega peaministriks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29172834.html</ref> Pärast Sargsjani peaministriks valimist viis Pašinjan peamise protestipaiga Jerevani Vabariigi väljakule, kus ta kuulutas välja "vägivallatu, sametise rahvarevolutsiooni" alguse Armeenias.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29173294.html</ref> 22. aprillil kohtusid Sargsjan ja Pašinjan Armenia Marriott hotellis Vabariigi väljakul. Nende televisiooni otseülekandes ülekantud kohtumine kestis vaid kolm minutit ja seda kirjeldati kui "väga pingelist". Pöördudes Sargsjanile, nõudis Pašinjan, et arutataks "teie tagasiastumise ja võimu rahumeelse üleandmise tingimusi". Sargsjan vastas: "Te ei ole 1. märtsist õppinud." Pašinjan pidas seda vägivallaähvarduseks rahvaliikumise vastu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29184804.html</ref> Umbes tund aega hiljem pidasid maskides politseinikud Pašinjani kinni Jerevani Erebuni rajoonis, kus ta marssis koos oma toetajatega. Armeenia politsei väitis, et nad "viidi kogunemispaigalt jõuga ära" "ebaseadusliku" meeleavalduse tõttu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29184904.html</ref> Jerevani eri osades puhkesid enneolematud detsentraliseeritud protestid, hilisõhtuks oli Vabariigi väljakule ja selle ümbrusesse kogunenud üle 100 000 inimese.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29185111.html</ref><ref>https://www.azatutyun.am/a/29185545.html</ref> Pašinjan vabastati 23. aprillil pärast kohtumist esimese asepeaministri Karen Karapetjaniga.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29187025.html</ref> Samal päeval asus Sargsjan tagasi. Oma avalduses ütles Sargsjan: "Nikol Pašinjanil oli õigus. Mina eksisin... Tänavaliikumine on minu ametiaja vastu. Ma täidan teie nõudmist. Soovin meie riigile rahu, harmooniat ja tervet mõistust." Tema tagasiastumine kutsus esile Jerevanis ulatuslikud pidustused, milles osales sadu tuhandeid inimesi.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29187178.html</ref> Pärast Sargsjani tagasiastumist nõudis Pašinjan, et Vabariiklik Partei annaks võimu üle rahvaliikumisele. Ta ütles, et vabariiklaste juhitud parlament peaks peaministriks valima "rahva kandidaadi".<ref>https://www.azatutyun.am/a/29190153.html</ref> 1. mail lükkas parlament tema kandidatuuri peaministriks tagasi häältega 45–55.<ref>https://www.dw.com/en/parliament-vote-falls-short-for-armenias-protest-leader/a-43609353</ref> Pärast hääletust kutsus Pašinjan üles üleriigilisele üldstreigile.Ta kutsus inimesi üles jätkama survet parlamendis vabariiklaste enamusele, blokeerides tänavaid ja maanteid, raudteid ja lennujaamu.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-parliament-rejects-opposition-leader-pashinian-as-pm/29201965.html</ref> Peaaegu kogu liiklus Jerevanis ja enamikul Armeenia maanteedel peatati 2. mail kümnete tuhandete inimeste poolt.<ref>https://www.dw.com/en/protests-shut-down-armenian-capital-following-parliament-vote/a-43612226</ref> 8. mail 2018 valis parlament Pašinjani peaministriks häältega 59–42. Tema vastu hääletas 42 vabariiklasest parlamendiliiget ja poolt 13.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29214870.html</ref> Sel hetkel oli tal enneolematu toetus. Mai alguse arvamusküsitlus näitas, et 98% vastanutest suhtus positiivselt liikumisse, mis tõi Pašinjani võimule.<ref>https://www.aravot.am/2018/05/11/956449/</ref> == Peaminister (2018-) == Päev pärast peaministriks valimist reisis ta Karabahhia pealinna Stepanakerti, et osaleda Šuši vabastamispäeva ja võidupüha pidustustel oma esimesel ametlikul välisvisiidil selles ametis.<ref>https://hetq.am/en/article/88637</ref> Teise välisvisiidi tegi 14. mail 2018, kohtudes Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Venemaa kuurortlinnas Sotšis.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-pashinian-russia-putin-sochi-eaeu-belarus-kazakhstan-kyrgyzstan/29224453.html</ref> SRÜ tippkohtumise raames Dušanbes 27. septembril 2018 kohtus Pašinjan Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga ja jõudis kokkuleppele anda kaitseministritele korraldus astuda samme olukorra deeskaleerimiseks Aserbaidžaani-Armeenia piiril.<ref>https://armenpress.am/en/article/949052</ref> Pašinjani Minu Sammu Liit võitis detsembri alguses 2018 toimunud parlamendivalimised saades 70% häältest ja võites parlamendis 88 kohta 132-st. Pašinjani teine ​​valitsus vannutati ametisse 14. jaanuaril 2019. Pašinjani mainiti 2019. aastal 10 parima maailma liidri nimekirjas, kellel oli Facebookis kõige rohkem suhtlusi.<ref>https://web.archive.org/web/20190806172319/https://twiplomacy.com/blog/world-leaders-facebook-2019/</ref> Pašinjani peaministri ametiajal on algatatud mitmeid kriminaalasju endiste valitsusametnike, sealhulgas endiste presidentide Robert Kotšarjani ja Serž Sargsjani vastu. Varsti pärast Pašinjani valimist peaministriks arreteeriti Kotšarjan süüdistusega "põhiseadusliku korra kukutamises" seoses 2008. aasta presidendivalimiste järgsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega; kohtuprotsess on pooleli.<ref>https://www.reuters.com/article/us-armenia-president-bail/armenia-releases-former-president-kocharyan-on-4-million-bail-idUSKBN23P2J6/</ref> Pärast seda, kui Armeenia kohus andis 2019. aasta mais korralduse Košarjan vangistusest vabastada, süüdistas Pašinjan Armeenia kohtusüsteemi korruptsioonis, kutsus oma toetajaid üles kohtuhooneid blokeerima ja teatas plaanist kehtestada kõigile kohtunikele kohustuslik taustakontroll. Opositsioon kritiseeris Pašinjani tegevust, kui põhiseadusevastast ja kuritegelikku.<ref>https://mirrorspectator.com/2019/05/21/pashinyan-tells-supporters-to-block-courts-asks-judges-to-resign/</ref> Pärast Teist Mägi-Karabahhi sõda allkirjastas Pašinjan 9. novembril 2020 relvarahu lepingu, mis andis Mägi-Karabahhi ümbritsevad Armeenia okupeeritud alad tagasi Aserbaidžaani de facto kontrolli alla. See viis protestideni, milles Pašinjani süüdistati reeturiks olemises ja mitmed silmapaistvad poliitilised tegelased nõudsid tema tagasiastumist.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/11/nikol-is-a-traitor-armenia-pm-refuses-to-yield-to-opposition-after-nagorno-karabakh-deal</ref> <ref>https://oc-media.org/live-updates-armenian-president-calls-on-pashinyan-to-resign/</ref> 2020. aasta Karabahhi relvarahu kokkuleppele järgnenud protestide ajal väitis Riiklik Julgeolekuteenistus (NSS), et nurjas atentaadikatse Pašinjanile, paljastades katseks mõeldud relvade ja lõhkeainete ebaseadusliku omandamise ja ladustamise.<ref>https://armenpress.am/en/article/1034879</ref> Tema Kodanike Kokkulepe võitis ülekaalukalt juunis 2021 toimunud parlamendivalimised saades 53,9 % häältest.<ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/21/armenian-pm-claims-victory-parliamentary-election-rival-alleges</ref> 18. septembril 2024 teatas Riiklik Julgeolekuteenistus, et on nurjanud Venemaa-meelse riigipöördekatse Pašinjani valitsuse kukutamiseks.<ref>https://www.politico.eu/article/russia-stage-violent-coup-armenia-investigation-allegiation/</ref> 2025. aasta juunis alustas Pašinjan avalikku konflikti Armeenia Apostliku Kirikuga, nõudes kõigi armeenlaste katoliikose Karekin II tagandamist ja Püha Etšmiadzini ematooli reorganiseerimist. Ta süüdistas Karekin II-t oma tsölibaaditõotuse rikkumises ja kui ärimees Samvel Karapetjan avalikult kirikut kaitses, võttis Pašinjan ta sihikule. Karapetjan arreteeriti 18. juunil 2025 avalike üleskutsete eest võimu haarata, rikkudes Armeenia kriminaalkoodeksi artikli 422 teist osa. Pašinjan väitis, et on "tõenäoline", et Venemaa valitsus kasutab Karapetjani "hübriidoperatsiooni" pidamiseks "hübriidsõjas" Armeenia vastu.<ref>https://armenianweekly.com/2025/06/11/faithful-rally-as-church-prime-minister-rift-widens/</ref><ref>https://jam-news.net/moscow-attempting-ivanishvili-2-0-operation-in-armenia-says-analyst/</ref> 25. juunil 2025 vahistati Armeenia kiriku peapiiskop Bagrat Galstanjan süüdistatuna riigipöörde kavandamises. Galstanjan oli seoses Karabahhia loovutamisega aktiivselt nõudnud Pašinjani tagasiastumist.<ref>https://www.reuters.com/world/armenia-arrests-archbishop-over-alleged-coup-plot-2025-06-25/</ref> Tema Kodanike Kokkulepe võitis 7. juunil 2026 toimunud parlamendivalimised saades 49,82% häältest.<ref>https://www.azatutyun.am/a/armenia-parliament-elections-2026-simulation/33762594.html</ref> == Vaated == Kogu oma poliitilise karjääri jooksul on Pašinjan positsioneerinud end ideoloogiajärgse poliitikuna.<ref>https://eurasianet.org/young-activists-and-regime-veterans-armenias-new-compromise-government</ref> Tema kriitikud on osutanud tema nõrkusele - selge ideoloogia puudumisele.<ref>Nikol Pashinyan: Armenia's maverick street leader and future PM. ''New Straits Times.'' '''By''' Afp May 8, 2018 @ 8:09am https://www.nst.com.my/world/world/2018/05/367155/nikol-pashinyan-armenias-maverick-street-leader-and-future-pm</ref> Lääne allikad on kirjeldanud Pašinjani tsentristliku, progressiivse ja liberaalse demokraadina.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-elections-unprecedented-outreach-campaign/28403582.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20230609021434/https://globalriskinsights.com/2018/11/nikol-pashinyan-nagorno-karabakh-conflict/</ref><ref>https://carnegie.ru/commentary/76365</ref> Poliitoloog Nerses Kopaljan võrdles Pašinjani Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ja liigitas ta radikaalseks tsentristiks või õigemini „agressiivseks tsentristiks“. Kopaljani sõnul toetab Pašinjan liberaalset poliitikat, nagu tugev toetus kodanikuühiskonnale, naiste õigustele, hariduse sotsiaalrahastamine, avalikud programmid ja tugev rõhk vaesuse leevendamisele, ning üldiselt konservatiivset poliitikat, nagu tema „kinnisidee seaduse ja korra suhtes ning seaduse paindumatu kohaldamine täiel määral“, kokkuhoiupoliitika ja maksuklassid keskklassi ettevõtetele. Mõlemad Pašinjani toimetatud ajalehed, "Oragir ja "Haykakan Žamanak", olid välisvaatlejate arvates liberaalsed.<ref>MEDIA SUSTAINABILITY INDEX 2001 The Development of Sustainable Independent Media in Europe and Eurasia. 2001 by the International Research & Exchanges Board (IREX). P. 31 (Armenia)/https://web.archive.org/web/20121030190047/http://irex.org/system/files/u105/EE_MSI_2001_Full.pdf</ref> == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on neli last. == Viited == {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karen Karapetjan]]|nimi=[[Armeenia peaminister]]|aeg=Alates [[2018]]. aastast |järgnev=võimul}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pašinjan, Nikol}} [[Kategooria:Armeenia peaministrid]] [[Kategooria:Armeenia poliitikud]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] en3gj8ws67mweaux5gn0457dck1q0hn 0 507482 7170475 6990929 2026-06-10T21:06:11Z Kuriuss 38125 7170475 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}} {{Kunstnik|Nimi=Giovanni Paolo Panini|Taustavärv=#EEDD82|Pilt=Giovanni Paolo Pannini by Blanchet.jpg|Pildisuurus=250px|Pildi info=Panini portree, [[Louis Gabriel Blanchet]]|Sünniaeg={{sünniaeg |df=yes|1691|6|17|}}|Sünnikoht=[[Piacenza]], [[Itaalia]]|Surmaaeg={{surmaaeg ja vanus |df=yes|1765|10|21|1691|6|17|}}|Surmakoht=[[Rooma]], [[Itaalia]]|Rahvus=[[itaallane]]|Kunstivool=[[barokk]]|Tegevusala=[[kunstnik]], [[kunstiprofessor]]}} '''Giovanni Paolo Panini''' (ka Pannini) ([[17. juuni]] [[1691]] [[Piacenza]] – [[21. oktoober]] [[1765]] [[Rooma]]) oli [[Barokk|baroki]] maalikunstnik [[18. sajand]]i [[Itaalia]]s. Ta õppis [[Bologna teatrikunstnike kool]]is ja hiljem täiendas end Itaalia kunstniku [[Benedetto Lutti]] käe all.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Giovanni-Paolo-Pannini Giovanni Paolo Panini] veebilehel Britannica.com</ref> Roomas olid tema esimesed teosed dekoratiivsed [[fresko]]d. 1732. aastast töötas ta professorina [[Prantsuse Akadeemia|Rooma Prantsuse Akadeemias]]. Ta täiustas perspektiiviõpetust, maalis maastiku- ja linnavaateid ning arhitektuurimälestisi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Edgar Peters Bowron, Joseph Rishel|pealkiri=Art in Rome in Eighteenth Century|aasta=2000|koht=London|kirjastus=Merrell Publishers|lehekülg=416|isbn=978-1858940984}}</ref> Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes maalis varemeid.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ian Chilvers|pealkiri=The Concise Oxford Dictionary of Art and Artists|aasta=1990|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=343}}</ref> == Elukäik == Panini sündis [[1691]]. aastal [[Piacenza]]s, mis oli linn [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] alla kuuluvas [[Parma hertsogkond|Parma hertsogkonnas]].<ref name=":0" /> Noorena õppis kodulinnas arhitektuuri ja maastikumaalimist Parma hertsogi [[Alessandro Farnese]] õukonnas, kuhu olid koondunud enamus tolleaegsed maastikumaalijaid. Panini õppis koos meistritega nagu näiteks [[Ferdinando Galli-Bibiena]] ja [[Giovanni Battista Galuzzi]].<ref name=":0" /> Tema huvi arhitektuuri vastu sai alguse [[1708]]. aastal, kui ta oli kirjutanud kokkuvõtte [[Giolio Troili da Spinlamberto]] koostatud raamatu [[perspektiiv]]iõpetusest (it k "Paradossi per pratticale la Prospettiua senza saperla").<ref name=":0" /> Edasi arendas ta oma andeid ka arhitektina Roomas. [[1717]].–[[1718]]. aastal oli ta juba tuntud kui iseseisev maastiku- ja arhitektuurimaalija ning asus edasi õppima figuurimaalija [[Benedetto Lutti]] koolkonnas Roomas.<ref name=":0" /> Noorpõlves töötas ta freskode maalijana Rooma aristokraatide villades ja lossides, kus kaunistas võlve, uksi ja aknaid. Hiljem töötas palatsodes paavstide kutsel.<ref name=":0" /> [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1718]] asus ta ametisse kunstiõpetajana [[Panteoni Akadeemia|Rooma Panteoni Akadeemias]] ja aasta hiljem [[San Luca Akadeemia]]s.<ref name=":0" /> [[1720]]. aastal sai ta maalijana tööd Palazzo de Carolis (''Bianca di Roma'') siseruumides ning [[1721]].–[[1722]]. aastal töötas kardinal [[Spinola]] tellimusel Seminario Romano ruumides.<ref name=":0" /> [[1722]]. aastal kutsus paavst [[Innocentius XIII]] ta kujundama Palazzo del Quirinale vaheruume. Samal aastal maalis ka vetuudimaale Palazzo Patrizi sisehoovis.<ref name=":0" /> Kaks aastat hiljem, pärast oma esimese naise [[Anna Teresa Faya]] surma abiellus Panini Rooma Prantsuse Akadeemia direktori [[Nicolas Vleughels]]i naise õe [[Caterina Gosset]]iga.<ref name=":2">Entry on Farnborough Hall Paninis for January 31 2013 Christie's New York Sale PDF http://www.academia.edu/2339820/Entry_on_Farnborough_Hall_Paninis_for_January_31_2013_Christies_New_York_Sale, lk 108–109; 111–112</ref> Panini akadeemilise karjääri tippsaavutuseks oli kunstiprofessori ametikoht Rooma Prantsuse Akadeemias. [[1743]]. aastal asus ta tööle dell'Arcadia Akadeemiasse.<ref name=":0" /> Panini õpetas perspektiiviõpetust mitmes akadeemias Roomas. Elu jooksul töötas ta koos paljude prantslastega ning temast sai mitme noore prantsuse kunstniku, näiteks [[Jean Nicolas Servandoni]], [[Charles Louis Clerisseau]], [[Claude Joseph Vernet]], [[Jean Honore Fragonard]] eeskuju.<ref name=":1" /> Eriti suureks mõjutajaks oli ta [[Hubert Robert]]ile, kes hakkas samuti varemeid kujutama.<ref>{{Raamatuviide|autor=Germain Bazin|pealkiri=Baroque and Rococo(World of Art)|aasta=1985|koht=London|kirjastus=Thames and Hudson|lehekülg=206|isbn=978-0500200186}}</ref> Giovanni Paolo Paninil oli kaks poega, kellest said samuti kunstnikud. Vanem poeg Giuseppe tegi joonistusi gravüüridele Panini maalide järgi ning noorem, Francesco, töötas Panini stuudios assistendina.<ref name=":2" /> Panini oli eluajal väga nõutud kunstnik ning tema antiiksete varemetega maale osteti palju.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Cumming (2005)|pealkiri=Silmaringi teatmik: Kunst|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Varrak|lehekülg=234|toimetaja=Eha Kõrge}}</ref> Giovanni Paolo Panini suri [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1765]].<ref name=":0" />[https://www.nga.gov/collection/artist-info.1766.html] == Looming == Panini maalis peamiselt linnavaateid, interjööri ja varemeid. Ta arendas välja ideaalmaastiku (''capriccio'') kujutamise ja oli esimesi vetuudimaalijate eelkäijaid. Tema maalid olid jõulised, kuid väga [[Ekstsentrilisus|ekstsentrilised]]. Kujutatud ehitised, varemed ja interjöör on väga detailsed. Tema suurimad eeskujud olid [[Giolio Troili da Spinlamberto]] perspektiiviõpetus ja [[Nicolas Poussin]]i heroilised maastikumaalid. Panini maalide kompositsioonis oli tähtsal kohal perspektiivitunnetus. Esimesed tellitud tööd olid dekoratiivsed freskomaalid, sealhulgas illusionistlikud laemaalid (ld ''quoadratura''), ornamentika ja maastikumaalid. Elu viimase kolmekümne aasta jooksul maalis ta Rooma linnavaateid, tänu millele sai ta samaväärse tunnustuse osaliseks nagu vetuudimaalijad [[Canaletto]] ja [[Piranesi|Giovanni Battista Piranesi]].<ref name=":2" /> === Tähtsamad teosed === [[Fail:Giovanni_Paolo_Pannini_-_Capriccio_of_Classical_Ruins_-_WGA16965.jpg|vasakul|pisi|Varemed, ''cappricio'']] ==== ''Cappricio'' klassikalistest varemetest (1725) ==== Pannini esimesi teoseid varemetest. [[1725]]. aastal kujutatud ideaalmaastik antiikvaremetest, mille taustal on [[Caius|Caius Cestiuse]] püramiid Roomas.<ref>{{Netiviide|Autor=Web Gallery of Art|URL=https://www.wga.hu/frames-e.html?/html/p/pannini/index.html|Pealkiri=Capriccio of Classical Ruins|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==== Arhitektuuri-''cappricio'' (1730) ==== [[Fail:Giovanni_Paolo_Pannini_-_Architectural_Capriccio_-_WGA16966.jpg|vasakul|pisi|Arhitektuuri-''cappricio'']] See arhitektuurne ideaalmaastikumaal kujutab Rooma varemeid, [[Marcus Aurelius]]e ratsamonumenti ja Rooma tagasi pöörduvaid sõdureid. [[Rooma foorum]]il asetseb hulgaliselt teisi tuntud varemeid ja ehitisi, näiteks [[Traianus]]e sammas, Egiptuse obelisk ja [[Minerva Medici]] tempel. Tegu polnud topograafiliselt täpse maaliga, vaid Panini idealiseeris ja moondas tegelikku olustikku oma fantaasia järgi. Erinevalt teistest sama perioodi [[Veduut|veduudi]]maalijatest, näiteks [[Bernando Belloto]]st ja [[Vanvitelli]]st, kujutas Panini maastikku oma nägemise järgi, näiteks lisas maalile ehitisi ja monumente, mida tegelikult sellel maastikul ei olnud. Tänu sellele sai ta ka kuulsaks.<ref>{{Netiviide|Autor=Web Gallery of Art|URL=https://www.wga.hu/frames-e.html?/html/p/pannini/index.html|Pealkiri=Architectural Capriccio|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[Fail:Giovanni_Paolo_Panini_-_Interior_of_the_Pantheon,_Rome_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Panini "[[Rooma Panteon]]i interjöör"]] ==== Rooma Panteoni interjöör (1734) ==== Panini üks kuulsamaid maale on "[[Rooma Panteoni interjöör]]" (ld "Interiora Panthei"), maalitud aastal [[1734]]. Kunstnik maalis mitu varianti [[Panteon]]i interjööridest aastatel [[1730]]–[[1735]] kahest asukohast: üks lõunapoolselt apsiidilt kahe [[Korintose stiil|korintose]] stiilis samba tagant ja teine kergelt ida poole kalduva samba eest. Vaatepunkt mõlemast positsioonist koondub kujutleva altari poolt pildi keskossa ruumi väljapääsu kohale. Panini on oskuslikult kasutanud perspektiivijooni, millega on saavutanud ruumilise illusiooni efekt – kasutanud valguse ja varju suhet ning sümmeetriliselt asetanud sambad ja skulptuurid niššides.<ref name=":0" /> ==== Rooma galeriid "Roma Antica" ja "Roma Moderna" (1758–1759) ==== [[Fail:Giovanni Paolo Panini – Modern Rome.jpg|vasakul|pisi|Panini "Roma Moderna"]] Panini kaks kõige suuremat teost on "[[Vana-Rooma galerii]]" (ld "Roma antica", [[1758]]) ja "[[Modernne Rooma galerii]]" ("Roma moderna", [[1759]]), mille oli tellinud kunstniku hea sõber [[abt]] [[Franqois-Claude de Montboissier]]. Vana-Rooma galerii pildil on kujutatud renessansikunstnike teoseid, näiteks [[Michelangelo]] "[[Mooses]]" ja maale Rooma amfiteatrist, [[Colosseum]]ist. Teises teoses on aga barokiajastu kunstiteosed, nagu Bernini skulptuurid "[[Apollon ja Daphne (Bernini)|Apollo ja Daphne]]" ja "[[Taavet (Bernini)|Taavet]]" ning maalid [[Piazza Navona]] väljakutest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Metropolitan Museum of Art|pealkiri=Europe in the age of enlightenment and revolution|aasta=1987|koht=New York|kirjastus=Metropolitan Museum of Art|lehekülg=18–19|isbn=978-0870994524}}</ref> Nende kahe maaliga oli ta teiste kunstnike teosed kaanoniks muutnud.<ref name=":2" /> [[Fail:Giovanni_Paolo_Pannini_-_Departure_of_the_Duc_de_Choiseul_from_the_Piazza_di_San_Pietro_-_WGA16982.jpg|pisi|Püha Peetruse väljak]] ==== Püha Peetruse väljak (1754) ==== Giovanni Paolo Panini teos "[[Püha Peetruse väljak (maal)|Püha Peetruse väljak]]" (ing k "Departure of the Duc de Choiseul from the Piazza di San Pietro") valmis aastal [[1754]]. [[Püha Peetruse väljak]]ust on ta samuti hulga erinevaid variante joonistanud ja maalinud. Panini on kujutanud väljaku topograafiliselt täpselt ehk sellisena nagu ta ka tegelikult välja näeb. Kujutatud [[Gian Lorenzo Bernini]] [[kolonnaad]] tekitab pildi keskele sümmeetrilise ruumi. Vaatepunkt koondub [[Sixtus V]] obeliskile (1586) ja [[Püha Peetruse basiilika]]le. [[Nero tsirkus]]e ala mõlemal pool on kaks purskkaevu – üks [[Gian Lorenzo Bernini|Bernini]] valmistatud aastal [[1675]] ja teine [[Maderno]] valmistatud aastal [[1613]]. Paremal pool fassaadi on näha [[Sixtuse kabel]]it. Figuuridena kujutas Panini väljaku keskel mitmeid kardinale, preestreid, valvureid ja tavakodanikke.<ref name=":2" /> ==== Püha Peetrise basiilika interjöör (1756–1759) ==== [[Fail:Ca' Rezzonico - Interno della basilica di San Pietro a Roma - Giampaolo Pannini.jpg|pisi|Panini "Püha Peetruse basiilika interjöör"]] Üks suuremaid töid, mille Panini maalis, oli [[Püha Peetruse basiilika]] interjöör aastatel [[1756]]–[[1759]]. Peetruse basiilika interjöörist maalis ta vähemalt kuus varianti alates juba [[1730]]. aastast. Sarnaselt eelmiste teostega kasutas ta ka siin tavapärast kompositsiooni – vaatepunkt koondub kõige tähtsamale objektile, milleks on Lorenzo Bernini tehtud [[baldahhiin]] Püha Peetruse basiilikas. Nišid ja sambad raamivad pildi ning keskel on tühjus, kus figureerib grupp aadlikke ja aristokraate koos daamidega.<ref name=":0" /> == Galerii == <gallery> Fail:'A Concert' by Giovanni Paolo Panini.jpg|Panini "Ballisaal" Fail:Giovanni Paolo Panini - Diogenes.jpg|Panini "Diogenes" Fail:Giovanni Paolo Panini The Wedding at Cana, about 1725.jpg|Panini "Pulmad" Fail:Giovanni Paolo Panini - Roman Capriccio, The Colosseum and Other Monuments - 50.6 - Indianapolis Museum of Art.jpg|Panini "Colosseum" Fail:Giovanni Paolo Pannini - Fête musicale - 1747.jpg|Panini "Fête Musicale" Fail:Giovanni Paolo Pannini - Piazza Navona in Rome - WGA16976.jpg|Panini "Piazza Navona" Fail:Panini Bildergalerie des klassischen Rom.jpg|Panini "Roma Antica" Fail:Giovanni Paolo Panini - The Calling of Saint Matthew - Google Art Project.jpg|Panini "Püha Matteuse kutse" </gallery> == Viited == <references responsive="" /> == Välislingid == *[https://www.nga.gov/collection/artist-info.1766.html National Art Gallery] *[https://www.britannica.com/biography/Giovanni-Paolo-Pannini Encyclopaedia Britannica] *[http://libmma.contentdm.oclc.org/cdm/compoundobject/collection/p15324coll10/id/56268/rec/16 Art and the empire city: New York, 1825-1861] *[http://libmma.contentdm.oclc.org/cdm/compoundobject/collection/p15324coll10/id/59328/rec/1 "Europe in the age of enlightenment and revolution"] *[https://web.archive.org/web/20130517161751/http://collections.umfa.utah.edu/index.php/Detail/Object/Show/object_id/185 "Capriccio of Roman Ruins with Figures"] [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1691]] [[Kategooria:Surnud 1765]] mpexx6mvk6zdxkrdpfwqlu9l4mre0r6 0 510666 7170304 6637974 2026-06-10T17:59:26Z Sjur 66496 7170304 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Halina Górecka | pilt = Halina Górecka and Ewa Kłobukowska 1964.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Halina Górecka (vasakul) ja [[Ewa Kłobukowska]] 1964. aasta olümpiamängudel | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1938|02|04}} | sünnikoht = [[Chorzów]] | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 Tōkyō]]|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Halina Sylwia Górecka''' (neiupõlvenimi Halina Richter, hiljem Halina Herrmann; sündinud [[4. veebruar]]il [[1938]] [[Chorzów]]is) on Poola ja Saksamaa endine kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Halina Górecka pronksi võitnud Poola 4×100 meetri jooksu teatevõistkonda. Neli aastat hiljem [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tōkyō olümpiamängudel]] võitis ta [[4×100 meetri teatejooks]]us Poola naiskonna koosseisus kuldmedali. [[1968]]. aastal [[1968. aasta suveolümpiamängud|México olümpiamängudel]] esindas ta [[Lääne-Saksamaa]] naiskonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Gorecka, Halina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] cqzmvzpuk5o47ksccelcdwrgxhq4jc1 0 511747 7170328 7073151 2026-06-10T18:11:52Z Sjur 66496 7170328 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Nadine Visser | pilt = Nadine Visser London 2017.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nadine Visser 2017. aasta MM-il Pekingis | riik = Holland | sünniaeg = {{süv|1995|2|9}} | sünnikoht = [[Hoorn]] | pikkus = 175 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=v/athlete=125791-visser-nadine/index.html Nadine Visser]. european-athletics.org. Vaadatud 11.6.2018</ref> | kaal = 63 kg<ref name="european"/> | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2017]]|100 m tõkkejooks}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|100 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010]]|100 m tõkkejooks}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010]]|Seitsmevõistlus}} {{MedalVõistlus|[[Suveuniversiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta suveuniversiaad|2017]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Nadine Visser''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1995]] [[Hoorn]]is) on [[Holland]]i [[kergejõustiklane]] ([[tõkkejooksja]] ja [[seitsmevõistleja]]). 10. juunil 2018 püstitas ta [[Teemantliiga]] etapil [[Stockholm]]is Hollandi rekordi 12,71, ületades 1989. aastast [[Marjan Olyslager]]ile kuulunud rekordi kuue sajandikuga. Isiklikku rekordit parandas ta seitsme sajandikuga.<ref>[https://nos.nl/artikel/2235871-visser-verbetert-stokoud-nederlands-record-op-100-meter-horden.html "Visser verbetert stokoud Nederlands record op 100 meter horden"]. nos.nl. 10.6.2018. Vaadatud 11.6.2018</ref> [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Torun]]is jooksis ta 60 meetri tõkkejooksu Hollandi rekordi 7,77 sekundit ning võitis kuldmedali. Sama aasta 9. septembril jooksis ta [[Zürich]]is 100 meetri tõkkejooksus Hollandi rekordi 12,51. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis Visser ajaga 7,84 [[Reetta Hurske]] järel hõbemedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 100 meetri tõkkejooksus ajaga 12,43 neljanda koha. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis ta [[Ditaji Kambundji]] järel hõbemedali Hollandi rekordiga 7,72. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sama aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Nanjing Shi|Nanjingis]] oli ta ajaga 7,76 kuues. == Isiklikud rekordid == <small>Seisuga 22. august 2022</small> === Välisrekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,25''' || [[29. august]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Utrecht]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,38''' || [[18. juuli]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Arnhem]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.13,08''' || [[20. september]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Talence]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || align="center"| '''12,51''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[9. september]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''1.80''' || [[22. august]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''6.48''' || [[31. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''13.64''' || [[13. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Lisse]] |- | [[Odavise]] || align="center"| '''44.01''' || [[31. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Seitsmevõistlus]] || align="center"| '''6467''' || [[31. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |} === Siserekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,30''' || [[16. veebruar]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.21,90''' || [[5. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"| '''7,72''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. märts]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''1.75''' || [[26. jaanuar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''6.40''' || [[21. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''13.89''' || [[28. jaanuar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[Naiste viievõistlus|Viievõistlus]] || align="center"| '''4428''' || [[5. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.nadinevisser.nl/ Ametlik koduleht] * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Visser, Nadine}} [[Kategooria:Hollandi tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Hollandi seitsmevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 3zbxfa2g36holwm4m43fou6n441xq9g 0 517855 7170562 6551718 2026-06-11T07:03:18Z Kuriuss 38125 7170562 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vanapagana_jäljehaud.jpg|pisi|Vanapagana jäljehaud]] [[Pilt:Üks_kolmest_Vanapagana_jäljehauast.jpg|pisi|Üks jäljehaudadest]] [[Pilt:Vanapagana jäljehaudade infotahvel.jpg|pisi|Infotahvel jäljehaudade juures]] [[Pilt:Suunaviidad Vanapagana jäljehaudadele.jpg|pisi|Suunaviidad Vanapagana jäljehaudadele]] '''Vanapagana jäljehauad''' on kolm lähestikku asuvat piklikku ja järsuveerulist [[sulglohk]]u [[Paganamaa]]l [[Võrumaa]]l [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]. Nende lohkude läbimõõt on 50–100 m ja sügavus 15–20 meetrit. Veerude kalle ulatub kuni 25 kraadini (ja kohati isegi üle selle<ref>{{netiviide | Autor = Palo, T. | Pealkiri = Pagana tore maa | URL = http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus11_2016.pdf | Täpsustus = pdf, lk 52 | Väljaandja = Eesti Loodus | Aeg = november 2016 | Kasutatud = 06.08.2018 | Keel =}}</ref>). Lohkude põhjad on erinevates [[Soostumine|soostumise]] staadiumites ja nende nõlvad on tugevasti võsastunud. Jäljehaudade ümbrus olevat olnud vanasti lage ja piklikud lohud meenutanud kõrgemalt vaadates hiiglaslikke jalajälgi. ==Teke== Sulglohud kujunesid [[moreen]]i sisse jäänud jääpankade sulamisel.<ref name="VKT1">{{netiviide | Autor = Turb, M. | Pealkiri = PAGANAMAA maastikukaitseala | URL = https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Keskkonnaharidus/paganamaa_EST.pdf | Täpsustus = pdf | Väljaandja = Võrumaa Keskkonnateenistu | Aeg = 2008 | Kasutatud = 06.08.2018 | Keel =}}</ref> ==Rahvapärimus== Koht on seotud [[rahvapärimus]]ega, mille kohaselt [[Vanapagan]] maganud, käed-jalad laiali, lähedases [[Kurõsuu]]s (Kuresoos). Vanajumala müristamise peale pagenud pagan [[Kikkajärv]]e. Jäänudki järele inimese kehakujuga lohk ja jäljehauad.<ref name="VKT1" /> Kuna Vanapagan üritanud igal sammul oma kuju muuta, on jäljehauad selle tunnistajatena erinevad. ==Täpsem iseloomustus== Esimene jäljehaud on kinnine sulglohk, mille põhjas püsis varem vesi ja selles leotati linu. Teine jäljehaud on suurem, umbes 50 meetri pikkune ja 30 meetri laiune. Kolmas jäljehaud on teistest veidi väiksem ja asub teest 60 meetri kaugusel. ==Vaata ka== * [[Paganamaa maastikukaitseala]] ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti geograafia]] [[Kategooria:Rõuge vald]] avco9qq1urg8okvo108fn45z943ps0s 0 530088 7170207 6836944 2026-06-10T13:58:17Z ~2026-34037-70 231367 Lisasin Jaan Muna filmi autori. Lisasin 2007 filmi ja autori. 7170207 wikitext text/x-wiki '''Vaba Vaimu priis''' on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] auhind. ==Laureaadid== *2003 – [[Kullar Viimne]] filmi "[[See pole kuigi romantiline]]" eest<ref name="efis.ee">https://web.archive.org/web/20181205083232/http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/kullar-viimne (vaadatud 04.12.2018)</ref> {{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2018}}2007- Jaan-Jürgen Klaus filmi " Erakpoeet Marko Kompus" eest, *2013 – [[Jaan Muna]] filmi "[[Reaktiivkodanik Jaan Muna]]" eest<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16435 "Reaktiivkodanik Jaan Muna"] Eesti Filmi andmebaasis</ref><ref>[http://www.vooremaa.ee/jaan-jurgen-klaus-tartu-vaimu-portreteerija/ Tartu vaimu portreteerija] Vooremaa 21.09.2013</ref> filmi autoriks Jaan-Jürgen Klaus ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti filmiauhinnad]] 2vpu1llm8ejvucvjk5o76pdfqw6pnwq 7170214 7170207 2026-06-10T14:18:06Z ~2026-34037-70 231367 Lisasin Sander Marani nime seoses tema Vaba Vaimu priis auhinna saamisega 2012 ja link kroonika artikklist kus see nimi figureerib. Lisasin viite lingi Jaan-Jürgen Klausi filmile "Erakpoeet Marko Kompus" mis sisaldab 2007 aasta intervjuud Tartu Postimehe ajakirjanik Raimu Hansoniga seoses Eclectica festivalil osalemisega. Seal ka kirjas Erakpoeedi Vaba Vaimu Priis auhind Palamusel Theodor Lutsu filmipäevadel 2007 aastal. 7170214 wikitext text/x-wiki '''Vaba Vaimu priis''' on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] auhind. ==Laureaadid== *2003 – [[Kullar Viimne]] filmi "[[See pole kuigi romantiline]]" eest<ref name="efis.ee">https://web.archive.org/web/20181205083232/http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/kullar-viimne (vaadatud 04.12.2018)</ref> {{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2018}}2007- Jaan-Jürgen Klaus filmi " Erakpoeet Marko Kompus" eest <ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-04 |pealkiri=Eclectica |url=https://tartu.postimees.ee/1698803/eclectica |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> 2012- Sander Maran filmi " Ruubiku kuubik" 2012 eest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Theodor Lutsu filmipäevadel said auhinnad jagatud |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/64818360/theodor-lutsu-filmipaevadel-said-auhinnad-jagatud |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> *2013 – [[Jaan Muna]] filmi "[[Reaktiivkodanik Jaan Muna]]" eest<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16435 "Reaktiivkodanik Jaan Muna"] Eesti Filmi andmebaasis</ref><ref>[http://www.vooremaa.ee/jaan-jurgen-klaus-tartu-vaimu-portreteerija/ Tartu vaimu portreteerija] Vooremaa 21.09.2013</ref> filmi autoriks Jaan-Jürgen Klaus ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti filmiauhinnad]] fkk2kfxbw2wwm87kpw3z8nvtm1v4jar 0 535234 7170292 7031308 2026-06-10T17:48:44Z Joosep-Georg 2035 Perenime viide. 7170292 wikitext text/x-wiki '''Ants [[Repnau]]''' (kuni 1940 '''Arthur Repnau''') ([[30. august]] [[1914]] [[Tallinn]] – [[3. juuni]] [[2002]] Simi Valley, [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]])<ref name="VES1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/2002/06/13/12 |Pealkiri=Surmakuulutus |Väljaanne=Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly |Aeg=13. juuni 2002 |Kasutatud=4.02.2019}}</ref> oli eesti lendur ([[lipnik]], 1939; [[nooremleitnant]], 1940). Ta lõpetas [[1937]]. aastal Eesti sõjaväe lennukooli lendur-allohvitserina. Hiljem lõpetas ka sõjakooli ning ülendati leitnandiks.<ref name="ES1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/eestisona/1943/12/10/30 |Pealkiri=Eesti lendureile kaks I klassi Raudristi |Väljaanne=Eesti Sõna |Aeg=10. detsember 1943 |Kasutatud=4.02.2019}}</ref> Eesti vabatahtlike lennuüksuse asutamisel Saksa mereväe koosseisus [[1942]]. aasta alguses, oli ta selles üksuses üks esimesi vabatahtlikke lendureid.<ref name="ES1" /> [[1943]]. aastal tunnustas [[Wehrmacht]]i juhatus teda I klassi [[Raudrist|Raudristiga]].<ref name="RL1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/page/rindele/1943/11/27/3 |Pealkiri=Uus tunnustus eestlaste vaprusele |Väljaanne=Rindeleht |Aeg=27. november 1943 |Kasutatud=4.02.2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24030 Ohvitseride andmekogu: Arthur Repnau] * [https://dea.digar.ee/article/eestisona/1943/12/10/30 Foto: Ants Repnau] {{JÄRJESTA:Repnau, Ants}} [[Kategooria:Sonderstaffel Buschmanni koosseis]] [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti metsavennad]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2002]] 8aks57yqkn5f0pm2j0buncj6wsl3lmb 0 535475 7170456 6545241 2026-06-10T20:24:04Z Kuriuss 38125 7170456 wikitext text/x-wiki [[File:BnF ms. 854 fol. 50v - Aimeric de Péguilhan (1).jpg|thumb|Aimeric de Peguilhan, initsiaal 13. sajandi käsikirjas (BnF MS 854 fo 50v)]] '''Aimeric de Peguilhan''' (u 1170 – u 1230) oli [[Provence]]'i [[trubaduur]]. Tema eluloo (''vida'') järgi oli ta [[Toulouse]]'i riidekaupmehe poeg (Peguilhan on küla [[Haute-Garonne'i departemang]]us [[Saint Gaudens (Haute-Garonne)|Saint Gaudens]]i lähedal). Aimeric oli rändmuusik, kes teenis õukondades [[Lõuna-Prantsusmaa]]l, [[Hispaania]]s ja [[Põhja-Itaalia]]s. Tema esimene patroon arvatakse olevat olnud [[Toulouse'i krahv]] [[Raimon V]]. Ta jõudis elu jooksul olla [[Guilhem de Berguedan]]i, [[Béarn]]i vikondi Gaston VI, [[Comminges]]' krahvi Bernard IV, [[Aragón]]i kuninga [[Pedro II (Aragón)|Pedro II]], [[Kastiilia]] kuninga [[Alfonso VIII]], [[Montferrat]]' markkrahvi Guillaume IV, [[Malaspina]] markkrahvi Guilhemi ning [[Azzo VI d'Este|Azzo VI]] ja [[Beatrice d'Este]] teenistuses.<ref>[http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000000349 Aimeric de Peguilhan] oxfordmusiconline.com</ref> == Looming == Aimeric de Peguilhani loomingust on säilinud 54 teksti, kuus neist meloodiaga<ref>http://www.hoasm.org/IIA/Aimeric.html</ref>: * Atressi·m pren com fai al jogador * Cel que s'irais ni guerrej' ab amor * En Amor trop alques en que·m refraing * En greu pantais m'a tengut longamen * Per solatz d'autrui chan soven * Qui la vi, en ditz Enamik tema loodust on [[kantsoon]]id. On ka mõned [[tentsoon]]id ([[partiimen]]id) ja [[sirventees]]id ning neli või viis ''[[planh]]''{{'}}i. {{commonskat|}} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Michel-André Bossy. Aimeric de Peguilhan's "''partimens''". Neuphilologische Mitteilungen, vol. 80, nr. 2 (1979), lk. 123–132 [[Kategooria:Trubaduurid]] [[Kategooria:Keskaja luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 13. sajandil]] i91txv2gsbgru5jo9z5qu1twmz1ff6z 0 537424 7170480 6224882 2026-06-10T21:17:40Z Raamaturott 56450 7170480 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Issa_Diop_(2018-04-21).jpg|pisi|Issa Diop (2018)]] '''Issa Laye Lucas Jean Diop''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1997]] [[Toulouse]]'is) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na [[Premier League]]'i klubis [[Fulham FC|Fulham]]. Diop alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[Toulouse FC]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 2006. aastal. Prantsusmaa kõrgliigas tegi ta klubi põhimeeskonnas debüüdi 2015. aasta novembris ning lõi juba oma teises mängus klubikarjääri esimese värava. 2018. aasta juunis liitus ta Inglismaa kõrgliigaklubiga [[West Ham United FC|West Ham United]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Arvatav üleminekusumma oli 22 miljonit naelsterlingit, millega oli Diop West Ham Unitedi läbi aegade kallim ost.<ref>[https://www.whufc.com/news/articles/2018/june/19-june/west-ham-sign-sought-after-french-defender-issa-diop "West Ham sign sought-after French defender Issa Diop"]. West Ham United F.C. 19.6.2018. Vaadatud 23.2.2019</ref><ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/football/44522330 "Issa Diop: West Ham sign Toulouse defender for club record £22m"]. BBC Sport. 19.6.2018. Vaadatud 23.2.2019</ref> Tema Premier League'i debüüt ei alanud hästi, kui ta lõi 25. augustil toimunud mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[omavärav]]a, kuid juba kolm päeva hiljem liigakarikamängus [[AFC Wimbledon]]i vastu oma esimese värava West Ham Unitedi kasuks. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta West Ham Unitedi kasuks 22. veebruaril 2019 mängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu. 2022. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Fulhamiga.<ref name=whuxfer>{{cite web | title=Issa Diop joins Fulham | publisher=West Ham United | url=https://www.whufc.com/news/issa-diop-joins-fulham | date=10 August 2022 | access-date=10 August 2022}}</ref><ref>{{cite web |title=Diop signs for Fulham |url=https://www.fulhamfc.com/news/2022/august/10/issa-diop-signs-for-fulham/ |publisher=Fulham |access-date=10 August 2022 |date=10 August 2022 |url-status=live}}</ref> Aastatel 2013–2018 mängis Diop Prantsusmaa noortekoondistes. 2016. aastal tuli ta Prantsusmaa kuni 19-aastaste koondisega Euroopa meistriks. 2026. aastas märtsis otsustas ka Maroko koondise kasuks.<ref>{{cite web |url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Issa-diop-appele-avec-le-maroc-pour-la-premiere-fois-ayyoub-bouaddi-toujours-indecis-ne-figure-pas-dans-la-liste/1660757?utm_campaign=facebook&utm_medium=photo&utm_source=Social%20media |title=Issa Diop appelé avec le Maroc pour la première fois, Ayyoub Bouaddi, toujours indécis, ne figure pas dans la liste |publisher=L'Équipe |language=fr |date=19 March 2026 |access-date=19 March 2026}}</ref> Maroko jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 27. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.co.uk/issa-diop/nationalmannschaft/spieler/272622/verein/3575/plus/0 Issa Diop - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 11.6.2026</ref> Tema vanaisa mängis 1970. aastatel [[Bordeaux' Girondins]]is ning oli esimene [[Sengeal]]i mängija Prantsusmaa kõrgliigas.<ref>{{cite web |url=http://www.tfc.info/graine-de-pitchouns-issa-diop |archive-url=https://web.archive.org/web/20180613184644/http://www.tfc.info/graine-de-pitchouns-issa-diop |title=Graine de Pitchouns – Issa Diop |date=26 June 2015 |archive-date=13 June 2018 |access-date=29 January 2019 |publisher=Toulouse FC}}</ref> Ema kaudu on ta ka Maroko päritolu.<ref>{{cite web |url=https://www.20minutes.fr/sport/football/2219567-20180212-tfc-france-senegal-maroc-capitaine-issa-diop-embarras-choix-avenir-international |title=TFC: France, Sénégal, Maroc... Le capitaine Issa Diop a l'embarras du choix pour son avenir international |website=20 Minutes |date=12 February 2018 |access-date=11 October 2018}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Fulham FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Maroko koondis}} {{JÄRJESTA:Diop, Issa}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Toulouse FC jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Fulham FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] hr7g69f74lsxvfiv9iw3sfxokq4exba 7170481 7170480 2026-06-10T21:18:11Z Raamaturott 56450 7170481 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Issa_Diop_(2018-04-21).jpg|pisi|Issa Diop (2018)]] '''Issa Laye Lucas Jean Diop''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1997]] [[Toulouse]]'is) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na [[Premier League]]'i klubis [[Fulham FC|Fulham]]. Diop alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[Toulouse FC]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 2006. aastal. Prantsusmaa kõrgliigas tegi ta klubi põhimeeskonnas debüüdi 2015. aasta novembris ning lõi juba oma teises mängus klubikarjääri esimese värava. 2018. aasta juunis liitus ta Inglismaa kõrgliigaklubiga [[West Ham United FC|West Ham United]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Arvatav üleminekusumma oli 22 miljonit naelsterlingit, millega oli Diop West Ham Unitedi läbi aegade kallim ost.<ref>[https://www.whufc.com/news/articles/2018/june/19-june/west-ham-sign-sought-after-french-defender-issa-diop "West Ham sign sought-after French defender Issa Diop"]. West Ham United F.C. 19.6.2018. Vaadatud 23.2.2019</ref><ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/football/44522330 "Issa Diop: West Ham sign Toulouse defender for club record £22m"]. BBC Sport. 19.6.2018. Vaadatud 23.2.2019</ref> Tema Premier League'i debüüt ei alanud hästi, kui ta lõi 25. augustil toimunud mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[omavärav]]a, kuid juba kolm päeva hiljem liigakarikamängus [[AFC Wimbledon]]i vastu oma esimese värava West Ham Unitedi kasuks. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta West Ham Unitedi kasuks 22. veebruaril 2019 mängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu. 2022. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Fulhamiga.<ref name=whuxfer>{{cite web | title=Issa Diop joins Fulham | publisher=West Ham United | url=https://www.whufc.com/news/issa-diop-joins-fulham | date=10 August 2022 | access-date=10 August 2022}}</ref><ref>{{cite web |title=Diop signs for Fulham |url=https://www.fulhamfc.com/news/2022/august/10/issa-diop-signs-for-fulham/ |publisher=Fulham |access-date=10 August 2022 |date=10 August 2022 |url-status=live}}</ref> Aastatel 2013–2018 mängis Diop Prantsusmaa noortekoondistes. 2016. aastal tuli ta Prantsusmaa kuni 19-aastaste koondisega Euroopa meistriks. 2026. aastas märtsis otsustas ka Maroko koondise kasuks.<ref>{{cite web |url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Issa-diop-appele-avec-le-maroc-pour-la-premiere-fois-ayyoub-bouaddi-toujours-indecis-ne-figure-pas-dans-la-liste/1660757?utm_campaign=facebook&utm_medium=photo&utm_source=Social%20media |title=Issa Diop appelé avec le Maroc pour la première fois, Ayyoub Bouaddi, toujours indécis, ne figure pas dans la liste |publisher=L'Équipe |language=fr |date=19 March 2026 |access-date=19 March 2026}}</ref> Maroko jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 27. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.co.uk/issa-diop/nationalmannschaft/spieler/272622/verein/3575/plus/0 Issa Diop - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 11.6.2026</ref> Tema vanaisa mängis 1970. aastatel [[Bordeaux' Girondins]]is ning oli esimene [[Senegal]]i mängija Prantsusmaa kõrgliigas.<ref>{{cite web |url=http://www.tfc.info/graine-de-pitchouns-issa-diop |archive-url=https://web.archive.org/web/20180613184644/http://www.tfc.info/graine-de-pitchouns-issa-diop |title=Graine de Pitchouns – Issa Diop |date=26 June 2015 |archive-date=13 June 2018 |access-date=29 January 2019 |publisher=Toulouse FC}}</ref> Ema kaudu on ta ka Maroko päritolu.<ref>{{cite web |url=https://www.20minutes.fr/sport/football/2219567-20180212-tfc-france-senegal-maroc-capitaine-issa-diop-embarras-choix-avenir-international |title=TFC: France, Sénégal, Maroc... Le capitaine Issa Diop a l'embarras du choix pour son avenir international |website=20 Minutes |date=12 February 2018 |access-date=11 October 2018}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Fulham FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Maroko koondis}} {{JÄRJESTA:Diop, Issa}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Toulouse FC jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Fulham FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] rjyg7blipqbdglhpe52j7wqk7ihj0jw 0 543741 7170230 5928120 2026-06-10T15:08:27Z Kuriuss 38125 7170230 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Louis Joseph Xavier François''' ([[22. oktoober]] [[1781]] [[Versailles]] – [[4. juuni]] [[1789]] [[Meudon]]) oli [[Louis XVI]] ja [[Marie Antoinette]]'i vanim poeg ja Prantsusmaa dofään kogu elu jooksul. Ta suri enne revolutsiooni algust seitsmeaastaselt tuberkuloosi ja talle järgnes tema noorem vend, [[Louis XVII|Louis-Charles]]. [[Kategooria:Bourbonid]] [[Kategooria:Sündinud 1781]] [[Kategooria:Surnud 1789]] d9dntvxegwa5lrwd2aqmyjbmdoez2ps 0 543952 7170378 6635224 2026-06-10T18:53:16Z Velirand 67997 7170378 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andrus Seeme | pilt = | amet = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 30. märts 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Kanepi vald|Kanepi]] [[Kanepi vallavanem|vallavanem]] | ametiajaalgus2 = 2017 | ametiajalõpp2 = 2019 | eelmine2 = [[Mikk Järv]] | järgmine2 = [[Piret Rammul]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1969|11|8}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2002–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Põlva Keskkool]] | alma_mater =[[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Andrus Seeme''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1969]]) on eesti poliitik. Ta kuulub [[Reformierakond]]a. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti ta 264 häälega Kanepi vallavolikogu liikmeks. 2017–2019 oli ta [[Kanepi vald|Kanepi]] vallavanem.<ref>[https://lounaeestlane.ee/kanepi-valda-hakkab-juhtima-andrus-seeme Kanepi valda hakkab juhtima Andrus Seeme]/</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti ta [[Riigikogu]] [[XIV Riigikogu|XIV koosseisu]] liikmeks 764 häälega.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-11-voting-result.html</ref> Ta sai kompensatsioonimandaadi.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/fd57045c-5dde-4c26-bf60-e5c294da0e4c/Andrus-Seeme Andrus Seeme (Riigikogu kodulehel)] {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Seeme, Andrus}} [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 8g0itb8jqyt2tvjqdkxwjsvle865f2c 0 549585 7170422 6476819 2026-06-10T19:55:12Z Kuriuss 38125 7170422 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Infokast ravim | nimi = Tsitramoon | pilt = ЦИТРАМОН П.jpg | tüüp = kombo | komponent1 = Aspiriin | klass1 = mittesteroidne põletikuvastane vahend | komponent2 = Fenatsetiin | klass2 = valu vaigistav ja palavikku alandav | komponent3 = Kofeiin | klass3 = erguti | ATC_prefix = N02 | ATC_suffix = BA51 }} '''Tsitramoon''' on valu vaigistav, verd vedeldav, [[palavik]]ku alandav ja põletikuvastane [[ravim]]. Kasutatakse [[peavalu]] ja [[Külmetushaigused|külmetushaiguste]] korral. == Üldteave == Nimetus ''tsitramoon'' ei vasta praegusel ajal mitte ühegi konkreetse ravimi koostisele, vaid pigem tuletab see patsientidele meelde, milline toime on ravimil, millest oli endistes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[liiduvabariik]]ides saanud tuttav [[bränd]]. Traditsiooniline tsitramooni (''Tabulettae'' "Citramonum") koostis: *[[Aspiriin|atsetüülsalitsüülhape]] 0,24 g *[[fenatsetiin]] 0,18 g *[[kofeiin]] 0,03 g *[[Kakaopuu (perekond)|kakao]] 0,015 g *[[sidrunhape]] 0,02 g Sellise koostisega ravimit ei toodeta enam. Uusi ravimeid, mille nimetuses on sõna ''tsitramoon'', toodetakse paljudes farmaatsiaettevõtetes. Sageli on neil järgmine koostis: *[[Aspiriin|atsetüülsalitsüülhape]] 0,24 g *[[paratsetamool]] 0,18 g *[[kofeiin]] 0,03 g Fenatsetiini asendamine paratsetamooliga tsitramooni koostises on tingitud olulistest kõrvaltoimetest, mis on seotud [[nefropaatia]] arenguga. Fenatsetiin on müügilt kõrvaldatud paljudes riikides, sealhulgas [[Venemaa]]l. Paratsetamool on fenatsetiini peamine [[metaboliit]] keemiliselt lähedaste omaduste poolest. Fenatsetiini manustamisel avaldub organismis kiiresti valu vaigistav toime. Paratsetamool ei erine oluliselt fenatsetiinist valu vaigistava toime poolest. Sarnaselt fenatsetiiniga on sellel nõrk põletikuvastane toime. Paratsetamooli peamine eelis on väike [[Mürgisus|toksilisus]]. Kakao ja sidrunhappe eemaldamine tsitramooni koostisest on tingitud nende komponentide ravitoime olulise mõju puudumisest. [[Kategooria:Ravimid]] 2ar5shevo17akpa3u2fyp7vspnxa0b6 0 551800 7170629 7170101 2026-06-11T09:32:16Z Taurus404 80079 /* Delhi sultanaat */ 7170629 wikitext text/x-wiki [[Fail:India (orthographic projection).svg|pisi|India 21. sajandil]] '''India ajalugu''' ülevaatliku kirjeldusena tänapäeva [[India]] alade ajaloolistest sündmustest ja arengust. {{Sisukord paremale}} ==India esiaeg== [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|180px|vasakul|Induse kultuuri asuala]] Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on [[kiviaeg]]sed varjupaigad [[Bhimbetka]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks [[Induse kultuur]]iks,<ref name="CtWKs" /> mis pärineb aastast umbes aastast 3400 e.m.a. Induse kultuur oli [[pronksiaeg]]ne [[tsivilisatsioon]] Loode-[[India]]s, Induse jõe orus 3300 e.m.a 3300–1300&nbsp;e.m.a (kõrgaeg 2600–1900 e.m.a). [[Vana-Egiptus]]e ja [[mesopotaamia]] kultuuride kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikum kõrgkultuur. Induse ehk [[Harappa]] kultuuris kujunesid välja [[niisutuspõllundus]], kindlustatud linnad ([[Kalibangan]], [[Dhorãji]]) ja kaubandus. [[18. sajand eKr|18. sajandi]] järel e.m.a kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani e.m.a.<ref name="EE" /> {{Vaata|Induse kultuur}} ===Hinduism === Induse tsivilisatsioonile järgnes [[Veedade kultuur|vedade ajastu]], mis pani aluse [[hinduism]]ile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]].<ref name="b7HwQ" /> ===Indoiraanlased === {{vaata|Indoiraanlased}} [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande II poolel eKr]] tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse [[Indoiraani keeled|indoiraani keeli]] kõnelevad rahvad.<ref>Tony Joseph:[https://www.thehindu.com/society/history-and-culture/theres-no-confusion-the-new-reports-clearly-confirm-arya-migration-into-india/article29409611.ece New reports clearly confirm ‘Arya’ migration into India] The Hindi, 13. september 2019</ref> ===Budism === {{Vaata|Budism}}, ''[[Siddhārtha Gautama]]'' Umbkaudu 550 e.m.a rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse [[Mahajanapada]]de nime all.<ref name="b7HwQ" /> ==Maurya keisririik == {{vaata|Maurja Riik}} [[Pilt:Diadoch.png|pisi|vasakul|[[Hellenism|Hellenistlikud]] [[diadohhid]]e riigid ja Maurya keisririigi alad]] [[Pilt:Mauryan Empire 260 BCE.png|pisi|Maurya keisririigi alad [[3. sajand eKr|3. sajand]]il eKr]] [[3. sajand eKr|3. sajand]]il eKr ühendasid India järk-järgult [[Maurya keisririik|Maurya keisririigi]] alla [[Chandragupta Maurya]], tema poeg [[Bindusara]] ning pojapoeg [[Ašoka]].<ref name="UDYAD" /> Ašoka päris Maurya impeeriumi trooni umbes 273 e.m.a oma isalt [[Bindusara]]lt. Juba sel ajal haaras impeerium enda alla suurema osa Indiat ning ulatus isegi [[Kesk-Aasia]]sse. Ainult kagupiirkond ja osa lõunaaladest jäid Ašoka võimuulatusest välja. Ašokat alustas sõjategevust idarannikul asunud Kalinga riigi vastu ja ta ühendas ta esimesena suurema osa Indiast. Siiski tõi sõda kaasa tohutuid tapatalguid ning kui teated sellest jõudsid Ašokani, valdas teda kahetsus ja tülgastus sõja vastu. Mõjutatunud [[Buddha]] õpetusest, loobus ta vägivaldsetest vallutusretkedest ning pühendas oma elu Buddha õpetuste levitamisele. Tema kullerid läkitati [[Süüria]]sse, [[Egiptus]]esse, [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]sse, [[Küreene]]sse, [[Epeiros]]esse ja ka [[Sise-Aasia]]sse, viies kaasa tema tervituse ja Buddha sõnumi. Pärast Ašoka surma käis impeerium alla ja [[185 eKr]] tapeti viimane Maurjade dünastia järeltulija, mille tulemusena riik lagunes mitmeks osaks. ==Guptade impeerium == [[Pilt:GuptaEmpire300-550.png|pisi|vasakul|Guptade impeeriumi alad oma võimsuse tipus, aastatel 300-550]] [[3. sajand]]ist valitses Indiat [[Gupta keisririik|Gupta dünastia]]; seda nimetatakse vahel "[[India kuldaeg|India kuldajaks]]".<ref name="mwiQV" /><ref name="8vutL" /> {{Vaata|Guptade riik}} [[Lõuna-India]] suurriikide hulka kuulusid [[Chalukya dünastia|Chalukya]], [[Chola dünastia|Chola]] ja [[Vijayanagara keisririik]]. Sel ajastul õitsesid [[Teadus ja tehnika Vana-Indias|teadus, tehnika]], [[India leiutiste ja avastuste loend|insenerikunst]], [[India kunst|kunst]], [[India loogika|loogika]], [[India keeleteadus|keeleteadus]], [[India kirjandus|kirjandus]], [[India matemaatika|matemaatika]], [[India astronoomia|astronoomia]], [[India usund|usund]]. ==Delhi sultanaat== [[Pilt:Tughlaq dynasty 1321 - 1398 ad.PNG|pisi|Delhi sultanaadi alad [[14. sajand]]il]] Pärast [[islam]]i [[Islami vallutus Indias|sissetungi Kesk-Aasiast]] [[10. sajand|10]]–[[12. sajand]]il langes suurem osa [[Põhja-India]]st [[Delhi sultanaat|Delhi sultanaadi]] ning võimu alla. [[1192]]. aastal vallutas linna [[Muhammad Ghuri]], kes pani aluse muslimite võimule Põhja-Indias. Delhi sultanaat tekkis [[Guriidid]]e hõivatud India aladel, kui asehaldur Kutbud-din Aibek (1206–1210) kuulutas enda sõltuma­tuks valitsejaks. oli suurim [[Alauddin Hildž]]i (1296–1316) ajal. [[14. sajand]]il hakkas sultanaat lagunema. {{Vaata|Delhi sultanaat}} ''(1206–1526)'' [[Pilt:Bahamani-sultanate-map.svg|pisi|vasakul|Bahmaniidide sultanaat]] ==Bahmaniidide riik== Hindustani poolsaare siseosas, [[Dekkani kiltmaa]]l valitses aastatel 1347–1525, [[Bahmaniidid]]e dünastia. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses killunes Bahmaniidide riik Bijāpur, Berari, Ahmadnagari, Bidari ja Golkonda sultanaadiks. ==Timuri vallutused== [[Pilt:TimuridEmpire1400.png|pisi|Timuri impeerium 1405. aastal]] [[1399]]. aastal asus Timur vallutama [[India]]t, kus ta raskete võitluste järel ta heitis alla India põhjapiiril asuvad rahvad, edasi vallutas pooleaastase piiramise järel [[Multan]]i, siis [[Lahor]]i ja viimaks rüüstas ka [[Delhi]]t. Timur ühendas uuesti mongoli maailmariigi kolm läänepoolset põhiosa, nimelt Tšagatai, [[Kuldhord]]i ja [[Ilkhanaat|Ilkhanaad]]i ja nende piire veel laiendanud. {{Vaata|Timur}} ==Suurmogulite riik== [[Pilt:Mughal1700.png|pisi|Suurmogulite riigi valdused 17. sajandil]][[1526]]. aastal sai Delhi sultan [[Ibrahim Lodi]] [[Esimene Panipati lahing|Esimeses Panipati lahingus]] lüüa [[Zahīr ad-Dīn Bābur]]ilt, kes rajas [[Mogulite riik|Mogulite riigi]], mille üheks keskuseks oli [[Delhi]]. Suurmogulite riigi pealinn oli aastatel 1526–[[1571]] ja [[1598]]–[[1648]] [[Agra]] ning [[Delhi]] aastatel 1649–1857. Suurmogulite riiki valitses [[mongolid|mongolite]] ja tšagatai-turgi päritolu dünastia. Riigi kese asus [[India|Põhja-Indias]], [[Indus]]e ja [[Ganges]]e tasandikul [[Delhi]], [[Agra]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna ümbruses. [[Pilt:Mogulreich Akbar.png|pisi|vasakul|Mogulite riik Akbari ajal]] Kuningriigi teine valitseja [[Humāyūn]] kaotas algselt kuningriigi, [[Bihār]]i valitsejale Šer-šahhile (1533–1545) lüüa ja taandus [[Iraani ajalugu#Safaviidide riik|Iraani]], kuid võitis [[1545]] [[Kabul]]i ja [[1555]] [[Delhi]] tagasi ja laiendas seda [[pärsia|pärslaste]] abiga. Valitseja [[Akbar Suur]]e ajal (1556–1605) valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.<ref name="L8UPd" /><ref name="Aoyeo" /> Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa [[Ees-India]]st. Akbar vallutas peaaegu kogu Põhja-India, sealhulgas [[Gujarāt]]i 1572, [[Bengal]]i 1574 ja [[Kashmir]]i 1581 ja ta valitses ka osa [[Afganistan]]ist. Akbari pojapoeg [[Šahh Džahan]], kes valitses (1627–1658) ehitas [[Agra]]sse aastatel 1630–1653 kuulsa [[Tāj Mahal]]i. India suurmogul (1658–1707) [[Aurangzeb]] kindlustas ta oma võimu Põhja-Indias, liidendas [[Bijapur]]i ja [[Golkonda]]. Mogulite riigi kõrgaeg oli [[17. sajand]]il, mil see hõlmas täielikult tänapäevase [[Hindustani poolsaar]]e, [[Pakistan]]i ja osa [[Afganistan]]ist. 3,2 miljoni ruutkilomeetrisel territooriumil elas umbes 100–150 miljonit inimest. {{Vaata|Suurmogulite riik}} [[Pilt:India1760 1905.jpg|pisi|Maratha konföderatsiooni alla kuuluv territoorium 1760. aastal (märgitud kollasega)]] Mogulite panid võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli [[Ahomi kuningriik]] [[Assam]]is. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid [[sikhid]] välja [[Sikh Misls|võitluskunsti traditsiooni]] ning rajasid [[Sikhi impeerium]]i, mis püsis kuni [[Inglise-sikhi sõjad|Inglise-sikhi sõdadeni]] [[19. sajand]]i keskel.<ref name="bMfgX" /> Esimesena ohustas mogulite ülevõimu [[Rajput]]i [[hindu]] kuningas [[Maha Rana Pratap]] [[Mewar]]ist [[16. sajand]]il, seejärel aga [[Maratha konföderatsioon]], mis valitses [[18. sajand]]i keskpaigas suurt osa Indiast.<ref name="oY4kC" /> 17. sajandil rajas Mogulite гiigis tugipunkte [[Briti Ida-India Kompanii]], kuid mogulid püsisid võimul veel 150 aastat, mil Mogulite riik lagunes 1857. aastal [[Briti impeerium]]i vastu alustatud mässus. [[1765]]. aastast olid Suurmogulid inglaste vasallid ning mogulite viimane esindaja [[Bahadur-šahh II]] (1837–1858) kõrval­dati pärast India ülestõusu. [[Lõuna-India]] [[Mysore]] piirkonna valitseja [[Haidar Ali]] pidas Lõuna-Indias [[Briti Ida-India Kompanii]] koloniaalekspansiooni tõrjumiseks eduka [[Esimene Inglise-Mysore'i sõda|Esimene Inglise-Mysore'i sõjas (1767–1769)]] ja [[Teine Inglise-Mysore'i sõda|Teises Inglise-Mysore'i sõjas (1780–1784)]] ja tõrjus inglased kogu [[Karnataka]]st, kuid said lõpuks lüüa. [[Kolmas Inglise-Mysore'i sõda|Kolmanda Inglise-Mysore'i sõjas 1790–1792]] sai Mysore valitseja [[Tipu Sultan]] liitlaste reetlikkuse tõttu lüüa ja pidi loovutama poole oma valdustest ning langes [[Neljas Inglise-Mysore'i sõda|Neljandas Inglise-Mysore'i sõjas 1799]]. ==Briti India == {{Vaata|India Briti Ida-India Kompanii võimu all|Briti India}} [[16. sajand]]il asutasid Euroopa suurvõimud [[Portugal]], [[Hollandi Vabariik]], [[Prantsusmaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik‎]] Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada [[koloonia]]id. [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]i alguses hakkas [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] üha rohkem Ida-India Kompanii tegevusse sekkuma. Parlamendis vastu võetud aktidega reguleeriti Ida-India Kompanii tegevust. 1856. aastaks oli enamik Indiast [[Briti Ida-India Kompanii]] mõju all.<ref name="s5C6y" /> [[Fail:British Indian Empire 1909 Imperial Gazetteer of India.jpg|pisi|vasakul|[[Briti India]] kaart aastast 1909]] 1857. aastal pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse [[India esimene iseseisvussõda|India esimeseks iseseisvussõjaks]] või [[sipoide ülestõus]]uks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma, kuid kukkus lõpuks siiski läbi. Revolutsiooni mahasurumine kestis kuus kuud ja mõlemad osapooled kandsid seejuures märkimisväärseid inimkaotusi. Järgneval aastal riigistas Briti valitsus Ida-India Kompanii ja võttis üle kõik tema varad, sõjaväe ja administratiivse võimu. Indiast sai seejärel Briti impeeriumi kõige väärtuslikum koloonia – nn impeeriumi "kroonijuveel". [[Pilt:Asia (late 19th century- early 20th century).jpg|pisi|Euraasia ja [[Briti impeerium]]i kolooniad Aasias, 19. sajandi lõpul]] Konflikti tulemusel kukutati Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Briti valitsusaeg [[Hindustani poolsaar]]el kestis aastatel [[1858]]–[[1947]]. Pealinnaks oli [[Kolkata]] (1858–1911), hiljem [[New Delhi]] (1911–1947). Kuninganna [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Victoria]] kuulutati [[India keisrinna]]ks alates 1. jaanuarist 1877, kuigi Indiat valitseti Londonist. {{vaata|Briti India}}, ''[[Briti Ida-India Kompanii]]'' India oli [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid [[India Rahvuskongress]] ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku [[India iseseisvusliikumine|iseseisvusliikumise]].<ref name="Tdpdv" /> Suurt osa liikumisest juhtisid [[Mahatma Gandhi]] ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises [[Ahimsa|vägivallatus]] [[kodanikuallumatus]]e aktis.<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3" /> ==India iseseisvumine == [[Pilt:Nehru Gandhi 1937.jpg|pisi|vasakul|alt=Two smiling men in robes sitting on the ground, with bodies facing the viewer and with heads turned toward each other. The younger wears a white Nehru cap; the elder is bald and wears glasses. A half dozen other people are in the background.|[[Mohandas Karamchand Gandhi|Mahatma Gandhi]] (paremal) koos [[Jawaharlal Nehru]]ga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister]] Kuigi Suurbritannia kuulus koos Briti impeeriumiga Teise maailmasõja võitjariikide hulka, avaldas lõppenud sõjaline konflikt sügavat mõju nii kodus kui ka piiri taga. Sõjajärgne Suurbritannia oli sisuliselt pankrotis ning kasvasid kolooniate vastased liikumised Euroopa riikide asumaades. [[Briti impeerium]] oli määratud hääbuma ja [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri]] [[Ühendkuningriik]] otsustas rakendada rahumeelset poliitikat asumaade iseseisvumisel, andes võimu üle stabiilsete kolooniate mittekommunistlikele valitsustele. Aastatel 1945–1965 langes Briti kolooniate iseseisvumise tõttu Briti asumaade rahvaarv 700 miljonilt 5 miljonile (3 miljonit neist elas [[Hongkong]]is). [[Pilt:Partition of India.PNG|pisi|Briti Indiast iseseisvunud riigid]] Kaks India suurimat poliitilist parteid – [[India Rahvuskongress]] ja [[Muslimiliiga]] – pooldasid India iseseisvumist juba aastakümneid, kuid olid eri meelel, kuidas seda ellu viia. Rahvuskongress pooldas ilmalikku ühinenud Indiat, Muslimiliiga soovis aga eraldi riiki muslimienamusega regioonides. Kasvavad rahvarahutused ja mäss India kuninglikus laevastikus aastal 1946 sundisid britte India eraldumisprotsessi kiirendama ning lõplikuks iseseisvumise tähtajaks määrati 15. august 1947. Britid otsustasid luua kaks dominiooni – [[Hinduism|hindude]] enamusega India ja [[muslim]]ite enamusega [[Pakistan]]i. Briti Indiasse kuulunud [[Birma]] ja [[Sri Lanka]] iseseisvusid järgneval aastal (1948). India, Pakistan ja [[Sri Lanka]] liitusid [[Briti Rahvaste Ühendus]]ega, kuid Birma otsustas seda mitte teha. 15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, [[India jagamine|eraldati islami enamusega aladest]] moodustati eraldi riik nimega [[Pakistan]].<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA.." />, senised vasallvalitsejad pidid liituma kas India või Pakistaniga, iseseisvumise võimalust neile ei antud. [[Jammu ja Kashmir]]i (kolm mln elanikku) [[Hinduism|hindu]]st [[maharadze]] eelistas ühineda Indiaga, tema [[muslim]]itest alamad tahtsid aga hoopis muud ning samal ajal teatasid India poolele jäänud [[Hyderabad]]i (14 mln elanikku) ja [[Junagadhi]] (0,5 mln elanikku) valitsejad, et nemad liituvad Pakistaniga. Viimane [[India asekuningas]] (1947) ja esimene [[India kindralkuberner|kindralkuberner]] iseseisvas Indias (1947–1948) oli [[Louis Mountbatten, esimene Birma krahv Mountbatten]] ning esimene [[India peaminister]] aastatel 1947–1964 oli [[Jawaharlal Nehru]]. [[1947]]. aasta algas [[India-Pakistani sõda]], kui 22. oktoobril 1947 India vallutas [[Jammu ja Kashmir]]i, hiljem ka [[Junagadh]]i ja [[Hyderabad]]i. Sõja lõpetanud 1949. aasta vaherahuga jäid Junagadh ja Hyderabad Indiale, Jammu ja Kashmiri aladele tõmmati [[ÜRO]] survel aga [[demarkatsioonijoon]]. Kashmiris on toimunud veel kolm korda sõda India ja Pakistani vahel: aastatel [[India-Pakistani 1965. aasta sõda|1965–1966]], [[India-Pakistani 1971. aasta sõda|1971]] ja [[1999]]. Indial on lahendamata piirivaidlused [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabarii]]giga, mis 1962. aastal eskaleerusid [[Hiina-India sõda|Hiina-India sõjaks]] 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus [[India konstitutsioon|konstitutsioon]].<ref name="CIA" />, [[Pakistan]]ist sai 1956. aastal [[islamivabariik]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CtWKs">[http://www.harappa.com/indus/indus1.html Introduction to the Ancient Indus Valley] Harappa, 1996. Vaadatud 18.06.2007.</ref> <ref name="EE">Eesti entsüklopeedia, 15. kd, "Maailma maad". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. "India. Ajalugu", lk 229–231</ref> <ref name="b7HwQ">{{cite book | author= Krishna Reddy | title = Indian History | year= 2003 | publisher = Tata McGraw Hill | location = New Delhi | isbn = 0-07-048369-8 | page = A107}}</ref> <ref name="UDYAD">Jona Lendering. [https://web.archive.org/web/20120226183742/http://www.livius.org/man-md/mauryas/mauryas.html Maurya dynasty]. Vaadatud 17.06.2007.</ref> <ref name="mwiQV">[https://web.archive.org/web/20140719060225/http://www.archive.india.gov.in/knowindia/culture_heritage.php?id=15 Ancient History]. National Informatics Centre. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="8vutL">Heitzman, James. (2007). [https://web.archive.org/web/20091029013809/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761571624/Gupta_Dynasty.html Gupta Dynasty]. Microsoft Encarta Online Encyclopedia, 2007. Vaadatud 31.10.2009.</ref> <ref name="L8UPd">[http://www.edwebproject.org/india/mughals.html The Mughal Legacy]</ref> <ref name="Aoyeo">{{Netiviide |url=http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |pealkiri=The Mughal World: Life in India's Last Golden Age |vaadatud=2019-06-02 |arhiivimisaeg=2012-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120119220948/http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bMfgX">[https://web.archive.org/web/20140719153316/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/SIKH.HTM The Mughals: The Sikhs]. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="oY4kC">[https://web.archive.org/web/20140719171800/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/MARATHAS.HTM The Mughals: The Marathas].</ref> <ref name="s5C6y">[http://india.gov.in/people-groups/life-cycle/kids/indian-freedom-struggle-1857-1947 History: Indian Freedom Struggle (1857–1947)]. National Informatics Centre. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="Tdpdv">{{cite book |editor-first=Claude | editor-last=Markovits |title=A History of Modern India, 1480–1950 | series=Anthem South Asian Studies |publisher=Anthem Press |year=2004 |page=345 |isbn=1-84331-152-6}}</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3">{{cite book |title = Concise Encyclopedia|publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 455 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA..">{{cite book |title = Concise Encyclopedia |publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 322 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20080611033144/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html CIA Factbook: India]. CIA Factbook. Vaadatud 10.03.2007.</ref> }} {{Aasia ajalugu}} [[Kategooria:India ajalugu| ]] omez8sfx4h0e91zwn6ncyjygbcy3afl 1 556790 7170425 5373493 2026-06-10T19:58:17Z Kuriuss 38125 7170425 wikitext text/x-wiki ''Nimetus tsitramoon ei vasta praegusel ajal mitte ühelegi konkreetsele ravimi koostisele, vaid pigem tuletab see patsientidele meelde, milline toime on ravimil, millest oli endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides saanud tuttav bränd. :Ei saa aru. Kui see nimetus ei vasta praegu mitte ühelegi ravimi koostisele, siis kuidas see meelde tuletab ravimi toimet? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. juuli 2019, kell 01:12 (EEST) ----------- Infokastis peaks "Koosneb:" asemel olema "Koostises" (ainult "Koostis" ei sobi, sest seal esitatud koostis pole täielik). "Koosneb:" ei sobi ühildumisvigade tõttu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 22:58 (EEST) 41pdzp4h21nu0k7sqde63fw6o93ftwg 0 563579 7170545 7163868 2026-06-11T05:41:55Z Velirand 67997 7170545 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Opalenica | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Opalenica | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Opalenitza | pilt = Opalenica-Ratusz.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Opalenica raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Opalenica_COA.svg | vapi_link = [[Opalenica vapp]] | pindala = | elanikke = 9179 (31.12.2025) | asendikaart = Poola }} '''Opalenica''' ([[saksa keel]]es ''Opalenitza'', [[1943]]–[[1945]] ''Oppenbach'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]], [[Opalenica vald|Opalenica valla]] halduskeskus. Opalenica asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 36 km läänes. Opalenicat on ürikutes esimest korda mainitud [[1393]]. aastal, linnaõigused sai tõenäoliselt [[1400]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Opalenica Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://www.staypoland.com/pl/opalenica.htm/ Opalenica] StayPoland</ref> ==Galerii== <gallery> Kostel_sv._Matouše_a_radnice_v_Opalenici._Vpravo_škola._Opalenica_(01).jpg Opalenica, ul. Wyzwolenia.jpg Budynek Pomocy Społecznej w Opalenicy.jpg Plebania-Opalenica.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] di1n6mokpvjrcne4zbnlgbksaant2js 0 563637 7170543 7163880 2026-06-11T05:33:40Z Velirand 67997 7170543 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wolsztyn | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wolsztyn | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wollstein | pilt = Wolsztyn 251028.jpg | lipp = POL_Wolsztyn_flag.svg | lipu_link = [[Wolsztyni lipp]] | vapp = POL_Wolsztyn_COA.svg | vapi_link = [[Wolsztyni vapp]] | pindala = | elanikke = 11 595 (31.12.2025) | asendikaart = Poola }} '''Wolsztyn''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wollstein'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wolsztyni maakond|Wolsztyni maakonna]] ja [[Wolsztyni vald|Wolsztyni valla]] halduskeskus. Wolsztyn asub [[Poznań]]ist umbes 65 km lääneedelas. Wolsztyn sai linnaõigused enne [[1424]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Wolsztyn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aasta jaanuaris läks linn Poola koosseisu tagasi.<ref>[http://wolsztyn.eu/historia_wolsztyna_135.html Historia Wolsztyna] Wolsztyn</ref> Aastatel [[1872]]–[[1880]] elas linnas saksa arstiteadlane [[Robert Koch]], kes töötas seal arstina.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Wolsztyn;3997811.html https://muzea-wolsztyn.com.pl/muzeum-roberta-kocha/] Muzeum Dr. Roberta Kocha] Muzeum Regionalne w Wolsztynie. Vaadatud 10. jaanuaril 2025</ref> ==Galerii== <gallery> Hotel wolsztyn.JPG 62155 Wolsztyn kocha 12.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] spwq4pixssmzpxoamql7bpezijadmmr 0 564771 7170547 7163866 2026-06-11T05:43:26Z Velirand 67997 7170547 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nowy Tomyśl | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nowy Tomyśl | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neutomischel | pilt = Deptak_w_Nowym_Tomyślu.jpg | pildiallkiri = Mickiewiczi tänav Nowy Tomyślis | lipp = POL_Nowy_Tomyśl_flag.svg | lipu_link = [[Nowy Tomyśl lipp]] | vapp = POL_Nowy_Tomyśl_COA.svg | vapi_link = [[Nowy Tomyśl vapp]] | pindala = | elanikke = 13 283 (31.12.2025) | asendikaart = Poola }} '''Nowy Tomyśl''' ([[saksa keel]]es ''Neutomischel'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonna]] ja [[Nowy Tomyśli vald|Nowy Tomyśli valla]] halduskeskus. Nowy Tomyśl asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 55 km läänes. Nowy Tomyśl asutati ja sai linnaõigused [[1786]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nowy-Tomysl;3948874.html Nowy Tomyśl] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Market_Square_in_Nowy_Tomyśl_IMG_3345.JPG Ul. Tysiąclecia - Nowy Tomyśl.jpg Dawna strzelnica w Nowym Tomyslu.jpg Zabytkowa kamienica, Nowy Tomyśl.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 5jcdrxz89hnybwjaxqw9n5qjmt2q3ce 0 564874 7170544 7163875 2026-06-11T05:36:44Z Velirand 67997 7170544 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Szamotuły | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Szamotuły | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Samter | pilt = Rynek_szamotulski.jpg | pildiallkiri = Szamotuły kesklinn | lipp = POL Szamotuły flag.svg | lipu_link = [[Szamotuły lipp]] | vapp = POL_Szamotuły_COA.svg | vapi_link = [[Szamotuły vapp]] | pindala = | elanikke = 17 909 (31.12.2025) | asendikaart = Poola }} '''Szamotuły''' ([[saksa keel|saksa]] ''Samter'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonna]] ja [[Szamotuły vald|Szamotuły valla]] halduskeskus. Szamotuły asub [[Poznań]]i kesklinnast 32 km loodes. Szamotułyt on esmamainitud [[1231]]. aastal, linnaõigused sai ajavahemikul [[1394]]–[[1398]]. Kuni [[17. sajand]]ini oli linn Szamotulskite perekonna omanduses ja kujunes oluliseks käsitöö ja kaubanduse keskuseks. [[16. sajand]]il oli Szamotuły tähtsaim protestantismi keskus [[Suur-Poola]]s. [[17. sajand]]i keskpaiku [[Uputus (Poola)|Poola-Rootsi sõja]] ajal hävis linn peaaegu täielikult. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai Szamotuły [[1848]]. aastal. [[19. sajand]]i teisel poolel kujunes linn poola rahvusliku liikumise üheks keskuseks Suur-Poolas. Tagasi Poolale läks linn [[1919]]. aastal.<ref>[https://sztetl.org.pl/en/towns/s/1292-szamotuly/96-local-history/70093-local-history Szamotuły. Local history]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Virtual Sztetl</ref><ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Szamotuly;3982431.html Szamotuły] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Collegiate in Szamotuły.JPG Szamotuły 422-42.jpg Szamotuły Dworcowa.jpg Szamotuły 873-56.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] q50f1qh216jj064tjnu2puqce4x4rdl 0 565882 7170493 7163855 2026-06-10T22:17:50Z Velirand 67997 7170493 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kościan | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kościan | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kosten | pilt = Ratusz w Kościanie.jpg | pildiallkiri = Kościani raekoda | lipp = POL_Kościan_flag.svg | lipu_link = [[Kościani lipp]] | vapp = POL_Kościan_COA.svg | vapi_link = [[Kościani vapp]] | pindala = | elanikke = 22 956 (31.12.2025) | asendikaart = Poola }} '''Kościan''' ([[saksa keel|saksa]] ''Kosten'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kościani maakond|Kościani maakonna]] halduskeskus. Kościan asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 41 km edelas. Kościan sai linnaõigused [[13. sajand]]i teisel poolel, linnaõigusi kinnitas [[1400]]. aastal [[Jogaila|Władysław II Jagiełło]]. Alates [[1332]]. aastast oli Kościan kuningalinn.<ref>[https://www.koscian.pl/Historia_Kosciana_7999.html Historia Kościana] koscian.pl</ref> ==Galerii== <gallery> Kościan, Ul. Bączkowskiego - panoramio.jpg Kościół Św. Ducha na Placu Niezłomnych - panoramio.jpg Rynek - panoramio (14).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] fouezluho9za46d60l88symqsk8bzhc 0 566731 7170587 5764067 2026-06-11T08:03:22Z Kuriuss 38125 7170587 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2019}} '''Dedovštšina''' ([[vene keel]]es дедовщина 'vanakeste, taatide võim') on vanemate [[ajateenija]]te poolt nooremate ajateenijate suhtes rakendatav mitteformaalne [[initsiatsioon]] ning psüühiline ja füüsiline [[vägivald]] kohustusliku [[tegevteenistus]]e ajal [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]] ning tänapäeval [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa]] ja mõne [[Sõltumatute Riikide Ühendus|Sõltumatute Riikide Ühenduse]] riigi [[Sõjavägi|relvajõududes]].<ref name=RT /><ref name=Vice /> == Dedovštšina Nõukogude armees == Nõukogude armees valitses kontrollimatu vanakeste võim. Tegemist oli Nõukogude armee ajateenijate ebaseadusliku hierarhilise süsteemiga. Vanemad olijad (kasutati sõna дед ''ded'' 'taat') alandasid nooremaid, käsutasid neid, sundisid ennast teenima, kiusasid, mõnitasid, piinasid ja peksid. Nad võtsid endale ohvitseride selja taga mitteametlikult õiguse panna nooremaid oma töid ära tegema, nõudsid noorsõdureile kuuluvat vara endale, terroriseerisid vaimselt ja füüsiliselt. Dedovštšina oli rängim madala prioriteediga väeosades nagu ehituspataljonid ja tagalaüksused. Kui algas [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšovi]] avalikustamisaeg ([[glasnost]]), liikus seni suust suhu levinud informatsioon vanakeste võimu koledustest Nõukogude armees ajakirjandusse. Selgusid vormid, kuidas noorsõdureid mõnitati. Avaldati "teenete" loend, mida nad vanakestele pidid osutama, samuti karistused kuni elu ja tervise kallale kippumiseni, mida noorsõdurite suhtes rakendati. Avalikkus sai teada, milliseid grupiviisilisi [[sadism|sadistlikke]] [[rituaal]]e oli toime pandud. Gorbatšovi glasnost andis teada, et ahastusse viidud ja ohvitseride kaitseta jäänud noorsõdurid on teinud enesetappe või meeleheitlikke katseid vanakestest ahistajatele kätte maksta. Loodi piirkondlikke ja üleliidulisi sõduriemade ühendusi, mis avalikustasid juhtumeid poegadega ning avaldasid survet [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelisele juhtkonnale. == Kiusamisjuhtumid Eesti kaitseväes == Septembris [[1997]] lahkus väeosast loata 18 [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]i ajateenijat, kes sattusid konflikti [[allohvitser|vanemallohvitseridega]].<ref name=OL /> Kaitseväe juhataja karistas [[1999]]. aasta oktoobris arestiga kahteteist teenistuskaaslasi kiusanud Kuperjanovi pataljoni ajateenijat.<ref name=Delfi /> [[Georg Kirsberg]] kajastas septembris [[2011]] [[ETV]] saates "[[Pealtnägija]]" probleeme [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]].<ref name=ERR /> {{pooleli|Peatüki}} ==Vaata ka== *[[Sakalauskase juhtum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=ERR>{{cite web|url=https://www.err.ee/522257/pealtnagija-merevae-skandaali-kohtuprotsess-oli-jabur-ja-piinlik |title="Pealtnägija": mereväe skandaali kohtuprotsess oli jabur ja piinlik |author=Mihkel Kärmas |publisher=[[ERR]] |date=15.10.2014 |access-date=15.09.2019|quote=2011. aasta sügisel puhkes skandaal, mille keskmes oli toona 28-aastane ohvitser Georg Kirsberg, kes kirjutas jõhkra ettekande olukorrast mereväes, mis omakorda lekkis ajakirjandusse. }}</ref> <ref name=Delfi>[https://epl.delfi.ee/eesti/kuperjanovi-ajateenijad-vagivallatsevad?id=50780225 Antti Oolo: "Kuperjanovi ajateenijad vägivallatsevad."] Eesti Päevaleht 8. detsember 1999</ref> <ref name=OL>[https://www.ohtuleht.ee/9491/kuperjanovlased-lahkusid-veeblite-parast Siim Randla: "Kuperjanovlased lahkusid veeblite pärast".] Õhtuleht 19. september 1997</ref> <ref name=RT>{{cite web|url=https://russiapedia.rt.com/of-russian-origin/dedovshchina/ |title=Of Russian origin: Dedovshchina |publisher=RT |date= |access-date=15.09.2019 |website=russiapedia.rt.com |language=en |author=Olga Prodan}}</ref> <ref name=Vice>{{cite web|url=https://www.vice.com/en_uk/article/gqdx44/full-v13n4 |title=Full Metal Torture |publisher=[[Vice (ajakiri)|Vice]]|date=1.04.2006|access-date=15.09.2019|website=vice.com|language=en|author=Jake Rudnitsky}}</ref> }} ==Kirjandus== *Rain Leisi. [https://www.err.ee/1061939/dedovstsina-vene-relvajoudude-nuhtlus "Dedovštšina – Vene relvajõudude nuhtlus".] [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1/2020. Lk. 35–43 *[[Tiit Made]]. ''Nõukaaeg: meenutused, faktid, olud, veidrused''. Peatükk "Dedovštšina ehk vanakeste võim", lk. 69-75, Tallinn : Rahva Raamat, 2019; 533 lk. ISBN 9789949664788 ==Välislingid== * Epp-Mare Kukemelk: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ule-kumnendiku-ajateenijatest-on-kogenud-narrimist-ja-monitamist-luhikese-kasvu-voi-punase-pea-parast?id=65503064 "Üle kümnendiku ajateenijatest on kogenud narrimist ja mõnitamist lühikese kasvu või punase pea pärast"] Delfi, 8. jaanuar 2013 * [https://www.hrw.org/reports/2004/russia1004/6.htm The Consequences of Dedovshchina], [[Human Rights Watch]]i 2004. aasta aruanne * Rain Leisi: [https://www.err.ee/1061939/dedovstsina-vene-relvajoudude-nuhtlus "Dedovštšina – Vene relvajõudude nuhtlus"] ERR, 10. märts 2020 [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud]] [[Kategooria:Sõjaväeline kord]] abgp7kl2miob0b4w134fii3x2rrebi9 0 567450 7170557 6854447 2026-06-11T06:55:38Z Velirand 67997 7170557 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nowe Skalmierzyce | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nowe Skalmierzyce | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neu Skalmirschütz | pilt = Nowe Skalmierzyce train station 04.JPG | pildiallkiri = Nowe Skalmierzyce raudteejaam | lipp = POL_Nowe_Skalmierzyce_flag.svg | lipu_link = [[Nowe Skalmierzyce lipp]] | vapp = POL_Nowe_Skalmierzyce_COA.svg | vapi_link = [[Nowe Skalmierzyce vapp]] | pindala = | elanikke = 4546 (2025) | asendikaart = Poola }} '''Nowe Skalmierzyce''' (kuni [[17. juuli]]ni [[1962]] '''Skalmierzyce Nowe'''; [[saksa keel|saksa]] ''Neu Skalmirschütz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]], [[Nowe Skalmierzyce vald|Nowe Skalmierzyce vallas]]. Nowe Skalmierzyce asub [[Kalisz]]ist umbes 9 km edelas ja [[Ostrów Wielkopolski]]st ligikaudu 15 km loodes. Nowe Skalmierzyce sai linnaõigused [[1962]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nowe-Skalmierzyce;3948681.html Nowe Skalmierzyce] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Nowe Skalmierzyce, osiedle Montex.jpg Nowe Skalmierzyce, ul. Kolejowa.JPG Publiczne Przedszkole nr 2 Pod Kasztanami.jpg Kolonia robotnicza przy ul. Kolejowej, Nowe Skalmierzyce (2).JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] qtcyds5viw9c0sosq5ywff268k3zftc 0 567462 7170664 6743236 2026-06-11T10:11:16Z Sjur 66496 7170664 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ruth Chepngetich | pilt = Doha 2019 women's marathon (07) (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = {{Riigi ikoon|Kenya}} [[Keenia]] | sünniaeg = {{süv|1994|8|8}} | sünnikoht = [[Rift Valley provints|Rift Valley]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 165 cm | kaal = 48 kg | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]]}} {{MedalVõistlus|[[Poolmaratoni maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta poolmaratoni maailmameistrivõistlused|2018 Valencia]]|[[2018. aasta poolmaratoni maailmameistrivõistlused#Võistkondlik poolmaraton|Võistkondlik poolmaraton]]}} }} '''Ruth Chepng'etich''' (sündinud [[8. august]]il [[1994]] [[Rift Valley provints|Rift Valley provintsis]] ) on [[Keenia]] jooksja, kes võistleb [[maraton|maratonis]] ja [[Pikamaajooksud|pikamaadistantsidel]]. 13. oktoobril 2024 püstitas ta [[Chicago maraton]]il maailmarekordi 2:09.56. Ruth Chepngetich võitis 2018. aasta [[Istanbul]]i maratonil ajaga 2:18.35. Istanbuli 40. maratonil (''IAAF Gold Label Road Race'') jooksis Ruth Chepngetich 2:18.35 (31.59 – 10 km, 48.15 – 15 km, 1:08.22 – poolmaraton, 1:37.42 – 30 km) ning tema aeg oli võistluste rekord ja kõigi aegade parim tulemus Türgi pinnal ja paremuselt seitsmes aeg, saades kõigi aegade 10. sportlaseks, kes läbis maratoni alla 2 tunni ja 20 minuti (2:19.30). 20. Dubai maratoni (2019) võitis Chepngetich Dubai maratonil isikliku rekordiga 2 tundi, 17 minutit ja 8 sekundit. Chepngetich jooksis 2019. aastal Bahreinis öösel peetud poolmaratonil kõigi aegade 20. kiireima poolmaratoni ajaga 1:06.09. Chepngetich jooksis kõigi aegade 2019. aasta Vodafone Istanbuli poolmaratoni 12. kiireima poolmaratoni ajaga 1:05:30. [[28. september|28. septembril]] tuli ta [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s [[Katar]]is ajaga 2:32.43 maailmameistriks. ==Välislingid== * {{IAAF}} *[http://arrs.auguszt.in/runner/43173 Ruth Chepngetich Association of Road Racing Statistiansi kodulehel] *[https://www.youtube.com/watch?v=L4B_7LPuPZs Ruth Chepngetichi intervjuu YouTube'is pärast Dubai maratoni võitu] {{Maailmameistrid naiste maratonijooksus}} {{JÄRJESTA:Chepngetich, Ruth}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] rwdsh2efcpigd60yb03cldyf9aegn5w 0 567521 7170364 6782704 2026-06-10T18:32:43Z Sjur 66496 7170364 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Sifan Hassan | pilt = Sifan Hassan Beijing 2015.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Sifan Hassan 2015. aasta MM-il Pekingis | riik = {{Riigi ikoon|Etioopia}} [[Etioopia]] (1993-2013)<br>{{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] | sünniaeg = {{süv|1993|1|1}} | sünnikoht = [[Adama]], [[Etioopia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 170 | kaal = 49 | spordiklubi= Nike Oregon Project | treener = Alberto Salazar | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#5000m_2|5000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000m_2|10 000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maraton_2|Maraton]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500m_2|1500 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#5000m_2|5000 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#10 000m_2|10 000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|10 000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit 2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|1500 m]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit 2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016 Portland]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|1500 m]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit 2|3000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 meetri jooks 2|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m]]}} }} '''Sifan Hassan''' ([[oromo keel]]es Siifan Hassan; sündinud [[1. jaanuar]]il [[1993]] [[Adama]]s) on [[Etioopia]]s sündinud [[Holland]]i [[keskmaajooks|kesk]]- ja [[pikamaajooks]]ja, kolmekordne olümpiavõitja. Hassan lahkus Etioopiast 2008. aastal põgenikuna ja saabus 15-aastaselt Hollandisse. Ta hakkas jooksma ja õppis õeks. Novembris 2013 sai ta Hollandi kodakondsuse. Eindhoven Atletieki klubis treenides võitis ta 2011. aastal Eindhoveni poolmaratoni ajaga 1:17.10. Samal aastal osales ta kahel murdmaajooksul (Sylvestercross ja Mol Lotto Cross Cup), kus sai teised ​​kohad. 2012. aastal võitis ta nii need võistlused kui ka 3000 meetri jooksu Leideni Goudeni Spike'i võistlusel. Sifan tegi läbimurde 2013. aasta hooajal. Ta jooksis KBC kergejõustikuööl 800 meetri jooksu ajaga 2.00,86. Ta võitis Nijmegen Global Athletics ja Golden Spike Ostrava võistlustel 1500 m jooksu. 2013. aasta [[IAAF]]-i Teemantliigal võitis ta [[Athletissima]]s 1500 meetri jooksus isikliku rekordiga 4.03,73 ja oli [[Stockholm]]is DN Galal 3000 m jooksus kolmas ajaga 8.32,53 – selle ajaga oli ta maailmas neljas 2013. aasta hooaja arvestuses. Hassan võitis 2013. aasta krossi Euroopa meistrivõistlustel alla 23-aastastele kuldmedali. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta 1500 m jooksus pronksmedali. Ta tuli [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] 1500 m jooksus maailmameistriks. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is sai ta pronksi 5000 m jooksus. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta 10 000 m jooksus maailmameistriks. 2019. aasta juulis ületas ta naiste miili maailmarekordi. ==Välislingid== * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad naiste 10 000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 1500 m jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Hassan, Sifan}} [[Kategooria:Hollandi jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 8sygymuc3o64wt6rgrff5s0hisf9vkp 0 568108 7170371 7166389 2026-06-10T18:42:41Z Velirand 67997 7170371 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Võrklaev | omakeelne_nimi = | pilt = Mart Võrklaev at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg | pildiallkiri = | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 24. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus2 = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Annely Akkermann]] | järgmine2 = [[Jürgen Ligi]] | amet3 = Rae vallavanem | ametiajaalgus3 = 19. juuni 2012 | ametiajalõpp3 = september 2019 | eelmine3 = [[Veigo Gutmann]] | järgmine3 = [[Madis Sarik]] | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Tallinn | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2010–) | haridus = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Mart Võrklaev''' (sündinud [[30. mai]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige, kes oli aastatel 2023–2024 [[Eesti rahandusminister]]. == Haridus == Ta lõpetas [[2003]]. aastal [[Jüri Gümnaasium]]i.<ref name="xZCPP" /> [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Maaülikool]]i geodeesia erialal.<ref name=":0" /> [[2009]]. aastast õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust.<ref name=":0" /> == Töökäik == Ta töötas aastatel 2006–2007 ettevõtte Empower Engineering OÜ nooremgeodeedina ja 2007–2012 [[Rae vallavalitsus]]es maakorraldajana.<ref name=":0" /> == Poliitiline karjäär == 2012. aastal oli ta Rae valla abivallavanem ja aastatel [[2012]]–[[2019]] Rae vallavanem.<ref name=":0" /> 28. aprillil 2010 astus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].<ref name="GOvyU" /> 30. septembrist 2019 oli ta (seoses [[Kalle Palling]]u tagasiastumisega) [[XIV Riigikogu]] liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 908 häält ning osutus valituks.<ref name="cFy57" /> Alates 13. juulist 2025 27. novembrini 2025 oli ta Rae vallavolikogu esimees. Võrklaev kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Rae vallas, kogus 262 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ===Keelatud annetus=== Juunis 2025 otsustas [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]] (ERJK), et [[Škoda Auto]] (Rohe Auto AS) reklaamklipp, milles Mart Võrklaev osales, oli keelatud annetus. ERJK kohustas Võrklaeva maksma AS-le Rohe Auto tagasi reklaamklipi väärtuse umbes 5000 eurot.<ref name="YrV1r" /> == Isiklikku == Tal on kaks poega. Tema elukaaslane on Kertu Laadoga. Tema hobid on golf, jalgrattasport ja reisimine. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Mart Võrklaev {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-mart-vorklaev |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="xZCPP">{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Jüri Gümnaasium |url=https://www.jyri.edu.ee/node/48 |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=www.jyri.edu.ee}}</ref> <ref name="GOvyU">{{Netiviide |pealkiri=e-Äriregister – |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=mart+v%C3%B5rklaev |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> <ref name="cFy57">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-4.html |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2024-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240222081525/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-4.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="YrV1r">{{uudiseviide | pealkiri = ERJK nõuab Mart Võrklaevalt keelatud annetuse tagasimaksmist | perekonnanimi = BNS | eesnimi = | autor-link = BNS | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[Postimees]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 15. juuni 2025 | vaadatud = 16. juuni 2025 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://www.postimees.ee/8269198/erjk-nouab-mart-vorklaevalt-keelatud-annetuse-tagasimaksmist}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Võrklaev, Mart}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Rae vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] m9xgfxmk6a86cqibhcucw3r3xd8yi1w 0 568574 7170687 6638077 2026-06-11T10:17:44Z Sjur 66496 7170687 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Brigid Kosgei | pilt = London Marathon 2018 (27765192508).jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Brigid Kosgei (2018) | riik = {{Riigi ikoon|Keenia}} | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|2|20}} | sünnikoht = [[Kapsowar]], [[Keenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = [[kergejõustik]] ([[maraton]]ijooks) | spordiklubi = | treener = | isiklik_rekord = [[maraton]]is 2:14:04 (2019) <br/> [[poolmaraton]]is 1:04:28 (2019)<ref name="Chicago Marathon">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/sport/athletics/49625993|title=Great North Run: Mo Farah wins record sixth straight title|date=8. september 2019|department=[[BBC Sport]]|publisher=[[BBC News]]|accessdate=14. oktoober 2019}}</ref> | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maraton_2|Maraton]]}} {{MedalVõistlus|[[World Marathon Majors]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Chicago maraton|2019 Chicago]]|[[maraton]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Londoni maraton|2019 London]]|[[maraton]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Chicago maraton|2018 Chicago]]|[[maraton]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Londoni maraton|2018 London]]|[[maraton]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Chicago maraton|2017 Chicago]]|[[maraton]]}} }} '''Brigid Jepscheschir Kosgei''' (sündinud 20. veebruaril 1994 [[Kapsowar]]is [[Keenia]]s) on keenia pikamaajooksja, kes on võitnud [[2018. aasta Chicago maraton|2018.]] ja [[2019. aasta Chicago maraton|2019.]] aasta [[Chicago maraton|Chicago maratoni]] ning [[2019. aasta Londoni maraton|2019.]] ja [[2020. aasta Londoni maraton|2020. aasta]] [[Londoni maraton|Londoni maratoni]].<ref name=iaaf>{{cite web|url=https://www.iaaf.org/athletes/kenya/brigid-chepchirchir-kosgei-309772|title=Brigid Kosgei: Profile|publisher=[[IAAF]]|accessdate=14. oktoober 2019}}</ref> Ta on 13. oktoobril 2019 Chicago maratonil joostud ajaga 2:13:04 [[maratoni maailmarekordid|naiste maratoni maailmarekordi]] omanik.<ref>{{cite news|title=Kenya’s Brigid Kosgei Breaks Marathon World Record|author=Futterman, Matthew|date=13. oktoober 2019|work=[[The New York Times]]|page=D6|issn=0362-4331}}</ref> Ta ületas eelmist, 16 aastat püsinud tippmarki 1 minuti ja 21 sekundiga ning eelmist Chicago maratoni naisterekordit 3 minuti ja 14 sekundiga.<ref>{{cite news|url=https://sport.err.ee/991623/chicago-maratonil-joosti-maailmarekord|title=Chicago maratonil joosti maailmarekord|date=13. oktoober 2019|department=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR sport]]|publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|accessdate=15. oktoober 2019}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kosgei, Brigid}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] seg2gxo1zcno16zkbfbssl762nk9gow 0 569429 7170196 7164533 2026-06-10T13:32:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7170196 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{Infokast majandus | pealkiri = Ameerika Ühendriikide majandus | pilt = A view of New York City with the Empire State Building and One World Trade Center from the Rockefeller Center.jpg|250p]] | wikidataID = | pildiallkiri = [[New York]], Ameerika Ühendriikide [[finantskeskus]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|pealkiri=The Global Financial Centres Index 18|väljaanne=Long Finance|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-02-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170227131528/http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> | valuuta = [[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] (USD) | fikseeritud kurss = | majandusaasta = 1. oktoober 2019 – 30. september 2020 | kaubandusorganisatsioonid = [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] ja teised | SKT = {{increase}}21,439 triljonit dollarit (2019. aasta hinnang)<ref name="xkxk5" /> | SKT maailmas = 1. (nominaalne; 2018)<br>2. (PPP; 2018) | SKT kasv = 2,0% (2019 II kvartal)<ref name="JTXbZ" /><br>1,6% (2016), 2,4% (2017)<br>2,9% (2018) | SKT elaniku kohta = {{increase}}65 112 dollarit (2019. aasta hinnang)<ref name="xkxk5" /> | SKT elaniku kohta maailmas = 8. (nominaalne; 2018)<br>10. (PPP, 2018) | SKT sektorite järgi = Põllumajandus: 0,9%<br>Tööstus: 18,9%<br>Teenused: 80,2% <br> (2017)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=Field Listing: GDP – Composition, by Sector of Origin|väljaanne=CIA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}</ref> | inflatsioon = 2.435% (2018)<ref name="xkxk5" /> | diskontomäär = 2,25% (21. november 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ycharts.com/indicators/us_discount_rate|pealkiri=US Discount Rate|väljaanne=ycharts.com|aeg=|vaadatud=23.11.2019}}</ref> | vaeseid = 11.8% (2018)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2019/demo/p60-266.html|pealkiri=Income and Poverty in the United States: 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> | Gini = 39.0 (2017)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=IDD|pealkiri=Gini Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> | inimarengu indeks = {{increase}}0.924 (2017) | tööjõud = {{increase}}164 miljonit (september 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=BLS.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref> | tööjõud sektorite järgi = Põllumajandus: 1,0%<br>Tööstus: 19%<br>Teenused: 80% | tööpuudus = 3,5% (september 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> | keskmine brutopalk = 63 093 dollarit (2018)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AV_AN_WAGE|pealkiri=Usual Weekly Earnings of Wage and Salary Workers First Quarter 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> | brutopalga mediaan = | keskmine netopalk = 40 577 dollarit (2018)<ref>{{Netiviide|autor=Samuel Stebbins|url=https://eu.usatoday.com/story/money/2019/06/01/how-much-the-average-income-nets-you-after-taxes-in-every-state/39530627/|pealkiri=What's the average annual income after taxes in every state?|väljaanne=USA Today|aeg=27. juuni 2019|vaadatud=23.11.2019|koht=Wall Street, New York|keel=inglise keeles}}</ref> | netopalga mediaan = | tööstusharud = [[Nafta]], [[maagaas]], [[teras]], [[Mootorsõiduk|mootorsõidukid]], [[lennundus]], [[Kemikaal|kemikaalid]], [[telekommunikatsioon]], [[elektroonika]], [[toiduainete töötlemine]], [[Farmaatsiatoode|farmaatsiatooted]], [[Tarbekaup|tarbekaubad]], [[saematerjal]], [[kaevandamine]], [[kaitseseadmed]], [[tervishoid]], [[infotehnoloogia]], [[Ehitamine|ehitus]], [[jaemüük]], [[kinnisvara]], [[finantsteenused]] | ettevõtluse lihtsuse indeks = {{increase}}6. koht (2020)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/united-states|pealkiri=Ease of Doing Business in United States|väljaanne=DoingBusiness.org|aeg=|vaadatud=}}</ref> | eksport = {{increase}}1,66 triljonit dollarit (2018)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/c0004.html|pealkiri=U.S. trade in goods with World, Seasonally Adjusted|väljaanne=|aeg=|vaadatud=Census.gov}}</ref> | ekspordiartiklid = Põllumajandustooted 10,7%<br>Kütused ja mäetööstustooted 9,4%<br>Toodetud tooted 74,8%<br>Muud 5,1% | ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,7%<br>{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 18,3%<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 15,9%<br>{{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 8%<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 4,4%<br>Teised 34,8% | import = {{increase}}2,54 triljonit dollarit (2018) | impordiartiklid = Põllumajandustooted 10,5%<br>Kütused ja kaevandustooted 10,7%<br>Toodetud tooted 78,4%<br>Muud 4,2% | impordipartnerid = {{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 21,4%<br>{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,9%<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 13,2%<br>{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 12,6%<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 6%<br>Teised 27,9% | otseinvesteeringud = | jooksevkonto = {{decrease}}-449,1 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}</ref> | välisvõlg = 20 triljonit dollarit (märts 2019) | investeerimispositsioon = | avaliku sektori võlg = 105,3% SKP-st (2018) | tulu = 3,3 triljonit dollarit (2018)<ref name="the-budget">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/52370|pealkiri=The Budget and Economic Outlook: 2017 to 2027|väljaanne=CBO|aeg=|vaadatud=}}</ref> | kulu = 4,1 triljonit dollarit (2018)<ref name="the-budget" /> | jooksevkonto SKT suhtes = | välisabi = 35,26 miljardit dollarit (2017)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/dac/development-aid-rises-again-in-2016-but-flows-to-poorest-countries-dip.htm|pealkiri=Development aid rises again in 2016 but flows to poorest countries dip|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> | reiting = *[[Standard & Poor's]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&subSectorCode=39&filter=U|pealkiri=Sovereigns rating list|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110618090608/http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&subSectorCode=39&filter=U}}</ref> <br> AA + (kodumaine)<br> AA + (välis)<br> AAA (T&C hinnang)<br> Väljavaade: stabiilne *[[Moody's]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/news/datablog/2010/apr/30/credit-ratings-country-fitch-moodys-standard|pealkiri=How Fitch, Moody's and S&P rate each country's credit rating|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> AAA<br> Väljavaade: stabiilne *[[Fitch]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fitchratings.com/creditdesk/press_releases/detail.cfm?pr_id=824532|pealkiri=Fitch Affirms United States at 'AAA'; Outlook Stable|väljaanne=Fitch Ratings|aeg=|vaadatud=}}</ref> <br> AAA<br> Väljavaade: stabiilne *[[Scope]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.scoperatings.com/#search/research/detail/160368EN|pealkiri=Scope affirms the USA's credit rating of AA with Stable Outlook|väljaanne=Scope Ratings|aeg=|vaadatud=}}</ref> <br> AA<br>Väljavaade: stabiilne | välisreservid = 128,3 miljardit dollarit (juuni 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.treasury.gov/resource-center/data-chart-center/IR-Position/Pages/01042019.aspx|pealkiri=U.S. International Reserve Position|väljaanne=Treasury.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref> }} '''Ameerika Ühendriikide majandus''' on [[Arenenud riik|kõrgelt arenenud]] [[segamajandus]].<ref name="NKtuE" /><ref name="cKd5Q" /> See on [[Nominaalne SKP|nominaalse SKP]] järgi maailma suurim [[majandus]] ja [[Ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] (PPP) järgi suuruselt teine.<ref name="sccJ0" /> Sellel on ka maailma suuruselt kaheksas majandus SKP inimese kohta (nominaalne) ning USA oli ka kümnendal kohal [[SKT elaniku kohta]] maailmas 2018. aastal.<ref name="HctTG" /> USA majandus on tehnoloogiliselt kõige võimsam majandus maailmas ja selle ettevõtted on tehnoloogia arengus esirinnas või kohe selle lähedal.<ref name="2QFHb" /> [[USA dollar]] on rahvusvahelistes tehingutes kõige sagedamini kasutatav [[valuuta]] ja see on maailma tähtsaim [[reservvaluuta]], mida toetavad Ameerika Ühendriikide [[majandus]], [[sõjavägi]], võla tagasimaksed jne.<ref name="3ekHu" /><ref name="Zj1sF" /> Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ka ''de facto'' valuuta.<ref name="9zwkD" /><ref name="XDYKQ" /> Suurimad USA kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].<ref name=":13" /> USA on maailma suurim [[Import|importija]] ja suuruselt teine [[Eksport|eksportija]].<ref name="OPwkz" /> Ameerika Ühendriikidel on [[Vabakaubandusleping|vabakaubanduslepinguid]] mitme riigiga, sealhulgas [[NAFTA]], [[Austraalia]], Lõuna-Korea, [[Iisrael|Iisraeliga]] ja mõne teise riigiga, mis kehtivad praegu või mille üle peetakse läbirääkimisi.<ref name="qivkg" /> Riigi majandust toetavad rikkalikud [[loodusvarad]], hästi arenenud infrastruktuur ja suur tootlikkus.<ref name="Fkt6x" /> Selle loodusvarade koguväärtus on hinnanguliselt seitsmes maailmas, hinnates loodusvarade koguväärtust 2016. aastal 45 triljoni dollarini.<ref name="nIxEr" /> Ameeriklastel on [[Leibkond|leibkondade]] ja [[Töötaja|töötajate]] keskmine sissetulek suurim [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] liikmesriikide seas.<ref name="Dao3O" /> 1890. aastaks oli USA-l vaieldamatult maailma kõige produktiivsem majandus.<ref name=":2" /> Riik on maailma suurim [[nafta]] ja [[Maagaas|maagaasi]] tootja.<ref name="ijkGw" /> 2016. aastal oli see maailma suurim kaubandusriik<ref name="3Sz55" /> ja suuruselt teine [[tootja]], moodustades viiendiku kogu maailma töötleva tööstuse toodangust.<ref name="v1ZPV" /> USA-l pole mitte ainult suurim kaupade [[siseturg]], vaid sellel on ka suurim siseturg teenustekaubanduses.<ref name=":0" /> USA kogukaubandus ulatus 2018. aastal 4,2 triljoni dollarini.<ref name=":0" /> Maailma 500 suurima ettevõte hulgast baseeruvad 121 firmat USA-s.<ref name="JYbKm" /> USA-s on maailma suurim [[miljardär]]ide arv, kelle koguvara kokku on 3,013 triljonit dollarit.<ref name="aKa3m" /><ref name="ozvU7" /> [[New Yorgi börs]] ja [[NASDAQ|Nasdaq]] on [[Turukapitalisatsioon|turukapitalisatsiooni]] ja [[Kaubandusmaht|kaubandusmahu]] järgi vaieldamatult maailma suurimad [[Börs|börsid]].<ref name="vmgcR" /><ref name="1nNso" /> USA-s tehtud [[Välisinvesteering|välisinvesteeringute]] maht on peaaegu 4 triljonit dollarit<ref name=":1" />, samas kui Ameerika välisinvesteeringute maht välisriikides on üle 5,6 triljoni dollari.<ref name=":1" /> USA majandus on [[Riskikapital|riskikapitali]]<ref name="dVUuq" /> ning ülemaailmse teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahvusvahelises edetabelis esikohal.<ref name="tF0Md" /> Tarbijate kulutused moodustasid 2018. aastal 68% USA majandusest<ref name=":20" />, samal ajal kui tööjõu osa sissetulekutest oli 2017. aastal 43%.<ref name="B0D2t" /> USA-l on maailma suurim [[tarbijaturg]], kus leibkondade lõpptarbimiskulutused on Jaapanist viis korda suuremad.<ref name="TwAkn" /> Riigi tööturg on meelitanud [[Immigratsioon|sisserändajaid]] kogu maailmast ja selle [[Rändeiive|rändesaldo]] on üks suuremaid maailmas.<ref name="68vMb" /> USA on üks edukamaid majandusi uuringutes, nagu näiteks äritegevuse lihtsuse indeks, ülemaailmse konkurentsivõime aruanne jt.<ref name="oRJyB" /> USA majandus koges [[Suur majandussurutis|suure majandussurutise]] ajal suurt majanduslangust, mis kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini. SKP kriisieelne (2007. aasta lõpu) tase taastati 2011. aastaks,<ref name="MUgPO" /> leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks<ref name="Da0rl" /> ja töötuse määr 2015. aasta septembriks.<ref name="xMc9O" /> Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 77% SKT-st ja oli 207 riigi seas 43. kohal.<ref name=":3" /> Sissetulekute ebavõrdsus oli 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal ja suurim võrreldes teiste lääneriikidega.<ref name="SIXdL" /> == Ajalugu == {{vaata|Ameerika Ühendriikide majandusajalugu}} === Koloonia ajastu ja 18. sajand === Ameerika Ühendriikide majandusajalugu algas asundustega Ameerikas 17. ja 18. sajandil. Ameerika kolooniad liikusid väikse edukusega kolooniamajandusest väikese, iseseisva orjatööjõudu kasutava põllumajanduseni, millest 1776. aastal sai [[Ameerika Ühendriigid]]. === 19. sajand === [[Fail:LOSSING(1876) p293 WASHBURN'S & MOEN MANUFACTURING CO., WORCESTER, MA.jpg|pisi|269x269px|Massachusettsi osariigis Worcesteris 1876. aastal asuv Washburn and Moen Manufacturing Company]] 180 aastaga kasvas Ameerika Ühendriigid suureks integreeritud ja tööstusriikide majanduseks, mis moodustas umbes viiendiku [[Maailmamajandus|maailmamajandusest]]. Selle tulemusel suurenes USA SKP elaniku kohta ja ületas lõpuks [[Suurbritannia]] oma, aga ka teiste riikide omi. Majanduses olid kõrged palgad, meelitades sisserändajaid miljonites üle kogu maailma USA-sse. 1800. aastate alguses oli USA peamiselt [[põllumajandus]]ega seotud. Põllumajanduses töötas üle 80 protsendi elanikkonnast. Suurem osa tootmisest keskendus [[tooraine]]te töötlemise esimestele etappidele saematerjalide ja [[saeveski]]tööstuses. [[Tekstiil]]i- ja [[Jalanõu|jalatsitööstus]] olid tootmises esirinnas. Rikkalikud ressursid aitasid XIX sajandil kaasa kiirele [[Majanduskasv|majanduskasvule]]. Haritava maa piisav kättesaadavus elanikkonnale võimaldas põllumeeste arvu kasvu jätkata, kuid aktiivsus [[Töötlev tööstus|töötlevas tööstuses]], [[Teenindus|teeninduses]], [[Transport|transpordis]] ja muudes sektorites kasvas palju kiiremini. Nii oli 1860. aastaks USA talumajapidamiste osakaal langenud enam kui 80 protsendilt umbes 50 protsendile.<ref name=":4" /> 19. sajandil langesid [[Majanduslangus|majanduslangused]] sageli [[Finantskriis|finantskriisidega]] kokku. [[1837. aasta paanika|1837. aasta paanikale]] järgnes viieaastane [[Depressioon (täpsustus)|majanduslangus]] koos pankade [[Pankrot|pankrotti]] mineku ja rekordiliselt suure [[Tööpuudus|töötusega]].<ref name="FZcRX" /> Sajandite jooksul toiminud majanduses toimunud suurte muutuste tõttu on tänapäevase majanduslanguse raskust raske võrrelda varaseimate majanduslangustega.<ref name="fvgFN" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsed majanduslangused näivad olevat varasematest majanduslangustest leebemad, kuid languste põhjused on siiski ebaselged.<ref name="HrlV1" /> === 20. sajand === [[Fail:NIE 1905 Petroleum - oil wells at Los Angeles.jpg|pisi|270x270px|Naftapuurtornid Los Angeleses California osariigis, 1905]] Sajandi alguses avasid uued [[Innovatsioon|uuendused]] ja olemasolevate uuenduste täiustused ukse Ameerika tarbijate elatustaseme paranemiseks. Paljud ettevõtted kasvasid suureks, kasutades üleriigilise tegevuse korraldamiseks mastaabisäästu ja paremat kommunikatsiooni. Neisse tööstusharudesse koondumine tekitas hirmu monopoli ees, mis tõstab hindu kõrgemale ja toodangu madalamale, kuid paljud neist ettevõtetest kärpisid kulusid nii kiiresti, et suundumused suunasid madalamat hinda ja suuremat toodangut nendes tööstusharudes. Nende suurte ettevõtete edu, kus maksti tavaliselt maailma kõrgeimat palka, jagasid paljud töötajad.<ref name=":4" /> USA on olnud vähemalt 1920. aastatest SKP osas maailma suurim rahvamajandus.<ref name=":2" /> Aastaid pärast 1930. aastate [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmset majanduslangust]], kui majanduslanguse oht näis kõige tõsisem, tugevdas valitsus majandust, tehes selleks suuri kulutusi või vähendades makse, et tarbijad kulutaksid rohkem, ning soodustades rahapakkumise kiiret kasvu, mis ka julgustas rohkem kulutama. Ideed majanduse stabiliseerimiseks parimate vahendite kohta muutusid 1930.–1980. aastatel oluliselt. Alates 1933. aastal alanud [[New Deal]]i ajastust kuni 1960. aastate [[Suur Ühiskond|Suure Ühiskonna]] algatusteni toetusid riiklikud poliitikakujundajad majanduse mõjutamiseks peamiselt [[fiskaalpoliitika]]le. 20. sajandi maailmasõdade ajal läks USA-l paremini kui ülejäänud võitlejatel, sest Ameerika Ühendriikide territooriumil ei sõditud esimest maailmasõda ja suhteliselt vähe teist maailmasõda (ja mitte ühtegi tollases 48 osariigis). Kuid isegi USA-s tähendasid sõjad ohvreid. Teise maailmasõja tegevuse tippajal kulutati sõjatootmisele ligi 40 protsenti USA SKP-st. Otsused majanduse suurte mõõtude kohta tehti suures osas sõjalistel eesmärkidel ja peaaegu kõik olulised sisendid eraldati sõjapüüdlustele. Paljud kaubad olid ratsionaalsed, hinnad ja palgad kontrollitud ning paljusid vastupidavaid tarbekaupu enam ei toodetud. Suur osa tööjõust suunati sõjaväkke, neile maksti pool palka.<ref name=":4" /> Briti majandusteadlase [[John Maynard Keynes]]i välja töötatud lähenemisviis andis valitud ametnikele juhtrolli majanduse suunamisel, kuna kulutusi ja makse kontrollivad [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] ja [[Kongress (USA)|kongress]]. "[[Beebibuumerid|Beebibuum]]" näitas sündimuse erakordselt suurt kasvu perioodil 1942–1957; selle põhjuseks olid hilinenud abiellumised ja lapseootus majanduslanguse aastatel, jõukuse kasv, nõudlus äärelinna ühepereelamute järele (erinevalt kesklinna korteritest) ja uus optimism tuleviku suhtes.<ref name="mTngk" /> Buum lõppes umbes 1957. aastal.<ref name="qOFgX" /> Pärast 1973. aastat aset leidnud suure inflatsiooni, intressimäärade ja töötuse periood nõrgestas usaldust fiskaalpoliitika vastu kui majandustegevuse üldise tempo reguleerimise vahendit.<ref name="l8Epz" /> [[Fail:B-24 Liberator Consolidated-Vultee Plant, Fort Worth Texas.jpg|pisi|267x267px|B–24 Consolidated-Vultee tehases Fort Worthis Texase osariigis, 1943]] Viimaste aastakümnete{{millal}} halvim majanduslangusega kaotatud toodanguga toimus [[Suur majandussurutis|finantskriisi ajal 2007–2008]], kui SKP langes 5,0% 2008. aasta kevadest 2009. aasta kevadeni. Muud märkimisväärsed majanduslangused toimusid aastatel 1957–58, kui SKP langes 3,7%, mille järel tuli [[1973. aasta naftakriis]], kui SKP langes 3,1%. 1973. aasta lõpust 1975 alguseni ja 1981–1982 majanduslanguse ajal, kui SKP langes 2,9%.<ref name=":5" /> Viimased kerged langused on hõlmanud langust 1990–1991, mil toodang langes 1,3%, ja 2001. aasta majanduslangust, kus SKP langes 0,3%; 2001. aasta langus kestis vaid kaheksa kuud. Kõige jõulisemad ja püsivamad kasvuperioodid toimusid seevastu 1961. aasta algusest 1969. aasta keskpaigani, 1991. aasta keskpaigast 2000. aasta lõpuni oli see 53% (5,1% aastas), ulatudes 43%-ni (3,8% aastas) ja 1982. aasta lõpust kuni 1990. aasta keskpaigani 37% (4% aastas).<ref name=":5" /> [[Fail:New McDonald's restaurant in Mount Pleasant, Iowa.jpg|pisi|267x267px|McDonald'si restoran Mount Pleasantis Iowa osariigis]] 1970. ja 1980. aastatel oli USA-s populaarne uskuda, et [[Jaapani majandus]] ületab USA oma, kuid seda ei juhtunud.<ref name="KALya" /> Alates 1970. aastatest on mitmed tärkava turumajandusega riigid hakanud Ameerika Ühendriikidega majanduslikku lõhet ületama. Enamasti on selle põhjuseks varem USA-s toodetud kaupade tootmine kolinud riikidesse, kus neid oleks võimalik postikulude ja suurema kasumi katteks piisavalt väiksema raha eest teha. Muudel juhtudel on mõned riigid järk-järgult õppinud tootma samu tooteid ja teenuseid, mida varem suutsid toota ainult USA ja veel mõned riigid. Reaalse sissetuleku kasv USA-s on aeglustunud. === 21. sajand === {{Vaata ka|Suur majandussurutis}}[[Fail:Donald Trump and Mike Pence meet with automobile industry leaders.jpg|pisi|265x265px|President Donald Trump koos autotööstuse võtmeisikutega, 2017]] Ameerika Ühendriikide majandus koges 2001. aastal majanduslangust, töökohtade taastumine oli ebaharilikult aeglane – töökohtade arv ei taastunud 2001. aasta veebruaris 2005. aasta jaanuarini.<ref name="kEBY1" /> See "töötute taastumine" kattus elamumulli ja väidetavalt laiema võlamulliga, kuna leibkondade võla suhe SKPsse tõusis rekordtasemelt 70% 2001. aasta 1. kvartalis 99%-ni 2008. aasta esimeses kvartalis. Majaomanikud võtsid laenu, suurendades võla taset, pakkudes samal ajal jätkusuutmatut tõusu SKP-le. Kui eluasemehinnad 2006. aastal hakkasid langema, langes hüpoteegiga tagatud väärtpaberite väärtus dramaatiliselt, põhjustades samaväärse pankade juhtimise põhimõtteliselt reguleerimata depoo pangandussüsteemis, mis oli traditsioonilisest reguleeritud depoopangandus süsteemist välja kasvanud. Paljud [[hüpoteeklaen]]ufirmad ja muud hoiustamata pangad (nt investeerimispangad) olid aastatel 2007–2008 silmitsi süveneva kriisiga – [[panganduskriis]] jõudis maksimumini septembris 2008, [[Lehman Brothers]]i pankroti ja mitmete teiste finantseerimisasutuste päästmisega.<ref name=":6" /> [[Bushi administratsioon]] (2001–2009) ja [[Obama administratsioonid]] (2009–2017) rakendasid pankade päästmisprogramme ja Keynesi stiimulit kõrge valitsemissektori eelarve puudujäägi kaudu, samal ajal kui föderaalreserv hoidis intressimäärasid nullilähedaselt. Need abinõud aitasid majandusel taastuda, kuna leibkonnad maksid võlad ette aastatel 2009–2012, mis on ainsad aastad pärast 1947. aastat, kus see aset leidis, kujutades endast olulist taastumise takistust.<ref name=":6" /> Reaalne SKP taastas oma kriisieelse (2007. aasta lõpus) tipptaseme 2011. aastaks, leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks, palgatöötajad muudes ettevõtetes 2014 ja töötuse määr 2015. aasta septembriks. Kõik need muutujad jätkusid pärast neid kuupäevi majanduslanguse järgsel rekordterritooriumile, USA taastumine oli 2018. aasta aprillis rekordiliselt teine.<ref name=":3" /> Riigivõla suurus – riigivõlg – on kogu 21. sajandi jooksul tõusnud, tõustes 31%-lt 2000. aastal 52%-le 2009. aastal ja 77%-ni SKP-st 2017. aastal, mis oli 207 riigist 43. kohal. Sissetulekute ebavõrdsus saavutas haripunkti 2007. aastal ja langes suure majanduslanguse ajal, olles 2017. aastal 156 riigi seas siiski 41. kohal (s.o 74%-l riikidest oli sissetulekute jaotus võrdsem).<ref name="rWYzf" /> == Andmed == Järgmises tabelis on toodud peamised majandusnäitajad aastatel 2000–2018.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2018/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=98&pr.y=12&sy=1980&ey=2023&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=111&s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXONLB_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&grp=0&a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=83&pr.y=8&sy=1980&ey=2024&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=111&s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXCNL_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&grp=0&a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Aasta !Nominaalne SKP,</br>mld USD !SKT elaniku </br>kohta, USD !SKP kasv </br>(reaalne), % !Inflatsiooni-</br>määr, % !Töötuse </br>määr, % !Eelarve tasa-</br>kaal (% SKP-st)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/FYFSGDA188S|pealkiri=Federal Surplus or Deficit [-] as Percent of Gross Domestic Product|väljaanne=Fred|aeg=|vaadatud=}}</ref> !Avaliku sektori </br>valitsussektori võlg </br>(% SKP-st) !Jooksevakonto </br>tasakaal </br>(% SKP-st) |- |2018 |{{increase}}20 494,1 |{{increase}}62 606 |{{increase}}2,9 |{{decrease}}2,4 |{{increase}}3,9 |{{decrease}}–3,8 |{{decrease}}77,8 |{{decrease}}–2,3 |- |2017 |{{increase}}19 485,4 |{{increase}}59 895 |{{increase}}2,4 |{{decrease}}2.1 |{{increase}}4,4 |{{decrease}}–3,4 |{{increase}}76,1 |{{decrease}}–2,4 |- |2016 |{{increase}}18 707,2 |{{increase}}57 878 |{{increase}}1,6 |{{increase}}1,3 |{{increase}}4,9 |{{decrease}}–3.1 |{{decrease}}76.4 |{{decrease}}–2.4 |- |2015 |{{increase}}18 219,3 |{{increase}}56 770 |{{increase}}2,9 |{{increase}}0,1 |{{increase}}5,3 |{{decrease}}–2,4 |{{increase}}72,5 |{{decrease}}–2,4 |- |2014 |{{increase}}17 521,9 |{{increase}}54 993 |{{increase}}2,6 |{{increase}}1,6 |{{increase}}6,2 |{{decrease}}–2,8 |{{decrease}}73,7 |{{decrease}}–2,1 |- |2013 |{{increase}}16 691,5 |{{increase}}52 737 |{{increase}}1,8 |{{increase}}1,5 |{{increase}}7,4 |{{decrease}}–4,0 |{{decrease}}72,2 |{{decrease}}–2,1 |- |2012 |{{increase}}16 155,3 |{{increase}}51 404 |{{increase}}2,2 |{{increase}}2,1 |{{increase}}8,1 |{{decrease}}–5,7 |{{decrease}}70,3 |{{decrease}}–2,6 |- |2011 |{{increase}}15 517,9 |{{increase}}49 736 |{{increase}}1,6 |{{increase}}3,1 |{{increase}}8,9 |{{decrease}}–7,3 |{{decrease}}65,8 |{{decrease}}–2,9 |- |2010 |{{increase}}14 964,4 |{{increase}}48 311 |{{increase}}2,5 |{{increase}}1,6 |{{decrease}}9,6 |{{decrease}}–8,6 |{{decrease}}60,8 |{{decrease}}–2,9 |- |2009 |{{decrease}}14 418,7 |{{decrease}}46 909 |{{decrease}}–2,8 |{{increase}}–0,3 |{{decrease}}9,3 |{{decrease}}–9,8 |{{decrease}}52,3 |{{decrease}}–2,6 |- |2008 |{{increase}}14 718,6 |{{increase}}48 302 |{{decrease}}–0,3 |{{decrease}}3,8 |{{decrease}}5,8 |{{decrease}}–4,6 |{{decrease}}39,4 |{{decrease}}–4,6 |- |2007 |{{increase}}14 477,6 |{{increase}}47 955 |{{increase}}1,8 |{{decrease}}2,9 |4,6 |{{decrease}}–0,8 |{{increase}}35,2 |{{decrease}}–4,9 |- |2006 |{{increase}}13 855,9 |{{increase}}46 352 |{{increase}}2,7 |{{decrease}}3,2 |{{increase}}4,6 |{{decrease}}–0,1 |{{increase}}35,4 |{{decrease}}–5,8 |- |2005 |{{increase}}13 093,7 |{{increase}}44 218 |{{increase}}3,3 |{{decrease}}3,4 |{{increase}}5,1 |{{decrease}}–1,2 |{{decrease}}35,8 |{{decrease}}–5,7 |- |2004 |{{increase}}12 274,9 |{{increase}}41 838 |{{increase}}3,8 |{{decrease}}2,7 |{{increase}}5,5 |{{decrease}}–2,3 |{{decrease}}35,7 |{{decrease}}–5,1 |- |2003 |{{increase}}11 510,7 |{{increase}}39 592 |{{increase}}2,8 |{{decrease}}2,3 |{{decrease}}6,0 |{{decrease}}–2,8 |{{decrease}}34,7 |{{decrease}}–4,1 |- |2002 |{{increase}}10 977,5 |{{increase}}38 114 |{{increase}}1,8 |{{increase}}1,6 |{{decrease}}5,8 |{{decrease}}–1,7 |{{decrease}}32,7 |{{decrease}}–4,1 |- |2001 |{{increase}}10 621,9 |{{increase}}37 241 |{{increase}}1,0 |{{decrease}}2,8 |{{decrease}}4,7 |1,2 |{{decrease}}31,5 |{{decrease}}–3,7 |- |2000 |{{increase}}10 284,8 |{{increase}}36 433 |{{increase}}4,0 |{{decrease}}3,4 |{{increase}}4,0 |{{increase}}2,3 |{{increase}}33,7 |{{decrease}}–3,9 |- |1999 |{{increase}}9660,6 |{{increase}}34 602 |{{increase}}4,7 |{{decrease}}2,2 |{{increase}}4,2 |{{increase}}1,3 |{{increase}}38,3 |{{decrease}}–3,0 |- |1998 |{{increase}}9089,2 |{{increase}}32 929 |{{increase}}4,5 |{{increase}}1,5 |{{increase}}4,5 |{{increase}}1,3 |{{increase}}41,7 |{{decrease}}–2,4 |- |1997 |{{increase}}8608,5 |{{increase}}31 554 |{{increase}}4,5 |{{decrease}}2,3 |{{increase}}4,9 |{{decrease}}–0,2 |{{increase}}44,6 |{{decrease}}–1,6 |- |1996 |{{increase}}8100,1 |{{increase}}30 047 |{{increase}}3,8 |{{decrease}}2,9 |{{increase}}5,4 |{{decrease}}–1,3 |{{increase}}47,0 |{{decrease}}–1,5 |- |1995 |{{increase}}7664,1 |{{increase}}28 763 |{{increase}}2,7 |{{decrease}}2,8 |{{increase}}5,6 |{{decrease}}–2,1 |{{increase}}47,7 |{{decrease}}–1,5 |- |1994 |{{increase}}7308,8 |{{increase}}27 756 |{{increase}}4,0 |{{decrease}}2,6 |{{increase}}6,1 |{{decrease}}–2,8 |{{increase}}47,8 |{{decrease}}–1,7 |- |1993 |{{increase}}6878,7 |{{increase}}26 442 |{{increase}}2,7 |{{decrease}}3,0 |{{increase}}6,9 |{{decrease}}–3,7 |{{decrease}}47,9 |{{decrease}}–1,2 |- |1992 |{{increase}}6539,3 |{{increase}}25 467 |{{increase}}3,6 |{{decrease}}3,0 |{{decrease}}7,5 |{{decrease}}–4,5 |{{decrease}}46,8 |{{decrease}}–0,8 |- |1991 |{{increase}}6174,1 |{{increase}}24 366 |{{decrease}}–0,1 |{{decrease}}4,2 |{{decrease}}6,9 |{{decrease}}–4,4 |{{decrease}}44,1 |0,0 |- |1990 |{{increase}}5979,6 |{{increase}}23 914 |{{increase}}1,9 |{{decrease}}5,4 |{{decrease}}5,6 |{{decrease}}–3,7 |{{decrease}}40,9 |{{decrease}}–1,3 |- |1989 |{{increase}}5657,7 |{{increase}}22 879 |{{increase}}3,7 |{{decrease}}4,8 |{{increase}}5,3 |{{decrease}}–2,7 |{{increase}}39,4 |{{decrease}}–1,8 |- |1988 |{{increase}}5252,6 |{{increase}}21 442 |{{increase}}4,2 |{{decrease}}4,1 |{{increase}}5,5 |{{decrease}}–3,0 |{{decrease}}39,9 |{{decrease}}–2,3 |- |1987 |{{increase}}4870,2 |{{increase}}20 063 |{{increase}}3,5 |{{decrease}}3,6 |{{increase}}6,2 |{{decrease}}–3,1 |{{decrease}}39,6 |{{decrease}}–3,3 |- |1986 |{{increase}}4590,1 |{{increase}}19 078 |{{increase}}3,5 |{{increase}}1,9 |{{increase}}7,0 |{{decrease}}–4,8 |{{decrease}}38,5 |{{decrease}}–3,2 |- |1985 |{{increase}}4346,8 |{{increase}}18 232 |{{increase}}4,2 |{{decrease}}3,5 |{{increase}}7,2 |{{decrease}}–4,9 |{{decrease}}35,3 |{{decrease}}–2,7 |- |1984 |{{increase}}4040,7 |{{increase}}17 099 |{{increase}}7,3 |{{decrease}}4,4 |{{increase}}7,5 |{{decrease}}–4,6 |{{decrease}}33,1 |{{decrease}}–2,3 |- |1983 |{{increase}}3638,1 |{{increase}}15 531 |{{increase}}4,6 |{{decrease}}3,2 |{{increase}}9,6 |{{decrease}}–5,7 |{{decrease}}32,2 |{{decrease}}–1,1 |- |1982 |{{increase}}3345,0 |{{increase}}14 410 |{{decrease}}–1,9 |{{decrease}}6,2 |{{decrease}}9,7 |{{decrease}}–3,8 |{{decrease}}27,9 |{{decrease}}–0,2 |- |1981 |{{increase}}3211,0 |{{increase}}13 966 |{{increase}}2,6 |{{decrease}}10,4 |{{decrease}}7,6 |{{decrease}}–2,5 |{{increase}}25,2 |{{increase}}0,2 |- |1980 |2862,5 |12 575 |{{decrease}}–0,2 |{{decrease}}13,5 |{{increase}}7,2 |{{decrease}}–2,6 |{{decrease}}25,5 |{{increase}}0,1 |} == SKT == [[Fail:Presidential Comparison Real GDP - v1.png|pisi|348x348px|USA presidentide kumulatiivne reaalne (inflatsiooniga kohandatud) SKP kasv Reagani ajast Obama ajani<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=FRED-Real GDP-Retrieved July 1, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] [[Fail:Quarterly gross domestic product.png|pisi|349x349px|Sisemajanduse kogutoodang kvartalite kaupa]] USA nominaalne SKP oli 2017. aastal 19,5 triljonit dollarit. Aastases arvestuses ulatus nominaalne SKP 2018. aasta esimeses kvartalis 20,1 triljonini dollarini, ületades esimest korda 20 triljoni dollari taseme. Ligikaudu 70% USA SKPst moodustab isiklik tarbimine, ettevõtete investeeringud 18%, valitsus 17% (föderaalsed, osariikide ja kohalikud, kuid välja arvatud ülekande maksed, näiteks tarbimises olev sotsiaalkindlustus) ja netoeksport on USA tõttu 3% negatiivne seoses USA kaubandusdefitsiidiga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA News Release-GDP Second Quarter 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Reaalne sisemajanduse kogutoodang, mis mõõdab nii tootmist kui ka sissetulekut, kasvas 2017. aastal 2,3%, võrreldes 1,5%-ga 2016. aastal ja 2,9%-ga 2015. Reaalne SKP kasvas kvartaalse aastapõhise määraga, mis oli 2018. aasta 1. kvartalis 2,2%, II kvartalis 3,4%, 2018. aasta kolmandas kvartalis ja 2,2% 2018. aasta IV kvartalis president [[Donald Trump|Trumpi]] all; II kvartali määr oli parim kasvutempo pärast 2014. aasta kolmandat kvartalit ja kogu SKP aastane kasv 2,9% 2018. aastal oli majanduse parim tulemus kümne aasta jooksul.<ref name=":7" /> 2014. aastal möödus Hiina SKP suurima majandusega USA-st, mõõdetuna ostujõu pariteedi ümberarvestus kursside järgi USA-st. USA oli selle verstapostini eelnenud enam kui sajandi suurim majandus; Hiina kasvutempo on olnud viimase 40 aasta{{millal}} jooksul kolmekordne võrreldes USA-ga. 2017. aasta seisuga oli Euroopa Liidus tervikuna SKT umbes 5% suurem kui USAs.<ref name="M3ph7" /> Reaalne SKT elaniku kohta (mõõdetuna 2009. aasta dollarites) oli 2017. aastal 52 444 dollarit ja on igal aastal kasvanud alates 2010. aastast. See kasvas 1960. aastatel keskmiselt 3,0%, 1970. aastatel 2,1%, 1980. aastatel 2,4%, 2,2% 1990. aastatel, 2000. aastatel 0,7% ja 2010.–2017. aastal 0,9%.<ref name="y9ZTF" /> Alates 2000. aastast aeglasema kasvu põhjuseid arutavad majandusteadlased ning need võivad hõlmata vananevat demograafiat, aeglasemat tööjõu kasvu, tootlikkuse kasvu aeglustumist, ettevõtete investeeringute vähenemist, suuremat sissetulekute ebavõrdsust, vähendades nõudlust, oluliste uuenduste puudumist ja vähenenud tööjõudu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2016/02/21/magazine/are-we-doomed-to-slow-growth.html|pealkiri=Are We Doomed to Slow Growth?|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> USA oli 2017. aastal 220 riigi seas SKP-st elaniku kohta 20. kohal.<ref name=":7" /> Riigi SKT areng [[Maailmapank|Maailmapanga]] andmetel<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.KD.ZG/countries|pealkiri=GDP growth (annual %)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>: USA reaalne SKP kasvas 2000. aastast 2014. aasta esimese pooleni keskmiselt 1,7%, mis on umbes 2000. aasta ajaloolise keskmisega umbes pool.<ref name="reCCU" /> == Tööhõive == {{Vaata ka|USA suurimate tööandjate loetelu|USA osariikide loetelu tööhõive määra järgi}} 2017. aastal oli USA tööjõu suurus umbes 160,4 miljonit inimest, mis on [[Hiina]], [[India]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] taga maailmas suuruselt neljas tööjõu riik.<ref name="R7hWV" /> Valitsuses (föderaalne, osariigi ja kohalik) töötas 2010. aastal 22 miljonit inimest.<ref name=":25">{{Netiviide|autor=|url=http://napavalleyregister.com/news/opinion/editorial/article_43f9e712-b96a-11df-9e2d-001cc4c002e0.html|pealkiri=Saluting 154 million in workforce on Labor Day|väljaanne=Napa Valley Register|aeg=|vaadatud=}}</ref> Väikeettevõtted on riigi suurim tööandja, esindades 53% Ameerika töötajatest.<ref name=":8" /> Suuruselt teine osa tööhõivest kuulub suurtele ettevõtetele, kus töötab 38% USA tööjõust.<ref name=":8" /> [[Fail:Job Growth by U.S. President - v1.png|pisi|381x381px|Töökohtade arvu suurenemine USA presidentide ametiajal, mõõdetuna kumulatiivse protsendimuutusena alates kuust pärast ametisseastumist kuni ametiaja lõpuni<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Federal Reserve Economic Data-All Employees Total Non-Farm-Retrieved July 29, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] Riigi erasektoris töötab 91% töötavatest ameeriklastest. Valitsus moodustab 8% kõigist USA töötajatest. Üle 99% kõigist USA tööandjate organisatsioonidest on väikeettevõtted.<ref name=":8" /> USA 30 miljonit väikeettevõtet moodustavad 64% vastloodud töökohtadest (need, mis on loodud lahutada kaotatud töökohad).<ref name=":8" /> Töökohad väikeettevõtetes moodustasid 70% viimase kümnendi{{millal}} jooksul loodud töökohtadest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=if9NOcUK1F0|pealkiri=Obama: Small Business 'Heart' of Economy – YouTube|väljaanne=YouTube|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ameeriklaste osatähtsus väikeettevõtluses ja suurettevõttes on püsinud aasta-aastalt suhteliselt sama, kuna mõnest väikeettevõttest saavad suured ettevõtted ja veidi üle poole väikeettevõttest püsivad kauem kui 5 aastat.<ref name=":8" /> Suurettevõtete hulgas on mitmed maailma suurimad ettevõtted ja tööandjad Ameerika ettevõtted. Nende hulgas on [[Walmart]], mis on nii suurim ettevõte kui ka suurim erasektori tööandja maailmas. Walmart annab kogu maailmas tööd 2,1 miljonile inimesele ja ainuüksi USA-s 1,4 miljonile inimesele.<ref name="0zAsX" /><ref>{{Netiviide|autor=Walmart|url=http://walmartstores.com/download/2230.pdf|pealkiri=Walmart Corporate and Financial Facts|väljaanne=Walmart|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090318030352/http://walmartstores.com/download/2230.pdf}}</ref> USA-s on ligi 30 miljonit väikeettevõtet. Rahvusvähemustele, nagu hispaanlased, Aafrika ameeriklased, Aasia ameeriklased ja põlisameeriklased (35% riigi elanikkonnast),<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://articles.latimes.com/2010/jun/10/nation/la-na-census-20100611|pealkiri=Minority population growing in the United States, census estimates show|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> kuulub 4,1 miljonit riigi ettevõtet. Vähemuste omanduses olevad ettevõtted teenivad tulusid peaaegu 700 miljardit dollarit ja USA-s annavad nad tööd peaaegu 5 miljonile töötajale.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bls.gov/web/laus/lauhsthl.htm|pealkiri=Current Unemployment Rates for States and Historical Highs/Lows|väljaanne=BLS|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ameeriklastel on OECD riikide seas kõrgeim keskmine töötajate sissetulek.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/#/11111111111|pealkiri=OECD Better Life Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> Keskmine leibkonna sissetulek USA-s on 2008. aasta seisuga 52 029 dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|pealkiri=Median Household Income for States: 2007 and 2008|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-23|arhiivimisurl=https://wayback.archive-it.org/all/20100223212411/http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|url-olek=robot: teadmata}}</ref> Umbes 284 000 töötaval inimesel on USA-s kaks täistööajaga tööd ja 7,6 miljonil osalise tööajaga töökoht lisaks täistööajale.<ref name=":25" /> Kõigist USAs töötavatest isikutest kuulub 12% ametiühingusse ja enamik ametiühinguliikmeid töötab valitsuse heaks.<ref name=":25" /> Ametiühingute liikmesuse vähenemine USA-s viimase paarikümne aasta{{millal}} jooksul sarnaneb tööjõu osaga majanduses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.washington.edu/news/2014/02/12/jake-rosenfeld-explores-the-sharp-decline-of-union-membership-influence/|pealkiri=Jake Rosenfeld explores the sharp decline of union membership, influence|väljaanne=UW Today|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-02-20/unions-poised-for-comeback-as-middle-class-wages-stall|pealkiri=As the Rich Get Richer, Unions Are Poised for Comeback|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.latimes.com/business/hiltzik/la-fi-mh-imf-agrees-loss-of-union-power-20150325-column.html|pealkiri=IMF agrees: Decline of union power has increased income inequality|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Maailmapank paigutab töötajate värbamise ja vallandamise lihtsuse poolest Ameerika Ühendriigid esikohale.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/ExploreEconomies/?economyid=197|pealkiri=Doing Business in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> USA on ainus arenenud majandus, mis ei taga oma töötajatele palgalist puhkust ega tasustatud haiguspäevi, ning on üks vähestest maailma riikidest, kus palgalist perepuhkust pole seaduslikku õigust, ülejäänud riigid on [[Paapua Uus-Guinea]], [[Suriname]] ja [[Libeeria]].<ref name="av4WI" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/23/your-money/us-trails-much-of-the-world-in-providing-paid-family-leave.html|pealkiri=In Paid Family Leave, U.S. Trails Most of the Globe|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.huffingtonpost.com/2013/10/29/american-exceptionalism_n_4170683.html?ncid=txtlnkushpmg00000029|pealkiri=15 Ways The United States Is The Best (At Being The Worst)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2014. aastal hindas [[Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon]] USA ametiühingutele antud volituste ja õiguste teemal 4 punkti 5+-st – see on kolmas madalaim hinne.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/05/20/map-the-worst-places-in-the-world-to-be-a-worker/|pealkiri=MAP: The worst places in the world to be a worker|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned teadlased, sealhulgas äriteoreetik [[Jeffrey Pfeffer]] ja politoloog [[Daniel Kinderman]] leiavad, et Ameerika Ühendriikide kaasaegsed tööhõive praktikad on seotud juhtkonna suurenenud töösurvega ja töötajatele pandud raskustega, nagu toksiline töökeskkond, ebakindlus ja pikad tööpäevad, mis võib põhjustada 120 000 liigset surmajuhtumit aastas, muutes töökoha Ameerika Ühendriikides viiendaks surmapõhjuseks.<ref name="2ZFSd" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/on-leadership/wp/2018/03/22/this-professor-says-the-workplace-is-the-fifth-leading-cause-of-death-in-the-u-s/|pealkiri=This professor says the workplace is the fifth leading cause of death in the U.S.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Neoliberal Revolution in Industrial Relations|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Töötus === {{vaata|Töötus Ameerika Ühendriikides|USA osariikide loetelu töötuse määra järgi}} 2017. aasta detsembri seisuga oli USA-s töötuse määr 4,1%<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNRATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series UNRATE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ehk töötuid oli 6,6 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNEMPLOY|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series Unemploy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Valitsuse laiem U6 töötuse määr, mis hõlmab ka osalise tööajaga vaeghõivet, oli 8,1%<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/U6RATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series U6RATE-March 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ehk 8,2 miljonit inimest. Need arvud arvutati tsiviilelanike arvuga umbes 160,6 miljonit inimest,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/CLF16OV|pealkiri=Federal Reserve Database-CLF160V Data Series|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> võrreldes USA rahvaarvuga umbes 327 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/POP|pealkiri=FRED Database – POP Data Series – U.S. Population. November 2012|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastatel 2009–2010, pärast suurt majanduslangust, tõi töötute taastumise esile kerkinud probleem kaasa rekordilise pikaajalise töötuse taseme – enam kui 6 miljonit töötajat otsisid tööd 2010. aasta jaanuarist kauem kui 6 kuud. See puudutas eriti vanemaid töötajaid. Aasta pärast majanduslangust, mis lõppes 2009. aasta juunis, lõid sisserändajad USA-s 656 000 töökohta, samas kui USA-s sündinud töötajad kaotasid enam kui miljoni töökoha, osaliselt vananeva riigi (suhteliselt rohkem valgeid pensionäre) ja demograafiliste muutuste tõttu. 2010. aasta aprillis oli ametlik töötuse määr 9,9%, kuid valitsuse laiem U–6 töötuse määr oli 17,1%. Ajavahemikul veebruar 2008 – veebruar 2010 kasvas majanduslikel põhjustel osalise tööajaga (st eelistaks täistööajaga) töötavate inimeste arv 4 miljoni võrra 8,8 miljonini, see tähendab kahe aja jooksul osalise tööajaga töötajate arvu suurenemist 83% võrra.<ref name="GoLeH" /> Ehkki 2013. aastaks oli töötuse määr langenud alla 8%, näitas pikaajaliste töötute rekordiline osakaal ja leibkondade sissetuleku jätkuv langus endiselt töötute taastumist. Palgaarvestusega seotud töökohtade arv jõudis majanduse taastumisel aga 2014. aasta maiks tagasi majanduslanguse-eelsesse perioodi (november 2007).<ref name="1Jjgz" /> Pärast kõrgemat sõjajärgsel perioodil langes USA töötuse määr allpool tõusvat euroala töötuse määra 1980. aastate keskel ja on pärast seda püsinud peaaegu pidevalt märkimisväärselt väiksem. Aastal 1955 töötas 55% ameeriklastest teeninduses, 30–35% tööstuses ja 10–15% põllumajanduses. 1980. aastaks oli teeninduses hõivatud üle 65%, tööstuses 25–30% ja põllumajanduses vähem kui 5%. Meeste seas oli töötus jätkuvalt märkimisväärselt suurem kui naistel (9,8% vs 7,5% 2009. aastal). Valgete töötuse määr on endiselt palju väiksem kui afroameeriklaste oma (8,5% vs. 15,8% ka 2009. aastal).<ref name="PsipQ" /> Noorte töötuse määr oli 2009. aasta juulis 18,5%, mis on selle kuu kõrgeim määr pärast 1948. aastat. Noorte afroameeriklaste töötuse määr oli 2013. aasta mais 28,2%.<ref name="WqN5A" /> === Tööhõive sektorite kaupa === {{Vaata ka|Tööhõive suurtööstussektoris Ameerika Ühendriikides}} 2012. aastal töötas teenindussektoris hinnanguliselt kuni 79,7%, töötlevas tööstuses 19,2% ja põllumajandussektoris 1,1% USA töötajatest.<ref name="HyYPw" /> == Sissetulek ja rikkus == {{vaata|Sissetulek Ameerika Ühendriikides|Rikkus Ameerika Ühendriikides}} {{Vaata ka|Isiklikud sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Leibkonna sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Sissetulekute ebavõrdsus Ameerika Ühendriikides|Jõukus Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikide maakonnad sissetuleku järgi elaniku kohta}} === Sissetulekute mõõtmine === [[Fail:US real median household income. Timeline.png|pisi|382x382px|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s (1984–2017)]] Leibkonna tegelik (s.o inflatsiooniga korrigeeritud) mediaansissetulek, mis on keskklassi sissetuleku hea näitaja, oli 2016. aastal 59 039 dollarit, mis on rekordtase. See oli siiski veidi üle eelmise, 1998. aastal püstitatud rekordi, mis näitab, et keskklassi pere sissetulekute ostujõud on viimase 20 aasta{{millal}} jooksul olnud stagneerunud või langenud. 2013. aasta jooksul oli töötajatele makstav hüvitis 8,969 triljonit dollarit, erainvesteeringute kogumaht aga 2,781 triljonit dollarit.<ref name="cYh3b" /> Ameeriklaste keskmine leibkonna sissetulek on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas kõrgeim ning 2010. aastal oli nende leibkondade mediaantulu mediaan tulemuse järgi neljandal kohal, võrreldes 2007. aasta kõrgeima tasemega. Ühe analüüsi kohaselt langesid keskklassi sissetulekud Ameerika Ühendriikides Kanada omadega kokku 2010. aastal ja võib-olla on 2014. aastaks maha jäänud, samal ajal kui mitmed teised arenenud majandused on viimastel aastatel{{millal}} lõhe täitnud.<ref name="EOcpL" /> === Sissetulekute ebavõrdsus === Sissetulekute ebavõrdsusest on saanud kogu maailmas kuumalt arutatud teema. [[CIA World Factbook|CIA World Factbooki]] andmetel oli USA sissetulekute ebavõrdsus 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal (s.o 74%-l riikidest on sissetulekute jaotus võrdsem).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2172rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604005151/http://www.forbes.com/feeds/afx/2007/06/12/afx3810988.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> Kongressi eelarvebüroo andmetel teenisid top 1% sissetulekuga leibkonnad 1979. aastal umbes 9% maksueelsest sissetulekust, võrreldes 19%-ga 2007. aastal ja 17%-ga 2014. aastal. Maksujärgse tulu osas olid need arvud 7 %, 17% ja 13%. Need arvud näitavad, et tippteenijate teenitud tulu osakaal aastatel 1979–2007 enam kui kahekordistus, langes mõnevõrra pärast suure majanduslangusega ning president Barack Obama 2013. aastal kohaldatud kõrgemaid maksumäärasid ja ümberjagamise põhimõtteid. 2012. aasta sissetuleku uuesti sõnastamisel, kasutades 1979. aasta sissetuleku jaotust (mis esindab egalitaarset perioodi 1950–1980), oleks 99% perede keskmine sissetulek umbes 7100 USD rohkem.<ref>{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2013/11/13/business/rethinking-the-income-gap-and-a-college-education.html|pealkiri=Rethinking the Rise of Inequality|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Sissetulekute ebavõrdsus on Ameerika Ühendriikides kasvanud ajavahemikul 2005–2012 enam kui kahel kolmest suurlinna piirkonnast.<ref name="LuRhr" /> Top 1% sissetulekut teeninud isikutest moodustas 52 protsenti sissetulekute kasvust aastatel 2009–2015, kus sissetulekut määratletakse kui turutulu, v.a valitsuse siirded,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://elsa.berkeley.edu/~saez/saez-UStopincomes-2015.pdf|pealkiri=Striking it Richer: The Evolution of Top Incomes in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> samal ajal kui nende osa kogutulust on enam kui kahekordistunud – 9 protsendist 1976. aastal 20 protsendini 2011. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pubs.aeaweb.org/doi/pdfplus/10.1257/jep.27.3.3|pealkiri=The Top 1 Percent in International and Historical Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Vastavalt OECD 2014. aasta aruandele tõusis 80% kogu maksueelse turu tulude kasvust läks top 10%-le aastatel 1975–2007.<ref name="4iLat" /> Mitu majandusteadlast ja teised on väljendanud kasvavat muret sissetulekute ebavõrdsuse pärast, nimetades seda "sügavalt murettekitavaks",<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.tnr.com/blog/timothy-noah/99651/white-house-heres-why-you-have-care-about-inequality|pealkiri=White House: Here's Why You Have To Care About Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ebaõiglaseks,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2002/10/20/magazine/20INEQUALITY.html?pagewanted=all|pealkiri=For Richer|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> demokraatia/sotsiaalse stabiilsuse ohuks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/11/04/opinion/oligarchy-american-style.html?_r=1&partner=rssnyt&emc=rss|pealkiri=Oligarchy, American Style|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|pealkiri=Testing Theories of American Politics: Elites, Interest Groups, and Average Citizens|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200406221448/https://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> või rahvusliku allakäigu märgiks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_Affairs|pealkiri=Foreign Affairs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Yale'i professor [[Robert J. Shiller|Robert Shiller]] on öelnud: "Arvan, et kõige olulisem probleem, millega me praegu silmitsi seisame, on ebavõrdsuse suurenemine USA-s ja mujal maailmas."<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.stltoday.com/business/local/rising-inequality-most-important-problem-says-nobel-winning-economist/article_a5065957-05c3-5ac0-ba5b-dab91c22973a.html|pealkiri=Rising inequality 'most important problem,' says Nobel-winning economist|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Thomas Piketty]] Pariisi majanduskoolist väitis, et 1980. aasta järgse ebavõrdsuse suurenemine mängis rolli 2008. aasta kriisis, aidates kaasa rahva rahalisele ebastabiilsusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Capital_in_the_Twenty-First_Century|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2016. aastal väitsid majandusteadlased [[Peter H. Lindert]] ja [[Jeffrey G. Williamson]], et ebavõrdsus on suurem kui riigi asutamisest saadik eales varem.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2016/07/01/income-inequality-today-may-be-the-highest-since-the-nations-founding/|pealkiri=Income inequality today may be higher today than in any other era|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2018. aastal oli sissetulekute ebavõrdsus loendusbüroo kõigi aegade kõrgeimal tasemel, [[Gini koefitsient|Gini indeks]] oli 0,485.<ref name="0g16P" /> Teised ei nõustu sellega, öeldes, et ebavõrdsuse küsimus on poliitiline tähelepanu kõrvalejuhtimine nende arvates sellistest probleemidest nagu krooniline töötus ja loid majanduskasv.<ref name=":26">{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf|pealkiri=Overstating the Costs of Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131024141452/http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.economics21.org/files/e21ib_1.pdf|pealkiri=Income Inequality in America: Fact and Fiction|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180103174659/https://economics21.org/files/e21ib_1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> [[George Masoni ülikool|George Masoni ülikooli]] majandusprofessor [[Tyler Cowen]] on nimetanud ebavõrdsust "punaseks heeringaks",<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/31/upshot/tyler-cowen-on-inequality-and-what-really-ails-america.html|pealkiri=Tyler Cowen on Inequality and What Really Ails America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> öeldes, et selle suurenemist rahvast mõjutavad tegurid võivad samaaegselt olla ka selle vähendamise põhjustajaks kogu maailmas, ning väites, et ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud ümberjagamise poliitikaga saab teha rohkem kahju kui kasu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/20/upshot/income-inequality-is-not-rising-globally-its-falling-.html|pealkiri=Income Inequality Is Not Rising Globally. It's Falling|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Robert Lucas Jr]] on väitnud, et Ameerika elatustaseme silmatorkavaim probleem on liiga suureks kasvanud valitsus ning hiljutised poliitilised nihked euroopaliku maksustamise, hoolekande kulude ja regulatsiooni suunas võivad USA-d lõputult piirata oluliselt madalamale, Euroopa tasandi sissetuleku trajektoorile.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf|pealkiri=The U.S. Recession of 2007–201?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812204022/http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304911104576443953024891120?mod=djemEditorialPage_h&mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702304911104576443953024891120.html%3Fmod%3DdjemEditorialPage_h|pealkiri=The Disappearing Recovery: What if the weak recovery is all the recovery we are going to get?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned teadlased on vaidlustanud ebavõrdsuse suundumusi käsitlevate väidete aluseks olevate andmete õigsuse<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://freebeacon.com/blog/the-full-piketty/|pealkiri=The Full Piketty: Experts raise questions about Frenchman's data on income inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304081804579557664176917086|pealkiri=Piketty's Numbers Don't Add Up: Ignoring dramatic changes in tax rules since 1980 creates the false impression that income inequality is rising|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ning majandusteadlased [[Michael Bordo]] ja [[Christopher M. Meissner]] on väitnud, et ebavõrdsust ei saa süüdistada 2008. aasta finantskriisis.<ref name="PQ9nS" /> Kongressi teadusteenistuse raporti kohaselt oli kapitali juurdekasvu maksude progressiivsuse vähenemine USA-s aastatel 1996–2006 kõige suurem sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjustaja.<ref name="buLJi" /> Alates 2010. aastast oli USA sissetulekute jaotus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas neljandal kohal [[Türgi]], [[Mehhiko]] ja [[Tšiili]] taga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2013-Inequality-and-Poverty-8p.pdf|pealkiri=Inequality and Poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.compareyourcountry.org/inequality?cr=usa&cr1=oecd&lg=en&page=0|pealkiri=Compare your country: Income distribution and poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.nap.edu/openbook.php?record_id=13497&page=171|pealkiri=U.S. Health in International Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Brookingsi institutsioon]] teatas 2013. aasta märtsis, et sissetulekute ebavõrdsus suureneb ja muutub püsivaks, vähendades järsult USA sotsiaalset liikuvust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi|pealkiri=Inequality Rising and Permanent Over Past Two Decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-04-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130408151547/http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi}}</ref> OECD hindad sotsiaalse liikuvuse alal USA 10. kohale [[Põhjamaad|Põhjamaade]], [[Austraalia]], [[Kanada]], [[Saksamaa]], [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] taga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/daveserchuk/2011/12/07/happy-countrysocial-mobility/|pealkiri=Happy Country=Social Mobility?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Suurematest arenenud riikidest on väiksema liikuvusega ainult Itaalia ja Suurbritannia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|pealkiri=The myth of the American Dream|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117200914/https://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Selle põhjuseks on osaliselt Ameerika vaesuse sügavus, mis jätab vaesed lapsed majanduslikult ebasoodsasse olukorda,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/01/05/us/harder-for-americans-to-rise-from-lower-rungs.html?sq=mobility&st=cse&scp=1&pagewanted=all|pealkiri=Harder for Americans to Rise From Lower Rungs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ehkki teised on täheldanud, et USA suhteline tõus on kõrgema ja laiemalt jaotunud sissetuleku vahemikud tõttu matemaatiliselt raskem kui riikides, kus sissetulek kunstlikult surutakse.<ref name="TMT96" /> Alates 1970. aastatest on tööviljakuse ja mediaansissetulekute vahel olnud kasvav lõhe.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.epi.org/publication/ib330-productivity-vs-compensation/|pealkiri=The wedges between productivity and median compensation growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tootlikkuse ja sissetulekute kasvu vahelise lõhe peamine põhjus on töötundide arvu kasv inimese kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf|pealkiri=U.S. Productivity Growth: The Slowdown Has Returned After a Temporary Revival|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809065612/http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf}}</ref> Muud põhjused hõlmavad mitterahaliste hüvitiste suurenemist töötajate hüvitiste osakaaluna (mida ei arvestata CPS-i sissetulekute andmetes), tööjõule sisenevaid sisserändajaid, statistilisi moonutusi, sealhulgas erinevate inflatsiooni reguleerivate asutuste kasutamist BLS-i ja CPS-i poolt, tootlikkuse kasumid on kalduvad vähem töömahukatesse sektoritesse, sissetulekud liiguvad tööjõult kapitalile, oskuste erinevustest tingitud palgaerinevused, tootlikkus on ekslikult paisutatud varjatud tehnoloogiapõhise amortisatsiooni suurenemise ja impordihindade mõõtmise probleemide tõttu ja/või loomulik kohanemisperiood pärast sissetulekute suurenemist aberratsioosses sõjajärgses olukorras.<ref name=":26" /><ref name="A6y6Y" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.itif.org/files/DoesProductivityGrowthStillBenefitWorkingAmericans.pdf|pealkiri=Does Productivity Growth Still Benefit Working Americans?: Unraveling the Income Growth Mystery to Determine How Much Median Incomes Trail Productivity Growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/timworstall/2012/04/29/the-productivitypay-gap-considering-the-counter-factual-would-productivity-have-grown-if-the-pay-gap-didnt/|pealkiri=The Productivity/Pay Gap: Considering the Counter-Factual, Would Productivity Have Grown if the Pay Gap Didn't?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_324645/lang--en/index.htm|pealkiri=Global wage growth stagnates, lags behind pre-crisis rates|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> OECD 2018. aasta uuringu kohaselt on USA-s sissetulekute ebavõrdsus palju suurem, kuna töötutele ja riskirühma kuuluvatele töötajatele valitsuse toetus peaaegu puudub ja neid takistab veelgi väga nõrk kollektiivläbirääkimiste süsteem.<ref name="xCuuc" /> === Leibkondade netoväärtus ja rikkuse ebavõrdsus === 2017. aasta 4. kvartali seisuga oli leibkondade koguväärtus USA-s rekordiliselt 99 triljonit dollarit, mis tähendab 5,2 triljoni dollari kasvu võrreldes 2016. aastaga. See kasv kajastab nii aktsiaturu kui ka eluaseme hindade kasvu. See meede on rekordit seadnud alates 2012. aasta 4. kvartalist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=369801|pealkiri=Household and Non-Profit net worth – Real and Nominal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kui jaotada ühtlaselt, tähendab 99 triljonit dollarit keskmiselt 782 000 dollarit leibkonna kohta (umbes 126,2 miljoni leibkonna kohta) või 302 000 dollarit inimese kohta. Keskmine leibkonna netoväärtus (st pooled peredest sellest allapoole ja alla selle) oli 2016. aastal 97 300 dollarit. 25% perede netoväärtus oli mediaan netoväärtus null, samas kui 25.–50. protsentiili keskmine netoväärtus oli 40 000 dollarit.<ref name="C4ZJ3" /> '''Netoväärtus Ameerika Ühendriikides (miljardites dollarites), 2006–2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Federal Reserve Economic Data – Households and Nonprofit Organizations – Net Worth Level|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}</ref>''' <br /><graph>{"version":2,"width":964,"height":220,"data":[{"name":"table","values":[{"x":2006,"y":67704},{"x":2007,"y":68156},{"x":2008,"y":58070},{"x":2009,"y":60409},{"x":2010,"y":64702},{"x":2011,"y":66457},{"x":2012,"y":72316},{"x":2013,"y":81542},{"x":2014,"y":86927},{"x":2015,"y":89614},{"x":2016,"y":95101},{"x":2017,"y":103484},{"x":2018,"y":104329}]}],"scales":[{"name":"x","type":"ordinal","range":"width","zero":false,"domain":{"data":"table","field":"x"}},{"name":"y","type":"linear","range":"height","nice":true,"domain":{"data":"table","field":"y"}}],"axes":[{"type":"x","scale":"x"},{"type":"y","scale":"y"}],"marks":[{"type":"rect","from":{"data":"table"},"properties":{"enter":{"x":{"scale":"x","field":"x"},"y":{"scale":"y","field":"y"},"y2":{"scale":"y","value":0},"fill":{"value":"steelblue"},"width":{"scale":"x","band":"true","offset":-1}}}}]}</graph>Rikaste ebavõrdsus on ebavõrdsem kui sissetulekute ebavõrdsus: top 1%-l kõige rohkem teenivatest leibkondadest oli 2012. aastal umbes 42% kogu netoväärtusest, võrreldes 24%-ga 1979. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://gabriel-zucman.eu/uswealth/|pealkiri=Wealth Inequality in the United States Since 1913|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Föderaalreservi 2017. aasta septembri aruande kohaselt on rikkuse ebavõrdsus rekordtasemel; top 1% kontrollis 2016. aastal 38,6% riigi varandusest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|pealkiri=Record inequality: The top 1% controls 38.6% of America's wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2022-05-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220531145415/https://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Bostoni nõuanderühm teatab 2017. aasta juuni aruandes, et 1% ameeriklastest kontrollib 2021. aastaks 70% riigi varast.<ref name="PX4JU" /> 10% kõige jõukamate valduses on 80% kogu finantsvarast.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=M0FVPwAACAAJ|pealkiri=Social Inequality: Forms, Causes, and Consequences|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Rikaste ebavõrdsus on USA-s suurem kui enamikus arenenud riikides, välja arvatud [[Šveits]] ja [[Taani]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/yes-us-wealth-inequality-is-terrible-by-global-standards/273908/|pealkiri=Yes, U.S. Wealth Inequality Is Terrible by Global Standards|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Päritud rikkus võib aidata selgitada, miks paljudel rikkaks saanud ameeriklastel võis olla "oluline edumaa".<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.salon.com/2014/03/24/death_of_meritocracy_how_inheritance_is_poisoning_the_american_economy/|pealkiri=You call this a meritocracy? How rich inheritance is poisoning the American economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/buttonwood/2014/03/inequality|pealkiri=Inequality – Inherited wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Poliitikauuringute instituudi andmetel kasvas 2012. aasta septembris [[Forbes|Forbesi]] 400 rikkama ameeriklase vara üle 60 protsendi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://inequality.org/selfmade-myth-hallucinating-rich/|pealkiri=The 'Self-Made' Hallucination of America's Rich|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Keskmine leibkonna varandus langes USA-s suur majandussurutise tõttu 35%, 106 591 dollarilt 68 839 dollarini aastatel 2005–2011, kuid on pärast seda taastunud.<ref name="7wxcN" /> Ligikaudu 30% kogu maailma miljonäridest elab Ameerika Ühendriikides (2009. aasta seisuga).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|pealkiri=World Wealth Report 2010 – Resource|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120406122836/http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Economist Intelligence Uniti]] hinnangul oli USA-s 2008. aastal 16 600 000 miljonäri,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf|pealkiri=Barclays Wealth Insights|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090326020703/http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf}}</ref> lisaks on 34% maailma miljardäridest ameeriklased (2011. aastal).<ref name=":21" /> === Koduomamine === {{Vaata ka|Koduomamine Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:South Park, San Diego, California (15036260303).jpg|pisi|312x312px|[[San Diego]] äärelinna vaade õhust]] USA koduomandi määr oli 2018. aasta I kvartalis 64,2%, mis on tunduvalt väiksem kui 2004. aasta 4. kvartali elamumulli ajal seatud kõigi aegade kõrgeim näitaja – 69,2%. Miljonid kodud olid suletud majanduslanguse ajal 2007–2009 ja kaotanud, viies omandimäära 2016. aasta II kvartalis 62,9%-ni. Keskmine omandimäär aastatel 1965–2017 oli 65,3%.<ref name="F4z2I" /> Ameerika Ühendriikide keskmises kodus on inimese kohta rohkem kui 65 m² (700 ruutjalga) ruumi, mis on 50–100% rohkem kui teiste suure sissetulekuga riikide keskmises piirkonnas. Sarnaselt on vidinate ja mugavuste omandiõigus teiste riikidega võrreldes suhteliselt kõrge.<ref name="cEVUa" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm|pealkiri=How Poor Are America's Poor? Examining the "Plague" of Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100312170900/http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The myths of rich and poor: why we're better off than we think|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Pew Research Center]] teatas 2016. aastal, et esimest korda 130 aasta jooksul elavad 18–34-aastased ameeriklased tõenäolisemalt vanemate juures kui üheski teises eluaseme olukorras.<ref name="OLV2I" /> Ühes ATTOM Data Solutionsi uuringus on 70%-l uuritud maakondadest kodud keskmise USA töötaja jaoks üha odavamad.<ref name="s2OhV" /> Alates 2018. aastast on "plahvatanud" nende USA kodanike arv, kes elavad sõidukites, kuna nad ei leia taskukohast eluaset, eriti linnades, kus elukallidus on järsult tõusnud, näiteks [[Los Angeles]], [[Portland]] ja [[San Francisco]].<ref name="HPlr3" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.governing.com/topics/health-human-services/gov-homeless-shelter-car.html|pealkiri='It's the New Form of Affordable Housing': More People Are Living in Their Cars|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Kasum ja palk === {{Vaata ka|USA osariikide loetelu mediaanpalga järgi}} 1970. aastal moodustasid palgad üle 51% USA SKP-st ja kasumid alla 5%. Kuid 2013. aastaks oli palk langenud 44%-ni majandusest, samas kui kasum oli enam kui kahekordistunud – 11%-ni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/corporate-profits-are-eating-the-economy/273687/|pealkiri=Corporate Profits Are Eating the Economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Inflatsiooniga kohandatud ("reaalne") kasutatav isiklik sissetulek inimese kohta tõusis USA-s aastatel 1945–2008 pidevalt, kuid on sellest ajast alates püsinud üldiselt samal tasemel.<ref name="I9q6a" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://thinkprogress.org/economy/2013/01/25/1495171/the-rich-are-enjoying-the-recovery-while-wages-fall-for-everyone-else/|pealkiri=The Rich Are Enjoying The Recovery While Wages Fall For Everyone Else|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2005. aastal oli üle 18-aastaste keskmine isiklik sissetulek vahemikus 3317 dollarist töötute kohta, abielus Aasia-Ameerika naisega<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm|pealkiri=US Census Bureau, females, 18 or older, unemployed, personal income, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211730/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm}}</ref> kuni 55 935 dollarini täistööajaga aastaringselt töötava Aasia-Ameerika mehe puhul.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm|pealkiri=US Census Bureau, male, 18 or older, employed full-time year round, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211741/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm}}</ref> USA rahvaloenduse andmetel kippus meestel olema suurem sissetulek kui naistel, samal ajal kui asiaadid ja valged teenisid rohkem kui afroameeriklased ja hispaanlased. Kõigi üle 18-aastaste isikute keskmine isiklik sissetulek oli 2005. aastal 24 062 dollarit (32 140 dollarit vähemalt 25-aastaste või vanemate inimeste jaoks).<ref name="EpL92" /> Võrdluspunktina oli miinimumpalga määr 2009. ja 2017. aastal 7,25 dollarit tunnis või 15 080 dollarit 2080 töötunni eest tüüpilisel tööaastal. Miinimumpalk on pisut rohkem kui ühe inimese ühiku vaesuse tase ja umbes neljaliikmelise pere puhul umbes 50% vaesuse määrast. Pew Research Centeri 2014. aasta oktoobri aruande kohaselt on enamiku USA töötajate reaalpalk olnud püsiv või langenud viimase viie aastakümne jooksul, sõltumata töökohtade kasvust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|pealkiri=For most workers, real wages have barely budged for decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180806142636/http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Bloomberg News|Bloomberg]] teatas 2018. aasta juulis, et reaalne SKT inimese kohta on pärast suurt majandussurutist märkimisväärselt kasvanud, kuid reaalne hüvitis tunnis, sealhulgas hüved, pole üldse suurenenud.<ref name="x1Xtp" /> CareerBuilderi 2017. aasta augustikuises uuringus leiti, et 8 töötajat 10-st USA-st elavad palgast palgani. CareerBuilderi pressiesindaja [[Mike Erwin]] süüdistas "seisvat palka ja kallinemist kõigest haridusest kuni paljude tarbekaupadeni".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/americans-living-paycheck-to-paycheck/|pealkiri=Vast number of Americans live paycheck to paycheck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Föderaalse tarbijate finantskaitsebüroo USA kodanike rahalist heaolu käsitleva uuringu kohaselt on umbes pooltel probleeme arvete tasumisega ja enam kui kolmandikul on olnud raskusi, näiteks kui nad ei saa endale elukohta lubada, otsa saavad nad toidust või kui neil pole piisavalt raha arstiabi maksmiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.marketwatch.com/story/one-third-of-american-households-cant-afford-food-shelter-or-medical-care-2017-09-27|pealkiri=One-third of American households can't afford food, shelter or medical care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ajakirjaniku ja autori [[Alissa Quart|Alissa Quarti]] sõnul ületab elukallidus kiiresti palkade kasvu, sealhulgas traditsiooniliselt turvaliste ametite, näiteks õpetamise puhul. Ta kirjutab, et "keskklassi elu on nüüd 30% kallim kui see oli 20 aastat tagasi."<ref name="FGndB" /> [[New Yorgi Föderaalne Reservpank]] teatas 2019. aasta veebruaris, et 7 miljonit USA kodanikku on oma automaksetest vähemalt 3 kuud maha jäänud, mis on rekord. Majandusteadlased peavad seda punaseks lipuks, et ameeriklased on vaatamata madalale töötuse määrale hädas arvete tasumisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.boston.com/cars/car-news/2019/02/13/record-7-million-americans-are-3-months-behind-on-car-payments|pealkiri=Record 7 million Americans are 3 months behind on car payments|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> NPR-i 2019. aasta mais läbi viidud küsitlus leidis, et ameeriklaste maapiirkondade seas võitlevad 40% tervishoiu, toidu ja eluaseme eest ning 49% ei saa endale lubada 1000-dollarist hädaolukorda.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.npr.org/sections/health-shots/2019/05/21/725059882/poll-many-rural-americans-struggle-with-financial-insecurity-access-to-health-ca|pealkiri=Poll: Many Rural Americans Struggle With Financial Insecurity, Access To Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned eksperdid väidavad, et USA on kogenud "kahetasandilist taastumist", millest on kasu saanud 60% elanikkonnast, samas kui ülejäänud 40% "madalama astme" elanikest on pingutanud stagneerunud palga tõttu arvete maksmisega, suureneb eluasemekulude, hariduse ja tervishoiu kulude ning kasvavate võlgade osas.<ref name="ezYxL" /> === Vaesus === {{vaata|Vaesus Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Number in Poverty and Poverty Rate 1959 to 2011. United States..PNG|pisi|444x444px|Vaesuses elavate inimeste arv ja vaesuse määr aastatel 1959–2016 Ameerika Ühendriikides]] Alates 1980. aastatest on suhtelise vaesuse määr pidevalt ületanud teiste jõukate rahvaste oma, ehkki võrdluste jaoks ühist andmekogumit kasutades tehtud analüüsid näitavad, et USA absoluutse vaesuse määr turutulude lõikes on madalam kui enamiku teiste jõukate riikide puhul. Äärmine vaesus Ameerika Ühendriikides, mis tähendab, et leibkonnad, kes elavad vähem kui 2 dollari eest päevas (arvestamata neile makstavaid riiklikke toetusi), kahekordistusid 1996. aasta tasemest 1,5 miljoni leibkonnani 2011. aastal, sealhulgas oli 2,8 miljonit last.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|pealkiri=Extreme Poverty in the United States, 1996 to 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191217142924/http://www.npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2013. aastal jõudis laste vaesus rekordtasemele – 16,7 miljonit last elas toiduga kindlustamata leibkondades, mis on umbes 35% rohkem kui 2007. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-21636723|pealkiri=The children going hungry in America|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2015. aasta seisuga elab 44 protsenti Ameerika Ühendriikide lastest väikese sissetulekuga peredes.<ref name="7puRu" /> 2016. aastal elas vaesuses 12,7% USA elanikkonnast, võrreldes 13,5%-ga 2015. aastal. Vaesuse määr tõusis 2007. aasta 12,5%-lt enne suurt majandussurutist 15,1%-ni 2010. aastal, langedes seejärel veidi 2007. aasta tasemele. Ajavahemikul 1959–1962 oli vaesuse määr üle 20%, kuid langes kõigi aegade madalaimale tasemele – 11,1%-ini peale 1973. aastal Lyndon Johnsoni presidentuuri ajal alanud vaesussõda.<ref name="KIBQu" /> 2016. aasta juunis hoiatas IMF USA-d, et selle suure vaesuse määraga tuleb kiiresti tegeleda.<ref name="j4wNV" /> Äärmise vaesusega naabruses elavate elanike arv kasvas ajavahemikul 2000–2009 ühe kolmandiku võrra.<ref name=":12" /> Sellistes naabruskondades elavad inimesed kannatavad puuduliku juurdepääsu tõttu kvaliteetsele haridusele; kõrgem kuritegevuse määr; kõrgemad füüsilised ja psüühilised vaevused; piiratud juurdepääs krediidile ja rikkuse kogumisele; kõrgemad hinnad kaupadele ja teenustele; ja piiratud juurdepääs töövõimalustele.<ref name=":12" /> Alates 2013. aastast peetakse 44% Ameerika vaestest elajateks "sügavas vaesuses", sissetulekud 50% või rohkem on alla valitsuse ametliku vaesuspiiri.<ref name="u7HFF" /> USA elamumajanduse ja linnaarengu osakonna iga-aastase kodutute hindamise aruande kohaselt oli 2017. aasta seisuga Ameerika Ühendriikides antud ööl umbes 554 000 kodutut<ref name="VSQj0" /> ehk 0,17% elanikkonnast. Ligi kaks kolmandikku viibis erakorralise varjupaiga või ajutise eluaseme programmi raames ja teine kolmandik elas tänaval, mahajäetud hoones või muus kohas, mis pole mõeldud inimeste asustamiseks. Ligikaudu 1,56 miljonit inimest ehk umbes 0,5% USA elanikkonnast kasutasid 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 erakorralist varjupaika või ajutist eluaseme programmi.<ref name="KUoBO" /> Ligikaudu 44% kodututest töötab.<ref name="kUdie" /> USA-l on arenenud maailmas üks vähem ulatuslikke sotsiaalseid turvavõrke, mis vähendab nii suhtelist kui ka absoluutset vaesust oluliselt vähem kui jõukate riikide keskmine.<ref name="WWG1k" /> Mõned eksperdid väidavad, et vaesuses elavad inimesed peavad konkureerima arengumaadega.<ref name="F9l0j" /> Äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva USA eriraportööri 2018. aasta mai aruandes leiti, et USA-s elab üle viie miljoni inimese "kolmanda maailma" tingimustes.<ref name="Iw7R1" /> Viimase kolme aastakümne{{millal}} jooksul on Ameerika vaesed vangistatud palju kiiremini kui nende kolleegid teistes arenenud riikides, kusjuures karistussüsteem on "tööealiste vaeste meeste jaoks tavaline".<ref name="ULLNX" /> Mõned teadlased väidavad, et 1970, aastate lõpus alanud üleminek neoliberaalsele sotsiaal- ja majanduspoliitikale on laiendanud karistusriiki, taastanud sotsiaalhoolekande riigi, dereguleeritud majanduse ja kriminaliseerinud vaesuse, "muutes lõpuks seda, mida tähendab Ameerikas vaesus".<ref name="ZFfGL" /><ref name="1Enuc" /><ref name="dyXfC" /> == Tervishoid == {{vaata|Tervishoid Ameerika Ühendriikides}} === Katvus === {{Vaata ka|Ravikindlustuse katvus Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:OECD life expectacy and health spending per capita 2013 v1.png|pisi|322x322px|Oodatav eluiga sünnihetkel ja tervishoiukulutusi elaniku kohta OECD riikides 2013. aasta seisuga. USA on välismaa, kus kulutused on palju suuremad, kuid keskmine eluiga on palju väiksem<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/health/health-systems/health-at-a-glance-19991312.htm|pealkiri=OECD Health at a Glance 2015 – Table 3.3|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] Ameerika süsteem on segu avaliku ja erasektori kindlustusest. Valitsus pakub kindlustuskaitset umbes 53 miljonile eakale [[Medicare]]'i kaudu, 62 miljonile väiksema sissetulekuga inimesele [[Medicaid]]i kaudu ja 15 miljonile sõjaväeveteranile veteranide administratsiooni kaudu. Ligikaudu 178 miljonit ettevõttes töötavat töötajat saavad subsideeritud tervisekindlustuse oma tööandja kaudu, samal ajal kui 52 miljonit muud isikut ostavad kindlustuse, kas taskukohase hoolduse seaduse raames välja töötatud subsideeritud turupõhjavahetuse kaudu või otse kindlustusandjatelt. Erasektor osutab tervishoiuteenuseid, välja arvatud veteranide administratsioon, kus arste võtab tööle valitsus.<ref name="fBOik" /> Mitu uuringut näitasid, et kindlustamata isikute arv langes aastatel 2013–2016 laiendatud Medicaidi abikõlblikkuse ja tervisekindlustuse vahetuse tõttu, mis loodi patsientide kaitse ja taskukohase hoolduse seaduse tõttu, mida tuntakse ka kui ACA või [[Obamacare]]. Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo andmetel oli 2012. aastal USA-s tervisekindlustuseta 45,6 miljonit inimest (14,8% alla 65-aastastest elanikest). Pärast peamiste ACA sätete rakendamist 2013. aastal vähenes see arv 18,3 miljoni võrra ehk 40%, 2016. aastaks 27,3 miljoni võrra ehk 8,6% alla 65-aastaste elanikkonnast.<ref name="nKrEr" /> President Trumpi ajal hakkas seni järjest kasvanud tervisekindlustusega hõlmatus otsustavalt vähenema. [[Rahvaste Ühendus]]e fond hindas 2018. aasta mais, et 2016. aasta algusest kuni 2018. aasta alguseni suurenes kindlustamata isikute arv 4 miljoni võrra. Nende kindlustamata osakaal tõusis 2016. aasta 12,7%-lt 15,5%-ni. Mõju oli suurem väiksema sissetulekuga täiskasvanute seas, kellel oli suurem kindlustamata määr kui suurema sissetulekuga täiskasvanutel. Piirkondlikult olid lõuna- ja lääneosariikides kindlustamata intressimäärad kõrgemad kui põhja- ja idaosariikides. Lisaks oli nendel 18 osariigil, kes ei laiendanud Medicaidit, kõrgem kindlustamata intressimäär kui neil, kes seda tegid.<ref name="A6ly6" /> Riikliku terviseprogrammi arstide sõnul põhjustab selline kindlustuse puudumine aastas umbes 48 000 tarbetut surma.<ref name="gMYPw" /> John C. Goodman on rühmituse metoodikat kritiseerinud, kuna ta ei ole uurinud surma põhjust ega jälginud kindlustuse staatuse muutusi aja jooksul, sealhulgas surmahetkel.<ref name="YIM5g" /> Clintoni endise nõuniku Richard Kronicki 2009. aasta uuringus ei leitud, et pärast teatud riskitegurite kontrolli all hoidmist ei suureneks suremus kindlustamata kujul.<ref name="RkeHl" /> === Tulemused === USA jääb tervishoiu üldises tulemuslikkuses maha, kuid on meditsiiniliste uuenduste alal maailmas juhtiv riik. Ainuüksi Ameerika on välja töötanud või andnud panuse kõige olulisematesse meditsiiniuuendustesse, täpsemalt üheksasse uuendusse /välja töötanud esikümnest alates 1975. aastast 2001. aasta arstide küsitluse pingerea järgi, ning EL ja Šveits on andnud panuse kokku viide uuendusse või need välja töötanud. Alates 1966. aastast on ameeriklased saanud rohkem Nobeli meditsiiniauhindu kui ülejäänud maailm kokku. Aastatel 1989–2002 investeeriti Ameerikas biotehnoloogia eraettevõtetesse neli korda rohkem raha kui Euroopas.<ref name="gXgET" /><ref name="5D5tG" /> 17 suure sissetulekuga riigist, mida National Institute of Health 2013. aastal uuris, olid Ameerika Ühendriigid rasvumuse, autode kasutamise ja õnnetuste, tapmiste, imikute suremuse, südame- ja kopsuhaiguste esinemissageduse või selle lähedal kõige kõrgemal kohal või selle lähedal seksuaalselt ülekantud nakkuse, noorukieas raseduse, meelelahutuslikud uimasti- või alkoholisurmade, vigastuse ja puude määrad. Niisugused elustiil ja ühiskondlikud tegurid asetavad USA selle eeldatava eluea alguses selle loendi lõppu. Keskmiselt võib oodata, et USA mees elab peaaegu neli aastat vähem kui kõrgema kohaga riikides, ehkki ameeriklased, kes saavad 75-aastaseks elavad kauem.<ref name="76q5m" /> Üks tarbimisvalik, mis põhjustab mitmeid ülalkirjeldatud vaevusi, on sigaretid. Ameeriklased suitsetasid 2016. aastal 258 miljardit sigaretti.<ref name=":9" /> Sigaretid maksavad USA-le igal aastal 326 miljardit dollarit otseste tervishoiukulude (170 miljardit dollarit) ja kaotused tootlikkuse kaudu (156 miljardit dollarit).<ref name=":9" /> Euroopa arstide 2007. aasta põhjalikus uuringus leiti, et viie aasta vähipatsientide elumus oli USA-s märkimisväärselt suurem kui kõigis 21 uuritud Euroopa riigis, meeste puhul 66,3%, võrreldes Euroopa keskmisega 47,3% ja 62,9%, võrreldes naiste 52,8%-ga.<ref name="dMAKj" /><ref name="UD969" /> Ameeriklased läbivad vähktõve sõeluuringuid oluliselt kiiremini kui teiste arenenud riikide elanikud ning saavad [[MRI]]- ja [[CT]]-diagnostika tehtud kõigi OECD riikide seas kõige kiiremini.<ref name="d0uwX" /> USA inimestel, kellel on diagnoositud kõrge kolesteroolitase või hüpertensioon, on medikamentoosne ravi kiiremini kättesaadav kui teistes arenenud riikides, samuti suudetakse selliseid haigusseisundeid teiste riikidega võrreldes paremini kontrolli all hoida.<ref name=":10" /><ref name="e0w9r" /> Diabeetikud saavad ravi tõenäolisemalt ja vastavad ravieesmärkidele USA-s kui Kanadas, Inglismaal või Šotimaal.<ref name=":10" /><ref name="8FAkg" /> Tervisemõõdikute ja hindamise instituudi 2018. aasta uuringu 2016. aasta andmete kohaselt oli USA tervishoiu ja hariduse valdkonnas maailmas 27. kohal, olles 1990. aastal 6. kohal.<ref name="oyGHb" /> === Maksumus === {{Vaata ka|Tervishoiu hinnad Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Healthcare costs to GDP OECD 2015 v1.png|pisi|408x408px|Tulpdiagramm, milles võrreldakse OECD riikide tervishoiukulusid protsendina SKTst]] USA tervishoiukulud on muude meetmete hulgas märkimisväärselt suuremad kui teiste riikide osakaal SKP-st. OECD andmetel olid USA tervishoiukulud 2015. aastal 16,9% SKPst, mis on üle 5% kõrgem kui järgmine kõige kulutavam riik OECD-s. 5% lünk SKP-s moodustab 1 triljon dollarit, umbes 3000 dollarit inimese kohta või kolmandiku võrra suurem järgmise kallima riigi suhtes.<ref name="MJUYy" /> Ameerika Ühendriikide tervishoiuteenuste kõrge hind on tingitud tehnoloogia arengust, halduskuludest, ravimite hinnastamisest, sellest, et tarnijad nõuavad rohkem meditsiinitehnika eest, rohkem arstiabi kui teiste riikide inimesed, arstide kõrged palgad, valitsuse määrused, kohtuasjade ja kolmandate osapoolte maksesüsteemide mõju, mis isoleerivad tarbijad ravi kogukulust.<ref name=":11" /><ref name="XuB4T" /><ref name="ZESWG" /> Madalaimad ravimite, meditsiiniseadmete ja arstidele tehtavate maksete hinnad on valitsuse plaanides. Ameeriklased saavad enamasti rohkem arstiabi kui inimesed teistes riikides, mis aitab märkimisväärselt kaasa kulude suurenemisele. Ameerika Ühendriikides saab inimene pärast südameinfarkti tõenäolisemalt avatud südameoperatsiooni kui teistes riikides. Medicaid maksab paljude retseptiravimite eest Medicare'ist vähem, kuna Medicaidi allahindlused on seotud seadusega, samas kui Medicare'i hinnad lepivad kokku erakindlustusandjad ja ravimifirmad.<ref name=":11" /><ref name="6YiyZ" /> Valitsuse plaanid maksavad sageli vähem kui üldkulud, mille tulemuseks on, et tervishoiuteenuse osutajad viivad kõrgemate hindade kaudu kulud erakindlustatud isikutele.<ref name="sZMPg" /><ref name="p6ebr" /> == Majandussektorite koosseis == {{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus sektorite kaupa}} {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu|Ameerika Ühendriikide töötlev tööstus|Ameerika Ühendriikide põllumajandus}} [[Fail:Wheat harvest.jpg|pisi|287x287px|Nisupõld [[Idaho|Idaho osariigis]]]] USA on maailmas suuruselt teine tootja, mille 2013. aasta tööstustoodang oli 2,4 triljonit USA dollarit. Selle toodang on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa, India ja Brasiilia omad kokku.<ref name="MMJUA" /> Selle peamised tööstused hõlmavad naftat, terast, autosid, ehitusmasinaid, kosmosetööstust, põllutöömasinaid, telekommunikatsiooni, kemikaale, elektroonikat, toiduainete töötlemist, tarbekaupu, saematerjali ja kaevandamist. USA juhib maailma lennukite tootmises, mis moodustab suure osa USA tööstustoodangust.<ref name="UYL7l" /> Ameerika ettevõtted, nagu [[Boeing]], [[Cessna]], [[Lockheed Martin]] ja [[General Dynamics]], toodavad enamiku maailma tsiviil- ja sõjalennukitest Ameerika Ühendriikide tehastes. [[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|288x288px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani<ref>{{Netiviide|autor=UNESCO|url=https://books.google.com/books?id=SDHwCgAAQBAJ|pealkiri=UNESCO Science Report: towards 2030|väljaanne=UNESCO|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] USA majanduse töötlevas tööstuses on viimase mitme aasta{{millal}} jooksul märkimisväärselt kadunud töökohti.<ref name="ZriR0" /><ref name="DrTcJ" /> 2004. aasta jaanuaris oli selliste töökohtade arv 14,3 miljonit, mis on vähenenud 3,0 miljoni töökoha võrra ehk 17,5 protsenti võrreldes alates 2000. aasta juulist ja umbes 5,2 miljonit alates ajaloolisest tipptasemest 1979. aastal. Töötlemine töötlevas tööstuses oli madalaim alates 1950. aasta juulist.<ref name="Ida63" /> Terasetööliste arv vähenes 500 000-lt 1980. aastal 224 000-ni 2000. aastal.<ref name="dIogO" /> USA toodab umbes 18% kogu maailma töötleva tööstuse toodangust – see osa on vähenenud, kuna teised riigid arendasid välja konkurentsivõimelise töötleva tööstuse.<ref name="bEv4J" /> Töökohtade vähenemine mahu pideva kasvu ajal on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas suurenenud tootlikkus, kaubandus ja ilmalikud majanduse suundumused.<ref name="Ida63" /> Lisaks on telekommunikatsiooni-, farmaatsia-, õhusõidukite, raskete masinate ja muude tööstuste kasv koos langusega madalama taseme, madala kvalifikatsiooniga tööstuses, nagu rõivad, mänguasjad ja muu lihtne tootmine, mõne USA töökoha kõrgema kvalifikatsiooniga ja paremini tasustatava töö tulemusel. USA-s on palju vaieldud selle üle, kas töötleva tööstuse langus on seotud Ameerika ametiühingutega, välismaiste madalamate palkadega või mõlemaga.<ref name="4XRyh" /><ref name="1CxtV" /><ref name="tAigD" /> Toodete hulka kuuluvad nisu, mais, muud terad, puuviljad, köögiviljad, puuvill; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, metsasaadused ja kala. == Energeetika, transport ja telekommunikatsioon == === Transport === {{vaata|Transport Ameerika Ühendriikides}} ==== Maanteed ==== [[Fail:Map of current Interstates.svg|pisi|295x295px|Osariikidevaheliste maanteede süsteemi pikkus on 75 480 km<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fhwa.dot.gov/interstate/faq.htm#question3|pealkiri=Interstate FAQ|väljaanne=fhwa.dot.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] USA majandus sõltub inimeste ja kaupade liikumisel maanteetranspordist. Isiklikus transpordis domineerivad autod, mis liiguvad 6,4 miljoni kilomeetri pikkuste avalike teede võrgustikus<ref name="8KN4G" />, sealhulgas üks maailma pikemaid maanteevõrgustikke, mille pikkus on 91 700 km.<ref name="tdRsY" /> Maailma suuruselt teisel autoturul Ameerika Ühendriikides<ref name="AyX9b" /> on mootorsõidukite omamine ühe inimese kohta suurim – 765 sõidukit 1000 ameeriklase kohta.<ref name="UlP09" /> Ligikaudu 40% isiklikest sõidukitest on kaubikud, maasturid või kergveokid.<ref name="R1Nkp" /> ==== Raudtee ==== [[Fail:Houston Industrial panorama and Port of Houston, Texas LCCN2011630961.tif|pisi|298x298px|Houstoni sadam, mis on USA üks suuremaid sadamaid]] Massiline transiit moodustab 9% kogu USA tööreisidest.<ref name="CkJCn" /><ref name="E9IIR" /> Kaupade vedu raudteel on ulatuslik, ehkki suhteliselt väike reisijate arv (umbes 31 miljonit aastas) kasutab reisimiseks linnalähiliinide raudteed, osaliselt madala rahvaarvu tiheduse tõttu kogu rahvas.<ref name="vMrtz" /><ref name="Tf7M0" /> Riikliku linnadevahelise reisijate raudteevõrgustiku [[Amtrak|Amtrakiga]] sõitmine kasvas aga aastatel 2000–2010 peaaegu 37%.<ref name="7zb69" /> Samuti on viimastel aastatel{{millal}} kiirenenud kergliiklusteede areng. [[California]] osariik ehitab praegu{{millal}} riigi esimest [[kiirraudteesüsteem]]i.{{lisa viide}} ==== Lennundus ==== [[Tsiviillennundus|Tsiviillennundussektor]] on täielikult eraomandis ja alates 1978. aastast on see suuresti dereguleeritud, samas kui enamik suuremaid lennujaamu on riigi omandis.<ref name="O9Ai7" /> Kolm suurimat lennufirmat maailmas, mis veavad reisijaid, baseeruvad USA-s; [[American Airlines]] on number üks pärast seda, kui ettevõte omandas [[U.S. Airways|U.S. Airwaysi]] 2013. aastal.<ref name="lm1sP" /> Maailma 30 kõige suuremast reisijate lennujaamast asub 12 Ameerika Ühendriikides, sealhulgas ka kõige suurem, [[Hartsfieldi-Jacksoni Atlanta rahvusvaheline lennujaam]].<ref name="I4Onx" /> === Energeetika === {{vaata|Energeetika Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Countries by Natural Gas Proven Reserves (2014).svg|pisi|301x301px|Riigid maagaasi tõendatud varude järgi (2014). USA on maailma suuruselt neljas maagaasivarude poolest]] USA on kogu tarbimisel suuruselt teine [[Energia tarbimine|energiatarbija]] maailmas.<ref name="ahaOm" /> USA on Kanada ja paljude teiste riikide järel energiatarbimises elaniku kohta seitsmendal kohal.<ref name="Na4q3" /> Suurem osa sellest energiast saadakse fossiilkütustest: 2005. aastal tuli hinnanguliselt 40% riigi energiast naftast, 23% [[Kivisüsi|kivisöest]] ja 23% [[Maagaas|maagaasist]]. [[Tuumaenergia|Tuumaenergiaga]] varustati 8,4% ja [[Taastuvenergia|taastuvenergiaga]] 6,8%, mis tulenes peamiselt [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaamadest]], ehkki ka muudest taastuvatest energiaallikatest.<ref name="r7Mkb" /> Ameerika sõltuvus naftaimpordist kasvas 24%-lt 1970. aastal 65%-ni 2005. aasta lõpuks.<ref name="yzCBy" /> Transpordi tarbimise protsent on kõrgeim – see moodustas 2006. aastal umbes 69% Ameerika Ühendriikides kasutatud naftast<ref name="4geSx" /> ja 55% kogu maailmas tarbitavast naftast nagu ka [[Hirschi raport]]is dokumenteeritud. 2013. aastal importis Ameerika Ühendriigid 2808 miljonit barrelit [[Nafta|toornaftat]], võrreldes 3377 miljoni barreliga 2010. aastal.<ref name="zvHak" /> Kuigi USA on suurim kütuseimportija, teatas [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] 2011. aastal, et riigist on peagi saamas netokütuse eksportija. Esimest korda 62 aasta jooksul. Selles avaldati ootused, et see jätkub 2020. aastani.<ref name="eWNOH" /> Tegelikult oli 2011. aastal riigist suurim eksport nafta.<ref name="bVFs5" /> === Telekommunikatsioon === {{vaata|Internet Ameerika Ühendriikides}} Internet töötati välja USA-s ja riigis on mitmed maailma suurimad interneti sõlmpunktid.<ref name="TOnUG" /> == Rahvusvaheline kaubandus == {{vaata|Ameerika Ühendriikide väliskaubandus|Ameerika Ühendriikides tariifid}} {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide ekspordi loetelu|Ameerika Ühendriikide suurimate kaubanduspartnerite loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi ja ekspordi võrdlus|USA osariikide ja territooriumide loetelu ekspordi järgi|USA osariikide ja territooriumide loetelu impordi järgi}} [[Fail:Protectionist measures taken 2008–2013 according to Global Trade Alert.png|pisi|336x336px|Protektsionistlikud meetmed riigiti alates 2008. aastast<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://europe.chinadaily.com.cn/epaper/2011-07/01/content_12816499.htm|pealkiri=Crying wolf about protectionism|väljaanne=Chinadaily|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name="global-tra">{{Netiviide|autor=|url=http://www.globaltradealert.org/|pealkiri=Global Trade Alert – Independent monitoring of policies that affect world trade|väljaanne=Global Trade Alert|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] USA on maailmas suuruselt teine [[kaubandusriik]].<ref name="S3wwC" /> Kogu planeedil on ringluses palju USA dollareid; umbes 60% rahvusvahelises kaubanduses kasutatavatest vahenditest on USA dollarid. Samuti kasutatakse dollarit standardse valuutaühikuna rahvusvahelistel turgudel sellistele kaupadele nagu kuld ja nafta.<ref name="OLTvK" /> [[NAFTA|Põhja-Ameerika vabakaubandusleping]] ehk NAFTA lõi 1994. aastal maailma ühe suurima kaubandusbloki. Alates 1976. aastast on USA-l olnud kaubavahetuse puudujäägid teiste riikidega ja alates 1982. aastast on jooksevkonto puudujäägis. Riigi pikaajaline teenustekaubanduse ülejääk siiski püsis ja jõudis 2013. aastal rekordilise 231 miljardi dollarini.<ref name="5vKrN" /> USA kaubavahetuse puudujääk suurenes 502 miljardilt dollarilt 2016. aastal 552 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv on 50 miljardit dollarit ehk 10%.<ref name="1yfRN" /> 2017. aasta jooksul oli impordi kogumaht 2,90 triljonit dollarit, eksport aga 2,35 triljonit dollarit. Kaupade netopuudujääk oli 807 miljardit dollarit, samas kui teenuste netoülejääk oli 255 miljardit dollarit.<ref name="YaEgG" /> Ameerika kümme suurimat kaubanduspartnerit on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].<ref name=":13" /> Kaubavahetuse defitsiit Hiinaga kasvas 347 miljardilt dollarilt 2016. aastal 376 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv 30 miljardit dollarit ehk 8%. 2017. aastal oli USA kaubavahetuse puudujääk Mehhikoga 71 miljardit dollarit ja Kanadaga 17 miljardit dollarit.<ref name="EZ1Rm" /> {| class="wikitable sortable" |+ ! colspan="10" |2014. aasta kaubandusebilanss (ainult kaubad; miljardites dollarites)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.businessinsider.com/balance-of-goods-us-trading-partners-from-goldman-sachs-2017-5|pealkiri=This chart shows how America stacks up in trade with everyone in the world|väljaanne=Business Insider|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- ! !Hiina !Euroala !Jaapan !Mehhiko !Vaikse ookeani piirkond !Kanada !Lähis-Ida !Ladina-Ameerika !Kokku kaupade kaupa |- |'''Arvutid''' | –151,9 |3,4 | –8,0 | –11,0 | –26,1 |20,9 |5,8 |12,1 |'''–155,0''' |- |'''Nafta, gaas, mineraalid''' |1,9 |6,4 |2,4 | –20,8 |1,1 | –79,8 | –45,1 | –15,9 |'''–149,7''' |- |'''Veondus''' |10,9 | –30,9 | –46,2 | –59,5 | –0,5 | –6,1 |17,1 |8,8 |'''–106,3''' |- |'''Rõivad''' | –56,3 | –4,9 |0,6 | –4,2 | –6,3 |2,5 | –0,3 | –1,1 |'''–69,9''' |- |'''Elektriseadmed''' | –35,9 | –2,4 | –4,0 | –8,5 | –3,3 |10,0 |1,8 |2,0 |'''–40,4''' |- |'''Muu tootmine''' | –35,3 |4,9 |2,7 | –2,8 | –1,4 |5,8 | –1,5 |1,8 |'''–25,8''' |- |'''Mööbel''' | –18,3 | –1,2 |0,0 | –1,6 | –2,1 |0,4 |0,2 |0,0 |'''–22,6''' |- |'''Masinad''' | –19,9 | –27,0 | –18,8 |3,9 |7,6 |18,1 |4,5 |9,1 |'''–22,4''' |- |'''Primaarsed metallid''' | –3,1 |3,1 | –1,8 |1,0 |1,9 | –8,9 | –0,9 | –10,4 |'''–19,1''' |- |'''Valmismetallid''' | –17,9 | –5,9 | –3,5 |2,8 | –4,3 |7,3 |1,2 |1,9 |'''–18,5''' |- |'''Plastmass''' | –15,7 | –1,9 | –2,0 |5,7 | –4,1 |2,6 | –0,1 |0,5 |'''–15,0''' |- |'''Tekstiil''' | –12,3 | –1,1 | –0,3 |2,8 | –4,6 |1,5 | –0,9 |0,2 |'''–14,7''' |- |'''Joogid, tubakas''' |1,3 | –9,9 |0,6 | –3,3 |0,0 |1,0 |0,2 | –0,6 |'''–10,6''' |- |'''Mittemetalsed mineraalid''' | –6,1 | –1,9 | –0,4 | –1,2 |0,1 |1,9 | –0,5 | –0,8 |'''–8,9''' |- |'''Paber''' | –2,7 |1,2 |1,1 |4,3 |1,2 | –9,8 |0,9 | –1,9 |'''–5,8''' |- |'''Kemikaalid''' | –3,9 | –39,5 | –1,5 |19,1 |3,2 |4,6 | –2,4 |15,8 |'''–4,7''' |- |'''Toit''' |0,7 | –3,6 |6,1 |4,9 |0,9 |0,1 |1,4 | –1,1 |'''9,5''' |- |'''Põllumajandus''' |17,8 |6,2 |7,3 | –3,0 |5,7 | –0,8 |2,8 | –6,5 |'''29,5''' |- |'''Petrooleum''' |0,6 | –1,2 |0,1 |16,6 | –2,0 | –0,1 |0,6 |18,3 |'''32,9''' |- |'''Kokku riigi/piirkonna kohta''' |'''–346,1''' |'''–106,1''' |'''–65,6''' |'''–54,9''' |'''–33,0''' |'''–29,0''' |'''–15,1''' |'''32,3''' | |} == Finantsseisund == {{vaata|Ameerika Ühendriikide finantsseisund}} [[Fail:Government debt gdp.png|pisi|332x332px|Valitsussektori võlg protsendina SKTst IMF järgi (2018)]] USA leibkondade ja mittetulunduslik netoväärtus ületas 2018. aasta I kvartalis esmakordselt 100 triljonit dollarit; alates 2012. aasta 4. kvartalist on see rekordid püstitatud igas tulevas kvartalis.<ref name="G2d1w" /> USA föderaalvalitsus [[riigivõlg]] oli 2018. aasta mais 21,1 triljonit dollarit, veidi üle 100% SKP-st.<ref name="9SjSp" /> Kasutades riigivõla alamhulka, mida nimetatakse "üldsuse võlg", oli USA võlg 2017. aastal umbes 77% SKPst. Selle mõõtme järgi oli USA 2017. aasta riikide seas 43. kohal.<ref name="R7hWV" /> Üldsuse võlg tõusis suure majandussurutise ja selle tagajärgede tõttu märkimisväärselt. Eeldatavasti jätkub tõus, kui riigi üldsuse võlg on 2028. aastaks 100% SKPst.<ref name="OQ5HN" /> [[USA riigivõlg]] oli 1980. aastal 909 miljardit dollarit, mis võrdub 33%-ga Ameerika sisemajanduse kogutoodangust (SKP); 1990. aastaks oli see arv enam kui kolmekordistunud 3,2 triljonini dollarini ehk 56%-ni SKTst.<ref name="dYcSc" /> 2001. aastal oli riigivõlg 5,7 triljonit dollarit; võla suhe SKPsse püsis aga 1990. aasta tasemel.<ref name="nwRGH" /> Võlatase tõusis järgmisel kümnendil kiiresti ja 28. jaanuaril 2010 tõsteti USA võla ülemmäär 14,3 triljonini.<ref name="664hl" /> Ameerika Ühendriikide 2010. aasta föderaalse eelarve põhjal kasvab koguvõlg peaaegu 100%-ni SKTst, võrreldes 2009. aasta alguse tasemega umbes 80%.<ref name="6grPv" /> [[Valge Maja]] hinnangul ületab valitsuse võla teenindamise vaheleht 2019. aastal 700 miljardit dollarit aastas, rohkem kui 2009. aastal 202 miljardit dollarit.<ref name="LeONK" /> USA riigikassa statistika näitab, et 2006. aasta lõpus oli USA-välistel kodanikel ja asutustel 44% üldsuse föderaalsest võlast.<ref name="rrMRX" /> Alates 2014. aastast on Hiina riigivõlakirjade suurim välisrahastaja Hiina, kellel on 1,26 triljoni dollari väärtuses riigivõlakirju.<ref name="eJoQV" /> Ameerika Ühendriikide üldine finantsseisund hõlmab 2014. aasta seisuga 269,6 triljonit dollarit leibkondade, ettevõtete ja valitsusasutuste omanduses olevaid varasid, mis on enam kui 15,7-kordne Ameerika Ühendriikide aastane sisemajanduse kogutoodang. Võlad olid samal perioodil 145,8 triljonit dollarit, mis on umbes 8,5 korda suurem aasta sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="wioVk" /> Alates 2010. aastast on USA riigikassas valitsussektori võla reaalintressimäärad olnud negatiivsed.<ref name="kOyPT" /> Sellised madalad intressimäärad, mida inflatsioonimäär ületab, tekivad siis, kui turg usub, et piisavalt madala riskiga alternatiive pole olemas, või kui on vaja populaarseid institutsionaalseid investeeringuid nagu kindlustusettevõtted, pensionid või võlakirjad, rahaturg ja tasakaalustatud investeerimisfondid või investeerida riskimaandamiseks piisavalt suuri summasid riigikassa väärtpaberitesse.<ref name=":14" /> [[Lawrence Summers]] ja teised väidavad, et nii madala intressimääraga säästab riigivõlgade laenamine maksumaksjate raha ja parandab krediidivõimet.<ref name="VAwgo" /> 1940. aastate lõpust kuni 1970. alguseni vähendasid mõlemad USA ja Ühendkuningriik oma võlakoormust umbes 30–40% SKTst kümne aasta jooksul, kasutades ära negatiivseid reaalintressimäärasid, kuid pole garantiid, et valitsemissektori võlakoormus jätkub ja jääb nii madalale.<ref name=":14" /> Jaanuaris 2012 soovitas väärtpaberitööstuse ja finantsturgude liidu USA riigikassa laenuvõtmise nõuandekomitee ühehäälselt lubada riigivõlg enampakkumisele viia veelgi madalamate negatiivsete absoluutmääradega.<ref name="gvDYH" /> == Valuuta ja keskpank == {{vaata|USA dollar|Föderaalreservi Süsteem}} [[Fail:USDnotesNew.png|pisi|300x300px|USA paberraha]] [[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] on Ameerika Ühendriikide rahaühik. USA dollar on rahvusvahelistes tehingutes enim kasutatav valuuta.<ref name="3ekHu" /> Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ''de facto'' valuuta.<ref name=":15" /> [[Föderaalvalitsus]] üritab madala inflatsiooni, kiire majanduskasvu ja madala tööpuuduse hoidmiseks kasutada nii [[Rahapoliitika|rahapoliitikat]] (raha pakkumise kontrollimine selliste mehhanismide kaudu nagu intressimäärade muutused) kui ka [[Fiskaalpoliitika|fiskaalpoliitikat]] (maksud ja kulutused). Stabiilse valuuta- ja rahapoliitika tagamiseks moodustati 1913. aastal [[Föderaalreservi Süsteem|föderaalreservina]] tuntud erapank. USA dollarit on peetud üheks stabiilsemaks valuutaks maailmas ja paljud rahvad tagavad omavääringu USA dollarireservidega.<ref name=":15" /> USA dollar on säilitanud oma positsiooni maailma peamise reservvaluutana, ehkki sellele rollile seatakse järk-järgult ohtu.<ref name="AmcpW" /> Peaaegu kaks kolmandikku kogu maailmas hoitavatest valuutareservidest hoitakse USA dollarites, võrreldes järgmise populaarseima valuuta [[euro]], milles hoitakse umbes 25% maailmas hoitavatest valuutareservidest.<ref name="Dh0NM" />USA riigivõla suurenemine ja kvantitatiivne leevendamine on pannud mõned arvama, et USA dollar kaotab oma staatuse maailma reservvaluutana; need ennustused pole aga vilja kandnud.<ref name="QMPRz" /> == Seadus ja valitsus == USA oli 2012. aastal [[Äritegevuse lihtsuse indeks|äritegevuse lihtsuse indeksis]] 4. kohal, [[Fraseri instituut]] 2012. aastal [[Maailma majandusvabaduse indeks|maailma majandusvabaduse indeksis]] 18. kohal, [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] ja [[Heritage Foundation|Heritage Foundationi]] 2012. aastal [[Majandusvabaduse indeks|majandusvabaduse indeksis]] 10. kohal, 2014. aasta ülemaailmse võimaliku kaubanduse aruande 15. koht<ref name="MNh2k" /> ja ülemaailmse konkurentsivõime aruande kolmas koht.<ref name="AwuWj" /> 2014. aasta majandusvabaduse indeksi järgi, mille avaldasid [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] ja [[The Heritage Foundation]], on USA langenud majanduslikult kõige vabamate riikide esikümnest välja. USA majandusvabadus on seitsme aasta jooksul püsivalt langenud ja see on ainus riik, mis on seda teinud.<ref name=":16" /> Indeks mõõdab iga riigi pühendumust vaba ettevõtlusele skaalal 0–100. Riigid, kes kaotavad majandusvabaduse ja saavad madalad indeksitulemid, on majandusliku stagnatsiooni, kõrge töötuse määra ja halvenevate sotsiaalsete tingimuste ohus.<ref name="hYVxy" /><ref name="SANOP" /> 2014. aasta majandusvabaduse indeks andis USA-le tulemuse 75,5 ja on edetabelis maailmas 12. kohal. See langes kaks kohta edetabelis ja selle tulemus on poole punkti võrra madalam kui 2013. aastal.<ref name=":16" /> === Määrused === {{vaata|Ameerika Ühendriikide haldusõigus}} [[Fail:BankingCrises.svg|pisi|264x264px|Riikide arv, kus alates 1800. aastast on igal aastal panganduskriis<ref name="global-tra" />|alt=]] USA föderaalvalitsus reguleerib eraettevõtlust mitmel viisil. Regulatsioone on laias laastus kahesuguseid. Mõnede jõupingutuste eesmärk on otseselt või kaudselt hindade kontrolli all hoidmine. Tavaliselt on valitsus püüdnud luua riiklikult reguleeritud [[Monopol|monopole]], näiteks elektriettevõtted, lubades samal tasemel hinnad, mis tagaksid neile normaalse kasumi. Vahel on valitsus laiendanud majanduskontrolli ka muudele tööstusharudele. Suurele majandussurutisele järgnenud aastatel töötas see välja keeruka süsteemi põllumajandustoodete hindade stabiliseerimiseks, mis kipuvad reageerima kiiresti muutuvale pakkumise ja nõudluse muutustele metsikult. Hulk teisi tööstusharusid – kaubaveod ja hiljem ka lennuettevõtjad – otsisid ise edukalt regulatsiooni, et piirata seda, mida nad pidasid kahjulikeks hinnalangusteks, seda protsessi nimetati [[Regulatiivne püüdmine|regulatiivseks püüdmiseks]].<ref name=":17" /> Teine majandusregulatsiooni vorm, [[monopolidevastane seadus]], püüab tugevdada turujõude, nii et otsene reguleerimine pole vajalik. Valitsus – ja mõnikord ka eraõiguslikud osapooled – on monopolidevastaseid seadusi kasutanud selliste tegevuste või ühinemiste keelamiseks, mis piiravad põhjendamatult konkurentsi.<ref name=":17" /> [[Pangaregulatsioon on Ameerika Ühendriikides]] väga killustatud võrreldes teiste [[G10]] riikidega, kus enamikul riikidel on ainult üks pankade regulaator. USA-s on pangandust reguleeritud nii föderaalsel kui ka osariigi tasandil. USA-s on ka üks kõige enam reguleeritud panganduskeskkondi maailmas; paljud määrused ei ole siiski seotud usaldusväärsusega, vaid keskenduvad pigem privaatsusele, avalikustamisele, pettuste ennetamisele, rahapesu ja terrorismi tõkestamisele, liigkasuvõtmise vastasele laenudele ning madalama sissetulekuga segmentidele laenamise edendamisele. Alates 1970. aastatest on valitsus kontrollinud eraettevõtteid ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, näiteks avalikkuse tervise ja ohutuse parandamiseks või tervisliku keskkonna säilitamiseks. Näiteks tööohutuse ja töötervishoiu amet kehtestab ja rakendab tööohutuse standardeid ning [[Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseamet]] pakub standardeid ja määrusi õhu, vee ja maaressursside säilitamiseks. [[FDA|USA toidu- ja ravimiamet]] reguleerib, millised ravimid võivad turule jõuda, ning sätestab ka toiduainete avalikustamise standardid.<ref name=":17" /> 20. sajandi viimase kolme kümnendi jooksul muutus ameeriklaste suhtumine regulatsiooni oluliselt. 1970. aastatel hakkasid poliitikakujundajad üha enam veenduma, et majanduse reguleerimine kaitseb ettevõtteid sellistes tööstusharudes nagu lennundus ja autoveod. Samal ajal tekitasid tehnoloogilised muutused uusi konkurente mõnes tööstusharus, näiteks telekommunikatsioonis, mida kunagi peeti loomulikeks monopolideks. Mõlemad arengud viisid regulatsiooni kergendavate seaduste korrani.<ref name=":17" /> Kui Ameerika kahe mõjukaima erakonna juhid pooldasid 1970., 1980. ja 1990. aastatel üldiselt majanduse [[Dereguleerimine|dereguleerimist]], siis sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks kavandatud määruste osas oldi vähem nõus. Ühiskondlik reguleerimine oli omandanud kasvava tähtsuse depressioonile ja II maailmasõjale järgnenud aastatel ning jällegi 1960. ja 1970. aastatel. 1980. aastatel leevendas valitsus töö-, tarbija- ja keskkonnaeeskirju, tuginedes ideele, et selline regulatsioon sekkub [[Vaba ettevõtlus|vaba ettevõtlusse]], suurendab ettevõtlusega seotud kulusid ja aitab seega kaasa inflatsioonile. Vastus sellistele muutustele on segane; paljud ameeriklased väljendasid jätkuvalt muret konkreetsete sündmuste või suundumuste pärast, kutsudes valitsust välja andma mõnes valdkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses, uusi määrusi.<ref name=":17" /> Seal, kus seadusandlikud kanalid pole reageerinud, on mõned kodanikud pöördunud kohtute poole, et kiiremini lahendada sotsiaalseid probleeme. Näiteks 1990. aastatel kaebasid üksikisikud ja lõpuks valitsus ise tubakaettevõtteid sigareti suitsetamise terviseriskide üle. 1998. aasta tubakatoodete levitamise põhileping nägi riikidele ette pikaajalisi makseid suitsetamisega seotud haiguste ravimisega seotud meditsiinikulude katmiseks.<ref name=":17" /> Aastatel 2000–2008 toimus USA majandusregulatsiooni kiireim laienemine alates 1970. aastate algusest. Uute lehtede arv föderaalses registris, mis on majanduse reguleerimise volikiri, tõusis 64 438 uuelt leheküljelt 2001. aastal 78 090 uuele lehele 2007. aastal, mis on rekordiline arv määrusi. Majanduslikult olulised määrused, mis on määratletud kui määrused, mis maksavad rohkem kui 100 miljonit dollarit aastas, kasvasid 70%. Kulutused reguleerimisele kasvasid 62%, 26,4 miljardilt dollarilt 42,7 miljardi dollarini.<ref name="TzDmq" /> === Maksustamine === {{vaata|Maksustamine Ameerika Ühendriikides}} [[Fail:Taxes revenue by source chart history.png|pisi|438x438px|Maksutulu protsentuaalselt USA-s maksuliigi järgi]] [[Maksustamine Ameerika Ühendriikides]] on keeruline süsteem, mis võib hõlmata makset vähemalt neljale erinevale valitsustasandile ja paljusid maksustamisviise. Makse nõuavad föderaalvalitsus, osariikide valitsused ja sageli kohalikud omavalitsused, kuhu võivad kuuluda maakonnad, vallad, alevid, koolipiirkonnad ja muud eriotstarbelised linnaosad, sealhulgas tuletõrje-, kommunaal- ja transiidipiirkonnad.<ref name="oSHcQ" /> Maksuvormid hõlmavad tulu-, kinnisvara-, müügi-, impordi-, palga-, kinnisvara- ja kingimaksusid, aga ka mitmesuguseid tasusid. Kui arvestada maksustamist kõigil valitsustasanditel, oli kogu maksustamine protsentides SKTst 2011. aastal umbes 25%.<ref name="43EBD" /> Musta majanduse osakaal USA majanduses on teiste riikidega võrreldes väga väike.<ref name="wVnkc" /> Ehkki USA põhiseadusega on föderaalne varamaks keelatud, välja arvatud juhul, kui laekumised jagunevad osariikide vahel nende elanike poolt, on riigi ja kohalike omavalitsuste omandimaks kinnisvara omandimaks ja kuna kapitali kasvutulu maksustatakse nominaalse inflatsiooni asemel – korrigeeritud kasum, kapitali juurdekasvu maks võrdub inflatsioonimäära omandimaksuga.<ref name=":18" /> USA maksustamine on üldiselt progressiivne, eriti föderaalsel tasandil, ja arenenud maailmas üks progressiivsemaid.<ref name="3EYgS" /><ref name="uixBh" /><ref name="hD5JE" /><ref name="ef2Rg" /> Arutletakse selle üle, kas maksud peaksid olema rohkem või vähem progressiivsed.<ref name=":18" /><ref name="myHCk" /><ref name="NdxmK" /><ref name="UtcG6" /> === Kulud === {{vaata|Ameerika Ühendriikide föderaalne eelarve|USA valitsuse kulutused|USA riigivõlg}} [[Fail:2018 Federal Budget Infographic.png|pisi|423x423px|CBO: USA föderaalse kulutuste ja tulude komponendid eelarveaastaks 2018. Peamised kulukategooriad on tervishoid, sotsiaalkindlustus ja riigikaitse; tulu- ja palgamaksud on peamised tuluallikad]] Ameerika Ühendriikide avaliku sektori kulutused moodustavad umbes 38% SKPst (föderaalsed on umbes 21%, ülejäänud osariigid ja kohalikud omavalitsused).<ref name="TUp8A" /> Igal valitsustasandil on palju otseseid teenuseid. Näiteks föderaalvalitsus vastutab riigikaitse eest, teadusuuringute eest, mis viivad sageli uute toodete väljatöötamiseni, viib läbi kosmoseuuringuid ja juhib arvukalt programme, mille eesmärk on aidata töötajatel arendada töökohal vajalikke oskusi ja leida tööd (sealhulgas kõrgharidus). Valitsusekulutused mõjutavad märkimisväärselt kohalikku ja piirkondlikku majandust ning majandustegevuse üldist tempot. Osariikide valitsused vastutavad enamiku maanteede ehitamise ja hooldamise eest. Riigikoolide rahastamisel ja haldamisel on juhtiv roll riigi-, maakonna- või linnavalitsusel. Politsei ja tuletõrje eest vastutavad peamiselt kohalikud omavalitsused. 2016. aastal olid USA osariigi ja kohalikud omavalitsused võlgu 3 triljonit dollarit ja neil on veel 5 triljonit dollarit katteta kohustusi.<ref name="ki5Ok" /> Ameerika Ühendriikide hoolekandesüsteem sai alguse 1930. aastatel, suure depressiooni ajal, [[Uus kurss|uue kursi]] vastuvõtmisega. Hiljem laiendati hoolekandesüsteemi 1960. aastatel Suure Ühiskonna seaduste kaudu, mis hõlmasid [[Medicare|Medicare'i]], [[Medicaid|Medicaidit]], vanemate ameeriklaste seadust ja föderaalset hariduse rahastamist. Valitsuse ametlike prognooside kohaselt seisab Medicare järgmise 75 aasta jooksul 37 triljoni dollari suuruse katteta kohustuse all ja sotsiaalkindlustuse ees on sama aja jooksul 13 triljoni dollari suurune katteta vastutus.<ref name="fDaEQ" /><ref name="P7njm" /> Üldiselt moodustasid föderaalsed, osariigi ja kohalikud kulutused 1998. aastal peaaegu 28% sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="lOyo0" /> === Föderaalne eelarve ja võlg === {{Vaata ka|USA föderaalne eelarve}} [[Fail:CBO Deficit - Baseline Comparison - April 2018.png|pisi|429x429px|CBO põhistsenaariumi võrdlused: juuni 2017 (sisuliselt defitsiidi trajektoor, mille president Trump pärandas president Obamalt), 2018. aasta aprill (mis kajastab Trumpi maksukärpeid ja kuluarveid) ja 2018. aasta aprilli alternatiivne stsenaarium (mis eeldab Trumpi maksukärbete pikendamist) <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Economic and Budget Outlook|väljaanne=cbo.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref>|alt=]] 2017. eelarveaastal kulutas föderaalvalitsus eelarve või kassa alusel 3,98 triljonit dollarit, mis on 128 miljardit dollarit ehk 3,3% rohkem kui 2016. majandusaastal 3,85 triljonit dollarit. 2017. majandusaasta kulutuste peamised kategooriad hõlmasid tervishoiuteenuseid, nagu Medicare ja Medicaid (1 077 miljardit dollarit või 27% kulutustest), sotsiaalkindlustust (939 miljardit dollarit või 24 protsenti), föderaalsete osakondade ja ametite juhtimiseks kasutatavaid riigikaitsega mitteseotud kulutusi (610 miljardit dollarit või 15%), kaitseosakond (590 miljardit dollarit või 15%) ja intressid (263 miljardit dollarit või 7%).<ref name=":19" /> 2017. majandusaasta jooksul kogus föderaalvalitsus maksutulu umbes 3,32 triljonit dollarit, mis on 48 miljardit dollarit ehk 1,5% rohkem kui 2016. majandusaastal. Esmased laekumiste kategooriad hõlmasid üksikisiku tulumaksu (1587 miljardit dollarit ehk 48% kogulaekumistest), sotsiaalkindlustuse maksud (1162 miljardit dollarit ehk 35%) ja ettevõtete maksud (297 miljardit dollarit ehk 9%). Muud tululiigid hõlmasid aktsiisi-, kinnisvara- ja kingimaksusid. 2017. majandusaasta tulud olid 17,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), võrreldes 2016. majandusaasta 17,7%-ga. Maksutulud olid perioodil 1980–2017 keskmiselt umbes 17,4% SKP-st.<ref name=":19" /> Föderaalse eelarve puudujääk (st tuludest suuremad kulud) oli 2017. majandusaastal 665 miljardit dollarit, võrreldes 2016. aastal 585 miljardi dollariga, mis tähendab 80 miljardi dollari ehk 14% kasvu. Eelarve puudujääk oli 2017. aastal 3,5% SKP-st, võrreldes 3,2% SKP-ga 2016. aastal. Eelarve puudujääk kasvab prognooside kohaselt 2018. eelarveaastal 804 miljardi dollarini, mis tuleneb märkimisväärselt maksukärbete ja töökohtade seadusest ning muudest kuluarvetest. Vananev riik ja tervishoiuteenuste inflatsioon on pikas perspektiivis ka muud puudujäägi ja võla põhjustajad.<ref name=":19" /> Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 14,7 triljonit dollarit ehk 77% SKP-st, mis oli 207 riigi seas 43. kohal.<ref name="YQ5p1" />See võlg, protsentides SKT-st, on enam-vähem samaväärne paljude [[Lääne-Euroopa]] riikide võlgadega.<ref name="7kcvR" /> == Ärikultuur == [[Fail:Boeing 787-10 rollout with President Trump (32335755473) (cropped).jpg|pisi|320x320px|[[Boeing|Boeingu]] tegevjuht [[Dennis Muilenburg]] koos president [[Donald Trump|Donald Trumpiga]] [[Boeing 787 Dreamliner|787-10 Dreamlineri]] kasutuselevõtu tseremoonial]] USA majanduse keskne tunnus on erasektorile antav majandusvabadus, võimaldades erasektoril teha enamuse majandusotsustest, määrates USA majanduse suuna ja ulatuse. Seda soodustavad suhteliselt madal regulatsioonitase ja valitsuse osalus, samuti kohtusüsteem, mis üldiselt kaitseb omandiõigusi ja täidab lepinguid.<ref name="5RWNE" /> Tänapäeval asub USAs 29,6 miljonit väikeettevõtet, 30% maailma miljonäridest, 40% maailma miljardäridest, samuti 139 maailma 500 suurimast ettevõttest.<ref name=":8" /><ref name=":21" /><ref name="i7ODV" /><ref name="KsKeW" /> Alates [[Iseseisvus|iseseisvusest]] tekkimisest on USA julgustanud teadust ja innovatsiooni. 20. sajandi alguses kasvas USA tööstuse ja akadeemiliste ringkondade mitteametliku koostöö kaudu välja töötatud uurimistöö kiiresti ja ületas 1930. aastate lõpuks Suurbritannias toimuva suurust (ehkki USA teadustöö kvaliteet polnud veel võrdne Briti ja Saksamaa uuringutega sellel ajal). Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] mängisid föderaalsed kulutused kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele ning monopolidevastasele poliitikale olulist rolli USA innovatsioonis.<ref name="KjSTW" /> USA-s on rikkalikult maavarasid ja viljakat talumulda ning seal on mõõdukas kliima. Samuti on sellel ulatuslikud rannajooned nii [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres kui ka [[Mehhiko laht|Mehhiko lahel]]. Jõed voolavad sügaval mandri sees ja [[suur järvistu]] – viis suurt sisemaa järve piki USA piiri [[Kanada|Kanadaga]] – pakuvad täiendavat laevaliiklust. Need ulatuslikud veeteed on aastate jooksul aidanud kujundada riigi majanduskasvu ja aidanud siduda Ameerika 50 üksikut osariiki ühes majandusüksuses.<ref name="Vbp6M" /> Töötajate arv ja mis veelgi olulisem – nende tootlikkus aitab kindlaks teha USA majanduse tervist. Tarbijate kulutused USA-s tõusid 1960. aastal umbes 62%-ni SKP-st, kus püsisid umbes 1981. aastani, ja on seejärel tõusnud 2013. aastal 71%-ni.<ref name=":20" /> Läbi oma ajaloo on USA-s olnud tööjõu pidev kasv, mis on nähtus, mis on nii peaaegu pideva majanduse laienemise põhjus kui ka tagajärg. Kuni veidi pärast esimest maailmasõda olid enamus töötajaid [[Euroopa|Euroopast]] pärit sisserändajad, nende otsesed järeltulijad või aafrika ameeriklased, kes olid enamasti [[Aafrika|Aafrikast]] toodud orjad, või nende järeltulijad.<ref name="alJCZ" /> == Demograafiline nihe == {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide demograafia}} Alates 20. sajandi lõpust rändasid sisse paljud ladinaameeriklased, pärast rahvustepõhiste sisserändekvootide kaotamist järgnes neile palju aasialasi.<ref name="vha3T" /> Kõrge palga lubamine toob Ameerika Ühendriikidesse palju kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kogu maailmast ning miljoneid ebaseaduslikke sisserändajaid, kes otsivad tööd varimajanduses. Ainuüksi 1990. aastatel sisenes Ameerika Ühendriikidesse ametlikult üle 13 miljoni inimese.<ref name="OC0is" /> [[Fail:Chinatown, Philadelphia PA.jpg|pisi|276x276px|Restoranid ja poed [[Philadelphia]]s [[Chinatown (Philadelphia)|Chinatownis]]]] Tööjõu liikuvus on olnud oluline ka Ameerika majanduse suutlikkuses muutuvate tingimustega kohaneda. Kui sisserändajad ujutasid idaranniku tööturge, kolisid paljud töötajad sisemaale, oodates sageli põllumaade koristamist. Samamoodi meelitasid majanduslikud võimalused tööstuslikes ja põhjapoolsetes linnades 20. sajandi esimesel poolel, nn rände ajal, musti ameeriklased lõunapoolsetest taludest. Ameerika Ühendriikides on korporatsioon kujunenud aktsionäridena tuntud omanike ühenduseks, mis moodustavad äriettevõtte, mida juhivad keerulised reeglid ja kombed. Masstootmise protsessist tulenevad ettevõtted, näiteks [[General Electric]], on olnud olulised Ameerika Ühendriikide kujundamisel. Aktsiaturu kaudu on Ameerika pangad ja investorid kasvatanud ettevõtetest kapitali investeerimisega ja kapitali väljavõtmisega oma majandust kasvatanud. Tänapäeval, üleilmastumise ajastul, on Ameerika investoritel ja ettevõtetel mõju kogu maailmas. Ameerika valitsus kuulub ka Ameerika majanduse suurimate investorite hulka. Valitsuse investeeringud on suunatud mastaapsete avalike tööde (näiteks [[Hooveri pais]]), sõjalis-tööstuslike lepingute ja finantssektori tööstusele. === Vananemine === Mitmete uuringute kohaselt on USA elanikkond vananemas, millel on märkimisväärne majanduslik mõju SKP kasvule, tootlikkusele, innovatsioonile, ebavõrdsusele ja riigivõlale. Keskmine töötaja oli 2019. aastal 42-aastane, võrrelduna 38-ga 2000. aastal. 2030. aastaks on umbes 59% üle 16-aastastest täiskasvanutest tööjõud, võrreldes 62%-ga 2015. aastal. Ühe uuringu kohaselt on vananemine alates 2000. aastast vähendanud tootlikkust 0,25% ja 0,7% aastas. Kuna SKP kasv sõltub tootlikkusest (toodang töötaja kohta) ja töötajate arvust, aeglustavad mõlemad suundumused SKT kasvu. Vanemaealised töötajad säästavad rohkem, mis surub intressimäärasid alla, tasakaalustades osa SKP kasvu vähenemisest, kuid vähendades föderaalreservi võimet majanduslangusega toime tulla intressimäärasid alandades. Vananemise trendiga tegelemiseks on vaja sisserännet (mis teoreetiliselt toob kaasa nooremaid töötajaid) ja kõrgemat sündimusmäära, mida saab soodustada stiimulitega rohkem lapsi saada (nt maksusoodustused, toetused ja heldemad tasulised puhkused).<ref name="E1AM8" /> [[Kongressi eelarveamet]] hindas 2019. aasta mais, et kohustuslikud kulutused (nt [[Medicare]], [[Medicaid]] ja [[Ameerika Ühendriikide sotsiaalkindlustus|sotsiaalkindlustus]]) kasvavad elanike vananedes majanduse suuruse (SKP) suhtes jätkuvalt. Prognooside kohaselt suureneb 65-aastase või vanema elanikkonna arv aastatel 2019–2029 ühe kolmandiku võrra. Programmi kohustuslikud kulutused (väljaminekud) olid 2019. aastal 12,7% SKPst ja prognooside kohaselt on ajavahemikuks 2025–2029 keskmiselt 14,4% SKPst.<ref name="bBSjy" /> == Ettevõtlus == {{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu}} [[Fail:Government and State-Owned Enterprises to GDP for United States.png|pisi|365x365px|Riigi omanduses olevate ettevõtete või GSEde protsent USA majanduses]] Ameerika Ühendriigid on juhtiv tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas alates 19. sajandi lõpust ja teadusuuringutest alates 20. sajandi keskpaigast. 1876. aastal sai [[Alexander Graham Bell]] esimese patendi [[Telefon|telefoni]] eest USA-s. [[Thomas Alva Edison|Thomas Edisoni]] labor töötas välja [[Fonograaf|fonograafi]], esimese kauakestva [[Lamp|lambipirni]] ja esimese elujõulise [[filmikaamera]]. [[Nikola Tesla]] oli raadios kasutatava [[Vahelduvvoolu induktsioonmootor|vahelduvvoolu induktsioonmootori]] ja kõrgsagedusliku jõuülekande teerajaja. 20. sajandi alguses populariseerisid [[Ransom E. Olds]] ja [[Henry Ford]] autofirmad [[Tootmisliin|tootmisliini]]. [[Vennad Wrightid]] tegid 1903. aastal esimese püsiva ja kontrollitud õhust raskema lennu.<ref name="Aps51" /> [[Fail:Steve Jobs and Bill Gates (522695099).jpg|pisi|259x259px|[[Steve Jobs]] ja [[Bill Gates]] on olnud kaks tuntumat Ameerika ettevõtjat]] Ameerika Ühendriikide ühiskond rõhutab ettevõtlust ja ärindust. Ettevõtlus on ettevõtjaks olemine, mida võib määratleda kui "seda, kes võtab uuendusi, rahandust ja ärimeelsust ette uuenduste muutmiseks majanduskaupadeks". Selle tulemuseks võib olla uute organisatsioonide loomine või küpste organisatsioonide taaselustamine vastusena tajutavale võimalusele.<ref name=":22" /> Kõige ilmsem ettevõtlusvorm viitab uute ettevõtete (viidatud kui alustavatele ettevõtetele) asutamise protsessile ja kaasamisele; viimastel aastatel on seda mõistet siiski laiendatud, et see hõlmaks ka ettevõtluse sotsiaalseid ja poliitilisi vorme. Kui ettevõtlus kirjeldab tegevust ettevõttes või suures organisatsioonis, viidatakse sellele kui ettevõttesisesele ettevõtmisele ja see võib hõlmata ka ettevõtte ettevõtmist, kui suured üksused eraldavad organisatsioone.<ref name=":22" /> Ettevõtlusteadlase ja globaalse ettevõtlusmonitori looja [[Paul Reynolds|Paul Reynoldsi]] sõnul on "pensionieani jõudmise ajaks pooltel kõigil USAs töötavatel meestel tõenäoliselt üks või mitu aastat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi; neli võivad olla tegelenud füüsilisest isikust ettevõtjana kuue või enama aasta jooksul. Uue ettevõtte loomises osalemine on USA töötajate seas karjääri jooksul tavaline tegevus. " <ref name="cW5VM" /> Ja viimastel aastatel on doktorid [[David Audretsch]] dokumenteerinud ettevõtte loomist kui peamist majanduskasvu tõukejõudu nii [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kui ka [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]]. == Riskikapitali investeerimine == [[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|318x318px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani.]] [[Riskikapital]] kui majandusharu pärines Ameerika Ühendriikidest, kus see endiselt domineerib.<ref name="LVWbx" /> Riikliku riskikapitaliliidu andmetel pärinevad 11% erasektori töökohtadest riskikapitaliga tagatud ettevõtetest ja riskikapitaliga tagatud tulud moodustavad 21% USA SKP-st.<ref name="xtMYj" /> [[Fail:US VC funding.png|pisi|409x409px|USA riskikapitali investeeringud 1995.–2017. aasta kvartalites]] 2014. aastal ulatusid USA investeeringud riskikapitali 4 356 tehingu korral 48,3 miljardi dollarini. See tähendas "dollarites 61%-list kasvu ja tehingute suurenemist 4%-ga võrreldes eelmise aastaga", teatas riiklik riskikapitali ühing. [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni]] hinnangul olid USA riskikapitaliinvesteeringud 2014. aastaks täielikult taastunud majanduslanguse-eelsele tasemele. Riiklik riskikapitali ühing on teatanud, et 2014. aastal oli riskikapitali investeering bioteadustesse kõrgeimal tasemel alates 2008. aastast: biotehnoloogiasse investeeriti 470 tehinguga 6 miljardi dollariga ja bioteadustesse kokku 8,6 miljardit dollarit 789 tehinguga (sealhulgas biotehnoloogia ja meditsiiniseadmed). Kaks kolmandikku (68%) investeeringutest biotehnoloogiasse suunati esmakordsetesse/varajases etapis tehtavatesse arendustehingutesse ja ülejäänu laienemise arenguetappi (14%), seemneetapi ettevõtetesse (11%) ja hilises järgus olevatesse ettevõtetesse (7%). Kuid kõige enam tehingutesse investeeris tarkvaratööstus: 1799 tehingut, 19,8 miljardi dollarise investeeringu eest. Teiseks tulid Interneti-spetsiifilised ettevõtted, kes kogusid 1005 tehingu jooksul 11,9 miljardit USA dollarit investeeringuid. Paljud neist ettevõtetest asuvad California osariigis, mis ainuüksi koondab 28% USA teadusuuringutest.<ref name=":23" /> Mõned uued Ameerika ettevõtted koguvad investeeringuid ingel-investoritelt (riskikapitalistidelt). 2010. aastal moodustasid kõige suurema osa ingelinvesteeringutest tervishoiuteenused/meditsiin, mis oli 30% inglite koguinvesteeringutest (2009. aastal 17%), millele järgnes tarkvara (16% vs 19% 2007. aastal) ja biotehnoloogia (15% vs. 8% 2009. aastal), tööstus/energeetika (8% vs 17% 2009. aastal), jaemüük (5% vs 8% 2009. aastal) ja IT-teenused (5%). Ameeriklased on "julged tarbijad", kes on teistest varmamalt valmis proovima igasuguseid uusi tooteid ja ärgitama tootjaid oma tooteid parendama.<ref name="c2ntO" /> == Ühinemised ja ülevõtmised == Alates 1985. aastast on USA-s olnud kolm peamist ühinemiste ja omandamiste lainet. 2017. aasta on olnud tehingute arvu poolest kõige aktiivsem (12 914 tehingut), samas kui 2015. aasta kumuleerub tehingute suurimaks koguväärtuseks (24 miljardit USD). USA ajaloo suurim ühinemistehing oli [[Time Warner|Time Warneri]] omandamine [[America Online Inc.]] poolt 2000. aastal, kui pakkumine oli üle 164 miljardi USD. Alates 2000. aastast on Hiina investorite omandatud USA ettevõtete aktsiate arv kasvanud 368%. Vastupidi – USA ettevõtted, kes omandavad Hiina ettevõtteid – vähenesid 25%, kuid kuni 2007. aastani oli kasv lühike.<ref name="mljgn" /> == Teadus- ja arendustegevus == [[Fail:GERD GDP ratio in the USA, 2002–2013.svg|pisi|274x274px|Sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele USA-s protsentides SKT-st, 2002.–2013. aastal. Võrdluseks on toodud teised riigid]] Ameerika Ühendriigid investeerivad absoluutarvudes teadus- ja arendustegevusse rohkem vahendeid kui teised [[G7]] riigid kokku: 2012. aastal 17,2% rohkem. Alates 2000. aastast on USA sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele (GERD) suurenenud 31,2%, mis võimaldab riigil säilitada oma GERD-st G7 riikide seas 54,0% osalust (2000. aastal 54,2%).<ref name=":23" /> === Majanduslanguse mõju teaduskuludele === Üldiselt tõusid USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse koos majanduse kasvuga sajandi esimestel aastatel, enne kui nad majanduslanguse ajal pisut taandusid, seejärel kasvu taastudes taas tõusma hakkasid. Oma tipptasemel 2009. aastal oli GERD 406 miljardit USA dollarit (2,82% SKPst). Vaatamata majanduslangusele oli see 2012. aastal endiselt 2,79% ja liikus esialgsete andmete kohaselt 2013. aastal vaid pisut 2,73%-ni ja pidi jääma 2014. aastal samale tasemele.<ref name=":23" /> [[Fail:World shares of GDP, GERD, researchers and publications for the G20, 2009 and 2013.svg|pisi|273x273px|SKT osakaal maailmas; teaduskulutused, teadlased ja teaduspublikatsioonid, 2009 ja 2013]] Alusuuringute peamine rahastaja on [[USA Valitsuskabinet|föderaalvalitsus]], 2012. aastal 52,6%; osariikide valitsused, ülikoolid ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid finantseerisid 26%. Teisalt rahastab eksperimentaalset arendustööd peamiselt tööstus: 76,4%-ni föderaalvalitsuse 22,1%-ni 2012. aastal.<ref name=":23" /> Ehkki USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse on suured, ei õnnestunud riigil saavutada president Obama eesmärki, milleks on 3% SKP-st tema ametiaja lõpuks 2016. aastal. Ameerika ülemvõim on selles osas õõnestav, isegi kui teised rahvad – eriti Hiina – kannavad oma eesmärke oma investeeringud teadus- ja arendustegevusse uutesse kõrgustesse. Aastatel 2009–2012 vähenes USA teadusuuringute kulutuste osakaal maailmas pisut 30,5%-lt 28,1%-ni. Mitu riik pühendab teadusuuringutele ja arendustegevusele enam kui 4% SKTst ([[Iisrael]], [[Jaapan]] ja [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]]) ning teised plaanivad tõsta oma GERD/SKP suhet 4%-le aastaks 2020 ([[Soome]] ja [[Rootsi]]).<ref name=":23" /> === Ettevõtete kulutused teadusuuringutele === Äriettevõtted andsid 2012. aastal 59,1% USA GERD-st, võrreldes 69,0%-ga 2000. aastal. Eraettevõtted ja mittetulundusühingud annavad kumbki väikese osa kogu teadus- ja arendustegevusest, vastavalt 3,3% ja 3,8%.<ref name=":23" /> [[Fail:R&D budget by US agency, 1994–2014.svg|pisi|376x376px|USA teadus- ja arendustegevuse eelarve valitsusasutuste kaupa 1994–2014]] USA on ajalooliselt olnud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juht. Aastatel 2008–2009 toimunud majanduslangusel on siiski olnud püsiv mõju. Kui teadus- ja arendustegevuse peamised teostajad pidasid suuresti oma kohustusi, tundsid USA majanduslanguse valu peamiselt väikeettevõtted ja idufirmad. USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtjate surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja trend jätkus vähemalt 2012. aastani. Ajavahemikul 2003–2008 olid ettevõtluse teadusuuringute kulutused järginud üldiselt ülespoole suunatud trajektoor. 2009. aastal trajektoor muutus, kuna kulud vähenesid 4% võrreldes eelmise aastaga ja siis jälle 2010. aastal, ehkki seekord 1–2%. Tervishoiuteenusteid osutamise võimalustega tööstusharude ettevõtted kärbivad vähem kui küpsemad tööstusharud, näiteks fossiilkütused. Kõige rohkem kärbiti teadus- ja arendustegevuse kulusid põllumajanduse tootmises: −3,5% võrreldes keskmise teadus- ja arendustegevuse ning netokäibe suhtega. Keemia ja sellega seotud toodete tööstus ning elektroonikaseadmete tööstus seevastu näitasid teadus- ja arendustegevuse netomüügisuhet, mis oli keskmiselt 3,8% ja 4,8% kõrgem. Ehkki teadus- ja arendustegevusele kulutatud kulutused suurenesid 2011. aastal, olid need siiski 2008. aasta kulude tasemest madalamad. 2012. aastaks oli ettevõtete rahastatud teadus- ja arendustegevuse kasvutempo taastunud. Kas see jätkub, sõltub majanduse elavdamise ja kasvu püüdlustest, föderaalsete teadusuuringute rahastamise tasemest ja üldisest ettevõtluskliimast.<ref name=":23" /> === Teadusuuringute kulutused osariigi tasandil === {{Vaata ka|USA osariikide loetelu teadus- ja arendustegevuse kulude järgi}} [[Fail:Science and engineering in the USA by state, 2010.svg|pisi|403x403px|Teaduse ja tehnika osakaal Ameerika Ühendriikides osariikide kaupa]] Teadusuuringute kulutamise tase on osariigiti väga erinev. Kuus osariiki ([[New Mexico]], [[Maryland]], [[Massachusetts]], [[Washingtoni osariik|Washington]], [[California]] ja [[Michigan]]) kulutasid 2010. aastal teadus- ja arendustegevusele 3,9% või rohkem oma SKT-st, moodustades kokku 42% riiklikest teadusuuringute kuludest. 2010. aastal koondus enam kui veerand teadus- ja arendustegevusest Californias (28,1%), edestades Massachusettsi (5,7%), [[New Jersey osariik|New Jersey]] (5,6%), Washingtoni (5,5%), Michigani (5,4%), [[Texas|Texast]] (5,2%), [[Illinois]] (4,8%), [[New Yorgi osariik|New York]] (3,6%) ja [[Pennsylvania]] (3,5%). Seitse osariiki ([[Arkansas]], [[Nevada]], [[Oklahoma]], [[Louisiana]], [[Lõuna-Dakota]] ja [[Wyoming]]) eraldasid teadus- ja arendustegevusele vähem kui 0,8% SKP-st.<ref name=":23" /> Californias asub [[Silicon Valley]], see nimi anti piirkonnale, kus seal baseeruvad infotehnoloogia juhtivaid ettevõtted ja idufirmad. Selles osariigis asuvad ka dünaamilised biotehnoloogia klastrid [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonnas]], [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja [[San Diego|San Diegos]]. Peamised biotehnoloogia klastrid väljaspool Californiat on [[Boston|Bostoni]]/[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], Massachusetts, Maryland, [[Washington|Washingtoni]] linna äärelinn, [[New York]], [[Seattle]], [[Philadelphia]] ja [[Chicago]]. California pakub kogu riigis teaduse ja tehnika alal 13,7% kõigist töökohtadest teaduse ja tehnika alal, rohkem kui üheski teises osariigis. Nendes valdkondades töötab umbes 5,7% californialastest. See suur osakaal kajastab akadeemilise tipptaseme tugevat kombinatsiooni ja tugevat keskendumist teadus- ja arendustegevusele: mainekas [[Stanfordi ülikool]] ja [[California Ülikool|California ülikool]] hõõruvad näiteks [[Silicon Valley]] õlgadele. Umbes samamoodi, [[Route 128]] Bostoni ümbruses Massachusettsi osariigis pole mitte ainult arvukalt kõrgtehnoloogiaga tegelevaid firmasid ja korporatsioone, vaid ka võõrustab tuntud [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi tehnoloogiainstituuti]].<ref name=":23" /> [[New Mexico]] suurt uurimistöö intensiivsust saab seletada asjaoluga, et seal asub [[Los Alamose riiklik labor]]. Marylandi seisukoht võib kajastada föderaalselt rahastatavate teadusasutuste koondumist sinna. Washingtoni osariigis on suur kontsentratsioon kõrgtehnoloogiaettevõtteid nagu [[Microsoft]], [[Amazon.com|Amazon]] ja [[Boeing]] ja enamiku autotootjate insenerifunktsioonid asuvad [[Michigan|Michigani osariigis]].<ref name=":23" /> === Rahvusvaheliste korporatsioonide teadusuuringute kulutused === Föderaalvalitsus ja enamik 50-st USA-d moodustavast osariigist pakuvad maksukrediiti teatud tööstusharudele ja ettevõtetele, et julgustada neid teadus- ja arendustegevuses osalema. [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] uuendab maksukrediiti tavaliselt iga paari aasta tagant. [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] 2012. aasta uuringu kohaselt ei võta ettevõtted teadus- ja arendustegevusse investeerimise otsuste tegemisel neid krediite arvesse, kuna nad ei saa loota, et neid krediite uuendatakse.<ref name=":23" /> 2014. aastal pääsesid teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste mahu poolest rahvusvaheliste kontsernide 50 parima hulka USA kontsernidest [[Microsoft]], [[Intel]], [[Johnson & Johnson]] ja [[Google]]. Mitmed, näiteks [[Intel]], [[Microsoft]], [[Johnson & Johnson]], [[Pfizer]] ja [[IBM]], on vähemalt kümme aastat esi-20 hulka jõudnud. [[Google]] lisati sellesse edetabelisse esimest korda 2013. aastal.<ref name=":23" /> [[Fail:High-tech exports from the USA as a world share, 2008–2013.svg|pisi|Kõrgtehnoloogia eksport USA-st protsentides maailma kogu kõrgtehnoloogiatoodete ekspordist aastatel 2008–2013]] === Kõrgtehnoloogiliste kaupade ja patentide eksport === USA on kaotanud oma juhtpositsiooni maailmas [[kõrgtehnoloogia]]kaupade osas. Isegi arvuti- ja kommunikatsiooniseadmed on nüüd [[Hiina]]s ja teistes tärkava turumajandusega riikides kokku pandud, kõrgtehnoloogiliste lisandväärtusega komponente toodetakse mujal. Kuni 2010. aastani oli Ameerika Ühendriigid ravimite netoeksportija, kuid alates 2011. aastast on neist saanud nende toodete netoimportija. USA on postindustriaalne riik. Kõrgtehnoloogiliste toodete import ületab kaugelt eksporti. Kuid Ameerika Ühendriikide tehnoloogiliselt kvalifitseeritud tööjõud toodab suures mahus patente ja saab endiselt kasu nende patentide litsentsimisest või müügist. Ameerika Ühendriikides tegutsevates teadustööstustes tegeleb 9,1% toodetest ja teenustest intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega.<ref name=":23" /> Intellektuaalomandi kaubanduse osas on Ameerika Ühendriigid ületamatud. Tulu autoritasudest ja litsentsimisest ulatus 2013. aastal 129,2 miljardi dollarini, mis on suurim maailmas. [[Jaapani majandus|Jaapan]] on kaugel teisel kohal – laekumised olid 2013. aastal 31,6 miljardit dollarit. Ameerika Ühendriikide maksed intellektuaalomandi kasutamise eest olid 2013. aastal 39,0 miljardit dollarit, mida ületas ainult [[Iirimaa]] (46,4 miljardit dollarit). == Märkimisväärsed ettevõtted ja turud == {{Vaata ka|Forbes 500|Fortune 500}} 2011. aastal olid 20 suurimat USA-s asuvat ettevõtet tulude järgi [[Walmart]], [[ExxonMobil]], [[Chevron]], [[ConocoPhillips]], [[Fannie Mae]], [[General Electric]], [[Berkshire Hathaway]], [[General Motors]], [[Ford Motor Company]], [[Hewlett-Packard]], [[AT&T]], [[Cargill]], [[McKesson Corporation]], [[Bank of America]], [[Federal Home Loan Mortgage Corporation]], [[Apple Inc.]], [[Verizon]], [[JPMorgan Chase]] ja [[Cardinal Health]]. 2013. aastal olid maailma kümnest suurimast turukapitalisatsioonil põhinevast ettevõttest kaheksa USA-st: [[Apple Inc.]], [[ExxonMobil]], [[Berkshire Hathaway]], [[Walmart]], [[General Electric]], [[Microsoft]], [[IBM]] ja [[Chevron|Chevron Corporation]].<ref name="ec8Wm" /> Fortune Global 500 2011 andmetel olid kümme suurimat USA tööandjat [[Walmart]], [[USA postiteenistus]], [[IBM]], [[United Parcel Service|UPS]], [[McDonald's]], [[Target Corporation]], [[Kroger]], [[The Home Depot]], [[General Electric]] ja [[Sears Holdings]].<ref name="l5Xud" /> [[Millward Brown|Millward Browni]] avaldatud indeksis on [[Apple Inc.|Apple]], [[Google]], [[IBM]], [[McDonald's]] ja [[Microsoft]] maailma viis kõige väärtuslikumat kaubamärki.<ref name="cLqr2" /> Ajakirjas [[STORES]] avaldatud 2012. aasta Deloitte'i aruandes märgiti, et 2010. majandusaasta jaemüügitulu järgi 250 suurima jaemüüja seas 32% nendest jaemüüjatest baseerusid Ameerika Ühendriikides ja need 32% moodustasid 41% kogu 250 parima müügitulust.<ref name="8pNwQ" /> [[Amazon.com|Amazon]] on maailma suurim veebimüüja.<ref name="kdMVh" /><ref name="II6xA" /><ref name="Syy2f" /> Enamik maailma suurimatest heategevuslikest sihtasutustest on asutanud ameeriklased. Ameerika produtsendid on loonud peaaegu kõik maailma suurima vaadatavusega filmid. Paljud maailma suurimat tulu teenivad muusikaartistid baseeruvad Ameerika Ühendriikides. [[Ameerika Ühendriikide turismisektor|USA turismisektor]] võtab igal aastal vastu umbes 60 miljonit rahvusvahelist turisti. [[Salam Standard|Salam Standardi]] hiljutises uuringus on teatatud, et moslemite turismi kogukuludest saavad kõige suuremat kasu Ameerika Ühendriigid, kes naudivad moslemite kogukulutustest 24 protsenti kogu maailmas või peaaegu 35 miljardit dollarit.<ref name="NDVhz" /> == Finants == {{vaata|Pangandus Ameerika Ühendriikides|Kindlustus Ameerika Ühendriikides}} {{Vaata ka|Suurimate pankade loetelu}} [[Fail:NYC NYSE.jpg|pisi|326x326px|New Yorgi börs on suurim börs maailmas]] [[New Yorgi börs]] on oma börsiettevõtete väärtpaberite väärtuse järgi üle kolme korra suurem kui ükski teine maailma börs.<ref name=":24" /> 2008. aasta oktoobri seisuga oli kõigi kodumaiste New Yorgi börsil noteeritud ettevõtete kapitaliseeritud vara 10,1 triljonit [[USA dollar|USA dollarit]].<ref name="M0yeC" /> [[NASDAQ]] on veel üks Ameerika börs ja see on maailma suuruselt kolmas börs New Yorgi börsi ja Jaapani [[Tokyo börs|Tokyo börsi]] järel. NASDAQi kaubandusväärtus on siiski suurem kui Jaapani Tokyo börsil.<ref name=":24" /> NASDAQ on USA suurim elektroonilise ekraanipõhine aktsiatega kaubeldav turg, kuhu on noteeritud umbes 3800 ettevõtet ja korporatsiooni, ning sellel on rohkem kauplemismahtu tunnis kui ühelgi teisel börsil maailmas.<ref name="3Gvow" /> Kuna aktsiaturud USAs mängivad mõjusat rolli rahvusvahelises rahanduses, tõlgendab [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] 2014. aasta lõpus tehtud uuringuga, et lühiajalised šokid, mis mõjutavad tahet kanda riski [[Makromajandus|makromajanduslikest]] põhinäitajatest sõltumatult. Pikemas perspektiivis mõjutavad USAs asuvaid aktsiaturge pikad ja sügavad šokid, mis jaotavad teatud tootmistaseme hüved töötajate ja aktsionäride vahel ümber. Tootlikkuse šokid mängivad siiski väikest rolli ajaloolises aktsiaturu kõikumises kõigis horisontides [[Ameerika Ühendriikide aktsiaturud|Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel]].<ref name="P0xZX" /> [[Fail:JPMorgan Chase Tower, Houston, Texas.jpg|pisi|460x460px|JPMorgan Chase'i, vara poolest suurima USA panga [[JPMorgan Chase Tower|peakorter]] [[Houston|Houstonis]] [[Texas|Texase osariigis]]]] [[Ameerika Ühendriikide finantssektor|USA finantssektor]] moodustas 1947. aastal ainult 10% kogu põllumajandusettevõttevälise kasumist, kuid 2010. aastaks kasvas see 50%-ni. Samal perioodil kasvasid finantssektori tulud suhtena SKP-sse 2,5%-lt 7,5%-ni ja finantssektori osa kogu ettevõtte tulust tõusis 10%-lt 20%-ni. Finantstunni keskmine töötasu töötaja kohta tunnis võrreldes kõigi teiste sektoritega on täpselt peegeldanud top 1% suurima sissetulekuga töötajate teenitud USA kogutulude osakaalu alates aastast 1930. [[New Yorgi finantssektor]]i keskmine palk tõusis 1981. aastal 80 000 dollarilt 360 000 dollarini. 2011. aastal tõusid New Yorgi keskmised palgad 40 000 dollarilt 70 000 dollarini. Kui 1988. aastal oli umbes 12 500 USA panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja umbes 900, kus oli rohkem hoiuseid kui 300 miljonit dollarit, kuid aastaks 2012 oli USA-s vaid 4200 panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja üle 1800 panga, millel oli hoiuseid rohkem kui 300 miljonit dollarit. Kümme varakamat USA panka:<ref name="OjKqx" /><ref name="RUFKS" /><ref name="FlMaq" /> # [[JPMorgan Chase|JP Morgan Chase]] # [[Bank of America]] # [[Citigroup]] # [[Wells Fargo]] # [[Goldman Sachs]] # [[Morgan Stanley]] # [[U.S. Bancorp]] # [[Bank of New York Mellon|Bank of NY Mellon]] # [[HSBC America|HSBC North American Holdings]] # [[Capital One|Capital One Financial]] [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] 2012. aasta uuringus jõuti järeldusele, et Ameerika Ühendriikide finantssektor on kasvanud nii suureks, et see aeglustab majanduskasvu. [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] majandusteadlane [[Thomas Philippon]] toetas neid leide, leides, et USA kulutab aastas 300 miljardit dollarit [[Finantsteenused|finantsteenustele]] ja sektor peab kahanema 20%. [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikooli]] majandusteadlased leppisid kokku, arvutades 2014. aastal, et teadus- ja arendustegevuses töötavad töötajad lisavad iga teenitud dollari kohta SKP-le 5 dollarit, kuid finantssektori töötajad vähendavad SKP-d iga makstud dollari kohta 0,60 dollarit.<ref name="4PLBr" /> [[Rahvusvaheliste Arvelduste Pank|Rahvusvaheliste Arvelduste Panga]] uuringus jõuti samasugustele järeldustele, öeldes, et rahandussektor takistab majanduskasvu ning teadus- ja arendustegevusega seotud tööstusi.<ref name="lMuXY" /> == Ajalooline statistika == === SKT === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1930-1946).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1930–1946) Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1947-1973).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1947–1973) Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1974-1990).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1974–1990) Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1991-).png|Sissemakse reaalse SKT protsentide (1991–2008) Fail:US GDP per capita change.PNG|SKT kasv elaniku kohta. Fail:United States GDP per capita.png|Reaalne SKT elaniku kohta Ameerika Ühendriikides Fail:GDP per person in the United States.png|SKT inimese kohta Ameerika Ühendriikides Fail:US Real Gross Private Domestic Investment and Real Corporate Profits After Tax.png|USA sisemajanduse kogutoodang ja ettevõtete kasum pärast makse sisemajanduse koguprodukti aktsiatena Fail:U.S. in global economy.png|USA maailmamajanduses </gallery> === Tööhõive === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US employment 1995-2012.png|Tööealise elanikkonna protsent 1995–2012 Fail:Us unemployment rates 1950 2005.png|USA ametlik töötuse määr 1950–2005 Fail:United States Mean Duration of Unemployment.jpg|USA keskmine töötuse kestus (nädalates) 1948–2010 Fail:Average annual hours worked.png|Keskmine töötundide arv aastas Fail:EmploymentUSbranchFredgr.png|Kõik töötajad, erasektor, harude kaupa Fail:U.S. jobs displaced by the growing goods trade deficit with China since 2001.png|USA töökohad, mida on alates 2001. aastast asendatud suurenenud kaubavahetuse defitsiitiga Hiina ja USA vahel </gallery> === Tootmine === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:U.S. manufacturing employment.png|USA tööhõive tootvas tööstuses Fail:US manufacturing industry's share of nominal GDP.png|USA töötleva tööstuse osakaal nominaalses SKT-st Fail:Manufacturing employment and trade deficit with China, 1965-2015.png|Töötleva tööstuse tööhõive ja kaubanduse defitsiit Hiinaga, 1965–2015<ref name="top-charts">{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}</ref> </gallery> === Sissetulek === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:U.S. Change in real income versus selected goods and services v1.png|USA tegeliku sissetuleku muutus võrreldes valitud kaupade ja teenustega Fail:Mean Quintile Household Income (1967-2015).png|Leibkonna keskmine kvintiili sissetulek (1967-2015)<ref name="top-charts" /> Fail:U.S. real median household income, 1967-2014.png|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s, 1967–2014<ref name="top-charts" /> Fail:Real family income indexed to 1973, across the distribution 1947-2014.png|Perekonna tegelik sissetulek on indekseeritud 1973. aastani jaotuse 1947–2014 vahel Fail:Average annual family income growth, by income group, 1947-2016.png|Perekonna keskmine sissetuleku aastane kasv sissetulekugruppide lõikes, 1947-2016<ref name="top-charts" /> Fail:Cumulative percent change in real annual earnings, by earnings group, 1979-2017.png|Aastase reaalse sissetuleku kumulatiivne muutus protsentides töötasude rühmade kaupa, aastail 1979-2017<ref name="top-charts" /> </gallery> === Hüvitis === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Realcompenstionusa.png|Reaalne hüvitis tunnis USA-s (1947–2018) </gallery> === Palk === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US Real Wages 1964-2004.gif|Reaalpalga taseme muutumine USA-s aastatel 1964–2005 Fail:Percent change in real hourly wages at various parts of the wage distribution, 2009-2013.png|Reaalse tunnipalga protsentuaalne muutus palgajaotuse erinevates osades aastatel 2009–2013 Fail:Cumulative percent change in real hourly wages of all workers, by wage percentile, 1979-2018.png|Kõigi töötajate tegeliku tunnipalga kumulatiivne muutus protsentides, aastatel 1979–2018 Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by wage group, 1979-2017.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus palgagruppide kaupa, aastatel 1979–2017 Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by education, 2000-2018.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus hariduse järgi, 2000–2018 Fail:Median Real Wages by Educational Attainment.png|Keskmine reaalpalk haridustaseme järgi </gallery> === Tööviljakus === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Productivity and Real Median Family Income Growth 1947-2009.png|Tööviljakus ja perekonna tegelike sissetulekute mediaanikasv 1947–2009 Fail:Growth of productivity, real average compensation (consumer and producer), and real median compensation, 1973-2014.png|Tööviljakuse kasv, tegelik keskmine hüvitis (tarbija ja tootja) ja tegelik mediaanhüvitis, 1973–2014 </gallery> === Ebavõrdsus === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Top 1% fiscal income share.png|Top 1% maksutulu osa Fail:The US Gini Coefficient for Household Income (1967 - 2007 ).png|Gini koefitsient leibkonna sissetuleku kohta (1967–2007) Fail:U.S. Income Shares of Top 1% and 0.1% 1913-2013.png|Top 1% ja top 0,1% tulu USA-s aastatel 1913–2013 Fail:Income inequality panel - v1.png|Sissetulekute ebavõrdsus </gallery> === Tervisekulutused === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Life expectancy vs healthcare spending.jpg|Eeldatav eluiga võrreldes tervishoiukuludega aastatel 1970–2008 USA-s ja veel 19 kõige jõukamas riigis SKT järgi Fail:Health spending as a share of GDP.png|Tervisekulutused kui osa SKPst Fail:International Comparison - Healthcare spending as % GDP.png|Rahvusvaheline võrdlus - tervishoiukulutused protsentides SKT-st </gallery> === Tariifimäärad === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Average Tariff Rates in USA (1821-2016).png|USA keskmised tariifimäärad (1821–2016) Fail:Average tariff rates (France, UK, US).png|Keskmine tariifimäär (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) Fail:Average Tariff Rates for Selected Countries (1913-2007).png|Valitud riikide keskmised tariifimäärad (1913–2007) Fail:Average Tariff Rates on manufactured products.png|Töödeldud toodete keskmised tariifimäärad </gallery> === Kaubandusbilanss === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:U.S. Trade Balance (1895–2015) and Trade Policies.png|USA kaubandusbilanss ja kaubanduspoliitika (1895–2015) Fail:Imports vs exports & net imports.png|Import vs eksport ja netoimport Fail:US Trade Balance from 1960.svg|USA kaubandusbilanss (alates 1960. aastast) Fail:Merchandise exports (1870-1992).png|Kaupade eksport (1870–1992) </gallery> === Inflatsioon === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US Historical Inflation Ancient.svg|Ameerika Ühendriikide ajalooline inflatsioonimäär, 1666–2019 </gallery> === Föderaalne maks === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US federal effective tax rates by income percentile and component.gif|USA föderaalsed efektiivsed maksumäärad tuluprotsentides ja komponentides vastavalt 2014. aasta prognoosidele Fail:Average US Federal Tax Rates 1979 to 2013.png|CBO hinnangud ajalooliste tegelike föderaalsete maksumäärade kohta tuluastmete kaupa </gallery> === Valitsuse kulutused === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Total government spending on all levels (United States).png|Föderaal-, osariikide ja kohalike omavalitsuste kulutused protsendina SKP-st Fail:Revenue and Expense to GDP Chart 1993 - 2012.png|Tulud ja kulud protsentides SKTst Fail:Military Expenditures 2018 SIPRI.png|Sektordiagramm, mis näitab ülemaailmseid sõjalisi kulutusi riikide kaupa 2018. aastal (miljardites USA dollarites) </gallery> === Riigivõlg === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:US-assets.jpg|Ameerika Ühendriikide varad kui murdosa SKTst 1960–2008 Fail:US-liabilities.jpg|Ameerika Ühendriikide kohustused kui murdosa SKTst 1960–2009 Fail:US federal government debt ceiling from 1990 to 2013.png|USA riigivõla ülemmäära kujunemine 1990. aastast kuni 2012. aasta jaanuarini Fail:U.S. Total Deficits vs. National Debt Increases 2001-2010.png|Puudujäägi ja riigivõla suurenemine aastatel 2001–2016 Fail:USDebt.png|USA avalik netovõlg ja kogu riigivõlg </gallery> === Defitsiit === <gallery mode="nolines" widths="240" heights="120"> Fail:Annual Federal Deficit as a percent of GDP.svg|Aastane föderaalne eelarvepuudujääk protsentides SKTst Fail:TwinE.PNG|"Kaksikute puudujääk" (1960–2006) </gallery> == Osariikide ja territooriumide majanduste loetelu == === Osariikide ja föderaalse ringkonna majandused === * [[Alabama majandus]] * [[Alaska majandus]] * [[Arizona majandus]] * [[Arkansase majandus]] * [[California majandus]] * [[Colorado majandus]] * [[Connecticuti majandus]] * [[Delaware'i majandus]] * [[Columbia ringkonna majandus]] * [[Florida majandus]] * [[Georgia majandus]] * [[Hawaii majandus]] * [[Idaho majandus]] * [[Illinoisi majandus]] * [[Indiana majandus]] * [[Iowa majandus]] * [[Kansase majandus]] * [[Kentucky majandus]] * [[Louisiana majandus]] * [[Maine'i majandus]] * [[Marylandi majandus]] * [[Massachusettsi majandus]] * [[Michigani majandus]] * [[Minnesota majandus]] * [[Mississippi majandus]] * [[Missouri majandus]] * [[Montana majandus]] * [[Nebraska majandus]] * [[Nevada majandus]] * [[New Hampshire'i majandus]] * [[New Jersey majandus]] * [[New Mexico majandus]] * [[New Yorgi majandus]] * [[Põhja-Carolina majandus]] * [[Põhja-Dakota majandus]] * [[Ohio majandus]] * [[Oklahoma majandus]] * [[Oregoni majandus]] * [[Pennsylvania majandus]] * [[Rhode Islandi majandus]] * [[Lõuna-Carolina majandus]] * [[Lõuna-Dakota majandus]] * [[Tennessee majandus]] * [[Texase majandus]] *[[Utah' majandus]] * [[Vermonti majandus]] * [[Virginia majandus]] * [[Washingtoni majandus]] * [[Lääne-Virginia majandus]] * [[Wisconsini majandus]] * [[Wyomingi majandus]] === Territooriumide majandused === * [[Ameerika Samoa majandus]] * [[Guami majandus]] * [[Põhja-Mariaanide majandus]] * [[Puerto Rico majandus]] * [[USA Neitsisaarte majandus]] == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide energiapoliitika]] * [[Ameerika Ühendriikide ajalooline statistika]] * [[Töökohtade loomise indeks]] * [[Ametiühingud Ameerika Ühendriikides]] * [[Ameerika Ühendriikide tööstusharude rühmade loetelu]] * [[Maailma naftaturu kronoloogia aastast 2003]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":13">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/highlights/top/top1612yr.html|pealkiri=Top Trading Partners|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188|pealkiri=Digital History|väljaanne=2003|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2004-03-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040302193732/http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Maailma Kaubandusorganisatsioon|url=http://www.wto.org/english/news_e/pres17_e/pr791_e.htm|pealkiri=Trade recovery expected in 2017 and 2018, amid policy uncertainty|väljaanne=WTO|aeg=2017|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|pealkiri=CIA – The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071211224222/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":20">{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?g=ntyj|pealkiri=Personal consumption expenditures (PCE)/gross domestic product (GDP)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Ben Casselman|url=https://www.nytimes.com/2018/03/20/business/economy/economy-recovery.html|pealkiri=Up, Up, Up Goes the Economy|väljaanne=The New York Times|aeg=20. märts 2018|vaadatud=}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=xYEGswEACAAJ|pealkiri=A History of the Global Economy. From 1500 to the Present|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/|pealkiri=Global Crisis News|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091103100949/http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=http://fcic.law.stanford.edu/report/conclusions|pealkiri=Financial Crisis Inquiry Report-Conclusions-January 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf|pealkiri=Office of Advocacy – Frequently Asked Questions – How important are small businesses to the U.S. economy?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-12-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101202170306/http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf}}</ref> <ref name=":21">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/wealth/billionaires|pealkiri=Forbes|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/research/papers/2011/11/03-poverty-kneebone-nadeau-berube|pealkiri=The Re-Emergence of Concentrated Poverty: Metropolitan Trends in the 2000s|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":9">{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/economics/econ_facts/index.htm|pealkiri=Economic Trends in Tobacco|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Atlas 2011|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=David Cutler|url=https://www.pbs.org/newshour/making-sense/why-does-health-care-cost-so-m/|pealkiri=Why Does Health Care Cost so Much in America? Ask Harvard's David Cutler|väljaanne=PBS News|aeg=19. november 2013|vaadatud=}}</ref> <ref name=":14">{{Netiviide|autor=|url=http://www.imf.org/external/np/seminars/eng/2011/res2/pdf/crbs.pdf|pealkiri=The Liquidation of Government Debt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":16">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom – United States|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320134206/http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":17">Regulation and Control in the U.S. Economy</ref> <ref name=":18">{{Netiviide|autor=|url=http://www.slate.com/blogs/moneybox/2013/03/06/america_s_wealth_tax_it_s_called_property_taxes_and_they_re_not_very_smart.html|pealkiri=America Does Tax Wealth, Just Not Very Intelligently|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":19">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Budget and Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":22">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=A General Theory of Entrepreneurship: the Individual-Opportunity Nexus|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":23">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=United States of America. In: UNESCO Science Report: towards 2030|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name=":24">{{Netiviide|autor=|url=http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly|pealkiri=WFE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111106005313/http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly}}</ref> <ref name="xkxk5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=79&pr.y=12&sy=2016&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=111&s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&grp=0&a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, October 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="JTXbZ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/data/gdp/gross-domestic-product|pealkiri=Gross Domestic Product, 2nd quarter 2019 (advance estimate), and annual update|väljaanne=BEA|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NKtuE">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide saatkond Saksamaal|url=http://usa.usembassy.de/economy-conditions.htm|pealkiri=U.S. Economy – Basic Conditions & Resources|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cKd5Q">{{Netiviide|autor=|url=http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html|pealkiri=Outline of the U.S. Economy – How the U.S. Economy Works|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120114051146/http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html}}</ref> <ref name="sccJ0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=43&pr.y=19&sy=2017&ey=2017&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=512,672,914,946,612,137,614,546,311,962,213,674,911,676,193,548,122,556,912,678,313,181,419,867,513,682,316,684,913,273,124,868,339,921,638,948,514,943,218,686,963,688,616,518,223,728,516,558,918,138,748,196,618,278,624,692,522,694,622,142,156,449,626,564,628,565,228,283,924,853,233,288,632,293,636,566,634,964,238,182,662,359,960,453,423,968,935,922,128,714,611,862,321,135,243,716,248,456,469,722,253,942,642,718,643,724,939,576,644,936,819,961,172,813,132,199,646,733,648,184,915,524,134,361,652,362,174,364,328,732,258,366,656,734,654,144,336,146,263,463,268,528,532,923,944,738,176,578,534,537,536,742,429,866,433,369,178,744,436,186,136,925,343,869,158,746,439,926,916,466,664,112,826,111,542,298,967,927,443,846,917,299,544,582,941,474,446,754,666,698,668&s=PPPGDP&grp=0&a=|pealkiri=Report for Selected Country Groups and Subjects (PPP valuation of country GDP)|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HctTG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/index.aspx|pealkiri=World Economic Outlook Database, April 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2QFHb">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=United States reference resource|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="3ekHu">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/pf/pdf/pf_4.pdf|pealkiri=The Implementation of Monetary Policy – The Federal Reserve in the International Sphere|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Zj1sF">{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/forex/072915/how-petrodollars-affect-us-dollar.asp|pealkiri=How Petrodollars Affect The U.S. Dollar|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="9zwkD">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=Princeton University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="XDYKQ">{{Netiviide|autor=|url=http://www.multpl.com/us-gdp-growth-rate/table/by-year|pealkiri=US GDP Growth Rate by Year|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="OPwkz">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2019_e/wts2019_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2019|väljaanne=WTO|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="qivkg">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|url=https://ustr.gov/trade-agreements/free-trade-agreements|pealkiri=United States free trade agreements|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Fkt6x">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Resource-Based Growth Past and Present|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="nIxEr">{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Dao3O">{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/|pealkiri=Income|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ijkGw">{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=https://www.eia.gov/todayinenergy/detail.php?id=36292|pealkiri=United States remains the world's top producer of petroleum and natural gas hydrocarbons|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3Sz55">{{Netiviide|autor=|url=http://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|pealkiri=US overtook China as top trading nation in 2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-02-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210224034235/https://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="v1ZPV">{{Netiviide|autor=|url=http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756|pealkiri=U.S. Manufacturing Remains World's Largest|väljaanne=Shopfloor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120404234310/http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756}}</ref> <ref name="JYbKm">{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|pealkiri=Global 500 2016|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180921142659/http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="aKa3m">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cnbc.com/2019/05/09/the-countries-with-the-largest-number-of-billionaires.html|pealkiri=The US is home to more billionaires than China, Germany and Russia combined|väljaanne=CNBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ozvU7">{{Netiviide|autor=|url=https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|pealkiri=Wealth-X's Billionaire Census 2019 report reveals insights and trends about the world's top billionaires|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200131114329/https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vmgcR">{{Netiviide|autor=|url=https://www.world-exchanges.org/our-work/statistics|pealkiri=Monthly Reports - World Federation of Exchanges|väljaanne=WFE|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="1nNso">{{Netiviide|autor=|url=http://www.sfc.hk/web/doc/EN/research/stat/a01.pdf|pealkiri=Table A – Market Capitalization of the World's Top Stock Exchanges (As at end of June 2012)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dVUuq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|pealkiri=Adapting and evolving – Global venture capital insights and trends 2014|väljaanne=EY|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200804135427/https://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tF0Md">{{Netiviide|autor=|url=http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4|pealkiri=2014 Global R&D Funding Forecast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140209171411/http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4}}</ref> <ref name="B0D2t">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/W270RE1A156NBEA|pealkiri=Shares of gross domestic income: Compensation of employees, paid: Wage and salary accruals: Disbursements: To persons|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="TwAkn">{{Netiviide|autor=|url=http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|pealkiri=United Nations Statistics Division – National Accounts Main Aggregates Database|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205025204/http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="68vMb">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226005157/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="oRJyB">{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/GCR2013-14/GCR_Rankings_2013-14.pdf|pealkiri=Rankings: Global Competitiveness Report 2013–2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="MUgPO">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=Real GDP|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Da0rl">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Household Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="xMc9O">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/UNRATE|pealkiri=Civilian Unemployment Rate|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="SIXdL">{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/2018/06/04/trump-policies-u-n-report-u-s-poverty/|pealkiri=Trump Policies Highlighted in Scathing U.N. Report On U.S. Poverty|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FZcRX">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=America's Promise: A Concise History of the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="fvgFN">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Appendix A The Development and Role of the National Bureau of Economic Research's Business Cycle Chronologies|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="HrlV1">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Recessions and Depressions: Understanding Business Cycles|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="mTngk">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Domestic Revolutions: a Social History of American Family Life|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="qOFgX">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Democracy in Deficit: The Political Legacy of Lord Keynes|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="l8Epz">{{Netiviide|autor=|url=http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-162.pdf|pealkiri=Current Population Reports: Money Income of Households and Persons in the United States (1987)|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="KALya">{{Netiviide|autor=|url=http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|pealkiri=Is China facing a Japanese future?|väljaanne=Time|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120617211116/http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="kEBY1">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Total Non-Farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="rWYzf">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook - Debt to GDP|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="M3ph7">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|pealkiri=CIA Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="y9ZTF">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/A939RX0Q048SBEA|pealkiri=Real GDP per Capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="reCCU">{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=National Income and Product Accounts Gross Domestic Product: Second Quarter 2014 (Advance Estimate) Annual Revision: 1999 through First Quarter 2014|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="0zAsX">{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|pealkiri=Global 500 2010|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191005012317/https://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="av4WI">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/documents/publications/no-vacation-update-2013-05.pdf|pealkiri=No-Vacation Nations|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2ZFSd">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Dying for a Paycheck: How Modern Management Harms Employee Health and Company Performance—and What We Can Do About It.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="GoLeH">{{Netiviide|autor=|url=http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago|pealkiri=Four million more people working part time than 2 years ago|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100711052533/http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago}}</ref> <ref name="1Jjgz">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=FRED – All Employees Total Non-farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="PsipQ">{{Netiviide|autor=Tööstatistika Büroo|url=http://www.bls.gov/cps/|pealkiri=Current Population Survey|väljaanne=Tööstatistika Büroo|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="WqN5A">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/susanadams/2013/06/07/the-unemployment-news-is-worse-for-many/|pealkiri=The Unemployment News Is Worse For Many|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HyYPw">{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cYh3b">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf|pealkiri=Z.1: Financial Accounts of the United States|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140527095440/http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf}}</ref> <ref name="EOcpL">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/04/23/upshot/the-american-middle-class-is-no-longer-the-worlds-richest.html?_r=0|pealkiri=The American Middle Class Is No Longer the World's Richest|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="LuRhr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/govbeat/wp/2014/08/11/income-inequality-seems-to-be-rising-in-more-than-2-in-3-metro-areas/|pealkiri=Income inequality seems to be rising in more than 2 in 3 metro areas|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="4iLat">{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2014-FocusOnTopIncomes.pdf|pealkiri=Focus on Top Incomes and Taxation in OECD Countries: Was the crisis a game changer?|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="0g16P">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/business/2019/09/26/income-inequality-america-highest-its-been-since-census-started-tracking-it-data-show|pealkiri=Income inequality in America is the highest it's been since census started tracking it, data shows|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="PQ9nS">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voxeu.org/article/does-inequality-lead-financial-crisis|pealkiri=Does inequality lead to a financial crisis?|väljaanne=Vox|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="buLJi">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Changes in the Distribution of Income Among Tax Filers Between 1996 and 2006: The Role of Labor Income, Capital Income, and Tax Policy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="TMT96">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/a-guide-to-understanding-international-comparisons-of-economic-mobility|pealkiri="A Guide to Understanding International Comparisons of Economic Mobility|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="A6y6Y">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/productivity-and-compensation-growing-together|pealkiri=Productivity and Compensation: Growing Together|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="xCuuc">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2018/07/04/is-it-great-to-be-a-worker-in-the-u-s-not-compared-to-the-rest-of-the-developed-world/|pealkiri=Is it great to be a worker in the U.S.? Not compared with the rest of the developed world|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="C4ZJ3">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/econres/scfindex.htm|pealkiri=Federal Reserve – Survey of Consumer Finances 2016|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="PX4JU">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-06-16/the-u-s-is-where-the-rich-are-the-richest|pealkiri=The U.S. Is Where the Rich Are the Richest|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7wxcN">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf|pealkiri=Median Household Net Worth by Quintile|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140912175408/http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf}}</ref> <ref name="F4z2I">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/RHORUSQ156N|pealkiri=FRED - Homeownership rate for the United States|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cEVUa">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm|pealkiri=Understanding Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313053958/http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm}}</ref> <ref name="OLV2I">{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/money/us-money-blog/2016/may/27/housing-market-real-estate-millennials-living-at-home-with-parents|pealkiri=Millennials aren't buying homes right now. What if they never do?|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="s2OhV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/housing-market-2019-americans-cant-afford-a-home-in-70-percent-of-the-country|pealkiri=Average Americans can't afford a home in 70 percent of the country|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HPlr3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/more-americans-are-living-in-their-vehicles-amid-high-housing-prices/|pealkiri=More Americans are forced to "reside" in their vehicles|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="I9q6a">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/graph/?g=f3v|pealkiri=Real Disposable Personal Income: Per capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="EpL92">{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm|pealkiri=US Census Bureau, Personal income for all sexes, races in 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-03-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070319232115/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm}}</ref> <ref name="x1Xtp">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/view/articles/2018-07-25/states-should-ban-contracts-barring-workers-from-joining-rivals|pealkiri=How About a Free Market for Wages?|väljaanne=Bloomberg Opinion|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FGndB">{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/americas-middle-class-is-slowly-being-wiped-out-2018-07-23|pealkiri=America's middle class is slowly being 'wiped out'|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ezYxL">{{Netiviide|autor=|url=https://www.msn.com/en-us/news/us/this-doesnt-look-like-the-best-economy-ever-40percent-of-americans-say-they-still-struggle-to-pay-bills/ar-AADRErK?li=BBnbcA1|pealkiri='This doesn't look like the best economy ever': 40% of Americans say they still struggle to pay bills|väljaanne=MSN News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7puRu">{{Netiviide|autor=Anna Sillers|url=https://www.pbs.org/newshour/rundown/nccp-finds-44-percent-u-s-children-live-low-income-families/|pealkiri=Report finds 44 percent of U.S. children live in low-income families|väljaanne=PBS News|aeg=6. aprill 2015|vaadatud=}}</ref> <ref name="KIBQu">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-259.html|pealkiri=U.S. Census Bureau – Income and Poverty in the United States 2016|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="j4wNV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/business-36599316|pealkiri=IMF warns the US over poverty|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="u7HFF">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304500404579127603306039292|pealkiri=U.S. Poverty Rate Stabilizes – For Some|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="VSQj0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-42248999|pealkiri=US homeless people numbers rise for first time in seven years|väljaanne=BBC|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="KUoBO">{{Netiviide|autor=|url=http://www.huduser.org/publications/pdf/5thHomelessAssessmentReport.pdf|pealkiri=HUD 5th Annual Homelessness Assessment Report to Congress, June 2010|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="kUdie">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|pealkiri=Employment and Homelessness|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-05-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190526022516/http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="WWG1k">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Public Policy: Economic Inequality and Poverty: The United States in Comparative Perspective|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="F9l0j">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Vanishing Middle Class: Prejudice and Power in a Dual Economy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="Iw7R1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=23172&LangID=E|pealkiri=Contempt for the poor in US drives cruel policies," says UN expert|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ULLNX">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Poverty Politics and Crime Control in Europe and America|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="ZFfGL">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Routledge Handbook of Poverty in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="1Enuc">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Punishing the Poor: The Neoliberal Government of Social Insecurity|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="dyXfC">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Caught: The Prison State and the Lockdown of American Politics|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="fBOik">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-260.html|pealkiri=Health Insurance coverage in the Unites States|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="nKrEr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/health-insurance/historical-series/hic.html|pealkiri=Health Insurance Tables|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="A6ly6">{{Netiviide|autor=|url=http://www.commonwealthfund.org/publications/blog/2018/apr/health-coverage-erosion|pealkiri=Commonwealth Fund|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="gMYPw">{{Netiviide|autor=|url=http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-|pealkiri=Despite slight drop in uninsured, last year's figure points to 48,000 preventable deaths|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120924021844/http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-}}</ref> <ref name="YIM5g">{{Netiviide|autor=|url=http://healthaffairs.org/blog/2009/09/21/does-lack-of-insurance-cause-premature-death/|pealkiri=Does Lack Of Insurance Cause Premature Death?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RkeHl">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2739025|pealkiri=Health Insurance Coverage and Mortality Revisited|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="gXgET">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/publications/policy-analysis/bending-productivity-curve-why-america-leads-world-medical-innovation|pealkiri=Bending the Productivity Curve: Why America Leads the World in Medical Innovation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5D5tG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2006/10/05/business/05scene.html?_r=1&|pealkiri=Poor U.S. Scores in Health Care Don't Measure Nobels and Innovation|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="76q5m">{{Netiviide|autor=|url=http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=13497|pealkiri=U.S. Health in International Perspective: Shorter Lives, Poorer Health" (2013) National Institutes of Health Committee on Population, Board on Population Health and Public Health Practice|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dMAKj">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Lancet Oncology|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="UD969">{{Netiviide|autor=|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1560849/UK-cancer-survival-rate-lowest-in-Europe.html|pealkiri=UK cancer survival rate lowest in Europe|väljaanne=The Telegraph|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="d0uwX">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/?id=0qExi2-3m5IC|pealkiri=In excellent health : setting the record straight on America's health care and charting a path for future reform|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="e0w9r">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Hypertension Treatment and Control in Five European Countries, Canada, and the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="8FAkg">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nber.org/papers/w13429.pdf|pealkiri=Health Status, Health Care and Inequality: Canada vs. the U.S|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="oyGHb">{{Netiviide|autor=|url=https://www.huffingtonpost.com/entry/whelp-the-us-now-ranks-27th-in-the-world-on-education-and-healthcare_us_5bae5d02e4b0425e3c23508f|pealkiri=U.S. Drops To 27th In The World For Education And Health Care|väljaanne=The Huffington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="MJUYy">{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/nchs/fastats/health-expenditures.htm|pealkiri=FastStats|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="XuB4T">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/sites/cato.org/files/pubs/pdf/pa527.pdf|pealkiri=Health Care Regulation A $169 Billion Hidden Tax|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ZESWG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.realclearpolicy.com/blog/2012/09/19/health_care_economist_john_goodman_on_health_care_markets_290.html|pealkiri=Health Care Economist John Goodman on Market-Based Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="6YiyZ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/08/16/us/16drug.html|pealkiri=Medicaid Pays Less Than Medicare for Many Prescription Drugs, U.S. Report Finds|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="sZMPg">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Cost-Shift Payment 'Hydraulic': Foundation, History, And Implications|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="p6ebr">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/08/legislating-low-prices-cutting-costs-or-care|pealkiri=Legislating Low Prices: Cutting Costs or Care?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="MMJUA">{{Netiviide|autor=|url=http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727123309/http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UYL7l">{{Netiviide|autor=NASA|url=http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html|pealkiri=Aviation Worldbook|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100731165241/http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html}}</ref> <ref name="ZriR0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.usatoday.com/money/economy/2007-04-20-4155011268_x.htm|pealkiri=Factory jobs: 3 million lost since 2000|väljaanne=USA Today|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="DrTcJ">{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/cost-free-trade|pealkiri=The Cost of Free Trade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Ida63">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://www.cbo.gov/doc.cfm?index=5078&type=0|pealkiri=What Accounts for the Decline in Manufacturing Employment?|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dIogO">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=iOgfSDKecCcC&pg=PA4557|pealkiri=Congressional Record V. 148, Pt. 4, April 11, 2002 to April 24, 2002|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="bEv4J">{{Netiviide|autor=|url=http://greyhill.com/blog/2011/10/5/manufacturing-output-by-country.html|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="4XRyh">{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/back-china|pealkiri=Back from China?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="1CxtV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/2012-01-18/america-s-dirty-war-against-manufacturing-part-1-carl-pope.html|pealkiri=America's Dirty War Against Manufacturing: Part 1|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="tAigD">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|pealkiri=Hasn't Anyone at the NYT Heard of Exchange Rates?|väljaanne=Beat the Press|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150403000757/http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="8KN4G">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150102141414/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tdRsY">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150102141414/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AyX9b">{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/business/2010/jan/08/china-us-car-sales-overtakes|pealkiri=China overtakes US in car sales|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="UlP09">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationmaster.com/graph/tra_mot_veh-transportation-motor-vehicles|pealkiri=Motor vehicles statistics – countries compared worldwide|väljaanne=NationMaster|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="R1Nkp">{{Netiviide|autor=Transpordistatistika Büroo|url=http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html|pealkiri=Household, Individual, and Vehicle Characteristics|väljaanne=Transpordistatistika Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070929125403/http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html}}</ref> <ref name="CkJCn">{{Netiviide|autor=|url=http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf|pealkiri=Emerging European-Style Planning in the United States: Transit-Oriented Development|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140924071956/http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf}}</ref> <ref name="E9IIR">{{Netiviide|autor=|url=http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html|pealkiri=NatGeo surveys countries' transit use: guess who comes in last|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150120234533/http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html}}</ref> <ref name="vMrtz">{{Netiviide|autor=Valitsuse Vastutusamet|url=http://www.gao.gov/products/GAO-07-15|pealkiri=Intercity Passenger Rail: National Policy and Strategies Needed to Maximize Public Benefits from Federal Expenditures|väljaanne=Valitsuse Vastutusamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Tf7M0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/economist-explains/2013/08/economist-explains-18|pealkiri=The Economist Explains: Why Americans Don't Ride Trains|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7zb69">{{Netiviide|autor=Amtrak|url=http://www.amtrak.com/servlet/BlobServer?blobcol=urldata&blobtable=MungoBlobs&blobkey=id&blobwhere=1249227805921&blobheader=application%2Fpdf&blobhead|pealkiri=Amtrak Ridership Records|väljaanne=Amtrak|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="O9Ai7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.downsizinggovernment.org/privatization|pealkiri=Privatization|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="lm1sP">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx|pealkiri=Scheduled Passengers Carried|väljaanne=IATA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131113175503/http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx}}</ref> <ref name="I4Onx">{{Netiviide|autor=|url=http://www.aci.aero/News/Releases/Most-Recent/2014/03/31/Preliminary-World-Airport-Traffic-and-Rankings-2013--High-Growth-Dubai-Moves-Up-to-7th-Busiest-Airport-|pealkiri=Preliminary World Airport Traffic and Rankings 2013 – High Growth Dubai Moves Up to 7th Busiest Airport — Mar 31, 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ahaOm">{{Netiviide|autor=|url=http://www.msnbc.msn.com/id/43327793/ns/business-oil_and_energy/t/china-surpasses-us-top-energy-consumer/|pealkiri=China surpasses US as top energy consumer – Business – Oil & energy – msnbc.com|väljaanne=MSNBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Na4q3">{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls|pealkiri=World Per Capita Total Primary Energy Consumption,1980–2005|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-10-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061013182222/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls}}</ref> <ref name="r7Mkb">{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/emeu/aer/pdf/pages/sec1_3.pdf|pealkiri=Annual Energy Report|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="yzCBy">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|pealkiri=The U.S. Senate's Oil Spill|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-02-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080221011654/http://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4geSx">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|pealkiri=Domestic Demand for Refined Petroleum Products by Sector|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826161255/http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="zvHak">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/petr.txt|pealkiri=U.S. Imports of Crude Oil|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="eWNOH">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052970203441704577068670488306242|pealkiri=The Wall Steert Journal|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="bVFs5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories|pealkiri=In a first, gas and other fuels top U.S. exports|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120311011059/http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories}}</ref> <ref name="TOnUG">{{Netiviide|autor=|url=http://www.livinginternet.com/i/ii_ipto.htm|pealkiri=IPTO – Information Processing Techniques Office|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="S3wwC">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/7c2dbd70-79a6-11e3-b381-00144feabdc0.html#axzz2q8OrFdV3|pealkiri=China overtakes US as world's largest goods trader|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="OLTvK">{{Netiviide|autor=|url=http://www.economist.com/node/21553424|pealkiri=Free exchange: Petrodollar profusion|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5vKrN">{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906091430/https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="1yfRN">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=474908&rn=8252|pealkiri=FRED – Trade Balance, Goods and Services, Balance of Payments Basis|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="YaEgG">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/index.html|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services – Historical Series|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="EZ1Rm">{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/index.html|pealkiri=Census – Foreign Trade – Balance by Partner Country|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="G2d1w">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=FRED – Household and Non-Profit Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="9SjSp">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|url=https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|pealkiri=Treasury Direct – Monthly Statement of the Public Debt|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200213153409/https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="R7hWV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OQ5HN">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO. Budget & Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="dYcSc">{{Netiviide|autor=Valge Maja|url=http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf|pealkiri=FY 2010 Budget Historical Tables|väljaanne=Valge Maja|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100201131532/http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf}}</ref> <ref name="nwRGH">{{Netiviide|autor=|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|pealkiri=US spends its way to 28 Eiffel towers: made out of pure gold|väljaanne=The Sunday Times|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070214085759/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="664hl">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/idUSTRE60R5DK20100128?type=politicsNews|pealkiri=Senate backs increase in debt limit to $14.3 trillion|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="6grPv">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf|pealkiri=2010 Budget-Summary Tables S-13 and S-14|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111010084418/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf}}</ref> <ref name="LeONK">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2009/11/23/business/23rates.html?_r=1|pealkiri=Wave of Debt Payments Facing US Government|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="rrMRX">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|pealkiri=Analytical Perspectives of the FY 2008 Budget|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100107153657/http://www.gpoaccess.gov//usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="eJoQV">{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt|pealkiri=Major Foreign Holders of Treasury Securities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151017031710/http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt}}</ref> <ref name="wioVk">{{Netiviide|autor=|url=http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf|pealkiri=Z.1 Financial Accounts of the United States – Flow of Funds, Balance Sheets, and Integrated Macroeconomic Accounts – First Quarter 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100702134328/http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf}}</ref> <ref name="kOyPT">{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/DFII5|pealkiri=5-Year Treasury Inflation-Indexed Security, Constant Maturity|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="VAwgo">{{Netiviide|autor=|url=http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|pealkiri=Breaking the negative feedback loop|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120605042224/http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="gvDYH">{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/tg1404.aspx|pealkiri=Minutes of the Meeting of the Treasury Borrowing Advisory Committee of the Securities Industry and Financial Markets Association|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="AmcpW">{{Netiviide|autor=|url=http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/stephanieflanders/2009/01/biggest_game_in_town.html|pealkiri=Biggest game in town|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Dh0NM">{{Netiviide|autor=Rahvusvaheline Valuutafond|url=http://www.imf.org/external/np/sta/cofer/eng/cofer.pdf|pealkiri=COEFR|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="QMPRz">{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|pealkiri=IMF calls for dollar alternative|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120401044730/http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="MNh2k">{{Netiviide|autor=|url=http://widgets.weforum.org/global-enabling-trade-report-2014/|pealkiri=Enabling Trade Index 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="AwuWj">{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/WEF_GlobalCompetitivenessReport_2014-15.pdf|pealkiri=2014 Global Competitiveness Report|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="hYVxy">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303848104579308811265028066?mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303848104579308811265028066.html|pealkiri=America's Dwindling Economic Freedom Regulation, taxes and debt knock the U.S. out of the world's top 10|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="SANOP">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/ranking|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090720010300/http://www.heritage.org/index/ranking.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="TzDmq">{{Netiviide|autor=|url=http://www.reason.com/news/show/130328.html|pealkiri=Bush's Regulatory Kiss-Off – Obama's assertions to the contrary, the 43rd president was the biggest regulator since Nixon|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090902085717/http://www.reason.com/news/show/130328.html}}</ref> <ref name="oSHcQ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/08/15/business/economy/slipping-behind-because-of-an-aversion-to-taxes.html?_r=1&src=recg|pealkiri=America's Aversion to Taxes|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="43EBD">{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=Index of Economic Freedom: United States|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320134206/http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wVnkc">{{Netiviide|autor=|url=http://www.spiegel.de/international/europe/0,1518,628389-2,00.html|pealkiri=Is the US Really a Nation of God-Fearing Darwin-Haters?|väljaanne=Der Spiegel|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3EYgS">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://cbo.gov/publication/44604|pealkiri=The Distribution of Household Income and Federal Taxes, 2010|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="uixBh">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Taxation and the worlds of welfare|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="hD5JE">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/wonkblog/wp/2012/09/19/other-countries-dont-have-a-47/|pealkiri=Other countries don't have a "47%|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ef2Rg">{{Netiviide|autor=|url=http://seattletimes.com/html/politics/2020475301_apustaxingtherich.html|pealkiri=Tax bills for rich families approach 30-year high|väljaanne=The Seattle Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="myHCk">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/27/opinion/republicans-must-bridge-the-income-gap.html|pealkiri=Grand Old Parity|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NdxmK">{{Netiviide|autor=|url=http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|pealkiri=The Case for a Single-Rate Tax: Why Our Progressive Tax Code is Inconsistent with the Changing Face of American Taxpayers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-12-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222115717/http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UtcG6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052748704604704576220491592684626|pealkiri=The Price of Taxing the Rich: The top 1% of earners fill the coffers of states like California and New York during a boom—and leave them starved for revenue in a bust|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="TUp8A">{{Netiviide|autor=|url=https://data.oecd.org/gga/general-government-spending.htm|pealkiri=General Government Spending|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ki5Ok">{{Netiviide|autor=|url=https://www.usnews.com/opinion/economic-intelligence/articles/2016-12-01/myths-and-facts-about-the-us-federal-debt|pealkiri=Debt Myths, Debunked|väljaanne=US News|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="fDaEQ">{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/the-financial-hole-for-social-security-and-medicare-is-even-deeper-than-the-experts-say-2018-06-15|pealkiri=Opinion: The financial hole for Social Security and Medicare is even deeper than the experts say|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="P7njm">{{Netiviide|autor=|url=https://www.newsmax.com/finance/johnmauldin/national-debt-real-230-trillion-dollars/2019/03/25/id/908588/|pealkiri=The Real US National Debt Might Be $230 Trillion|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="lOyo0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html|pealkiri=U.S. Budget 2001|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120112170429/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html}}</ref> <ref name="YQ5p1">{{Netiviide|autor=CIA|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="7kcvR">{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailyfinance.com/story/is-rising-u-s-debt-inviting-trouble-ask-japan/19469343/|pealkiri=Is Rising U.S. Debt Inviting Trouble? Ask Japan|väljaanne=Daily Finance|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5RWNE">{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/global/2006/0522/032.html|pealkiri=Tax Misery & Reform Index|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="i7ODV">{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|pealkiri=Global 500 2010: Countries|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-05-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110518220129/http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KsKeW">{{Netiviide|autor=|url=http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|pealkiri=Where the millionaires are now|väljaanne=MSN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927143337/http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KjSTW">{{Netiviide|autor=Richard R. Nelson|url=https://books.google.com/books?id=YFDGjgxc2CYC&pg=PA61|pealkiri=National Innovation Systems: Britain|väljaanne=Oxford University Press|aeg=1993|vaadatud=}}</ref> <ref name="Vbp6M">{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|url=http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html|pealkiri=U.S. Department of state: How the U.S. Economy Works|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-11-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081114043907/http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html}}</ref> <ref name="alJCZ">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=EB29BrnCMm4C&pg=PA280|pealkiri=Trends in International Migration 2002: Continuous Reporting System on Migration|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="vha3T">{{Netiviide|autor=Peter S. Canellos|url=http://www.boston.com/news/politics/2008/articles/2008/11/11/obama_victory_took_root_in_kennedy_inspired_immigration_act/?page=full|pealkiri=Obama victory took root in Kennedy-inspired Immigration Act|väljaanne=|aeg=11. november 2008|vaadatud=}}</ref> <ref name="OC0is">{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=87snuOaE7DwC&pg=PA212|pealkiri=An Introduction to Bilingualism: Principles and Processes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="E1AM8">{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2019/06/15/sunday-review/work-age-economy.html?|pealkiri=This Economy Is Not Aging Gracefully|väljaanne=The New York Times|aeg=15. juuni 2019|vaadatud=}}</ref> <ref name="bBSjy">{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/55151|pealkiri=Updated Budget Projections: 2019 to 2029|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Aps51">{{Netiviide|autor=Jean Marc|url=http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp|pealkiri=100 Years Ago, the Dream of Icarus Became Reality|väljaanne=|aeg=17. detsember 2003|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070912065254/http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp}}</ref> <ref name="cW5VM">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Entrepreneurship in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="LVWbx">{{Netiviide|autor=|url=http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|pealkiri=There is no Google, or Amazon, or Microsoft or Apple in the UK, Mandelson tells BVCA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103173518/http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="xtMYj">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&view=article&id=255&Itemid=103|pealkiri=Venture Impact|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140630170428/http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&view=article&id=255&Itemid=103}}</ref> <ref name="c2ntO">{{Netiviide|autor=The Economist|url=http://www.economist.com/node/13216037|pealkiri=The United States of Entrepreneurs|väljaanne=The Economist|aeg=14. märts 2009|vaadatud=}}</ref> <ref name="mljgn">{{Netiviide|autor=IMAA|url=https://imaa-institute.org/m-and-a-us-united-states/|pealkiri=M&A US – Mergers & Acquisitions in the United States|väljaanne=IMAA|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ec8Wm">{{Netiviide|autor=Financial Times|url=https://www.ft.com/indepth/ft500|pealkiri=FT 500 2013|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="l5Xud">{{Netiviide|autor=Fortune|url=http://fortune.com/global500/2011/|pealkiri=Global 500|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cLqr2">{{Netiviide|autor=Goergina Prodhan, Alastair Sharp, David Cowell|url=https://www.reuters.com/article/us-apple-brand-idUSTRE74800D20110509|pealkiri=Apple usurps Google as world's most valuable brand|väljaanne=Reuters|aeg=9. mai 2011|vaadatud=}}</ref> <ref name="8pNwQ">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Switching Channels: Global Powers of Retailing 2012|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="kdMVh">{{Netiviide|autor=Walter Loeb|url=https://www.forbes.com/sites/walterloeb/2013/07/24/alibaba-a-threat-to-amazon-ebay-walmart-and-everyone-else/|pealkiri=Alibaba Is A Threat To Amazon, eBay, Walmart And Everyone Else|väljaanne=Forbes|aeg=23. juuni 2013|vaadatud=}}</ref> <ref name="II6xA">{{Netiviide|autor=Clare O'Connor|url=https://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2013/04/23/wal-mart-vs-amazon-worlds-biggest-e-commerce-battle-could-boil-down-to-vegetables/|pealkiri=Wal-Mart Vs. Amazon: World's Biggest E-Commerce Battle Could Boil Down To Vegetables|väljaanne=Forbes|aeg=23. aprill 2013|vaadatud=}}</ref> <ref name="Syy2f">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/61828252-ac1d-11e0-b85c-00144feabdc0.html#axzz1RxkefD8m|pealkiri=Amazon urges California referendum on online tax|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="NDVhz">{{Netiviide|autor=Tashi Sen|url=http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller|pealkiri=Speaking out Welcoming the halal traveller|väljaanne=Travel & Tourism News Middle East|aeg=November 2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-12-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220140833/http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller}}</ref> <ref name="M0yeC">{{Netiviide|autor=New Yorgi börs|url=http://www.nyxdata.com/nysedata/default.aspx?tabid=115|pealkiri=NYSE Facts & Figures|väljaanne=New Yorgi börs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228111716/http://www.nyxdata.com/nysedata/Default.aspx?tabid=115|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="3Gvow">{{Netiviide|autor=NASDAQ|url=http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm|pealkiri=NASDAQ Performance Report|väljaanne=NASDAQ|aeg=29. detsember 2006|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070210233035/http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm}}</ref> <ref name="P0xZX">{{Netiviide|autor=Sydney C. Ludvigson|url=http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|pealkiri=Origins of Stock Market Fluctuations|väljaanne=New Yorgi Ülikool|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-09-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923233200/http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OjKqx">{{Netiviide|autor=MSN Money|url=http://money.msn.com/|pealkiri=Stock quotes, investing & personal finance, news – MSN Money|väljaanne=MSN Money|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140930022840/http://money.msn.com/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RUFKS">{{Netiviide|autor=Goldman Sachs|url=http://www.goldmansachs.com/investor-relations/index.html|pealkiri=Investor Relations|väljaanne=Goldman Sachs|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FlMaq">{{Netiviide|autor=|url=https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|pealkiri=Financial and investor information from U.S. Bank|väljaanne=US Bank|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181012182518/https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4PLBr">{{Netiviide|autor=Jim Tankersley|url=https://www.washingtonpost.com/sf/business/2014/12/16/a-black-hole-for-our-best-and-brightest/|pealkiri=A black hole for our best and brightest|väljaanne= The Washington Post|aeg=16. detsember 2014|vaadatud=}}</ref> <ref name="lMuXY">{{Netiviide|autor=Stephen G. Cecchetti, Enisse Kharroubi|url=http://www.bis.org/publ/work490.pdf|pealkiri=Why does financial sector growth crowd out real economic growth?|väljaanne=BIS|aeg=Veebruar 2015|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.bls.gov/ Bureau of Labor Statistics] – [[American Labor Department]] * [https://www.bea.gov/ U.S. Dept of Commerce – Bureau of Economic Analysis] * [http://www.eia.doe.gov/emeu/international/petroleu.html#IntlTrade U.S. Energy Information Administration] * [http://www.oecd.org/unitedstates/ United States – OECD] * [https://ig.ft.com/sites/numbers/economies/us US economy at a glance] [[Financial Times|Financial Timesis]] * [https://wits.worldbank.org/CountryProfile/en/Country/USA/Year/LTST/TradeFlow/EXPIMP/Partner/by-country U.S. – Exports and Imports] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus| ]] kq5vggg478bzbkxeuu2ll3zn3bkrjiw 0 569789 7170579 6526179 2026-06-11T07:46:19Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|0|0 */ 7170579 wikitext text/x-wiki '''Koodeks''' ([[Ladina keel|lad]] ''caudex'', ingl ''codex'') on vanaaegne köidetud [[käsikiri]]<ref>M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus 2009.</ref>, enamasti piiblist, ajaloolistest annaalidest, vana aja kirjandusest või muistsest mütoloogiast.<ref>Codex. Manuscript. Encyclopædia Britannica. – Arvutivõrgus: <nowiki>https://www.britannica.com/topic/codex-manuscript</nowiki> (20.10.2019).</ref> [[Fail:Page131-Babylonian-kethuvim-codex.jpg|pisi|Page131-Babylonian-kethuvim-codex.jpg]] ==Etümoloogia ja koodeksi kujunemislugu== Sõna ''koodeks'' pärineb Vana-Roomast. Sõnadega ''codex'' ja ''caudex'' (lad puutüvi) tähistasid roomlased kõike, mis oli tehtud mitmest puitlauast. Neid sõnu kasutati ka puidust valmistatud kirjutamistahvlite (lad ''tabula'', ''tabella'') tähistamisel. Kirjutamistahvlid olid foiniiklastega kreeklasteni jõudnud juba [[Homeros|Homerose]] aegadel ning selle tõttu ka Roomas laialt levinud. Alates [[Cato Vanem|Cato Vanema]] aegadest muutusid sõnad ''tabula'' ja ''codex'' sünonüümideks ning koodekseid hakati kasutama ka ametlike sertifikaatide ning seaduste tekstide väljaandmiseks. Selleks köideti mitu tahvlit üheks kogumikuks''.'' Alates 1. sajandist eKr hakati koodeksites puitu asendama pärgamendiga (lad ''membrana''), mis materjali omaduste poolest oli palju õhem ja paindlikum. Samuti sobis see selle tõttu paremini ka pikkade tekstide kirjutamiseks. Sellest ajast muutus ''codex''<nowiki/>'i sünonüümiks pärgamendiga ''volumina in membrana'', millele vastandus pärgamendirull.<ref name="encyclo">[https://www.encyclopedia.com/religion/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/roll-and-codex Roll And Codex]. Encyclopedia.com (kasutatud 20.10.2019). </ref> ==Esimesed koodeksid ning kristlaste roll koodeksi arengus== Esimesed andmed koodeksi formaadis kirjutise väljaandmisest pärinevad 2. sajandil elanud Commodiani, kristlasest ladina poeedi teosest „[[Carmen Apologeticum]]”.  Nimelt soovitas 1. sajandil elanud Rooma poeet [[Martialis|Marcus Valerius Martialis]] võtta roomlastel reisimärkmete tegemiseks kaasa taskusuurune pärgamendilehtedega märkmik (lad ''pugillares membranei'').<ref name="encyclo"/> Martialis andis neile märkmikele nimetuse ''book-boxes'' (ee raamatukastid). Kuna need märkmikud meenutasid välimuselt pigem puitplokke, hakati neid kutsuma ''codex''<nowiki/>'iteks. See on sarnane ka ladinakeelse vastega sõnale raamat, ''liber'', mis algselt tähendas samuti puukoort. Nii näiteks arenes ka kreekakeelsest sõnast ''biblos'' (ee papüürusetaim) välja papüürusest tehtud rull, mida edaspidi hakati kasutama raamatu tähenduses ning lõpuks ka [[Piibel|piibli]] enda tähenduses.<ref name="romana">[http://penelope.uchicago.edu/~grout/encyclopaedia_romana/scroll/scrollcodex.html Scroll and Codex]. Encyclopædia Romana (kasutatud 20.10.2019).</ref> Selle märkmikuga tutvusid ka tolleaegsed Roomas elanud kristlased, kes olid siiamaani oma õpetuste ülesmärkimiseks kasutanud tahvleid, papüürusrulle või nahast valmistatud lehti. Märkmiku idee leidis uue rakenduse ning seda hakati ümber töötama koodeksiks.<ref name="encyclo"/> Üheks oluliseks põhjuseks koodeksiformaadi valikul oli soov erineda nii juutide pühakirjast Toorast, mida võiski ainult rullidesse kanda, kui ka paganlikust kirjandusest, mis samuti oli tavaliselt esitatud rullidena.<ref name="romana"/> Pärgamendimärkmikust koodeksi väljaarenemisel mängisid olulist rolli [[Markuse evangeelium]] ning „[[Acta s. Petri]]“. Need kaks teost olid oma autoriteetsuse tõttu otsustavaks hilisema piibli formaadi kujunemisel. Tõendeid selle formaadi kasutamisest on võimalik märgata kõigis piibli käsikirjades, mis kristluse esimesel kolmel sajandil kirjutati. Neis kasutati materjalina küll pärgamenti, kuid formaadilt oli tegemist koodeksiga.<ref name="encyclo"/> ==Koodeksi eelised rullide ees== [[Pilt:Bookinfo2.png|pisi|Codicis Partes:<br /> 0 - Alella<br /> 1 - Involucrum<br /> 2 - Tegumen<br /> 3 - Charta finalis<br /> 4 - Spina<br /> 5 - Apex<br /> 6 - Princeps<br /> 7 - Fundus<br /> 8 - Pagina dextra (recta)<br /> 9 - Pagina laeva (versa)<br /> 10 - Canalis]] Esimesel kolmel sajandil pKr kasutas koodeksi formaati pea eranditult ainult piibel, samal ajal kui 2. ja 3. sajandi kristlikud autorid järgisid hellenismist ning Roomast tuntud tavasid ning eelistasid pärgamendi- ja papüürusrulle oma tööde ülesmärkimiseks. Kuid juba 4. sajandi alguseks oli see muutunud ning koodeksi formaat saavutas võidu rullide kasutamise üle.<ref name="encyclo"/> Ühe peamise põhjusena võib välja tuua koodeksi formaadi tehnilised eelised rullide ees. Koodeksid koostati volditud lehtedest, mis olid ainult ühest otsast kokku köidetud – kas paremalt või vasakult, mis olenes kirjutamise suunast. Tänu sellisele voltimistehnikale sai nendest leida ükskõik millist tekstiosa kiiremini, mis välistas tülika rullide lahti- ja kinnirullimise. Samuti saadi nüüdsest kirjutada lehe mõlemale poolele, mis rullide puhul ei olnud võimalik. See omakorda andis võimaluse koodeksitesse mahutada pikemaid tekste, mille järele tekkis kristluse arenedes tõsisem vajadus.<ref>Books in the early Christian era. The codex. Encyclopædia Britannica. – Arvutivõrgus: <nowiki>https://www.britannica.com/topic/publishing/Books-in-the-early-Christian-era</nowiki> (20.10.2019).</ref> Koodeksi levikusse andis suure panuse ka tolleaegse õigusteaduse areng. 3. sajandi lõpul hakati Roomas välja andma mahukaid seadustekogumikke, mis otsustati kirja panna samuti  koodeksi vormis. Juba kogumikele nimede panemisel võeti kasutusele sõna ''codex''. Selle aja kuulsamate koodeksite hulka kuuluvad „[[Codex Gregorianus]]“ ja „[[Codex Hermogenianus]]“''.''<ref name="encyclo"/> Koodeksi formaadi eelistamise kolmanda põhjusena võib välja tuua asjaolu, et piiblist oli saanud üks põhilistest usu sümbolitest riigis. Kui Rooma keiser [[Constantinus Suur]] lõpetas kristlaste tagakiusamise ja seadustas kristluse, muutus piibli kaanon ühiskonnas juhtivaks pühakirjaks. See andis omakorda võimaluse koodeksiformaadi levimiseks, kuna koodeksi enda formaati hakati samastama püha raamatu enesega. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ajalugu]] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Raamatukunst]] [[Kategooria:Köitmine]] 7dh25sipf6hx6evhropcv946sj7q3os 0 574166 7170583 6921708 2026-06-11T07:51:41Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7170583 wikitext text/x-wiki '''Hanno Matto''' (sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1978]] [[Tallinn]]as) on eesti poliitik ja tippjuht. 2004. aastal lõpetas ta [[Tallinna Majanduskool]]i ärijuhtimise erialal. ==Töökäik== Aastatel 2004–2006 oli ta Eesti Mereagentuuri AS liinivedude spetsialist, 2009–2010 [[Tallinna Autobussikoondise AS|Tallinna Autobussikoondise]] nõukogu liige, 2007–2019 Itella Logisticsis (Põhjamaade juhtivas posti- ja logistikateenuste kontsernis) eri ametikohtadel, muuhulgas 2012–2019 maanteetranspordi divisjoni direktor, 2014. aastast [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] nõukogu liige, s.h Auditikomitee liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.regionaalhaigla.ee/et/hanno-matto-0|pealkiri=PERH. Nõukogu liige Hanno Matto.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Poliitiline tegevus== Kuulub 1999. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] ridadesse<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=matto|pealkiri=Äriregister. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Olnud 2013–2017 [[Tallinna linnavolikogu]] liige, s.h. linnavarakomisjoni liige ja revisjonikomisjoni esimees. Tasuta ühistranspordi, [[Tallinna Haigla]], Ülemiste reisilogistikakeskuse loomise üks algatajaid.{{lisa viide}} Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]], kogus 93 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Valik artikleid == * Hanno Matto. [https://www.aripaev.ee/uudised/2006/05/30/trans-siberi-ime-kas-ime-ka-eestile Trans-Siberi ime - kas ime ka Eestile?] Äripäev, 31. mai 2006. * Hanno Matto. [https://www.aripaev.ee/uudised/2006/09/26/oo-asfalt-kaua-viibid-veel Oo asfalt, kaua viibid veel?] Äripäev, 27. september 2006. * Hanno Matto. [https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/11/24/hanno-matto-tallinna-vaararusaam-parkimisest Tallinna arusaam parkimisest: kuritegu.] Äripäev, 24. november 2015. * Hanno Matto. [https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/05/04/hanno-matto-voitlus-savisaare-parandi-eest Võitlus Savisaare pärandi pärast.] Äripäev. 4. mai 2017. * Hanno Matto. [https://www.err.ee/1014846/hanno-matto-tallinna-tramm-kui-muutiline-valge-laev Tallinna tramm kui müütiline valge laev]. ERR.ee, 17. detsember 2019. {{JÄRJESTA:Matto, Hanno}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] t08rgt7qoxjeg5dwzlxykl44fhhqby5 0 580173 7170208 7121900 2026-06-10T14:01:49Z Kuriuss 38125 7170208 wikitext text/x-wiki '''Kuldar Schüts''' (sündinud [[1. aprill]]il [[1987]]<ref>Ants Oidekivi. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078295/noor-dirigent-laulab-end-arkvele Noor dirigent laulab end ärkvele] Järva Teataja.02.08.2008.</ref>) on eesti [[dirigent]], [[laulja]] ja [[kultuurikorraldaja]]. ==Hariduskäik== Kümneaastaselt hakkas Kuldar Schüts laulma [[Türi Poistekoor]]is, kust liikus peagi edasi [[Järvamaa Poistekoor|Järvamaa Poistekoori]]. Ta on lõpetanud [[2005]]. aastal [[Türi Muusikakool]]i [[klarnet]]i erialal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateataja20140705.2.3 Noor koorijuht kardab kõrgust]. Järva Teataja. 05.07.2014. (Digaris)</ref><ref name="xiii-noort">[https://2023.laulupidu.ee/uudiskirjad/5-uudiskiri/xiii-noorte-laulupeo-poistekooride-liigijuht-kuldar-schuts/ XIII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Kuldar Schüts] 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo koduleht, 23.01.2023.</ref> [[2006]]. aastal [[Türi Gümnaasium]]i ning [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] magistriõppes koorijuhtimise erialal ''cum laude'' (professor [[Ants Üleoja]] dirigeerimisklassis).<ref name="eesti-muus">[https://eamt.ee/wp-content/uploads/2020/09/Aastaraamat_2012.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2012. aasta lõpetajad] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat 2012.</ref> ==Töö ja loominguline tegevus== 2024. aasta seisuga on ta [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i koosseisuline laulja (esimene [[tenor]]) ja koormeister ning [[Inseneride Meeskoor]]i peadirigent ning [[Eesti Meestelaulu Selts]]i üle-eestilise [[Kalev (koor)|poistekoori Kalev]], Swedbanki segakoori, meeskoori Homme ja Tallinna Kalamaja segakoori dirigent.<ref>[https://web.archive.org/web/20200406185246/https://www.emls.ee/poistekoor-kalev/dirigendid/ Kuldar Schüts] Eesti Meestelaulu Seltsi veebilehel.</ref><ref name="selgusid-e">[https://kultuur.err.ee/1609249941/selgusid-eesti-kooriuhingu-aastapreemiate-saajad Selgusid Eesti Kooriühingu aastapreemiate saajad] ERR Kultuur, 11.02.2024.</ref> 2025. aasta sügishooajast on ta ka [[Estonia Seltsi segakoor|Estonia Seltsi kammerkoori]] dirigent.<ref>[https://estoniaselts.ee/uncategorized/estonia-seltsi-kammerkoori-uus-dirigent-on-kuldar-schuts/ Estonia Seltsi Kammerkoori uus dirigent on Kuldar Schüts] Estonia Seltsi koduleht. 05.12.2025.</ref> Kuldar Schüts on juhatanud poistekoore 2014., 2017., 2019., 2023. ja 2025. aasta laulupidudel. Alates 2022. aastast on ta töötanud ka poistekooride liigijuhina.<ref name="xiii-noort" /> 2028. aasta suurel ühislaulu- ja tantsupeol on ta kunstilise juhi assistent, meeskooride liigijuht ja poistekooride dirigent.<ref>[https://estoniaselts.ee/uncategorized/estonia-seltsi-kammerkoori-uus-dirigent-on-kuldar-schuts/ Estonia Seltsi Kammerkoori uus dirigent on Kuldar Schüts] Estonia Seltsi koduleht. 05.12.2025.</ref> ===Töö dirigendina=== Kuldar Schüts on olnud [[Tallinna Ülikool]]i naiskoori dirigent, EÜE Väinamere segakoori koormeister ning meesansambli Pikapäevarühm juhendaja (ansambel saavutas 2014. aastal Uno Naissoo nimelisel konkursil II koha<ref name="aasta-noor">[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/Aastaraamat-2014-sisu.pdf Aasta noor dirigent. Kuldar Schüts] Eesti Kooriühingu aastaraamat 2014. Lk 52.</ref>). Ta on juhatanud ka [[Türi Kammerkoor]]i, [[Tallinna Poistekoor]]i ettevalmistuskoore Primo ja Secundo, [[Virumaa poistekoor]]i ja vanamuusikaansamblit [[Lumen Cantus]].<ref name="aasta-noor" /> Ta oli 2008. aastal Türil loodud segakoori [[Suisapäisa]] dirigent. Tema juhatusel võitis koor samal aastal [[Eesti Televisioon]]i saatesarja "[[Laululahing]]". Kooride maailmamängudel ehk kooride olümpial (World Choir Games), mis toimus 2008. aastal [[Austria]]s [[Graz]]is<ref>Kristel Peikel, Andri Maimets [https://www.postimees.ee/20389/laululahingu-voitja-laheb-kooride-olumpiale «Laululahingu» võitja läheb kooride olümpiale] Postimees, 14.07.2008.</ref>, võitis Suisapäisa Kuldar Schütsi juhatusel kuldmedali folkloori ja hõbemedali segakooride kategoorias.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/laululahing-suisapaisa-laululahing-austrias Suisapäisa laululahing Austrias] ETV saade "Laululahing 10" ERR-i arhiivis, esmaeeter 30.08.2008.</ref> Eesti Kooriühing andis segakoorile Suisapäisa ja kammerkoorile Voces Musicales 2009. aasta parima koori preemia.<ref>[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/kooriyhingu_aastaraamat2016_sisu.pdf Eesti Kooriühingu aastaauhindade saajad] Eesti Kooriühingu aastaraamat 2010. Lk 128.</ref> 2009. aastal osales [[Rein Rannap]]i suurejoonelises kontserdiprojektis, kus Rannapi rokk-kantaatide "Taevas ja maa" ja "[[Ilus maa]]" ettekandel esines koos ansambliga [[Kosmikud]], solistide [[Taavi Peterson]]i ja [[Priit Volmer]]iga suur segakoor, mida juhatas dirigent Kuldar Schüts.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/areen/aru-anne-rein-rannap?id=27690145 Aru & Anne: Rein Rannap] Eesti Ekspress / Areen. 18.07.2009.</ref> 2012. aastal võitis tema juhendatud ja juhatatud Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor Kalev II koha rahvusvahelisel koorifestivalil "Varsovia Cantat" ning segakoor Suisapäisa III koha Eesti kammerkooride festivalil.<ref>[https://web.archive.org/web/20230514170159/https://www.emls.ee/poistekoor-kalev/ajalugu/ Poistekoori Kalev ajalugu] Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht. Vaadatud 14.05.2023.</ref> 2013. aastast on ta Kalamaja elanike algatuse – Kalamaja koori peadirigent.<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/facebooki-uleskutsest-sundinud-kalamaja-segakoor-tahistab-kontserdiga-viiendat-sunnipaeva?id=81915627 Facebooki üleskutsest sündinud Kalamaja segakoor tähistab kontserdiga viiendat sünnipäeva] Eesti Päevaleht. 28.04.2018.</ref> See on üks suuremaid Eesti segakoore: asutamise aegu oli kooris 35 lauljat, 2019. aasta laulupeoks valmistus koor 108-liikmelisena ja 2024. aastal oli kooris 162 liiget. Kooris laulab paljude elualade esindajaid, teiste hulgas ka [[Suurbritannia suursaadik Eestis]] [[Ross Allen]] ja [[Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis]] [[George P. Kent]].<ref>[https://menu.err.ee/1608954544/kalamaja-segakooris-leelotavad-uheskoos-suursaadikud-ja-kunstnikud Kalamaja segakooris leelotavad üheskoos suursaadikud ja kunstnikud] ERR Menu, 21.04.2023.</ref> 2014. aastal debüteeris ta [[XXVI üldlaulupidu|üldlaulupeol]] poistekooride dirigendina, juhatades [[Ülo Vinter]]i laulu "Hoidkem vaid ühte".<ref>[https://kooriyhing.ee/kuldar-schuts/ Kuldar Schütsi elulugu] Eesti Kooriühingu koduleht. Vaadatud 09.04.2023.</ref> Aastatel 2015–2016 oli ta [[Kullo|Tallinna Huvikeskuse Kullo]] poistekoori dirigent.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/kullo-poistekoor-alustas-teist-hooaega Kullo poistekoor alustas teist hooaega] Tallinn.ee, 21.11.2016.</ref> 2017. aastal dirigeeris ta üle Eesti toimunud [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i jõulukontserte "Sinu usk on uks…". [[Tallinna Jaani kirik]]us toimunud kontserdist tegi otseülekande ERR-i [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/741451/Lastejaam.err.ee Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert ‟Sinu usk on uks...”] Klassikaraadio, 23.12.2017.</ref> 2019. aastal võitis EMLS-i poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts) kolmanda koha poistekooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019".<ref>[https://web.archive.org/web/20200406185254/http://www.pealinn.ee/tagid/liiklus/rahvusvahelise-koorifestivali-grand-prix-laks-segakoorile-veja-balss-n240129 Rahvusvahelise koorifestivali Grand Prix läks segakoorile Vēja Balss Lätist] Pealinn.ee. 14.04.2019.</ref> 2021.–2022. aasta kontserdisarjas "Eesti Rahvusmeeskoor tuleb külla" oli Kuldar Schüts koos [[Rasmus Erismaa]]ga RAM-i lauljast dirigent.<ref>[https://concert.ee/static/EK-Koolikontserdid-170x240.pdf Eesti Kontsert 80. Koolikontserdid. Hooaeg 2021–2022] Eesti Kontserdi koduleht, vaadatud 15.02.2022.</ref> Kontserdisari jätkub ka 2023. aastal. Kuldar Schüts on koorijuhina üks peategelasi Saksa telekanalis [[Arte]] 2025. aastal esilinastunud [[dokumentaalfilm]]is "Singen für Estland" ("Lauldes Eestile"), mis portreteerib mitme noore muusiku teekonda 2025. aasta üldlaulupeole.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8368589/koorijuhi-laulupeoteekond-sai-filmilindile-talletatud Koorijuhi laulupeoteekond sai filmilindile talletatud] Järva Teataja, 26.11.2025.</ref> 2025. aastal pälvis tema juhatatav meeskoor Homme Poolas Krakowis rahvusvahelisel koorifestivalil Victoria Cracow kulddiplomi nii meeskooride kui ka rahvamuusika kategoorias.<ref>[https://kooriyhing.ee/koolitused/kooride-saavutused/ Kooride saavutused] Kooriühingu koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> 2026. aasta juunis on ta Tšehhis Olomouci rahvusvahelise vokaalmuusikafestivali erikülaline, žürii liige ja ekspert, kes juhendab seal kaasaegse Põhjamaade koorimuusika meistriklassi.<ref>[https://www.svatkypisniolomouc.cz/en/festival-of-songs-olomouc-2026.html Festival of Songs Olomouc 2026] Festivali koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> ===Töö lauljana=== Alates 2011. aastast laulab Kuldar Schüts vanamuusikat ja kaasaegset muusikat viljelevas ansamblis [[Vox Clamantis]].<ref name="aasta-noor" /> 2014. aastast on ta [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i koosseisuline laulja (esimene tenor)<ref>Kaire-Külli Vaatmann. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKaplaus201909.2.8.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meeskoori metamorfoos. RAM 75] Muusikaajakiri Aplaus, nr. 26, september 2019.</ref>, kes on paljudel kontsertidel olnud ka RAM-i solist.<ref>Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/7738013/rahvusmeeskoor-esitab-muusikalise-puhenduse-sudamevalus-emadele Rahvusmeeskoor esitab muusikalise pühenduse südamevalus emadele] Tartu Postimees, 22.03.2023.</ref><ref>[https://jupiter.err.ee/1608968396/kontserdisaalis-eesti-rahvusmeeskoor-laulis-rannapi-viise-aplaus-oli-vali Kontserdisaalis: Eesti Rahvusmeeskoor laulis Rannapi viise, aplaus oli vali] ERR Jupiter, 17.05.2023.</ref> Ta on esinenud solistina Corelli jõulumuusikafestivalil "Kirikupühad Maarjamaal"<ref>[http://www.eestikirik.ee/kirikupuhad-maarjamaal-3/ Kirikupühad Maarjamaal] Eesti Kirik, 21.12.2011.</ref>, Haapsalu vanamuusikafestivalil, [[Nargen Festival]]i ja [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i projektides<ref name="aasta-noor" /> ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerkoori kontsertidel jne.<ref name="eesti-muus" /> ====Saavutused ja helisalvestised lauljana==== 2006. aastal tuli [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e raames korraldatud vokaalansamblite võistluse võitjaks [[Türi Gümnaasium]]i meesansambel koosseisus [[Mikk Dede]], Kuldar Schüts ja [[Jürgen Villem]].<ref>Merili Nikkolo. [https://jarvateataja.postimees.ee/2065081/jarvalased-laulsid-voidukalt Järvalased laulsid võidukalt] Järva Teataja / Postimees. 14.03.2006.</ref> Koos endise koolivenna [[Mikk Dede]]ga laulis Kuldar Schüts [[Vox Clamantis]]e koosseisus 2014. aastal [[Tõnu Kaljuste]] dirigeerimisel [[Grammy auhind|Grammy]] võitnud salvestisel [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] "[[Aadama itk]]u" (teised esitajad olid Sinfonietta Riga, [[Tallinna Kammerorkester]] ja Läti Raadio koor).<ref>Meelis Välimäe. [https://web.archive.org/web/20200406194223/http://arhiiv.kuma.fm/uudised/uudis/article/tuerilt-paerit-muusikud-paelvisid-suurt-tunnustust/ Türilt pärit muusikud pälvisid suurt tunnustust] Kuma.fm. 27.01.2014.</ref> Ta on üks soliste, kes 2022. aastal laulis sisse [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|XIII noorte laulupeoks]] valmistuvate kooride jaoks tehtud näidishelisalvestised laulupeo repertuaariga.<ref>[https://www.epcc.ee/2022/05/eesti-filharmoonia-kammerkoori-abiga-on-e-valmistumine-xiii-noorte-laulupeoks-puhas-digiroom/ Eesti Filharmoonia kammerkoori abiga on e-valmistumine XIII noorte laulupeoks puhas digirõõm] Eesti Filharmoonia Kammerkoori koduleht. 12.05.2022.</ref> ===Töö kultuurikorraldajana=== 2013. aasta juunis oli Schüts üks [[Tartu lauluväljak]]ul toimunud [[Popkooripidu|Popkooripeo]] ettevalmistajaid ja dirigente.<ref>[https://eestielu.goodnews.ee/popkooripeo-suurim-eelproov-on-sel-nadalavahetusel-tartus/ Popkooripeo suurim eelproov on sel nädalavahetusel Tartus] Good News / Head Uudised, 10.04.2013.</ref> 2015. aastal oli ta Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud üleriigilise emadepäevakontserdi kunstiline juht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/emadepaeva-kontsert-otseulekanne-estonia-kontserdisaalist-2015 Emadepäeva kontsert. Otseülekanne Estonia kontserdisaalist 2015] Video ERR-i arhiivis. 2015.</ref> 2020. aasta jaanuaris oli ta [[Eesti Kooriühing]]u aastakontserdi ja aastapreemiate gala kunstiline juht.<ref>[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/KY_aastaraamat_2019_sisu-1.pdf Eesti Kooriühingu aastaraamat 2019].</ref> Alates 2022. aastast on ta Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatava kontserdisarja "Ilus maa", mis põhineb [[Rein Rannap]]i samanimelisel kantaadil ja muudel teostel, kunstiline juht.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1608857012/delta-2-veebruaril-ilus-maa-dzass-kui-varjupaik-kulla-tulevad-klounid/8f3a2662e385975107020634f1caf6ee Delta. Stuudios on kontserdi "Ilus maa" kunstiline juht Kuldar Schüts] ERR Klassikaraadio / Kultuurimagasin, 02.02.2023.</ref> 2022/2023. aastal oli Kuldar Schüts üks [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|XIII noorte laulupeo]] üldjuhte (poistekooride liigijuht).<ref name="xiii-noort" /> 2024. aastal oli ta üks Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. sünnipäeva kontserdi korraldajaid Rakvere lauluväljakul. ==Liikmesus== * 2009 – [[Eesti Kammerkooride Liit]], juhatuse liige * 2013 – [[Eesti Koorijuhtide Liit]], juhatuse liige * 2019 – [[Eesti Kooriühing]]u mentor * 2022 – [[Eesti Meestelaulu Selts]], juhatuse liige * 2023 – [[Eesti Kooriühing]]u muusikanõukogu liige ==Tunnustus== * 2009 – konkursi "Tallinn 2009" noore dirigendi eripreemia * 2023 – Eesti Kooriühingu aastapreemia – aasta dirigent<ref name="selgusid-e" /> ===Stipendiumid=== * 2008 – Gustav Ernesaksa nimeline õppestipendium * 2022 – Uno Järvela Fondi peastipendium (2021. aasta töö eest, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev juhendamiseks)<ref>[https://web.archive.org/web/20220215135714/https://www.emls.ee/palju-onne-premeeritutele/ Palju õnne premeeritutele!] Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht. 08.02.2022.</ref> ==Isiklikku== Kuldar Schütsi ema on muusikaõpetaja, koorijuht ja [[organist]] [[Tiiu Schüts]] ning isa [[viiuldaja]] ja viiuliõpetaja [[Vello Schüts]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Ants Oidekivi. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078295/noor-dirigent-laulab-end-arkvele Noor dirigent laulab end ärkvele] Järva Teataja, 2. august 2008 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/81915627/facebooki-uleskutsest-sundinud-kalamaja-segakoor-tahistab-kontserdiga-viiendat-sunnipaeva Facebooki üleskutsest sündinud Kalamaja segakoor tähistab kontserdiga viiendat sünnipäeva] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2018 * Geidi Lovise Lee. [https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/poistekooride-dirigent-kuldar-schuts-koorijuhina-ei-hakka-kunagi-igav/ Poistekooride dirigent Kuldar Schüts: koorijuhina ei hakka kunagi igav!] Laulupidu.ee, märts 2025 {{JÄRJESTA:Schüts, Kuldar}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 312ei0keyfhujzhfeka52jby0tjgytd 7170215 7170208 2026-06-10T14:21:59Z Kuriuss 38125 7170215 wikitext text/x-wiki '''Kuldar Schüts''' (sündinud [[1. aprill]]il [[1987]]<ref>Ants Oidekivi. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078295/noor-dirigent-laulab-end-arkvele Noor dirigent laulab end ärkvele] Järva Teataja.02.08.2008.</ref>) on eesti [[dirigent]], [[laulja]] ja [[kultuurikorraldaja]]. ==Hariduskäik== Kümneaastaselt hakkas Kuldar Schüts laulma [[Türi Poistekoor]]is, kust liikus peagi edasi [[Järvamaa Poistekoor|Järvamaa Poistekoori]]. Ta on lõpetanud [[2005]]. aastal [[Türi Muusikakool]]i [[klarnet]]i erialal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateataja20140705.2.3 Noor koorijuht kardab kõrgust]. Järva Teataja. 05.07.2014. (Digaris)</ref><ref name="xiii-noort">[https://2023.laulupidu.ee/uudiskirjad/5-uudiskiri/xiii-noorte-laulupeo-poistekooride-liigijuht-kuldar-schuts/ XIII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Kuldar Schüts] 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo koduleht, 23.01.2023.</ref> [[2006]]. aastal [[Türi Gümnaasium]]i ning [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] magistriõppes koorijuhtimise erialal ''cum laude'' (professor [[Ants Üleoja]] dirigeerimisklassis).<ref name="eesti-muus">[https://eamt.ee/wp-content/uploads/2020/09/Aastaraamat_2012.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2012. aasta lõpetajad] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat 2012.</ref> ==Töö ja loominguline tegevus== 2024. aasta seisuga on ta [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i koosseisuline laulja (esimene [[tenor]]) ja koormeister ning [[Inseneride Meeskoor]]i peadirigent ning [[Eesti Meestelaulu Selts]]i üle-eestilise [[Kalev (koor)|poistekoori Kalev]], Swedbanki segakoori, meeskoori Homme ja Tallinna Kalamaja segakoori dirigent.<ref>[https://web.archive.org/web/20200406185246/https://www.emls.ee/poistekoor-kalev/dirigendid/ Kuldar Schüts] Eesti Meestelaulu Seltsi veebilehel.</ref><ref name="selgusid-e">[https://kultuur.err.ee/1609249941/selgusid-eesti-kooriuhingu-aastapreemiate-saajad Selgusid Eesti Kooriühingu aastapreemiate saajad] ERR Kultuur, 11.02.2024.</ref> 2025. aasta sügishooajast on ta ka [[Estonia Seltsi segakoor|Estonia Seltsi kammerkoori]] dirigent.<ref>[https://estoniaselts.ee/uncategorized/estonia-seltsi-kammerkoori-uus-dirigent-on-kuldar-schuts/ Estonia Seltsi Kammerkoori uus dirigent on Kuldar Schüts] Estonia Seltsi koduleht. 05.12.2025.</ref> Kuldar Schüts on juhatanud poistekoore 2014., 2017., 2019., 2023. ja 2025. aasta laulupidudel. Alates 2022. aastast on ta töötanud ka poistekooride liigijuhina.<ref name="xiii-noort" /> 2028. aasta suurel ühislaulu- ja tantsupeol on ta kunstilise juhi assistent, meeskooride liigijuht ja poistekooride dirigent.<ref>[https://estoniaselts.ee/uncategorized/estonia-seltsi-kammerkoori-uus-dirigent-on-kuldar-schuts/ Estonia Seltsi Kammerkoori uus dirigent on Kuldar Schüts] Estonia Seltsi koduleht. 05.12.2025.</ref> ===Töö dirigendina=== Kuldar Schüts on olnud [[Tallinna Ülikool]]i naiskoori dirigent, EÜE Väinamere segakoori koormeister ning meesansambli Pikapäevarühm juhendaja (ansambel saavutas 2014. aastal Uno Naissoo nimelisel konkursil II koha<ref name="aasta-noor">[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/Aastaraamat-2014-sisu.pdf Aasta noor dirigent. Kuldar Schüts] Eesti Kooriühingu aastaraamat 2014. Lk 52.</ref>). Ta on juhatanud ka [[Türi Kammerkoor]]i, [[Tallinna Poistekoor]]i ettevalmistuskoore Primo ja Secundo, [[Virumaa poistekoor]]i ja vanamuusikaansamblit [[Lumen Cantus]].<ref name="aasta-noor" /> Ta oli 2008. aastal Türil loodud segakoori [[Suisapäisa]] dirigent. Tema juhatusel võitis koor samal aastal [[Eesti Televisioon]]i saatesarja "[[Laululahing]]". Kooride maailmamängudel ehk kooride olümpial (World Choir Games), mis toimus 2008. aastal [[Austria]]s [[Graz]]is<ref>Kristel Peikel, Andri Maimets [https://www.postimees.ee/20389/laululahingu-voitja-laheb-kooride-olumpiale «Laululahingu» võitja läheb kooride olümpiale] Postimees, 14.07.2008.</ref>, võitis Suisapäisa Kuldar Schütsi juhatusel kuldmedali folkloori ja hõbemedali segakooride kategoorias.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/laululahing-suisapaisa-laululahing-austrias Suisapäisa laululahing Austrias] ETV saade "Laululahing 10" ERR-i arhiivis, esmaeeter 30.08.2008.</ref> Eesti Kooriühing andis segakoorile Suisapäisa ja kammerkoorile Voces Musicales 2009. aasta parima koori preemia.<ref>[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/kooriyhingu_aastaraamat2016_sisu.pdf Eesti Kooriühingu aastaauhindade saajad] Eesti Kooriühingu aastaraamat 2010. Lk 128.</ref> 2009. aastal osales [[Rein Rannap]]i suurejoonelises kontserdiprojektis, kus Rannapi rokk-kantaatide "Taevas ja maa" ja "[[Ilus maa]]" ettekandel esines koos ansambliga [[Kosmikud]], solistide [[Taavi Peterson]]i ja [[Priit Volmer]]iga suur segakoor, mida juhatas dirigent Kuldar Schüts.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/areen/aru-anne-rein-rannap?id=27690145 Aru & Anne: Rein Rannap] Eesti Ekspress / Areen. 18.07.2009.</ref> 2012. aastal võitis tema juhendatud ja juhatatud Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor Kalev II koha rahvusvahelisel koorifestivalil "Varsovia Cantat" ning segakoor Suisapäisa III koha Eesti kammerkooride festivalil.<ref>[https://web.archive.org/web/20230514170159/https://www.emls.ee/poistekoor-kalev/ajalugu/ Poistekoori Kalev ajalugu] Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht. Vaadatud 14.05.2023.</ref> 2013. aastast on ta Kalamaja elanike algatuse – Kalamaja koori peadirigent.<ref>[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/81915627/facebooki-uleskutsest-sundinud-kalamaja-segakoor-tahistab-kontserdiga-viiendat-sunnipaeva Facebooki üleskutsest sündinud Kalamaja segakoor tähistab kontserdiga viiendat sünnipäeva] EPL / Delfi Kultuur. 28.04.2018.</ref> See on üks suuremaid Eesti segakoore: asutamise aegu oli kooris 35 lauljat, 2019. aasta laulupeoks valmistus koor 108-liikmelisena ja 2024. aastal oli kooris 162 liiget. Kooris laulab paljude elualade esindajaid, teiste hulgas ka [[Suurbritannia suursaadik Eestis]] [[Ross Allen]] ja [[Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis]] [[George P. Kent]].<ref>[https://menu.err.ee/1608954544/kalamaja-segakooris-leelotavad-uheskoos-suursaadikud-ja-kunstnikud Kalamaja segakooris leelotavad üheskoos suursaadikud ja kunstnikud] ERR Menu, 21.04.2023.</ref> 2014. aastal debüteeris ta [[XXVI üldlaulupidu|üldlaulupeol]] poistekooride dirigendina, juhatades [[Ülo Vinter]]i laulu "Hoidkem vaid ühte".<ref>[https://kooriyhing.ee/kuldar-schuts/ Kuldar Schütsi elulugu] Eesti Kooriühingu koduleht. Vaadatud 09.04.2023.</ref> Aastatel 2015–2016 oli ta [[Kullo|Tallinna Huvikeskuse Kullo]] poistekoori dirigent.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/kullo-poistekoor-alustas-teist-hooaega Kullo poistekoor alustas teist hooaega] Tallinn.ee, 21.11.2016.</ref> 2017. aastal dirigeeris ta üle Eesti toimunud [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i jõulukontserte "Sinu usk on uks…". [[Tallinna Jaani kirik]]us toimunud kontserdist tegi otseülekande ERR-i [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/741451/Lastejaam.err.ee Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert ‟Sinu usk on uks...”] Klassikaraadio, 23.12.2017.</ref> 2019. aastal võitis EMLS-i poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts) kolmanda koha poistekooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019".<ref>[https://web.archive.org/web/20200406185254/http://www.pealinn.ee/tagid/liiklus/rahvusvahelise-koorifestivali-grand-prix-laks-segakoorile-veja-balss-n240129 Rahvusvahelise koorifestivali Grand Prix läks segakoorile Vēja Balss Lätist] Pealinn.ee. 14.04.2019.</ref> 2021.–2022. aasta kontserdisarjas "Eesti Rahvusmeeskoor tuleb külla" oli Kuldar Schüts koos [[Rasmus Erismaa]]ga RAM-i lauljast dirigent.<ref>[https://concert.ee/static/EK-Koolikontserdid-170x240.pdf Eesti Kontsert 80. Koolikontserdid. Hooaeg 2021–2022] Eesti Kontserdi koduleht, vaadatud 15.02.2022.</ref> Kontserdisari jätkub ka 2023. aastal. Kuldar Schüts on koorijuhina üks peategelasi Saksa telekanalis [[Arte]] 2025. aastal esilinastunud [[dokumentaalfilm]]is "Singen für Estland" ("Lauldes Eestile"), mis portreteerib mitme noore muusiku teekonda 2025. aasta üldlaulupeole.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8368589/koorijuhi-laulupeoteekond-sai-filmilindile-talletatud Koorijuhi laulupeoteekond sai filmilindile talletatud] Järva Teataja, 26.11.2025.</ref> 2025. aastal pälvis tema juhatatav meeskoor Homme Poolas Krakowis rahvusvahelisel koorifestivalil Victoria Cracow kulddiplomi nii meeskooride kui ka rahvamuusika kategoorias.<ref>[https://kooriyhing.ee/koolitused/kooride-saavutused/ Kooride saavutused] Kooriühingu koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> 2026. aasta juunis on ta Tšehhis Olomouci rahvusvahelise vokaalmuusikafestivali erikülaline, žürii liige ja ekspert, kes juhendab seal kaasaegse Põhjamaade koorimuusika meistriklassi.<ref>[https://www.svatkypisniolomouc.cz/en/festival-of-songs-olomouc-2026.html Festival of Songs Olomouc 2026] Festivali koduleht. Vaadatud 11.06.2026.</ref> ===Töö lauljana=== Alates 2011. aastast laulab Kuldar Schüts vanamuusikat ja kaasaegset muusikat viljelevas ansamblis [[Vox Clamantis]].<ref name="aasta-noor" /> 2014. aastast on ta [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i koosseisuline laulja (esimene tenor)<ref>Kaire-Külli Vaatmann. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKaplaus201909.2.8.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meeskoori metamorfoos. RAM 75] Muusikaajakiri Aplaus, nr. 26, september 2019.</ref>, kes on paljudel kontsertidel olnud ka RAM-i solist.<ref>Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/7738013/rahvusmeeskoor-esitab-muusikalise-puhenduse-sudamevalus-emadele Rahvusmeeskoor esitab muusikalise pühenduse südamevalus emadele] Tartu Postimees, 22.03.2023.</ref><ref>[https://jupiter.err.ee/1608968396/kontserdisaalis-eesti-rahvusmeeskoor-laulis-rannapi-viise-aplaus-oli-vali Kontserdisaalis: Eesti Rahvusmeeskoor laulis Rannapi viise, aplaus oli vali] ERR Jupiter, 17.05.2023.</ref> Ta on esinenud solistina Corelli jõulumuusikafestivalil "Kirikupühad Maarjamaal"<ref>[http://www.eestikirik.ee/kirikupuhad-maarjamaal-3/ Kirikupühad Maarjamaal] Eesti Kirik, 21.12.2011.</ref>, Haapsalu vanamuusikafestivalil, [[Nargen Festival]]i ja [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i projektides<ref name="aasta-noor" /> ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerkoori kontsertidel jne.<ref name="eesti-muus" /> ====Saavutused ja helisalvestised lauljana==== 2006. aastal tuli [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e raames korraldatud vokaalansamblite võistluse võitjaks [[Türi Gümnaasium]]i meesansambel koosseisus [[Mikk Dede]], Kuldar Schüts ja [[Jürgen Villem]].<ref>Merili Nikkolo. [https://jarvateataja.postimees.ee/2065081/jarvalased-laulsid-voidukalt Järvalased laulsid võidukalt] Järva Teataja / Postimees. 14.03.2006.</ref> Koos endise koolivenna [[Mikk Dede]]ga laulis Kuldar Schüts [[Vox Clamantis]]e koosseisus 2014. aastal [[Tõnu Kaljuste]] dirigeerimisel [[Grammy auhind|Grammy]] võitnud salvestisel [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] "[[Aadama itk]]u" (teised esitajad olid Sinfonietta Riga, [[Tallinna Kammerorkester]] ja Läti Raadio koor).<ref>Meelis Välimäe. [https://web.archive.org/web/20200406194223/http://arhiiv.kuma.fm/uudised/uudis/article/tuerilt-paerit-muusikud-paelvisid-suurt-tunnustust/ Türilt pärit muusikud pälvisid suurt tunnustust] Kuma.fm. 27.01.2014.</ref> Ta on üks soliste, kes 2022. aastal laulis sisse [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|XIII noorte laulupeoks]] valmistuvate kooride jaoks tehtud näidishelisalvestised laulupeo repertuaariga.<ref>[https://www.epcc.ee/2022/05/eesti-filharmoonia-kammerkoori-abiga-on-e-valmistumine-xiii-noorte-laulupeoks-puhas-digiroom/ Eesti Filharmoonia kammerkoori abiga on e-valmistumine XIII noorte laulupeoks puhas digirõõm] Eesti Filharmoonia Kammerkoori koduleht. 12.05.2022.</ref> ===Töö kultuurikorraldajana=== 2013. aasta juunis oli Schüts üks [[Tartu lauluväljak]]ul toimunud [[Popkooripidu|Popkooripeo]] ettevalmistajaid ja dirigente.<ref>[https://eestielu.goodnews.ee/popkooripeo-suurim-eelproov-on-sel-nadalavahetusel-tartus/ Popkooripeo suurim eelproov on sel nädalavahetusel Tartus] Good News / Head Uudised, 10.04.2013.</ref> 2015. aastal oli ta Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud üleriigilise emadepäevakontserdi kunstiline juht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/emadepaeva-kontsert-otseulekanne-estonia-kontserdisaalist-2015 Emadepäeva kontsert. Otseülekanne Estonia kontserdisaalist 2015] Video ERR-i arhiivis. 2015.</ref> 2020. aasta jaanuaris oli ta [[Eesti Kooriühing]]u aastakontserdi ja aastapreemiate gala kunstiline juht.<ref>[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/KY_aastaraamat_2019_sisu-1.pdf Eesti Kooriühingu aastaraamat 2019].</ref> Alates 2022. aastast on ta Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatava kontserdisarja "Ilus maa", mis põhineb [[Rein Rannap]]i samanimelisel kantaadil ja muudel teostel, kunstiline juht.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1608857012/delta-2-veebruaril-ilus-maa-dzass-kui-varjupaik-kulla-tulevad-klounid/8f3a2662e385975107020634f1caf6ee Delta. Stuudios on kontserdi "Ilus maa" kunstiline juht Kuldar Schüts] ERR Klassikaraadio / Kultuurimagasin, 02.02.2023.</ref> 2022/2023. aastal oli Kuldar Schüts üks [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|XIII noorte laulupeo]] üldjuhte (poistekooride liigijuht).<ref name="xiii-noort" /> 2024. aastal oli ta üks Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. aastapäeva kontserdi korraldajaid Rakvere lauluväljakul. Samal aastal oli ta Rakvere Vallimäel toimunud Virumaa poistelaulupeo kunstiline juht. 2025. aastal oli ta Vargamäel toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupeo "Sõna tunded" lauljate üldjuht.<ref>[https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/sona-tunded-viib-jarvamaa-laulu-ja-tantsupeo-esmakordselt-vargamaele/ „Sõna tunded” viib Järvamaa laulu- ja tantsupeo esmakordselt Vargamäele] 2025.laulupidu.ee. Vaadatud 11.06.2026.</ref> ==Liikmesus== * 2009 – [[Eesti Kammerkooride Liit]], juhatuse liige * 2013 – [[Eesti Koorijuhtide Liit]], juhatuse liige * 2019 – [[Eesti Kooriühing]]u mentor (mentorprogrammi liige) * 2022 – [[Eesti Meestelaulu Selts]], juhatuse liige * 2023 – [[Eesti Kooriühing]]u muusikanõukogu liige ==Tunnustus== * 2009 – konkursi "Tallinn 2009" noore dirigendi eripreemia * 2023 – Eesti Kooriühingu aastapreemia – aasta dirigent<ref name="selgusid-e" /> ===Stipendiumid=== * 2008 – Gustav Ernesaksa nimeline õppestipendium * 2022 – Uno Järvela Fondi peastipendium (2021. aasta töö eest, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev juhendamiseks)<ref>[https://web.archive.org/web/20220215135714/https://www.emls.ee/palju-onne-premeeritutele/ Palju õnne premeeritutele!] Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht. 08.02.2022.</ref> ==Isiklikku== Kuldar Schütsi ema on muusikaõpetaja, koorijuht ja [[organist]] [[Tiiu Schüts]] ning isa [[viiuldaja]] ja viiuliõpetaja [[Vello Schüts]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Ants Oidekivi. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078295/noor-dirigent-laulab-end-arkvele Noor dirigent laulab end ärkvele] Järva Teataja, 2. august 2008 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/81915627/facebooki-uleskutsest-sundinud-kalamaja-segakoor-tahistab-kontserdiga-viiendat-sunnipaeva Facebooki üleskutsest sündinud Kalamaja segakoor tähistab kontserdiga viiendat sünnipäeva] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2018 * Geidi Lovise Lee. [https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/poistekooride-dirigent-kuldar-schuts-koorijuhina-ei-hakka-kunagi-igav/ Poistekooride dirigent Kuldar Schüts: koorijuhina ei hakka kunagi igav!] Laulupidu.ee, märts 2025 {{JÄRJESTA:Schüts, Kuldar}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 673vw3xypijprw0vz2leakmwxe5ukov 0 582579 7170243 6763467 2026-06-10T16:12:10Z IvarGl 201039 7170243 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punnpealased | staatus = | pilt = Erynnis.tages.1858.jpg | pildi_seletus = Tõmmupunnpea | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = '''Punnpealased''' ''Hesperiidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | sugukonna_autor = [[Latreille]], 1809 }} '''Punnpealased''' (''Hesperiidae'') on [[päevaliblikad|päevaliblikate]] sugukond [[liblikalised|liblikaliste]] seltsist. Punnpealased on kogu maailmas laialt levinud liigirikas liblikasugukond, kuhu kuuluvad enamasti väikesed kuni keskmise suurusega jässaka kehaga ja kiire lennuga päevaliblikad. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=104}}</ref> Eriti liigirikas on sugukond troopilistes piirkondades, kuid esindajaid leidub kõikidel mandritel. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=89}}</ref> Maailmas leidub ligi 4000 liiki umbes 560 perekonnast. Euroopas on teada ligikaudu 40 punnpealaste liiki, Kesk-Euroopas esineb neist umbes 27. Eestis on registreeritud 12 liiki. Vanematel andmetel on endise Nõukogude Liidu aladel kirjeldatud üle 60 liigi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=226}}</ref> Punnpealaste röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel ja teistel rohttaimedel. Nad tõmbavad leheservad siidniidi abil kokku või keeravad lehed torujaks, moodustades varjepaiga, kus röövik elab ja toitub. Nukkumine toimub tavaliselt samas siidniidiga kinnitatud lehepesas. Nukud on köidisnukud ning paiknevad sageli vabalt lehtede vahel või kergelt kokkuköidetud lehtede sees.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Sugukonna esindajaid iseloomustavad tugev kehaehitus, suhteliselt väikesed tiivad ning kiire ja hüplev lennuviis. Paljudel liikidel hoitakse puhkeasendis ees- ja tagatiibu erineva nurga all, mis aitab neid teistest päevaliblikatest eristada.<ref name=":1" /> ==Eesti liigid== Eestis elab 12 liiki punnpealasi. *''Carcharodus flocciferus'' (Zeller, 1847) – [[tutt-kasspunnpea]] *''Carterocephalus palaemon'' (Pallas, 1771) – [[kollatähn-kuldpunnpea]] *''Carterocephalus silvicolus'' (Meigen, 1829) – [[musttähn-kuldpunnpea]] *''Erynnis tages'' (Linnaeus, 1758) – [[tõmmupunnpea]] *''Heteropterus morpheus'' (Pallas, 1771) – [[uneliblikas]] *''Hesperia comma'' (Linnaeus, 1758) – [[komapunnpea]] *''Ochlodes venata'' (Bremer & Grey, 1853) – [[niidupunnpea]] *''Pyrgus alveus'' (Hübner, 1803) – [[vahulille-täpikpunnpea]] *''Pyrgus malvae'' (Linnaeus, 1758) – [[väike-täpikpunnpea]] *''Pyrgus serratulae'' (Rambur, 1839) – [[marana-täpikpunnpea]] *''Thymelicus lineola'' (Ochsenheimer, 1808) – [[harilik viirgpunnpea]] *''Thymelicus sylvestris'' (Poda, 1761) – [[aruheina-viirgpunnpea]] ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Punnpealased| ]] 63phkgq5kakwyhk67yrnfi9gemqmyk6 7170245 7170243 2026-06-10T16:13:02Z IvarGl 201039 7170245 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punnpealased | staatus = | pilt = Erynnis.tages.1858.jpg | pildi_seletus = Tõmmupunnpea | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = '''Punnpealased''' ''Hesperiidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | sugukonna_autor = [[Latreille]], 1809 }} '''Punnpealased''' (''Hesperiidae'') on [[päevaliblikad|päevaliblikate]] sugukond [[liblikalised|liblikaliste]] seltsist. Punnpealased on kogu maailmas laialt levinud liigirikas liblikasugukond, kuhu kuuluvad enamasti väikesed kuni keskmise suurusega jässaka kehaga ja kiire lennuga päevaliblikad. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=104}}</ref> Eriti liigirikas on sugukond troopilistes piirkondades, kuid esindajaid leidub kõikidel mandritel. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=89}}</ref> Maailmas leidub ligi 4000 liiki umbes 560 perekonnast. Euroopas on teada ligikaudu 40 punnpealaste liiki, Kesk-Euroopas esineb neist umbes 27. Eestis on registreeritud 12 liiki. Vanematel andmetel on endise Nõukogude Liidu aladel kirjeldatud üle 60 liigi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=226}}</ref> Punnpealaste röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel ja teistel rohttaimedel. Nad tõmbavad leheservad siidniidi abil kokku või keeravad lehed torujaks, moodustades varjepaiga, kus röövik elab ja toitub. Nukkumine toimub tavaliselt samas siidniidiga kinnitatud lehepesas. Nukud on köidisnukud ning paiknevad sageli vabalt lehtede vahel või kergelt kokkuköidetud lehtede sees.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Sugukonna esindajaid iseloomustavad tugev kehaehitus, suhteliselt väikesed tiivad ning kiire ja hüplev lennuviis. Paljudel liikidel hoitakse puhkeasendis ees- ja tagatiibu erineva nurga all, mis aitab neid teistest päevaliblikatest eristada.<ref name=":1" /> ==Eesti liigid== Eestis elab 12 liiki punnpealasi. *''Carcharodus flocciferus'' (Zeller, 1847) – [[tutt-kasspunnpea]] *''Carterocephalus palaemon'' (Pallas, 1771) – [[kollatähn-kuldpunnpea]] *''Carterocephalus silvicolus'' (Meigen, 1829) – [[musttähn-kuldpunnpea]] *''Erynnis tages'' (Linnaeus, 1758) – [[tõmmupunnpea]] *''Heteropterus morpheus'' (Pallas, 1771) – [[uneliblikas]] *''Hesperia comma'' (Linnaeus, 1758) – [[komapunnpea]] *''Ochlodes venata'' (Bremer & Grey, 1853) – [[niidupunnpea]] *''Pyrgus alveus'' (Hübner, 1803) – [[vahulille-täpikpunnpea]] *''Pyrgus malvae'' (Linnaeus, 1758) – [[väike-täpikpunnpea]] *''Pyrgus serratulae'' (Rambur, 1839) – [[marana-täpikpunnpea]] *''Thymelicus lineola'' (Ochsenheimer, 1808) – [[harilik viirgpunnpea]] *''Thymelicus sylvestris'' (Poda, 1761) – [[aruheina-viirgpunnpea]] == Viited == <references /> ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Punnpealased| ]] 25ph5fbnq4a3dm0h3qtkdc22rm3z0a9 0 584753 7170312 6936249 2026-06-10T18:02:11Z Sjur 66496 7170312 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Justyna Święty-Ersetic | pilt = Justyna_Święty_2018_ECh.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Justyna Święty-Ersetic (2018) | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1992|12|3}} | sünnikoht = [[Racibórz]] | pikkus = 170 cm<ref name="european">[https://www.european-athletics.org/athletes/group=s/athlete=127395-swiety-ersetic-justyna/index.html Justyna Święty-Ersetic]. european-athletics.org. Vaadatud 27.5.2020</ref> | kaal = 56 kg<ref name="european"/> | spordiklubi = AZS-AWF Katowice<ref name="european"/> | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 meetri segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused|Teatejooksude MM]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2019]]|4×400 m}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2017]]|4×400 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2013]]|400 m}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta suveuniversiaad|2015]]|4×400 m}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta suveuniversiaad|2017]]|4×400 m}} }} '''Justyna Elżbieta Święty-Ersetic''' (neiupõlvenimega '''Justyna Elżbieta Święty'''; sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[1992]] [[Racibórz]]is) on [[Poola]] [[kergejõustiklane]] ([[sprinter]]). Ta on kahekordne Euroopa meister ja kahekordne Euroopa sisemeister. [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] on ta Poola teatenaiskonnaga võitnud [[4×400 meetri teatejooks]]us ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Święty-Erseticile kuulub Poola siserekord 400 meetri jooksus ('''51,37'''). Lisaks on ta Poola teatenaiskonnaga püstitanud rahvusrekordi 4×400 meetri jooksus nii sise- kui ka välitingimustes. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,81''' || [[31. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Inowrocław]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''36,50''' || [[20. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''50,41''' || [[11. august]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- | [[600 m jooks]] || align="center"| '''1.26,68''' || [[10. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Sosnowiec]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.04,78''' || [[26. mai]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Gdańsk]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,64''' || [[1. märts]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''37,39''' || [[10. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Spała]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,37''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[8. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[600 m jooks]] || align="center"| '''1.28,23''' || [[19. jaanuar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Spała]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Swiety-Ersetic, Justyna}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] gok3j9vg73aj2u42fikfqz5ztb32rnh 0 586408 7170350 6575412 2026-06-10T18:20:18Z Sjur 66496 7170350 wikitext text/x-wiki [[Fail:John Carlos, Tommie Smith, Peter Norman 1968cr.jpg|pisi|Peter Norman, [[Tommie Smith]] ja [[John Carlos]] 1968. aasta olümpiamängude autasustamisel]] '''Peter George Norman''' ([[15. juuni]] [[1942]] – [[3. oktoober]] [[2006]]) oli [[Austraalia]] jooksja. Ta võitis [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 meetri jooksus]] ajaga 20,06 hõbemedali [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s. Ta osales 200 m jooksu autasustamistseremoonial, millest kujunes meeleavaldus [[inimõigused|inimõiguste]] toetuseks. Tal ei lubatud osaleda [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el ja peagi pärast seda teadet lõpetas ta sportlaskarjääri. == Välislingid == * Riccardo Gazzaniga: [https://www.filmsforaction.org/articles/the-white-man-in-that-photo/ "The White Man in That Photo"] Films For Action, 15. oktoober 2015 {{JÄRJESTA:Norman, Peter}} [[Kategooria:Austraalia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 41kmlho87xvm1kantq31zei8ric8hst 0 587519 7170413 7109201 2026-06-10T19:50:55Z Kuriuss 38125 7170413 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2020}} '''Ludwig V''', hüüdnimega '''Brandenburglane''' (mai 1315 – 18. september 1361), oli [[Wittelsbachi dünastia]] liige, Brandenburgi markkrahv ja [[Baieri hertsog]]. Abielu kaudu oli ta ka Tirooli ja Görzi krahv. [[File:LudwigI Wittelsbach Siegesallee.JPG|pisi|]] Ludwig valitses Ludwig I-na [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] ja [[Lausitzi mark]]krahvina aastatel 1323–1351 ning Ludwig V-na [[Baieri valitsejate loend|Baieri hertsog]]ina aastast 1347. aastast kuni surmani. Alates 1342. aastast oli ta abielu kaudu kaasvalitsev [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] ja [[Görzi krahvkond|Görzi krahv]], olles abielus [[Meinhardiinid|Meinhardiinide]] suguvõsast pärit krahvinna [[Margarethe Tiroolist|Margaretega]]. == Perekonna ajalugu == Ludwig oli Saksamaa kuninga [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ja selle esimese naise [[Beatrycze Świdnicka]] vanem poeg. Tema isa, Baieri hertsog 1294. aastast, valiti kuningaks 1314. aastal, rivaalitsedes [[Habsburgid|Habsburgist]] vastukuninga [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich Ilusaga]]. Ta pidi oma õigusi pikemas troonitülis kaitsma, võitis lõpuks Friedrichi vägesid 1322. aasta [[Mühldorfi lahing]]us ja sai 1328. aastal [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keisri kroonimine|keisrikrooni]]; küll mitte paavstilt, vaid [[Sciarra Colonna]] juhitud "Rooma rahvalt". == Brandenburgi markkrahv == Pärast võitu Mühldorfis kasutas [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Saksa kuningas Ludwig IV]] juhust hõivata vürstita [[Brandenburgi mark]]krahvkond, kus viimane [[Askania dünastia|Askania]] valitseja [[Heinrich II (Brandenburg)|Heinrich Laps]] 1320. aastal pärijateta suri. Eirates Heinrichi Askania sugulase [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogi [[Rudolf I (Saksi-Wittenberg)|Rudolf I]] esitatud nõudeid, kes oli tema [[Habsburgid|Habsburgist]] rivaali toetaja, määras ta oma vanema poja Ludwigi 1323. aastal [[markkrahv]]iks. Olles alles alaealine, jäi ta Hennebergi krahvi [[Berthold VII (Henneberg-Schleusingen)|Berthold VII]] hoolitsuse alla, kes tegutses kui Brandenburgi [[regent]]. Hertsog Rudolf I loobus 1324. aasta lõpul Brandenburgi valdustest, saades selle eest hüvitist. Põhja-Saksamaal [[Wittelsbachid]]e dünastia võimu edasiseks tugevdamiseks abiellus markkrahv Ludwig 1324. aastal Taani kuninga [[Christoffer II]] vanema tütre, printsess Margaretaga (1305–1340). Kuna lubatud kaasvara, 12 000 marka ehk 2,8 tonni hõbedat Taani kuningal polnud, panditi Ludwig I-le veimevaka katteks rida [[Taani valdused Eestis|Taani valdustes Eestis]] asuvaid mõisaid. EhkkiTaani kuningas (1340–1375) [[Valdemar IV]] tunnistas 1340. aastal oma venna [[Otto Taanist|Otto]] poolt 1333. aasta kinnitust anda [[Eestimaa]] [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] pojale Brandenburgi markkrahvile Ludwig I-le kaasavaraks, Margrete (1305–1340) surma järel aga jäi kavandatud tehing [[Valdemar IV]]-Brandenburgi Ludwig I-[[Liivimaa ordu]] teostamata. [[Eestimaa müümine Saksa ordule]] teostus 1346. aastal. Wittelsbachide võim ei pälvinud [[Brandenburgi mark|Brandenburgis]] kunagi suurt rahva toetust. Seoses [[praost]] Nikolaus von Bernau mõrvaga [[Berliin]]i ja [[Cölln]]i kodanike poolt 1325. aastal karistati kaksiklinna paavsti [[interdikt]]iga. Seejärel tõstsid avalikud rahutused sajanditepikkuse [[Brandenburgi-Pommeri konflikt|Brandenburgi-Pommeri konflikti]] alates 1328. aastast taas üles. [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonna]] [[Pommeri hertsog]]id pidid pärast mitmeid lahinguid 1320. aastate lõpul ja 1330. aastate algul taanduma [[Uckermark]]i piirkonnast. 1330. aastal kuulutasid nad oma hertsogkonna paavsti lääniks, et vältida Brandenburgi nõudeid. 1338. aastal sõlmisid nad Wittelsbachi markkrahviga lõpuks rahu, kes loobus oma nõuetest ülemvõimule, kuid säilitas pärimisõiguse. Saanud [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] [[Riigivürst|vürstliku]] territooriumi [[lään]]iks, aitas Ludwig kaasa 1338. aasta [[Rhense deklaratsioon]]i koostamisele, rõhutades oma isa õigusi paavst [[Benedictus XII]] sekkumise vastu. 1340. aastal toetasid tema ja [[Holsteini krahvkond|Holsteini krahv]] [[Johann III (Holstein-Kiel)|Johann III]], Ludwigi naise Margareta venda [[Valdemar IV]] Taani troonile pääsemisel. [[Wittelsbachi dünastia]] säilitas head suhted Taani õukonnaga isegi pärast Margareta surma samal aastal. [[Pilt:HRR 14Jh.jpg|thumb|Saksa-Rooma riik 1273–1378: Habsburgide, Luksemburgide ja Wittelsbachide territooriumid]] Alates 1342. aastast viibis markkrahv Ludwig peamiselt [[Baieri hertsogkond|Baieris]] ja Tiroolis. 10. veebruaril 1342 abiellus ta Tirooli krahvinna Margarethega (''Margarethe Maultasch''), et omandada selle valdused Wittelsbachi perekonnale; kuid krahvinna ei olnud veel lahutatud oma eelmisest abikaasast, [[Luksemburgi dünastia]] vürstist [[Johann Heinrich (Luksemburg)|Johann Heinrichist]]. Aasta varem oli Margarethe oma abikaasa Tiroolist välja saatnud. Johann Heinrich oli [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuninga]] [[Jan Pime]]da poeg, kes oli 1310. aastal kukutanud Margarethe isa, [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuninga]] [[Heinrich VI (Kärnten)|Heinrich]]i. Kuigi keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] kutsus õpetlased [[William Ockham]]i ja [[Marsilius Padovast|Marsiliuse Padovast]] kaitsma seda keskaja esimest "[[kodanikuabielu]]", heitis paavst [[Clemens VI]] paari kohe kirikust välja ja skandaal oli teada üle Euroopa. Kuigi Tirooli karistati paavsti [[interdikt]]iga ning [[Brixeni piiskopkond|Brixeni]] ja [[Trento piiskopkond|Trento]] piiskopid olid Ludwigi võimule kindlalt vastu, suutsid Wittelsbachid saavutada kohalike aadlike toetuse neile arvukalt privileege andes. == Baieri hertsog == Kui tema isa 1347. aasta oktoobris suri, sai Ludwig ja tema viis venda Baieri hertsogiteks, samuti [[Hollandi krahv|Hollandi]], [[Zeelandi krahvkond|Zeeland]]i ja [[Hainaut' krahvkond|Hainaut']] krahvideks. 12. septembril 1349 jaotati Baieri ja Wittelsbachide valdused [[Madalmaad]]es: markkrahv Ludwig ning tema nooremad vennad [[Ludwig VI (Baieri)|Ludwig VI Roomlane]] ja [[Otto V (Baieri)|Otto V Laisk]] said [[Ülem-Baieri hertsogkond|Ülem-Baieri]]; nende vennad [[Stephan II (Baieri)|Stephan II]], [[Wilhelm I (Baieri)|Wilhelm I]] ja [[Albrecht I (Baieri)|Albrecht I]] said [[Alam-Baieri hertsogkond|Alam-Baieri]], Hollandi ja Hainaut'. Ikka veel põlualune markkrahv Ludwig ei saanud Saksamaa krooni taotleda ja tema partei üritas viia [[Wettinid|Wettinist]] Meißeni markkrahvi [[Friedrich II (Meißen)|Friedrich II]] kuningatiitli vastuvõtmiseni, kuid viimane pidas oma hääletajaid ebakindlateks ja lükkas taotluse tagasi. Seejärel pidas Ludwig läbirääkimisi oma isa liitlase Inglismaa kuninga [[Edward III]]-ga, et konkureerida uue Luksemburgist kuninga [[Karl IV]]-ga, kes oli Margarethe abikaasa Johann Heinrichi vanem vend. Edward valiti tõepoolest 10. jaanuaril 1348 [[Lahnstein]]is, kuid astus vaid neli kuud hiljem tagasi. Lõpuks valis Wittelsbachi partei krahv [[Günther von Schwarzburg]]i 1349. aastal [[vastukuningas|vastukuningaks]]. Ludwig V seisis edukalt Karl IV vastas, isegi kui Günther von Schwarzburgi kuningavõim ebaõnnestus. Tal õnnestus kuni oma surmani kõik valdused Wittelsbachi dünastiale alles hoida. Esmalt tõrjus Ludwig edukalt tagasi Karl IV rünnaku Tirooli vastu 1347. aastal. Liidus [[Taani]] ja Pommeriga surus ta seejärel maha mässu aastatel 1348–1350, mille põhjustas "[[Vale-Waldemar]]", petis, kes teeskles olevat Brandenburgi markkrahv [[Waldemar (Brandenburg)|Waldemar]], väites, et ta kuulutati palverännaku ajal [[Püha maa|pühale maale]] ekslikult surnuks. Tõenäoliselt Luksemburgist keisri [[Karl IV]] ja/või Askania dünastia [[Anhalti vürstiriik|Anhalti]] ja [[Saksi-Wittenberg|Saksi]] harude marionetina sai ta aastatel 1348–1350 markkrahvkonna ja võttis markkrahvi seisundi Karl IV ja Askanialaste sõjalisel toel. Wittelsbachid aeti minema enamikust Brandenburgist ning nende kontrolli all oli vaid [[Neumark]]i territoorium ja ümberkaudsed alad. Koos Taaniga olid Wittelsbachide poolel Pommeri hertsogid ja liit sai alguse juba 1350. aastal, kui konflikt lõppes Bautzeni lepinguga (16. veebruar): Ludwig jõudis lõpuks kokkuleppele Karl IV-ga, kes andis Wittelsbachi dünastiale Brandenburgi tagasi. Kodusõda põhjustas Brandenburgis tohutu laastamise. Ludwig andis Brandenburgi 1351. aasta detsembris oma vendadele Ludwig VI ja Otto V, et võiks üksi Ülem-Baieri hertsogkonda valitseda. Ludwig ühendas seejärel Ülem-Baieri ja Tirooli halduse, asudes nii [[München]]is kui ka [[Merano]]s. 1349. ja 1352. aastal andis ta välja kaks määrust [[Must surm|katku]] tagajärgede leevendamiseks ja [[Juutide ajalugu Saksamaal|juutide]] taasasumiseks Ülem-Baierisse. Ludwig VI Roomlane, Brandenburgi markkrahv aastatel 1351–1365, pidi taaskehtestama Wittelsbachi võimu Askanialaste vastuseisu üle, mille ta saavutas aastaks 1355. Selle protsessi käigus lahendati Brandenburgi-Pommeri piir Uckermarkis lõpuks 1354. aastal. [[1356. aasta kuldbulla]]ga said [[kuurvürst]]i tiitli ainult Wittelsbachi perekonna [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]] haru ja Ludwig VI Roomlane kui Brandenburgi markkrahv, mis põhjustas uue konflikti Ludwig V ja Karl IV vahel. Hertsog Ludwig V säilitas head suhted oma Habsburgi sugulastega ja aitas 1352. aastal vahendada Austria hertsogi [[Albrecht II (Austria)|Albrecht II]] konflikte [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsiooniga]]. Kui Ludwigi poeg [[Meinhard III]] abiellus 1359. aasta septembris hertsog Albrecht II tütre Austria Margarethega, vabastati paar kirikuvande alt Habsburgi perekonna toel. Ludwig suri ootamatult 1361. aasta septembris Müncheni lähedal [[Zorneding]]is, reisil Tiroolist Münchenisse. Tema järglaseks sai poeg Meinhard III, kes suri kaks aastat hiljem. Seejärel pärandas tema ema Margarethe oma Tirooli valduse Habsburgist Austria hertsogile [[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV-le]]. Ludwig V on maetud [[Müncheni Frauenkirche]]sse. == Perekond ja lapsed == Ludwig oli kaks korda abielus. # 1324: Margareta Taanist (1305–1340), Taani kuninga [[Christoffer II]] tütar # 1342: [[Margarethe Tiroolist]] (1318–1369), kuningas [[Heinrich von Kärnten]]i tütar, [[Johann Heinrich (Luksemburg)|Johann Heinrichi]] naine (lahutatud aastal 1349) ## Hermann (1343–1360) ## [[Meinhard III]] (1344–1363) ## tütar ## tütar == Viited == {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= Vakantne<br>eelmine tiitli kandja<br>[[Heinrich II (Brandenburg)|Heinrich II]] | nimi= [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] ja [[Lausitzi mark]]krahv | aeg= 1323–1351 | järgnev= [[Ludwig VI (Baieri)|Ludwig VI Roomlane]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] | nimi= [[Baieri valitsejate loend|Baieri hertsog]]<br>koos [[Stephan II (Baieri)|Stephan II]], [[Wilhelm I (Baieri)|Wilhelm I]], [[Albrecht I (Baieri)|Albrecht I]], [[Ludwig VI (Baieri)|Ludwig VI]] ja [[Otto V (Baieri)|Otto V]] | aeg= 1347–1349 | järgnev= Jagunemine }} {{eelnev-järgnev | eelnev= Uus tiitel | nimi= [[Baieri valitsejate loend|Ülem-Baieri hertsog]]<br>koos [[Ludwig VI (Baieri)|Ludwig VI]] ja [[Otto V (Baieri)|Otto V]] | aeg= 1349–1361 | järgnev= [[Meinhard III|Meinhard (III)]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Margarethe Tiroolist|Margarethe]] | nimi= [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahv]]<br>koos Margarethega | aeg= 1342–1361 | järgnev= [[Meinhard III|Meinhard (III)]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Wittelsbachid]] [[Kategooria:Brandenburgi markkrahvid]] [[Kategooria:Baieri hertsogid]] [[Kategooria:Sündinud 1315]] [[Kategooria:Surnud 1361]] 5pfvaik23m0elxgvstsif8llv5x65wd 0 588055 7170176 6835095 2026-06-10T12:40:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7170176 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Amarandipunane |hex=91283B|tekstivärv=white |r=145|g=40|b=59| |h=349|s=72|v=57 |cmyk=CMYK|c=0|m=72|y=59|k=43 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Amaranth (HTML) |hex=E52B50|tekstivärv=white |r=229|g=43|b=80| |h=348|s=81|v=90 |cmyk=CMYK|c=0|m=81|y=65|k=10 |allikas=htmlcsscolor.com }} '''Amarandipunane''' on [[lilla]]ka varjundiga ja kergelt [[pruun]]ika poole kalduv tume[[punane]] [[värvitoon]], mis vastab [[õistaim]]e [[rebashein]]a ehk [[amarant|amarandi]] (''Amaranthus'') õite värvusele. Värvus on karakterilt soe ja sametine, see seostub võimsuse, külluse ja luksuslikkusega. Värvitooni, mis on [[karmiinpunane|karmiinpunasest]] pruunikam, on kirjeldatud ka heleda [[bordoopunane|bordoopunasena]]<ref>{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/amarante |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-22 |arhiivimisaeg=2020-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200722110022/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/amarante |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Pildid == <gallery> 20141108Amaranthus caudatus2.jpg|Õitsev ''Amaranthus caudatus'' Amaranthus tricolor0.jpg|Rebashein ''Amaranthus tricolor'' Docteurs-SorbonneUniversités-13.jpg|[[Sorbonne'i ülikool]]i doktorid talaarides K.u.k. Farbenkastl 1912 (1).png|1867. aasta Austria-Ungari sõjaväemundrite värvinäidised 1912. aasta väljaandes - amarandipunane ülal paremal </gallery> == Variatsioonid == [[Veebivärv]] ''Amaranth'' on [[Fuksiapunane|fuksiapunast]] meenutav erepunane värvitoon<ref>https://www.htmlcsscolor.com/hex/E52B50</ref>. == Kasutamine == [[Prantsusmaa]] ülikoolisüsteemis eristab traditsioonilisi teaduskondasid ([[teoloogia]], [[õigusteadus]], [[meditsiin]], [[täppisteadused]], [[loodusteadused]], [[humanitaaria]]/[[kunst]]id) [[talaar]]i värvus ja täppisteaduste teaduskonna (''Sciences exactes et expérimentales'') talaari värvus on amarandipunane<ref>{{Netiviide |url=https://www.honorys.com/fr/doctoral/francaise |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-22 |arhiivimisaeg=2020-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200722120532/https://www.honorys.com/fr/doctoral/francaise |url-olek=ei tööta }}</ref>. 1878. aastal Prantsusmaal ilmunud põhjalik käsiraamat [[liturgiline riietus|liturgilise riietuse]] kohta märgib, et punane toon, mida kannavad [[piiskop]]id, peab erinema [[kardinal]]ide [[sarlakpunane|sarlakpunasest]] ja olema tume [[Purpurpunane|purpurjas]] amarandi- või [[karmiinpunane]]<ref>[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k3743658/f539.image X. Barbier de Montault. Traité pratique de la construction, de l'ameublement et de la décoration des églises, selon les règles canoniques et les traditions romaines, avec un appendice sur le costume ecclésiastique. Pariis, 1878. lk 536]</ref>. Värvus arvatakse olevat kehtestatud juba alates [[6. sajand]]ist ja eristab tänapäeval piiskoppe [[monsenjöör]]i autiitli kandjatest, kes kannavad [[piiskopililla]]t<ref>[https://yeahcatholic.com/how-to-differentiate-between-a-monsignor-a-bishop-and-a-cardinal/ E. Obikeze. How to differentiate between a Monsignor, a Bishop and a Cardinal – yeahcatholic.com]</ref>. Mõnikord käsitletakse amarandipunast piiskoppide ja peapiiskoppide mitte-liturgilise lillana<ref>[https://www.catholic.org/clife/lcolors.php Liturgical colors. - Catholic Online]</ref>. Amarandi või amarantvärvi nime kannab punakaspruun [[asovärv]] [[E123]], mida kasutatakse toiduainetetööstuses ja farmaatsias<ref>http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/14207/</ref>. == Viited == {{viited}} {{punased värvitoonid}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] pplgxxvpeaxv7wcwm1qellzx42dd2tb 0 595466 7170576 7091330 2026-06-11T07:33:24Z Kuriuss 38125 7170576 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} [[File:Vasili Vereshchagin.jpg|thumb|Vassili Vereštšagin]] '''Vassili Vassiljevitš Vereštšagin''' ({{Keel-ru|Василий Васильевич Верещагин}}; [[26. oktoober]] [[1842]] [[Tšerepovets]], [[Novgorodi kubermang]] – [[13. aprill]] [[1904]] [[Port Artur]], [[Kvantungi oblast]]) oli vene [[maalikunstnik]] ja literaat, üks kuulsamaid Venemaa [[sõjamaal]]ijaid ja ühtlasi üks esimesi vene kunstnikke, keda tunti laialdaselt ka välismaal. Tema maalitud stseenide realistlikkus on viinud selleni, et suurt hulka tema teoseid ei ole kunagi trükitud ega ka näitustel eksponeeritud.<ref name="Kowner">Kowner, '' Historical Dictionary of the Russo-Japanese War'', p. 408.</ref> == Õpinguaastad == Vereštšagin sündis 1842. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaal]] [[Novgorodi kubermang]]us [[Tšerepovets]]is peres, kus lisaks temale kasvas veel kolm venda. Tema isa oli aadlikust mõisaomanik, ema seevastu pärines lihtsast [[Tatarlased|tatari]] perekonnast. {{Sfn|Chisholm|1911}} <ref>Heather S. Sonntag, ''Tracing the Turkestan Series – Vasily Vereshchagin's Representations of Late-19th-century Central Asia'', University of Wisconsin-Madison (2003), p. 18</ref><ref>Vladimir Visson, ''Portraits of Russian Painters'', V. Visson (1987), p. 72</ref> Kaheksa-aastaselt saadeti ta [[Puškin|Tsarskoe Selosse]] alaealistele mõeldud Aleksandri kadetikorpusse (''Александровский кадетский корпус для малолетних сирот''). Kolm aastat hiljem astus ta [[Peterburi]]s [[Mereväe kadetikorpus|mereväe kadetikorpusse]]. 1858. aastal tegi ta, teenides fregatil Kamtšatka, oma esimese reisi [[Taani]], [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaale]] ja [[Egiptuse ejalett|Egiptusse]].<ref name="EB1911">{{EB1911|inline=y|wstitle=Vereshchagin, Vassili Vassilievich|volume=27|page=1021}}</ref> Vereštšagin lõpetas merekooli oma kursuse parimana, sai mitšmani auastme, kuid lahkus kohe teenistusest, et hakata õppima joonistamist [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemias]] (1860–1863). 1864. aastal jätkas ta õpinguid [[Pariis]]is [[Jean-Léon Gérôme]]'i juures.<ref name="EB1911" /> == Reisid Kesk-Aasias == 1866. aastal eksponeeris Vereštšagin [[Salong (Pariis)|Pariisi salongis]] joonistust "Duhhoboorid laulavad psalme". 1867. aastal võttis Vereštsagin vastu Turkestani kindralkuberneri [[Konstantin von Kaufmann|Konstantin von Kaufmanni]] kutse asuda tema teenistusse. Kangelaslikkuse eest [[Samarkandi piiramine (1868)|Samarkandi piiramisel]] 2.–8. juunil 1868 teenis [[Georgi rist|Georgi risti]] 4. klassi, mida kandis uhkusega. {{Sfn|Chisholm|1911}} Vereštšagin rändas sel ajal palju: 1868. aasta lõpus naasis ta Peterburi, 1869. aastal siirdus Pariisi, hiljem samal aastal tagasi Peterburi ning 1869. aasta lõpus uuesti Siberi kaudu tagasi Turkestani. 1871. aastal rajas Vereštšagin ateljee [[München]]isse. 1873. aastal koostas [[London]]i [[Kristallpalee]]s oma teostest isikunäituse, millele on hiljem viidatud kui tema "Turkestani sarjale". 1874. aastal esines ta näitusega Peterburis, kus kaht tema maali keelduti näitamast põhjusel, et need "kujutasid Venemaa sõjaväge halvas valguses".<ref name="EB1911" /> 1874. aasta lõpus alustas Vereštšagin kaheaastast ringreisi [[Himaalaja]]s, [[Briti India|Indias]] ja [[Tiibet]]is ning naasis Pariisi 1876. aasta lõpus. [[File:Apotheosis.jpg|pisi|"Sõja apoteoos"]] <gallery heights="140" mode="packed"> Fail:Wassilij Wassiljewitsch Wereschtschagin 001.jpg|"[[Derviš|Dervišid]] pidulikus riietuses" (1869–1870) Fail:Продажа ребенка-невольника.jpg|"Lapsorja müümine" (1872) Fail:Мулла Рахим и мулла Керим по дороге на базар ссорятся.jpg|"Mulla Rahim ja mulla Kerim tülitsevad teel basaarile" (1873) Fail:1872 Vereshchagin Triumphierend anagoria.JPG|"Nad on võidukad" (1872) Fail:1872 Vereshchagin Praesentation der Trophaeen anagoria.JPG|"Trofeede esitlus" (1872) Fail:Факир.jpg|"Fakiir" (1874–1876) </gallery> == Vene-Türgi sõda == [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja (1877–1878)]] alguses lahkus Vereštšagin Pariisist ja naasis teenistusse Vene Keiserlikus armees. Osales [[Šipka kuru]] ületamisel ja [[Pleveni lahing|Pleveni piiramisel]], kus langes ka kunstniku vend Sergei Vereštšagin. [[Doonau]] dessandi ettevalmistamisel sai [[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]] lähedal ohtlikult haavata. Sõja lõpupoole teenis ta kindral [[Mihhail Skobelev]]i sekretärina [[San Stefano leping|San Stefanos]].<ref name="EB1911" /> == Maailmakuulsus == Pärast sõda suundus Vereštšagin jälle [[München]]isse, kus maalis sõjapilte nii kiires tempos, et teda süüdistati assistentide kasutamises. Tema piltide sensatsioonilisus ja õpetlik eesmärk edendada rahu sõjakoleduste näitamise kaudu, meelitasid 1881. aastal tema näitusele Pariisis suure hulga sellist publikut, keda tavaliselt kunst ei huvita. Sama kordus [[London]]is, [[Berliin]]is, [[Dresden]]is, [[Viin]]is ja teistes linnades.<ref name="EB1911" /> [[Fail:Vasily_Vereshchagin_(Russian,_1842-1904)._The_Road_of_the_War_Prisoners,_1878-1879.jpg|vasakul|pisi|"Sõjavangide tee" (1878–1879). Brooklyni muuseum]] Aastatel 1882–1883 rändas Vereštšagin taas Indias. [[Briti India|Briti Indias]] maalis ta mitu imperialistlikku võimu kujutavat stseeni. Tema eepiline "Walesi printsi rongkäik Jaipuris 1876. aastal" on väidetavalt maailma suuruselt kolmas maal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160824205031/http://www.tribuneindia.com/2001/20011104/spectrum/travel.htm ''The Sunday Tribune'' – Spectrum – Travel] at www.tribuneindia.com</ref> Tema maalisari, mis koosnes kolmest pildist ("Roomlaste ristilöömine", "Hindude mässu mahasurumine inglaste poolt" ja "Nihilistide hukkamine Peterburis"), tekitas palju poleemikat.<ref name="EB1911" /> Pildil "Hindude mässu mahasurumine inglaste poolt" kujutati ''[[sepoy]]''<nowiki/>'de hukkamist, kus hukatav oli seotud suurtükitoru ette. Vereštšagini kriitikud väitsid, et selliseid hukkamisi viidi läbi üksnes [[1857. aasta India mäss|1857. aasta India mässu]] ajal, maalil olid kujutatud aga 1880. aastate sõdurid, nagu olnuks selline tapmisviis kasutusel ka hiljem. Fotograafilise stiili tõttu võis jääda mulje, et maal kujutab endast reaalse sündmuse erapooletut salvestist. 1887. aastal kaitses Vereštšagin end ajakirjas The Magazine of Art, väites, et kui toimuks veel üks ülestõus, kasutaksid britid seda meetodit taas.<ref>{{Cite journal|url=https://archive.org/details/magazineofart11londuoft/page/9|title=Art in December: M. Verestchagin on his Critics – Art and Politics|publisher=Cassell|journal=The Magazine of Art|volume=11|page=ix (following p. 430)|date=1878–1904|series=November 1887 – October 1888}}</ref> [[Fail:Vereshchagin-Blowing_from_Guns_in_British_India.jpg|pisi|"Hindude mässu mahasurumine inglaste poolt" (1884)]] 19. sajandi lõpupoole oli Vereštšagin tuntuks saanud mitmel pool maailmas; tema nimi käis korduvalt läbi nii Euroopa kui ka Ameerika ajakirjandusest. Erinevalt teistest tolleaegsetest lahingumaalidest, kus näidati sõda kui mingit paraadi, kujutasid Vereštšagini teosed graafiliselt sõja kõiki koledusi. 1884. aasta reisil [[Süüria]]sse ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiinasse]] valmisid Vereštšaginil rohkelt vaidlusi põhjustanud [[Uus Testament|Uue Testamendi]] ainelised teosed.<ref name="EB1911" /> Poleemikat põhjustas Kristuse liig realistlik kujutamine. Öeldi, et pildid on vulgaarsed ja rõhutavad liigselt Kristuse [[Semiidid|semiidi]] päritolu.  [[1812. aasta isamaasõda]] kujutav maalisai "1812" on inspireeritud [[Lev Tolstoi|Lev]] [[Lev Tolstoi|Tolstoi]] [[Sõda ja rahu|"Sõjast ja rahust"]]. See on maalitud 1893. aastal [[Moskva]]s, kuhu kunstnik oli lõpuks elama asunud.<ref name="EB1911" /><ref>{{Cite book|last=Verestchagin|first=Vassili|year=1899|title="1812" Napoleon I in Russia; with an Introduction by R. Whiteing|publisher=William Heinemann|location=London|accessdate=14.08.2018|url=https://archive.org/stream/1812napoleoniinr00vere#page/n7|via=Internet Archive}}</ref> == Viimased eluaastad == [[Esimene Hiina-Jaapani sõda|Esimese Hiina-Jaapani sõja]] ajal aastatel 1894–1895 viibis Vereštšagin Kaug-Idas. 1900. aasta [[Rusikavõitlejate mäss|Yihetuani ülestõusu]] ajal ja viibis ta Vene vägedega [[Mandžuuria]]s. {{Sfn|Chisholm|1911}} 1901. aastal külastas [[Filipiinid|Filipiine]], 1902. aastal [[USA]]-d ja [[Kuuba]]t ja 1903. aastal [[Jaapan]]it. [[Fail:Vasily Vereshchagin - Letter to the mother - from the series dedicated to the Philippine-American War in 1898-1899.jpg|pisi|"Kiri emale" (1901) [[Hispaania-Ameerika sõda|Hispaania-Ameerika sõja]] teemalisest sarjast]] [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] ajal kutsus admiral [[Stepan Makarov]] Vereštšgini [[Soomuslaev Petropavlovsk|soomuslaeva Petropavlovsk]] pardale. 13. aprillil 1904 sõitis laev [[Lüshun|Port Arturisse]] naastes kahe miini otsa ja uppus koos suurema osaga meeskonnast. Hukkusid nii admiral Makarov kui ka Vereštšagin. Vereštšagini viimane teos – pilt sõjanõukogust, mille eesistuja oli admiral Makarov – leiti pärast õnnetust peaaegu kahjustusteta.<ref name="EB1911" /><ref>[http://www.artdaily.org/index.asp?int_sec=11&int_new=36558 "State Historical Museum Opens 'The Year 1812 in the Paintings by Vasily Vereshchagin',"] ''Art Daily, March 11, 2010; [https://timesmachine.nytimes.com/timesmachine/1905/08/30/101366336.pdf "War Lasted 18 Months ... Russian Miscalculation,"] ''New York Times,'' August 30, 1905.''</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * Tema nime kannavad [[Vereštšagino]] linn [[Permi krai|Permi krais]] ning [[väikeplaneet]] [[3410 Vereštšagin]], mille avastas [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] astronoom [[Ljudmila Žuravljova]] 1978. aastal.<ref>{{Cite book|last=|year=|title=Directory of Minor Plant Names|publisher=|isbn=|url=https://books.google.com/books?q=3406+Omsk+1969}}</ref> * Tšerepovetsis kannavad Vereštšagini nime tänav, tema majamuuseum ja monument. *Vereštšagini tänav on ka [[Lomonossov|Lomonossovis]], [[Kiiev|Kiievis]], [[Voronež|Voronežis]], [[Dnipro|Dnipros]], [[Jekaterinburg|Jekaterinburgis]], [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Zaporižžja|Zaporižžjas]]. * Ta on [[Tšehhi]] rokklaulja [[Aleš Brichta]] kauge sugulane. Vereštšagini maali "Sõja [[apoteoos]]" on Tšehhi ''heavy metal'' bänd [[Arakain]] kasutanud oma albumi "Farao" kaanepildina. == Galerii == <gallery heights="140" mode="packed"> Fail:Winners, by Vasily Vereshchagin (1878).jpg|"Võitjad" Fail:Wassilij Wassiljewitsch Wereschtschagin 002.jpg|"Üllatusrünnak" Fail:After the attack. Plevna, 1877-1878.jpg|"Pärast rünnakut" Fail:1878 Vereshchagin Schlachtfeld am Schipkapass anagoria.JPG|"Šipka lahinguväli" Fail:Artlib gallery-13875-o.jpg|"Langenud. Reekviem" </gallery> {{tõlgitud leht|en|Vasily Vereshchagin|versioon=962500389|kohalik_versioon=5769886|väike=}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Vereštšagin, Vassili}} [[Kategooria:Venemaa kunstnikud]] [[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1842]] [[Kategooria:Surnud 1904]] 7eswhpn8s28ynm53vc7a8lgc8fww6qq 1 597554 7170600 5785374 2026-06-11T08:48:55Z ~2026-34192-81 231420 /* */ Vastus 7170600 wikitext text/x-wiki "Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija" Minu meelest oli ta saksa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. detsember 2020, kell 22:20 (EET) :Tere, :Palun võimalusel üle vaadata sünnidaatumid, sest minu meelest on all toodud allikas selle isiku sünnidaatum juba antud uue kalendri põhjal. :Raamatus "Eesti biograafiline leksikon" peatoimetaja: Prof. A. Cederberg, mis on välja antud K./Ü. LOODUS, Tartus 1926-1929. Ütleb: / .. BROTZE, Johann Christoph, sünd. 12. IX 1742 ukj. Görlitzis, .../ [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-34192-81|&#126;2026-34192-81]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-34192-81|arutelu]]) 11. juuni 2026, kell 11:48 (EEST) nfxhbmur5htru98297pohe8j3t8ubkq 0 600045 7170373 7094899 2026-06-10T18:43:40Z Velirand 67997 7170373 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast ametiisik | pilt = Kristo Enn Vaga RK23.jpg | pildiallkiri = Kristo Enn Vaga 2023. aastal. | amet = [[XV Riigikogu]] liige | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2017–) | ametiajaalgus = 2023 }} '''Kristo Enn Vaga''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1997]] [[Tallinn]]as)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> on [[Eesti]] võidusõidurattur ja [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Riigikogu liikmed |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> == Haridus == [[Audentese Spordigümnaasium]] 2016; [[Tallinna Ülikool]] 2020– , haldus- ja ärikorraldus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> == Jalgratturikarjäär == 2014. aastal tuli Kristo Enn Vaga Eesti juunioride meistriks maanteesõidus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2014-06-28 |pealkiri=Meesjuunioride Eesti meistrivõistluste grupisõidu võitis Kristo Enn Vaga |url=https://sport.err.ee/56597/meesjuunioride-eesti-meistrivoistluste-grupisoidu-voitis-kristo-enn-vaga |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2015. aastal sai ta teist aastat juuniorides Eesti meistrina teise ja Euroopa meistrivõistlustel üheksanda koha. Prantsusmaal saavutas ta juunioride PACA tuuril Mont Faroni etapil kuuenda koha.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-24 |pealkiri=Kristo Enn VAGA - Coureurs |url=https://www.directvelo.com/coureur/14707/kristo-enn-vaga |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=DirectVelo |keel=fr-FR}}</ref> Hooajaks 2016 sõlmis ta lepingu riiklikus divisjonis mängiva Prantsuse klubiga Charvieu-Chavagneux Isère Cyclisme. Sellega saavutas ta mitu aukohta, saades viienda nokturni Nocturne de Montrevel-en-Bresse, seitsmes etapp Tour de Côte-d'Oris ja kaheksas Critérium de Briennonis. Oma kodumaal saavutas ta eliidi seas Eesti meistrivõistlustel seitsmenda koha. Seejärel värvati ta 2017. aastal UC Monaco2 klubisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebooki sisselogimine |url=https://www.facebook.com/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fspordipartner%2Fposts%2F1259892227406684%2F |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Facebook |keel=et}}</ref> == Poliitika == Aastal 2017 astus Kristo Enn Vaga [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liikmeks<ref>{{Netiviide |pealkiri=e-Äriregister – |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=kristo+enn+vaga |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>, peagi liikus ta erakonna noortekokku ning sai 2017. aastal selle peasekretäriks. Aastal 2020 valiti ta [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reforminoorte]] esimeheks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-11 |pealkiri=Reforminoorte juhid läbi aegade - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/koosseisud/ |vaadatud=2023-06-24 |keel=en |arhiivimisaeg=2023-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230624101815/https://reforminoored.ee/koosseisud/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on ka Kristiine linnaosakogu esimees ja oli [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] Reformierakonna kampaaniajuht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kristo Enn Vaga {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/haabersti-pohja-tallinn-ja-kristiine/kandidaat/kristo-enn-vaga/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Riigikogu valimised 2023 |keel=et}}</ref> Ta kandideeris 2023. aasta valimistel [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 592 häält ning osutus kompensatsioonimandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigikogus on ta liige [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjonis]] ja [[Riigikogu riigikaitsekomisjon|Riigikaitse komisjonis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 181 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Alates 7. novembrist 2025 on Vaga [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] peasekretär. Reformierakonna juhatus kinnitas Vaga ametisse nimetamise, andes rolli üle seniselt peasekretärilt [[Timo Suslov|Timo Suslovilt]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Reformierakonnal on uus peasekretär: ametisse asub Riigikogu liige Kristo Enn Vaga {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/reformierakonnal-on-uus-peasekretar-ametisse-asub-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga/ |vaadatud=2026-02-18 |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema abikaasa on Stinne Vaga. Neil sündis 2021. aastal tütar Emma. Nad abiellusid 2023. aasta 20. juulil [[Jõelähtme golfikeskus|Jõelähtme golfikeskuses]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. juuli 2023 |pealkiri=Hõissa pulmad! Riigikogu liige Kristo Enn Vaga pani tütre emaga leivad ühte kappi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120218572/hoissa-pulmad-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga-pani-tutre-emaga-leivad-uhte-kappi |vaadatud=2023-07-22 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Vaga, Kristo Enn}} [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 9h8s2f120ylqrap3eml47eti6dcm6m9 0 601633 7170376 7157537 2026-06-10T18:49:06Z Velirand 67997 7170376 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | amet = [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 27. jaanuaril 2021 | alma_mater = [[Sisekaitseakadeemia]] (2004) | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2013–) }} '''Timo Suslov''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1981]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] politseinik ja poliitik, [[2013]]. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige, Riigikogu [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu|XV]] koosseisu liige, [[Balti Assamblee]] president. == Haridus == Ta lõpetas 1999. aastal [[Keila Gümnaasium]]i ja 2004. aastal [[Sisekaitseakadeemia]] politseinikuna. == Töökäik == 1999. aastal oli ta [[Keila]] Linnavalitsuse spordinõuniku abi. Aastatel [[2004]]–[[2008]] oli ta [[Põhja Politseiprefektuur]]i kriminaalpolitseinik, [[2008]]–[[2009]] korrakaitsepolitseinik, [[2009]]–[[2012]] konstaablijaoskonna juht. Aastatel [[2012]]–[[2021]] oli ta Keila abilinnapea. Aastatel [[2013]] ja [[2017]] valiti ta Keila Linnavolikokku. == Poliitiline tegevus == Seoses Riigikogu liikme [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asus Timo Suslov Kaja Kallase asendusliikmena 27. jaanuaril 2021 tööle [[XIV Riigikogu]] liikmena. Ta nimetati 2022. aasta mais Eesti Reformierakonna peasekretäriks. 22. oktoobril 2025, mõned päevad pärast [[2025. aasta KOV valimised|KOV valimisi]], kus Reformierakonda toetas vaid 10% hääletanutest, teatas ta erakonna juhatusele, et paneb peasekretäri ameti maha. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 1033 häält ning osutus valituks. Novembris 2024 süüdistati teda meedias selle eest, et ta tekitas samuti Reformierakonda kuuluvale töötule vennale Tanel Suslovile "sooja ametikoha" Keila tervisekeskuse juhatuses.<ref>Viita-Neuhaus, A. (2024, november 26). Vennaarm Keilas: Reformierakonna peasekretär Timo Suslov tekitas töötule vennale sooja ametikoha?. [[Postimees]]. [https://www.postimees.ee/8142185/vennaarm-keilas-reformierakonna-peasekretar-timo-suslov-tekitas-tootule-vennale-sooja-ametikoha]</ref> Suslov kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Keilas, kogus 41 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== *2019 [[Harjumaa teenetemärk]] == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on kaks poega. Tema hobid on tervisesport ja korvpall. Tema kaksikvend [[Tanel Suslov]] on korvpallikohtunik.<ref>https://www.esbl.ee/biograafia/Tanel_Suslov</ref> ==Viited== {{viited}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Suslov, Timo}} [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] eu2f9419ci0co2vxu9tler5hxtriu6f 0 601866 7170298 7145135 2026-06-10T17:54:01Z Sjur 66496 7170298 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Andrei Mjagkov''' ([[vene keel]]es Андрей Васильевич Мягков; [[8. juuli]] [[1938]] [[Leningrad]] – [[18. veebruar]] [[2021]] [[Moskva]]) oli vene teatri- ja filminäitleja, kelle tuntuim roll on Ženja Lukašin [[Eldar Rjazanov]]i komöödiafilmis "[[Saatuse iroonia ehk Hüva leili!]]" (1976). Lapsena elas ta üle [[Leningradi blokaad]]i. Peamiselt oli ta komöödianäitleja, kuid tal on ka suuri dramaatilisi rolle, nagu Aljoša [[Ivan Põrjev]]i lavastatud filmis „[[Vennad Karamazovid]]” ja Aleksei [[Vladimir Bassov]]i filmis „[[Turbinite päevad]]”. 1965. aastal lõpetas ta [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i ning asus tööle teatri [[Sovremennik]] näitlejana. Üldrahvaliku tuntuse tõi talle 1976. aastal valminud mängufilm "Saatuse iroonia ehk Hüva leili!", milles mängitud peaosalise Ženja Lukašini rolli eest tunnistati ta NSV Liidu aasta parimaks näitlejaks ja anti riiklik preemia. Seejärel [[1977]]. aastal valminud filmis "Armastus tööpostil" mängis ta Anatoli Novoseltsevit. Aastail 1977–1987 töötas ta [[Moskva Kunstiteater|Moskva Akadeemilises Kunstiteatris]] ning 1987. aastast surmani oli ta [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater|Moskva A. Tšehhovi nimelise Kunstiteatri]] näitleja. Ta oli ka kolme kriminaalromaani autor ja tegeles maalimisega. Andrei Mjagkov suri 83-aastaselt [[südamepuudulikkus]]e tagajärjel.<ref>{{Netiviide |url=https://ria.ru/20210220/myagkov-1598421894.html |pealkiri=Стали известны обстоятельства смерти Андрея Мягкова |väljaanne=Ria novosti |vaadatud=14.03.2021}}</ref> Tema ärasaatmine toimus 20. veebruaril [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater|Tšehhovi-nimelises Moskva Kunstiteatris]] ning ta maeti [[Trojekurovo kalmistu]]le.<ref>{{Netiviide |url=https://ria.ru/20210220/myagkov-1598342458.html |pealkiri=Андрея Мягкова похоронили на Троекуровском кладбище |väljaanne=Ria novosti |vaadatud=14.03.2021}}</ref> ==Tunnustus== * [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] ([[1976]]) * [[Vene NFSV rahvakunstnik]] ([[1986]]) * [[NSV Liidu riiklik preemia]] ([[1977]]) * [[Vene NFSV riiklik preemia]] ([[1979]]) * [[Austuse orden]] ([[1998]]) * orden [[Teenete eest Isamaa ees]] IV järk ([[2003]]) * [[Sõpruse orden (Venemaa)|Sõpruse orden]] ([[2013]]) * orden [[Teenete eest Isamaa ees]] III järk ([[2019]]) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|0616556}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Mjagkov, Andrei}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 7r6fuuxv14gdew16sotyz3wnnvpfcku 7170300 7170298 2026-06-10T17:54:33Z Sjur 66496 /* Välislingid */ 7170300 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Andrei Mjagkov''' ([[vene keel]]es Андрей Васильевич Мягков; [[8. juuli]] [[1938]] [[Leningrad]] – [[18. veebruar]] [[2021]] [[Moskva]]) oli vene teatri- ja filminäitleja, kelle tuntuim roll on Ženja Lukašin [[Eldar Rjazanov]]i komöödiafilmis "[[Saatuse iroonia ehk Hüva leili!]]" (1976). Lapsena elas ta üle [[Leningradi blokaad]]i. Peamiselt oli ta komöödianäitleja, kuid tal on ka suuri dramaatilisi rolle, nagu Aljoša [[Ivan Põrjev]]i lavastatud filmis „[[Vennad Karamazovid]]” ja Aleksei [[Vladimir Bassov]]i filmis „[[Turbinite päevad]]”. 1965. aastal lõpetas ta [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i ning asus tööle teatri [[Sovremennik]] näitlejana. Üldrahvaliku tuntuse tõi talle 1976. aastal valminud mängufilm "Saatuse iroonia ehk Hüva leili!", milles mängitud peaosalise Ženja Lukašini rolli eest tunnistati ta NSV Liidu aasta parimaks näitlejaks ja anti riiklik preemia. Seejärel [[1977]]. aastal valminud filmis "Armastus tööpostil" mängis ta Anatoli Novoseltsevit. Aastail 1977–1987 töötas ta [[Moskva Kunstiteater|Moskva Akadeemilises Kunstiteatris]] ning 1987. aastast surmani oli ta [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater|Moskva A. Tšehhovi nimelise Kunstiteatri]] näitleja. Ta oli ka kolme kriminaalromaani autor ja tegeles maalimisega. Andrei Mjagkov suri 83-aastaselt [[südamepuudulikkus]]e tagajärjel.<ref>{{Netiviide |url=https://ria.ru/20210220/myagkov-1598421894.html |pealkiri=Стали известны обстоятельства смерти Андрея Мягкова |väljaanne=Ria novosti |vaadatud=14.03.2021}}</ref> Tema ärasaatmine toimus 20. veebruaril [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater|Tšehhovi-nimelises Moskva Kunstiteatris]] ning ta maeti [[Trojekurovo kalmistu]]le.<ref>{{Netiviide |url=https://ria.ru/20210220/myagkov-1598342458.html |pealkiri=Андрея Мягкова похоронили на Троекуровском кладбище |väljaanne=Ria novosti |vaadatud=14.03.2021}}</ref> ==Tunnustus== * [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] ([[1976]]) * [[Vene NFSV rahvakunstnik]] ([[1986]]) * [[NSV Liidu riiklik preemia]] ([[1977]]) * [[Vene NFSV riiklik preemia]] ([[1979]]) * [[Austuse orden]] ([[1998]]) * orden [[Teenete eest Isamaa ees]] IV järk ([[2003]]) * [[Sõpruse orden (Venemaa)|Sõpruse orden]] ([[2013]]) * orden [[Teenete eest Isamaa ees]] III järk ([[2019]]) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} * {{imdb nimi|0616556}} {{JÄRJESTA:Mjagkov, Andrei}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2021]] cgv30med8t1vr1un619u44j7x9odbzc 0 603271 7170452 5840016 2026-06-10T20:22:39Z Sjur 66496 7170452 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kyle Bartley SUFC Jon Candy Owned Image.png|pisi|Kyle Bartley 2010. aastal [[Sheffield United]]i särgis]] '''Kyle Louis Bartley''' (sündinud [[22. mai]]l [[1991]] [[Stockport]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängis [[keskkaitsja]]na. Ta alustas klubikarjääri [[Arsenal FC|Arsenalis]], millega liitus 2007. aastal. Arsenali põhimeeskonnas tegi ta ainsas mängu 2009. aasta detsembris [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril [[PAE Olympiakós]]e vastu. 2010. aastal mängis ta Arsenalist laenul Inglismaa esiliiga klubis [[Sheffield United]]. 2011. aasta jaanuaris läks ta laenule Šotimaa kõrgliiga klubisse [[Rangers FC|Rangers]]. 2012. aasta augustis sõlmis Barley lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga [[Swansea City]]. Hooaja 2013–14 esimeses pooles mängis ta laenul [[Birmingham City]]s ja hooajal 2016–17 [[Leeds United]]is. 2018. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu [[West Bromwich Albioniga]]. Bartley lõpetas oma jalgpallurikarjääri 2025. aastal põlvevigastuse tõttu.<ref> {{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/kyle-bartley-announces-retirement|title=Kyle Bartley announces retirement|website=www.wba.co.uk|accessdate=10 June 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Barley, Kyle}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]] [[Kategooria:Rangers FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Leeds United FC jalgpallurid]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] tmag5biigrywjz380m6x0g2qrpm2a5c 0 603575 7170321 6152323 2026-06-10T18:06:47Z Sjur 66496 7170321 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Elisabeth Cornelia "Els" Vader''' (abielus '''Scharn''') ([[24. september]] [[1959]] [[Vlissingen]] – [[8. veebruar]] [[2021]]) oli Hollandi sprinter. 1985. aastal sai ta Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus pronksmedali naiste 200 meetri jooksus. [[Pilt:Els Vader 1980.jpg|pisi|vasakul|Els Vader 1980]] {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Vader, Els}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 9ex0xgbtnm7acwkwd6r67pad9j2whvx 0 607555 7170204 7008531 2026-06-10T13:48:54Z Arrow&Deck 205707 Muutsin sõnastust ja lisasin pildi lipust 7170204 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}{{keeletoimeta}} [[Fail:Aromantic Pride Flag.svg|pisi|Aromatilise uhkuse lipp]] '''Aromantilisus''' lühendatuna '''aro''' on [[romantiline orientatsioon]], mida iseloomustab [[romantiline külgetõmme|romantilise külgetõmbe]] puudumine, vähesus või selle esinemine ainult teatud tingimustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sõnastik {{!}} Eesti LGBT Ühing |url=https://www.lgbt.ee/sonastik |vaadatud=2024-06-26 |väljaanne=LGBT Ühing |keel=et}}</ref>. Aromantiline inimene võib olla nii [[Heteroseksuaalsus|hetero]]-, [[Homoseksuaalsus|homo]]-, [[Biseksuaalsus|bi]]-, [[Panseksuaalsus|pan]]- või [[Aseksuaalsus|aseksuaalne]] jne. Aromantilisuse vastand on [[alloromantilisus]]. == Aromantiline spektrum == Kuna aromantilisus eksisteerib spektrumil, siis on olemas palju erinevaid aromantilisi identideete. Allpool on loetelu tuntumatest. '''Aromantik''' - keegi, kes tunneb vähe või ei tunnegi romantilist külgetõmmet. '''Hallromantik''' - keegi, kes tunneb romantilist külgetõmmet harva, kindlatel tingimustel või viisil, mis erineb alloromantilisusest. '''Demiromantik''' - keegi, kes tunneb romantilist külgetõmmet alles siis, kui tal on tekkinud teise inimesega emotsionaalne side.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Identity Terminology – The Ace and Aro Advocacy Project |url=https://taaap.org/learn/identity-terminology/ |vaadatud=2024-06-26 |keel=en-US}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:LGBT]] sfeza7kspmclcfv58p06tzaw5giqz9b 0 609540 7170589 7083870 2026-06-11T08:07:05Z Kuriuss 38125 7170589 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} '''Sasuke Sarutobi''' on Jaapani kirjandusest pärit väljamõeldud tegelane. Oma kirjandusliku tausta järgi oli ta ninja, kes oli samurai Yukimura Sanada teenistuses ja juhtis sel ajal ka kümnest ninjast koosnevat gruppi Sanada Kümme Vaprat (真田十勇士, ''Sanada Jūyūshi,'' tuntud ka kui Sanada Kümme Kangelast). Tema nimi "Sarutobi" tähendab hüppavat ahvi ning on talle väidetavalt antud Yurkimura Sanada poolt. See nimi viitab Sasuke akrobaatilisele võimekusele võideldes. == Elukäik == Sasuke Sarutobi alustas väidetavalt oma ninja-treeningut juba kümne aasta vanuselt. Legendi järgi harjutas ta mõõgavõitlust puu otsas, kui temast möödus vana mees, kes tema harjutamise üle naeris ja ütles, et surnud vaenlasega ei ole mõtet võidelda. Tundes vanas mehes ära meisterliku mõõgavõitleja, palus Sasuke, et mees teda õpetaks. Hiljem tuli välja, et vana mees oli Haakunsai Tozawa, kes oli sel ajal tuntud ninja. Pärast oma treeningu lõpetamist asus Sasuke teenima [[Sanada klann|Sanada klanni]], kelle juhiks oli sel ajal Yukimura Sanada. Sasukest sai Sanada Kümne Vapra juht, see oli kümnest ninjast koosnev grupp, kes tegeles nii luuremissioonidega kui ka aktiivse lahingutegevusega. Osaka piiramisel osutus ninjade grupp lahingustrateegias oluliseks elemendiks, kuna nad tegelesid vaenlase järgi luuramisega ning tõid Sanada klannile siseinfot nende vastaste plaanide kohta. Ühelt selliselt luurekäigult on pärit ka lugu Sasuke surma kohta. Pärast vajaliku informatsiooni kogumist Tokugawa kindluse kohta märkasid teda kindluse valvurid. Nende eest põgenedes hüppas Sasuke üle kindluse seina ning jäi kinni karulõksu, mis teisel pool seina oli. Lõksust välja saamiseks amputeeris ta oma lõksus oleva jala, kuid kuuldes valvureid tulemas, mõistis ta, et põgenemine on võimatu ning sooritas enesetapu. <ref>{{Netiviide|url=https://www.wayofninja.com/sarutobi-sasuke-one-of-the-legendary-ten/|pealkiri=Sarutobi Sasuke, One Of The Legendary Ten|aeg=31. juuli 2020|vaadatud=23. 05. 2021}}</ref> == Kirjanduslik taust == Lood Sasuke Sarutobi kangelastegudest hakkasid levima 20. sajandi alguses, esimesena on teda mainitud lastele suunatud raamatusarjas "Tatsukawa Bunko" (Tachikawa taskuraamatud). See oli kirjanik Tamada Gyokushūsai (sünninimega Katō Manjirō) loodud raamatusari, mis kirjeldas erinevate ajalooliste ja väljamõeldud kangelaste seiklusi, milleks sageli saadi inspiratsiooni päriselt toimunud sündmustest. Raamatud olid kirjutatud kindlas stiilis, mis pidi lugejale jätma mulje, nagu keegi pigem jutustaks neile lugu, mitte nad ei loe ajaloolist raamatut. Sasuke Sarutobi ilmus esimest korda raamatusarja 40. väljaandes aastal 1913. Sasuke Sarutobi osutus lugejate hulgas populaarseks kangelaseks, kuna tegemist oli uut tüüpi ninjaga. Varem oli ninjasid kirjanduses kujutatud kui ebausaldusväärseid kurikaelu, kelle oskused kuulusid musta maagia valda. Sasuke Sarutobi muutis seda arusaama, kuna tema puhul oli pigem tegemist antikangelasega, kes kasutas küll kõiki ninjadele tüüpilisi oskuseid, kuid kasutas neid positiivsete tulemuste saavutamiseks. Pärast oma esimest ülesastumist esines Sasuke raamatusarjas kangelasena kuni 1920. aastate lõpuni ning tema populaarsus viitas ka Jaapani "ninjabuumi" algusele. Tema lood raamatusarjas ilmusid kuni aastani 1921, kui Tamada Gyokushūsai suri. Pärast seda kirjastus uusi lugusid enam välja ei andnud, trükkis vanu lugusid uuesti. See toimus kuni aastani 1945, kui õhurünnak Osakale hävitas suurema osa trükikojast. <ref>{{Netiviide|autor=Williams, Michael P.|url=https://uniqueatpenn.wordpress.com/2013/04/23/early-taisho-japanese-juvenile-pocket-fiction-tachikawa-bunko-and-its-imitators/|pealkiri=Early Taishō Japanese Juvenile Pocket Fiction: Tatsukawa Bunko and its Imitators|aeg=23. aprill 2013|vaadatud=23. 05. 2021}}</ref> Sasuke Sarutobi on loodud päriselt elanud ninjade eeskujul. Tema prototüüpideks on peetud järgmisi isikuid:<ref>{{Netiviide|url=https://www.bkrbudo.com/historical-models-of-sarutobi-sasuke/|pealkiri=Historical Models of Sarutobi Sasuke|aeg=20. august 2020|vaadatud=23. 05. 2021}}</ref> * Busuke Ibe, tema isa oli kohalik samurai Sadaifu Washio, kes elas Sanada klanni maadel. Ta oli spioon Sanada klanni jaoks, kes oma missioonide läbi viimiseks treenis erinevaid loomi, seal hulgas ka ahve, koeri ja tuvisid. Loomade tööks oli põhiliselt sõnumite kandmine. * Sasuke Kogetsu, Sandayu Momochi teenistuses olnud madalama astme agent. Ta oli eriti tuntud oma võitlusstiili poolest, mida on kirjeldatud kui akrobaatilist ning sisaldavat hüppamist. Tal oli ka hüüdnimi “Shimotsuke no Kizaru” (Shimotsuke Ahv). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]] [[Kategooria:Jaapani kultuur]] d88eg21l0c8po6outogd6k3otx5kr4c 0 612969 7170728 6711007 2026-06-11T10:34:46Z Sjur 66496 7170728 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Selemon Barega | pilt = Selemon Barega Oregon 2022.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Selemon Barega 2022. aasta MM-il | riik = Etioopia | sünniaeg = {{süv|2000|1|20}} | sünnikoht = [[Gurage tsoon]] | pikkus = 170 cm | kaal = 53 kg | spordiklubi = | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tōkyō]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|10 000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit|3000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit|3000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit|3000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2016 Bydgoszcz]]|5000 m}} {{MedalVõistlus|[[Noorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta noorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2017 Nairobi]]|3000 m}} }} '''Selemon Barega Shirtaga''' ([[amhara keel]]es ሰለሞን ባረጋ; sündinud [[20. jaanuar]]il [[2000]] [[Gurage tsoon]]is) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]]. 2016. aastal tuli ta [[5000 meetri jooks]]us juunioride maailmameistriks ja 2017. aastal [[3000 meetri jooks]]us noorte maailmameistriks. Tema esimesed täiskasvanute tiitlivõistlused olid [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlused]] [[London]]is, kus ta sai 5000 meetri jooksus viienda koha. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 3000 meetri jooksus hõbemedali. 2018. aastal tuli ta 5000 meetri jooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta hõbemedali. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tōkyō]]s tuli ta [[10 000 meetri jooks]]us olümpiavõitjaks. Ta sai sellega [[Miruts Yifter]]i, [[Haile Gebrselassie]] ja [[Kenenisa Bekele]] järel neljandaks etiooplaseks, kes on tulnud meeste 10 000 meetri jooksus olümpiavõitjaks. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta 3000 meetri jooksus esikoha ajaga 7.41,38. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta 10 000 meetri jooksus pronksmedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis Selemon 3000 meetri jooksus [[Josh Kerr]]i ja [[Yared Nuguse]]'i järel pronksmedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 10 000 meetri jooksus seitsmenda koha. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.32,97''' || [[25. september]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.27,16''' || [[5. mai]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.43,02''' <span style="color: " class="explain" title="Juunioride maailmarekord">JMR</span> || [[31. august]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''26.34,93''' || [[14. juuni]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Nerja]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''57.50''' || [[22. oktoober]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.32,97''' || [[17. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.25,82''' || [[6. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 10000 m jooksus}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad|Barega]] [[Kategooria:Sündinud 2000|Barega]] tfd6u8dfrntxlrmffqz92y2327af74b 0 613059 7170344 6638182 2026-06-10T18:18:08Z Sjur 66496 7170344 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Krõstsina Tsimanovskaja<br />Крысціна Ціманоўская | pilt = Krystsina_Tsimanouskaya_2019_Summer_Universiade.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = 2019. aasta universiaad [[Napoli]]s (esikoht 200&nbsp;m jooksus) | riik = Valgevene | sünniaeg = {{birth date and age|1996|11|19|df=yes}} | sünnikoht = [[Klimavičy]], [[Valgevene]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 168 cm | kaal = 61,5 kg | spordiala = [[jooksusprint]] | haridus = | spordiklubi = BFST Dynamo | treener = | isiklik_rekord = | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Krõstsina Tsimanovskaja''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1996]] [[Klimavičy]]s) on valgevene [[kergejõustiklane]], [[sprinter]].<ref name=bbc /> 2017. aastal võitis ta Euroopa kuni 23-aastaste meistrivõistlustel [[Bydgoszcz]]is [[100 meetri jooks]]us 11,54-ga hõbemedali. [[2019. aasta suveuniversiaad]]il [[Napoli]]s võitis ta [[200 meetri jooks]]us esikoha tulemusega 23,00. Tsimanovskaja kvalifitseerus osalema [[2021]]. aastal toimunud [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el 100 ja 200&nbsp;m jooksus, osales 100&nbsp;m eeljooksus, keeldus osalemast 4&nbsp;× 400&nbsp;m teatejooksus, toimetati Valgevene olümpiadelegatsiooni liikmete poolt sportlase tahte vastaselt 1. augustil 2021 [[Haneda lennujaam]]a, keeldus naasmast Valgevenesse, sportlase [[Varjupaik|varjupaigataotluse]] rahuldas [[Poola]], kuhu sportlane jõudis lennureisiga [[Austria]]st 4. augusti õhtul.<ref name=bbc /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=bbc>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-58081254 |title=Belarus sprinter Krystina Timanovskaya flies out of Japan |trans-title= |publisher=BBC News |date=4.08.2021 |access-date=4.08.2021 |language=en }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://worldathletics.org/athletes/belarus/krystsina-tsimanouskaya-14571586 Krõstsina Tsimanovskaja] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel * [https://sport.err.ee/1608295581/poola-andis-kodumaale-naasmisest-keeldunud-valgevenelannale-humanitaarviisa Poola andis kodumaale naasmisest keeldunud valgevenelannale humanitaarviisa], ERR, 2. august 2021 {{JÄRJESTA:Tsimanovskaja, Krõstsina}} [[Kategooria:Valgevene jooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] kubg1rugcx5gfabgiyn221zdw8fudag 2 619134 7170217 7168432 2026-06-10T14:45:43Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7170217 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Anarhistliku kirjanduse loend]] · [[Vindavi komtuur]] · [[Depešš]] · [[Foxi efekt]] · [[Kleebis]] · [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] · [[Graafide süsteem]] · [[Struktuurisemiootika]] · [[Graafi struktuur]] · [[Assotsiatiivne ühikelemendiga ring]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Glenn Beck (telesaade)]] · [[Entel]] · [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] · [[Lahore'i nimi]] · [[Valgumistakistus]] · [[Arteriograaf]] · [[Ründaja]] · [[Dominanthelistik]] · [[Selge keele liikumine]] · [[Koolinädal]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Oktofoonia]] · [[Taani Monarhia]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Flopiseade]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[Fjordrannik]] · [[Limaanrannik]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Acte éclairé]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Sigulda komtuur]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Bioseston]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Kunstiteadus]] · [[Antsla valla vapp]] · [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Transpordimasin]] · [[Soome sild]] · [[Normaalrõhk]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orava valla lipp]] · [[Orava valla vapp]] · [[Orbitaal]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orissaare valla lipp]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Osara lagendikud]] · [[Oskar Lutsu teoste loend]] · [[Ossiani laulud]] · [[Otepää Põllumeeste Konvent]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padise põllumeeste konvent]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide komtuur]] · [[Paide põllumeeste konvent]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Paistu põllumeeste konvent]] · [[Paistu valla lipp]] · [[Pajusi valla lipp]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Palamuse valla lipp]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paldiski lipp]] · [[Paldiski vapp]] · [[Paleogeograafia mõisteid]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Palupera valla lipp]] · [[Palusalu]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Pandivere servamoodustiste vöönd]] · [[Pará osariigi lipp]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Pargi tänav (Raadi)]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Perekonnaleht]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petroloogia mõisteid]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Petseri maakonna vapp]] · [[Petseri põllumeeste konvent]] · [[Philosophia]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramisrõngas]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktiivne kaart]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Isoosmootsed lahused]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaak Sirkel]] · [[Jaan Jaago mälestusvõistlus]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaapani usundid]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmehooldus]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järelärkamisaeg]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva foogtkonna ametnike loend]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõelähtme valla lipp]] · [[Jõgeva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõgeva maakond (1949–1950)]] · [[Jõgeva põllumeeste konvent]] · [[Jõgeva vapp]] · [[Jõhvi kõrgustik]] · [[Jõhvi põllumeeste konvent]] · [[Jõhvi Traktorist]] · [[Jõulumäe rattamaraton]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jüri Üdi klubi]] · [[Jamaica kindralkuberneride loend]] · [[Janu (Valev Uibopuu romaan)]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Jeruusalemma mäe lahing]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juuru valla lipp]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaarma valla lipp]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kabe mõisteid]] · [[Kadettide maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Kadrina põllumeeste konvent]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[KSA Silmakeskus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kettvälk]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadkülvi volinik]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Kihelkonna põllumeeste konvent]] · [[Kihelkonna valla lipp]] · [[Kihnu valla lipp]] · [[Kihnu valla vapp]] · [[Kiili valla lipp]] · [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)]] · [[Kilingi-Nõmme lipp]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kiloparsek]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kirde kaitseringkond]] · [[Kirev Karlova]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirikupühade loend]] · [[Kirjandusarhiiv]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Kiviõli vapp]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodumajanduskoda]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Koeru põllumeeste konvent]] · [[Koeru valla lipp]] · [[Kofrokartia]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohila põllumeeste konvent]] · [[Kohtla valla lipp]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Koigi valla lipp]] · [[Koigi valla vapp]] · [[Koit (Lihula)]] · [[Koit ja Hämarik]] · [[Kolhoosi Avarustel]] · [[Kolhoosi Elu]] · [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] · [[Kolhoosi Tee]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kolletamispäev]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kolmikliit (Eesti)]] · [[Kombain (ajaleht)]] · [[Tolmulapp]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rägavere valla lipp]] · [[Rändmuusik]] · [[Häädemeeste valla lipp]] · [[Häädemeeste valla vapp]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hérault' departemangu transport]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdraulika mõisteid]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobioloogia mõisteid]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpertooniline lahus]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Helme põllumeeste konvent]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Holokausti mälestuspäev]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Horvaatia meedia]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hummuli valla lipp]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Ice-cold Story]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaühele oma (film 1990)]] · [[Igaühele oma (Vennaskond)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igavesti Sinu]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisaku põllumeeste konvent]] · [[Iisaku valla lipp]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Ili]] · [[Illegaalsus]] · [[Illuka valla lipp]] · [[Imavere valla lipp]] · [[Imetajate rakutüüpide loetelu]] · [[Immigrant]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Induse madalik]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inglise hiidlinnastu]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] · [[Piirmõõde]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. jaanuar 2008]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[1. Soomusrongi Rügement]] · [[10 miljoni dollari afäär]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[13. sajand Eestis]] · [[16. sajand Eestis]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus]] · [[1926. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1927. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1928. aasta Eesti rahareform]] · [[1930. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1932. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1933. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1934. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1958. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1962. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1965. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta novembritorm]] · [[1969. aasta täiendav Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1989. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1995. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1996. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1997. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1998. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1999. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2000. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2005. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2006. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2008. aasta Hollandi naiste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[!Ka-Boom! Estudio]] · [[0,7% eesmärk]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pilistvere põllumeeste konvent]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] · [[Pirita linnaosa lipp]] · [[Pirita linnaosa vapp]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Playboy Poola väljaande Playmate'ide loend]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Pneumaatika mõisteid]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politoloogia mõisteid]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Praktiline Arvutikasutaja]] · [[Prefikskood]] · [[Preisimaa hertsog]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Programmeerimiskeel Assembler]] · [[Progressiivne džäss]] · [[Projekt (ehitus)]] · [[Prokarüootne rakk]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudomütoloogia]] · [[Pseudovoor]] · [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärispatuta Saamise Mariaanide kindralülemate loend]] · [[Pärnik]] · [[Pärnu komtuur]] · [[Pärnu komtuurkond]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Pärnu-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla vapp]] · [[Põdrala valla lipp]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põllumajanduse mõisteid]] · [[Põllumeeste konvent]] · [[Põllutöökoda]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põltsamaa põllumeeste konvent]] · [[Põltsamaa valla lipp]] · [[Põlva lipp]] · [[Põlva valla vapp]] · [[Põlva vapp]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Pöide valla lipp]] · [[Püha]] · [[Pühajärve valla lipp]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhja valla lipp]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[Punalipp (Orissaare)]] · [[PunaMust]] · [[Punane raamat]] · [[Punane roos]] · [[Punapäine päikseloojang]] · [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puulane ja Tohtlane]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[Kommarid ahju]] · [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] · [[Raua tänava lahing]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semiootika mõisteid]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Shanghai Shi]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Sillamäe lipp]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simuna põllumeeste konvent]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sinna ja tagasi]] · [[Sipelgaõli]] · [[Sireen (ajakiri)]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skangpoomijad]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Skype'i auhind]] · [[Slaavi laenud eesti keeles]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalkapital]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Sotsialistlik Küla]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Stalinlik Saak]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Statistika mõisteid]] · [[Stephan Raabe]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stratigraafia mõisteid]] · [[Stroof (tants)]] · [[Struktuurigeoloogia mõisteid]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[A-mast (laevandus)]] · [[Aacheni kongress (1668)]] · [[Aacheni lipp]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadress (pöördumine)]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aafrika Teater]] · [[Aasluharohumaa]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastaaja tipp]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aastaparallaks]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[ABB AS (Norra)]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[AU8]] · [[Abielulisus]] · [[Abiks otsustajale]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiponi-mokovi keel]] · [[Abiprotsess]] · [[Abja valla lipp]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Adamson-Ericu stipendium]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aedvili]] · [[Aegna Komandantuur]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aegviidu valla lipp]] · [[Aegviidu valla vapp]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afidivoor]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Aftenposten A/S]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrohüdroloogia]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[Blåkulla nõiaprotsessid]] · [[Botaanika mõisteid]] · [[Kommunismi Lipp]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konguta valla lipp]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koonga valla vapp]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korjusepäev]] · [[Korporatsioon Arminia]] · [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose aardeleid]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose põllumeeste konvent]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Kosmoloogia mõisteid]] · [[Kraadiõppur]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Krankowi komtuur]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krimmi õpetaja]] · [[Kristallograafia mõisteid]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kui päike läheb looja]] · [[Kuidas kõik teostus]] · [[Kuimetsa motokross]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuku: Mina jään ellu]] · [[Kuldīga komtuurkonna ametnike loend]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kullamaa põllumeeste konvent]] · [[Kullamaa valla lipp]] · [[Kultuuriantropoloogia mõisteid]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstialaseid mõisteid]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kunstmuistend]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuressaare põllumeeste konvent]] · [[Kuressaare raad]] · [[Kursi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kursi komtuur]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kuusalu põllumeeste konvent]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Aruküla vapp]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Arumetsad]] · [[Aruniit]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Räpina vapp]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rõngu valla lipp]] · [[Rõuge põllumeeste konvent]] · [[Rõuge rattamaraton]] · [[Rõuge valla lipp]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Rohundid]] · [[Rohuteadlaste Koda]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roosna-Alliku valla lipp]] · [[Rootsi laenud eesti keeles]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Ruhja komtuur]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Rwanda president]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saarde põllumeeste konvent]] · [[Saarde valla vapp]] · [[Saare valla lipp]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saarepeedi valla lipp]] · [[Saarlane]] · [[Saarte värvid]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saika punkrilahing]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa laenud eesti keeles]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi valla vapp]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Sangaste põllumeeste konvent]] · [[Sangaste valla lipp]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seadusandlik Delegatsioon]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Sedimentoloogia mõisteid]] · [[Seisab üksi mäe peal]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[SFS 1982:269]] · [[Släm]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lend üle mägede]] · [[Leningradi must]] · [[Leninlik Tee (ajaleht)]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihula komtuur]] · [[Lihula komtuurkond]] · [[Lihula põllumeeste konvent]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa Kroonika]] · [[Liivimaa maamarssal]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liivimaa ordu maamarssal]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistika mõisteid]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Loksa valla vapp]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Loodna valla lipp]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskirjanik]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Looduslik rohumaa]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogikatehe]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomaarstide Koda]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Luunja valla lipp]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvamusliider]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asendustaastamine]] · [[Aseri valla lipp]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Astraalmüüdid]] · [[Astronoomiline kevad]] · [[Astronoomiline sügis]] · [[Astronoomiline suvi]] · [[Astronoomiline talv]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatika mõisteid]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avanduse valla lipp]] · [[Avanduse valla vapp]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Avinurme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Avinurme lahing]] · [[Avinurme valla lipp]] · [[Avinurme valla vapp]] · [[Baasõli]] · [[Babylon 5 sõjad]] · [[Bahreini ḩākim]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[BAM – raudtee eikuhugi]] · [[Barbadose kindralkuberneride loend]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baruto – tõlkes kaduma läinud]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[BEG]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[BK77]] · [[Kaisma valla lipp]] · [[Kaitseala (luulekogu)]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitseklapp]] · [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaitsja (sport)]] · [[Kaiu valla lipp]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kalevipoja künnivaod]] · [[Kalevipoja rattamaraton]] · [[Kamardumine]] · [[Kambja põllumeeste konvent]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kanepi Laulu ja Mängu Selts]] · [[Kanepi põllumeeste konvent]] · [[Kangrumäe sipelgaala]] · [[Kapsapea (multifilm)]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karjala ANSV vapp]] · [[Karjalaskepäev]] · [[Karr (lõige)]] · [[Karsklane]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kasutusvaldus]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemia mõisteid]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Keila Eesti Kodanike Komitee]] · [[Keila lahing (1944)]] · [[Keila valla lipp]] · [[Kellukakõver]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Eesti väikemaakonnad]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Püünis]] · [[Püstivus]] · [[Qingdao]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rae valla lipp]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Haruldus]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahva ja eluruumide loendus]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestis kadunud isikud]] · [[Eestkostepere]] · [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] · [[Eestlus]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Tõlliste valla lipp]] · [[Tõrva lipp]] · [[Tõstamaa valla lipp]] · [[Tõuloomakasvatus]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliskoda]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türi põllumeeste konvent]] · [[Toimetulekukool]] · [[Toitumissuhted]] · [[Tokseemia]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tondiöömaja]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toomgild]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Torgu valla lipp]] · [[Torgu vallateede loend]] · [[Torma põllumeeste konvent]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Traktoristi Hääl]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Triboloogia mõisteid]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Troofiline interaktsioon]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Tudulinna valla lipp]] · [[Tugevusõpetuse mõisteid]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuuleelektrijaam]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] · [[Tuvid (film)]] · [[Eetika mõisteid]] · [[Eevakivi metsa sipelgaala]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehituse mõisteid]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Ehitusprojekt]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Ekslibristika]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elektroonika mõisteid]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämise õpetus]] · [[Ellujäämus]] · [[Elu24]] · [[Elujõulisus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Elva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Elva põllumeeste konvent]] · [[Elva puhkpilliorkester]] · [[Elva rattamaraton]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Emeko Hake]] · [[Emmaste valla vapp]] · [[Empiirilisus]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Endosümbiont]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enharmooniline intervall]] · [[Enharmoonilised helid]] · [[Enharmoonilised helistikud]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] · [[Erakla]] · [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Eripedagoogika mõisteid]] · [[Erituselundkond]] · [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimene kosmiline kiirus]] · [[Esimese astme linn]] · [[Esimese maailmasõja väejuhtide loend]] · [[Estcoy-8]] · [[Esteetika mõisteid]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Brahma päev]] · [[Bremeni komtuur]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Chełmno piiskoppide loend]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Daktülograafia]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Dendropark]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Der Zuschauer]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Descartesi dualism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[DeStudio]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatooniline intervall]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatia mõisteid]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edasi Kommunismile (Saadjärve)]] · [[EDC karikavõistlused]] · [[Märtsipleenum]] · [[Põhja-Sakala valla lipp]] · [[Säästev elatis]] · [[Säästev tehnoloogia]] · [[Säde (1951)]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Särgiskandaal]] · [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Aheraine]] · [[Ahiküte]] · [[Ahja valla lipp]] · [[Ahjualune]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline distsipliin]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akademische Mussengesellschaft]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Raikküla valla lipp]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere põllumeeste konvent]] · [[Rakvere rattamaraton]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Rannu valla vapp]] · [[Rapla põllumeeste konvent]] · [[Rapla valla lipp]] · [[Raplamaa Ühistöö]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Ratva lahing]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Raudvärava lahing]] · [[Raviasutiste ja laboratooriumide seadus]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktor (ajakiri)]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Religioosne ordu]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Revaler Liedertafel]] · [[Ridala valla lipp]] · [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] · [[Riia komtuur]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riigireetur (film)]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Rikassaare relvaleid]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Risti valla lipp]] · [[Ristideta hauad]] · [[Ristisõitjad]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Käik (male)]] · [[Käina põllumeeste konvent]] · [[Käina valla lipp]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Kärdla põllumeeste konvent]] · [[Kärdla vapp]] · [[Kärla valla lipp]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügisene madisepäev]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümbolid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Supilinna Tirin]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suur tamm]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Suure-Jaani linna lipp]] · [[Suure-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Suvistepüha]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taasiseseisvumine]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tabivere valla vapp]] · [[Tactus Technology]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tali valla vapp]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinn, I'm Famous]] · [[Tallinna Aukodanike Kogu]] · [[Tallinna džässifestival]] · [[Tallinna graafikatriennaal]] · [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna komtuurkonna ametnike loend]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna maantee (Aruküla)]] · [[Tallinna põllumeeste konvent]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tallorahwa Postimees]] · [[Talurahva Kuulutaja]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tarbimisharjumused]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkade Klubi]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Sõjategevus Eestis 1944]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Fænrisstenen]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fašing]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filosoofia mõisteid]] · [[Filosoofiaolümpiaad]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Folkloorifestival Baltica 2007]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Güby valla vapp]] · [[GA (kaliiber)]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Gangese madalik]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[General Lavrinenkov]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geokeemia mõisteid]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Geomorfoloogia mõisteid]] · [[Giljotineerimine]] · [[Gjerstadi kihelkond]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[GOST 5289-73]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi paljuaspektilisus]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Guatemala piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Guldene]] · [[Gustav Teichmülleri stipendium]] · [[Haakon VII riigivisiitide loend]] · [[Haanja valla lipp]] · [[Haapsalu härraskond]] · [[Haapsalu põllumeeste konvent]] · [[Haaslava valla lipp]] · [[Haaslava valla vapp]] · [[Haavik]] · [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hajaasustusala]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Halinga valla vapp]] · [[Haljala valla lipp]] · [[Hallõgija (animafilm)]] · [[Halliste valla lipp]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hanipäev]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Ulmefilmide loend]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimse tervise päev 2006]] · [[Vaimse tervise päev 2007]] · [[Vaimufilosoofia mõisteid]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valga Sõjaväeringkond]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsusasutiste tegevus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Valjala valla lipp]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[Vandersellid]] · [[VapoChill]] · [[Varbla valla lipp]] · [[Varda tööseisund]] · [[Vardas mõjuv jõud]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Varstu valla vapp]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastseliina põllumeeste konvent]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Vene laenud eesti keeles]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Alajõe valla lipp]] · [[Alamsaksa laenud eesti keeles]] · [[Alasora küngas]] · [[Alasora vald]] · [[Alati Ustav]] · [[Alatskivi valla lipp]] · [[Alatskivi valla vapp]] · [[Albu valla lipp]] · [[Albu valla vapp]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline geomeetria]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Algkõverus]] · [[Aliquid stat pro aliquo]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[All My Sons (telefilm)]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allianss Gruusia Eest]] · [[Allikaelustik]] · [[Allkeel]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Alternatiivpedagoogika]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluseline oksiid]] · [[Aluseta lause]] · [[Aluspind]] · [[Alutaguse maakond]] · [[Alveool]] · [[Ambatomifanga saar]] · [[Ambla põllumeeste konvent]] · [[Ambla valla vapp]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Amuletid]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]] · [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] · [[Andekas laps]] · [[Anija valla lipp]] · [[Anija valla vapp]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Antsla Tarbijate Ühistu]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Apologeedid]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Are valla lipp]] · [[Are valla vapp]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[1974. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1975. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1976. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1980. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1981. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1982. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1984. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1985. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1987. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1988. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1989. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1990. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1993. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Käru valla lipp]] · [[Käsitööstuskoda]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge Agrotehnika]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrge Saak]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Küberneetika mõisteid]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Künnimehe väsimus]] · [[Künnipäev]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laekvere valla lipp]] · [[Laenukihid]] · [[Laeva valla lipp]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Laheda valla vapp]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laimjala valla lipp]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Lasva valla lipp]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lavassaare valla lipp]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Leedumaa kuberneride loend]] · [[Leevi lahing]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Legasteenia]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lehtse valla vapp]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusteaduse mõisteid]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpetajate Koda]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökoloogia mõisteid]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Ya'an Shi (maakonna õigustega linn)]] · [[Ya'ani maakond]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zooloogia mõisteid]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Harju Sõjaväeringkond]] · [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harku valla lipp]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Hausdorffi aksioom]] · [[Heaoluühiskond]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heinatööriistad]] · [[Heino Elleri Suur Auhind]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna põllumeeste konvent]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühendite loend]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Maa ja rahvas]] · [[Maa Nõukogu]] · [[Maa Walla Kuulutaja]] · [[Maahingaus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)]] · [[Maailma Kultuurinõukogu]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maale ohtlikkude asteroidide loend]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maardu lipp]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maasilinna foogtkonna ametnike loend]] · [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] · [[Maateaduste mõisteid (Ä)]] · [[Maateaduste mõisteid (Õ)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ö)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ü)]] · [[Maateaduste mõisteid (Š)]] · [[Maateaduste mõisteid (B)]] · [[Maateaduste mõisteid (C)]] · [[Maateaduste mõisteid (E)]] · [[Maateaduste mõisteid (F)]] · [[Maateaduste mõisteid (G)]] · [[Maateaduste mõisteid (H)]] · [[Maateaduste mõisteid (J)]] · [[Maateaduste mõisteid (K)]] · [[Maateaduste mõisteid (L)]] · [[Maateaduste mõisteid (N)]] · [[Maateaduste mõisteid (S)]] · [[Maateaduste mõisteid (W)]] · [[Maateaduste mõistete loendid]] · [[Maatriks (ajakiri)]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Maestro (film)]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majaomanikkude Koda]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maks Roosma nimeline loominguline stipendium]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[1994. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1997. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1999. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2004. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2006. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Edasi Kommunismile (Tõstamaa)]] · [[Edifikaator]] · [[Edisoni disko]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti koolinoorte 2008. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti Muusika Kuukiri]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti piirivalve ajalugu]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti Rahvaväe auastmed]] · [[Eesti rahvuskala]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eesti-Poola maavõistlused poksis]] · [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] · [[Eesti.ee]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa kuberner]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühistöö Jõud]] · [[Ühistegevuskoda]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülenurme valla vapp]] · [[Ülesseade]] · [[Määratlus]] · [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet"]] · [[Märg signaal]] · [[Märjamaa põllumeeste konvent]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõned päevad septembris]] · [[Mõniste valla vapp]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Muhu valla lipp]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulgi rattamaraton]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullateaduse mõisteid]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] · [[Mustmätta peitleid]] · [[Muusa (ajakiri)]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]] · [[Muusikaleht]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Mweri ahelik]] · [[Nõukogude Liidu siseministrite loend]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Narva maakond]] · [[Narva põllumeeste konvent]] · [[Narva Sõjaväeringkond]] · [[Natura hindamine]] · [[NB Festival]] · [[Neeru patofüsioloogia mõisteid]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Noarootsi põllumeeste konvent]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Noorteromaani võistlus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lipp]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõo valla lipp]] · [[Nõrk elektrolüüt]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Mantelkorsten]] · [[Marahwa Näddala-Leht]] · [[Marginaalsus]] · [[Marie Underi nimeline stipendium]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinaehituse mõisteid]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väike-Ameerika Hääl]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Välis-Eesti Ühing]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värska valla vapp]] · [[Värskelt õhus]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võhma vapp]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru maavolikogu (1940)]] · [[Võru põllumeeste konvent]] · [[Võru sadul]] · [[Võru valla lipp]] · [[Võruvisioon]] · [[Võsu vapp]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Veriora valla vapp]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Vigala valla vapp]] · [[Vihik (ajakiri)]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viimsi valla vapp]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Viljandi komtuur]] · [[Viljandi lipp]] · [[Viljandi põllumeeste konvent]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Viljandi vapp]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Viru-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Viru-Nigula valla lipp]] · [[Virumaa vapp]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voldi põllumeeste konvent]] · [[Voolavuspinge]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Würzburgi ülikooli kunstiajaloo instituut]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[WAP-reklaam]] · [[Matemaatiline modelleerimine]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Mato Grosso do Suli osariigi lipp]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Medininkai piiriületuspunkt]] · [[Meditsiini mõisteid]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehed unustatud armeest]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehhanismide ja masinate teooria mõisteid]] · [[Mehhiko valitsejad 1813–1824]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meierite Koda]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Memeli komtuur]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Meremäe valla vapp]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesinduse mõisteid]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsanduse mõisteid]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Midagi mitte millestki]] · [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] · [[Mikrobioloogia mõisteid]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Misso valla vapp]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Modellindus]] · [[Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Mooste valla vapp]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu Eesti Seitung]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu linnaliinide bussijaam]] · [[Tartu maaliinide bussijaam]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu põllumeeste konvent]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu rattamaraton]] · [[Tartu Sõjaväeringkond]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartu Tähetorni kalender]] · [[Tartu tervishoiukorraldus]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnaline ruum]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teadusfilosoofia mõisteid]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teater ja Muusika]] · [[Teatri mõisteid]] · [[Teatrielu]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Tee Kommunismile (1951)]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teel Kommunismile]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Teeviit (mess)]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehnika Ajakiri]] · [[Tehnika ja Tootmine]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine Arnold]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Telekommunikatsiooni mõisteid]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teoloogia summa Ia q. 24]] · [[Teoloogia summa Ia q. 36]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Teraskündja]] · [[Teravmäed]] · [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tervitusi Nõukogude Eestist!]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[The College Enquirer]] · [[Tiheasustusala]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tinglik voolavuspinge]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Õigus]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Küla]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Oisu valla lipp]] · [[Oisu valla vapp]] · [[OK-Joll]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] · [[Oma Maa (ajakiri, 1884)]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[Talumaja]] · [[16. piirkond]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Paat (romaan)]] · [[Karula valla vapp]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Riia vakk]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]] · [[Haanja valla vapp]] · [[Kanepi valla vapp]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Kõlleste valla vapp]] · [[Lasva valla vapp]] · [[Meeksi valla vapp]] · [[Räpina valla vapp]] · [[Rõuge valla vapp]] · [[Sõmerpalu valla vapp]] · [[Taheva valla vapp]] · [[Urvaste valla vapp]] · [[Vastseliina valla vapp]] · [[Võru valla vapp]] · [[Valgjärve valla vapp]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Rahvakalender]] · [[Vara]] · [[Kõdu]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Alekseipäev]] · [[Aluskott]] · [[Alutaguse kompleks]] · [[Ambla valla lipp]] · [[Amtsblatt des Generalkommissars in Reval]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Helme valla lipp]] · [[I.D.A.]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Inimene kadus]] · [[Kernu valla lipp]] · [[Kidur]] · [[Kihelkonna politseikohus]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kiigepüha]] · [[Kilingi-Nõmme vapp]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kirik & Teoloogia]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Kolga-Jaani valla lipp]] · [[Linnuse põllumeeste konvent]] · [[Lohusuu valla lipp]] · [[Loobu lahing]] · [[Loodna valla vapp]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Mäksa valla lipp]] · [[Märjamaa alevi lipp]] · [[Mõisaküla lipp]] · [[Mikitamäe valla lipp]] · [[Mustjala valla lipp]] · [[Otepää lipp]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsiääre valla lipp]] · [[Peipsivenelased]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Pihtla valla lipp]] · [[Piilsi peitleid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[Pime raamat]] · [[Arbuja]] · [[Areng (raamatukauplus)]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Insenerikoda]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaan Kruusi bareljeef]] · [[Jaanihein]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Loov Töö]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Luus]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Romaanivõistlus]] · [[Upmale]] · [[17. sajand Eestis]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[Abivaim]] · [[Aleksander VI kirjanduses]] · [[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[Daniel (preester)]] · [[Eckbert von dem Berge]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester]] · [[Gevehard]] · [[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Idioot (Gailit)]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Käsundusametnik]] · [[Karksi foogt]] · [[Klounid ja faunid]] · [[Kuningate loend]] · [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend]] · [[Naissaare Komandantuur]] · [[Ortodont]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Pooleteramees]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)]] · [[Arvamus, Kultuur]] · [[Arvutimaailm]] · [[Aseri rike]] · [[Aseri valla vapp]] · [[Att]] · [[Audru põllumeeste konvent]] · [[Audru polder]] · [[Audru valla lipp]] · [[Audru valla vapp]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus]] · [[Avo Talpase mälestusvõistlus]] · [[Balti landesraat]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Baltische Wochenschrift]] · [[Berta (andmebaas)]] · [[Eesti ürglooduse raamat]] · [[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti Vabariigi Kodanike Tartu Linna Komitee]] · [[Eesti vigur]] · [[Eestimaa kubermangukomissar]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Eeter TV]] · [[ELLU]] · [[Elu keset linna]] · [[Emajõe põllumeeste konvent]] · [[Järva-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Jungingeni armukiri]] · [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Kohila valla lipp]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kolhoosi Eesrindlane]] · [[Kolhoosi Küla]] · [[Kolhoosi Tõde]] · [[Kolhoosniku Hääl]] · [[Kollikakk]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koonga valla lipp]] · [[Koormapuu]] · [[Kose valla lipp]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kriteerium (ajakiri)]] · [[Lännik]] · [[Läti laenud eesti keeles]] · [[Lüganuse põllumeeste konvent]] · [[Lüganuse valla lipp]] · [[Lüganuse valla vapp]] · [[Lümanda valla lipp]] · [[Luuvalupäev]] · [[Ma armastasin venelast]] · [[Maakategooria]] · [[Maardu vapp]] · [[Maarjamaa (infoleht)]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Maidla aardeleid]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Mardilaul]] · [[Marja allasum]] · [[Marjapunapäev]] · [[Martna valla vapp]] · [[Matemaatika ja kaasaeg]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Pärnu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Pärnu põllumeeste konvent]] · [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] · [[Pärsamaa põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla lipp]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Põltsamaa lipp]] · [[Põltsamaa staarostkond]] · [[Põlva põllumeeste konvent]] · [[Pöide põllumeeste konvent]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puka valla lipp]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Puurmani valla lipp]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Ringtee (Tõrvandi)]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[Årsta komtuur]] · [[1929. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1931. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1936. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1960. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1961. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[Baltcon-1]] · [[CiTV]] · [[Düünapoisid]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[E-Kultuuripärand]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eesti-Soome maavõistlused poksis]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Erra-Liiva peitleid]] · [[Estcoy-7]] · [[Estonia kaevanduse põleng]] · [[Estronaudid]] · [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] · [[Evolutsioon (festival)]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[GITIS-e eesti stuudio]] · [[Haanja servamoodustiste vöönd]] · [[Haavlikott]] · [[Haljala põllumeeste konvent]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Jõgeva valla vapp]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jõulud eesti rahvakalendris]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Jööri folk]] · [[Jüriööjooks]] · [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] · [[Käädripäev]] · [[Käärdi lipp]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kärevere lahing]] · [[Kõrgessaare valla lipp]] · [[Kõue valla lipp]] · [[Küsimused ja Vastused]] · [[Kaare tee]] · [[Kaarma valla vapp]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kabala valla lipp]] · [[Kabala valla vapp]] · [[Kadrina valla lipp]] · [[Kaisma valla vapp]] · [[Katariina Jee]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Kursi komtuurkond]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Letofiil]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Nõukogude Agrotehnik]] · [[Nõukogude Patrioot]] · [[Nõva valla lipp]] · [[Narva foogtkond]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Oktoobri Tee]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Oma Keel]] · [[Oru valla lipp]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Pihkva kuberneride loend]] · [[Puutlipalu lahing]] · [[Salaspilsi kihelkond]] · [[Taimed Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Vanasõnade loend]] · [[Viljandi komtuurkond]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Külmking]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Muusika (ajakiri)]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[2000. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2001. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2003. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Abja põllumeeste konvent]] · [[Adraraha]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahja valla vapp]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Ajutised administratiivseadused]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alajõe valla vapp]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Alati on alati]] · [[Alatskivi põllumeeste konvent]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Hädaleib]] · [[Halliste Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hanemaja]] · [[Hanila valla lipp]] · [[Hapurokk]] · [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Helikund]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hiiumaa Kolhoosnik]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hortus Semioticus]] · [[Hullunud Tartu]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kallaste vapp]] · [[Kambja Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kanavere lahing]] · [[Kanepitemp]] · [[Kardla aardeleid]] · [[Kareda valla lipp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Keila põllumeeste konvent]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laiuse staarostkond]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Lasnamäe lunastaja]] · [[Laurissaare]] · [[Lauritsapäev]] · [[Leek (ajaleht)]] · [[Lehelis]] · [[Leisi valla lipp]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Lihula valla lipp]] · [[Liigujoomine]] · [[Otepää püss]] · [[Otepää Rahvakogu]] · [[Otepää rattamaraton]] · [[Otepää servamoodustiste vöönd]] · [[Paide valla lipp]] · [[Paikuse valla lipp]] · [[Palgasõdur. Üksik hunt]] · [[Palivere servamoodustiste vöönd]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Pealinn (ajaleht)]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Vastseliina lahing]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[1959. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1963. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1994. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Indoeuroopa laenud eesti keeles]] · [[Indoiraani laenud eesti keeles]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kräss]] · [[Kuldīga komtuurkond]] · [[Kuldkinga Teataja]] · [[Kunst.ee]] · [[Kunstinäitus Harku '75]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Lugunädalad]] · [[Mäetaguse valla lipp]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Mida külvad...]] · [[Mida teha emaga]] · [[Midruskipäev]] · [[Missioni-Leht]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mulgi rattaralli]] · [[Music in Estonia]] · [[Must Mart]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Mustjala Käsitöösahver]] · [[Nääris]] · [[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] · [[Nõukogude Sõdur]] · [[Narva kalevivabrik]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Narva raad]] · [[Narva rae liikmete loend]] · [[Narva Tööline]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Nikolai Reegi bareljeef]] · [[Nissi valla lipp]] · [[Noarootsi valla lipp]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Räpina põllumeeste konvent]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Raasiku põllumeeste konvent]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakke rattamaraton]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Rakvere valla lipp]] · [[Ramadaan (raamat)]] · [[Randrüütel]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Ruhja komtuurkond]] · [[Saarde valla lipp]] · [[Saare keel]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Saksi valla lipp]] · [[Saku valla lipp]] · [[Salme valla lipp]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[2002. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2007. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[2012. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2013. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Aiamulk]] · [[Antsla põllumeeste konvent]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Balti laenud eesti keeles]] · [[Bolševistlik Töö]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti lood]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933]] · [[Eesti rahvaleksikon]] · [[Eesti rahvuskivi]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Eoste ristipuud]] · [[Estcoy-1]] · [[Estcoy-9]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Germaani laenud eesti keeles]] · [[Haapsalu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Haapsalu raad]] · [[Halinga valla lipp]] · [[Hambapüha]] · [[Haridus (ajakiri)]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea meremeeste hoidja]] · [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] · [[Heliseb-kõliseb...]] · [[Hiie sõber]] · [[Hiis (usuühing)]] · [[Hiislar]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hing (film)]] · [[Hinnus]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jõgeva valla lipp]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Kahi]] · [[Karusepäev]] · [[Kehtna valla lipp]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Kingin sulle valgust]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kodavere Eesti Kodanike Komitee]] · [[Koguja (film)]] · [[Kolhoosi Jõud]] · [[Kolhoosi Võit]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuusalu valla lipp]] · [[Lapsepink]] · [[Laulukarussell]] · [[Leheristipäev]] · [[Lehtse valla lipp]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märjamaa alevi vapp]] · [[Märjamaa valla lipp]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Maidla valla lipp]] · [[Meerapalu lahing]] · [[Mooni]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustlase missioon]] · [[Nääriorikas]] · [[Narva-Jõesuu lipp]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Pärnu raad]] · [[Pühajärve valla vapp]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Piirissaare valla lipp]] · [[Politseikohus]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Pressinõukogu]] · [[Raadio Top]] · [[Rakke valla lipp]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Roheline pomm]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Kihelkonnakonvent]] · [[Valge hobuse tants]] · [[BMW 9. seeria]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Tehismuld]] · [[Tartu Indiefest]] · [[Skeemipesa]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Ühistöö Võit]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Otepää lahing (1210)]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Töölipp]] · [[Töösangar]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Torma Stahhaanovlane]] · [[Traktor (ajaleht)]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Uus Elu (Rakke)]] · [[Uus Küla]] · [[Võnnu liit]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vahipostil]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[Vasalliteet]] · [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Riia konsistooriumiringkond]] · [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]] · [[Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Viljandi komtuurkonna ametnike loend]] · [[Virumaa piiskop]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Abja valla vapp]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Hiiumaa valla lipp]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Kivipere tänav]] · [[Kumna aardeleid]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Rakvere Rattaöö]] · [[Sõja jalus]] · [[Sõmeru valla lipp]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Saue lipp]] · [[Sauga valla lipp]] · [[Sillamäe vapp]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Surju valla lipp]] · [[Surju valla vapp]] · [[Taebla valla lipp]] · [[Tahkuranna valla lipp]] · [[Tali valla lipp]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna logo]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Ylo]] · [[Õru valla lipp]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Ülenurme valla lipp]] · [[Sonda valla lipp]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tähtvere valla lipp]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tõrva vapp]] · [[Türi lipp]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna raad]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna rattamaraton]] · [[Tallinna Sõber]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tamsa lahing]] · [[Tamsalu valla lipp]] · [[Tapa valla lipp (2005)]] · [[Tapa vapp]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu Linnaleht]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu Päevaleht]] · [[Tartu raad]] · [[Tartu rattaralli]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Tartu valla lipp]] · [[Tarvastu valla lipp]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teataja (ajaleht, 1922)]] · [[Teise astme linn]] · [[Toila valla lipp]] · [[Tootsi valla lipp]] · [[Tori valla lipp]] · [[Torma valla lipp]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Uus Agrotehnika]] · [[Väätsa valla lipp]] · [[Vändra valla lipp]] · [[Vändra vapp]] · [[Värska valla lipp]] · [[Võhma lipp]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Vaivara valla lipp]] · [[Valga Cruising]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vara valla lipp]] · [[Vasalemma valla lipp]] · [[Vastse-Kuuste valla lipp]] · [[Vastseliina valla lipp]] · [[Vigala valla lipp]] · [[Vihula valla lipp]] · [[Viimsi Teataja]] · [[Viimsi valla lipp]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi raad]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vinni valla lipp]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Vormsi valla lipp]] · [[Vormsi valla vapp]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa aadlilipkond]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Karula Stahhaanovlane]] · [[Kolhoosi Aktivist]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] · [[Kommunismi Koit (Lihula)]] · [[Kremass]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peeter Suure orden]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Salduse kihelkond]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Sotsialismi Võit]] · [[Sotsialistlik Räpina]] · [[Stalinlane]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[Stalinlik Sõprus]] · [[Stalinlik Võit]] · [[SU-85I]] · [[Taebla Traktorist]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Ordinatuur]] · [[Balti laevastiku juhtide loend]] · [[D'Entrecasteaux' rahud]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[DES-Nyt]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Maaema mess]] · [[Maahaldjas]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Ussiurguminemisepäev]] · [[Usuteaduslik Ajakiri]] · [[Üliõpilasorganisatsioonide vapid]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Albaania linnad]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kutsekoda]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome laenud eesti keeles]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Växjö piiskoppide loend]] · [[Vallakohus]] · [[Vastu hommikut]] · [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Eesti maastikurattasari]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Eestikeelsed teleuudised]] · [[Eestlane ja tema isand]] · [[Eiderattasamm]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kunstinäitus Saku '73]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Mõõgaga mõõdetud maa]] · [[Mõõganeelaja Alfredo]] · [[Musta risti ikke all]] · [[Muuga tiik]] · [[Rebasenaine]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Soov.ee]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Taani meedia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[Tarvastu põllumeeste konvent]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tehumardi peitleid]] · [[UTTV]] · [[Uus Aeg]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Vaatleja (ajakiri)]] · [[Viljandi valla lipp]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Volta annab kaeblikku vilet]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Ülo Altermanni salk]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Austraalia pealinna ala lipp]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Belize'i kindralkuberneride loend]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[Häda ellujäänuile]] · [[Hannoveri ajalugu]] · [[Hilisrauaaeg]] · [[Hingeloendus]] · [[Ida mõtteloo leksikon]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Lääne-Saare valla lipp]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Lembitu (romaan)]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Panzerfaust 60]] · [[Peeraselkä]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Saunapäev]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Schlei maakonna vapp]] · [[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Sierra Leone kindralkuberneride loend]] · [[Sisekaitse Operatiivrügement]] · [[Tõlet (almanahh)]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõnisepäev]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Türi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Taassünni päev]] · [[Taliharjapäev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[Tangupuder]] · [[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Tulutooja]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Unustatud mõisad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Varesesaare venelased]] · [[Vasknarva põllumeeste konvent]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti Keel ja Kirjandus]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Gruusia meedia]] · [[Interstanding]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Kaitseväe toetuse väejuhatus]] · [[Kajaka teoreem]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Keskmine rauaaeg]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kirjad India ookeanilt]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Päikeseprillid (kogumik)]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Hispaania, 1934)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (India)]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Aada (Eesavi naine)]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Abomey platoo]] · [[Adramaarevisjon]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Alamkapten]] · [[Albaania lähiajalugu]] · [[Alcamo vapp]] · [[Allveelaevade Divisjon]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Ekspresskataloog]] · [[Emand Karlsson]] · [[Est- und livländische Brieflade]] · [[Everyday (portaal)]] · [[Fengshui Shan]] · [[Gattšina lipp]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Kurši murrakud]] · [[Le Théâtre du Petit Miroir]] · [[Leki oja]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Noorem rauaaeg]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Rõugutaja]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Sõjamäe lahing]] · [[Sõrve põllumeeste konvent]] · [[Süütalastepäev]] · [[S7 (Berliin)]] · [[S8 (Berliin)]] · [[S85 (Berliin)]] · [[S9 (Berliin)]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[The Baltic Times (1932)]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Transiitreisija]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Väike-Maarja põllumeeste konvent]] · [[Vändra põllumeeste konvent]] · [[Värska põllumeeste konvent]] · [[Võnnu põllumeeste konvent]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Valga põllumeeste konvent]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Vanarootsi laenud eesti keeles]] · [[Vanavene laenud eesti keeles]] · [[Vanem rauaaeg]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Väike murdesõnastik]] · [[Kõiv akna all]] · [[Neljas]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Riigikeel]] · [[Vahtrik]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Piastide võlv]] · [[Aasta muld]] · [[Alulinna sooleid]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Ülepinge]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Arvutuspinge]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Destillaatõli]] · [[EM-määre]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Immutusõli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaabliõli]] · [[Kapsaraud]] · [[Karastusõli]] · [[Kehade süsteem]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktpind]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Liigvarras]] · [[Magnetvedelik]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Paigaldus]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Pingeteooria]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Releetajur]] · [[Süllogistika]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tõusunurk]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Tugevustingimus]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Šaržeerimine]] · [[Alusringjoon]] · [[Asendiandur]] · [[Automaatliin]] · [[Eksperimentaalne petroloogia]] · [[Energeetika mõisteid]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittglasuur]] · [[Frittimine]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Interpolaator]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrgpaar]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Keevisliide]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Ladejärk]] · [[Lihvõli]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Optiline tajur]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paindtootmine]] · [[Paroniit]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pindasurumine]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Rasvõli]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Robotsüsteem]] · [[Siirdeandur]] · [[Teabenõue]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Ööbinokkel]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Astroloogia mõisteid]] · [[Avapind]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Esimene rinne]] · [[F-vitamiin]] · [[Firmasport]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Kavandamine]] · [[Keevitatavus]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Klemmliide]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Konvendihoone]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lendkarvad]] · [[Liivapaber]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mullastik]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Peapind]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Regivärss]] · [[Silikaltsiit]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Teabelevi]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Tsangpadrun]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Veestik]] · [[Veterinaaria mõisteid]] · [[Ökomaksureform]] · [[Aažioteooria]] · [[Abstraktsus]] · [[Arengukoridor]] · [[Autohtoonsus]] · [[Autokool]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kompimiselundid]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Lotta II]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Püsiasustus]] · [[Pakettandmeside]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Prangli leht]] · [[Progressiivtarind]] · [[Süsi]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Tarbimisharjumuste muutmine]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Tavakool]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Vaegus]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Eesti koolinoorte 2007. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erituskude]] · [[Filmitehnika]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Hääletamine]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Jalaväelane]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Keraamika mõisteid]] · [[Kohastumine]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laagrikael]] · [[Leeritunnistus]] · [[Luureohvitser]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Masinaoperaator]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Ohutis]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Pedagoogika mõisteid]] · [[Pikkliin]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Suurringjoon]] · [[Tütarrakk]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Terakasvaja]] · [[Traatkopikas]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Ahtertääv]] · [[Alumine bjeff]] · [[Ametiraha]] · [[Arteesia allikas]] · [[Elias Treeman]] · [[Erifond]] · [[Etendus]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] · [[Kašmiir]] · [[Katteloor]] · [[Kibara vöö]] · [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[L-karnitiin]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Liitöeldis]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Muusikaturundus]] · [[Netikommentaar]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Optimaalseisund]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Riskihindamine]] · [[Sabrina, teismeline nõid]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täislause]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Uurdejärv]] · [[Väikekannel]] · [[Väitlause]] · [[Võie]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Õgurannik]] · [[Aadressiväli]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Co-edition]] · [[Ebasarikas]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Fromoloogia]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Halduse kandja]] · [[Jagamisrakis]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Kodarjoon]] · [[Koodimuundur]] · [[Laidrannik]] · [[Lauskmaa]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Metallitööline]] · [[Mississippi madalik]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Olmeluul]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Psühhiaatria mõisteid]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Seadeelement]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Ärritus]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Autosidur]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[Desulfatsioon]] · [[Diletantide Avangard]] · [[Duoloog]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Eriveeheide]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kiirvool]] · [[Koirohutee]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Langud]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luuviljalised]] · [[Magevee-elustik]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Mudavool]] · [[Oleofiilsus]] · [[Pööristähk]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Polüloog]] · [[Puistangumets]] · [[Pulmareis]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Sõjakunst]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Surnulava]] · [[Tüvepikendus]] · [[Taimetoiteained]] · [[Tantsukunst]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Aadressikoht]] · [[Adaptiivne kaitsekorraldus]] · [[Ahvenamaa dokument]] · [[Arhitektoonika]] · [[Avalik pilv]] · [[CIRRUS]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Eraldusvõime]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Garage48]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Kaitsepühakute loend]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lellepoeg]] · [[Lihttala]] · [[Linnamööbel]] · [[Mõistusega olend]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Privaatpilv]] · [[Prootonhapped]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Süütur]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Teenäitaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väljendverb]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Häälekandja]] · [[Hektoliiter]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[J-vitamiin]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Kattega tee]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kohvikute päev]] · [[L-vitamiin]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Linnamets]] · [[Mõisa Hääl]] · [[Magasivili]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Naatri Leeni]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Peitleid]] · [[Perekonna tola]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Räägu Rein]] · [[Raudpats]] · [[Res Musica]] · [[Söödalisandid]] · [[T-vitamiin]] · [[Tallinna vakk]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[U-vitamiini teraapia]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[Willsi faktor]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Abikontakt]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Aisad]] · [[Aktiivne äär]] · [[Akustika ja helitehnika]] · [[Altereeritud heli]] · [[Asendushooldus]] · [[Avatusluul]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Emajõe kallastelt Jäämereni]] · [[Ergutusahel]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Hüpopaatia]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jäätmejaam]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kaevamishark]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Leidurlusluul]] · [[Looduskomponent]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Maastikusfäär]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Minoorne helirida]] · [[Rikkusluul]] · [[Rulllaager]] · [[Savi kuivamine]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Sisendkeel]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Tugiheli]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Anonüümkiri]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elektronmuusika mõisteid]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Intervallmeetod]] · [[Isohaliin]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kallasrada]] · [[Kangakudumine]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Maksusoodustus]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Peitsimine]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Rannikuluide]] · [[Ratsaponi]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Süütel]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[VASAB]] · [[Veeproov]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Voolavus]] · [[Älves]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Beibe]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Dokumendiliik]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Elusloodus]] · [[Flandeerimine]] · [[Hüpotroofid]] · [[Heraldika mõisteid]] · [[Hulgasõna]] · [[Igavese pakase vöö]] · [[Infojuhtimine]] · [[Karstikoobas]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Kiskahel]] · [[Lihtintervall]] · [[Luuavars]] · [[Mükoloogia mõisteid]] · [[Maailmapilt]] · [[Maandur]] · [[Mardilaat]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meremärk]] · [[Mesotroofid]] · [[Metallilõikepink]] · [[Nardid]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Piesoisohüps]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Puidutöötlemise mõisteid]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Segahääl]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Unioon]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Vandumine]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[Aborigeenne tõug]] · [[Aidamade]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Aktimaal]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Autoritunnistus]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Emassuguelundid]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Hajatalu]] · [[Ilumark]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lestkeel]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maakataster]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Moreenküngas]] · [[Munemine]] · [[Murumüts]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Ortoloogid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Rajapunkt]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Sisepunkt]] · [[Soovitusturundus]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Vabed]] · [[Veebipõhine test]] · [[Vitamiinikartell]] · [[X-bosonid]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abilava]] · [[Abioperatsioon]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Arboritsiid]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Beetaversioon]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Ehtekunst]] · [[Epifütootia]] · [[Forsseerimine]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüpoikoon]] · [[Hulgulind]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kabes]] · [[Kaebus]] · [[Kampaania]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Katseseeria]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Lendstart]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Loyse]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Ohutustehnika]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Paremakäelisus]] · [[Pistikupesa]] · [[Praekahvel]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Roheline pipar]] · [[Säästev energeetika]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Teisene toore]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Alussõna]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Hea ja kurja pildid]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Kirjandusteoste tegelaste loend]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Kuritegevus]] · [[Loodusteadus]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Usuartikkel]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Barca raport]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Bugarura saar]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Dispergeerumine]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Harunemine]] · [[Hiib]] · [[Hinge surematus]] · [[Humisool]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Imendumine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Külmumine]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Kinemaatiline viskoossus]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Majandusüksus]] · [[Masinakäsk]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Must Notsu]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Olmereovesi]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rabastumine]] · [[Reaktiiv]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Rodoloogia]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Soostumus]] · [[Stügobiont]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Tasuta turundus]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Keelehoole]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Liitmõju]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Määrustäiend]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Magneetikud]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Partitiivverb]] · [[Partnerlus]] · [[Portfoolio]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seotud vektor]] · [[Siduja]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Altariesine]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Bioloogia mõisteid]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Geoloogia mõistete loendid]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katehhees]] · [[Klibuvall]] · [[Kodanikkond]] · [[Konfessioon]] · [[Mäendus]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Prioriteet]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõnaseletus]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Administratsioon]] · [[Biokilereaktor]] · [[Eesti Turist]] · [[Elektrisignaal]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Kaadriohvitser]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keeletüübid]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kliendikaart]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] · [[Kunstiselts Lennok]] · [[Lgr-valgud]] · [[Linnuklubi]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Pakkimine]] · [[Peenes]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pop Tipp]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Stuudio 22]] · [[Talibor]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Termaalvesi]] · [[Tordipõhi]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Väliseestlaste eesti keel]] · [[Veealune mälestis]] · [[Vilikond]] · [[Aampalk]] · [[Abiparred]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Aktiiv]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Eesjäse]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Haavakliinik]] · [[Haguküla]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Jahvatamine]] · [[Jalashäll]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kraejalad]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Maahindamine]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Meditsiinisõnastik]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Noorendik]] · [[Põhjavee seire]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Passiiv]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plankimine]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Ribad]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Saakloom]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Geolitoraal]] · [[Harvik]] · [[Holsteini meri]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Imikusuremus]] · [[Ioonvõrrand]] · [[Järjend]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Laanemetsad]] · [[Loomarakk]] · [[Mäesuusakool]] · [[Mandri tuum]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Niit]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Pühakoda]] · [[Rabamets]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sülemikast]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Suitsulõõts]] · [[Survetorustik]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänavküla]] · [[Taustamine]] · [[Tugevusmoment]] · [[Universaalhulk]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Õietolmuspekter]] · [[Üldkaredus]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Aine omadused]] · [[Alfakiirgus]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Biogeenid]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Energiabörs]] · [[Energiaressurss]] · [[Eraldusriba]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüppekiht]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Ioonsed ained]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jälitustegevus]] · [[Journal of Biosemiotics]] · [[Kafkalikkus]] · [[Kalanduse mõisteid]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kohanemus]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuiv signaal]] · [[Kuivendus]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Laevanduse mõisteid]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Loomamaal]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Müratasandi]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Matusetoetus]] · [[Meremaal]] · [[MJ11016]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Nasv]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Põrunui]] · [[Pindamine]] · [[Pottpaat]] · [[Rauasulam]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Ringrajapaadid]] · [[Saagimine]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Tuulepõhi]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Vahetusleping]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Alltuulekülg]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Külvipõll]] · [[Kupuliud]] · [[Lusikanuga]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Rauts]] · [[Suurepärane käik]] · [[Voolmed]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Merepiir]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Tuhamägi]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Õhkpadi]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Allhange]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[Conrad Aramis]] · [[Elektronseadis]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hauskar]] · [[Heinamärss]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Linuk]] · [[Märss]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Pajarõngas]] · [[Petik]] · [[Piimapütt]] · [[Pohemold]] · [[Puurkaev]] · [[Räwala]] · [[Rabamine]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Stiihia]] · [[Suhteline eelis]] · [[Telliskivisein]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Vaalikurikas]] · [[Varajase muusika mõisteid]] · [[Veersekk]] · [[Vihtlemine]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Anarhofuturism]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[BATUN]] · [[Blatnoi]] · [[Demonoloogia mõisteid]] · [[Epopöa]] · [[Geofüüsika mõisteid]] · [[Geonoomia]] · [[Graniidistumine]] · [[Hüdroloogia mõisteid]] · [[Idavere lade]] · [[Järskrannik]] · [[Keeleteaduse mõisteid]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Latorpi lade]] · [[Liitmisreegel]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Maastikuauto]] · [[Mineraloogia mõisteid]] · [[Normaalmurrang]] · [[Ookeaniline saar]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Põletatud suhkur]] · [[Paleontoloogia mõisteid]] · [[Paljandumine]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sünonüümia]] · [[Sotsioloogia mõisteid]] · [[Star Treki tähelaevaklasside loend]] · [[Statistiline meetod]] · [[Taevaisa]] · [[Temperavärv]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Aafrika-Antarktika nõgu]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Eksportkultuur]] · [[Eukarüootne rakk]] · [[Gumofiilia]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Idand]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kiilung]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Lünklause]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lahtine kate]] · [[Maabriis]] · [[Merebriis]] · [[N-konnektor]] · [[Nüüdismuusika mõisteid]] · [[Noria Books]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Pähklike]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Passaathoovused]] · [[Predikatsioon]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Sagedustabel]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sidetehnika]] · [[Siinvõrk]] · [[Substantiivifraas]] · [[Suremuskordaja]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Tupplehed]] · [[Vaeglause]] · [[Valdajamäärus]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Õhukott]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Bürokratism]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Eruväelane]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Hiina kaneel]] · [[Infokihistumine]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Internetivabadus]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahikott]] · [[Jahiselts]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Kerapõhi]] · [[Kiin]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kortsuton]] · [[Kraasid]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Labiilsus]] · [[Lasipuu]] · [[Lausung]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Põõnasaag]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rasvamüüser]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Tattnina]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tirinui]] · [[Toidusalutaimede loend]] · [[Tolmutera]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Uurdesaag]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Viimane viisik]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[Komparativism]] · [[Linnak]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Häme daikiparv]] · [[Haanja miis]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kiired]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Ressursipõhine majandus]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Sibulasordid]] · [[Sinimandria]] · [[Tartu jõelipp]] · [[Teadvustamatus]] · [[Tekiehitis]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Dikloor]] · [[Kihme aardeleid]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Riigikirik]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aprioorsus]] · [[Elastne sidur]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Ferridromofiilia]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Germanomaania]] · [[Hammassidur]] · [[Inhalatsioon]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Koost]] · [[Mäenduse mõisteid]] · [[Magmakeha]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Piirseisund]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Raamatukoguteaduse mõisteid]] · [[Raamatuteaduse mõisteid]] · [[Rakubioloogia mõisteid]] · [[Sööbekulumine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Tõrge]] · [[Tantsusüit]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Valdus]] · [[Vormel 1 meeskondade loend]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Vaheliku vapustused]] · [[Ühiskordne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Ümarpuit]] · [[Aafrika Finantsühendus]] · [[Abikool]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Agraarsektor]] · [[Ahelindeks]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[AudioSculpt]] · [[Biosüsteem]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Huumusained]] · [[JK-triger]] · [[Katlavinn]] · [[Kinkeleping]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Loomik]] · [[Mõttetegevus]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[OSY-400]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Uhtaine]] · [[Väikepala]] · [[Võõris]] · [[VASAB 2010]] · [[Ääsi tules]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Algvorm]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Külmhoone]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Keisrinna]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Korphöövel]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Leproomid]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Mõisastamine]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Ohver]] · [[Otsaju]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Reverberaator]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Sümpaatia]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Siluhöövel]] · [[Soojusenergia]] · [[Surnutepüha]] · [[Suurosa]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Tiitelnurk]] · [[Transiitteenus]] · [[Tuletusalus]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Ussiviin]] · [[Väärarend]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Vinnutamine]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Eesti looduskaitsemärgid]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Hyundai Grand Santa Fe]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Lähteaine]] · [[Loogikalülitus]] · [[Madalmurusus]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Mitmikisadus]] · [[Muutmine]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Rauasulatus]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[Sookarjamaa]] · [[Tüpoloogia]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Trollipeatus]] · [[Disainiöö]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] · [[Ärakanne]] · [[Õigusrikkuja]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Afroameerika töölaulud]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[Balkani riigid]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Doktoritöö]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[EI-päev suitsetamisele]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Explanation and Reference]] · [[Hansapäevad]] · [[Haudelind]] · [[HELP – elagem tubakata]] · [[Hemotsütoblast]] · [[IgLON]] · [[Iooniloendur]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Külm halastus]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Koormus]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Langeallikas]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Lineaarne molekul]] · [[LostNf.com]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Musterpeenar]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhivabadused]] · [[Põllumajandusloendus]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Prosspulk]] · [[Pseudokuppel]] · [[Puunõu]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[SMD 2835]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Väeosa]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vahvärk]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Valitsejasugu]] · [[Veenipõimik]] · [[Viljaait]] · [[Zave.ee]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[FeAlN]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Jalgtänav]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Kogumispension]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Magnetmonopool]] · [[Majandusmets]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Natural Goodness]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Palumännik]] · [[Piimaühistu]] · [[Plokk-laava]] · [[Puulaid]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Renditalu]] · [[Riigimuuseum]] · [[Schneekrad]] · [[Seadlus]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Urnmatus]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Abonendikaabel]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Käsitööselts]] · [[Laokohaõigus]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises]] · [[Silmuköök]] · [[Soo määramine]] · [[T-rakkude kurnatus]] · [[Tümopoees]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uduniisutus]] · [[Uskumine]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Vihmutus]] · [[Vipratoks]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Paekalda]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Kuusalu aardeleid]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Vajuv vesi]] · [[Aggmal]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Breakdown of Will]] · [[Casewolde]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kaarma lahing]] · [[Kontiinum]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lennukitrepp]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Linnu]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Võlvik]] · [[Lantsettkaar]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Lipuväljak]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Servojuhtimine]] · [[Tõutervis]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Õieleht]] · [[Aasta loom]] · [[Aasta orhidee]] · [[Aknasillus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[BuduaarTEEN]] · [[Eelarveaasta]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Ehisnael]] · [[Ehitusjoonis]] · [[Elatisabi]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Hõivatu]] · [[Hapukirss]] · [[Harjalatt]] · [[Horisontaallaudis]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kidunud lahend]] · [[Kinnisvaramajandus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Larmori sagedus]] · [[Laudis]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Personaalraamat]] · [[Pottmüts]] · [[PSK modulaator]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puitpits]] · [[Räästakarniis]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Reaaltulu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Ringküla]] · [[Sõjatehnika]] · [[Sedelgas]] · [[Seeneliha]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Tallinna konsistoriaalringkond]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[Treemel]] · [[Tudeng TV]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Võrgukuur]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Juhtimissõda]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Estina]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[Tallinn Open]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tulusekott]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Lindla]] · [[Puriinalused]] · [[Sketš]] · [[The Strife of Systems]] · [[Essu aardeleid]] · [[Haapsalu aare]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Mäetaguse aardeleid]] · [[Paluküla leid]] · [[Parivere aardeleid]] · [[Rohe leiud]] · [[Süütegude loend]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Mari köök]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Soome-ugri köök]] · [[Vadja köök]] · [[Valang]] · [[Vepsa köök]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[NAO indeks]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Sorteerimine]] · [[Tegevusruum]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Domus Revaliensis]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Haridusselts]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Kašuubi kirjandus]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Juhuleiud]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Kellukese fond]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Korstnamärk]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Lossimine]] · [[Meremisjon]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Puhta mõtte ruum]] · [[Telefonitootjate loend]] · [[ACE geen]] · [[Arvutisemantika]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Lap-süsteem]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Bifoorne aken]] · [[Kreneleering]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Ulgkivi]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Puistevill]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Veeprinter]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[An Essay on Free Will]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[GENIRE]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Jõelaev]] · [[Kontrapunkti mõisteid]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[L'Estonie littéraire]] · [[Lääne-Nigula valla lipp]] · [[Lõuna kaitseringkond]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Müntimiskoda]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Proovikoda]] · [[Räägu Liina]] · [[Rahvasport]] · [[Roman Kuura mälestusvõistlused]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Subboteja]] · [[Tähed jääl]] · [[Töövihik]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Tartu Suurgild]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Veerraie]] · [[Viinatööstus]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Cosmos (keel)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused akrobaatikas]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused allveeujumises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused kiiruisutamises]] · [[1978. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[Ameerika pajud]] · [[Austraalia pajud]] · [[Tartu laht]] · [[The Myth of Morality]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kesk-Kordiljeerid (Peruu)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Kurk (geograafia)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Nõmmekingsepad (1938)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Salm (geograafia)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Aluliina komtuurkond]] · [[Arheoloogia mõisteid]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Dünaburgi komtuurkond]] · [[Dünamünde komtuurkond]] · [[Dobele komtuurkond]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Kokanduse mõisteid]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Miitavi komtuurkond]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Paide komtuurkond]] · [[Religiooni mõisteid]] · [[Sigulda komtuurkond]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tartu I aare]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Grėjaus namas]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Manööversõda]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Pii (detail)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Inseneripataljon]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Lennuväerügement]] · [[Sidepataljon]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Sitta kah!]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kündja (ajaleht)]] · [[Kaanon (kirjandus)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Erijuhtivus]] · [[I Eesti sõjaväelaste kongress]] · [[IM Arvutid]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kohtuballistika]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Viru Prospekt]] · [[1961. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1962. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1963. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Huumlamp]] · [[Mussoonkliima]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[ABC (rühmitus)]] · [[Amuur (laev)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Maailmasõda (Niall Ferguson)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Paik (lapp)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Kergekaal (poks)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Unistaja (film)]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Lembitu (poeem)]] · [[Posti tänav (Loksa)]] · [[A (häälik)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Hea ja kurja pildid (1)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Laager (asula)]] · [[Maateaduste mõisteid (A)]] · [[Maateaduste mõisteid (D)]] · [[Maateaduste mõisteid (I)]] · [[Maateaduste mõisteid (M)]] · [[Maateaduste mõisteid (O)]] · [[Maateaduste mõisteid (P)]] · [[Maateaduste mõisteid (Q)]] · [[Maateaduste mõisteid (R)]] · [[Maateaduste mõisteid (T)]] · [[Maateaduste mõisteid (U)]] · [[Maateaduste mõisteid (V)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Kelts]] · [[Seppel]] · [[Greip]] · [[Klipikultuur]] · [[Geoidi mudel]] · [[Austria lauljate loend]] · [[Belgia lauljate loend]] · [[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] · [[Colombia lauljate loend]] · [[Eritrea lauljate loend]] · [[Hispaania lauljate loend]] · [[Horvaatia lauljate loend]] · [[Iisraeli lauljate loend]] · [[Indoneesia näitlejate loend]] · [[Itaalia lauljate loend]] · [[Kuuba lauljate loend]] · [[Makedoonia lauljate loend]] · [[Norra lauljate loend]] · [[Saksamaa lauljate loend]] · [[Serbia lauljate loend]] · [[Ungari lauljate loend]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Raievõistlused]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[RluA]] · [[Saarte vesikond]] · [[Sakala kalender]] · [[Seto Kongress]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Soome lahe vesikond]] · [[Soome nimi]] · [[Soreuere]] · [[Spordiregister]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Telkmantel]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Võõrtäht]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetehnika]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ujumises]] · [[1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Aasta küla]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Arkenal]] · [[Art and Visual Perception: A Psychology of the Creative Eye]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti ravimtaimede loend]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend]] · [[ERR Novaator]] · [[Explaining Science: A Cognitive Approach]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Geodeetiline punkt]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Häälerühm]] · [[Hello, Ruby!]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[ISKE]] · [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] · [[Järeltoimetamine]] · [[Jazz Symphony]] · [[Juhistik]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kagheren]] · [[Karistusregister]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Konkretiseering]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Kunda tänavate loend]] · [[Lõo loopealne]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Legeerimine]] · [[Leipuri]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Maroni senjööria]] · [[MAT-lookus]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Nahastamine]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Aadressbüroo]] · [[Aristokraat]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Erakaup]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Külmuti]] · [[Kaader sekundis]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Me armastame Eestit]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Põhja kaitseringkond]] · [[Räpina lipp]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Roaldi nädal]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojustegur]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termopuit]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Välismaalaste pseudonüümide loend]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[Forgiveness: A Philosophical Exploration]] · [[Kirami dünastia]] · [[Kodarraha]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Rihu ämm]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Tuuline rand]] · [[Wagrami vürst]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Nigul Maatsoo mälestusvõistlus]] · [[Õigeusu vennastekogu]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Kolesõna]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Ameerika Eesti rändur]] · [[Avinurme tünnilaat]] · [[E-arve]] · [[E-kodaniku harta]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Eesti Leht]] · [[Fizz Superstar]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Hõlmikpuusortide loend]] · [[Laulupealinn]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Menetlus]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päevauudised]] · [[Political Philosophy]] · [[Roheliste lippude reservaat]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Wargas]] · [[101 kiri]] · [[Algkooliõpetajate päev]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkaitse]] · [[Automaatkontroll]] · [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]] · [[Dörptsche Zeitung]] · [[Deutsch in Estland]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Herbaariumi käsiraamat]] · [[Käsiõng]] · [[Küttekaabel]] · [[Kaastööline]] · [[Kaastoimetaja]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kimmkatus]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] · [[Masinaühistu]] · [[Massimõrv Scheeli krundil]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Minu Eesti]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Põhja Kodu]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Tallinna Päevaleht]] · [[Tammekoor]] · [[Teatrisündmus]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Üldkatis]] · [[15. lend]] · [[1864. aasta palvekirjaaktsioon]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[Aasta seen]] · [[Abiminister]] · [[After-War]] · [[Aparaat]] · [[Armastuse võimalikkusest]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Eluterve kärgpere käsiraamat]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[EnDic2004]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Igamine]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kalorifeer]] · [[Karlova päevad]] · [[Kattesoomus]] · [[Kaunid Kontserdid Käsmus]] · [[Konservaator]] · [[Libled]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Mudelautor]] · [[Must kera]] · [[Põisik]] · [[Pepeljajev]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Risti teeneterist]] · [[Sisekliima]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustakistus]] · [[Soojusvarustus]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tagasi Euroopasse]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[Termostaatventiil]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Veetee]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Hernepuder]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Kehik]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[Naturaaltasu]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pannoo]] · [[Pealaud]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Söepüss]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Termobimetall]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[Aasta sammal]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Eestikeelsed liiginimed]] · [[Etendusasutus]] · [[Fakopp]] · [[Graafikakonveier]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgevõrk]] · [[Halla (ettevõte)]] · [[Hoius]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital]] · [[Kübarsepp]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[Liivamäe oja]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Metkohka oja]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Päikesepealinn]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Paralepa (Haapsalu)]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Poogen (paber)]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Riigiteater]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Selektiivsus (tehnika)]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[Tapeetimine]] · [[Teemeister]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Tollipunkt]] · [[Vabakunstnik]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Valguskujundus]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[Videoprojektsioon]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Hülgepüss]] · [[Hoiustamine]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kildsann]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Mahlatila]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[Säärepael]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Ennuksemäe metsavennapunker]] · [[Kaks kanget]] · [[Kasari luht]] · [[Kommunismiehitaja]] · [[Kopikas: Tallinna leht]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Lõbu ja teadus]] · [[Lõbus ajaviide]] · [[Lõbus Ajaviide]] · [[Lõbus Amor]] · [[Lõbus Külaline]] · [[Lipamäe]] · [[Meie Elu pilke-nalja lisa]] · [[Nalja Märt]] · [[Naljalisa]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Personali Praktik]] · [[Porilombi Pargi Parm]] · [[Postimehe lõbulisa]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Saare maakonna teenetemärk]] · [[Sarjaja]] · [[Seda ja Teist]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Solvaja]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Tõtt ja nalja]] · [[Tallinna Elu]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Uudiste nalja-osa]] · [[Uus Meie Mats]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Vallatu Magasin]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[222 kiri]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Johannes Koler]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Jeeriko Pasun]] · [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] · [[Kosjaleht]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Naerev Narva]] · [[NIHILIST.FM]] · [[Reinuwader]] · [[Restid ja kupongid]] · [[Selge sõnum]] · [[Siidisellid]] · [[Uus Kosjaleht]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Vitsakimp]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Tõmmits]] · [[Elephant's Memory]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Valgevene lauljate loend]] · [[Valgevene näitlejate loend]] · [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Bahreini lauljate loend]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[David Suits]] · [[Djibouti lauljate loend]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Emanuela Timotin]] · [[Emme ja Viliemes]] · [[Ergonia]] · [[Filipiinide lauljate loend]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Hõlmader]] · [[Harálampos Passalís]] · [[Harkader]] · [[Henric Hund]] · [[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] · [[Hollandi modellide loend]] · [[Iraagi lauljate loend]] · [[Itaalia ansamblite loend]] · [[Jaapani modellide loend]] · [[Jaapani ooperilauljate loend]] · [[James Kapaló]] · [[Jenny Butler]] · [[Johannes (Kärkna abt 1484)]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Jordaania lauljate loend]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kaleva hääled]] · [[Kasahstani lauljate loend]] · [[Katari näitlejate loend]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Klubi Estetic]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kuveidi lauljate loend]] · [[Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend]] · [[Lõuguti]] · [[Liibüa näitlejate loend]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Mõisateenija]] · [[Mardikas toosis]] · [[Naber]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Palestiina näitlejate loend]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Prantsusmaa lauljate loend]] · [[Rõuguredel]] · [[Relvameistrite loend]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Süüria lauljate loend]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sard]] · [[Somaalia lauljate loend]] · [[Tadžikistani lauljate loend]] · [[Tadžikistani näitlejate loend]] · [[Tallinna triloogia]] · [[Thorth Føghæ]] · [[Toorumi pojad]] · [[Tuneesia lauljate loend]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Usbekistani lauljate loend]] · [[Vannasader]] · [[Šveitsi ooperilauljate loend]] · [[Angola lauljate loend]] · [[Araabia lauljate loend]] · [[Araabia näitlejate loend]] · [[Armeenia ooperilauljate loend]] · [[Austria ooperilauljate loend]] · [[BASE-hüppaja]] · [[Boliivia lauljate loend]] · [[Boliivia näitlejate loend]] · [[Bulgaaria ooperilauljate loend]] · [[Burkina Faso lauljate loend]] · [[Costa Rica lauljate loend]] · [[Costa Rica näitlejate loend]] · [[Democracia]] · [[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi näitlejate loend]] · [[Ecuadori lauljate loend]] · [[Ecuadori näitlejate loend]] · [[El Salvadori lauljate loend]] · [[El Salvadori näitlejate loend]] · [[Elevandiluuranniku lauljate loend]] · [[Etioopia lauljate loend]] · [[Everhardus]] · [[Fääri saarte lauljate loend]] · [[Gerardus]] · [[Godefridus]] · [[Gröönimaa lauljate loend]] · [[Guatemala lauljate loend]] · [[Guatemala näitlejate loend]] · [[Hispaania ooperilauljate loend]] · [[Hollandi ooperilauljate loend]] · [[Hondurase lauljate loend]] · [[Hondurase näitlejate loend]] · [[Horvaatia ooperilauljate loend]] · [[Itaalia ooperilauljate loend]] · [[Kambodža näitlejate loend]] · [[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] · [[Kreeka lauljate loend]] · [[Luka Knjazev]] · [[Luksemburgi lauljate loend]] · [[Madagaskari lauljate loend]] · [[Makedoonia näitlejate loend]] · [[Mali lauljate loend]] · [[Malta näitlejate loend]] · [[Mehhiko ooperilauljate loend]] · [[Mongoolia lauljate loend]] · [[Mosambiigi lauljate loend]] · [[Nepali näitlejate loend]] · [[Nicaragua lauljate loend]] · [[Nicaragua näitlejate loend]] · [[Norra ooperilauljate loend]] · [[Pakistani lauljate loend]] · [[Panama lauljate loend]] · [[Panama näitlejate loend]] · [[Paraguay lauljate loend]] · [[Paraguay näitlejate loend]] · [[Peruu lauljate loend]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Poola ooperilauljate loend]] · [[Rõuk]] · [[Reinuvader Rebane]] · [[Roheneemesaarte lauljate loend]] · [[Rootsi ooperilauljate loend]] · [[Rumeenia ooperilauljate loend]] · [[Rwanda lauljate loend]] · [[Saksamaa ooperilauljate loend]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Sloveenia ooperilauljate loend]] · [[Sri Lanka lauljate loend]] · [[Suriname lauljate loend]] · [[Suriname näitlejate loend]] · [[Tšiili lauljate loend]] · [[Tai lauljate loend]] · [[Tai näitlejate loend]] · [[Taluperenaine]] · [[Ungari ooperilauljate loend]] · [[Välismaa karikaturistide loend]] · [[Venezuela lauljate loend]] · [[Venezuela ooperilauljate loend]] · [[Vladislav Popov]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Hitsmeader]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Armenija]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Berliini-Rooma telg]] · [[Estonian Cup]] · [[FC Elva II]] · [[Idoru]] · [[Jinan]] · [[JK Tallinna Kalev III]] · [[Jokk]] · [[Kandava foogt]] · [[Kotsu]] · [[Mohe]] · [[Mustakivi Selver]] · [[On the Go]] · [[Pelgulinn]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tapa väljaõppekeskus]] · [[Uus Elu]] · [[Vainu tänav (Paide)]] · [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Xi'an]] · [[Ärka Eesti]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Alutaguse maraton]] · [[Artur Luha preemia]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[Bibliotheca Philosophica]] · [[Centrumi keskus]] · [[EELex]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Ema (ajakiri)]] · [[Endla teatri publikulemmik]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estoloppet]] · [[Estonia 010]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Hansapanga kunstipreemia]] · [[Harju-Jaani kihelkonnapäevad]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Hauka laat]] · [[Hea õpetaja]] · [[HELIjaKEEL]] · [[Ida-Virumaa koorimuusikapäev]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]] · [[Kevadümin]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[KSG NUI]] · [[Kuldne Nael]] · [[Läti SNV lipp]] · [[Līze mõis]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maakondlike arenduskeskuste võrgustik]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mihklilaat]] · [[Moonalao tänav]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Orientalistikapäevad]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Piirikotkas]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Posti tänav (Mõisaküla)]] · [[Pöialpoiss]] · [[Perona]] · [[Piiroja]] · [[Pilkenali (1907)]] · [[Pomm (ajakiri)]] · [[Pröbsting]] · [[Rafaila]] · [[Rock City]] · [[Sõnumed (ajaleht 1906)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha valitsus]] · [[Sarrewerden]] · [[Scheurmann]] · [[Siil (ajaleht)]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Telegram]] · [[Tohuwabohu]] · [[Tuju]] · [[Turis]] · [[Ulak]] · [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] · [[Väike reekviem suupillile]] · [[Vana Meie Mats (1930)]] · [[Vardo (laev)]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xiangtan]] · [[Ära]] · [[Agde]] · [[Aleksei Rõbnikovi teater]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Andranovondronina]] · [[Appi]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Artis]] · [[Auf der Wacht]] · [[Avastaja]] · [[Baginda]] · [[Balti triennaal]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Die Biene]] · [[Diepholz]] · [[Director]] · [[Edu (ajaleht, 1906)]] · [[Eesti elurikkus (raamatusari)]] · [[Elektrik (ajakiri)]] · [[Enta We Rabak]] · [[Epifanio]] · [[Fars]] · [[Fitlap]] · [[Friederici]] · [[In Time]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kaja (Narva ajaleht)]] · [[Kanal 13]] · [[Karistussalk]] · [[Kaupmees (ajakiri)]] · [[Kaval Hans (1922)]] · [[Kiir (Peterburi ajaleht)]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Kosjaleht (1923)]] · [[Kostabi]] · [[Krooks]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lahemaa]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Leps]] · [[Liefländische Historia]] · [[Like]] · [[Lilly]] · [[Mägra maja]] · [[Mittesakslane]] · [[Monreale]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Naljalisa (1911 Narva)]] · [[Narvataguse]] · [[Nauding (ajakiri 1936)]] · [[Neresheim]] · [[Nov]] · [[Odamees (August Alle ajaleht)]] · [[Ofnee]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Aasta kala]] · [[Alternature: Over the Water Blue]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Külateatrite festival]] · [[Keeledušš]] · [[Mustjala festival]] · [[Nutilabor]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Rapla kihelkonna auhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Sirbi laureaat]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Talveakadeemia]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Utria Dessant]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] · [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]] · [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[10 aastat taastatud kaitseväge]] · [[Õie tänav (Elva)]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[400 kiri]] · [[Akadeemiake]] · [[Avaldustele vastamise seadus]] · [[Avanduse asundus]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[Bibliotheca]] · [[Bibliotheca Anthropologica]] · [[Bibliotheca Antiqua]] · [[Bibliotheca Controversiarum]] · [[Bibliotheca Lotmaniana]] · [[Bibliotheca Mediaevalis]] · [[De Facto (festival)]] · [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]] · [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]] · [[Eesti keskmine netopalk maakonniti]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eesti metskondade ajalugu]] · [[Eesti metskonnad 1918–1944]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Emakeeleõpetuse sõber]] · [[Estival]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Gasiirid]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] · [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink]] · [[Gigantum Humeris]] · [[Hargnevate teede aed (film)]] · [[Hommikleht]] · [[Illusion (kino)]] · [[Ilmatargad]] · [[Impromptu]] · [[Indigo tuba]] · [[International Dance Activity]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Isikut tõendavate dokumentide seadus]] · [[Järva kilb]] · [[Jõhvi balletifestival]] · [[Jokkker]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalafestival]] · [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] · [[Kavastu asundus (Virumaa)]] · [[Keelatud vili (film)]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Kodukolle (ajakiri, 1945)]] · [[Kodused asjad]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kuressaare metskond]] · [[Kursi metskond]] · [[Kuusiku metskond]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Labor (saade)]] · [[Lessovski]] · [[Looduslaps]] · [[Maailm täna]] · [[Maakilb]] · [[Malevlane]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Meie Post]] · [[Must Peeter (film 2008)]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Palju aastaid]] · [[Pobifo revüü]] · [[Puurmani metskond]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Roosna asundus (Järvamaa)]] · [[Sädemesaar]] · [[Sõnumed (ajaleht 1931)]] · [[Saksi asundus]] · [[Seto surnuitk]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] · [[Tallinna Tootmiskoondis RET]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teadusaasta]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Transpersonaalse psühholoogia varamu]] · [[Tulehoidja]] · [[Võšgorod (kultuuriajakiri)]] · [[Valie Export Society]] · [[Vetevaim]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Zimbabwe lennujaamade ja lennuväljade loend]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[Athena Keskus]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Eedo Raide nimeline karikas]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti läbi 100 silmapaari]] · [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Eeva Niinivaara stipendium]] · [[Eeva Niinivaara stipendium (1997–2001)]] · [[Elfvik Film]] · [[Emakeeleolümpiaad]] · [[Enginaator]] · [[ERKI Moeshow]] · [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] · [[Estvokaal]] · [[Fööniks (restoran)]] · [[FIBIT]] · [[Häire (ajakiri)]] · [[Häire (ajaleht)]] · [[Haaslava parv]] · [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]] · [[Hiidlaste Koostöökogu]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Ideaalmaailmad]] · [[Inemise sisu]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Jutuleht (ajakiri)]] · [[Kännuseened]] · [[Keava metskond]] · [[Keele Infoleht]] · [[Keelesaade]] · [[Kilingi metskond]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kloostri metskond]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Kohtla metskond]] · [[Kolga metskond]] · [[Konguta metskond]] · [[Koorküla metskond]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kunda metskond]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Lõõtspilli tänav]] · [[LONKS]] · [[Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus]] · [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] · [[Mötte wiiwul]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Merry Pipers]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Monomaffia]] · [[Muru tänav (Rakvere)]] · [[Mutant Disco]] · [[Põltsamaa Teataja (1926–1935)]] · [[Parmupilli tänav]] · [[Pension 2050]] · [[Pilteepos Kalevipoeg]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Sikkimi riigipeade loend]] · [[Sikupilli tänav (Rakvere)]] · [[Suupilli tänav]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Torupilli tänav]] · [[Transvaali tänav]] · [[Tudu metskond]] · [[Uus tänav (Rakvere)]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[Varangu metskond]] · [[Vene tänav (Rakvere)]] · [[Vilepilli tänav]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Eesti ingerisoomlased]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Elva ujula]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Hooliv Eesti]] · [[Igitee]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Krimmi eestlased (ajaleht)]] · [[Kuidas minust sai HAPKOMAH]] · [[Kuldkelluke]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Linda ait]] · [[Maaliit (ajaleht)]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Meie Tallinna Ajaleht]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Sanaseppä]] · [[Siil (mütoloogia)]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tallinna tänavavalgustus]] · [[Teadusnõunik]] · [[Võluvits]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Õnnewalaja]] · [[Üks (ajakiri)]] · [[1969. aasta Toronto laulupidu]] · [[60+]] · [[Achtung! Lobjakas]] · [[AjaLeht]] · [[Anarhia agentuur]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Dagö Palmses]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti Rohuteadlane]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja]] · [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] · [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] · [[Estonia Stereo]] · [[Gambrinus (tehas)]] · [[Go reisiraamat]] · [[Hindadekomissar]] · [[Inglise-Eesti Import Kompanii]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kinnisvaraomanikkude Kinnitusselts Maja]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Koolielu]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Matsi poeg Ats]] · [[Matsi poeg Mats]] · [[Meie Mats Ise]] · [[Nauding (ajakiri 1924)]] · [[Ohvrisuits]] · [[Olevik (ajakiri)]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Pärnu siht]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Polaris (selts)]] · [[Presto (ettevõte)]] · [[Puss (ajakiri)]] · [[Ronk (ajakiri)]] · [[Roosa Lipp]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Sakste Mats]] · [[Siiski on elu ilus]] · [[Spekter (saade)]] · [[Sue Catwoman (album)]] · [[Svoboda Rossii]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Toidutare.ee]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Vene ääremaad]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[1. Lennuväedivisjon]] · [[20-es Sajand]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[Advokatuuriseadus]] · [[Alar Kotli arhitektuuripreemia]] · [[Alutaguse Elu]] · [[Alutaguse Teataja]] · [[Arbor]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] · [[August Oja päevaraamat]] · [[DEA (andmebaas)]] · [[E.O.S. ralli]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti Kaubakompanii]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Estländische Wochenschau]] · [[Estlands-nytt]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Filmikaameraga läbi Eesti]] · [[Filmileht]] · [[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] · [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] · [[Haaslava Teataja]] · [[Harju Uudised]] · [[Hiiumaa (ajaleht)]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ilvesteade]] · [[Infolaine]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Ivan Käbina-nimeline]] · [[Jälg (ajakiri)]] · [[Joaveski papivabrik]] · [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)]] · [[Külajutud]] · [[Kaarepere metsakatsejaam]] · [[Kaljuvald]] · [[Karinu klaasikoda]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kiviõli Õmblusvabrik Elf]] · [[Klopitsa kihelkond]] · [[KoguKonnad]] · [[Kroonu onu]] · [[Kuldne Börs]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Kuressaare Sõnumid]] · [[Läti kunst]] · [[Laekvere Valla Sõnumid]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Oma Sõna]] · [[Omedu puupapivabrik]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Pühapäevakool (ajakiri)]] · [[Peipsirannik]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Prooviabielu]] · [[Pullapää prügila]] · [[Puurmani Uudised]] · [[Radio BeFree]] · [[Rae Sõnumid]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Saare sosinad]] · [[Spravotšnõi Listok Biologa]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Taani Kuninglik Teater]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Alumiiniumivabrik]] · [[Tartu spordiriistade vabrik]] · [[Tervis (ajakiri, 1903)]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Tihnu Teataja]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Uus Alutaguse Teataja]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Välismaalaste seadus]] · [[Vändra klaasivabrik]] · [[Värske Raamat]] · [[Vabrik Tekstiil]] · [[Vadja muuseum]] · [[Venemaa keisririigi politseiministrite loend]] · [[Venemaa keisririigi rahandusministrite loend]] · [[Virgats (USA ajakiri)]] · [[Ļaudona kirikumõis]] · [[Ļaudona mõis]] · [[Šķiliņi mõis]] · [[Šveitsi lennukite loend]] · [[Aasta arst]] · [[Aasta liblikas]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Acta Politica Estica]] · [[Adavere metskond]] · [[Aegviidu metskond]] · [[Ahja metskond]] · [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] · [[Aimla metskond]] · [[Alatskivi metskond]] · [[Blusumuiža mõis]] · [[Bučauska mõis]] · [[Bulgaaria lennukite loend]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Elina (laev)]] · [[Eller Brass]] · [[Gallus]] · [[Graši mõis]] · [[Grava mõis]] · [[Gulbērise mõis]] · [[Gusti mõis]] · [[Hispaania lennukite loend]] · [[Hollandi lennukite loend]] · [[Homoseran]] · [[Iiris (raamatusari)]] · [[Inčukalnsi mõis]] · [[Irši mõis]] · [[Itaalia lennukite loend]] · [[Jūdaži mõis]] · [[Jaapani lennukite loend]] · [[Jaunkalsnava mõis]] · [[Jaunlazdona mõis]] · [[Jaunpiebalga mõis]] · [[Kārkli mõis]] · [[Kārzdaba mõis]] · [[Kūrēni mõis]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Kraukļi mõis]] · [[Kroņamuiža mõis]] · [[Kujmuiža mõis]] · [[Kusa mõis]] · [[Läti lennukite loend]] · [[Lõpekund]] · [[Līdere mõis]] · [[Lanstupe mõis]] · [[Launkalne mõis]] · [[Leedu lennukite loend]] · [[Lenči mõis]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Liezēre mõis]] · [[Lubeja mõis]] · [[Mārsnēni mõis]] · [[Nõukogude Liidu lennukite loend]] · [[Narva teenetemärk]] · [[Oļi mõis]] · [[Oliphant]] · [[Ozolamuiža mõis]] · [[Patkule mõis]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Plānupe mõis]] · [[Poola lennukite loend]] · [[Prauliena mõis]] · [[Rauna mõis]] · [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)]] · [[Roze mõis]] · [[Rumeenia lennukite loend]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Saksamaa lennukite loend]] · [[Sarkaņi mõis]] · [[Sausnēja mõis]] · [[Slavica Revalensia]] · [[Sotnik-TV]] · [[Starti mõis]] · [[Stiilipäevik]] · [[Tapa valla lipp]] · [[Tapa valla vapp]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Veselauska mõis]] · [[Vietalva mõis]] · [[Zekleri mõis]] · [[Ukraina kirikuvahetuses kirikut vahetanud koguduste loend]] · [[Reservaat]] · [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti tantsib]] · [[Kaseke (restoran)]] · [[Lembit Maureri mälestusvõistlus]] · [[Töö ja Tervis]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[Ķeveļmuiža mõis]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikapäev]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[Brieži mõis (Suntaži kihelkond)]] · [[Buddenbrockshofi mõis]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[E-Meedia Keskus]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti meistrivõistlused vehklemises]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Ehituskonstruktsioonid (sari)]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Esterm]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Gerķise mõis]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Haabneeme rand]] · [[Hiiglatark]] · [[Illiku päevad]] · [[Ilumetsa sipelgaala]] · [[Kärstna metskond]] · [[Käru metskond]] · [[Kõnnu metskond]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Kõpu metskond]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kapa Rock]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kirves (ajakiri)]] · [[Krüdenershofi mõis]] · [[Kuri Proge]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Laiksaare metskond]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Lutsepa lugu]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Matside Mats]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Oxymora]] · [[Pärimisregister]] · [[Põndi kask]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paradoks (ajakiri)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[PON-2]] · [[Poslednija Izvestija]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Savikodu]] · [[Sidgunda mõis]] · [[Siimusti-Olju oosisüsteem]] · [[Sipa Patukahetsuse tamm]] · [[Tänapäeva noorsooromaan]] · [[Tänapäeva romaan]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Tuuslar (ajakiri)]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Vecķipēni mõis]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Viffhuseni mõis]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Viru rand]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]] · [[Anija metskond]] · [[Antsla metskond]] · [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] · [[Audru metskond]] · [[Augusta Carolina]] · [[Avinurme metskond]] · [[Bērzaune kirikumõis]] · [[Brieži mõis]] · [[Cesvaine kirikumõis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eidapere metskond]] · [[Erastvere metskond]] · [[Gorodenko metskond]] · [[Haapsalu metskond]] · [[Halinga metskond]] · [[Halliku metskond]] · [[Hallingu metskond]] · [[Huuksi metskond]] · [[Iisaku metskond]] · [[Jäärja metskond]] · [[Jäneda metskond]] · [[Jõgeva metskond]] · [[Jõhvi metskond]] · [[Jaunpiebalga kirikumõis]] · [[Jaunskujene mõis]] · [[Jurģumuiža mõis]] · [[Kļavkalni mõis]] · [[Kaavere metskond]] · [[Kabala metskond]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kaiavere metskond]] · [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Kalsnava kirikumõis]] · [[Kambja metskond]] · [[Kangruselja metskond]] · [[Kariste metskond]] · [[Karjalasma metskond]] · [[Karksi metskond]] · [[Karula metskond]] · [[Kastre metskond]] · [[Katriņa mõis]] · [[Kaubamärgiseadus]] · [[Kiidjärve metskond]] · [[Kivinõmme metskond]] · [[Kräfting]] · [[Läti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] · [[Lazdona kirikumõis]] · [[Licht-Land]] · [[Liezēre kirikumõis]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Lubāna mõis]] · [[Luke kirikumõis]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Meirāni mõis]] · [[Meistriliiga aasta ilusaim värav]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Põhja Nael]] · [[Põhja-Ruhja kirikumõis]] · [[Põltsamaa aardeleid]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rauna kirikumõis]] · [[Saikava mõis]] · [[Salatsi kirikumõis]] · [[Sensa]] · [[Skujene kirikumõis]] · [[Skujene mõis]] · [[TeadusEST]] · [[Väike karikas 2001]] · [[Väike karikas 2015]] · [[Väike karikas 2016]] · [[Väike karikas 2017]] · [[Väike-Laitsna mõis]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Vējava mõis]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Vecpiebalga kirikumõis]] · [[Zeltkalnsi mõis]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[A. Laikmaa bussipeatus]] · [[Abula rand]] · [[Allaži kirikumõis]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)]] · [[Arppe Kool]] · [[Ars (Tartu)]] · [[Assamalla lahing]] · [[Carnikava kihelkond]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eglēni mõis]] · [[Eikaži mõis]] · [[Endzeliņi mõis]] · [[Eskimo jäätisetööstus]] · [[Estonia bussipeatus]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[FOTIS]] · [[H.F.Puls]] · [[Haakrik]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hea Eeskuju]] · [[Imagia]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kartūži mõis]] · [[Kiiu torn (kaubamärk)]] · [[Krimulda kirikumõis]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lakši mõis]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Lindanisa]] · [[Mõigu bussipeatus]] · [[Modern]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[More mõis]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Nītaure kirikumõis]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Pajarin Puntti]] · [[Papad mammad]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Priikooli õigus]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017]] · [[Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Sērdiņi mõis]] · [[Saaremaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Smerle mõis]] · [[Soome Jõutõsteliit]] · [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] · [[St. Johannes]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Suntaži kirikumõis]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Turjamaa]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Vatrāne mõis]] · [[Vecbaldiņi mõis]] · [[Veremänd]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Aasta lind (Ukraina)]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Aseri orkester]] · [[Dott]] · [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Elmari tantsuõhtu]] · [[Forgiveness and Love]] · [[Haardnoot]] · [[Harrastuskoor]] · [[Infoleht (Vastemõisa vald)]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Käänivõrk]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Kaldanoot]] · [[Keskaja päevad]] · [[Kihnu viiulifestival]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kooditähis]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Kutseline koor]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Nobel Digital]] · [[Nootkond]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Kommunistlike noorte sõjakirjandus]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Okslohisti]] · [[Okupeeritud Eesti Sõna]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Rannaturism]] · [[Ranniku- ja mereturism]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Ääremõrd]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] · [[Aasta tegu (Rapla maakond)]] · [[Aed & Interjöör]] · [[Ajaühik]] · [[Amfo]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel]] · [[Eesti Demokraat]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti kirikutüli (1993)]] · [[Eesti Mõistatusleht]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti Perinatoloogia Sõnumid]] · [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Elva Valla Leht]] · [[Forseliuse Sõnumid]] · [[Gustav Sule mälestusvõistlused]] · [[Haljala Valla Sõnumid]] · [[Heerold (ajaleht)]] · [[Helme Kihelkonnaleht]] · [[Hiiumaa Teataja]] · [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] · [[Imavere Sõnumid]] · [[Järva Valla Leht]] · [[Jõelähtme Vallaleht]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Jaani Teataja]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käina Kuller]] · [[Käru Vallaleht]] · [[Kõo Vallaleht]] · [[Küla Elu]] · [[Kaarma Elu]] · [[Kaits]] · [[Kalurileht]] · [[Kareda Vallaleht]] · [[Karula Kuller]] · [[Kasepää Valla Leht]] · [[Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused]] · [[Kihnu Leht]] · [[Kiili Leht]] · [[Kodukaja]] · [[Kodused Hääled]] · [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)]] · [[Koduvalla Sõnumid]] · [[Koeru Kaja]] · [[Kohtla-Nõmme valla vapp]] · [[Kolga-Jaani Valla Leht]] · [[Lääne-Harju Valla Leht]] · [[Lääne-Nigula valla vapp]] · [[Lõkspüünis]] · [[Lüganuse Vallaleht]] · [[Lennundusseadus]] · [[LGBT Eestis]] · [[Liiviranna]] · [[Määrdeprits]] · [[Mäetaguse Elu]] · [[Mõistatusleht]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Meie Keskel]] · [[Merekeskus]] · [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhja-Tallinna Sõnumid]] · [[Pala Teataja]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Rakvere Valla Sõnumid]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhnu valla lipp]] · [[Ruhnu valla vapp]] · [[Sõnumiallikas]] · [[Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetised]] · [[Saarepeedi Sõnumid]] · [[Saarepeedi valla vapp]] · [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] · [[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] · [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Tudulinna Leht]] · [[Tuudiköied]] · [[Urvaste Valla Leht]] · [[Valga Linna Leht]] · [[Vallaleht (Kareda vald)]] · [[Vastemõisa valla vapp]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Vihula Valla Leht]] · [[Viru-Nigula Teataja]] · [[Viru-Nigula Valla Teataja]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[19. sajandi muusika]] · [[Aagenpits]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Eesti Õde]] · [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti ulukid]] · [[Eestifoto]] · [[Eestlase aeg]] · [[Elva Elu]] · [[Elva Filatelist]] · [[Elva Noorsoolane]] · [[Elva Sõna]] · [[Elva Tulevik]] · [[Epüfon]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Gorod]] · [[Häädemeeste Elu]] · [[Herold]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Impedantsspekter]] · [[Iskra (Eesti ajaleht)]] · [[Jevreiskoje Slovo]] · [[Käekook]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Keila Valla Leht]] · [[Kesktunebo keel]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Kirjastiilide loend]] · [[Koduküla]] · [[Koduvald (Kambja ajaleht)]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kurjer]] · [[Kuurits]] · [[Lihula Kohinad]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Liivimaa Kuller]] · [[Manciano vald]] · [[Mente et Manu (ajakiri)]] · [[Miilang]] · [[Muusikaaed]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Narvskaja Nedelja]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Päevauudised (ajaleht, 1945)]] · [[Pärnu Börs]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhukorv]] · [[Põllumeeste Omaabi]] · [[Põltsamaa Uudised]] · [[Põltsamaa Valla Leht]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Pagaritoode]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pravoslavnõi Sobessednik]] · [[Pujus]] · [[Rõbak Estonii]] · [[Raeküla Sõnumid]] · [[Rahvasprindi karikavõistlused]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Reaali Poiss (ajaleht)]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Roheline Häädemeeste]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Saare Muusika]] · [[Saarte Suvenädal]] · [[Sammas (ajaleht)]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Sillamäeski Vestnik]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Äge]] · [[Äraütlemine]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Agiilsed metoodikad]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti Tee (olümpiaad)]] · [[Beebiroosa]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Gordoni aken]] · [[GPS-jälgimine]] · [[Hagita menetlus]] · [[Haridusturism]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[HLK-1]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[Implanteerimine]] · [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvuste loend]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Juan Carlos I antud aadlitiitlite loend]] · [[Kaugtöö]] · [[KESTA]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Põxit]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Riigikogu valimise seadus]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[Teaduse populariseerimine]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õu (ajakiri)]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Abieluleht]] · [[Alatskivi Vallaleht]] · [[Alutaguse Valla Leht]] · [[Ambla Vallaleht]] · [[Are Valla Leht]] · [[Aseri Valla Leht]] · [[Au tööle!]] · [[Avaveemõrd]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Boliivia pass]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Eluta aine]] · [[Esindusväljak]] · [[Exeteri Ülikool]] · [[Haa keel]] · [[Ibe]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kalevipoeg ja Sarvik]] · [[Kambja Valla Sõnumid]] · [[Kastmõrd]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] · [[Lõhandik]] · [[Lüganuse Valla Leht]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Lyoni maakond (Kentucky)]] · [[Mägede Hääl (ajaleht)]] · [[Märjamaa Valla Leht]] · [[Maidla Sõnumitooja]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Marjamaa]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Misso Valla Leht]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Nääk]] · [[Nõo Valla Leht]] · [[Nõva Valla Infoleht]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Obo keel]] · [[Olevik (ajaleht, 1997)]] · [[Oma Leht]] · [[Oma Vald (Kernu valla leht)]] · [[Orissaare Teataja]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põlva Linna Teataja]] · [[Põlva Teataja]] · [[Pöördnoot]] · [[Püüvõrk]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Poloda Helü]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Puhja Valla Leht]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Runo]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Tööliit]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)]] · [[Teletutvus]] · [[Valge Daami päevad]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvusputukas]] · [[Rei vindicatio]] · [[Sälitis]] · [[Saue Valdur]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sevilla Ülikool]] · [[Soodla harjutusväli]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] · [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teataja (Nissi valla leht)]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[U (ajakiri)]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vahtsõt Vallah]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Wayne'i maakond (Mississippi)]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[XL]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Liivimaa kirikupatroonide loend]] · [[Lilltanu]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Luige Nokk]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maitseained]] · [[Martin Kiik]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Mustvee lahing]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Pakkäke]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Riemann (suguvõsa)]] · [[Saajarahvas]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[152 kiri]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Abimõis]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Allapanu]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Calabariinae]] · [[Causa belli]] · [[Cosmos (ajakiri)]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Fundamentaalanalüüs]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Infoturbe põhimõisted]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jänes šampust ei joo]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vesilennukite loend]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Algoreiv]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Alutaguse rattamaraton]] · [[Antsla Valla Leht]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Bukranionfriis]] · [[C'est la vie]] · [[Conrad Beijing]] · [[Conrad Bora Bora Nui]] · [[Conrad Cartagena]] · [[Conrad Dublin]] · [[Conrad San Luis Potosi]] · [[Conrad Sanya Haiting Bay]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Eestkäibija]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Ekraanisisene sõrmejäljeluger]] · [[Elav teadus (Argo raamatusari)]] · [[Elva lasketiir]] · [[Harjutanu]] · [[Hilton Garden Inn Tirana]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Jaapani relvade loend]] · [[Joodud]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvainete loend]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Anumate loend]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Postiliit]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eesti Longituuduuring]] · [[Eesti metskonnad 1944–1992]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eestlased Titanicul]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[IEEE Estonia Section]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Infobalt]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Südamehaigused]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Saksatanu]] · [[Saue Sõna]] · [[Schoten (suguvõsa)]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Sindi Rock]] · [[Sindi Sõnumid]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Starki maakond (Illinois)]] · [[Stress (kaardimäng)]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Tõrva Loits]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tapipesa]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võhma Linnaleht]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Valgehobusemäe rattamaraton]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Vooremäe rattamaraton]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Aeglane fokstrott]] · [[Arduino Mega 2560]] · [[Basket]] · [[Ebanormaalne]] · [[Eeltalv]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlatoos]] · [[Lähimuse põhimõte]] · [[Lähte rattamaraton]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Mega (portaal)]] · [[Mehis (ettevõte)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Mustvee Valla Teataja]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Otskiud]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus]] · [[Perekonnaleht (1930)]] · [[Perry maakond (Illinois)]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Raplamaa rattamaraton]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Ajurand]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Direktiiv]] · [[Diversioon]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Faktor 4]] · [[Haak]] · [[Haldus]] · [[Kõrsik]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kiip]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Kuie jõgi]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[Pioneeripataljon]] · [[PMOLED]] · [[Pomerants]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Salaoja]] · [[Satelliittelefon]] · [[Seemnesegu]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Slaavi filoloogia]] · [[Stigma]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]] · [[Kuva]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Lass]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Naast (riietus)]] · [[Ney]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Persona]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Prantsuskeelsete väljendite loend]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Renn]] · [[Ric-8]] · [[Rohujahu]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Saras]] · [[Seade]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Soojärv]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Space and Time]] · [[Tünn]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tervetaktipaus]] · [[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]] · [[Tibu]] · [[Torme]] · [[Tuan]] · [[Tulme]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väikesaar]] · [[Värvide segamine]] · [[Võlukübar]] · [[Visand (muusika)]] · [[Sisevete pindala]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kolme mehe laulud]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Marm]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Muusikateatrižanrite loend]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Piltene immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Relvade loend]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rikkumismenetlus]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Soodisõlm]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vexini krahvide loend]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Haapsalu raadiojaam]] · [[Hobuse karvavärvuste loend]] · [[Jõgeva 3]] · [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]] · [[Joala (laev)]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakirn]] · [[Kalameister]] · [[Kalev (skulptuur)]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kirilind (ajakiri)]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Kuusalu rattamaraton]] · [[Papüüruslaev]] · [[Tänapäev (ajaleht)]] · [[Türi Uudisleht]] · [[Tšehhi pass]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Tööline]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu Tudeng]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võitluse Lipp]] · [[Võrgulina]] · [[Võru Linna Leht]] · [[Võru rattaralli]] · [[Vaba Saaremaa]] · [[Vaivara Kaja]] · [[Valga Kommunist]] · [[Valguse Kaja]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Aabe]] · [[Aade]] · [[Aardam]] · [[About Love]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Alajäse]] · [[Alwen]] · [[Ametkond]] · [[Dünamo]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Elumus]] · [[Energiatehnika]] · [[Eraldis]] · [[Etik]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Fkh1]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kaabu]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Keskväljak]] · [[Kiks]] · [[Kipper]] · [[Klikker]] · [[Kodanikuaktiivsus]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Tallinna moenädal]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[Astronoomilised aastaajad]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Baltic Bikini]] · [[Chris McManus]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loimurite loend]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Püsililled]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puhja lahing]] · [[Räätsamatk]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Rannakohvik]] · [[Ravimi patent]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Renessanssaed]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Südasuvi]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Solitäär]] · [[Spencer Harrison]] · [[Suuri mõtlejaid]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Talirüps]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Võlaõigusseadus]] · [[Varakevad]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[20. sajandi arhitektuur]] · [[Ajujaht (konkurss)]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] · [[Ambrasuur (arhitektuur)]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Atviros Lietuvos knyga]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Aytes]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[E-põllumajandus]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Elektroketrus]] · [[Elu muusika]] · [[EN 1090]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Ghana naiste õigused]] · [[Grupeto]] · [[Gustav Magnuse fond]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Hannseleke]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Jahi- ja kalastusturism]] · [[Jugoslaavia lennukite loend]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Karjääri planeerimine]] · [[Karlever]] · [[Kartenbeck]] · [[Keeleoskustase]] · [[Kevin Falvey]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[The Traditional Cosmology Society]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Eelotsusetaotlus]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eine]] · [[Elupaigatüüp]] · [[Eres (ettevõte)]] · [[Hinnakujundus]] · [[Hoovihm]] · [[Käsikäes]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kalju Komissarovi nimeline stipendium]] · [[Kambja valla teenetemärk]] · [[Karinu kuused]] · [[Kauged rannad]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Kiievi metropoliit]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Miks? Kuidas?]] · [[Oleksi Tšekal]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Pergerus]] · [[Puurkruvi]] · [[Rajalane]] · [[Raudne kodu]] · [[Riigieksamid]] · [[Saan]] · [[Saaremaa vallavolikogu]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Square One (BLACKPINK)]] · [[SRT-4244]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Ehitusmasin]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Fenoloogilised aastaajad]] · [[Frankonia]] · [[Haigushüvitis]] · [[Haimre vasallilinnus]] · [[Hambavaap]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Hilissügis]] · [[Josine Papenbusch]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Kevadtalv]] · [[Kiirusühik]] · [[Kirjanike loendid]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Klimaatilised aastaajad]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Lõuna-Mulgimaa]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Meteoroloogilised aastaajad]] · [[Minu Eestile]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Eesti samblike süstemaatiline nimestik]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Mõtlemise mõistevõrk]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Muusikavormide loend]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nonart]] · [[Noortevolikogu]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Äärmus]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Rosée]] · [[Säilikpuu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Seitsmes laps]] · [[Spaaturism]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tankide loend]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Turismi mõisteid]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Õnnepank]] · [[4x4 reisid]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aimar (laev)]] · [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] · [[Anne saun]] · [[Arnold Looritsa mälestusvõistlused]] · [[August Rei parlamendiuuringu stipendium]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Carl Schmidti teaduspreemia]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Ede Kurreli preemia]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Endla viadukt]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Estviking]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Hans Alveri preemia]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Harvesterioperaator]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] · [[Hiiu lossist – Siberisse]] · [[Hukkunud politseinike mälestusmärk]] · [[Iseseisvuspäev (romaan)]] · [[Isikutaju]] · [[Jakob Liivi park]] · [[Janne unejutud – 7 imeilusat Grimmi muinasjuttu]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Lodja metskond]] · [[Loobu metskond]] · [[Loodi metskond]] · [[Märjamaa metskond]] · [[Mõtsu metskond]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[MP 41/44]] · [[Narva metskond]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Orajõe metskond]] · [[Orava metskond]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Otepää metskond]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Peeter Põllu stipendium]] · [[Sinu Mets]] · [[Soonliitmik]] · [[Tahan kõike teada]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Tatari päritolu Venemaa aadlisuguvõsade loend]] · [[Teemantpuur]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õppekirjandus]] · [[BALTECH]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dasa Bala]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Esikmets]] · [[Fairtrade]] · [[Ferm]] · [[1953. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[EPT (Hiphop grupp)]] · [[Kukruse memm]] · [[Talupere]] · [[Juristieetika]] · [[Kõik mis hea]] · [[Uued ootused]] · [[Reherull]] · [[Rossvärk]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[1935. aasta Tallinna maleturniir]] · [[1937. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir]] · [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[1947. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1955. aasta Pärnu maleturniir]] · [[Eesti pealinnade loend]] · [[Ehituskäru]] · [[Elementmaja]] · [[Ene Mihkelsoni fond]] · [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] · [[Ergoteraapia]] · [[Frigotaim]] · [[Heart (Maarja album)]] · [[Hiiumaa roheline]] · [[Hõivamine]] · [[Homme (Maarja album)]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Inti Raymi]] · [[Jõuluingel]] · [[Jaan Kreuks (laev)]] · [[Kakolok]] · [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Hävinguturism]] · [[Teise kodu turism]] · [[10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] · [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1998. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[200 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[2000. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Ajutine Põhja-Balti Komitee]] · [[Aravete kardirada]] · [[Argentiina suvikõrvits]] · [[Capitis deminutio minima]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad 80 m tõkkejooksus]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Eesti U-17 jalgpallikoondise mängude loend]] · [[Kõige populaarsemad katusematerjalid]] · [[Kõpu (laev)]] · [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Kaua veel]] · [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kinoliitude Konföderatsioon]] · [[Koduõlu]] · [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kreenholmi tekstiilitöötaja]] · [[Kulumaks]] · [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Läbi jäätund klaasi]] · [[Lilla ooker]] · [[Lukukivi]] · [[Maakana]] · [[Maanaine]] · [[Maarja-Liis (album)]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Maratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[MTÜ Maria ja lapsed]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad kergejõustikus]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Kodumaa Hääled]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Kohtufotograafia]] · [[Kohtume Kunglas]] · [[Kolm vabanemise väravat]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Kotka tervisemaja]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kuressaare komandant]] · [[Kurgjärve spordibaas]] · [[Lambavalge]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Ly Lasneri hõbekandik]] · [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] · [[Männiku bussipeatus]] · [[Maailmamere tähtsus]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Matsi rand]] · [[Metroorong]] · [[Mikrovetikad]] · [[Mulla koostis]] · [[Muretainas]] · [[Näomask (isikukaitsevahend)]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõmme bussipeatus]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Napoli kollane (värvus)]] · [[New Baltic Drama 2011]] · [[Nord Projekt AS]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused vehklemises]] · [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Pärnu komandant]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Patsas]] · [[Pignus]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Plaksutamine]] · [[Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Pretendentide turniiridel mänginud maletajate loend]] · [[Pruuklaen]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Räsamine]] · [[Rahvusvaheline turbapäev]] · [[Res mancipi]] · [[Rukkilill (ajakiri)]] · [[Süü ja selle astmed Rooma eraõiguses]] · [[SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus]] · [[Seguvispel]] · [[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Sillamäe Linnavolikogu]] · [[Soome topograafiakorpus]] · [[Stroker mootor]] · [[Tõlkija hääl]] · [[Tšarterlend]] · [[Tarutuur]] · [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tulbikantsel]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[Akutrell]] · [[Allüülrühm]] · [[Deebetmakse]] · [[Geoelement]] · [[Geograafiaolümpiaad]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Jälg]] · [[Järta]] · [[Kaba]] · [[Konto]] · [[Korjus]] · [[Narkodiiler]] · [[NOAA satelliidid]] · [[Orutuul]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Päris-Eesti]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Sõnastik]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Tõrva keskväljak]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Treng]] · [[Triool]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Ukraina peaprokuröride loend]] · [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vabaproua]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Abstraktsioon]] · [[Aisakell]] · [[Alõtša]] · [[Andmeedastus]] · [[Balti meistrivõistlused males]] · [[Capitis deminutio maxima]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Dubai pilvelõhkujate loend]] · [[E-apostill]] · [[E-toimik]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti murded]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Ekspositsioon]] · [[ESTHub]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Leaving You for Me]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Lennuhüvitis]] · [[Liigesevedelik]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lohisti]] · [[Lokaalsus]] · [[Loovustehnikate loend]] · [[Maailmapärand]] · [[Magneetumine]] · [[Moos]] · [[Paadisadam]] · [[Parkapzuk]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Rahvusmuuseum]] · [[Rent]] · [[Revaler Zeitung]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Sõprus (laev)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Seedeelundkond]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Stopiņi mõis]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Suurmeister maleprobleemide lahendamises]] · [[Suurmeister probleemmales]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Välgumihkel]] · [[Vehmer]] · [[Ämblikvälk]] · [[1946. aasta Praha maleturniir]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[1993. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2004. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2005. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2008. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Abja–Valga raudtee]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Ajaarvestus Eestis]] · [[Alaska mäeliustik]] · [[Algebraline summa]] · [[Alkoholiekspertiis]] · [[Alksniai kihistik]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujate loend]] · [[Antarktika liustikud]] · [[Automaatne sõltuv seire]] · [[Balti Assamblee kunstipreemia]] · [[Balti Assamblee teaduspreemia]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] · [[Burjaatmongoli ANSV]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Läti Teaduste Akadeemia välisliikmete loend]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Liivsavi]] · [[Ljudmilla torn]] · [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]] · [[Märgitus]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Mihus]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Sörulase aabits]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Sariküll]] · [[Segmentvõlv]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Soroptimistid]] · [[Souss]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Võlvisiil]] · [[Varikalad]] · [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Vectorbloc]] · [[Venemaa Rahvuslik Filmiakadeemia]] · [[Vetikaõli]] · [[Viievõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Juunioride male maailmameistrivõistlused]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Keklysi kihistu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Krekenava kihistu]] · [[Kronauce kihistu]] · [[Ambsõlg]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Coesfeldi kreis]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Depoo toidutänav]] · [[Druja kihistu]] · [[Dysna kihistu]] · [[E-õpik]] · [[E-hindamine]] · [[Eberhard (suguvõsa)]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused]] · [[Eesti rahvusvärvid]] · [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus]] · [[Eesti Vabadussõja ajalugu]] · [[Ekspressliin]] · [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] · [[Ergonoomiline töölaud]] · [[Euroopa kodanikualgatus]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Gaidė kihistu]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Gilija kihistu]] · [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] · [[Hollmann]] · [[Ilma prognoosimine]] · [[Interaktiivne režiim]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Johannes von Wesenberg]] · [[Juhkentali bussipeatus]] · [[Jumala poeg]] · [[K-tegur]] · [[Kadaka bussipeatus]] · [[Kadrioru Plaza]] · [[Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Kasutaja nõusolek ja selle vorm küpsiste paigaldamiseks kasutaja arvutisse]] · [[Kavastu külakool]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Keskuse bussipeatus]] · [[Kiirmaleturniir "Meenutades Paul Kerest"]] · [[Kirikindad]] · [[KKEKi ajakiri]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Nõrk tehisintellekt]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Ohukotsu küün]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[Põhja Pank]] · [[P2P-võrgustiku rakendamine]] · [[Painard]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Peetri Jooks]] · [[Perli andmebaas]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Plekktrumm (saade)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Pulmafotograafia]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Suga]] · [[Täitsa Eesti]] · [[Taara]] · [[Taganemisõigus]] · [[Takistuslülitus]] · [[Talvine peetripäev]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Tootmestamine]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Tuuslar (ajakiri, 1928)]] · [[Tuvihall]] · [[Uusromantikud]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebioom]] · [[Äikesepilve kujunemine]] · [[ÉSTIE]] · [[Õppe- ja koolitusteenuste käibemaksuvabastuse rakendamine Euroopa Liidus]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Ādaži kirikumõis]] · [[Šakiai kihistu]] · [[Žarėnai kihistik]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[1950. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1971. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2014. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[500 kiri]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad]] · [[Antimeetod]] · [[Ararati roheline]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] · [[C-619/18]] · [[COSO mudel]] · [[Gindviliai kihistu]] · [[Grybėnai kihistik]] · [[Haalamine]] · [[Hirvejalgpokaal]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Hoven]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Iiri muusika]] · [[Inkarnaat]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Jakšiai kihistu]] · [[Kluse mõis]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kopli bussipeatus]] · [[Korporatsioon Rotalia lipp]] · [[Korrapealne]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Rässa (riietus)]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Raadio playlist]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Süvaõpe]] · [[Sallitants]] · [[Sander Valge]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Severodvinsk (laev)]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Turmantase kihistik]] · [[Tverečiuse kihistu]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Umbkuub]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Välismaise Venekeelse Pressiga Koostöö Edendamise Fond]] · [[Vėluva kihistu]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaineikiai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Vetukad]] · [[Viimsi keskus]] · [[Vilučiai kihistu]] · [[Visuaalkunst]] · [[Vitsratas]] · [[Vyžūnai kihistu]] · [[Rähk]] · [[Sõne]] · [[Smalvase kihistik]] · [[Spalviškiai kihistu]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Tarbekunst]] · [[Volbripäev]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Avdal]] · [[Diatoonika]] · [[Iive]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kosk]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Latter]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Meresüld]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Muinasmaakond]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Pärandkultuur]] · [[Põltsamaa valla ajalugu]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikk-kuub]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pingipill]] · [[Pinus]] · [[Pistis]] · [[Pivorai kihistu]] · [[Plaanvanker]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Priipass]] · [[Protodooria sammas]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Raubonysi kihistik]] · [[Rippkaar]] · [[Ristraam]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sakramendinišš]] · [[Santorin]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[Trahter]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Vabatahtlik]] · [[Veer]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[A-film]] · [[Allakäik]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[E-post]] · [[Ecstasy]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Eestist pärit pühakute loend]] · [[Elastsusjõud]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüdroõli]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[Hugo Hiibuse illustreeritud raamatute loend]] · [[ID-kaart]] · [[Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Inimene ja ajalugu]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Inklinatsioon]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Interlok]] · [[IV liiga 2020]] · [[Jõestik]] · [[Jalas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (jalatsi osa)]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Margėnai kihistik]] · [[Medeikiai kihistu]] · [[Metsasarvemängijate loend]] · [[Mikonysi kihistu]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Mjadeli kihistu]] · [[Monoliit (kunst)]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Narotši kihistu]] · [[Noorte male maailmameistrivõistlused]] · [[Obeliai kihistu]] · [[Pajapink]] · [[Paluknė kihistik]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Viimsi (laev)]] · [[Vikerlane (ajakiri)]] · [[Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Liiga]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mägiekspeditsioon]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Naiste rahvusvaheline meister]] · [[Naiste suurmeister]] · [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]] · [[Oterdis]] · [[Pärissuvi]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Rahvusvõitlus]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Siuglejate loend]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tiibkarikas]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Äkkekelk]] · [[1977. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1995. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2015. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[Ajakiri Naisele]] · [[Allikapesu]] · [[Anri Rulkovi preemia]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti lühilugude ajakiri]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Eesti Vabariik v Euroopa Komisjon (2017)]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elektriala]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[EXPO 2020 Dubai Eesti paviljon]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fluidum]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Jäähotell]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Joogaturism]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kahepuu vibu]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kanuumatk]] · [[Karpsõlg]] · [[Katteüksus]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Modern (ajakiri)]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Naisterahva Elu]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Robootika ehituses]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Vöötloom]] · [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] · [[Vana-Pärnu toomkirik]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Wina-katk]] · [[Asjaõigusseadus]] · [[Auaadress]] · [[Avaliku teenistuse seadus]] · [[Avenüü (ajakiri)]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eelsuvi]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Eha (kino)]] · [[Elektrituruseadus]] · [[Elukaar]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE treener]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Hilisgootika]] · [[Hilissuvi]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Kämmal]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kade (Saksimaa suguvõsa)]] · [[Kaitsealune]] · [[Kaubanduspoliitika]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kihnu pärimuspäevad]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kolmas isik]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Kviitung]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lapseea migreen]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lojaalse koostöö kohustus]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Päikeseenergia Eestis]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Postimehe romaanisari]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Schönbergi piiskopilinnus]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suhkruotsus]] · [[Suletud ümbrik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tallinna tagavarapataljon]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[1981. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1996. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2. diviisi tagavarapataljon]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[2010. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[3. diviisi tagavarapataljon]] · [[Abieluvararegister]] · [[Ajude Gümnastika]] · [[Angiospasm]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Ateist (ajakiri)]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Elva keskväljak]] · [[Hommik (ajaleht, 1913)]] · [[Hommik (ajaleht, 1914)]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Kastlõks]] · [[Kylauudis.ee]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Narva komandant]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Roostehaigused]] · [[Tartu komandant]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Virulane (ajaleht 1924)]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Eliittreener]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[Euroopa meistrivõistlused kirimales]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Juuru Orelisuvi]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kihnu kunstilaager]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Nastiklased]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Süüvõime]] · [[Seeniorlaul]] · [[Fint]] · [[Maaarhitektuuri keskus]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[2014.–2015. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[ERR Jupiter]] · [[ERR Lasteekraan]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Balti keti karikaturniir]] · [[Jalam]] · [[ERR Menu]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[Kallaspapp]] · [[Ožarski tuletorn]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[ELIIS]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Muusikaline vaikus]] · [[Nöörimaa]] · [[Riigi õigusabi infosüsteem]] · [[Umbaed]] · [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Ääremaastumine]] · [[Crafter's]] · [[Texta toolkit]] · [[Hoone digipäevik]] · [[Verstapost]] · [[PySimpleGUI]] · [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Looduse raamatukogu]] · [[Luukapäev]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Kindralleitnant-insener]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[Kauba Pank]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Marite Kallasma]] · [[Tädi Maali]] · [[IIHF Player of the Year]] · [[Berliini lõvijaht]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Ixchiq]] · [[Sõdurivanne]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] · [[Külvaja (trükikoda)]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Linnasisene linn]] · [[Narva kaitsepataljon]] · [[Polügraafiatööstuse Trust]] · [[Reola lahing]] · [[Sõdurileht]] · [[TÜ/Bigbank VK]] · [[Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond]] · [[Tartu kaitsepataljon]] · [[Tartu Linnapank]] · [[Viljandi kaitsepataljon]] · [[Doktor Silva]] · [[Kuidas tuli pimedus...]] · [[Pulmad ja matused]] · [[Tagasirändur]] · [[Tallinna Linnapank]] · [[Banckau]] · [[Eesti matus]] · [[Pärnu Pank]] · [[Kunstiteoste tellimise seadus]] · [[Günzel]] · [[JT Conception]] · [[Tapa Sõna]] · [[Toomhospidal]] · [[1939. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[1940. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[Eesti Lihaeksport]] · [[Harjumaa teatripreemia]] · [[Liivimaa aadlilipkond]] · [[Muhu oranž]] · [[Nõmme Majaomanike Pank]] · [[Riigikohtu üldkogu]] · [[Suveköök]] · [[Umbluu]] · [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]] · [[Aidu tuulepark]] · [[Ainus, mis jääb, on BEAT]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Järvamaa VK]] · [[Loodusteaduste klassikuid]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Talli tänav (Tallinn)]] · [[Tallinna Russ]] · [[Viire (laev)]] · [[Korvpalliklubi KAPA]] · [[STARTUp Day]] · [[Reichard]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[TREV]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Elva tänavate loend]] · [[Jõhvi tänavate loend]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Kuramaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Lihula tänavate loend]] · [[Mõisaküla tänavate loend]] · [[Otepää tänavate loend]] · [[Põltsamaa tänavate loend]] · [[Põlva tänavate loend]] · [[Räpina tänavate loend]] · [[Sotsialismi Tee (Jõhvi)]] · [[Tõrva tänavate loend]] · [[Türi tänavate loend]] · [[Tamsalu tänavate loend]] · [[Tapa tänavate loend]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Võru tänavate loend]] · [[Valga tänavate loend]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Eestirootslane (ajakiri)]] · [[Tallinna Krediitpank]] · [[7 (Tallinna trammiliin)]] · [[Aasta parim jäähokimängija]] · [[Arhiivinõukogu]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse]] · [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Hüdroenergia Eestis]] · [[Haapsalu Graafilise Disaini Festival]] · [[Hiiumaa tantsufestival]] · [[Idavedude skandaal]] · [[Indrek Toome valitsus]] · [[Inkvisiitorid]] · [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir]] · [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Kaitseliidu Petseri malev]] · [[Kaitseseisukord]] · [[Kastna peitleid]] · [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5]] · [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] · [[Kunstnikupalk]] · [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] · [[Maakonna maanõukogu]] · [[Mania Grandiosa]] · [[MARSS Interceptor]] · [[Nime eestistanute loend]] · [[Oktoobri Võit]] · [[Otepää malevkond]] · [[Peipsiääre Teataja]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Riigilaevastik]] · [[Seadus ja Kohus (ajakiri)]] · [[Stalini ausammas Tallinnas]] · [[Tallinna–Turba rongiliin]] · [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Tutti V]] · [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik]] · [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]] · [[Varudi-Vanaküla aardeleid]] · [[Vastseliina alevikukalmistu]] · [[Veibri ühishaud]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Eesti muusika päevade preemia]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eesti pensionisüsteem]] · [[Eesti rannajalgpalli karikavõistlused]] · [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]] · [[Eesti Vabariigi majanduspiir]] · [[Eesti veemotosport]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] · [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] · [[Tartu Ülikooli seadus]] · [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] · [[Luunja Roosiaed]] · [[Pagari lahing]] · [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]] · [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] · [[Tiigiveski]] · [[Utsali klaasikoda]] · [[Vastse-Kasaritsa lahing]] · [[Semetron AS]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg]] · [[Kampri tänav]] · [[Ruhnu ajalugu]] · [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]] · [[Tartu Majaomanikkude Pank]] · [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] · [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] · [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]] · [[Tallinna Kaubahall]] · [[Pikksaare lahing]] · [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] · [[Teofrastus (animafilm)]] · [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] · [[Audru Karusloomakasvandus]] · [[Vastseliina naise rahvarõivad]] · [[Frikadellid ja pelmeenid]] · [[Kadunud sokid]] · [[Pilt, mis öösel liigutas]] · [[Sitikas Peeter]] · [[Koerkorter]] · [[Rohhuse hospidal]] · [[Jacob Jacke & Co]] · [[Silla tänav (Põltsamaa)]] · [[Hotell Sophia]] · [[Stoltevoet]] · [[Kikka lahing]] · [[Kadila raketibaas]] · [[Lebavere lahing]] · [[Jaan Kärneri tänav]] · [[Paldiski Bolševik]] · [[Stahhaanovlik Töö]] · [[Võit (ajaleht)]] · [[Viljandi staarostkond]] · [[News from Nowhere]] · [[Pille-Riin (laul)]] · [[Nexus 2]] · [[Palgafond]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg]] · [[Diminutsioon (figuratsioon)]] · [[Forsmarki kasutatud tuumakütuse lõpphoidla]] · [[Nimelised muusikatrammid]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[Jätkusuutlik andmehaldus]] · [[Trammitee rööpmelaius]] · [[Madalmaade kindlus Melakas]] · [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Türi-Tori kiirlaskumine]] · [[Armukelm]] · [[Virumaa piiskopkond]] · [[Rohumaa]] · [[Valletta linn]] · [[Kaitseväe peastaabi ülem]] · [[Lossiplats (Haapsalu)]] · [[AS-36 Bester]] · [[AS-40 Bester]] · [[Dugoba alpilaager]] · [[Kindralmajor (Eesti)]] · [[Fleuronné]] · [[Figuurinitsiaal]] · [[Emalõvi]] · [[Veelauasport]] · [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Maaema]] · [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Mis need ohjad meida hoidvad]] · [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025]] · [[Balma de la Margineda]] · [[Ühemõõtmeline mees]] · [[Narva stsenaarium]] · [[Hõimulõimed]] · [[Infokäitumine sotsiaalmeedias]] · [[Risbiter]] · [[Mustvee valla vapp]] · [[Elva valla lipp]] · [[Saue valla lipp]] · [[Elva valla vapp]] · [[Järva valla lipp]] · [[Järva valla vapp]] · [[Mustvee valla lipp]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Eesti Kõrgem Sõjakohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]] · [[Püha Klaara klooster]] · [[Haapsalu jääkaru kuju]] · [[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]] · [[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]] · [[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] · [[Käskkiri]] · [[Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda]] · [[Uuslinna mereväelinnak]] · [[Mait Agu stipendium]] · [[Noorsepad]] · [[Eesti Teatriliidu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind]] · [[Rahvuslik Teataja]] · [[Setomaa valla lipp]] · [[Setomaa valla vapp]] · [[Mulgi valla lipp]] · [[Mulgi valla vapp]] · [[Saaremaa valla lipp]] · [[Saaremaa valla vapp]] · [[Selge Kõneleja]] · [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] · [[Rakvere Kalakombinaat]] · [[Toorme tänav]] · [[Küünla tee]] · [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] · [[Ālījenāb]] · [[Hiidrahnu tänav]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Daryā]] · [[Tööoskusamet]] · [[Saatse Peeter-Pauli kirik]] · [[Peaministri, ministrite ja Riigikontrolöri tasude seadus]] · [[Akadeemiline Maleklubi]] · [[Noorte Kotkaste Pärnumaa malev]] · [[Nehatu lennuväli]] · [[Käsmu Meremeeste Selts]] · [[Tartu Krasnojarski polgu kirik]] · [[Altnurga klaasikoda]] · [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste kokkulepe NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil viibimise tingimustest (1940)]] · [[Tõnismägi (Tartu)]] · [[Põltsamaa portselan]] · [[Jamburgi postimaantee]] · [[Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025]] · [[Geoloogiline Komitee]] · [[Sillamäe uraanitehas]] · [[Piirsalu klaasikoda]] · [[Laasme klaasikoda]] · [[Aasta interpreet]] · [[EP (Macan Band)]] · [[Naghāshī]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Viimsi vallavolikogu]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Vähi Vastu Võitlemise Selts Eestis]] · [[Kuressaare Kreiskool]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Viljandi aadlisoost neidude varjupaik]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Lükkä punkrilahing]] · [[Rakvere katoliku kirik]] · [[Talve]] · [[Aegna kabel]] · [[Ülikooli Sammas]] · [[Tallinna Pauluse kirik]] · [[Kaks Eestit]] · [[Kellatorn (Toompea)]] · [[Uueturu plats]] · [[Eesti plokkvibukoondis]] · [[Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo]] · [[EKP Tallinna Linnakomitee]] · [[Haapsalu tapamaja]] · [[Dhammavinaya Instituut]] · [[Dīvūneh bāzī]] · [[Kantsler (Eesti)]] · [[Aqva Spordikeskus]] · [[Eksiilis paiknenud Valitsuse ülendatud ohvitserid]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Saaremaa kuberner]] · [[Poruni põlismets]] · [[Kotkakodu]] · [[Tallinna sadama peakomandör]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Katariina II mälestusmärk Võrus]] · [[Tartu aasta sportlane]] · [[1941. aasta Eesti NSV ja Läti NSV sõpruskohtumine poksis]] · [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]] · [[Eesti NSV kohtukorralduse seadus]] · [[Narva Ajaloo Uurimise Selts]] · [[Har Rooz Har Shab]] · [[Tallinna linnakool (1428)]] · [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]] · [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond]] · [[Tartu hambaarstikool]] · [[Telepoiss]] · [[Mõntu rannikupatarei]] · [[Tuuni mägi]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Narva suur puit-graniitsild]] · [[Sadamatorn]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] · [[Kirjandustänava festival]] · [[Kuressaare Suurgild]] · [[1980. aasta noorterahutused Tallinnas]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Nõukogude Eesti filmifestival]] · [[2023. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Rapla keskväljak]] · [[Saru raudteepeatus]] · [[Lippoja raudteepeatus]] · [[Jõepere raudteepeatus]] · [[Lümatu raudteejaam]] · [[Hirmuse raudteepeatus]] · [[Suurpõgenemine 1944]] · [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis]] · [[Tallinna Linnamisjon]] · [[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Alutaguse praostkond]] · [[Paldiski praostkond]] · [[Riia praostkond]] · [[Võnnu praostkond]] · [[Valga praostkond (Liivimaa)]] · [[Koknese praostkond]] · [[Valmiera praostkond]] · [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] · [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] · [[Eesti NSV Valitsus]] · [[Energy Mosbat]] · [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] · [[Spankkova kihelkond]] · [[Aasta metsaputukas]] · [[Koprina kihelkond]] · [[Kolppana kihelkond]] · [[Kaprio kihelkond]] · [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] · [[Spordi suurraamat]] · [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] · [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] · [[Angervaksa tänav]] · [[Lipuväljak (Otepää)]] · [[Sinine tänav]] · [[Kirikuaia tänav]] · [[Rootsituru plats]] · [[Kruusimäe kõrts]] · [[Ameerika Balti Pank]] · [[Kodu (artell)]] · [[PEO-LEO]] · [[Pärnu Kalakombinaat]] · [[Pärnu Laeva AS]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Sisekaitse Valverügement]] · [[Kupanitsa kihelkond]] · [[Moloskovitsa kihelkond]] · [[Kattila kihelkond]] · [[Soikkola kihelkond]] · [[Novasolkka kihelkond]] · [[Aruküla punkrilahing]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] · [[Valge Daami etendus]] · [[Vabadussõja mälestussammas Long Islandi Eesti Kodu territooriumil]] · [[Tartu Autovabaduse puiestee]] · [[Piiskop Platoni mälestussammas]] · [[Eesti botaanikaühing]] · [[Tallinna õhuasjanduse ühing]] · [[Viljandi vana õigeusu kirik]] · [[Siivertsi võrgujäänus]] · [[Vikipeedia:Nädala pildid 2026]] · [[Võru kaitsepataljon]] · [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Peipsi rannakaitsepataljon]] · [[779. suurtükiväepolk]] · [[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] · [[H. Tillemanni kella- ja kullasepa tööstus]] · [[Rootsi asehaldur Narvas]] · [[Ivangorodi lään]] · [[Koporje lään]] · [[Jama lään]] · [[Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon]] · [[Parisselja rabaleid]] · [[Meteor (laev)]] · [[Sinilind (laev 2006)]] · [[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] · [[Sõmeri (aurik)]] · [[Läänemaa (mootorpurjelaev)]] · [[Kosemkina kihelkond]] · [[Hevaa kihelkond]] · [[Unaditsa kihelkond]] · [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] · [[Mall:Eesti rahvuspargid]] · [[Vikipeedia:Eesti-Malaisia artiklitalgud]] · [[Directo]] · [[Haapakangase kihelkond]] · [[Tartu semiootika suvekool]] · [[Limpa limonaad]] · [[Koplifest]] · [[Miikkulaineni kihelkond]] · [[Vuole kihelkond]] · [[Rääpyvä kihelkond]] · [[Liissilä kihelkond]] · [[Markkova kihelkond]] · [[Järvisaari kihelkond]] · [[Ropsu kihelkond]] · [[Serepetta kihelkond]] · [[Siestarjoki kihelkond]] · [[Valkeasaari kihelkond]] · [[Toksova kihelkond]] · [[Lempaala kihelkond]] · [[Keltto kihelkond]] · [[Tyrö kihelkond]] · [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]] · [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] · [[Toure Concertam]] · [[Touchlane]] · [[Tartu Linna Politseivalitsus]] · [[Montonio Finance]] · [[Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus]] · [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] · [[Kuhiksõlg]] · [[Balti turniir 2026]] · |} {{Wikidata list end}} dx6viat8tv8kxv6xley5b5g1btthpu3 0 620060 7170467 7086580 2026-06-10T20:36:53Z Kuriuss 38125 7170467 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Leo VI | pilt = Detail of the Imperial Gate mosaic in Hagia Sophia showing Leo VI the Wise.jpg | pildiallkiri = Leo VI [[Hagia Sophia]] mosaiigil Kristusele austust avaldamas | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajaalgus = [[29. august]] [[886]] | ametiajalõpp = [[11. mai]] [[912]] | eelmine = [[Basileios I]] | järgmine = [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]] | sünniaeg = [[19. september]] [[866]] | sünnikoht = [[Konstantinoopol]] | surmaaeg = [[11. mai]] [[912]] (45-aastaselt) | surmakoht = [[Konstantinoopol]] | abikaasa = Theophano Martinakia, Zoe Zaoutzaina, Eudokia Baïana, Zoe Karbonopsina, | vanemad = [[Basileios I]] (vaieldav) ja Eudokia Igerina | lapsed = Eudokia, Anna, Anna, Basileios, [[Konstantinos VII|Konstantinos]] }} '''Leo VI''', kreekapäraselt '''Leon VI''', hüüdnimega '''Tark''' või '''Filosoof''' (kreek keeles: Λέων ὁ Σοφός (''Leōn ho Sophos);'' [[19. september]] [[866]] – [[11. mai]] [[912]]), oli [[Bütsants]]i [[Bütsantsi keiser|keiser]] aastatel [[886]]–[[912]]. Ta oli [[Makedoonia dünastia]] teine valitseja (kuid pole teada, kas tema isa oli [[Basileios I]] või [[Michael III]]). Ta oli palju lugenud ja väga tark, mille järgi oli ta saanud ka oma hüüdnime. Tema valitsemisajal nähti ka siiski mitmeid sõjalisi kaotusi [[Balkani poolsaar|Balkanil]] bulgaarlastele, [[Sitsiilia]]s ja [[Egeuse meri|Egeusel]] araablastele. Tema valitsemisajal kaotati mitmed [[Rooma riik|Vana-Rooma]] institutsioonid, nagu näiteks Rooma [[Konsul (Vana-Rooma)|konsuli]] amet. == Nootpõlv == Leo üle pika aja keiser, kelle täpne sünniaeg on teada. Keisri isa kohta liikus aga erinevaid kuulujutte. [[Michael III|Michael]] pani oma armukese Eudokia, otsides talle palees viibimiseks ametlikku põhjust, paari sõber [[Basileios I|Basileiosega]]. Seega oli Eudokia, vähemalt seaduse silmis, Basileiose naine. Ning kui ta sai [[866]]. aasta [[19. september|19. septembril]] emaks, siis vastsündinud lapse ametlikuks isaks kuulutati loomulikult Basileios. Väga suure tõenäosusega aga oli Leoks ristitud poisslapse tegelikuks isaks [[Michael III]]. Seega, kui lähtuda vere järjepidevusest, siis polegi Leo VI puhul põhjust rääkida [[Makedoonia dünastia]] jätkumisest. Pigem oli tegu vana dünastilise liini taastamisega, sest Basileiosel polnud elus olevat järeltulijat. Tõelise järeltulija puudumist kinnitab ka Basileiose lohutamatu kaotusevalu, kui sõjakäigu ajal ootamatult suri tema ainus poeg esimesest abielust. Nii et Basileiose ametlik poeg Leo polnudki tegelikult tema laps. Seda teadis ilmselt kogu õukond, ning kuulujutud ulatusid peatselt ka paleest välja, mis ei tulnud troonile asunud keisrile kaugeltki kasuks. Lisaks ei suutnud Basileios ka kuidagi varjata oma antipaatiat "poja" vastu, ja seda eriti pärast Konstantinose surma. Seega pole imestada, et kui Basileiosele kanti ette Leo väidetavatest kurjadest kavatsustest, järgnes sellele otsekohe keisri käsk paigutada ta koduaresti ning võtta talt kõik kaasvalitseja õigused ja tunnused. Tõenäoliselt oli Basileiosel isegi kavatsus poeg sandistada, kuid selle plaani nurjas oma vastuseisuga [[Photios I|patriarh]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=236–242}}</ref> [[Fail:Basil&leo.jpg|vasakul|pisi|Basileios I ja Leo VI]] [[Fail:Leo - Tactica, sive De instruendis aciebus, 1586 - 1435950 F.jpeg|pisi|Leo VI sõjaline traktaat "Tactica"]] Kui kaua Leo koduarestis viibis, pole teada. Bütsantsi allikad räägivad ajavahemikust kolmest kuust kuni kolme aastani. Legendi järgi aga olevat ta pääsenud vabadusse tänu ühele papagoile. See juhtus [[886]]. aasta [[20. juuli|20. juulil]]. Ühes keiserliku palee söögisaalis paiknes puur koolitatud papagoiga. Keegi oli linnu lisaks muudele tarkustele salaja õpetanud korrutama sõnu: "Ai, ai, ai – Leo valitseja." Kord keisri korraldatud suure peo ajal, kui lauas oli palju rahvast, olevat lind hüüdnud seda lauset mitu korda. Kuuldu muutis lauas olijad kurvaks ja nad keeldusid söögist ning keiser küsis neilt: "Miks te ei söö?" Vastuseks kostsid külalised: "Kuidas saame meie, täie aruga inimesed, süüa, kui selle arutu linnu hääl kutsub peremeest? Meie siin oleme aga unustanud inimese, kes pole meie keisrile soovinud midagi halba." Ja külalised lisasid: "Kui ta on tabatud pahateolt isa vastu, siis me tapame ta oma kätega, kui aga pole – kaua ta siis süütuna kannatab?" Väidetavalt puudutasid need sõnad Basileiose südant ja ta andis käsu Leo vabastada ja taastada kõik tema õigused.<ref name=":0" /> Üheks Leoni lapsepõlve õpetajaks ja oluliseks mõjutajaks oli [[Photios I|Photios]]. Seda kohustust täitis ta patriarhi ameti pidamise vahel, olles tolleks ajaks juba erakordselt haritud ja laia silmaringiga mees. Tema teeneks oligi vundamendi rajamine eruditsioonile, tänu millele Leo sai hiljem hüüdnimeks Tark/Filosoof. Ning tõesti, Leo luges ja kirjutas arvukalt teoseid, arutledes väga paljude teemade üle. Leo noorest peast tärganud huvi teadmiste vastu ei tähendanud seda, et ta poleks teismelisena teinud kõikvõimalikke koerustükke. Ta võis näiteks ilmuda ümberriietatuna öösel tänavatele, et lollitada öövahte ja kontrollida nende valvsust. Ja kui ta siis ükskord vangistati hulkuri pähe, jäi ta oma tembuga eriti rahule.<ref name=":0" /> == Valitsemine == Leo VI sai keisriks pärast ametliku isa [[Basileios I]] surma [[29. august|29. augustil]] [[886]]. aastal jahiõnnetuses, milles on süüdistatud ka Leod ennast. Veel üks tõend, mis kinnitab, et ka Leo ise pidas oma tõeliseks isaks mitte Basileiost, vaid Michaeli, oli asjaolu, et kohe pärast troonile asumist andis ta käsu matta Michaeli jäänused suurte auavaldustega keisrite puhkepaika [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Pühade Apostlite kirikusse]].<ref name=":0" /> === Sisepoliitika === Leo sügav haritus paistis välja ka tema siseriiklikus tegevuses. Nii pööras ta väga suurt tähelepanu uute seadustekogude väljaandmisele, osaledes selles töös ka isiklikult. Kirjutamine oli üks keisri meelistegevus. Leo on ligikaudu saja [[Novell (õigusteadus)|novelli]] autor, mis paljus käsitlevad tolle aja eluolulisi probleeme. Näiteks üks keisri novell mõistab hukka vara pärandamise kloostritele, kui inimesel on olemas lähedased sugulased.<ref name=":0" /> [[Fail:Follis-Leo VI-sb1729.jpg|vasakul|pisi|Leo VI soldius]] [[Fail:GoldSolidusLeoVIAndConstantinVIIPorphyrogenetos908-912.jpg|pisi|Leo VI ja tema poeg Konstantinos]] Leo soov kontrollida vägevaid aristokraatlikke perekondi viis sageli konfliktideni, millest suurim oli Andronikos Doukase mäss. Andronikos oli tuntud väepealik, kes alustas keisri vastu sõjategevust ja pöördus abipalvega moslemite poole. Mässajale lubas ilmselt toetust ka keisri peale pahane patriarh, kelle arvestuse järgi pidid Andronikose väed peatselt Konstantinoopoli hõivama. Sellega võttis [[Nikolaos I Mystikos|Nikolaos Müstik]] juba otseselt keisrivaenuliku positsiooni. Patriarhile ei meeldinud keisri soov abielluda neljandat korda ning ta soovis, et keiser oma kallima minema saadaks. Kuid Leo ei kavatsenudki alistuda ning tal polnud mõtteski kallimat paleest ära saata. [[906]]. aasta aprillis Leo hoopis abiellus Zoega ja kuulutas ta keisrinnaks. Vastusammuna keelas Nikolaos keiserlikule paarile sisenemise [[Hagia Sophia|Hagia Sophiasse]]. Ajalooallikates on isegi kirjeldatud stseeni, kuidas patriarh isiklikult takistas keisril astumast üle katedraali läve. Leo arvates aga oli patriarhi käitumine väär ja ta kaebas Nikolaos Müstiku peale paavstile ning teistele patriarhidele. Kuid keisril ei tulnudki jääda vastust ootama, sest kogu tüli lahenes hoopis teisiti. Leo kätte sattus nimelt patriarhi ja mässajate kirjavahetus. Ning kui Nikolaos üritas järjekordselt takistada keisril sisenemast katedraali, küsis ta patriarhilt: "Ega sa ei arva, et mässaja on varsti siin?" See vihje oli niivõrd otsene, et kirikupea ainsaks pääseteeks oli ametist loobumine ja vabatahtlik siirdumine maapakku. Ning mõne aja pärast toimus juba uue patriarhi [[Euthymios I Synkellos|Euphemiose]] juhtimisel kirikukogu, mis kinnitas Leo ja Zoe abielu seaduslikkuse. Selle otsusega muutus seaduslikuks ka nende poja [[Konstantinos VII|Konstantinose]] troonipärimisõigus.<ref name=":0" /> === Välispoliitika === [[Fail:Boulgarofygon.jpg|pisi|Bütsantslaste põgenemine Boulgarofygoni lahingus bulgaarlaste eest]] Suhetes naabritega püüdis Leo, pidades silmas Bütsantsi huve, maksimaalselt ära kasutada diplomaatilisi vahendeid, eelistades neid oma välispoliitikas kindlalt sõjapidamisele. Leo sõlmis mitmeid olulisi lepinguid, nende seas ka [[Kiievi-Vene]]ga. Kusjuures keisri panustamine diplomaatiale oli igati õigustatud ka asjaoluga, et tema valitsemise ajal ei õnnestunud saavutada lahinguväljadel erilist edu. Pigem vastupidi. Näiteks [[902]]. aastal langes moslemite kätte viimane bütsantslaste valduses olnud suurem linn [[Sitsiilia]]s.<ref name=":0" /> Mõningate allikate andmetel toimus Leo valitsemise ajal [[907]]. aastal [[Kiievi-Vene]] vürsti [[Oleg]]i juhitud sõjakäik Bütsantsi aladele. Kuid mõned ajaloolased on pidanud nii seda kui ka varasemaid venelaste sõjakäike Konstantinoopoli peale pigem legendaarseteks kui reaalselt toimunud sündmusteks. Igatahes kroonika andmetel oli Oleg kogunud hiiglasliku, 80 000-mehelise väe, mis paigutati 2000 laevale. Maabudes rüüstas Olegi sõjavägi Konstantinoopoli ümberkaudsed alad, saades rikkaliku saagi. Samal ajal varjusid bütsantslased pealinna võimsate müüride taha ning sulgesid merepoolse ligipääsu sadamale kettidega. Siis olevat Kiievi suurvürst andnud käsu tõsta laevad veest välja ning paigutada need ratastega alustele. Oodanud ära soodsa tuule, saatis ta laevad maismaad pidi otse Konstantinoopoli müüride alla. Et pääseda kriitilisest olukorrast, kasutas Leo vana äraproovitud taktikat – piirajatele pakuti kulda. Lisaks nõustus Bütsants maksma Kiievile iga-aastast lunaraha. Vene suurvürst omalt poolt lubas lõpetada röövimised keisririigi aladel ning lõi – vähemasti nii on väidetud – sõjategevuse lõpetamise märgiks oma kilbi linna väravate külge.<ref name=":0" /> == Perekond == [[Fail:Santa Teófano y León VI el Sabio.jpg|pisi|Leo VI ja keisrinna Theophano]] Leo oli neli korda abielus. Bütsantslaste jaoks oli normaalne abielluda maksimaalselt kaks korda, kuid neli korda oli juba liig.<ref name=":0" /> Tema esimene abikaasa oli '''Theophano Martinakia''', kelle valis talle ametlik isa [[Basileios I|Basileios]], kasutades selleks traditsioonilist "iludusvõistlust". Kuid see abielu ebaõnnestus ja Leo veetis palju aega armukesega. Solvunud abikaasa kaebas äiale ja väidetavalt olevat jõumehest Basileios andnud oma pojale lihtsalt keretäie. Igatahes on Leo seda hiljem ise kirjeldanud nii: "Isa ei pööranud mingit tähelepanu minu õigustustele ja palvetele, katkus mind juustest, heitis maa peale ning tagus jalgadega, kuni veri voolas." Leo sai õppetunni ja tema armuke Zoe pandi vägisi mehele. Keisriks saades Leon aga taastas isa käsul vägivaldselt katkenud suhte. Seda oli tal lihtne teha, kuna Zoe abikaasa oli tolleks ajaks juba surnud. Õukonnas levisid kuulujutud, et Zoe õnnetu mehe siit ilmast lahkumisel oli mängus abikaasa käsi. Leo seaduslikul naisel aga ei jäänud muud midagi üle, kui leppida kujunenud olukorraga ja taanduda kloostrisse. Mõne aja pärast ta ka suri.<ref name=":0" /> Theophanoga oli Leol tütar '''Eudokia''' (suri [[892]]). Leo kasutas oma esimese abikaasa surma kohe ära ning abiellus '''Zoe Zaoutzainaga'''. Patriarh leidis, et selline kiirustamine on ebasünnis. Seaduslik abielu ei tõstnud mitte ainult Zoe, vaid ka ta isa positsiooni, kes sai ennekuulmatu tiitli "keisri isa". Kuid Leo õnn ei kestnud kaua. Zoe suri tõenäoliselt [[899]]. aastal.<ref name=":0" /> Neil oli tütar '''Anna''', kes oli kihlatud ja abiellus [[Püha Rooma Keisririik|Rooma]] keisri [[Louis III Pime|Louis III Pimedaga]] (Cardiffi ülikooli teadlane dr. Shaun Tougher kahtleb, kas nad olid abielus). Mõne aja möödudes keiser abiellus uuesti, juba kolmandat korda, kaunitar '''Eudokia Baïanaga'''. Kuid ka see abielu lõppes traagiliselt. Vahetult pärast poeg '''Basileiose''' sünnitamist [[901]]. aasta oktoobris surid nii noor keisrinna kui ka troonipärija. Seega oli Leo ikkagi fakti ees, et vaatamata kolmele abielule pole tal järeltulijat. Lapsi polnud ka tema ametlikust kaasvalitsejast [[Alexandros (Bütsants keiser)|vennal]]. See aga tähendas, et mõlema valitseja surma korral on verise võimuvõitluse puhkemine samahästi kui paratamatu.<ref name=":0" /> [[Fail:Zoe Karbonopsina.jpg|pisi|Zeo Karbonopsina ja Konstantinos VII]] Soovides sellist perspektiivi vältida otsustas Leo abielluda neljandat korda ning saada lõpuks riigile troonipärija. Kuid juba keisri kolmas abielu oli tolle aja Bütsantsi arusaamade järgi niigi väga suur erand. Kui nüüd Leon teatas soovist veel kord abielluda, põhjendades seda vajadusega saada seaduslik troonipärija, siis oli suurem osa kirikust eesotsas patriarh [[Nikolaos I Mystikos|Nikolaos Müstikuga]] selle vastu. Muuseas, oma teoreetilistes arvamusavaldustes oli ju keiser ka ise mitmekordse abiellumise vastane. Vähemalt ühes oma novellis ründas ta teravalt neid, kes korduvalt abielluvad, ja tõi eeskujuks näite loomariigist, kus pärast emase surma jääb isane igaveseks üksi. Inimesed aga, väitis keiser, ei mõistvat, kuivõrd häbiväärne on mitu korda abielluda. Seega käisid keisri teod risti vastu tema enda sõnadele, aga seda on ajaloos sageli nähtud. Igatahes keisri ja patriarhi vahel puhkes tõsine tüli, ja kui [[903]]. aasta [[11. mai|11. mail]] poleks juhtunud seda, mis juhtus, siis oleks väga küsitav, kas keiser olekski soovitud luba saanud. Nimetatud päeval toimunud jumalateenistuse ajal ründas üks raske kepiga varustatud mees ootamatult keisrit. Leo õnneks takerdus kepp, mille löök oli sihitud otse pähe ja mis oleks ta ilmselt tapnud, kirikuehistesse ja see pehmendas hoopi. Keiser jäi ellu, kuid löök oli ikkagi niivõrd tugev, et Leo varises verisena pikali. Õukondlased, nendega koos ka patriarh, pidasid keisrit surnuks ja jooksid paanikas laiali, jättes Leo sinnapaika. Kui keiser lõpuks toibus, siis sai ta nende peale väga vihaseks ning patriarh, kes kartis kättemaksu, nõustus õnnistama Leo väljavalitut, iga hetk lapse sündi ootavat '''[[Zoe Karbanopsina]]t''' (Söesilm).<ref name=":0" /> Kauaoodatud troonipärija [[Konstantinos VII|'''Konstantinos''']] sündis [[905]]. aasta mais. Kuid sellega Leo probleemid ei lõppenud. Kuna keiser polnud veel Zoega laulatatud, siis oli vaja saada kinnitus abieluväliselt sündinud poja õigusele troonile. Patriarh, kes oli ennast vahepeal kogunud, keeldus visalt poisslast ristimast ning keisril õnnestus saavutada oma tahtmine alles [[906]]. aasta jaanuaris. Samal ajal, kui Leo oli sunnitud võitlema tema tahtele vastu puikleva patriarhiga, puhkesid Idas sündmused, mis jätsid kujunenud vastasseisus patriarhi lõpptulemusena kaotajaks. Zoega oli Leol ka tütar '''Anna'''.<ref name=":0" /> == Surm == Leo VI suri [[912]]. aasta [[11. mai|11. mail]] 45-aastaselt ning tema surma põhjuseks on nimetatud "kõhutõbe".<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Michael III]] * [[Basileios I]] * [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]] * [[Konstantinos VII]] * [[Makedoonia dünastia]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Basileios I]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[29. august]] [[886]] – [[11. mai]] [[912]]|järgnev=[[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Makedoonia dünastia]] [[Kategooria:Vana-Rooma konsulid]] [[Kategooria:Sündinud 866]] [[Kategooria:Surnud 912]] 7v60gvilkq7zrkl4wnbiffk8ovqbvx6 0 630055 7170174 6956973 2026-06-10T12:31:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7170174 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast persoon | nimi = Amalia López Cabrera | sünniaeg = 1837 Almería (Hispaania) | surmaaeg = 1899 Madrid (Hispaania) | rahvus = hispaanlane | amet = fotograaf ja dagerrotüpist }} '''Amalia López Cabrera''' ([[1837]] [[Almería]] – [[1899]] [[Madrid]] ) oli [[Hispaania]] [[Dagerrotüüpia|dagerrotüpist]] ja kutseline [[fotograaf]]. Ta signeeris oma teoseid pseudonüümiga '''Amalia L. de López'''. Cabrera oli esimene naine Hispaanias, kes avas oma fotostuudio.<ref name=":0">{{Cite web|last=Fernández Molina|first=Miguel|url=https://www.huffingtonpost.es/entry/amalia-lopez-la-historia-de-la-primera-espanola-en-abrir-un-estudio-de-fotografia-propio_es_5d7111c8e4b0cdfe057b84e6|title=Amalia López, la historia de la primera española en abrir un estudio de fotografía propio|website=El HuffPost|date=2019-09-07|access-date=2020-11-30|language=}}</ref> == Elulugu == Jõukate kaupmeeste perekonna järeltulijana veetis Amelia lapsepõlve Calle Posadal, Francisco Javier de León Bendicho loodud lütseumi kõrval. 20. eluaastates tutvus ta Francisco López Vizcaínoga, kes oli Jaénist pärit leseks jäänud [[trükikunst|trükkal]]. Nad abiellusid 1857. aastal ja Amelia kolis Jaéni.<ref name=":1">{{Cite web|url=http://almeria.fape.es/la-almeriense-amalia-lopez-cabrera-primera-mujer-fotografa-de-espana/|title=La almeriense Amalia López Cabrera, primera mujer fotógrafa de España|website=Asociación de la Prensa de Almería|access-date=2020-12-20|language=es-ES}}</ref> Ta hakkas fotograafiaga tegelema siis, kui kohtus Lipa krahvi Ludwik Tarszela ski Konarzenskiga. Tarszela oli Poola armee kapten, [[Prantsusmaa]] väljarändaja ja fotograafia looja [[Louis Daguerre|Louis Daguerre'i]] sõber, kes tutvustas talle fotokeemiat ja poseerimise saladusi. Lipa krahv asus elama Jaéni. López oli juba lugenud sellest uuest leiutisest, dagerrotüübist, mis Prantsusmaal furoori tekitas; ja kui ta kuulis, et mees on linnas, läks ta tema stuudiosse ja naisest sai tema esimene õpilane.<ref>{{Cite web|last=Lara López|first=Emilio Luis|url=http://historiamujeres.es/vidas/lopez_cabrera_amalia.html|title=Amalia López Cabrera|website=historiamujeres.es|access-date=2020-11-30}}</ref> Ta tahtis teada saada plaatide, hõbevannide ja eksponeerimise ajastuse saladust. <ref name=":1" /> See ei olnud esimene ateljee Hispaanias – tema abikaasa ateljees tegutsesid juba naisfotograafid –, kuid tema saavutus oli avada tol ajal ja naisena oma ateljee La Mercedi linnaosas, aadressil Obispo Arquellada 2, oma abikaasa trükikoja kõrval. Sellest teatati kohalikus ajakirjanduses, ajalehes El Anunciador, järgmiste sõnadega: 1860. aastal, kui ta oli omandanud selle tehnika, avas ta oma ateljee. See ei olnud esimene ateljee Hispaanias, tema abikaasa stuudios töötasid juba naissoost fotograafid, kuid tema saavutus oli avada tol ajal naisena oma stuudio La Mercedi kvartalis, aadressil Calle Obispo Arquellada, 2., abikaasa trükipressi kõrval. Sellest teatati kohalikus ajalehes El Anunciador järgmiste sõnadega:<blockquote>„Amalia L. de López: portreed, rühmad, vaated, igas suuruses; fotosid tehakse isegi pilvistel päevadel; peaaegu hetkeline ekspositsiooniaeg; ei tarnita, kui kliendid ei ole rahul." <ref>{{Cite web|url=https://www.delma.es/amalia-lopez-cabrera/|title=Amalia López Cabrera|website=Delma|date=2020-07-14|access-date=2020-11-30|language=}}</ref></blockquote>López tegi portreesid täiskasvanuteks riietatud lastest – sigarite ja mütsidega –, vanuritest, ning ajastu ''surmajärgseid'' pilte. Samuti on olemas postkaartide kogumik, mis koosneb [[Bartolomé Esteban Murillo]] ja [[Raffael|Rafael Sanzio]] piltidest, Jaéni Asuncióni katedraali vaadetest, usupiltide reproduktsioonidest ja silmapaistvate tegelaste portreedest. <ref>{{Cite web|url=http://clio.rediris.es/n30/emiclio.htm|title=HISTORIA DE LA FOTOGRAFÍA EN ESPAÑA|website=clio.rediris.es|access-date=2020-12-20|archive-date=2017-03-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20170307154006/http://clio.rediris.es/n30/emiclio.htm|url-status=dead}}</ref> 1868. aastal osales ta oma graafikatööga [[Zaragoza]] riiklikul fotograafiaauhinnal, kus pälvis aumärgi.<ref name=":0" /> 1869. aastal kolis ta Madridi, kus tema abikaasa sai kontsessiooni ajalehe La Gaceta Agrícola trükkimiseks, mistõttu sulges ta pärast kaheksa aastat kutselise fotograafina praktiseerimist oma stuudio. <ref>{{Cite web|url=https://www.mujeremprendedora.net/pequenas-huellas-tiempo-captadas-amalia-l-lopez-discipula-conde-lipa/|title=Pequeñas huellas del tiempo captadas por Amalia L. de López, discípula del Conde de Lipa – MujerEmprendedora|access-date=2020-12-20|language=es}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Pärast seda tema fotograafikarjääri kohta rohkem teavet ega ole ka teada, mida ta Madridis tegi. <ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite news|last=|first=Eva|url=https://www.laopiniondemurcia.es/cultura/2021/05/08/amalia-lopez-cabrera-51479436.html|title=amalia lópez cabrera|publisher=|date=2021-05-08|access-date=|language=|quote=|location=|year=|issue=|agency=[[La_Opinión_de_Murcia|La Opinión]]|page=|pages=|format=|issn=|author-link=}} {{JÄRJESTA:Lopez Cabrera, Amalia}} [[Kategooria:Hispaania inimesed]] [[Kategooria:Fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1837]] [[Kategooria:Surnud 1899]] acy1msa92ki8l5g6y6r6gypl7v6155a 0 631822 7170180 7160943 2026-06-10T13:00:21Z Hannesvalk 176021 /* Lennuvahendid */ 7170180 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- | | [[Soomusrong]]id<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Suurtükid !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | | |{{ill|en|M-1978 Koksan}}<ref name=M1991/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea iseliikuv suurtükk |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | | |[[M-1991]]<ref name=M1991>[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |Põhja-Korea raketiheitja |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Õhutõrje !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | |- | |[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid<ref name=EW>[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49</ref><ref name=EW_2>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Lennuvahendid !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref name=droonid_2>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |[[ZALA Lantset]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref>, [[Molnija]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus</ref>, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}</ref>, [[Geran-2]], [[Geran-3]]<ref name=geran3>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-4]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}</ref>, [[Molnija]]<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[BM-35]]<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026</ref> | |- | | |[[HESA Shahed 136]]<ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, [[HESA Shahed 238]]<ref name=geran3/>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraani [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]<ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri="See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]<ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref>, [[Orešnik]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]] |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] * [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo] === Ukraina lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Challenger 2]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL |[[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Suurtükid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[RCH 155]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- | | |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[B1 Centauro]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Õhutõrje !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}} | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T Aster|Aster (missile family)}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref>, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/><ref name=EW_2/> |UKR |[[Pokrova]], [[Lima EW]] | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lennuvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref name=f16_mirage/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=f16_mirage>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Saab 340AEW&C]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024</ref> | |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid/><ref name=droonid_2/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref>, [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref>, [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Peklo]]<ref>[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024</ref><ref>[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета "Барс": що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=fp_1_2>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-2]]<ref name=fp_1_2/>, [[Aeroprakt A-22]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[AN-196 Ljutõi]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Backfire]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025</ref>, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]<ref>[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026</ref>, fiiberoptilise kaabliga droonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/>, [[ODIN Win_Hit]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 </ref> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia),<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> [[Octopus]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025</ref>, [[V-BAT]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}</ref>, [[Hornet]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]]<ref name=raketid>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Pikk Neptun]]<ref name=hrim/>, [[TU-143]]<ref name=raketid/>, [[Trembita]]<ref>[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett? |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FP-5 Flamingo]]<ref>[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[ERAM]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]<ref name=raketid/> |NSVL/UKR |[[Hrim-2]]<ref name=hrim>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}</ref>, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-200]], Sapsan | |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref>, [[AGM-114 Hellfire]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus</ref> |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- | |Õhupallid |UKR |Sideõhupallid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Ujuvvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Ujuvvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}</ref><ref name=toloka>[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025</ref>, [[Toloka TKL-400]]<ref name=toloka/>, [[Toloka TKL-1000]]<ref name=toloka/>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Maismaasõidukid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Maismaasõidukid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Maismaadroonid<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref>, [[Droid TW 12.7]]<ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Zmii]]<ref name=ugv/>, Ljut<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, Hõžak<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[Ratel]]<ref name=ugv>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Termit]]<ref name=ugv/>, [[Ardal]]<ref name=ugv/>, [[Rõs]]<ref name=ugv/>, [[Protektor]]<ref name=ugv/>, [[Volja]]<ref name=ugv/> |- | | |Lääne |[[THeMIS]]<ref>[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}</ref>, [[Gereon Combat]]<ref>{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid."<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 * [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] 8ulu4jab9p7gu5xr2lnybyeb2h8bezk 0 633411 7170652 6656969 2026-06-11T10:06:09Z Sjur 66496 7170652 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Timothy Cheruiyot | pilt = Meeting de Paris, Stade Charlety - 30 juin 2018 (43129940851).jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Timothy Cheruiyot (2018) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1995|11|20}} | sünnikoht = [[Bomet]] | pikkus = 1,82 m | kaal = 65 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/timothy-cheruiyot_prs426202/person.shtml </ref> | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|1500 m jooks}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2022 Birmingham]]|1500 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Durban]]|1500 m jooks}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Asaba]]|1500 m jooks}} }} '''Timothy Cheruiyot''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1995]] [[Bomet]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] ([[keskmaajooksja]]). Ta võitis [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is 1500 meetri jooksus kaasmaalase [[Elijah Manangoi]] järel hõbemedali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta samal alal [[Taoufik Makhloufi]] ja [[Marcin Lewandowski]] ees maailmameistriks. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta hõbeda norralase [[Jakob Ingebrigtsen]]i järel. Cheruiyot on neljakordne [[Teemantliiga]] võitja 1500 meetri jooksus (2017, 2018, 2019, 2021). == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.43,11''' || [[22. august]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.28,28''' || [[9. juuli]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[1 miili jooks]] || align="center"| '''3.49,64''' || [[27. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.03,05''' || [[11. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Cheruiyot, Timothy}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] fgs0kpnsisl1x7m0qv312w4zrnqka3r 0 633709 7170744 6700836 2026-06-11T10:38:32Z Sjur 66496 7170744 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Tamirat Tola | pilt = Berlin-Marathon 2015 Runners 6.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Tamirart 2015. aasta [[Berliini maraton]]il | riik = Etioopia | sünniaeg = {{süv|1991|8|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|10 000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]]}} }} '''Tamirat Tola Abera''' (sündinud [[11. august]]il [[1991]]) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]]. 2015. aastal tuli Tamirat [[krossijooks]]u maailmameistrivõistlustel kuuendaks ja võitis meeskondlikus arvestuses esikoha. 2016. aastal oli ta [[poolmaraton]]i maailmameistrivõistlustel viies ja saavutas meeskondlikus teise koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta [[10 000 meetri jooks]]us pronksmedali, edestades kaasmaalast [[Yigrem Demelash]]i kõigest ühe sajandikuga. 2022. aastal tuli Tamirat [[maratonijooks]]us maailmameistriks, püstitades uue maailmameistrivõistluste rekordi 2:05.36. Enne seda oli ta [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitnud maratonis hõbemedali. ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''26.57,33''' || [[27. mai]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''59,37''' || [[1. aprill]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:03.39''' || [[17. oktoober]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste maratonijooksus}} {{JÄRJESTA:Tola, Tamirat}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ldto9bliaoyju8csaqbl5i185te0n8z 0 633852 7170737 6703378 2026-06-11T10:36:38Z Sjur 66496 7170737 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Muktar Edris | pilt = | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Muktar Edris (2013) | riik = Etioopia | sünniaeg = {{süv|1994|1|14}} | sünnikoht = [[Siltʼe tsoon]] | pikkus = 171 cm | kaal = 60 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/muktar-edris_prs319534/person.shtml </ref> | spordiklubi = | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2012 Barcelona]]|5000 m}} }} '''Muktar Edris Awel''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1994]] [[Siltʼe tsoon]]is) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]], kahekordne maailmameister [[5000 meetri jooks]]us. Ta tuli [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is [[Mo Farah]]i ja [[Paul Chelimo]] ees 5000 meetri jooksu maailmameistriks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta taas kuldmedali, edestades finaalis [[Selemon Barega]]t ja [[Mohammed Ahmed]]i. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.30,96''' || [[6. juuli]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Székesfehérvár]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.54,83''' || [[21. august]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''27.17,18''' || [[17. juuni]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.40,69''' || [[13. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Edris, Muktar}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] s92qzu5tmlyc9gbl8v5pg85qnaft3ea 0 633948 7170679 7141262 2026-06-11T10:16:24Z Sjur 66496 7170679 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Faith Kipyegon | pilt = Faith Kipyegon London 2017.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Faith Kipyegon 2017. aasta MM-il | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1994|1|10}} | sünnikoht = [[Bomet]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 157 cm | kaal = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#1500m_2|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500m_2|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#1500m_2|1500 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#5000m_2|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|5000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m_2|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused|Teatejooksude MM]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2014]]|4×1500 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014]]|1500 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2012]]|1500 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[noorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta noorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2011]]|1500 m jooks}} }} '''Faith Chepngetich Kipyegon''' (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1994]] [[Bomet]]is) on [[Keenia]] [[keskmaajooksja]], kelle põhialaks on [[1500 meetri jooks]]. Ta on 1500 meetri jooksus kolmekordne olümpiavõitja (2016, 2020 ja 2024) ja kolmekordne maailmameister (2017, 2022 ja 2023). 5000 meetri jooksus on ta tulnud maailmameistriks (2023). Talle kuuluvad 1500 meetri ja miilijooksu maailmarekordid. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo suveolümpiamängudel]] tuli ta 1500 meetri jooksus olümpiavõitjaks olümpiarekordiga 3.53,11. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el parandas ta taas olümpiarekordit, joostes 3.51,29. Aastatel 2017 ja 2021–2024 tuli ta 1500 meetri jooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. Aastatel 2010–2013 võitis Kipyegon [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] juunioride arvestuses neli kuldmedalit. 2017. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlustel võitis ta kuldmedali naiskondlikus arvestuses. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.57,68''' || [[25. september]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.29.29''' <span style="color: " class="explain" title="Aafrika rekord">AR</span> || [[14. august]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.48,68''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[5. juuli]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.07,64''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[21. juuli]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.07,04''' <span style="color: " class="explain" title="Aafrika rekord">AR</span> || [[16. august]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Chorzów]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.05,20''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[9. juuni]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |} == Välislingid == * {{commonskat-tekstina}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste 1500 m jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 1500 m jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 5000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Kipyegon, Faith}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] lbvcfi3ai32r5t1632ujkauqh30um7p 0 633951 7170743 6658900 2026-06-11T10:37:59Z Sjur 66496 7170743 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Letesenbet Gidey | pilt = Letesenbet Gidey 2016 FBK-Games.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Letesenbet Gidey (2016) | riik = [[Etioopia]] | sünniaeg = {{süv|1998|3|20}} | sünnikoht = Endameskel, [[Tigray osariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 166 cm | kaal = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000m_2|10 000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m jooks]]}} }} '''Letesenbet Gidey''' ([[tigrinja keel]]es ለተሰንበት ግደይ; sündinud [[20. märts]]il [[1998]] [[Tigray osariik|Tigray osariigis]]) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]]. Ta on esimene naine pärast [[Ingrid Kristiansen]]i, kellele on üheaegselt kuulunud maailmarekord nii [[5000 meetri jooks|5000 meetri]] kui ka [[10 000 meetri jooks]]us. Lisaks on ta jooksnud mitteametliku maailmarekordi [[poolmaraton]]is (joostud meestega ühes jooksus). Aastatel 2015–2017 võitis ta [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] juunioride arvestuses neli kuldmedalit. 2019. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlustel võitis ta 10 km distantsil pronksmedali ja naiskondlikus arvestuses kuldmedali. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 10 000 meetri jooksus pronksmedali. 2022. aastal tuli ta 10 000 meetri jooksus maailmameistriks. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 meetri jooks]] || align="center"| '''8.20,27''' || [[30. juuni]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Stanford]] |- | [[5000 meetri jooks]] || align="center"| '''14.06,62''' || [[7. oktoober]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- | [[10 000 meetri jooks]] || align="center"| '''29.01,03''' || [[8. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:02.52 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''|| [[24. oktoober]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:16.49'''|| [[4. detsember]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Gidey, Letesenbet}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] t3b0ayq481z34zflvgjtkkx0oi01jne 0 634080 7170676 6638228 2026-06-11T10:15:46Z Sjur 66496 7170676 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Conseslus Kipruto | pilt = ConseslusKiprutoHeat3000mSteepleRio2016 edited.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Conseslus Kipruto [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1994|12|8}} | sünnikoht = [[Eldoret]] | pikkus = 172 cm | kaal = 65 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/conseslus-kipruto_prs312791/person.shtml </ref> | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|3000 m takistusjooks}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Asaba]]|3000 m takistusjooks}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|3000 m takistusjooks}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|2000 m takistusjooks}} }} '''Conseslus Kipruto''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1994]] [[Eldoret]]is) on [[Keenia]] takistusjooksja, olümpiavõitja ([[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]) ja kahekordne maailmameister ([[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]). Ta oli edukas noorteklasside tiitlivõistlustel, võites kulla [[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta noorte maailmameistrivõistlustel]] [[Lille]]'is ja [[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s. Täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi tegi ta [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s, kui võitis kaasmaalase [[Ezekiel Kemboi]] järel hõbeda. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is oli Kipruto taas Kemboi järel teine. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis Kipruto oma karjääri esimese täiskasvanute tiitlivõistluste kulla, tulles [[Evan Jager]]i ja [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]]i ees olümpiavõitjaks. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is võitis ta takistusjooksu [[Soufiane El Bakkali]] ja Jageri ees. Teist korda tuli ta maailmameistriks [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]] [[Doha]]s, kui edestas finaalis [[Lamecha Girma]]t ja El Bakkalit. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s Kipruto ei osalenud, sest ei pääsenud Keenia koondisse. Põhjustena toodi välja ebaõnnestunud esinemine kodustel katsevõistlustel ja kriminaalsüüdistus seksuaalkuriteos. <ref> https://apnews.com/article/kenya-olympic-team-africa-kenya-2020-tokyo-olympics-olympic-games-a0697bdb630d3a64d88aa39fb5be72b2 </ref> [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] oli ta taas koondises ja võitis El Bakkali ning Girma järel pronksmedali. Kipruto isiklik rekord 3000 meetri takistusjooksus on 8,00,12, mis on joostud 2016. aastal [[Birmingham]]is. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad meeste 3000 m takistusjooksus}} {{Maailmameistrid meeste 3000 m takistusjooksus}} {{JÄRJESTA:Kipruto, Conseslus}} [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] ohyfh27wzzdgzj3s1d0d1pw8g32wg0j 0 635147 7170693 6746683 2026-06-11T10:21:00Z Sjur 66496 7170693 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Hellen Obiri | pilt = Hellen Obiri Golden Gala 2017.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hellen Obiri (2017) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1989|12|13}} | sünnikoht = [[Kisii]] | pikkus = 160 cm | kaal = 50 kg<ref> https://www.eurosport.com/athletics/hellen-obiri_prs289665/person.shtml </ref> | spordiklubi= | treener = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 meetrit_2|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#5000 m_2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meerit_2|10 000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012 Istanbul]]|[[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m_2|3000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m_2|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|5000 m}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Marrakech]]|1500 m}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Asaba]]|5000 m}} }} '''Hellen Onsando Obiri''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1989]] [[Kisii]]s) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] ([[pikamaajooksja]]). Ta on [[5000 meetri jooks]]u kahekordne maailmameister. Obiri sai esimese tiitlivõistluste medali [[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is, kui võitis seal 3000 meetri jooksu. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s võitis ta 1500 meetri jooksus pronksi. [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Sopot]]is oli Obiri 3000 meetri jooksus [[Genzebe Dibaba]] järel teine. Suvel tuli ta [[Marrakech]]is Aafrika meistriks 1500 meetri jooksus. 2016. aastal otsustas Obiri keskenduda pikematele staadionijooksudele. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro olümpiamängudel]] võitis ta 5000 meetri jooksus [[Vivian Cheruiyot]]i järel hõbeda. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is tuli ta 5000 meetri jooksus [[Almaz Ayana]] ja [[Sifan Hassan]]i ees maailmameistriks. 2018. aastal võitis ta 5000 meetri jooksus kulla [[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mängudel]] [[Gold Coast]]is ning [[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlustel]] [[Asaba]]s. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s kaitses Obiri 5000 meetri jooksus tiitlit, edestades [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordiga]] 14.26,72 finaalis [[Margaret Kipkemboi]]d ja [[Konstanze Klosterhalfen]]it. 10 000 meetri jooksus oli ta viies. 2021. aasta [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo suveolümpiamängudel]] võitis Obiri 5000 meetri jooksus Hassani järel hõbemedali. 10 000 meetri jooksu lõpetas ta neljandana. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is osales ta vaid 10 000 meetri jooksus, kus võitis isikliku rekordiga 30.10,02 [[Letesenbet Gidey]] järel hõbeda. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta maratonis [[Sifan Hassan]]i ja [[Tigst Assefa]] järel pronksmedali. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 meetri jooks]] || align="center"| '''2.00,54''' || [[5. august]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[1500 meetri jooks]] || align="center"| '''3.57,05''' || [[31. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.16,15 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>''' || [[22. juuli]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[3000 meetri jooks]] || align="center"| '''8.20,68 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>''' || [[9. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 meetri jooks]] || align="center"| '''14.18,37 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>''' || [[8. juuni]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[10 000 meetri jooks]] || align="center"| '''30.10,02''' || [[16. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:04.22''' || [[19. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Ras Al Khaimah]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:23.10''' || [[11. august]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste 5000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Obiri, Hellen}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] ba1bn8mp17sdb99y4pz9k6iq21l8ksq 0 635866 7170327 7073150 2026-06-10T18:11:19Z Sjur 66496 7170327 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Femke Bol | pilt = Femke_Bol_Oregon_2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Femke Bol (2022) | riik = {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] | sünniaeg = {{süv|2000|2|23}} | sünnikoht = [[Amersfoort]] | pikkus = 184 cm | kaal = 65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref> | spordiklubi = | treener = Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019) | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]] [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland]]i [[kergejõustiklane]]. Tema põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]], kuid ta võistleb ka [[400 meetri jooks|400 meetri sprindis]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo suveolümpiamängudel]] võitis ta 400 meetri tõkkejooksus [[Sydney McLaughlin]]i ja [[Dalilah Muhammad]]iga Euroopa rekordiga '''52,04''' pronksmedali. McLaughlin ja Muhammad ongi ainsad, kes on temast 400 meetrit tõkkeid kiiremini jooksnud. 2021. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. 2021. aastal pälvis ta Euroopa tõusva kergejõustikutähe auhinna. 2022. aastal võitis ta esimesena ühtedel Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali nii 400 meetri jooksus kui ka 400 meetri tõkkejooksus. 400 meetri jooksu võitis ta rahvusrekordiga '''49,44'''. Kolmanda kuldmedali võitis ta [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] 4×400 meetri teatejooksus, joostes viimast vahetust ajaga 48,52. 2023. aastal püstitas Bol Hollandi meistrivõistlustel [[Apeldoorn]]is [[400 meetri jooks]]u sisemaailmarekordi '''49,26''', ületades [[Jarmila Kratochvílová]]le kuulunud varasema rekordi 33 sajandikuga.<ref>{{Netiviide |url=https://olympics.nbcsports.com/2023/02/19/femke-bol-world-record-400-meters-indoors/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-02-22 |arhiivimisaeg=2023-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230219175903/https://olympics.nbcsports.com/2023/02/19/femke-bol-world-record-400-meters-indoors/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis ta ajaga 49,85 400 meetri jooksus kuldmedali. 4×400 meetri teatejooksus püstitas Euroopa meistriks tulnud Hollandi naiskond võistluste rekordi, Bol jooksis teatenelikus viimast vahetust. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Bol kuldmedali 400 meetri tõkkejooksus ja 4×400 meetri teatejooksus ning pronksmedali 4×400 meetri segateatejooksus. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta kolm medalit. 4×400 meetri segateatejooksus tuli ta koos [[Eugene Omalla]], Lieke Klaveri ja [[Isaya Klein Ikkink]]ga olümpiavõitjaks. 400 meetri tõkkejooksus võitis ta ajaga 52,15 Sydney McLaughlin-Levrone'i ja [[Anna Cockrell]]i järel pronksmedali. 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Hollandi naiskonnaga USA järel hõbemedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Bol Hollandi võistkonna koosseisus kuldmedali nii segateatejooksus kui ka 4×400 meetri teatejooksus. Bolile kuulub ka kõigi aegade tipptulemus [[300 meetri tõkkejooks]]us '''36,86''', mille ta jooksis 31. mail 2022 [[Ostrava]]s. Talle kuulub lisaks Hollandi 400 meetri jooksu siserekord '''49,24''' (joostud 18. veebruaril 2024 [[Apeldoorn]]is). 2024. aastal püstitas Bol maailma sisemeistrivõistlustel kergejõustikus Glasgow's 400 m jooksus maailmarekordi ajaga '''49,17'''. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 8ts9v792k9xkmf61nfuqrmcv7iwmin6 0 637117 7170440 7169585 2026-06-10T20:14:12Z ~2026-34037-70 231367 Lisasin VIITE lingid seoses 2007 Palamuse filmipäevadel Eesti Kinoliidu eriauhinna saamisega portreefilmi Erakpoeet Marko Kompuse komponeerimise eest. 7170440 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:JaanJKlausERR.jpg|pisi]] '''Jaan-Jürgen Klaus''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1979]]) on eesti filmidokumentalist ja kunstnik. Ta on alates 2001. aastast portreteerinud peamiselt Tartu vaimukandjaid. ==Haridus== Klaus on lõpetanud 1997. aastal [[Tallinna 54. Keskkool]]i{{lisa viide}} ja õppinud 1999–2005 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas{{lisa viide}}. Filmikunstis on ta iseõppija. ==Töökäik== Klaus on töötanud trükkali abina OÜ Mehise Pakend trükikojas, filmiürituste korraldajana [[Genialistide Klubi|Genialistide klubi]] kohvikukinos ja kuraatorina harrastusfilmiõhtute korraldamisel [[Athena (kino)|Athena kinos]].{{lisa viide}} ==Loometee== Võitnud 2002. aastal Tartu tudengipäevade filmikonkursi reportaažiga "Supilinn 2002", on tema filmid jõudnud ka televisiooni ja Eesti Filmipäevadele [[Tallinna Kinomaja|Tallinna Kinomajja]].{{lisa viide}} 2006. aastast on tema autorifilmide õhtuid soovinud korraldada [[Tartu Linnaraamatukogu]], Genialistide klubi, kino Athena, Lodjakino [[Supilinna päevad|Supilinna päevadel]], [[Eesti Rahva Muuseum]], [[Tartu Linnamuuseum]], [[Tartu Elektriteater]] ja Tallinnas Kinomaja, [[Von Krahli Teater|Von Krahli teater]] ja Uus Laine kultuuriklubi, 2007. aasta märtsis avaldas Jaak Kilmi ajalehes Postimees arvamust, et Jaan-Jürgen Klausi portreefilm " Erakpoeet Marko Kompus"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-03-14 |pealkiri=Jan Uuspõld läks Tartusse, Erkki Hüva tuleb Tallinna |url=https://kultuur.postimees.ee/1640083/jan-uuspold-laks-tartusse-erkki-huva-tuleb-tallinna |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> kuulub Eesti filmi klassikasse (artiklis [https://kultuur.postimees.ee/1640083/jan-uuspold-laks-tartusse-erkki-huva-tuleb-tallinna „Jan Uuspõld läks Tartusse, Erkki Hüva tuleb Tallinna“).] 2007. augustis Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel võitis portreefilm " Erakpoeet Marko Kompus" Eesti Kinoliidu eriauhinna Vaba vaimu priis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 30 august 2007 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vooremaa20070830.1.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA--- |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-04 |pealkiri=Eclectica |url=https://tartu.postimees.ee/1698803/eclectica |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Jaan-Jürgen Klaus on võitnud aastatel 2005–2013 Palamuse filmipäevadelt rekordiliselt seitse auhinda.{{lisa viide}} Aastatel 2012–2016 kuulus Klaus Eesti Kinoliidu juhatusse. 2013 aastal avaldab Sulev Keedus ajalehes Vooremaa arvamust Jaan-Jürgen Klausist; Jaan-Jürgen Klaus on omamoodi Johannes Pääsuke, kes kümne pildiga jutustab rohkem, kui mõni teine piltnik elutööga. Oskus inimest märgata, leida õige helistik, mõte ja meel, mis filmi justkui iseenesest komponeerib — see oskus on anne, mis väärtustab Jaan-Jürgen Klausi filme. Need on julged, vormilt ja rütmilt heitlikud lood. Meie aja kroonika. Ehe ja aus. [https://www.vooremaa.ee/jaan-jurgen-klaus-tartu-vaimu-portreteerija/ Jaan-Jürgen Klaus, Tartu vaimu portreteerija – Vooremaa] Jürgen Klaus on tegelenud ka joonisfilmiga. Ta on kujundanud raamatuid ja filmipostreid.{{lisa viide}} Tal on olnud kaks maalikunsti isikunäitust{{millal}}{{lisa viide}}. Ta on 2023. aastal loodud arvutimängu Pärnu [https://gd.games/maimaria/koidula-pargivaht|Pärnu ulmesurf]] üks autoreid ja disainer. ==Tunnustus== Aastatel 2009–2010 ja 2012–2013 saanud [[Eesti Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Kinoliidu loovisiku toetus stipendiumit. Pälvinud korduvalt auhindu [[Theodor Lutsu filmipäevad]]elt{{lisa viide}} ja [[Tartu tudengipäevad]]e filmikonkurssidelt. ==Filmograafia== * "Kunstidiplom" 2001 * "Supilinn" 2002 * "Berliini pastoraal" 2003 * "Alma Mater power Tartuensis" 2004 * "Väikene Jantsuke" 2005 * "Erakpooet Marko Kompus" 2005 * "Sinitäheke" 2006 * "Heinsaare noorukipõlv" 2007 * "Suured reostajad Väikesel Emajõel" 2007 * "Erkki Hüva tuleb Tallinna" 2007 * "Zavoodi viimased päevad" 2008 * "Varblane, poeet" 2008 * "Genialistide klubi fenomen" 2008 * "Annelinna fauna ja floora" 2010 * "Grigori Lotmani õndsak" 2011 * "Pujään Pallases" 2012 * "Jaan-Jürgen Klausi filmimaastik" 2012 * "Võitlev pallaslane" 2013 * "Reaktiivkodanik Jaan Muna" 2013 * "Loodusfilosoofiline Tartu" 2016 * "Koidula pargivaht" 2019 * "Reisiluule isolatsioonis" 2021 * "Kassiodüsseia Tartus" 2022 * "Sõltumatu Eesti arvutimäng" 2024 ==Isiklikku== Jaan-Jürgen Klaus on oma huumorimeele pärinud tartlasest isalt, portreekunstihuvi vanaemalt ja elukooli Tartu vaimult. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kinoliit.ee/juhatus Kinoliidu juhatus] Eesti Kinoliidu koduleht {{JÄRJESTA:Klaus, Jaan}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 4g0zr8u5s4a783y20mmfoxxca07grd1 0 640533 7170662 6746694 2026-06-11T10:10:53Z Sjur 66496 7170662 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Beatrice Chepkoech | pilt = Beatrice Chepkoech (KEN) 2024.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri =Beatrice Chepkoech (2024) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1991|7|6}} | sünnikoht = [[Kabarnet]] | treener = [[Bram Som]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 170 cm<ref>https://www.eurosport.com/athletics/beatrice-chepkoech_prs427430/person.shtml</ref> | kaal = 54 kg | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Budapest 2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit|3000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Aafrika mängud|Brazzaville 2015]]|1500 m}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Asaba 2018]]|3000 m takistusjooks}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Gold Coast 2018]]|1500 m}} }} '''Beatrice Chepkoech Sitonik''' (sündinud [[6. juuli]]l [[1991]] [[Kabarnet]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]], [[takistusjooks]]ja. 2018. aastast kuulub talle [[3000 meetri takistusjooks]]u maailmarekord. Chepkoech alustas karjääri maanteejooksjana ning staadionijooksudes hakkas võistlema alles 2015. aastal. Ta pääses [[2015. aasta Aafrika mängud]]el Keenia koondisse ning võitis 1500 meetri jooksus pronksmedali. Hooaja lõpus tegi ta eduka debüüdi 2000 meetri takistusjooksus ning keskendus edaspidi rohkem takistusjooksule. 2016. aastal ta Keenia koondisse ei pääsenud. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] oli ta taas koondises ning sai 3000 meetri takistusjookusus 4. koha. [[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el sai ta 1500 meetri jooksus hõbemedali. Juulis toimunud [[Monaco]] [[Teemantliiga]] etapil püstitas ta 3000 meetri takistusjooksu ajaga 8.44,32 maailmarekordi, parandades [[Ruth Jebet]]ile kuulunud varasemat maailmarekordit enam kui 8 sekundiga. Augustis tuli ta takistusjooksus Aafrika meistriks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta 3000 meetri takistusjooksus [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|võistluste rekordiga]] 8.57,84 maailmameistriks. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] sai ta 7. koha. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta takistusjooksus [[Winfred Mutile Yavi]] järel hõbemedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis ta 3000 meetri jooksus [[Elle Purrier St. Pierre]]'i ja [[Gudaf Tsegay]] järel Keenia rekordiga 8.22,68 pronksmedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 3000 meetri takistusjooksus kuuenda koha. Chepkoech on võitnud 3000 meetri takistusjooksus kahel korral (2018, 2019) [[Teemantliiga]]. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.05,73''' || [[30. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Lede]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.44,44''' || [[10. oktoober]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.59,73''' || [[18. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.22,92''' || [[25. september]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.39,33''' || [[1. september]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[2000 m takistusjooks]]|| align="center" | '''5.47,42''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] || [[10. september]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.44,32''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] || [[20. juuli]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.01,17''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[6. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.30,87''' || [[10. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Chepkoech, Beatrice}} [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] k5bevh2k9500zquxjmdolb1982aiyx1 0 644445 7170232 6407822 2026-06-10T15:10:26Z IvarGl 201039 7170232 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nurmenukuliblikas | staatus = | pilt = Hamearis lucina (27032474085).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Nurmenukulibliklased]] ''Riodinidae'' | perekond = [[Nurmenukuliblikas]] ''Hamearis'' | liik = '''Nurmenukuliblikas''' | binaarne = ''Hamearis lucina'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = * ''Papilio lucina'', (Linnaeus, 1758) | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Nurmenukuliblikas''' (''Hamearis lucina'') on [[nurmenukulibliklased|nurmenukulibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. Liik on oma perekonna ainus esindaja. == Nimetuse etümoloogia == Liblikas on saanud eestikeelse nime sellest, et tema röövikute peamiseks toidutaimeks on [[Harilik nurmenukk|nurmenukk]]. Ladinakeelne liiginimetus ''lucina'' pärineb Rooma mütoloogiast. [[Lucina]] oli sünnituse ja vastsündinute kaitsjana tuntud jumalanna, keda tihti seostati jumalanna [[Juno|Junoga]]. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast ''lux'' ehk valgus, sümboliseerides valgust, uut elu ja algust. == Välimus ja tunnused == Nurmenukuliblika tiibade siruulatus on 25–30 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun ning kaetud arvukate oranžide laikudega. Tagatiibade ülaküljel leidub samuti oranže laike, kuid neid on vähem kui ees­tiibadel. Tiibade ääres paikneb must-valgekirju servamuster. Ees­tiiva alakülg on tume oranžikaspruun ning sellel leidub kollakaspruune ja musti laike. Tagatiiva alakülg on tume pruunikaspunane, mille keskosas kulgeb valgetest laikudest ristvöö. Tiiva serva lähedal paikneb rida kolmnurkseid musti laike. Emased on tavaliselt veidi suuremad ning nende oranžid laigud on ulatuslikumad kui isastel.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=136-137}}</ref> Liblikas võib meenutada [[Kollatähn-kuldpunnpea|kollatähn-kuldpunnpead]] ja [[Musttähn-kuldpunnpea|musttähn-kuldpunnpead]]. Mõlemad kuldpunnpead on nurmenukuliblikast kitsamate tiibadega ning nende tiivaalused on ühtlasemalt kollakad. Eriti sarnased võivad olla mustade ja kollakate laikudega isendid. Nurmenukuliblika tunneb kõige paremini ära tagatiiva alakülje järgi: see on tume pruunikaspunane ning selle keskosas paikneb valgetest laikudest ristvöö. Kuldpunnpeadel sellist punakaspruuni alakülge ja selget valget ristvööd ei ole.<ref name=":0" /> Liigil on kirjeldatud ka heledalaiguline vorm f. ''albomaculata'', kelle ülakülje laigud on valged.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=69}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Hamearis lucina - Slovensky kras- OP, Slovakia - male dorsal.jpg |''Hamearis lucina'' ♂ (MHNT) Hamearis lucina - Slovensky kras- OP, Slovakia - male ventral.jpg |''Hamearis lucina'' ♂ △ (MHNT) Hamearis lucina - Amiel Penne, Tarn, France - female dorsal.jpg|''Hamearis lucina'' ♀ </gallery> == Elupaik == Nurmenukuliblikas on avamaastikuliik, keda leidub [[Loopealne|loopealsetel]], [[Puisniit|puisniitudel]], teeservades, kuivadel metsa- ja võsaservadel ning teistel avatud või poolavatud lubjarikastel aladel. Liik on seotud [[Nurmenukulised|nurmenukuliste]] kasvukohtadega, sest röövikud toituvad nurmenukul.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Eestis kõige sagedamini leidub liiki loode- ja lääneosas, sealhulgas [[Saaremaa|Saaremaal]], kus ta on võrdlemisi laialt levinud. Viimastel aastakümnetel on nurmenukuliblika levik Eestis laienenud ida suunas ning tema arvukus on märgatavalt suurenenud. Ligikaudu Tallinna–Pärnu joonest ida pool on liik siiski endiselt haruldane või puudub paljudel aladel.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Levila == Nurmenukuliblikas on levinud peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]], kus ta on võrdlemisi sage liik.<ref name=":0" /> Levila ulatub ka [[Väike-Aasia mägismaa|Väike-Aasiasse]] ning [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopasse]], sealhulgas [[Ukraina|Ukrainasse]] ja Venemaa Euroopa-ossa. Lõuna-Euroopas esineb liik paiguti ning puudub mõnel [[Vahemere maad|Vahemere saarel]] ja [[Vahemere piirkond|piirkonnas]]. [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] ulatub levila [[Skandinaavia]] lõunaosani. [[Rootsi|Rootsis]] leidub nurmenukuliblikat vaid riigi lõunaosas, [[Soome|Soomest]] liik puudub. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab nurmenukuliblikas kahes põlvkonnas: mai lõpust juuni keskpaigani ning juuli lõpust augusti keskpaigani.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=218}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad nurmenukulistel, Eestis [[Nurmenukk (perekond)|nurmenukul]] ja [[Pääsusilm|pääsusilmal]]. Röövik on kakan­dilaadne, hele oliivpruun, tumeda seljatriibuga ning heledate küljeviirudega. Nukk on köidisnukk. Liik talvitub nukuna.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti liblikalised]] == Välislingid == {{commons|Pieris brassicae}} * {{Elurikkus}} 1pxz4x5uxd36zg6a0k8oyia9ev2559v 7170276 7170232 2026-06-10T16:59:41Z IvarGl 201039 7170276 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nurmenukuliblikas | staatus = | pilt = Hamearis lucina (27032474085).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Nurmenukulibliklased]] ''Riodinidae'' | perekond = [[Nurmenukuliblikas]] ''Hamearis'' | liik = '''Nurmenukuliblikas''' | binaarne = ''Hamearis lucina'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = * ''Papilio lucina'', (Linnaeus, 1758) | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Nurmenukuliblikas''' (''Hamearis lucina'') on [[nurmenukulibliklased|nurmenukulibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. Liik on oma perekonna ainus esindaja. == Nimetuse etümoloogia == Liblikas on saanud eestikeelse nime sellest, et tema röövikute peamiseks toidutaimeks on [[Harilik nurmenukk|nurmenukk]]. Ladinakeelne liiginimetus ''lucina'' pärineb Rooma mütoloogiast. [[Lucina]] oli sünnituse ja vastsündinute kaitsjana tuntud jumalanna, keda tihti seostati jumalanna [[Juno|Junoga]]. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast ''lux'' ehk valgus, sümboliseerides valgust, uut elu ja algust. == Välimus ja tunnused == Nurmenukuliblika tiibade siruulatus on 25–30 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun ning kaetud arvukate oranžide laikudega. Tagatiibade ülaküljel leidub samuti oranže laike, kuid neid on vähem kui ees­tiibadel. Tiibade ääres paikneb must-valgekirju servamuster. Ees­tiiva alakülg on tume oranžikaspruun ning sellel leidub kollakaspruune ja musti laike. Tagatiiva alakülg on tume pruunikaspunane, mille keskosas kulgeb valgetest laikudest ristvöö. Tiiva serva lähedal paikneb rida kolmnurkseid musti laike. Emased on tavaliselt veidi suuremad ning nende oranžid laigud on ulatuslikumad kui isastel.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=136-137}}</ref> Liblikas võib meenutada [[Kollatähn-kuldpunnpea|kollatähn-kuldpunnpead]] ja [[Musttähn-kuldpunnpea|musttähn-kuldpunnpead]]. Mõlemad kuldpunnpead on nurmenukuliblikast kitsamate tiibadega ning nende tiivaalused on ühtlasemalt kollakad. Eriti sarnased võivad olla mustade ja kollakate laikudega isendid. Nurmenukuliblika tunneb kõige paremini ära tagatiiva alakülje järgi: see on tume pruunikaspunane ning selle keskosas paikneb valgetest laikudest ristvöö. Kuldpunnpeadel sellist punakaspruuni alakülge ja selget valget ristvööd ei ole.<ref name=":0" /> Liigil on kirjeldatud ka heledalaiguline vorm f. ''albomaculata'', kelle ülakülje laigud on valged.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=69}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Hamearis lucina - Slovensky kras- OP, Slovakia - male dorsal.jpg |''Hamearis lucina'' ♂ (MHNT) Hamearis lucina - Slovensky kras- OP, Slovakia - male ventral.jpg |''Hamearis lucina'' ♂ △ (MHNT) Hamearis lucina - Amiel Penne, Tarn, France - female dorsal.jpg|''Hamearis lucina'' ♀ </gallery> == Elupaik == Nurmenukuliblikas on avamaastikuliik, keda leidub [[Loopealne|loopealsetel]], [[Puisniit|puisniitudel]], teeservades, kuivadel metsa- ja võsaservadel ning teistel avatud või poolavatud lubjarikastel aladel. Liik on seotud [[Nurmenukulised|nurmenukuliste]] kasvukohtadega, sest röövikud toituvad nurmenukul.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Eestis kõige sagedamini leidub liiki loode- ja lääneosas, sealhulgas [[Saaremaa|Saaremaal]], kus ta on võrdlemisi laialt levinud. Viimastel aastakümnetel on nurmenukuliblika levik Eestis laienenud ida suunas ning tema arvukus on märgatavalt suurenenud. Ligikaudu Tallinna–Pärnu joonest ida pool on liik siiski endiselt haruldane või puudub paljudel aladel.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Levila == Nurmenukuliblikas on levinud peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]], kus ta on võrdlemisi sage liik.<ref name=":0" /> Levila ulatub ka [[Väike-Aasia mägismaa|Väike-Aasiasse]] ning [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopasse]], sealhulgas [[Ukraina|Ukrainasse]] ja Venemaa Euroopa-ossa. Lõuna-Euroopas esineb liik paiguti ning puudub mõnel [[Vahemere maad|Vahemere saarel]] ja [[Vahemere piirkond|piirkonnas]]. [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] ulatub levila [[Skandinaavia]] lõunaosani. [[Rootsi|Rootsis]] leidub nurmenukuliblikat vaid riigi lõunaosas, [[Soome|Soomest]] liik puudub. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab nurmenukuliblikas kahes põlvkonnas: mai lõpust juuni keskpaigani ning juuli lõpust augusti keskpaigani.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=218}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad nurmenukulistel, Eestis [[Nurmenukk (perekond)|nurmenukul]] ja [[Pääsusilm|pääsusilmal]]. Röövik on kakan­dilaadne, hele oliivpruun, tumeda seljatriibuga ning heledate küljeviirudega. Nukk on köidisnukk. Liik talvitub nukuna.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti liblikalised]] == Välislingid == {{commons|Hamearis lucina}} * {{Elurikkus}} ivcpf1olwugr8l1w29ld5vu9qmyqiek 0 644806 7170683 6747850 2026-06-11T10:17:13Z ~2026-34375-41 231433 7170683 wikitext text/x-wiki '''Even Tudeberg''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1963]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] laskesuusataja ja sporditegelane.<ref name="ESBL">{{Cite web|url=https://www.esbl.ee/biograafia/Even_Tudeberg|title=ESBL: Even_Tudeberg|website=esbl.ee|access-date=10 June 2021}}</ref> 1988. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse erialal.<ref name="ESBL"/> 1983. aastal võitis ta laskesuusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali.<ref name="ESBL"/> Aastatel 1981–1986 tuli ta kolm korda Eesti meistriks laskesuusatamises ja murdmaasuusatamises.<ref name="ESBL"/>Oli 1984. aasta NL-i koondise olümpiakandidaat. Aastatel 2000–2002 oli ta [[Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon|Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni]] president.<ref name="ESBL"/> '''Avalik teenistus''' Even Tudeberg on alates 2006. aasta detsembrist Slovakkia aukonsuliks Tallinnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Slovakkia {{!}} Välisministeerium |url=https://www.vm.ee/slovakkia |vaadatud=2024-10-23 |väljaanne=www.vm.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://esbl.ee/biograafia/Even_Tudeberg Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Tudeberg, Even}} [[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] fcietb0dsarm3pu9bgwsnc1zroqy5zu 7170686 7170683 2026-06-11T10:17:42Z ~2026-34375-41 231433 7170686 wikitext text/x-wiki '''Even Tudeberg''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1963]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] laskesuusataja ja sporditegelane.<ref name="ESBL">{{Cite web|url=https://www.esbl.ee/biograafia/Even_Tudeberg|title=ESBL: Even_Tudeberg|website=esbl.ee|access-date=10 June 2021}}</ref> 1988. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse erialal.<ref name="ESBL"/> 1983. aastal võitis ta laskesuusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali.<ref name="ESBL"/> Aastatel 1981–1986 tuli ta kolm korda Eesti meistriks laskesuusatamises ja murdmaasuusatamises.<ref name="ESBL"/>Oli 1984. aastal NL-i koondise olümpiakandidaat. Aastatel 2000–2002 oli ta [[Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon|Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni]] president.<ref name="ESBL"/> '''Avalik teenistus''' Even Tudeberg on alates 2006. aasta detsembrist Slovakkia aukonsuliks Tallinnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Slovakkia {{!}} Välisministeerium |url=https://www.vm.ee/slovakkia |vaadatud=2024-10-23 |väljaanne=www.vm.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://esbl.ee/biograafia/Even_Tudeberg Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Tudeberg, Even}} [[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] oj3cjmplr9i54ogs909qkmln9ocywfj 0 647657 7170598 7157079 2026-06-11T08:29:48Z Kuriuss 38125 7170598 wikitext text/x-wiki '''Glagoolitsa kiri''' on vanim teadaolev slaavi kirjasüsteem, mille lõid 9. sajandil Bütsantsi misjonärid. See oli mõeldud slaavi keelte üleskirjutamiseks ning mängis olulist rolli nii kristluse levikus kui ka slaavi kirjakultuuri kujunemisel. Glagoolitsa tähestik oli esimene süsteem, mis võimaldas slaavi keeli süsteemselt kirjalikult väljendada, ning selle kaudu loodi ka vanaslaavi kirjakeel.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vlasto |eesnimi=Alexis Peter |url=https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=fpVOAAAAIAAJ&oi=fnd&pg=PR9&dq=The+entry+of+the+Slavs+into+Christendom:+An+introduction+to+the+medieval+history+of+the+Slavs&ots=GBa41KSB_6&sig=g5Xo43XqN_R--rVyTRZKbqYWNuI&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=The entry of the Slavs into Christendom: An introduction to the medieval history of the Slavs |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=1970 |isbn=9780511583759 |trükk=Esimene |koht=Cambrige |lehekülg=169 |keel=Inglise}}</ref> == Päritolu ja kujunemine == Glagoolitsa kiri loodi 9. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt vendade Konstantinos (tuntud ka kui Kyrillos) ja Methodiose poolt. Nad olid Bütsantsi misjonärid, kelle ülesandeks oli levitada kristlust slaavi rahvaste seas. Selle eesmärgi saavutamiseks oli vaja kirjasüsteemi, mis sobiks slaavi keelte häälikulise struktuuriga, sest olemasolevad kirjasüsteemid, nagu kreeka ja ladina tähestik, ei kajastanud piisavalt täpselt slaavi keelte eripära.<ref name=":0" /> Glagoolitsa tähtede kuju on keeruline ja ornamentaalne. Erinevalt paljudest teistest tähestikest ei põhine see otseselt ühelgi olemasoleval kirjasüsteemil, kuigi selle loomisel saadi inspiratsiooni ammutada nii kreeka kui ka teiste kirjade elementidest. Tähtede keerukus viitab sellele, et kiri oli loodud teadlikult ja süsteemselt, mitte ei kujunenud välja järk-järgult.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Tyran |eesnimi=K |kuupäev=2025 |pealkiri=Script as a Cultural Icon: Glagolitic |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-62312-7_18 |vaadatud=15.03.2026 |väljaanne=Springer Nature |lehekülg=257-269}}</ref> Glagoolitsa loomine oli otseselt seotud Suur-Moraavia misjoniga, kus Kyrillos ja Methodios tegutsesid. Seal oli vaja tõlkida kristlikke tekste kohalikku keelde, et muuta religioon rahvale arusaadavaks. Selle tulemusena loodi vanaslaavi keel, mida kasutati liturgilistes tekstides ning mis sai oluliseks kiriklikuks keeleks.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bogović |eesnimi=M |kuupäev=2021 |pealkiri=Glagoljica i ćirilica plodovi su dviju odvojenih bizantskih misija među Slavenima |url=https://doi.org/10.31953/sz.48.1.1⁠ |ajakiri=Senjski zbornik |aastakäik=48 |üksiknumber=1 |lehekülg=7-28 |via=Hrčak}}</ref> == Struktuur ja eripära == Glagoolitsa tähestik koosnes umbes 38–41 tähest, sõltuvalt variandist.<ref name=":0" /> Iga täht vastas kindlale häälikule, mis tegi selle sobivaks slaavi keelte fonoloogia edasiandmiseks. See erines oluliselt näiteks ladina tähestikust, kus ühe tähega võib tähistada mitut erinevat häälikut. Lisaks foneetilisele funktsioonile olid glagoolitsa tähtedel ka sümboolsed ja numbrilised väärtused, mis tähendab, et igal tähel oli oma number – näiteks esimene täht tähistas 1, järgmine 2 jne. Esimesed tähed näitasid väikseid arve (1–9), järgmised tähed kümneid (10, 20 jne) ja pärast seda sadu (100, 200 jne). Et aru saada, et tegu on numbriga, mitte tavalise tekstiga, pandi tähtede juurde tavaliselt punkt või erimärk.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Veder |eesnimi=Willem R. |kuupäev=n.d. |pealkiri=The Glagolitic Alphabet as a Text |url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/34979988/145_Krka-libre.pdf?1412323512=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DThe_Glagolitic_Alphabet_as_a_Text.pdf&Expires=1775594957&Signature=XF~Q~u9sYJA~jSbYyPwPJEx3i0~wWXPo~Og-ajCYJIR6jQDlfV~xabiriG6JpADAKDI6sES34aNEmv-2dlU3bGkwnkd3Xf6NiwW2bL2bik8R9b7U4EbXhwPWIvVInFzjHrsMGctem30MXhnp9h3CLg6DltEulAMkwIOKMfV363Q-EjgRmKTXJgoM4ObgdXqz7Pes3VFSQDumPTJLP2~1SDVcx1~xCBG8UG8wseUlgblo~PRehSFyxToAk46NBX4H9Mmz7Wp0NHCy5GTcqZ2C38D0mEh-mF5KGqgsP8EvEudyrxyWwZvnsGP4V4xYOn8P0-dkU9EPC5TFh-SMIBq0aw__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA |vaadatud=10.03.2026 |väljaanne=Academia.edu |lehekülg=357-387}}</ref> Mõned teadlased on viidanud, et tähestikus võib leiduda ka religioosset või filosoofilist sümboolikat, mis seostub kristliku maailmapildiga.<ref name=":1" /> Aja jooksul kujunesid välja glagoolitsa variandid, sealhulgas ümar glagoolitsa ja nurgeline glagoolitsa. Ümar glagoolitsa oli varasem kirjaviis, kus tähed olid ümarate ja pehmete joontega. Kirjutamisel kasutati kaherealist süsteemi. Kaherealine süsteem tähendab, et tähed kirjutatakse kahe joone vahele, mitte ühele joonele, kusjuures mõned tähed ulatuvad sellest vahemikust üles või alla. Kaherealine süsteem aitas tähed selgelt paigutada ja hoida kirja lihtsama ja korrapärasena. Nurgeline glagoolitsa tekkis 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses ning levis peamiselt Horvaatia rannikualadel. See kujunes vajadusest kirjutada kiiremini ja tõhusamalt. Kasutusele võeti neljarealine süsteem, mille tõttu koondusid tähtede olulisemad osad keskele ja tähekujud muutusid nurgelisemaks. Seda tüüpi kirjas kasutati rohkem täheühendeid (ligatuure), lühendeid ja kirjavahemärke ning sõnu hakati eraldama tühikutega, mis tegi teksti loetavamaks ja selgemaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paskojević |eesnimi=Kristian |kuupäev=2022 |pealkiri=The application of grapholinguistics in palaeography. A case study: Croatian Glagolitic and Cyrillic palaeography |url=https://www.fluxus-editions.fr/gla9-pask.pdf |vaadatud=10.03.2026 |väljaanne=Fluxus Edition |lehekülg=241-245}}</ref> == Kasutusala ja levik == Glagoolitsa kirja kasutati peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopa slaavi aladel. Alguses oli selle kasutus seotud peamiselt kirikuga, kuna enamik tekste olid religioossed. Glagoolitsas kirjutati piiblitõlkeid, evangeeliume, palveraamatuid ja muid liturgilisi tekste. Kõige laialdasemalt levis glagoolitsa Suur-Moraavia, Bulgaaria ja Horvaatia aladel. Hiljem, eriti Bulgaaria kultuurikeskustes, hakkas glagoolitsa asenduma kirillitsaga, mis oli lihtsama kujuga ja praktilisem kasutada. Sellest hoolimata säilis glagoolitsa mõnes piirkonnas, eriti Horvaatia rannikualadel, kus seda kasutati liturgilises kontekstis kuni 18. sajandini.<ref name=":2" /> Glagoolitsa kasutus ei piirdunud ainult kirikuga, kuid ilmalikes tekstides esines see harvem. Selle põhjuseks oli asjaolu, et kirjakultuur oli sel ajal tihedalt seotud religiooniga ning kirjaoskuse levik oli piiratud. == Seos kirillitsa kirjaga == Glagoolitsa kiri mängis olulist rolli kirillitsa kujunemisel. Kirillitsa loodi hiljem, tõenäoliselt Kyrillose ja Methodiose õpilaste poolt Bulgaaria kultuurikeskustes. Erinevalt glagoolitsast põhines kirillitsa suurel määral kreeka tähestikul, mistõttu oli seda lihtsam kasutada ja levitada. Kuigi kirillitsa tõrjus glagoolitsa enamikust piirkondadest välja, ei tähenda see, et glagoolitsa tähtsus oleks vähenenud. Vastupidi, see oli oluline eelkäija, mis pani aluse slaavi kirja kultuuri arengule ja kirjaliku traditsiooni kujunemisele.<ref name=":0" /> == Kultuuriline ja ajalooline tähtsus == Glagoolitsa kiri on oluline mitte ainult keelelisest, vaid ka kultuurilisest ja ajaloolisest vaatenurgast. See võimaldas slaavi rahvastel arendada oma kirjalikku traditsiooni ning tugevdas nende identiteeti. Kirjasüsteemi loomine oli tähtis samm kultuurilise iseseisvuse suunas, kuna see võimaldas kasutada oma keelt kiriklikus ja hariduslikus kontekstis. Tänapäeval peetakse glagoolitsat oluliseks kultuuripärandi osaks, eriti Horvaatias, kus see on rahvusliku identiteedi sümbol. Glagoolitsa tähti kasutatakse ka dekoratiivsetel ja kunstilistel eesmärkidel ning neid võib kohata näiteks monumentidel ja kunstiteostes. Kõige tuntum koht, kus glagoolitsa kirja näha, on Baška glagoolitsa tähestiku rada. Lisaks sellele on glagoolitsa uurimine oluline osa slaavi filoloogiast ja ajaloost. See aitab paremini mõista nii keele arengut kui ka kultuurilisi protsesse, mis toimusid keskaegses Euroopas.<ref name=":1" /> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Kiri]] [[Kategooria:Tähestikud]] 5cb3q2b5fl7ik4nls1yt2cmabrt1b2p 0 647677 7170685 6638278 2026-06-11T10:17:23Z Sjur 66496 7170685 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Emmanuel Korir | pilt = Emmanuel Korir Oregon 2022.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Emmanuel Korir (keskel) [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | riik = {{PisiLipp|Keenia}} | sünniaeg = {{süv|1995|6|15}} | sünnikoht = [[Iten]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | treener = | spordiklubi = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Asaba]]|4×400 m teatejooks}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Asaba]]|800 m}} }} '''Emmanuel Kipkurui Korir''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1995]] [[Iten]]is) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. Tema põhiala on [[800 meetri jooks]]. Ta alustas karjääri sprinterina, kuid keskendus juunioride vanuseklassis 400 ja 800 meetri jooksule. 2016. aastal siirdus ta õppima Texase Ülikooli [[El Paso]]s ning tuli debüüthooajal 800 meetri jooksus [[NCAA]] meistriks nii sise- kui ka välitingimustes. 2017. aasta jaanuaris püstitas ta 600 meetri jooksus sisemaailmarekordi 1.14,97. Tiitlivõistluste debüüdi tegi Korir [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is, kus jäi 800 meetri jooksus poolfinaalis neljandaks ning finaali ei pääsenud. 2018. aastal jooksis ta [[London]]is 800 meetri jooksus isiklikuks rekordiks 1.42,05. Sellega tõusis ta kõigi aegade edetabelis 6. kohale. [[2018. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlustel]] [[Asaba]]s võitis ta hõbemedali 800 meetri jooksus ning Keenia meeskonna koosseisus kuldmedali 4×400 m teatejooksus. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s sai Korir 400 meetri jooksu finaalis ajaga 44,94 6. koha. 800 meetri jooksus oli ta oma poolfinaali kolmas ning finaali ei pääsenud. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] tuli Korir ajaga 1.45,06 kaasmaalase [[Ferguson Rotich]]i ja [[Patryk Dobek]]i ees 800 meetri jooksus olümpiavõitjaks. 400 meetri eeljooksus ta valestardi tõttu diskvalifitseeriti. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli Korir ajaga 1.43,71 [[Djamel Sedjati]] ja [[Marco Arop]]i ees maailmameistriks. Korir on 800 meetri jooksus kolmekordne [[Teemantliiga]] võitja (2018, 2021, 2022). ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,21''' || [[23. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.42,05''' || [[22. juuli]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.18,19''' || [[10. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[600 m jooks]] || align="center"| '''1.14,97''' || [[20. jaanuar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.44,21''' || [[3. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 800 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Korir, Emmanuel}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] affb5xs1annhoz6n5mr3eu669nnuzk4 0 648516 7170359 6713583 2026-06-10T18:23:11Z Sjur 66496 7170359 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Kévin Borlée | pilt = WK040396 finale 4x400m heren kevin (38877420370).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Kévin Borlée (2018) | riik = Belgia | sünniaeg = {{süv|1988|2|22}} | sünnikoht = [[Woluwe-Saint-Lambert]] | pikkus = 180 cm<ref name="euros">{{Cite web |title=Kévin Borlée |url=https://www.eurosport.com/athletics/kevin-borlee_prs157096/person.shtml |access-date=16 March 2023 |website=www.eurosport.com }}</ref> | kaal = 67 kg<ref name="euros" /> | treener = [[Jacques Borlée]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Daegu]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Helsingi]]|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017 Belgrad]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011 Pariis]]|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]]}} }} '''Kévin Borlée''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1988]] [[Woluwe-Saint-Lambert]]is) on [[Belgia]] [[jooks]]ja. == Karjäär == Ta tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is, kui püstitas 400 meetri jooksu poolfinaalis Belgia rekordi 44,88, jäädes 6 sajandikuga esimesena finaalist välja. 4×400 meetri teatejooksus sai Belgia algselt 5. koha, kuid tõusis pärast Venemaa võistkonna diskvalifitseerimist neljandaks. [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Berliin]]is sai Borlée 4×400 meetri teatejooksus Belgia võistkonna koosseisus 4. koha. 400 meetri jooksus oli ta 12. [[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta Belgia teatenelikuga USA järel hõbemedali. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s tuli ta 400 meetri jooksus ajaga 45,08 Euroopa meistriks. Sellega sai Borléest kolmas Belgia meeskergejõustiklane, kes võitnud Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali. Teatejooksus võitis Belgia pronksmedali. [[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Pariis]]is jooksis Borlée Belgia 4×400 meetri teatejooksu teatenelikuga rahvusrekordi 3.06,57 ning võitis pronksmedali. [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s võitis ta 400 meetri jooksus [[Kirani James]]i ja [[LaShawn Merritt]]i järel pronksmedali ajaga 44,90. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s tuli Borlée Belgia meeskonnaga Euroopa meistriks 4×400 meetri teatejooksus. [[2012. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[London]]is oli ta 400 meetri jooksus viies ning Belgia võistkonnaga teatejooksus kuues. [[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Praha]]s jooksis Borlée Belgia 4×400 meetri teatejooksu teatenelikuga Euroopa rekordi 3.02,87 ning võitis Poola ja Tšehhi ees kuldmedali. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is jooksis ta 400 meetri jooksu poolfinaalis 44,74, millega ei pääsenud finaali. 4×400 meetri teatejooksus sai Belgia 5. koha. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis Borlée Belgia meeskonnaga 4×400 meetri teatejooksus kuldmedali. 400 meetri jooksus sai ta 4. koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s püstitas ta teatejooksus Belgia võistkonnaga rahvusrekordi 2.58,52 ning sai 4. koha. [[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis Borlée Belgia võistkonnaga teatejooksus hõbemedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is ta 400 meetri jooksus finaali ei pääsenud. 4×400 meetri teatejooksus sai Belgia 4. koha. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is Belgia meeskond teatejooksus pronksmedali rahvusrekordiga 3.02,51. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis Borlée 400 meetri jooksus ajaga 45,08 [[Matthew Hudson-Smith]]i järel ja kaksikvenna [[Jonathan Borlée|Jonathan]]i ees hõbemedali. 4×400 meetri teatejooksus tuli Belgia Suurbritannia ja Hispaania ees Euroopa meistriks. [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s kaitses Borléega Belgia 4×400 meetri teatejooksus tiitlit. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Belgia teatenelik USA ja Jamaica järel pronksmedali. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Torun]]is jäi Borlée koos Belgia meeskonnaga 4×400 meetri teatejooksus neljandaks. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s sai ta 400 meetri jooksu poolfinaalis 45,36-ga 15. koha. 4×400 meetri teatejooksus oli rahvusrekordi 2.57,88 jooksnud Belgia neljas. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is tuli Borlée Belgia võistkonna koosseisus Hispaania ja Hollandi ees maailmameistriks. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is sai ta 400 meetri jooksus 12. koha. 4×400 meetri teatejooksus võitis Belgia taas USA ja Jamaica järel pronksmedali. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is katkestas Borlée 400 meetri jooksu poolfinaali. 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Belgiaga Suurbritannia järel hõbemedali. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis Borlée Belgia meeskonna koosseisus 4×400 meetri teatejooksus kuldmedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 4×400 meetri teatejooksus Belgia meeskonna koosseisus rahvusrekordiga 2.57,75 neljanda koha. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,57''' || [[26. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,72''' || [[23. juuli]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''32,22''' || [[19. juuli]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Liège]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,56''' || [[16. juuni]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,85''' || [[2. veebruar]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,18''' || [[2. veebruar]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''32,72''' || [[10. veebruar]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,41''' || [[23. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Kévin Borlée on pärit kergejõustiklaste perekonnast. Tema kaksikvend [[Jonathan Borlée|Jonathan]], vanem õde [[Olivia Borlée|Olivia]] ja noorem vend [[Dylan Borlée|Dylan]] on sprinterid ning on võitnud täiskasvanute tiitlivõistluste medaleid. Nende isa [[Jacques Borlée|Jacques]] on kergejõustikutreener ja endine sprinter ning ema [[Edith Demaertelaere]] endine sprinter. Ka Kévin Borlée onu [[Jean-Pierre Borlée]] oli sprinter. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Borlée, Kévin}} [[Kategooria:Belgia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 487qmufqu5mx6sb272jlucmmnrg6k56 0 648548 7170357 6668577 2026-06-10T18:22:56Z Sjur 66496 7170357 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Jonathan Borlée | pilt = Jonathan Borlée (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Jonathan Borlée (2018) | riik = Belgia | sünniaeg = {{süv|1988|2|22}} | sünnikoht = [[Woluwe-Saint-Lambert]] | pikkus = 180 cm<ref name="euros">{{Cite web |title=Jonathan Borlée |url=https://www.eurosport.com/athletics/jonathan-borlee_prs289591/person.shtml |access-date=16 March 2023 |website=www.eurosport.com }}</ref> | kaal = 69 kg<ref name="euros" /> | treener = [[Jacques Borlée]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010 Doha]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Helsingi]]|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011 Pariis]]|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} }} '''Jonathan Borlée''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1988]] [[Woluwe-Saint-Lambert]]is) on [[Belgia]] [[jooks]]ja. == Karjäär == Ta tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is, kui püstitas 400 meetri jooksu poolfinaalis isikliku rekordi 45,11 ja sai 16. koha. 4x400 meetri teatejooksus sai Belgia algselt 5. koha, kuid tõusis pärast Venemaa võistkonna diskvalifitseerimist neljandaks. [[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta Belgia teatenelikuga USA järel hõbemedali. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s jooksis ta 400 meetri jooksu poolfinaalis Belgia rekordi 44,71. Finaalis oli ta 45,35-ga seitsmes. Teatejooksus võitis Belgia pronksmedali. [[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Pariis]]is jooksis Borlée Belgia 4x400 meetri teatejooksu teatenelikuga rahvusrekordi 3.06,57 ning võitis pronksmedali. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s tuli Borlée Belgia meeskonnaga Euroopa meistriks 4x400 meetri teatejooksus. Ta võttis osa ka 200 meetri jooksust ja sai finaalis 20.99-ga 4. koha. [[2012. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[London]]is sai ta 400 meetri jooksus 6. koha ning oli ka Belgia võistkonnaga teatejooksus kuues. 400 meetri eeljooksus püstitas ta Belgia rekordi 44,43. [[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Praha]]s jooksis Borlée Belgia 4x400 meetri teatejooksu teatenelikuga Euroopa rekordi 3.02,87 ning võitis Poola ja Tšehhi ees kuldmedali. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is jooksis ta 400 meetri jooksu poolfinaalis 44,85, millega ei pääsenud finaali. 4x400 meetri teatejooksus sai Belgia 5. koha. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis Borlée Belgia meeskonnaga 4x400 meetri teatejooksus kuldmedali. 400 meetri jooksus sai ta poolfinaalis 18. koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s püstitas ta teatejooksus Belgia võistkonnaga rahvusrekordi 2.58,52 ning sai 4. koha. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is ta 400 meetri jooksus finaali ei pääsenud. 4x400 meetri teatejooksus sai Belgia 4. koha. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is Belgia meeskond teatejooksus pronksmedali rahvusrekordiga 3.02,51. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis Borlée 400 meetri jooksus ajaga 45,19 [[Matthew Hudson-Smith]]i ja kaksikvenna [[Kévin Borlée|Kévin]]i järel pronksmedali. 4x400 meetri teatejooksus tuli Belgia Suurbritannia ja Hispaania ees Euroopa meistriks. [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis Borlée Belgia meeskonna koosseisus 4x400 meetri teatejooksus kuldmedali. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Torun]]is jäi Borlée koos Belgia meeskonnaga 4x400 meetri teatejooksus neljandaks. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis Borlée 4x400 meetri teatejooksus Belgiaga Suurbritannia järel hõbemedali. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,47''' || [[26. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,31''' || [[5. mai]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Lubbock]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''31,87''' || [[5. juuli]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Liège]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,43''' || [[4. august]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,80''' || [[2. veebruar]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,35''' || [[27. jaanuar]] [[2007]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''32,79''' || [[8. veebruar]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,48''' || [[25. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Metz]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Jonathan Borlée on pärit kergejõustiklaste perekonnast. Tema kaksikvend [[Kévin Borlée|Kévin]], vanem õde [[Olivia Borlée|Olivia]] ja noorem vend [[Dylan Borlée|Dylan]] on sprinterid ning on võitnud täiskasvanute titlivõistluste medaleid. Nende isa [[Jacques Borlée|Jacques]] on kergejõustikutreener ja endine sprinter ning ema [[Edith Demaertelaere]] endine sprinter. Ka Jonathan Borlée onu [[Jean-Pierre Borlée]] oli sprinter. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Borlée, Jonathan}} [[Kategooria:Belgia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] jktfjgmk8ua47rkjhqy1z90i2ihfrbo 0 649565 7170681 7167537 2026-06-11T10:16:57Z IvarGl 201039 7170681 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Musttähn-kuldpunnpea | värvus = putukad | pilt = Northern chequered skipper (Carterocephalus silvicola) male.jpg | pildi_seletus = Isane musttähn-kuldpunnpea | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kuldpunnpea]] ''Carterocephalus'' | liik = '''Musttähn-kuldpunnpea''' | binaarne = ''Carterocephalus silvicola'' | binaarse_autor = [[Johann Wilhelm Meigen|Meigen]], 1829 }} '''Musttähn-kuldpunnpea''' (''Carterocephalus silvicola'') on päevaliblikas, kes kuulub [[Punnpealased|punnpealaste sugukonda]]'''.''' == Nimetuse etümoloogia == Liigi eestikeelne nimi viitab liigi iseloomulikule välimusele. Tiibade põhivärvus on kuldpruun kuni kollakasoranž ning neid katavad arvukad tumedad, mustjad laigud. Liigi ladinakeelne nimetus ''silvicola'' tuleneb sõnadest ''silva'' („mets“) ja ''-cola'' („elanik“, „asukas“) ning tähendab „metsaelanikku“. == Välimus ja tunnused == Musttähn-kuldpunnpea tiibade siruulatus on 22–30 mm. Tiibade ülakülg erineb emasel ja isasel. Isase tiivad on kollased ning nende mustade laikude keskel ja serviste lähedal leidub musti täppe ja tumedaid märgiseid. Emaste tiibade ülakülg on tumedam, suurte kollaste laikudega, mis ei ole kollaste laikude ees­tiiva välisalas nii selgelt eristuvad kui isasel. Tiibade alakülg on kollakashall. Ees­tiiva alaküljel leidub kollaseid laike tumedatel välisala osadel ning tagatiiva alakülg on kollakashall, millel paiknevad servisega ümbritsetud kollased laigud. Emased on üldiselt tumedamad ja kontrastsema mustriga kui isased.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tartes |eesnimi=Urmas |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Õunap |eesnimi2=Erki |kirjastus=Varrak |aasta=2014 |koht=Tallinn |leheküljed=110-111 |keel=eesti}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Krakow - Pologne - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Krakow - Pologne - male ventral.jpg|♂ △ Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Puszcza Kampinoska - Pologne - female dorsal.jpg|♀ Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Puszcza Kampinoska - Pologne - female ventral.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Võrreldes teiste liblikatega, kes eelistavad looduslikke või poollooduslikke rohumaid, elab musttähn-kuldpunnpea rikkaliku alusmetsaga sega- või laialehistes [[Lehtmets|lehtmetsades]].[3] Valmikutele sobivad nektariallikatena õistaimed, röövikutele erinevad [[kõrrelised]]. Musttähn-kuldpunnpäid võib kohata nii kuivemates kui ka niisketes parasvöötme metsades, nad eelistavad päikesevalgust. Nende liblikatega võime kokku puutuda metsateedel, metsaservadel ja metsatukkades. Kultuurmaastikud, kus pole puid ja esineb monokultuure, ei sobi selle liigi elupaigaks.<ref name=":0" /> == Levila == Musttähn-kuldpunnpea levib nii [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] kui ka Põhja- ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasias]]. Arvukamalt leidub seda liiki [[Soome|Soomes]] ja [[Rootsi|Rootsis]]. Lendamas võib teda näha sõltuvalt asukohast maikuu lõpust juuli alguseni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Carterocephalus silvicola (Meigen, 1829) |url=https://www.gbif.org/species/1947306 |vaadatud=2023-03-29 |väljaanne=www.gbif.org |keel=en}}</ref> == Paljunemine == Sagedamini esineb isasliblikaid metsaservadel ja lagendikel: nad kaitsevad oma territooriumi teiste isaste eest ja ootavad samal ajal emasliblikaid. Emased liblikad munevad muna üksikult taimelehtedele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Northern Checquered Skipper, Carterocephalus silvicola - Butterflies - NatureGate |url=https://luontoportti.com/en/t/828/northern-checquered-skipper |vaadatud=2023-05-07 |väljaanne=luontoportti.com}}</ref> == Toitumine == Musttähn-kuldpunnpea [[Röövik|röövikud]] toituvad enamasti kõrrelistest nagu [[harilik saluhein]], [[sookastik]], [[harilik sinihelmikas]]. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |kirjastus=Tartu |aasta=1996 |koht=Tartu |leheküljed=227-228 |keel=eesti}}</ref>Selliseid kõrrelisi leidub niisketes paikades. Musttähn- kuldpunnpea valmikud toituvad käärima läinud mahladest või puuviljadest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Chequered Skipper |url=https://butterfly-conservation.org/butterflies/chequered-skipper |vaadatud=29. märts 2023}}</ref> == Looduskaitse == Elurikkuse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Carterocephalus silvicola : musttähn-kuldpunnpea |url=https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43464?lang=et#redlist |vaadatud=2023-03-29 |väljaanne=elurikkus.ee |arhiivimisaeg=2023-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230324182615/https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43464?lang=et#redlist |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Euroopa [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]] liigi andmebaasi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Northern Chequered Skipper - Carterocephalus silvicola - (Meigen, 1829) |url=https://eunis.eea.europa.eu/species/90334 |vaadatud=2023-03-29 |väljaanne=eunis.eea.europa.eu}}</ref> andmetel musttähn-kuldpunnpea ei ole ohustatud liik, staatuseks on märgitud "heas seisus". Lõuna-Soomes [[Karjala|Karjalas]] läbi viidud liblikaseire ja loenduse ajal 1997–1999 märgiti musttähn küllaltki arvukaks liblikaks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Saarinen |eesnimi=Kimmo |kuupäev=14. november 2000 |pealkiri=A comparison of butterfly communities along field margins under traditional and intensive management in SE Finland |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167880901001682 |vaadatud=29. märts 2023 |väljaanne=Elsevier}}</ref> Eestis 2012–2014 toimunud päevaliblikate seire näitas, et päevaliblikate arv on tõusnud märkimisväärselt. Samas, eelnevatel ja järgnevatel aastatel püsis nende arvukus tavapärasel tasemel. Liblikate arvukuse või nende väljasuremise põhjuseid ei ole täpselt teada. Siiski võib arvata, et üks olulisemaid tegureid on elupaik.<ref name=":1" /> [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] intensiivse põllumajanduse ja metsade vähenemise tõttu on viimase 30 aastaga päevaliblikate elupaiku vähenenud nt 1,5 korda.<ref name=":0" /> Kõige rikkalikumalt on punnpealasi metsades ning metsakooslusi peaks sellest tulenevalt ka hoidma ja säilitama.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://www.pyrgus.de/Carterocephalus_silvicolus_en.html#:~:text=Host%20plants%3A,%2C%20Dactylus%2C%20Calamagrostis%20and%20Molinia ''Carterocephalus silvicola'' (Meigen, 1829)] * {{elurikkus|43464}} [[Kategooria:Punnpealased]] dlao0zohzfh6i3wk53hwexjd8hr923a 7170684 7170681 2026-06-11T10:17:22Z IvarGl 201039 7170684 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Musttähn-kuldpunnpea | värvus = putukad | pilt = Northern chequered skipper (Carterocephalus silvicola) male.jpg | pildi_seletus = Isane musttähn-kuldpunnpea | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kuldpunnpea]] ''Carterocephalus'' | liik = '''Musttähn-kuldpunnpea''' | binaarne = ''Carterocephalus silvicola'' | binaarse_autor = [[Johann Wilhelm Meigen|Meigen]], 1829 }} '''Musttähn-kuldpunnpea''' (''Carterocephalus silvicola'') on päevaliblikas, kes kuulub [[Punnpealased|punnpealaste sugukonda]]'''.''' == Nimetuse etümoloogia == Liigi eestikeelne nimi viitab liigi iseloomulikule välimusele. Tiibade põhivärvus on kuldpruun kuni kollakasoranž ning neid katavad arvukad tumedad, mustjad laigud. Liigi ladinakeelne nimetus ''silvicola'' tuleneb sõnadest ''silva'' („mets“) ja ''-cola'' („elanik“, „asukas“) ning tähendab „metsaelanikku“. == Välimus ja tunnused == Musttähn-kuldpunnpea tiibade siruulatus on 22–30 mm. Tiibade ülakülg erineb emasel ja isasel. Isase tiivad on kollased ning nende mustade laikude keskel ja serviste lähedal leidub musti täppe ja tumedaid märgiseid. Emaste tiibade ülakülg on tumedam, suurte kollaste laikudega, mis ei ole kollaste laikude ees­tiiva välisalas nii selgelt eristuvad kui isasel. Tiibade alakülg on kollakashall. Ees­tiiva alaküljel leidub kollaseid laike tumedatel välisala osadel ning tagatiiva alakülg on kollakashall, millel paiknevad servisega ümbritsetud kollased laigud. Emased on üldiselt tumedamad ja kontrastsema mustriga kui isased.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tartes |eesnimi=Urmas |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Õunap |eesnimi2=Erki |kirjastus=Varrak |aasta=2014 |koht=Tallinn |leheküljed=110-111 |keel=eesti}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Krakow - Pologne - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Krakow - Pologne - male ventral.jpg|♂ △ Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Puszcza Kampinoska - Pologne - female dorsal.jpg|♀ Fail:(MHNT) Carterocephalus silvicola - Puszcza Kampinoska - Pologne - female ventral.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Võrreldes teiste liblikatega, kes eelistavad looduslikke või poollooduslikke rohumaid, elab musttähn-kuldpunnpea rikkaliku alusmetsaga sega- või laialehistes [[Lehtmets|lehtmetsades]].[3] Valmikutele sobivad nektariallikatena õistaimed, röövikutele erinevad [[kõrrelised]]. Musttähn-kuldpunnpäid võib kohata nii kuivemates kui ka niisketes parasvöötme metsades, nad eelistavad päikesevalgust. Nende liblikatega võime kokku puutuda metsateedel, metsaservadel ja metsatukkades. Kultuurmaastikud, kus pole puid ja esineb monokultuure, ei sobi selle liigi elupaigaks.<ref name=":0" /> == Levila == Musttähn-kuldpunnpea levib nii [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] kui ka Põhja- ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasias]]. Arvukamalt leidub seda liiki [[Soome|Soomes]] ja [[Rootsi|Rootsis]]. Lendamas võib teda näha sõltuvalt asukohast maikuu lõpust juuli alguseni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Carterocephalus silvicola (Meigen, 1829) |url=https://www.gbif.org/species/1947306 |vaadatud=2023-03-29 |väljaanne=www.gbif.org |keel=en}}</ref> == Paljunemine == Sagedamini esineb isasliblikaid metsaservadel ja lagendikel: nad kaitsevad oma territooriumi teiste isaste eest ja ootavad samal ajal emasliblikaid. Emased liblikad munevad muna üksikult taimelehtedele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Northern Checquered Skipper, Carterocephalus silvicola - Butterflies - NatureGate |url=https://luontoportti.com/en/t/828/northern-checquered-skipper |vaadatud=2023-05-07 |väljaanne=luontoportti.com}}</ref> == Toitumine == Musttähn-kuldpunnpea [[Röövik|röövikud]] toituvad enamasti kõrrelistest nagu [[harilik saluhein]], [[sookastik]], [[harilik sinihelmikas]]. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |kirjastus=Tartu |aasta=1996 |koht=Tartu |leheküljed=227-228 |keel=eesti}}</ref>Selliseid kõrrelisi leidub niisketes paikades. Musttähn- kuldpunnpea valmikud toituvad käärima läinud mahladest või puuviljadest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Chequered Skipper |url=https://butterfly-conservation.org/butterflies/chequered-skipper |vaadatud=29. märts 2023}}</ref> == Looduskaitse == Elurikkuse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Carterocephalus silvicola : musttähn-kuldpunnpea |url=https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43464?lang=et#redlist |vaadatud=2023-03-29 |väljaanne=elurikkus.ee |arhiivimisaeg=2023-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230324182615/https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43464?lang=et#redlist |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Euroopa [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]] liigi andmebaasi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Northern Chequered Skipper - Carterocephalus silvicola - (Meigen, 1829) |url=https://eunis.eea.europa.eu/species/90334 |vaadatud=2023-03-29 |väljaanne=eunis.eea.europa.eu}}</ref> andmetel musttähn-kuldpunnpea ei ole ohustatud liik, staatuseks on märgitud "heas seisus". Lõuna-Soomes [[Karjala|Karjalas]] läbi viidud liblikaseire ja loenduse ajal 1997–1999 märgiti musttähn küllaltki arvukaks liblikaks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Saarinen |eesnimi=Kimmo |kuupäev=14. november 2000 |pealkiri=A comparison of butterfly communities along field margins under traditional and intensive management in SE Finland |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167880901001682 |vaadatud=29. märts 2023 |väljaanne=Elsevier}}</ref> Eestis 2012–2014 toimunud päevaliblikate seire näitas, et päevaliblikate arv on tõusnud märkimisväärselt. Samas, eelnevatel ja järgnevatel aastatel püsis nende arvukus tavapärasel tasemel. Liblikate arvukuse või nende väljasuremise põhjuseid ei ole täpselt teada. Siiski võib arvata, et üks olulisemaid tegureid on elupaik.<ref name=":1" /> [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] intensiivse põllumajanduse ja metsade vähenemise tõttu on viimase 30 aastaga päevaliblikate elupaiku vähenenud nt 1,5 korda.<ref name=":0" /> Kõige rikkalikumalt on punnpealasi metsades ning metsakooslusi peaks sellest tulenevalt ka hoidma ja säilitama.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://www.pyrgus.de/Carterocephalus_silvicolus_en.html#:~:text=Host%20plants%3A,%2C%20Dactylus%2C%20Calamagrostis%20and%20Molinia ''Carterocephalus silvicola'' (Meigen, 1829)] * {{elurikkus|43464}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] bxhzd4ikkf5n6tqw6023p1bm4wu8i6d 0 650781 7170209 7094453 2026-06-10T14:06:26Z Hanahlahe 178723 pilt 7170209 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hanah_Lahe_portree_2023_Helen_Kattai.jpg | pildiallkiri = Foto autor: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="rkstat">[https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel (vaadatud 05.07.2025)</ref>) on Eesti [[kliimaaktivist]] ja poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ning [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. == Haridus == Ta on lõpetanud 2018. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandussuunal.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020".<ref name="rkstat" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="rkstat" /> == Töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="rkstat" /> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref name="rkstat" /> == Poliitiline tegevus == [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon }}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] ja [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige, asutas [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on noorte osaluse toetusrühma aseesimees. <ref name="uhendus">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Ühendus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe on [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> Lahe kuulus [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning on juhtinud kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Tahan olla Eesti kliimapoliitika eestkõneleja |url=https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/haabersti-pohja-tallinn-ja-kristiine/kandidaat/hanah-lahe/ |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Reformierakonna Riigikogu valimiste kandidaadid 2023. a}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]] Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [[LGBT+ kogukonna toetusrühm]]a<ref name="uhendus" /> ning hääletas Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="rkstat" /> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="rkstat" /> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref><ref name="rkstat" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juhatuse liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] 7dkc5qssvyhzka6clh1teb0l9nxjmv9 7170210 7170209 2026-06-10T14:09:38Z Hanahlahe 178723 pilt 7170210 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = [[File:Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg|Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai]] | pildiallkiri = Foto autor: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="rkstat">[https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel (vaadatud 05.07.2025)</ref>) on Eesti [[kliimaaktivist]] ja poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ning [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. == Haridus == Ta on lõpetanud 2018. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandussuunal.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020".<ref name="rkstat" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="rkstat" /> == Töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="rkstat" /> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref name="rkstat" /> == Poliitiline tegevus == [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon }}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] ja [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige, asutas [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on noorte osaluse toetusrühma aseesimees. <ref name="uhendus">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Ühendus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe on [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> Lahe kuulus [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning on juhtinud kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Tahan olla Eesti kliimapoliitika eestkõneleja |url=https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/haabersti-pohja-tallinn-ja-kristiine/kandidaat/hanah-lahe/ |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Reformierakonna Riigikogu valimiste kandidaadid 2023. a}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]] Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [[LGBT+ kogukonna toetusrühm]]a<ref name="uhendus" /> ning hääletas Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="rkstat" /> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="rkstat" /> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref><ref name="rkstat" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juhatuse liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] 8zwjgu0zb3tkl85xrn29hrley6tedh2 7170211 7170210 2026-06-10T14:11:39Z Hanahlahe 178723 7170211 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Foto: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="rkstat">[https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel (vaadatud 05.07.2025)</ref>) on Eesti [[kliimaaktivist]] ja poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ning [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. == Haridus == Ta on lõpetanud 2018. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandussuunal.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020".<ref name="rkstat" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="rkstat" /> == Töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="rkstat" /> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref name="rkstat" /> == Poliitiline tegevus == [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon }}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] ja [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige, asutas [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on noorte osaluse toetusrühma aseesimees. <ref name="uhendus">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Ühendus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe on [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> Lahe kuulus [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning on juhtinud kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Tahan olla Eesti kliimapoliitika eestkõneleja |url=https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/haabersti-pohja-tallinn-ja-kristiine/kandidaat/hanah-lahe/ |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Reformierakonna Riigikogu valimiste kandidaadid 2023. a}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]] Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [[LGBT+ kogukonna toetusrühm]]a<ref name="uhendus" /> ning hääletas Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="rkstat" /> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="rkstat" /> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref><ref name="rkstat" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juhatuse liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] tvgbwjjr26vz422oi8t22ggq4ejlcbo 7170284 7170211 2026-06-10T17:26:04Z Hanahlahe 178723 Ümbersõnastamised ja teksti liigendamine, lisatud infot poliitilise tegevuse kohta 7170284 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Foto: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref>) on Eesti poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ja [[kliimaaktivist]]. == Haridus == Ta on lõpetanud 2018. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandussuuna. <ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020".<ref name="rkstat" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="rkstat" /> == Töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="rkstat" /> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref name="rkstat" /> == Poliitiline tegevus == [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält. <ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning on juhtinud kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]]Riigikogus on Lahe olnud 2025. aastal vastu võetud nn [https://kliimaministeerium.ee/jaatmereform jäätmereformi] juhtivmenetleja ning juhib praegu [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7e58c8fd-5d85-4fd7-a05c-ff856fbfdafe/Kliimakindla%20majanduse%20seadus/ kliimakindla majanduse seaduse eelnõu] ning [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9fab890-fa21-4a69-9039-171a0015bc84/euroopa-parlamendi-valimise-seaduse-muutmise-seadus-valimis--ja-kandideerimisea-langetamine/ Euroopa Parlamendi valimistel valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu] menetlemist. Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [[LGBT+ kogukonna toetusrühm]]a<ref name="uhendus">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Ühendus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning hääletas aastal 2023 Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="rkstat" /> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="rkstat" /> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref><ref name="rkstat" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud Eesti Aasta Eurooplase tiitlile. <ref>{{Viide |pealkiri=Hanah Lahe |kuupäev=2026-06-10 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Hanah_Lahe&oldid=1358739870 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-06-10}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] s05q7iy0shn3mmj4kppwms3hzra5vdr 7170285 7170284 2026-06-10T17:27:31Z Hanahlahe 178723 liigendus 7170285 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Foto: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref>) on Eesti poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ja [[kliimaaktivist]]. == Poliitiline tegevus == [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält. <ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning on juhtinud kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]]Riigikogus on Lahe olnud 2025. aastal vastu võetud nn [https://kliimaministeerium.ee/jaatmereform jäätmereformi] juhtivmenetleja ning juhib praegu [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7e58c8fd-5d85-4fd7-a05c-ff856fbfdafe/Kliimakindla%20majanduse%20seadus/ kliimakindla majanduse seaduse eelnõu] ning [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9fab890-fa21-4a69-9039-171a0015bc84/euroopa-parlamendi-valimise-seaduse-muutmise-seadus-valimis--ja-kandideerimisea-langetamine/ Euroopa Parlamendi valimistel valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu] menetlemist. Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [[LGBT+ kogukonna toetusrühm]]a<ref name="uhendus">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Ühendus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning hääletas aastal 2023 Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Haridus == Ta on lõpetanud 2018. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandussuuna. <ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020".<ref name="rkstat" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="rkstat" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="rkstat" /> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref name="rkstat" /> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="rkstat" /> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="rkstat" /> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref><ref name="rkstat" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud Eesti Aasta Eurooplase tiitlile. <ref>{{Viide |pealkiri=Hanah Lahe |kuupäev=2026-06-10 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Hanah_Lahe&oldid=1358739870 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-06-10}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] eeckcwls0lom4az3oo0r9m9pcdukatx 7170286 7170285 2026-06-10T17:28:30Z Hanahlahe 178723 7170286 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Foto: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref>) on Eesti poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ja [[kliimaaktivist]]. == Poliitiline tegevus == [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli ka [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning juhtis seal kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]]Riigikogus on Lahe olnud 2025. aastal vastu võetud nn [https://kliimaministeerium.ee/jaatmereform jäätmereformi] juhtivmenetleja ning juhib praegu [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7e58c8fd-5d85-4fd7-a05c-ff856fbfdafe/Kliimakindla%20majanduse%20seadus/ kliimakindla majanduse seaduse eelnõu] ning [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9fab890-fa21-4a69-9039-171a0015bc84/euroopa-parlamendi-valimise-seaduse-muutmise-seadus-valimis--ja-kandideerimisea-langetamine/ Euroopa Parlamendi valimistel valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu] menetlemist. Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [[LGBT+ kogukonna toetusrühm]]a<ref name="uhendus">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Ühendus |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning hääletas aastal 2023 Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Haridus == Ta on lõpetanud 2018. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandussuuna. <ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020".<ref name="rkstat" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="rkstat" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="rkstat" /> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref name="rkstat" /> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="rkstat" /> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="rkstat" /> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref><ref name="rkstat" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud Eesti Aasta Eurooplase tiitlile. <ref>{{Viide |pealkiri=Hanah Lahe |kuupäev=2026-06-10 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Hanah_Lahe&oldid=1358739870 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-06-10}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] 7k11nwibby76a5ysnh99j4gm2mtg0ys 7170288 7170286 2026-06-10T17:36:42Z Hanahlahe 178723 parandasin viiteid 7170288 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Foto: Helen Kattai | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] (keskkonnakorraldus ja -poliitika, 2024) | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref>) on Eesti poliitik, [[XV Riigikogu]] liige ja [[kliimaaktivist]]. == Poliitiline tegevus == [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli ka [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Lahe kuulub Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält.<ref>https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> Lahe kuulus pärast 2021. aasta KOV valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert. <ref>{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning juhtis seal kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> == Poliitilisi seisukohavõtte == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon 2023. aasta juunis]]Riigikogus on Lahe olnud 2025. aastal vastu võetud nn [https://kliimaministeerium.ee/jaatmereform jäätmereformi] juhtivmenetleja ning juhib praegu [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7e58c8fd-5d85-4fd7-a05c-ff856fbfdafe/Kliimakindla%20majanduse%20seadus/ kliimakindla majanduse seaduse eelnõu] ning [https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9fab890-fa21-4a69-9039-171a0015bc84/euroopa-parlamendi-valimise-seaduse-muutmise-seadus-valimis--ja-kandideerimisea-langetamine/ Euroopa Parlamendi valimistel valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu] menetlemist. Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hanah Lahe kuulub Riigikogus [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/2a4e6606-c3b2-4e79-9156-f3fbac2ab90a/lgbt+kogukonna-toetusruhm/ LGBT+ kogukonna toetusrühma] ning hääletas aastal 2023 Riigikogus abieluvõrdsuse seaduse poolt. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref>, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne Nevski katedraali ehitamist.<ref>{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees meie keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> == Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l == [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi <ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> == Haridus == 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020" ning sai sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> Aastal 2018 lõpetas Lahe [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandusklassi.<ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> Aastatel 2021–2022 töötas ta Reformierakonna kampaanianõunikuna, [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abina ja 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] Noorte Keskkonnanõukogu liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> * [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]] Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> * [[Õiguskantsler|Õiguskantsleri]] inimõiguste nõukoja liige <ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud Eesti Aasta Eurooplase tiitlile. <ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/EuroopaKomisjon/status/1911781252153196745 |vaadatud=2026-06-10}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] o49z6osmfu8doe4crb2lbsbbz92q2hq 7170340 7170288 2026-06-10T18:16:58Z Neptuunium 58653 korrektne liigendus ja muu toim (vikipeedia ise ei ole sobiv viide) 7170340 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hanah lahe (2023, foto: Helen Kattai) | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]]<br>[[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s <ref name="gPxmr" />) on Eesti poliitik ja [[kliimaaktivist]], [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Aastal 2018 lõpetas Lahe [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandusklassi.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020" ning sai sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi.<ref name="gPxmr" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="gPxmr" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="gPxmr" /> Aastatel 2021–2022 oli ta [[Reformierakond|Reformierakonna]] kampaanianõunik ning [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abi, vahemikus 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunik [[Riigikogu]]s.<ref name="gPxmr" /> === Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l === [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref name="6xhgJ" /> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi<ref name="kMG0A" /> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref name="Wm4Uw" /> == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref name="KgtmJ" /> Lahe kuulus pärast valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref name="SUYvb" /> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert.<ref name="VB96D" /> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning juhtis seal kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref name="fyuHY" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref name="NJ15b" /> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref name="f56xb" /> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli ka [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige.<ref name="yeW3F" /> Ta on olnud 2025. aastal vastu võetud nn [[jäätmereform]]i juhtivmenetleja ning juhtinud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu menetlemist. [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref name="Z1gv5" /> Lahe ka kuulub [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] Eesti delegatsiooni.<ref name="8PWku" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="bjtQO" /> == Poliitilised vaated == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon [[Toompea loss]]i ees 2023. aasta juunis]] === Kliimapoliitika === Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref name="cQhAz" /> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref name="AHyIG" /> 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref name="O8QTE" /> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. === LGBT-õigused === Hanah Lahe kuulub Riigikogus LGBT+ kogukonna toetusrühma ning hääletas 2023. aastal Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt.<ref name="HHIqV" /> === Linnaruum ja elukeskkond === Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref name="n7ih5" />, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne [[Nevski katedraal]]i ehitamist. Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees Eesti "keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist".<ref name="Ud4hS" /> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium]]i Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="gPxmr" /> * [[Eesti Maaülikool]]i Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="gPxmr" /> * [[Õiguskantsler]]i inimõiguste nõukoja liige <ref name="fVFZu" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht<ref name="HoPXi" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref name="og3v0" /> == Tunnustus == Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud [[Eesti aasta eurooplane|Eesti Aasta Eurooplase]] tiitlile.<ref name="n5Lb2" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref> <ref name="gPxmr">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> <ref name="6xhgJ">{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> <ref name="kMG0A">{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="Wm4Uw">{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> <ref name="NJ15b">{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="f56xb">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="yeW3F">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> <ref name="8PWku">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="KgtmJ">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="SUYvb">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> <ref name="VB96D">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> <ref name="fyuHY">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> <ref name="Z1gv5">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> <ref name="bjtQO">https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> <ref name="cQhAz">{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> <ref name="AHyIG">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="O8QTE">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="HHIqV">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="n7ih5">{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref> <ref name="Ra4w9">{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> <ref name="Ud4hS">{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> <ref name="fVFZu">{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref> <ref name="HoPXi">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> <ref name="og3v0">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> <ref name="n5Lb2">{{Uudiseviide |pealkiri=Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/EuroopaKomisjon/status/1911781252153196745 |vaadatud=2026-06-10}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] [[Kategooria:Eesti aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] n0rz5fjsqj6vt33omi762sdeotjiitt 7170345 7170340 2026-06-10T18:18:21Z Neptuunium 58653 7170345 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hanah lahe (2023, foto: Helen Kattai) | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]]<br>[[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="gPxmr" />) on Eesti poliitik ja [[kliimaaktivist]], [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Aastal 2018 lõpetas Lahe [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandusklassi.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020" ning sai sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi.<ref name="gPxmr" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="gPxmr" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="gPxmr" /> Aastatel 2021–2022 oli ta [[Reformierakond|Reformierakonna]] kampaanianõunik ning [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abi, vahemikus 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunik [[Riigikogu]]s.<ref name="gPxmr" /> === Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l === [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref name="6xhgJ" /> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi<ref name="kMG0A" /> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref name="Wm4Uw" /> == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref name="KgtmJ" /> Lahe kuulus pärast valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref name="SUYvb" /> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert.<ref name="VB96D" /> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning juhtis seal kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref name="fyuHY" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref name="NJ15b" /> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref name="f56xb" /> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli ka [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige.<ref name="yeW3F" /> Ta on olnud 2025. aastal vastu võetud nn [[jäätmereform]]i juhtivmenetleja ning juhtinud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu menetlemist. [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref name="Z1gv5" /> Lahe ka kuulub [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] Eesti delegatsiooni.<ref name="8PWku" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="bjtQO" /> == Poliitilised vaated == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon [[Toompea loss]]i ees 2023. aasta juunis]] === Kliimapoliitika === Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref name="cQhAz" /> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref name="AHyIG" /> 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref name="O8QTE" /> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. === LGBT-õigused === Hanah Lahe kuulub Riigikogus LGBT+ kogukonna toetusrühma ning hääletas 2023. aastal Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt.<ref name="HHIqV" /> === Linnaruum ja elukeskkond === Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref name="n7ih5" />, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne [[Nevski katedraal]]i ehitamist. Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees Eesti "keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist".<ref name="Ud4hS" /> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium]]i Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="gPxmr" /> * [[Eesti Maaülikool]]i Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="gPxmr" /> * [[Õiguskantsler]]i inimõiguste nõukoja liige <ref name="fVFZu" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht<ref name="HoPXi" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref name="og3v0" /> == Tunnustus == Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud [[Eesti aasta eurooplane|Eesti Aasta Eurooplase]] tiitlile.<ref name="n5Lb2" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref> <ref name="gPxmr">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> <ref name="6xhgJ">{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> <ref name="kMG0A">{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="Wm4Uw">{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> <ref name="NJ15b">{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="f56xb">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="yeW3F">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> <ref name="8PWku">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="KgtmJ">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="SUYvb">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> <ref name="VB96D">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> <ref name="fyuHY">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> <ref name="Z1gv5">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> <ref name="bjtQO">https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> <ref name="cQhAz">{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> <ref name="AHyIG">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="O8QTE">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="HHIqV">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="n7ih5">{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref> <ref name="Ra4w9">{{Viide |pealkiri=Toompea loss |kuupäev=2023-09-09 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toompea_loss&oldid=6476639 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-10-04}}</ref> <ref name="Ud4hS">{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> <ref name="fVFZu">{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref> <ref name="HoPXi">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> <ref name="og3v0">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> <ref name="n5Lb2">{{Uudiseviide |pealkiri=Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/EuroopaKomisjon/status/1911781252153196745 |vaadatud=2026-06-10}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] [[Kategooria:Eesti aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 47drrun0gflywpsdej7c552kvmwsn06 7170363 7170345 2026-06-10T18:28:54Z Neptuunium 58653 7170363 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hanah lahe (2023, foto: Helen Kattai) | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]]<br>[[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="gPxmr" />) on Eesti poliitik ja [[kliimaaktivist]], [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Aastal 2018 lõpetas Lahe [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandusklassi.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020" ning sai sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi.<ref name="gPxmr" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="gPxmr" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="gPxmr" /> Aastatel 2021–2022 oli ta [[Reformierakond|Reformierakonna]] kampaanianõunik ning [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abi, vahemikus 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunik [[Riigikogu]]s.<ref name="gPxmr" /> === Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l === [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref name="6xhgJ" /> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi<ref name="kMG0A" /> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref name="Wm4Uw" /> == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref name="KgtmJ" /> Lahe kuulus pärast valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref name="SUYvb" /> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert.<ref name="VB96D" /> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning juhtis seal kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref name="fyuHY" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref name="NJ15b" /> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref name="f56xb" /> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli ka [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige.<ref name="yeW3F" /> Ta on olnud 2025. aastal vastu võetud nn [[jäätmereform]]i juhtivmenetleja ning juhtinud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu menetlemist. [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref name="Z1gv5" /> Lahe ka kuulub [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] Eesti delegatsiooni.<ref name="8PWku" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="bjtQO" /> == Poliitilised vaated == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon [[Toompea loss]]i ees 2023. aasta juunis]] === Kliimapoliitika === Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref name="cQhAz" /> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref name="AHyIG" /> 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref name="O8QTE" /> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. === LGBT-õigused === Hanah Lahe kuulub Riigikogus LGBT+ kogukonna toetusrühma ning hääletas 2023. aastal Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt.<ref name="HHIqV" /> === Linnaruum ja elukeskkond === Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref name="n7ih5" />, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne [[Nevski katedraal]]i ehitamist. Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees Eesti "keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist".<ref name="Ud4hS" /> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium]]i Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="gPxmr" /> * [[Eesti Maaülikool]]i Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="gPxmr" /> * [[Õiguskantsler]]i inimõiguste nõukoja liige <ref name="fVFZu" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht<ref name="HoPXi" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref name="og3v0" /> == Tunnustus == Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud [[Eesti aasta eurooplane|Eesti Aasta Eurooplase]] tiitlile.<ref name="n5Lb2" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref> <ref name="gPxmr">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> <ref name="6xhgJ">{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> <ref name="kMG0A">{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="Wm4Uw">{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> <ref name="NJ15b">{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="f56xb">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="yeW3F">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> <ref name="8PWku">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="KgtmJ">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="SUYvb">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> <ref name="VB96D">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> <ref name="fyuHY">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> <ref name="Z1gv5">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> <ref name="bjtQO">https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> <ref name="cQhAz">{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> <ref name="AHyIG">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="O8QTE">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="HHIqV">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="n7ih5">{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref> <ref name="Ud4hS">{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> <ref name="fVFZu">{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref> <ref name="HoPXi">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> <ref name="og3v0">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> <ref name="n5Lb2">{{Uudiseviide |pealkiri=Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/EuroopaKomisjon/status/1911781252153196745 |vaadatud=2026-06-10}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] [[Kategooria:Eesti aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] abeygl4dyj12juk65f96euvd59h90pd 7170369 7170363 2026-06-10T18:40:59Z Velirand 67997 7170369 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hanah Lahe | pilt = Hanah Lahe portree 2023 Helen Kattai.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hanah lahe (2023, foto: Helen Kattai) | amet = [[Riigikogu]] XV koosseisu liige | ametiajaalgus = 18. aprill 2023 | ametiajalõpp = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|8}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[eestlane]] | partei = [[Reformierakond]] (2020–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]]<br>[[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }}'''Hanah Lahe''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Haapsalu]]s<ref name="gPxmr" />) on Eesti poliitik ja [[kliimaaktivist]], [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Aastal 2018 lõpetas Lahe [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i majandusklassi.<ref name="rkstat" /> 2022. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorralduse erialal bakalaureusetöö "Eesti kliimapoliitika arengud aastatel 2010–2020" ning sai sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi.<ref name="gPxmr" /> 2024. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal magistritöö "Kliimaeesmärkide täitmise järelevalve ettepanekud Eestis kavandatava kliimaseaduse kontekstis" ning sai loodusteaduste magistrikraadi.<ref name="gPxmr" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2018–2021 töötas ta kinnisvarasektoris ja panganduses.<ref name="gPxmr" /> Aastatel 2021–2022 oli ta [[Reformierakond|Reformierakonna]] kampaanianõunik ning [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimehe]] [[Hanno Pevkur]]i abi, vahemikus 2022–2023 Reformierakonna fraktsiooni nõunik [[Riigikogu]]s.<ref name="gPxmr" /> === Eesti noorte kliimadelegaat COP27-l === [[Fail:Hanah Lahe COP27.jpg|pisi|Hanah Lahe ÜRO kliimakonverentsil 2022. aastal]] Hanah Lahe oli aastal 2022–2023 Eesti noorte kliimadelegaat ning esindas Eestit [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [https://unfccc.int/cop27 kliimakonverentsil COP27]. <ref name="6xhgJ" /> Lahe koostas Eesti esindamiseks koostöös [https://kliimaministeerium.ee/noorte-keskkonnanoukogu Noorte Keskkonnanõukogu] ja [[Ülemaailmne noorte kliimastreik|Fridays For Future]] Eestiga noorte seisukohad, mis käsitles fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, elurikkuse säilitamist, kliimaambitsioonide tõstmist jm. Lahe esitles seisukohti ka peaminister [[Kaja Kallas|Kaja Kallasele]] enne kliimakonverentsi<ref name="kMG0A" /> ning kliimakonverentsi ajal president [[Alar Karis|Alar Karisele]]. Lahe sõnul näitas COP27 selgelt, et nüüdisajal räägime kliimapoliitikas kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte kliimamuutuste ärahoidmisest. <ref name="Wm4Uw" /> == Poliitiline tegevus == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 3 (Kristiine) kandideerides 187 häält.<ref name="KgtmJ" /> Lahe kuulus pärast valimisi [[Kristiine linnaosakogu|Kristiine linnaosakogusse]] ning juhtis seal keskkonna- ja kliimakomisjoni. Seisuga 28. märts 2023 Hanah Lahe volitused linnaosakogu liikmena peatusid.<ref name="SUYvb" /> Lahe oli [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert.<ref name="VB96D" /> Aastatel 2020-2022 kuulus Lahe [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna Noortekogu]] juhatusse ning juhtis seal kaks aastat [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reformierakonna noortekogu]] keskkonnakomisjoni.<ref name="fyuHY" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Lahe valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) 1050 häält.<ref name="NJ15b" /> Lahe sai Riigikogusse [[Kristen Michal]]i asendusliikmena, pärast seda kui viimane sai [[Kliimaminister|kliimaministriks]].<ref name="f56xb" /> Lahe on Riigikogus [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige ning aastani 2025 oli ka [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] liige.<ref name="yeW3F" /> Ta on olnud 2025. aastal vastu võetud nn [[jäätmereform]]i juhtivmenetleja ning juhtinud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] valimisõiguse 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse 18. eluaastale langetamise eelnõu menetlemist. [[Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Lahe 3330 häält.<ref name="Z1gv5" /> Lahe ka kuulub [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] Eesti delegatsiooni.<ref name="8PWku" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s sai Lahe 338 häält sai 338 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="bjtQO" /> == Poliitilised vaated == [[Fail:Hanah Lahe pargiaktsioon.jpg|pisi|Hanah Lahe pargiaktsioon [[Toompea loss]]i ees 2023. aasta juunis]] === Kliimapoliitika === Lahe arvates on Eestil vaja [[kliimaseadus]]t, sest keskkonnaküsimused muutuvad poliitikas üha olulisemaks ning seadusandluslik raamistik, mis seni puudub, aitaks kliimaeesmärke ühtlustada ning ellu viia.<ref name="cQhAz" /> Samuti on ta kritiseerinud Eesti senise [[kliimapoliitika]] vähest ambitsioonikust ning asjaolu, et Eestis jääb [[kliimakriis]] päevapoliitika varju.<ref name="AHyIG" /> 2023. aastal asutas Lahe Riigikogus [[ringmajandus]]e toetusrühma <ref name="O8QTE" /> ning on [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/891bde52-943c-4fd7-ba65-91695b0584de/youth-participation-support-group/ noorte osaluse toetusrühma] ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9acf5924-3c52-456e-9037-4d4d973126cd/youth-mental-health-support-group/ noorte vaimse tervise toetusrühma] juht. === LGBT-õigused === Hanah Lahe kuulub Riigikogus LGBT+ kogukonna toetusrühma ning hääletas 2023. aastal Riigikogus [[abieluvõrdsuse seadus]]e poolt.<ref name="HHIqV" /> === Linnaruum ja elukeskkond === Lahe rajas Riigikogu parkimisplatsile ajutise pargi<ref name="n7ih5" />, et kutsuda üles Riigikogu liikmeid autostumist vähendama ning rahvale tegudega eeskuju näitama. Ta viitas, et Riigikogu ees olevale autopargi asemel võiks seal olla [[c:File:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg#/media/Fail:Toompea_lossi_esine_park.,_AM_8680-8_F_10584.jpg|park]], nii nagu see oli 19. sajandil, enne [[Nevski katedraal]]i ehitamist. Lahe sõnul toetaks park Riigikogu ees Eesti "keskkonna- ja kliimapoliitika ideid, tervislikku eluviisi, keskkonnahoidu ja elurikkuse väärtustamist".<ref name="Ud4hS" /> == Vabatahtlik tegevus == * [[Kliimaministeerium]]i Noorte Keskkonnanõukogu liige<ref name="gPxmr" /> * [[Eesti Maaülikool]]i Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige<ref name="gPxmr" /> * [[Õiguskantsler]]i inimõiguste nõukoja liige <ref name="fVFZu" /> * [[NaiRe|Reformierakonna naisteühenduse NaiRe]] Tallinna piirkonna juht<ref name="HoPXi" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Jätkusuutliku energia nädala ([https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/index_en EUSEW]) noordelegaat <ref name="og3v0" /> == Tunnustus == Aastal 2025 oli Lahe nomineeritud [[Eesti aasta eurooplane|Eesti Aasta Eurooplase]] tiitlile.<ref name="n5Lb2" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rkstat">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://www.lyg.edu.ee/koolielu/ajalugu/vilistlased/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=Läänemaa Ühisgümnaasium |keel=et}}</ref> <ref name="gPxmr">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe – Riigikogu Statistika |url=https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250705193322/https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe |arhiivimisaeg=2025-07-05 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=riigikogustatistika.ee |keel=en}}</ref> <ref name="6xhgJ">{{Netiviide |pealkiri=Sharm el Sheikhis algab ÜRO kliimakonverents {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/sharm-el-sheikhis-algab-uro-kliimakonverents |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> <ref name="kMG0A">{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse pressikonverents, 10. november 2022 {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverents-10-november-2022 |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="Wm4Uw">{{Netiviide |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes – Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/hanah-lahe-arahoidmisest-ei-saa-enam-raakida-sest-kliimakriis-on-ammu-kaes/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Noordelegaat – Noordelegaat |keel=et}}</ref> <ref name="NJ15b">{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Riigikogu valimiste detailne hääletustulemus |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1.html |vaadatud=10.04.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="f56xb">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-10 |pealkiri=Selgusid ministrite asendusliikmed riigikogus |url=https://www.err.ee/1608942845/selgusid-ministrite-asendusliikmed-riigikogus |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="yeW3F">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/317062025003?leiaKehtiv |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> <ref name="8PWku">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |pealkiri=Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/enpa-delegatsioon/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="KgtmJ">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=kov2021.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414215747/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0000-0784-3.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="SUYvb">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/meetings/1815/view#meeting |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=teele.tallinn.ee |täpsustus=Protokollis on kirjas: 3. Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjoni esimehe valimine Ettekandja Kristo Enn Vaga Linnaosakogu esimees informeeris, et seoses Hanah Lahe volituste peatamisega Kristiine linnaosakogus on vaja valida Kristiine linnaosakogu keskkonna- ja kliimakomisjonile uus esimees.}}</ref> <ref name="VB96D">{{Netiviide |pealkiri=TEELE |url=https://teele.tallinn.ee/units/1724/view |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=teele.tallinn.ee}}</ref> <ref name="fyuHY">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-03 |pealkiri=Koosseisud - Reforminoored |url=https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ |vaadatud=2026-06-10 |keel=en}}</ref> <ref name="Z1gv5">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}</ref> <ref name="bjtQO">https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0784/electoral_district/8</ref> <ref name="cQhAz">{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/7705781/hanah-lahe-kas-eestil-on-vaja-kliimaseadust|pealkiri=Kas Eestil on vaja kliimaseadust?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=10.04.2023}}</ref> <ref name="AHyIG">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanah Lahe, riigikogu liige (Reformierakond) {{!}} |kuupäev=2023-09-21 |pealkiri=Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju |url=https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="O8QTE">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi=Riigikogu |perekonnanimi2= |eesnimi2= |perekonnanimi3= |perekonnanimi4= |perekonnanimi5= |perekonnanimi6= |eesnimi6= |kuupäev=2023-06-13 |pealkiri=Riigikogus moodustati esimest korda ringmajanduse toetusrühm |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/riigikogus-moodustati-esimest-korda-ringmajanduse-toetusruhm/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> <ref name="HHIqV">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Ajalooline otsus: Eesti seadustas samasooliste abielu |url=https://www.err.ee/1609012283/ajalooline-otsus-eesti-seadustas-samasooliste-abielu |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="n7ih5">{{Uudiseviide |kuupäev=13. juuni 2023 |pealkiri=GALERII ⟩ Riigikogu liige rajas oma parkimiskohale pargi |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7795005/galerii-riigikogu-liige-rajas-oma-parkimiskohale-pargi}}</ref> <ref name="Ud4hS">{{Netiviide |perekonnanimi=Reidla |eesnimi=Raili Stina |kuupäev=2023-06-15 |pealkiri=Hanah Lahe kutsub EKRE liikmeid Riigikogu ette parki: see on kindlasti toredam kui... – TV3 |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/paevakaja/hanah-lahe-kutsub-ekre-liikmeid-riigikogu-ette-parki-see-on-kindlasti-toredam-kui/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> <ref name="fVFZu">{{Netiviide |pealkiri=Inimõiguste nõukoda {{!}} Õiguskantsler |url=https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=www.oiguskantsler.ee}}</ref> <ref name="HoPXi">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn {{!}} Reformierakonna naisteühendus NaiRe – kõik algab naistest |url=https://naire.ee/tallinn/ |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=naire.ee}}</ref> <ref name="og3v0">{{Netiviide |pealkiri=Hanah Lahe |url=https://sustainable-energy-week.ec.europa.eu/hanah-lahe_en |vaadatud=2023-10-04 |väljaanne=sustainable-energy-week.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> <ref name="n5Lb2">{{Uudiseviide |pealkiri=Euroopa Komisjon Tln (@EuroopaKomisjon) on X |keel=et |väljaanne=X (formerly Twitter) |url=https://x.com/EuroopaKomisjon/status/1911781252153196745 |vaadatud=2026-06-10}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://riigikogustatistika.ee/et/members/d18cee4c-7b30-405f-96f2-4ab6f81efaf2/hanah-lahe Hanah Lahe] riigikogu statistikalehel * [[Andrus Karnau]], [https://majandus.postimees.ee/8149419/nadala-persoon-hanah-lahe-poliitikas-sopru-ei-ole "Hanah Lahe: poliitikas sõpru ei ole"], Postimees, 7. detsember 2024 * [[Anna Teele Orav]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120325631/riigikogu-noorim-liige-hanah-lahe-olen-tuleviku-parast-vaga-hirmul "Riigikogu noorim liige Hanah Lahe: olen tuleviku pärast väga hirmul"], Eesti Ekspress, 2. oktoober 2024 * Shafi Musaddique, [https://www.theguardian.com/world/2024/feb/28/estonia-youngest-mp-hanah-lahe-interview "‘People put a lot of hope on me’: Estonia’s youngest MP already making waves"], The Guardian, 28. veebruar 2024 (Hanah Lahe intervjuu) * [https://www.facebook.com/watch/?mibextid=wwXIfr&v=10078838658814798&rdid=4o2NMdKj6nr8A39c Hanah Lahe vastab Riigikogu kõnepuldis saadikute küsimustele], 14. mai 2025 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Lahe, Hanah}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Haapsalu inimesed]] [[Kategooria:Eesti aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] sg52qf3zehpng0x4p9bir3rguw3vlzo 0 650949 7170182 7152101 2026-06-10T13:03:46Z Minnekon 64742 7170182 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] gekui7m7qd7kw06evjfea3bdffci0yi 0 651940 7170712 6383197 2026-06-11T10:30:07Z Sjur 66496 7170712 wikitext text/x-wiki [[Fail:SamuelWanjiru.jpg|pisi|Samuel Wanjiru 2007. aastal]] '''Samuel Kamau Wanjiru''' (10. november 1986 – 15. mai 2011) oli [[Keenia]] [[Pikamaajooksud|pikamaajooksja]], kes võitis [[Peking]]is [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el maratoni olümpiarekordiga 2:06.32. Ta oli esimene keenialane, kes võitis maratonis olümpiakulla. Temast sai noorim maratoni kuldmedalist alates 1932. aastast. Praeguse (2023. aasta seisuga) 10 000 m juunioride maailmarekordi püstitas ta 2005. aastal ja poolmaratoni maailmarekordi 3 korda.<ref>{{Cite web|title=IAAF: Half Marathon - men - senior - outdoor {{!}} iaaf.org|url=https://www.iaaf.org/records/all-time-toplists/road-running/half-marathon/outdoor/men/senior?regionType=world&drop=regular&fiftyPercentRule=regular&page=1&bestResultsOnly=false&firstDay=1900-01-01&lastDay=2018-09-21|access-date=2023-04-23|website=iaaf.org}}</ref> 2009. aastal võitis ta nii [[Londoni maraton]]i kui ka [[Chicago maraton]]i, joostes läbi aegade kiireimad maratonid vastavalt [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Ta säilitas oma Chicago tiitli 2010. aastal, kuigi hooajal oli vigastusi. 2011. aastal suri ta pärast kodutüli oma Nyahururus asuvas kodus, rõdult alla kukkudes. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Wanjiru, Samuel}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Surnud 2011]] aqmvgcl069ccc71bufbj5onnxy8i30d 0 655187 7170577 7169151 2026-06-11T07:35:54Z Kuriuss 38125 7170577 wikitext text/x-wiki {{Infokast raamat | pealkiri = Loomade farm | orig_pealkiri = Animal Farm: A Fairy Story | kaane_pilt = Animal Farm - 1st edition.jpg | pildisuurus = 200px | alltekst = | autor = George Orwell | tõlge = Ragne Kepler | illustreerija = Urmas Nemvalts | kaane_kujun = | toimetaja = Lyyli Virkus | riik = Suurbritannia | keel = inglise | sari = | teema = | žanr = ilukirjandus/romaan | kirjastaja = Secker and Warburg | ee_kirjastaja = Rahva Raamat AS | ilmumisaeg = 1945 | ee_ilmumisaeg = 1988 | tüüp = | lehekülgi = 176 | isbn = 9789916661390 | oclc = 53163540 }} '''"Loomade farm"''' on [[George Orwell]]i 1945. aastal ilmunud allegooriline romaan. See räägib farmist, kust inimesed on minema aetud ning võim on loomade käes.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuiper |eesnimi=Kathleen |kuupäev=25. veebruar 2011 |pealkiri=Animal Farm |url=https://www.britannica.com/topic/Animal-Farm |vaadatud=2. juuni 2023 |väljaanne=Britannica}}</ref> Raamatu tegevustikku on võrreldud oludega totalitaristlikes riikides ning raamatus kujutatut peetakse aktuaalseks ka tänapäeval. Eesti keeles ilmus see romaan kõigepealt Rootsis ilmunud ajakirjas [[Oma Maa (ajakiri, 1946)|Oma Maa]] aastail 1947–1948<ref>"Toimetus loeb lõpuks oma kohuseks märkida, et autor, andes lahke loa oma teose avaldamiseks Oma Maa veergudel, loobus selle eest autori honoraari nõudmast, võttes arvesse, et ajakiri on totalitaarse diktatuuri eest põgenenud pagulaste ettevõte." George Orwell, "Loomade farm". Oma Maa, jaanuar-veebruar 1947, nr. 1, lk. 29.</ref> ja Eestis [[Loomingu Raamatukogu]]s 1988. aastal. ==Sisukokkuvõte== Raamatu tegevus toimub Inglismaal karjafarmis, mille omanik on härra Jones. <ref>{{raamatuviide |autor=Orwell |eesnimi=George |url= |pealkiri=Loomade farm |kirjastus=Rahva Raamat AS |aasta=2021 |isbn=9789916661390 |toimetaja=Virkus |trükk= |köide= |koht= |lehekülg=7 |keel=eesti |artikkel=}}</ref>Jones ilmub pidevalt koju joobnult ning kohtleb farmis olevaid loomi halvasti. Ühel päeval joob ta end baaris täis ning jõuab koju alles järgmise päeva õhtul. Loomad on selleks ajaks juba kaua söömata olnud ning suurest näljast murravad nad viljasalve. Unest ärganud Jones läheb loomadele kallale, jagades neile igast suunast hoope. Nälginud loomad otsustavad piinajale vastu hakata ja nii aetakse Jones farmist minema. Pärast Jonesi lahkumist saavad farmi juhtideks sead, nende eesotsas kuldid Napoleon ja Lumepall. Sigade juhatusel möödub elu ladusalt ning loomad on õnnelikud, et nad elavad paremini kui Jonesi ajal. Loomade olukord halveneb uuesti, kui Napoleon otsustab Lumepalli farmist minema ajada ning võimu enda kätte haarata.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Orwell |eesnimi=George |pealkiri=Loomade farm |kirjastus=Rahva Raamat AS |aasta=2021 |isbn=9789916661390 |leheküljed=69-72 |keel=eesti}}</ref> Napoleoni juhtimisel hakatakse varem paika pandud reegleid muutma ning loomadele valeinfot levitama. Loomad elavad halvemini kui Jonesi ajal: nad teevad rohkem tööd ja saavad vähem süüa. Siiski arvavad kõik, et nad elavad paremini kui enne, sest nad ei mäleta, milline oli elu enne ülestõusu, ning usuvad Napoleoni levitatud infot elujärje paranemise kohta. Loomade silmad avanevad, kui nad leiavad Napoleoni korraldatud õhtusöögil sead ja inimesed koos lõbutsemas, kaarte mängimas ning üksteisega vaidlemas. Siis taipavad loomad, et sead on inimeste nägudega ning enam ei ole võimalik vahet teha, kumb on kumb. ==Autorist== Inglise kirjanik ja kriitik George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair, sündis 1903. aastal Indias. Tema tuntumad teosed on "Loomade farm" ja "1984", mis räägivad totalitaarse riigikorra ohtudest. George Orwelli "Loomade farm", mis põhineb Vene revolutsioonil, valmis 1944. aastal. Raamatu ilmumine lükkus aastasse 1945, kuna Orwellil oli raskusi kirjastaja leidmisega. Kui teos lõpuks 1945. aastal ilmus, sai see kohe populaarseks. "Loomade farmi" peeti kuni "1984" ilmumiseni Orwelli parimaks teoseks.<ref> {{netiviide | perekonnanimi = Woodcock | eesnimi = George | autor-link = George Woodcock | url = https://www.britannica.com/biography/George-Woodcock-Canadian-writer | pealkiri = George Orwell | väljaanne = Britannica | väljaandja = [[Encyclopaedia Britannica]] | kuupäev = 4. mai 1999 | vaadatud = 20. mai 2023 }} </ref> ==Tegelased== *Jones – karjafarmi omanik, kes pidevalt joob ning jätab oma loomad unarusse. Pärast baarist koju tulemist unustab Jones loomi sööta ja näljased loomad korraldavad ülestõusu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Orwell |eesnimi=Goerge |pealkiri=Loomade farm |kirjastus=Rahva Raamat AS |aasta=2021 |isbn=9789916661390 |leheküljed=28-30 |keel=eesti}}</ref> Ülestõusu tulemusel kihutatakse Jones farmist minema. *Napoleon – suur metsiku välimusega börskiri tõugu kult, kes pole suurem asi kõneleja, kuid on tuntud selle poolest, et ta suudab alati oma tahtmise läbi suruda.<ref>{{raamatuviide |autor=Orwell |eesnimi=George |pealkiri=Loomade farm |kirjastus=Rahva Raamat AS |aasta=2021 |isbn=9789916661390 |toimetaja=Virkus |trükk= |köide= |koht= |lehekülg=23 |keel=eesti |artikkel=}}</ref> Loomade farmi juht. *Lumepall – algne loomade farmi juht, Napoleoni suurim rivaal. *Vana Major – suur valge tõukult, kes innustas loomi ülestõusule.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Orwell |eesnimi=George |pealkiri=Loomade farm |kirjastus=Rahva Raamat AS |aasta=2021 |isbn=9789916661390 |leheküljed=12-20 |keel=eesti}}</ref> *Mollie – valge mära, kes ei suuda inimeste poolt pakutavatest hüvedest loobuda. Eneseimetleja. Farmis üritab alati tööst kõrvale hiilida. Raamatu keskel asub ta elama lähedal olevasse farmi inimeste juurde. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:George Orwelli teosed]] dbxevfsnas9453w29aof4iz6g84wy6c 0 655747 7170337 6638339 2026-06-10T18:15:39Z Sjur 66496 7170337 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Helmar Müller | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] | sünniaeg = [[11. august]] [[1939]] | sünnikoht = [[Sombor]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|06|09|1939|08|11}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968 México]]|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1970 Viin]]|[[1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[1967. aasta suveuniversiaad|1967 Tōkyō]]|4×400 m teatejooks}} {{Hõbemedal|[[1967. aasta suveuniversiaad|1967 Tōkyō]]|400 m jooks}} }} '''Helmar Müller''' ([[11. august]] [[1939]] – [[9. juuni]] [[2023]]) oli saksa kergejõustiklane, kelle põhiala oli [[400 meetri jooks]]. Müller tuli [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s pronksmedalile [[4×400 meetri teatejooks]]us. Teatevõistkonda kuulusid veel [[Manfred Kinder]], [[Gerhard Hennige]] ja [[Martin Jellinghaus]]. Teatevõistluse kuldmedali võitis maailmarekordiga [[USA]] ja hõbemedali [[Keenia]] võistkond. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Müller, Helmar}} [[Kategooria:Saksamaa sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2023]] ginedpbsrbxarphf0ijp5lqekqiuj1r 0 662554 7170677 6638374 2026-06-11T10:16:05Z Sjur 66496 7170677 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Kelvin Kiptum | pilt = Kelvin Kiptum (KEN) 2023.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Kelvin Kiptum (2023) | riik = {{pisilipp|Keenia}} | sünniaeg = [[2. detsember]] [[1999]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|02|11|1999|12|02}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = [[Pikamaajooks]] | haridus = | spordiklubi = | treener = | isiklik_rekord = [[Maraton]]: 2:00:35 '''[[Maratoni maailmarekordid|MR]]''' <br/> ([[2023. aasta Chicago maraton|Chicago 2023]]) | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Maailma maratoni suurvõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Londoni maraton|2023 London]]|[[Maraton]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Chicago maraton|2023 Chicago]]|[[Maraton]]}} }} '''Kelvin Kiptum Cheruiyot''' ([[2. detsember]] [[1999]] – [[11. veebruar]] [[2024]]) oli [[Keenia]] [[pikamaajooksud|pikamaajooksja]], alates 8. oktoobrist [[2023]] [[maratoni maailmarekordid|maratoni maailmarekordi]] omanik (2:00:35) ning ainus alla 2:01:00 [[maraton]]i jooksnu.<ref name="WAprofile">{{cite web |title=Kelvin KIPTUM – Athlete Profile |url= https://www.worldathletics.org/athletes/kenya/kelvin-kiptum-14859609 |access-date=4 December 2022 |website=[[World Athletics]] |archive-date=5 December 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205045144/https://www.worldathletics.org/athletes/kenya/kelvin-kiptum-14859609 |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=RRM Online Guide |url= https://www.rrmonlineguide.com/athletes/6789 |access-date=12 June 2023 |website=www.rrmonlineguide.com}}</ref> Kiptumi käes oli kolm kuuest kiireimast maratoniajast. Aastal 2022 jooksis ta [[Valencia maraton]]il ajaloo kiireima debüütmaratoni ning temast sai kolmas inimene, kes on jooksnud maratoni alla 2:02:00. Tema debüüt [[Maailma maratoni suurvõistlused|maailma maratoni suurvõistlustel]] sündis [[2023. aasta Londoni maraton]]il, kus ta jooksis ajaloo teise aja (2:01:25), maailmarekordist jäi puudu 16 sekundit. 8. oktoobril 2023 püstitas ta [[2023. aasta Chicago maraton]]il maailmarekordi ajaga 2:00:35.<ref name="guard-8oct2023">{{cite news |last1=Ingle |first1=Sean |title=Kelvin Kiptum shatters marathon world record with run of just over two hours |url= https://www.theguardian.com/sport/2023/oct/08/kelvin-kiptum-sets-new-marathon-world-record-of-just-over-two-hours |access-date=8 October 2023 |work=[[The Guardian]] |date=8 October 2023}}</ref><ref name="wa-8oct2023">{{cite web |title=Kiptum smashes world marathon record with 2:00:35, Hassan runs 2:13:44 in Chicago |url= https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-label-road-races/news/chicago-marathon-2023-kiptum-world-record-hassan |website=[[World Athletics]] |access-date=8 October 2023 |date=8 October 2023 |quote=*Subject to the usual ratification procedure}}</ref> Kelvin Kiptum ja tema treener Gervais Hakizimana hukkusid Keenias liiklusõnnetuses.<ref>Larry Madowo, Heather Chen: [https://edition.cnn.com/2024/02/12/sport/marathon-world-record-holder-kelvin-kiptum-dies-intl-hnk/index.html Marathon world record holder Kelvin Kiptum and coach killed in road accident in Kenya] CNN, 12. veebruar 2024. Vaadatud 12. veebruaril 2024</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev={{riigi ikoon|Keenia}} [[Eliud Kipchoge]] | nimi=[[Maratoni maailmarekordid|Maratonijooksu meeste maailmarekord]] | aeg= 8. oktoober 2023 – | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kiptum, Kelvin}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Surnud 2024]] fkyn4siq13nhtixzfgg2w81y9xktbiv 0 665828 7170714 6652001 2026-06-11T10:31:22Z Sjur 66496 7170714 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[NSV Liit]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 18. koht || [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] || [[800 m jooks]]<br>(mehed) |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 10. koht || [[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1966]] || 800 m jooks<br>(mehed) |} '''Rein Tölp''' ([[11. oktoober]] [[1941]] [[Tallinn]] – [[16. aprill]] [[2018]] Tallinn) oli Eesti [[kergejõustik]]lane (peamiselt keskmaajooksja) ja sporditegelane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Rein_T%F6lp}} (vaadatud 1. detsember 2023)</ref> Lõpetas 1964. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i ja 1978. aastal [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna.<ref name="ESBL"/> ==Sportlasena== Hakkas sportima [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] spordikoolis, harrastas [[Friedel Raudsepp|Friedel Raudsepa]] juhendamisel ujumist. [[Helga Kala]] juhendamisel harjutas vehklemist ja Abjas [[Peeter Lapp|Peeter Lapi]] juhendamisel kergejõustikku. 1959. aastal alustas keskmaajooksutreeninguid, teda juhendas [[Olav Karikosk]]. Ta osales [[NSV Liit|NSV Liidu]] koondises [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964. aasta Tōkyō suveolümpiamängude kergejõustikuvõistustel]]. Jõudis [[800 m jooks]]us poolfinaali, kus sai 5. koha (kokkuvõttes 18.) ega pääsenud lõppvõistlusele. Sai [[1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|8. Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] 1966. aastal [[Budapest]]is poolfinaalis 5. (kokkuvõttes 10.) koha. Tuli 1961–1971 400–1500 m distantsil ja 400 m tõkkejooksus 15 korda [[Eesti NSV]] meistriks ning oli 7 korral Eesti NSV meistreid ka teatejooksus. Parandas 1963–1968 3 korda 800 m, 4 korda 1000 m ja 2 korda 2000 m jooksus Eesti NSV rekordit. Oli 15 korral Eesti NSV rekordi püstitajaid teatejooksus. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1968. aastal kuld-, 1963. aastal hõbe- ning aastatel 1962 ja 1965 pronksmedali. Oli aastatel 1963 ja 1964 NSV Liidu rekordi püstitajaid 4 × 800 m teatejooksus. Osales ka [[autosport]]lasena NSV Liidu meistrivõistlustel.<ref name="ESBL"/> Võistles Eesti NSV ja NSV Liidu koondises kokku 37 korda. ==Sporditegelasena== *kuulunud Kalevi Kergejõustikuklubi eestseisusse *1995–1996 [[Eesti Jalgrattaspordiliit|Eesti Jalgrattaspordiliidu]] asepresident Oli 1972–1976 Tallinna Keskrajooni spordikooli direktor, 1976–1777 Dünamo õppespordivalitsuse ülem ja 1977–1981 Tallinna spordikomitee esimees (a-st 1979 ühtlasi [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva olümpiamängude purjeregati]] ettevalmistamise Tallinna osakonna juhataja). 1981–1985 [[Tallinna Linnahall]]i asedirektor ning 1985–1989 [[Salme Kultuuripalee]] ja 1994–1995 [[Pirita velodroom]]i direktor.<ref name="ESBL"/> Hiljem on olnud ka [[paber]]i hulgimüügikontserni Amerpap asepresident ja Balti regiooni direktor.<ref name="ESBL"/> ==Tunnustus== *1963 [[NSV Liidu meistersportlane]] *1968 [[NSV Liidu aumeistersportlane]] *2002 [[Soome Lõvi Orden]]i I klassi rüütel *2008 [[Kalevi auliige]] ==Isiklikku == Ta oli aastast [[1971]] abielus baleriini ja balletipedagoogi [[Tiiu Randviir]]uga, nende poeg on jalgrattur [[Urmas Tölp]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Tiit Lääne]], [[Sulev Oll]]. "Keskmaajooks". Tallinn 2000. Lk 69–86 *[[Andrus Nilk]], [[Kristo Reinsalu]]. Eesti jooksjate lood. Tallinn 2015. Lk 101–118 ==Välislingid== {{commonskat|}} *{{ESBL|id=Rein_T%F6lp}} * {{Olympedia}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8jdolaBm Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Tölp, Rein}} [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu jooksjad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2018]] l0y3vtv2rztvydtav8f2kn2bfqpuyw7 0 666286 7170660 7162204 2026-06-11T10:10:06Z Sjur 66496 7170660 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Yasemin Can | pilt = 2017 European Athletics U23 Championships, 10000m women final12 14-07-2017.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Yasemin Can (2017) | riik = Türgi | sünniaeg = {{süv|1996|12|11}} | sünnikoht = [[Nairobi]], [[Keenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 166 cm<ref name="euros">[https://www.eurosport.com/athletics/yasemin-can_prs449083/person.shtml Yasemin Can]. eurosport.com. Vaadatud 9.12.2023</ref> | kaal = 49 kg<ref name="euros"/> | spordiklubi = [[Enkaspor]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m 2|10 000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m 2|10 000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Belgrad 2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m 2|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 2017]]|5000 m}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 2017]]|10 000 m}} }} '''Yasemin Can''' (sünninimega '''Vivian Jemutai'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1996]] [[Nairobi]]s) on [[Keenia]] päritolu [[Türgi]] [[kergejõustiklane]], [[pikamaajooks]]ja. Can on esindanud Türgit alates 2016. aastast.<ref name="postimees">[https://sport.postimees.ee/3760199/em-inimkaubandus-voib-peletada-publiku "EM: inimkaubandus võib peletada publiku"] postimees.ee. 11. juuli 2016. Vaadatud 10.12.2023</ref> [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is tuli ta Euroopa meistriks nii 5000 meetri kui ka 10 000 meetri jooksus. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s püstitas ta 10 000 meetri jooksus Euroopa U23 vanuseklassi rekordi 30.26,41 ja sai 7. koha. 5000 meetri jooksus oli ta kuues. [[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta 3000 meetri jooksus [[Laura Muir]]i järel hõbemedali. [[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi meistrivõistlustel]] [[Bydgoszcz]]is võitis ta nii 5000 meetri kui ka 10 000 meetri jooksus võistluste rekordiga kuldmedali. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis ta 5000 meetri jooksus [[Sifan Hassan]]i ja [[Eilish McColgan]]i järel pronksmedali. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta kuldmedali 10 000 meetri jooksus ja hõbemedali 5000 meetri jooksus. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.15,51''' || [[28. august]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Bursa]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.33,29''' || [[3. mai]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.36,82''' || [[8. juuni]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''30.26,41''' || [[2. august]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:06.20''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. oktoober]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Gdynia]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:47.11''' || [[10. aprill]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Rotterdam]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.11,54''' || [[17. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.43,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''15.08,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Can, Yasemin}} [[Kategooria:Türgi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] mm6citoyutymm0n0c5jsiyhuxek65d5 10 666346 7170482 6703791 2026-06-10T21:18:49Z Raamaturott 56450 7170482 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = Fulham FC mängijad | bg =white | fg = #aa0000 | bordercolor = black | koondise link = Fulham FC | päis = Fulham FC mängijad | võistluselink = Premier League | võistlus = Premier League |p1=[[Bernd Leno|Leno]] |p2=[[Kenny Tete|Tete]] |p3=[[Calvin Bassey|Bassey]] |p6=[[Harrison Reed|Reed]] |p7=[[Raúl Jiménez|Jiménez]] |p8=[[Harry Wilson (jalgpallur)|Wilson]] |p9=[[Rodrigo Muniz|Muniz]] |p10=[[Tom Cairney|Cairney]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) |p11=[[Adama Traoré (sündinud 1996)|Traoré]] |p15=[[Jorge Cuenca|Cuenca]] |p17=[[Alex Iwobi|Iwobi]] |p18=[[Andreas Pereira|Pereira]] |p20=[[Saša Lukić|Lukić]] |p21=[[Timothy Castagne|Castagne]] |p23=[[Steven Benda|Benda]] |p28=[[Jay Stansfield|Stansfield]] |p30=[[Ryan Sessegnon|Sessegnon]] |p31=[[Issa Diop|Diop]] |p32=[[Emile Smith Rowe|Smith Rowe]] |p33=[[Antonee Robinson|Robinson]] | treener=[[Marco Silva|Silva]] }}<noinclude>[[Kategooria:Jalgpalli navigeerimismallid]]</noinclude> c3qf2wncq6o65yy5qsdey0ej9wfrdfo 0 669705 7170688 6745717 2026-06-11T10:18:06Z Sjur 66496 7170688 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Mary Moraa | pilt = Mary Moraa at 2021 Memorial Van Damme.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Mary Moraa (2021) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|2000|6|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | treener = Alex Sang | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m_2|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2022 Birmingham]]|800 m}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 Nairobi]]|400 m}} }} '''Mary Moraa''' (sündinud [[15. juuni]]l [[2000]]) on [[Keenia]] [[keskmaajooksja]], [[800 meetri jooks]]u maailmameister. Ta võistles noorteklassides peamiselt 400 meetri jooksus. [[2017. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta noorte maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 400 meetri jooksus hõbemedali. 2021. aastal otsustas ta keskenduda 800 meetri jooksule. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s sai ta poolfinaalis ajaga 2.00,47 15. koha. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis Moraa 800 meetri jooksus isikliku rekordiga 1.56,71 [[Athing Mu]] ja [[Keely Hodgkinson]]i järel pronksmedali. [[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mängudel]] [[Birmingham]]is edestas ta Hodgkinsoni ja [[Laura Muir]]i ning võitis kulmedali ajaga 1.57,07. Hooaja lõpus tuli ta 800 meetri jooksus ka [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is tuli Moraa 800 meetri jooksus isikliku rekordiga 1.56,03 maailmameistriks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta 800 meetri jooksus Hodgkinsoni ja [[Tsige Duguma]] järel pronksmedali ajaga 1.57,42. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''50,38''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. juuli]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.56,03''' || [[27. august]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.00,61''' || [[15. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Mary Moraa nõbu on Keenia jooksja [[Sarah Moraa]]. == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Moraa, Mary}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 1eni9m7hqy10j6wtn3eksd1yngh27ly 3 670037 7170219 6857590 2026-06-10T14:52:20Z Mona 355 /* Jutumärgid */ uus alaosa 7170219 wikitext text/x-wiki == [[:Fail:Venjamin Porõvkin.jpg]] == Tere! Palun redigeeri selle pildi lehekülge ning märgi ära, kes on pildi autor ja millise vaba litsentsi tingimustel tohib pilti kasutada. Tavalisim vaba litsents, mida valida, on {{tl|cc-by-sa-4.0}}. Ühtlasi tuleks edastada aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org kiri, milles autor või foto varaliste õiguste valdaja kinnitab, et nimetatud pilti tohib kasutada nimetatud vaba litsentsi tingimustel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. veebruar 2024, kell 21:43 (EET) == Topeltartiklid == Hei, näen, et oled loonud topelartikleid isikutest, kelle kohta Vikipeedias on artikkel juba olemas. [[Bidzina Ivanišvili (oligarh)]] (olemas artikkel [[Bidzina Ivanišvili]]), [[Oleksandr Sõrskõi (Ukraina ülemjuhataja)]] (olemas artikkel [[Oleksandr Sõrskõi]]), [[Andrei Beloussov (kaitseminister)]] (olemas artikkel [[Andrei Beloussov]]). Kui artikkel isikust on juba olemas, siis tuleb olemasolevat artiklit täiendada, selle asemel, et uus topeltartikkel luua. Ma ei saa sundida, aga loodan, et viid oma loodud topeltartiklitest materjali üle senistesse artiklitesse. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 19:07 (EEST) :Mõlemad artiklid on minu loodud. Lihtsalt ühel hetkel teatatakse "redigeerimiskonflikt" ja ei ole võimalik enam sellel lehel uusi parandusi salvestada. [[Kasutaja:Trummiglehn|Trummiglehn]] ([[Kasutaja arutelu:Trummiglehn|arutelu]]) 17. aprill 2025, kell 16:01 (EEST) ==Mõned tehnilised näpunäited== Eesti keeles ei panda ettevõtete ega väeüksuste nimesid jutumärkidesse nagu vene või saksa keeles. Samuti ei panda jutumärkidesse ajalehtede, ajakirjade ja enamasti ka blogide nimesid, jutumärkidesse käivad üksnes pealkirjad (nt artiklitel ja raamatutel). Kui lause lõppu jääb tsiteeritav fraas (mitte täislause) või jutumärkides pealkiri, siis pannakse punkt ikkagi päris lõppu, väljapoole jutumärke. ([https://keeleabi.eki.ee/viki/Jutumargid.html Lühike kokkuvõte jutumärgireeglitest].) :Hea oleks ikkagi viited korralikult lahti kirjutada, nagu Vikipeedia standard ette näeb. See on küll tüütu töö ja ma ise ka päris alati hästi ei viitsi, ent veebiaadressid tihti muutuvad, tekstid tõstetakse teise kohta või kaovad hoopis koos terve saidiga ning siis on üksnes aadressi järgi raske leida, kas viidatud tekst kuskil mujal ehk siiski alles on. Enamik lugejaid seda kindlasti ei suuda. Kui artikli autor, pealkiri, väljaanne ja ilmumisaeg korralikult kirja on pandud, teksti ülesleidmine tihtipeale õnnestub. (Vaata näiteks lehekülge [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012]]: suurem jagu omaaegseid linke on katki, kuid mõningase kaevamisega saab enamiku katkistest taastada. Ja praegu on kahekümne aasta tagused artiklid juba märksa põnevam lugemisvara kui ilmumisajal.) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. aprill 2025, kell 12:01 (EEST) == Jutumärgid == Nagu eespool öeldud, ei panda eesti keeles ajalehtede nimetusi jutumärkidesse. Palun ära paranda õiged ja parandatud asjad valeks. [[Kasutaja:Mona|Mona]] 10. juuni 2026, kell 17:52 (EEST) lomshv687iqkf8p0sw9ed9hdkv4f8ks 0 671351 7170323 6856556 2026-06-10T18:07:32Z Sjur 66496 7170323 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Lieke Klaver | pilt = Women's 400m SF1 at Istanbul 2023 (cropped).jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Lieke Klaver (2023) | riik = Holland | sünniaeg = {{süv|1998|8|20}} | sünnikoht = [[Velsen-Zuid]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Streker Atletiek Vereniging | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateade]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 m jooks|4×400 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} }} '''Lieke Klaver''' (sündinud [[20. august]]il [[1998]] [[Velsen-Zuid]]is) on [[Holland]]i [[jooksja]]. Ta võistles noorteklassides peamiselt lühematel sprindidistantsidel, kuid keskendus 2018. aastal peamiselt 400 meetri jooksule. Ta tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s, kui sai Hollandi naiskonna koosseisus 4×400 meetri teatejooksus 7. koha. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Toruń]]is tuli Klaver 4×400 meetri teatejooksus koos [[Marit Dopheide]], [[Lisanne de Witte]] ja [[Femke Bol]]iga Euroopa sisemeistriks Hollandi ja võistluste rekordiga 2.37,15. 400 meetri jooksus pääses ta finaali ja oli viies. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s sai ta 400 meetri jooksus ajaga 51,37 18. koha. 4×400 meetri teatejooksus tuli oli Hollandi naiskond rahvusrekordiga 3.23,74 kuues. 4×400 meetri segateatejooksus sai Hollandi teatenelik rahvusrekordiga 3.10,36 4. koha. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis Klaver 4×400 meetri segateatejooksus koos [[Eveline Saalberg]]i, Lisanne de Witte ja Femke Boliga [[Jamaica]] naiskonna järel hõbemedali. 400 meetri jooksus oli ta finaalis ajaga 52,67 viimane, kuues. [[Eugene]]'is toimunud [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] püstitas Klaver 400 meetri jooksu eeljooksus Hollandi rekordi 50,24. Poolfinaalis parandas ta rekordit veelgi, joostes 50,18. Finaalis sai ta ajaga 50,33 [[Shaunae Miller-Uibo]], [[Marileidy Paulino]] ja [[Sada Williams]]i järel 4. koha. 4×400 meetri segateatejooksus võitis ta koos [[Liemarvin Bonevacia]], [[Tony van Diepen]]i ja Femke Boliga hõbemedali Hollandi rekordiga 3.09,90. 4×400 meetri teatejooksus diskvalifitseeriti Hollandi naiskond eeljooksus ebaõnnestunud teatevahetuse tõttu. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is tuli ta koos Saalbergi, de Witte ja Boliga 4×400 meetri teatejooksus Euroopa meistriks, püstitades finaalis Hollandi rekordi 3.20,87. 200 meetri jooksus oli ta ajaga 22,88 viies ja 400 meetri jooksus 50,56-ga kuues. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis Klaver 400 meetri jooksus Femke Boli järel hõbemedali. 4×400 meetri teatejooksus parandas ta koos Eveline Saalbergi, [[Cathelijn Peeters]]i ja Boliga taas nii Hollandi kui ka võistluste rekordit ja tuli ajaga 3.25,66 Euroopa sisemeistriks. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is osales ta neljal alal. Ta jõudis 400 meetri jooksus taas finaali ja sai tulemusega 50,33 6. koha. 4×400 meetri teatejooksus tuli ta koos Saalbergi, Peetersi ja Boliga maailmameistriks, joostes finaalis rahvusrekordi 3.20,72. 4×100 meetri teatejooksus ja 4×400 meetri segateatejooksus pääses Hollandi teatevõistkond finaali, kuid katkestas. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Klaver kuldmedali 4×400 meetri teatejooksus ning pronksmedali 400 meetri jooksus ja 4×400 meetri segateatejooksus. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is tuli ta 4×400 meetri segateatejooksus koos [[Eugene Omalla]], Lieke Klaveri ja [[Isaya Klein Ikkink]]ga olümpiavõitjaks. 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Hollandi naiskonnaga USA järel hõbemedali. 400 meetri jooksus sai ta poolfinaalis ajaga 50,44 10. koha. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis ta kodupubliku ees 400 meetri jooksus kuldmedali ajaga 50,38. 4×400 meetri teatejooksu võitis ta Hollandi naiskonnaga võistluste ja rahvusrekordiga 3.24,34. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,33''' || [[28. juuli]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Breda]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,46''' || [[25. juuni]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Chorzów]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''49,81''' || [[16. juuli]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Chorzów]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,71''' || [[1. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,81''' || [[3. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Metz]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''50,10''' || [[18. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Klaver, Lieke}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] hk2xrbjo127lm3rby63485upkx907qd 0 672206 7170720 6710991 2026-06-11T10:33:23Z Sjur 66496 7170720 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Almaz Ayana | pilt = Almaz Ayana Beijing 2015.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Almaz Ayana [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta MM-il]] | riik = [[Etioopia]] | sünniaeg = {{süv|1991|11|21}} | sünnikoht = Wenbera | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 166 cm<ref name="euros">[https://www.eurosport.com/athletics/almaz-ayana_prs313658/person.shtml Almaz Ayana]. eurosport.com. Vaadatud 11.3.2024</ref> | kaal = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000m_2|10 000 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000m_2|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Marrakech]]|5000 m jooks}} }} '''Almaz Ayana Eba''' ([[amhara keel]]es አልማዝ አያና ኤባ; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1991]]) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]]. Almaz Ayana alustas karjääri [[3000 meetri takistusjooks|takistusjooksjana]], kuid keskendus hiljem pikematele distantsidele. Ta võitis [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s 5000 meetri jooksus [[Meseret Defar]]i ja [[Mercy Cherono]] järel pronksmedali. [[2014. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2014. aasta Aafrika meistrivõistlustel]] [[Marrakech]]is võitis ta 5000 meetri jooksus favoriidi [[Genzebe Dibaba]] ja [[Janeth Kisa]] ees kuldmedali võistluste rekordiga 15.32,72. 2015. aasta mais jooksis ta [[Shanghai]] [[Teemantliiga]] etapil 5000 meetri jooksus isikliku rekordi 14.14,32. Sellega tõusis ta kõigi aegade edetabelis kaasmaalaste [[Tirunesh Dibaba]] ja Meseret Defari järel kolmandale kohale. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta samal alal kuldmedali, kui jooksis finaalis [[kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordi]] 14.26,83 ja edestas hõbemedali võitnud koondisekaaslast [[Senbere Teferi]]t enam kui 17 sekundiga. 2016. aasta juunis parandas Almaz [[Rooma]] Teemantliiga etapil 5000 meetri jooksus isiklikku rekordit ja tõusis ajaga 14.12,59 kõigi aegade edetabelis Tirunesh Dibaba järel teiseks. Ta tegi [[Hengelo]]s 10 000 meetri jooksus kõigi aegade kiireima debüüdi, kui võitis jooksu ajaga 30.07,00. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s püstitas ta 10 000 meetri jooksus maailmarekordi 29.17,45, millega parandas 23 aastat hiinlanna [[Wang Junxia]] nimel olnud eelmist rekordit 14 sekundiga. Varem ei olnud ükski naine suutnud joosta Wangi rekordile lähemale kui 22 sekundit. 5000 meetri jooksus jäi Almaz keenialaste [[Vivian Cheruiyot]]i ja [[Hellen Obiri]] järel kolmandaks. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is tuli Almaz 10 000 meetri jooksus maailmameistriks ajaga 30.16,32. 5000 meetri jooksus võitis ta [[Hellen Obiri]] järel hõbemedali ajaga 14.40,35. Pärast mitut lapseootuse ja vigastuste tõttu vahele jäetud hooaega naasis Almaz võistlustele 2022. aastal. Ta tegi oktoobris [[Amsterdami maraton]]il ajaga 2:17.20 kõigi aegade kiireima maratonidebüüdi. Sellega tõusis ta kõigi aegade edetabelis 7. kohale. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 meetri jooks]] || align="center"| '''8.22,22''' || [[14. juuni]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Rabat]] |- | [[3000 meetri takistusjooks]] || align="center"| '''9.22,51''' || [[27. august]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[5000 meetri jooks]] || align="center"| '''14.12,59''' || [[2. juuni]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[10 000 meetri jooks]] || align="center"| '''29.17,45''' || [[12. august]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:05.30'''|| [[12. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Lissabon]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:16.22'''|| [[3. detsember]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |} == Isiklikku == Almaz Ayana on [[oromod|oromo]] päritolu ja räägib emakeeltena [[oromo keel|oromo]] ja [[amhara keel]]t. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad naiste 10 000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Ayana, Almaz}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 13hdwt4d2dituwuxok0g5na5g9757jt 0 672667 7170374 7100966 2026-06-10T18:46:30Z Velirand 67997 7170374 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (õigusteadus, 2001) | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2004–) | amet = [[XV Riigikogu]] | ametiajaalgus = 2024 }} '''Madis Timpson''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1974]] [[Viljandi]]s) on eesti jurist, riigiametnik ja poliitik, [[Eesti justiitsminister]] 1. aprillist 2024 kuni 23. juulini 2024. == Haridus == Ta on lõpetanud 1993. aastal [[Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool|Johann Köleri nimelise Viljandi 4. Keskkooli]]. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus õppima [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ajalugu ja hiljem õigusteadust ning aastal 2001 lõpetas Tartu Ülikooli magistrikraadiga õigusteaduses. == Karjäär == Aastatel 2001–2003 ja 2005–2007 oli Timpson Viljandi linnasekretär, 2003–2005 eraettevõtja, 2007–2014 justiitsministri õigusnõunik, 2014–2015 siseministri õigusnõunik ja 2015–2017 riigihalduse ministri õigusnõunik. === Poliitiline karjäär === Alates 3. novembrist 2017 kuni 25. märtsini 2024 oli Timpson [[Viljandi linnapea]]. Alates 5. detsembrist 2023 on ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] juhatuse liige. 25. märtsil 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Timpsoni [[Eesti justiitsminister|Eesti justiitsministriks]]. Ta alustas tööd 1. aprillil 2024 ja oli ametis kuni [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmanda valitsuse]] lõpuni 23. juulil 2024. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ando Kiviberg]] | nimi=[[Viljandi linnapea]] | aeg=2017–2024 | järgnev=[[Johan-Kristjan Konovalov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg=2024 | järgnev=[[Liisa Pakosta]]}} {{lõpp}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Timpson, Madis}} [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Viljandi linnapead]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] r5rdbjeoufcvmhwa7f824rs20z6knqr 0 672947 7170310 7141740 2026-06-10T18:01:51Z Sjur 66496 7170310 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Pia Skrzyszowska | pilt = 2022-08-21 European Championships 2022 – Women's 100 Metres Hurdles by Sandro Halank–061.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Pia Skrzyszowska [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|2001|04|20}} | sünnikoht = [[Varssav]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = [[Jarosław Skrzyszowski]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026 Toruń]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|100 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Borås]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Pia Skrzyszowska''' (sündinud [[20. aprill]]il [[2001]] [[Varssav]]is) on poola jooksja, kes võsitleb peamiselt [[tõkkejooks]]u lühidistantsidel. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[100 meetri tõkkejooks]]us kuldmedali ja [[4×100 meetri teatejooks]]us hõbemedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis ta [[60 meetri tõkkejooks]]us isiklikku rekordit kordava tulemusega 7,78 pronksmedali. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis ta 100 meetri tõkkejooksus isikliku rekordiga 12,42 pronksmedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Skrzyszowska 60 meetri tõkkejooksus [[Ditaji Kambundji]] ja [[Nadine Visser]]i järel ajaga 7,83 pronksmedali. [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sama aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Nanjing Shi|Nanjingis]] jooksis ta finaalis Poola rekordi 7,74 ja sai neljanda koha. Tasavägises finaalis kaotas ta maailmameistriks tulnud [[Devynne Charlton]]ile 2 sajandiksekundiga ja pronksmedali võitnud [[Ackera Nugent]]ile vaid 3 tuhandiksekundiga. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s sai ta 100 meetri tõkkejooksus viienda koha. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta 60 meetri tõkkejooksus Poola rekordiga 7,73 pronksmedali. Tema ema [[Jolanta Bartczak]] on endine kaugushüppaja. == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: IAAF</small> *Seisuga 9. juuni 2024 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''7,73''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[23. märts]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing Shi]] |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''11,12''' || [[21. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kalamáta]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || align="center"|'''12,37''' || [[14. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[La Chaux-de-Fonds]] |} == Välislingid == *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IAAF}} *{{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Skrzyszowska, Pia}} [[Kategooria:Poola tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 6o7xo6c6b96dzwad8yl9sv1i6gwgpou 0 673272 7170499 7142729 2026-06-10T22:32:54Z Ollin Masa 227337 Pilt 7170499 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Müller_Tagebucheintrag.jpg|pisi|[[August Müller]] (1836–1885), "Armuõnn. Päevikusissekanne", ''s.d.'']] '''Päevik''' on isiklik tekstikogum, mõtete kirjalik varasalv, ühtlasi nende vahendamise koht, kuhu saab kirjutada või salvestada, samas ka jagada enda igapäevaseid mõtteid ja tundeid, kajastada enda elusündmusi, läbielamisi ja ülestähendusi dateeritult ning kronoloogilises järjekorras, kasutades selleks füüsilist märkmikku ja raamatut, digitaalset faili või veebipõhist platvormi (nt [[Ajaveeb|ajaveebi]] ehk [[Ajaveeb|blogi]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 |url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%A4evik |vaadatud=2024-04-02 |väljaanne=www.eki.ee}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ben-Amos |eesnimi=Batsheva |pealkiri=THE DIARY. The epic of everyday life. |perekonnanimi2=Ben-Amos |eesnimi2=Dan |kirjastus=Indiana University Press |aasta=2020 |lehekülg=1–15}}</ref> Päeviku oluliseks nõudeks on see, et päeviku sissekanded peavad olema regulaarsed ja dateeritud<ref name=":0" />. Päevik kuulub alamžanrina [[Omaelulookirjutus|omaelulookirjutuse]] katustermini alla<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kurvet-Käosaar |eesnimi=Leena |kuupäev=2010 |pealkiri=Mõistete rägastikus: autobiograafiast omaelulookirjutuseni. |ajakiri=Methis |üksiknumber=5–6 |lehekülg=7}}</ref>. == Päevik kirjandusžanrina == Päevik on unikaalne multidistsiplinaarne [[kirjandusžanr]], ühtlasi ka tekstuaalne ruum, kus võivad omakorda seguneda ja põimuda erinevad [[žanr]]<nowiki/>id ning tekstuaalsed stiilid. Päevik jätab igale autorile vabaduse kindlat tekstitüüpi ise luua ning võimaldab ka erinevaid lugejapooolseid tõlgendusi.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kurvet-Käosaar |eesnimi=Leena |kuupäev=2003 |pealkiri=Teemandid tolmuhunnikus ehk Kuidas vaadelda naiste päevikuid. |ajakiri=Keel ja Kirjandus |üksiknumber=3 |lehekülg=178–191}}</ref> Päevikut võib vaadelda eksistentsiaalse kirjandusena, mis ei paku selge eesmärgiga narratiivi. Päeviku narratiiv võib küll olla ebamäärane, mõtted ja soovid segaselt sõnastatud, kuid see toob esile kirjutaja inimlikkuse ja eheduse.<ref name=":0" /> Päevikut on peetud kunstiliselt väheväärtuslikuks kirjandusžanriks, kuna see sisaldab kordusi, katkendlikku ja juhuslikku tekstiloomet, mis loob mulje ebaühtlasest minapildist ja triviaalsest stiilist. Erinevad uurijad on väljendanud seisukohta, et päevik võib olla lihtsalt eksistentsi jälgimise vahend või vorm, mis ei pruugi omada selgeid kirjanduslikke taotlusi. Päevik on žanrina võrdlemisi ebamäärane, sest vormilised nõuded peaaegu puuduvad.<ref name=":1" /> Autobiograafia uuringutes pole päevikud laialdast tähelepanu pälvinud ning on jäänud väheuuritud alamžanriks<ref name=":1" />. Võrreldes teiste autobiograafiliste žanritega on päevikut peetud ebaoluliseks žanriks, kirjutamispraktikaks, mille eesmärk pole avaldatuks saada. Päevik on [[empiiriline]] ja kultuuriline mäluajaloo allikas ning kirjalik dokument.<ref name=":0" /> Päevikute kirjutamise populaarsust võib seletada asjaolu, et päevik kui žanr on minimaalselt normeeritud. Päevikuid on peetud, olenemata keerulistest ja riskantsetest oludest, isegi kui selle pidamine on olnud karistatav, näiteks vangilaagrites. Kuna päevik on nii protsess kui ka tulemus, siis muudab see päeviku huvitavaks uurimisobjektiks, sest „päeviku žanril pole kunstide hulgas konkurenti“.<ref name=":0" /> == Päevikute kategooriad == [[Batsheva Ben-Amos]] ja [[Dan Ben-Amos]] on raamatus „THE DIARY. The epic of everyday life“ (2020) toonud välja neli erinevat päeviku liiki.<ref name=":0" /> ==== Reisipäevik ==== Reisipäevik on üks päevikužanri vanemaid vorme, mis on tänapäevalgi populaarne. Päevikuid kasutatakse nii isiklikel meelelahutusreisidel kui ka misjonitööl ja teaduslikul eesmärgil välismaal reisides. Kui autor naaseb, muutuvad nende päevikud autentseteks jutustusteks, mis pärast avaldamist toimivad kinnitusdokumentidena, eristudes sellega ilukirjanduslikest reisikirjadest.<ref name=":0" /> ==== Isiklik päevik ==== Isiklik päevik on isiku kirjalik väljendusviis, kus päevikupidaja jäädvustab oma mõtted, tunded, läbielamised ja saladused, mis ei ole üldiselt mõeldud avaldamiseks. Päeviku pidamine võib olla terapeutiline ja aitab inimesel paremini mõista oma mõtteid ja tundeid. Isiklik päevik on privaatne ning täidab enda elu tagasipeegeldamise funktsiooni.<ref name=":0" /> ==== Kriisipäevik ==== Kriisiolukorra päevik on kirjutatud sõja, [[Okupatsioon|okupatsiooni]] või poliitilise terrori ajal. Päeviku paindliku vormi tõttu on neid palju peetud just kriisiolukordades, kus päeviku kirjutamine võib aidata säilitada individuaalsust ja optimismi dehumaniseerivates ning repressiivsetes oludes ja tingimustes. Päeviku pidajad reageerivad välistele kriisidele, kasutades kirjutamist kas ajaloolise mälestuse loomiseks, tulevastele põlvedele olude tõendamiseks, oma viha või lootuse väljendamiseks, aga ka vastupanuvahendina või soovina jätta oma elust jälg. Peale selle võib päevik olla toimetulemisvahend psühholoogiliseks ja füüsiliseks ellujäämiseks.<ref name=":0" /> ==== ''Online''-päevik ==== ''Online-''päevik või blogi on päeviku kirjutamise tänapäevane vorm, mis leiab aset digitaalses keskkonnas. Päeviku pidajad jagavad oma mõtteid, tundeid ja kogemusi veebis, luues seeläbi vastuolulise kontrasti avaliku ja privaatse sfääri vahel. Digitaalsed salvestusvõimalused on muutnud päeviku kirjutamise veelgi populaarsemaks.<ref name=":0" /> ==Viited== <references /> {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kirjandus]] gwhnexa29d6ozu7zux2xtksc3qjhq13 0 673805 7170257 6622824 2026-06-10T16:41:45Z Eiusmod 200998 /* Vaata ka */ Moorimine 7170257 wikitext text/x-wiki [[Fail:Beef stew at Swiss Hotel - Sarah Stierch.jpg|pisi|Liha hautis]] '''Hautis''' on segu tahketest toidu koostisosadest, mis on keedetud vedelikus ja serveeritud saadud kastmes. Koostisosad võivad sisaldada mis tahes [[Köögiviljade loend|köögiviljade]] kombinatsiooni ja [[liha]], eriti aeglaseks küpsetamiseks sobivat sitkemat liha, näiteks [[veiseliha]], [[sealiha]], [[ulukiliha]], [[küülikuliha]], [[lambaliha]], [[linnuliha]], [[Vorst|vorstid]] ja [[mereannid]]. Kuigi vett saab kasutada hautamisvedelikuna, on levinud ka [[puljong]]. Mõnikord lisatakse maitse andmiseks väike kogus punast veini või muud alkoholi. Võib lisada ka [[Maitseained|maitseaineid]]. Hautisi keedetakse tavaliselt suhteliselt madalal temperatuuril, võimaldades maitsetel seguneda. Hautamine sobib kõige õrnematele lihalõikudele, mis aeglase niiske kuumuse meetodil muutuvad pehmeks ja mahlakaks. See muudab selle populaarseks madala hinnaga toiduvalmistamiseks. Teatud koguse marmori ja želatiinse sidekoega jaotustükid annavad niiske ja mahlase hautise, samas kui tailiha võib kergesti kuivada. Hautisi paksendatakse redutseerimise teel või [[Jahu|jahuga]], kas lihatükid enne kõrbemist jahuga kattes või [[roux]] või [[beurre manié]] abil, mis koosneb võrdsest osast rasvast ja jahust. Võib kasutada ka paksendajaid, nagu [[maisitärklis]], [[kartulitärklis]] või [[noolejuur]]. == Vaata ka == * [[Aurutamine]] * [[Moorimine]] * [[Praadimine]] * [[Barbecue]] * [[Praadimine|Praad]] * [[Röstimine]] * [[Grillimine]] == Allikas == * Plantdrew, Stew, Wikipedia, 2023 [[Kategooria:Toiduvalmistamine]] oa8vx74tv0ismqi3j5n4m2jrrrnodpc 0 675767 7170705 6649723 2026-06-11T10:28:45Z Sjur 66496 7170705 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ferguson Rotich | pilt = Ferguson Cheruiyot Rotich 2014.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Ferguson Rotich (2014) | riik = {{PisiLipp|Keenia}} | sünniaeg = {{süv|1989|11|30}} | sünnikoht = [[Kericho]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 185 cm | kaal = 74 kg | treener = | spordiklubi = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m]]}} }} '''Ferguson Cheruiyot Rotich''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1989]] [[Kericho]]s) on [[Keenia]] [[keskmaajooks]]ja. Tema põhiala on [[800 meetri jooks]]. Ta pääses [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is 800 meetri jooksus finaali ja sai 4. koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s oli ta 800 meetri jooksus viies. [[Teemantliiga]]s tuli ta samal alal hooaja üldvõitjaks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta [[Donavan Brazier]]i ja [[Amel Tuka]] järel pronksmedali. 2021. aastal toimunud [[2020. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s võitis ta kaasmaalase [[Emmanuel Korir]]i järel hõbemedali. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.42,54''' || [[12. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.14,88''' || [[10. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.33,21''' || [[2. september]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Rotich, Ferguson}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] pbr3ebgihac4foqsbtwik8dw5o3cka9 0 676913 7170305 6976698 2026-06-10T17:59:49Z Sjur 66496 7170305 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Natalia Bukowiecka | pilt = Natalia Kaczmarek Poznań 2021.2.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Natalia Kaczmarek (2021) | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1998|1|17}} | sünnikoht = [[Drezdenko]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = KS Podlasie Białystok | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 meetri segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri jooks_2|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks_2|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Gävle]]|400 m}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Gävle]]|4×400 m}} }} '''Natalia Maria Bukowiecka''' (neiupõlvenimega '''Kaczmarek'''; sündinud [[17. jaanuar]]il [[1998]] [[Drezdenko]]s) on [[Poola]] [[jooksja]], olümpiavõitja. Ta osales [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is vaid 4×400 meetri teatejooksu eeljooksudes ja võitis Poola naiskonnaga hõbemedali. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is osales ta taas vaid 4×400 meetri teatejooksu eeljooksudes ja tuli Euroopa meistriks. [[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] [[Gävle]]s võitis Kaczmarek kuldmedali nii 400 meetri jooksus kui ka 4×400 meetri teatejooksus. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta teatejooksus Poola naiskonna koosseisus pronksmedali. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] tuli ta 4×400 meetri segateatejooksus koos [[Karol Zalewski]], [[Justyna Święty-Ersetic]]i ja [[Kajetan Duszyński]]ga olümpiavõitjaks, püstitades finaalis Euroopa rekordi 3.09,87. 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Poola naiskonnaga hõbemedali rahvusrekordiga 3.20,53. 400 meetri jooksus sai ta 12. koha. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis Kaczmarek teatejooksus pronksmedali ja oli 400 meetri jooksus seitsmes. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juulis toimunud maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is oli ta 4×400 meetri segateatejooksus Poola teateneliku koosseisus neljas ja sai 400 meetri jooksus 15. koha. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Augustis toimunud Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta 400 meetri jooksus [[Femke Bol]]i järel ajaga 49,94 hõbemedali. Ka 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Poola naiskonnaga Hollandi järel hõbemedali. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta 400 meetri jooksus [[Marileidy Paulino]] järel hõbemedali ajaga 49,57. Teatejooksus oli ta Poola naiskonnaga kuues. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Kaczmarek 400 meetri jooksus kuldmedali Poola rekordiga 48,98. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta 400 meetri jooksus [[Marileidy Paulino]] ja [[Salwa Eid Naser]]i järel pronksmedali ajaga 48,98. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,54''' || [[27. jaanuar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Pretoria]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,86''' || [[29. juuli]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Gorzów Wielkopolski]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''35,52''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[30. jaanuar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Potchefstroom]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''48,90''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[500 m jooks]] || align="center"| '''1.07,18''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[3. september]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Olsztyn]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,30''' || [[4. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''36,20''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Spała]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''50,83''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[19. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |} == Isiklikku == Bukowiecka on 2024. aastast abielus Poola kuulitõukaja [[Konrad Bukowiecki]]ga.<ref name="pulmad">{{Cite web |title=Oficjalnie! Ślub Kaczmarek i Bukowieckiego, mistrzyni zmienia nazwisko |url=https://sport.tvp.pl/82560859/oficjalnie-natalia-kaczmarek-i-konrad-bukowiecki-wzieli-slub-mistrzyni-zmienia-nazwisko |access-date=8 October 2024 |website=sport.tvp.pl }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Kaczmarek, Natalia}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] deccxfmvypl3ry0r72opmvdytqcpfeh 0 677125 7170416 6774953 2026-06-10T19:52:04Z Kuriuss 38125 7170416 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ca' Rezzonico - Ritratto di Johann Matthias von der Schulenburg - Antonio Guardi.jpg|pisi|Johann Matthias von der Schulenburg. [[Giovanni Antonio Guardi]] maal umbes 1741. aastast]] '''Johann Matthias von der Schulenburg''' (ka '''Matthias Johann'''; [[8. august]] [[1661]] – [[14. märts]] [[1747]]) oli [[Schulenburg (aadlisuguvõsa)|Schulenburgi]] aadlisuguvõsast pärit vabahärra ja sõjaväelane, [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] kindralleitnant ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[feldmarssal]], kes osales [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]], [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] ning [[Osmanite-Veneetsia sõda (1714–1718)|Osmanite-Veneetsia sõjas]]. == Varasem sõjaväeteenistus == Johann Matthias von der Schulenburg sündis 1661. aastal [[Emden]]is [[Gustav Adolf von der Schulenburg]]i ja [[Petronella Ottilie von Schwencken]]i peres. 1680. aastatel õppis Johann Matthias koos oma venna Daniel Bodoga [[Helmstedti Ülikool|Helmstedtis]] ja [[Saumur]]'s. Kuigi Gustav von der Schulenburg soovis, et tema pojast saaks õukondlane, astus Johann Matthias 1685. aastal sõjaväeteenistusse. 1687. ja 1688. aastal kuulus ta [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli vürst]] [[Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Antoni Ulrichi]] armeesse ning võttis vabatahtlikuna osa [[Belgrad]]i [[Belgradi piiramine (1688)|vallutamisest]]. Samal ajal sai ta jalaväekompanii ülemaks. 1689. aastal teenis ta [[Lotringi hertsogkond|Lotringi hertsog]] [[Karl V (Lotring)|Karl V]] ja [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürst]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] armeedes ning võttis osa [[Mainz]]i ja [[Bonn]]i vallutamisest. 1690. aastal ülendati Schulenburg majoriks ning kaks aastat hiljem ooberstleitnandiks. 1693. aastal sai ta ühe tragunirügemendi ooberstiks.<ref name=":0">(Allgemeine Deutsche Biographie)</ref> 1698. aastal astus ta Savoia hertsog [[Vittorio Amedeo II]] teenistusse ning osales Hispaania pärilussõjas, kuid sai 1701. aastal [[Chiari lahing]]us haavata. Ta lahkus sõjaväeteenistusest ning reisis 1702. aastal [[Dresden]]isse.<ref name=":0" /> == Teenistus Põhjasõjas == 1702. aasta märtsis astus Schulenburg [[Saksimaa kuurvürst|Saksi kuurvürst]] [[August II|Friedrich August I]] ([[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] kuningana August II) teenistusse ning sai kindralleitnandi auastme. Sama aasta 19. juulil [[Gregoriuse kalender|ukj]] juhatas ta [[Kliszówi lahing|Kliszówi lahingus]] Saksi-Poola vägede tsentrit. Lahingutegevuse lõpus kattis ta enda vägedega ühisarmee taganemist.<ref name=":0" /> 1703. aastal teenis Schulenburg lühikest aega keiserlikus armees ning osales nii Eisenbirni kui ka [[Esimene Höchstädti lahing|esimeses Höchstädti lahingus]]. 1704. aastal naasis ta Augusti teenistusse. [[Poznań]]i all kaotas ta lahingu [[Johan August Meijerfeldt (1664–1749)|Johan August Meijerfeldtile]]. Sama aasta oktoobris aset leidnud [[Ponieci lahing]]us jäi Schulenburg [[Karl XII]]-le alla, kuid suutis oma armeega ohutult Saksimaale taganeda. Vaidluste tõttu krahv [[Jakob Heinrich von Flemming|Flemminguga]] soovis Schulenburg taas armeest lahkuda, kuid talle ei antud selleks luba. 13. veebruaril juhatas ta [[Fraustadti lahing|Fraustadti lahingus]] Saksi vägesid, kuid sai taas suure kaotuse osaliseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Great Northern War in the Polish-Lithuanian Commonwealth II |url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/13/the-great-northern-war-in-the-polish-lithuanian-commonwealth-ii/ |vaadatud=13.06.2024}}</ref><ref name=":0" /> Schulenburgi situatsioon oli keeruline, kuna tema väliarmee oli liiga väike, et Saksimaad Karl XII Rootsi peaarmee eest kaitsta. Lisaks ei saanud ta kuningalt kindlaid korraldusi ning sõduritele palga maksmiseks polnud enam raha. Armee võitlustahe oli pärast kaotust Fraustadti all kahanenud. Septembris taandus Schulenburg oma armeega [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahv]] [[Ludwig Wilhelm (Baden-Baden)|Ludwigi]] maa-aladele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Der Große Nordische Krieg im Thüringer Wald - Die Gefechte von Frauenwald und Gießübel am 22. September 1706 |url=https://www.academia.edu/18269697/Der_Gro%C3%9Fe_Nordische_Krieg_im_Th%C3%BCringer_Wald_Die_Gefechte_von_Frauenwald_und_Gie%C3%9F%C3%BCbel_am_22_September_1706 |vaadatud=13.06.2024 |väljaanne=Academia.edu}}</ref><ref name=":0" /> == Hilisem elu == 1709. aasta suvel osales Schulenburg [[Tournai]] [[Tournai piiramine (1709)|piiramisel]] ning järgmisel aastal [[Malplaqueti lahing]]us. 1715. aastal astus ta feldmarssalina [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] teenistusse. Samal ajal tõsteti Schulenburg koos oma pereliikmetega krahviseisusesse. 1716. aasta juulist augustini kaitses ta [[Osmanite riik|Osmanite]] rünnakute eest [[Korfu]] saart. Võidu eest määrati Schulenburgile 5000-[[Tukat|tukatiline]] aastapension.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Schulenburg – The German Marshal who saved Corfu! |url=https://corfuguidedtours.com/schulenburg-the-german-marshal-who-saved-corfu/ |vaadatud=13.06.2024}}</ref> Ülejäänud elu viibis ta [[Veneetsia]]s ning viis vabariigi armees ellu mitu reformi. 1720. aastal autasustas Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] teda [[Musta Kotka orden]]iga. 1734. aastal kinnitas valitsus Schulenburgile eluaegse feldmarssali auastme. Preisimaa proovis teda enda teenistusse saada, kuid Schulenburg jäi Veneetsia armeesse edasi teenima.<ref name=":0" /> Johann Matthias von der Schulenburg suri 14. märtsil 1747 [[Verona]]s. == Viited == <references /> == Kirjandus == * Zimmermann, Paul. [https://de.wikisource.org/wiki/ADB:Schulenburg,_Matthias_Graf_von_der Schulenburg, Matthias Graf von der]. [[Allgemeine Deutsche Biographie]]. Kd. 32. Lk. 667–674. 1891. == Välislingid == * [https://books.google.ee/books?id=ongZAAAAYAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false Leben und Denkwürdigkeiten Johann Mathias Reichgrafen von der Schulenburg, Erbherrn auf Emden und Delitz, Feldmarschall in diensten der Republik Venedig]. Kd. 2. 1834. {{JÄRJESTA:Schulenburg, Johann Matthias von der}} [[Kategooria:Põhjasõja Saksi ja Poola-Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1661]] [[Kategooria:Surnud 1747]] 3h20b45fb2tq3vtsoju84yvqm557fzp 0 677138 7170360 6668571 2026-06-10T18:23:28Z Sjur 66496 7170360 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Alexander Doom | pilt = Alexander Doom (BEL) 2024.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Alexander Doom [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] | riik = Belgia | sünniaeg = {{süv|1997|4|25}} | sünnikoht = [[Roeselare]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = KAV Roeselare | treener = Christ Doom, Philip Gilson | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 m|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4x400 meetri teatejooks|4x400 m]]}} }} '''Alexander Doom''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1997]] [[Roeselare]]s) on [[Belgia]] [[jooks]]ja. Ta osales [[2020. aasta suveolümpiamängud|2021. aastal toimunud olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s koos [[Jonathan Sacoor]]i, [[Dylan Borlée]] ja [[Jonathan Borlée]]ga 4x400 meetri teatejooksus ja sai rahvusrekordiga 2.57,88 neljanda koha. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta 4x400 meetri teatejooksus Belgia meeskonna koosseisus kuldmedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta 4x400 meetri teatejooksus Belgia võistkonnaga pronksmedali. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis Belgia teatenelik Suurbritannia järel hõbemedali. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis Doom koos Belgia võistkonnaga 4x400 meetri teatejooksus kuldmedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis Doom 400 meetri jooksus [[Karsten Warholm]]i ja [[Rusheen McDonald]]i ees Belgia rekordiga 45,25 kuldmedali. Teatejooksus jooksis ta Belgia võistkonna viimast vahetust ja võitis kuldmedali, möödudes finišisirgel USA ankrumehest [[Christopher Bailey]]st. Sellega sai temast esimene meessportlane, kes suutnud samadel sisemaailmameistrivõistlustel võita nii 400 meetri jooksu kui ka 4x400 meetri teatejooksu. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Juunis toimunud Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s tuli ta 400 meetri jooksus Euroopa meistriks Belgia ja võistluste rekordiga 44,15. 4x400 meetri teatejooksus võitis ta Belgia võistkonnaga kuldmedali Itaalia ja Saksamaa ees. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,10''' || [[8. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Sint-Niklaas]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,15'''<span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[10. juuni]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,10''' || [[29. jaanuar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''45,25''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[2. märts]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Doom, Alexander}} [[Kategooria:Belgia sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] gdv181c19hxs5x26dxdlxm9pnwkydby 0 678947 7170716 7074662 2026-06-11T10:31:46Z Sjur 66496 7170716 wikitext text/x-wiki '''Erich Veetõusme''' ([[24. jaanuar]] <small>(11. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1918]] [[Tallinn]] – [[17. mai]] [[1959]] Tallinn) oli Eesti [[kergejõustik]]lane (kesk- ja pikamaajooksja).<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Erich_Veetõusme}} (vaadatud 29.07.2024)</ref> Lapsepõlv möödus [[Raasiku]]l, lõpetas [[Pikavere]] algkooli. Õppis Eesti sõjaväeteenistuses autojuhiks. Esimest korda võistles 16-aastaselt. Treenis omapäi, alates 1937. aastast [[Tallinna tselluloosivabrik]]us töötades spordiühing Puhkekodu liikmena koos [[Hugo Tarto]]ga. Tõusis esile Eesti meistri ja rekordimehena 800 m jooksus. Kalevi liikmena (alates 1939. aastast) treenis [[Edgar Tamm]]e, [[Ruudi Toomsalu]] ja [[Eduard Prööm]]i juhendamisel. Aastatel 1938–1952 tuli ta Eesti ja [[Eesti NSV]] meistriks 35 korral: 22 korral üksikjooksudes (sh 6 korral [[murdmaajooks]]udes) ja 13 korral teatejooksudes. Võistles 26 korda Eesti NSV koondises. Aastatel 1938–1952 uuendas ta Eesti ja Eesti NSV rekordeid 25 korral üksikjooksudes ja 11 korral teatejooksudes. Võitis NSV Liidu meistrivõistlutel 1500 m jooksus neli kulda (1945, 1949–1951) ja hõbeda (1947), 800 m jooksus hõbeda (1949) ja kaks pronksi (1945 ja 1948), ka teatejooksus hõbeda (1945) ja pronksi (1946). Parandas 1500 m jooksus kaks korda NSV Liidu rekordit ning oli 1948. aastal rekordi püstitajaid 4 × 800 m ja 1952. aastal 4 × 1500 m teatejooksus. Kuulus neli korda NSV Liidu kergejõustikukoondisesse. Juhendas 1945–1954 Kalevi keskmaajooksjaid [[Aleksander Tšikin]]it, [[Manivald Vallikivi]], [[Ilmar Pendre]]t, [[Ants Kõverjalg]]a ja [[Mihail Velsvebel]]it. ==Teoseid== *"Kergejõustik". Tallinn 1956. Kaasautor ==Mälestuse jäädvustamine== *1960–1992 korraldas Kalev tema mälestuseks jooksuvõistlust. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Erich_Veetõusme}} * {{Olympedia}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=mlAaQ8OkPNQ0 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Veetõusme, Erich}} [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu jooksjad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 1959]] a2yreppc2cv7w4lt4q2ks7lazpz0chw 0 679673 7170189 6930823 2026-06-10T13:12:11Z Mona 355 /* Märts */ 7170189 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1972]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1972}} == Jaanuar == * [[1. jaanuar]] – [[Lilian Thuram]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. jaanuar]] – [[Sákis Rouvás]], Kreeka laulja * [[9. jaanuar]] – [[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane * [[10. jaanuar]] – [[Thomas Alsgaard]], Norra murdmaasuusataja * [[11. jaanuar]] – [[Amanda Peet]], USA filminäitleja * [[16. jaanuar]] – [[Radivoje Manić]], Serbia jalgpallur * [[19. jaanuar]] – [[Alissa Galljamova]], Venemaa maletaja * 19. jaanuar – [[Drea de Matteo]], ameerika näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Oscar Dronjak]], rootsi kitarrist * 20. jaanuar – [[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[25. jaanuar]] – [[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja * [[27. jaanuar]] – [[Valdo Jahilo]], eesti humorist ja ajakirjanik * [[28. jaanuar]] – [[Indrek Sammul]], eesti näitleja * [[29. jaanuar]] – [[Merit Miller]], eesti endine kabetaja, Juustukuningate kaasasutaja, koolitaja, coach ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president == Veebruar == * [[1. veebruar]] – [[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist * 1. veebruar – [[Christian Ziege]], Saksamaa jalgpallur * [[3. veebruar]] – [[Mart Poom]], eesti jalgpallur * [[7. veebruar]] – [[Essence Atkins]], ameerika näitleja * [[13. veebruar]] – [[Virgilijus Alekna]], Leedu kergejõustiklane * [[14. veebruar]] – [[Fernando Picún]], Uruguay jalgpallur * 14. veebruar – [[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija ja ettevõtja * [[15. veebruar]] – [[Jaromír Jágr]], tšehhi jäähokimängija * [[16. veebruar]] – [[Mõhhailo Podoljak]], Ukraina presidendi kantselei nõunik * [[17. veebruar]] – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik * 17. veebruar – [[Billie Joe Armstrong]], Ameerika Ühendriikide muusik * 17. veebruar – [[Ralphie May]], ameerika näitleja * 17. veebruar – [[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat * [[18. veebruar]] – [[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik * [[22. veebruar]] – [[Michael Chang]], Ameerika Ühendriikide tennisist * [[25. veebruar]] – [[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja * [[26. veebruar]] – [[Keith Ferguson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 26. veebruar – [[Liisi Ojamaa]], eesti Luuletaja ja tõlkija * [[28. veebruar]] – [[Ion Chicu]], Moldova poliitik * 28. veebruar – [[Ville Haapasalo]], Soome näitleja * [[29. veebruar]] – [[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik == Märts == *[[1. märts]] – [[Helika Mäekivi]], Eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja *[[2. märts]] – [[Sérgio Manoel]], Brasiilia jalgpallur *2. märts – [[Mauricio Pochettino]], Argentina Jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[3. märts]] – [[Christian Oliver]], Saksamaa näitleja * [[4. märts]] – [[Nocturno Culto]], Norra muusik *4. märts – [[Jos Verstappen]], Hollandi võidusõitja * [[6. märts]] – [[Peter Sendel]], Saksamaa laskesuusataja * [[9. märts]] – [[Pille Pürg]], eesti näitleja * [[10. märts]] – [[Timbaland]], USA helilooja *[[13. märts]] – [[Peep Mardiste]], eesti keskkonnakaitsja ja kodanikuühiskonna aktivist * 13. märts – [[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja * [[15. märts]] – [[Mark Hoppus]], ameerika muusik *15. märts – [[Krista Mikkonen]], Soome poliitik *[[16. märts]] – [[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja *16. märts – [[Veiko Õunpuu]], eesti filmirežissöör ja lavastaja * [[17. märts]] – [[Mia Hamm]], USA jalgpallur *[[18. märts]] – [[Leino Rei]], eesti näitleja ja lavastaja * [[21. märts]] – [[Derartu Tulu]], Etioopia kergejõustiklane * [[23. märts]] – [[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist * 23. märts – [[Joseph Calzaghe]], Walesi poksija * [[25. märts]] – [[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik * [[26. märts]] – [[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa majandusteadlane * [[27. märts]] – [[Jimmy Floyd Hasselbaink]], Hollandi jalgpallur * [[29. märts]] – [[Rui Costa]], Portugali jalgpallur * 29. märts – [[Hera Björk Þórhallsdóttir]], Islandi laulja * 29. märts – [[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik * [[30. märts]] – [[Karel Poborský]], Tšehhi jalgpallur == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik * [[2. aprill]] – [[Masahiro Andō]], Jaapani jalgpallur * [[3. aprill]] – [[Lola Pagnani]], Itaalia näitleja * [[5. aprill]] – [[Nima Arkani-Hamed]], Ameerika Ühendriikide füüsik *[[6. aprill]] – [[Roberto Torres]], Paraguay jalgpallur * [[8. aprill]] – [[Paul Gray]], Ameerika Ühendriikide muusik * 8. aprill – [[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist * 8. aprill – [[Piotr Świerczewski]], Poola jalgpallur * [[9. aprill]] – [[RedOne]], Maroko-Rootsi laulja-laulukirjutaja * 9. aprill – [[Siiri Vallner]], eesti arhitekt * [[10. aprill]] – [[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja * [[15. aprill]] – [[Toomas Trapido]], Eesti poliitik * [[17. aprill]] – [[Jennifer Garner]], ameerika näitleja *[[19. aprill]] – [[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Carmen Electra]], ameerika modell ja näitleja *20. aprill – [[Željko Joksimović]], Serbia laulja *20. aprill – [[Svetlana Išmuratova]], Venemaa laskesuusataja *[[21. aprill]] – [[Narges Moḩammadī]], Iraani inimõigusaktivist, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat 2023 *21. aprill – [[Severina Vučković]], Horvaatia laulja *[[25. aprill]] – [[Annette Sikveland]], norra laskesuusataja *[[28. aprill]] – [[Edwin Ifeanyi]], Kameruni jalgpallur *28. aprill – [[Helena Tulve]], Eesti helilooja *[[30. aprill]] – [[Hiroaki Morishima]], Jaapani jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Takahiro Yamada]], Jaapani jalgpallur == Mai == * [[2. mai]] – [[Dwayne Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 2. mai – [[Ahti Heinla]], eesti programmeerija * 2. mai – [[Teruo Iwamoto]], Jaapani jalgpallur * [[3. mai]] – [[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik * [[4. mai]] – [[Mike Dirnt]], USA muusik * 4. mai – [[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane * [[5. mai]] – [[Devin Townsend]], Kanada muusik * [[6. mai]] – [[Martin Brodeur]], Kanada jäähokimängija * [[10. mai]] – [[Pärtel Piirimäe]], eesti ajaloolane * 10. mai – [[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]], eesti sõjaväelane * 10. mai – [[Christian Wörns]], Saksamaa jalgpallur * [[11. mai]] – [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi sportlane * [[14. mai]] – [[Kirstjen Nielsen]], USA poliitik * [[16. mai]] – [[Andrzej Duda]], Poola poliitik * [[19. mai]] – [[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik * [[20. mai]] – [[Busta Rhymes]], ameerika muusikaprodutsent ja näitleja * [[21. mai]] – [[The Notorious B.I.G.]], USA räppar. * [[22. mai]] – [[Andrus Aug]], eesti jalgrattur * 22. mai – [[Monika Haukanõmm]], Eesti poliitik * [[23. mai]] – [[Rubens Barrichello]], Brasiilia rallisõitja * [[24. mai]] – [[Maia Sandu]], Moldova poliitik * 24. mai – [[Kristi Viiding]], Eesti klassikaline filoloog ja tõlkija * [[31. mai]] – [[Frode Estil]], Norra murdmaasuusataja == Juuni == * [[2. juuni]] – [[Wentworth Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 2. juuni – [[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[4. juuni]] – [[Henna Virkkunen]], Soome poliitik * [[6. juuni]] – [[Noriaki Kasai]], Jaapani suusahüppaja ja treener * [[7. juuni]] – [[Tõnis Tamm]], Eesti maadleja * 7. juuni – [[Maarika Võsu]], eesti vehkleja * 7. juuni – [[Karl Urban]], Uus-Meremaa näitleja * [[8. juuni]] – [[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik * [[10. juuni]] – [[Radmila Šekerinska]], Põhja-Makedoonia poliitik * [[13. juuni]] – [[Kristjan Järvi]], eesti dirigent * [[16. juuni]] – [[Andy Weir]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[18. juuni]] – [[Anu Tali]], eesti dirigent * 18. juuni – [[Kadri Tali]], Eesti dirigent ja poliitik * [[19. juuni]] – [[Jean Dujardin]], Prantsusmaa näitleja * [[22. juuni]] – [[Emanuele Filiberto]], Savoia dünastia liige * [[23. juuni]] – [[Zinédine Zidane]], Prantsusmaa jalgpallur ja jalgpallitreener * 23. juuni – [[Gō Ōiwa]], Jaapani jalgpallur * 23. juuni – [[Riina Solman]], Eesti poliitik *[[26. juuni]] – [[Garou]], Kanada laulja *[[28. juuni]] – [[Ngô Bảo Châu]], vietnami päritolu Prantsusmaa matemaatik *[[29. juuni]] – [[Samantha Smith]], ameerika koolitüdruk *[[30. juuni]] – [[Ramon Menezes Hubner]], Brasiilia jalgpallur == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik * 1. juuli – [[Steffi Nerius]], Saksamaa odaviskaja * [[4. juuli]] – [[Nina Badrić]], Horvaatia laulja * 4. juuli – [[Aleksei Širov]], Läti maletaja * [[6. juuli]] – [[Laurent Gaudé]], prantsuse kirjanik * [[10. juuli]] – [[Sofía Vergara]], Colombia-USA näitleja, teleprodutsent ja modell * 10. juuli – [[Urve Paris Palo]], Eesti poliitik * [[13. juuli]] – [[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik * [[11. juuli]] – [[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja advokaat * [[12. juuli]] – [[Jake Wood]], Briti näitleja * [[13. juuli]] – [[Evelyn Sepp]], Eesti poliitik ja sporditegelane *[[14. juuli]] – [[Manfred Weber]], Saksamaa poliitik * [[17. juuli]] – [[Jaap Stam]], hollandi jalgpallur * [[22. juuli]] – [[Andrew Holness]], Jamaica poliitik * [[23. juuli]] – [[Masaki Tsuchihashi]], Jaapani jalgpallur * [[25. juuli]] – [[Aleksandr Borodai]], vene politoloog, ajakirjanik ja ettevõtja * 25. juuli – [[Masayuki Okano]], Jaapani jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Indrek Sei]], eesti ujuja * [[27. juuli]] – [[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia arst == August == * [[2. august]] – [[Justyna Steczkowska]], Poola laulja * [[3. august]] – [[Triinu Meriste]], eesti näitleja * 3. august – [[Sandis Ozoliņš]], Läti jäähokimängija * [[4. august]] – [[Audrey Azoulay]], Prantsusmaa poliitik * [[6. august]] – [[Geri Halliwell]], Suurbritannia laulja * [[8. august]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattur * 8. august – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja * [[9. august]] – [[Juanes]], Colombia muusik * 9. august – [[Argo Rosin]], eesti tehnikateadlane * [[15. august]] – [[Ben Affleck]], USA filminäitleja, režissöör ja stsenarist * [[22. august]] – [[Mari Väina]], eesti folklorist * [[25. august]] – [[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist. * [[28. august]] – [[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane * [[29. august]] – [[Kentarō Hayashi]], Jaapani jalgpallur * 29. august – [[Sara Stridsberg]], Rootsi kirjanik * 29. august – [[Joe Wright]], Suurbritannia filmirežissöör * [[30. august]] – [[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur * 30. august – [[Cameron Diaz]], ameerika näitleja * 30. august – [[Mustapha Adib]], Liibanoni diplomaat ja poliitik. == September == * [[6. september]] – [[Idris Elba]], Suurbritannia näitleja * 6. september – [[Mait Malmsten]], eesti näitleja * 6. september – [[China Miéville]], inglise kirjanik * [[10. september]] – [[João Carlos dos Santos]], Brasiilia jalgpallur * 10. september – [[Bledar Sejko]], Albaania laulja * 10. september – [[Bente Skari]], Norra murdmaasuusataja * 10. september – [[Takeshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur * [[15. september]] – [[Jimmy Carr]], Briti-Iiri koomikI * [[16. september]] – [[Nerva (kunstnik)|Nerva]], Eesti kunstnik * 16. september – [[Vebjørn Rodal]], Norra kergejõustiklane * [[19. september]] – [[N. K. Jemisin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[20. september]] – [[Victor Ponta]], Rumeenia jurist ja poliitik * [[21. september]] – [[Liam Gallagher]], Suurbritannia laulja * [[23. september]] – [[Umaro Sissoco Embaló]], Guinea-Bissau poliitik ja sõjaväelane * [[24. september]] – [[Olena Petrova]], Ukraina laskesuusataja * [[26. september]] – [[Kai Aareleid]], Eesti kirjanik * 26. september – [[Beto O'Rourke]], Ameerika poliitik ja aseesimees * [[27. september]] – [[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja ja laulja * 27. september – [[Lhasa de Sela]], USA päritolu Kanada laulja * [[28. september]] – [[Dita von Teese]], Ameerika Ühendriikide tantsija * 28. september – [[Kirsti Vainküla]], Eesti ajakirjanik * [[30. september]] – [[Ari Behn]], Norra kirjanik. * 30. september – [[Maki Haneta]], Jaapani jalgpallur == Oktoober == *[[2. oktoober]] – [[Aleksandar Vulin]], Serbia poliitik * [[5. oktoober]] – [[Annely Akkermann]], Eesti poliitik * 5. oktoober – [[Tom Hooper]], Briti filmirežissöör * [[6. oktoober]] – [[Mark Schwarzer]], Austraalia jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Giorgio Di Centa]], Itaalia murdmaasuusataja *7. oktoober – [[Loek van Wely]], hollandi maletaja, maletreener ja poliitik * [[8. oktoober]] – [[Priit Joosu]], eesti alpinist * [[11. oktoober]] – [[Claudia Black]], Austraalia näitleja * [[12. oktoober]] – [[Vasíleios Tsiártas]], Kreeka jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Sandra Kim]], Belgia laulja * 15. oktoober – [[Amrullah Saleh]], Afganistani poliitik * 15. oktoober – [[Hiroshige Yanagimoto]], Jaapani jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Darius Kasparaitis]], leedu hokimängija * [[17. oktoober]] – [[Eminem]], USA räppar, muusikaprodutsent ja näitleja * 17. oktoober – [[Tarkan Tevetoğlu]], Türgi laulja *[[18. oktoober]] – [[Karl Nehammer]], Austria poliitik *[[21. oktoober]] – [[Evhen Tsybulenko]], õigusteadlane * [[25. oktoober]] – [[Esther Duflo]], Prantsusmaa majandusteadlane * [[26. oktoober]] – [[Daniel Elena]], Monaco kaardilugeja * [[27. oktoober]] – [[Elissa]], Liibanoni laulja *27. oktoober – [[Maria Mutola]], Mosambiigi sportlane *[[29. oktoober]] – [[Gabrielle Union]], ameerika näitleja *[[30. oktoober]] – [[Taeko Kawakatsu]], Jaapani jalgpallur *30. oktoober – [[Tõnis Tüür]], tarkvaraarendaja, džässmuusik ja -helilooja * [[31. oktoober]] – [[Arti Hilpus]], Eesti diplomaat == November == * [[1. november]] – [[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja * 1. november – [[Jenny McCarthy]], USA modell ja koomik * [[4. november]] – [[Luís Figo]], Portugali jalgpallur * [[6. november]] – [[Laura Flessel-Colovic]], Prantsusmaa poliitik * 6. november – [[Rebecca Romijn]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[8. november]] – [[Aksel V. Johannesen]], Fääri Saarte jurist ja poliitik * [[9. november]] – [[Eric Dane]], ameerika näitleja * [[14. november]] – [[Josh Duhamel]], USA filminäitleja * [[20. november]] – [[Corinne Niogret]], prantsuse laskesuusataja * [[21. november]] – [[David Tua]], Uus-Meremaa poksija * [[26. november]] – [[Sergei Aksjonov]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] poliitik. * 26. november – [[André da Silva]], Brasiilia kergejõustiklane * 26. november – [[Šarūnas Šulskis]], leedu maletaja * [[28. november]] – [[Anastasía Kelesídou]], Kreeka kettaheitja * 28. november – [[Hiroshi Nanami]], Jaapani jalgpallur * 28. november – [[Sergi Skatšenko]], Ukraina jalgpallur * 28. november – [[Jesper Strömblad]], Rootsi muusik * [[29. november]] – [[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja * [[30. november]] – [[Stanislav Kitto]], Eesti jalgpallur == Detsember == * [[1. detsember]] – [[Tončo Tončev]], Bulgaaria poksija * [[6. detsember]] – [[Ramona Mănescu]], Rumeenia poliitik * [[7. detsember]] – [[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja. * [[8. detsember]] – [[Indrek Allmann]], Eesti arhitekt * [[9. detsember]] – [[Tré Cool]], ameerika trummar * 9. detsember – [[Peeter Roosma]], Eesti advokaat * [[12. detsember]] – [[Wilson Kipketer]], Taani kergejõustiklane * 12. detsember – [[Hank Williams III]], Ameerika Ühendriikide muusik * [[13. detsember]] – [[Kuno Rooba]], Eesti orienteeruja ja treener * [[14. detsember]] – [[Miranda Hart]], inglise näitleja * [[16. detsember]] – [[Julia Klöckner]], Saksamaa poliitik * [[17. detsember]] – [[Iván Pedroso]], Kuuba sportlane * [[18. detsember]] – [[Eimear Quinn]], Iirimaa laulja * [[19. detsember]] – [[Alyssa Milano]], [[USA]] näitleja ja laulja * [[22. detsember]] – [[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja * [[27. detsember]] – [[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija * [[29. detsember]] – [[Jude Law]], inglise näitleja * [[31. detsember]] – [[Grazia Zafferani]], San Marino poliitik 41ykoxpp8uxsk63s6i7wm2vhkjvf8b0 0 682275 7170168 7107472 2026-06-10T12:18:53Z Rulakarbes 164113 7170168 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Osmium tetroxide.jpg|pisi|Osmiumtetraoksiid ampullis]] [[Fail:Osmium_tetroxide.webm|pisi|Osmiumtetraoksiidi sulamine ja kristalliseerumine]]{{Keemiline aine | nimetus = Osmium(VIII)oksiid | pilt = Osmium-tetroxide-2D-dimensions.svg | valem = OsO₄ | molaarmass = 254,23 | sulamistemperatuur = 40.6 | keemistemperatuur = 131.2 | tihedus = 5100 | lahustuvus = mõõdukalt veeslahustuv (6,23 g/100ml), lahustub mitmetes orgaanilistes lahustites (benseen, etanool, eeter), lahustub väga hästi tetraklorometaanis | välimus = värvitu või kahvatukollane tahke aine }} '''Osmiumtetraoksiid''' ehk '''osmium(VIII)oksiid''' ehk '''OsO₄''' (''M'' = 254,23 g/mol) on tähtsaim [[osmium]]iühend, olles lenduv värvitu kuni helekollane [[osoon]]itaolise lõhnaga tahke aine. Sulamistemperatuur on 40,6 °C ja keemistemperatuur on 131,2 °C. Lahustub mõõdukalt vees, hästi mitmetes orgaanilistes lahustites, väga hästi [[tetraklorometaan]]is. Omab tetraeedrilist molekulstruktuuri<ref name="ullmann-Pt">Renner, H. ''et al.'' Platinum group metals and compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-WCH.</ref>. Kristallstruktuur on monokliinse süngooniaga<ref>Krebs, B. & Hasse, K. D. Refinements of the crystal structures of KTcO₄, KReO₄ and OsO₄. The bond lengths in tetrahedral oxo-anions and oxides of d₀ transition metals. ''Acta Crystallogr. B.'', 1976, '''32'''(5), 1334–1337. Bibcode:1976AcCrB..32.1334K. doi:10.1107/S056774087600530X.</ref>. == Keemilised omadused == Osmiumtetraoksiid on happeline [[oksiid]], reageerib [[leelis]]tega, andes perosmaat(VIII)aniooni [OsO₄(OH)₂]²⁻, mille saab kergesti redutseerida (nt alkoholiga) osmaadiks(VI) [OsO₂(OH)₄]²⁻<ref>Cotton, F. A. & Wilkinson, G. ''Advanced Inorganic Chemistry'', 3rd ed. Wiley, 1972.</ref>. Osmiumtetraoksiid reageerib kontsentreeritud [[HCl]]-happega (kuid mitte lahja HCl-ga), oksüdeerides selle vabaks klooriks, tekib H₂[OsCl₆]<ref>Greenwood, N. N. & Earnshaw, A. ''Chemistry of the Elements'', 2nd ed. Butterworth-Heinemann, 1997.</ref>. Osmiumtetraoksiid on [[oksüdeerija]], märkimisväärseim neist reaktsioonidest on [[alkeen]]ide oksüdeerimine [[dioolid]]eks. Kuna osmiumtetraoksiid on väga kallis ja mürgine, siis oksüdatsioonireaktsioonides kasutatakse teda sageli katalüütilises koguses, regenereerides teiste odavamate oksüdeerijatega, nt [[vesinikperoksiid]]iga<ref>Milas, N. A. & Sussman, S. The hydroxylation of the double bond. ''J. Am. Chem. Soc.'', 1936, 58(7), 1302–1304. doi:10.1021/ja01298a065.</ref> ja [[N-metüülmorfoliin-N-oksiid|''N''-metüülmorfoliin-''N''-oksiidiga]] (NMO)<ref>Vanrheenen, V., Kelly, R. C. & Cha, D. Y. An improved catalytic OsO₄ oxidation of olefins to cis-1,2-glycols using tertiary amine oxides as the oxidant. ''Tetrahedron Lett.'', 1976, 17(23), 1973–1976. doi:10.1016/S0040-4039(00)78093-2.</ref> alkeenide oksüdeerimisel. == Saamine == Osmiumtetraoksiid tekib osmiumi reageerimisel [[hapnik]]uga, kuid toatemperatuuril toimub reaktsioon väga aeglaselt, kuumutades kiiremini, seetõttu saadakse metallilise osmiumi kuumutamisel hapnikuvoolus 500–800 °C juures<ref name="ullmann-Pt" />. == Kasutamine == Osmiumtetraoksiidi kasutatakse kudede ja rakkude värvimiseks [[elektronmikroskoopia]]s ning oksüdeerijana orgaanilises keemias. Lisaks on osmiumtetraoksiid vaheühend metallilise osmiumi tootmises ning teiste osmiumiühendite saamisel. == Vaata ka == * [[Oksiidid]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Oksiidid]] 3gz8vbcqqn4wwmuj6tbpldvzjmqet1v 0 685198 7170479 7169287 2026-06-10T21:15:38Z ~2026-34229-50 231393 7170479 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]] ja [[Eesti]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Luksemburg]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Prantsusmaa]] * '''Seitse''': [[Saksamaa]] * '''Nelikümmend''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema. |- | {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]]. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. |- | {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks. 5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist. Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele. 8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]]. 12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini. |- | {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses. 21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides. 22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast. |- | {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] 06dp6wtms21b9f6tez4cp5wfk5pmzen 0 685976 7170661 6944758 2026-06-11T10:10:33Z Sjur 66496 7170661 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Beatrice Chebet | pilt = Beatrice Chebet 5000m women final 2 Oregon 2022 (cropped).jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Beatrice Chebet 2022. aasta MM-il Eugene'is | riik = {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] | sünniaeg = {{süv|2000|3|5}} | sünnikoht = [[Kericho]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#5000m_2|5000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#10 000m_2|10 000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit 2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit 2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2022 Saint Pierre]]|5000 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2022 Birmingham]]|5000 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|5000 m}} }} '''Beatrice Chebet''' (sündinud [[5. märts]]il [[2000]] [[Kericho]]s) on [[Keenia]] [[pikamaajooks]]ja, kahekordne olümpiavõitja. Ta võitis [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is 5000 meetri jooksus [[Gudaf Tsegay]] järel hõbemedali ajaga 14.46,75. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta 5000 meetri jooksus pronksmedali ajaga 14.54,33. 2024. aastas püstitas Chebet [[Eugene]]'is 10 000 meetri jooksu maailmarekordi 28.54,14, ületades [[Letesenbet Gidey]]le kuulunud varasema rekordi ligi 7 sekundiga. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta kaks kuldmedalit. 5000 meetri jooksus tuli ta olümpiavõitjaks ajaga 14.28,56, edestades [[Faith Kipyegon]]i ja [[Sifan Hassan]]i. Neli päeva hiljem tuli ta 10 000 meetri jooksus [[Nadia Battocletti]] ja Hassani ees olümpiavõitjaks ajaga 30.43,25. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.06,09''' || [[24. juuni]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.11,56''' <span style="color: " class="explain" title="Aafrika rekord">AR</span> || [[25. mai]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Rabat]] |- | [[Kahe miili jooks]] || align="center"| '''9.14,71''' || [[27. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''13.58,06''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[5. juuli]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''28.54,14''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[25. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.37,06''' || [[24. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> ==Välislingid== * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad naiste 10 000 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Chebet, Beatrice}} [[Kategooria:Keenia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 7tbd317g1o6rstmghguwhvu3rzm5dr3 0 692079 7170518 7048294 2026-06-10T23:20:44Z ExRat 71877 + pilt 7170518 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Fail:Uiboleht, Mihkel. IMG 20200829 141258.jpg|pisi|Mihkel Uiboleht 2020. aastal]] '''Mihkel Uiboleht''' (sündinud [[14. aprill]]il [[1987]] [[Tartu]]s)<ref name=":0">https://www.etis.ee/CV/Mihkel_Uiboleht</ref> on eesti [[Ajakirjanik|spordiajakirjanik]]. == Elukäik == Uiboleht on lõpetanud [[Miina Härma Gümnaasium]]i{{millal}}. Aastatel 2006–2008 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is ajalugu ning 2019–2022 ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Sai 2024. aastal ''cum laude'' [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] magistrikraadi.{{lisa viide}} Enne [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidus]] töö alustamist oli Uiboleht [[Soccernet.ee]] tegevtoimetaja, [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)|Eesti Spordilehe]] kaasautor ja [[Tartu JK Tammeka]] pressiesindaja. 2004. aastast töötas ta Jalgpalli Liidu infojuhina,<ref name=":1">https://www.etis.ee/CV/Mihkel_Uiboleht</ref> aastatel 2008–2013 oli liidu avalike suhete juht ning 2013–2021 avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja. 2021–2024 oli ta Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor.<ref>https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalliliidu-arendusdirektorina-alustas-tood-mihkel-uiboleht-n19310?siteacc=ejl</ref> Jalgpalliliidu arendusdirektorina vastutas ta muuhulgas avalike ja koostöösuhete, tippliigade arenduse, liikmetega suhtluse, sisekommunikatsiooni ja eriprojektide eest. Ta oli ka distsiplinaarkomisjoni liige, kellena tegeles kihlveopettuste väljaselgitamise ja ennetusega. Pärast struktuurireformi 2025. aastal töötab Uiboleht liidu jalgpalli korraldamise osakonna juhatajana.<ref>https://jalgpall.ee/ejl/kontakt/jalgpalli-korraldamise-osakond</ref> Alates 2021. aastast on Uiboleht ka jalgpalliportaali www.soccernet.ee haldava ettevõtte Vutivõrk OÜ juhatuse liige. Aastael 2021–2023 on ta pidanud meediapädevuse loenguid üldhariduskoolides ning 2023. aastast töötab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituudi külalislektorina.<ref name=":1" /> Lisaks magistritööle on ta kaasautorina avaldanud kaks teaduspublikatsiooni.<ref name=":1" /> Ta on olnud meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ([[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|UEFA EURO 2012]]) ning UEFA Superkarikafinaali (2018) ja noormeeste U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri (2012) meediakorralduse juht ning UEFA U17 tüdrukute Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri TV valdkonna juht (2023). Ta on kommenteerinud jalgpalli suurturniiride mänge ning olnud 2021–2024 võrkpalliteemalise [[taskuhääling]]u „Kuldne geim“ kaassaatejuht.<ref>https://issuu.com/jalka/docs/jalka_09_2022/s/16973317</ref> Uiboleht on kuulunud [[Eesti Spordiajakirjanike Liit|Eesti Spordiajakirjanike Liitu]]<ref name=":0" /> ja ajakirja Sport kolleegiumi<ref name=":0" />, jalgpalliliidu naiste- ja amatöörjalgpalli komisjoni{{lisa viide}} ning olnud [[Premium liiga]] ja [[Esiliiga]] mängude inspektor{{lisa viide}}. Ta osales 2023. aastal Eesti Spordi Kongressil töögrupis vaidluste lahendamine spordis.<ref name=":0" /> Uiboleht kuulub 2009. aastast [[Jalka|ajakirja Jalka]] kolleegiumi.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Uiboleht, Mihkel}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 5s2com30ykckrm3yz6ozutxy5m7f4zf 0 692889 7170212 7155613 2026-06-10T14:12:15Z Merikemitnits 216635 7170212 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Kaheteistkümne viinamarja traditsioon''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''las doce uvas'' või ''las doce uvas de la suerte'', sõna-sõnalt "kaksteist (õnne)[[Viinamari|viinamarja]]") on [[Hispaania]] komme, mille järgi süüakse 31. detsembri südaööl iga kellalöögi ajal üks viinamari, et tervitada uut aastat. Iga viinamari ja kellalöök tähistab üht eelseisvat kuud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Admin |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=The Spanish 12 grapes tradition in New Year's Eve |url=https://www.thespanishacademy.hk/new-years-eve-spain-twelve-grapes/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=The Spanish Academy |keel=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2023-12-21 |pealkiri=The 12 Grapes in Spain {{!}} Estudio Sampere |url=https://sampere.com/blog/the-twelve-grapes/ |vaadatud=2025-04-29 |keel=en-US}}</ref> Traditsiooni järgi toob kaheteistkümne viinamarja söömine uueks aastaks õnne ja jõukust.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Spicer |eesnimi=Dorothy Gladis |pealkiri=Festivals of Western Europe |kirjastus=BiblioBazaar |aasta=2008 |isbn=9781437520163 |lehekülg=256}}</ref> Mõnes piirkonnas usuti, et see aitab peletada [[Nõid|nõidu]] ja kurje jõude,<ref name=":2" /><ref>McCann, Jim; Benedict, Jeanne (2001). ''Celebrations: a joyous guide to the holidays from past to present''. Penguin Group (USA) Incorporated. p. 161. <nowiki>ISBN 9781557883735</nowiki>. </ref> kuid tänapäeval järgitakse seda peamiselt uue aasta tähistamise kombena. Viinamarju süüakse tavaliselt kodus koos perega pärast vana-aastaõhtu söömist (''Nochevieja'') või linnade peatänavatel ja väljakutel. Hispaania tuntuim kogunemispaik on [[Puerta del Sol|Puerta del Soli]] väljak [[Madrid|Madridis]]. Traditsioon on tihedalt seotud väljakul asuva Kuningliku Postimaja kellatorniga, mille kellalöögid tähistavad uue aasta saabumist. Neid kellalööke edastavad kõik suuremad riiklikud tele- ja raadiokanalid. Teleülekanded algasid 1962. aastal kanalil [[Televisión Española]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-12-31 |pealkiri=Historia de unas Campanadas: la retransmisión más tensa de la TV |url=https://www.lavanguardia.com/television/20191231/471994263776/historia-campanadas-retransmision-mas-tensa-tv.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=La Vanguardia |keel=es}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE.es |kuupäev=2020-12-26 |pealkiri=De campanadas en campanadas en TVE |url=https://www.rtve.es/rtve/20201226/campanadas-campanadas-tve/1992566.shtml |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> [[Fail:Real Casa de Correos - 03.jpg|pisi|Kuningliku Postimaja kellatorn Puerta del Soli väljakul Madridis]] == Ajalugu == Kaheteistkümne viinamarja traditsiooni päritolu kohta on mitu seletust. Kõige tuntuma järgi sai komme alguse 1909. aastal, mil Hispaanias oli erakordselt hea viinamarjasaak. Tootjad otsustasid seda ära kasutada ja hakkasid müüma kotikestes õnneviinamarju. Kuigi see selgitus on kõige levinum, võib see olla lihtsalt kohalik legend, mis aitas olemasolevat tava populariseerida.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barrientos |eesnimi=Paloma |kuupäev=2021-01-04 |pealkiri=La intrahistoria del concierto de Nacho Cano en la Puerta del Sol: cómo se fraguó y lo que no se vio |url=https://www.vanitatis.elconfidencial.com/famosos/2021-01-04/nacho-cano-habla-concierto-nochevieja-polemica_2894515/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=vanitatis.elconfidencial.com |keel=es}}</ref><ref name=":1" /> Teise seletuse järgi sai traditsioon alguse 1882. aastal. Detsembris kehtestas [[José Abascal y Carredano]], toonane Madridi linnapea, määrusega ühe duro suuruse maksu neile, kes soovisid tänavatel [[Kolmekuningapäev|kolmekuningapäeva]] tähistada. Maksu eesmärk oli tuua pühade ajal Madridi tänavatele rohkem korda, sest jaanuari alguses saabus linna palju inimesi mujalt Hispaaniast, et 5. jaanuari koidikul pidutseda ja kolme kuningat tervitada. Määruse tulemusena piirati aga ka kohalike elanike seniseid pühadekombeid. Samal ajal hakkas jõukamates Hispaania peredes levima komme pakkuda uusaastaööl [[Šampanja|šampanjat]] ja viinamarju. Grupp Madridi elanikke (''[[madrileños]]'') otsustas selle peenutseva tava üle nalja visata ning tuli uut aastat vastu võtma Puerta del Soli väljakule, süües viinamarju postimaja tornikella löökide saatel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vilchez |eesnimi=Gabriel Medina |pealkiri=609.es |url=http://www.609.es |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=www.609.es}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Alcazaba |kuupäev=2022-10-28 |pealkiri=Cena de Nochevieja en Málaga {{!}} La mejor despedida del 2022 |url=https://www.hotelalcazabapremium.com/cena-nochevieja-malaga-2022/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Alcazaba Premium Hotel |keel=es-ES}}</ref> [[Fail:1911-01-01, Gedeón, Entrada de año, Tovar.jpg|pisi|Karikatuur, kus poliitikud söövad viinamarju Puerta del Solil (1911. aasta 1. jaanuar)]] 1894. aastal kirjutati ajalehes [[El Siglo futuro]], et viinamarjade söömise komme on Hispaaniasse tulnud [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. jaanuar 1894 |pealkiri=El Siglo futuro. 2/1/1894, n.º 5.663 |url=https://hemerotecadigital.bne.es/hd/es/viewer?id=ae5a817f-888e-452f-b5f2-85413b711f20&page=2 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=El Siglo Futuro}}</ref> Väideti, et Madridi ülemklass sõi aastavahetusel viinamarju ja jõi šampanjat. Vastuseks otsustas rühm Madridi elanikke selle traditsiooni üle nalja teha, kogunedes kellalöökide ajal Puerta del Solile viinamarju sööma. See esialgne protest sai populaarseks ja levis kogu Hispaanias.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1895. aasta aastavahetusel ilmus esimene kirjalik viide kaheteistkümnele viinamarjale, mis sümboliseerisid aasta kahtteist kuud. Samal aastal saatis ka Hispaania peaminister vana aasta ära viinamarjade ja šampanjaga.<ref>Desconocido (1 de enero de 1896). «Título desconocido». ''La Correspondencia de España'' (13.844): 3. ISSN 1137-1188. OCLC 807389527.</ref> Traditsioon, mille täpne algus pole teada, levis kiiresti. Juba 1903. aastal söödi aastavahetusel viinamarju ka [[Santa Cruz de Tenerife|Santa Cruz de Tenerifel]],<ref>La Opinión de Tenerife, 9 de enero de 1903, pp.1</ref> ning komme levis järk-järgult üle kogu Hispaania. 1907. aasta ajalehed kirjutasid, et traditsioon, mis olevat üle võetud Prantsuse või Saksa aristokraatidelt,<ref>La ilustración Española y Americana, 8 de enero de 1907, pp.6</ref><ref>El Pueblo Astur, Gijón, 1 de enero de 1914, pp.2</ref> oli ühiskonnas sedavõrd juurdunud, et kombe võttis omaks ka alamklass, kes oli algusaastatel selle üle naernud.<ref>Nuevo Mundo, 2 de enero de 1908, pp.21</ref> 2020. aasta aastavahetusel suleti [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiaga]] seotud piirangute tõttu Puerta del Sol avalikkusele. Kellalöögid kõlasid väljakul ilma pealtvaatajateta ja kohal viibisid vaid pianist [[Nacho Cano]] ja laulja [[KUVE]], kes esitas laulu "Un año más" austusavaldusena haigusesse surnutele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barrientos |eesnimi=Paloma |kuupäev=2021-01-04 |pealkiri=La intrahistoria del concierto de Nacho Cano en la Puerta del Sol: cómo se fraguó y lo que no se vio |url=https://www.vanitatis.elconfidencial.com/famosos/2021-01-04/nacho-cano-habla-concierto-nochevieja-polemica_2894515/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=vanitatis.elconfidencial.com |keel=es}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-12-29 |pealkiri=Nacho Cano actuará con una sola canción antes de las campanadas en una Puerta del Sol vacía en homenaje a las víctimas |url=https://www.elmundo.es/madrid/2020/12/29/5feb98e4fc6c83a05e8b45d0.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=ELMUNDO |keel=es}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=EFE |kuupäev=2020-12-29 |pealkiri=Nacho Cano actuará en Nochevieja en una Puerta del Sol de Madrid sin público |url=https://elpais.com/espana/madrid/2020-12-29/nacho-cano-actuara-en-nochevieja-en-una-puerta-del-sol-de-madrid-sin-publico.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Telemadrid |kuupäev=2021-01-01 |pealkiri=El emotivo concierto de Nacho Cano en una puerta del Sol desierta |url=https://www.telemadrid.es/navidad-en-telemadrid/Nacho-Cano-emociona-Madrid-Sol-2-2301089869--20210101123559.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Telemadrid |keel=es}}</ref>[[Fail:2022 12 31 Raïm de la sort DSCF3662b.jpg|pisi|Kaksteist viinamarja]] == Traditsioon == Hispaanias süüakse aastavahetuse öösel värskeid ja tavaliselt rohelisi viinamarju. Teistes riikides, näiteks [[Portugal|Portugalis]] või mõnes [[Ladina-Ameerika]] riigis, süüakse nende asemel kaksteist rosinat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Por que razão se comem passas na Passagem de Ano? |url=https://www.sabado.pt/vida/detalhe/por-que-razao-se-comem-passas-na-passagem-de-ano |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=www.sabado.pt |keel=pt-pt}}</ref> Müügil on ka konservid, mis sisaldavad täpselt kaksteist viinamarja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Grapes in Syrup {{!}} Buy Online {{!}} Free Delivery Europe |url=https://www.gastronomicspain.com/en/sweets-and-desserts/uvas-de-la-suerte.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Gastronomic Spain Food Company S.L. CIF ESB44262293 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeled grapes for Sylvester - Your Spanish Corner |url=https://yourspanishcorner.com/en/canned-vegetables-and-fruits/3407-uvas-de-la-suerte-12-und-cofrusa.html?srsltid=AfmBOor5kqfKkXe2gN6bzyctPsTXTP0Avb5cPjs6cpwqrOt_-11g0_cB |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=yourspanishcorner.com |arhiivimisaeg=2025-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250429201317/https://yourspanishcorner.com/en/canned-vegetables-and-fruits/3407-uvas-de-la-suerte-12-und-cofrusa.html?srsltid=AfmBOor5kqfKkXe2gN6bzyctPsTXTP0Avb5cPjs6cpwqrOt_-11g0_cB |url-olek=ei tööta }}</ref> Traditsiooni järgi tuleb inimesel, kellel õnnestub kaksteist viinamarja kellalöökide rütmis ära süüa, õnnerikas ja jõukas aasta. Iga viinamari sümboliseerib üht aasta kaheteistkümnest kuust. Samuti usutakse, et kui kõik viinamarjad saavad õigel ajal söödud, võib inimene uueks aastaks midagi soovida.<ref name=":0" /> Pärast viinamarjade söömist tervitatakse uue aasta saabumist ühise hõikega "Head uut aastat!" ning sageli mängitakse Hispaania ansambli [[Mecano]] laulu "Un año más" ("Veel üks aasta").<ref name=":0" /> == Teised riigid == Kaheteistkümne viinamarja traditsioon on levinud ka paikades, millel on tugev kultuuriline side Hispaaniaga, näiteks [[Filipiinid|Filipiinides]], [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]] ja [[Kariibi meri|Kariibi mere]] riikides. Samuti järgitakse seda tava [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] hispaaniakeelsetes kogukondades. == Viited == {{Viited}}{{Viited}} [[Kategooria:Hispaania kultuur]] kcx0n245uk264hafuhfd04g6map6i9m 0 698862 7170426 7024766 2026-06-10T19:59:31Z Kuriuss 38125 7170426 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi =Kirkai | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | pindala = 2,6205 | pindala_viide = <ref>[https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/5c4881f04c3a11e88525a4bc7611b788 Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo]</ref> | elanikke = 5 (2011)<ref>Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2011 metų gyventojų ir būstų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2013.</ref> | asendikaart = Leedu }} '''Kirkai''' ([[Žemaidi keel|žemaidi]] ''Kėrkā'') on küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]]. Küla asub [[Venta jõgi|Venta jõe]] ääres. Osaliselt ulatuvad külla [[Natura 2000]] alad Venta jõe org ja Venta keskjooks.<ref>https://www.geoportal.lt/map/</ref> Kirkaid on esmamainitud 1661. aastal (''Kirki'').<ref>Lietuvos valst. istorijos archyvas: F. SA-3765, l. 252-255</ref> Kohalikud elanikud omistasid sealse rauarikka veega allikale ravitoimet ning selle vett kasutati silma- ja kõhuvaevustest jagusaamiseks.<ref>Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, 168–169 lk.</ref> Küla nimi on tulnud sõnast ''kirkas'', mis tähendab kohalikus murdes tera. Küla lähistel asus kunagi väike tehas, kus valmistati terariistu. == Elanikkond == <table><tr valign=top><td> * 64 (1902) * 58 (1923) * 34 (1959) * 31 (1970) <td> * 25 (1979) * 4 (1989) * 3 (2001) * 5 (2011) </table> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.mke.lt/Kirkai Küla Mažeikiai piirkonna entsüklopeedias] {{Reivyčiai vald}} [[Kategooria:Mažeikiai rajooni külad]] 3p3fm5oxhf56wvn78mm3mkb5vdake4u 0 700514 7170710 6986059 2026-06-11T10:29:42Z Sjur 66496 7170710 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Emmanuel Wanyonyi | pilt = Emmanuel Wanyonyi Budapest 2023.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Emmanuel Wanyonyi [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] | riik = {{PisiLipp|Keenia}} | sünniaeg = {{süv|2004|8|1}} | sünnikoht = Kapretwa | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | treener = Claudio Berardelli | spordiklubi = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021 Nairobi]]|800 m}} }} '''Emmanuel Wanyonyi''' (sündinud [[1. august]]il [[2004]] [[Kapretwa]]s) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. Tema põhiala on [[800 meetri jooks]]. Ta võitis [[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] kuldmedali võistluste rekordiga 1.43,76. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is sai 17-aastane Wanyonyi neljanda koha ajaga 1.44,54. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta [[Marco Arop]]i järel ajaga 1.44,53 hõbemedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is tuli Wanyonyi isikliku rekordiga 1.41,19 olümpiavõitjaks, edestades hõbemedali võitnud Marco Aropit vaid ühe sajandiksekundiga. Augustis jooksis ta [[Lausanne]]'is isikliku rekordi 1.41,11, millega tõusis kõigi aegade edetabelis jagama [[Wilson Kipketer]]iga teist kohta. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta 800 meetri jooksus kuldmedali [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordiga]] 1.41,86. Wanyonyi on 800 meetri jooksus kolmekordne [[Teemantliiga]] võitja (2023, 2024, 2025). ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.41,11''' || [[22. august]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.35,18''' || [[5. aprill]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Kingston]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 800 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Wanyonyi, Emmanuel}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] jt1maw7cyzcyqia8bxnrim7bb2odbtt 0 700886 7170325 7073147 2026-06-10T18:10:12Z Sjur 66496 7170325 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Cathelijn Peeters | pilt = Cathelijn Peeters 2023 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Cathelijn Peeters (2023) | riik = {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] | sünniaeg = {{süv|1996|11|6}} | sünnikoht = [[Dongen]] | pikkus = 179 cm | kaal = | spordiklubi = Prins Hendrik | treener = Bavo Janss, Thomas Kortbeek | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} }} '''Cathelijn Peeters''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1996]] [[Dongen]]is) on [[Holland]]i [[kergejõustiklane]]. Ta võistles 2020. aastani ka [[seitsmevõistlus]]es ja 2021. aastani [[vasaraheide|vasaraheites]], kuid keskendus seejärel vaid [[tõkkejooks]]ule ja [[sprint|sprindile]]. Ta tegi tiitlivõistluste debüüdi [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is, kuid kaotas 4×400 meetri teatejooksu eeljooksus pulga, mistõttu Hollandi naiskond diskvalifitseeriti. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis Peeters Hollandi naiskonnaga 4×400 meetri teatejooksus kuldmedali ja püstitas võistluste rekordi 3.25,66. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is tuli ta Holland naiskonnaga maailmameistriks rahvusrekordiga 3.20,72. 400 meetri tõkkejooksus jõudis ta poolfinaali ja sai 14. koha. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Peeters 400 meetri tõkkejooksus [[Femke Bol]]i ja [[Louise Maraval]]i järel pronksmedali ajaga 54,37. 4×400 meetri teatejooksus tuli ta Hollandi naiskonna koosseisus Euroopa meistriks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is osales ta kolmel alal. 4×400 meetri segateatejooksus jooksis ta vaid eeljooksus, kuid tuli Hollandi võistkonna koosseisus olümpiavõitjaks. 400 meetri tõkkejooksus sai ta ajaga 55,20 19. koha. 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Hollandi naiskonnaga USA järel hõbemedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Peeters Hollandi võistkonna koosseisus 4×400 meetri teatejooksus kuldmedali. 400 meetri jooksus sai ta 12. koha. == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Peeters, Cathelijn}} [[Kategooria:Hollandi tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 1y11pqpp53971dda596b1axizfj9802 0 701196 7170192 7169997 2026-06-10T13:15:10Z Kasparkelk 204517 7170192 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast sportlane | nimi = Marc Márquez | pilt = Marc Marquez at the 2026 Spanish Grand Prix (cropped).jpg | pildiallkiri = Marc Márquez (2026) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{süv|1993|2|17}} | sünnikoht = Cervera | pikkus = 169cm | kaal = 64kg | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 93 | isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''<br>213 starti<br>74 võitu<br>127 poodiumit<br>76 kvalifikatsiooni võitu<br>73 kiireimat ringi<br>'''[[Moto2]]'''<br>32 starti<br>16 võitu<br>25 poodiumit<br>14 kvalifikatsiooni võitu<br>7 kiireimat ringi<br>'''[[Moto3|125cc MM]]'''<br>46 starti<br>10 võitu<br>14 poodiumit<br>14 kvalifikatsiooni võitu<br>9 kiireimat ringi }}'''Marc Márquez Alentà''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1993]]) on [[Hispaania]] motoringrajasõitja, kes võistleb [[Ducati|Ducati Lenovo]] meeskonnas. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks. Ta on üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. == Karjäär == === 125cc maailmameistrivõistlused === 2008. aastal tegi Márquez oma debüüdi 125cc maailmameistrivõistlustel 13. aprillil 2008 Portugali Grand Prix'l Repsol KTM meeskonnas. Ta saavutas oma esimese poodiumikoha 22. juunil 2008 Suurbritannia Grand Prix'l.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Marc Marquez {{!}} MotoGP |url=https://honda.racing/motogp/profiles/1 |vaadatud=17. oktoobril 2025 |väljaanne=honda.racing |keel=en-US}}</ref> 2009. aastal jäi ta ametlikku KTM-i meeskonda, mis oli nüüd [[Red Bull|Red Bulli]] peasponsoriks võtnud. Ta saavutas Hispaanias poodiumikoha ja kaks kvalifikatsioonivõitu Prantsusmaa ja Malaisia Grand Prix-del. Ta oli hooaja üldarvestuses 94 punktiga 8. kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. november 2009 |pealkiri=125cc maailmameistrivõistluste lõppseis 2009 |url=https://resources.motogp.com/files/results/2009/VAL/125cc/table1.pdf |vaadatud=17. oktoobril 2025 |väljaanne=resources.motogp.com}}</ref> [[Fail:Marc Márquez 2010 Valencia 3.jpg|vasakul|pisi|243x243px|Márquez tähistamas oma 2010. aasta meistritiitli võitu|alt=Márquez tähistamas oma 2010. aasta meistritiitli võitu kummardades enda mootorratta kõrval.]] 2010. aastal siirdus ta Red Bull Ajo Motorsport meeskonda kus ta saavutas oma esimesed võidud, kaks kolmandat kohta ja kaksteist kvalifikatsioonivõitu. 7. novembril 2010 tuli temast 125cc maailmameister, saavutades Valencias neljanda koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Smith wins in Valencia as Márquez seals 125cc title |url=http://www.motogp.com/en/news/2010/125+race+valencia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714120646/http://www.motogp.com/en/news/2010/125+race+valencia |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Märkimist väärib tema tagasitulek Estorilis mis toimus ainult nädal varem: Pärast soojendusringil kukkumist õnnestus tal naasta boksi, et oma mootorratast parandada. Stardirivvi tagasi tulles pidi alustama viimaselt kohalt, kuid siiski suutis ta tagasi tulla ja etapi võita pärast tihedat heitlust Nicolás Teroliga. === Moto2 === [[Fail:Marc Márquez 2012 Phillip Island.jpg|alt=Márquez tähistamas Austraalias poodiumil oma 2012. aasta meistritiitlit, käes kiiver ja Red Bull.|pisi|246x246px|Márquez tähistamas Austraalias oma 2012. aasta meistritiitlit|vasakul]] 2011. aastal siirdus ta Moto2 klassi CatalunyaCaixa Repsol meeskonnaga. Pärast kehvat hooaja algust saavutas ta oma esimese võidu Moto2 klassis Prantsuse Grand Prix'l, millele järgnesid kolm järjestikust võitu Hollandis, Itaalias ja Saksamaal. Seejärel saavutas ta aasta jooksul veel kolm järjestikulist võitu Indianapolis, San Marino ja Aragóni etappidel. 2012. aastal jäi ta samasse meeskonda ja pärast võite Katari, Portugali, Hollandi, Saksamaa, Indianapolise, Tšehhi, San Marino ja Jaapani Grand Prix'del tuli ta Austraalias teist korda maailmameistriks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Marc Márquez – 2012 Moto2™ World Champion |url=http://www.motogp.com/en/news/2012/Marc+Mrquez+2012+Moto2+World+Champion |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110155115/http://www.motogp.com/en/news/2012/Marc+Mrquez+2012+Moto2+World+Champion |arhiivimisaeg=2013-11-10 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Hooaja viimasel etapil Valencias, olles karistuse tõttu viimaselt kohalt startinud, tõusis ta tagasi ja saavutas oma üheksanda võidu sel aastal. === MotoGP === ==== Honda (2013-2023) ==== ===== 2013 ===== 12. juulil 2012 teatati, et Márquez sõlmis kaheaastase lepingu Repsol [[Honda]] meeskonnaga MotoGP sarjas, asendades pensionile minemas [[Casey Stoner|Casey Stonerit]] ja liitudes alates 2013. aastast tiimikaaslase [[Dani Pedrosa|Dani Pedrosaga]].<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Marquez to join Pedrosa at Honda |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=http://www.bbc.co.uk/sport/0/motogp/18809540 |vaadatud=2026-03-06}}</ref> Márquez testis [[Honda RC213V]]-d esimest korda Valencias pärast 2012. aasta hooajalõppu, olles natuke üle sekundi aeglasem kui Dani Pedrosa, kes oli ajatabeli tipus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-11-14 |pealkiri=Wednesday 5pm MotoGP test times - Valencia {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/186104/1/valencia-motogp-test-times-wednesday-final |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez oli taas üllatav esimesel ametlikul MotoGP testil Sepangi rahvusvahelisel ringrajal, kus ta lõpetas kaks esimest testipäeva kolmandal kohal Pedrosa ja [[Jorge Lorenzo]] taga ning [[Valentino Rossi]] ees neljandal kohal, enne kui viimasel päeval Rossiga kohad vahetas.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-02-06 |pealkiri=MotoGP: Dani Pedrosa sets testing pace in Sepang |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/21357177 |vaadatud=2026-03-06}}</ref> Márquez tegi sessiooni lõpus ka võidusõidu simulatsiooni ning tema ajad olid järjepidevad ja uustulnuka kohta fenomenaalsed. Márquez jätkas oma muljetavaldavat vormi Honda eratestil Austinis, kus ta oli kõigil kolmel päeval ajatabelite tipus. [[Fail:Marc Márquez 2013 Valencia.jpg|alt=Márquez enda fännitribüüni ees, tähistamas meistritiitli võitu 2013. aastal.|pisi|Márquez pärast meistritiitli võitmist 2013. aastal Valencias]] 7. aprillil 2013 oma esimesel MotoGP etapil Kataris saavutas Márquez kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Lorenzo wins in Qatar from Rossi and Márquez |url=http://www.motogp.com/en/news/2013/MotoGP+race+lorenzo+qatar |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110184516/http://www.motogp.com/en/news/2013/MotoGP+race+lorenzo+qatar |arhiivimisaeg=2013-11-10 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Järgmisel etapil, Ameerika Grand Prix'l, startis ta esireast ja sai 20 aasta ja 62 päeva vanuselt noorimaks tippklassi kvalifikatsiooni võitjaks, purustades [[Freddie Spencer|Freddie Spenceri]] 31 aastat püsinud rekordit (hiljem ületas selle [[Fabio Quartararo]] 2019. aastal). Samal etapil tuli ta ka noorimaks MotoGP võitjaks. Hooaja jooksul võitis ta veel viis korda (Saksamaal, Laguna Secas, Indianapolises, Tšehhis ja Aragónis) ning lõpetas Valencia Grand Prix'l kolmandana, mis kindlustas talle maailmameistritiitli debüüthooajal. Ta sai ka tippklassi noorimaks meistriks 20. aasta ja 266. päeva vanuselt.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-11-10 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez becomes youngest world title winner |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/24889463 |vaadatud=2026-01-21}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP Valencia: Marc Marquez crowned champion as Jorge Lorenzo wins |keel=en |url=https://www.autosport.com/motogp/news/motogp-valencia-marc-marquez-crowned-champion-as-jorge-lorenzo-wins-4470378/4470378/ |vaadatud=2026-01-21}}</ref> ===== 2014 ===== [[Fail:Marc Márquez 2014 Aragón.jpg|alt=Márquez mootorratta seljas hoidmas lippu enda numbriga.|vasakul|pisi|Márquez 2014. aastal Aragónis|228x228px]] Márquez'i teine MotoGP hooaeg algas võimsalt. Ta võitis esimesed 10 etappi Katarist Indianapoliseni. Sellega kordas ta [[Mick Doohan|Mick Doohani]] 1997. aasta rekordit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Marquez: So difficult to win them all... {{!}} MotoGP News |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/news/207546/1/marquez-itll-be-so-difficult-to-win-them-all.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Márquez võitis ka Suurbritannias ja kindlustas juba Jaapani Grand Prix'l oma teise järjestikulise maailmameistritiitli, kolm etappi enne hooaja lõppu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=staff |eesnimi=AUTOSPORT.com |pealkiri=MotoGP news: Motegi MotoGP: Marc Marquez claims title, Jorge Lorenzo wins |url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/116307 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141211120600/http://www.autosport.com/news/report.php/id/116307 |arhiivimisaeg=2014-12-11 |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=AUTOSPORT.com}}</ref> Hooaeg lõppes kokku 13 etapivõiduga, mis oli uus rekord ühe hooaja jooksul. Samuti püstitas ta rekordi 13 kvalifikatsioonivõiduga. Kokku kogus Márquez 362 punkti, edestades Valentino Rossit 67 punktiga. ===== 2015 ===== [[Fail:Marc Márquez 2015 Sepang.jpg|pisi|Márquez 2015. aastal Malaisias]] Márquez oli 2015. aasta meistritiitli favoriit, kuid tal oli raskusi uue aasta mootorrattaga harjumisega. Márquez alustas hooaega Kataris viienda kohaga pärast seda, kui esimeses kurvis tehtud viga viis teda viimaste sõitjate hulka.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Would Rossi have won without Marquez mistake? {{!}} MotoGP News |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/news/217117/1/would-rossi-have-won-without-marquez-mistake.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Ta võitis hooaja jooksul 5 etappi (Austinis, Saksamaal, Indianapolises, San Marinos ja Austraalias), kuid katkestas ka 6. etapil. Tema hooaega iseloomustavate episoodide hulgas oli Argentina Grand Prix, kus tal oli Rossiga viiendas kurvis kaks ringi enne lõppu kokkupõrge ja Márquez kukkus rattalt maha ning katkestas, mis tähistas tema esimest katkestamist pärast 2014. aasta Austraalia Grand Prix'd.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Rossi rules as Marquez crashes on penultimate lap {{!}} MotoGP Race Report |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/race-report/217930/1/rossi-rules-as-marquez-crashes-on-penultimate-lap.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Sarnane olukord kordus Malaisia ​​Grand Prix'l; mõlemal juhul olid tagajärjed vastuolulised ja teisel juhul ka Rossi jaoks regulatiivsed. Viimasel etapil Valencias saavutas ta võitja Jorge Lorenzo järel teise koha. Márquez lõpetas 242 punktiga kolmandal kohal hooaja üldarvestuses. ===== 2016-2019 ===== [[Fail:Marc Márquez 2016 Sepang 4.jpg|vasakul|pisi|245x245px|Márquez 2016. aastal Malaisias]] 2016. aastal teenis Hispaanlane enda kolmanda MotoGP maailmameistritiitli,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Marc Márquez is the new MotoGP World Champion |url=https://www.redbull.com/int-en/motogp-japan-best-news-highlights |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Red Bull |keel=en}}</ref> mis oli tema karjääri viies maailmameistrivõistluste tiitel. Matemaatiliselt kindlustas ta tiitli juba kolm etappi enne hooaja lõppu. Sama saavutus, mille ta kordas kaks aastat varem Jaapani Grand Prix’l, Hondale kuuluval rajal. Kuigi tal oli sama palju etapivõite kui eelmisel aastal, tõi seekord edu järjepidevamad tulemused ja vastaste ebajärjekindlus. Tiitli kindlustamise järel katkestas ta vaid korra, Austraalia Grand Prix’l. Hooaja lõpetas ta 298 punktiga. 2017. aastal alustas ta oma viiendat järjestikust hooaega Repsol Honda meeskonnas. Tema meeskonnakaaslane oli taas kaasmaalane Dani Pedrosa. Hooaja esimesel etapil Kataris lõpetas ta neljandana ning teenis oma esimese etapivõidu Ameerika Grand Prix’l, kus ta saavutas viienda järjestikuse võidu Circuit of the Americas ringrajal. Hispaanias ja Kataloonias lõpetas ta teisena, Prantsusmaal katkestas, Itaalias oli kuues ja Assenis kolmas. Saksamaal saavutas ta hooaja teise võidu, mis oli seal tema kaheksas võit viimase kaheksa aasta jooksul. Edasi järgnesid võidud Tšehhis ja San Marinos, teised kohad Austrias ja Jaapanis ning esikohad Aragónis ja Austraalias. Suurbritannias katkestas ta pärast kvalifikatsioonivõitu. Hooaja viimasel etapil Valencias lõpetas ta kolmandana, kindlustades maailmameistritiitli 298 punktiga, mis oli sama punktisumma kui eelmisel hooajal. 2018. aastal alustas Márquez teise kohaga Kataris. Argentinas sai ta karistuse ebaõige manöövri ja kokkupõrke eest Valentino Rossiga, mille järel langes 30-sekundilise karistuse tõttu 18. kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=Marc Marquez on Valentino Rossi at MotoGP Argentina 2018: “I made a mistake, apologised - but he accused me, strongly” {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1021137/1/marquez-rossi-i-made-mistake-apologised-he-accused-me-strongly |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Seejärel võitis ta Ameerikas, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Aragonis, Tais, Jaapanis (kus kindlustas tiitli) ja Malaisias. Lisaks lõpetas ta teisena Kataloonias, Austrias ja San Marinos ning kolmandana Tšehhis. Itaalias ja Austraalias ta kukkus (16. koht ja katkestamine). Hooaja lõpus tuli ta 321 punktiga maailmameistriks.[[Fail:Marc Márquez 2019 Buriram 8.jpeg|alt=Márquez istumas poodiumil pärast oma 8. MM-tiitli kindlustamist.jpeg|pisi|241x241px|Márquez 2019. aastal Tais]]2019. aastal jätkas ta samas meeskonnas, seekord koos Jorge Lorenzoga. Katari Grand Prix’l lõpetas ta teisel kohal [[Andrea Dovizioso]] järel, nagu ka eelneval aastal. Ameerikas kukkus ta liidrina sõites. Itaalia Grand Prix’l tuli ta taas teiseks, seekord [[Danilo Petrucci]] järel. Kataloonia etapil võitis ta, kuna Lorenzo, Dovizioso, Rossi ja [[Maverick Viñales|Viñales]] katkestasid. Saksamaal Sachsenringil saavutas ta oma kümnenda järjestikulise võidu. Austrias jäi ta teiseks pärast pingelist heitlust Doviziosoga, kes möödus temast viimases kurvis. Suurbritannias kaotas ta finišisirgel Alex Rinsile 0,013 sekundiga. Hooaja lõpus saavutas Márquez kaksteist võitu, kuus teist kohta, kümme kvalifikatsioonivõitu ja 420 meistrivõistluste punkti, saades esimeseks sõitjaks, kes ületas 400 punkti piiri,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=bx_ayesa |kuupäev=2019-11-17 |pealkiri=Valencia GP 2019 - MotoGP Race - Win for Márquez and Triple Crown for Repsol Honda in Lorenzo’s farewell GP |url=https://www.boxrepsol.com/en/motogp-en/win-marquez-triple-crown-farewell-lorenzo-valencia-2019/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Box Repsol |keel=en-US}}</ref> lõpetades Tais kaheksandat korda maailmameistrina neli etappi enne hooaja lõppu, pärast duelli Fabio Quartararoga. ===== 2020 ===== Hooajaeelsel perioodil sõlmis Márquez Hondaga uue nelja-aastase lepingu, mis pikendas tema lepingut 2024. aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Duncan |eesnimi=Lewis |kuupäev=20. veebruar 2020 |pealkiri=Marquez signs four-year extension with Honda |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marc-marquez-new-honda-contract-/4688900/ |vaadatud=9. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> Hooaja esimene etapp Jerezis oli edasi lükatud [[koroonapandeemia]] tõttu. Esimesel etapil Jerezis kukkus ta Fabio Quartararo tagaajamisel mootorrattalt maha. Kukkumise tagajärjel murdis ta parema õlavarreluu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2020-07-19 |pealkiri=Marc Marquez suffers fractured humerus in Jerez crash |url=https://www.motogp.com/en/news/2020/07/19/marc-marquez-suffers-fractured-humerus-in-jerez-crash/www.motogp.com/en/news/2020/07/19/marc-marquez-suffers-fractured-humerus-in-jerez-crash/160850 |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> ja ta ei lõpetanud võidusõitu, mille võitis Quartararo. Márquez naasis Andaluusia Grand Prix'le vaid neli päeva pärast oma esimest operatsiooni mis toimus 21. juulil 2020. Ta osales võistlusnädalavahetuse laupäevasel neljandal vabatreeningul, kuid teatas, et tal on hiljuti vigastatud käes liiga palju valu. Ta loobus Andaluusia etapist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-07-24 |pealkiri=Andalucia MotoGP: Marc Marquez: 'Let's see how the arm is...' {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/940374/1/marc-marquez-lets-see-how-arm |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez jättis ülejäänud aasta ja järgmise hooaja kaks esimest etappi vahele. ===== 2021 ===== [[Fail:Marc Márquez 2021 Sachsenring 3.jpg|alt=Márquez viimasest kurvist väljumas Sachsenringil|vasakul|pisi|268x268px|Márquez 2021. aastal Sachsenringil Saksamaal]] Márquezi naasmist oodati 2021. aastal. Pärast kahe Kataris toimunud etappide vahelejätmist teatas ta oma naasmisest enne Portugali Grand Prix'd, lõpetades seitsmendal kohal ja kogudes üheksa punkti. Pärast üheksandat kohta Jerezis kannatas Márquez kolm järjestikust katkestamist (sealhulgas ühe Le Mansis, kus ta juhtis võidusõitu vihmastes tingimustes). Saksamaa Grand Prix'ks kvalifitseerus Márquez teiselt realt. Sõidu alguses haaras ta liidripositsiooni ja hoidis seda, saavutades oma esimese võidu 581 päeva jooksul ja 11. järjestikuse võidu Sachsenringil. Márquez järgnes kahe punktiga Assenis ja Austrias, teise kohaga Aragonis, neljanda kohaga Riminis ning seejärel järjestikuste võitudega Austinis ja Misanos. Vaatamata kahele võidule langes ta tiitliheitlusest välja ning seetõttu jättis ta hooaja kaks viimast etappi Portiugalis ja Valencias vahele, keskendudes järgmiseks hooajaks täielikule taastusravile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-05 |pealkiri=Portimao MotoGP: 'Nobody has information about Marc Marquez's crash' {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/990841/1/nobody-has-information-about-marc-marquezs-crash |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez lõpetas aasta siiski nelja poodiumikohaga, millest kolm olid võidud, 142 punkti ja 7. kohaga sõitjate edetabelis. 2021. aasta hooajal kukkus ta 14. etapi jooksul kokku 22 korda. ===== 2022 ===== Márquez lõpetas hooaja esimesel etapil Kataris viiendal kohal. Hooaja teisel etapil, Indoneesia Grand Prix'l treeningutel Mandalikas kukkus ta kolm korda. Pärast neljandat kukkumist, mis oli hommikusel soojendussessiooni ajal toimunud suur ''high-side'' (järsk kukkumine, kus mootorratas paiskab sõitja külje pealt või üle lenkstangi), viidi ta kiiruga haiglasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-20 |pealkiri=Indonesian MotoGP: Quartararo tops warm-up, Marc Marquez suffers horror highside {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/998985/1/quartararo-tops-mandalika-warmup-marc-marquez-down-again-after-horrific-crash |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta ei saanud vigastada, kuid kuulutati võidusõiduks kõlbmatuks. Pärast täiendavaid uuringuid Hispaanias diagnoositi tal [[Kahelinägemine|diploopia]]. Tema puudumisel hooaja kolmandal etapil, Argentina Grand Prix'l, asendas Honda testisõitja [[Stefan Bradl]]. Tema hooaeg jätkus Itaalia Grand Prix'ni, mille järel otsustas ta teha neljanda operatsiooni paremale käele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2022-06-03 |pealkiri=Marc Marquez undergoes successful fourth surgery |url=https://www.motogp.com/en/news/2022/06/03/marc-marquez-undergoes-successful-fourth-surgery/www.motogp.com/en/news/2022/06/03/marc-marquez-undergoes-successful-fourth-surgery/180867 |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Ta naasis võidusõitmisele septembris Aragonis, kus ta katkestas esimesel ringil tehniliste vigade tõttu. Ta naasis esimest korda poodiumile pärast neljandat operatsiooni paremale õlavarreluule Austraalia Grand Prix'l. Ta lõpetas hooaja kolmeteistkümnendal kohal, ühe poodiumiga. ===== 2023 ===== [[Fail:Marc Marquez 2023 Le Mans (cropped).jpg|pisi|299x299px|Márquez 2023. aastal Le Mansis]] Márquez alustas 2023. aastat laupäeval Portugalis toimunud sprindisõidus kolmanda kohaga. Pühapäevasel Grand Prix'l katkestas ta aga kolme ringi pärast starti, põhjustades õnnetuse, milles osalesid [[Jorge Martín]] ja [[Miguel Oliveira]]. See viga maksis talle järgmisel etapil esialgu kaks pika ringi karistust; neid karistusi ta aga ei kandnud, kuna pärast Portugalis toimunud kukkumist sai ta [[Kämmal|kämblavigastuse]] ja jäi Argentina, Ameerika ja Hispaania etappidest välja. Ta naasis Prantsusmaa ja Itaalia Grand Prix'ks, kus ta lõpetas ainult sprindisõitudes (5. kohal Prantsusmaal ja 7. kohal Itaalias). Saksamaal jõudis Márquez oma MotoGP-karjääri madalpunkti. Rajal, kus ta polnud alates 2010. aastast kordagi võiduta jäänud, kukkus ta etapi jooksul viis korda. Esimene kukkumine vabatreeningul tõi kaasa hirmutava kokkupõrke [[Johann Zarco|Johann Zarcoga]], mis purustas Zarco ratta, kuid mõlemad pääsesid suhteliselt kergete vigastustega. Pärast eriti ohtlikku võnkumist Ralf Waldmanni nimelises kurvis näitas Márquez oma RC213V halva juhitavuse peale keskmist sõrme. Teine kukkumine tuli kvalifikatsiooni esimeses osas ning kaks veel teises. Sprindis lõpetas Márquez tagasihoidlikul 11. kohal, seekord ratast mitte liigselt survestades, kuid kukkus uuesti pühapäeva hommikuses soojenduses ja loobus võistlusest. Järgmisel nädalavahetusel jättis ta ka Asseni etapi vahele, viidates Saksamaal saadud vigastuste, sealhulgas murdunud roide süvenemisele. 4. oktoobril teatas Márquez oma otsust Hondast lahkuda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-04 |pealkiri=Honda Racing Corporation and Marc Marquez to... |url=https://honda.racing/motogp/post/honda-racing-corporation-and-marc-marquez-mutual-agreement |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> Järgmisel nädalal, enne Indoneesia Grand Prix'd 12. oktoobril, tehti ametlikuks tema üleminek 2024. aastaks [[Gresini Racing]] meeskonda,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=It's official! Marc Marquez to join Gresini Racing MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2023/10/12/its-official-marc-marquez-to-join-gresini-racing-motogp/479743 |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> kus ta võistles Ducati Desmosedici GP23 mootorrattaga koos oma venna [[Álex Márquez|Álex Márqueziga]]. Ta lõpetas oma viimase hooaja Hondaga meistrivõistluste arvestuses neljateistkümnendal kohal. Valencia Grand Prix'l sprindisõidus kolmandal kohal, kuid peasõidul kukkus ja katkestas ta pärast seda, kui Jorge Martín tema sisse sõitis. ==== Gresini Racing (2024) ==== ===== 2024 ===== [[Fail:MotoGP 2024 Malaysian Grand Prix - Gresini Racing - Marc Márquez.jpg|pisi|267x267px|Márquez 2024. aastal Malaisias]] Márquez siirdus Ducati eratiimi Gresini Racing üheaastase lepinguga pärast soovi Hondast lahkuda 2023. aasta lõpus. Oma esimesel etapil Gresini meeskonnaga lõpetas ta Katari Grand Prix sprindisõidus viiendana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/QAT/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta Katari MotoGP sprindisõidu tulemused]</ref> ja pühapäevasel võidusõidul neljandana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/QAT/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Katari Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Hooaja teisel etapil Portugalis lõpetas ta sprindisõidus teisena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/POR/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Portugali sprindisõidu tulemused]</ref>, kuid peasõidus kukkus [[Francesco Bagnaia|Francesco Bagnaiaga]] kokkupõrke tõttu, kuid sõitis edasi ja lõpetas kuueteistkümnendana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/POR/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Portugal Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Austinis lõpetas ta sprindisõidus teisena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/AME/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Ameerika sprindisõidu tulemused]</ref>, kuid kukkus peasõidus<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/AME/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Ameerika Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Jerezis teenis ta Ducatiga oma esimese kvalifikatsioonivõidu, mis oli tema kokkuvõttes 93. Sprindisõidus lõpetas kuuendana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-27 |pealkiri=Marquez takes his first Ducati MotoGP pole at Jerez |url=https://www.the-race.com/motogp/marc-marquez-first-ducati-pole-jerez-motogp-qualifying-report-2024/ |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> Pühapäeval aga tuli teiseks pärast heitlust Francesco Bagnaiaga.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/SPA/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Hispaania Grand Prix sõidu tulemused]</ref> Le Mansis lõpetas ta mõlemas sõidus teisena, startides 13. stardikohalt. Sarnane olukord kordus Barcelonas, kus 14. stardikohalt tõusis ta sprindis teiseks ja peasõidus kolmandaks. Itaalia sprindisõidus lõpetas teisena, kuid peasõidus jäi ta neljandaks. Sachsenringil lõpetas ta teisena, taaskord alustades 13. kohalt. Kahel järgmisel etapil Suurbritannias ja Austrias kukkus ta sprindisõidus, kuid lõpetas pühapäevased sõidud mõlemal korral neljandana. Aragoni Grand Prix'l saavutas Márquez kvalifikatsioonivõidu ja püsis kogu sprindisõidu vältel liidrina, saavutades oma esimese sprindivõidu. Sama asi juhtus ka pühapäevasel sõidul, saavutades oma esimese võidu Ducatiga ja 60. võidu MotoGP klassis, naastes võitmisele pärast 1043 päeva.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Marc Marquez wins first GP on Ducati; his brother takes Bagnaia out |url=https://www.the-race.com/motogp/marc-marquez-wins-first-gp-on-ducati-his-brother-takes-bagnaia-out/ |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> Ta kordas seda saavutust järgmisel etapil, võites Misano pühapäevase sõidu.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP San Marino GP: Marquez storms to victory, Martin makes bike swap blunder |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-san-marino-gp-marquez-storms-to-victory-martin-makes-bike-swap-blunder/10652418/ |vaadatud=2025-12-21}}</ref> Márquez kukkus seejärel nii Tais kui ka Malaisias poodiumikoha eest võisteldes. Ta suutis edasi sõita mõlemas sõidus ja lõpetas 11. ja 12. kohal, hoides end meistrivõistluste arvestuses kolmandal kohal. Hooaja viimasel etapil, erandkorras Kataloonias, lõpetas Márquez teisel kohal. Ta lõpetas hooaja kolmandal kohal, mis oli tema parim hooaja üldarvestuse tulemus pärast 2019. aastat. ==== Ducati Lenovo Team (2025-) ==== ===== 2025 ===== 5. juunil 2024 avaldati, et Márquez liitub Ducati tehasemeeskonnaga Ducati Lenovo kuni 2026. aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Ducati Lenovo |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Marc Marquez signs for Ducati Lenovo Team until 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/06/05/marc-marquez-signs-for-ducati-lenovo-team-until-2026/www.motogp.com/en/news/2024/06/05/marc-marquez-signs-for-ducati-lenovo-team-until-2026/500849 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Puigdemont |eesnimi=Oriol |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Ducati officially announces Marc Marquez for its 2025 factory MotoGP team |keel=en |lehekülg= |väljaanne=Motorsport.com |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/ducati-officially-announces-marc-marquez-for-its-2025-factory-motogp-team-/10619663/ |vaadatud=23. detsembril 2025}}</ref> Hooaja esimesel etapil Tais, lõpetas ta 1. vabatreeningul esimesena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/FP1/Session.pdf 2025. aasta Tai Grand Prix FP1 tulemused]</ref> ja 2. vabatreeningul teisena.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/FP2/Session.pdf 2025. aasta Tai Grand Prix FP2 tulemused]</ref> Kvalifikatsioonis lõpetas ta esimesena ning alustas esimeselt kohalt. Oma esimesel etapil Ducati punases juhtis ta sprindivõistlust stardist finišisse oma venna, [[Álex Márquez|Álex Márquezi]] ees ja saavutas võistluse kiireima ringiaja.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2025. aasta Tai MotoGP sprindi tulemused]</ref> Põhivõistlusel juhtis ta, kuni aeglustas ja jäi enda venna Álex'i taha rehvirõhuprobleemi tõttu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-10 |pealkiri=How Marquez flattened tyre pressure worry to complete Thai MotoGP treble |url=https://www.autosport.com/motogp/news/how-marquez-navigated-tyre-pressure-issues-to-complete-thai-gp-treble/10699920/ |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.autosport.com |keel=en}}</ref> Enne võidusõidu lõppu läks ta vennast mööda ja spurtis finišisse, et kindlustada oma esimese võidu Ducati tehasemeeskonnaga. Teisel etapil Argentinas ta samuti võitis kvalifikatsiooni, sprindi, pani sisse sõidu kiireima ringi ning võitis põhisõidu. Järgmisel etapil Ameerikas korraldati põhisõit muutvas ilmastikus ning enamus sõitjad otsustasid vihmarehvidega sõitu alustada. Stardirivil tekitas tahtlikult Márquez kaost, joostes mõni minut enne starti oma teise ratta juurde. Piisavalt sõitjaid hakkasid paanitsema ja teda jälitama boksidesse, et sõit lükati edasi. Taasalustamisel hakkas Márquez sõitu juhtima enne oma kukkumist üheksandal ringil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-30 |pealkiri=COTA MotoGP grid madness was deliberate Marquez tactic |url=https://www.the-race.com/motogp/cota-motogp-grid-madness-was-deliberate-marquez-tactic/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> == Meedias == === Isikubränd === Márquez võistleb numbriga 93, mille ta valis oma sünniaasta järgi. Kuigi maailmameistril on võimalus võistelda numbriga 1, ei ole Márquez seda kunagi kasutanud. Kui Márquez Hondaga võistles, oli tema number nii mootorrattal kui ka fännikaubal kujutatud valge tekstina punasel taustal. Pärast Ducatisse üleminekut on number kuvatud punasena teksti ja valge taustaga. Márquez'i hüüdnimi on The Ant of Cervera, mis tuleneb tema pikkusest. Ta on 169cm pikk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=MotoGP™ Riders {{!}} Marc Marquez |url=https://www.motogp.com/en/riders/marc-marquez/www.motogp.com/en/riders/marc-marquez/23e50438-a657-4fb0-a190-3262b5472f29 |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Alates 2012. aastast on Márquez kasutanud sipelgat motiivina oma kinnastel, kiirvitel ja fännikaubal. 2023. aastal alustas Márquez fänniklubi nimega WeAre93, mis ühendab tema fänne võistlustel koos eraldi tribüüniga. Tema ametlikku fännikaupa müüakse nüüd samuti WeAre93 nime all. == Isiklikku == Márquez elas enda vanemate kodulinnas [[Cervera|Cerveras]] 2022. aastani. 2022. aastal kolis Márquez koos venna [[Álex Márquez|Álex Márqueziga]] [[Madrid|Madridi]], et saada paremat ravi parema käe vigastusele. Márquez on suhtes olnud Hispaania modelli Gemma Pintoga alates 2023. aastast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-04 |pealkiri=Marc Márquez presume de amor con su novia Gemma Pinto |url=https://www.hola.com/actualidad/20230704235070/marc-marquez-novia-gemma-pinto/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=¡HOLA! |keel=es}}</ref> Peale oma emakeelte ([[Katalaani keel|katalaani]] ja [[Hispaania keel|hispaania]]), oskab Márquez ladusalt [[Inglise keel|inglise]] ja [[Itaalia keel|itaalia]] keelt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Marc Márquez il marziano |keel=it-IT |väljaanne=GQ Italia |url=https://www.gqitalia.it/magazine/2018/11/05/marc-marquez-campione-del-mondo-2018-motogp-il-marziano |vaadatud=2026-03-09}}</ref> Ta fännab jalgpalliklubi [[FC Barcelona]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=A blaugrana test for Marc Márquez |url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/711034/a-blaugrana-test-for-marc-marquez |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.fcbarcelona.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === Grand Prix mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2008 | align="left" |125cm³ |[[KTM 125 FRR]] | align="left" |[[KTM|Repsol KTM 125cc]] |13 |0 |1 |0 |0 |63 |13. |- !2009 | align="left" |125cm³ |[[KTM 125 FRR]] | align="left" |[[KTM|Red Bull KTM Motorsport]] |16 |0 |1 |2 |1 |94 |8. |- !2010 | align="left" |125cm³ |[[Aprilia RS 125|Derbi RSA 125]] | align="left" |[[Ajo Motorsport|Red Bull Ajo Motorsport]] |17 |10 |12 |12 |8 |310 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2011 | align="left" |Moto2 |[[Suter MMX2|Suter MMXI]] | align="left" |[[Team CatalunyaCaixa Repsol]] |15 |7 |11 |7 |2 |251 |style="background:#DFDFDF"|'''2.''' |- !2012 | align="left" |Moto2 |[[Suter MMX2]] | align="left" |[[Team CatalunyaCaixa Repsol]] |17 |9 |14 |7 |5 |328 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2013 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |6 |16 |9 |11 |334 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2014 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |13 |14 |13 |12 |362 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2015 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |5 |9 |8 |7 |242 |style="background:#FFDF9F"|'''3.''' |- !2016 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |5 |12 |7 |4 |298 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2017 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |6 |12 |8 |3 |298 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2018 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |9 |14 |7 |7 |321 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2019 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |19 |12 |18 |10 |12 |420 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2020 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |1 |0 |0 |0 |1 |0 |NC |- !2021 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |14 |3 |4 |0 |2 |142 |7. |- !2022 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |12 |0 |1 |1 |0 |113 |13. |- !2023 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |15 |0 |1 |1 |0 |96 |14. |- !2024 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP23 | align="left" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |3 |10 |2 |4 |392 |style="background:#FFDF9F"|'''3.''' |- !2025 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP25 | align="left" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |18 |11 |15 |8 |9 |545 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2026 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP26 | align="left" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | 6* | 1* | 1* | 2* | 0* | 108* | 5.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''289''' |'''100''' |'''166''' |'''104''' |'''88''' |'''4716''' | |} == Viited == {{Viited |allikad= }} {{JÄRJESTA:Márquez, Marc}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Hispaania sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] jr3ylpc0ipukh4c1orf9spr8seoi0v0 0 706690 7170281 7170060 2026-06-10T17:11:41Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7170281 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) [[Kategooria:2026]] 3cj1c5tj066h8zooulmphmkvjlybyz3 7170388 7170281 2026-06-10T19:04:23Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7170388 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) [[Kategooria:2026]] q2qvblhrwhq8oasnnx5e235nb73xlo9 7170396 7170388 2026-06-10T19:24:24Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7170396 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) [[Kategooria:2026]] p3se35f018y7jpq1upcsg7svl6dn60n 7170553 7170396 2026-06-11T05:47:54Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7170553 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) [[Kategooria:2026]] 8sh24607sbb5d6pf1sew6ch13fhkitu 7170570 7170553 2026-06-11T07:11:10Z Metsavend 738 /* Juuni */ 7170570 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) [[Kategooria:2026]] tglxjedu9763u4iru474l7q9rlcp2il 7170763 7170570 2026-06-11T11:22:41Z Juhan121 25066 /* Juuni */ 7170763 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) [[Kategooria:2026]] 8l3mzsld7wgtk1rwq8yd5wsb26hndl5 7170764 7170763 2026-06-11T11:29:57Z Juhan121 25066 /* Juuni */ 7170764 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) [[Kategooria:2026]] 0jqud75ujv1u0vukxsyjad5nx1qxyyd 0 708959 7170379 7167910 2026-06-10T18:54:21Z Pikne 13803 [[User:Kuriuss|Kuriuss]], autori lisamiseks ei pea viitamismalli eemaldama 7170379 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Ingel Marlen Mikk | alias = An-Marlen | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|1|5}} | amet = [[laulja]] | plaadifirma = [[Kurvad uudised records]] }} '''An-Marlen''' (kodanikunimega '''Ingel Marlen Mikk''', sündinud [[5. jaanuar]]il [[1999]]) on eesti laulja ja näitleja. == Haridus == An-Marlen on õppinud aastatel 2006–2015 [[Tallinna Reaalkool]]is ning lõpetanud 2018. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i (teatriklassis). Ühtlasi õppis ta aastatel 2007–2013 [[Tallinna Muusikakool]]is klaverit. Aastatel 2018–2021 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] džässlaulu. ==Töö ja looming== === Rahvusooperis Estonia === 2006. aastal esines ta esimest korda [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] laval Pipina [[Ülo Vinter|Vinteri]] ja [[Ülo Raudmäe|Raudmäe]] muusikalis "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" Estonia teatri 100. aastapäeva galal. Alates 2011. aastast on ta selles Estonia lavastuses nimitegelast kehastanud juba ühe püsiva rollitäitjana. === Eesti Laulu võistlustel === An-Marleni esitatud laul "Lõpuks muutub" jõudis konkursil [[Eesti Laul 2022]] veerandfinaali. Konkursil [[Eesti Laul 2025]] osales ta lauluga "Külm", mis saavutas finaalis kolmanda koha. === Meelelahutussaadetes === 2025. aastal võistles An-Marlen [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]", kus saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. detsember 2025 |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda koha pälvinud An-Marlen: me kõik tuleme siit uute inimestena välja |url=https://elu24.postimees.ee/8375489/videointervjuu-su-nagu-kolab-tuttavalt-kolmanda-koha-palvinud-an-marlen-me-koik-tuleme-siit-uute-inimestena-valja |autor=Uku Adrian Ilves |väljaanne=Elu24}}</ref> ===Repertuaari populaarsemad lood=== * "Sinust lahti ei saa" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Alvar Antson ja Sander Sadam) * "Lõpuks muutub" (2021, autorid Ingel Marlen Mikk, Sander Sadam ja Alvar Antson) * "Külm" (2025, autorid Frederik Mustonen, Ingel Marlen Mikk ja Maria Vainumägi) * "Peegel" (2025, autorid Frederik Mustonen, Hyrr Innokent Vainola, [[Kristjan Jakobson]] ja Markus Palo) === Helikandjad === ==== Album ==== * 2023 "Iseendale" ==== Singlid ==== <table><tr valign=top><td> * 2019 "Orange Sky" * 2021 "Golden" * 2021 "Sinust lahti ei saa" * 2021 "Lõpuks muutub" * 2021 "Anna teada" (koos [[Säm]]i ja [[KiROT]]iga) * 2022 "Kaoks" * 2022 "Valikud" (koos [[Andrei Zevakin]]iga) * 2023 "endale" <td> * 2023 "mõtlen sinust" * 2023 "tuled meelde" * 2024 "tana-tana" * 2024 "umbne" * 2024 "10x" * 2024 "õhkutõus" * 2024 "lava keskmes" * 2024 "100 roosi" <td> * 2024 "su juurde" * 2024 "kõike seda väärt" * 2024 "külm" * 2025 "peegel" * 2025 "trügige must mööda" * 2025 "Lihtsalt kaaslane" (koos [[Clicherik & Mäx|Clicheriku ja Mäxiga]]) * 2026 "südame järgi" * 2026 "Tähtede eest" (koos [[Kermo Murel]]iga) </table> == Tunnustus == * 2021 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – debüüdiauhind (eriauhind, laul "Golden") * 2022 – [[Raadio 2 Aastahitt]] – aasta uus tulija * 2026 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta naisartist<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. jaanuar 2026 |pealkiri=Rõõmupisarad! Aasta naisartist An-Marlen: kui jumal on andnud mulle ande, oleks patt seda mitte kasutada |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1149880/video-roomupisarad-aasta-naisartist-an-marlen-kui-jumal-on-andnud-mulle-ande-oleks-patt-seda-mitte-kasutada |autor=Anu Saagim |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> * 2026 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – aasta seksikaim naine<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. juuni 2026 |pealkiri=Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587321/temperamentne-eesti-seksikaim-naine-an-marlen-mulle-meeldib-kui-mees-oskab-ahju-kutta |autor=Liisa Tupits |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Isiklikku == Tema ema on ooperilaulja [[Angelika Mikk]] ja isa Estonia teatri turundusjuht [[Rein Mikk]]. Tal on kaks venda. Tema vanaisa on lavastaja ja teatritegelane [[Arne Mikk]]. Ta oli üheksa-aastane, kui tal diagnoositi [[I tüüpi diabeet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2025 |pealkiri=Ingel ja Angelika Mikk elumuutvast diagnoosist: see ei ole maailmalõpp – täna on palju kergem |url=https://digiajakirjad.postimees.ee/8313485/ingel-ja-angelika-mikk-elumuutvast-diagnoosist-see-ei-ole-maailmalopp-tana-on-palju-kergem |autor=Madis Kartau |väljaanne=Digiajakirjad}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] neegsos87tltm3dxdv6yhjf7xxyrsqn 0 711735 7170642 7114595 2026-06-11T09:51:34Z ~2026-34452-12 231428 7170642 wikitext text/x-wiki == Ülerõhk (sisepõlemismootoris) == '''Ülerõhk''' '''sisepõlemismootoris'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=COOL AIR EQUALS POWER |url=https://www.raceenginetechnology.com/Suppliers/cool-air-equals-power |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Race Engine Technology |keel=en-GB}}</ref> (ingl ''boost pressure'') on sundülelaadimise abil sisselaskekollektoris tekkiv [[rõhk]], mis ületab ümbritsevat [[Atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhku]]. Ülerõhk saavutatakse tavaliselt turbolaaduri<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=x-engineer.org |pealkiri=How turbocharging works – x-engineer.org |url=https://x-engineer.org/turbocharging/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=en-US}}</ref>, mehaanilise või elektrilise kompressori abil.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Supercharger {{!}} Forced Induction, Turbocharging & Compression {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/technology/supercharger |vaadatud=2026-03-19}}</ref> Ülerõhu peamine eesmärk on suurendada silindritesse siseneva õhu massi. Kuna kokkusurutud õhk on suurema tihedusega, võimaldab see sama töötsükli jooksul põletada rohkem kütust, mille tulemusena kasvavad mootori pöördemoment ja võimsus. == Rõhu määratlus ja mõõtmine == Ülerõhku väljendatakse tavaliselt baarides (bar), kilopaskalites ([[Paskal|kPa]]) või naelades ruuttolli kohta (psi). Praktikas kuvatakse mõõteriistadel enamasti '''manomeetriline rõhk''' (gauge pressure), mis näitab rõhku atmosfäärirõhu suhtes, samal ajal kui tehnilistes arvutustes kasutatakse '''absoluutrõhku'''. Seos: '''<nowiki>''</nowiki>absoluutrõhk = atmosfäärirõhk + ülerõhk<nowiki>''</nowiki>''' == Viited == <references /> tflty5l86t7ohoulz1xbfcetp08vxtp 0 711874 7170391 7169785 2026-06-10T19:12:38Z ~2026-34324-46 231386 lisasin ferriidi lingi 7170391 wikitext text/x-wiki '''Martensiit''' on metalli struktuur''',''' mis tekib terase kiirel jahutamisel ehk [[Austeniit|austeniidi]] [[Karastamine|karastamisel]]. Martensiidi faas koosneb süsinikuga üleküllastunud [[Ferriit (metallurgia)|ferriidist]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |pealkiri=MATERJALITEHNIKA I Tehnomaterjalid |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ kirjastus |isbn=978-9949-23-741-8 |lehekülg=101 |keel=Eesti}}</ref><ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Mehaanikainseneri käsiraamat |kirjastus=Verlag Europa-Lehrmittel |isbn=978-9949-83-678-9 |trükk=teine |autorid=Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Volker Menges, Stefan Oesterle, Thomas Rapp, Claudius Scholer, Andreas Stenzel, Andreas Stephan, Falko Wieneke}}</ref> [[Fail:Martensite.jpg|pisi|310x310px|Martensiit mikroskoobis]] Martensiidi struktuur tekitab materjalis sisepingeid, mille tulemusel muutub materjal kulumiskindlamaks ja kõvadus suureneb 500-700 HB-ni ([[Brinelli kõvadus|Brinelli]] skaalal). Martensiit on nimetatud Saksa [[Metallurgia|metallurgi]] [[Adolf Martensi]] järgi. = Saamine = Martensiit tekib, kui terast kiiresti [[Karastamine|karastatakse]] ehk kuumutatakse ja seejärel jahutatakse kiiresti, et austeniit ei jõuaks muutuda pehmemaks struktuuriks, näiteks [[Ferriitmaterjal|ferriidiks]]. Protsessi tulemusena tekib martensiit margitähisega M (martensite). [[Jääkausteniit|Jääkausteniidiks]] nimetatakse seda osa, mis ei muutunud martensiidiks austeniidi karastamise ajal.<ref name=":0" /> = Martensiidi omadused = Martensiidi kristallstruktuuri aatomid ei paikne kristallstruktuures enam korrapäraselt, mistõttu aatomkihtide liikumine üksteise suhtes on takistatud. Martensiidi kristallstruktuur muudab terase kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samas on martensiit rabe, eriti siis, kui seda ei ole [[Noolutamine|noolutatud]]. Martensiidi sisalduse suurenemine muudab terase rabedaks, vähenemine aga plastsemaks. Ebapiisav plastilisus tähendab, et teras võib kergemini praguneda. [[Süsinik|Süsiniku]] sisalduse suurenemisel muutub martensiit kõvemaks ning rabedamaks. Lisaks tekitavad süsiniku aatomid kristallistruktuuris sisepingeid. = Kasutusvaldkonnad = Martensiitne teras on laialdaselt kasutatav materjal tänu oma [[Kõvadus|kõvadusele]] ja [[Kulumiskindlus|kulumiskindlusele]]. Lisades martensiitse struktuuriga terasele kroomi ja niklit, saadetakse martensiitse [[Roostevaba teras|roostevaba]] terase, mis tavaliselt sisaldab 12-17% kroomi ja 0-5% niklit. Nikli lisamine alandab materjali hinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISSF Website |url=https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200229104329/https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisaeg=2020-02-29 |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.worldstainless.org}}</ref> Martensiitse struktuuriga teraste omadused muudavad nad sobivaks erinevatesse tööstusharudesse ja rakendustesse, näiteks söögiriistad ja köögitarbed, [[Meditsiin|meditsiiniinstrumendid]], [[lennundus]]- ja [[autotööstus]], tööstuslikud rakendused. = Viited = [[Kategooria:Metallid]] 2sc6egvrbv5ejw8vmgxf4xrwoxtf8ft 7170395 7170391 2026-06-10T19:23:37Z ~2026-34324-46 231386 eemaldasin sõna materjal ja asendasin metalliga 7170395 wikitext text/x-wiki '''Martensiit''' on metalli struktuur''',''' mis tekib terase kiirel jahutamisel ehk [[Austeniit|austeniidi]] [[Karastamine|karastamisel]]. Martensiidi faas koosneb süsinikuga üleküllastunud [[Ferriit (metallurgia)|ferriidist]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |pealkiri=MATERJALITEHNIKA I Tehnomaterjalid |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ kirjastus |isbn=978-9949-23-741-8 |lehekülg=101 |keel=Eesti}}</ref><ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Mehaanikainseneri käsiraamat |kirjastus=Verlag Europa-Lehrmittel |isbn=978-9949-83-678-9 |trükk=teine |autorid=Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Volker Menges, Stefan Oesterle, Thomas Rapp, Claudius Scholer, Andreas Stenzel, Andreas Stephan, Falko Wieneke}}</ref> [[Fail:Martensite.jpg|pisi|310x310px|Martensiit mikroskoobis]] Martensiidi struktuur tekitab metallis sisepingeid, mille tulemusel muutub metall kulumiskindlamaks ja kõvadus suureneb 500-700 HB-ni ([[Brinelli kõvadus|Brinelli]] skaalal). Martensiit on nimetatud Saksa [[Metallurgia|metallurgi]] [[Adolf Martensi]] järgi. = Saamine = Martensiit tekib, kui terast kiiresti [[Karastamine|karastatakse]] ehk kuumutatakse ja seejärel jahutatakse kiiresti, et austeniit ei jõuaks muutuda pehmemaks struktuuriks, näiteks [[Ferriitmaterjal|ferriidiks]]. Protsessi tulemusena tekib martensiit margitähisega M (martensite). [[Jääkausteniit|Jääkausteniidiks]] nimetatakse seda osa, mis ei muutunud martensiidiks austeniidi karastamise ajal.<ref name=":0" /> = Martensiidi omadused = Martensiidi kristallstruktuuri aatomid ei paikne kristallstruktuures enam korrapäraselt, mistõttu aatomkihtide liikumine üksteise suhtes on takistatud. Martensiidi kristallstruktuur muudab terase kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samas on martensiit rabe, eriti siis, kui seda ei ole [[Noolutamine|noolutatud]]. Martensiidi sisalduse suurenemine muudab terase rabedaks, vähenemine aga plastsemaks. Ebapiisav plastilisus tähendab, et teras võib kergemini praguneda. [[Süsinik|Süsiniku]] sisalduse suurenemisel muutub martensiit kõvemaks ning rabedamaks. Lisaks tekitavad süsiniku aatomid kristallistruktuuris sisepingeid. = Kasutusvaldkonnad = Martensiitne teras on laialdaselt kasutatav materjal tänu oma [[Kõvadus|kõvadusele]] ja [[Kulumiskindlus|kulumiskindlusele]]. Lisades martensiitse struktuuriga terasele kroomi ja niklit, saadetakse martensiitse [[Roostevaba teras|roostevaba]] terase, mis tavaliselt sisaldab 12-17% kroomi ja 0-5% niklit. Nikli lisamine alandab materjali hinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISSF Website |url=https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200229104329/https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisaeg=2020-02-29 |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.worldstainless.org}}</ref> Martensiitse struktuuriga teraste omadused muudavad nad sobivaks erinevatesse tööstusharudesse ja rakendustesse, näiteks söögiriistad ja köögitarbed, [[Meditsiin|meditsiiniinstrumendid]], [[lennundus]]- ja [[autotööstus]], tööstuslikud rakendused. = Viited = [[Kategooria:Metallid]] rgepyiida46or5to4vbuw4l0c5rha9u 7170468 7170395 2026-06-10T20:41:17Z ~2026-34362-12 231392 7170468 wikitext text/x-wiki '''Martensiit''' on metalli struktuur''',''' mis tekib terase kiirel jahutamisel ehk [[Austeniit|austeniidi]] [[Karastamine|karastamisel]]. Martensiidi faas koosneb süsinikuga üleküllastunud [[Ferriit (metallurgia)|ferriidist]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kulu |eesnimi=Priit |pealkiri=MATERJALITEHNIKA I Tehnomaterjalid |perekonnanimi2=Kübarsepp |eesnimi2=Jakob |perekonnanimi3=Laansoo |eesnimi3=Andres |perekonnanimi4=Veinthal |eesnimi4=Renno |kirjastus=TTÜ kirjastus |isbn=978-9949-23-741-8 |lehekülg=101 |keel=Eesti}}</ref><ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Mehaanikainseneri käsiraamat |kirjastus=Verlag Europa-Lehrmittel |isbn=978-9949-83-678-9 |trükk=teine |autorid=Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Volker Menges, Stefan Oesterle, Thomas Rapp, Claudius Scholer, Andreas Stenzel, Andreas Stephan, Falko Wieneke}}</ref> [[Fail:Martensite.jpg|pisi|310x310px|Martensiit mikroskoobis]] Martensiidi struktuur tekitab metallis sisepingeid, mille tulemusel muutub metall kulumiskindlamaks ja kõvadus suureneb 500-700 HB-ni ([[Brinelli kõvadus|Brinelli]] skaalal). Martensiit on nimetatud Saksa [[Metallurgia|metallurgi]] [[Adolf Martensi]] järgi. = Saamine = Martensiit tekib, kui terast kiiresti [[Karastamine|karastatakse]] ehk kuumutatakse ja seejärel jahutatakse kiiresti, et austeniit ei jõuaks muutuda pehmemaks struktuuriks, näiteks [[Ferriitmaterjal|ferriidiks]]. Protsessi tulemusena tekib martensiit margitähisega M (martensite). [[Jääkausteniit|Jääkausteniidiks]] nimetatakse seda osa, mis ei muutunud martensiidiks austeniidi karastamise ajal.<ref name=":0" /> = Martensiidi omadused = Martensiidi kristallstruktuuri aatomid ei paikne kristallstruktuuris enam korrapäraselt, mistõttu aatomkihtide liikumine üksteise suhtes on takistatud. Martensiidi kristallstruktuur muudab terase kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samas on martensiit rabe, eriti siis, kui seda ei ole [[Noolutamine|noolutatud]]. Martensiidi sisalduse suurenemine muudab terase rabedaks, vähenemine aga plastsemaks. Ebapiisav plastilisus tähendab, et teras võib kergemini praguneda. [[Süsinik|Süsiniku]] sisalduse suurenemisel muutub martensiit kõvemaks ning rabedamaks. Lisaks tekitavad süsiniku aatomid kristallistruktuuris sisepingeid. = Kasutusvaldkonnad = Martensiitne teras on laialdaselt kasutatav materjal tänu oma [[Kõvadus|kõvadusele]] ja [[Kulumiskindlus|kulumiskindlusele]]. Lisades martensiitse struktuuriga terasele kroomi ja niklit, saadetakse martensiitse [[Roostevaba teras|roostevaba]] terase, mis tavaliselt sisaldab 12-17% kroomi ja 0-5% niklit. Nikli lisamine alandab materjali hinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISSF Website |url=https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200229104329/https://www.worldstainless.org/about-stainless/what-is-stainless-steel/categories-grades-and-product-forms/ |arhiivimisaeg=2020-02-29 |vaadatud=2026-05-18 |väljaanne=www.worldstainless.org}}</ref> Martensiitse struktuuriga teraste omadused muudavad nad sobivaks erinevatesse tööstusharudesse ja rakendustesse, näiteks söögiriistad ja köögitarbed, [[Meditsiin|meditsiiniinstrumendid]], [[lennundus]]- ja [[autotööstus]], tööstuslikud rakendused. = Viited = [[Kategooria:Metallid]] q9jwjv5e64ugthck8n3vjag9xsuicaj 0 712002 7170651 7153623 2026-06-11T10:05:49Z Ojassaar 206682 7170651 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Vilmorini ebaküdoonia | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales'' | sugukond = [[Roosõielised]] ''Rosaceae'' | perekond = [[Ebaküdoonia]] ''Chaenomeles'' | liik = '''Vilmorini ebaküdoonia''' | binaarne = ''Chaenomeles × vilmoriniana'' | binaarse_autor = C.Weber }} '''Vilmorini ebaküdoonia''' (''Chaenomeles × vilmoriniana'') on hübriidne [[ebaküdoonia]] liik, mille vanemliigid on [[sile ebaküdoonia]] (''C. speciosa'') ja [[kataia ebaküdoonia]] (''C. cathayensis''). See on heitlehine, astlaline [[põõsas]], mis on tuntud oma dekoratiivsete õite ja viljade poolest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Weber |eesnimi=Claude |kuupäev=1964 |pealkiri=The genus Chaenomeles (Rosaceae) |url=https://doi.org/10.5962/p.30865 |ajakiri=Journal of the Arnold Arboretum. |aastakäik=45 |üksiknumber=2 |lehekülg=161–205 |doi=10.5962/p.30865 |issn=0004-2625}}</ref> [[Fail:Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia viljad estonia.JPG|pisi|Ebaküdoonia viljad]] == Kirjeldus == Vilmorini ebaküdoonia on lehtpõõsas, mida iseloomustavad varakevadel õitsevad erksavärvilised (punased, oranžid või roosakad) õied, tihe ja laiuv kasvukuju, ogalised või jäigad võrsed ning sügisel valmivad väikesed kollakad viljad.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Weber |eesnimi=Claude |kuupäev=1964 |pealkiri=The Genus Chaenomeles (Rosaceae) |url=https://doi.org/10.5962/p.324684 |ajakiri=Journal of the Arnold Arboretum. |aastakäik=45 |üksiknumber=3 |lehekülg=302–345 |doi=10.5962/p.324684 |issn=0004-2625}}</ref> Viljad on aromaatsed ja [[C-vitamiin|C-vitamiini]] rikkad, kuid toorelt kõvad ja hapud, mistõttu kasutatakse neid peamiselt töödeldult.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Soonvald |eesnimi=Liina |perekonnanimi2=Loit |eesnimi2=Kaire |perekonnanimi3=Runno-Paurson |eesnimi3=Eve |perekonnanimi4=Astover |eesnimi4=Alar |perekonnanimi5=Tedersoo |eesnimi5=Leho |kuupäev=2020-10-30 |pealkiri=Characterising the effect of crop species and fertilisation treatment on root fungal communities |url=https://doi.org/10.1038/s41598-020-74952-7 |ajakiri=Scientific Reports |aastakäik=10 |üksiknumber=1 |doi=10.1038/s41598-020-74952-7 |issn=2045-2322}}</ref> Liiki kasvatatakse nii ilu- kui ka viljataimena ja [[Baltimaad|Baltimaades]] on uuritud selle kasutusvõimalusi puuviljakultuurina.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lācis |eesnimi=G. |perekonnanimi2=Kaufmane |eesnimi2=E. |perekonnanimi3=Ruisa |eesnimi3=S. |kuupäev=2025 |pealkiri=Development of Japanese quince (<i>Chaenomeles japonica</i>) as a fruit crop and involvement in horticultural practice in the Baltics |url=https://doi.org/10.17660/actahortic.2025.1438.33 |ajakiri=Acta Horticulturae |üksiknumber=1438 |lehekülg=275–282 |doi=10.17660/actahortic.2025.1438.33 |issn=0567-7572}}</ref> Taim sobib hästi ilupõõsaks aedadesse, hekkidesse või vabakujulistesse istutusaladesse. Vilmorini ebaküdoonia eelistab päikselist kasvukohta ja on vastupidav.<ref name=":1" /> Üks haruldasemaid sorte on näiteks ''Chaenomeles × vilmoriniana'' 'Afterglow', mida hinnatakse selle säravate õite pärast<ref name=":0" />. == Kahjurid ja haigused == Baltimaades läbiviidud uuringutes on käsitletud ebaküdoonia võimalikke kahjureid ja haigusi, mis võivad mõjutada saagikust ja taimede tervist.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jakobija |eesnimi=Inta |perekonnanimi2=Bankina |eesnimi2=Biruta |kuupäev=2018-12-10 |pealkiri=Incidence of fruit rot on Japanese quince (Chaenomeles japonica) in Latvia |url=https://doi.org/10.22616/rrd.24.2018.055 |ajakiri=Research for Rural Development |väljaandja=Latvia University of Life Sciences and Technologies |lehekülg=83–89 |doi=10.22616/rrd.24.2018.055}}</ref> Ebaküdooniaid võivad kahjustada erinevad kahjurid ja haigused, sealhulgas viljapuu-võrklest, õunamähkur, puuviljamädanik ning lehelaiksusi põhjustavad seenhaigused. Lisaks on ebaküdoonia ka viljapuu-bakterpõletiku peremeestaim.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rätsep |eesnimi=Reelika |pealkiri=''Väike ebaküdooniaraamat''. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus.}}</ref> Ebaküdoonia ei ole Eestis täielikult talvekindel. Karmimal talvel külmuvad lumest välja ulatuvad oksaotsad, aga kui lume sees olev põõsas säilib, siis külmumine saaki enamasti palju ei mõjuta.<ref name=":2" /> == Viited == dbkibc7yr7wbpb6qvbj79xkg96h06ui 7170658 7170651 2026-06-11T10:09:43Z Ojassaar 206682 7170658 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Vilmorini ebaküdoonia | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales'' | sugukond = [[Roosõielised]] ''Rosaceae'' | perekond = [[Ebaküdoonia]] ''Chaenomeles'' | liik = '''Vilmorini ebaküdoonia''' | binaarne = ''Chaenomeles × vilmoriniana'' | binaarse_autor = C.Weber }} '''Vilmorini ebaküdoonia''' (''Chaenomeles × vilmoriniana'') on hübriidne [[ebaküdoonia]] liik, mille vanemliigid on [[sile ebaküdoonia]] (''C. speciosa'') ja [[kataia ebaküdoonia]] (''C. cathayensis''). See on heitlehine, astlaline [[põõsas]], mis on tuntud oma dekoratiivsete õite ja viljade poolest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Weber |eesnimi=Claude |kuupäev=1964 |pealkiri=The genus Chaenomeles (Rosaceae) |url=https://doi.org/10.5962/p.30865 |ajakiri=Journal of the Arnold Arboretum. |aastakäik=45 |üksiknumber=2 |lehekülg=161–205 |doi=10.5962/p.30865 |issn=0004-2625}}</ref> [[Fail:Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia viljad estonia.JPG|pisi|Ebaküdoonia viljad]] == Kirjeldus == Vilmorini ebaküdoonia on lehtpõõsas, mida iseloomustavad varakevadel õitsevad erksavärvilised (punased, oranžid või roosakad) õied, tihe ja laiuv kasvukuju, ogalised või jäigad võrsed ning sügisel valmivad väikesed kollakad viljad.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Weber |eesnimi=Claude |kuupäev=1964 |pealkiri=The Genus Chaenomeles (Rosaceae) |url=https://doi.org/10.5962/p.324684 |ajakiri=Journal of the Arnold Arboretum. |aastakäik=45 |üksiknumber=3 |lehekülg=302–345 |doi=10.5962/p.324684 |issn=0004-2625}}</ref> Viljad on aromaatsed ja [[C-vitamiin|C-vitamiini]] rikkad, kuid toorelt kõvad ja hapud, mistõttu kasutatakse neid peamiselt töödeldult.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Soonvald |eesnimi=Liina |perekonnanimi2=Loit |eesnimi2=Kaire |perekonnanimi3=Runno-Paurson |eesnimi3=Eve |perekonnanimi4=Astover |eesnimi4=Alar |perekonnanimi5=Tedersoo |eesnimi5=Leho |kuupäev=2020-10-30 |pealkiri=Characterising the effect of crop species and fertilisation treatment on root fungal communities |url=https://doi.org/10.1038/s41598-020-74952-7 |ajakiri=Scientific Reports |aastakäik=10 |üksiknumber=1 |doi=10.1038/s41598-020-74952-7 |issn=2045-2322}}</ref> Liiki kasvatatakse nii ilu- kui ka viljataimena ja [[Baltimaad|Baltimaades]] on uuritud selle kasutusvõimalusi puuviljakultuurina.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lācis |eesnimi=G. |perekonnanimi2=Kaufmane |eesnimi2=E. |perekonnanimi3=Ruisa |eesnimi3=S. |kuupäev=2025 |pealkiri=Development of Japanese quince (<i>Chaenomeles japonica</i>) as a fruit crop and involvement in horticultural practice in the Baltics |url=https://doi.org/10.17660/actahortic.2025.1438.33 |ajakiri=Acta Horticulturae |üksiknumber=1438 |lehekülg=275–282 |doi=10.17660/actahortic.2025.1438.33 |issn=0567-7572}}</ref> Taim sobib hästi ilupõõsaks aedadesse, hekkidesse või vabakujulistesse istutusaladesse. Vilmorini ebaküdoonia eelistab päikselist kasvukohta ja on vastupidav.<ref name=":1" /> Üks haruldasemaid sorte on näiteks ''Chaenomeles × vilmoriniana'' 'Afterglow', mida hinnatakse selle säravate õite pärast<ref name=":0" />. == Kahjurid ja haigused == Baltimaades läbiviidud uuringutes on käsitletud ebaküdoonia võimalikke kahjureid ja haigusi, mis võivad mõjutada saagikust ja taimede tervist.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jakobija |eesnimi=Inta |perekonnanimi2=Bankina |eesnimi2=Biruta |kuupäev=2018-12-10 |pealkiri=Incidence of fruit rot on Japanese quince (Chaenomeles japonica) in Latvia |url=https://doi.org/10.22616/rrd.24.2018.055 |ajakiri=Research for Rural Development |väljaandja=Latvia University of Life Sciences and Technologies |lehekülg=83–89 |doi=10.22616/rrd.24.2018.055}}</ref> Ebaküdooniaid võivad kahjustada erinevad kahjurid ja haigused, sealhulgas viljapuu-võrklest, õunamähkur, puuviljamädanik ning lehelaiksusi põhjustavad seenhaigused. Lisaks on ebaküdoonia ka viljapuu-bakterpõletiku peremeestaim.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rätsep |eesnimi=Reelika |pealkiri=''Väike ebaküdooniaraamat''. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus.}}</ref> Ebaküdoonia ei ole Eestis täielikult talvekindel. Karmimal talvel külmuvad lumest välja ulatuvad oksaotsad, aga kui lume sees olev põõsas säilib, siis külmumine saaki enamasti palju ei mõjuta.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Roosõielised]] rqjya92tn5fowcv9wjikvogoqy5a2ee 0 712174 7170399 7168218 2026-06-10T19:41:28Z Raamaturott 56450 7170399 wikitext text/x-wiki '''Mai 2026''', kroonika. [[2026]]. aasta mai algas [[reede]]l ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[pühapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|mai}} ==[[1. mai]]== *[[Venemaa]] [[Tuapse]] mereterminali ründasid taas Ukraina droonid, mille tagajärjel puhkes tulekahju. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] teatas, et USA tõstab järgmisel nädalal tollimaksu Euroopa Liidust pärit autodele ja veokitele 25%-ni. ==[[2. mai]]== *Pankrotistunud USA odavlennufirma [[Spirit Airlines]] teatas tegevuse lõpetamisest. ==[[4. mai]]== *[[Armeenia]]s [[Jerevan]]is algas [[Euroopa Poliitiline Ühendus|Euroopa Poliitilise Ühenduse]] tippkohtumine, millel osales ka Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]]. *[[Saksamaa]]l [[Leipzig]]is tappis jalakäijate hulka sõitnud autojuht kaks inimest. *[[Riigikogu]] võttis vastu seaduse, millega lihtsustatakse välistööjõu Eestisse toomist. ==[[7. mai]]== *[[Wales]]is toimusid [[2026. aasta Walesi parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis iseseisvusmeelne erakond [[Plaid Cymru]], mis sai 43 kohta 96-kohalises [[Senedd|parlamendis]]. Teiseks tuli [[Reform UK]], mis sai 34 kohta. *[[Šotimaa]]l toimunud [[2026. aasta Šotimaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis [[Šoti Rahvuspartei]], mis sai 58 kohta [[Šotimaa parlament|parlamendis]]. Teiseks tuli [[Reform UK]], mis sai 17 kohta nagu ka kolmandaks tulnud Šoti Tööpartei. ==[[14. mai]]== *[[Boliivia]] algasid meeleavaldused [[Rodrigo Paz]]i valitsuse vastu. [[La Paz]]is puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel. *[[Iraak|Iraagi]] peaministrina astus ametisse [[Ali al-Zaidi]]. ==[[15. mai]]== *[[Šveits]]is algasid 31. maini kestvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|jäähoki maailmameistrivõistlused]]. ==[[16. mai]]== [[File:ESC 2026 final 2026-05-17 3219 BG Dara (cropped).jpg|pisi|180px|[[Dara]]]] *[[Viin]]is toimunud [[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaali võitis [[Bulgaaria]] esindaja [[Dara]] lauluga "[[Bangaranga]]". *[[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) kuulutas [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikuks Vabariigis]] ja [[Uganda]]s aset leidva ebolaepideemia [[Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord|rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks]]. ==[[17. mai]]== *[[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] toimunud [[2026. aasta Roheneemesaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis [[Cabo Verde Sõltumatuse Aafrika Partei]]. ==[[22. mai]]== *[[Hiina]]s [[Shanxi]] provintsis [[Qinyuani maakond|Qinyuani maakonnas]] asuvas kivisöekaevanduses toimunud gaasiplahvatuses hukkus vähemalt 90 kaevurit. *[[Sloveenia]] peaministrina astus ametisse [[Janez Janša]], kes on varem samas ametis olnud kolmel erineval ametiajal. ==[[23. mai]]== *[[Eesti]]s toimus avatud tarude päev. ==[[24. mai]]== *[[Benin]]i presidendina astus ametisse [[Romuald Wadagni]]. *[[Küpros]]el toimusid [[2026. aasta Küprose parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim [[Anníta Dimitríou]] juhitud kristlik-demokraatlik erakond [[Dimokratikós Sinagermós]], mis kogus 27,2% häältest. *[[Pakistan]]is [[Quetta]]s rongile korraldatud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 47 inimest. ==[[26. mai]]== *Paavst [[Leo XIV]] andis välja entsüklika "[[Magnifica Humanitas]]", mis on pühendatud inimväärikuse kaitsele tehisintellekti ajastul.<ref>[https://www.katoliku.ee/index.php/et/uudised/vaelismaa/1509-paavst-leo-xiv-entsueklika-magnifica-humanitas-toe-teenistuses "Paavst Leo XIV entsüklika Magnifica Humanitas tõe teenistuses"]. katoliku.ee/. 25.5.2026. Vaadatud 30.5.2026</ref> ==[[28. mai]]== *[[Läti Seim]] kinnitas ametisse uue valitsuse, mida asus juhtima [[Andris Kulbergs]]. ==[[29. mai]]== * [[Venemaa]] droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja. Vigastada sai neli inimest. ==[[31. mai]]== *[[Colombia]]s toimusid [[2026. aasta Colombia presidendivalimised|presidendivalimised]]. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 5]] rv2ce0s9qgssdla5mbbs363watgm8bu 0 712661 7170698 7157055 2026-06-11T10:26:07Z Ojassaar 206682 7170698 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Kitsasõraline vähk | värvus = loomad | pilt = Pontastacus leptodactylus - Naturmuseum Senckenberg - DSC02134.JPG | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Kõrgemad vähid]] ''Malacostraca'' | selts = [[Kümnejalalised]] ''Decapoda'' | sugukond = [[Jõevähklased]] ''Astacidae'' | perekond = ''[[Pontastacus]]'' | liik = '''Kitsasõraline vähk''' | binaarne = ''Pontastacus leptodactylus'' | binaarse_autor = ([[Johann Friedrich Eschscholtz|Eschscholtz]], 1823) }} '''Kitsasõraline vähk''' (''Pontastacus leptodactylus'') on Musta mere, Kaspia mere ja Aasovi mere vesikondadest pärit vähiliik, kes on inimtegevuse tõttu jõudnud [[Eesti|Eestisse]]. Kitsasõraline vähk elab [[Mageveekogu|mage]]- ja [[Riimveekogu|riimveekogudes]]. Vähk talub kõrgema soolsusega keskkonda, kus kohalikud liigid ei ela, tõrjub välja kohalikku liiki, jõevähki, ja levitab vähikatku. Seetõttu käsitletakse kitsasõralist vähki siin [[Invasiivne liik|invasiivse liigina]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Mikk |kuupäev=2025 |pealkiri=Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/2fa36167-5237-4e0d-a413-a1cfc69567fc/content |ajakiri=Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool: Kalandus ja rakendusökoloogia õppekava.}}</ref> == Liigikirjeldus == Kitsasõraline vähk on Euroopa üks suuremaid magevee vähiliike, maksimaalne pikkus on 20 cm ja võib kaaluda kuni 180 g.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hodson |eesnimi=J. |perekonnanimi2=South |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Cancellario |eesnimi3=T. |perekonnanimi4=Guareschi |eesnimi4=S. |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Multi-method distribution modelling of an invasive crayfish (Pontastacus leptodactylus) at Eurasian scale |url=https://doi.org/10.1007/s10750-024-05641-z |ajakiri=Hydrobiologia |keel=en |aastakäik=852 |üksiknumber=8 |lehekülg=2115–2131 |doi=10.1007/s10750-024-05641-z |issn=1573-5117}}</ref> Keha värvus on helekollane kuni rohekas, rindmiku küljed on karedad.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alvanou |eesnimi=Maria V. |perekonnanimi2=Apostolidis |eesnimi2=Apostolos P. |perekonnanimi3=Lattos |eesnimi3=Athanasios |perekonnanimi4=Michaelidis |eesnimi4=Basile |perekonnanimi5=Giantsis |eesnimi5=Ioannis A. |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=The Coding Mitogenome of the Freshwater Crayfish Pontastacus leptodactylus (Decapoda:Astacidea:Astacidae) from Lake Vegoritida, Greece and Its Taxonomic Classification |url=https://www.mdpi.com/2073-4425/14/2/494 |ajakiri=Genes |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=494 |doi=10.3390/genes14020494 |issn=2073-4425 |pmc=9956880 |pmid=36833421}}</ref> Sõrad on kareda pealispinnaga pikad ja kitsad, mis aitab teda eristada Eestis looduslikult esinevast jõevähist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bláha |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Patoka |eesnimi2=Jiří |perekonnanimi3=Policar |eesnimi3=Tomáš |perekonnanimi4=Śliwińska |eesnimi4=Karolina |perekonnanimi5=Alekhnovich |eesnimi5=Anatoly |perekonnanimi6=Berezina |eesnimi6=Nadezhda |perekonnanimi7=Petrescu |eesnimi7=Ana-Maria |perekonnanimi8=Mumladze |eesnimi8=Levan |perekonnanimi9=Weiperth |eesnimi9=András |perekonnanimi10=Jelic |eesnimi10=Mišel |perekonnanimi11=Kozák |eesnimi11=Pavel |perekonnanimi12=Maguire |eesnimi12=Ivana |kuupäev=2023-09-01 |pealkiri=Phylogeographic patterns of genetic diversity in Pontastacus leptodactylus (Decapoda: Astacidae): is the hypothesis of the taxonomically rich genus Pontastacus true? |url=https://academic.oup.com/zoolinnean/article/199/1/140/7220468 |ajakiri=Zoological Journal of the Linnean Society |keel=en |aastakäik=199 |üksiknumber=1 |lehekülg=140–155 |doi=10.1093/zoolinnean/zlad025 |issn=0024-4082}}</ref> == Levik ja elupaik == Kitsasõraline vähk on levinud Ida-Euroopas ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=IUCN |kuupäev=1. juuni 2010 |pealkiri=Danube Crayfish Pontastacus leptodactylus |url=https://www.iucnredlist.org/species/153745/120103207 |vaadatud=6. aprill 2026 |väljaanne=The IUCN Red List of Threatened Species}}</ref> Liik eelistab puhtaid, kergelt soolaseid liiva- või savipõhjaga veekogusid. Liiki kasutatakse [[Bioindikaator|bioindikaatorina]] veekogude seisundi hindamisel, kuna tema esinemine viitab veeökosüsteemi stabiilsusele.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tuynazarova |eesnimi=I. A. |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=ECOLOGY OF WATER TYPES IN THE MIRZACHUL REGION (PONTASTACUS LEPTODACTYLUS (ESCHSCHSCHOLTZ, 1823): HABITATS AND INDICATOR CHARACTERISTICS IN THE STUDY OF WATER TYPES |url=https://theamericanjournals.com/ |ajakiri=The American Journal of Agriculture and Biomedical Engineering |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=11 |lehekülg=9–15 |doi=10.37547/tajabe/Volume06Issue11-03 |issn=2689-1018}}</ref> Kitsasõralise vähi noorjärgud toituvad [[Zooplankton|zooplanktonist]] ja muust hõljumist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Özdoğan |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Koca |eesnimi2=H. |kuupäev=2023-07-26 |pealkiri=Effects of different diets on growth and survival of first feeding second-stage juvenile Pontastacus leptodactylus (Eschscholtz, 1823) (Decapoda, Astacidea) |url=https://brill.com/view/journals/cr/96/7/article-p673_5.xml |ajakiri=Crustaceana |aastakäik=96 |üksiknumber=7 |lehekülg=673–682 |doi=10.1163/15685403-bja10306 |issn=0011-216X}}</ref> Täiskasvanud isendid on [[Põhjaeluviis|põhjaeluviisiga]] ja toituvad [[Bentos|bentosest]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yücel |eesnimi=Nebil |perekonnanimi2=Kılıç |eesnimi2=Ece |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Microplastic contamination in the freshwater crayfish Pontastacus leptodactylus (Eschscholtz, 1823) |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0025326X22010190 |ajakiri=Marine Pollution Bulletin |aastakäik=185 |lehekülg=114337 |doi=10.1016/j.marpolbul.2022.114337 |issn=0025-326X}}</ref> Liigi veekeskkonna optimaalne temperatuur on 18–24 °C, kõrgem temperatuur tekitab stressi ja vähendab aktiivsust.<ref name=":0" /> Kasvuks ja elutegevuseks on vaja vähemalt 6 mg/l lahustunud hapnikku, mille puudus võib vähendada populatsiooni.<ref name=":0" /> == Paljunemine == Suguküpseks saab kitsasõraline vähk 3.–4. eluaastal. Emane kannab 200–400 marjatera laka all, hoides neid tagajalgadega kogu talve ja kevade. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Mikk |kuupäev=2025 |pealkiri=Laia- ja kitsapealiste angerjate potentsiaal vähi võõrliikide tõrjes |url=http://hdl.handle.net/10492/9840 |ajakiri=Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool: Kalandus ja rakendusökoloogia õppekava. |keel=et}}</ref> Paaritumine toimub sügisel ning noorvähid kooruvad varasuvel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=BALIK |eesnimi=İSMET |perekonnanimi2=ÇUBUK |eesnimi2=HIDIR |perekonnanimi3=ÖZKÖK |eesnimi3=REMZİYE |perekonnanimi4=UYSAL |eesnimi4=RAHMİ |kuupäev=2005-01-01 |pealkiri=Some Biological Characteristics of Crayfish (Astacus leptodactylus Eschscholtz, 1823) in Lake Eğirdir |url=https://journals.tubitak.gov.tr/zoology/vol29/iss4/2 |ajakiri=Turkish Journal of Zoology |aastakäik=29 |üksiknumber=4 |lehekülg=295–300 |issn=1300-0179}}</ref> == Parasiidid ja haigused == Kitsasõraliste vähkide kõige ohtlikum haigus on [[vähikatk]], mida põhjustab [[oomütseet]]. Haigused on sageli seotud keskkonnatingimuste halvenemisega, põhjustades vähil [[Hemolümf|hemolümfi]] kahjustusi ja kudede põletikku.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Svoboda |eesnimi=J |perekonnanimi2=Mrugała |eesnimi2=A |perekonnanimi3=Kozubíková‐Balcarová |eesnimi3=E |perekonnanimi4=Petrusek |eesnimi4=A |kuupäev=jaanuar 2017 |pealkiri=Hosts and transmission of the crayfish plague pathogen Aphanomyces astaci : a review |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jfd.12472 |ajakiri=Journal of Fish Diseases |keel=en |aastakäik=40 |üksiknumber=1 |lehekülg=127–140 |doi=10.1111/jfd.12472 |issn=0140-7775}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Astacus leptodactylus}} *Foto: [https://observation.org/species/9358/ kitsasõraline vähk] *{{elurikkus}} [[Kategooria:Kümnejalalised]] k3s1y73upgp0y7bnc7jhl6b3bu2b6k9 0 713110 7170595 7153427 2026-06-11T08:14:43Z Kuriuss 38125 7170595 wikitext text/x-wiki '''Esperanto''' (algselt '''Esperanto.4733''') on 1997. aastal ilmunud [[arvutiviirus]], mis sai nime [[esperanto]] [[Tehiskeel|tehiskeele]] järgi. Programmi nimi tuleb selle platvormideülesest olemusest, kuna see suutis rünnata [[Ketta-opsüsteem|DOS-]], [[Microsoft Windows|Windowsi]] ja [[Macintosh|Macintoshi]] süsteeme, olles "rahvusvaheline" nagu esperanto keel. Viirus oli esimene omalaadne platvormidest sõltumatu viirus.<ref name=":2">[https://www.virus-scan-software.com/virus-scan-help/answers/the-history-of-computer-viruses.shtml The history of computer viruses]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} www.virus-scan-software.com (vaadatud 30. juulil 2023)</ref> Viirus aktiveeritakse esperanto päeval, 26. juulil, et avaldada austust esperanto keelele.<ref name=":0">{{Cite web|last=Sandman|first=Mister|url=http://vx.netlux.org/29a/29a-2/29a-2.5_1|title=A MULTIPROCESSOR and MULTIPLATFORM virus|access-date=30 July 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20070929093953/http://vx.netlux.org/29a/29a-2/29a-2.5_1|archive-date=29 September 2007}}</ref> == Käitumine == Esperanto-viirus suudab nakatada nii COM- kui ka [[EXE-fail|EXE]]-faile, aga ka enamikku Macintoshi rakendusi. Kuigi viirus on platvormineutraalne, ei levinud see platvormide vahel ise, kuna lähtekoodis esinesid rekompileerimisvead<ref name=":2" /><ref>{{Cite web|url=https://encyclopedia.kaspersky.com/knowledge/year-1997/|title=1997|website=encyclopedia.kaspersky.com|access-date=3 June 2025|language=en-US}}</ref> ning platvormisvahelised takistused tuli ületada käsitsi. Viirus töötas igal platvormil täiesti iseseisvalt.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web|url=http://www.viruslibrary.com/virusinfo/Esperanto.4733.htm|title=Virus Information – Esperanto.4733|date=3 July 2000|access-date=30 July 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20050113084928/http://www.viruslibrary.com/virusinfo/Esperanto.4733.htm|archive-date=13 January 2005}}</ref> Esperanto-viirus jääb nakatunud failide levides varjatuks, kuid see aktiveerub igal aastal 26. juulil, kui nakatunud programme käivitatakse. Seda päeva tuntakse ka esperanto päevana, mis on keele sümboolse asutamise aastapäev.<ref>{{Cite web|url=https://www.f-secure.com/v-descs/esperant.shtml|title=Esperanto {{!}} F-Secure Labs|website=www.f-secure.com|access-date=3 June 2025|language=en}}</ref> Kui nakatunud faili 26. juulil käivitatakse, kuvatakse inglise ja esperanto keeles järgmine [[Mitmekeelsus|kakskeelne]] tekst:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [Esperanto, autor Mister Sandman/29A] Never mind your culture / Ne gravas via kulturo, Esperanto will go beyond it / Esperanto preterpasos ĝin; never mind the differences / ne gravas la diferencoj, Esperanto will overcome them / Esperanto superos ilin. Never mind your processor / Ne gravas via procesoro, Esperanto will work in it / Esperanto funkcios sub ĝi; never mind your platform / Ne gravas via platformo, Esperanto will infect it / Esperanto infektos ĝin. Now not only a human language, but also a virus… Turning impossible into possible, Esperanto. Mõni on oletanud, et nende sõnumite tõttu võis Esperanto.4733 viiruse programmeerija olla esperantist ning programm loodi esperanto reklaamimiseks. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Arvutiviirused]] [[Kategooria:Esperanto]] iwe3tviol9jfl7u34bupvuw1psd6igb 0 713966 7170220 7161317 2026-06-10T14:56:17Z Kuriuss 38125 7170220 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast persoon | nimi = Lucia Berlin }} '''Lucia Brown Berlin''' (12. november 1936 – 12. november 2004) oli Ameerika kirjanik, kes kirjutas peamiselt lühiproosat. Leidmata erilist tunnustust eluajal, saavutas ta ootamatu kirjandusliku tuntuse postuumselt 2015. aastal pärast seda, kui oli ilmunud tema valitud novellide kogumik "A Manual for Cleaning Women". == Noorpõlv == Berlin sündis [[Alaska]]l [[Juneau]]s. Lapsepõlves tuli tal mäeinsenerist isa töö tõttu sagedasti kolida.<ref name="NYTimes-OverviewArticle-2015">{{Cite news|last=Williams|first=John|url=https://www.nytimes.com/2015/08/17/books/lucia-berlins-roving-rowdy-life-is-reflected-in-a-book-of-her-stories.html|title=Lucia Berlin's Roving, Rowdy Life Is Reflected in a Book of Her Stories|work=[[The New York Times]]|date=August 16, 2015|access-date=August 17, 2015}}</ref> Perekond elas kaevanduslaagrites USA-s [[Idaho]], [[Montana]] ja [[Arizona]] osariigis, [[Texas|Texase osariigis]] [[El Paso]]s ning [[Tšiili|Tšiilis]], kus Lucia veetis suurema osa oma nooruspõlvest. Täiskasvanuna elas ta [[New Mexico]]s, [[Mehhiko]]s, [[New York|New Yorgis]], [[Põhja-California|Põhja-]] ja [[Lõuna-California]]s ning [[Colorado]]s. == Karjäär == Berlin hakkas oma loomingut avaldama küllaltki hilja, luuletaja Ed Dorni julgustusel ja kohati ka juhendamisel. Tema esimene väikekogu „Angels Laundromat” ilmus 1981. aastal, kuid seal avaldatud lood kirjutati juba 1960. aastal. Elu jooksul avaldas ta 76 novelli.<ref>{{Cite news|url=https://www.thenationalbookreview.com/features/2015/8/17/read-this-a-manual-for-cleaning-women|title=READ THIS — A Manual for Cleaning Women|work=The National Book Review|access-date=2018-09-04|language=en-US}}</ref> Mitmed tema lood ilmusid ajakirjades nagu The Atlantic ja Saul Bellow’ „The Noble Savage”. Berlin avaldas kuus novellikogu, kuid suurema osa tema loomingust võib leida kolmes hilisemas köites kirjastuselt Black Sparrow Booksi: „Homesick: New and Selected Stories” (1990), „So Long: Stories 1987-92” (1993) ja „Where I Live Now: Stories 1993-98” (1999). Berlin ei olnud eluajal kunagi suure läbimüügiga autor, kuid avaldas kirjandusringkondades laialdast mõju. Teda on võrreldud [[Raymond Carver]]i<ref>{{Cite web|last=Pruzan|first=Jeff|url=https://www.ft.com/content/4e37634c-7af2-11e8-8e67-1e1a0846c475|title=Summer books of 2018: readers’ picks|website=Financial Times|date=June 29, 2018|access-date=2025-11-22}}</ref> ja [[Richard Yates]]iga. Tema üheleheküljeline viiest lõigust koosnev lugu "My Jockey" võitis 1985. aastal [[Jack London Short Prize|Jack Londoni lühiromaanide auhinna]]. Berlin võitis 1991. aastal ka Ameerika Raamatuauhinna teose "Homesick" eest ning pälvis Riikliku Kunstide Sihtasutuse stipendiumi.<ref name="RockyMtnNews-Obit-2004">{{Cite news|last=Ensslin|first=John C.|url=https://www.highbeam.com/doc/1G1-124924192.html|title=Lucia Berlin, 68, acclaimed fiction writer|work=[[Rocky Mountain News]]|date=November 18, 2004|access-date=August 17, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20181204005703/https://www.highbeam.com/doc/1G1-124924192.html|archive-date=4 December 2018}}</ref> 2015. aastal ilmus tema lühijutukogumik "A Manual for Cleaning Women: Short Stories".<ref name="NYTimes-Review-AMFCW-2015">{{Cite news|last=Franklin|first=Ruth|url=https://www.nytimes.com/2015/08/16/books/review/a-manual-for-cleaning-women-by-lucia-berlin.html|title='A Manual for Cleaning Women,' by Lucia Berlin|work=[[The New York Times]]|date=August 12, 2015|access-date=August 17, 2015}}</ref><ref name="PW-AMFCW-Review-2015">{{Cite web|url=http://www.publishersweekly.com/978-0-374-20239-2|title=A Manual for Cleaning Women: Selected Stories (starred review)|website=[[Publishers Weekly]]|date=April 6, 2015|access-date=August 17, 2015}}</ref> See hõivas [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] edetabelis esimesel nädalal 18. koha<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2015-09-06/hardcover-fiction/list.html|title=Best Sellers - The New York Times|work=The New York Times|access-date=2015-09-22}}</ref> ja tõusis järgmisel nädalal tavanimekirjas 15. kohale.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/best-sellers-books/2015-09-13/hardcover-fiction/list.html|title=Best Sellers - The New York Times|work=The New York Times|access-date=2015-09-22}}</ref> Kogu ei olnud enamiku aasta lõpu auhindade jaoks sobilik (kas seetõttu, et ta oli surnud või oli tegemist mälestusmaterjaliga), kuid see nimetati paljudes aasta lõpu nimekirjades, muuhulgas New York Times Book Reviewsi "10 parimat raamatut 2015."<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/interactive/2015/12/02/books/review/best-books-of-2015.html|title=The 10 Best Books of 2015|work=The New York Times|date=2015-12-03|access-date=2015-12-05|issn=0362-4331}}</ref> See debüteeris ABA sõltumatute bestsellerite edetabelis 14. kohal<ref>{{Cite web|url=http://www.bookweb.org/national-indie-bestsellers_hardcover-fiction/2015-08-27%252000%253A00%253A00|title=National Indie Bestsellers - Hardcover Fiction {{!}} American Booksellers Association|website=www.bookweb.org|access-date=2015-09-22}}</ref> ja [[LA Times]]i nimekirjas 5. kohal.<ref>{{Cite web|url=http://projects.latimes.com/bestsellers/lists/2015/09/06/|title=Bestsellers|access-date=2015-09-22}}</ref> See oli ka Kirkuse auhinna finalist.<ref>{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/prize/2015/finalists/fiction/|title=2015 Finalists: fiction {{!}} Kirkus Reviews|website=Kirkus Reviews|access-date=2015-12-05|language=en-us|archive-date=2018-07-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180706022219/https://www.kirkusreviews.com/prize/2015/finalists/fiction/|url-status=dead}}</ref> 2024. aastal oli New York Timesi poolt 21. sajandi 100 parima raamatu edetabelis 79. kohal.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/interactive/2024/books/best-books-21st-century.html|title=The 100 Best Books of the 21st Century|website=New York Times|date=July 8, 2024|access-date=July 9, 2024|language=en}}</ref> Mõne nädalaga osteti seda enam kui kõiki Berliini varasemaid raamatuid kokku.<ref name="Cullen">{{Cite web|last=Cullen|first=Dave|url=http://www.vanityfair.com/culture/2015/09/lucia-berlin-is-finally-a-bestselling-author|title=11 Years After Her Death, Lucia Berlin Is Finally a Bestselling Author|website=[[Vanity Fair]]|date=11 September 2015|access-date=2015-09-12}}</ref> == Mõjutused ja pedagoogika == Berlin teenis noorpõlves elatist väikesepalgaliste töödega, muu hulgas oli ta koristaja ja telefoniadministraator.<ref>{{Cite journal|last=Witt|first=Matt|url=https://www.jstor.org/stable/26419997|title=Out of the Mainstream: Books and Films You May Have Missed|journal=New Labor Forum|volume=25|issue=2|pages=117–119|date=2016|issn=1095-7960}}</ref> Kuni 1990. aastate alguseni õpetas Berlin loovkirjutamist mitmesugustes asutustes, sealhulgas San Francisco maakonna vanglas ja Naropa ülikooli Jack Kerouaci kehatu poeetika koolis. Samuti võttis ta Mt. Zioni haiglas eakatelt patsientidelt suulisi lugusid.<ref>{{Cite web|url=https://minor-canon.com/products/lucia-berlin|title=Lucia Berlin hat (advertisement text)|website=Minor Canon|access-date=2025-11-22|language=en}}</ref> Ta tundis huvi kunstnikuraamatute ja kirjastamisprotsessi vastu. Poltroon Pressiga koostöös kujundas ta ise mõned oma raamatud ja korraldas nende trükkimise. Ta parandas neid trüki ajal.<ref>{{Cite book|last=Butler|first=Frances|date=1995|title=Trance & recalcitrance : the private voice in the public realm, twenty years of Poltroon Press|publisher=Pacific Center for the Book Arts|isbn=978-0-918395-16-0|pages=23-24|url=http://archive.org/details/trancerecalcitra0000unse|last2=Johnston|first2=Alastair|others=Internet Archive}}</ref> Ta valmistas ka raamatuid.<ref>{{Cite book|last=Annas|first=Pamela J.|date=1994-01-01|title=Literature and Society|publisher=Prentice-Hall|isbn=978-0-13-532920-7|pages=73|url=http://archive.org/details/isbn_9780135329207|others=Internet Archive}}</ref> 1994. aasta sügisel alustas Berlin kaheaastast õpetajaametit külaliskirjutajana Colorado Ülikoolis Boulderis. Ametiaja lõpu poole oli ta üks neljast ülikoolilinnaku õppejõust, kes pälvis vilistlassuhete üliõpilasorganisatsiooni auhinna tipptasemel õpetamise eest.<ref name="DailyCamera-Obit-2004">{{Cite news|last=Winsted|first=Elizabeth|url=http://tomraworth.com/lcamera.html|title=Former CU instructor dies|work=[[The Daily Camera]]|date=November 17, 2004|access-date=August 17, 2015}}</ref> „Õpetamisauhinna võitmine pärast kahte aastat on ennekuulmatu,“ ütles inglise keele õppetooli juhataja Katherine Eggert hiljem nekroloogis. <ref name="RockyMtnNews-Obit-2004"/> Berlin nimetati dotsendiks ja jätkas seal õpetamist kuni 2000. aastani.<ref>{{Cite web|last=Daigle|first=Andrew|url=https://www.colorado.edu/coloradan/2016/06/01/resurrection-lucia-berlin|title=The Resurrection of Lucia Berlin|website=Alumni Association {{!}} University of Colorado Boulder|date=2016-01-06|access-date=2025-12-08|language=en}}</ref> Ta on kantud Põhja-Ameerika tähtsaimate autorite kaanoni, kes avaldasid oma teoseid pärast 1950. aastat.<ref name=":2">{{Cite journal|last=Mattei|first=Diego|title=Lucia Berlin: Il caleidoscopio di una vita|journal=La Civiltà Cattolica|volume=3|issue=4197|pages=89-101|date=2025}}</ref> == Stiil == Teda võrreldakse [[Lydia Davis|Lydia Davise]], Tom Wolfe'i, Raymond Carveri ja [[Saul Bellow|Saul Bellow'ga]].<ref name=":2"/> Tom Wilhelmus selgitas, et „Lucia Berlini lood on „toored” selles mõttes, et need näivad otse elust lähtuvat ega sisalda peaaegu mingeid kirjanduslikke pretensioone“. Ta kirjeldas tema stiili kui „deklaratiivset ja ilustamata, juhuslikku, kohati kerge enesepilgava huumoriga“.<ref name=":1">{{Cite journal|last=Wilhelmus|first=Tom|url=https://www.jstor.org/stable/24757227|title=Raw and Cooked|journal=The Hudson Review|volume=68|issue=4|pages=687|date=2016|editor-last=|editor-first=|editor2-last=|editor2-first=|editor3-last=|editor3-first=|editor4-last=|editor4-first=|editor5-last=|editor5-first=|editor6-last=|editor6-first=|editor7-last=|editor7-first=|issn=0018-702X}}</ref> Lydia Davis, keda ennast sageli sarnase kirjanikuna nimetatakse, asetas Berlini „kuhugi samale areenile [[Alice Munro]], Grace Paley, võib-olla ka Tillie Olseniga“.<ref name=":0">{{Cite book|last=Berlin|first=Lucia|date=2015|title=A manual for cleaning women : selected stories|publisher=New York : Farrar, Straus and Giroux|isbn=978-0-374-20239-2|pages=Blurb on back cover|url=http://archive.org/details/manualforcleanin0000berl|others=Internet Archive}}</ref> August Kleinzahler, kellega ta vahetas isiklikke kirju, märkis, et Berlini kirjutamine oli kohati musikaalne, sisaldades elemente, „sealhulgas pikendatud džässisoolo oma hüpete, keerdkäikude ja kõrvalepõigetega. See on väga kõrgetasemeline kirjutamine“.<ref name=":0" /> Emaduse teema ilmub Berlini loomingus korduvalt, näiteks loos „Tiger bites“ (1989), kus peategelane reisib Mehhikosse aborti tegema, kuid otsustab siis hoopis abordi vastu võitlema hakata. Selle tagajärjel jätab abikaasa ta maha. Lugu „Carmen“ (1996) räägib Mehhiko tüdrukust, kes sünnitab USA-s, kuid ei saa ümbritsevast midagi aru, kuna ta ei oska piisavalt inglise keelt. „Kontrollimatu“ (1992) kujutab rasedat naist, keda tema sõltlasest abikaasa sunnib tänavale minema, et talle heroiini osta.<ref name=":2"/> == Isiklikku == Berlin oli kolm korda abielus ja tal oli neli poega. Berlini vaevasid terviseprobleemid, sealhulgas kahekordne [[skolioos]]. Tema [[Skolioos|kõver selgroog]] läbistas ühe kopsu ja teda ei nähtud alates 1994. aastast kuni surmani kunagi ilma hapnikuballoonita.<ref name="RockyMtnNews-Obit-2004"/> Ta läks pensionile, kui tema seisund muutus töötamiseks liiga raskeks. Ta oli alkohoolik, nagu ka paljud tema sugulased.<ref name=":1"/> Hiljem haigestus ta [[Kopsuvähk|kopsuvähki]]. Ta võitles [[Kiiritusravi|kiiritusraviga]], mis tema sõnul tundus nagu luude põrmuks jahvatamine.<ref name="Cullen"/> Kui tema tervis ja rahaline seis halvenesid, kolis Berlin Boulderi serval asuvasse haagissuvilate parklasse. Hiljem elas ta oma poja maja taga Los Angelese lähedal ümberehitatud garaažis.<ref name="Cullen" /> Kolimine võimaldas tal olla oma poegadele lähemal ja tegi Boulderi kõrguse tõttu hingamise kergemaks. Lucia suri oma kodus Marina del Reys oma 68. sünnipäeval.<ref name="RockyMtnNews-Obit-2004" /> == Teosed == === Raamatud === * ''A manual for Cleaning Ladies.'' Illustratsioonid: Michael Myers. Washington, DC [st Healdsburg, California]: Zephyrus Image, 1977. * ''Angels Laundromat.'' Kaanekujundus ja illustratsioonid: Michael Shannon Moore. Berkeley, CA: Kilpkonnasaar Netzahaulcoyotli ajalooseltsi tellimusel, 1981. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-913-66639-5|<bdi>978-0-913-66639-5</bdi>]] * ''Legacy.'' Berkeley, CA: Poltroon Press, 1983. Illustreerinud Michael Bradley. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:10869572|10869572]] * ''Phantom Pain: Sixteen Stories.'' Bolinas, CA: Tombouctou Books, 1984. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-939-18028-8|<bdi>978-0-939-18028-8</bdi>]] * ''Safe & Sound.'' Berkeley, CA: Poltroon Press, 1988. Illustreerinud Frances Butler. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-918-39505-4|<bdi>978-0-918-39505-4</bdi>]] * ''Homesick: New & Selected Stories.'' Santa Rosa, California: Black Sparrow Press, 1990. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-876-85816-5|<bdi>978-0-876-85816-5</bdi>]] * ''So Long: Stories, 1987-1992.'' Santa Rosa, CA: Black Sparrow Press, 1993. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-876-85894-3|<bdi>978-0-876-85894-3</bdi>]] * ''Where I Live Now.'' Santa Rosa, CA: Black Sparrow Press, 1999. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-1-574-23091-8|<bdi>978-1-574-23091-8</bdi>]] * ''A Manual for Cleaning Women: Selected Stories.'' Toimetanud Stephen Emerson. Eessõna kirjutanud [[Lydia Davis]]. New York, NY: Farrar, Straus ja Giroux, 2015. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0-374-20239-2|<bdi>978-0-374-20239-2</bdi>]] * ''Evening in Paradise: More Stories.'' Farrar, Straus ja Giroux, 2018. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0374279486|<bdi>978-0374279486</bdi>]] * ''Welcome Home: A Memoir with Selected Photographs and Letters''. Farrar, Straus ja Giroux, 2018. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9780374287597|<bdi>9780374287597</bdi>]] === Perioodikaväljaannetes (postuumselt) === * Berlin, Lucia. 2005. " [http://www.lrb.co.uk/v27/n15/lucia-berlin/love-lucia Letters to August Kleinzahler.] ''The London Review of Books.'' 27. kd, nr 15: lk.&nbsp;33–34. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0260-9592 0260-9592] * Berlin, Lucia. 2015. „ [http://www.theparisreview.org/fiction/6384/bf-and-me-lucia-berlin B.F. and Me] ''The Paris Review.'' Nr 213: suvi 2015. lk.&nbsp;269–269. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0031-2037 0031-2037] === Multimeedia === * Berlin, Lucia, Yasunari Kawabata ja Amy Hempel. ''Lucia Berlin: Summer 1991.'' Naropa Instituut, 1991. 3 helikassetti. Kahe 1991. aasta suvel Boulderis Colorados Naropa Instituudis toimunud tunni helisalvestised. Naropa heliarhiiv: 20051107, 20051111. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:63682481|63682481]] * Berliin, Lucia. ''Lucia Berlini Reading 12 nov 93 Lincoln Lecture Hall, Naropa.'' Naropa Instituut, 1993. 1 helikassett. Lucia Berlini ettelugemine Naropa Instituudis 12. novembril 1993. Naropa heliarhiiv: 20051208. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:62873090|62873090]] * Berlin, Lucia, Bobbie Louise Hawkins, Molly Giles ja Lorna Dee Cervantes. ''W&P Reading Cervantes; Hawkins; Giles, Berlin.'' Naropa Instituut, 1997. 2 helikassetti. Kirjutamine ja poeetika ettelugemine, kus osalevad Lorna Dee Cervantes, Bobbie Louise Hawkins, Molly Giles ja Lucia Berlin. Naropa heliarhiiv: 20060118, 20060119. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:70077867|70077867]] === Muu === * Berlin, Lucia. ''Rigorous.'' Oakland, CA: Mark Berlin, 1992. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:651063912|651063912]] * Berliin, Lucia. ''From Luna Nueva.'' Boulder, CO: Kavyayantra Press Jack Kerouaci kehavaba poeetika koolis, november 1993. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:441842670|441842670]] * Berlin, Lucia. The Moon: "''There´s No Moon Like on a Clear New Mexico Night.'' Boulder, CO: Kavyayantra Press Jack Kerouaci Kehatu Poeetika Kooli juures, 1997. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[[oclc:794174724|794174724]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * {{Cite book|date=1993|title=American short story writers since World War II|publisher=Gale Research|location=Detroit, MI|isbn=9780810353893|series=Dictionary of Literary Biography|volume=130|url=https://archive.org/details/americanshortsto0130unse|editor-last=Meanor|editor-first=Patrick|url-access=registration}} == Välislingid == * [http://www.blacksparrowbooks.com/author.asp?first=Lucia&last=Berlin Lucia Berlin] Black Sparrow Pressi kirjastuses * [http://www.vanityfair.com/culture/2015/09/lucia-berlin-is-finally-a-bestselling-author Lucia Berlin´s impact on a bestselling author] Vanity Fair * [https://www.lrb.co.uk/v40/n23/patricia-lockwood/sex-on-the-roof? „Sex on the Roof" A discussion of Lucia Berlin´s life and two new works.] London Review of Books, detsember 2018 {{JÄRJESTA:Berlin, Lucia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Surnud 2004]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] g2auobc82nnupk8zk4n3jd8rvw733cl 0 714144 7170665 7142610 2026-06-11T10:11:35Z Sjur 66496 7170665 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Faith Cherotich | pilt = Faith Cherotich 2023 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Faith Cherotich (2023) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|2004|7|13}} | sünnikoht = [[Kericho County]] | treener = Piet de Peuter<br>Bernard Rono | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Budapest 2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Cali]]|3000 m takistusjooks}} {{Pronksmedal|[[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021 Nairobi]]|3000 m takistusjooks}} }} '''Faith Cherotich''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2004]]) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]], [[takistusjooks]]ja. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta takistusjooksus [[Winfred Mutile Yavi]] ja [[Beatrice Chepkoech]]i järel pronksmedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta pronksmedali Yavi ja [[Peruth Chemutai]] järel. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s tuli ta 3000 meetri takistusjooksus [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|võistluste rekordiga]] 8.51,59 maailmameistriks. Cherotich on võitnud 3000 meetri takistusjooksus kahel korral (2024, 2025) [[Teemantliiga]]. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.11,81''' || [[11. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.28,97''' || [[11. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''15.03,78''' || [[27. aprill]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Suzhou]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.48,71''' || [[5. juuli]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |} <small>Allikas: World Athletics</small> == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Cherotich, Faith}} [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 93jz5vxl8dulb19lps6vvhdf0d1070r 0 714432 7170703 7146689 2026-06-11T10:28:27Z Sjur 66496 7170703 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Lilian Odira | pilt = Lilian Odira (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Lilian Odira (2024) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|1999|04|18}} | sünnikoht = [[Migori County]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = Jacinta Murigura | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetri jooks_2|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Douala]]|800 m}} }} '''Lilian Odira''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1999]]) on [[Keenia]] [[keskmaajooksja]]. Ta võitis [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s 800 meetri jooksus Suurbritannia jooksjate [[Georgia Hunter Bell]]i ja [[Keely Hodgkinson]]i ees kuldmedali. Ajaga 1.54,62 ületas ta [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983. aasta MM-ist]] [[Jarmila Kratochvílová]]le kuulunud [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|võistluste rekordi]] 6 sajandiksekundiga. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''58,26''' || [[27. aprill]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.54,62''' || [[21. september]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.01,24''' || [[15. veebruar]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lyon]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Odira, Lilian}} [[Kategooria:Keenia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 05rzs7b416p73fmngg02xx8tqsh0xwu 0 714467 7170667 7147377 2026-06-11T10:13:23Z Sjur 66496 7170667 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Norah Jeruto Tanui | pilt = Norah Jeruto Oregon 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Norah Jeruto [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta MM-il]] | riik = Kasahstan | sünniaeg = {{süv|1995|10|2}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Altay Athletics | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Aasia sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2026 Tianjin]]|3000 m}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2026 Tianjin]]|1500 m}} {{MedalVõistlus|[[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Durban]]|3000 meetri takistusjooks}} }} '''Norah Jeruto Tanui''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1995]]) on [[Keenia]] päritolu [[Kasahstan]]i [[kergejõustiklane]], [[takistusjooks]]ja. Ta on sündinud Keenias ja esindas oma karjääri alguses sünnimaad. Alates 2022. aastast võistleb ta Kasahstani lipu all. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta 3000 meetri takistusjooksus [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|võistluste rekordiga]] 8.53,02 maailmameistriks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 9. koha. Jeruto võitis 3000 meetri takistusjooksus 2021. aastal [[Teemantliiga]]. Ta on takistusjooksus [[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meister]] ([[2016. aasta Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|2016]]) ja 3000 meetri jooksus [[Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Aasia sisemeister]] ([[2026. aasta Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2026]]) == Doping == 2023. aasta aprillis määras [[Athletics Integrity Unit]] talle ajutise võistluskeelu seoses tuvastamata keelatud aine või meetodi kasutamisega, mis ilmnes tema [[bioloogiline pass|bioloogilise passi (ABP)]] andmetest.<ref>{{Cite web |title=World champion Norah Jeruto suspended for doping |url=https://runningmagazine.ca/the-scene/world-champion-norah-jeruto-suspended-for-doping/ |access-date=6 May 2026 |website=Canadian Running Magazine |language=en}}</ref> Jeruto selgitusi peeti usutavaks ning sõltumatu distsiplinaartribunal mõistis ta 2023. aasta novembris õigeks ja tühistas võistluskeelu.<ref>{{Cite web |date=7 November 2023 |title=Steeplechase World Champion Norah Jeruto Acquitted Of Doping Charges |url=https://marathonhandbook.com/norah-jeruto-doping/|access-date=6 May 2026 |website=Marathon Handbook |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url=https://athleticsweekly.com/athletics-news/norah-jeruto-cleared-of-doping-charges-1039972775/ |title=Norah Jeruto cleared of doping charges |work=Athletics Weekly |date=3 November 2023}}</ref> Kuigi World Athletics kaebas otsuse edasi, jättis [[Spordi Arbitraažikohus|CAS]] nende apellatsiooni 2024. aasta juunis rahuldamata.<ref>{{Cite web |date=2024-06-25 |title=CAS confirms the decision taken by the World Athletics Disciplinary Tribunal in relation to Norah Jeruto (Kazakhstan) |url=https://www.tas-cas.org/en/general-information/news-detail/article/cas-confirms-the-decision-taken-by-the-world-athletics-disciplinary-tribunal-in-relation-to-norah-je/ |access-date=2025-02-13 |website=www.tas-cas.org |language=en}}</ref> ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.33,61''' || [[4. september]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.53,02''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Eugene]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.51,73''' || [[1. september]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.19,09''' || [[30. jaanuar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Öskemen]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.46,87''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. veebruar]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Tianjin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Jeruto, Noah}} [[Kategooria:Kasahstani kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keenia takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 7xgspno82itfuu9wg63vb8jg6ll7y2w 0 714514 7170318 7148074 2026-06-10T18:04:25Z Sjur 66496 7170318 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ben Johnson | pilt = Ben Johnson 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ben Johnson (2017) | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1961|12|30}} | sünnikoht = [[Falmouth (Jamaica)|Falmouth]], [[Jamaica]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = 75 kg | spordiklubi = Scarborough Optimists | treener = [[Charlie Francis]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#100 meetri jooks|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1985 Pariis]]|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri jooks|60 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Hea Tahte mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Hea Tahte mängud|1986 Moskva]]|100 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|100 m}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Hõbemedal|[[1983. aasta suveuniversiaad|1983 Edmonton]]|4 × 100 m teatejooks}} }} '''Benjamin Sinclair Johnson Jr.''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1961]]) on [[Kanada]] sprinter. Benjamin Johnson sündis [[Falmouth, Jamaica|Falmouthis]] Jamaical ning emigreerus 1976. aastal Kanadasse. Ta kasvas üles [[Toronto]]s ning elas hiljem [[Scarborough (Ontario)|Scarborough’]] eeslinnas. Johnson kohtus treener [[Charlie Francis]]ega ning liitus Scarborough Optimistsi kergejõustikuklubiga. Francis oli endine Kanada meister 100 meetri jooksus ning kuulus Kanada koondisse [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el [[München]]is. Johnsoni esimene rahvusvaheline edu saabus [[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Brisbane]]’is, kus ta võitis kaks hõbemedalit. 100 meetri jooksus jäi ta ajaga 10,05 alla šotlasele [[Allan Wells]]ile ning kuulus Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonda, mis saavutas Nigeeria järel teise koha. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es jõudis Johnson 100 meetri jooksu finaali ning võitis ajaga 10,22 [[Carl Lewis]]e ja [[Sam Graddy]] järel pronksmedali. Samuti võitis ta pronksi Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonna koosseisus. 1984. aasta hooaja lõpus püstitas ta [[Zürich]]is Kanada rekordi ajaga 10,12. 1985. aastal alistas Johnson pärast kaheksat järjestikust kaotust esimest korda Carl Lewise. [[1986. aasta Hea Tahte mängud]]el jooksis ta 100 meetrit ajaga 9,95 ning võitis taas Lewise ees. Samal aastal püstitas ta 60 meetri jooksu maailmarekordi ajaga 6,50. [[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Edinburgh]]is võitis ta 100 meetri jooksu ning aitas Kanada teatemeeskonna kuldmedalile. [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s saavutas alistas ta taas Carl Lewise ja püstitas uue maailmarekordi ajaga 9,83. Pärast Rooma maailmameistrivõistlusi sai Johnsonist rahvusvaheline sporditäht ning ta teenis märkimisväärseid summasid sponsorlepingutega<ref name="adriansprints">{{Cite web |title=Interesting Facts about Ben Johnson (Sprinter) |url=http://www.adriansprints.com/2011/06/interesting-facts-about-ben-johnson.html |date=2011-06-07 |access-date=4 May 2026 |website=adriansprints.com |first=Jad |last=Adrian }}</ref>. Ta pälvis Kanada aasta sportlase auhinna Lou Marsh Trophy ning nimetati 1987. aasta [[Associated Press]]i aasta meessportlaseks<ref name="wxyzap">{{Cite web |title=Here's a list of every AP male athlete of the year winner since 1931 |url=https://www.wxyz.com/sports/heres-a-list-of-every-ap-male-athlete-of-the-year-winner-since-1931 |date=2019-12-27 |access-date=4 May 2026 |website=WXYZ 7 News Detroit |language=en }}</ref>. Samal ajal süvenes tema ja Carl Lewise rivaalitsemine, kuna Lewis vihjas avalikult, et Johnsoni edu taga võivad olla keelatud ained<ref name="times">{{Cite news |title=Ambition, naivety and tantalising prospect of inheriting the world |url=https://www.thetimes.com/article/ambition-naivety-and-tantalising-prospect-of-inheriting-the-world-32v6h0c5lzd |date=2003-09-22 |access-date=4 May 2026 |newspaper=The Times |first=Owen |last=Slot }}</ref>. 1988. aastal tabas Johnsonit mitu vigastust, kuid ta jätkas ettevalmistusi [[1988. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Soul]]is. 24. septembril 1988 võitis ta meeste 100 meetri jooksu finaali ning püstitas maailmarekordi ajaga 9,79. Temast sai esimene Kanada sprinter pärast [[Percy Williams]]it, kes võitis olümpiamängudel 100 meetri jooksu. Kolm päeva hiljem teatati aga, et Johnsoni dopinguproov sisaldas keelatud ainet [[stanozolol]]i. Ta diskvalifitseeriti ning temalt võeti nii olümpiakuld kui ka maailmarekord<ref name="siloser">{{Cite magazine |title=The Loser |url=https://vault.si.com/vault/1988/10/03/the-loser |date=1988-10-03 |access-date=4 May 2026 |magazine=Sports Illustrated |first1=William Oscar |last1=Johnson |first2=Kenny |last2=Moore }}</ref>. Hiljem tunnistas Johnson steroidide kasutamist ka 1987. aasta maailmarekordi püstitamisel<ref name="cnn1988">{{Cite news |title=Hero or villain? Ben Johnson and the dirtiest race in history |url=https://edition.cnn.com/2012/07/23/sport/olympics-2012-ben-johnson-seoul-1988-dirtiest-race/index.html |access-date=4 May 2026 |agency=CNN }}</ref>. Juhtum tõi kaasa ulatusliku rahvusvahelise skandaali ning 1988. aasta olümpia 100 meetri finaali on nimetatud ka „ajaloo räpaseimaks jooksuks“<ref name="eurosport1988">{{Cite web |title=Why the Men's 1988 100m Olympic Final Has Serious Competition for 'Dirtiest Race in History' Tag |url=https://www.eurosport.com/athletics/london-1500-stakes-claim-as-dirtiest-race_sto5693335/story.shtml |date=2016-07-21 |access-date=4 May 2026 |website=Eurosport }}</ref><ref name="sportsintegrity">{{Cite web |title=The dirtiest race in history? |url=https://www.sportsintegrityinitiative.com/the-dirtiest-race-in-history/ |date=2016-03-07 |access-date=4 May 2026 |website=Sports Integrity Initiative |first=Isabelle |last=Westbury }}</ref>. Pärast olümpiat moodustati Kanadas komisjon, mis uuris dopingukasutust tippspordis. Johnson tunnistas uurimise käigus, et oli tarvitanud steroide alates 1981. aastast. Tema treener Charlie Francis väitis, et keelatud ainete kasutamine oli tollases tippsprindis laialt levinud.<ref name="speedtrap">{{Cite book |title=Speed Trap |url=https://archive.org/details/speedtrapinsideb00fran |year=1991 |publisher=St. Martins Press |isbn=0-312-04877-7 |first=Charlie |last=Francis |url-access=registration }}</ref> Pärast võistluskeelu lõppu üritas Johnson 1991. aastal sporti naasta ning pääses ka Kanada koondisse [[1992. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Barcelona]]s, kuid ei jõudnud 100 meetri jooksu finaali. 1993. aastal andis ta taas positiivse dopinguproovi ning [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] määras talle eluaegse võistluskeelu. 1990. aastate lõpus töötas Johnson lühikest aega [[Liibüa]] juhi [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] poja [[Al-Saadi Gaddafi]] personaaltreenerina. Ta tegutses ka [[Argentina]] jalgpalluri [[Diego Maradona]] treenerina ning osales heategevusüritustel<ref name="maradonarehab">{{Cite news |title=Maradona To Undergo Rehab |url=https://www.cbsnews.com/news/maradona-to-undergo-rehab/ |date=2009-02-11 |access-date=4 May 2026 |newspaper=CBS News }}</ref>. 2010. aastal avaldas Johnson autobiograafia „Seoul to Soul“<ref name="ewingrivalry">{{Cite news |title=Johnson and spiritual guru recount rivalry's ancient roots |url=https://www.thestar.com/sports/olympics/article/900909--johnson-and-spiritual-guru-recount-rivalry-s-ancient-roots?bn=1 |date=2010-12-02 |access-date=4 May 2026 |newspaper=Canadian Press |first=Lori |last=Ewing }}</ref>. Ta elab [[Markham (Ontario)|Markhamis]]<ref name="subbanjohnson">{{Cite news |title=Subban training with Ben Johnson |url=https://www.tsn.ca/talent/subban-training-with-ben-johnson-1.338428 |date=2015-07-30 |access-date=4 May 2026 |newspaper=TSN }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA: Johnson, Ben}} [[Kategooria:Kanada sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Doping]] 1mzhbs4d0uusm7s3xsifensnqa3auiz 0 714725 7170752 7150689 2026-06-11T10:39:56Z Sjur 66496 7170752 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Yomif Kejelcha | pilt = Yomif Kejelcha 2023 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Yomif Kejelcha [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta MM-il]] | riik = Etioopia | sünniaeg = {{süv|1997|08|01}} | sünnikoht = [[Shoa]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1.85 m | kaal = 58 kg | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetri jooks|10 000 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetri jooks|10 000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016 Portland]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetri jooks|3000 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetri jooks|3000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2014 Eugene]]|5000 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Donetsk]]|3000 m jooks}} }} '''Yomif Kejelcha Atomsa''' ([[amhara keel]]es ዮሚፍ ቀጄልቻ; sündinud [[1. august]]il [[1997]] [[Shoa]]s) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]]. Ta tuli [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Portland]]is [[Ryan Hill]]i ja [[Augustine Kiprono Choge]] ees 3000 meetri jooksu sisemaailmameistriks. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta taas kuldmedali, edestades finaalis [[Selemon Barega]]t ja [[Bethwell Birgen]]i. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta 10 000 meetri jooksus [[Joshua Cheptegei]] järel hõbemedali isikliku rekordiga 26.49,34. 2024. aastal jooksis ta [[Oslo]] [[Teemantliiga]] etapil 5000 meetri jooksus kõigi aegade neljanda aja 12.38,95. Sügisel toimunud [[Valencia]] poolmaratonil püstitas ta [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] '''57.30'''. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta 10 000 meetri jooksus hõbemedali [[Jimmy Gressier]]' järel. 2026. aastal tegi ta [[Londoni maraton]]il oma maratonidebüüdi, kui lõpetas ajaga 1:59.41 teisena. Ta oli võitja [[Sabastian Sawe]] järel teine mees, kes on jooksnud maratoni ametlikes tingimustes alla kahe tunni. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.23,64''' || [[17. september]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Eugene]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.38,95''' || [[30. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''26.31,01''' || [[14. juuni]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Nerja]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''57.30''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[27. oktoober]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''1:59.41''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[26. aprill]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.31,25''' || [[3. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.47,01''' <span style="color: " class="explain" title="Aafrika rekord">AR</span> || [[3. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.57,74''' || [[28. veebruar]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Metz]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.38,67''' || [[3. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Karlsruhe]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] tpk1s4iqntragylow4q2hbswc9s8tdk 0 715281 7170307 7156688 2026-06-10T18:00:23Z Sjur 66496 7170307 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Rafał Omelko | pilt = Rafal Omelko (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Rafał Omelko (2017) | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1989|01|18}} | sünnikoht = [[Wrocław]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,95 m | kaal = 82 kg | spordiklubi = AZS AWF Wrocław | treener = Marek Rożej<br>Jacek Skrzypiński | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017 Belgrad]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017 Belgrad]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta suveuniversiaad|2015 Gwangju]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta suveuniversiaad|2017 Taipei]]|400 m}} }} '''Rafał Konrad Omelko''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1989]] [[Wroclaw]]is) on [[Poola]] sprinter. Tema põhiala oli [[400 meetri jooks]]. Ta püstitas [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is koos [[Karol Zalewski]], [[Jakub Krzewina]] ja [[Łukasz Krawczuk]]iga 4 × 400 m teatejooksu [[Kergejõustiku maailmarekordid|sisemaailmarekordi]] 3.01,77 ja võitis kuldmedali. Ta lõpetas sportlaskarjääri 2021. aastal.<ref name="omelko">{{Cite web |title=Lekkoatletyka. Rafał Omelko zakończył karierę |url=https://sport.tvp.pl/53281824/lekkoatletyka-rafal-omelko-zakonczyl-kariere/amp |date=2021-04-13 |access-date=4 May 2026 |website=sport.tvp.pl |language=pl |author=Michał Chmielewski }}</ref> ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,53''' || [[1. august]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Jelenia Góra]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,96''' || [[20. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''32,23''' || [[28. juuni]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''45,14''' || [[7. juuli]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''50,26''' || [[6. september]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,14''' || [[19. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''32,73''' || [[14. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,08''' || [[4. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Omelko, Rafał}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] oaiw8v8pvg77ncy1vj1iu095gd39l9b 2 715447 7170439 7169142 2026-06-10T20:13:34Z ~2026-33970-17 231225 7170439 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell ('''ingl.k. [[:en:Biscuit_joiner|''Biscuit joiner'']]''')''' on puidutöös kasutatav liiteviis, mille puhul kaks detaili ühendatakse ovaalse kujuga puidust lamelli abil.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.</ref> Lamell paigutatakse mõlema detaili freesitud pesasse ning liimitakse, mille tulemusel tekib ühendus. Liideslamellid valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust ning liideslaamell-liidet kasutatakse peamiselt [[Mööblitööstus|mööblitööstuses]] detailide joondamiseks ja liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liite loomiseks [[Freesimine|freesitakse]] mõlemasse ühendatavasse detaili lamellfreesiga vastava suurusega pesad. Liideslamell paigutatakse liimiga pesadesse ning detailid surutakse kokku. Nende oluliseks eripäraks on võime puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul paisuda. Paisumine suurendab detailidevahelist kontaktpinda, mis omakorda parandab liite tugevust ja tagab tiheda ühenduse. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub eelkõige kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.</ref> ühendatava materjali tihedusest ning kasutatavate lamellide arvust ja suurusest. Liideslamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell-liide üldiselt nõrgem painde- ja tõmbekoormuse suhtes, kuid sobib väga hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamelli peamiseks eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti võimaldab see detailide täpset joondamist, kuna ühendust on võimalik enne liimi kuivamist piki soont teatud määral nihutada. Nende omaduste tõttu kasutatakse liideslamelli laialdaselt just plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF]]-i ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]] omavahelisel ühendamisel mööbli tootmisel. == Viited == <references /> mfd0gnvybwpjy3lbd9t86xp7m4semhz 7170443 7170439 2026-06-10T20:16:23Z ~2026-33970-17 231225 /* Tööpõhimõte ja materjalid */ 7170443 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell ('''ingl.k. [[:en:Biscuit_joiner|''Biscuit joiner'']]''')''' on puidutöös kasutatav liiteviis, mille puhul kaks detaili ühendatakse ovaalse kujuga puidust lamelli abil.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.</ref> Lamell paigutatakse mõlema detaili freesitud pesasse ning liimitakse, mille tulemusel tekib ühendus. Liideslamellid valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust ning liideslaamell-liidet kasutatakse peamiselt [[Mööblitööstus|mööblitööstuses]] detailide joondamiseks ja liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liite loomiseks [[Freesimine|freesitakse]] mõlemasse ühendatavasse detaili lamellfreesiga vastava suurusega pesad. Liideslamell paigutatakse liimiga pesadesse ning detailid surutakse kokku. Liideslamellile on iseloomulik, et see paisub puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul. Paisumine suurendab detailidevahelist kontaktpinda, mis omakorda parandab liite tugevust ja tagab tiheda ühenduse. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub eelkõige kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.</ref> ühendatava materjali tihedusest ning kasutatavate lamellide arvust ja suurusest. Liideslamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell-liide üldiselt nõrgem painde- ja tõmbekoormuse suhtes, kuid sobib väga hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamelli peamiseks eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti võimaldab see detailide täpset joondamist, kuna ühendust on võimalik enne liimi kuivamist piki soont teatud määral nihutada. Nende omaduste tõttu kasutatakse liideslamelli laialdaselt just plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF]]-i ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]] omavahelisel ühendamisel mööbli tootmisel. == Viited == <references /> rz7q54ucitxijcghez6kq5jz3bvftwt 0 715716 7170726 7162211 2026-06-11T10:34:18Z Sjur 66496 7170726 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Elvan Abeylegesse | pilt = Elvan Abeylegesse 2010 European Team Championships.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Elvan Abeylegesse (2010) | riik = Türgi | sünniaeg = {{süv|1982|09|11}} | sünnikoht = [[Addis Abeba]], [[Etioopia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,59 m | kaal = 40 kg | spordiklubi = Enkaspor | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m_2|10 000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m_2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m_2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2003 Bydgoszcz]]|5000 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001 Grosseto]]|3000 m}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001 Grosseto]]|5000 m}} }} '''Elvan Abeylegesse''' (sünninimega '''Hewan Abeye''', [[amhara keel]]es አልቫን አበይለገሠ; sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1982]] [[Addis Abeba]]s) on [[Etioopia]] päritolu [[Türgi]] [[pikamaajooks]]ja. Abeylegesse sündis Etioopias ja alustas seal oma jooksjakarjääri. 1999. aastal otsustas ta kolida Türki, abiellus Türgi kodanikuga ja vahetas nime. Alates 2000. aastast on ta esindanud Türgit. [[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlustel]] [[Grosseto]]s võitis ta 18-aastasena kuldmedali 3000 meetri ja 5000 meetri jooksus, püstitades mõlemal alal ka Türgi rekordi. 2004. aastal jooksis ta [[Oslo]]s [[Bisletti mängud]]el 5000 meetri jooksu maailmarekordi 14.25,68, ületades 1997. aastast hiinlannale [[Jiang Bo]]le kuulunud varasema rekordi enam kui kolme sekundiga. Sellega sai temast esimene Türgi kergejõustiklane, kes on püstitanud [[Kergejõustiku maailmarekordid|kergejõustiku maailmarekordi]]. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is võitis ta 5000 meetri jooksus [[Marta Domínguez]]e ja [[Lilija Šobuhhova]] järel pronksmedali. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s võitis ta kuldmedali nii 10 000 meetri jooksus kui ka 5000 meetri jooksus. == Doping == 2015. aastal avastati Abeylegesse [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlustel]] antud dopinguproovist keelatud ainete kasutamise jälgi.<ref name="postimees">[https://sport.postimees.ee/3293327/kergejoustiku-dopinguskandaal-paisub-porus-endine-maailmarekordiomanik "Kergejõustiku dopinguskandaal paisub: põrus endine maailmarekordiomanik"] postimees.ee. 13. august 2015. Vaadatud 27.05.2026</ref> Tema tulemused 2007. aasta augustist kuni 2009. aasta augustini tühistati ja ta jäi ilma nii 2007. aastal võidetud 10 000 meetri jooksu maailmameistrivõistluste hõbemedalist kui ka kahest [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el võidetud hõbemedalist. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.58,28''' || [[30. mai]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.33,83''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. juuni]] [[2003]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.31,94''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[30. august]] [[2002]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.24,68''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[11. juuni]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bergen]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''30.21,67''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[15. aprill]] [[2006]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Antalya]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:07.07''' || [[19. veebruar]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Ras Al Khaimah]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:29.30''' || [[17. november]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == 2010. aastal pälvis ta [[Pierre de Coubertin]]i nimelise ausa mängu auhinna. Ta oli [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] enne 10 000 meetri jooksu finaali laenanud oma jooksujalanõud konkurendile [[Meselech Melkamu]]le, kes oli enda võistlusjalatsid maha unustanud. Melkamu võitis hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Abeylegesse, Elvan}} [[Kategooria:Türgi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] m9kxmfk3jmhjcd22ezu4ik9op8i95sx 0 715754 7170383 7163089 2026-06-10T18:57:32Z IvarGl 201039 7170383 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Orasheinasilmik | pilt = Pararge aegeria - geograph.org.uk - 1480522.jpg | pildi_seletus = [[Orasheinasilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Orasheinasilmik''' ''Pararge'' | perekonna_autor = [[Hübner]], [[1819]] }}'''Orasheinasilmik''' (''Pararge'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Perekonda kuulub kolm lääne-palearktilist liiki. Kolmest on ainult üks Euroopas laialt levinud. Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, nukud on rippnukud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=207}}</ref> == Liigid == * ''Pararge aegeria'' (Linnaeus, 1758) - [[orasheinasilmik]] * ''Pararge xiphia'' (Fabricius, 1775) * ''Pararge xiphoides'' (Staudinger, 1871) == Eesti liigid == * ''Pararge aegeria'' (Linnaeus, 1758) - [[orasheinasilmik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] 0j0wvb6c8qett7g650mbmynsut4ebzg 0 715805 7170596 7166970 2026-06-11T08:22:26Z Kuriuss 38125 7170596 wikitext text/x-wiki '''Jahikeeld''' on õiguslikult kehtestatud periood või olukord, mil [[jahiuluk]]ite [[küttimine]] on täielikult või osaliselt keelatud. Jahikeeld reguleerib [[Liik (bioloogia)|liikide]] kaitset ja arvukust, sigimisperioodi rahu ning avalikku ohutust. Jahikeelu mõju on märkimisväärne liikide taastumisele.{{lisa viide}} ==Jahipidamispiirangud Eestis== [[Eesti]]s reguleerib jahipidamist jahiseadus (JahiS), mis määrab piirangud piirkonna, [[maaomand]]i ja kasutatavate meetodite järgi. Jahipidamine on keelatud [[tiheasustusala]]del, puhke- ja virgestusaladel ning [[kaitseala]] vööndites, kus see on [[õigusakt]]ide keelatud. Maaomanikul on õigus oma maal [[Väikeulukid|väikeuluki]] jahti korraldada, seada tingimusi või jahipidamine täielikult keelata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ruus |eesnimi=Rain |kuupäev=2013-10-23 |pealkiri=Eesti Erametsaliit: jahikeelu asemel saab omanik küttimiseks tingimusi seada |url=https://www.eramets.ee/metsandusuudised/eesti_erametsaliit-_jahikeelu_asemel_saab_omanik_kuttimiseks_tingimusi_seada_/ |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}</ref> Keelatud on inimestele ohtlikud või elupaiku kahjustavad jahiviisid, samuti sellised vahendid nagu [[lõhkelaeng]]ud, [[mürk]], elekter, linnuliim, silmused, võrgud, gaas ja suits ning uluki tagaajamine või laskmine mootorsõidukist või õhusõidukilt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jahindus – elatis, meelelahutus ja arvukuse reguleerija {{!}} loodusveeb |url=https://loodusveeb.ee/et/themes/jahindus-ja-elurikkus/jahindus-elatis-meelelahutus-ja-arvukuse-reguleerija |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260221035538/https://loodusveeb.ee/et/themes/jahindus-ja-elurikkus/jahindus-elatis-meelelahutus-ja-arvukuse-reguleerija |arhiivimisaeg=2026-02-21 |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=www.loodusveeb.ee |keel=et}}</ref> ==Karistused ja nende rakendamine== Riiklikku järelevalvet jahikeelu ajal teostab Eestis [[Keskkonnaamet]]. Eesti jahiseaduse 8. peatüki kohaselt karistatakse ebaseadusliku jahipidamise eest trahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jahiseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129052025002 |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Näiteks [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] "Hunting act 2004" keelustas enamiku jahiulukite küttimise koertega. Kaitse alla kuuluvad peamiselt rebased, hirved, jänesed, naaritsad ja jahilinnud. Erandina on koerte kasutamine lubatud kariloomade ning põllumajanduse kaitseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-08-25 |pealkiri=The Hunting Act 2004 |url=https://www.huntingact.org/ |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=www.huntingact.org |keel=en-GB}}</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Jahindus]] geovyjo40a2qmz3863klayue234l39u 7170597 7170596 2026-06-11T08:24:39Z Kuriuss 38125 7170597 wikitext text/x-wiki '''Jahikeeld''' on õiguslikult kehtestatud periood või olukord, mil [[jahiuluk]]ite [[küttimine]] on täielikult või osaliselt keelatud. Jahikeeld reguleerib [[Liik (bioloogia)|liikide]] kaitset ja arvukust, sigimisperioodi rahu ning avalikku ohutust. Jahikeelu mõju on märkimisväärne liikide taastumisele.{{lisa viide}} ==Jahipidamispiirangud Eestis== [[Eesti]]s reguleerib jahipidamist jahiseadus (JahiS), mis määrab piirangud piirkonna, [[maaomand]]i ja kasutatavate meetodite järgi. Jahipidamine on keelatud [[tiheasustusala]]del, puhke- ja virgestusaladel ning [[kaitseala]] vööndites, kus see on [[õigusakt]]ide keelatud. Maaomanikul on õigus oma maal [[Väikeulukid|väikeuluki]] jahti korraldada, seada tingimusi või jahipidamine täielikult keelata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ruus |eesnimi=Rain |kuupäev=2013-10-23 |pealkiri=Eesti Erametsaliit: jahikeelu asemel saab omanik küttimiseks tingimusi seada |url=https://www.eramets.ee/metsandusuudised/eesti_erametsaliit-_jahikeelu_asemel_saab_omanik_kuttimiseks_tingimusi_seada_/ |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}</ref> Keelatud on inimestele ohtlikud või elupaiku kahjustavad jahiviisid, samuti sellised vahendid nagu [[lõhkelaeng]]ud, [[mürk]], elekter, linnuliim, silmused, võrgud, gaas ja suits ning uluki tagaajamine või laskmine mootorsõidukist või õhusõidukilt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jahindus – elatis, meelelahutus ja arvukuse reguleerija {{!}} loodusveeb |url=https://loodusveeb.ee/et/themes/jahindus-ja-elurikkus/jahindus-elatis-meelelahutus-ja-arvukuse-reguleerija |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260221035538/https://loodusveeb.ee/et/themes/jahindus-ja-elurikkus/jahindus-elatis-meelelahutus-ja-arvukuse-reguleerija |arhiivimisaeg=2026-02-21 |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=www.loodusveeb.ee |keel=et}}</ref> ==Karistused ja nende rakendamine== Riiklikku järelevalvet jahikeelu ajal teostab Eestis [[Keskkonnaamet]]. Eesti jahiseaduse 8. peatüki kohaselt karistatakse ebaseadusliku jahipidamise eest trahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jahiseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129052025002 |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> ==Näiteid mujalt maailmas== Näiteks [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] "Hunting act 2004" keelustas enamiku jahiulukite küttimise koertega. Kaitse alla kuuluvad peamiselt rebased, hirved, jänesed, naaritsad ja jahilinnud. Erandina on koerte kasutamine lubatud kariloomade ning põllumajanduse kaitseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-08-25 |pealkiri=The Hunting Act 2004 |url=https://www.huntingact.org/ |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=www.huntingact.org |keel=en-GB}}</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Jahindus]] 57wtj4m9qe7awlyvxrfcjjwl3xosp7r 0 716280 7170718 7169976 2026-06-11T10:32:29Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Johnny "Hammond" Smith]] pealkirja [[Johnny "Hammond" Smith]] alla: Lõpetatud 7169976 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Johnny "Hammond" Smith | sünninimi = John Robert Smith | alias = Johnny Hammond | sünniaeg = 16. detsember 1933 | sünnikoht = [[Louisville]], [[Kentucky]], U.S. | surmaaeg = 4. juuni 1997 | surmakoht = [[Victorville]], [[California]], U.S. | stiil = [[Hard bop]], [[Soul jazz]] | amet = Muusik | pill = [[Orel]] }} '''John Robert "Johnny Hammond" Smith''' (16. detsember 1933 – 4. juuni 1997) oli Ameerika ''soul''-džässi ja ''hard bop''i [[organist]]. Ta sündis Kentucky osariigis Louisville'is. Smith oli tuntud [[Hammondi orel|Hammond B-3]] oreli mängija, mille tõttu sai ta endale hüüdnime "Hammond", mis aitas vältida segiajamist džässkitarristi Johnny Smithiga. Siiski võidi teda mõnikord segi ajada teise Hammondi suurkuju Jimmy Smithiga. == Biograafia == Enne oma ansambli loomist mängis Smith koos Paul Williamsi ja Chris Columboga. Tema bändis osalesid lauljad Etta Jones, Byrdie Green, saksofonistid Houston Person, Earl Edwards, kitarristid Eddie McFadden, Floyd Smith, James Clark ja vibrafroni mängija Freddie McCoy. Tema karjäär sai alguse laulja Nancy Wilsoni saatejuhina. Üks tema viimaseid saavutusi oli samuti koos Nancy Wilsoniga. Ta kirjutas laulu "Quiet Fire" tema 1988. aastal ilmunud albumile ''"''Nancy Now!". Pärast kümneaastast koostööd Prestige Recordsiga 1960. aastatel, mille ajal ilmus mitu albumit, sõlmis ta 1971. aastal lepingu Creed Taylori tunnustatud [[Džäss|džässiplaadifirma]] CTI Records soul/R&B mõjutustega Kudu plaadifirmaga. Tema esimene Taylori album "Breakout" valiti samal aastal Kudu käivitamiseks. Albumil oli kõrvalmängija Grover Washington Jr. enne kui ta alustas oma eduka karjääri sooloartistina. Seejärel ilmus veel kolm albumit, kus Taylor oli Kudu liige, kusjuures Johnny otsustas maha jätta oma nime "Smith" ning hakkas iseennast nimetama "Johnny Hammondiks".<ref>{{Cite web|url=https://concord.com/artist/johnny-hammond-smith/|title=Johnny Hammond - Concord|website=concord.com|access-date=2024-02-24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Myers|first=Marc|url=https://www.jazzwax.com/2017/08/mrs-johnny-hammond-smith.html|title=Mrs. Johnny "Hammond" Smith}}</ref> Tema stiil muutus aina [[Funk|''funky''lisemaks]], kohandudes muusikas toimuvate stiilimuutustega. See viis kahe populaarse albumi tekkeni, mida tehti koos Mizell Brothersiga: "Gambler's Life" (1974), mis ilmus CTI haru Salvationi alt, seejärel "Gears" (1975), mis ilmus pärast tema liitumist teise džässi plaadifirmaga Milestone Records. Lisaks oma tuntud instrumendile hakkas ta kasutama elektrilisi ja akustilisi klavereid, alustades ''"''Gambler's Life'ist". Hammondi lugu "Shifting Gears" oli ''breakbeat''i kogumikul "Ultimate Breaks and Beats" ja see oli ka 2006. aasta [[Videomäng|videomängu]] "Driver: Parallel Lines" [[Heliriba|heliribal]].<ref>{{Cite AV media|url=https://www.imdb.com/title/tt0795374/soundtrack/|title=Driver: Parallel Lines (Video Game 2006) - Soundtracks - IMDb|language=en-US|access-date=2026-03-10}}</ref> Tema laulu "Conquistadores Chocolates" kaverdas BadBadNotGood ja see oli kaasas [[Rockstar Games|Rockstar Gamesi]] loodud "Grand Theft Auto Online: The Cayo Perico Heisti" uuenduses. Alates jaanuarist 1987 õpetas Smith mitu aastat ka Cal Poly Pomona muusikaosakonnas. Ta suri 63-aastaselt vähki Californias Victorville'is.<ref>{{Cite web|url=https://johnnyhammondsmith.com/?page_id=55|title=Bio|website=JohnnyHammondSmith.com|access-date=October 7, 2022}}</ref> == Diskograafia == === Bändijuhina === * "Have You Heard" (Arrow ALP-1200, 1958) * "Imagination" (Warwick W-2003, 1959) * ''"''All Soul" (New Jazz NJ 8221, 1959) * "That Good Feelin'" (New Jazz NJ 8229, 1959; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1993. aastal) * "Talk That Talk" (New Jazz NJ 8241, 1960; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1993. aastal) - koos Oliver Nelsoniga * "Stimulatsioon" (Prestige PR 7203, 1961) - koos Freddie McCoyga * "Gettin' the Message" (Prestige PR 7217, 1960) - koos Lem Winchesteriga * "Johnny "Hammond" Cooks with Gator Tail" [ilmus ka nime all "Good 'Nuff"] (Prestige PR 7239, 1962) - koos Willis Jacksoniga * "Look Out!" (New Jazz NJ 8288, 1962) - koos Seldon Powelliga * "Black Coffee" [otseülekanne] (Riverside RS 9442, 1962) - koos Seldon Powelliga * "Mr. Wonderful" (Riverside RS 9466, 1963) - koos Houston Personiga * "Open House!" (Riverside RS 9482, 1963) - koos Thad Jonesi ja Seldon Powelliga * "A Little Taste" (Riverside RS 9496, 1963) - koos Virgil Jonesiga, Houston Person * "The Stinger" (Prestige PR 7408, 1965) - koos Houston Personi ja Floyd Smithiga * "Opus De Funk" (Prestige PR 7420, 1961 [väljalase 1966]) - koos Freddie McCoyga * "The Stinger Meets the Golden Thrush" (Prestige PR 7464, 1966) - koos Byrdie Greeniga * "Love Potion #9" (Prestige PR 7482, 1966) - koos Virgil Jonesiga * "Gettin' Up" [ilmus ka nime all "Ebb Tide"] (Prestige PR 7494, 1967) - koos Virgil Jonesiga, Houston Person * "Soul Flowers" (Prestige PR 7549, 1967) - koos Houston Personiga * "Dirty Grape" (Prestige PR 7564, 1968) - koos Houston Personiga * "Nasty!" (Prestige PR 7588, 1968) - koos Houston Personi, [[John Abercrombie]] ja Grady Tate'iga * "Soul Talk" (Prestige PR 7681, 1969) - koos Rusty Bryanti ja Bernard Purdiega * "Black Feeling!" (Prestige PR 7736, 1969) - koos Virgil Jonesi ja Rusty Bryantiga * "Here It 'Tis" (Prestige PR 10002, 1970) - koos Houston Personi ja Bernard Purdiega * "What's Going on" (Prestige PR 10015, 1971) - koos Grover Washington Jr.-ga. * "Breakout" (Kudu/ CTI KU-01, 1971; uuesti välja antud Epic/Legacy 2002. aastal) * "Wild Horses Rock Steady" (Kudu/CTI KU-04, 1971; uuesti välja antud Sony Masterworksi alt 2011. aastal) * "The Prophet" (Kudu/CTI KU-10, 1972) * "Higher Ground" (Kudu/CTI KU-16, 1973; CBS Associatedi poolt uuesti välja antud 1987. aastal) * "Gambler's Life" (Salvation/CTI SAL-702, 1974; uuesti välja antud Soul Brother [UK] Recordsi alt 2001. aastal) * "Gears" (Milestone M-9062, 1975; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1992. aastal) * "Forever Taurus" (Milestone M-9068, 1976; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1992. aastal) * "Storm Warning" (Milestone M-9076, 1977) * "Don't Let the System Get You" (Milestone M-9083, 1978) === LP/CD-kogumikud === * "The Best Of Johnny "Hammond" Smith" (Prestige PR 7705, 1969) * "The Best Of Johnny "Hammond" Smith For Lovers" (Prestige PR 7777, 1970) * "Talk That Talk" (Prestige, 1995) ("Talk That Talk" + "Gettin' The Message" kogumik) * "That Good Feelin'" (Prestige, 1996) ("All Soul" + "That Good Feelin'" kogumik) * "Legends of Acid Jazz: Johnny "Hammond" Smith" (Prestige, 1996) ("Soul Talk" + "Black Feeling!" kogumik) * "Black Coffee" (Milestone, 1997) ("Black Coffee" + "Mr. Wonderful" kogumik) * "Legends of Acid Jazz: Johnny "Hammond" Smith - Soul Flowers" (Prestige, 1999) ("Soul Flowers" + "Dirty Grape" kogumik) * "The Soulful Blues" (Prestige, 2000) ("Ebb Tide" ''+ "''Nasty!" kogumik) * "Open House" (Milestone, 2001) ("Open House!" + "A Little Taste" kogumik) * "Good 'Nuff" (Prestige, 2003) ("Cooks With Gator Tail" + "The Stinger") * "Opus De Funk"(Prestige, 2004) ("Stimulation" +"Opus De Funk" kogumik) === Taustamuusikuna === '''Koos Gene Ammonsiga''' * "Velvet Soul" (Prestige, 1960/1961/1962 [ilm. 1964]) * "Angel Eyes" (Prestige, 1960/1962 [väljalase 1965]) '''Koos Byrdie Greeniga''' * "The Golden Thrush Strikes at Midnight" (Prestige PR 7503, 1966) * "I Got It Bad (And That Ain't Good" (Prestige PR 7509, 1967) * "Sister Byrdie''"'' (Prestige PR 7574, 1968) '''Teistega koos''' * Billy Butler, "Night Life" (Prestige, 1971) * Chris Columbus, "Jazz: Re-Discovering Old Favorites" [ilmunud ka nime all "Summertime"] (Strand, 1962) * Oliver Nelson, "Taking Care of Business" (New Jazz, 1960) * Sylvia Syms, "For Once in My Life" (Prestige, 1967) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Surnud 1997]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] hlf5ne2oowgak9u8rbsqbsy1nddd8wi 0 716281 7170700 7168697 2026-06-11T10:28:04Z AljonaTamm 177174 Nimi boldis, eemaldasin tühja viite 7170700 wikitext text/x-wiki [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] '''Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski''' ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi all.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> == Karjäär == 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ|Alma-Atasse]] Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna elama. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd" /> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]]) alates 1944. aastast, saades 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd" /><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu|Kuntsevo kalmistule]]. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Кыз-Жибек" ("Kõz Žibek") (1934) ** "Жалбыр" ("Žalbõr") (1935) ** "Ер-Таргын" ("Er Torgyn", "Er-Targhin") (1936) ** "Айман-Шолпан" ("Aiman-Šolpan") (1938) ** "Золотое зерно" ("Zolotoe zerno" ehk "Kuldne tera")(1940) ** "Гвардия, вперед!" ("Valvurid, edasi!") (1942) ** "Амангельды" ("Amangeldõ") (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Дуда-рай" ("Duda-rai")(1953) ** "Наследники" ("Nasledniki" ehk "Pärijad") (1962) * 4 balletti ** "Guljandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Козы-Корпеш и Баян-Сулу" ("Kozõ-Korpeš ja Bajan-Sulu") (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazõ teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Одинокая берез" ("Üksildane kask") orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Желдірме. Памяти Байзакова" ("Želdirme. Pamjati Baizakova" ehk "Želdirme. Baizakova mälestused") rahvaorkestrile * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver)<ref name=":0" /> * "Scherzo", viiul ja klaver * Suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester ** "Elulaulud" häälele ja klaverile * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] 5xen77rad0xeoc36qtn32djeijoapar 7170701 7170700 2026-06-11T10:28:20Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Jevgeni Brusilovski]] pealkirja [[Jevgeni Brusilovski]] alla: Lõpetatud 7170700 wikitext text/x-wiki [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] '''Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski''' ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi all.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> == Karjäär == 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ|Alma-Atasse]] Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna elama. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd" /> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]]) alates 1944. aastast, saades 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd" /><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu|Kuntsevo kalmistule]]. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Кыз-Жибек" ("Kõz Žibek") (1934) ** "Жалбыр" ("Žalbõr") (1935) ** "Ер-Таргын" ("Er Torgyn", "Er-Targhin") (1936) ** "Айман-Шолпан" ("Aiman-Šolpan") (1938) ** "Золотое зерно" ("Zolotoe zerno" ehk "Kuldne tera")(1940) ** "Гвардия, вперед!" ("Valvurid, edasi!") (1942) ** "Амангельды" ("Amangeldõ") (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Дуда-рай" ("Duda-rai")(1953) ** "Наследники" ("Nasledniki" ehk "Pärijad") (1962) * 4 balletti ** "Guljandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Козы-Корпеш и Баян-Сулу" ("Kozõ-Korpeš ja Bajan-Sulu") (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazõ teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Одинокая берез" ("Üksildane kask") orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Желдірме. Памяти Байзакова" ("Želdirme. Pamjati Baizakova" ehk "Želdirme. Baizakova mälestused") rahvaorkestrile * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver)<ref name=":0" /> * "Scherzo", viiul ja klaver * Suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester ** "Elulaulud" häälele ja klaverile * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] 5xen77rad0xeoc36qtn32djeijoapar 0 716291 7170178 7170078 2026-06-10T12:51:56Z Hannesvalk 176021 /* 10. juuni */ 7170178 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] i6a3obp32886f83jqhmf6m1juvf6r24 7170249 7170178 2026-06-10T16:25:30Z Hannesvalk 176021 /* 9. juuni */ 7170249 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 5yw8psmipq9i4wgm9h51esfybjsc4pa 7170252 7170249 2026-06-10T16:32:20Z Hannesvalk 176021 /* 10. juuni */ 7170252 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] g0opq4kjelp1yikgfjo16mv7zq3pd22 0 716302 7170733 7169973 2026-06-11T10:35:51Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Sally Schmitt]] pealkirja [[Sally Schmitt]] alla: Lõpetatud 7169973 wikitext text/x-wiki '''Sally Schmitt''' (28. veebruar 1932 – 5. märts 2022) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] restoranipidaja, kes aitas käivitada [[California]] ''[[farm-to-table]]'' (toit talust lauale) liikumise.<ref name=":0">{{Cite web|last=independent|first=Associated Press The Associated Press is an|url=https://www.latimes.com/food/story/2022-03-13/french-laundry-restaurant-founder-sally-schmitt-dies-at-90-today|title=French Laundry restaurant founder Sally Schmitt dies at 90|website=Los Angeles Times|date=2022-03-13|access-date=2022-10-05|language=en-US|last2=City|first2=not-for-profit news cooperative headquartered in New York}}</ref> Ta oli The French Laundry algne peakokk ja kaasasutaja. == Biograafia == Sally Schmitt (sünninimi Sarah Elizabeth Kelsoe) sündis Roseville'is Californias. Ta kasvas üles talus ja õppis emalt süüa tegema.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}</ref> Sally õppis kodumajandust [[California Ülikool Davises|California Ülikoolis Davises]] ja lõpetas [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli Berkeleys]] 1952. aastal. Järgmisel aastal abiellus ta pankur Donald Schmittiga. Paaril oli koos viis last.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite news|last=Genzlinger|first=Neil|url=https://www.nytimes.com/2022/03/10/dining/sally-schmitt-dead.html|title=Sally Schmitt, Trend-Setting Restaurateur, Is Dead at 90|work=The New York Times|date=March 10, 2022}}</ref> 1967. aastal kolisid nad Yountville'i Californiasse, kus Don haldas Vintage 1870 kaubanduskeskust (tänapäeval V Marketplace).<ref name=":1" /><ref name="Donald Schmitt 1929-2017">{{Cite web|url=https://www.legacy.com/us/obituaries/sfgate/name/donald-schmitt-obituary?id=7248362|title=Donald Schmitt 1929-2017|website=Legacy.com|access-date=September 21, 2022}}</ref> Samal ajal kui Don kaubanduskeskust haldas, võttis Sally enda hoole alla Vintage Cafe'i, mis oli burgerikoht karastusjookide jaoturiga ja Napa Valley esimese ning ainsa espressomasinaga. Kolme aasta jooksul avas ta Vintage 1870 vabas nurgas restorani The Chutney Kitchen, kujundades oma köögi nii restorani tarbeks kui ka [[tšatni]] (India vürtsikas kaste) valmistamiseks, et seda klientidele müüa.<ref name=":1" /> Schmittid avasid restorani The French Laundry 7. veebruaril 1978.<ref name=":1" /> Restoran pakkus igal õhtul ühte ''prix fixe'' ehk kindla hinnaga õhtusööki ja restoranis oli iga päev erinev menüü. Oli võimalik valida kolme eelroa, supi, pearoa, juustuga salati ning kolme magustoidu vahel.<ref name=":1" /> Nii toit kui ka vein oli valmistatud kohalikust toorainest.<ref name=":0" /> Menüü pakkus maalähedast prantsuse toitu.<ref name=":3">{{Cite web|url=https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|title=Sally Schmitt, Original Chef at The French Laundry, Has Died at Age 90|website=SFist - San Francisco News, Restaurants, Events, & Sports|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221005145224/https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|archive-date=2022-10-05}}</ref> Endine [[San Francisco]] Chronicle'i kriitik Michael Bauer nimetas Sallyt "tõeliseks pioneeriks" mitte ainult sellepärast, et ta oli naiskokk meeste domineerivas maailmas, vaid ka seetõttu, et ta pakkus kogu California veinikaarti.<ref name=":3" /> Lauad broneeriti mitmeid kuid ette.<ref name=":0" /> Restoran oli nii populaarne, et isegi kulinaaria suurkujud nagu Julia Child ja Jeremiah Tower said laua ainult tutvuste kaudu.<ref name=":3" /> Paar müüs restorani 1994. aastal peakokk Thomas Kellerile. Keller jättis Schmitti restorani nime alles ja jätkas Sally traditsiooni kutsuda pärast sööki külalisi kööki. Samuti avaldab ta Sallyle igal aastal austust, pakkudes ühte tema ''prix fixe'' menüüdest.<ref name=":4">{{Cite web|last=Press|first=Associated|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/style/sally-schmitt-dead-founder-the-french-laundry-restaurant-1235110183/|title=Sally Schmitt, Founder of Iconic Restaurant French Laundry, Dies at 90|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=March 13, 2022}}</ref> Keller tähistab ka The French Laundry sünnipäeva 9. veebruaril – päeval, mil Schmittid restorani esmakordselt avasid, mitte mil Keller restorani üle võttis.<ref>{{Cite web|last=Ngo|first=Hope|url=https://www.tastingtable.com/796107/french-laundry-founder-and-chef-sally-schmitt-has-died/|title=French Laundry Founder And Chef Sally Schmitt Has Died - Tasting Table|website=TastingTable.com|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en-US}}</ref> Hiljem aitasid Schmittid koos oma tütre Karen Batesiga Californias Philos õunafarmi (The Apple Farm) pidada.<ref name=":1" /> Ka lapselaps Perry Hoffman töötas Apple Farmis ning on nüüd Michelini tärniga kokk.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web|last=Fort|first=Ellen|url=https://sf.eater.com/2019/4/18/18485477/perry-hoffman-chef-shed-restaurant-boonville-hotel-mendocino|title=SHED's Perry Hoffman Returns to Mendocino Roots at Boonville Hotel|website=Eater SF|date=2019-04-18|access-date=2022-10-05|language=en}}</ref> Don Schmitt suri 2017. aastal.<ref name=":4" /> Sally Schmitt suri 90-aastaselt 5. märtsil 2022. aastal.<ref name=":2" /><ref name=":4" /> Tema kokaraamat "Six California Kitchens" ilmus postuumselt 2022. aasta aprillis.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://sixcaliforniakitchens.com/ Six California Kitchens] * [https://www.youtube.com/watch?v=O5d1Cclk5QA "I Sold the French Laundry. Then It Became "The Best Restaurant in the World". ''New York Timesi'' arvamusdokumendid.] [[Kategooria:Surnud 2022]] [[Kategooria:Sündinud 1930. aastatel]] e7pf8f2cbz7ikpbq646kkgd4d2zuvft 7170736 7170733 2026-06-11T10:36:33Z AljonaTamm 177174 Lisasin lingi 7170736 wikitext text/x-wiki '''Sally Schmitt''' (28. veebruar 1932 – 5. märts 2022) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] restoranipidaja, kes aitas käivitada [[California]] ''[[farm-to-table]]'' (toit talust lauale) liikumise.<ref name=":0">{{Cite web|last=independent|first=Associated Press The Associated Press is an|url=https://www.latimes.com/food/story/2022-03-13/french-laundry-restaurant-founder-sally-schmitt-dies-at-90-today|title=French Laundry restaurant founder Sally Schmitt dies at 90|website=Los Angeles Times|date=2022-03-13|access-date=2022-10-05|language=en-US|last2=City|first2=not-for-profit news cooperative headquartered in New York}}</ref> Ta oli The French Laundry algne peakokk ja kaasasutaja. == Biograafia == Sally Schmitt (sünninimi Sarah Elizabeth Kelsoe) sündis Roseville'is Californias. Ta kasvas üles talus ja õppis emalt süüa tegema.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.pressdemocrat.com/article/news/all-that-mattered-farm-to-table-pioneer-founder-of-the-french-laundry-i/|title=Sally Schmitt, farm-to-table pioneer, founder of The French Laundry in Yountville, leaves culinary legacy|website=Santa Rosa Press Democrat|date=2022-03-12|access-date=2022-10-05|language=en-US}}</ref> Sally õppis kodumajandust [[California Ülikool Davises|California Ülikoolis Davises]] ja lõpetas [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli Berkeleys]] 1952. aastal. Järgmisel aastal abiellus ta pankur Donald Schmittiga. Paaril oli koos viis last.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite news|last=Genzlinger|first=Neil|url=https://www.nytimes.com/2022/03/10/dining/sally-schmitt-dead.html|title=Sally Schmitt, Trend-Setting Restaurateur, Is Dead at 90|work=The New York Times|date=March 10, 2022}}</ref> 1967. aastal kolisid nad Yountville'i Californiasse, kus Don haldas Vintage 1870 kaubanduskeskust (tänapäeval V Marketplace).<ref name=":1" /><ref name="Donald Schmitt 1929-2017">{{Cite web|url=https://www.legacy.com/us/obituaries/sfgate/name/donald-schmitt-obituary?id=7248362|title=Donald Schmitt 1929-2017|website=Legacy.com|access-date=September 21, 2022}}</ref> Samal ajal kui Don kaubanduskeskust haldas, võttis Sally enda hoole alla Vintage Cafe'i, mis oli burgerikoht karastusjookide jaoturiga ja Napa Valley esimese ning ainsa espressomasinaga. Kolme aasta jooksul avas ta Vintage 1870 vabas nurgas restorani The Chutney Kitchen, kujundades oma köögi nii restorani tarbeks kui ka [[tšatni]] (India vürtsikas kaste) valmistamiseks, et seda klientidele müüa.<ref name=":1" /> Schmittid avasid restorani [[The French Laundry]] 7. veebruaril 1978.<ref name=":1" /> Restoran pakkus igal õhtul ühte ''prix fixe'' ehk kindla hinnaga õhtusööki ja restoranis oli iga päev erinev menüü. Oli võimalik valida kolme eelroa, supi, pearoa, juustuga salati ning kolme magustoidu vahel.<ref name=":1" /> Nii toit kui ka vein oli valmistatud kohalikust toorainest.<ref name=":0" /> Menüü pakkus maalähedast prantsuse toitu.<ref name=":3">{{Cite web|url=https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|title=Sally Schmitt, Original Chef at The French Laundry, Has Died at Age 90|website=SFist - San Francisco News, Restaurants, Events, & Sports|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221005145224/https://sfist.com/2022/03/11/sally-schmitt-original-chef-at-the-french/|archive-date=2022-10-05}}</ref> Endine [[San Francisco]] Chronicle'i kriitik Michael Bauer nimetas Sallyt "tõeliseks pioneeriks" mitte ainult sellepärast, et ta oli naiskokk meeste domineerivas maailmas, vaid ka seetõttu, et ta pakkus kogu California veinikaarti.<ref name=":3" /> Lauad broneeriti mitmeid kuid ette.<ref name=":0" /> Restoran oli nii populaarne, et isegi kulinaaria suurkujud nagu Julia Child ja Jeremiah Tower said laua ainult tutvuste kaudu.<ref name=":3" /> Paar müüs restorani 1994. aastal peakokk Thomas Kellerile. Keller jättis Schmitti restorani nime alles ja jätkas Sally traditsiooni kutsuda pärast sööki külalisi kööki. Samuti avaldab ta Sallyle igal aastal austust, pakkudes ühte tema ''prix fixe'' menüüdest.<ref name=":4">{{Cite web|last=Press|first=Associated|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/style/sally-schmitt-dead-founder-the-french-laundry-restaurant-1235110183/|title=Sally Schmitt, Founder of Iconic Restaurant French Laundry, Dies at 90|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=March 13, 2022}}</ref> Keller tähistab ka The French Laundry sünnipäeva 9. veebruaril – päeval, mil Schmittid restorani esmakordselt avasid, mitte mil Keller restorani üle võttis.<ref>{{Cite web|last=Ngo|first=Hope|url=https://www.tastingtable.com/796107/french-laundry-founder-and-chef-sally-schmitt-has-died/|title=French Laundry Founder And Chef Sally Schmitt Has Died - Tasting Table|website=TastingTable.com|date=2022-03-11|access-date=2022-10-05|language=en-US}}</ref> Hiljem aitasid Schmittid koos oma tütre Karen Batesiga Californias Philos õunafarmi (The Apple Farm) pidada.<ref name=":1" /> Ka lapselaps Perry Hoffman töötas Apple Farmis ning on nüüd Michelini tärniga kokk.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web|last=Fort|first=Ellen|url=https://sf.eater.com/2019/4/18/18485477/perry-hoffman-chef-shed-restaurant-boonville-hotel-mendocino|title=SHED's Perry Hoffman Returns to Mendocino Roots at Boonville Hotel|website=Eater SF|date=2019-04-18|access-date=2022-10-05|language=en}}</ref> Don Schmitt suri 2017. aastal.<ref name=":4" /> Sally Schmitt suri 90-aastaselt 5. märtsil 2022. aastal.<ref name=":2" /><ref name=":4" /> Tema kokaraamat "Six California Kitchens" ilmus postuumselt 2022. aasta aprillis.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://sixcaliforniakitchens.com/ Six California Kitchens] * [https://www.youtube.com/watch?v=O5d1Cclk5QA "I Sold the French Laundry. Then It Became "The Best Restaurant in the World". ''New York Timesi'' arvamusdokumendid.] [[Kategooria:Surnud 2022]] [[Kategooria:Sündinud 1930. aastatel]] sclytsg3tz15xr7yk08kddsc7jvgnf5 0 716304 7170724 7169968 2026-06-11T10:34:01Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:The French Laundry]] pealkirja [[The French Laundry]] alla: Lõpetatud 7169968 wikitext text/x-wiki [[Fail:The French Laundry.jpg|pisi|Restoran The French Laundry]] '''The French Laundry''' on kolme [[Guide Michelin|Michelini tärniga]] [[Prantsuse köök|Prantsuse]] ja [[California]] köögi restoran, mis asub Yountville'is Californias Napa Valleys. Sally Schmitt avas French Laundry 1978. aastal ja kujundas oma menüüd kohalike hooajaliste toorainete põhjal. Ta oli visionaarne kokk ja California köögi teerajaja. Alates 1994. aastast on French Laundry peakokk ja omanik Thomas Keller. Restorani hoone pärineb aastast 1900 ning see kanti 1978. aastal [[National Register of Historic Places|riiklikku ajalooliste paikade registrisse.]]<ref name="Yountville">{{Cite book|last=Alexander|first=Pat|date=2009|title=Yountville|publisher=Arcadia Publishing|isbn=9780738569659|page=29|access-date=2014-09-01|url=https://books.google.com/books?id=p9DcyHmcEEkC&q=%22the+french+laundry%22%2C+restaurant%2C+%22Guillaume%22&pg=PA29}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:French_Laundry_Greenhouse.jpg|pisi|Restorani The French Laundry kasvuhoone]] 1896. aastal ehitas [[Šotlased|Šoti]] kivitööline Pierre Guillaume'i tellimusel hoone [[Baar|salooniks]].<ref name="Yountville" /> 1906. aasta seadus keelas alkoholi müügi ja tarbimise California Yountville'i veteranide kodu ümbruses.<ref name="fr-A/laundries">{{Cite news|last=Prah-Perochon|first=Anne|url=https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|title=The Saga of French Laundries in California|work=[[France-Amérique]]|date=8 October 2015|access-date=5 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231001222303/https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|archive-date=2023-10-01}}</ref> 1920. aastal ostis hoone John Lande, kes kasutas seda prantsuse aurupesulana<ref name="forbestravelguide/laundry">{{Cite web|url=http://www.forbestravelguide.com/restaurants/napa-california/the-french-laundry|title=The French Laundry - Napa Restaurants - Yountville, United States|website=Forbes Travel Guide|access-date=5 December 2024|language=en}}</ref>, millest pärineb ka restorani nimi.<ref name="Yountville" /> 1978. aastal ostsid Sally Schmitt ja tema abikaasa Don, endine panga hindaja<ref name="nvR/schmitt">{{Cite news|last=Paulsen|first=Sasha|url=https://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/sally-schmitt-napa-valleys-culinary-pioneer-shares-her-legacy-in-six-california-kitchens/article_8e3eb13c-dbf6-5dcb-8e35-8c100fc0ffad.html|title=Sally Schmitt: Napa Valley's culinary pioneer shares her legacy in "Six California Kitchens"|work=[[The Napa Valley Register]]|date=28 March 2022|access-date=5 December 2024|language=en}}</ref> ja toonane Yountville'i linnapea<ref name="yountville/laundry">{{Cite web|url=https://yountville.com/blog/directory_listing/french-laundry/|title=The French Laundry|website=Yountville.com|access-date=5 December 2024}}</ref>, hoone ning renoveerisid selle restoraniks. Nad jätsid nime alles, sest kohalikud nimetasid seda endiselt French Laundryks. The French Laundry oli üks esimesi restorane, mille road said hiljem tuntuks California köögina.<ref>{{Cite book|last=Goldstein|first=Joyce|date=2013-09-06|title=Inside the California Food Revolution: Thirty Years That Changed Our Culinary Consciousness|publisher=University of California Press|isbn=9780520956704|pages=4–6|last2=Brown|first2=Dore}}</ref><ref>{{Cite web|last=Proudfoot|first=Ben|url=https://www.nytimes.com/2022/09/13/opinion/sally-schmitt-french-laundry.html|title=Before Thomas Keller, It Was Her French Laundry|website=New York Times|date=2022-09-13}}</ref> Schmittid pidasid restorani 17 aastat, enne kui müüsid selle 1994. aastal Thomas Kellerile.<ref>{{Cite journal|url=https://books.google.com/books?id=YF8EAAAAMBAJ&q=the+french+laundry%2C+1994+bought&pg=PA136-IA3|title=The French Laundry: Thomas Keller|journal=Los Angeles Magazine|volume=45|issue=8|page=136|date=Aug 2000|access-date=2014-09-01}}</ref><ref>{{Cite web|last=Woolever|first=Laurie|url=http://www.winespectator.com/webfeature/show/id/Chef-Talk-Thomas-Keller_3442|title=Chef Talk: Thomas Keller|publisher=M. Shanken Communications, Inc.|website=[[Wine Spectator]] Online|access-date=2014-09-01}}</ref> 1999. aastal avaldas Keller teose "The French Laundry Cookbook", mida ta peab oma kõige olulisemaks kokandusraamatuks. Sel aastal võitis see kolm Rahvusvahelise Kulinaariaprofessionaalide Assotsiatsiooni (International Association of Culinary Professionals ehk IACP) auhinda. Need auhinnad olid aasta kokaraamat ("Cookbook of the Year"), Julia Childi "esimene kokaraamat" ("First Cookbook" Award) ning disainiauhind.<ref>{{Cite web|url=http://news.moneycentral.msn.com/provider/providerarticle.aspx?Feed=ACBJ&Date=20070522&ID=6943724|title=French Laundry chef talks about celebrity life|publisher=MSN|date=May 22, 2007}}</ref> 2014. aasta juulis tähistas Napa Valley restoran oma 20. aastapäeva kuus tundi kestnud pidusöögiga sõpradele, kohalikele elanikele ja tuntud külalistele. Sama aasta lõpus suleti restoran ajutiselt renoveerimistöödeks.<ref>{{Cite news|last=Carson|first=L. Pierce|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-will-close-temporarily-for-expansion/article_e32e4248-beb0-11e3-9911-0019bb2963f4.html|title=French Laundry will close temporarily for expansion|publisher=Napa Valley Register|date=April 7, 2014|access-date=2014-09-01}}</ref> 2014. aasta detsembris, kui French Laundry veinikelder oli ajutiselt renoveerimistööde tõttu suletud, rööviti sealt umbes 500 000 dollari väärtuses veini. Suurem osa veinist saadi hiljem tagasi.<ref>{{Cite web|url=https://www.latimes.com/local/lanow/la-me-wine-stolen-20161221-story.html|title=Man admits stealing $500,000 worth of wine from famed French Laundry restaurant|website=Los Angeles Times|date=December 21, 2016}}</ref><ref>{{Cite web|last=Mejia|first=Paula|url=http://www.atlasobscura.com/articles/french-laundry-wine-stolen|title=How a Gang of Thirsty Thieves Stole Over $500,000 Worth of Wine|website=Atlas Obscura|date=April 16, 2018}}</ref> 7. aprillil 2015. aastal taasavati restoran pärast mitme hoone lammutamist. Ülejäänud renoveerimistööde ajal töötas personal ajutises köögis.<ref>{{Cite news|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-reopens-reveals-renovation-plans/article_e97dd5e0-0994-54a8-90ee-0d9bc1793d6d.html|title=French Laundry reopens, reveals renovation plans|work=Napa Valley Register|date=April 7, 2015|access-date=2015-10-26}}</ref> Restorani suleti ja taasavati [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal mitmel korral. Restoran pidi järgima ka erinevaid piiranguid, sealhulgas vähendama istekohtade arvu.<ref>{{Cite web|last=Edmonds|first=Lauren|url=https://www.insider.com/michelin-star-restaurant-over-2-million-ppp-funding-newsom-report-2020-12|title=Michelin-starred restaurant where Gov. Newsom dined during COVID-19 surge got over $2.4 million in PPP loans|website=Insider|access-date=2021-02-01}}</ref> 2026. aastal väljendas Thomas Keller tugevat vastuseisu The French Laundry lähedusse kavandatud 120 korteriga elamu ehitamisele. Hoone oli mõeldud Yountville’i töötajatele, kes olid linna kõrgete eluasemekulude tõttu sunnitud mujale kolima. Keller väitis, et töötajad ei soovi ega vaja sellist elamispinda.<ref>{{Cite web|last=Carlton|first=Jim|url=https://www.wsj.com/us-news/americas-fanciest-restaurant-enters-the-fight-over-affordable-housing-ff991ac0|title=America’s Fanciest Restaurant Enters the Fight Over Affordable Housing|website=The Wall Street Journal|date=2026-03-26|language=en-US}}</ref> == Köök == [[Fail:French_laundry_carte.png|pisi|See köögiviljade degusteerimismenüü oli üks kolmest menüüst, mis olid saadaval pühapäeval 4. detsembril 2005. aastal.]] Iga päev pakub The French Laundry kahte erinevat üheksakäigulist degusteerimismenüüd: peakoka degusteerimismenüüd ja [[Taimetoitlus|taimetoitlastele]] köögiviljade degusteerimismenüüd.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.thomaskeller.com/tfl/menu|title=Today's Menus|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=|access-date=2021-02-01}}</ref> Iga menüü hind on 425 USA dollarit inimese kohta (sisaldab [[jootraha]]) põhiroa eest, kuid ei sisalda lisatasusid, nagu [[kaaviar]] ja [[Trühvel|trühvlid]].<ref>{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner.pdf|title=Chef's Tasting Menu|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner-veg.pdf|title=Tasting of Vegetables|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}</ref> Talvepühade, [[Tänupüha|tänupühade]], [[Halloween|halloweeni]] ja muude pühade ajal võib restoran pakkuda eriroogasid. Toit on peamiselt [[Prantsuse köök|prantsusepärane,]] kuid koos kaasaegsete Ameerika mõjutustega, näiteks sellised eriroad nagu suitsulõhekornetid,<ref>{{Cite web|url=https://www.finedininglovers.com/people/thomas-keller|title=Thomas Keller|website=finedininglovers.com|access-date=2021-02-01|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|title=The Easy Way to Make Thomas Keller's Signature Salmon Cornets|website=[[Food & Wine]]|access-date=2021-02-01|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202730/https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|archive-date=November 21, 2021}}</ref> mis said inspiratsiooni [[Baskin-Robbins|Baskin-Robbinsi]] külastusest. == Personal == The French Laundry endiste köögipersonali hulka on kuulunud Grant Achatz Alineast, Eric Ziebold Kinshipi ja Métier'ist, Corey Lee Benust, Jonathan Benno Lincoln Ristorantest, René Redzepi Nomast [[Kopenhaagen|Kopenhaagenist]], Ron Siegel Madcapist ja Duff Goldman Charm City Cakes'ist. Eelmine peakokk Timothy Hollingsworth<ref>{{Cite web|last=Forbes|first=Paula|url=http://eater.com/archives/2012/11/26/french-laundry-chef-de-cuisine.php|title=Timothy Hollingsworth Is Out at French Laundry; Per Se's David Breeden Is In|publisher=[[Vox Media Inc.]]|website=Eater.com|date=November 26, 2012|access-date=2014-09-01}}</ref> võitis Bocuse d'Ori USA poolfinaali 2008. aastal ning esindas USA-d rahvusvahelises finaalis 2009. aasta jaanuaris, saavutades kuuenda koha. == Teised asukohad == 2004. aasta veebruaris avas Thomas Keller [[New York|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattanil]] restorani Per Se, mis on tema Yountville'i restorani USA idaranniku versioon. See on saanud ka kolm Michelini tärni. Mõlema restorani köögid on ühendatud reaalajas videoülekande kaudu teleriekraanil.<ref>{{Cite web|last=Zimmer|first=Erin|url=http://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|title=Per Se's Kitchen, Still Well-Stocked and Watching the French Laundry on Flat-Screen TV|publisher=|website=newyork.seriouseats.com|date=May 29, 2009|access-date=2012-02-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20201001123327/https://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|archive-date=October 1, 2020}}</ref> The French Laundry renoveerimise ajal avas Keller Silverado Resort and Spas ajutise restorani Ad Lib. Restoran pakub Ameerika klassikalist toitu.<ref>{{Cite web|last=Lucchessi|first=Paolo|url=http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|title=Thomas Keller to launch temporary restaurant at Silverado: Ad Lib|publisher=|website=insidescoopsf.sfgate.com|date=January 12, 2015|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20150115013028/http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|archive-date=January 15, 2015}}</ref> See pole esimene ajutine restoran, mida Keller on juhtinud. Varasemad samalaadsed restoranid olid Mandarin Orientalis [[Hongkong|Hongkongis]]<ref>{{Cite web|last=Stolerman|first=William|url=http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|title=Mandarin Oriental HK Welcoming Chef Thomas Keller|publisher=|website=luxury-insider.com|date=November 2, 2010|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202731/http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|archive-date=November 21, 2021}}</ref> ja [[Harrods|Harrodsis]] [[London|Londonis]].<ref>{{Cite web|last=O'Ceallaigh|first=John|url=http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|title=The French Laundry at Harrods: Thomas Keller interview|publisher=|website=telegraph.co.uk|date=September 1, 2011|access-date=21 November 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20110902095208/http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|archive-date=September 2, 2011}}</ref> == Vastuvõtt == Alates 2006. aastast on The French Laundry restoran saavutanud kolm tärni [[San Francisco]] [[Guide Michelin|Michelini giidis]].<ref>{{Cite web|url=http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|title=San Francisco 2013 Michelin Guide; Michelin Travel & Lifestyle|publisher=Michelinguide.com|access-date=April 10, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130410075809/http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|archive-date=April 10, 2013}}</ref> Restoran sai [[The New York Times|The New York Timesis]] positiivse arvustuse<ref>{{Cite news|url=http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|title=The French Laundry – Reviews and Ratings of Restaurants in Napa Valley – New York Times Travel|work=The New York Times|access-date=2008-04-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20080321093842/http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|archive-date=2008-03-21}}</ref> ja restoraniärimees ning kuulsuskokk [[Anthony Bourdain]] nimetas seda 2005. aastal "maailma parimaks restoraniks, punkt". Alates 2007. aastast on restoran võitnud Wine Spectator Grand Awardi.<ref name="The French Laundry">{{Cite news|url=http://www.winespectator.com/restaurants/show/source/search/id/2968|title=The French Laundry|work=Wine Spectator|date=2015-01-01|access-date=2015-08-19}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Toitlustusettevõtted]] [[Kategooria:California ettevõtted]] hqft7rwbn9a8k8riy8rpf53pw7cvgnb 7170738 7170724 2026-06-11T10:36:59Z AljonaTamm 177174 Lisasin lingi 7170738 wikitext text/x-wiki [[Fail:The French Laundry.jpg|pisi|Restoran The French Laundry]] '''The French Laundry''' on kolme [[Guide Michelin|Michelini tärniga]] [[Prantsuse köök|Prantsuse]] ja [[California]] köögi restoran, mis asub Yountville'is Californias Napa Valleys. [[Sally Schmitt]] avas French Laundry 1978. aastal ja kujundas oma menüüd kohalike hooajaliste toorainete põhjal. Ta oli visionaarne kokk ja California köögi teerajaja. Alates 1994. aastast on French Laundry peakokk ja omanik Thomas Keller. Restorani hoone pärineb aastast 1900 ning see kanti 1978. aastal [[National Register of Historic Places|riiklikku ajalooliste paikade registrisse.]]<ref name="Yountville">{{Cite book|last=Alexander|first=Pat|date=2009|title=Yountville|publisher=Arcadia Publishing|isbn=9780738569659|page=29|access-date=2014-09-01|url=https://books.google.com/books?id=p9DcyHmcEEkC&q=%22the+french+laundry%22%2C+restaurant%2C+%22Guillaume%22&pg=PA29}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:French_Laundry_Greenhouse.jpg|pisi|Restorani The French Laundry kasvuhoone]] 1896. aastal ehitas [[Šotlased|Šoti]] kivitööline Pierre Guillaume'i tellimusel hoone [[Baar|salooniks]].<ref name="Yountville" /> 1906. aasta seadus keelas alkoholi müügi ja tarbimise California Yountville'i veteranide kodu ümbruses.<ref name="fr-A/laundries">{{Cite news|last=Prah-Perochon|first=Anne|url=https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|title=The Saga of French Laundries in California|work=[[France-Amérique]]|date=8 October 2015|access-date=5 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231001222303/https://france-amerique.com/the-saga-of-french-laundries-in-california/|archive-date=2023-10-01}}</ref> 1920. aastal ostis hoone John Lande, kes kasutas seda prantsuse aurupesulana<ref name="forbestravelguide/laundry">{{Cite web|url=http://www.forbestravelguide.com/restaurants/napa-california/the-french-laundry|title=The French Laundry - Napa Restaurants - Yountville, United States|website=Forbes Travel Guide|access-date=5 December 2024|language=en}}</ref>, millest pärineb ka restorani nimi.<ref name="Yountville" /> 1978. aastal ostsid Sally Schmitt ja tema abikaasa Don, endine panga hindaja<ref name="nvR/schmitt">{{Cite news|last=Paulsen|first=Sasha|url=https://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/sally-schmitt-napa-valleys-culinary-pioneer-shares-her-legacy-in-six-california-kitchens/article_8e3eb13c-dbf6-5dcb-8e35-8c100fc0ffad.html|title=Sally Schmitt: Napa Valley's culinary pioneer shares her legacy in "Six California Kitchens"|work=[[The Napa Valley Register]]|date=28 March 2022|access-date=5 December 2024|language=en}}</ref> ja toonane Yountville'i linnapea<ref name="yountville/laundry">{{Cite web|url=https://yountville.com/blog/directory_listing/french-laundry/|title=The French Laundry|website=Yountville.com|access-date=5 December 2024}}</ref>, hoone ning renoveerisid selle restoraniks. Nad jätsid nime alles, sest kohalikud nimetasid seda endiselt French Laundryks. The French Laundry oli üks esimesi restorane, mille road said hiljem tuntuks California köögina.<ref>{{Cite book|last=Goldstein|first=Joyce|date=2013-09-06|title=Inside the California Food Revolution: Thirty Years That Changed Our Culinary Consciousness|publisher=University of California Press|isbn=9780520956704|pages=4–6|last2=Brown|first2=Dore}}</ref><ref>{{Cite web|last=Proudfoot|first=Ben|url=https://www.nytimes.com/2022/09/13/opinion/sally-schmitt-french-laundry.html|title=Before Thomas Keller, It Was Her French Laundry|website=New York Times|date=2022-09-13}}</ref> Schmittid pidasid restorani 17 aastat, enne kui müüsid selle 1994. aastal Thomas Kellerile.<ref>{{Cite journal|url=https://books.google.com/books?id=YF8EAAAAMBAJ&q=the+french+laundry%2C+1994+bought&pg=PA136-IA3|title=The French Laundry: Thomas Keller|journal=Los Angeles Magazine|volume=45|issue=8|page=136|date=Aug 2000|access-date=2014-09-01}}</ref><ref>{{Cite web|last=Woolever|first=Laurie|url=http://www.winespectator.com/webfeature/show/id/Chef-Talk-Thomas-Keller_3442|title=Chef Talk: Thomas Keller|publisher=M. Shanken Communications, Inc.|website=[[Wine Spectator]] Online|access-date=2014-09-01}}</ref> 1999. aastal avaldas Keller teose "The French Laundry Cookbook", mida ta peab oma kõige olulisemaks kokandusraamatuks. Sel aastal võitis see kolm Rahvusvahelise Kulinaariaprofessionaalide Assotsiatsiooni (International Association of Culinary Professionals ehk IACP) auhinda. Need auhinnad olid aasta kokaraamat ("Cookbook of the Year"), Julia Childi "esimene kokaraamat" ("First Cookbook" Award) ning disainiauhind.<ref>{{Cite web|url=http://news.moneycentral.msn.com/provider/providerarticle.aspx?Feed=ACBJ&Date=20070522&ID=6943724|title=French Laundry chef talks about celebrity life|publisher=MSN|date=May 22, 2007}}</ref> 2014. aasta juulis tähistas Napa Valley restoran oma 20. aastapäeva kuus tundi kestnud pidusöögiga sõpradele, kohalikele elanikele ja tuntud külalistele. Sama aasta lõpus suleti restoran ajutiselt renoveerimistöödeks.<ref>{{Cite news|last=Carson|first=L. Pierce|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-will-close-temporarily-for-expansion/article_e32e4248-beb0-11e3-9911-0019bb2963f4.html|title=French Laundry will close temporarily for expansion|publisher=Napa Valley Register|date=April 7, 2014|access-date=2014-09-01}}</ref> 2014. aasta detsembris, kui French Laundry veinikelder oli ajutiselt renoveerimistööde tõttu suletud, rööviti sealt umbes 500 000 dollari väärtuses veini. Suurem osa veinist saadi hiljem tagasi.<ref>{{Cite web|url=https://www.latimes.com/local/lanow/la-me-wine-stolen-20161221-story.html|title=Man admits stealing $500,000 worth of wine from famed French Laundry restaurant|website=Los Angeles Times|date=December 21, 2016}}</ref><ref>{{Cite web|last=Mejia|first=Paula|url=http://www.atlasobscura.com/articles/french-laundry-wine-stolen|title=How a Gang of Thirsty Thieves Stole Over $500,000 Worth of Wine|website=Atlas Obscura|date=April 16, 2018}}</ref> 7. aprillil 2015. aastal taasavati restoran pärast mitme hoone lammutamist. Ülejäänud renoveerimistööde ajal töötas personal ajutises köögis.<ref>{{Cite news|url=http://napavalleyregister.com/lifestyles/food-and-cooking/french-laundry-reopens-reveals-renovation-plans/article_e97dd5e0-0994-54a8-90ee-0d9bc1793d6d.html|title=French Laundry reopens, reveals renovation plans|work=Napa Valley Register|date=April 7, 2015|access-date=2015-10-26}}</ref> Restorani suleti ja taasavati [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal mitmel korral. Restoran pidi järgima ka erinevaid piiranguid, sealhulgas vähendama istekohtade arvu.<ref>{{Cite web|last=Edmonds|first=Lauren|url=https://www.insider.com/michelin-star-restaurant-over-2-million-ppp-funding-newsom-report-2020-12|title=Michelin-starred restaurant where Gov. Newsom dined during COVID-19 surge got over $2.4 million in PPP loans|website=Insider|access-date=2021-02-01}}</ref> 2026. aastal väljendas Thomas Keller tugevat vastuseisu The French Laundry lähedusse kavandatud 120 korteriga elamu ehitamisele. Hoone oli mõeldud Yountville’i töötajatele, kes olid linna kõrgete eluasemekulude tõttu sunnitud mujale kolima. Keller väitis, et töötajad ei soovi ega vaja sellist elamispinda.<ref>{{Cite web|last=Carlton|first=Jim|url=https://www.wsj.com/us-news/americas-fanciest-restaurant-enters-the-fight-over-affordable-housing-ff991ac0|title=America’s Fanciest Restaurant Enters the Fight Over Affordable Housing|website=The Wall Street Journal|date=2026-03-26|language=en-US}}</ref> == Köök == [[Fail:French_laundry_carte.png|pisi|See köögiviljade degusteerimismenüü oli üks kolmest menüüst, mis olid saadaval pühapäeval 4. detsembril 2005. aastal.]] Iga päev pakub The French Laundry kahte erinevat üheksakäigulist degusteerimismenüüd: peakoka degusteerimismenüüd ja [[Taimetoitlus|taimetoitlastele]] köögiviljade degusteerimismenüüd.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.thomaskeller.com/tfl/menu|title=Today's Menus|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=|access-date=2021-02-01}}</ref> Iga menüü hind on 425 USA dollarit inimese kohta (sisaldab [[jootraha]]) põhiroa eest, kuid ei sisalda lisatasusid, nagu [[kaaviar]] ja [[Trühvel|trühvlid]].<ref>{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner.pdf|title=Chef's Tasting Menu|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://cdn.thomaskeller.com/sites/default/files/media/10.26_dinner-veg.pdf|title=Tasting of Vegetables|publisher=Thomas Keller Restaurant Group|website=thomaskeller.com|date=26 October 2015|access-date=2015-10-27}}</ref> Talvepühade, [[Tänupüha|tänupühade]], [[Halloween|halloweeni]] ja muude pühade ajal võib restoran pakkuda eriroogasid. Toit on peamiselt [[Prantsuse köök|prantsusepärane,]] kuid koos kaasaegsete Ameerika mõjutustega, näiteks sellised eriroad nagu suitsulõhekornetid,<ref>{{Cite web|url=https://www.finedininglovers.com/people/thomas-keller|title=Thomas Keller|website=finedininglovers.com|access-date=2021-02-01|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|title=The Easy Way to Make Thomas Keller's Signature Salmon Cornets|website=[[Food & Wine]]|access-date=2021-02-01|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202730/https://www.foodandwine.com/chefs/easy-way-make-thomas-kellers-signature-salmon-cornets|archive-date=November 21, 2021}}</ref> mis said inspiratsiooni [[Baskin-Robbins|Baskin-Robbinsi]] külastusest. == Personal == The French Laundry endiste köögipersonali hulka on kuulunud Grant Achatz Alineast, Eric Ziebold Kinshipi ja Métier'ist, Corey Lee Benust, Jonathan Benno Lincoln Ristorantest, René Redzepi Nomast [[Kopenhaagen|Kopenhaagenist]], Ron Siegel Madcapist ja Duff Goldman Charm City Cakes'ist. Eelmine peakokk Timothy Hollingsworth<ref>{{Cite web|last=Forbes|first=Paula|url=http://eater.com/archives/2012/11/26/french-laundry-chef-de-cuisine.php|title=Timothy Hollingsworth Is Out at French Laundry; Per Se's David Breeden Is In|publisher=[[Vox Media Inc.]]|website=Eater.com|date=November 26, 2012|access-date=2014-09-01}}</ref> võitis Bocuse d'Ori USA poolfinaali 2008. aastal ning esindas USA-d rahvusvahelises finaalis 2009. aasta jaanuaris, saavutades kuuenda koha. == Teised asukohad == 2004. aasta veebruaris avas Thomas Keller [[New York|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattanil]] restorani Per Se, mis on tema Yountville'i restorani USA idaranniku versioon. See on saanud ka kolm Michelini tärni. Mõlema restorani köögid on ühendatud reaalajas videoülekande kaudu teleriekraanil.<ref>{{Cite web|last=Zimmer|first=Erin|url=http://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|title=Per Se's Kitchen, Still Well-Stocked and Watching the French Laundry on Flat-Screen TV|publisher=|website=newyork.seriouseats.com|date=May 29, 2009|access-date=2012-02-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20201001123327/https://newyork.seriouseats.com/2009/05/per-se-kitchen-nyc-french-laundry-flat-screen-tv.html|archive-date=October 1, 2020}}</ref> The French Laundry renoveerimise ajal avas Keller Silverado Resort and Spas ajutise restorani Ad Lib. Restoran pakub Ameerika klassikalist toitu.<ref>{{Cite web|last=Lucchessi|first=Paolo|url=http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|title=Thomas Keller to launch temporary restaurant at Silverado: Ad Lib|publisher=|website=insidescoopsf.sfgate.com|date=January 12, 2015|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20150115013028/http://insidescoopsf.sfgate.com/blog/2015/01/12/thomas-keller-to-launch-temporary-restaurant-at-silverado-ad-lib/|archive-date=January 15, 2015}}</ref> See pole esimene ajutine restoran, mida Keller on juhtinud. Varasemad samalaadsed restoranid olid Mandarin Orientalis [[Hongkong|Hongkongis]]<ref>{{Cite web|last=Stolerman|first=William|url=http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|title=Mandarin Oriental HK Welcoming Chef Thomas Keller|publisher=|website=luxury-insider.com|date=November 2, 2010|access-date=2015-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20211121202731/http://www.luxury-insider.com/luxury-news/2010/11/mandarin-oriental-hk-welcoming-chef-thomas-keller|archive-date=November 21, 2021}}</ref> ja [[Harrods|Harrodsis]] [[London|Londonis]].<ref>{{Cite web|last=O'Ceallaigh|first=John|url=http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|title=The French Laundry at Harrods: Thomas Keller interview|publisher=|website=telegraph.co.uk|date=September 1, 2011|access-date=21 November 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20110902095208/http://www.telegraph.co.uk/travel/destinations/europe/uk/london/8734651/The-French-Laundry-at-Harrods-Thomas-Keller-interview.html|archive-date=September 2, 2011}}</ref> == Vastuvõtt == Alates 2006. aastast on The French Laundry restoran saavutanud kolm tärni [[San Francisco]] [[Guide Michelin|Michelini giidis]].<ref>{{Cite web|url=http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|title=San Francisco 2013 Michelin Guide; Michelin Travel & Lifestyle|publisher=Michelinguide.com|access-date=April 10, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130410075809/http://www.michelintravel.com/michelin-selection/san-francisco-2013/|archive-date=April 10, 2013}}</ref> Restoran sai [[The New York Times|The New York Timesis]] positiivse arvustuse<ref>{{Cite news|url=http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|title=The French Laundry – Reviews and Ratings of Restaurants in Napa Valley – New York Times Travel|work=The New York Times|access-date=2008-04-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20080321093842/http://travel.nytimes.com/travel/guides/north-america/united-states/california/napa-valley/restaurant-detail.html?vid=1154654635092|archive-date=2008-03-21}}</ref> ja restoraniärimees ning kuulsuskokk [[Anthony Bourdain]] nimetas seda 2005. aastal "maailma parimaks restoraniks, punkt". Alates 2007. aastast on restoran võitnud Wine Spectator Grand Awardi.<ref name="The French Laundry">{{Cite news|url=http://www.winespectator.com/restaurants/show/source/search/id/2968|title=The French Laundry|work=Wine Spectator|date=2015-01-01|access-date=2015-08-19}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Toitlustusettevõtted]] [[Kategooria:California ettevõtted]] gud3klyfojng91dhkcqs6gyqrluz59w 0 716425 7170216 7169643 2026-06-10T14:23:36Z PillePrix 153981 Toimetasin 7170216 wikitext text/x-wiki  {{Infokast persoon | nimi = Richard Blais | pilt = Richard Blais.jpg | pildiallkiri = Richard Blais 2011. aastal | sünnikoht = [[Uniondale]], [[New York]], US | haridus = The Culinary Institute of America ehk Ameerika Kulinaaria Instituut | elukutse = Kokk, restoranipidaja, kirjanik }} '''Richard Blais''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kokk, teleisiksus, restoranipidaja ja kirjanik. Ta esines tõsielusarjas "Top Chef"<ref name="Dekker">{{Cite web|last=Dekker|first=Nicholas|url=http://www.columbusalive.com/entertainment/20170125/eat--drink-preview-richard-blais-of-top-chef|title=Eat & Drink preview: Richard Blais of 'Top Chef'|date=January 25, 2017|access-date=11 June 2017}}</ref> ning on tuntud oma lähenemisest Ameerika köögile. Blais sai "Top Chefi" neljandal hooajal teise koha ning mitu hooaega hiljem ilmus "Top Chef: All-Starsis", et võita. == Varajane elu == Blais sündis Uniondale'is New Yorgi osariigis.{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} Kasuisa lapsendas ta teises klassis.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=10}} Blaisi esimene kokatöö oli Long Islandi [[McDonald's|McDonald'sis]], kus ta õppis köögis töötama.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=10}} == Karjäär == Blais töötas ülikooli ajal restoranides.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Ta omandas Ameerika Kulinaaria Instituudist kaheaastase kulinaaria rakenduskõrghariduse kraadi.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Pärast lõpetamist kutsuti teda osalema kalaköögi stipendiumiprogrammis.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Ta on õppinud kokkade Thomas Kelleri (The French Laundry'st),{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} Daniel Boulud'i ja Ferran Adrià käe all.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Samuti on ta täiendanud end restoranides Chez Panisse ja elBulli.{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} Blais kolis 2000. aastal [[Atlanta|Atlantasse]] [[Georgia]] osariiki, et pidada seal oma restorani Fishbone.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=13}} Alguses ei avaldanud traditsioonilised lõunamaised koostisosad talle muljet, kuid ta leidis viise, kuidas neid oma kokanduses kasutada.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=13}} Ta on asutanud kulinaariaettevõtte Trail Blais, mis pakub Atlanta söögikohtadele konsultatsiooni-, disaini- ja tegevusteenuseid. 2011. aasta juulis sõlmis Blais kokaraamatulepingu Clarkson Potteriga, mis on Random House'i allüksus. 26. veebruaril andis ta välja oma debüütkokaraamatu "Try This at Home: Recipes From My Head to Your Plate", mis on kokaraamat kodukokkadele klassikaliste roogade taasleiutamiseks.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=13}} "Try This at Home" nomineeriti 2014. aastal James Beardi Fondi auhinnale kategoorias "Kokaraamat: üldine kokandus" (Cookbook: General Cooking). Hiljem avas Blais koos Michael Roseniga [[San Diego|San Diegos]] Californias Juniper & Ivy, mis oli tema esimene ettevõtmine USA läänerannikul. Hiljuti avasid nad koos Crack Shacki, mis on peene ja lihtsa praekana restoran, millel on mitu asukohta Lõuna-Californias ja Las Vegases.<ref name="Dekker" /> 16. mail 2017. aastal avaldas Blaise oma teise kokaraamatu "So Good: 100 Recipes from My Kitchen to Yours", mis sisaldab 100 raskemat traditsioonilist retsepti kodukokkadele.<ref>{{Cite web|url=https://sanfranciscobookreview.com/product/so-good-100-recipes-from-my-kitchen-to-yours/|title=So Good: 100 Recipes from My Kitchen to Yours|website=San Francisco Book Review|date=2017-10-05|access-date=2024-06-04|language=en-US}}</ref> Samuti hakkas Blais 2017. aastal juhtima iganädalast kulinaariatööstuse [[Taskuhääling|podcasti]] nimega "Starving For Attention".<ref>{{Cite web|url=https://www.allaccess.com/net-news/archive/story/166943/podcastone-adds-starving-for-attention-with-richar|title=Podcast One Adds 'Starving For Attention With Richard Blais'|publisher=All Access|access-date=December 25, 2018}}</ref> 2020. aastal käivitasid Blais ja iHeartRadio mängusaate stiilis taskuhäälingusaate "Food Court with Richard Blais", kus külalisteks on kuulsad kokad, näitlejad, kirjanikud, koomikud ja teised podcasterid, kes arutlevad klassikaliste toiduteemaliste vaidluste üle. 2023. aastal kirjutas Blais taimse toitumise kokaraamatu "Plant Forward: 100 Bold Recipes for a Mostly Healthy Lifestyle", milles põhirõhk on taimsetel roogadel, kuid piimatooteid ja liha täielikult ei hüljata. 2024. aastal sõlmis Blais partnerluslepingu Scottsdale'is [[Arizona|Arizonas]] asuva Hyatt Regencyga. Koostöö raames avab ta mitu uut söögikohta ja restoranikontseptsiooni, mis on osa kuurordi 110 miljoni dollari suurusest renoveerimisprojektist.<ref>{{Cite web|last=Scottsdale.com|url=https://scottsdale.com/blog/post/celebrity-chef-richard-blais-and-the-hyatt-regency-scottsdale-partner-to-debut-new-restaurants/|title=Chef Richard Blais and the Hyatt Regency Scottsdale Partner to Debut New Restaurants|date=3 April 2024|access-date=April 4, 2024}}</ref> === Top Chef === [[Fail:Richard_Blais.JPG|paremal|pisi|Richard Blais]] Blais osales Bravo saate "Tippkokk" 4. hooaja võistlejana. Ta saavutas teise koha, kaotades Stephanie Izardile.<ref>{{Cite web|last=Bravotv.com|url=http://www.bravotv.com/Top_Chef/season/4/bios/index.php?cat=chef&p=richard|title=Season 4 Bios: Richard Blais|access-date=June 1, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20090124234658/http://www.bravotv.com/Top_Chef/season/4/bios/index.php?cat=chef&p=richard|archive-date=January 24, 2009}}</ref> 2010. aastal võistles ta saates "Top Chef: All-Starsis" ja võitis võistluse, pälvides "Tippkoka" ehk "Top Chefi" tiitli pärast finaalis Mike Isabella alistamist. Finaalsaade jõudis eetrisse 30. märtsil 2011. Ta oli korduvkohtunik 12. ja 13. hooajal ning saate "Top Chef: Portland" 18. hooajal. === Muud teleesinemised === Blais on regulaarne osaleja Food Networkis, esinedes korduvalt võistleja ja kohtunikuna "Guy's Grocery Gamesis"{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} ning on juhtinud ka Food Networki saateid "Hungry Games" ja "Halloween Baking Championship". Ta võistles Food Networki telesarjas "Tournament of Champions" ja teisel "Cutthroat Kitchen: Superstar Sabotage" turniiril 4. novembril 2015, võites eelmatši ja pääsedes finaali. Ta oli selles sarjas korduvkohtunik alates 12. hooajast. Samuti on tal korduv roll kohtunikuna "Masterchefi" ja "Masterchef Juniori" telesarjades. 2015. aastal oli Blais HLNi "Cook Your Ass Off"{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} saatejuht, mis oli murranguline kokandusvõistlus, mis keskendus tervisliku toiduvalmistamisele. 2017. aastal sai temast FYI Networki kokandusvõistluse "Man v. Master"<ref name="Dekker" />{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} saatejuht. Blais on esinenud ka erinevates jutusaadetes, näiteks "The Today Show", [[Good Morning America|"Good Morning America"]], "The Rachael Ray Show", "The Chew", "Live!" koos Kelly ja Michaeliga ning "Late Night with Jimmy Fallon". Blaisil oli pisiroll 2016. aasta mängufilmis "Why Him?", kus peaosades olid James Franco ja [[Bryan Cranston]].<ref name="Dekker" /> 2018. aastal esines Blais külaliskohtunikuna saates "Sugar Rush". Praegu on ta kohtunik [[Gordon Ramsay]] saates "Next Level Chef". === Restoranid === Blais on praegu või on olnud seotud järgmisega: * Juniper & Ivy – Ameerika restoran, mis avati [[San Diego|San Diegos]] 3. märtsil 2014.<ref>{{Cite web|url=http://sandiego.eater.com/archives/2014/03/03/eater-takes-you-inside-juniper-ivy-plus-a-menu-reveal.php|title=Inside Most Anticipated Juniper & Ivy, Plus a Menu Reveal|publisher=Eater.com|date=3 March 2014|access-date=30 March 2014}}</ref> Juniper & Ivy pakutakse peent Ameerika kööki "lääneranniku hõnguga". Restorani kujundas The Johnson Studio Cooper Carrys.<ref>{{Cite web|url=https://www.architecturaldigest.com/story/juniper-ivy-restaurant-san-diego|title=Restaurant Juniper & Ivy Brings Glamorous Decor to an Industrial Space|website=Architectural Digest|date=2014-05-31|access-date=2022-01-25|language=en-US}}</ref> * The Crack Shack – Blais tegi kööstööd kokkade Jon Sloani ja Michael Roseniga, et avada 2015. aasta lõpus oma teine San Diego restoran. Restoranis "pakutakse hommiku-, lõuna- ja õhtusööki terve päeva menüüs, mille keskmes on kana ja munad, praetud roogadest grillitud roogadeni ja kõige vahepealseni".<ref>{{Cite web|url=http://sandiego.eater.com/2015/3/24/8283527/richard-blais-new-juniper-ivy-team-restaurant-crack-shack|title=Richard Blais Jumps into Chicken (and Egg) Game With Crack Shack|website=Eater San Diego|date=24 March 2015|access-date=2016-02-02}}</ref> * FLIP Burger Boutique – Blais oli varem seotud burgerirestoraniga FLIP Burger Boutique ja selle kaasasutajaga, millel oli kolm asukohta Atlantas: üks [[Birmingham (Alabama)|Birminghamis]] (suletud) ja üks [[Nashville|Nashville'is]] [[Tennessee|Tennessees]] (suletud).<ref>{{Cite web|url=http://www.flipburgerboutique.com/|title=FLIP Burger|website=Flip Burger Boutique|access-date=11 August 2011|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121024715/http://flipburgerboutique.com/|archive-date=21 January 2012}}</ref> Blais ei ole enam FLIP-ketiga seotud. * Ember & Rye – Blais on nimetatud [[Carlsbad|Carlsbadis Californias]] Park Hyatt Aviara kuurordi restorani peakokaks. Restoran on osa hotelli 50 miljoni dollari suurusest renoveerimisprojektist.<ref>{{Cite news|last=Kragen|first=Pam|url=https://www.sandiegouniontribune.com/entertainment/dining-and-drinking/story/2020-11-19/chef-richard-blais-to-helm-new-restaurant-at-park-hyatt-aviara|title=Chef Richard Blais to helm new restaurant at Park Hyatt Aviara|work=San Diego Union-Tribune|date=November 19, 2020|access-date=December 18, 2020}}</ref><ref>{{Cite news|last=Kragen|first=Pam|url=https://www.sandiegouniontribune.com/entertainment/dining-and-drinking/story/2021-01-20/richard-blais-new-ember-rye-restaurant-carlsbad|title=Ember & Rye restaurant in Carlsbad, the latest from chef Richard Blais, will embrace classic traditions|work=San Diego Union-Tribune|date=January 20, 2021|access-date=January 23, 2021}}</ref> * Four Flamingos, A Richard Blais Florida Kitchen – avati 2021. aasta detsembris Hyatt Regency Grand Cypressis [[Orlando|Orlandos Floridas]].<ref>{{Cite web|last=Fuller|first=Austin|url=https://www.orlandosentinel.com/business/os-bz-richard-blais-four-flamingos-hyatt-20211123-qemabbzc5jes3dnf7eyamxrqsy-story.html|title=TV chef Richard Blais' Four Flamingos restaurant opens at Hyatt Regency Grand Cypress on Dec. 3|website=orlandosentinel.com|date=23 November 2021|access-date=2022-03-30}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://fourflamingosorlando.com/|title=Four Flamingos|website=Four Flamingos|access-date=2022-03-30|language=en-US}}</ref> * Kestrel, Richard Blaisi köök + salong, avati 2024. aastal Californias Indian Wellsi golfikuurordis. * Tiki Taka – Jaapani ja Hispaania ''tapas''-stiilis restoran Grand Hyatt Scottsdale'i kuurordis Scottsdale'is Arizonas. * La Zozzona – [[Itaalia]]-Ameerika restoran, mis asub samuti Grand Hyatt Scottsdale'i kuurordis. Mõlemad Scottsdale'i restoranid avati 2024. aasta lõpus pärast kuurordi 115 miljoni dollari suurust renoveerimisprojekti. Lisaks kahele peamisele restoranile aitas Blais koostada menüüsid veel neljale söögikohale, sealhulgas basseiniäärsetele restoranidele ja fuajeebaarile. == Muud tegevused == 2011. aasta novembris jooksis Blais ING New Yorgi maratoni organisatsiooni Alliance for a Healthier Generation heaks.<ref>{{Cite news|last=Johnston|first=Lauren|url=http://www.nydailynews.com/blogs/running-dialogue/2011-nyc-marathon-celebrity-runners-announced-runners-blog-entry-1.1625214|title=2011 NYC marathon celebrity runners announced! And the runners are ...|publisher=NYDailyNews.com|date=29 September 2011|access-date=2 July 2016|agency=Running Dialogue}}</ref> See oli tema esimene maraton ja ta läbis selle ajaga 4:31:54.<ref>{{Cite news|last=Murphy|first=Jen|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424127887324048904578320691720454324|title=In Pursuit of Love, Chef Learns to Love Running|publisher=Dow Jones & Company, Inc.|date=25 February 2013|access-date=2 July 2016|agency=The Wall Street Journal}}</ref> Pärast seda on ta jooksnud veel neli New Yorgi maratoni. 2017. aasta novembris jooksis Blais TCS New Yorgi maratoni organisatsiooni Room to Read heaks.<ref>{{Cite web|last=Hondorp|first=Gabrielle|url=https://www.runnersworld.com/news/g29553191/celebrities-running-nyc-marathon-2019/|title=Can You Run Faster Than These Celebs at the 2019 NYC Marathon?|website=Runner's World|date=2019-11-03|access-date=2020-12-18|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Blais abiellus Jazmin Blaisiga 2006. aastal.<ref>{{Cite web|last=|url=https://factprofiles.com/richard-blais/|title=Richard Blais (Next Level Chef) Bio, Wiki, Age, Wife, Kids, Net Worth, Shows|website=Fact Profiles|date=2023-12-30|access-date=2025-11-12|language=en-US}}</ref> Neil on kaks tütart, Riley ja Embry.<ref>{{Cite web|url=https://www.ciachef.edu/richard-blais/|title=Blais, Richard &#124; Culinary Institute of America}}</ref> Paar on koos kirjutanud kokaraamatu.<ref>{{Cite web|last=Naversen|first=Andrea|url=https://ranchandcoast.com/people/at-home-with-richard-and-jazmin-blais/|title=At Home With Richard and Jazmin Blais|website=Ranch & Coast Magazine|date=2024-06-21|access-date=2025-11-12|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.sandiegouniontribune.com/lifestyle/food-and-cooking/story/2024-02-21/in-new-cookbook-chef-richard-blais-and-his-wife-jazmin-serve-up-ingredients-for-a-healthier-outlook/|title=In new cookbook, chef Richard Blais and his wife, Jazmin, serve up a healthier outlook|website=San Diego Union-Tribune|date=2024-02-21|access-date=2025-11-12|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Viidatud teosed == * {{Cite book|last=Blais|first=Richard|date=2013|title=Try This at Home: Recipes from My Head to Your Plate|publisher=Potter/TenSpeed/Harmony|isbn=978-0307985286|last2=Colicchio|first2=Tom}} * {{Cite book|last=Blais|first=Richard|date=2017|title=So Good: 100 Recipes from My Kitchen to Yours|publisher=Houghton Mifflin Harcourt|isbn=978-0544663091}} == Välislingid == * {{Koduleht|http://www.richardblais.net}} * [https://www.bravotv.com/top-chef/bio/richard-blais Bravo TV biography] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Kokk]] c5erfz2iczgbchqwtgarwne79886s1w 7170746 7170216 2026-06-11T10:38:41Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Richard Blais]] pealkirja [[Richard Blais]] alla: Lõpetatud 7170216 wikitext text/x-wiki  {{Infokast persoon | nimi = Richard Blais | pilt = Richard Blais.jpg | pildiallkiri = Richard Blais 2011. aastal | sünnikoht = [[Uniondale]], [[New York]], US | haridus = The Culinary Institute of America ehk Ameerika Kulinaaria Instituut | elukutse = Kokk, restoranipidaja, kirjanik }} '''Richard Blais''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kokk, teleisiksus, restoranipidaja ja kirjanik. Ta esines tõsielusarjas "Top Chef"<ref name="Dekker">{{Cite web|last=Dekker|first=Nicholas|url=http://www.columbusalive.com/entertainment/20170125/eat--drink-preview-richard-blais-of-top-chef|title=Eat & Drink preview: Richard Blais of 'Top Chef'|date=January 25, 2017|access-date=11 June 2017}}</ref> ning on tuntud oma lähenemisest Ameerika köögile. Blais sai "Top Chefi" neljandal hooajal teise koha ning mitu hooaega hiljem ilmus "Top Chef: All-Starsis", et võita. == Varajane elu == Blais sündis Uniondale'is New Yorgi osariigis.{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} Kasuisa lapsendas ta teises klassis.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=10}} Blaisi esimene kokatöö oli Long Islandi [[McDonald's|McDonald'sis]], kus ta õppis köögis töötama.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=10}} == Karjäär == Blais töötas ülikooli ajal restoranides.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Ta omandas Ameerika Kulinaaria Instituudist kaheaastase kulinaaria rakenduskõrghariduse kraadi.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Pärast lõpetamist kutsuti teda osalema kalaköögi stipendiumiprogrammis.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Ta on õppinud kokkade Thomas Kelleri (The French Laundry'st),{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} Daniel Boulud'i ja Ferran Adrià käe all.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=12}} Samuti on ta täiendanud end restoranides Chez Panisse ja elBulli.{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} Blais kolis 2000. aastal [[Atlanta|Atlantasse]] [[Georgia]] osariiki, et pidada seal oma restorani Fishbone.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=13}} Alguses ei avaldanud traditsioonilised lõunamaised koostisosad talle muljet, kuid ta leidis viise, kuidas neid oma kokanduses kasutada.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=13}} Ta on asutanud kulinaariaettevõtte Trail Blais, mis pakub Atlanta söögikohtadele konsultatsiooni-, disaini- ja tegevusteenuseid. 2011. aasta juulis sõlmis Blais kokaraamatulepingu Clarkson Potteriga, mis on Random House'i allüksus. 26. veebruaril andis ta välja oma debüütkokaraamatu "Try This at Home: Recipes From My Head to Your Plate", mis on kokaraamat kodukokkadele klassikaliste roogade taasleiutamiseks.{{Sfn|Blais|Colicchio|2013|lk=13}} "Try This at Home" nomineeriti 2014. aastal James Beardi Fondi auhinnale kategoorias "Kokaraamat: üldine kokandus" (Cookbook: General Cooking). Hiljem avas Blais koos Michael Roseniga [[San Diego|San Diegos]] Californias Juniper & Ivy, mis oli tema esimene ettevõtmine USA läänerannikul. Hiljuti avasid nad koos Crack Shacki, mis on peene ja lihtsa praekana restoran, millel on mitu asukohta Lõuna-Californias ja Las Vegases.<ref name="Dekker" /> 16. mail 2017. aastal avaldas Blaise oma teise kokaraamatu "So Good: 100 Recipes from My Kitchen to Yours", mis sisaldab 100 raskemat traditsioonilist retsepti kodukokkadele.<ref>{{Cite web|url=https://sanfranciscobookreview.com/product/so-good-100-recipes-from-my-kitchen-to-yours/|title=So Good: 100 Recipes from My Kitchen to Yours|website=San Francisco Book Review|date=2017-10-05|access-date=2024-06-04|language=en-US}}</ref> Samuti hakkas Blais 2017. aastal juhtima iganädalast kulinaariatööstuse [[Taskuhääling|podcasti]] nimega "Starving For Attention".<ref>{{Cite web|url=https://www.allaccess.com/net-news/archive/story/166943/podcastone-adds-starving-for-attention-with-richar|title=Podcast One Adds 'Starving For Attention With Richard Blais'|publisher=All Access|access-date=December 25, 2018}}</ref> 2020. aastal käivitasid Blais ja iHeartRadio mängusaate stiilis taskuhäälingusaate "Food Court with Richard Blais", kus külalisteks on kuulsad kokad, näitlejad, kirjanikud, koomikud ja teised podcasterid, kes arutlevad klassikaliste toiduteemaliste vaidluste üle. 2023. aastal kirjutas Blais taimse toitumise kokaraamatu "Plant Forward: 100 Bold Recipes for a Mostly Healthy Lifestyle", milles põhirõhk on taimsetel roogadel, kuid piimatooteid ja liha täielikult ei hüljata. 2024. aastal sõlmis Blais partnerluslepingu Scottsdale'is [[Arizona|Arizonas]] asuva Hyatt Regencyga. Koostöö raames avab ta mitu uut söögikohta ja restoranikontseptsiooni, mis on osa kuurordi 110 miljoni dollari suurusest renoveerimisprojektist.<ref>{{Cite web|last=Scottsdale.com|url=https://scottsdale.com/blog/post/celebrity-chef-richard-blais-and-the-hyatt-regency-scottsdale-partner-to-debut-new-restaurants/|title=Chef Richard Blais and the Hyatt Regency Scottsdale Partner to Debut New Restaurants|date=3 April 2024|access-date=April 4, 2024}}</ref> === Top Chef === [[Fail:Richard_Blais.JPG|paremal|pisi|Richard Blais]] Blais osales Bravo saate "Tippkokk" 4. hooaja võistlejana. Ta saavutas teise koha, kaotades Stephanie Izardile.<ref>{{Cite web|last=Bravotv.com|url=http://www.bravotv.com/Top_Chef/season/4/bios/index.php?cat=chef&p=richard|title=Season 4 Bios: Richard Blais|access-date=June 1, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20090124234658/http://www.bravotv.com/Top_Chef/season/4/bios/index.php?cat=chef&p=richard|archive-date=January 24, 2009}}</ref> 2010. aastal võistles ta saates "Top Chef: All-Starsis" ja võitis võistluse, pälvides "Tippkoka" ehk "Top Chefi" tiitli pärast finaalis Mike Isabella alistamist. Finaalsaade jõudis eetrisse 30. märtsil 2011. Ta oli korduvkohtunik 12. ja 13. hooajal ning saate "Top Chef: Portland" 18. hooajal. === Muud teleesinemised === Blais on regulaarne osaleja Food Networkis, esinedes korduvalt võistleja ja kohtunikuna "Guy's Grocery Gamesis"{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} ning on juhtinud ka Food Networki saateid "Hungry Games" ja "Halloween Baking Championship". Ta võistles Food Networki telesarjas "Tournament of Champions" ja teisel "Cutthroat Kitchen: Superstar Sabotage" turniiril 4. novembril 2015, võites eelmatši ja pääsedes finaali. Ta oli selles sarjas korduvkohtunik alates 12. hooajast. Samuti on tal korduv roll kohtunikuna "Masterchefi" ja "Masterchef Juniori" telesarjades. 2015. aastal oli Blais HLNi "Cook Your Ass Off"{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} saatejuht, mis oli murranguline kokandusvõistlus, mis keskendus tervisliku toiduvalmistamisele. 2017. aastal sai temast FYI Networki kokandusvõistluse "Man v. Master"<ref name="Dekker" />{{Sfn|Blais|2017|lk=13}} saatejuht. Blais on esinenud ka erinevates jutusaadetes, näiteks "The Today Show", [[Good Morning America|"Good Morning America"]], "The Rachael Ray Show", "The Chew", "Live!" koos Kelly ja Michaeliga ning "Late Night with Jimmy Fallon". Blaisil oli pisiroll 2016. aasta mängufilmis "Why Him?", kus peaosades olid James Franco ja [[Bryan Cranston]].<ref name="Dekker" /> 2018. aastal esines Blais külaliskohtunikuna saates "Sugar Rush". Praegu on ta kohtunik [[Gordon Ramsay]] saates "Next Level Chef". === Restoranid === Blais on praegu või on olnud seotud järgmisega: * Juniper & Ivy – Ameerika restoran, mis avati [[San Diego|San Diegos]] 3. märtsil 2014.<ref>{{Cite web|url=http://sandiego.eater.com/archives/2014/03/03/eater-takes-you-inside-juniper-ivy-plus-a-menu-reveal.php|title=Inside Most Anticipated Juniper & Ivy, Plus a Menu Reveal|publisher=Eater.com|date=3 March 2014|access-date=30 March 2014}}</ref> Juniper & Ivy pakutakse peent Ameerika kööki "lääneranniku hõnguga". Restorani kujundas The Johnson Studio Cooper Carrys.<ref>{{Cite web|url=https://www.architecturaldigest.com/story/juniper-ivy-restaurant-san-diego|title=Restaurant Juniper & Ivy Brings Glamorous Decor to an Industrial Space|website=Architectural Digest|date=2014-05-31|access-date=2022-01-25|language=en-US}}</ref> * The Crack Shack – Blais tegi kööstööd kokkade Jon Sloani ja Michael Roseniga, et avada 2015. aasta lõpus oma teine San Diego restoran. Restoranis "pakutakse hommiku-, lõuna- ja õhtusööki terve päeva menüüs, mille keskmes on kana ja munad, praetud roogadest grillitud roogadeni ja kõige vahepealseni".<ref>{{Cite web|url=http://sandiego.eater.com/2015/3/24/8283527/richard-blais-new-juniper-ivy-team-restaurant-crack-shack|title=Richard Blais Jumps into Chicken (and Egg) Game With Crack Shack|website=Eater San Diego|date=24 March 2015|access-date=2016-02-02}}</ref> * FLIP Burger Boutique – Blais oli varem seotud burgerirestoraniga FLIP Burger Boutique ja selle kaasasutajaga, millel oli kolm asukohta Atlantas: üks [[Birmingham (Alabama)|Birminghamis]] (suletud) ja üks [[Nashville|Nashville'is]] [[Tennessee|Tennessees]] (suletud).<ref>{{Cite web|url=http://www.flipburgerboutique.com/|title=FLIP Burger|website=Flip Burger Boutique|access-date=11 August 2011|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121024715/http://flipburgerboutique.com/|archive-date=21 January 2012}}</ref> Blais ei ole enam FLIP-ketiga seotud. * Ember & Rye – Blais on nimetatud [[Carlsbad|Carlsbadis Californias]] Park Hyatt Aviara kuurordi restorani peakokaks. Restoran on osa hotelli 50 miljoni dollari suurusest renoveerimisprojektist.<ref>{{Cite news|last=Kragen|first=Pam|url=https://www.sandiegouniontribune.com/entertainment/dining-and-drinking/story/2020-11-19/chef-richard-blais-to-helm-new-restaurant-at-park-hyatt-aviara|title=Chef Richard Blais to helm new restaurant at Park Hyatt Aviara|work=San Diego Union-Tribune|date=November 19, 2020|access-date=December 18, 2020}}</ref><ref>{{Cite news|last=Kragen|first=Pam|url=https://www.sandiegouniontribune.com/entertainment/dining-and-drinking/story/2021-01-20/richard-blais-new-ember-rye-restaurant-carlsbad|title=Ember & Rye restaurant in Carlsbad, the latest from chef Richard Blais, will embrace classic traditions|work=San Diego Union-Tribune|date=January 20, 2021|access-date=January 23, 2021}}</ref> * Four Flamingos, A Richard Blais Florida Kitchen – avati 2021. aasta detsembris Hyatt Regency Grand Cypressis [[Orlando|Orlandos Floridas]].<ref>{{Cite web|last=Fuller|first=Austin|url=https://www.orlandosentinel.com/business/os-bz-richard-blais-four-flamingos-hyatt-20211123-qemabbzc5jes3dnf7eyamxrqsy-story.html|title=TV chef Richard Blais' Four Flamingos restaurant opens at Hyatt Regency Grand Cypress on Dec. 3|website=orlandosentinel.com|date=23 November 2021|access-date=2022-03-30}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://fourflamingosorlando.com/|title=Four Flamingos|website=Four Flamingos|access-date=2022-03-30|language=en-US}}</ref> * Kestrel, Richard Blaisi köök + salong, avati 2024. aastal Californias Indian Wellsi golfikuurordis. * Tiki Taka – Jaapani ja Hispaania ''tapas''-stiilis restoran Grand Hyatt Scottsdale'i kuurordis Scottsdale'is Arizonas. * La Zozzona – [[Itaalia]]-Ameerika restoran, mis asub samuti Grand Hyatt Scottsdale'i kuurordis. Mõlemad Scottsdale'i restoranid avati 2024. aasta lõpus pärast kuurordi 115 miljoni dollari suurust renoveerimisprojekti. Lisaks kahele peamisele restoranile aitas Blais koostada menüüsid veel neljale söögikohale, sealhulgas basseiniäärsetele restoranidele ja fuajeebaarile. == Muud tegevused == 2011. aasta novembris jooksis Blais ING New Yorgi maratoni organisatsiooni Alliance for a Healthier Generation heaks.<ref>{{Cite news|last=Johnston|first=Lauren|url=http://www.nydailynews.com/blogs/running-dialogue/2011-nyc-marathon-celebrity-runners-announced-runners-blog-entry-1.1625214|title=2011 NYC marathon celebrity runners announced! And the runners are ...|publisher=NYDailyNews.com|date=29 September 2011|access-date=2 July 2016|agency=Running Dialogue}}</ref> See oli tema esimene maraton ja ta läbis selle ajaga 4:31:54.<ref>{{Cite news|last=Murphy|first=Jen|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424127887324048904578320691720454324|title=In Pursuit of Love, Chef Learns to Love Running|publisher=Dow Jones & Company, Inc.|date=25 February 2013|access-date=2 July 2016|agency=The Wall Street Journal}}</ref> Pärast seda on ta jooksnud veel neli New Yorgi maratoni. 2017. aasta novembris jooksis Blais TCS New Yorgi maratoni organisatsiooni Room to Read heaks.<ref>{{Cite web|last=Hondorp|first=Gabrielle|url=https://www.runnersworld.com/news/g29553191/celebrities-running-nyc-marathon-2019/|title=Can You Run Faster Than These Celebs at the 2019 NYC Marathon?|website=Runner's World|date=2019-11-03|access-date=2020-12-18|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Blais abiellus Jazmin Blaisiga 2006. aastal.<ref>{{Cite web|last=|url=https://factprofiles.com/richard-blais/|title=Richard Blais (Next Level Chef) Bio, Wiki, Age, Wife, Kids, Net Worth, Shows|website=Fact Profiles|date=2023-12-30|access-date=2025-11-12|language=en-US}}</ref> Neil on kaks tütart, Riley ja Embry.<ref>{{Cite web|url=https://www.ciachef.edu/richard-blais/|title=Blais, Richard &#124; Culinary Institute of America}}</ref> Paar on koos kirjutanud kokaraamatu.<ref>{{Cite web|last=Naversen|first=Andrea|url=https://ranchandcoast.com/people/at-home-with-richard-and-jazmin-blais/|title=At Home With Richard and Jazmin Blais|website=Ranch & Coast Magazine|date=2024-06-21|access-date=2025-11-12|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.sandiegouniontribune.com/lifestyle/food-and-cooking/story/2024-02-21/in-new-cookbook-chef-richard-blais-and-his-wife-jazmin-serve-up-ingredients-for-a-healthier-outlook/|title=In new cookbook, chef Richard Blais and his wife, Jazmin, serve up a healthier outlook|website=San Diego Union-Tribune|date=2024-02-21|access-date=2025-11-12|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Viidatud teosed == * {{Cite book|last=Blais|first=Richard|date=2013|title=Try This at Home: Recipes from My Head to Your Plate|publisher=Potter/TenSpeed/Harmony|isbn=978-0307985286|last2=Colicchio|first2=Tom}} * {{Cite book|last=Blais|first=Richard|date=2017|title=So Good: 100 Recipes from My Kitchen to Yours|publisher=Houghton Mifflin Harcourt|isbn=978-0544663091}} == Välislingid == * {{Koduleht|http://www.richardblais.net}} * [https://www.bravotv.com/top-chef/bio/richard-blais Bravo TV biography] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Kokk]] c5erfz2iczgbchqwtgarwne79886s1w 0 716472 7170277 7169992 2026-06-10T17:01:10Z Kruusamägi 1530 7170277 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Virumaa Rahvaülikool''' oli aastatel 1925–1940 [[Kunda|Kundas]] tegutsenud Eesti esimene Põhjamaade tüüpi [[rahvaülikool]]. Kooli eesmärk oli pakkuda maanoortele edasiõppimisvõimalusi pärast algkooli ning ühendada kutsealane ettevalmistus kodanikukasvatuse, üldhariduse ja vabahariduse põhimõtetega. Rahvaülikool tegutses [[Kunda mõis|Kunda mõisa härrastemajas]] ning oli osa Eesti [[Vabaharidus|vabaharidusliikumisest]] [[Sõdadevaheline periood|kahe ilmasõja vahelisel ajal]]. Virumaa Rahvaülikool oli Eesti esimene ja pikalt ainus Põhjamaade tüüpi maatüüpi rahvaülikool. Selle tegevus ühendas kutsehariduse, vabahariduse ja kodanikukasvatuse ning püüdis kujundada haritud, ühiskondlikult aktiivseid ja rahvuslikult meelestatud maanoori. Kooli peetakse oluliseks näiteks Eesti vabahariduse arenguloos ning üheks silmapaistvamaks rahvaülikoolide traditsiooni kandjaks Eestis. == Taust == Rahvaülikoolide idee pärines Inglismaalt, kuid arenes iseseisvaks haridusvormiks Skandinaavias. Eriti mõjutasid selle arengut Taani haridustegelane [[Nikolai Frederik Severin Grundtvig|N. F. S. Grundtvig]] ja koolijuht [[Christen Kold]], kes rõhutasid elulähedast õpet, rahvuslikku kasvatust, iseseisvat mõtlemist ning kodanikuks kujunemist. Eestis hakati maatüüpi rahvaülikooli loomise vajadusest rääkima juba 20. sajandi alguses, kuid idee teostus alles pärast [[Vabadussõda]]. == Asutamine == Virumaa Rahvaülikooli asutamise algatajaks oli Virumaa riigimaade ülem Aleksander Thomson, kes oli õppinud Soome [[:fi:Pohjois-Savon_opisto|Põhja-Savo rahvaülikoolis]]. Tema eestvedamisel loodi 1924. aastal [[Virumaa Rahvaülikooli Selts]], mille eesmärgiks sai kooli asutamine ja ülalpidamine. Kooli asukohaks valiti riigistatud [[Kunda mõis]], mille härrastemaja kohandati õppetööks. Esimeseks juhatajaks kutsuti loodusteadlane ja haridustegelane [[Gustav Vilbaste|Gustav Vilberg]] (hilisem Vilbaste), kes tutvus enne kooli avamist Soome rahvaülikoolide tööga. Virumaa Rahvaülikool alustas tegevust 1. novembril 1925. Pidulik avaaktus toimus sama aasta 6. detsembril ning sellest võtsid osa Eesti haridusminister [[Hugo Bernhard Rahamägi]], Soome rahvaülikoolide esindajad ja mitmed haridusorganisatsioonid. Esimesel õppeaastal astus kooli 71 õpilast. == Õppekorraldus == Rahvaülikooli õppetöö kestis igal aastal novembrist maini. Õppekava ühendas kolm põhisuunda: * kutsealased ained (põllumajandus, aiandus, kodumajandus ja käsitöö); * üldhariduslikud ained (ajalugu, kirjandus, emakeel, eetika ja rahvaluule); * ühiskondlikud ained (kodanikuõpetus, ühistegevus, raamatupidamine, kõneõpetus ja seltsitegevus). Õpilased elasid kooli ühiselamus ning osalesid ühiselt majapidamistöödes. Kooli käsitluse järgi oli õppimine osa laiemast elukorraldusest, kus tähtsal kohal olid koostöö, enesearendamine ja ühiskondlik aktiivsus. Tegutsesid õpilasühing, näitering, ajakirja toimetus ning mitmed huvitegevused. Kooli võeti vastu vähemalt 16-aastaseid noori, kellel oli lõpetatud algkool või sellele vastav haridus. Enamik õppureid pärines maapiirkondadest. == Jaan Ruusi periood == 1927. aastal lahkus [[Gustav Vilbaste|Gustav Vilberg]] rahaliste raskuste ja juhtimisvaidluste tõttu kooli juhataja ametist. Tema asemel asus kooli juhtima pedagoog [[Jaan Ruus (õpetaja)|Jaan Ruus]], kelle juhtimisel stabiliseerus nii õpetajaskond kui ka õppetöö korraldus. Ruus määratles rahvaülikooli kui kooli neile noortele, kes pärast algkooli või lühiajalist kutseõpet astusid tööellu, kuid soovisid jätkata haridusteed ning kujuneda teadlikeks kodanikeks. Tema juhtimisel kujunes Virumaa Rahvaülikoolist Eesti vabaharidusliikumise üks keskusi. Ruusi saabumisest alates paranes kooli maine ning õppurite arv kasvas taas üle viiekümne. Samuti toimusid koolis [[Eesti Haridusliit|Eesti Haridusliidu]] kursused ja vabaharidustöötajate kokkutulekud. == Sulgemine == 1930. aastatel mõjutasid kooli tegevust majanduskriis, rahapuudus ja hoonete halvenev seisukord. Kuigi kaaluti kooli ümberkujundamist kutsekooliks ning valmistati ette rahvaülikoolide seadust, ei jõutud püsiva lahenduseni. Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt võeti 7. augustil 1940 vastu eraõppeasutuste likvideerimise seadus. Selle alusel lõpetas Virumaa Rahvaülikool tegevuse 20. augustil 1940. Jaan Ruus [[Juuniküüditamine|küüditati]] koos perekonnaga 1941. aastal ning sama aasta augustis hävis [[Kunda mõis|Kunda mõisa]] härrastemaja hävituspataljoni sõdurite süütamise järel tulekahjus. == Pärand == Virumaa Rahvaülikooli tegevus lõppes 1940. aastal, kuid kooli ajaloolise pärandi hoidmine jätkub. 2013. aasta alguses asutati [http://www.selts.ee Virumaa Rahvaülikooli Selts], mille eesmärgiks on vaba- ja huvihariduse edendamine ning korraldamine Lääne-Virumaal. Seltsi asutajad olid varasemalt tegutsenud haridus-, kultuuri- ja kogukonnaalgatuste eestvedajatena ning nägid oma tegevuses ajaloolise Virumaa Rahvaülikooli vaimsete eesmärkide jätkamist. Selts on korraldanud koolitusi, kultuurisündmusi, kohaliku ajaloo uurimist ning erinevaid kogukonnaprojekte. Samuti on selle tegevusega seotud kohaliku ajaloo ja paigamälu talletamine ning avalikkusele tutvustamine. 2025. aastal avaldas seltsi juures tegutsev kirjastus [https://selts.ee/kirjastus-toe-sade/ Tõe Säde!] kogumiku ''[https://www.ester.ee/record=b5749754*est „Virumaa Rahvaülikool. Artiklid ja näidendid“]'', mille koostasid [[Kaido Veski]], [[Uno Trumm]] ja [[Olavi Ruitlane]]. Raamat koondab ülevaateid Virumaa Rahvaülikooli ajaloost, taasavaldab kooliga seotud ajaloolisi artikleid ning sisaldab kooli ainestikul põhinevaid näidendeid. Teos valmis Virumaa Rahvaülikooli sajanda aastapäeva tähistamise eel ning aitab kaasa kooli ajaloo ja pärandi säilitamisele. 05ouy6kb3re399aelsvr7bhx1rdswm3 0 716474 7170273 7170065 2026-06-10T16:54:09Z Kruusamägi 1530 7170273 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heli_Slunga_IMG_0772_C.JPG|pisi|Heli Slunga Helsingi raamatumessil 2012]] '''Heli Slunga''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1982]] [[Tervola vald|Tervola vallas]])<ref>{{Cite web|url=https://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/kauno%253Aperson_123175970610941|title=Slunga, Heli|website=Kirjasampo.fi|access-date=28.4.2018}}</ref> on soome vabakutseline kirjanik<ref name="kaleva-2013">{{Cite web|url=https://www.kaleva.fi/heli-slunga-oulun-vuoden-taiteilija-2013/1757663|title=Heli Slunga Oulun Vuoden taiteilija 2013|publisher=Kaleva|website=Kaleva.fi|date=29.3.2012|access-date=10.6.2013}}</ref>. 2007. aastal jagas Slunga [[J. H. Erkko kirjanduskonkurss|J. H. Erkko kirjanduskonkursil]] teist kohta [[Pekka Jäntti]] ja [[Anna Saari]]ga<ref name="kaleva-2013" />. 2010. aastal saavutas ta teise koha Soome [[luuleprõmm]]u meistrivõistlustel<ref name="kaleva-2013" />. 2013. aastal nomineeriti tema luulekogu "Orjan kirja" [[Yleisradio]] [[Tantsiv Karu|Tantsiva Karu]] (Tanssiva karhu) auhinnale aasta parima luulekogu kategoorias. Slunga debüütromaan "Lapin Lolita" (kaasautor [[Jaana Seppänen]]) nomineeriti 2016. aastal [[Lapi kirjandusauhind|Lapi kirjandusauhinnale]]. Alates 2009. aastast kuulub Slunga [[Soome Kirjanike Liit]]u, 2017. aastal valiti ta juhatusse. Slunga elab [[Oulu linn|Oulus]]. 2013. aastal valiti ta Oulu aasta kunstnikuks.<ref name="kaleva-2013" /> Heli Slunga luulet avaldati noorte soome luuletajate antoloogias "Armoa ja metsiä", mille tõlkis [[heebrea keel]]de soome-iisraeli-argentiina kirjanik ja tõlkija [[Rami Saari]] (Jerusalem: Carmel Publishing House, 2020). [[2016]]. aastal osales Slunga [[Tartu Kirjanduse Maja]]s toimunud soomeugri luuleprõmmul Poezia Fennougriae<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVsoomeugrisolm201710.2.14.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "MTÜ Fenno-Ugria Asutus 2016"], "Soome-ugri sõlmed", nr 1, oktoober 2017 (vaadatud 10.06.2026)</ref>. == Teoseid == === Luulekogud === * {{Cite book|date=2008|title=Jumala ei soita enää tänne|publisher=Minerva|location=Helsinki; Jyväskylä|isbn=978-952-492-112-1}} * {{Cite book|date=2009|title=Varjomadonna: runoja|publisher=Minerva|location=Helsinki; Jyväskylä|isbn=978-952-492-245-6}} * {{Cite book|date=2012|title=Orjan kirja|publisher=WSOY|location=Helsinki|isbn=978-951-0-39212-6}} * {{Cite book|date=2018|title=Kehtolauluja kuoleville|publisher=WSOY|location=Helsinki|isbn=978-951-0-43038-5}} === Romaanid === * {{Cite book|last=Heli Slunga ja Jaana Seppänen|date=2016|title=Lapin Lolita|publisher=WSOY|location=Helsinki|isbn=978-951-0-40868-1}} ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20180330225151/http://www.helislunga.fi/ Heli Slunga koduleht] (arhiivikoopia Internet Archive'is) * [https://web.archive.org/web/20160311143149/http://www.hs.fi/arviot/kirja/a1353068170173 "Runoilija kaluaa külkiluuta"], Helsingin Sanomat, 13.07.2009 (arhiivikoopia Internet Archive'is) * {{Cite web|last=Eija Komu|url=http://www.ksml.fi/uutiset/viihde/kirjat/suoraa-runopuhetta/1242907|title=Arja Tiainen – Lapsilta kielletty, Heli Slunga – Orjan kirja|website=Keskisuomalainen|date=10.9.2012|access-date=16.1.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20120922075418/http://www.ksml.fi/uutiset/viihde/kirjat/suoraa-runopuhetta/1242907|archive-date=22.9.2012}} * Satu Koskimies, [https://www.hs.fi/kulttuuri/kirja-arvostelu/art-2000002562974.html "Korkokengät hörppäävät kuravettä"] Helsingin Sanomat, 30.9.2012 (arvustus: Heli Slunga, "Orjan kirja") {{JÄRJESTA:Slunga, Heli}} [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] ke0f9fhvbtnwg6uz7rxe3pk1sdah2w6 0 716515 7170161 2026-06-10T12:02:20Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = ''Phoenicoparrus'' | värvus = linnud | pilt = Andean_Flamingo,_Salta,_AR_imported_from_iNaturalist_photo_171995487.jpg | pildi_seletus = [[Koldjalg-flamingo]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Flamingolised]] ''Phoenicopteriformes'' | sugukond = [[Flamingolased]] ''Phoenicopteridae'' | perekond = '''''Phoenicoparrus''''' | perekonna_autor = Charles Lucien Bonapar...' 7170161 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = ''Phoenicoparrus'' | värvus = linnud | pilt = Andean_Flamingo,_Salta,_AR_imported_from_iNaturalist_photo_171995487.jpg | pildi_seletus = [[Koldjalg-flamingo]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Flamingolised]] ''Phoenicopteriformes'' | sugukond = [[Flamingolased]] ''Phoenicopteridae'' | perekond = '''''Phoenicoparrus''''' | perekonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1856 }} '''''Phoenicoparrus''''' on [[flamingolased|flamingolaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Perekonda kuulub kaks liiki:<ref name='IOC'/> *[[koldjalg-flamingo]] (''Phoenicoparrus andinus'') *[[lühinokk-flamingo]] (''Phoenicoparrus jamesi'') Mõlemad perekonda kuuluvad liigid elavad Lõuna-[[Peruu]]s, Lääne-[[Boliivia]]s, Põhja-[[Tšiili]]s ja Loode-[[Argentina]]s.<ref name='IOC'/> Nad eristuvad teistest flamingodest selle poolest, et neil pole tagumist varvast.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Grebes, flamingos |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/grebes/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=509 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> }} [[Kategooria:Flamingolised]] qf98xg6t5w87pvqgefo24bdfyk711vs 7170162 7170161 2026-06-10T12:02:43Z Ojassaar 206682 7170162 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Phoenicoparrus'' | värvus = linnud | pilt = Andean_Flamingo,_Salta,_AR_imported_from_iNaturalist_photo_171995487.jpg | pildi_seletus = [[Koldjalg-flamingo]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Flamingolised]] ''Phoenicopteriformes'' | sugukond = [[Flamingolased]] ''Phoenicopteridae'' | perekond = '''''Phoenicoparrus''''' | perekonna_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1856 }} '''''Phoenicoparrus''''' on [[flamingolased|flamingolaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Perekonda kuulub kaks liiki:<ref name='IOC'/> *[[koldjalg-flamingo]] (''Phoenicoparrus andinus'') *[[lühinokk-flamingo]] (''Phoenicoparrus jamesi'') Mõlemad perekonda kuuluvad liigid elavad Lõuna-[[Peruu]]s, Lääne-[[Boliivia]]s, Põhja-[[Tšiili]]s ja Loode-[[Argentina]]s.<ref name='IOC'/> Nad eristuvad teistest flamingodest selle poolest, et neil pole tagumist varvast.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Grebes, flamingos |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/grebes/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=509 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> }} [[Kategooria:Flamingolised]] q32t2z4flg62ym4lm1asww4t8kcrmrz 0 716516 7170181 2026-06-10T13:02:07Z Mona 355 Uus lehekülg: '[[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]' osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muu...' 7170181 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]' osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega, nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Sama laul tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. Tema loomingut hinnatakse selge sõnumi ja läbimõeldud tekstide poolest. Ta käsitleb oma lauludes sageli identiteeti, suhteid ja ühiskondlikke küsimusi. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] si3eyhczn7h6560ljoc0uafc07q7vv0 7170185 7170181 2026-06-10T13:05:30Z Mona 355 7170185 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega, nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Sama laul tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. Tema loomingut hinnatakse selge sõnumi ja läbimõeldud tekstide poolest. Ta käsitleb oma lauludes sageli identiteeti, suhteid ja ühiskondlikke küsimusi. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 8utfc0o7py6azl72ic3zfq1inci6t50 7170186 7170185 2026-06-10T13:06:13Z Mona 355 7170186 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Sama laul tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. Tema loomingut hinnatakse selge sõnumi ja läbimõeldud tekstide poolest. Ta käsitleb oma lauludes sageli identiteeti, suhteid ja ühiskondlikke küsimusi. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 3o7kxk77cd978r5ez40u7ji7z5chnqo 7170241 7170186 2026-06-10T15:46:33Z Mona 355 7170241 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Laul "Gloria" filmist "Selma" tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] s9ba1aegtynmrnze2q1x3y5hvbaf5kk 7170251 7170241 2026-06-10T16:32:09Z Mona 355 7170251 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Laul "Gloria" filmist "Selma" tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. == [[Stuudioalbum]]id == * "[[Can I Borrow a Dollar?]]" (1992) * "[[Resurrection]]" (1994) * "[[One Day It'll All Make Sense]]" (1997) * "[[Like Water for Chocolate]]" (2000) * "[[Electric Circus]]" (2002) * "Be" (2005) * "[[Finding Forever]]" (2007) * "[[Universal Mind Control]]" (2008) * "[[The Dreamer/The Believer]]" (2011) * "[[Nobody's Smiling]]" (2014) * "[[Black America Again]]" (2016) * "[[Let Love]]" (2019) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 1)]]" (2020) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 2)]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] munyqxoo0ko2w4zo7wqbx0ic98qffpr 7170253 7170251 2026-06-10T16:33:17Z Mona 355 /* Stuudioalbumid */ 7170253 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Laul "Gloria" filmist "Selma" tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. == [[Stuudioalbum]]id == * "[[Can I Borrow a Dollar?]]" (1992) * "[[Resurrection]]" (1994) * "[[One Day It'll All Make Sense]]" (1997) * "[[Like Water for Chocolate]]" (2000) * "[[Electric Circus]]" (2002) * "Be" (2005) * "[[Finding Forever]]" (2007) * "[[Universal Mind Control]]" (2008) * "[[The Dreamer/The Believer]]" (2011) * "[[Nobody's Smiling]]" (2014)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Märt Milter {{!}} |kuupäev=2014-09-16 |pealkiri=Arvustus. Tavaline Common |url=https://kultuur.err.ee/301552/arvustus-tavaline-common |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Black America Again]]" (2016) * "[[Let Love]]" (2019) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 1)]]" (2020) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 2)]]" (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] p62vmtn5ap4oy7uzlhnvd8b80ko2ie7 7170259 7170253 2026-06-10T16:43:07Z Mona 355 7170259 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Laul "Gloria" filmist "Selma" tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. == [[Stuudioalbum]]id == * "[[Can I Borrow a Dollar?]]" (1992) * "[[Resurrection]]" (1994) * "[[One Day It'll All Make Sense]]" (1997) * "[[Like Water for Chocolate]]" (2000) * "[[Electric Circus]]" (2002) * "Be" (2005) * "[[Finding Forever]]" (2007) * "[[Universal Mind Control]]" (2008) * "[[The Dreamer/The Believer]]" (2011) * "[[Nobody's Smiling]]" (2014)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Märt Milter {{!}} |kuupäev=2014-09-16 |pealkiri=Arvustus. Tavaline Common |url=https://kultuur.err.ee/301552/arvustus-tavaline-common |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Black America Again]]" (2016) * "[[Let Love]]" (2019) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 1)]]" (2020) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 2)]]" (2021) == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2007 | "[[Smokin' Aces]]" | - | Sir Ivy | |- | 2007 | "American Gangster" | "[[Ameerika gangster]]" | - | |- | 2008 | "[[Street Kings]]" | - | Coates | |- | 2008 | "[[Wanted]]" | - | The Gunsmith | |- | 2009 | "Terminator Salvation" | "[[Terminaator: Lunastus]]" | Barnes | |- | 2010 | "[[Date Night]]" | - | Det. Collins | |- | 2010 | "[[Just Wright]]" | - | Scott McKnight | |- | 2011 | "[[Happy Feet Two]]" | - | Seymour (hääl) | |- | 2011 | "[[New Year's Eve]]" | - | Soldier | |- | 2012 | "[[The Odd Life of Timothy Green]]" | - | Coach Cal | |- | 2013 | "[[Now You See Me]]" | - | Evans | |- | 2014 | "[[Selma (film)|Selma]]" | - | James Bevel | Oscari võit (laul "Glory") |- | 2015 | "[[Run All Night]]" | - | Andrew Price | |- | 2016 | "[[Barbershop: The Next Cut]]" | - | Rashad | |- | 2017 | "[[John Wick: Chapter 2]]" | - | Cassian | |- | 2017 | "[[Megan Leavey]]" | - | Gunny Martin | |- | 2018 | "[[Smallfoot]]" | - | Stonekeeper (hääl) | |- | 2018 | "[[The Hate U Give]]" | - | Carlos | |- | 2018 | "[[Hunter Killer]]" | - | John Fisk | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] efgzjtrtjqtjn2zeb344vju4rjbkteu 7170268 7170259 2026-06-10T16:50:49Z Mona 355 /* Osaline filmograafia */ 7170268 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Common-byPhilipRomano.jpg|pisi|Common (2026)]] '''Lonnie Rashid Lynn Jr.''' (esinejanimega '''Common'''; sündinud [[13. märts]]il [[1972]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Ta kasvas üles Chicagos. Tema ema oli õpetaja ja isa töötas noortetreenerina. Common alustas muusikaga juba nooruses ning õppis mõnda aega Florida A&M ülikoolis, kuid katkestas õpingud, et keskenduda muusikale. Karjääri alguses kasutas ta nime '''Common Sense''', kuid hiljem lühendas selle kujule Common. Laiemalt sai ta tuntuks 1990. aastatel. Tema teise stuudioalbumi "[[Resurrection]]" (1994) lugusid peetakse tänini oluliseks USA [[hiphop]]i arengus. Albumilt pärit "[[I Used to Love H.E.R.]]" on üks tema tuntumaid lugusid. Hiljem on ta välja andnud mitmeid albumeid, sealhulgas "[[Like Water for Chocolate]]" (2000), "[[Be (album)|Be]]" (2005) ja "[[Finding Forever]]" (2007). Tema muusika ühendab hiphopi, ''[[soul]]''{{'}}i ja [[džäss]]i mõjusid ning käsitleb sageli isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Common on teinud koostööd paljude tuntud artistidega nagu [[Kanye West]], [[John Legend]] ja [[Erykah Badu]]. Koos John Legendiga loodud laul "Glory" kõlas filmis "[[Selma (film)|Selma]]" ning võitis [[Oscar]]i [[Parima filmilaulu Oscar|parima originaallaulu]] kategoorias. Lisaks muusikale on ta tegutsenud näitlejana. Ta on mänginud filmides ja telesarjades, täites nii kõrval- kui ka suuri rolle. Tema näitlejatööd on seotud erinevate žanritega alates draamast kuni märulifilmideni. Ta on pälvinud mitu [[Grammy]] auhinda ning lisaks Oscari. Laul "Gloria" filmist "Selma" tõi talle ka [[Kuldgloobus]]e auhinna ning seda on tunnustatud ka mitmete muude filmiauhindadega. == [[Stuudioalbum]]id == * "[[Can I Borrow a Dollar?]]" (1992) * "[[Resurrection]]" (1994) * "[[One Day It'll All Make Sense]]" (1997) * "[[Like Water for Chocolate]]" (2000) * "[[Electric Circus]]" (2002) * "Be" (2005) * "[[Finding Forever]]" (2007) * "[[Universal Mind Control]]" (2008) * "[[The Dreamer/The Believer]]" (2011) * "[[Nobody's Smiling]]" (2014)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Märt Milter {{!}} |kuupäev=2014-09-16 |pealkiri=Arvustus. Tavaline Common |url=https://kultuur.err.ee/301552/arvustus-tavaline-common |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Black America Again]]" (2016) * "[[Let Love]]" (2019) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 1)]]" (2020) * "[[A Beautiful Revolution (Pt. 2)]]" (2021) == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2007 | "[[Smokin' Aces]]" | - | Sir Ivy | |- | 2007 | "American Gangster" | "[[Ameerika gangster]]" | - | |- | 2008 | "[[Street Kings]]" | - | Coates | |- | 2008 | "Wanted" | "[[Tagaotsitav (film)|Tagaotsitav]]" | The Gunsmith | |- | 2009 | "Terminator Salvation" | "[[Terminaator: Lunastus]]" | Barnes | |- | 2010 | "[[Date Night]]" | - | Det. Collins | |- | 2010 | "[[Just Wright]]" | - | Scott McKnight | |- | 2011 | "[[Happy Feet Two]]" | - | Seymour (hääl) | |- | 2011 | "[[New Year's Eve]]" | - | Soldier | |- | 2012 | "[[The Odd Life of Timothy Green]]" | - | Coach Cal | |- | 2013 | "[[Now You See Me]]" | - | Evans | |- | 2014 | "[[Selma (film)|Selma]]" | - | James Bevel | Oscari võit (laul "Glory") |- | 2015 | "[[Run All Night]]" | - | Andrew Price | |- | 2016 | "[[Barbershop: The Next Cut]]" | - | Rashad | |- | 2017 | "[[John Wick: Chapter 2]]" | - | Cassian | |- | 2017 | "[[Megan Leavey]]" | - | Gunny Martin | |- | 2018 | "[[Smallfoot]]" | - | Stonekeeper (hääl) | |- | 2018 | "[[The Hate U Give]]" | - | Carlos | |- | 2018 | "[[Hunter Killer]]" | - | John Fisk | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.thinkcommon.com/ Koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] ne0aqn6kp6uhstwyi1xtumm7jahugsp 0 716517 7170183 2026-06-10T13:03:51Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Common]] 7170183 wikitext text/x-wiki #suuna[[Common]] g03e10b0w7rjr56zr6ot9po7s4kv5d3 0 716518 7170184 2026-06-10T13:04:20Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Common]] 7170184 wikitext text/x-wiki #suuna[[Common]] g03e10b0w7rjr56zr6ot9po7s4kv5d3 0 716519 7170197 2026-06-10T13:33:43Z Arrow&Deck 205707 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1357239574|Aromantic asexual]]" tõlkimisel 7170197 wikitext text/x-wiki   '''Aromantiline aseksuaalne''', lühendatuna '''aroace''' või '''aro-ace''', on romantiline ja [[seksuaalne sättumus]], mida iseloomustab [[Romantiline armastus|romantilise]] ja [[Seksapiil|seksuaalse külgetõmbe]] puudumine või vähesus. Nimi tuleneb kahe orientatsiooni, [[Aromantilisus|aromantismi]] ja [[Aseksuaalsus|aseksuaalsuse]], ühendamisest, täpsemalt nende nimede lühendatud versioonidest: "aro" tähendab aromantiline ja "ace" tähendab aseksuaalne, ning liitmõiste moodustamisest jagatud külgetõmbe mudelit kasutades. <ref>{{Cite journal|last=Lienhard|first=Alissa|url=https://www.repo.uni-hannover.de/handle/123456789/17484|title="I'll Call it Platonic Magic": Queer Joy, Metafiction, and Aro-Ace Autofictional Selves in Alice Oseman's Loveless|journal=In Progress: A Graduate Journal of North American Studies|volume=2|issue=1|pages=59–72|date=May 2024|language=en|doi=10.15488/17355}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Sheshadri|first=Shruti|url=https://repository.usfca.edu/ijhre/vol8/iss1/10|title=Hopelessly AroAce: An Exploration in the Margins|journal=International Journal of Human Rights Education|volume=8|issue=1|date=2024-04-21|last2=Chandrasekaran|first2=Agharsh|issn=2691-8633}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Leyda|first=Julia|url=https://doi.org/10.1215/02705346-11207841|title=Aromantic Comedy: The Aro/Ace Aesthetics of Together Together|journal=Camera Obscura: Feminism, Culture, and Media Studies|volume=39|issue=2 (116)|pages=131–162|date=2024-09-01|last2=Seymour|first2=Nicole|doi=10.1215/02705346-11207841|issn=0270-5346}}</ref> 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 26% aseksuaalsetest inimestest peavad ennast ka aromantilisteks. <ref>{{Cite journal|last=Antonsen|first=Amy N.|url=http://link.springer.com/10.1007/s10508-019-01600-1|title=Ace and Aro: Understanding Differences in Romantic Attractions Among Persons Identifying as Asexual|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=49|issue=5|pages=1615–1630|date=July 2020|language=en|last2=Zdaniuk|first2=Bozena|last3=Yule|first3=Morag|last4=Brotto|first4=Lori A.|doi=10.1007/s10508-019-01600-1|issn=0004-0002|pmid=32095971}}</ref> Aroace'i lipp koosneb viiest horisontaalsest triibust: oranžist, kollasest, valgest ja kahest sinisest toonist. Lipu kujundas [[Tumblr|Tumblr'i]] kasutaja aroaesflags <ref name="flag">{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|title=i originally sent this to the person ...|work=Tumblr|access-date=2025-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035200/https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|archive-date=2025-08-12}}</ref> väites, et kaks sinist tooni esindavad „aroace'i identiteeti ja ka aroace'i identiteetide ja kogemuste spektrit“. Valge sümboliseerib terviklikkust, kollane armastust ja suhteid, mis eksisteerivad väljaspool tavapäraseid ideid romantilistest ja seksuaalsetest suhetest, ning oranž esindab kogukonda. <ref>{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|title=Requests: Closed|work=Tumblr|access-date=2025-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035019/https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|archive-date=2025-08-12}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ilma ühegi andmereata infokasti malle kasutavad artiklid]] 7k54j003c7823hr3jko7w7ye0tg8ynb 7170223 7170197 2026-06-10T15:01:25Z Kapsas123 209254 7170223 wikitext text/x-wiki '''Aromantiline aseksuaalne''', lühendatuna '''''aroace''''' või '''''aro-ace''''', on romantiline ja [[seksuaalne sättumus]], mida iseloomustab [[Romantiline armastus|romantilise]] ja [[Seksapiil|seksuaalse külgetõmbe]] puudumine või vähesus. Nimi tuleneb kahe orientatsiooni, [[Aromantilisus|aromantismi]] ja [[Aseksuaalsus|aseksuaalsuse]], ühendamisest, täpsemalt nende nimede lühendatud versioonidest: "''aro''" tähendab aromantiline ja "''ace''" tähendab aseksuaalne, ning liitmõiste moodustamisest jagatud külgetõmbe mudelit kasutades. <ref>{{Cite journal|last=Lienhard|first=Alissa|url=https://www.repo.uni-hannover.de/handle/123456789/17484|title="I'll Call it Platonic Magic": Queer Joy, Metafiction, and Aro-Ace Autofictional Selves in Alice Oseman's Loveless|journal=In Progress: A Graduate Journal of North American Studies|volume=2|issue=1|pages=59–72|date=May 2024|language=en|doi=10.15488/17355}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Sheshadri|first=Shruti|url=https://repository.usfca.edu/ijhre/vol8/iss1/10|title=Hopelessly AroAce: An Exploration in the Margins|journal=International Journal of Human Rights Education|volume=8|issue=1|date=2024-04-21|last2=Chandrasekaran|first2=Agharsh|issn=2691-8633}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Leyda|first=Julia|url=https://doi.org/10.1215/02705346-11207841|title=Aromantic Comedy: The Aro/Ace Aesthetics of Together Together|journal=Camera Obscura: Feminism, Culture, and Media Studies|volume=39|issue=2 (116)|pages=131–162|date=2024-09-01|last2=Seymour|first2=Nicole|doi=10.1215/02705346-11207841|issn=0270-5346}}</ref> 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 26% aseksuaalsetest inimestest peavad ennast ka aromantilisteks. <ref>{{Cite journal|last=Antonsen|first=Amy N.|url=http://link.springer.com/10.1007/s10508-019-01600-1|title=Ace and Aro: Understanding Differences in Romantic Attractions Among Persons Identifying as Asexual|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=49|issue=5|pages=1615–1630|date=July 2020|language=en|last2=Zdaniuk|first2=Bozena|last3=Yule|first3=Morag|last4=Brotto|first4=Lori A.|doi=10.1007/s10508-019-01600-1|issn=0004-0002|pmid=32095971}}</ref> ''Aroace''{{'}}i lipp koosneb viiest horisontaalsest triibust: oranžist, kollasest, valgest ja kahest sinisest toonist. Lipu kujundas [[Tumblr|Tumblri]] kasutaja aroaesflags <ref name="flag">{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|title=i originally sent this to the person ...|work=Tumblr|access-date=2025-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035200/https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|archive-date=2025-08-12}}</ref> väites, et kaks sinist tooni esindavad „''aroace''{{'}}i identiteeti ja ka ''aroace''{{'}}i identiteetide ja kogemuste spektrit“. Valge sümboliseerib terviklikkust, kollane armastust ja suhteid, mis eksisteerivad väljaspool tavapäraseid ideid romantilistest ja seksuaalsetest suhetest, ning oranž esindab kogukonda. <ref>{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|title=Requests: Closed|work=Tumblr|access-date=2025-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035019/https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|archive-date=2025-08-12}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ilma ühegi andmereata infokasti malle kasutavad artiklid]] 6d4q1or5h85840du0tx53oyl23nwx0l 7170224 7170223 2026-06-10T15:02:21Z Kapsas123 209254 7170224 wikitext text/x-wiki '''Aromantiline aseksuaalne''', lühendatuna '''''aroace''''' või '''''aro-ace''''', on romantiline ja [[seksuaalne sättumus]], mida iseloomustab [[Romantiline armastus|romantilise]] ja [[Seksapiil|seksuaalse külgetõmbe]] puudumine või vähesus. Nimi tuleneb kahe orientatsiooni, [[Aromantilisus|aromantismi]] ja [[Aseksuaalsus|aseksuaalsuse]], ühendamisest, täpsemalt nende nimede lühendatud versioonidest: "''aro''" tähendab aromantiline ja "''ace''" tähendab aseksuaalne, ning liitmõiste moodustamisest jagatud külgetõmbe mudelit kasutades. <ref>{{Cite journal|last=Lienhard|first=Alissa|url=https://www.repo.uni-hannover.de/handle/123456789/17484|title="I'll Call it Platonic Magic": Queer Joy, Metafiction, and Aro-Ace Autofictional Selves in Alice Oseman's Loveless|journal=In Progress: A Graduate Journal of North American Studies|volume=2|issue=1|pages=59–72|date=May 2024|language=en|doi=10.15488/17355}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Sheshadri|first=Shruti|url=https://repository.usfca.edu/ijhre/vol8/iss1/10|title=Hopelessly AroAce: An Exploration in the Margins|journal=International Journal of Human Rights Education|volume=8|issue=1|date=2024-04-21|last2=Chandrasekaran|first2=Agharsh|issn=2691-8633}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Leyda|first=Julia|url=https://doi.org/10.1215/02705346-11207841|title=Aromantic Comedy: The Aro/Ace Aesthetics of Together Together|journal=Camera Obscura: Feminism, Culture, and Media Studies|volume=39|issue=2 (116)|pages=131–162|date=2024-09-01|last2=Seymour|first2=Nicole|doi=10.1215/02705346-11207841|issn=0270-5346}}</ref> 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 26% aseksuaalsetest inimestest peavad ennast ka aromantilisteks. <ref>{{Cite journal|last=Antonsen|first=Amy N.|url=http://link.springer.com/10.1007/s10508-019-01600-1|title=Ace and Aro: Understanding Differences in Romantic Attractions Among Persons Identifying as Asexual|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=49|issue=5|pages=1615–1630|date=July 2020|language=en|last2=Zdaniuk|first2=Bozena|last3=Yule|first3=Morag|last4=Brotto|first4=Lori A.|doi=10.1007/s10508-019-01600-1|issn=0004-0002|pmid=32095971}}</ref> ''Aroace''{{'}}i lipp koosneb viiest horisontaalsest triibust: oranžist, kollasest, valgest ja kahest sinisest toonist. Lipu kujundas [[Tumblr|Tumblri]] kasutaja aroaesflags <ref name="flag">{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|title=i originally sent this to the person ...|work=Tumblr|access-date=2025-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035200/https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|archive-date=2025-08-12}}</ref> väites, et kaks sinist tooni esindavad „''aroace''{{'}}i identiteeti ja ka ''aroace''{{'}}i identiteetide ja kogemuste spektrit“. Valge sümboliseerib terviklikkust, kollane armastust ja suhteid, mis eksisteerivad väljaspool tavapäraseid ideid romantilistest ja seksuaalsetest suhetest, ning oranž esindab kogukonda. <ref>{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|title=Requests: Closed|work=Tumblr|access-date=2025-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035019/https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|archive-date=2025-08-12}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:LGBT]] pjh0o5xynw3nbf7tvj0kb1rj9l3h88f 7170293 7170224 2026-06-10T17:49:05Z ~2026-33657-65 231127 Mis mõttes aseksuaalsus on LGBT alamliik? Siis ei peaks ju mingit seksuaalsust olema. 7170293 wikitext text/x-wiki '''Aromantiline aseksuaalne''', lühendatuna '''''aroace''''' või '''''aro-ace''''', on romantiline ja [[seksuaalne sättumus]], mida iseloomustab [[Romantiline armastus|romantilise]] ja [[Seksapiil|seksuaalse külgetõmbe]] puudumine või vähesus. Nimi tuleneb kahe orientatsiooni, [[Aromantilisus|aromantismi]] ja [[Aseksuaalsus|aseksuaalsuse]], ühendamisest, täpsemalt nende nimede lühendatud versioonidest: "''aro''" tähendab aromantiline ja "''ace''" tähendab aseksuaalne, ning liitmõiste moodustamisest jagatud külgetõmbe mudelit kasutades. <ref>{{Cite journal|last=Lienhard|first=Alissa|url=https://www.repo.uni-hannover.de/handle/123456789/17484|title="I'll Call it Platonic Magic": Queer Joy, Metafiction, and Aro-Ace Autofictional Selves in Alice Oseman's Loveless|journal=In Progress: A Graduate Journal of North American Studies|volume=2|issue=1|pages=59–72|date=May 2024|language=en|doi=10.15488/17355}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Sheshadri|first=Shruti|url=https://repository.usfca.edu/ijhre/vol8/iss1/10|title=Hopelessly AroAce: An Exploration in the Margins|journal=International Journal of Human Rights Education|volume=8|issue=1|date=2024-04-21|last2=Chandrasekaran|first2=Agharsh|issn=2691-8633}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Leyda|first=Julia|url=https://doi.org/10.1215/02705346-11207841|title=Aromantic Comedy: The Aro/Ace Aesthetics of Together Together|journal=Camera Obscura: Feminism, Culture, and Media Studies|volume=39|issue=2 (116)|pages=131–162|date=2024-09-01|last2=Seymour|first2=Nicole|doi=10.1215/02705346-11207841|issn=0270-5346}}</ref> 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 26% aseksuaalsetest inimestest peavad ennast ka aromantilisteks. <ref>{{Cite journal|last=Antonsen|first=Amy N.|url=http://link.springer.com/10.1007/s10508-019-01600-1|title=Ace and Aro: Understanding Differences in Romantic Attractions Among Persons Identifying as Asexual|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=49|issue=5|pages=1615–1630|date=July 2020|language=en|last2=Zdaniuk|first2=Bozena|last3=Yule|first3=Morag|last4=Brotto|first4=Lori A.|doi=10.1007/s10508-019-01600-1|issn=0004-0002|pmid=32095971}}</ref> ''Aroace''{{'}}i lipp koosneb viiest horisontaalsest triibust: oranžist, kollasest, valgest ja kahest sinisest toonist. Lipu kujundas [[Tumblr|Tumblri]] kasutaja aroaesflags <ref name="flag">{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|title=i originally sent this to the person ...|work=Tumblr|access-date=2025-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035200/https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|archive-date=2025-08-12}}</ref> väites, et kaks sinist tooni esindavad „''aroace''{{'}}i identiteeti ja ka ''aroace''{{'}}i identiteetide ja kogemuste spektrit“. Valge sümboliseerib terviklikkust, kollane armastust ja suhteid, mis eksisteerivad väljaspool tavapäraseid ideid romantilistest ja seksuaalsetest suhetest, ning oranž esindab kogukonda. <ref>{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|title=Requests: Closed|work=Tumblr|access-date=2025-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035019/https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|archive-date=2025-08-12}}</ref> == Viited == {{Viited}} i8k9w1rl2cac7804j5hdpauqflcisnr 7170347 7170293 2026-06-10T18:18:58Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-33657-65|~2026-33657-65]] ([[User talk:~2026-33657-65|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kapsas123|Kapsas123]]. 7170224 wikitext text/x-wiki '''Aromantiline aseksuaalne''', lühendatuna '''''aroace''''' või '''''aro-ace''''', on romantiline ja [[seksuaalne sättumus]], mida iseloomustab [[Romantiline armastus|romantilise]] ja [[Seksapiil|seksuaalse külgetõmbe]] puudumine või vähesus. Nimi tuleneb kahe orientatsiooni, [[Aromantilisus|aromantismi]] ja [[Aseksuaalsus|aseksuaalsuse]], ühendamisest, täpsemalt nende nimede lühendatud versioonidest: "''aro''" tähendab aromantiline ja "''ace''" tähendab aseksuaalne, ning liitmõiste moodustamisest jagatud külgetõmbe mudelit kasutades. <ref>{{Cite journal|last=Lienhard|first=Alissa|url=https://www.repo.uni-hannover.de/handle/123456789/17484|title="I'll Call it Platonic Magic": Queer Joy, Metafiction, and Aro-Ace Autofictional Selves in Alice Oseman's Loveless|journal=In Progress: A Graduate Journal of North American Studies|volume=2|issue=1|pages=59–72|date=May 2024|language=en|doi=10.15488/17355}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Sheshadri|first=Shruti|url=https://repository.usfca.edu/ijhre/vol8/iss1/10|title=Hopelessly AroAce: An Exploration in the Margins|journal=International Journal of Human Rights Education|volume=8|issue=1|date=2024-04-21|last2=Chandrasekaran|first2=Agharsh|issn=2691-8633}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Leyda|first=Julia|url=https://doi.org/10.1215/02705346-11207841|title=Aromantic Comedy: The Aro/Ace Aesthetics of Together Together|journal=Camera Obscura: Feminism, Culture, and Media Studies|volume=39|issue=2 (116)|pages=131–162|date=2024-09-01|last2=Seymour|first2=Nicole|doi=10.1215/02705346-11207841|issn=0270-5346}}</ref> 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 26% aseksuaalsetest inimestest peavad ennast ka aromantilisteks. <ref>{{Cite journal|last=Antonsen|first=Amy N.|url=http://link.springer.com/10.1007/s10508-019-01600-1|title=Ace and Aro: Understanding Differences in Romantic Attractions Among Persons Identifying as Asexual|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=49|issue=5|pages=1615–1630|date=July 2020|language=en|last2=Zdaniuk|first2=Bozena|last3=Yule|first3=Morag|last4=Brotto|first4=Lori A.|doi=10.1007/s10508-019-01600-1|issn=0004-0002|pmid=32095971}}</ref> ''Aroace''{{'}}i lipp koosneb viiest horisontaalsest triibust: oranžist, kollasest, valgest ja kahest sinisest toonist. Lipu kujundas [[Tumblr|Tumblri]] kasutaja aroaesflags <ref name="flag">{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|title=i originally sent this to the person ...|work=Tumblr|access-date=2025-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035200/https://aroaesflags.tumblr.com/post/680531094324543488/pplatonic-i-originally-sent-this-to-the-person|archive-date=2025-08-12}}</ref> väites, et kaks sinist tooni esindavad „''aroace''{{'}}i identiteeti ja ka ''aroace''{{'}}i identiteetide ja kogemuste spektrit“. Valge sümboliseerib terviklikkust, kollane armastust ja suhteid, mis eksisteerivad väljaspool tavapäraseid ideid romantilistest ja seksuaalsetest suhetest, ning oranž esindab kogukonda. <ref>{{Cite news|url=https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|title=Requests: Closed|work=Tumblr|access-date=2025-11-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20250812035019/https://aroaesflags.tumblr.com/post/181034758671/revised-aroace-flag-after-some-conversation-among|archive-date=2025-08-12}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:LGBT]] pjh0o5xynw3nbf7tvj0kb1rj9l3h88f 0 716520 7170198 2026-06-10T13:35:32Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''Sony Music Entertainment''' (lühendatult '''SME''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev rahvusvaheline muusikafirma, mis kuulub [[Jaapan]]i kontserni [[Sony Group Corporation]]. Ettevõtte juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui Ameerika Ühendriikides tegutses plaadifirma [[Columbia Records]]. Hiljem kujunes sellest CBS Records, mille Sony ostis 1980. aastate lõpus. 1991. aastal võeti kasutusele nimi Sony Music Entertainment. Aja jooksul...' 7170198 wikitext text/x-wiki '''Sony Music Entertainment''' (lühendatult '''SME''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev rahvusvaheline muusikafirma, mis kuulub [[Jaapan]]i kontserni [[Sony Group Corporation]]. Ettevõtte juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui Ameerika Ühendriikides tegutses plaadifirma [[Columbia Records]]. Hiljem kujunes sellest CBS Records, mille Sony ostis 1980. aastate lõpus. 1991. aastal võeti kasutusele nimi Sony Music Entertainment. Aja jooksul on ettevõte kasvanud üheks maailma suurimaks muusikatööstuse ettevõtteks. Sony Music Entertainment tegeleb muusika tootmise, levitamise ja turustamisega. Ettevõtte alla kuulub suur hulk plaadifirmasid ja alambrände, sealhulgas Columbia Records, [[RCA Records]] ja [[Epic Records]]. Nende kaudu antakse välja erinevate žanrite muusikat [[Popmuusika|popist]] ja [[Rokkmuusika|rokist]] [[hiphop]]i ja [[Klassikaline muusika|klassikalise muusikani]]. Sony Musicu artistide nimekirja kuuluvad paljud rahvusvaheliselt tuntud muusikud. Ettevõte on läbi aegade esindanud ja levitanud näiteks [[Michael Jackson]]i, [[Beyoncé]], [[Adele]]'i ja [[Bob Dylan]]i loomingut. Samuti teeb Sony Music koostööd uute artistidega, aidates neid laiemale publikule tutvustada. Lisaks helisalvestistele tegeleb Sony Music ka muusikaõiguste haldamise ja digitaalse leviga. Ettevõte on oluline tegija voogedastuse ajastul, tehes koostööd platvormidega nagu [[Spotify]] ja [[Apple Music]]. Samuti haldab ta ulatuslikku muusikakataloogi, kuhu kuuluvad nii ajaloolised kui ka kaasaegsed salvestised. Sony Music Entertainment on üks nn suurest kolmikust ([[inglise keel]]es Big Three) koos [[Universal Music Group]]i ja [[Warner Music Group]]iga, kes domineerivad rahvusvahelist muusikatööstust. Ettevõtte tegevus ulatub paljudesse riikidesse ning tal on kontorid üle maailma. Tänapäeval on Sony Music Entertainment üks juhtivaid muusikafirmasid, mille roll on märkimisväärne nii muusika loomises, levitamises kui ka muusikatööstuse arengusuundade kujundamises. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] sb586lyg6ufmmycnfk0v02ejhi4kzrl 7170222 7170198 2026-06-10T15:01:16Z Mona 355 7170222 wikitext text/x-wiki '''Sony Music Entertainment''' (lühendatult '''SME''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev rahvusvaheline muusikafirma, mis kuulub [[Jaapan]]i kontserni [[Sony Group Corporation]]. Ettevõtte juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui Ameerika Ühendriikides tegutses plaadifirma [[Columbia Records]]. Hiljem kujunes sellest CBS Records, mille Sony ostis 1980. aastate lõpus. 1991. aastal võeti kasutusele nimi Sony Music Entertainment. Aja jooksul on ettevõte kasvanud üheks maailma suurimaks [[muusikatööstus]]e [[Ettevõte|ettevõtteks]]. Sony Music Entertainment tegeleb muusika tootmise, levitamise ja turustamisega. Ettevõtte alla kuulub suur hulk plaadifirmasid ja alambrände, sealhulgas Columbia Records, [[RCA Records]] ja [[Epic Records]]. Nende kaudu antakse välja erinevate žanrite muusikat [[Popmuusika|popist]] ja [[Rokkmuusika|rokist]] [[hiphop]]i ja [[Klassikaline muusika|klassikalise muusikani]]. Sony Musicu artistide nimekirja kuuluvad paljud rahvusvaheliselt tuntud muusikud. Ettevõte on läbi aegade esindanud ja levitanud näiteks [[Michael Jackson]]i, [[Beyoncé]], [[Adele]]'i ja [[Bob Dylan]]i loomingut. Samuti teeb Sony Music koostööd uute artistidega, aidates neid laiemale publikule tutvustada. Lisaks helisalvestistele tegeleb Sony Music ka muusikaõiguste haldamise ja digitaalse leviga. Ettevõte on oluline tegija voogedastuse ajastul, tehes koostööd platvormidega nagu [[Spotify]] ja [[Apple Music]]. Samuti haldab ta ulatuslikku muusikakataloogi, kuhu kuuluvad nii ajaloolised kui ka kaasaegsed salvestised. Sony Music Entertainment on üks nn suurest kolmikust ([[inglise keel]]es Big Three) koos [[Universal Music Group]]i ja [[Warner Music Group]]iga, kes domineerivad rahvusvahelist muusikatööstust. Ettevõtte tegevus ulatub paljudesse riikidesse ning tal on kontorid üle maailma. Tänapäeval on Sony Music Entertainment üks juhtivaid muusikafirmasid, mille roll on märkimisväärne nii muusika loomises, levitamises kui ka muusikatööstuse arengusuundade kujundamises. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] p08vc73by7nea3syl8mvw2jnkhjxcxq 7170538 7170222 2026-06-11T04:52:54Z Mona 355 7170538 wikitext text/x-wiki '''Sony Music Entertainment''' (tuntud ka kui '''Sony Music'''; lühendatult '''SME''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev rahvusvaheline muusikafirma, mis kuulub [[Jaapan]]i kontserni [[Sony Group Corporation]]. Ettevõtte juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui Ameerika Ühendriikides tegutses plaadifirma [[Columbia Records]]. Hiljem kujunes sellest CBS Records, mille Sony ostis 1980. aastate lõpus. 1991. aastal võeti kasutusele nimi Sony Music Entertainment. Aja jooksul on ettevõte kasvanud üheks maailma suurimaks [[muusikatööstus]]e [[Ettevõte|ettevõtteks]]. Sony Music Entertainment tegeleb muusika tootmise, levitamise ja turustamisega. Ettevõtte alla kuulub suur hulk plaadifirmasid ja alambrände, sealhulgas Columbia Records, [[RCA Records]] ja [[Epic Records]]. Nende kaudu antakse välja erinevate žanrite muusikat [[Popmuusika|popist]] ja [[Rokkmuusika|rokist]] [[hiphop]]i ja [[Klassikaline muusika|klassikalise muusikani]]. Sony Musicu artistide nimekirja kuuluvad paljud rahvusvaheliselt tuntud muusikud. Ettevõte on läbi aegade esindanud ja levitanud näiteks [[Michael Jackson]]i, [[Beyoncé]], [[Adele]]'i ja [[Bob Dylan]]i loomingut. Samuti teeb Sony Music koostööd uute artistidega, aidates neid laiemale publikule tutvustada. Lisaks helisalvestistele tegeleb Sony Music ka muusikaõiguste haldamise ja digitaalse leviga. Ettevõte on oluline tegija voogedastuse ajastul, tehes koostööd platvormidega nagu [[Spotify]] ja [[Apple Music]]. Samuti haldab ta ulatuslikku muusikakataloogi, kuhu kuuluvad nii ajaloolised kui ka kaasaegsed salvestised. Sony Music Entertainment on üks nn suurest kolmikust ([[inglise keel]]es Big Three) koos [[Universal Music Group]]i ja [[Warner Music Group]]iga, kes domineerivad rahvusvahelist muusikatööstust. Ettevõtte tegevus ulatub paljudesse riikidesse ning tal on kontorid üle maailma. Tänapäeval on Sony Music Entertainment üks juhtivaid muusikafirmasid, mille roll on märkimisväärne nii muusika loomises, levitamises kui ka muusikatööstuse arengusuundade kujundamises. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] rasmej1ewsru4jbnbyzsyzpe6laxhky 7170539 7170538 2026-06-11T04:55:12Z Mona 355 7170539 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sony Music Entertainment Logo 2023.svg|pisi|Logo]] '''Sony Music Entertainment''' (tuntud ka kui '''Sony Music'''; lühendatult '''SME''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev rahvusvaheline muusikafirma, mis kuulub [[Jaapan]]i kontserni [[Sony Group Corporation]]. Ettevõtte juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui Ameerika Ühendriikides tegutses plaadifirma [[Columbia Records]]. Hiljem kujunes sellest CBS Records, mille Sony ostis 1980. aastate lõpus. 1991. aastal võeti kasutusele nimi Sony Music Entertainment. Aja jooksul on ettevõte kasvanud üheks maailma suurimaks [[muusikatööstus]]e [[Ettevõte|ettevõtteks]]. Sony Music Entertainment tegeleb muusika tootmise, levitamise ja turustamisega. Ettevõtte alla kuulub suur hulk plaadifirmasid ja alambrände, sealhulgas Columbia Records, [[RCA Records]] ja [[Epic Records]]. Nende kaudu antakse välja erinevate žanrite muusikat [[Popmuusika|popist]] ja [[Rokkmuusika|rokist]] [[hiphop]]i ja [[Klassikaline muusika|klassikalise muusikani]]. Sony Musicu artistide nimekirja kuuluvad paljud rahvusvaheliselt tuntud muusikud. Ettevõte on läbi aegade esindanud ja levitanud näiteks [[Michael Jackson]]i, [[Beyoncé]], [[Adele]]'i ja [[Bob Dylan]]i loomingut. Samuti teeb Sony Music koostööd uute artistidega, aidates neid laiemale publikule tutvustada. Lisaks helisalvestistele tegeleb Sony Music ka muusikaõiguste haldamise ja digitaalse leviga. Ettevõte on oluline tegija voogedastuse ajastul, tehes koostööd platvormidega nagu [[Spotify]] ja [[Apple Music]]. Samuti haldab ta ulatuslikku muusikakataloogi, kuhu kuuluvad nii ajaloolised kui ka kaasaegsed salvestised. Sony Music Entertainment on üks nn suurest kolmikust ([[inglise keel]]es Big Three) koos [[Universal Music Group]]i ja [[Warner Music Group]]iga, kes domineerivad rahvusvahelist muusikatööstust. Ettevõtte tegevus ulatub paljudesse riikidesse ning tal on kontorid üle maailma. Tänapäeval on Sony Music Entertainment üks juhtivaid muusikafirmasid, mille roll on märkimisväärne nii muusika loomises, levitamises kui ka muusikatööstuse arengusuundade kujundamises. == Välislingid == * [https://www.sonymusic.com/ Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] 56qugghoskwmkp0yg15nsfajcgkqebj 0 716521 7170199 2026-06-10T13:37:08Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Koiduliblikas | pilt = Anthocharis cardamines qtl1.jpg | pildi_seletus = [[Koiduliblikas]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = '''Koiduliblikas''' ''Anthocharis'' | perekonna_autor = [[Boisduval]], [[Rambur]], [[Duméril]] & Grasl...' 7170199 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koiduliblikas | pilt = Anthocharis cardamines qtl1.jpg | pildi_seletus = [[Koiduliblikas]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = '''Koiduliblikas''' ''Anthocharis'' | perekonna_autor = [[Boisduval]], [[Rambur]], [[Duméril]] & [[Graslin]], 1833 }}'''Koiduliblikas''' (''Anthocharis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Põhiliselt palearktise lõunaosas ja Põhja-Ameerikas levinud perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=38}}</ref> == Liigid == * ''Anthocharis bambusarum'' (Oberthür, 1876) * ''Anthocharis belia'' (Linnaeus, 1767) * ''Anthocharis bieti'' (Oberthür, 1884) * ''Anthocharis cardamines'' (Linnaeus, 1758) - [[koiduliblikas]] ** ''Anthocharis cardamines phoenissa'' (Kalchberg, 1894) * ''Anthocharis carolinae'' (Back, 2006) * ''Anthocharis cethura'' (C. & R. Felder, 1865) ** ''Anthocharis cethura cethura'' (C. & R. Felder, 1865) ** ''Anthocharis cethura bajacalifornica'' (J.F. Emmel, T.C. Emmel & Mattoon, 1998) ** ''Anthocharis cethura catalina'' (Meadows, 1937) ** ''Anthocharis cethura pima'' (W.H. Edwards, 1888) * ''Anthocharis damone'' (Boisduval, 1836) * ''Anthocharis euphenoides'' (Staudinger, 1869) * ''Anthocharis gruneri'' (Herrich-Schäffer, 1851) * ''Anthocharis julia'' (Edwards, 1872) * ''Anthocharis lanceolata'' (Lucas, 1852) ** ''Anthocharis lanceolata australis'' (Grinnell, 1908) ** ''Anthocharis lanceolata desertolimbu'' (J.F. Emmel, T.C. Emmel & Mattoon, 1998) * ''Anthocharis limonea'' (Butler, 1871) * ''Anthocharis midea'' (Hübner, 1809) ** ''Anthocharis midea texas'' (Gatrelle, 1998) * ''Anthocharis monastiriensis'' (Soures, 1998) * ''Anthocharis sara'' (Lucas, 1852) ** ''Anthocharis sara inghami'' (Gunder, 1932) ** ''Anthocharis sara thoosa'' (Scudder, 1878) * ''Anthocharis scolymus'' (Butler, 1866) * ''Anthocharis stella'' (Edwards, 1879) ** ''Anthocharis stella stella'' ** ''Anthocharis stella browningi'' (Edwards, 1872) * ''Anthocharis taipaichana'' (Verity, 1911) * ''Anthocharis thibetana'' (Oberthür, 1886) == Eesti liigid == * ''Anthocharis cardamines'' (Linnaeus, 1758) - [[koiduliblikas]] == Viited == [[Kategooria:Põualibliklased]] juci4vy3afpa8n71udj7l6mev95tz2j 0 716522 7170200 2026-06-10T13:37:57Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Sony Music Entertainment]] 7170200 wikitext text/x-wiki #suuna[[Sony Music Entertainment]] qb6io5oekstwvnx1iktv054ynua6enq 0 716523 7170201 2026-06-10T13:39:24Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Sony Music Entertainment]] 7170201 wikitext text/x-wiki #suuna[[Sony Music Entertainment]] qb6io5oekstwvnx1iktv054ynua6enq 0 716524 7170229 2026-06-10T15:07:02Z Teomees 97479 Uus lehekülg: '{{Staadion | nimi = Mercedes Benz Stadium | pilt = Mercedes Benz Stadium time lapse capture 2017-08-13.jpg | pildiallkiri = Vaade staadionile | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Atlanta]], [[Georgia]], USA | ehitati = 2014–2017 | avati = 26. august 2017 | renoveeriti = | laiendati = | omanik = Georgia World Congres...' 7170229 wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Mercedes Benz Stadium | pilt = Mercedes Benz Stadium time lapse capture 2017-08-13.jpg | pildiallkiri = Vaade staadionile | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Atlanta]], [[Georgia]], USA | ehitati = 2014–2017 | avati = 26. august 2017 | renoveeriti = | laiendati = | omanik = Georgia World Congress Center Authority | operaator = AMB Sports and Entertainment Group<ref>[https://www.metlifestadium.com/terms-conditions MetLife Stadium] Archived from the original on December 20, 2022</ref> | kate = FieldTurf CORE<ref>[https://web.archive.org/web/20170406020405/http://www.atlantafalcons.com/news/blog/article-1/Mercedes-Benz-Stadium-Will-Have-FieldTurf/1a4c0507-0d84-4461-9d0b-c79469a92829 Mercedes-Benz Stadium Will Have FieldTurf] Atlanta Falcons. Archived from the original on April 6, 2017</ref> | tabloo = 18 x 335 m suurune rõngakujuline videoekraan | maksumus = 1,6 miljardit [[USA dollar]]it | arhitekt = Goode Van Slyke, Stanley Beaman & Sears | mahutavus = 71 000 istekohta (ameerika jalgpall), 42 500 (jalgpall, laiendatav 71 000-ni)<ref>[https://www.ajc.com/sports/atlanta-sets-mls-cup-attendance-record/lJVEXg0pSHjtlNJ7TM06hK/ Atlanta United sets MLS Cup attendance record] The Atlanta Journal-Constitution</ref> | sviidid = 190 | rekord_pealtvaatajaid = | mõõtmed = Ameerika jalgpall: 109,7 m × 48,8 m, <br> Jalgpall: 105 m × 69 m<ref>[https://www.mlssoccer.com/news/all-22-mls-stadiums-2017-season All 22 MLS stadiums for the 2017 season] Major League Soccer</ref> | pindala = | meeskonnad = [[Atlanta Falcons]] ([[NFL]]) 2017–... <br>[[Atlanta United FC]] ([[MLS]]) 2017–... <br> [[Peach Bowl]] ([[NCAA]]) 2017–... <br> [[Celebration Bowl]] ([[NCAA]]) 2017–... | koduleht = mercedesbenzstadium.com }} [[Fail:Mercedes-Benz Stadium Interior in 2024.jpg|pisi|Staadioni sisevaade|265x265px]] [[Fail:The Falcon.jpg|pisi|266x266px|Staadioni sümbol Atlanta Pistrik]] '''Mercedes-Benz Stadium''' on liikuva katusega mitmeotstarbeline staadion [[Atlanta]]s [[Georgia]] osariigis. See avati 2017. aastal ning ehitati endise Georgia Dome'i staadioni asemele. Mercedes-Benz Stadium on [[National Football League]]'i (NFL) meeskonna [[Atlanta Falcons]]i, [[Major League Soccer]]i meeskonna [[Atlanta United FC]] ja kahe üliõpilasspordi ([[NCAA]]) ameerika jalgpalli meeskonna kodustaadion. == Staadioni iseloomustus == Staadioni tunnuseks on selle väljaku kohal olev katus, millel on kaheksast liigutatavast poolläbipaistvast kolmnurksest paneelist katusekonstruktsioon. Avatuna loovad paneelid ülevalt vaadatuna illusiooni väljasirutatud linnutiibadest. Katuse avatuna tekkiv ümmargune ava on inspireeritud [[Rooma Panteon]]ist (Pantheon oli ka hoone projekti töönimi). Katus on projekteeritud läbipaistvast ja kergest polümeermaterjalist, et võimaldada vaadet ülespoole ning katusekatte läbipaistvust saab reguleerida.<ref>Falcons, Braves Stadium Designs Advance". The Atlanta Journal-Constitution.</ref> Katuse all asub Halo nimeline 18 x 335 meetrise mõõtmega rõngakujuline videoekraan. Selle kogupindala on 5793 m², lisaks on paigaldatud ka üle 1900 m² teisi LED-ekraane.<ref>Falcons Hire Firm to Build NFL's Largest Video Board". The Atlanta Journal-Constitution.</ref> Staadionil on integreeritud kaasaegset kunsti nii sise- ja väliskujundusse ning seal on paigaldatud üle 180 eri kunstnike tehtud tellimustöö. Kunstikogu keskmes on staadioni ees paiknev Gábor Miklós Szőke roostevabast terasest skulptuur "Atlanta pistrik", mida kunstnik on nimetanud maailma suurimaks eraldiseisvaks linnuskulptuuriks. 4,0 m kõrguse pronksist jalgpalli otsas istuv pistrik on 12 meetrit kõrge, tema tiibade siruulatus 21 meetrit ja kaal 33 tonni.<ref>[https://news.artnet.com/art-world/atlanta-falcons-mercedes-benz-stadium-1041056 In Atlanta’s New $1.5 Billion Football Stadium, the High-Priced Artworks Will Outnumber the Players] August 7, 2017</ref> == Võistlused, üritused == Staadionil korraldatakse igal aastal ka maailmakuulsate artistide kontserte. [[Kanye West]]i 2021. aasta albumi "Donda" ilmumise ajal toimus staadionil kaks albumi kuulamiskontserti, kusjuures West elas staadionil ja töötas albumi kallal kaks nädalat, makstes selle eest miljon dollarit päevas.<ref>[https://www.npr.org/2021/09/02/1033424732/from-a-small-house-in-a-big-stadium-kanye-comes-up-empty-handed From A Small House In a Big Stadium, Kanye Comes Up Empty-Handed] NPR. Retrieved October 24, 2025.</ref> [[Beyoncé]] Renaissance World Touri ajal toimusid staadionil 2023. aasta augustis kolmel päeval tema kontserdid, mida külastas 156 000 inimest. Esinemiste kassatulud kokku olid ligi 40 miljonit dollarit, mis olid staadioni ajaloo kõrgeimad.<ref>[https://data.pollstar.com/Chart/2024/01/121123_ye.top300.concert.grosses_digital_1040.pdf Year-End Top 300 Concert Grosses (PDF)] Pollstar. 2023</ref> Sama artisti poolt korraldati 2025. aasta augustis staadionil Cowboy Carter Touri raames veel 4 kontserti järjest, millel oli kokku 205 000 kuulajat ning 55 miljoni dollarilise piletituluga tõusis Beyoncé staadionil enim teeninud artistiks.<ref>[https://www.mercedesbenzstadium.com/news/beyonce-adds-fourth-and-final-atlanta-show-on-cowboy-carter-tour BEYONCÉ ADDS FOURTH AND FINAL ATLANTA SHOW ON COWBOY CARTER TOUR] Mercedes-Benz Stadium News</ref> Mercedes-Benz Stadium võõrustab [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] mänge. Võistluste ajal nimetatakse staadion ajutiselt ümber "Atlanta Stadiumiks" vastavalt FIFA poolsele staadioni sponsorluse eeskirjadele. Staadionil toimub kaheksa mängu: viis alagrupimängu, üks 1/16-finaali mäng, üks 1/8-finaali mäng ja üks poolfinaalmäng.<ref>[https://sports.yahoo.com/world-cup-schedule-2026-new-york-metlife-final-opener-locations-205256647.html 2026 World Cup schedule reveal: FIFA picks New York for final, Mexico for opener, West Coast for USMNT] Yahoo Sports. Retrieved February 4, 2024</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislink == *[https://www.youtube.com/watch?v=6ZriJc0Wwag Mercedes-Benz Stadium] Animatsioon {{koord}} [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] q7fiuoce8853sff5fe7p0nt87x7lsa3 7170392 7170229 2026-06-10T19:15:25Z Raamaturott 56450 7170392 wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Mercedes Benz Stadium | pilt = Mercedes Benz Stadium time lapse capture 2017-08-13.jpg | pildiallkiri = Vaade staadionile | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Atlanta]], [[Georgia]], USA | ehitati = 2014–2017 | avati = 26. august 2017 | renoveeriti = | laiendati = | omanik = Georgia World Congress Center Authority | operaator = AMB Sports and Entertainment Group<ref>[https://www.metlifestadium.com/terms-conditions MetLife Stadium] Archived from the original on December 20, 2022</ref> | kate = FieldTurf CORE<ref>[https://web.archive.org/web/20170406020405/http://www.atlantafalcons.com/news/blog/article-1/Mercedes-Benz-Stadium-Will-Have-FieldTurf/1a4c0507-0d84-4461-9d0b-c79469a92829 Mercedes-Benz Stadium Will Have FieldTurf] Atlanta Falcons. Archived from the original on April 6, 2017</ref> | tabloo = 18 x 335 m suurune rõngakujuline videoekraan | maksumus = 1,6 miljardit [[USA dollar]]it | arhitekt = Goode Van Slyke, Stanley Beaman & Sears | mahutavus = 71 000 istekohta (ameerika jalgpall), 42 500 (jalgpall, laiendatav 71 000-ni)<ref>[https://www.ajc.com/sports/atlanta-sets-mls-cup-attendance-record/lJVEXg0pSHjtlNJ7TM06hK/ Atlanta United sets MLS Cup attendance record] The Atlanta Journal-Constitution</ref> | sviidid = 190 | rekord_pealtvaatajaid = | mõõtmed = Ameerika jalgpall: 109,7 m × 48,8 m, <br> Jalgpall: 105 m × 69 m<ref>[https://www.mlssoccer.com/news/all-22-mls-stadiums-2017-season All 22 MLS stadiums for the 2017 season] Major League Soccer</ref> | pindala = | meeskonnad = [[Atlanta Falcons]] ([[NFL]]) 2017–... <br>[[Atlanta United FC]] ([[MLS]]) 2017–... <br> [[Peach Bowl]] ([[NCAA]]) 2017–... <br> [[Celebration Bowl]] ([[NCAA]]) 2017–... | koduleht = [http://mercedesbenzstadium.com/ mercedesbenzstadium.com] }} [[Fail:Mercedes-Benz Stadium Interior in 2024.jpg|pisi|Staadioni sisevaade|265x265px]] [[Fail:The Falcon.jpg|pisi|266x266px|Staadioni sümbol Atlanta Pistrik]] '''Mercedes-Benz Stadium''' on liikuva katusega mitmeotstarbeline staadion USA-s [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s. See avati 2017. aastal ning ehitati endise Georgia Dome'i staadioni asemele. Mercedes-Benz Stadium on [[National Football League]]'i (NFL) meeskonna [[Atlanta Falcons]]i ja [[Major League Soccer]]i meeskonna [[Atlanta United FC]] kodustaadion. Samuti korraldatakse staadionil üliõpilasspordi ([[NCAA]]) [[Ameerika jalgpall]]i kahte iga-aastast hooajajärgset ''[[bowl game|bowl]]''-{{'}}i mängu. == Staadioni iseloomustus == Staadioni tunnuseks on selle väljaku kohal olev katus, millel on kaheksast liigutatavast poolläbipaistvast kolmnurksest paneelist katusekonstruktsioon. Avatuna loovad paneelid ülevalt vaadatuna illusiooni väljasirutatud linnutiibadest. Katuse avatuna tekkiv ümmargune ava on inspireeritud [[Rooma Panteon]]ist (Pantheon oli ka hoone projekti töönimi). Katus on projekteeritud läbipaistvast ja kergest polümeermaterjalist, et võimaldada vaadet ülespoole ning katusekatte läbipaistvust saab reguleerida.<ref>Falcons, Braves Stadium Designs Advance". The Atlanta Journal-Constitution.</ref> Katuse all asub Halo nimeline 18 × 335 meetrise mõõtmega rõngakujuline videoekraan. Selle kogupindala on 5793 m², lisaks on paigaldatud ka üle 1900 m² teisi LED-ekraane.<ref>Falcons Hire Firm to Build NFL's Largest Video Board". The Atlanta Journal-Constitution.</ref> Staadionil on integreeritud kaasaegset kunsti nii sise- ja väliskujundusse ning seal on paigaldatud üle 180 eri kunstnike tehtud tellimustöö. Kunstikogu keskmes on staadioni ees paiknev Gábor Miklós Szőke roostevabast terasest skulptuur "Atlanta pistrik", mida kunstnik on nimetanud maailma suurimaks eraldiseisvaks linnuskulptuuriks. 4,0 m kõrguse pronksist jalgpalli otsas istuv pistrik on 12 meetrit kõrge, tema tiibade siruulatus 21 meetrit ja kaal 33 tonni.<ref>[https://news.artnet.com/art-world/atlanta-falcons-mercedes-benz-stadium-1041056 In Atlanta’s New $1.5 Billion Football Stadium, the High-Priced Artworks Will Outnumber the Players] August 7, 2017</ref> == Võistlused, üritused == Staadionil korraldatakse igal aastal ka maailmakuulsate artistide kontserte. [[Kanye West]]i 2021. aasta albumi "[[Donda]]" ilmumise ajal toimus staadionil kaks albumi kuulamiskontserti, kusjuures West elas staadionil ja töötas albumi kallal kaks nädalat, makstes selle eest miljon dollarit päevas.<ref>[https://www.npr.org/2021/09/02/1033424732/from-a-small-house-in-a-big-stadium-kanye-comes-up-empty-handed From A Small House In a Big Stadium, Kanye Comes Up Empty-Handed] NPR. Retrieved October 24, 2025.</ref> [[Beyoncé]] Renaissance World Touri ajal toimusid staadionil 2023. aasta augustis kolmel päeval tema kontserdid, mida külastas 156 000 inimest. Esinemiste kassatulud kokku olid ligi 40 miljonit dollarit, mis olid staadioni ajaloo kõrgeimad.<ref>[https://data.pollstar.com/Chart/2024/01/121123_ye.top300.concert.grosses_digital_1040.pdf Year-End Top 300 Concert Grosses (PDF)] Pollstar. 2023</ref> Sama artisti poolt korraldati 2025. aasta augustis staadionil Cowboy Carter Touri raames veel 4 kontserti järjest, millel oli kokku 205 000 kuulajat ning 55 miljoni dollarilise piletituluga tõusis Beyoncé staadionil enim teeninud artistiks.<ref>[https://www.mercedesbenzstadium.com/news/beyonce-adds-fourth-and-final-atlanta-show-on-cowboy-carter-tour BEYONCÉ ADDS FOURTH AND FINAL ATLANTA SHOW ON COWBOY CARTER TOUR] Mercedes-Benz Stadium News</ref> Mercedes-Benz Stadium võõrustab [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] mänge. Võistluste ajal nimetatakse staadion ajutiselt ümber "Atlanta Stadiumiks" vastavalt FIFA poolsele staadioni sponsorluse eeskirjadele. Staadionil toimub kaheksa mängu: viis alagrupimängu, üks 1/16-finaali mäng, üks 1/8-finaali mäng ja üks poolfinaalmäng.<ref>[https://sports.yahoo.com/world-cup-schedule-2026-new-york-metlife-final-opener-locations-205256647.html 2026 World Cup schedule reveal: FIFA picks New York for final, Mexico for opener, West Coast for USMNT] Yahoo Sports. Retrieved February 4, 2024</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislink == *[https://www.youtube.com/watch?v=6ZriJc0Wwag Mercedes-Benz Stadium] Animatsioon {{koord}} [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] [[Kategooria:Atlanta]] fgd37dutf8ab3p6aja4a0fudop30v1e 7170393 7170392 2026-06-10T19:15:41Z Raamaturott 56450 7170393 wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Mercedes Benz Stadium | pilt = Mercedes Benz Stadium time lapse capture 2017-08-13.jpg | pildiallkiri = Vaade staadionile | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Atlanta]], [[Georgia]], USA | ehitati = 2014–2017 | avati = 26. august 2017 | renoveeriti = | laiendati = | omanik = Georgia World Congress Center Authority | operaator = AMB Sports and Entertainment Group<ref>[https://www.metlifestadium.com/terms-conditions MetLife Stadium] Archived from the original on December 20, 2022</ref> | kate = FieldTurf CORE<ref>[https://web.archive.org/web/20170406020405/http://www.atlantafalcons.com/news/blog/article-1/Mercedes-Benz-Stadium-Will-Have-FieldTurf/1a4c0507-0d84-4461-9d0b-c79469a92829 Mercedes-Benz Stadium Will Have FieldTurf] Atlanta Falcons. Archived from the original on April 6, 2017</ref> | tabloo = 18 x 335 m suurune rõngakujuline videoekraan | maksumus = 1,6 miljardit [[USA dollar]]it | arhitekt = Goode Van Slyke, Stanley Beaman & Sears | mahutavus = 71 000 istekohta (ameerika jalgpall), 42 500 (jalgpall, laiendatav 71 000-ni)<ref>[https://www.ajc.com/sports/atlanta-sets-mls-cup-attendance-record/lJVEXg0pSHjtlNJ7TM06hK/ Atlanta United sets MLS Cup attendance record] The Atlanta Journal-Constitution</ref> | sviidid = 190 | rekord_pealtvaatajaid = | mõõtmed = Ameerika jalgpall: 109,7 m × 48,8 m, <br> Jalgpall: 105 m × 69 m<ref>[https://www.mlssoccer.com/news/all-22-mls-stadiums-2017-season All 22 MLS stadiums for the 2017 season] Major League Soccer</ref> | pindala = | meeskonnad = [[Atlanta Falcons]] ([[NFL]]) 2017–... <br>[[Atlanta United FC]] ([[MLS]]) 2017–... <br> [[Peach Bowl]] ([[NCAA]]) 2017–... <br> [[Celebration Bowl]] ([[NCAA]]) 2017–... | koduleht = [http://mercedesbenzstadium.com/ mercedesbenzstadium.com] }} [[Fail:Mercedes-Benz Stadium Interior in 2024.jpg|pisi|Staadioni sisevaade|265x265px]] [[Fail:The Falcon.jpg|pisi|266x266px|Staadioni sümbol Atlanta Pistrik]] '''Mercedes-Benz Stadium''' on liikuva katusega mitmeotstarbeline staadion USA-s [[Georgia]] osariigis [[Atlanta]]s. See avati 2017. aastal ning ehitati endise Georgia Dome'i staadioni asemele. Mercedes-Benz Stadium on [[National Football League]]'i (NFL) meeskonna [[Atlanta Falcons]]i ja [[Major League Soccer]]i meeskonna [[Atlanta United FC]] kodustaadion. Samuti korraldatakse staadionil üliõpilasspordi ([[NCAA]]) [[Ameerika jalgpall]]i kahte iga-aastast hooajajärgset ''[[bowl game|bowl]]''{{'}}i mängu. == Staadioni iseloomustus == Staadioni tunnuseks on selle väljaku kohal olev katus, millel on kaheksast liigutatavast poolläbipaistvast kolmnurksest paneelist katusekonstruktsioon. Avatuna loovad paneelid ülevalt vaadatuna illusiooni väljasirutatud linnutiibadest. Katuse avatuna tekkiv ümmargune ava on inspireeritud [[Rooma Panteon]]ist (Pantheon oli ka hoone projekti töönimi). Katus on projekteeritud läbipaistvast ja kergest polümeermaterjalist, et võimaldada vaadet ülespoole ning katusekatte läbipaistvust saab reguleerida.<ref>Falcons, Braves Stadium Designs Advance". The Atlanta Journal-Constitution.</ref> Katuse all asub Halo nimeline 18 × 335 meetrise mõõtmega rõngakujuline videoekraan. Selle kogupindala on 5793 m², lisaks on paigaldatud ka üle 1900 m² teisi LED-ekraane.<ref>Falcons Hire Firm to Build NFL's Largest Video Board". The Atlanta Journal-Constitution.</ref> Staadionil on integreeritud kaasaegset kunsti nii sise- ja väliskujundusse ning seal on paigaldatud üle 180 eri kunstnike tehtud tellimustöö. Kunstikogu keskmes on staadioni ees paiknev Gábor Miklós Szőke roostevabast terasest skulptuur "Atlanta pistrik", mida kunstnik on nimetanud maailma suurimaks eraldiseisvaks linnuskulptuuriks. 4,0 m kõrguse pronksist jalgpalli otsas istuv pistrik on 12 meetrit kõrge, tema tiibade siruulatus 21 meetrit ja kaal 33 tonni.<ref>[https://news.artnet.com/art-world/atlanta-falcons-mercedes-benz-stadium-1041056 In Atlanta’s New $1.5 Billion Football Stadium, the High-Priced Artworks Will Outnumber the Players] August 7, 2017</ref> == Võistlused, üritused == Staadionil korraldatakse igal aastal ka maailmakuulsate artistide kontserte. [[Kanye West]]i 2021. aasta albumi "[[Donda]]" ilmumise ajal toimus staadionil kaks albumi kuulamiskontserti, kusjuures West elas staadionil ja töötas albumi kallal kaks nädalat, makstes selle eest miljon dollarit päevas.<ref>[https://www.npr.org/2021/09/02/1033424732/from-a-small-house-in-a-big-stadium-kanye-comes-up-empty-handed From A Small House In a Big Stadium, Kanye Comes Up Empty-Handed] NPR. Retrieved October 24, 2025.</ref> [[Beyoncé]] Renaissance World Touri ajal toimusid staadionil 2023. aasta augustis kolmel päeval tema kontserdid, mida külastas 156 000 inimest. Esinemiste kassatulud kokku olid ligi 40 miljonit dollarit, mis olid staadioni ajaloo kõrgeimad.<ref>[https://data.pollstar.com/Chart/2024/01/121123_ye.top300.concert.grosses_digital_1040.pdf Year-End Top 300 Concert Grosses (PDF)] Pollstar. 2023</ref> Sama artisti poolt korraldati 2025. aasta augustis staadionil Cowboy Carter Touri raames veel 4 kontserti järjest, millel oli kokku 205 000 kuulajat ning 55 miljoni dollarilise piletituluga tõusis Beyoncé staadionil enim teeninud artistiks.<ref>[https://www.mercedesbenzstadium.com/news/beyonce-adds-fourth-and-final-atlanta-show-on-cowboy-carter-tour BEYONCÉ ADDS FOURTH AND FINAL ATLANTA SHOW ON COWBOY CARTER TOUR] Mercedes-Benz Stadium News</ref> Mercedes-Benz Stadium võõrustab [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] mänge. Võistluste ajal nimetatakse staadion ajutiselt ümber "Atlanta Stadiumiks" vastavalt FIFA poolsele staadioni sponsorluse eeskirjadele. Staadionil toimub kaheksa mängu: viis alagrupimängu, üks 1/16-finaali mäng, üks 1/8-finaali mäng ja üks poolfinaalmäng.<ref>[https://sports.yahoo.com/world-cup-schedule-2026-new-york-metlife-final-opener-locations-205256647.html 2026 World Cup schedule reveal: FIFA picks New York for final, Mexico for opener, West Coast for USMNT] Yahoo Sports. Retrieved February 4, 2024</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislink == *[https://www.youtube.com/watch?v=6ZriJc0Wwag Mercedes-Benz Stadium] Animatsioon {{koord}} [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] [[Kategooria:Atlanta]] 96jyqr34nheq9m3jjnonvyoffzxi9x8 1 716525 7170231 2026-06-10T15:10:10Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Ta suri enne revolutsiooni algust seitsmeaastaselt tuberkuloosi ja talle järgnes tema noorem vend, Louis-Charles.'' – kuhu ta siis järgnes? Kas sai venna moodi dofääniks või suri nagu vendki? ~~~~' 7170231 wikitext text/x-wiki ''Ta suri enne revolutsiooni algust seitsmeaastaselt tuberkuloosi ja talle järgnes tema noorem vend, Louis-Charles.'' – kuhu ta siis järgnes? Kas sai venna moodi dofääniks või suri nagu vendki? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 18:10 (EEST) 7scofa0y6rldmc34o3fp9i6mfs345i5 7170296 7170231 2026-06-10T17:53:16Z ~2026-33657-65 231127 7170296 wikitext text/x-wiki ''Ta suri enne revolutsiooni algust seitsmeaastaselt tuberkuloosi ja talle järgnes tema noorem vend, Louis-Charles.'' – kuhu ta siis järgnes? Kas sai venna moodi dofääniks või suri nagu vendki? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 18:10 (EEST) :Suksedeerus ehk sukstsedeerus, kas eesti keeles on selline sõna olemas? it251wel7bmde0rjmf4zfuhdg6twjho 7170301 7170296 2026-06-10T17:56:25Z Kapsas123 209254 7170301 wikitext text/x-wiki ''Ta suri enne revolutsiooni algust seitsmeaastaselt tuberkuloosi ja talle järgnes tema noorem vend, Louis-Charles.'' – kuhu ta siis järgnes? Kas sai venna moodi dofääniks või suri nagu vendki? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 18:10 (EEST) :Suksedeerus ehk sukstsedeerus, kas eesti keeles on selline sõna olemas? {{allkirjata|~2026-33657-65|10. juuni 2026, kell 20:53}} s15kip6jy9to2hva8nivo6zi427i590 0 716526 7170233 2026-06-10T15:14:18Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Koiduliblikas (perekond)]] 7170233 wikitext text/x-wiki #suuna[[koiduliblikas (perekond)]] 1p1y3e603aycdypv4waatyz8sz0xizi 0 716527 7170258 2026-06-10T16:43:07Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Alex Rose | pilt = Alex Rose flagbearer 2020 (profile).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Alex Rose (2020) | riik = Samoa | sünniaeg = {{süv|1991|11|17}} | sünnikoht = [[West Branch (Michigan)|West Branch]], [[Michigan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = 127 kg | spordiklubi = Central Michigan Chippewas | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistri...' 7170258 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Alex Rose | pilt = Alex Rose flagbearer 2020 (profile).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Alex Rose (2020) | riik = Samoa | sünniaeg = {{süv|1991|11|17}} | sünnikoht = [[West Branch (Michigan)|West Branch]], [[Michigan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = 127 kg | spordiklubi = Central Michigan Chippewas | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} }} '''Alexander Melei Rose''' (sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1991]] [[West Branch (Michigan)|West Branch]]is) on [[Samoa]] [[kettaheitja]]. Kuigi ta on sündinud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], on tal oma isa päritolu tõttu ka Samoa kodakondsus. Ta esindab rahvusvahelistel võistlustel Samoad alates 2012. aastast. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s kandis ta avatseremoonial Samoa lippu. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is jõudis ta finaali ja sai 12. koha. Sellega sai temast esimene Samoa kergejõustiklane, kes jõudnud olümpiamängudel finaali. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis Rose [[Daniel Ståhl]]i ja [[Mykolas Alekna]] järel pronksmedali tulemusega 66.96. See oli Samoa esimene medal [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]. Rose'i isiklik rekord on 2024. aastal [[Allendale (Michigan)|Allendale'is]] heidetud '''71.48''' ==Välislingid== {{Commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Rose, Alex}} [[Kategooria:Samoa inimesed]] [[Kategooria:Kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 5oop8biiswxgcxevmnlgyafodlj563h 0 716528 7170260 2026-06-10T16:44:07Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Alex Rose]] 7170260 wikitext text/x-wiki #suuna[[Alex Rose]] 4fr4humt1og2uahgw75ly82hbcag9e0 0 716529 7170261 2026-06-10T16:44:35Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Alex Rose]] 7170261 wikitext text/x-wiki #suuna[[Alex Rose]] 4fr4humt1og2uahgw75ly82hbcag9e0 0 716530 7170267 2026-06-10T16:50:34Z Eiusmod 200998 Uus lehekülg: '[[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on liha pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku, nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. == Viited == == Vaata ka ==' 7170267 wikitext text/x-wiki [[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on liha pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku, nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. == Viited == == Vaata ka == eclqmms2jvweqjrh0esz6wvqbizqb0b 7170270 7170267 2026-06-10T16:53:01Z Eiusmod 200998 Tuleneb 7170270 wikitext text/x-wiki [[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on liha pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku, nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. Sõna ''moorimine'' tuleneb arvatavasti saksakeelsest sõnast ''schmoren''. == Viited == == Vaata ka == olsux4kcfmvwhlx1pufc4dml5rpad62 7170272 7170270 2026-06-10T16:53:43Z Eiusmod 200998 7170272 wikitext text/x-wiki [[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on liha pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. Sõna ''moorimine'' tuleneb arvatavasti saksakeelsest sõnast ''schmoren''. == Viited == == Vaata ka == nvcaihpjql4xo8plpkbsb6jrvhg9dqs 7170274 7170272 2026-06-10T16:58:06Z Eiusmod 200998 Vaata ka 7170274 wikitext text/x-wiki [[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on liha pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. Sõna ''moorimine'' tuleneb arvatavasti saksakeelsest sõnast ''schmoren''. == Vaata ka == * [[Hautamine]] == Viited == ld3hzy8foey4dcg7lrqqvrp5bi9mevk 7170275 7170274 2026-06-10T16:58:58Z Eiusmod 200998 Kategooria 7170275 wikitext text/x-wiki [[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on liha pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. Sõna ''moorimine'' tuleneb arvatavasti saksakeelsest sõnast ''schmoren''. == Vaata ka == * [[Hautamine]] == Viited == [[Kategooria:Toiduvalmistamine]] 8vtet90nrichf35wtasiia1khd4k53x 7170283 7170275 2026-06-10T17:22:13Z Eiusmod 200998 7170283 wikitext text/x-wiki [[Fail:Braised Ox Cheek in Star Anise and Soy Sauce.jpg|pisi|Mooritud härjapõsk]] '''Moorimine''' on [[liha]] pruunistamine kõrgel temperatuuril, ning seejärel hautamine kinnises potis, lisades vedelikku nagu vein, puljong, kookospiim või õlu. Kuid erinevalt hautamisest on vedelikku vähem, ning lihatukid on tavaliselt suuremad. Sõna ''moorimine'' tuleneb arvatavasti saksakeelsest sõnast ''schmoren''. == Vaata ka == * [[Hautamine]] == Viited == [[Kategooria:Toiduvalmistamine]] t7p8kuegbe72s26irm4os5ampxu1ira 0 716531 7170271 2026-06-10T16:53:07Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Tagaotsitav (film)]] 7170271 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tagaotsitav (film)]] 1ny5ruc17db3np3zajfsg1dg6ospklz 0 716532 7170280 2026-06-10T17:04:42Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Tutt-kasspunnpea | staatus = | pilt = Carcharodus flocciferus 01.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kasspunnpea]] ''Carcharodus'' | liik = '''Tutt-kasspunnpea''' | binaarne = ''Carcharodus flocciferus'' | b...' 7170280 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tutt-kasspunnpea | staatus = | pilt = Carcharodus flocciferus 01.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kasspunnpea]] ''Carcharodus'' | liik = '''Tutt-kasspunnpea''' | binaarne = ''Carcharodus flocciferus'' | binaarse_autor = [[Zeller]], 1847 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = *''Carcharodus alchymillae'' (Hemming, 1936)<br> *''Carcharodus gemina'' (Lederer, 1852)<br> *''Carcharodus imperator'' (Hemming, 1934)<br> *''Muschampia floccifera'' (Zeller, 1847)<br> *''Papilio altheae'' (Hübner, 1803) }}'''Tutt-kasspunnpea''' (''Carcharodus flocciferus'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab isaste iseloomulikule tutitaolisele tunnusele tiibadel. Ladinakeelne liiginimi ''flocciferus'' tuleneb sõnadest ''floccus'' („villatutt”, „kiudkimp”, „tutt”) ja ''-fer'' („kandev”, „kandja”), tähendades sõna-sõnalt „tutti kandev”. == Välimus ja tunnused == Tutt-kasspunnpea tiibade siruulatus on 28–34 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Ees­tiiva kannaosas ning keskosal leidub rohkesti väikeseid valkjaskollaseid laike, samuti paiknevad heledad täpid tiiva keskosas ja välisserva lähedal. Tagatiiva ülakülg on ühtlasemalt tumepruun ning sellel leiduvad laigud on vähem silmatorkavad kui ees­tiival. Tiivanarmad on hallikasvalged. Tiibade alakülg on pruunikashall ja ülaküljest heledam. Heledate laikude muster sarnaneb ülakülje omaga, kuid on selgemini nähtav. Isasel paikneb ees­tiiva kannaosas iseloomulik pruunikashall karvatutt, mis on liigi üks tähtsamaid eristustunnuseid.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=105-106}}</ref> Eestis sarnanevad tutt-kasspunnpeale kõige rohkem kolm täpikpunnpea perekonna liiki. Need on siiski väiksemad ja mustjamad ning neil puudub tutt-kasspunnpeale iseloomulik pruunikas põhitoon. Samuti on täpikpunnpeade ees­tiibadel rohkem valgeid tähne.<ref name=":0" /> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Teda võib kohata metsateedel, [[Lagendik|lagendikel]], [[Raiesmik|raiesmikel]] ning metsaservades. Liik eelistab soojemaid, valgusküllasemaid ja avaramaid metsamaastikke.<ref name=":0" /> Eestis on tutt-kasspunnpea väga haruldane eksikülaline. Liiki on Eestis leitud vaid üksikuid kordi, sealhulgas 1995. aasta juulis Lääne-Virumaal Tapa lähedalt ja mõne kilomeetri kauguselt Läti piirist.<ref name=":0" /> == Levila == Liblikas on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas]], kuid levik on paiguti. Pürenee poolsaarest ta puudub. [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] ulatub levila [[Soome]] lõunarannikuni ning [[Rootsi|Rootsis]] [[Läänemeri|Läänemere]] läänepoolse rannikuni.<ref name=":0" /> Leidub ka Loode-[[Aafrika|Aafrikas]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning edasi ida suunas Ida-[[Türgi|Türgini]], Kesk- ja Lõuna-[[Uural|Uuralini]], Põhja- ja Ida-[[Kasahstan|Kasahstanini]] ning Lõuna-[[Siber|Siberis]]. == Lennuaeg == Lendab peamiselt juuni lõpust juuli teise pooleni.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Huulõielised|huulõielistel]] taimedel, eeskätt [[Nõianõges|nõianõgesel]], aga ka [[Karu­nõges|karu­nõgesel]] (''Ballota'') ja [[Penimünt|penimündil]] (''Marrubium''). Talvituvaks arengujärguks on röövik.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 4a7oxesq3p5kh84sd4y497zfmzxunme 0 716533 7170287 2026-06-10T17:34:48Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Alice Siil''' (sündinud [[21. august]]il [[2000]] [[Rakvere]]s) on eesti näitleja.<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/8114706/alice-siil-ma-ei-tahtnud-teha-mitte-midagi-muud</ref><ref>https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/792/alice-siil</ref> Ta lõpetas aastal [[2024]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]]. Ta on augustist [[2024]] [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. Ta o...' 7170287 wikitext text/x-wiki '''Alice Siil''' (sündinud [[21. august]]il [[2000]] [[Rakvere]]s) on eesti näitleja.<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/8114706/alice-siil-ma-ei-tahtnud-teha-mitte-midagi-muud</ref><ref>https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/792/alice-siil</ref> Ta lõpetas aastal [[2024]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]]. Ta on augustist [[2024]] [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja. Ta on osalenud ka filmides. == Rolle == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Siil, Alice}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] c096ug2tklglf1yn3610r5cmtc9294f 0 716534 7170291 2026-06-10T17:42:54Z ~2026-34261-27 231383 Uus lehekülg: ''''Iveta Leitane''' on Läti [[semiootik]] ja filosoof.<ref>[https://macmillan.yale.edu/europe/baltic/person/iveta-leitane-0 CV]</ref> ==Teoseid== *Leitane, Iveta 2016. Komparatīvā gastrosemiotika? Baltijas ebreju tulkojumi jidišā starpkaru periodā” [Comparative Gastrosemiotics? The Translations of Baltic Jews into Yiddish in the Interwar Period]. In: Laķe, Anda (ed.), ''Krustpunkti: kultūras un mākslas pētījumi''. Rīga: Latvijas Kultūras akadēmija, 178–...' 7170291 wikitext text/x-wiki '''Iveta Leitane''' on Läti [[semiootik]] ja filosoof.<ref>[https://macmillan.yale.edu/europe/baltic/person/iveta-leitane-0 CV]</ref> ==Teoseid== *Leitane, Iveta 2016. Komparatīvā gastrosemiotika? Baltijas ebreju tulkojumi jidišā starpkaru periodā” [Comparative Gastrosemiotics? The Translations of Baltic Jews into Yiddish in the Interwar Period]. In: Laķe, Anda (ed.), ''Krustpunkti: kultūras un mākslas pētījumi''. Rīga: Latvijas Kultūras akadēmija, 178–191. *Leitane, Iveta 2017. From Tartu semiotics to enlightened magic: Transformations within scholarly discourse in Latvia during the transition from socialism to post-socialism. In: Cotofana, Alexandra; Nyce, James M. (eds.), ''Religion and Magic in Socialist and Post-Socialist Contexts II: Historic and Ethnographic Case Studies of Orthodoxy, Heterodoxy, and Alternative Spirituality''. Stuttgart: ibidem-Verlag, 189–212. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Leitane, Iveta}} [[Kategooria:Läti semiootikud]] jicd730lb0ckxeycp5xtyy5mlquyzkh 7170295 7170291 2026-06-10T17:51:53Z ~2026-34261-27 231383 7170295 wikitext text/x-wiki '''Iveta Leitane''' on Läti [[semiootik]] ja [[filosoof]].<ref>[https://macmillan.yale.edu/europe/baltic/person/iveta-leitane-0 CV]</ref> ==Teoseid== *Leitane, Iveta 2016. Komparatīvā gastrosemiotika? Baltijas ebreju tulkojumi jidišā starpkaru periodā” [Comparative Gastrosemiotics? The Translations of Baltic Jews into Yiddish in the Interwar Period]. In: Laķe, Anda (ed.), ''Krustpunkti: kultūras un mākslas pētījumi''. Rīga: Latvijas Kultūras akadēmija, 178–191. *Leitane, Iveta 2017. From Tartu semiotics to enlightened magic: Transformations within scholarly discourse in Latvia during the transition from socialism to post-socialism. In: Cotofana, Alexandra; Nyce, James M. (eds.), ''Religion and Magic in Socialist and Post-Socialist Contexts II: Historic and Ethnographic Case Studies of Orthodoxy, Heterodoxy, and Alternative Spirituality''. Stuttgart: ibidem-Verlag, 189–212. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Leitane, Iveta}} [[Kategooria:Läti semiootikud]] [[Kategooria:Läti filosoofid]] k2fwinuqxka0zaqrdav1kvhmc9qa47k 7170470 7170295 2026-06-10T20:46:24Z Kruusamägi 1530 7170470 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''Iveta Leitane''' on Läti [[semiootik]] ja [[filosoof]].<ref>[https://macmillan.yale.edu/europe/baltic/person/iveta-leitane-0 CV]</ref> ==Teoseid== *Leitane, Iveta 2016. Komparatīvā gastrosemiotika? Baltijas ebreju tulkojumi jidišā starpkaru periodā” [Comparative Gastrosemiotics? The Translations of Baltic Jews into Yiddish in the Interwar Period]. In: Laķe, Anda (ed.), ''Krustpunkti: kultūras un mākslas pētījumi''. Rīga: Latvijas Kultūras akadēmija, 178–191. *Leitane, Iveta 2017. From Tartu semiotics to enlightened magic: Transformations within scholarly discourse in Latvia during the transition from socialism to post-socialism. In: Cotofana, Alexandra; Nyce, James M. (eds.), ''Religion and Magic in Socialist and Post-Socialist Contexts II: Historic and Ethnographic Case Studies of Orthodoxy, Heterodoxy, and Alternative Spirituality''. Stuttgart: ibidem-Verlag, 189–212. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Leitane, Iveta}} [[Kategooria:Läti semiootikud]] [[Kategooria:Läti filosoofid]] m1xkhwald7ikhsh09raovd9cnbfw20z 1 716535 7170297 2026-06-10T17:53:37Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Sellisel kujul ei anna see artikli mõõtu välja. ~~~~' 7170297 wikitext text/x-wiki Sellisel kujul ei anna see artikli mõõtu välja. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 20:53 (EEST) idwg7tn2ynga7sepg1xpb2anhzvaqye 0 716536 7170299 2026-06-10T17:54:04Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Tutt-kasspunnpea]] 7170299 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tutt-kasspunnpea]] lkf5zytgc530be2sgk4eumutrn2ebbb 14 716537 7170303 2026-06-10T17:58:55Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Poola jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]]' 7170303 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Poola jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]] bf8jmni3umu7feqcvcse7zhrqpzxs92 14 716538 7170316 2026-06-10T18:03:41Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kanada jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]]' 7170316 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kanada jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]] pr1yaaqlu7141aobyfhyso2jmhpbhq6 14 716539 7170320 2026-06-10T18:06:24Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Hollandi jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]]' 7170320 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Hollandi jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]] qqhom6vqxdzl9n8cunirzswylg2h5vz 14 716540 7170330 2026-06-10T18:12:49Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Saksamaa jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]]' 7170330 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Saksamaa jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]] re9vav94kijz5rgghtr1s9zn5h7pnsp 14 716541 7170348 2026-06-10T18:19:04Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Austraalia jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]]' 7170348 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Austraalia jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]] dzaiyt9m01q3sqymz1mce9qp4kipv6v 14 716542 7170356 2026-06-10T18:22:30Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Belgia jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]]' 7170356 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Belgia jooksjad|Sprinterid]] [[Kategooria:Sprinterid]] m6s763dq8d5388pb193rqv6amfud0zo 0 716543 7170367 2026-06-10T18:39:23Z Pikne 13803 Ümbersuunamine lehele [[Lappeenranta linn]] 7170367 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lappeenranta linn]] 4wcvovuuotzoshrpajk0zb4ubq1bt3b 0 716544 7170377 2026-06-10T18:52:19Z ~2026-34330-99 231385 Uus lehekülg: '== Algus == Karumaaki(''Arctocebus'') ehk angvantiibo on Lääne-Aafrika poolahviline. Karumaakisid on kahte liiki:''Arctocebus calabarensis'' ja ''Arctocebus aureus''. Karumaakisid võib leida Kongo Vabariigist, Kamerunist, Ekvatoriaal-Guineast, Gabonist, ja Nigeeriast. == Eluviis == Karumaakid on öise eluviisiga puuelulised loomad. Tüüpiliselt leitakse karumaakisid 5-15 meetri kõrguselt puude otsast. Karumaakid toituvad peamiselt putukatest, eriti röövikutest. Umbe...' 7170377 wikitext text/x-wiki == Algus == Karumaaki(''Arctocebus'') ehk angvantiibo on Lääne-Aafrika poolahviline. Karumaakisid on kahte liiki:''Arctocebus calabarensis'' ja ''Arctocebus aureus''. Karumaakisid võib leida Kongo Vabariigist, Kamerunist, Ekvatoriaal-Guineast, Gabonist, ja Nigeeriast. == Eluviis == Karumaakid on öise eluviisiga puuelulised loomad. Tüüpiliselt leitakse karumaakisid 5-15 meetri kõrguselt puude otsast. Karumaakid toituvad peamiselt putukatest, eriti röövikutest. Umbes 15% karumaaki toidust moodustavad ka puuviljad. Karumaakid söövad ka tugevalõhnalisi putukaid, mida teised liigid ei söö.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Durrell |eesnimi=Gerald |pealkiri=Ülekoormatud Noa laev |kirjastus=ERSEN}}</ref> oav0dcjm6rbta996p992hz9d231qdba 7170424 7170377 2026-06-10T19:57:40Z Juhan121 25066 7170424 wikitext text/x-wiki == Algus == Karumaaki(''Arctocebus'') ehk angvantiibo on Lääne-Aafrika poolahviline. Karumaakisid on kahte liiki:''Arctocebus calabarensis'' ja ''Arctocebus aureus''. Karumaakisid võib leida Kongo Vabariigist, Kamerunist, Ekvatoriaal-Guineast, Gabonist, ja Nigeeriast. == Eluviis == Karumaakid on öise eluviisiga puuelulised loomad. Tüüpiliselt leitakse karumaakisid 5-15 meetri kõrguselt puude otsast. Karumaakid toituvad peamiselt putukatest, eriti röövikutest. Umbes 15% karumaaki toidust moodustavad ka puuviljad. Karumaakid söövad ka tugevalõhnalisi putukaid, mida teised liigid ei söö.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Durrell |eesnimi=Gerald |pealkiri=Ülekoormatud Noa laev |kirjastus=ERSEN}}</ref> == Viited == {{viited}} k7lx6s47ngituz51jupsuvdbsg858hn 7170457 7170424 2026-06-10T20:25:17Z Juhan121 25066 7170457 wikitext text/x-wiki == Algus == Karumaaki(''Arctocebus'') ehk angvantiibo on Lääne-Aafrika poolahviline. Karumaakisid on kahte liiki:''Arctocebus calabarensis'' ja ''Arctocebus aureus''. Karumaakisid võib leida [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigist]], [[Kamerun]]ist, [[Ekvatoriaal-Guinea]]st, [[Gabon]]ist, ja [[Nigeeria]]st. == Eluviis == Karumaakid on öise eluviisiga puuelulised loomad. Tüüpiliselt leitakse karumaakisid 5-15 meetri kõrguselt puude otsast. Karumaakid toituvad peamiselt putukatest, eriti röövikutest. Umbes 15% karumaaki toidust moodustavad ka puuviljad. Karumaakid söövad ka tugevalõhnalisi putukaid, mida teised liigid ei söö.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Durrell |eesnimi=Gerald |pealkiri=Ülekoormatud Noa laev |kirjastus=ERSEN}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Esikloomalised]] qx78v2h0b9heo8xkm2tb0a3rysdj4iy 0 716545 7170380 2026-06-10T18:55:15Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Oeneis jutta - Baltic grayling - Бархатница болотная (39356110390).jpg | pildi_seletus = [[Rabasilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Rabasilmik''' ''Oeneis'' | perekonna_autor = H...' 7170380 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Oeneis jutta - Baltic grayling - Бархатница болотная (39356110390).jpg | pildi_seletus = [[Rabasilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Rabasilmik''' ''Oeneis'' | perekonna_autor = [[Hübner]], 1806 }} '''Rabasilmik''' (''Oeneis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Põhjapoolkeral peamiselt tundra- ja metsavööndis levinud perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=206}}</ref> == Liigid == * ''Oeneis actaeoides'' (Lukhtanov, 1989) * ''Oeneis aktashi'' (Lukhtanov, 1984) * ''Oeneis alberta'' (Elwes, 1893) * ''Oeneis alpina'' (Kurentzov, 1970) * ''Oeneis ammon'' (Elwes, 1899) * ''Oeneis ammosovi'' (Dubatov & Korshunov, 1988) * ''Oeneis bore'' (Schneider, 1792) * ''Oeneis buddha'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Oeneis chryxus'' (Doubleday, 1849) * ''Oeneis diluta'' (Lukhtanov, 1994) * ''Oeneis elwesi'' (Staudinger, 1901) * ''Oeneis fulla'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis glacialis'' (Moll, 1785) * ''Oeneis hora'' (Grum-Grshimailo, 1888) * ''Oeneis ivallda'' (Mead, 1878) * ''Oeneis jutta'' (Hübner, 1805-1806) - [[rabasilmik]] * ''Oeneis lederi'' (Alphéraky, 1897) * ''Oeneis macounii'' (Edwards, 1885) * ''Oeneis magna'' (Graeser, 1888) * ''Oeneis melissa'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis mongolica'' (Oberthür, 1876) * ''Oeneis mulla'' (Staudinger, 1881) * ''Oeneis nevadensis'' (C. & R. Felder, 1866) * ''Oeneis norna'' (Thunberg, 1791) * ''Oeneis oeno'' (Boisduval, 1832) * ''Oeneis philipi'' Troubridge, 1988 * ''Oeneis polixenes'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis rosovi'' (Kurentzov 1960) * ''Oeneis sculda'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis tanana'' (Warren & Nakahara 2016) * ''Oeneis tarpeja'' (Pallas, 1771) * ''Oeneis tunga'' (Staudinger, 1894) * ''Oeneis uhleri'' (Reakirt, 1866) * ''Oeneis urda'' (Eversmann, 1847) == Eesti liigid == * Oeneis jutta (Hübner, 1805–1806) - [[rabasilmik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] s0x4dd9vvre9tq1lnuhtdt4grewehda 7170381 7170380 2026-06-10T18:56:34Z IvarGl 201039 /* Liigid */ 7170381 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Oeneis jutta - Baltic grayling - Бархатница болотная (39356110390).jpg | pildi_seletus = [[Rabasilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Rabasilmik''' ''Oeneis'' | perekonna_autor = [[Hübner]], 1806 }} '''Rabasilmik''' (''Oeneis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Põhjapoolkeral peamiselt tundra- ja metsavööndis levinud perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=206}}</ref> == Liigid == * ''Oeneis actaeoides'' (Lukhtanov, 1989) * ''Oeneis aktashi'' (Lukhtanov, 1984) * ''Oeneis alberta'' (Elwes, 1893) * ''Oeneis alpina'' (Kurentzov, 1970) * ''Oeneis ammon'' (Elwes, 1899) * ''Oeneis ammosovi'' (Dubatov & Korshunov, 1988) * ''Oeneis bore'' (Schneider, 1792) * ''Oeneis buddha'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Oeneis chryxus'' (Doubleday, 1849) * ''Oeneis diluta'' (Lukhtanov, 1994) * ''Oeneis elwesi'' (Staudinger, 1901) * ''Oeneis fulla'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis glacialis'' (Moll, 1785) * ''Oeneis hora'' (Grum-Grshimailo, 1888) * ''Oeneis ivallda'' (Mead, 1878) * ''Oeneis jutta'' (Hübner, 1805-1806) - [[rabasilmik]] * ''Oeneis lederi'' (Alphéraky, 1897) * ''Oeneis macounii'' (Edwards, 1885) * ''Oeneis magna'' (Graeser, 1888) * ''Oeneis melissa'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis mongolica'' (Oberthür, 1876) * ''Oeneis mulla'' (Staudinger, 1881) * ''Oeneis nevadensis'' (C. & R. Felder, 1866) * ''Oeneis norna'' (Thunberg, 1791) * ''Oeneis oeno'' (Boisduval, 1832) * ''Oeneis philipi'' (Troubridge, 1988) * ''Oeneis polixenes'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis rosovi'' (Kurentzov 1960) * ''Oeneis sculda'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis tanana'' (Warren & Nakahara 2016) * ''Oeneis tarpeja'' (Pallas, 1771) * ''Oeneis tunga'' (Staudinger, 1894) * ''Oeneis uhleri'' (Reakirt, 1866) * ''Oeneis urda'' (Eversmann, 1847) == Eesti liigid == * Oeneis jutta (Hübner, 1805–1806) - [[rabasilmik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] p1s82jh4f9qbqg5ql9vcxe1bsynngaf 7170533 7170381 2026-06-11T04:15:41Z Ojassaar 206682 /* Eesti liigid */ 7170533 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Oeneis jutta - Baltic grayling - Бархатница болотная (39356110390).jpg | pildi_seletus = [[Rabasilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Rabasilmik''' ''Oeneis'' | perekonna_autor = [[Hübner]], 1806 }} '''Rabasilmik''' (''Oeneis'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Põhjapoolkeral peamiselt tundra- ja metsavööndis levinud perekond.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=206}}</ref> == Liigid == * ''Oeneis actaeoides'' (Lukhtanov, 1989) * ''Oeneis aktashi'' (Lukhtanov, 1984) * ''Oeneis alberta'' (Elwes, 1893) * ''Oeneis alpina'' (Kurentzov, 1970) * ''Oeneis ammon'' (Elwes, 1899) * ''Oeneis ammosovi'' (Dubatov & Korshunov, 1988) * ''Oeneis bore'' (Schneider, 1792) * ''Oeneis buddha'' (Grum-Grshimailo, 1891) * ''Oeneis chryxus'' (Doubleday, 1849) * ''Oeneis diluta'' (Lukhtanov, 1994) * ''Oeneis elwesi'' (Staudinger, 1901) * ''Oeneis fulla'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis glacialis'' (Moll, 1785) * ''Oeneis hora'' (Grum-Grshimailo, 1888) * ''Oeneis ivallda'' (Mead, 1878) * ''Oeneis jutta'' (Hübner, 1805-1806) - [[rabasilmik]] * ''Oeneis lederi'' (Alphéraky, 1897) * ''Oeneis macounii'' (Edwards, 1885) * ''Oeneis magna'' (Graeser, 1888) * ''Oeneis melissa'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis mongolica'' (Oberthür, 1876) * ''Oeneis mulla'' (Staudinger, 1881) * ''Oeneis nevadensis'' (C. & R. Felder, 1866) * ''Oeneis norna'' (Thunberg, 1791) * ''Oeneis oeno'' (Boisduval, 1832) * ''Oeneis philipi'' (Troubridge, 1988) * ''Oeneis polixenes'' (Fabricius, 1775) * ''Oeneis rosovi'' (Kurentzov 1960) * ''Oeneis sculda'' (Eversmann, 1851) * ''Oeneis tanana'' (Warren & Nakahara 2016) * ''Oeneis tarpeja'' (Pallas, 1771) * ''Oeneis tunga'' (Staudinger, 1894) * ''Oeneis uhleri'' (Reakirt, 1866) * ''Oeneis urda'' (Eversmann, 1847) == Eesti liigid == * ''Oeneis jutta'' (Hübner, 1805–1806) - [[rabasilmik]] == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] q721ssya64iziuzy8edxxormcv2nwrp 0 716546 7170390 2026-06-10T19:08:06Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = [[Sõõrsilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Sõõrsilmik''' ''Lopinga'' | perekonna_autor = [[Moore]], 1893 | sünonüümid = *''Crebeta'' (Moore, 1893)<br> *''P...' 7170390 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rabasilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = [[Sõõrsilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Sõõrsilmik''' ''Lopinga'' | perekonna_autor = [[Moore]], 1893 | sünonüümid = *''Crebeta'' (Moore, 1893)<br> *''Polyargia'' (Verity, 1957) }} '''Sõõrsilmik''' (''Lopinga'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Lopinga achine'' (Scopoli, 1763) – [[sõõrsilmik]] *''Lopinga catena'' (Leech, 1890) *''Lopinga deidamia'' (Eversmann, 1851) *''Lopinga dumetorum'' (Oberthür, 1890) *''Lopinga eckweileri'' (Görgner, 1990) *''Lopinga fulvescens'' (Alphéraky, 1889) *''Lopinga gerdae'' (Nordström, 1934) *''Lopinga kasumi'' (Yoshino, 1995) *''Lopinga lehmanni'' (Forster, 1980) *''Lopinga nemorum'' (Oberthür, 1890) == Eesti liigid == *''Lopinga achine'' (Scopoli, 1763) – [[sõõrsilmik]] [[Kategooria:Koerlibliklased]] 74qknktacue29gde0fwbjpxcujxsr0b 7170530 7170390 2026-06-11T04:11:53Z Ojassaar 206682 7170530 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = [[Sõõrsilmik]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Sõõrsilmik''' ''Lopinga'' | perekonna_autor = [[Moore]], 1893 | sünonüümid = *''Crebeta'' (Moore, 1893)<br> *''Polyargia'' (Verity, 1957) }} '''Sõõrsilmik''' (''Lopinga'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Lopinga achine'' (Scopoli, 1763) – [[sõõrsilmik]] *''Lopinga catena'' (Leech, 1890) *''Lopinga deidamia'' (Eversmann, 1851) *''Lopinga dumetorum'' (Oberthür, 1890) *''Lopinga eckweileri'' (Görgner, 1990) *''Lopinga fulvescens'' (Alphéraky, 1889) *''Lopinga gerdae'' (Nordström, 1934) *''Lopinga kasumi'' (Yoshino, 1995) *''Lopinga lehmanni'' (Forster, 1980) *''Lopinga nemorum'' (Oberthür, 1890) == Eesti liigid == *''Lopinga achine'' (Scopoli, 1763) – [[sõõrsilmik]] [[Kategooria:Koerlibliklased]] cdnecndhzged1rjdd07pyu19cn7cl2e 1 716547 7170401 2026-06-10T19:45:20Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Liisa Tupits. (5. juuni 2026) Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta. Kroonika'' – Olen endiselt seda meelt, et perioodilise väljaande nimi ja kuupäev peaksid viites kõrvuti olema, mitte hulpima üks artikli pealkirja ees ja teine artikli pealkirja taga. ~~~~' 7170401 wikitext text/x-wiki ''Liisa Tupits. (5. juuni 2026) Temperamentne Eesti seksikaim naine. An-Marlen: mulle meeldib, kui mees oskab ahju kütta. Kroonika'' – Olen endiselt seda meelt, et perioodilise väljaande nimi ja kuupäev peaksid viites kõrvuti olema, mitte hulpima üks artikli pealkirja ees ja teine artikli pealkirja taga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 22:45 (EEST) hcjp7vcqvj12k2tmnlk5kkhzbarkpqk 0 716548 7170435 2026-06-10T20:10:13Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:FC Salzburg versus Celtic FC (4. Oktober 2918 Gruppe B, Zweiter Spieltag) 07 (Craig Gordon).jpg|pisi|Craig Gordon (2018)]] '''Craig Sinclair Gordon''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1982]] [[Edinburgh]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Šotimaa kõrgliigaklubis [[Heart of Midlothian]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Heart of Midlothianis on ta mänginud aastatel 2000–2007 ja alates 2020. aas...' 7170435 wikitext text/x-wiki [[File:FC Salzburg versus Celtic FC (4. Oktober 2918 Gruppe B, Zweiter Spieltag) 07 (Craig Gordon).jpg|pisi|Craig Gordon (2018)]] '''Craig Sinclair Gordon''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1982]] [[Edinburgh]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Šotimaa kõrgliigaklubis [[Heart of Midlothian]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Heart of Midlothianis on ta mänginud aastatel 2000–2007 ja alates 2020. aastast (hooajal 2001/02 oli laenul Šotimaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Cowdenbeath F.C.|Cowdenbeath]]). Aastatel 2007–2012 mängis ta Inglismaa kõrgliigaklubis [[Sunderland AFC|Sunderland]] ja 2014–2020 Šotimaa kõrgliigaklubis [[Celtic FC|Celtic]]. Celticuga tuli ta viis korda Šotimaa meistriks. Šotimaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks on Gordon valitud hooaegadel 2005/06, 2014/15 ja 2021/22 ning ta on ainus, kes on parimaks valitud kolmel korral. Šotimaa jalgpallikoondises debüteeris Craig 30. mail 2004 mängus [[Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidadi ja Tobago]] vastu. Ta on kuulunud Šotimaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. 43-aastaselt on ta vanim mängija 2026. aasta maailmameistrivõistlustel. Temast vanim mängija on olnud ainult [[Egiptuse jalgpallikoondis]]e väravavaht [[Essam El Hadary]], kes oli [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] 45-aastane.<ref name="FIFAstats">{{cite web |url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/numbers-squads-stats |title=The squads in stats |publisher=FIFA.com |date=June 2, 2026}}</ref> == Saavutused == ;Heart of Midlothian *[[Scottish Cup]]: 2005–06 *[[Scottish Championship|Šotimaa esiliiga]]: 2020–21 ;Celtic *[[Scottish Premiership]] (5): 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19[220] *[[Scottish Cup]] (2): 2016–17, 2017–18 *[[Scottish League Cup]] (5): 2014–15, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20 == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2020 Šotimaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Gordon, Craig}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Sunderland AFC mängijad]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 5bojktklsot1859jxnfxr0horcvx1c4 7170436 7170435 2026-06-10T20:10:57Z Raamaturott 56450 7170436 wikitext text/x-wiki [[File:FC Salzburg versus Celtic FC (4. Oktober 2918 Gruppe B, Zweiter Spieltag) 07 (Craig Gordon).jpg|pisi|Craig Gordon (2018)]] '''Craig Sinclair Gordon''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1982]] [[Edinburgh]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Šotimaa kõrgliigaklubis [[Heart of Midlothian]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Heart of Midlothianis on ta mänginud aastatel 2000–2007 ja alates 2020. aastast (hooajal 2001/02 oli laenul Šotimaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Cowdenbeath F.C.|Cowdenbeath]]). Aastatel 2007–2012 mängis ta Inglismaa kõrgliigaklubis [[Sunderland AFC|Sunderland]] ja 2014–2020 Šotimaa kõrgliigaklubis [[Celtic FC|Celtic]]. Celticuga tuli ta viis korda Šotimaa meistriks. Šotimaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks on Gordon valitud hooaegadel 2005/06, 2014/15 ja 2021/22 ning ta on ainus, kes on parimaks valitud kolmel korral. Šotimaa jalgpallikoondises debüteeris Craig 30. mail 2004 mängus [[Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidadi ja Tobago]] vastu. Ta on kuulunud Šotimaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. 43-aastaselt on ta vanim mängija 2026. aasta maailmameistrivõistlustel. Temast vanim mängija on olnud ainult [[Egiptuse jalgpallikoondis]]e väravavaht [[Essam El Hadary]], kes oli [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] 45-aastane.<ref name="FIFAstats">{{cite web |url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/numbers-squads-stats |title=The squads in stats |publisher=FIFA.com |date=June 2, 2026}}</ref> == Saavutused == ;Heart of Midlothian *[[Scottish Cup]]: 2005–06 *[[Scottish Championship|Šotimaa esiliiga]]: 2020–21 ;Celtic *[[Scottish Premiership]] (5): 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19 *[[Scottish Cup]] (2): 2016–17, 2017–18 *[[Scottish League Cup]] (5): 2014–15, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20 == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2020 Šotimaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Gordon, Craig}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Sunderland AFC mängijad]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] b8xnq0up91hncwa4r05wxubpiejpuvn 0 716549 7170441 2026-06-10T20:15:43Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Karl Birnbaum''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1999]])<ref>https://www.efis.ee/person/37604</ref> on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2018]] [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i ja aastal [[2024]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]]. Ta on sügisest [[2024]] [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] näitleja<ref>https://vonkrahl.ee/inimesed/karl-birnbaum</ref>. == Rol...' 7170441 wikitext text/x-wiki '''Karl Birnbaum''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1999]])<ref>https://www.efis.ee/person/37604</ref> on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2018]] [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i ja aastal [[2024]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]]. Ta on sügisest [[2024]] [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] näitleja<ref>https://vonkrahl.ee/inimesed/karl-birnbaum</ref>. == Rolle == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Birnbaum, Karl}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] sw27s682bt3ovlydnpx37uwye9xj1vv 0 716550 7170447 2026-06-10T20:20:30Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Bombito asse ogcn 2425.png|pisi|Moïse Bombito (2025)]] '''Moïse Bombito Lumpungu''' (sündinud [[30. märts]]il [[2000]] [[Montréal]]is) on [[Kanada]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[OGC Nice|Nice]] ja [[Kanada jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2023–2024 mängis ta [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Colorado Rapids]]. Enne seda mängis ta mitmes kõrgkooli meeskonnas ning USA ja Kanada madalamates liigades. 2024....' 7170447 wikitext text/x-wiki [[File:Bombito asse ogcn 2425.png|pisi|Moïse Bombito (2025)]] '''Moïse Bombito Lumpungu''' (sündinud [[30. märts]]il [[2000]] [[Montréal]]is) on [[Kanada]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[OGC Nice|Nice]] ja [[Kanada jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2023–2024 mängis ta [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Colorado Rapids]]. Enne seda mängis ta mitmes kõrgkooli meeskonnas ning USA ja Kanada madalamates liigades. 2024. aasta augustis sõlmis ta lepingu Nice'iga.<ref>{{cite web | url=https://www.ogcnice.com/en/article/127394/welcome-moise-bombito.html | title=Welcome Moïse Bombito! }}</ref> Kanada jalgpallikoondises debüteeris Bombito 28. juunil 2023 [[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cup]]'i esimeses alagrupimängus [[Guadeloupe'i jalgpallikoondis|Guadeloupe]]'i vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/moise-bombito/nationalmannschaft/spieler/1089202/verein/3510/plus/0 Moïse Bombito]. transfermarkt.com. Vaadatud 10.6.2026</ref> Ta on kuulunud Kanada koondisse veel ka [[2024. aasta Copa América]]l ja [[2026 FIFA World Cup|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Ta on Kongo päritolu.<ref>{{Cite web|url=https://afriquinfos.com/la-determination-des-africains-du-canada-na-pas-suffi-a-empecher-messi-datteindre-la-finale-de-la-copa-america-2024/|title=La détermination des 'Africains du Canada' face à Messi|first=Afriquinfos|last=Editeur|date=July 11, 2024}}</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Kanada koondis}} {{JÄRJESTA:Bombito. Moise}} [[Kategooria:Kanada jalgpallurid]] [[Kategooria:OGC Nice'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] qqhg5gqjgqwwlfrqa2wpw7a02qk6sml 10 716551 7170453 2026-06-10T20:22:43Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Kanada koondis | bg = red | fg = white | bordercolor = white | maa = Kanada | koondise link = Kanada jalgpallikoondis | päis = Kanada koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Dayne St. Clair|St. Clair]] | p2 = [[Alistair Johnston|Johnston]] |...' 7170453 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Kanada koondis | bg = red | fg = white | bordercolor = white | maa = Kanada | koondise link = Kanada jalgpallikoondis | päis = Kanada koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Dayne St. Clair|St. Clair]] | p2 = [[Alistair Johnston|Johnston]] | p3 = [[Alfie Jones|Jones]] | p4 = [[Luc de Fougerolles|De Fougerolles]] | p5 = [[Joel Waterman|Waterman]] | p6 = [[Mathieu Choinière|Choinière]] | p7 = [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] | p8 = [[Ismaël Koné|Koné]] | p9 = [[Cyle Larin|Larin]] | p10 = [[Jonathan David|J. David]] | p11 = [[Liam Millar|Millar]] | p12 = [[Tani Oluwaseyi|Oluwaseyi]] | p13 = [[Derek Cornelius|Cornelius]] | p14 = [[Jacob Shaffelburg|Shaffelburg]] | p15 = [[Moïse Bombito|Bombito]] | p16 = [[Maxime Crépeau|Crépeau]] | p17 = [[Tajon Buchanan|Buchanan]] | p18 = [[Owen Goodman|Goodman]] | p19 = [[Alphonso Davies|Davies]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p20 = [[Ali Ahmed|Ahmed]] | p21 = [[Jonathan Osorio|Osorio]] | p22 = [[Richie Laryea|Laryea]] | p23 = [[Niko Sigur|Sigur]] | p24 = [[Promise David|P. David]] | p25 = [[Nathan Saliba|Saliba]] | p26 = [[Jayden Nelson|Nelson]] | treener = [[Jesse Marsch|Marsch]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Kanada]] </noinclude> 1akp33d6922dko9g396kmfgim6u15t2 0 716552 7170464 2026-06-10T20:33:35Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Nõmmesilmik | pilt = Hipparchia semele 02.jpg | pildi_seletus = [[Nõmmesilmik]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Nõmmesilmik''' ''Hipparchia'' | sünonüümid = *''Eumenis'' (Hübner, 1819)<br> *''Nytha'' (Billberg, 1820)<br> *''Melania'' (Sod...' 7170464 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nõmmesilmik | pilt = Hipparchia semele 02.jpg | pildi_seletus = [[Nõmmesilmik]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Nõmmesilmik''' ''Hipparchia'' | sünonüümid = *''Eumenis'' (Hübner, 1819)<br> *''Nytha'' (Billberg, 1820)<br> *''Melania'' (Sodoffsky, 1837)<br> *''Pseudotergumia'' (Agenjo, 1947)<br> *''Neohipparchia'' (de Lesse, 1951)<br> *''Parahipparchia'' (Kudrna, 1977)<br> *''Euhipparchia'' (Kudrna, 1977) | perekonna_autor = [[Fabricius]], 1807 }} '''Nõmmesilmik''' (''Hipparchia'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == * Hipparchia alcyone (Denis and Schiffermüller, 1775) ** Hipparchia alcyone caroli (Rothschild, 1933) ** Hipparchia alcyone genava (Fruhstorfer, 1907) * Hipparchia aristaeus (Bonelli, 1826) * Hipparchia algirica (Oberthür, 1876) ** Hipparchia aristaeus algirica (Oberthür, 1876) ** Hipparchia aristaeus aristaeus (Bonelli, 1826) ** Hipparchia aristaeus blachieri (Fruhstorfer, 1908) * Hipparchia autonoe (Esper, 1784) ** Hipparchia autonoe maxima (Bang-Haas, 1933) ** Hipparchia autonoe orchomenus (Fruhstorfer, 1911) ** Hipparchia autonoe sibirica (Staudinger, 1861) ** Hipparchia autonoe wutaiensis (Murayama, 1983) * Hipparchia azorina (Strecker, 1899) * Hipparchia caldeirensis (Oehmig 1981) * Hipparchia bacchus (Higgins, 1967) * Hipparchia blachieri (Frühstorfer, 1908) * Hipparchia christenseni (Kudrna, 1977) * Hipparchia cretica (Rebel, 1916) * Hipparchia cypriensis (Holik, 1949) * Hipparchia delattini (Kudrna, 1975) * Hipparchia ellena (Oberthür, 1894) ** Hipparchia ellena caroli (Rothschild, 1933) * Hipparchia fagi (Scopoli, 1763) ** Hipparchia fagi tetrica (Fruhstorfer, 1907) * Hipparchia fatua (Freyer, 1844) ** Hipparchia fatua klapperichi (Gross & Ebert, 1975) ** Hipparchia fatua persiscana (Verity, 1937) * Hipparchia fidia (Linnaeus, 1767) ** Hipparchia fidia fidia * Hipparchia genava (Fruhstorfer, 1907) * Hipparchia gomera (Higgins, 1967) * Hipparchia hansii (Austaut, 1879) * Hipparchia hermione (Linnaeus, 1764) – [[luste-nõmmesilmik]] * Hipparchia leighebi (Kudrna, 1976) * Hipparchia maderensis (Bethune-Baker, 1891) * Hipparchia mersina (Staudinger, 1871) * Hipparchia miguelensis (Le Cerf, 1935) * Hipparchia neapolitana (Stauder, 1921) * Hipparchia neomiris (Godart, 1824) * Hipparchia parisatis (Kollar, 1849) ** Hipparchia parisatis laeta (Christoph, 1877) ** Hipparchia parisatis macrophthalma (Eversmann, 1851) ** Hipparchia parisatis xizangensis (Chou, 1994) * Hipparchia pellucida (Stauder, 1924) * Hipparchia pisidice (Klug, 1832) * Hipparchia powelli (Oberthür, 1910) * Hipparchia sbordonii (Kudrna, 1984) * Hipparchia semele (Linnaeus, 1758) – [[nõmmesilmik]] ** Hipparchia semele semele (Linnaeus, 1758) ** Hipparchia semele atlantica (Harrison, 1946) ** Hipparchia semele cadmus (Fruhstorfer, 1908) ** Hipparchia semele clarensis (Lattin, 1952) ** Hipparchia semele hibernica (Howarth, 1971) ** Hipparchia semele leighebi (Kudrna, 1976) ** Hipparchia semele pellucida (Stauder, 1924) ** Hipparchia semele sbordonii (Kudrna, 1984) ** Hipparchia semele scota (Verity, 1911) ** Hipparchia semele thyone (Thompson, 1944) * Hipparchia senthes (Fruhstorfer, 1908) * Hipparchia statilinus (Hufnagel, 1766) ** Hipparchia statilinus statilinus (Hufnagel, 1766) ** Hipparchia statilinus sylvicola (Austaut, 1880) * Hipparchia stulta (Staudinger, 1882) * Hipparchia syriaca (Staudinger, 1871) * Hipparchia tewfiki (Wiltshire, 1949) * Hipparchia tilosi (Manil, 1984) * Hipparchia volgensis (Mazochin-Porshnjakov, 1952) * Hipparchia wyssii (Christoph, 1889) == Eesti liigid == * Hipparchia semele (Linnaeus, 1758) – [[nõmmesilmik]] [[Kategooria:Koerlibliklased]] j8nnc0yv12d5jtubum4hz260s3egofu 7170525 7170464 2026-06-11T04:03:08Z Ojassaar 206682 7170525 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nõmmesilmik | pilt = Hipparchia semele 02.jpg | pildi_seletus = [[Nõmmesilmik]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Nõmmesilmik''' ''Hipparchia'' | sünonüümid = *''Eumenis'' (Hübner, 1819)<br> *''Nytha'' (Billberg, 1820)<br> *''Melania'' (Sodoffsky, 1837)<br> *''Pseudotergumia'' (Agenjo, 1947)<br> *''Neohipparchia'' (de Lesse, 1951)<br> *''Parahipparchia'' (Kudrna, 1977)<br> *''Euhipparchia'' (Kudrna, 1977) | perekonna_autor = [[Fabricius]], 1807 }} '''Nõmmesilmik''' (''Hipparchia'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == * ''Hipparchia alcyone'' (Denis and Schiffermüller, 1775) ** ''Hipparchia alcyone caroli'' (Rothschild, 1933) ** ''Hipparchia alcyone genava'' (Fruhstorfer, 1907) * ''Hipparchia aristaeus'' (Bonelli, 1826) * ''Hipparchia algirica'' (Oberthür, 1876) ** ''Hipparchia aristaeus algirica'' (Oberthür, 1876) ** ''Hipparchia aristaeus aristaeus'' (Bonelli, 1826) ** ''Hipparchia aristaeus blachieri'' (Fruhstorfer, 1908) * ''Hipparchia autonoe'' (Esper, 1784) ** ''Hipparchia autonoe maxima'' (Bang-Haas, 1933) ** ''Hipparchia autonoe orchomenus'' (Fruhstorfer, 1911) ** ''Hipparchia autonoe sibirica'' (Staudinger, 1861) ** ''Hipparchia autonoe wutaiensis'' (Murayama, 1983) * ''Hipparchia azorina'' (Strecker, 1899) * ''Hipparchia caldeirensis'' (Oehmig 1981) * ''Hipparchia bacchus'' (Higgins, 1967) * ''Hipparchia blachieri'' (Frühstorfer, 1908) * ''Hipparchia christenseni'' (Kudrna, 1977) * ''Hipparchia cretica'' (Rebel, 1916) * ''Hipparchia cypriensis'' (Holik, 1949) * ''Hipparchia delattini'' (Kudrna, 1975) * ''Hipparchia ellena'' (Oberthür, 1894) ** ''Hipparchia ellena caroli'' (Rothschild, 1933) * ''Hipparchia fagi'' (Scopoli, 1763) ** ''Hipparchia fagi tetrica'' (Fruhstorfer, 1907) * ''Hipparchia fatua'' (Freyer, 1844) ** ''Hipparchia fatua klapperichi'' (Gross & Ebert, 1975) ** ''Hipparchia fatua persiscana'' (Verity, 1937) * ''Hipparchia fidia'' (Linnaeus, 1767) ** ''Hipparchia fidia fidia'' * ''Hipparchia genava'' (Fruhstorfer, 1907) * ''Hipparchia gomera'' (Higgins, 1967) * ''Hipparchia hansii'' (Austaut, 1879) * ''Hipparchia hermione'' (Linnaeus, 1764) – [[luste-nõmmesilmik]] * ''Hipparchia leighebi'' (Kudrna, 1976) * ''Hipparchia maderensis'' (Bethune-Baker, 1891) * ''Hipparchia mersina'' (Staudinger, 1871) * ''Hipparchia miguelensis'' (Le Cerf, 1935) * ''Hipparchia neapolitana'' (Stauder, 1921) * ''Hipparchia neomiris'' (Godart, 1824) * ''Hipparchia parisatis'' (Kollar, 1849) ** ''Hipparchia parisatis laeta'' (Christoph, 1877) ** ''Hipparchia parisatis macrophthalma'' (Eversmann, 1851) ** ''Hipparchia parisatis xizangensis'' (Chou, 1994) * ''Hipparchia pellucida'' (Stauder, 1924) * ''Hipparchia pisidice'' (Klug, 1832) * ''Hipparchia powelli'' (Oberthür, 1910) * ''Hipparchia sbordonii'' (Kudrna, 1984) * ''Hipparchia semele'' (Linnaeus, 1758) – [[nõmmesilmik]] ** ''Hipparchia semele semele'' (Linnaeus, 1758) ** ''Hipparchia semele atlantica'' (Harrison, 1946) ** ''Hipparchia semele cadmus'' (Fruhstorfer, 1908) ** ''Hipparchia semele clarensis'' (Lattin, 1952) ** ''Hipparchia semele hibernica'' (Howarth, 1971) ** ''Hipparchia semele leighebi'' (Kudrna, 1976) ** ''Hipparchia semele pellucida'' (Stauder, 1924) ** ''Hipparchia semele sbordonii'' (Kudrna, 1984) ** ''Hipparchia semele scota'' (Verity, 1911) ** ''Hipparchia semele thyone'' (Thompson, 1944) * ''Hipparchia senthes'' (Fruhstorfer, 1908) * ''Hipparchia statilinus'' (Hufnagel, 1766) ** ''Hipparchia statilinus statilinus'' (Hufnagel, 1766) ** ''Hipparchia statilinus sylvicola'' (Austaut, 1880) * ''Hipparchia stulta'' (Staudinger, 1882) * ''Hipparchia syriaca'' (Staudinger, 1871) * ''Hipparchia tewfiki'' (Wiltshire, 1949) * ''Hipparchia tilosi'' (Manil, 1984) * ''Hipparchia volgensis'' (Mazochin-Porshnjakov, 1952) * ''Hipparchia wyssii'' (Christoph, 1889) == Eesti liigid == * ''Hipparchia semele'' (Linnaeus, 1758) – [[nõmmesilmik]] [[Kategooria:Koerlibliklased]] gb7ykwk01gp02f9xkykcqg5r3kq60l1 0 716553 7170473 2026-06-10T21:00:23Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2009|võistlus=[[Eesti meistrivõistlused autokrossis|Veoautokrossi]]|eelmine=2008|eelminelink=2008. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis|järgmine=2010|järgminelink=2010. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis}} '''2009. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' oli meistrivõistluste 41. hooaeg ning selle korraldas [[MTÜ Veoauto Krossiklubi]], MTÜ Matsi SK, Kehtna AMK, MTÜ Antsumäe MSK ja Ehmofix OÜ. Meistrid selgitati välja...' 7170473 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2009|võistlus=[[Eesti meistrivõistlused autokrossis|Veoautokrossi]]|eelmine=2008|eelminelink=2008. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis|järgmine=2010|järgminelink=2010. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis}} '''2009. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' oli meistrivõistluste 41. hooaeg ning selle korraldas [[MTÜ Veoauto Krossiklubi]], MTÜ Matsi SK, Kehtna AMK, MTÜ Antsumäe MSK ja Ehmofix OÜ. Meistrid selgitati välja klassides Bagi 51/52, Bagi 53, GAZ-51/52 ja GAZ-53. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Rada !Kuupäev |- !1. |Einjärve krossirada, [[Tamsalu]] |9. mai |- !2. |Matsi krossirada, [[Varstu]] |6. juuni |- !3. |Ohekatku krossirada, [[Ohekatku]] |27. juuni |- !4. |Hinsa krossirada, [[Hinsa]] |11. juuli |- !5. |Einjärve krossirada, [[Tamsalu]] |8. august |- !6. |Matsi krossirada, [[Varstu]] |13. september |- !7. |Hinsa krossirada, [[Hinsa]] |10. oktoober |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=rally.ee > Võistlused > Autokross > Eesti meistrivõistlused veoautodele |url=https://rally.ee/?a=a018&b=1124&dat=2009 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=rally.ee}}</ref> |} == Tulemused == === Bagi 51/52 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Vahur Lillmann |98 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Margus Vainumets |84 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Igor Kelk |68 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Leiten |67 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Marek Leegiste |60 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Rain Veissbach |57 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Margo Püks |38 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Mario Muinast |36 |- !9 |{{Riigi ikoon|LAT}} Aigars Lizums |26 |- !10 |{{Riigi ikoon|EST}} Mardo Mäeots |17 |- !11 |{{Riigi ikoon|EST}} Marek Piigli |8 |- ! colspan="3" |Allikas:<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti meistrivõistlused veoautodele |url=https://rally.ee/?a=a060&b=1124&c=2009 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=rally.ee}}</ref> |} === Bagi 53 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Kardo Künnapuu |51 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Marek Kõbu |50 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Kalmer Henrikson |48 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Aleksei Orlov |39 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Igor Korobov |37 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Tarmo Kihulane |30 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Kristjan Tiideberg |22 |- !8 |{{Riigi ikoon|LAT}} Arnis Ramats |22 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Frank Tiideberg |17 |- !10 |{{Riigi ikoon|LTU}} Audrius Pilipavicius |15 |- !11 |{{Riigi ikoon|LAT}} Jānis Kozlovskis |9 |- !12 |{{Riigi ikoon|LAT}} Māris Kozlovskis |4 |- ! colspan="3" |Allikas:<ref name=":0" /> |} === GAZ-51 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Järvpõld |94 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Marko Tiinas |85 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Olev Helü |69 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Taavi Pindis |58 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Birger Rassmusen |48 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Tarmo Ilves |45 |- !7 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |45 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Tiit Veebel |41 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Gunnar Orav |34 |- !10 |{{Riigi ikoon|LAT}} Raivis Lokmanis |11 |- !11 |{{Riigi ikoon|EST}} Tarmo Kuus |9 |- !12 |{{Riigi ikoon|LAT}} Kristaps Eglitis |9 |- !13 |{{Riigi ikoon|LAT}} Aigars Ozolins |7 |- !14 |{{Riigi ikoon|LAT}} Aldis Grantins |6 |- !15 |{{Riigi ikoon|LAT}} Aivars Galbalins |5 |- !16 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ingus Staško |4 |- !17 |{{Riigi ikoon|LAT}} Edgars Zakis |0 |- !18 |{{Riigi ikoon|LAT}} Alvils Igovens |0 |- ! colspan="3" |Allikas:<ref name=":0" /> |} === GAZ-53 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Argo Allik |84 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Margus Erin |69 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar |68 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Erko Sibul |67 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Kristo Laadre |52 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Sigmar Tammemägi |46 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Vaiko Samm |44 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Viljar Kask |41 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Mait Mäesaar |40 |- !10 |{{Riigi ikoon|EST}} Priit Teivejõe |31 |- !11 |{{Riigi ikoon|EST}} Raivo Raju |30 |- !12 |{{Riigi ikoon|EST}} Rünno Niitsalu |24 |- !13 |{{Riigi ikoon|EST}} Silver Tammemägi |13 |- !14 |{{Riigi ikoon|EST}} Märt Viks |11 |- !15 |{{Riigi ikoon|EST}} Andre Mõttus |9 |- ! colspan="3" |Allikas:<ref name=":0" /> |} == Viited == {{viited}} nasgmn6rfvft5sybv347qw2y9p7y6jn 0 716554 7170476 2026-06-10T21:08:29Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Barcelona Training Miami 2022 04 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Abdessamad Ezzalz...' 7170476 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Barcelona Training Miami 2022 04 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Abdessamad Ezzalzouli''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[2001]] [[Beni Mellal]]s) on [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib vasaku äärepoolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]] ja [[Maroko jalgpallikoondis]]es. Ta kolis seitsmeaastasena koos perekonnaga Hispaaniasse.<ref>{{Cite web|url=https://www.lagradaonline.com/primer-equipo/abde|title=Apuntan a un supuesto interés por Abde|date=23 November 2020|website=lagradaonline.com}}</ref> Ta alustas klubikarjääri Hispaania klubis [[Hércules CF|Hércules]], mille põhimeeskonnas debüteeris ta Hispaania tugevuselt kolmandas liigas hooajal 2019/20. Aastatel 2021–2023 kuulus ta [[FC Barcelona]] ridadesse. Ta mängis nii Barcelona põhimeeskonnas kui ka reservmeeskonnas. 12. detsembril 2021 lõi ta Hispaania kõrgliigas värava [[CA Osasuna|Osasuna]] vastu. Hooajal 2022/23 oli ta Barcelonast Osasunas laenul. 2023. aasta septembris sõlmis ta viieaastase lepingu Real Betisega.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/3664527/agreement-with-betis-for-the-transfer-of-ez-abde|title=Agreement with Betis for the transfer of Ez Abde|publisher=FC Barcelona|date=1 September 2023|accessdate=1 September 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/actualidad/abde-nuevo-jugador-del-real-betis-29389|title=Abde, nuevo jugador del Real Betis|trans-title=Abde, new player of Real Betis|publisher=Real Betis|language=es|date=1 September 2023|accessdate=1 September 2023}}</ref> Maroko jalgpallikoondises debüteeris Ezzalzouli 23. septembril 2022 [[sõprusmäng]]us [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] pääses ta väljakule esimeses alagrupimängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]], kaheksandikfinaalis [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] ja poolfinaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/abde-ezzalzouli/nationalmannschaft/spieler/724520/verein/3575/plus/0 Abde Ezzalzouli - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 11.6.2026</ref> Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 12. oktoobril 2024 mängus [[Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Kesk-Aafrika Vabariigi]] vastu. Ta võitis Maroko koondisega [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused]]. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Maroko koondisega pronksmedali. == Viited == {{viited}} {{Real Betise mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Maroko koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Maroko koondis}} {{JÄRJESTA:Ezzalzouli, Abde}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:Hércules CF jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:CA Osasuna mängijad]] [[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] b8m436r4fzrjt6wrdt04p3p7eoi7wbs 10 716555 7170477 2026-06-10T21:10:32Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '* Täpploendi liige {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Maroko koondis | bg = #C1272D | fg = white | bordercolor = #006233 | maa = Maroko | koondise link = Maroko jalgpallikoondis | päis = Maroko koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Yassine Bounou|Bounou]] | p2 = Achraf Ha...' 7170477 wikitext text/x-wiki * Täpploendi liige {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Maroko koondis | bg = #C1272D | fg = white | bordercolor = #006233 | maa = Maroko | koondise link = Maroko jalgpallikoondis | päis = Maroko koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Yassine Bounou|Bounou]] | p2 = [[Achraf Hakimi|Hakimi]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p3 = [[Noussair Mazraoui|Mazraoui]] | p4 = [[Sofyan Amrabat|Amrabat]] | p5 = [[Nayef Aguerd|Aguerd]] | p6 = [[Ayyoub Bouaddi|Bouaddi]] | p7 = [[Chemsdine Talbi|Talbi]] | p8 = [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] | p9 = [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] | p10 = [[Brahim Díaz|Brahim]] | p11 = [[Ismael Saibari|Saibari]] | p12 = [[Munir Mohamedi|Munir]] | p13 = [[Zakaria El Ouahdi|El Ouahdi]] | p14 = [[Issa Diop|Diop]] | p15 = [[Samir El Mourabet|El Mourabet]] | p16 = [[Gessime Yassine|Yassine]] | p17 = [[Abde Ezzalzouli|Ezzalzouli]] | p18 = [[Chadi Riad|Riad]] | p19 = [[Youssef Belammari|Belammari]] | p20 = [[Ayoub El Kaabi|El Kaabi]] | p21 = [[Ayoube Amaimouni|Amaimouni]] | p22 = [[Ahmed Reda Tagnaouti|Tagnaouti]] | p23 = [[Bilal El Khannouss|El Khannouss]] | p24 = [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]] | p25 = [[Redouane Halhal|Halhal]] | p26 = [[Anass Salah-Eddine|Salah-Eddine]] | treener = [[Mohamed Ouahbi|Ouahbi]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Maroko]] </noinclude> f0vas55abfilbg48frfmdvyn6xoe50t 7170478 7170477 2026-06-10T21:10:41Z Raamaturott 56450 7170478 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Maroko koondis | bg = #C1272D | fg = white | bordercolor = #006233 | maa = Maroko | koondise link = Maroko jalgpallikoondis | päis = Maroko koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Yassine Bounou|Bounou]] | p2 = [[Achraf Hakimi|Hakimi]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p3 = [[Noussair Mazraoui|Mazraoui]] | p4 = [[Sofyan Amrabat|Amrabat]] | p5 = [[Nayef Aguerd|Aguerd]] | p6 = [[Ayyoub Bouaddi|Bouaddi]] | p7 = [[Chemsdine Talbi|Talbi]] | p8 = [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] | p9 = [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] | p10 = [[Brahim Díaz|Brahim]] | p11 = [[Ismael Saibari|Saibari]] | p12 = [[Munir Mohamedi|Munir]] | p13 = [[Zakaria El Ouahdi|El Ouahdi]] | p14 = [[Issa Diop|Diop]] | p15 = [[Samir El Mourabet|El Mourabet]] | p16 = [[Gessime Yassine|Yassine]] | p17 = [[Abde Ezzalzouli|Ezzalzouli]] | p18 = [[Chadi Riad|Riad]] | p19 = [[Youssef Belammari|Belammari]] | p20 = [[Ayoub El Kaabi|El Kaabi]] | p21 = [[Ayoube Amaimouni|Amaimouni]] | p22 = [[Ahmed Reda Tagnaouti|Tagnaouti]] | p23 = [[Bilal El Khannouss|El Khannouss]] | p24 = [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]] | p25 = [[Redouane Halhal|Halhal]] | p26 = [[Anass Salah-Eddine|Salah-Eddine]] | treener = [[Mohamed Ouahbi|Ouahbi]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Maroko]] </noinclude> ooo9k8ec0de237vkp00qsqut5x5znq7 0 716556 7170484 2026-06-10T21:29:51Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Ismael Saibari vs Niger (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Ismael Saibari''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[2001] [[Terrassa]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründva poolkaitsja]] v...' 7170484 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Ismael Saibari vs Niger (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Ismael Saibari''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[2001] [[Terrassa]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründva poolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hollandi kõrgliigaklubis [[Eindhoveni PSV]] ja [[Maroko jalgpallikoondis]]es. Ta kuulus noorena Hispaania ja Belgia klubidesse. 2020. aastal liitus ta PSV-ga. Esimesed kaks hooaega mängis ta põhiliselt klubi reservmeeskonnas Hollandi esiliigas. PSV põhimeeskonnas debüteeris ta Hollandi kõrgliigas 1. novembril 2020 mängus [[ADO Den Haag]]i vastu, kui sekkus mängu [[Mario Götze]] asemele.<ref>{{cite web |url=https://www.psv.nl/en/media/artikel/psv-toont-zich-krachtig-tegen-ado-den-haag |title=PSV shows strength against ADO Den Haag |publisher=PSV Eindhoven |date=1 November 2020 }}</ref> PSV meeskonnas lõi ta esimese värava 19. augustil 2023 mängus [[SBV Vitesse|Vitesse]] vastu. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2024–2025|2024/25]] lõi ta Hollandi kõrgliigas 11. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2025–2026|2025/26]] lõi 15 väravat ning valiti ühtlasi liigahooaja parimaks mängijaks. Aastatel 2024–2026 on ta PSV-ga tulnud kolm korda järjest Hollandi meistriks. == Saavutused == ;PSV Eindhoven *[[Eredivisie]]: 2023–24, [[Eredivisie hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Eredivisie hooaeg 2025–2026|2025–26]] *[[KNVB beker]]: 2021–22, 2022–23 *[[Johan Cruijff Schaal]]: 2022, 2023, 2025 ;Maroko U-23 *U-23 Aafrika meistrivõistlused: 2023 ;Maroko *[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]: [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]] {{JÄRJESTA:Saibari, Ismael}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] ggiasjernlcr4hxmj13w2duzbwb7xzq 7170485 7170484 2026-06-10T21:34:51Z Raamaturott 56450 7170485 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Ismael Saibari vs Niger (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Ismael Saibari''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[2001]] [[Terrassa]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründva poolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hollandi kõrgliigaklubis [[Eindhoveni PSV]] ja [[Maroko jalgpallikoondis]]es. Ta kuulus noorena Hispaania ja Belgia klubidesse. 2020. aastal liitus ta PSV-ga. Esimesed kaks hooaega mängis ta põhiliselt klubi reservmeeskonnas Hollandi esiliigas. PSV põhimeeskonnas debüteeris ta Hollandi kõrgliigas 1. novembril 2020 mängus [[ADO Den Haag]]i vastu, kui sekkus mängu [[Mario Götze]] asemele.<ref>{{cite web |url=https://www.psv.nl/en/media/artikel/psv-toont-zich-krachtig-tegen-ado-den-haag |title=PSV shows strength against ADO Den Haag |publisher=PSV Eindhoven |date=1 November 2020 }}</ref> PSV meeskonnas lõi ta esimese värava 19. augustil 2023 mängus [[SBV Vitesse|Vitesse]] vastu. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2024–2025|2024/25]] lõi ta Hollandi kõrgliigas 11. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2025–2026|2025/26]] lõi 15 väravat ning valiti ühtlasi liigahooaja parimaks mängijaks. Aastatel 2024–2026 on ta PSV-ga tulnud kolm korda järjest Hollandi meistriks. Maroko jalgpallikoondises debüteeris Saibari 12. septembril 2023 [[sõprusmäng]]us [[Burkina Faso jalgpallikoondis|Burkina Faso]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 15. novembril 2024 mängus [[Gaboni jalgpallikoondis|Gaboni]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/ismael-saibari/nationalmannschaft/spieler/702869/verein/3575/plus/0 Ismael Saibari - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 11.6.2026</ref> Ta võitis Maroko koondisega [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused]]. == Saavutused == ;PSV Eindhoven *[[Eredivisie]]: 2023–24, [[Eredivisie hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Eredivisie hooaeg 2025–2026|2025–26]] *[[KNVB beker]]: 2021–22, 2022–23 *[[Johan Cruijff Schaal]]: 2022, 2023, 2025 ;Maroko U-23 *U-23 Aafrika meistrivõistlused: 2023 ;Maroko *[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]: [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]] == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Maroko koondis}} {{JÄRJESTA:Saibari, Ismael}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] m4z9eqf5iw8cxj5af1xj97xhz1x3hud 0 716557 7170488 2026-06-10T21:58:55Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kollatähn-kuldpunnpea | staatus = | pilt = Carterocephalus palaemon1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kuldpunnpea]] ''Carterocephalus'' | liik = '''Kollatähn-kuldpunnpea''' | binaarne = ''Carterocephalu...' 7170488 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kollatähn-kuldpunnpea | staatus = | pilt = Carterocephalus palaemon1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kuldpunnpea]] ''Carterocephalus'' | liik = '''Kollatähn-kuldpunnpea''' | binaarne = ''Carterocephalus palaemon'' | binaarse_autor = [[Pallas]], 1771 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Kollatähn-kuldpunnpea''' (''Carterocephalus palaemon'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblikas on saanud eestikeelse nime tiibadel paiknevate kollaste laikude järgi. Liigi ladinakeelne nimetus ''palaemon'' on pärit Kreeka mütoloogiast tuntud [[Melikertes|Palemoni]] järgi, kes oli [[Orchomenos|Orchomenose]] valitseja [[Athamas|Athamase]] ja tema abikaasa [[Ino]] poeg. == Välimus ja tunnused == Kollatähn-kuldpunnpea tiibade siruulatus on 23–30 mm. Tiibade ülakülg on tume, paljude tumekollaste laikudega ning kogu tiivamuster jätab marmorse mulje. Isasel on tiibade ülakülg üldiselt kollakaspruun ja ees­tiiva tagatiiva­sooned laialt heledamalt ääristatud. Ees­tiiva alakülg on kollane, tumehallide laikude ja triipudega. Tagatiiva alakülg on kollakashall ning sellel on musta servisega ümbritsetud kollased kuni valkjad laigud. Emasel on tiibade ülaküljel kollane kiri palju suuremate laikudena ning ees­tiival ei ole sooned ülejäänud tiivast tumedamad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=109-110}}</ref> Liigile kõige sarnasem liik on emane [[musttähn-kuldpunnpea]]. Musttähn-kuldpunnpea tiibade ülaküljel on kollane kiri tavaliselt suuremate laikudena ning ees­tiival puudub soonte heledam üldtoonist eristuv joonis, seetõttu on tema tiivamuster üldmuljelt tumedam kui kollatähn-kuldpunnpeal.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:Carterocephalus palaemon mounted.jpg|♂ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Liblikas elab nii kuivades kui ka niisketes [[Mets|metsades]], metsaservadel, -[[Metsasiht|sihtidel]], [[Puisniit|puisniitudel]] ja [[Lagendik|väludel]]. Teda leidub nii kuivades kui ka niisketes metsades. Liblikad istuvad tihti päikesepaistel puude ja põõsaste lehtedel.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228}}</ref> Eestis on hajusalt levinud üle kogu maa, kuid pole kuigi arvukas.<ref name=":0" /> == Levila == Transholarktiline liik.<ref name=":1" /> Levinud [[Euroopa|Euroopas]] laialt, ulatudes [[Pürenee poolsaar|Pürenee]] ja [[Balkani poolsaar|Balkani]] poolsaarte põhjaosast [[Fennoskandia]] põhjapiirkondadeni. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab kollatähn-kuldpunnpea tavaliselt ühe põlvkonnana mai lõpu ja juuli alguse vahel.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=94}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Kõrrelised|kõrrelistel]] taimedel, sealhulgas [[Helmikas|helmikatel]], [[Kastik|kastikutel]] ja [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikal]].<ref name=":0" /> Röövik võib toituda ka [[Teeleht|teelehel]].<ref name=":2" /> Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] f3oinab9e4i1w55nz29aq711gd8fvwp 7170489 7170488 2026-06-10T22:02:00Z IvarGl 201039 7170489 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kollatähn-kuldpunnpea | staatus = | pilt = Carterocephalus palaemon1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kuldpunnpea]] ''Carterocephalus'' | liik = '''Kollatähn-kuldpunnpea''' | binaarne = ''Carterocephalus palaemon'' | binaarse_autor = [[Pallas]], 1771 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Kollatähn-kuldpunnpea''' (''Carterocephalus palaemon'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblikas on saanud eestikeelse nime tiibadel paiknevate kollaste laikude järgi. Liigi ladinakeelne nimetus ''palaemon'' on pärit Kreeka mütoloogiast tuntud [[Melikertes|Palemoni]] järgi, kes oli [[Orchomenos|Orchomenose]] valitseja [[Athamas|Athamase]] ja tema abikaasa [[Ino]] poeg. == Välimus ja tunnused == Kollatähn-kuldpunnpea tiibade siruulatus on 23–30 mm. Tiibade ülakülg on tume, paljude tumekollaste laikudega ning kogu tiivamuster jätab marmorse mulje. Isasel on tiibade ülakülg üldiselt kollakaspruun ja ees­tiiva tagatiiva­sooned laialt heledamalt ääristatud. Ees­tiiva alakülg on kollane, tumehallide laikude ja triipudega. Tagatiiva alakülg on kollakashall ning sellel on musta servisega ümbritsetud kollased kuni valkjad laigud. Emasel on tiibade ülaküljel kollane kiri palju suuremate laikudena ning ees­tiival ei ole sooned ülejäänud tiivast tumedamad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=109-110}}</ref> Liigile kõige sarnasem liik on emane [[musttähn-kuldpunnpea]]. Musttähn-kuldpunnpea tiibade ülaküljel on kollane kiri tavaliselt suuremate laikudena ning ees­tiival puudub soonte heledam üldtoonist eristuv joonis, seetõttu on tema tiivamuster üldmuljelt tumedam kui kollatähn-kuldpunnpeal.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:Carterocephalus palaemon mounted.jpg|♂ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Liblikas elab nii kuivades kui ka niisketes [[Mets|metsades]], metsaservadel, -[[Metsasiht|sihtidel]], [[Puisniit|puisniitudel]] ja [[Lagendik|väludel]]. Teda leidub nii kuivades kui ka niisketes metsades. Liblikad istuvad tihti päikesepaistel puude ja põõsaste lehtedel.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228}}</ref> Eestis on hajusalt levinud üle kogu maa, kuid pole kuigi arvukas.<ref name=":0" /> == Levila == Transholarktiline liik.<ref name=":1" /> Levinud [[Euroopa|Euroopas]] laialt, ulatudes [[Pürenee poolsaar|Pürenee]] ja [[Balkani poolsaar|Balkani]] poolsaarte põhjaosast [[Fennoskandia]] põhjapiirkondadeni. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab kollatähn-kuldpunnpea tavaliselt ühe põlvkonnana mai lõpu ja juuli alguse vahel.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=94}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Kõrrelised|kõrrelistel]] taimedel, sealhulgas [[Helmikas|helmikatel]], [[Kastik|kastikutel]] ja [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikal]].<ref name=":0" /> Röövik võib toituda ka [[Teeleht|teelehel]].<ref name=":2" /> Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Carterocephalus palaemon}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] a60hipblqmjltaxp4gmup6g15za4gvy 7170644 7170489 2026-06-11T09:59:49Z Kruusamägi 1530 link fix 7170644 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kollatähn-kuldpunnpea | staatus = | pilt = Carterocephalus palaemon1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Kuldpunnpea]] ''Carterocephalus'' | liik = '''Kollatähn-kuldpunnpea''' | binaarne = ''Carterocephalus palaemon'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Kollatähn-kuldpunnpea''' (''Carterocephalus palaemon'') on [[Punnpealased|punnpealaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblikas on saanud eestikeelse nime tiibadel paiknevate kollaste laikude järgi. Liigi ladinakeelne nimetus ''palaemon'' on pärit Kreeka mütoloogiast tuntud [[Melikertes|Palemoni]] järgi, kes oli [[Orchomenos|Orchomenose]] valitseja [[Athamas|Athamase]] ja tema abikaasa [[Ino]] poeg. == Välimus ja tunnused == Kollatähn-kuldpunnpea tiibade siruulatus on 23–30 mm. Tiibade ülakülg on tume, paljude tumekollaste laikudega ning kogu tiivamuster jätab marmorse mulje. Isasel on tiibade ülakülg üldiselt kollakaspruun ja ees­tiiva tagatiiva­sooned laialt heledamalt ääristatud. Ees­tiiva alakülg on kollane, tumehallide laikude ja triipudega. Tagatiiva alakülg on kollakashall ning sellel on musta servisega ümbritsetud kollased kuni valkjad laigud. Emasel on tiibade ülaküljel kollane kiri palju suuremate laikudena ning ees­tiival ei ole sooned ülejäänud tiivast tumedamad.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=109-110}}</ref> Liigile kõige sarnasem liik on emane [[musttähn-kuldpunnpea]]. Musttähn-kuldpunnpea tiibade ülaküljel on kollane kiri tavaliselt suuremate laikudena ning ees­tiival puudub soonte heledam üldtoonist eristuv joonis, seetõttu on tema tiivamuster üldmuljelt tumedam kui kollatähn-kuldpunnpeal.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:Carterocephalus palaemon mounted.jpg|♂ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Liblikas elab nii kuivades kui ka niisketes [[Mets|metsades]], metsaservadel, -[[Metsasiht|sihtidel]], [[Puisniit|puisniitudel]] ja [[Lagendik|väludel]]. Teda leidub nii kuivades kui ka niisketes metsades. Liblikad istuvad tihti päikesepaistel puude ja põõsaste lehtedel.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=228}}</ref> Eestis on hajusalt levinud üle kogu maa, kuid pole kuigi arvukas.<ref name=":0" /> == Levila == Transholarktiline liik.<ref name=":1" /> Levinud [[Euroopa|Euroopas]] laialt, ulatudes [[Pürenee poolsaar|Pürenee]] ja [[Balkani poolsaar|Balkani]] poolsaarte põhjaosast [[Fennoskandia]] põhjapiirkondadeni. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab kollatähn-kuldpunnpea tavaliselt ühe põlvkonnana mai lõpu ja juuli alguse vahel.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=94}}</ref> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Kõrrelised|kõrrelistel]] taimedel, sealhulgas [[Helmikas|helmikatel]], [[Kastik|kastikutel]] ja [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikal]].<ref name=":0" /> Röövik võib toituda ka [[Teeleht|teelehel]].<ref name=":2" /> Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Carterocephalus palaemon}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 26vib3ihrmhg9jqr54dwsrr91800v1x 0 716558 7170522 2026-06-11T03:52:14Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Kollatähn-kuldpunnpea]] 7170522 wikitext text/x-wiki #suuna[[kollatähn-kuldpunnpea]] pb8xyhc5cijpj7i6ilsb3yo2rqhdvdt 0 716559 7170526 2026-06-11T04:04:02Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Nõmmesilmik (perekond)]] 7170526 wikitext text/x-wiki #suuna[[nõmmesilmik (perekond)]] 8bqehfazoyerduldx5tg0jewvxt3f8s 0 716560 7170528 2026-06-11T04:08:55Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Sõõrsilmik (perekond)]] 7170528 wikitext text/x-wiki #suuna[[sõõrsilmik (perekond)]] 3y4tuta1zikgko50n70vvrslmrvq1bn 0 716561 7170531 2026-06-11T04:13:49Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Orasheinasilmik (perekond)]] 7170531 wikitext text/x-wiki #suuna[[orasheinasilmik (perekond)]] gel2r7s57bhf2ce2rmzxx6h9ldpiyax 0 716562 7170534 2026-06-11T04:16:36Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Rabasilmik (perekond)]] 7170534 wikitext text/x-wiki #suuna[[rabasilmik (perekond)]] cbp54hogo3j11h4ctpf1kz4ea4u19ra 0 716563 7170549 2026-06-11T05:44:30Z Ruthmaal 231409 Lisasin uue kirjaniku ülevaate. 7170549 wikitext text/x-wiki {{Infokast inimene|nimi=Amy Kitsune|sünninimi=Ruth Maal|sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1975|12|7}}|sünnikoht=Tartu, Eesti|tegevus=õpetaja, luuletaja|töökoht=Nõo Reaalgümnaasium|rahvus=eestlane|tuntud_teosed=''Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames''}} '''Amy Kitsune''' (kodanikunimega '''Ruth Maal'''; sündinud 7. detsembril 1975 Tartus) on Eesti õpetaja ja luuletaja. Ta töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Nõo Reaalgümnaasiumis ning avaldas 2025. aastal oma debüütluulekogu ''„Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“''.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> == Elulugu == Ruth Maal sündis Tartus. Ta ltöötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Nõo Reaalgümnaasiumis. Lisaks õpetajatööle on ta kirjutanud luulet, käsitledes oma loomingus elu, looduse, armastuse, valu ja kurbuse teemasid.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> Kirjandusloomingus kasutab ta autorinime '''Amy Kitsune'''.<ref>{{cite web|url=https://martaraamat.ee/pood/ilukirjandus/luule/utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/|title=Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames|publisher=Martaraamat}}</ref> == Haridus == Ruth Maal lõpetas 1999. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>ALLIKAS</ref> 2000. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õpetajakutseaasta programmi.<ref>ALLIKAS</ref> == Looming == 2025. aastal ilmus Amy Kitsune esimene luulekogu ''„Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“''.<ref>{{cite web|url=https://martaraamat.ee/pood/ilukirjandus/luule/utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/|title=Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames|publisher=Martaraamat}}</ref> Luulekogu väljaandmist toetas ühisrahastuskampaania platvormil Hooandja, mis saavutas seatud rahastuseesmärgi.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> == Teosed == * ''Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames'' (2025) == Viited == {{viited}}{{Järjestus:Maal, Ruth}} 3jr9m4yl7hv0gg4np0872kdndrphtoj 7170551 7170549 2026-06-11T05:46:26Z Ruthmaal 231409 /* Elulugu */ 7170551 wikitext text/x-wiki {{Infokast inimene|nimi=Amy Kitsune|sünninimi=Ruth Maal|sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1975|12|7}}|sünnikoht=Tartu, Eesti|tegevus=õpetaja, luuletaja|töökoht=Nõo Reaalgümnaasium|rahvus=eestlane|tuntud_teosed=''Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames''}} '''Amy Kitsune''' (kodanikunimega '''Ruth Maal'''; sündinud 7. detsembril 1975 Tartus) on Eesti õpetaja ja luuletaja. Ta töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Nõo Reaalgümnaasiumis ning avaldas 2025. aastal oma debüütluulekogu ''„Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“''.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> == Elulugu == Ruth Maal sündis Tartus. Ta töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Nõo Reaalgümnaasiumis. Lisaks õpetajatööle on ta kirjutanud luulet, käsitledes oma loomingus elu, looduse, armastuse, valu ja kurbuse teemasid.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> Kirjandusloomingus kasutab ta autorinime '''Amy Kitsune'''.<ref>{{cite web|url=https://martaraamat.ee/pood/ilukirjandus/luule/utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/|title=Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames|publisher=Martaraamat}}</ref> == Haridus == Ruth Maal lõpetas 1999. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>ALLIKAS</ref> 2000. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õpetajakutseaasta programmi.<ref>ALLIKAS</ref> == Looming == 2025. aastal ilmus Amy Kitsune esimene luulekogu ''„Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“''.<ref>{{cite web|url=https://martaraamat.ee/pood/ilukirjandus/luule/utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/|title=Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames|publisher=Martaraamat}}</ref> Luulekogu väljaandmist toetas ühisrahastuskampaania platvormil Hooandja, mis saavutas seatud rahastuseesmärgi.<ref>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/campaigns/luuleraamat-utlemata-sonad-tekitavad-korvetisi-sudames/view|title=Luuleraamat „Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames“|publisher=Hooandja}}</ref> == Teosed == * ''Ütlemata sõnad tekitavad kõrvetisi südames'' (2025) == Viited == {{viited}}{{Järjestus:Maal, Ruth}} 2ix9sp0qbewjad04h7uhifn56g3zzku 0 716564 7170567 2026-06-11T07:09:30Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Subrahmanyam Jaishankar]] 7170567 wikitext text/x-wiki #suuna [[Subrahmanyam Jaishankar]] dr7r0c1ohreulc9zfewtgf1euej9pwt 0 716565 7170568 2026-06-11T07:09:45Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = India välisministeerium | omakeelne_nimi = Ministry of External Affairs | embleem = Ministry of External Affairs India.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1946 ({{aega tagasi|1946}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakort...' 7170568 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = India välisministeerium | omakeelne_nimi = Ministry of External Affairs | embleem = Ministry of External Affairs India.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1946 ({{aega tagasi|1946}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Delhi]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[India välisminister|Välisminister]] | juht_nimi = [[S. Jaishankar]] | juht2_nimetus = Asevälisministrid | juht2_nimi = [[Kirti Vardhan Singh]] <br/> [[Pabitra Margherita]] | juht3_nimetus = [[India välissekretär|Välissekretär]] | juht3_nimi = [[Vikram Misri]] | juht4_nimetus = Muud ametnikud | juht4_nimi = [[Sibi George]] <br/> (esindaja läänes) <br/> [[Neena Malhotra]] <br/> (esindaja lõunas) <br/> [[Randhir Jaiswal]] <br/> (kõneisik) | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = 221 mld ₹ (2026–27) <br/> (u 2 mld €) | töötajaid = u 5000 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.mea.gov.in/ www.mea.gov.in] | ideoloogia = | märkused = }} '''India välisministeerium''' ([[inglise keel]]es ''Ministry of External Affairs'') on [[India Vabariik|India Vabariigi]] [[välisministeerium (üldmõiste)|välisasjade eest vastutav ministeerium]]. Ministeeriumit juhib [[India ministrite nõukogu|ministrite nõukokku]] kuuluv [[India välisminister|välisminister]], keda abistavad nooremministrid. Ministeeriumi igapäevast töökorraldust juhib [[India välissekretär|välissekretär]]. India välisministeerium haldab [[India välisesinduste loend|riigi enam kui 200 välisesindust]] ning esindab riiki rahvusvahelises suhtluses ja riikideülestes organisatsioonides. Välisministeerium päästab välismaal ohtu sattunud India kodanikke ning saadab riigist välja kurjategijaid. Lisaks nõustab välisministeerium teisi valitsusorganisatsioone välisküsimustes. ==Vaata ka== * [[Raisina]] * [[India välisminister]] * [[India Maailmaasjade Nõukogu]] * [[Chanakyapuri]] * [[Välisesinduste loend Indias]] * [[India välisesinduste loend]] ==Välislingid== * [https://www.mea.gov.in/ Koduleht] [[Kategooria:Välisministeeriumid]] [[Kategooria:India poliitika]] hylfolakf4lq7wu1gzxjientqsamaxc 0 716566 7170569 2026-06-11T07:10:25Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India välisministeerium]] 7170569 wikitext text/x-wiki #suuna [[India välisministeerium]] 2v737y5xma6b6tdba6wnj3whsy8pe3b 10 716567 7170578 2026-06-11T07:45:23Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Tšehhi koondis | bg = #C1272D | fg = white | bordercolor = #006233 | maa = Tšehhi | koondise link = Tšehhi jalgpallikoondis | päis = Tšehhi koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Matěj Kovář|Kovář]] | p2 = [[David Zima|Zima]] | p3...' 7170578 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Tšehhi koondis | bg = #C1272D | fg = white | bordercolor = #006233 | maa = Tšehhi | koondise link = Tšehhi jalgpallikoondis | päis = Tšehhi koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Matěj Kovář|Kovář]] | p2 = [[David Zima|Zima]] | p3 = [[Tomáš Holeš|Holeš]] | p4 = [[Robin Hranáč|Hranáč]] | p5 = [[Vladimír Coufal|Coufal]] | p6 = [[Štěpán Chaloupek|Chaloupek]] | p7 = [[Ladislav Krejčí|Krejčí]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p8 = [[Vladimír Darida|Darida]] | p9 = [[Adam Hložek|Hložek]] | p10 = [[Patrik Schick|Schick]] | p11 = [[Jan Kuchta|Kuchta]] | p12 = [[Lukáš Červ|Červ]] | p13 = [[Mojmír Chytil|Chytil]] | p14 = [[David Jurásek|Jurásek]] | p15 = [[Pavel Šulc|Šulc]] | p16 = [[Jindřich Staněk|Staněk]] | p17 = [[Lukáš Provod|Provod]] | p18 = [[Michal Sadílek|Sadílek]] | p19 = [[Tomáš Chorý|Chorý]] | p20 = [[Jaroslav Zelený|Zelený]] | p21 = [[David Douděra|Douděra]] | p22 = [[Tomáš Souček|Souček]] | p23 = [[Lukáš Horníček|Horníček]] | p24 = [[Alexandr Sojka|Sojka]] | p25 = [[Hugo Sochůrek|Sochůrek]] | p26 = [[Denis Višinský|Višinský]] | treener = [[Miroslav Koubek|Koubek]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Tšehhi]] </noinclude> t0q0ffuzwv3r49rs8e7f40un1nqnosz 7170580 7170578 2026-06-11T07:46:28Z Raamaturott 56450 7170580 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Tšehhi koondis | bg = #D7141A | fg = white | bordercolor = #11457E | maa = Tšehhi | koondise link = Tšehhi jalgpallikoondis | päis = Tšehhi koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Matěj Kovář|Kovář]] | p2 = [[David Zima|Zima]] | p3 = [[Tomáš Holeš|Holeš]] | p4 = [[Robin Hranáč|Hranáč]] | p5 = [[Vladimír Coufal|Coufal]] | p6 = [[Štěpán Chaloupek|Chaloupek]] | p7 = [[Ladislav Krejčí|Krejčí]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p8 = [[Vladimír Darida|Darida]] | p9 = [[Adam Hložek|Hložek]] | p10 = [[Patrik Schick|Schick]] | p11 = [[Jan Kuchta|Kuchta]] | p12 = [[Lukáš Červ|Červ]] | p13 = [[Mojmír Chytil|Chytil]] | p14 = [[David Jurásek|Jurásek]] | p15 = [[Pavel Šulc|Šulc]] | p16 = [[Jindřich Staněk|Staněk]] | p17 = [[Lukáš Provod|Provod]] | p18 = [[Michal Sadílek|Sadílek]] | p19 = [[Tomáš Chorý|Chorý]] | p20 = [[Jaroslav Zelený|Zelený]] | p21 = [[David Douděra|Douděra]] | p22 = [[Tomáš Souček|Souček]] | p23 = [[Lukáš Horníček|Horníček]] | p24 = [[Alexandr Sojka|Sojka]] | p25 = [[Hugo Sochůrek|Sochůrek]] | p26 = [[Denis Višinský|Višinský]] | treener = [[Miroslav Koubek|Koubek]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Tšehhi]] </noinclude> f15hmkpwhyrdbk5gaosazhwgvb2exxz 10 716568 7170582 2026-06-11T07:48:13Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Lõuna-Aafrika Vabariigi koondis | bg = #FFB81C | fg = #007749 | bordercolor = #007749 | maa = Lõuna-Aafrika Vabariik | koondise link = Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis | päis = Lõuna-Aafrika Vabariigi koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [...' 7170582 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Lõuna-Aafrika Vabariigi koondis | bg = #FFB81C | fg = #007749 | bordercolor = #007749 | maa = Lõuna-Aafrika Vabariik | koondise link = Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis | päis = Lõuna-Aafrika Vabariigi koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Ronwen Williams|Williams]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) | p2 = [[Thabang Matuludi|Matuludi]] | p3 = [[Khulumani Ndamane|Ndamane]] | p4 = [[Teboho Mokoena|Mokoena]] | p5 = [[Thalente Mbatha|Mbatha]] | p6 = [[Aubrey Modiba|Modiba]] | p7 = [[Oswin Appollis|Appollis]] | p8 = [[Tshepang Moremi|Moremi]] | p9 = [[Lyle Foster|Foster]] | p10 = [[Relebohile Mofokeng|Mofokeng]] | p11 = [[Themba Zwane|Zwane]] | p12 = [[Thapelo Maseko|Maseko]] | p13 = [[Sphephelo Sithole|Sithole]] | p14 = [[Mbekezeli Mbokazi|Mbokazi]] | p15 = [[Iqraam Rayners|Rayners]] | p16 = [[Sipho Chaine|Chaine]] | p17 = [[Evidence Makgopa|Makgopa]] | p18 = [[Samukele Kabini|Kabini]] | p19 = [[Nkosinathi Sibisi|Sibisi]] | p20 = [[Khuliso Mudau|Mudau]] | p21 = [[Ime Okon|Okon]] | p22 = [[Ricardo Goss|Goss]] | p23 = [[Jayden Adams|Adams]] | p24 = [[Olwethu Makhanya|Makhanya]] | p25 = [[Kamogelo Sebelebele|Sebelebele]] | p26 = [[Bradley Cross|Cross]] | treener = [[Hugo Broos|Broos]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Tšehhi]] </noinclude> tq2jfnpuhinpe0j4o0quz2zy7vcg4dk 0 716569 7170585 2026-06-11T08:00:04Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{medalitabel|nimi=ei | pilt = Gilberto Mora.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''Gilberto Rafael Mora Zambrano''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2008]] [[Tuxtla Gutiérrez]]is) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club Tijuana|Tijuana]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta liitu...' 7170585 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Gilberto Mora.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''Gilberto Rafael Mora Zambrano''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2008]] [[Tuxtla Gutiérrez]]is) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club Tijuana|Tijuana]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta liitus Tijuanaga 2019. aastal. Mehhiko kõrgliigas tegi ta debüüdi 19. augustil 2024 mängus [[Santos Laguna]] vastu, kui sekkus mängu teisel poolajal [[Efraín Álvarez]]i asemele. Kohe esimeses mängus andis Mora ka väravasöödu. 15 aasta, kümne kuu ja viie päeva vanuselt sai kolmandaks kõige nooremaks debütandiks Mehhiko kõrgliigas.<ref name="Mora1">{{Cite web|url=https://www.futboltotal.com.mx/futbol-mexicano/liga-mx/quien-es-gilberto-mora-joya-de-los-xolos-de-tijuana/2024/08/|title=¿Quién es Gilberto Mora? Joya de los Xolos de Tijuana|date=19 August 2024|publisher=futboltotal.com.mx}}</ref> Esimese värava lõi ta Mehhiko kõrgliigas sama aasta 31. augustil ning sai kõige nooremaks väravalööjaks Mehhiko kõrgliigas.<ref>{{Cite web|url=https://www.milenio.com/futbol/liga-mx/quien-es-gilberto-mora-goleador-mas-joven-en-la-historia-liga-mx|title=¿Quién es Gilberto Mora, el jugador más joven en anotar en la historia de la Liga MX?|date=31 August 2024 |work=[[Milenio]]}}</ref> Ta valiti Mehhiko koondisse [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]'iks ning tegi sellel turniiril 28. juunil veerandfinaalimängus [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] vastu oma debüüdi Mehhiko koondises. Ta sai Mehhiko koondise kõige nooremaks debütandiks.<ref name=":0">{{cite web|title=Gilberto Mora, oficialmente el jugador más jóven en debutar con México|url=https://espndeportes.espn.com/futbol/selecciones/nota/_/id/15367213/gilberto-mora-mexico-debut-mas-joven-partido-oficial-copa-oro|publisher=ESPN Deportes|language=es|access-date=28 June 2025}}</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Mora, Gilberto}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Tijuana mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] o1xyrx1dbbah1i74b6cn5o3s71569fw 7170590 7170585 2026-06-11T08:07:36Z Raamaturott 56450 7170590 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Gilberto Mora.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''Gilberto Rafael Mora Zambrano''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2008]] [[Tuxtla Gutiérrez]]is) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club Tijuana|Tijuana]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta liitus Tijuanaga 2019. aastal. Mehhiko kõrgliigas tegi ta debüüdi 19. augustil 2024 mängus [[Santos Laguna]] vastu, kui sekkus mängu teisel poolajal [[Efraín Álvarez]]i asemele. Kohe esimeses mängus andis Mora ka väravasöödu. 15 aasta, kümne kuu ja viie päeva vanuselt sai kolmandaks kõige nooremaks debütandiks Mehhiko kõrgliigas.<ref name="Mora1">{{Cite web|url=https://www.futboltotal.com.mx/futbol-mexicano/liga-mx/quien-es-gilberto-mora-joya-de-los-xolos-de-tijuana/2024/08/|title=¿Quién es Gilberto Mora? Joya de los Xolos de Tijuana|date=19 August 2024|publisher=futboltotal.com.mx}}</ref> Esimese värava lõi ta Mehhiko kõrgliigas sama aasta 31. augustil ning sai kõige nooremaks väravalööjaks Mehhiko kõrgliigas.<ref>{{Cite web|url=https://www.milenio.com/futbol/liga-mx/quien-es-gilberto-mora-goleador-mas-joven-en-la-historia-liga-mx|title=¿Quién es Gilberto Mora, el jugador más joven en anotar en la historia de la Liga MX?|date=31 August 2024 |work=[[Milenio]]}}</ref> Ta valiti Mehhiko koondisse [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]'iks ning tegi sellel turniiril 28. juunil veerandfinaalimängus [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] vastu oma debüüdi Mehhiko koondises. Ta sai Mehhiko koondise kõige nooremaks debütandiks.<ref name=":0">{{cite web|title=Gilberto Mora, oficialmente el jugador más jóven en debutar con México|url=https://espndeportes.espn.com/futbol/selecciones/nota/_/id/15367213/gilberto-mora-mexico-debut-mas-joven-partido-oficial-copa-oro|publisher=ESPN Deportes|language=es|access-date=28 June 2025}}</ref> Tema isa on endine jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Mehhiko klubides.<ref>{{Cite web|url=https://www.sopitas.com/deportes/quien-es-gilberto-mora-hijo-exfutbolista-goleador-mas-joven-liga-mx-barcelona/|title=¿Quién es Gilberto Mora, hijo de exfutbolista y goleador más joven de la Liga MX?|date=17 September 2024 |publisher=sopitas.com}}</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Mora, Gilberto}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Tijuana mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] 0t3okc9zbfdxid0aj7ucbhetp0u2o0a 7170593 7170590 2026-06-11T08:12:20Z Raamaturott 56450 7170593 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Gilberto Mora.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]]|}} }} '''Gilberto Rafael Mora Zambrano''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2008]] [[Tuxtla Gutiérrez]]is) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club Tijuana|Tijuana]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta liitus Tijuanaga 2019. aastal. Mehhiko kõrgliigas tegi ta debüüdi 19. augustil 2024 mängus [[Santos Laguna]] vastu, kui sekkus mängu teisel poolajal [[Efraín Álvarez]]i asemele. Kohe esimeses mängus andis Mora ka väravasöödu. 15 aasta, kümne kuu ja viie päeva vanuselt sai kolmandaks kõige nooremaks debütandiks Mehhiko kõrgliigas.<ref name="Mora1">{{Cite web|url=https://www.futboltotal.com.mx/futbol-mexicano/liga-mx/quien-es-gilberto-mora-joya-de-los-xolos-de-tijuana/2024/08/|title=¿Quién es Gilberto Mora? Joya de los Xolos de Tijuana|date=19 August 2024|publisher=futboltotal.com.mx}}</ref> Esimese värava lõi ta Mehhiko kõrgliigas sama aasta 31. augustil ning sai kõige nooremaks väravalööjaks Mehhiko kõrgliigas.<ref>{{Cite web|url=https://www.milenio.com/futbol/liga-mx/quien-es-gilberto-mora-goleador-mas-joven-en-la-historia-liga-mx|title=¿Quién es Gilberto Mora, el jugador más joven en anotar en la historia de la Liga MX?|date=31 August 2024 |work=[[Milenio]]}}</ref> Ta valiti Mehhiko koondisse [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]'iks ning tegi sellel turniiril 28. juunil veerandfinaalimängus [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] vastu oma debüüdi Mehhiko koondises. Ta sai Mehhiko koondise kõige nooremaks debütandiks.<ref name=":0">{{cite web|title=Gilberto Mora, oficialmente el jugador más jóven en debutar con México|url=https://espndeportes.espn.com/futbol/selecciones/nota/_/id/15367213/gilberto-mora-mexico-debut-mas-joven-partido-oficial-copa-oro|publisher=ESPN Deportes|language=es|access-date=28 June 2025}}</ref> [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] on ta turniiri noorim mängija.<ref>{{cite web |url=https://en.as.com/soccer/world-cup/the-96-year-old-world-cup-record-that-could-be-erased-by-this-young-mexican-f202606-n/ |title=The 96-year-old World Cup record that could be erased by this young Mexican |publisher=As.com |date=June 1, 2026 |access-date=June 1, 2026 |archive-date=June 1, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260601211301/https://en.as.com/soccer/world-cup/the-96-year-old-world-cup-record-that-could-be-erased-by-this-young-mexican-f202606-n/ |url-status=live }}</ref><ref name="FIFAstats">{{cite web |url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/numbers-squads-stats |title=The squads in stats |publisher=FIFA.com |date=June 2, 2026}}</ref> Tema isa on endine jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Mehhiko klubides.<ref>{{Cite web|url=https://www.sopitas.com/deportes/quien-es-gilberto-mora-hijo-exfutbolista-goleador-mas-joven-liga-mx-barcelona/|title=¿Quién es Gilberto Mora, hijo de exfutbolista y goleador más joven de la Liga MX?|date=17 September 2024 |publisher=sopitas.com}}</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Mora, Gilberto}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Tijuana mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] 7o60vncgs9so0fzpcpr8ibsywnkkec0 0 716570 7170599 2026-06-11T08:34:49Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on ma...' 7170599 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |- |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |} == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmistel 19. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- |{{flagicon|NED}} Hollandi TT |TT Circuit Assen |- |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |} == Viited == bl4115pol5sxebrw9t678pmlw3hmbra 0 716571 7170606 2026-06-11T09:24:42Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Kreeka-Baktria kuningriik]] 7170606 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kreeka-Baktria kuningriik]] r381xgg2sqxrewveli5rn0oi9ompc6z 0 716572 7170607 2026-06-11T09:26:53Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Kušaani riik]] 7170607 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kušaani riik]] lmn74478gpqthbjnha7oplnh68syzg2 0 716573 7170608 2026-06-11T09:27:53Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Endine riik |nimi = India-Kreeka Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 200 eKr |lõppaasta = 10 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Indo Greek Kingdom And Campaigns.svg |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = [[Basileus]] |riigipea-nimi = [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] <br/>...' 7170608 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = India-Kreeka Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 200 eKr |lõppaasta = 10 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Indo Greek Kingdom And Campaigns.svg |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = [[Basileus]] |riigipea-nimi = [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] <br/> (esimene, 200–180 eKr) <br/> [[Strato III]] <br/> (viimane, 25 eKr – 10 pKr) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Sirkap]] <br/> [[Sagala]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = 1100000 |pindala-aasta = 150 eKr |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Koinee]] <br/> [[Gandhari keel|Gandhari]] <br/> [[Paali keel|Paali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kreeka-Baktria Kuningriik]] <br/> [[Maurja Riik]] |järgnes = [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] <br/> [[Indo-Partia Kuningriik]] }} '''India-Kreeka Kuningriik''' (ka '''Yavana Kuningriik''') oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[riik]] [[Hindustani poolsaar]]el.<ref name=":0">{{Cite book|last=Wilson|first=John|url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419|title=Indian Caste|date=1877|publisher=Times of India Office|page=[https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419/page/n355 353]|language=en}}</ref> See kattis enamuse tänapäeva [[Pakistan]]ist, [[Loode-India]] ja [[Afganistan]]i idaosa. India-Kreeka Kuningriik koosnes väiksematest hellenite riikidest, mille pealinnad olid [[Taxila]], [[Sagala]], [[Pushkalavati]] ja [[Bagram]].<ref>Mortimer Wheeler ''Flames over Persepolis'' (London, 1968). Pp. 112 ''ff.'' It is unclear whether the Hellenistic street plan found by Sir John Marshall's excavations dates from the Indo-Greeks or from the Kushans, who would have encountered it in Bactria; Tarn (1951, pp. 137, 179) ascribes the initial move of Taxila to the hill of Sirkap to Demetrius I, but sees this as "not a Greek city but an Indian one"; not a ''polis'' or with a Hippodamian plan.</ref><ref>"Menander had his capital in Sagala" Bopearachchi, "Monnaies", p. 83.</ref><ref>McEvilley supports Tarn on both points, citing Woodcock: "Menander was a Bactrian Greek king of the Euthydemid dynasty. His capital (was) at Sanghol in the Punjab, "in the country of the Yonakas (Greeks)"." McEvilley, p. 377. However, "Even if Sagala proves to be a city, it does not seem to be Menander's capital for the Milindapanha states that Menander came down to Sagala to meet Nagasena, just as the Ganges flows to the sea."</ref> Võimalik, et neid (osa)riike oli veel. India-Kreeka Kuningriik tekkis, kui [[Kreeka-Baktria Kuningriik|Kreeka-Baktria]] kuningas [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] umbes aastal 200 eKr Indiasse tungis.<ref>{{Cite book |last=Thonemann |first=Peter |url=https://books.google.com/books?id=LamzCwAAQBAJ |title=The Hellenistic World: Using Coins as Sources |date=2016-01-14 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-316-43229-7 |pages=97 |language=en}}</ref> Seejärel jagunesid [[Seleukiidide Riik|Seleukiidide Riigist]] idas elanud kreeklased Kreeka-Baktria ja India-Kreeka riikide vahel.<ref>{{cite web |title=Indo-Greek Campaigns |url=https://www.worldhistory.org/image/260/indo-greek-campaigns/}}</ref> Kaks sajandit kreeklaste võimu tõi kaasa kreeka ja india keelte, sümbolite ja ideede põimumise, millest annavad tunnistust mündid ning arhitektuur.<ref>"A vast hoard of coins, with a mixture of Greek profiles and Indian symbols, along with interesting sculptures and some monumental remains from Taxila, Sirkap and Sirsukh, point to a rich fusion of Indian and Hellenistic influences", ''India, the Ancient Past'', Burjor Avari, p. 130</ref> Selle perioodi mõjud on näiteks [[Gandhāra kunst]]is tajutavad tänaseni.<ref name="sanujit">Ghose, Sanujit (2011). [https://www.worldhistory.org/article/208/ "Cultural links between India and the Greco-Roman world"]. Ancient History Encyclopedia</ref> Samuti võisid kuningriigis rahvad mingil määral seguneda. Kuningriigi rajanud Demetrius I oli kreeklane vähemalt isa kaudu. Demetriusele korraldati abielu Seleukiidide juhi [[Antiochos III Suur]]e tütrega. Hilisemate India-Kreeka kuningate rahvus on segasem. India-Kreeka Kuningriik hakkas lagunema pärast kuningas [[Menander I]] surma aastal 130 eKr. [[Ravi jõgi|Ravi jõest]] idas tekkisid uued riigid, kus kehtis oma raha, näiteks [[Yaudheya]], [[Arjunayanas]] ja [[Audumbaras]]. Yaudheya ja Arjunayanasis räägiti võidetud sõjast.<ref>"Most of the people east of the Ravi already noticed as within Menander's empire -Audumbaras, Trigartas, Kunindas, Yaudheyas, Arjunayanas- began to coins in the first century BC, which means that they had become independent kingdoms or republics.", Tarn, The Greeks in Bactria and India</ref><ref name="google1">{{Cite book | url=https://books.google.com/books?id=-HeJS3nE9cAC&pg=PA324 | title=The Greeks in Bactria and India| isbn=9781108009416| last1=Tarn| first1=William Woodthorpe| date=2010-06-24| publisher=Cambridge University Press}}</ref> Varsti tekkisid [[Mathura]]s [[Datta dünastia|Datta]] ja [[Mitra dünastia (Mathura)|Mitra]] dünastiad. India-Kreeka lõppes 10. aastal pKr, kui selle alad vallutas [[Indo-Sküüdi Kuningriik]]. Kreeklaste kogukonnad jäid Indiasse püsima veel sajanditeks. ==Vaata ka== * [[Kreeka-Baktria kuningriik]] * [[Yavana ajastu]] * [[Yona]] * [[Seleukiidide riik]] * [[Grekobudism]] * [[Gandhara budism]] * [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] * [[India (Herodotus)]] * [[Indo-Partia Kuningriik]] * [[Ašoka Kandahari kreeka ediktid]] * [[Kandahari kakskeelne kaljukiri]] * [[Kušaani Riik]] * [[Rooma kaubandus]] * [[Gandhāra (kuningriik)]] * [[Babüloni jagamine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Hellenistlikud riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Nepali ajalugu]] rdvdmwn7uh980zucg1sdj2velg73ew0 7170633 7170608 2026-06-11T09:33:26Z Taurus404 80079 7170633 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = India-Kreeka Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 200 eKr |lõppaasta = 10 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Indo Greek Kingdom And Campaigns.svg |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = [[Basileus]] |riigipea-nimi = [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] <br/> (esimene, 200–180 eKr) <br/> [[Strato III]] <br/> (viimane, 25 eKr – 10 pKr) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Sirkap]] <br/> [[Sagala]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = 1100000 |pindala-aasta = 150 eKr |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Koinee]] <br/> [[Gandhari keel|Gandhari]] <br/> [[Paali keel|Paali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kreeka-Baktria Kuningriik]] <br/> [[Maurja Riik]] |järgnes = [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] <br/> [[Indo-Partia Kuningriik]] }} '''India-Kreeka Kuningriik''' (ka '''Yavana Kuningriik''') oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[riik]] [[Hindustani poolsaar]]el.<ref name=":0">{{Cite book|last=Wilson|first=John|url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419|title=Indian Caste|date=1877|publisher=Times of India Office|page=[https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419/page/n355 353]|language=en}}</ref> See kattis enamuse tänapäeva [[Pakistan]]ist, [[Loode-India]] ja [[Afganistan]]i idaosa. India-Kreeka Kuningriik koosnes väiksematest hellenite riikidest, mille pealinnad olid [[Taxila]], [[Sagala]], [[Pushkalavati]] ja [[Bagram]].<ref>Mortimer Wheeler ''Flames over Persepolis'' (London, 1968). Pp. 112 ''ff.'' It is unclear whether the Hellenistic street plan found by Sir John Marshall's excavations dates from the Indo-Greeks or from the Kushans, who would have encountered it in Bactria; Tarn (1951, pp. 137, 179) ascribes the initial move of Taxila to the hill of Sirkap to Demetrius I, but sees this as "not a Greek city but an Indian one"; not a ''polis'' or with a Hippodamian plan.</ref><ref>"Menander had his capital in Sagala" Bopearachchi, "Monnaies", p. 83.</ref><ref>McEvilley supports Tarn on both points, citing Woodcock: "Menander was a Bactrian Greek king of the Euthydemid dynasty. His capital (was) at Sanghol in the Punjab, "in the country of the Yonakas (Greeks)"." McEvilley, p. 377. However, "Even if Sagala proves to be a city, it does not seem to be Menander's capital for the Milindapanha states that Menander came down to Sagala to meet Nagasena, just as the Ganges flows to the sea."</ref> Võimalik, et neid (osa)riike oli veel. India-Kreeka Kuningriik tekkis, kui [[Kreeka-Baktria Kuningriik|Kreeka-Baktria]] kuningas [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] umbes aastal 200 eKr Indiasse tungis.<ref>{{Cite book |last=Thonemann |first=Peter |url=https://books.google.com/books?id=LamzCwAAQBAJ |title=The Hellenistic World: Using Coins as Sources |date=2016-01-14 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-316-43229-7 |pages=97 |language=en}}</ref> Seejärel jagunesid [[Seleukiidide Riik|Seleukiidide Riigist]] idas elanud kreeklased Kreeka-Baktria ja India-Kreeka riikide vahel.<ref>{{cite web |title=Indo-Greek Campaigns |url=https://www.worldhistory.org/image/260/indo-greek-campaigns/}}</ref> Kaks sajandit kreeklaste võimu tõi kaasa kreeka ja india keelte, sümbolite ja ideede põimumise, millest annavad tunnistust mündid ning arhitektuur.<ref>"A vast hoard of coins, with a mixture of Greek profiles and Indian symbols, along with interesting sculptures and some monumental remains from Taxila, Sirkap and Sirsukh, point to a rich fusion of Indian and Hellenistic influences", ''India, the Ancient Past'', Burjor Avari, p. 130</ref> Selle perioodi mõjud on näiteks [[Gandhāra kunst]]is tajutavad tänaseni.<ref name="sanujit">Ghose, Sanujit (2011). [https://www.worldhistory.org/article/208/ "Cultural links between India and the Greco-Roman world"]. Ancient History Encyclopedia</ref> Samuti võisid kuningriigis rahvad mingil määral seguneda. Kuningriigi rajanud Demetrius I oli kreeklane vähemalt isa kaudu. Demetriusele korraldati abielu Seleukiidide juhi [[Antiochos III Suur]]e tütrega. Hilisemate India-Kreeka kuningate rahvus on segasem. India-Kreeka Kuningriik hakkas lagunema pärast kuningas [[Menander I]] surma aastal 130 eKr. [[Ravi jõgi|Ravi jõest]] idas tekkisid uued riigid, kus kehtis oma raha, näiteks [[Yaudheya]], [[Arjunayanas]] ja [[Audumbaras]]. Yaudheya ja Arjunayanasis räägiti võidetud sõjast.<ref>"Most of the people east of the Ravi already noticed as within Menander's empire -Audumbaras, Trigartas, Kunindas, Yaudheyas, Arjunayanas- began to coins in the first century BC, which means that they had become independent kingdoms or republics.", Tarn, The Greeks in Bactria and India</ref><ref name="google1">{{Cite book | url=https://books.google.com/books?id=-HeJS3nE9cAC&pg=PA324 | title=The Greeks in Bactria and India| isbn=9781108009416| last1=Tarn| first1=William Woodthorpe| date=2010-06-24| publisher=Cambridge University Press}}</ref> Varsti tekkisid [[Mathura]]s [[Datta dünastia|Datta]] ja [[Mitra dünastia (Mathura)|Mitra]] dünastiad. India-Kreeka lõppes 10. aastal pKr, kui selle alad vallutas [[Indo-Sküüdi Kuningriik]]. Kreeklaste kogukonnad jäid Indiasse püsima veel sajanditeks. ==Vaata ka== * [[Kreeka-Baktria kuningriik]] * [[Yavana ajastu]] * [[Yona]] * [[Seleukiidide riik]] * [[Grekobudism]] * [[Gandhara budism]] * [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] * [[India (Herodotus)]] * [[Indo-Partia Kuningriik]] * [[Ašoka Kandahari kreeka ediktid]] * [[Kandahari kakskeelne kaljukiri]] * [[Kušaani Riik]] * [[Rooma kaubandus]] * [[Gandhāra (kuningriik)]] * [[Babüloni jagamine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Hellenistlikud riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] j8a5wwh3c8py5xigx91tch07wram4ps 7170717 7170633 2026-06-11T10:32:08Z Neptuunium 58653 sõnastust 7170717 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = India-Kreeka Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 200 eKr |lõppaasta = 10 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Indo Greek Kingdom And Campaigns.svg |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = [[Basileus]] |riigipea-nimi = [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] <br/> (esimene, 200–180 eKr) <br/> [[Strato III]] <br/> (viimane, 25 eKr – 10 pKr) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Sirkap]] <br/> [[Sagala]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = 1100000 |pindala-aasta = 150 eKr |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Koinee]] <br/> [[Gandhari keel|Gandhari]] <br/> [[Paali keel|Paali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kreeka-Baktria Kuningriik]] <br/> [[Maurja Riik]] |järgnes = [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] <br/> [[Indo-Partia Kuningriik]] }} '''India-Kreeka Kuningriik''' (ka '''Yavana Kuningriik''') oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[Kuningriik|riik]] [[Hindustani poolsaar]]el.<ref name=":0">{{Cite book|last=Wilson|first=John|url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419|title=Indian Caste|date=1877|publisher=Times of India Office|page=[https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419/page/n355 353]|language=en}}</ref> See kattis enamuse tänapäeva [[Pakistan]]ist, hõlmates ka [[Loode-India]] ja [[Afganistan]]i idaosa. Kuningriik koosnes väiksematest hellenite riikidest, mille pealinnad olid [[Taxila]], [[Sagala]], [[Pushkalavati]] ja [[Bagram]].<ref>Mortimer Wheeler ''Flames over Persepolis'' (London, 1968). Pp. 112 ''ff.'' It is unclear whether the Hellenistic street plan found by Sir John Marshall's excavations dates from the Indo-Greeks or from the Kushans, who would have encountered it in Bactria; Tarn (1951, pp. 137, 179) ascribes the initial move of Taxila to the hill of Sirkap to Demetrius I, but sees this as "not a Greek city but an Indian one"; not a ''polis'' or with a Hippodamian plan.</ref><ref>"Menander had his capital in Sagala" Bopearachchi, "Monnaies", p. 83.</ref><ref>McEvilley supports Tarn on both points, citing Woodcock: "Menander was a Bactrian Greek king of the Euthydemid dynasty. His capital (was) at Sanghol in the Punjab, "in the country of the Yonakas (Greeks)"." McEvilley, p. 377. However, "Even if Sagala proves to be a city, it does not seem to be Menander's capital for the Milindapanha states that Menander came down to Sagala to meet Nagasena, just as the Ganges flows to the sea."</ref> Võimalik, et neid (osa)riike oli veel. Riigi loojaks oli [[Kreeka-Baktria Kuningriik|Kreeka-Baktria]] kuningas [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]], kes tungis umbes aastal 200 eKr Indiasse.<ref>{{Cite book |last=Thonemann |first=Peter |url=https://books.google.com/books?id=LamzCwAAQBAJ |title=The Hellenistic World: Using Coins as Sources |date=2016-01-14 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-316-43229-7 |pages=97 |language=en}}</ref> Seejärel jagunesid [[Seleukiidide Riik|Seleukiidide Riigist]] idas elanud kreeklased Kreeka-Baktria ja India-Kreeka riikide vahel.<ref>{{cite web |title=Indo-Greek Campaigns |url=https://www.worldhistory.org/image/260/indo-greek-campaigns/}}</ref> Kaks sajandit kreeklaste võimu tõi kaasa kreeka ja india keelte, sümbolite ja ideede põimumise, millest annavad tunnistust mündid ning arhitektuur.<ref>"A vast hoard of coins, with a mixture of Greek profiles and Indian symbols, along with interesting sculptures and some monumental remains from Taxila, Sirkap and Sirsukh, point to a rich fusion of Indian and Hellenistic influences", ''India, the Ancient Past'', Burjor Avari, p. 130</ref> Selle perioodi mõjud on näiteks [[Gandhāra kunst]]is tajutavad tänaseni.<ref name="sanujit">Ghose, Sanujit (2011). [https://www.worldhistory.org/article/208/ "Cultural links between India and the Greco-Roman world"]. Ancient History Encyclopedia</ref> Samuti võisid kuningriigis rahvad mingil määral seguneda. Kuningriigi rajanud Demetrius I oli kreeklane vähemalt isa kaudu. Demetriusele korraldati abielu Seleukiidide juhi [[Antiochos III Suur]]e tütrega. Hilisemate India-Kreeka kuningate rahvus on segasem. Riik hakkas lagunema pärast kuningas [[Menander I]] surma aastal 130 eKr. [[Ravi jõgi|Ravi jõest]] idas tekkisid uued riigid, kus kehtis oma raha, näiteks [[Yaudheya]], [[Arjunayanas]] ja [[Audumbaras]]. Yaudheya ja Arjunayanasis räägiti võidetud sõjast.<ref>"Most of the people east of the Ravi already noticed as within Menander's empire -Audumbaras, Trigartas, Kunindas, Yaudheyas, Arjunayanas- began to coins in the first century BC, which means that they had become independent kingdoms or republics.", Tarn, The Greeks in Bactria and India</ref><ref name="google1">{{Cite book | url=https://books.google.com/books?id=-HeJS3nE9cAC&pg=PA324 | title=The Greeks in Bactria and India| isbn=9781108009416| last1=Tarn| first1=William Woodthorpe| date=2010-06-24| publisher=Cambridge University Press}}</ref> Varsti tekkisid [[Mathura]]s [[Datta dünastia|Datta]] ja [[Mitra dünastia (Mathura)|Mitra]] dünastiad. India-Kreeka lõppes 10. aastal pKr, kui selle alad vallutas [[Indo-Sküüdi Kuningriik]]. Kreeklaste kogukonnad jäid Indiasse püsima veel sajanditeks. ==Vaata ka== * [[Kreeka-Baktria kuningriik]] * [[Yavana ajastu]] * [[Yona]] * [[Seleukiidide riik]] * [[Grekobudism]] * [[Gandhara budism]] * [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] * [[India (Herodotus)]] * [[Indo-Partia Kuningriik]] * [[Ašoka Kandahari kreeka ediktid]] * [[Kandahari kakskeelne kaljukiri]] * [[Kušaani Riik]] * [[Rooma kaubandus]] * [[Gandhāra (kuningriik)]] * [[Babüloni jagamine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Hellenistlikud riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] 53u94cr2funquzl78deuvw65nq7ibab 7170722 7170717 2026-06-11T10:33:53Z Neptuunium 58653 7170722 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = India-Kreeka Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 200 eKr |lõppaasta = 10 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Indo Greek Kingdom And Campaigns.svg |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = [[Basileus]] |riigipea-nimi = [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] <br/> (esimene, 200–180 eKr) <br/> [[Strato III]] <br/> (viimane, 25 eKr – 10 pKr) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Sirkap]] <br/> [[Sagala]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = 1100000 |pindala-aasta = 150 eKr |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Koinee]] <br/> [[Gandhari keel|Gandhari]] <br/> [[Paali keel|Paali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kreeka-Baktria Kuningriik]] <br/> [[Maurja Riik]] |järgnes = [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] <br/> [[Indo-Partia Kuningriik]] }} '''India-Kreeka Kuningriik''' (ka '''Yavana Kuningriik''') oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[Kuningriik|riik]] [[Hindustani poolsaar]]el.<ref name=":0">{{Cite book|last=Wilson|first=John|url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419|title=Indian Caste|date=1877|publisher=Times of India Office|page=[https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419/page/n355 353]|language=en}}</ref> See kattis enamuse tänapäeva [[Pakistan]]ist, hõlmates ka [[Loode-India]] ja [[Afganistan]]i idaosa. Kuningriik koosnes väiksematest hellenite riikidest, mille pealinnad olid [[Taxila]], [[Sagala]], [[Pushkalavati]] ja [[Bagram]].<ref>Mortimer Wheeler ''Flames over Persepolis'' (London, 1968). Pp. 112 ''ff.'' It is unclear whether the Hellenistic street plan found by Sir John Marshall's excavations dates from the Indo-Greeks or from the Kushans, who would have encountered it in Bactria; Tarn (1951, pp. 137, 179) ascribes the initial move of Taxila to the hill of Sirkap to Demetrius I, but sees this as "not a Greek city but an Indian one"; not a ''polis'' or with a Hippodamian plan.</ref><ref>"Menander had his capital in Sagala" Bopearachchi, "Monnaies", p. 83.</ref><ref>McEvilley supports Tarn on both points, citing Woodcock: "Menander was a Bactrian Greek king of the Euthydemid dynasty. His capital (was) at Sanghol in the Punjab, "in the country of the Yonakas (Greeks)"." McEvilley, p. 377. However, "Even if Sagala proves to be a city, it does not seem to be Menander's capital for the Milindapanha states that Menander came down to Sagala to meet Nagasena, just as the Ganges flows to the sea."</ref> Selle loojaks oli [[Kreeka-Baktria Kuningriik|Kreeka-Baktria]] kuningas [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]], kes tungis umbes aastal 200 eKr Indiasse.<ref>{{Cite book |last=Thonemann |first=Peter |url=https://books.google.com/books?id=LamzCwAAQBAJ |title=The Hellenistic World: Using Coins as Sources |date=2016-01-14 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-316-43229-7 |pages=97 |language=en}}</ref> Seejärel jagunesid [[Seleukiidide Riik|Seleukiidide Riigist]] idas elanud kreeklased Kreeka-Baktria ja India-Kreeka riikide vahel.<ref>{{cite web |title=Indo-Greek Campaigns |url=https://www.worldhistory.org/image/260/indo-greek-campaigns/}}</ref> Kaks sajandit kreeklaste võimu tõi kaasa kreeka ja india keelte, sümbolite ja ideede põimumise, millest annavad tunnistust mündid ning arhitektuur.<ref>"A vast hoard of coins, with a mixture of Greek profiles and Indian symbols, along with interesting sculptures and some monumental remains from Taxila, Sirkap and Sirsukh, point to a rich fusion of Indian and Hellenistic influences", ''India, the Ancient Past'', Burjor Avari, p. 130</ref> Selle perioodi mõjud on näiteks [[Gandhāra kunst]]is tajutavad tänaseni.<ref name="sanujit">Ghose, Sanujit (2011). [https://www.worldhistory.org/article/208/ "Cultural links between India and the Greco-Roman world"]. Ancient History Encyclopedia</ref> Samuti võisid kuningriigis rahvad mingil määral seguneda. Kuningriigi rajanud Demetrius I oli kreeklane vähemalt isa kaudu. Demetriusele korraldati abielu Seleukiidide juhi [[Antiochos III Suur]]e tütrega. Hilisemate India-Kreeka kuningate rahvus on segasem. Riik hakkas lagunema pärast kuningas [[Menander I]] surma aastal 130 eKr. [[Ravi jõgi|Ravi jõest]] idas tekkisid uued riigid, kus kehtis oma raha, näiteks [[Yaudheya]], [[Arjunayanas]] ja [[Audumbaras]]. Yaudheya ja Arjunayanasis räägiti võidetud sõjast.<ref>"Most of the people east of the Ravi already noticed as within Menander's empire -Audumbaras, Trigartas, Kunindas, Yaudheyas, Arjunayanas- began to coins in the first century BC, which means that they had become independent kingdoms or republics.", Tarn, The Greeks in Bactria and India</ref><ref name="google1">{{Cite book | url=https://books.google.com/books?id=-HeJS3nE9cAC&pg=PA324 | title=The Greeks in Bactria and India| isbn=9781108009416| last1=Tarn| first1=William Woodthorpe| date=2010-06-24| publisher=Cambridge University Press}}</ref> Varsti tekkisid [[Mathura]]s [[Datta dünastia|Datta]] ja [[Mitra dünastia (Mathura)|Mitra]] dünastiad. India-Kreeka lõppes 10. aastal pKr, kui selle alad vallutas [[Indo-Sküüdi Kuningriik]]. Kreeklaste kogukonnad jäid Indiasse püsima veel sajanditeks. ==Vaata ka== * [[Kreeka-Baktria kuningriik]] * [[Yavana ajastu]] * [[Yona]] * [[Seleukiidide riik]] * [[Grekobudism]] * [[Gandhara budism]] * [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] * [[India (Herodotus)]] * [[Indo-Partia Kuningriik]] * [[Ašoka Kandahari kreeka ediktid]] * [[Kandahari kakskeelne kaljukiri]] * [[Kušaani Riik]] * [[Rooma kaubandus]] * [[Gandhāra (kuningriik)]] * [[Babüloni jagamine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Hellenistlikud riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] 1g4iaysxo3y6jwvvfnp37hym80tcamj 7170727 7170722 2026-06-11T10:34:19Z Neptuunium 58653 7170727 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = India-Kreeka Kuningriik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 200 eKr |lõppaasta = 10 pKr |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Indo Greek Kingdom And Campaigns.svg |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = [[Basileus]] |riigipea-nimi = [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]] <br/> (esimene, 200–180 eKr) <br/> [[Strato III]] <br/> (viimane, 25 eKr – 10 pKr) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Sirkap]] <br/> [[Sagala]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = 1100000 |pindala-aasta = 150 eKr |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Koinee]] <br/> [[Gandhari keel|Gandhari]] <br/> [[Paali keel|Paali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kreeka-Baktria Kuningriik]] <br/> [[Maurja Riik]] |järgnes = [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] <br/> [[Indo-Partia Kuningriik]] }} '''India-Kreeka Kuningriik''' (ka '''Yavana Kuningriik''') oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[Kuningriik|riik]] [[Hindustani poolsaar]]el.<ref name=":0">{{Cite book|last=Wilson|first=John|url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419|title=Indian Caste|date=1877|publisher=Times of India Office|page=[https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.24419/page/n355 353]|language=en}}</ref> See kattis enamuse tänapäeva [[Pakistan]]ist, hõlmates ka [[Loode-India]] ja [[Afganistan]]i idaosa. Kuningriik koosnes väiksematest hellenite riikidest, mille pealinnad olid [[Taxila]], [[Sagala]], [[Pushkalavati]] ja [[Bagram]].<ref>Mortimer Wheeler ''Flames over Persepolis'' (London, 1968). Pp. 112 ''ff.'' It is unclear whether the Hellenistic street plan found by Sir John Marshall's excavations dates from the Indo-Greeks or from the Kushans, who would have encountered it in Bactria; Tarn (1951, pp. 137, 179) ascribes the initial move of Taxila to the hill of Sirkap to Demetrius I, but sees this as "not a Greek city but an Indian one"; not a ''polis'' or with a Hippodamian plan.</ref><ref>"Menander had his capital in Sagala" Bopearachchi, "Monnaies", p. 83.</ref><ref>McEvilley supports Tarn on both points, citing Woodcock: "Menander was a Bactrian Greek king of the Euthydemid dynasty. His capital (was) at Sanghol in the Punjab, "in the country of the Yonakas (Greeks)"." McEvilley, p. 377. However, "Even if Sagala proves to be a city, it does not seem to be Menander's capital for the Milindapanha states that Menander came down to Sagala to meet Nagasena, just as the Ganges flows to the sea."</ref> Võimalik, et neid (osa)riike oli veel. Selle loojaks oli [[Kreeka-Baktria Kuningriik|Kreeka-Baktria]] kuningas [[Demetrius I (Baktria)|Demetrius I]], kes tungis umbes aastal 200 eKr Indiasse.<ref>{{Cite book |last=Thonemann |first=Peter |url=https://books.google.com/books?id=LamzCwAAQBAJ |title=The Hellenistic World: Using Coins as Sources |date=2016-01-14 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-316-43229-7 |pages=97 |language=en}}</ref> Seejärel jagunesid [[Seleukiidide Riik|Seleukiidide Riigist]] idas elanud kreeklased Kreeka-Baktria ja India-Kreeka riikide vahel.<ref>{{cite web |title=Indo-Greek Campaigns |url=https://www.worldhistory.org/image/260/indo-greek-campaigns/}}</ref> Kaks sajandit kreeklaste võimu tõi kaasa kreeka ja india keelte, sümbolite ja ideede põimumise, millest annavad tunnistust mündid ning arhitektuur.<ref>"A vast hoard of coins, with a mixture of Greek profiles and Indian symbols, along with interesting sculptures and some monumental remains from Taxila, Sirkap and Sirsukh, point to a rich fusion of Indian and Hellenistic influences", ''India, the Ancient Past'', Burjor Avari, p. 130</ref> Selle perioodi mõjud on näiteks [[Gandhāra kunst]]is tajutavad tänaseni.<ref name="sanujit">Ghose, Sanujit (2011). [https://www.worldhistory.org/article/208/ "Cultural links between India and the Greco-Roman world"]. Ancient History Encyclopedia</ref> Samuti võisid kuningriigis rahvad mingil määral seguneda. Kuningriigi rajanud Demetrius I oli kreeklane vähemalt isa kaudu. Demetriusele korraldati abielu Seleukiidide juhi [[Antiochos III Suur]]e tütrega. Hilisemate India-Kreeka kuningate rahvus on segasem. Riik hakkas lagunema pärast kuningas [[Menander I]] surma aastal 130 eKr. [[Ravi jõgi|Ravi jõest]] idas tekkisid uued riigid, kus kehtis oma raha, näiteks [[Yaudheya]], [[Arjunayanas]] ja [[Audumbaras]]. Yaudheya ja Arjunayanasis räägiti võidetud sõjast.<ref>"Most of the people east of the Ravi already noticed as within Menander's empire -Audumbaras, Trigartas, Kunindas, Yaudheyas, Arjunayanas- began to coins in the first century BC, which means that they had become independent kingdoms or republics.", Tarn, The Greeks in Bactria and India</ref><ref name="google1">{{Cite book | url=https://books.google.com/books?id=-HeJS3nE9cAC&pg=PA324 | title=The Greeks in Bactria and India| isbn=9781108009416| last1=Tarn| first1=William Woodthorpe| date=2010-06-24| publisher=Cambridge University Press}}</ref> Varsti tekkisid [[Mathura]]s [[Datta dünastia|Datta]] ja [[Mitra dünastia (Mathura)|Mitra]] dünastiad. India-Kreeka lõppes 10. aastal pKr, kui selle alad vallutas [[Indo-Sküüdi Kuningriik]]. Kreeklaste kogukonnad jäid Indiasse püsima veel sajanditeks. ==Vaata ka== * [[Kreeka-Baktria kuningriik]] * [[Yavana ajastu]] * [[Yona]] * [[Seleukiidide riik]] * [[Grekobudism]] * [[Gandhara budism]] * [[Indo-Sküüdi Kuningriik]] * [[India (Herodotus)]] * [[Indo-Partia Kuningriik]] * [[Ašoka Kandahari kreeka ediktid]] * [[Kandahari kakskeelne kaljukiri]] * [[Kušaani Riik]] * [[Rooma kaubandus]] * [[Gandhāra (kuningriik)]] * [[Babüloni jagamine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-India]] [[Kategooria:Hellenistlikud riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] gdhteewtwj1cv8ijupw1eznbcd74fki 0 716574 7170609 2026-06-11T09:29:50Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170609 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716575 7170610 2026-06-11T09:29:53Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170610 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716576 7170611 2026-06-11T09:30:24Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170611 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716577 7170612 2026-06-11T09:30:26Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170612 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716578 7170613 2026-06-11T09:30:28Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170613 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716579 7170614 2026-06-11T09:30:30Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170614 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716580 7170615 2026-06-11T09:30:34Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170615 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716581 7170616 2026-06-11T09:30:36Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170616 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716582 7170617 2026-06-11T09:30:38Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170617 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716583 7170618 2026-06-11T09:30:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170618 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716584 7170619 2026-06-11T09:30:43Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170619 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716585 7170620 2026-06-11T09:30:46Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170620 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716586 7170621 2026-06-11T09:30:48Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170621 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716587 7170622 2026-06-11T09:30:50Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170622 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716588 7170623 2026-06-11T09:30:53Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170623 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716589 7170624 2026-06-11T09:30:56Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170624 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716590 7170625 2026-06-11T09:30:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170625 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716591 7170626 2026-06-11T09:31:01Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170626 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716592 7170627 2026-06-11T09:31:03Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170627 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716593 7170628 2026-06-11T09:31:05Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170628 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 0 716594 7170631 2026-06-11T09:32:32Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India-Kreeka Kuningriik]] 7170631 wikitext text/x-wiki #suuna [[India-Kreeka Kuningriik]] ad1dqc46p9n67ubjc1rxpleo6pw2pgs 14 716595 7170647 2026-06-11T10:00:56Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Keenia jooksjad|Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]]' 7170647 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Keenia jooksjad|Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] cb2af2d5ximsmde2qwmhdwbkqbrldfc 14 716596 7170657 2026-06-11T10:09:09Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Keenia jooksjad|Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]]' 7170657 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Keenia jooksjad|Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] mt05hakpszdb07pkabhkqie8b6a6a09 14 716597 7170659 2026-06-11T10:09:48Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Keenia jooksjad|Takistus]] [[Kategooria:Takistusjooksjad]]' 7170659 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Keenia jooksjad|Takistus]] [[Kategooria:Takistusjooksjad]] aodgzfcden7huktv84mapw8twlg7uta 102 716598 7170702 2026-06-11T10:28:21Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Jevgeni Brusilovski]] pealkirja [[Jevgeni Brusilovski]] alla: Lõpetatud 7170702 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jevgeni Brusilovski]] qdx8urz0t9q56ptgwa1xlw5rdi23qea 0 716599 7170707 2026-06-11T10:29:07Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kuldpunnpea | pilt = Carterocephalus palaemon - img 25516.jpg | pildi_seletus = [[Kollatähn-kuldpunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Kuldpunnpea''' ''Carterocephalus'' | perekonna_autor = [[Lederer]], 1852 }}'''Kuldpunnp...' 7170707 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuldpunnpea | pilt = Carterocephalus palaemon - img 25516.jpg | pildi_seletus = [[Kollatähn-kuldpunnpea]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = '''Kuldpunnpea''' ''Carterocephalus'' | perekonna_autor = [[Lederer]], 1852 }}'''Kuldpunnpea''' (''Carterocephalus'') on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. == Liigid == *''Carterocephalus abax'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus alcinoides'' (Lee, 1962) *''Carterocephalus alcina'' (Evans, 1939) *''Carterocephalus argyrostigma'' (Eversmann, 1851) *''Carterocephalus avanti'' (de Nicéville, 1886) *''Carterocephalus canopunctatus'' (Nabokov 1941) *''Carterocephalus christophi'' (Grum-Grshimailo, 1891) *''Carterocephalus dieckmanni'' (Graesser, 1888) *''Carterocephalus flavomaculatus'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus gemmatus'' (Leech, 1891) *''Carterocephalus habaensis'' (Yoshino, 1997) *''Carterocephalus houangty'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus mandan'' (Oberthür, 1891) *''Carterocephalus micio'' (Oberthür, 1891) *''Carterocephalus niveomaculatus'' (Oberthür, 1886) *''Carterocephalus palaemon'' (Pallas, 1771) – [[kollatähn-kuldpunnpea]] *''Carterocephalus pulchra'' (Leech, 1891) *''Carterocephalus silvicola'' (Meigen, 1829) – [[musttähn-kuldpunnpea]] *''Carterocephalus skada'' (W. H. Edwards, 1870) == Eesti liigid == * ''Carterocephalus palaemon'' (Pallas, 1771) – [[kollatähn-kuldpunnpea]] * ''Carterocephalus silvicola'' (Meigen, 1829) – [[musttähn-kuldpunnpea]] [[Kategooria:Punnpealased]] 8fornzlyar2pwaz05h1rurm9kk9mnpe 0 716600 7170709 2026-06-11T10:29:28Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Musttähn-kuldpunnpea]] 7170709 wikitext text/x-wiki #suuna[[musttähn-kuldpunnpea]] dunf4qgsjy7hu5trptlkiwweubkjhh8 102 716601 7170719 2026-06-11T10:32:29Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Johnny "Hammond" Smith]] pealkirja [[Johnny "Hammond" Smith]] alla: Lõpetatud 7170719 wikitext text/x-wiki #suuna [[Johnny "Hammond" Smith]] 28i17h3ratdleklekiy00ifyrgsg8w2 14 716602 7170721 2026-06-11T10:33:51Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Etioopia jooksjad|Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]]' 7170721 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Etioopia jooksjad|Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] rsrb69kpo0kavrmom3xnzl12i2wajrj 102 716603 7170725 2026-06-11T10:34:01Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:The French Laundry]] pealkirja [[The French Laundry]] alla: Lõpetatud 7170725 wikitext text/x-wiki #suuna [[The French Laundry]] jwzarg9z5vyz1e9g76pvgspfi7aw471 102 716604 7170734 2026-06-11T10:35:51Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Sally Schmitt]] pealkirja [[Sally Schmitt]] alla: Lõpetatud 7170734 wikitext text/x-wiki #suuna [[Sally Schmitt]] 8pyf8srjtl600iafynyulm74f7mslme 0 716605 7170745 2026-06-11T10:38:37Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Kuldpunnpea]] 7170745 wikitext text/x-wiki #suuna[[kuldpunnpea]] bfvsdi1gk02ish6tm0co9a5lgrb4ho5 102 716606 7170747 2026-06-11T10:38:41Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Richard Blais]] pealkirja [[Richard Blais]] alla: Lõpetatud 7170747 wikitext text/x-wiki #suuna [[Richard Blais]] 2l18ff1ctpnuufe3wp1r87v5m5yq5tu